Siseministri 15. veebruari 2011. aasta määruse nr 2 „Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded“ muutmine

1

Siseministri määruse „Siseministri 15. veebruari 2011. aasta määruse nr 2

„Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse,

hariduse- ja tervisenõuded“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga täpsustatakse päästeteenistuja kutsesobivusnõudeid. Eesmärk on tagada, et

Siseministeeriumi valitsemisalas töötaksid vaid parimad ja ametikohale sobivaimad teenistujad.

Eelnõuga luuakse juurde V grupi tervisenõuded, mida hakatakse kohaldama demineerimistööde

valdkonna päästeteenistujatele, kes vahetult ei tee demineerimistöid. Sellega tekivad võimalused

rakendada teenistujat demineerimistööde valdkonnas vaid demineerimistööde juhtimiseks ja muul

ajal võimaldatakse tal täita peamiselt kontoriteenistujale pandud tööülesandeid. Ühtlasi loobutakse

nõudest, mille kohaselt peab päästekorraldaja-logistiku või logistikuna töötav

päästevanemspetsialist vastama päästekorraldaja-logistiku 5. taseme kutsestandardile, ning

määrust täpsustatakse ka selleks, et tagada õigusselgus ja ühtlustada halduspraktikat.

Eelnõul on vähene mõju Häirekeskuse ja Päästeameti töökorraldusele: muutub päästeteenistujate

kutsesobivuse hindamine.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi personalipoliitika osakonna õigusnõunik

Ingrid Puurvee (tel 612 5067, [email protected]), Päästeameti õigusosakonna

õigusloome jurist Kätlin Tänavots (tel 5567 0809, [email protected]) ning

Häirekeskuse jurist õigusvaldkonna juhi ülesannetes Annika Jõgiste-Johanson (tel 5698 8995,

[email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi personalipoliitika

osakonna õigusnõunik Ingrid Puurvee (tel 612 5067, [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina

Alekõrs ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega

Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõuga muudetakse siseministri 15. veebruari 2011. aasta määrust nr 2 „Päästeteenistujate

kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded“ (edaspidi

määrus) avaldamismärkega RT I, 22.06.2024, 7.

2

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kuuest punktist, millest neli tulenevad vajadusest kehtestada tervisenõuded, mida

hakatakse kohaldama demineerimistööde valdkonna päästeteenistujatele, kes vahetult ei tee

demineerimistöid.

Määruse muudatuste tegemisel on tuginetud Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi 2024. aasta

analüüsile ning võetud arvesse demineerimistööde valdkonna eripära ja põhjendatud ettepanekuid.

Punktis 1 tunnistatakse kehtetuks määruse § 6 lõike 5 punkt 2, mille kohaselt peab

päästekorraldaja-logistiku või logistikuna töötav päästevanemspetsialist vastama päästekorraldaja-

logistiku 5. taseme kutsestandardile kuue kuu jooksul päästekorraldaja-logistiku või logistiku

ametikohale üleviimise päevast arvates.

Määruse § 6 lõike 5 punkti 1 kohaselt peab päästekorraldaja-logistiku või logistikuna töötav

päästevanemspetsialist enne päästekorraldaja-logistiku või logistiku ametikohale üleviimist läbima

Häirekeskuse peadirektori käskkirjaga kinnitatud logistiku täiendusõppe.

Päästekorraldaja-logistiku ja logistikuna töötava päästevanemspetsialisti ametikohale üleviimise

eeldus on Häirekeskuse peadirektori käskkirjaga kinnitatud logistiku täiendusõppe programmi

edukas läbimine. Individuaalne väljaõpe hõlmab oskusi ja teadmisi, mis on vajalikud edukaks tööks

logistiku või päästekorraldaja-logistiku ametikohal. Eelnimetatud täiendusõppe programm on

kohandatud spetsiaalselt Häirekeskuse vajadustele ja tööprotsessidele ning täiendusõpe viiakse läbi

üksnes Häirekeskuses, mistõttu loobutakse vastava kutsestandardi nõudest.

Punktiga 2 muudetakse määruse § 11 lõike 1 sõnastust, täpsustades füüsiliste katsete sooritamise

tingimusi.

Määruse rakendamisel on ilmnenud mitmeti tõlgendamist ja on tekkinud vajadus selgitada, kas

teenistusse asujal peab olema tervisekontroll läbitud enne füüsiliste katsete sooritamist.

Määruse § 11 lõike 1 kohaselt võib füüsilisi katseid sooritada tervisekontrolli läbinud

päästeteenistuja, kellel on kehtivad füüsiliste katsete tulemused, välja arvatud teenistusse asujad ja

käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud teenistujad.

Sätte mõte on, et füüsilisi katseid saab sooritada teenistusse asuja juhul, kui ta on läbinud

päästeasutusele teenust osutava töötervishoiuarsti juures tervisekontrolli ja talle on väljastatud

päästeteenistuja tervisetõend, aga tal ei pea olema kehtivaid füüsiliste katsete tulemusi, kuna ta

alles asub teenistusse. Samas on määruse rakendajad jõudnud kehtiva sõnastuse kohaselt

järeldusele, et teenistusse asujatel ei pea füüsiliste katsete sooritamisel olema ka kehtivat

päästeteenistuja tervisetõendit.

Tervisenõuetele vastavus on füüsilistele katsetele lubamise eeldus. Tervisetõend on oluline

näitamaks, kas teenistusse asuja vastab päästeteenistuja tervisenõuetele. Tööandja ei saa panna

isikuid sooritama füüsilisi katseid ilma, et oleks tõendatud, et tema terviseseisund võimaldab

füüsilist pingutust ja koormustaluvust.

3

Eelnõuga sätestatakse, et füüsilisi katseid võib sooritada tervisekontrolli läbinud päästeteenistusse

asuja ja tervisekontrolli läbinud päästeteenistuja, kellel on kehtivad füüsiliste katsete tulemused.

Kehtivaid füüsiliste katsete tulemusi ei pea olema määruse § 11 lõikes 3 sätestatud teenistujal,

näiteks teenistujal, kes oli haige, missioonil, rotatsioonis, ega teenistusse asujal, kuid neil peab

olema kehtiv päästeteenistuja tervisetõend.

Punktidega 3–6 luuakse võimalused rakendada teenistujat demineerimistööde valdkonnas vaid

demineerimistööde juhtimiseks ja muul ajal võimaldada tal täita peamiselt kontoriteenistujale

pandud tööülesandeid. Eelnõuga luuakse juurde V grupi tervisenõuded, mida hakatakse kohaldama

demineerimistööde valdkonna päästeteenistujatele, kes vahetult ei tee demineerimistöid.

Määruses nähakse ette ühtsed tervisenõuded ja kohustuste täitmist takistavate tervisehäirete

loetelu, mis kehtivad kõikide nende IV grupi päästeteenistujate kohta, kes teevad tuukri- ja/või

demineerimistöid olenemata töö sisust ning kohustuvad sooritama füüsilisi katseid, mida nende töö

iseloomu tõttu poleks vaja teha. Päästeametis on tekkinud vajadus spetsialiseerunud

demineerimistööde juhtide järele.

Päästeamet pöördus Eesti Töötervishoiu Arstide Seltsi poole ja palus analüüsida, millised peavad

olema tervisenõuded demineerimisvaldkonna päästeteenistujatele, võttes aluseks täidetavate

tööülesannete erinevusest tulenevaid ohutegureid ning mõju tervisenäitajatele. Analüüsis leiti, et

demineerimistööde tegemisel ja demineerimistööde juhtimisel on piisavalt erinevad ohutegurid

ning mõju tervisele, mistõttu peavad nad põhjendatuks luua demineerimistööde juhtidele uued

tervisenõuded.

Kuna määruse järgi kohustatakse kõiki demineerimisvaldkonna teenistujad läbima füüsilisi katseid

ja vastama IV grupi päästeteenistuja tervisenõuetele, kaasneb sellega Päästeametile kohustus

vabastada töölt kogemustega teenistuja, kes eelnimetatud nõuetele ei vasta. Samas kehtib

tööõiguses põhimõte, et tööandja peab pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Tööandja

pakub töötajale teist tööd, sealhulgas korraldab vajadusel töötaja täiendusõppe, kohandab töökohta

või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt

suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada.

Demineerimisvaldkond on väga spetsiifiline ja ka suure töökogemusega inimesel on uue

samaväärse töö leidmine Eestis raskendatud. Samal ajal kui Päästeamet on tööandjana panustanud

valdkonna arendamisse ja teenistujate pädevuse parandamisse, ei ole otstarbekas vähendada

erialast pädevust Päästeametis ja riigis tervikuna teenistuja kehvemate tervisenäitajate tõttu.

Päästeametile on oluline erialast pädevust säilitada ja seetõttu tuleks luua tingimused, mis aitavad

demineerimisvaldkonna kõrget taset hoida. Seega on vaja eristada demineerimistöid tegevate ning

demineerimistöid juhtivate ja arendavate päästeteenistujate tervise- ja füüsilise ettevalmistuse

nõudeid. Demineerimisvaldkonna teenistujatel ei ole võimalik teha ega ka juhtida

demineerimistöid, kui nad ei läbi füüsilisi katseid ja/või ei vasta IV grupi tervisenõuetele. Samas

on riigil olemas teenistuja, kes ei saa demineerimistöid tervise või füüsilise võimekuse tõttu enam

teha, kuid suudaks oma pädevust arvestades tõhusalt täita tööülesandeid, mis on seotud

demineerimistööde juhtimisega. Kehvemate tervisenäitajatega demineerimiskeskuse teenistuja

saab väga edukalt tööülesandeid täita kontoris vms.

4

Seega tuleb luua võimalused rakendada teenistujat demineerimistööde valdkonnas vaid

demineerimistööde juhtimiseks ja muul ajal võimaldada tal täita peamiselt kontoriteenistujale

pandud tööülesandeid.

Eelnõuga luuakse juurde V grupi tervisenõuded ja neid hakatakse kohaldama demineerimistööde

valdkonna päästeteenistujatele, kes vahetult ei tee demineerimistöid. Määruse muudatuste

tegemisel on tuginetud Eesti Töötervishoiuarstide Seltsi 2024. aasta analüüsile ning võetud arvesse

demineerimistööde valdkonna eripära ja põhjendatud ettepanekuid.

Määrusega on kehtestatud päästetöid tegevatele päästeteenistujatele tervisenõuded, mis jagunevad

töö iseloomu, ohutegurite ja terviseriskide järgi I ja II gruppi. I grupi päästeteenistujate – kes teevad

õppe- või päästetöö käigus suitsu- või keemiasukeldumist või päästetöid veekogudelt, kandes

kaitsevahendeid ja -riietust, ning kasutavad raadio- või teisi sidevahendeid – tervisenõuded

tulenevad määruse §-st 14 ning II grupi päästeteenistujate – kes päästetöö tegemiseks või

korraldamiseks või õppetöö käigus sõidavad sündmuskohale, kasutavad raadio- või teisi

sidevahendeid ning töötavad üle poole tööajast arvutiga, kuid ei võta osa määruse § 13 lõike 1

punktis 1 loetletud töödest – tervisenõuded tulenevad määruse §-st 15. Seega eristatakse päästetöid

tegevate ja päästetöid juhtivate päästeteenistujate tervisenõudeid. IV grupi päästeteenistujate – kes

teevad tuukri- ja/või demineerimistöid – tervisenõuded tulenevad määruse §-st 17 ehk kõik

teenistujad, kelle ametikoht on demineerimiskeskuses, peavad vastama ühtsetele füüsilise

ettevalmistuse nõuetele ja tervisenõuetele. Määruses ei eristata tervisenõudeid, mis on kehtestatud

demineerimistöid tegevatele, demineerimistöid juhtivatele või demineerimisvaldkonda

arendavatele teenistujatele. Sarnaselt päästetööde valdkonnaga saab ka demineerimistööde

valdkonnas tööülesannetest tulenevalt eristada demineerimistööde tegemise ja demineerimistööde

juhtimise funktsioone ning ühtsed ranged füüsilise ettevalmistuse nõuded ja tervisenõuded pole

demineerimistööde juhtimise puhul põhjendatud.

Seetõttu sätestatakse tervisenõuded demineerimistöid juhtivatele päästeteenistujatele.

Punktiga 3 luuakse uus tervisenõuete grupp V ja kehtestatakse tervisenõuded V grupi

päästeteenistujale kooskõlas tehtava töö iseloomu ning töökeskkonna ohuteguritega, võttes arvesse

päästetöö valdkonnas samalaadset tööd tegevatele teenistujatele kehtestatud tervisenõudeid ja

lähtudes demineerimistööde juhtimise spetsiifikast.

Määruse §-s 13 on sätestatud päästeteenistujate tervisenõuete grupid I–IV. Määruse muutmisega

tekib juurde uus V grupp. V grupi moodustavad päästeteenistujad, kes juhivad demineerimistöid

ja töötavad üle poole ajast arvutiga, kuid ei võta osa punktis 4 loetletud töödest, milleks on

tuukritööde tegemine või õppimine või demineerimistööde tegemine. V tervisenõuete grupi

teenistuja peab olema valmisolekus ööpäev läbi, kuna demineerimistööde juhtimise vajadust ei ole

võimalik ette näha.

Punktiga 4 täiendatakse määruse § 13 lõiget 1 punktiga 5.

V grupi moodustavad päästeteenistujad, kes juhivad demineerimistöid ja töötavad üle poole ajast

arvutiga, kuid ei võta osa määruse § 13 lõike 1 punktis 4 loetletud töödest ehk ei tee tuukri- ega

demineerimistöid. V grupi tervisenõudeid hakatakse kohaldama päästeteenistujatele, kelle töö

iseloom, töökeskkonna ohutegurid ja nende mõju tervisele ei vaja rangemaid tervisenõudeid ega

5

kehalist võimekust. Päästeamet koostas 2024. aastal demineerimistööde valdkonna töötervishoiu

ja tööohutusalase riskianalüüsi ning hindas tööülesannetest tulenevalt eraldi demineerimistööde

tegijate ehk demineerijate ja demineerimistöid juhtivate teenistujate töökeskkonna ohutegureid

ning nende mõju tervisele.

Riskianalüüsist nähtub, et päästeteenistuja, kelle roll on ainult demineerimistööde juhtimine, ei

tööta plahvatusohu vahetus läheduses ja teeb järgnevaid tegevusi:

 demineerimissündmusel juhib ja korraldab meeskonna ja sündmusel osalevate isikute tegevust;

 juhib ja korraldab lõhketööde tegemist ning kontrollib lõhkematerjali käitlemist;

 kasutab personaalset kaitsevarustust;

 korraldab õppuseid, koolitusi ja treeninguid ning osaleb demineerimistööde juhi rollis;

 võib kanda ja kasutada tööülesandeid täites teenistusrelva;

 juhib ja korraldab valvevahetuse tööd.

Ametnik, kes täidab ainult demineerimistööde juhi rolli, on peamiselt kontoritöötaja.

Demineerimistööde juhtide ametitegevustes on kokkupuude müra ja kemikaalidega minimaalne

sarnaselt pääste välijuhtidega, kelle kohta kehtivad II grupi päästeteenistuja tervisenõuded.

Võimalik on kokkupuude ohtlike kemikaalide ja müraga sündmuse käigus, kuid

demineerimistööde juhid töötavad sündmuse töötsoonist kaugemal ning kasutavad vajalikke

isikukaitsevahendeid (kaitsekiiver ja killuvest). Juhid kontrollivad lõhkeaine varusid ja

ladustamist, kuid nende käsitsemine ei nõua keemiakaitsevahendeid. Demineerimistööde juhid ei

ole reeglina valvevahetusega töötajad, öötöö vajadus võib tekkida staabitöös osalemisel, näiteks

suuremate sündmuste puhul. Töö iseloom on sarnane Päästeameti välijuhtidega, kes on üldjuhul

kontoriteenistujad, kuid suurõnnetuse korral kaasatakse staabitöösse.

Eesti Töötervishoiu Arstide Selts koostas 2024. aastal analüüsi, millised peavad olema

tervisenõuded demineerimisvaldkonna päästeteenistujatele, võttes aluseks eri tööülesannete

ohutegureid ja mõju tervisenäitajatele. Analüüsis leiti, et tegevustega seotud ohutegurite

ekspositsioonitugevus on II grupi päästeteenistujatel ja demineerimistööde juhtidel sarnane.

Demineerimisvaldkonna riskianalüüsi alusel ei ole ükski ohutegur hinnatud riskihindega „suur“

(riskihinde skoor 6). Müra ja kemikaalide toime risk on hinnatud riskihindega „talutav risk“

(riskihinde skoor 3) – tervisekahjustuse risk on vastuvõetavalt madalal tasemel; alarmsõiduga

kaasnevad riskid, valgustusega seotud riskid ruumides, arvutiga töötamine, ruumiõhu niiskus,

töökorraldus ja bioloogiline risk on hinnatud riskihindega „oluliselt suur risk“ (riskihinde skoor 4)

– riski vähendamine vajab sobivate ettevaatusabinõude rakendamist. Töötajatele on tagatud

vajalikud isikukaitsevahendid, koolitused ja väljaõpe. Töötervishoiuarstid leidsid, et

demineerimistööde tegemisel ja demineerimistööde juhtimisel on piisavalt erinevad ohutegurid

ning mõju tervisele, mistõttu peavad nad põhjendatuks eraldi tervisenõuete loomist.

Punktiga 5 täiendatakse määrust paragrahviga 171.

Kuna demineerimistööde juhtimine sarnaneb päästetöö juhtimise funktsiooniga, saab V grupi

tervisenõuete sätestamisel võtta aluseks määruse §-s 15 kehtestatud II grupi päästeenistuja

tervisenõuded. Määruses ei ole II grupi päästeteenistujate tervisenõuete puhul arvestatud relvaloa

omamiseks vajalikke tervisenõudeid. Demineerimistööde juhtide puhul on vaja arvestada

teenistusrelva omamiseks vajalikke tervisenõudeid, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse

6

21.06.2007. aasta määruses nr 179 „Soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontrolli kord, loa

andmist välistavate tervisehäirete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“. Teenistusrelva

omamine kohustab kehtestama II grupi päästeteenistujatest põhjalikumaid tervisenõudeid.

Relvaloa väljastamiseks või pikendamiseks saab tervisenõuetele vastavust tõendada ka muul viisil,

näiteks esitades relvaseaduse §-s 351 sätestatud kehtiva tervisetõendi.

II grupi nõuded katavad demineerimistööde juhtide ametitegevuse riskidest tulenevad

tervisenõuded: koormus silmadele, valmisolek kommunikeerida sidevahendite kaudu, tööga

kaasnev psühhoemotsionaalne pinge, valmisolek valvetööks ja reageerimiseks eri ajal, valmisolek

koordineerida tegevust sündmuskoha (mh välistingimustes) lähedal, valmisolek füüsiliseks

pingutuseks, sundasenditega kaasnev luu-lihaskonna koormus, kokkupuude bioloogiliste

ohuteguritega.

II grupi päästeteenistujate tervisenõuded ei kata teenistusrelva kandmiseks vajalikke

tervisenõudeid. II grupi päästeteenistujate tervisenõuete puhul ei ole arvestatud teenistusrelva

kandmiseks vajalikke tervisenõudeid, mis on seotud luu-lihaskonna ning neuroloogiliste

seisunditega. Teenistusrelva kandmine ja kasutamine nõuab tervisekontrolli läbiviimisel ka

psühhiaatri otsust, mida II grupi päästeteenistujate puhul ei nõuta. Vaimse tervise seisundite ja

nägemisteravuse nõuded vastavad relva kandmiseks ning kasutamiseks vajalikele nõuetele.

Kuigi demineerimistööde juht ei puutu vahetult kokku demineerimistööde tegemisega ja tema

tervisenõuded sarnanevad päästetöö juhi tervisenõuetega, on tal vaja töö tegemiseks teenistusrelva.

Päästeseaduse § 261 lõike 1 kohaselt on Päästeameti teenistusrelvad tulirelvad ning lõigete 2 ja 3

järgi võib demineerija kutsega päästeametnik kanda teenistusülesande täitmise ajal tulirelva ja

kasutada seda hädakaitses. Relva kandmine võib olla vältimatult vajalik, et tagada riigi julgeolek,

riigikaitse, avalik kord, süüteo tõkestamine, avastamine või menetlemine või karistuse täideviimine

ja andmesubjekti kaitse või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse.

Kuna kogu maailmas on suurenenud nii terrorismioht kui ka pommiohu tõttu tehtud väljakutsete

arv ning demineerijad kasutavad ja transpordivad demineerimistöödeks lõhkematerjali, on leitud,

et kui anda demineerijatele tulirelvade kandmise ja kasutamise õigus, aitab see tagada nende

ohutuse võimaliku õigusvastase ründe korral. Kuna demineerimistööde ajal võib tekkida olukordi,

kus demineerija elu või tervis satub ohtu, peab riik tagama selliste olukordade lahendamiseks nii

füüsilised kui ka õiguslikud vahendid.

Demineerimistööde juht on ametnik, kellel on õigus kohaldada korrakaitseseaduses (edaspidi

KorS) sätestatud erimeetmeid. KorS §-des 44, 50 ja 51 (viibimiskeeld, valdusesse sisenemine,

valduse läbivaatus) sätestatud erimeetmed on eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalikud. KorS

§ 74 lõike 1 kohaselt on vahetu sund füüsilise isiku, looma või asja mõjutamine füüsilise jõu,

erivahendi või relvaga. Füüsiline jõud võib seisneda näiteks isiku kinnihoidmises,

kõrvalelükkamises või ärakandmises, looma tagasitõrjumises või ukse mahalöömises. Kuigi

füüsilise jõu kasutamine on vahetu sunni esimene ehk vähim kahju tekitav aste, tuleb arvestada ka

selle kohaldamise proportsionaalsust. Füüsilise jõu kasutamine võib tulla kõne alla, kui isik siseneb

demineerimistööde alale ja seab sellega ohtu enda või kellegi teise elu või tervise ega täida

korraldust sealt lahkuda. Vahetu sunniga saab viia täide haldusakti, mis on mõeldud ohu

väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Proportsionaalsuse

põhimõtte kohaselt on vahetu sund ultima ratio haldussunnivahend, mida saab kasutada üksnes

siis, kui muud võimalikud vahendid on oma mõju ammendanud või neid ei ole võimalik kasutada.

7

Kuna vahetu sund riivab tugevalt põhiõigusi, on eriti oluline arvestada KorS §-s 7 toodud

proportsionaalsuse, §-s 8 toodud otstarbekuse ning §-s 9 toodud õiguste kaitse ja inimväärikuse

tagamise põhimõtet. Vahetut sundi rakendatakse vaid nii kaua, kuni selle eesmärk on saavutatud

või on selge, et seda ei ole võimalik saavutada.

Punktiga 6 muudetakse § 18 lõike 81 punkti 8, lisades sinna kohustuse vastata V grupi

tervisenõudele.

Määruse § 18 lõike 81 punktis 8 on sätestatud, et tervisekontrolli läbiviimiseks antakse IV grupi

päästeteenistujale eelnevas tervisekontrollis psühhiaatriline hinnang, et tuvastada tervisehäired,

mis välistavad teenistusrelva kandmise ja kasutamise. Seoses määruse muutmisega luuakse juurde

tervisenõuded V grupi päästeteenistujale, kes on demineerija kutsega Päästeameti ametnik ja

hakkab juhtima demineerimistöid. Demineerimistööde juhid hakkavad töö ajal kandma ja

vajadusel kasutama teenistusrelva, seetõttu on vaja kehtestada neile samaselt IV grupi

päästeteenistujatega psühhiaatrilise hindamise läbimise kohustus veendumaks, et neil ei esine

tervisehäireid, mis välistavad relva kandmise ja kasutamise.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole kokkupuudet Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Mõju riigiasutuste töökorraldusele

Sihtrühm

 Häirekeskus. Häirekeskuses on aktiivses töö- või teenistussuhtes umbes 230 teenistujat.

Kutsesobivuse nõuetele vastavuse kontrolli korraldab 2 töötajat.  Päästeamet. Päästeametis on umbes 2000 teenistujat. Kutsesobivuse nõuetele vastavuse

kontrolli korraldab 60 kuni 100 teenistujat. Füüsilisi katseid võetakse vastu üldjuhul kahekesi,

mõnes komandos on ka rohkem inimesi. Hindamiskomisjonid moodustatakse piirkonniti

erineva suurusega olenevalt vajadusest. Tervisekontrolle korraldab peamiselt 5 inimest –

ametis ja igas keskuses vastavalt üks personalispetsialist. Tervisekontrollide korraldamine on

vaid üks osa personalispetsialistide tööülesannetest. Seega on sihtrühm väike.

Päästeasutuste töökorraldus muutub vähesel määral. Eelnõuga päästeteenistujate kutsenõuetele

vastavust kontrollivate teenistujate töö sisuliselt ei muutu, kuid muudatuse jõustumise

algusperioodil võib veidi suureneda selgitusvajadus määruse rakendamiseks.

Suureneb õigusselgus ja väheneb selgitusvajadus küsimuses, kas päästeteenistusse asujal peab enne

füüsiliste katsete sooritamist olema läbitud tervisekontroll. Kui päästeteenistuja ei vasta

tervisenõuetele, puudub vajadus sooritada füüsilisi katseid, kuna sellist isikut ei saa teenistusse

võtta. Seega, lisaks isiku ohutuse tagamisele vähendab see töökoormust, mis kaasneb füüsiliste

katsete korraldamisega isikutele, keda nagunii ei saa teenistusse võtta.

8

Päästeameti töö muutub tõhusamaks, sest tekivad võimalused rakendada teenistujat

demineerimistööde valdkonnas vaid demineerimistööde juhtimiseks ning muul ajal võimaldatakse

tal täita peamiselt kontoriteenistujale pandud tööülesandeid. Muudatus võimaldab hoida erialast

pädevust Päästeametis ja riigis tervikuna, vastasel korral tuleks kehvemate tervisenäitajatega, kuid

kogemustega teenistujad ametist vabastada.

Häirekeskuses päästeteenistujate kutsenõuetele vastavust kontrollivate teenistujate halduskoormus

väheneb, kuna määrusest kaotatakse nõue, mille kohaselt peab päästekorraldaja-logistiku või

logistikuna töötav päästevanemspetsialist vastama päästekorraldaja-logistiku 5. taseme

kutsestandardile kuue kuu jooksul päästekorraldaja-logistiku või logistiku ametikohale üleviimise

päevast arvates. Kehtiva praktika kohaselt ei taotle täiendusõppe programmi läbijad pärast

programmi läbimist eraldi päästekorraldaja-logistiku kutset. Täiendusõpe korraldatakse

paindlikult, võttes arvesse tööjõu liikumist ja asutuse vajadusi. Väljaõpet läbib korraga üks

teenistuja, mistõttu oleks täiendav kutse taotlemine ebamõistliku halduskoormusega.

Sotsiaalne mõju

Sihtrühm

 Häirekeskuse päästeteenistujad. Häirekeskuses on aktiivses töö- või teenistussuhtes umbes

230 teenistujat, kellest eelnõu punkt 1 ning päästekorraldaja-logistiku kutsestandardi

kaotamine puudutavad kuni 57 inimest. Häirekeskuses puuduvad teenistujad, kellel on

kohustuslik läbida füüsilised katsed.

 Päästeameti päästeteenistujad. Päästeametis on umbes 2000 teenistujat, kellest saab

vajadusel demineerimistööde juhtidena rakendada kuni 20 teenistujat.

 Häirekeskusesse ja Päästeametisse tööle kandideerivad ning värvatavad isikud. Aastas

korraldatakse Häirekeskuses ja Päästeametis kokku umbes 250 värbamiskonkurssi. Ühele

kohale kandideerib keskmiselt 7 inimest.

Arvestades, et Eestis elab 2024. aasta seisuga 1 374 687 inimest1, on sihtrühm väike.

Tänu eelnõule muutuvad nõuded päästeteenistujatele selgemaks. Selgemad nõuded tagavad, et

päästeteenistusse valitakse ja seal töötavad vaid parimad ning ametikohale sobivaimad

kandidaadid.

Võrreldes paljude teiste teenistusliikidega on päästeteenistuses seatud ranged nõuded

päästeteenistuja kehalisele ettevalmistusele, sest hea füüsiline vorm on päästeteenistuse üks olulisi

eeldusi.

Kehalise ettevalmistuse nõuetele vastavust kontrollitakse päästeteenistusse võtmisel ja

perioodiliselt teenistuses olemise vältel, kuna teenistuja peab kehalise ettevalmistuse poolest olema

võimeline täitma oma ülesandeid. Seega on vajalik, et tal oleks hea füüsiline vorm ja et ta seda

pidevalt säilitaks. Samuti võib kehalise ettevalmistuse nõuete täitmist pidada üheks töötervishoiu

ja -ohutuse tagamise abinõuks, sest päästeteenistuja ebapiisav füüsiline vorm võib põhjustada ohtu

tema enda või teiste elule ja tervisele.

1 Statistikaamet 2024. Rahvaarv.

9

Kuna füüsilised katsed ja tervisekontrolli peavad päästeteenistusse kandideerijad läbima vaid ühe

korra ning teenistuses olevad päästeteenistujad kõige rohkem kord aastas, on mõju ulatus ning

esinemise sagedus väikesed. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on samuti väike, sest eelnõu

võimaldab värvata teenistujaid ning tööd teha teenistujatel, kes suudavad oma ülesandeid edukalt

täita. See omakorda aitab tagada asutuse stabiilse arengu ja igapäevatöö tõhusa korralduse. Seega

on mõju positiivne, kuigi tervikuna väheoluline.

6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega -tulusid.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, sest muudatustega kohanemiseks ei ole vaja lisaaega.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu edastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile, kes

määratud tähtajaks ei vastanud, ning arvamuse andmiseks Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile,

Häirekeskusele, Päästeametile ja Sisekaitseakadeemiale, kes andsid teada, et neil puuduvad

esitatud eelnõu kohta märkused ja ettepanekud.

MÄÄRUS

06.04.2025 nr 7

Siseministri 15. veebruari 2011. aasta

määruse nr 2 „Päästeteenistujate

kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise

ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded“

muutmine

Määrus kehtestatakse päästeteenistuse seaduse § 7 lõike 4 alusel.

Siseministri 15. veebruari 2011. aasta määruses nr 2 „Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded,

sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 lõike 5 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 11 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) Füüsilisi katseid võib sooritada tervisekontrolli läbinud päästeteenistusse asuja või

päästeteenistuja, kellel on kehtivad füüsiliste katsete tulemused. Kehtivaid füüsiliste katsete

tulemusi ei pea olema käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud teenistujal.“;

3) paragrahvi 13 lõikes 1 asendatakse sõna „nelja“ sõnaga „viide“;

4) paragrahvi 13 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) V grupp – päästeteenistujad, kes tuukri- või demineerimistööde tegemiseks või

korraldamiseks või õppetöö käigus sõidavad sündmuskohale, kasutavad raadio- või teisi

sidevahendeid ning töötavad üle poole ajast arvutiga, kuid ei võta osa punktis 4 loetletud

töödest.“;

5) täiendada määrust paragrahviga 171 järgmises sõnastuses:

„§ 171 . Tervisenõuded V grupi päästeteenistujale (1) V grupi päästeteenistujate terviseseisund peab võimaldama töötada järgmistes tingimustes:

1) vahetustega töö ning öötöö, mis häirib organismi tavapärast ööpäevast füsioloogilist rütmi;

2) võimalik kokkupuude põlemisgaaside ja suitsuga ning õnnetustes, sealhulgas tulekahjus,

vabanevate keemiliste ainetega;

3) müra;

4) võimalik kokkupuude bioloogiliste ohuteguritega;

2 (3)

5) kõrgenenud vaimse pinge ja ohu olukord;

6) raadio- või teiste sidevahendite kasutamine;

7) sundasendid ja koormus luu-lihaskonnale;

8) nägemiselundkonna pinge;

9) relva kandmine ja kasutamine.

(2) Nõuded nägemisele:

1) eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis peab lubatud nägemisteravus lugemisel ehk

lähinägevus binokulaarselt 30 cm kauguselt olema korrigeeritult vähemalt 0,8;

2) eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis peab korrigeeritud nägemisteravus binokulaarselt

olema vähemalt 0,7. Korrigeeritult peab halvemini nägeva silma nägemisteravus olema

vähemalt 0,5;

3) eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis ei ole lubatud monokulaarne nägemine;

4) eelnevas tervisekontrollis ei ole lubatud punase ja rohelise värvuse häire;

5) perioodilises tervisekontrollis on värvusnägemise häire suhteline vastunäidustus ning

teenistuja sobivust hinnatakse individuaalselt;

6) eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis ei ole lubatud diploopia ehk kahelinägemine;

7) eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis ei ole lubatud defekt tsentraalses vaateväljas 30

kraadi ulatuses ega horisontaalse nägemisvälja ahenemine alla 120 kraadi või horisontaalse

nägemisvälja ahenemine alla 140 kraadi, kui esinevad kaasuvalt ka teised vaatevälja häired.

(3) Nõuded kuulmisele:

1) eelnevas tervisekontrollis peab kuulmine ilma kuulmise abivahendita mõlemas kõrvas olema

vähemalt 40 dB (0–40 dB) sagedustel 500, 1000, 2000 ja 3000 Hz;

2) perioodilises tervisekontrollis on nõutav kuulmine vajadusel kuulmise abivahendiga

mõlemas kõrvas mitte halvem kui 40 dB (0–40 dB) sagedustel 500, 1000, 2000 ja 3000 Hz.

(4) Nõuded kõnele:

1) eelnevas tervisekontrollis ei ole lubatud sidevahendite kasutamist takistav kõnehäire;

2) perioodilises tervisekontrollis hinnatakse sidevahendite kasutamist takistavat kõnehäiret

lähtuvalt tööülesannetest individuaalselt.

(5) Nõuded hingamisfunktsioonile:

1) eelnevas tervisekontrollis ei ole lubatud obstruktiivsed kopsuhaigused, mille korral on

spiromeetrilisel uuringul FEV1/FVC suhe alla 70 protsendi eeldatavast normist (alla 0,7). Kui

perioodilises tervisekontrollis on spiromeetrilisel uuringul FEV1/FVC suhe 70 protsenti või alla

selle, on lähtuvalt tööülesannetest vaja hinnata tööle sobivust individuaalselt;

2) eelnevas tervisekontrollis ei ole lubatud restriktiivsed kopsuhaigused, mille korral on

spiromeetrilisel uuringul VC ehk vitallkapatsiteet alla 70 protsendi eeldatavast normist. Kui

perioodilises tervisekontrollis on spiromeetrilisel uuringul VC ehk vitallkapatsiteet 70 protsenti

või alla selle, on lähtuvalt tööülesannetest vaja hinnata tööle sobivust individuaalselt.

(6) Nõuded vaimsele tervisele:

1) eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis ei ole lubatud psüühilised seisundid, millega

kaasnevad väljendunud kognitiivsed või füsioloogiliste funktsioonide häired;

2) eelnevas ja perioodilises tervisekontrollis ei ole lubatud sõltuvus narkootilistest,

psühhotroopsetest ja psühhoaktiivsetest ainetest, välja arvatud nikotiin, või nende ainete

kuritarvitamine.

(7) Luu-lihaskonna seisundite nõuded:

1) lubatud ei ole pöidla keskmise või proksimaalse lüli, käe, küünarvarre, õlavarre

kaasasündinud puudumine või amputatsioon ega käe haardefunktsiooni puudulikkus;

3 (3)

2) lubatud ei ole rasked liigeste jäikusega kulgevad seisundid.

(8) Neuroloogiliste seisundite nõuded:

1) lubatud ei ole neuroloogilised progresseeruva kuluga haigused, millele kaasub kognitiivne,

tasakaalu või neuromuskulaarne kahjustus, kaasa arvatud jäsemete rahu- või tegevustreemor,

koordinatsioonihäired;

2) lubatud ei ole ajukahjustus, millele kaasub kognitiivne, tasakaalu või neuromuskulaarne

kahjustus;

3) lubatud ei ole haigused, mis kulgevad äkki tekkida võiva teadvusehäirega või motoorse

häirega.“;

6) paragrahvi 18 lõike 81 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt:

„8) IV ja V grupi päästeteenistuja psühhiaatriline hindamine eelnevas tervisekontrollis relva

kandmise õigust välistavate tervisehäirete tuvastamiseks. Perioodilises tervisekontrollis

vastavalt vajadusele töötervishoiuarsti otsuse alusel.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler