Selgitustaotlus

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

Tere!

 

Integratsiooni Sihtasutus pakub Eesti elanikele tasuta nõustamisteenust eesti keele õppe ja muudes Eestis elamisega

seotud küsimustes.

https://integratsioon.ee/noustamine

Meil on olemas kliendihaldus- ja iseteenindussüsteem, kuhu klient autentimise järel siseneb ning saab valida teenuseid.

 

Paljud aga pöörduvad nõu saamiseks telefoni ja e-maili teel ning jäävad sisuliselt anonüümseks. Sellised pöördumised

tekitavad nõustajatele suure töökoormuse ning erinevad riskid ka isikuandmete töötlemisel.

 

Et teenindusstandardit korrastada ja luua paremad reeglid, panime enda jaoks kirja rea vastuseta küsimusi.

Näiteks:

Kuidas veenduda, et klient esitleb end oma nime ja/või isikukoodiga?

Kuidas toimida, kui saadetud e-kirjas puudub kliendi nimi?

Millist teavet saame edastada telefoni teel?

Millist teavet saame edastada kirjalikult?

Kas isikukoodi tuleks küsida? 

Kas kliendi isikukoodi küsimine telefoni teel on piisav tema isiku tuvastamiseks? Kas peaks küsima midagi juurde?

Näide: klient helistab ja ütleb, et tund on alanud, kuid talle ei ole linki saadetud. Nõustaja näeb, et link on tegelikult saadetud, ja saab kliendile kirja uuesti saata. Kuidas veenduda, et klient on end oma nimega tutvustanud?

 

Meil on veel lisaks rahvusvahelise kaitse saajate sihtrühm, kus andmete liikumine on väga tundlik.

Näiteks: isik varjab, et elab Eestis. Keegi, kes otsib teda taga ja oletab, et ta käib eesti keele kursustel, võib meile helistada, ütelda tagaotsitava nime ja küsida mis kell algab täna tund. Meie vastame ja sellega kinnitame, et isik elab Eestis.

 

Organisatsioonis on käibel seisukoht, et me ei tohi inimeselt isikut tõendavat dokumenti küsida, kui ta tuleb kontorisse.

Kui küsimus on vaid selles, et meil puudub ligipääs rahvastikuregistrile, kust kontrollida kliendi andmeid,

on probleem arusaadav – meil pole mõtet dokumenti vaadelda ega isikukoodi küsida, kui andmeid kontrollida ei saa.

Ühtegi teist loogilist selgitust sellisele seisukohale ei ole leidnud.

 

Kas küsimus võib olla selles, et me ei tohi taotleda ligipääsu rahvastikuregistrile?

Eraõigusliku juriidilise isikuna peaksime saama toimida nagu ka kõik teised -  juurdepääsu alus rahvastikuregistrile

on õigustatud huvi – me soovime enne info andmist veenduda, et isik on see, kellena ta end esitleb.

 

Lugupidamisega

 

Liilika Raudhein

andmekaitse- ja teabespetsialist

Integratsiooni Sihtasutus 

Veebileht | Facebook