Teenistuse korraldamine

Digiallkirjad

53

Õppekava nimetusSõjaväeline juhtimine vanemallohvitseridele

Õppekava nimetus inglise keelesMilitary leadership for the senior non-commissioned officers

HaridusasteKutseõpe

KvalifikatsioonitaseTase 5

Õppekava liikEsmaõpe

ÕppeasutusKaitseväe Akadeemia (KVA)

Õppekava maht60 EKAP

Õppe nominaalkestusÜks aasta

Õppekavarühm Sõjandus ja riigikaitse

ÕppevormStatsionaarõpe (koolipõhine)

Õppekava sihtrühmKaitseväe ja Kaitseliidu allohvitserid

Õppekava kood EHIS-es259049

Õppekava registreerimise kuupäev EHIS-es01.04.2025

ÕppekeelEesti keel

Õppekohale kandideerimise tingimusedOmandatud keskharidus või välisriigi samaväärne kvalifikatsioon, tegevteenistuses, läbitud ajateenistus ja/või sellele vastav väljaõpe ning nooremallohvitseride keskastmekursus (NAKAK) või sellele vastav väljaõpe.

Õpingute alustamise tingimusedSuunatud õppima Kaitseressursside Ameti, Kaitseväe struktuuriüksuste või Kaitseliidu ettepanekul, arvatud kutseõppe õpilaste nimekirja.

Õppekavajärgne spetsialiseerumineJalaväe, soomusjalaväe, pioneeri, kaudtule, õhutõrje, logistika, side või mereväe eriala.

Õppekava eesmärkÕppekava eesmärk on valmistada ette esimese taseme vanemallohvitsere Kaitseväele ja Kaitseliidule rahuaja rühmavanema ning sõjaaja kompanii- või patareiveebli ülesannete täitmiseks. Õpingute käigus arendatakse eelkõige tehniku, pedagoogi, halduri ja juhi sõjaväelisi kutsefunktsioone ja juhipädevusi ning toetatakse kutseharidusstandardi viienda taseme üldpädevuste arengut.

Õppekava õpiväljundidÕppekava läbinud õpilane:

1) mõistab Kaitseväe rolli ühiskonnas;

2) teab vanemallohvitseri rolli üksuses, sh allüksuse sidususe, moraali ja distsipliini kujundaja ning hoidjana, toetab ohvitsere üldkehtivate käitumisnormide ja Kaitseväe väärtuste järgimisel;

3) rakendab oma eriala asjatundjana allüksuse lahingutegevuse planeerimise ja juhtimise ning väekaitse toiminguid vastavalt taktikalisele olukorrale vähemalt püsitoimingute tasemel;

4) kasutab sihipäraselt ja oskuslikult tehnoloogilisi ja infotehnoloogilisi lahendusi;

5) kasutab korrektset erialast eesti ja inglise keelt nii kõnes kui ka kirjas;

6) viib läbi õppe- ja kasvatustegevust kuni rühmasuurusele üksusele, lähtudes Kaitseväe väljaõppe-eeskirjadest ja tõhusa õppe põhimõttest ning näidates üles algatusvõimet ja loovust;

7) korraldab oma erialast lähtudes kuni kompaniisuuruse allüksuse lahinguteeninduse ja selle jätkusuutlikkuse, järgides ülema kavatsust ja õigusakte;

8) väärtustab elukestvat õpet ja enesearengut.

KOOSKÕLASTATUD

KVA nõukogu 05.03.2025 otsuse nr 1.1 alusel

KINNITATUD

KVA ülema 07.04.2025 käskkirjaga nr 574

Lõpetamisel väljastatavad dokumendidLõputunnistus ja hinneteleht

Lõpetamisel omandatav kvalifikatsioon ja oskusedÕppekava täies mahus läbimine vastab Kaitseväe allohvitseride sõjaväelise väljaõppe tasemele A3.

Lõpetamisel antav auasteÕppekava täies mahus täitmine on eelduseks nooremveebli auastmele esitamisel.

Lõpetamisel antavad õigusedPõhiõpingute läbimisel:

- automaatrelva jätkulaskeväljaõppe harjutuste ja jaotaseme lahinglaskeharjutuste läbiviimise õigus.

Spetsialiseerumisjärgse eriala läbimisel:

- jalaväerühma laskeharjutuste läbiviimise õigus (jalaväe, soomusjalaväe ja pioneeri eriala);

- C-kategooria lõhketööde läbiviimise õigus (jalaväe, soomusjalaväe, pioneeri, õhutõrje ja mereväe eriala);

- kaudtulerelvasüsteemi, üksuse tulepositsiooni, arvutusprotseduuride ja tulejuhtimise kontrollija-stažööri õigus (kaudtule eriala);

- õhutõrje relvasüsteemi tulepositsiooni kontrollija õigus (õhutõrje eriala);

- lahingumoona käitlemise (tase 2), tõstuklaaduri juhtimise, ADR-paakauto ja lõhkematerjali veose juhtimise (B-, C1- või C-kategooria mootorsõiduki juhiloa olemasolul), veoseohutuse ja -koormamise väljaõppe läbiviimise õigus (logistika eriala);

- väikelaeva juhtimise õigus (mereväe eriala).

Õppekava ülesehituse lühikirjeldus Õppekava koosneb kahest osast:

- põhiõpingud (18 EKAP);

- valikõpingud vastavalt spetsialiseerumisele (42 EKAP).

Õppekava täitmineÕppekava õppeained on õpilasele kohustuslikud. Õppeained läbitakse tunniplaani järgi. Õppeaine läbiviimine täpsustatakse ainekavadega vastavalt õppekorralduseeskirjas ja õppekava statuudis esitatud tähtaegadele ja nõuetele. KVA võimaldab varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamist kehtiva korra alusel.

Õppekava lõpetamise tingimusedÕpingud loetakse lõpetatuks, kui õpilane on omandanud õppekavaga ette nähtud õpiväljundid ning sooritanud positiivsele tulemusele õppeainete lõpuhindamise ja vanemallohvitseri lõpueksami.

Õppekava koostamise alus- Kaitseväe Akadeemia õppekava statuut;

- allohvitseri sõjalise väljaõppe ja teenistuse kontseptsioon;

- kaitseväelise juhi pädevusmudel;

- Kaitseväe Akadeemia arengukava 2023–2029.

Õppekava kontaktisik ja lisainformatsioonKVA maaväe õppekavade juht, tel 717 6316

KVA kodulehekülg: www.kvak.ee

[email protected], [email protected]

PÕHIÕPINGUTE ÕPPEAINED

KoodÕppeaine nimetusSemes-terMaht (EKAP)Praktika

mahtHinda-mine

JP25.01Juhtimise alused vanemallohvitserideleI2ME

VK25.01Inglise keelI2ME

TK25.01Jalaväerühma lahingutegevuse juhtimineI4,5ME

JP25.02Sõjaväepedagoogika alused I1,5ME

JP25.03Jätku- ja jao laskeväljaõpeI4ME

ST25.01Nüüdisaegne sõjatehnoloogiaI2ME

JP25.04Vanemallohvitseri lõpueksamII2E

KOKKU18

PÕHIÕPINGUTE ÕPPEAINETE LÜHIKIRJELDUSED

Õppeaine kood JP25.01

Õppeaine nimetus Juhtimise alused vanemallohvitseridele

Õppeaine maht2 EKAP

Õppeaine aineosadPuuduvad

Õppeaine eesmärk Õppeaine eesmärk on kujundada õpilase pädevusi rühmavanema rahuaja ülesannete täitmiseks.

Õppeaine õpiväljundid Õppeaine hindamiskriteeriumid

1. Mõistab laiapindse riigikaitse olemust ja allohvitseri rolli all­üksuses, lähtudes Kaitseväe üldisest korraldusest.

2. Lahendab rühmavanema teenistus­ülesannetega seotud tüüpprobleeme kooskõlas õigusaktide ja hea juhtimise tavaga.

3. Rakendab suulise ja kirjaliku eneseväljenduse aluspõhimõtteid nõutud tasemel.

4. Rakendab sihipäraselt kaitse­väelise juhi pädevusmudelit enese­arengu kavandamisel.1.1. Selgitab laiapindses riigikaitses osalejate rolle, kohustusi ja õigusi, lähtudes Kaitseväe tegevust reguleerivatest peamistest õigusaktidest.

1.2. Selgitab relvakonfliktiõiguse peamisi printsiipe ette antud kaasuse põhjal.

1.3. Toob asjakohaseid näiteid rühma sidususe, distsipliini ja moraali hoidmise viisidest.

1.4. Hindab rühma sidususe, distsipliini ja moraali hoidmise viiside tõhusust ja sobivust.

2.1. Toob näiteid ülesande- ja inimkeskse juhtimise põhimõtetest.

2.2. Eristab teenistusülesannetega seotud tüüp­olu­kordade lahendamisel tõhusaid ja vähem tõhusaid meetodeid.

2.3. Esitab tüüpolukordi lahendades põhjendatud otsuse, mis on kooskõlas õigusaktide, ülesande- ja inimkeskse juhtimise põhimõtetega ning arvestab alluvate vaimse ja füüsilise seisundiga.

3.1. Väljendab ennast igapäevases asjaajamises korrektselt ja selgelt.

3.2. Kasutab suulise ja kirjaliku eneseväljendamise aluspõhimõtteid ja sobivaid vorme.

4.1. Esitab mitmekülgse juhi pädevusmudelil põhineva eneseanalüüsi.

4.2. Arutleb enese juhipädevuste muutuste üle, seostades muutused aja jooksul omandatud hariduse, väljaõppe ja isikuomadustega.

4.3. Kavandab realistlikud tegevused enesearenguks.

Õppeaine hindamisviis ja -meetod(id)Mitteeristav (ME)

Juhtumianalüüs, eneserefleksioon, esitlus

Õppeaine koodVK25.01

Õppeaine nimetusInglise keel

Õppeaine maht2 EKAP

Õppeaine aineosadPuuduvad

Õppeaine eesmärkÕppeaine eesmärk on kujundada õpilase võõrkeelepädevust B1-tasemel (suhtluslävi), arendades iseseisvat kõnelemis-, kuulamis- ja lugemisoskust ning toetades üldsõjanduskeele sõnavara omandamist.

Õppeaine õpiväljundidÕppeaine hindamiskriteeriumid

1. Kasutab inglise keelt kõnes ja
kirjas lihtsate teenistusülesannete täitmiseks. 1.1. Väljendab ennast selgelt ja arusaadavalt teenistus­ülesannetega seotud tuttaval teemal.

1.2. Kasutab neutraalset keelt, lihtsaid sidususvõtteid, grammatilisi struktuure ning põhi- ja üldsõjandus­keele oskussõnavara.

1.3. Teeb oma sõnadega lihtsas inglise keeles lühi­kokku­võtte teenistusülesannetega seotud tekstidest.

Õppeaine hindamisviis ja -meetod(id)Mitteeristav (ME)

Kirjalik kokkuvõte, esitlus

Õppeaine kood TK25.01

Õppeaine nimetus Jalaväerühma lahingutegevuse juhtimine

Õppeaine maht4,5 EKAP

Õppeaine aineosadPuuduvad

Õppeaine eesmärk Õppeaine eesmärk on arendada õpilase pädevusi jalaväerühma juhtimiseks, lähtudes jalaväerühma püsitoimingutest ja taktikalisest raamistikust.

Õppeaine õpiväljundid Õppeaine hindamiskriteeriumid

1. Planeerib jalaväerühma lahingu-tegevust püsitoimingute põhiselt.

2. Juhib jalaväerühma püsitoimingute põhiselt.1.1. Teeb asjakohased järeldused lahingutegevuse planeerimise analüüsist selgunud põhiteguritest (maastik, vastane, ilm, aeg, oma jõud ja saadaolev toetus).

1.2. Koostab nõutud formaadis lahingukäsu, sõnastades selgelt püstitatud ülesanded ja juhised lahinguplaani elluviimiseks.

1.3. Esitab oma lahinguplaani nõutud formaadis ülema taktikalisel tagasisidel.

1.4. Kasutab käsu andmisel nõutud formaati ja kohaseid käsu andmise tehnikaid ning viise oma lahingu­plaani elluviimiseks.

2.1. Jõustab lahinguks valmistumisel püsitoimingutes ette nähtud tegevused.

2.2. Rakendab lahinguolukorras püsitoiminguid olenevalt olukorrast.

2.3. Näitab ülesande täitmisel üles isiklikku eeskuju, algatusvõimet ja ülesandele orienteeritust.

2.4. Esitab lahingutegevuse käigus ja järel nõutud ettekanded.

Õppeaine hindamisviis ja -meetod(id)Mitteeristav (ME)

Kirjalik test, praktiline arvestus

Õppeaine kood ST25.01

Õppeaine nimetus Nüüdisaegne sõjatehnoloogia

Õppeaine maht2 EKAP

Õppeaine aineosadPuuduvad

Õppeaine eesmärk Õppeaine eesmärk on võimaldada õpilasel omandada pädevused, mis on vajalikud kuni jalaväekompaniisuuruse üksuse peamiste sõjatehnoloogiliste vahendite kasutamiseks.

Õppeaine õpiväljundid Õppeaine hindamiskriteeriumid

1. Kasutab jalaväekompanii peamist relvastust, sõidukeid, elektri-,
side- ja vaatlusvahendeid vastavalt kasutuseeskirjadele.1.1. Nimetab jalaväekompanii koosseisu- ja varustustabelisse kuuluvate tehnoloogiliste vahendite peamised parameetrid.

1.2. Selgitab jalaväekompanii tehnoloogiliste vahendite kasutamise võimalusi ja piiranguid lahinguväljal.

1.3. Kasutab tehnoloogilisi vahendeid sihtotstarbeliselt ja ohutult.

1.4. Teeb nõuetekohase tehnoloogiliste vahendite esmatasandi kontrolli.

1.5. Kasutab tehnoloogilisi vahendeid hooldades õigeid hooldusvõtteid.

1.6. Tuvastab tehnoloogiliste vahendite hooldamise käigus defektid ja dokumenteerib need nõuete­kohaselt.

Õppeaine hindamisviis ja -meetod(id)Mitteeristav (ME)

Kirjalik test, praktiline arvestus

Õppeaine kood JP25.02

Õppeaine nimetus Sõjaväepedagoogika alused

Õppeaine maht1,5 EKAP

Õppeaine aineosadPuuduvad

Õppeaine eesmärk Õppeaine eesmärk on kujundada õpilase pädevusi kuni rühmasuuruse üksuse väljaõppe ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks.

Õppeaine õpiväljundid Õppeaine hindamiskriteeriumid

1. Viib läbi eri tüüpi õppe- ja kasvatus-tegevusi, tuginedes väljaõppe-eeskirjadele ja nüüdisaegsele õpikäsitusele.

2. Annab kaasõpilasele tagasisidet õpi-sooritust edasiviiva ja õppijat võimestava tagasiside põhimõtte alusel.

3. Analüüsib ennast õppe- ja kasvatus-töö kavandaja, läbiviija ning üksuse distsipliini ja moraali kujundajana.1.1. Koostab väljaõppe-eeskirjadele vastava koolituskaardi, mis sisaldab tõhusaks õpetamiseks vajalikke osi, sh selgesõnaline õpieesmärk või -väljund, eesmärgi saavutamist toetavad õppe- ja hindamismeetodid ning sobiv ajakava.

1.2. Kasutab püsivate muutuste ja riigikaitseliste hoiakute kujundamise võtteid ja viise, sh ajendi loomine, huvi tekitamine ja hoidmine, õppija aktiivsuse tagamine, tulemuslikkuse mitmekülgne hindamine jms.

2.1. Arvestab tagasisides õpisooritusele seatud kriteeriumitega.

2.2. Järgib tagasisidet andes edasiviiva ja õppijat võimestava tagasiside põhimõtet.

3.1. Rakendab eneseanalüüsil õpitud teooriat, mitmekülgse tagasiside põhimõtteid ja refleksiooni.

3.2. Nimetab eneseanalüüsile tuginedes enda tugevad küljed ja parandamist vajavad oskused.

3.2. Kavandab realistlikud tegevused enda kui pedagoogi ja juhi edasiseks arenguks.

Õppeaine hindamisviis ja -meetod(id)Mitteeristav (ME)

Tunnisooritus, tagasiside kaasõpilase tunnile, eneseanalüüs

Õppeaine kood JP25.03

Õppeaine nimetus Jätku- ja jao laskeväljaõpe

Õppeaine maht4 EKAP

Õppeaine aineosadPuuduvad

Õppeaine eesmärk Õppeaine eesmärk on arendada õpilase oskusi laskeväljaõppe ettevalmistamisel ja läbiviimisel jalaväejao tasemel.

Õppeaine õpiväljundid Õppeaine hindamiskriteeriumid

1. Mõistab jätkulaskeväljaõppe laske­harjutuste läbiviimise põhimõtteid, sh lasketehnika ja -ohutus, ning tunneb laskeväljaõppe eeskirja ja ohutuseeskirja.

2. Viib läbi jätkulaskeväljaõppe harjutused kooskõlas Kaitseväe eeskirjadega.

3. Viib läbi kuni jaosuuruse üksuse lahinglaskeharjutused, järgides Kaitseväe eeskirju.1.1. Leiab asjaomased materjalid ja eeskirjad jätku­laske­väljaõppe ning lahinglaskmiste korralda­miseks.

1.2. Nimetab jätkulaskeväljaõppe ja lahinglaskmiste personali peamised ülesanded ja nõuded laskeharjutuse läbiviimisel.

1.3. Selgitab asjatundlikult relva käsitsemise peamisi vigu ja nende vältimise põhimõtteid.

2.1. Planeerib grupi koosseisus jätkulaskeväljaõppe harjutuse, lähtudes püstitatud ülesandest ja eesmärgist.

2.2. Koostab grupi koosseisus jätkulaskeväljaõppe harjutuse käsu vastavalt nõuetele.

2.3. Juhib nõuetekohaselt jätkulaskeväljaõppe harjutust või selle etappi.

2.4. Täidab jätkulaskeväljaõppe harjutusel abipersonali ülesandeid.

3.1. Planeerib grupi koosseisus lahinglaskeharjutuse, lähtudes püstitatud ülesandest ja eesmärgist.

3.2. Koostab grupi koosseisus lahinglaskeharjutuse harjutuse käsu vastavalt nõuetele.

3.3. Juhib nõuetekohaselt lahinglaskeharjutust või selle etappi.

3.4. Täidab lahinglaskeharjutusel kohusetundlikult abi­personali ülesandeid.

Õppeaine hindamisviis ja -meetod(id)Mitteeristav (ME)

Esitlus ja praktiline arvestus

Õppeaine kood JP25.04

Õppeaine nimetus Vanemallohvitseri lõpueksam

Õppeaine maht2 EKAP

Õppeaine aineosadPuuduvad

Õppeaine eesmärk Õppeaine eesmärk on võimaldada õpilasel mõtestatult ja terviklikult analüüsida õpingute käigus omandatud kogemuste varal ennast kui tulevast vanemallohvitseri, teenistusülesannete täitmisel omandatud pädevusi, enda tugevaid ja nõrku külgi ning edasisi õpivajadusi.

Õppeaine õpiväljundid Õppeaine hindamiskriteeriumid

1. Koostab nõuetekohase õpimapi.

2. Esitleb eksamil õpikogemuse tulemuse nõutud formaadis.

3. Annab asjakohase tagasiside kaasõpilase õpikogemusele ja esitlusele. 1.1. Kogub järjepidevalt õpikogemusi ning talle antud tagasisidet.

1.2. Reflekteerib antud tagasiside ja analüüsib süstemaatiliselt enda õpivajadusi.

1.3. Kirjeldab õpikogemust sobivate refleksiooni- ja analüüsivõtetega.

1.4. Kirjeldab õpingute jooksul omandatud õpikogemusi kutsefunktsioonide (juhtimine, pedagoogika, tehnoloogia, erialapädevus) kaudu.

1.5. Hindab enda arengut kaitseväelise juhi pädevusmudeli alusel.

1.6. Teeb õpikogemusest asjakohased järeldused enda kui tulevase vanemohvitseri teenistusülesandeid silmas pidades.

2.1. Koostab nõuetele vastava ja korrektse esitluse.

2.2. Demonstreerib ladusat ja selget suulise ja kirjaliku eneseväljendamise oskust.

2.3. Eristab õpikogemus(t)es olulise ning toob esile peamised õpituvastused.

2.4. Esitleb õpikogemust ette antud aja raamides.

3.1. Analüüsib kaasõpilase õpikogemust.

3.2. Hindab kaasõpilase õpimappi ja eneseanalüüsi, sh nende vastavust nõuetele.

3.3. Tuvastab kaasõpilase märkimisväärsemad saa­vutused ja arendamist vajavad küljed.

3.4. Rakendab edasiviiva tagasiside põhimõtet.

Õppeaine hindamisviis
ja -meetod(id)Eristav (E)

Õpimapp ja eneseanalüüs, esitlus, tagasiside kaasõpilase sooritusele

VALIKÕPINGUD

JALAVÄE ERIALA

KoodÕppeaine nimetusSemes-terMaht (EKAP)Praktika

mahtHinda-mine

TK25.02LõhketöödI3ME

TK25.03Jalaväerühma lahingutegevuse püsitoimingudI–II9E

TK25.04Mehhaniseeritud üksuse taktikaII6ME

TK25.05Mehhaniseeritud jalaväerühma laskmiste korraldamineII3ME

TK25.06Rekkeallüksuse taktikaII3ME

TK25.07Tankitõrjeallüksuse taktikaII3ME

TK25.08Jalaväekompanii lahinguteenindusII4,5E

TK25.09Jalaväe eriala praktika*I–II10,510,5ME

KOKKU4210,5

* Õppeaine viiakse läbi osaliselt õppuse käigus ja õppeaine maht saavutatakse ettenähtust lühema perioodi jooksul.

JALAVÄE ERIALA ÕPPEAINETE LÜHIKIRJELDUSED

Õppeaine kood TK25.02

Õppeaine nimetus Lõhketööd

Õppeaine maht 3 EKAP

Õppeaine aineosad Puuduvad

Õppeaine eesmärk Õppeaine eesmärk on arendada õpilase pädevusi, mis võimaldavad tal teha lõhketöid ning käsitseda Kaitseväes kasutatavaid miine ja laenguid. Õppeaine läbinud õpilasel on õigus läbi viia kuni C-kategooria taseme lõhketöid.

Õppeaine õpiväljundidÕppeaine hindamiskriteeriumid

1. Mõistab eeskirjade põhjal lõhke­asjanduse aluseid ning teab lõhka­misviise, -vahendeid ja -materjale ning oskab neid kasutada.

2. Korraldab lõhketöö C-kategooria lõhkaja pädevuse piires.

3. Käitleb lõhkematerjale nõuete-kohaselt.1.1. Nimetab lõhketööde eeskirja põhjal lõhke­asjanduse termineid ning selgitab nende sisu.

1.2. Kirjeldab erinevaid lõhkamisviise olenevalt
lõhketöö eesmärgist, keskkonnast, kasutatavatest vahenditest ja lõhkematerjalidest.

1.3. Kirjeldab lõhketööde kasutusvõimalusi, lähtudes taktikalisest vajadusest.

2.1. Valib lõhkaja taskukaardilt materjali purus­tamiseks vajaliku lõhkeainekoguse.

2.2. Arvutab ohualad kildude laialipaiskumise, õhu­lööklaine ja seismiliste võngete järgi.

2.3. Koostab ja haldab lõhkeharjutuse läbiviimisega seotud dokumentatsiooni nõuetekohaselt.

2.4. Koostab detoneerivast nöörist, NONEL-ist ja elektriliselt kombineeritud viiteta lõhkevõrgud, järgides lõhkematerjalide käitlemise nõudeid.

2.5. Viib läbi lõhkeharjutused ja imitatsioon­lõhkamised, sh näidislõhkamised, ohutus­tehniliselt õigesti.

3.1. Seab üles Kaitseväes kasutatavad miinid sihipäraselt ja ohutustehniliselt õigesti.

3.2. Seab üles Kaitseväes kasutatavad kaitselaengud ja standardlaengud sihipäraselt ja ohutus­tehniliselt õigesti.

Õppeaine hindamisviis ja -meetod(id)Mitteeristav (ME)

Kaks kirjalikku testi ja praktiline harjutus

Õppeaine kood TK25.03

Õppeaine nimetus Jalaväerühma lahingutegevuse püsitoimingud

Õppeaine maht 9 EKAP

Õppeaine aineosad Puuduvad

Õppeaine eesmärk Õppeaine eesmärk on arendada õpilase teadmisi ja oskusi jalaväerühma lahingutegevuse juhtimiseks ja selle jätkusuutlikkuse tagamiseks.

Õppeaine õpiväljundidÕppeaine hindamiskriteeriumid

1. Mõistab jalaväerühma kasutamise põhimõtteid, tuginedes lahingu-tegevuse alustele ja rühma võimele.

2. Juhib jalaväerühma taktikalisi tegevusi, lähtudes püsi­toimingu­test.

3. Korraldab jalaväerühma lahingu-teeninduse, lähtudes üksuse võimetest ja taktikalisest olu­korrast.1.1. Kirjeldab jalaväerühma õppestruktuuri ja võimet pealetungivates, kaitsvates ja võimaldavates tegevustes.

1.2. Selgitab jalaväerühma kasutamise võimalusi ja piiranguid lahingutegevuse aluste raamistikus.

2.1. Planeerib jalaväerühma taktikalised tegevused püsitoimingute alusel, arvestades eritingimustega.

2.2. Rakendab rühma lahingujuhtimisel vajalikud püsitoimingud olenevalt kujunenud olukorrast.

3.1. Jõustab lahinguks valmistumisel püsitoimingutes nõutud tegevused.

3.2. Annab lahingutegevuse käigus asjakohased korraldused varude taastamise ja toetuse organiseerimiseks.

3.3. Kontrollib üksuse lahingudistsipliini ja korraldab selle tõhustamise vastavalt taktikalisele olukorrale.

Õppeaine hindamisviis ja -meetod(id)Eristav (E)

Kirjalik arvestus (E), praktiline juhtimisülesanne (ME)

Õppeaine kood TK25.04

Õppeaine nimetus Mehhaniseeritud üksuse taktika

Õppeaine maht 6 EKAP

Õppeaine aineosad Puuduvad

Õppeaine eesmärk Õppeaine eesmärk on arendada õpilase teadmisi ja oskusi mehhaniseeritud jalaväerühma lahingutegevuse juhtimiseks ja selle jätkusuutlikkuse tagamiseks.

Õppeaine õppeväljundidÕppeaine hindamiskriteeriumid

1. Mõistab mehhaniseeritud üksuse kasutamise põhimõtteid, tuginedes lahingutegevuse alustele ja rühma võimele.

2. Juhib püsitoimingutest lähtudes mehhaniseeritud jalaväerühma taktikalisi tegevusi.

3. Korraldab mehhaniseeritud jalaväe-rühma lahinguteeninduse, lähtudes üksuse võimetest ja taktikalisest olukorrast.

4. Kasutab raskekuulipildujat (RKP) vastavalt nõetele ja juhend-materjalidele.1.1. Kirjeldab mehhaniseeritud jalaväerühma õppestruktuuri ja suutlikkust pealetungivates, kaitsvates ja võimaldavates tegevustes.

1.2. Selgitab mehhaniseeritud jalaväerühma kasutamise võimalusi ja piiranguid lahingu­tegevuse aluste raamistikus.

2.1. Planeerib mehhaniseeritud jalaväerühma taktika­lised tegevused püsitoimingute alusel ja ette antud tingimustel.

2.2. Annab lahingukäsu, kasutades sobivaid meetodeid ja võtteid.

2.3. Rakendab lahinguolukorras püsitoiminguid vastavalt kujunenud olukorrale.

2.4. Rakendab üksuse juhtimisel sihipäraseid ja positiivseid mõjutusvõtteid.

2.5. Näitab rühma liikmena ülesande täitmisel üles isiklikku eeskuju, algatusvõimet ja kohusetundlikkust.

2.6. Käsitseb üksuse varustust, relvastust ja tehnikat sihipäraselt ja ohutult.

3.1. Jõustab lahinguks valmistumisel püsitoimingutes nõutud tegevused.

3.2. Annab lahingutegevuse käigus asjakohased korraldused varude taastamise ja toetuse organiseerimiseks.

3.3. Kontrollib üksuse lahingudistsipliini ja korraldab selle tõhustamise vastavalt taktikalisele olukorrale.

4.1. Selgitab RKP rakendamise võimalusi ja piiranguid ette antud taktikalises olukorras.

4.2. Selgitab RKP omadusi ja tööpõhimõtet vastavalt relvasüsteemi õpikule.

4.3. Käsitseb laskeharjutustel RKP-d oskuslikult ja nõuetekohaselt.

4.4. Hooldab RKP-d vastavalt hooldusnõuetele rakendades ettenähtud töövõtteid.

Õppeaine hindamisviis ja -meetod(id)Mitteeristav (ME)

Taktikaline otsustusülesanne (ME), praktiline juhtimisülesanne

Õppeaine kood TK25.05

Õppeaine nimetus Mehhaniseeritud jalaväerühma lahinglaskmiste korraldamine

Õppeaine maht3 EKAP

Õppeaine aineosadPuuduvad

Õppeaine eesmärk Õppeaine eesmärk on võimaldada õpilasel omandada vajalikud pädevused mehhaniseeritud jalaväerühma lahinglaskmiste korraldamiseks.

Õppeaine õpiväljundid Õppeaine hindamiskriteeriumid

1. Mõistab mehhaniseeritud jala-väerühma lahinglaskeharjutuste läbi­viimise põhimõtteid.

2. Valmistab ette mehhaniseeritud jalaväerühma lahinglaskeharjutuse.

3. Viib läbi mehhaniseeritud jalaväe-rühma lahinglaskeharjutuse, tuginedes normdokumentidele. 1.1. Leiab asjakohased materjalid ja eeskirjad mehhaniseeritud jalaväerühma lahinglaskmiste korraldamiseks.

1.2. Selgitab mehhaniseeritud jalaväerühma lahing­laskmiste läbiviimise põhimõtteid ja ohutus­tehnilisi piiranguid, tuginedes laskeväljaõppe eeskirjale ning ohutuseeskirjadele.

2.1. Planeerib grupi koosseisus lahinglaskeharjutuse, lähtudes püstitatud ülesandest ja õppiva allüksuse ülema eesmärgist.

2.2. Koostab grupi koosseisus lahinglaskeharjutuse käsu nõuetekohaselt.

3.1. Juhib nõuetekohaselt lahinglaskeharjutust või selle etappi.

3.2. Täidab nõuetekohaselt ja kohusetundlikult lahing­laskeharjutusel abipersonali ülesandeid.

3.3. Analüüsib korraldatud lahinglaskeharjutuse ees­märkide saavutamist, esitades protsessis isiklikud ja meeskondlikud kordaminekud ning parendus­võimalused.

Õppeaine hindamisviis ja -meetod(id)Mitteeristav (ME)

Laskeharjutuse ettevalmistamine, laskeharjutuse läbiviimine

Õppeaine kood TK25.06

Õppeaine nimetus Rekkeallüksuse taktika

Õppeaine maht3 EKAP

Õppeaine aineosadPuuduvad

Õppeaine eesmärk Õppeaine eesmärk on arendada õpilase pädevusi rekkeallüksuse juhtimiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks.

Õppeaine õpiväljundid Õppeaine hindamiskriteeriumid

1. Mõistab rekke korraldamise põhimõtteid tänapäeva lahingu-väljal, tuginedes lahingutegevuse alustele ja rekkeüksuse võimetele.

2. Juhib püsitoimingutest lähtudes rekkeüksuse taktikalisi tegevusi.

3. Korraldab rekkeüksuse lahingu-teeninduse vastavalt olukorrale ja vajadusele.1.1. Nimetab rekke liigid ja vahendid, tuginedes luure käsiraamatule.

1.2. Selgitab võimekirjelduse alusel erinevate rekke­rühmade võimeid ning rakendamise võimalusi ja piiranguid.

2.1. Planeerib rekkeüksuse taktikalised tegevused püsitoimingute alusel, arvestades ette antud tingimusi.

2.2. Rakendab lahinguolukorras püsitoiminguid olenevalt kujunenud olukorrast.

2.3. Käsitseb rekkeüksuse varustust, relvastust ja tehnikat sihipäraselt ja ohutult.

2.4. Rakendab luureüksust juhtides eesmärgipäraseid ja positiivseid mõjutusvõtteid.

2.5. Näitab rühma liikmena ülesande täitmisel üles isiklikku eeskuju, algatusvõimet ja kohuse­tundlikkust.

3.1. Jõustab lahinguks valmistumisel püsitoimingutes nõutud tegevusi.

3.2. Annab lahingutegevuse käigus asjakohased korraldused varude taastamise ja toetuse organiseerimiseks.

3.3. Kontrollib üksuse lahingudistsipliini ja korraldab selle tõhustamise vastavalt taktikalisele olukorrale.

Õppeaine hindamisviis ja -meetod(id)Mitteeristav (ME)

Kirjalik arvestus, praktiline juhtimisülesanne

Õppeaine kood TK25.07

Õppeaine nimetus Tankitõrjeallüksuse taktika

Õppeaine maht3 EKAP

Õppeaine aineosadPuuduvad

Õppeaine eesmärk Õppeaine eesmärk on toetada õpilase ettevalmistust tanki­tõrje­vahendite kasutamiseks ja tankitõrjeallüksuse juhtimiseks.

Õppeaine õpiväljundid Õppeaine hindamiskriteeriumid

1. Mõistab tanktõrjeüksuse kasutamise põhimõtteid ja võimeid, tuginedes lahingutegevuse alustele ja võime­kirjeldusele.

2. Kasutab erinevaid tankitõrje-süsteeme vastavalt nõuetele ja juhendmaterjalidele.

3. Juhib tankitõrjeraketirühma, raken-dades püsitoiminguid.

4. Korraldab tankitõrjeüksuse lahingu-teeninduse, lähtudes üksuse võimetest ja taktikalisest olukorrast.1.1. Kirjeldab tankitõrjeüksuse õppestruktuuri ja võimeid, lähtudes üksuse võimekirjeldusest.

1.2. Selgitab tankitõrjeüksuse rakendamise võimalusi ja piiranguid lahingutegevuse aluste raames ja lähtudes ette antud taktikalisest olukorrast.

2.1. Selgitab tankitõrje relvasüsteemide omadusi ja tööpõhimõtet vastavalt relvasüsteemi õpikule.

2.2. Käsitseb tankitõrje relvasüsteeme oskuslikult ja nõuetekohaselt.

2.3. Planeerib tankitõrjeüksuse taktikalised tegevused püsitoimingutest lähtudes, arvestades ette antud tingimusi.

2.4. Rakendab tankitõrjeüksuse lahingujuhtimisel püsitoiminguid vastavalt taktikalisele olukorrale.

3.1. Rakendab tankitõrjeüksust juhtides eesmärgipäraseid ja positiivseid mõjutusvõtteid.

3.2. Näitab rühma liikmena ülesande täitmisel üles isiklikku eeskuju, algatusvõimet ja kohuse­tundlikkust.

4.1. Jõustab lahinguks valmistumisel püsitoimingutes nõutud tegevused.

4.2. Annab lahingutegevuse käigus asjakohased korraldused varude taastamise ja toetuse organiseerimiseks.

4.3. Kontrollib üksuse lahingudistsipliini ja korraldab selle tõhustamise vastavalt taktikalisele olu­korrale.

Õppeaine hindamisviis ja -meetod(id)Mitteeristav (ME)

Tunnisooritus, kirjalik arvestus, praktiline juhtimisülesanne

Õppeaine kood TK25.08

Õppeaine nimetus Jalaväekompanii lahinguteenindus

Õppeaine maht4,5 EKAP

Õppeaine aineosadPuuduvad

Õppeaine eesmärk Õppeaine eesmärk on võimaldada õpilasel omandada vajalikud sõjaaja kompaniiveebli ja rahuaja rühmavanema pädevused.

Õppeaine õpiväljundid Õppeaine hindamiskriteeriumid

1. Mõistab jalaväekompanii haldamise ja lahinguteeninduse korraldamise aluseid.

2. Kasutab erineval viisil asjakohaseid vahendeid jalaväekompanii või -rühma administratiivse ja tagalaalase tegevuse korraldamiseks.

3. Täidab jalaväekompanii kompanii-veebli lahinguülesandeid, näidates tekkivate probleemide lahendamisel üles loovust ja asjatundlikkust.1.1. Nimetab jalaväekompanii tagalapersonali peamised ülesanded, lähtudes jalaväekompanii struktuurist ja ametijuhenditest.

1.2. Selgitab üldsõnaliselt jalaväekompanii rahuaegse lahinguteenindusega seotud peamiste õigus­aktide sisu ja nende kohaldamisala.

1.3. Selgitab põhjalikult jalaväekompanii sõjaaja lahinguteeninduse korraldamise põhimõtteid, võimalusi ja piiranguid erinevates taktikalistes tegevustes, lähtudes ette antud taktikalisest olukorrast.

2.1. Koostab rühma või kompanii rahuaegseks haldamiseks vajaliku dokumentatsiooni vastavalt õigusaktidele (sh hoolduse, remondi ja laomajanduse korraldamiseks).

2.2. Vormistab dokumentatsiooni asjakohases formaadis kasutades MS Office-i tarkvara.

2.3. Esitab nõutud ettekanded, tellimused ja varade seisu, kasutades oskuslikult asjakohast infotehnoloogilist tarkvara nagu LOGFAS ja DAX.

3.1. Planeerib jalaväekompanii lahinguteeninduse vastavalt ülema juhistele ja taktikalisele olukorrale.

3.2. Rakendab lahinguteeninduse korraldamisel püsi­toiminguid ja õpitud põhimõtteid.

3.3. Esitab lahinguolukorras asjakohased tagala­alased ettekanded ja informatsiooni KOLT-i rakenduses.

3.4. Näitab üles loovust ja asjatundlikkust tehniliste ja taktikaliste probleemide ennetamisel ning lahendamisel.

Õppeaine hindamisviis ja -meetod(id)Eristav (E)

Kirjalik arvestus (E), praktiline planeerimisharjutus (ME)

Õppeaine kood TK25.09

Õppeaine nimetus Jalaväe eriala praktika

Õppeaine maht10,5 EKAP

Õppeaine aineosadPuuduvad

Õppeaine eesmärk Õppeaine eesmärk on arendada õpilase erialaseid teadmisi ja oskusi töökeskkonnas.

Õppeaine õpiväljundid Õppeaine hindamiskriteeriumid

1. Korraldab rühmasuuruse üksuse väljaõpet, lähtudes püstitatud eesmärkidest.

2. Korraldab kuni rühmasuuruse üksuse logistilise ja administ­ratiiv-toetuse, lähtudes püstitatud ülesannetest.

3. Hoiab üksuse moraali ja tagab üksuse sidususe, rakendades kohaseid juhtimisvõtteid.

4. Analüüsib praktikakogemuse põhjal enda kui juhi ja eriala­spetsialisti pädevusi.1.1. Valmistab ette erialaõppe tunnid nõutud tingimustel, tuginedes väljaõppe-eeskirjadele ja didaktilistele põhimõtetele.

1.2. Viib läbi erialaõppe, lähtudes püstitatud väljaõppe-eesmärgist ja järgides väljaõppe-eeskirju.

1.3. Rakendab oskuslikult tõhusa õppe printsiipe.

2.1. Koostab ette nähtud dokumentatsiooni, sh ettekanded, nõutud formaadis, lähtudes üksuse õigusaktidest ja ülema kavatsusest.

2.2. Organiseerib õigeks ajaks õppetegevuseks vajaliku varustuse ja vahendid ning igapäevased olme­vahendid.

2.3. Juhendab rühma liikmeid õppe- ja kasvatus­tegevuses sihipäraselt, näidates üles eeskuju ja enesekontrolli.

2.4. Kontrollib määratud ülesannete täitmist, andes sooritusejärgse vahetu ja edasiviiva tagasiside.

2.5. Lahendab loovalt erinevaid rühmavanema ülesannetes esinevaid probleeme oma ametikohustuste ja -volituste piires.

3.1. Rakendab oludele kohaseid mõjutusvõtteid moraali ja motivatsiooni hoidmiseks ja tugevdamiseks.

3.2. Jälgib allüksuses distsipliininõuetest kinnipidamist vastavalt määrustikele ja kodukorrale.

3.3. Sekkub distsipliinirikkumise ennetamiseks või reageerib toimunud distsipliinirikkumisele asja­kohaselt.

3.4. Viib läbi lihtmenetluse distsipliinirikkumise tuvas­tamiseks ette nähtud menetlustoimingute alusel.

4.1. Koostab õpikogemuste põhjal selgete järeldustega eneserefleksiooni, tuues esile enda kui juhi ja erialaspetsialisti tugevad küljed ning arendamist vajavad pädevused.

4.2. Kavandab realistlikud sammud edasiseks enese­arenguks vastavalt teenistuslikule ja erialasele eripärale.

4.3. Esitab nõuetekohaselt vormistatud ja sisustatud praktikamapi.

Õppeaine hindamisviis ja -meetod(id)Mitteeristav (ME)

Praktikamapp

SOOMUSJALAVÄE ERIALA

KoodÕppeaine nimetusSemes-terMaht (EKAP)Praktika

mahtHinda-mine

TK25.02LõhketöödI3ME

TK25.10Lahingumasina meeskonnaõpeII21ME

TK25.11Soomusjalaväe eriala praktika*II1212ME

TK25.12Soomusjalaväerühma lahinglaskmiste korraldamineI–II6ME

KOKKU4212

* Õppeaine viiakse läbi osaliselt õppuse käigus ja õppeaine maht saavutatakse ettenähtust lühema perioodi jooksul.

 

SOOMUSJALAVÄE ERIALA ÕPPEAINETE LÜHIKIRJELDUSED

Õppeaine kood TK25.02

Õppeaine nimetus Lõhketööd

Õppeaine maht 3 EKAP

Õppeaine aineosad Puuduvad

Õppeaine eesmärk Õppeaine eesmärk on arendada õpilase pädevusi lõhketööde korraldamiseks ning Kaitseväes kasutatavate miinide ja laengute kasutamiseks. Õppeaine läbimine annab õpilasele õiguse läbi viia kuni C-kategooria taseme lõhketöid.

Õppeaine õpiväljundidÕppeaine hindamiskriteeriumid

1. Mõistab lõhkeasjanduse aluseid, lähtudes eeskirjadest, ning teab lõhka­misviise, -vahendeid ja -materjale ning nende kasutamise põhimõtteid.

2. Korraldab lõhketööd C-kategooria lõhkaja pädevuse piires.

3. Käitleb lõhkematerjale nõuetekohaselt.1.1. Nimetab lõhketööde eeskirjast tulenevaid lõhkeasjandusega seotud põhimõisteid ning selgitab mõistete sisu.

1.2. Kirjeldab erinevaid lõhkamisviise olenevalt lõhketööde eesmärgist, keskkonnast, kasutatavatest vahenditest ning lõhke-materjalidest.

1.3. Kirjeldab lõhketööde kasutusvõimalusi, lähtudes taktikalisest vajadusest.

2.1. Valib lõhkaja taskukaardi järgi materjali purustamiseks vajaliku lõhkeainekoguse.

2.2. Arvutab ohualad kildude laialipaiskumise, õhu­lööklaine ja seismiliste võngete järgi.

2.3. Koostab ja haldab lõhkeharjutuse läbiviimisega seotud dokumentatsiooni vastavalt nõuetele.

2.4. Koostab detoneerivast nöörist, NONEL-ist ja elektriliselt kombineeritud viiteta lõhkevõrgud, järgides lõhkematerjalide käitlemise nõudeid.

2.5. Viib läbi lõhkeharjutused ja imitatsioonlõhkamised (sh näidislõhkamised) ohutustehniliselt õigesti.

3.1. Seab üles Kaitseväes kasutusel olevad miinid eesmärgipäraselt ja ohutustehniliselt õigesti.

3.2. Seab üles Kaitseväes kasutatavad kaitselaengud ja standardlaengud sihipäraselt ja ohutus­tehniliselt õigesti.

Õppeaine hindamisviis ja -meetod(id)Mitteeristav (ME)

Kaks kirjalikku testi ja praktiline harjutus

Õppeaine kood TK25.10

Õppeaine nimetus Jalaväe lahingumasina meeskonnaõpe

Õppeaine maht21 EKAP

Õppeaine aineosad

1. Jalaväe lahingumasina keresüsteemid ja juhtimine (7 EKAP)

2. Jalaväe lahingumasina relvasüsteemid (6 EKAP)

3. Soomusüksuse taktika ja laskeharjutused (8 EKAP)

Õppeaine eesmärk Õppeaine eesmärk on võimaldada õpilasel omandada vajalikud jalaväe lahingumasina meeskonnaülema ja soomusgrupi juhtimise pädevused.

Õppeaine õpiväljundid Õppeaine hindamiskriteeriumid

1. Juhib lahinguväljal ja rahuaja tingimustes ohutult jalaväe lahingu-masinat CV9035EE.

2. Kasutab jalaväe lahingumasina CV9035EE relvasüsteeme, järgides kasutusjuhendeid ja eeskirju.

3. Juhib soomusgrupi tegevust nende peamistes taktikalistes maismaa­tegevustes vastavalt taktikalisele olukorrale. 1.1. Nimetab masina juhendmaterjalide järgi CV9035EE jalaväe lahingumasina kere osad ja taktikalis-tehnilised andmed.

1.2. Selgitab erinevate keresüsteemide tööpõhimõtet, lähtudes masina juhenditest.

1.3. Järgib jalaväe lahingumasinat kasutades ohutuseeskirju.

1.4. Kasutab jalaväe lahingumasinat hooldades õigeid töövõtteid ja järgib masina kasutusjuhendit.

1.5. Järgib jalaväe lahingumasinat CV9035EE juhtides ohutusnõudeid, masina kasutusjuhendit ja ülema korraldusi.

2.1. Kasutab CV9035EE torni, lähtudes lahingumasina kasutusjuhendist ja ülema korraldustest.

2.2. Hooldab CV9035EE torni ette nähtud vahendite ja töövõtetega.

2.3. Selgitab CV9035EE kiirlaskekahuri BM III ja pardakuulipilduja tööpõhimõtet ning relvaosi juhendmaterjalide järgi.

2.4. Kasutab laskmistel CV9035EE kiirlaskekahurit BM III ja pardakuulipildujat, järgides ohutuseeskirju ning relvasüsteemi kasutusjuhendit.

3.1. Planeerib soomusgrupi taktikalised tegevused püsitoimingute alusel ja ette antud tingimustel.

3.2. Jõustab lahinguks valmistudes püsitoimingutes nõutud tegevused.

3.3. Rakendab lahinguolukorras püsitoiminguid vastavalt olukorrale.

3.4. Kontrollib meeskonna lahingudistsipliini ja vajadusel korraldab selle tõhustamise vastavalt taktikalisele olukorrale.

3.5. Osaleb laskeharjutusel lahingumasina meeskonna­liikmena vastavalt määratud ametikohale.

3.6. Järgib laskeharjutusel ametikohapõhiselt ette nähtud ohutustehnilisi nõudeid.

Õppeaine hindamisviis ja -meetod(id)Mitteeristav (ME)

Neli kirjalikku arvestust ja praktilised harjutused

Õppeaine kood TK25.12

Õppeaine nimetus Soomusjalaväerühma lahinglaskmiste korraldamine

Õppeaine maht6 EKAP

Õppeaine aineosad

1. Soomusjalaväerühma lahinglaskmiste planeerimine (3 EKAP)

2. Jalaväerühma lahinglaskmiste läbiviimine (3 EKAP)

Õppeaine eesmärk Õppeaine eesmärk on kujundada õpilase oskusi soomusjalaväerühma lahinglaskmiste korraldamiseks.

Õppeaine õpiväljundid Õppeaine hindamiskriteeriumid

1. Mõistab jalaväe- ja soomusjalaväe­rühma lahinglaskeharjutuste läbi­viimise põhimõtteid.

2. Planeerib jalaväe- ja soomus­jalaväerühma lahinglaskeharjutuse, juhindudes normdokumentidest.

3. Viib läbi jalaväerühma lahing­laske­harjutuse, järgides normdokumente.

4. Vaatleb soomusjalaväerühma lahing­laskmiste läbiviimist, hinnates soomusüksuse laskmiste korral­damisest tulenevaid ohutegureid ja teisi iseärasusi, tugines õigus­aktidele.1.1. Leiab asjakohased materjalid ja eeskirjad jalaväe- ja soomusjalaväerühma lahinglaskmiste korralda-miseks.

1.2. Selgitab jalaväe- ja soomusjalaväerühma lahinglaskmiste läbiviimise põhimõtteid ja ohutustehnilisi piiranguid, mis tulenevad laskeväljaõppe eeskirjast ja ohutuseeskirjadest.

2.1. Planeerib grupi koosseisus jalaväe- ja soomusjalaväerühma lahinglaskeharjutuse, lähtudes püstitatud ülesandest ja õppiva allüksuse ülema eesmärgist.

2.2. Koostab grupi koosseisus jalaväe- ja soomusjalaväerühma lahinglaskeharjutuse käsu, lähtudes püstitatud ülesandest.

3.1. Juhib nõuetekohaselt jalaväerühma lahinglaskeharjutust või selle etappi.

3.2. Täidab nõuetele vastavalt ja kohusetundlikult jalaväerühma lahinglaskeharjutuse abipersonali ülesandeid.

3.3. Analüüsib korraldatud jalaväerühma lahinglaskeharjutuse eesmärkide saavutamist, tuues esile isiklikud ja meeskondlikud kordaminekud ning parendusvõimalused.

4.1. Jälgib soomusjalaväerühma laskmiste läbiviija ja laskva üksuse tegevust ette antud kava põhjal.

4.2. Tähendab üles laskmiste käigus tekkinud tähelepanekud, viidates õnnestumistele ja parendusvõimalustele.

4.3. Analüüsib laskmiste läbiviija ja laskva koosseisu tegevust, arvestades laskmiste eesmärki ja nõudeid ning esitades asjakohased isiklikud tähelepanekud.

Õppeaine hindamisviis ja -meetod(id)Mitteeristav (ME)

Praktiline harjutus

Õppeaine kood TK25.11

Õppeaine nimetus Soomusjalaväe eriala praktika

Õppeaine maht12 EKAP

Õppeaine aineosadPuuduvad

Õppeaine eesmärk Õppeaine eesmärk on süvendada õpilase soomusjalaväe erialaseid teadmisi ja kinnistada oskusi töökeskkonnas.

Õppeaine õpiväljundid Õppeaine hindamiskriteeriumid

1. Korraldab rühmasuuruse üksuse väljaõpet püstitatud eesmärkidest lähtudes.

2. Korraldab kuni rühmasuuruse üksuse tegevuse administratiiv- ja logistilise toetuse, lähtudes püstitatud ülesannetest.

3. Hoiab üksuse moraali ja tagab üksuse sidususe, rakendades kohaseid juhtimisvõtteid.

4. Korraldab kompaniisuuruse üksuse lahinguteeninduse.

5. Analüüsib praktikakogemuse põhjal enda kui juhi ja erialaspetsialisti pädevusi.1.1. Valmistab ette erialaõppe tunnid nõutud tingimustel, tuginedes väljaõppe-eeskirjadele ja didaktilistele põhimõtetele.

1.2. Viib läbi erialaõppe, lähtudes väljaõppe-eesmärgist ja väljaõppe-eeskirjadest.

1.3. Rakendab oskuslikult tõhusa õppe põhimõtteid.

2.1. Koostab ette nähtud dokumentatsiooni, sh ettekanded nõutud formaadis, lähtudes üksuse õigusaktidest ja ülema kavatsusest.

2.2. Organiseerib õigeks ajaks õppetegevuseks vajaliku varustuse ja vahendid ning igapäevased olmevahendid.

2.3. Juhendab rühma liikmeid õppe- ja kasvatustegevuses sihipäraselt, näidates üles eeskuju ja enesekontrolli.

2.4. Kontrollib ülesande täitmist, andes sooritusjärgse vahetu ja edasiviiva tagasiside.

2.5. Lahendab loovalt kõiksuguseid rühmavanema ülesannetes esinevaid probleeme oma ametikohustuste ja -volituste piires.

3.1. Rakendab oludele kohaseid mõjutusvõtteid moraali ja motivatsiooni hoidmiseks ning tugevdamiseks.

3.2. Jälgib allüksuses distsipliininõuetest kinnipidamist vastavalt määrustikele ja kodukorrale.

3.3. Sekkub distsipliinirikkumise ennetamiseks või reageerib distsipliinirikkumisele asjakohaselt.

3.4. Viib läbi lihtmenetluse distsipliinirikkumise tuvastamiseks menetlustoimingute alusel.

4.1. Planeerib kõrgema ülema käsu ja ülema juhiste järgi kompanii lahinguteeninduse sõjaaja ülesande täitmiseks.

4.2. Korraldab lahinguteeninduse, lähtudes üksuse püsitoimingutest.

4.3. Annab asjakohased juhised allüksuste lahingu­teeninduse korraldamiseks vastavalt taktikalisele olukorrale.

4.4. Tuvastab praktilise harjutuse käigus lahingu­kannatanu triaažikategooria ja meditsiiniabi vajaduse.

4.5. Edastab asjakohased ettekanded ja informatsiooni KOLT-i rakenduses.

5.1. Koostab õpikogemuste põhjal selgete järeldustega eneserefleksiooni, tuues esile enda kui juhi ja erialaspetsialisti tugevad küljed ja arendamist vajavad pädevused.

5.2. Kavandab realistlikud sammud edasiseks enesearenguks vastavalt teenistuslikule ja erialasele eripärale.

5.3. Esitab nõuetekohaselt vormistatud ja sisustatud praktikamapi.

Õppeaine hindamisviis ja -meetod(id)Mitteeristav (ME)

Praktikamapp

PIONEERI ERIALA

KoodÕppeaine nimetusSemes- terMaht (EKAP)Praktika

mahtHinda-mine

TK25.02LõhketöödI3ME

TK25.13TõkestamineI–II4,51,5E

TK25.14Liikuvuse tagamine II7,5ME

TK25.15Lahinguvõime säilitamine II31,5E

TK25.16Pioneeritehnika ja pioneeriluureII6E

JP25.05Pioneeri relvaliigi vanemallohvitseride ülesanded rahu- ja sõjaajal ning praktikaII63ME

JP25.06Lahinglaskmiste ja lõhkamiste korraldamine ning praktikaII64,5ME

TK25.17Pioneeritegevuse juhtimine ja praktika*II64,5E

KOKKU4212

* Õppeaine viiakse läbi osaliselt õppuse käigus ja õppeaine maht saavutatakse ettenähtust lühema perioodi jooksul.

PIONEERI ERIALA ÕPPEAINETE LÜHIKIRJELDUSED

Õppeaine kood TK25.02

Õppeaine nimetus Lõhketööd

Õppeaine maht 3 EKAP

Õppeaine aineosad Puuduvad

Õppeaine eesmärk Õppeaine eesmärk on arendada õpilase oskusi lõhketööde korraldamiseks ning Kaitseväes kasutatavate miinide ja laengute kasutamiseks. Õppeaine läbinud õpilasel on õigus teha lõhketöid kuni C-kategooria tasemel.

Õppeaine õpiväljundidÕppeaine hindamiskriteeriumid

1. Mõistab eeskirjade järgi lõhke­asjanduse aluseid ning teab lõhka­misviise, -vahendeid ja -materjale ning nende kasutamise põhimõtteid.

2. Korraldab lõhketööd C-kategooria lõhkaja pädevuse piires.

3. Käitleb lõhkematerjale nõuetele vastavalt.

1.1. Nimetab lõhkeasjandusega seotud põhimõisted, mis tulenevad lõhketööde eeskirjast, ning selgitab mõistete sisu.

1.2. Kirjeldab erinevaid lõhkamisviise olenevalt lõhketöö eesmärgist, keskkonnast, kasutatavatest vahenditest ning lõhkematerjalidest.

1.3. Kirjeldab lõhketöö kasutamise võimalusi olenevalt taktikalisest vajadusest.

2.1. Valib taskukaardi järgi vajaliku lõhkeainekoguse materjali purustamiseks.

2.2. Arvutab ohuala kildude laialipaiskumise, õhulööklaine ja seismiliste võngete järgi.

2.3. Koostab lõhkeharjutuse dokumentatsiooni vastavalt nõuetele ja haldab seda.

2.4. Koostab detoneerivast nöörist, NONEL-ist ja elektriliselt kombineeritud viiteta lõhkevõrgud lõhkematerjali käitlemise nõuete kohaselt.

2.5. Viib läbi lõhkeharjutused ja imitatsioonlõhkamised (sh näidislõhkamised) ohutustehniliselt õigesti.

3.1. Seab üles Kaitseväes kasutatavad miinid sihipäraselt ja ohutustehniliselt õigesti.

3.2. Seab üles Kaitseväes kasutatavad kaitse- ja standardlaengud sihipäraselt ja ohutustehniliselt õigesti.

Õppeaine hindamisviis ja -meetod(id)Mitteeristav (ME)

Kaks kirjalikku testi ja praktilised harjutused

Õppeaine kood TK23.13

Õppeaine nimetus Tõkestamine

Õppeaine maht 4,5 EKAP

Õppeaine aineosad Puuduvad

Õppeaine eesmärk Õppeaine eesmärk on arendada õpilase eriala- ja korralduspädevusi pioneerirühma tõkestustegevuste juhtimiseks ja tagamiseks.

Õppeaine õpiväljundidÕppeaine hindamiskriteeriumid

1. Mõistab pioneerirühma võimeid tõkestamisel vastavalt võime-kirjeldusele.

2. Mõistab vastase pioneeritegevuse ja maastiku mõju tõkestustegevusele.

3. Juhib pioneerirühma tegevust tõkestamisel.

4. Korraldab pioneerirühma lahingu-teeninduse, arvestades tõkestamis-ülesande iseloomu.

5. Korraldab pioneerirühma tõkestus-vahendite väljaõpet.

1.1. Nimetab pioneerirühma tõkestamise vahendid, tuginedes koosseisu- ja varustustabelile.

1.2. Selgitab pioneerirühma tõkestamise võimalusi ja viise, tuginedes üksuse püsitoimingutele (PüTo).

1.3. Selgitab pioneerirühma tõkestustegevuste järjekorda vastavalt üksuse PüTo-le.

2.1. Kirjeldab vastase üksuste liikuvuse tagamise võimeid, tuginedes pioneeriüksuse võime-kirjeldusele.

2.2. Loetleb vastase liikuvuse tehnika ja taktikalised grupid taktkalise vastase käsiraamatu järgi.

3.1. Tuvastab kõrgema käsu analüüsil tõkestamiseks vajalikud tegevused, lähtudes taktikalisest olukorrast ja ülema kavatsusest.

3.2. Planeerib tõkestustegevuse elluviimiseks vajaliku ressursi, arvestades piiranguid ja ülema kavatsust.

3.3. Koostab pioneerirühmale tõkestamise käsu vastavalt formaadile.

3.4. Koostab iseseisvalt nõuetekohase tõkkesõlme passi.

3.5. Annab rühmale tõkestamiskäsu vastavalt nõuetele, kasutades sobivaid meetodeid.

4.1. Kontrollib rühma tegevust, suunates üksust kasutama olemasolevaid vahendeid tõhusalt.

4.2. Eraldab jagudele tõkestusülesandeks vajalikud vahendid vastavalt ülesande iseloomule.

4.3. Planeerib rühma ülesandejärgse tõkestus-vahendite täiendamise, lähtudes taktikalisest olukorrast.

4.4. Annab lahingutegevuse käigus asjakohased korraldused varude taastamise ja toetuse organiseerimiseks.

4.5. Kontrollib üksuse lahingudistsipliini ja korraldab selle tõhustamise vastavalt taktikalisele olukorrale.

5.1. Valmistab nõutud tingimustel ette tõkestus-vahendite õppetunni, tuginedes väljaõppe-eeskirjadele.

5.2. 

5.2. Viib läbi tõkestusvahendite tunni, lähtudes väljaõppe-eesmärgist ja väljaõppe juhendmaterjalidest.

5.3. Rakendab oskuslikult tõhusa õppe põhimõtteid.

Õppeaine hindamisviis ja -meetod(id)Eristav (E)

Kirjalik arvestus (E), praktiline arvestus (ME), praktiline tunnisooritus (ME)

Praktikamapp (ME)

Õppeaine kood TK25.14

Õppeaine nimetus Liikuvuse tagamine

Õppeaine maht 7,5 EKAP

Õppeaine aineosad 1. EOC-kategooria demineerimistööd (4,5 EKAP)

2. Pioneerirühma tegevus liikuvuse tagamisel (3 EKAP)

Õppeaine eesmärk Õppeaine eesmärk on võimaldada õpilasel omandada vajalikud pädevused pioneerirühma liikuvuse tagamiseks.

Õppeaine õpiväljundid Õppeaine hindamiskriteeriumid

1. Teeb demineerimistöid EOC-kategooria tasemel, lähtudes kehtestatud nõuetest.

2. Mõistab isetehtud lõhkekehade valmistamise, kasutamise ja demineerimise viise, tuginedes demineerimiskeskuse õppematerjalidele.

3. Analüüsib vastase tõkestamis-tegevuse võimeid taktikalise vastase käsiraamatu alusel.

4. Korraldab väliteede ja -sildade rajamist, tuginedes pioneeritegevuse käsiraamatule.

5. Planeerib soomustatud pioneeri-üksuste tegevused liikuvuse tagamiseks, lähtudes üksuse võimest ja eripäradest.

6. Juhib pioneerirühma tegevust liikuvuse tagamisel, tuginedes üksuse püsitoimingutele (PüTo).

7. Korraldab lahinguteeninduse pioneerirühma liikuvuse tagamise ülesande täitmiseks, tuginedes üksuse PüTo-le.1.1. Kirjeldab korrektseid ja ohutuseeskirjadele vastavaid nõudeid demineerimistöödele.

1.2. Kirjeldab nõutud täpsusega lahingumoona tüüpe, liike, kasutusotstarvet ja tööpõhimõtet.

1.3. Kirjeldab demineerimisviise, kohustuslikku turvavarustust ja minimaalseid ohualasid vastavalt demineerimistööde eeskirjale.

1.4. Kirjeldab täpselt tegevuste järjekorda ja protseduure demineerimislaengute paigalda-misel.

1.5. Kasutab lahingudemineerija varustuskomplekti, arvestades demineerimistööde tingimusi ja piiranguid.

1.6. Käsitseb lõhkekehasid ja -vahendeid enesekindlalt, järgides demineerimistööde ohutustehnilisi nõudeid.

2.1 Kirjeldab isetehtud lõhkekehade tüüpe ja ehitust.

2.2 Selgitab üksikasjalikult isetehtud lõhkekehade demineerimisviise ja tegevuste järjekorda.

3.1. Tuvastab vastase levinumad tõkestusvahendid ja -üksused taktikalise vastase käsiraamatu alusel.

3.2. Kirjeldab vastase tõkestustegevuse peamisi võimeid taktikalise vastase käsiraamatu ja õppematerjalide alusel.

3.3. Hindab vastase tõkestustegevuse mõju oma üksustele, arvestades peamisi võimalusi ja piiranguid.

4.1. Kirjeldab väliteede ja -sildade rajamise ehituslikke nõudeid ja otstarvet, tuginedes pioneeritegevuse käsiraamatule.

4.2. Kirjeldab väliteede ja -sildade ehitustööde järjekorda ja kasutamise põhimõtteid, tuginedes pioneeritegevuse käsiraamatule.

4.3. Käsitseb väliteede ja -sildade ehitustöödel kasutatavat tehnikat ja vahendeid ohutustehniliselt õigesti ja sihtotstarbeliselt.

4.4. Planeerib väliteede ja -sildade ehitustöö ette nähtud tingimustel ja lähtudes ülema kavatsusest.

4.5. Juhib väliteede ja -sildade ehitustöid vastavalt taktikalisele olukorrale.

5.1. Kirjeldab lahingu- ja toetussildade võimeid ning piiranguid ületuskohtade rajamisel, lähtudes nende eripärast.

5.2. Kirjeldab etappide kaupa lahingu- ja toetussildade tööde ning tegevuste järjekorda.

5.3. Selgitab üksikasjalikult lahingu- ja toetussildade rajamise juhendamise põhimõtteid.

5.4. Koostab tegevusplaani lahingu- ja toetussildade kasutamiseks ületuskohal vastavalt tingimustele.

6.1. Tuvastab kõrgema käsu analüüsi käigus vajalikud tegevused liikuvuse tagamise korraldamiseks, lähtudes taktikalisest olukorrast ja ülema kavatsusest.

6.2. Planeerib liikuvuse tagamise, arvestades ohte, olemasolevaid vahendeid ja piiranguid.

6.3. Koostab pioneerirühmale nõuetele vastava lahingukäsu liikuvuse tagamise ülesande täitmiseks.

6.4. Annab rühmale lahingukäsu, kasutades sobivaid meetodeid.

6.5. Suunab alluvate tegevust vastavalt olukorrale, langetades õigeaegsed otsused liikuvuse tagamise korraldamisel.

7.1. Eraldab jagudele liikuvuse tagamise ülesandel vajaminevad vahendid vastavalt ülesande iseloomule.

7.2. Planeerib rühma ülesandejärgse vahendite hoolduse ja täiendamise olenevalt taktikalisest olukorrast.

7.3. Kontrollib üksuse lahingudistsipliini ja korraldab selle tõhustamise vastavalt taktikalisele olukorrale.

Õppeaine hindamisviis ja -meetod(id)Mitteeristav (ME)

EOC-taseme demineerimise kirjalik test ja praktiline sooritus, tee- ja sillaehituse kirjalik test, liikuvuse tagamise praktiline juhtimissooritus

Õppeaine kood TK25.15

Õppeaine nimetus Lahinguvõime säilitamine

Õppeaine maht 3 EKAP

Õppeaine aineosad Puuduvad

Õppeaine eesmärk Õppeaine eesmärk on võimaldada õpilasel arendada eriala- ja korralduspädevusi lahinguvõime säilitamise juhtimiseks ja tagamiseks pioneerirühmas.

Õppeaine õpiväljundidÕppeaine hindamiskriteeriumid

1. Analüüsib välikindlustustööde planeerimisel vastase ja oma üksuste lahinguvõimet ning maastiku geoloogiliste tegurite mõju, tuginedes võimekirjeldusele ja taktikalise vastase käsiraamatule.

2. Korraldab välikindlustustöid lahingu- ja toetusüksuste toetuseks välikindlustustööde õppematerjalide alusel.

3. Korraldab pioneerirühma lahingu-teeninduse välikindlustustöödel, lähtudes üksuse püsitoimingutest.

1.1. Kirjeldab maastiku geoloogilisi näitajaid välikindlustamise vajadustest lähtudes.

1.2. Hindab maastiku geoloogiliste näitajate mõju välikindlustustöödele, arvestades vastase tehnika ja oma üksuste lahinguvõimet ja standardeid.

1.3. Kirjeldab tööde järjekorda erinevatel välikindlustustöödel, arvestades standardeid.

2.1. Tuvastab kõrgema ülema käsu analüüsi käigus vajalikud tegevused kindlustustöödeks vastavalt ette antud taktikalisele olukorrale ja ülema kavatsusele.

2.2. Planeerib kindlustustööd, arvestades vastase ohtu, ajalisi piiranguid, eesmärki ja maastiku geoloogilisi iseärasusi.

2.3. Koostab pioneerirühmale nõuetekohase lahingukäsu kindlustööde tegemiseks.

2.4. Annab rühmale lahingukäsu, kasutades sobivaid meetodeid.

2.5. Suunab alluvate tegevust vastavalt olukorrale, langetades õigeaegsed otsused kindlustööde tegemisel.

2.6. Kontrollib maskeerimise põhimõtete rakendamist üksuses, lähtudes olemasolevast ressursist ja ohuhinnangust.

3.1. Organiseerib välikindlustustöödeks vajamineva varustuse kohaleveo ja jaotuse ette nähtud tingimustel.

3.2. Planeerib rühma ülesandejärgse vahendite hoolduse ja täiendamise vastavalt taktikalisele olukorrale.

3.3. Kontrollib üksuse lahingudistsipliini ja korraldab selle tõhustamise vastavalt taktikalisele olukorrale.

Õppeaine hindamisviis ja -meetod(id)Eristav (E)

Kirjalik test (E), praktiline sooritus (ME)

Praktikamapp (ME)

Õppeaine kood TK25.16

Õppeaine nimetus Pioneeritehnika ja pioneeriluure

Õppeaine maht 6 EKAP

Õppeaine aineosad 1. Pioneeriüksuse pioneeritehnika ja -vahendid (4,5 EKAP)

2. Pioneerirühma pioneeriluure (1,5 EKAP)

Õppeaine eesmärk Õppeaine eesmärk on võimaldada õpilasel omandada vajalikud pädevused pioneeritehnika kasutamiseks ja pioneeriluure juhtimiseks ja tagamiseks.

Õppeaine õpiväljundidÕppeaine hindamiskriteeriumid

1. Mõistab pioneeriüksuse raske-tehnika kasutamise võimalusi, lähtudes tehnika kasutusjuhendist ja üksuse võimekirjeldusest.

2. Kasutab pioneeriüksuse pioneeri­vahendeid ja -tehnikat siht­otstarbeliselt ja ohutult.

3. Juhib pioneeriüksuse pioneeriluure ülesande täitmist vastavalt võimekirjeldusele ja üksuse püsitoimingutele (PüTo).

4. Korraldab pioneeriüksuse lahingu-teeninduse pioneeriluure ülesande täitmisel vastavalt üksuse PüTo-le.

1.1. Kirjeldab pioneeriüksuse rasketehnika otstarvet, tehnilisi võimeid ja piiranguid vastavalt tehnika kasutusjuhendile.

1.2. Selgitab rasketehnika kasutamise võimalusi erinevates tingimustes vastavalt üksuse võimekirjeldusele ja tehnika kasutusjuhendile.

2.1. Rakendab tööriistade ja tehnika kasutamisel korrektseid ja ohutustehniliselt õigeid töövõtteid.

2.2. Järgib tööriistade ja tehnika kasutamisel vahendite kasutamise sihtotstarvet ja kasutuseeskirju.

2.3. Demonstreerib distsiplineeritust vahendite heaperemehelikul kasutamisel.

3.1. Kirjeldab pioneeriüksuse pioneeriluure võimeid ja piiranguid vastavalt üksuse võimekirjeldusele.

3.2. Planeerib pioneeriluuret, arvestades olukorrast tingitud ohtude, piirangute, üksuse võime ja ülesandega.

3.3. Koostab nõuetekohase lahingukäsu pioneeriluure läbiviimiseks.

3.4. Annab rühmale lahingukäsu, kasutades sobivaid meetodeid.

3.5. Suunab alluvate tegevust vastavalt olukorrale, rakendades sobivaid juhtimisvõtteid ja langetades õigeaegsed otsused.

3.6. Võimaldab üksusel reflekteerida ülesande järgselt sooritust, andes edasiviiva tagasiside.

4.1. Jõustab lahinguks valmistumisel jagu/rühm püsitoimingutes nõutud tegevused.

4.2. Annab lahingutegevuse käigus asjakohased korraldused varude taastamise ja toetuse organiseerimiseks vastavalt taktikalisele olukorrale.

4.3. Kontrollib üksuse lahingudistsipliini ja korraldab selle tõhustamise vastavalt taktikalisele olukorrale.

Õppeaine hindamisviis ja -meetod(id)Eristav (E)

Kirjalik test (E), praktilised arvestused (ME)

Õppeaine kood JP25.05

Õppeaine nimetus Pioneeri relvaliigi vanemallohvitseride ülesanded rahu- ja sõjaajal ning praktika

Õppeaine maht 6 EKAP

Õppeaine aineosad 1. Vanemallohvitseride rahu- ja sõjaaja ülesanded pioneeriüksuses (3 EKAP)

2. Pioneerikompanii veebli lahingutegevuse praktika (3 EKAP)

Õppeaine eesmärk Õppeaine eesmärk on arendada õpilase pädevusi pioneerirühma rühmavanema rahuaja ning kompaniitehniku ja -veebli sõjaaja ülesannete täitmiseks.

Õppeaine õpiväljundidÕppeaine hindamiskriteeriumid

1. Mõistab pioneerirühma rühma-vanema rahuaegseid kohustusi ja vastutust vastavalt ametijuhendile.

2. Korraldab rahuajal pioneerirühma ja -kompanii tagalatoetust, lähtudes üksuse õigusaktidest ja püsitoimingutest (PüTo).

3. Lahendab pioneerirühma moraali ja distsipliini hoidmisega seotud probleeme.

4. Täidab pioneeriallüksuse kompanii-veebli lahingülesandeid, lähtudes ülema kavatsusest ja taktikalisest olukorrast.

5. Analüüsib praktikakogemuse põhjal enda kui juhi korraldus- ja erialaspetsialisti pädevusi.1.1. Kirjeldab pioneerirühma rühmavanema peamisi kohustusi ja vastutusala vastavalt ametijuhendile.

1.2. Kirjeldab pioneerirühmas kasutatavate vahendite ja sõidukite hooldamise põhimõtteid kehtivate tagala- ja maismaasõidukite eeskirjade järgi.

1.3. Kirjeldab pioneerirühmas kasutatavate vahendite ja sõidukite remonditööde põhimõtteid tagala- ja maismaasõidukite eeskirjade järgi.

2.1. Vormistab dokumendid korrektselt ja nõuetekohaselt eeskirjade järgi ja kasutab õigeid dokumendivorme.

2.2. Korraldab pioneeriallüksuste varustuse ja tehnika nõuetekohase hoolduse ja remondi.

2.3. Planeerib väliharjutuste tagalatoetuse vastavalt ülema juhistele.

2.4. Organiseerib õigeks ajaks õppetegevuseks vajaliku varustuse ja vahendid ning igapäevased olmevahendid.

2.5. Kasutab sihipäraselt infotehnoloogilist tarkvara (MS Office, LOGFAS, DAX).

3.1. Jälgib rühma liikmete tegevust päevakorra täitmisel ja annab vajalikud korraldused, lähtudes kodukorrast ja muudest teenistust reguleerivatest eeskirjadest.

3.2. Juhendab alluvaid, tuginedes oma väljaõppe tasemele ja kogemusele oma volituste piires.

3.3. Sekkub distsipliinirikkumise ennetamiseks või reageerib toimunud distsipliinirikkumisele asjakohaselt.

3.4. Viib läbi lihtmenetluse distsipliinirikumise tuvastamiseks ette nähtud menetlustoimingute alusel.

4.1. Kirjeldab olulisemaid rühmavanema ja -ülema, kompaniiveebli ja -tehniku ülesandeid sõjaaja pioneeriüksuses, lähtudes üksuse PüTo-st.

4.2. Planeerib kõrgema ülema käsu ja ülema juhiste alusel kompanii lahinguteeninduse sõjaaja lahinguülesannete täitmiseks.

4.3. Korraldab lahinguteeninduse tagamise, lähtudes üksuse PüTo-st.

4.4. Annab asjakohased juhised allüksuste lahinguteeninduse korraldamiseks vastavalt taktikalisele olukorrale.

4.5. Edastab asjakohased ettekanded ja informatsiooni KOLT-i rakenduses.

5.1. Koostab õpikogemuste põhjal selgete järeldustega eneserefleksiooni, tuues esile enda kui juhi ja erialaspetsialisti tugevad küljed ning arendamist vajavad pädevused.

5.2. Kavandab realistlikud sammud edasiseks enesearenguks vastavalt teenistuslikule ja erialasele eripärale.

5.3. Esitab nõuetekohaselt vormistatud ja sisustatud praktikamapi.

Õppeaine hindamisviis ja -meetod(id)Mitteeristav (ME)

Kirjalik test, iseseisev töö, praktiline sooritus, praktikamapp

Õppeaine kood JP25.06

Õppeaine nimetus Lahinglaskmiste ja lõhkamiste korraldamine ning praktika

Õppeaine maht 6 EKAP

Õppeaine aineosad1. Lahinglaskmiste ja lõhkamiste õpe ning praktika (3 EKAP)

2. Jätkulaskeväljaõppe ja lahinglaskmiste läbiviimise praktika
(3 EKAP)

Õppeaine eesmärk Õppeaine eesmärk on võimaldada õpilasel omandada vajalikud pädevused pioneerijao ja -rühma kombineeritud lahinglaskmiste ja lõhkamiste läbiviimiseks.

Õppeaine õpiväljundidÕppeaine hindamiskriteeriumid

1. Mõistab pioneerirühma lahing-laskmiste ja lõhkamiste korraldamise põhimõtteid, tuginedes ohutuseeskirjadele.

2. Valmistab ette pioneerirühma lahinglaskeharjutuse ja lõhkamise vastavalt rühma õpieesmärkidele.

3. Korraldab pioneerirühma ja jalaväerühma lahinglaskeharjutuse koos ohutustehniliselt korrektsete lõhketööde ning imitatsioon-lõhkamisega.

4. Korraldab automaatrelva jätku-laskeväljaõppe vastavalt laskeväljaõppe eeskirjale ja ohutuseeskirjadele.

5. Analüüsib praktikakogemuse põhjal enda kui juhi ja erialaspetsialisti pädevusi.1.1. Selgitab pioneerirühma lahinglaskmiste ja lõhkamiste läbiviimise põhimõtteid ja ohutustehnilisi piiranguid.

1.2. Leiab asjakohased dokumendid ja eeskirjad pioneerirühma lahinglaskmiste ja lõhkamiste korraldamiseks.

2.1. Planeerib grupi koosseisus lahinglaskeharjutuse ja lõhkamise, lähtudes püstitatud ülesandest ja eesmärgist.

2.2. Koostab grupi koosseisus lahinglaskeharjutuse ja lõhkamise käsu ja koolituskaardi vastavalt kehtivatele nõuetele.

3.1. Juhib nõuetekohaselt lahinglaskeharjutust ja lõhkeharjutust või nende etappi.

3.2. Koostab grupi koosseisus lõhkeharjutuse käsu koos imitatsioonlõhkamisega, lähtudes lahinglaskmiste läbiviija korraldustest ja laskeväljaõppe eeskirjast

3.3. Täidab lahinglaskeharjutusel ja lõhkeharjutusel abipersonali ülesandeid.

3.4. Analüüsib lahinglaskeharjutuse ja lõhkeharjutuse õpieesmärkide saavutamist.

3.5. Täidab nõuetekohaselt lõhkeharjutusel läbiviija või abipersonali ülesandeid.

4.1. Planeerib automaatrelva laskeharjutuse, lähtudes õigusaktidest, tingimustest ja sihtrühma väljaõppe tasemest.

4.2. Koostab laskeharjutuse käsu automaatrelvast vastavalt kehtivatele nõuetele.

4.3. Viib läbi laskeharjutuse, arvestades laskmiste eesmärki, õigusakte ja ohutustehnilisi nõudeid.

5.1. Koostab õpikogemuste põhjal selgete järeldustega eneserefleksiooni, tuues esile enda kui juhi ja erialaspetsialisti tugevad küljed ning arendamist vajavad pädevused.

5.2. Kavandab realistlikud sammud edasiseks enesearenguks vastavalt teenistuslikule ja erialasele eripärale.

5.3. Esitab nõuetekohaselt vormistatud ja sisustatud praktikamapi.

Õppeaine hindamisviis ja -meetod(id)Mitteeristav (ME)

Kirjaliku käsu koostamine, praktiline juhtimissooritus, praktikamapp

Õppeaine kood TK25.17

Õppeaine nimetus Pioneeritegevuse juhtimine ja praktika

Õppeaine maht 6 EKAP

Õppeaine aineosad Puuduvad

Õppeaine eesmärk Õppeaine eesmärk on toetada õpilast oskuste omandamisel, mis on vajalikud pioneerirühma tegevuste juhtimiseks ja juhtimise toetamiseks.

Õppeaine õpiväljundidÕppeaine hindamiskriteeriumid

1. Planeerib pioneerirühma eriala-tegevusi vastavalt üksuse võimekirjeldusele ja püsitoimingutele (PüTo).

2. Juhib pioneerirühma erialategevusi vastavalt PüTo-le.

3. Analüüsib praktikakogemuse põhjal enda kui juhi ja erialaspetsialisti pädevusi.

1.1. Tuvastab kõrgema käsu analüüsil põhipunktid, demonstreerides ingliskeelsest käsust arusaamist.

1.2. Koostab pioneeritegevuse plaanid või käsud vastavalt nõutud formaadile, järgides ülema kavatsust, püstitatud ülesannet ja toetatava üksuse võimeid ja vajadusi.

1.3. Kasutab taktikaliselt ära maastiku tõkestavad, varjavad ja kaitsvad omadused, lähtudes taktikalisest olukorrast, et saavutada taktikaline eelis.

1.4. Koostab pioneeriüksuse rasketehnika kasutamis- ja hooldusplaani vastavalt otstarbele ja ettenähtud hooldustsüklile.

2.1. Jõustab pioneerirühma ülesande täitmiseks valmistumisel PüTo-s nõutud tegevused, andes asjakohased korraldused.

2.2. Annab allüksusele käsu, kasutades sobivaid meetodeid.

2.3. Annab lahingutegevuse käigus asjakohased korraldused varude taastamise ja toetuse organiseerimiseks.

2.4. Kontrollib pioneeritegevuse käigus üksuse lahingudistsipliinist kinnipidamist vastavalt taktikalisele olukorrale.

2.5. Korraldab lahingudistsipliini tõhustamise vastavalt PüTo-le ja taktikalisele olukorrale, näidates üles eeskuju.

2.6. Esitab nõuetekohased ettekanded raadio teel või KOLT-i rakenduses.

3.1. Koostab õpikogemuste põhjal selgete järeldustega eneserefleksiooni, tuues esile enda kui juhi ja erialaspetsialisti tugevad küljed ning arendamist vajavad pädevused.

3.2. Kavandab realistlikud sammud edasiseks enesearenguks vastavalt teenistuslikule ja erialasele eripärale.

3.3. Esitab nõuetekohaselt vormistatud ja sisustatud praktikamapi.

Õppeaine hindamisviis ja -meetod(id)Eristav (E)

Planeerimisülesanne (E), praktiline juhtimissooritus (ME) Praktikamapp (ME)

KAUDTULE ERIALA

KoodÕppeaine nimetusSemes-terMaht (EKAP)Praktika

mahtHinda-mine

TK25.18TulejuhtimineI6,5E

ST25.02Kaudtuleallüksuse tehnoloogilised vahendidI–II4,5ME

ST25.03Arvutuse ja tuletegevuse juhtimineII6E

ST25.04Tulepositsiooni mõõdistamine ja ettevalmistamineII6E

ST25.05Kaudtule relvasüsteemid ja laskemoonII6ME

JP25.07Kaudtuleallüksuse laskmised ja ohutustehnika II3ME

TK25.19Kaudtuleallüksuse lahingutegevus ja praktika*II104,5ME

KOKKU424,5

* Õppeaine viiakse läbi osaliselt õppuse käigus ja õppeaine maht saavutatakse ettenähtust lühema perioodi jooksul.

KAUDTULE ERIALA ÕPPEAINETE LÜHIKIRJELDUSED

Õppeaine kood TK25.18

Õppeaine nimetus Tulejuhtimine

Õppeaine maht6,5 EKAP

Õppeaine aineosadPuuduvad

Õppeaine eesmärk Õppeaine eesmärk on arendada õpilase oskusi kaudtule tulejuhtimisel.

Õppeaine õpiväljundidÕppeaine hindamiskriteeriumid

1. Mõistab kaudtule planeerimise aluseid ja peamisi kaudtule kasutamise põhimõtteid, lähtudes õigusaktidest ja õppematerjalidest.

2. Mõistab Kaitseväes kasutatavate kaudtule relvasüsteemide ja kaudtuleüksuste kasutamise võimalusi ja piiranguid, tuginedes kasutuseeskirjadele ja õigusaktidele.

3. Juhib kaudtuld, järgides Kaitseväe tulejuhtimise juhendit ning suurtükiväe tuletegevuseeskirja.1.1. Kirjeldab kaudtulesüsteemi komponente ja nende peamisi rolle, lähtudes Kaitseväe tulejuhtimise juhendist.

1.2. Selgitab kaudtule kasutamise peamisi põhimõtteid, sh ohtus- ja kooskõlastusmeetmeid ning mõjutamise võimalusi, tuginedes Kaitseväe tulejuhtimise juhendile.

2.1. Nimetab Kaitseväe kaudtule relvasüsteemide tehnilised võimed ja piirangud erialakursuse käigus esitatud õppematerjalide alusel.

2.2. Kirjeldab Kaitseväes kasutatavate kautuleüksuste ja relvasüsteemide kasutamise põhimõtteid vastavalt võimekirjeldusele.

2.3. Koostab rühmatööna ja juhendamise abil kaudtuleplaani, arvestades ette antud tingimusi.

2.4. Selgitab kaudtuleplaani ja kasutatavate relvasüsteemide võimeid ning tehnilisi piiranguid ülesande täitmisel suurtükiväe välieeskirja alusel.

3.1. Selgitab tulejuhtimise aluseid vastavalt Kaitseväe tulejuhtimise juhenditele ning suurtükiväe tule-tegevuseeskirjale.

3.2. Kasutab mõõte- ja sidevahendeid tehniliselt õigesti, otstarbekohaselt ning eeskirjades sätestatu alusel.

3.3. Juhib kaudtuld, kasutades nii eesti- kui ka ingliskeelset terminoloogiat ning järgides kooskõlastus- ja ohutusmeetmeid.

3.4. Kasutab alternatiivseid tulejuhtimise meetodeid, lähtudes OE 2.4 eeskirjast, lennuohutusnõuetest Kaitseväes ning vahendipõhistest ohutustehnilistest nõuetest.

3.5. Läbib nõuetekohaselt teise taseme kaugpiloodi õppe (UAV) piloodiõppeprogrammi alusel.

Õppeaine hindamisviis ja -meetod(id)Eristav (E)

Kirjalik arvestus (E), praktiline arvestus (ME)

Õppeaine kood ST25.02

Õppeaine nimetus Kaudtuleallüksuse tehnoloogilised vahendid

Õppeaine maht4,5 EKAP

Õppeaine aineosadPuuduvad

Õppeaine eesmärk Õppeaine eesmärk on võimaldada õpilasel omandada pädevus, mis on vajalik kaudtuleallüksuse tehnoloogiliste erivahendite kasutamiseks ja meteoroloogiliste vahendite rakendusvõimaluste mõistmiseks.

Õppeaine õpiväljundidÕppeaine hindamiskriteeriumid

1. Kasutab tulepositsioonil ette nähtud tehnoloogilisi erivahendeid.

2. Mõistab meteoroloogiliste süsteemide kasutusotstarvet ja -võimalusi.1.1. Kasutab elektrigeneraatorit vastavalt kasutus-juhendile ja ohutusnõuetele.

1.2. Kasutab mootorsaagi vastavalt kasutusjuhendile ja ohutusnõuetele.

1.3. Kasutab maastikusõidukit (ATV) vastavalt kasutusjuhendile ja ohutusnõuetele.

1.4. Kasutab mehitamata õhusõidukit vastavalt kasutusjuhendile ja ohutusnõuetele, lähtudes ülesande spetsiifikast.

2.1. Selgitab meteoroloogiliste süsteemide tööpõhi-mõtet süsteemi kasutusjuhendi ja suurtükiväe välieeskirja alusel.

2.2. Selgitab meteoroloogiliste süsteemide kasutamise omavahelisi seoseid kursusel käsitletud õppematerjalide põhjal.

2.3. Toob esile meteoroloogiliste süsteemide olulisemad mõjud ballistikale ja mõjude vähendamise lahendused, arvestades tehnilisi võimalusi.

Õppeaine hindamisviis ja -meetod(id)Mitteeristav (ME)

Kirjalik arvestus ja kaks praktilist arvestust

Õppeaine kood ST25.03

Õppeaine nimetus Arvutuse ja tuletegevuse juhtimine

Õppeaine maht6 EKAP

Õppeaine aineosadPuuduvad

Õppeaine eesmärk Õppeaine eesmärk on võimaldada õpilasel omandada pädevused, mis on vajalikud tegutsemiseks miinipilduja- ja suurtükiväe arvutus­meeskonna ning tuletegevuskeskuse meeskonnaliikmena.

Õppeaine õpiväljundidÕppeaine hindamiskriteeriumid

1. Mõistab arvutusmeeskonna ja tuletegevuskeskuse rolle, tuginedes Kaitseväe tuletegevuse eeskirjale ja allüksuse väli-eeskirjale.

2. Täidab arvutusmeeskonna liikmete ülesandeid tulerühmas ja -patareis vastavalt määratud ametikohale.

3. Juhib allüksuste tuletegevust tuletegevuskeskuses vastavalt tuletegevuse juhtimise juhendile.1.1. Nimetab arvutusgrupi ning tuletegevuskeskuse liikmed ja nende ülesanded, tuginedes allüksuse välieeskirjale.

1.2. Kirjeldab tuletegevuskeskuse ülesehitust ja sidelahendusi, lähtudes allüksuse välieeskirjast.

1.3. Selgitab arvutusgrupi ning tuletegevuskeskuse liikmete ülesandeid allüksuse tuletegevuse juhtimisel, arvestades osapoolte koostöönõudeid ja tuginedes tuletegevuse eeskirjale.

2.1. Kasutab laskeandmete arvutamise programmi TOORU vastavalt kasutuseeskirjale.

2.2. Kasutab laskeandmete arvutamisel manuaalseid töövahendeid vastavalt sihtotstarbele ja kasutusjuhendile.

2.3. Rakendab laskeandmete arvutamisel sobivaid töövõtteid, lähtudes tuletellimuse sisust ning lubavatest ja piiravatest meetmetest.

3.1. Juhib allüksuste tuletegevust tuletegevuskeskuses, kasutades nii eesti- kui ka ingliskeelseid termineid.

3.2. Kasutab allüksuste tuletegevuse juhtimisel tuletegevuskeskuses tuletegevuse eeskirja.

Õppeaine hindamisviis ja -meetod(id)Eristav (E)

Kirjalik test (E), praktiline arvestus (ME)

Õppeaine kood ST25.04

Õppeaine nimetus Tulepositsiooni mõõdistamine ja ettevalmistamine

Õppeaine maht6 EKAP

Õppeaine aineosadPuuduvad

Õppeaine eesmärk Õppeaine eesmärk on võimaldada õpilasel omandada pädevus, mis on vajalik tegutsemiseks mõõdistusmeeskonna liikmena ning tulepositsiooni luure ja selle ettevalmistuse ülesannete täitmiseks.

Õppeaine õpiväljundidÕppeaine hindamiskriteeriumid

1. Mõistab kaudtuleüksuse tule-positsiooni mõõdistustööde läbi-viimise põhimõtteid, lähtudes kehtivatest nõuetest.

2. Mõõdistab kaudtuleüksuse tule-positsiooni, kasutades õigeid meetodeid ja vahendeid ning lähtudes normatiividest.

3. Planeerib tulepositsiooni luure ja ettevalmistustööd vastavalt taktikalisele olukorrale.

4. Juhib tulepositsiooni luuret ja ettevalmistust vastavalt allüksuse välieeskirjale.1.1. Selgitab suurtükiväe mõõdistusvarustuse taktikalis-tehniliste näitajate seoseid mõõdistustööde täpsusele esitatavate nõuetega.

1.2. Selgitab erinevaid mõõdistustöö meetodeid ja rakenduspõhimõtteid ning mõõdistustöö etappe kursusel käsitletud õppematerjalide alusel.

2.1. Tuvastab tulepositsiooni koordinaatide ja laskesuuna määramiseks sobivaima mõõdistustöö meetodi vastavalt ette antud olukorrale ja vahenditele.

2.2. Tuvastab tsiviilotstarbeliste trigonomeetriliste punktide kasutamise vajaduse mõõdistustööks ja seadmete kalibreerimiseks vastavalt ette antud tingimustele.

2.3. Seab meeskonna koosseisus töökorda mõõdistamise vahendid nõutud aja jooksul vastavalt kasutusjuhendile ja tingimustele.

2.4. Teostab meeskonna koosseisus mõõdistustöö nõutud aja jooksul piisava täpsusega ja järgides ettenähtud protseduuri.

2.5. Esitab nõuetekohaselt vormistatud mõõdistustööde dokumentatsiooni.

2.6. Hooldab mõõdistusvahendid, järgides ohutus-nõudeid ning varustuse eripära.

3.1. Nimetab kaudtuleüksuse tulepositsiooni luure- ja ettevalmistusgrupi ülesandeid vastavalt välieeskirjale.

3.2. Selgitab kaudtuleüksuse tulepositsiooni luure ja ettevalmistuse peamiste tegevuste põhimõtteid ja normatiive ning võimalusi ja piiranguid vastavalt ette antud olukorrale.

3.3. Selgitab kaudtuleüksuse tulepositsiooni väekaitse korraldamise põhimõtet ja väekaitse korraldamisele kuluva ressursi kasutamist vastavalt ette antud olukorrale, sh elektroonilise võitluse tingimustes.

3.4. Planeerib luure- ja ettevalmistustööd vastavalt kõrgemale käsule, arvestades üksusele püstitatud ülesannet ja tingimusi.

3.5. Koostab nõuetele vastava lahingukäsu luure- ja ettevalmistustöödeks.

4.1. Annab allüksusele käsu, kasutades sobivaid meetodeid.

4.2. Jõustab mõõdistustegevuseks valmistumisel nõutud tegevused vastavalt üksuse välieeskirjale.

4.3. Annab luure- ja ettevalmistustegevuse käigus asjakohased korraldused mõõdistustöödeks.

4.4. Annab luure- ja ettevalmistustegevuse käigus asjakohased juhised lähikaitse, lahingudistsipliini ja julgeolekumeetmete tõhustamiseks, arvestades nõutud kindlustusastet, maskeerimisvõimalusi ja vastase eri tüüpi ründevahendeid.

4.5. Annab luure- ja ettevalmistustegevuse käigus asjakohased korraldused varude taastamise ja toetuse organiseerimiseks.

4.6. Esitab ülemale luure- ja ettevalmistusgrupi tegevuse lõpetamisest nõuetekohased ettekanded.

Õppeaine hindamisviis ja -meetod(id)Eristav (E)

Teoreetiline test (E) ja praktiline mõõdistustest (ME), praktiline arvestus (lahingupositsiooni rajamine kaudtule tulepositsioonile - ME)

Õppeaine kood ST25.05

Õppeaine nimetus Kaudtule relvasüsteemid ja laskemoon

Õppeaine maht6 EKAP

Õppeaine aineosadPuuduvad

Õppeaine eesmärk Õppeaine eesmärk on arendada õpilase pädevust tegutsemaks relvameeskonna liikmena kaudtuleüksuse koosseisus.

Õppeaine õpiväljundidÕppeaine hindamiskriteeriumid 

1. Mõistab Kaitseväe kaudtule relvasüsteemide ja kaudtuleüksuste lahinguvõimet ja piiranguid, tuginedes juhenditele ja võimekirjeldustele.

2. Käsitseb miinipildujaid, suurtükke, raketiheitjaid ja mehitamata õhuründevahendeid ning nende laskemoona vastavalt relva-süsteemi eripärale ja ohutustehnilistele nõuetele.

3. Tegutseb oskuslikult relvamees-konna liikmena kõikidel ametikohtadel kaudtuleüksuse rühma koosseisus.1.1. Nimetab miinipilduja, liikursuurtüki, mitmikraketiheitja ja nende laskemoona ning varitseva õhuründemoona taktikalised ja tehnilised andmed, tuginedes relvasüsteemi kasutusjuhendile.

1.2. Kirjeldab miinipilduja, liikursuurtüki, mitmikraketiheitja ja varitseva õhuründemoona kasutusvõimalusi ning piiranguid, tuginedes võimekirjeldustele ja relvasüsteemi kasutusjuhendile.

1.3. Nimetab kaudtuleüksuste taktikalise tegevuse ajalised normatiivid kursusel käsitletud õppematerjalide alusel.

1.3. Selgitab miinipilduja, liikursuurtüki, raketiheitja või mehitamata õhuründevahendi tulepositsioonile esitatavad nõuded kursusel käsitletud õppematerjalide alusel.

2.1. Seab meeskonna koosseisus miinipilduja, liikursuurtüki, raketiheitja või mehitamata õhuründevahendi tulevalmis, lähtudes normatiividest.

2.2. Sooritab meeskonna koosseisus miinipilduja, liikursuurtüki, raketiheitja või mehitamata õhuründevahendi lasketegevust matkivaid tegevusi, lähtudes normatiividest.

2.3. Seab meeskonna koosseisus miinipilduja, liikursuurtüki, raketiheitja või mehitamata õhuründevahendi rännakuasendisse, lähtudes normatiividest.

2.4. Käsitseb miinipildujat, liikursuurtükki, raketiheitjat või mehitamata õhuründevahendit ohutusreegleid järgides ja vastavalt ametikoha kohustustele.

2.5. Käsitseb miinipilduja või suurtüki laskemoona vastavalt kasutusjuhendile ja ohutustehniliselt õigesti.

3.1. Hõivab rühma koosseisus tulepositsiooni, lähtudes suurtükiväe välieeskirjast või relvasüsteemi õppematerjalidest.

3.2. Täidab rühma koosseisus tuletegevuse protseduure, lähtudes tuletegevuse juhendist.

3.3. Jätab rühma koosseisus tulepositsiooni maha, lähtudes normatiividest.

3.4. Viib meeskonna koosseisus läbi relvasüsteemi laskekorrasoleku kontrolli vastavalt kasutusjuhendile.

3.5. Hooldab meeskonna koosseisus miinipildujat või suurtükki vastavalt hooldusnõuetele.

3.6. Rakendab ette nähtud ohutusmeetmeid vastavalt ametikoha kohustustele.

Õppeaine hindamisviis ja -meetod(id)Mitteeristav (ME)

Kirjalik arvestus, praktiline arvestus

Õppeaine kood JP25.07

Õppeaine nimetus Kaudtuleallüksuse laskmised ja ohutustehnika

Õppeaine maht3 EKAP

Õppeaine aineosadPuuduvad

Õppeaine eesmärk Õppeaine eesmärk on võimaldada õpilasel omandada pädevus, mis on vajalik kaudtuleüksuse laskmiste korraldamiseks.

Õppeaine õpiväljundidÕppeaine hindamiskriteeriumid

1. Mõistab kaudtuleüksuse laskmiste planeerimise ja läbiviimise aluseid, tuginedes ohutuseeskirjadele ja kaudtulesüsteemide laskeharjutuste eripäradele.

2. Valmistab ette kaudtuleüksuse laskeharjutuse ette antud tingimustel.

3. Täidab kaudtuleüksuse laske-harjutusel ohutuspersonali ülesandeid vastavalt ametikohale (tulejuhtimise, tule-, arvutus- või mõõdistuskontrollija-stažöör).1.1. Leiab asjakohased materjalid ja eeskirjad kaudtuleüksuse laskmiste korraldamiseks.

1.2. Selgitab kaudtuleüksuse laskmiste läbiviimise põhimõtteid ja ohutustehnilisi piiranguid, tuginedes ohutuseeskirjale.

1.3. Kirjeldab kaudtuleüksuste laskmiste ohutuspersonali ülesandeid ja vastustust, lähtudes ohutuseeskirjast.

2.1. Planeerib grupi koosseisus kaudtuleüksuse laskeharjutuse, lähtudes püstitatud ülesandest ja eesmärgist.

2.2. Koostab grupi koosseisus kaudtuleüksuse laskeharjutuse käsu või selle osa vastavalt nõuetele ja ohutuseeskirjadele.

3.1. Kontrollib laskeharjutusel osaleva koosseisu valmisolekut ning vahendite ja tehnika nõuetekohast paiknemist.

3.2. Kontrollib laskmistel kasutatava tehnilise vahendi seisukorda ja nõuetele vastavust laskeharjutusel osalemiseks vastavalt juhenditele.

3.3. Esitab tulepositsiooni kontrollija töölehe vastavalt formaadile.

3.4. Jälgib laskeharjutuse ajal ohutusreeglitest kinnipidamist vastavalt ohutusnõuetele.

3.5. Analüüsib laskeharjutuse õpieesmärkide saavutamist ja enda tegevust vastavalt ametikohale.

Õppeaine hindamisviis ja -meetod(id)Mitteeristav (ME)

Ohutustehnika kirjalik test, osalemine laskeharjutusel

Õppeaine kood TK25.19

Õppeaine nimetus Kaudtuleallüksuse lahingutegevus ja praktika

Õppeaine maht10 EKAP

Õppeaine aineosadPuuduvad

Õppeaine eesmärk Õppeaine eesmärk on võimaldada õpilasel kinnistada teadmisi ja oskusi tegutsemaks kaudtuleüksuse rühmavanema ja erialagruppide ülemana ning omandada pädevus, mis on vajalik sõjaaja patareiveebli ametikohal teenimiseks.

Õppeaine õpiväljundidÕppeaine hindamiskriteeriumid

1. Planeerib tuleüksuse või selle elemendi taktikalise tegevuse.

2. Juhib tuleüksuse või selle elemendi taktikalist või erialast tegevust ja lahinguteenindust vastavalt üksuse välieeskirjale.

3. Korraldab rühmasuuruse üksuse väljaõpet püstitatud eesmärkidest lähtudes.

4. Korraldab kuni rühmasuuruse üksuse administratiiv- ja logistilise toetuse, lähtudes püstitatud ülesannetest.

5. Hoiab üksuse moraali ja tagab üksuse sidususe, rakendades kohaseid juhtimisvõtteid.

6. Analüüsib praktikakogemuse põhjal enda kui juhi ja erialaspetsialisti pädevusi.1.1. Selgitab rühma ja patarei taktikalisi tegevusi, sh lähikaitse, vastavalt välieeskirjale.

1.2. Nimetab üksuse võtmekoosseisu, sh rühmavanema ja pataeiveebli ülesanded rühma või patarei taktikalistes tegevustes.

1.3. Tuvastab kõrgema käsu analüüsil põhipunktid, demonstreerides ingliskeelsest käsust arusaamist.

1.4. Koostab kaudtuleüksusele käsu vastavalt nõutud formaadile, järgides ülema kavatsust, püstitatud ülesannet ja üksuse võimeid ning toetatava üksuse vajadusi.

2.1. Annab allüksusele käsu, kasutades sobivaid meetodeid.

2.2. Jõustab erialaseks tegevuseks valmistumisel püsitoimingutes nõutud tegevused vastavalt üksuse välieeskirjale.

2.3. Annab taktikalise tegevuse käigus asjakohased korraldused varude taastamise ja toetuse organiseerimiseks.

2.4. Kontrollib taktikalise tegevuse käigus üksuse lahingudistsipliinist kinnipidamist.

2.5. Korraldab lähikaitse, lahingudistsipliini ja julgeolekumeetmete tõhustamise vastavalt püsitoimingutele ja näidates üles eeskuju.

2.6. Esitab nõuetekohased ettekanded raadio teel või KOLT-i ja TOORU rakenduses.

3.1. Valmistab ette erialaõppe tunnid nõutud tingimustel, tuginedes väljaõppe-eeskirjadele ja didaktilistele põhimõtetele.

3.2. Viib läbi erialaväljaõppe, lähtudes eesmärgist ja väljaõppe läbiviimise juhendmaterjalidest.

3.3. Rakendab oskuslikult tõhusa õppe printsiipe.

4.1. Koostab ette nähtud dokumentatsiooni, sh ettekanded nõutud formaadis, lähtudes üksuse õigusaktidest ja ülema kavatsusest.

4.2. Organiseerib õigeks ajaks õppetegevuseks vajaliku varustuse ja vahendid ning igapäevased olmevahendid.

4.3. Juhendab rühma liikmeid õppe- ja kasvatustegevustes sihipäraselt, näidates üles eeskuju ja enesekontrolli.

4.4. Kontrollib ülesande täitmist, andes sooritusjärgse vahetu ja edasiviiva tagasiside.

4.5. Lahendab loovalt erinevaid rühmavanema ülesannetes esinevaid probleeme oma ametikohustuste ja -volituste piires.

5.1. Jälgib allüksuses distsipliinireeglitest kinnipidamist vastavalt määrustikele ja kodukorrale.

5.2. Rakendab oludele kohaseid mõjutusvõtteid moraali ja motivatsiooni hoidmiseks ning tugevdamiseks.

5.3. Sekkub distsipliinirikkumise ennetamiseks või reageerib toimunud distsipliinirikkumisele asjakohaselt.

5.4. Viib läbi lihtmenetluse distsipliinirikkumise tuvastamiseks ette nähtud menetlustoimingute alusel.

6.1. Koostab õpikogemuste põhjal selgete järeldustega eneserefleksiooni, tuues esile enda kui juhi ja erialaspetsialisti tugevad küljed ning arendamist vajavad pädevused.

6.2. Kavandab realistlikud sammud edasiseks enesearenguks vastavalt teenistuslikule ja erialasele eripärale.

6.3. Esitab nõuetekohaselt vormistatud ja sisustatud praktikamapi.

Õppeaine hindamisviis ja -meetod(id)Mitteeristav (ME)

Ohutustehnika kirjalik test, praktikamapp

ÕHUTÕRJE ERIALA

KoodÕppeaine nimetusSemes-terMaht (EKAP)Praktika

mahtHinda-mine

TK25.02LõhketöödI3ME

TK25.20Õhutõrje alusedI–II1,5E

TK25.21Õhutõrje-kahuripatarei relvastus ja taktikaline tegevusI–II6E

TK25.22Õhutõrje-raketipatarei relvastus ja taktikaline tegevusII4,5E

TK25.23Õhutõrje side ja tulejuhtimine ning lahinguteenindusII9E

JP25.08Õhutõrje laskeharjutuste korraldamineII3ME

TK25.24Õhutõrjeallüksuse praktika*II1515ME

KOKKU4215

* Õppeaine viiakse läbi osaliselt õppuse käigus ja õppeaine maht saavutatakse ettenähtust lühema perioodi jooksul.

ÕHUTÕRJE ERIALA ÕPPEAINETE LÜHIKIRJELDUSED

Õppeaine kood TK25.02

Õppeaine nimetus Lõhketööd

Õppeaine maht 3 EKAP

Õppeaine aineosad Puuduvad

Õppeaine eesmärk Õppeaine eesmärk on arendada õpilase pädevusi, mis on vajalikud lõhketöö korraldamiseks ning Kaitseväes kasutatavate miinide ja laengute kasutamiseks. Õppeaine läbimine annab õpilasele õiguse läbi viia kuni C-kategooria taseme lõhketöid.

Õppeaine õpiväljundidÕppeaine hindamiskriteeriumid

1. Mõistab lõhkeasjanduse aluseid eeskirjade põhjal ning teab lõhkamisviise, -vahendeid ja -materjale ning nende kasutamise põhimõtteid.

2. Korraldab lõhketööd C-kategooria lõhkaja pädevuse piires.

3. Käitleb lõhkematerjale nõuetekohaselt.1.1. Nimetab lõhketööde eeskirja järgi lõhkeasjandusega seotud põhimõisted ning selgitab mõistete sisu.

1.2. Kirjeldab erinevaid lõhkamisviise olenevalt lõhketöö eesmärgist, keskkonnast, kasutatavatest vahenditest ning lõhkematerjalidest.

1.3. Kirjeldab lõhketööde rakendusvõimalusi vastavalt taktikalisele vajadusele.

2.1. Valib lõhkaja taskukaardi järgi materjali purustamiseks vajaliku lõhkeainekoguse.

2.2. Arvutab ohualad kildude laialipaiskumise, õhulööklaine ja seismiliste võngete järgi.

2.3. Koostab ja haldab lõhkeharjutuse läbiviimisega seotud dokumentatsiooni vastavalt nõuetele.

2.4. Koostab detoneerivast nöörist, NONEL-ist ja elektriliselt kombineeritud viiteta lõhkevõrgud, järgides lõhkematerjali käitlemise nõudeid.

2.5. Viib läbi lõhkeharjutused ja imitatsioonlõhkamised (s.h näidislõhkamised) ohutustehniliselt korrektselt.

3.1. Seab üles Kaitseväes kasutusel olevad miinid eesmärgipäraselt ja ohutustehniliselt õigesti.

3.2. Seab üles Kaitseväes kasutatavad kaitselaengud ja standardlaengud sihipäraselt ja ohutustehniliselt õigesti.

Õppeaine hindamisviis ja -meetod(id)Mitteeristav (ME)

Kaks kirjalikku testi ja praktiline harjutus

Õppeaine kood TK25.20

Õppeaine nimetus Õhutõrje alused

Õppeaine maht1,5 EKAP

Õppeaine aineosadPuuduvad

Õppeaine eesmärkÕppeaine eesmärk on kujundada õpilase teadmisi, mis võimaldavad tal mõista õhutõrjeüksuste taktikalise kasutamise põhimõtteid, lahinguteeninduse korraldamist ning vastase õhuründevahendite kasutamisest tulenevaid ohte.

Õppeaine õpiväljundid Õppeaine hindamiskriteeriumid

1. Mõistab õhutõrjega seotud põhimõisteid, üksuste liigitamise põhimõtet ja õhutõrje peamisi võimeid nii Kaitseväe kui ka NATO standardite järgi.

2. Mõistab õhutõrjeüksuste taktika-lise kasutamise põhimõtteid ja piiranguid vastavalt üksuse püsitoimingutele (PüTo) ja võimekirjeldusele.

3. Mõistab õhutõrjeallüksuste jätku-suutlikkuse tagamise põhimõtet, lähtudes üksuse lahingu-teeninduse korraldamise alustest.

4. Mõistab vastase õhuründe-vahendite lahinguvõimet ja taktikat, tuginedes vastase doktriinile.1.1. Eristab levinumaid Kaitseväe ja NATO õhuründevahendeid tüübi ja võime järgi.

1.2. Selgitab õhukaitse ja õhutõrje erinevusi ja liigitust NATO standarditest lähtudes.

1.3. Kirjeldab õhutõrjepataljoni struktuuri ja allüksuste ülesandeid vastavalt võimekirjeldusele meeskonna täpsusega.

2.1. Selgitab õhutõrjeüksuste rühmitamise põhimõtteid ja erinevate taktikate kasutamise põhimõtteid, lähtudes PüTo-st ja üksuse võimekirjeldusest.

2.2. Kirjeldab õhutõrje valmidusastmeid nende sisuliste erisuste alusel.

2.3. Selgitab õhutõrje kontrollmeetmete rakendamise põhimõtteid, lähtudes nende eesmärkidest.

2.4. Selgitab õhutõrje allüksuste lahinguteeninduse ketti logistikakontseptsiooni alusel.

3.1. Koostab õhutõrjeüksuste paiknemise skeemi, juhindudes taktikalistest ja lahinguteeninduse nõuetest.

3.2. Kirjeldab rühmavanema ja patareiveebli vastutust õhutõrjeallüksuste jätkusuutlikkuse tagamisel vastavalt õhutõrjepatarei PüTo-le.

3.3. Selgitab õhutõrjeallüksuste tegevuse tagamise põhimõtteid, lähtudes üksuse tagalaosiste ülesannetest ja võimetest.

4.1. Eristab vastase õhuründevahendid tüübi ja võime järgi.

4.2. Selgitab vastase õhuründevahendite tegevus-mustreid vastavalt vastase doktriinile.

4.3. Selgitab vastase taktikalise dessandi printsiipe ja mõju oma õhutõrjeüksuste taktikalisele kasuta-misele, arvestades vajadusega tagada jätkusuutlik ülesande täitmine.

Õppeaine hindamisviis ja -meetod(id)Eristav (E)

Õhutõrje aluste kirjalik test (E), õhuründevahendite kirjalik test (E)

Õppeaine kood TK25.21

Õppeaine nimetus Õhutõrje-kahuripatarei relvastus ja taktikaline tegevus

Õppeaine maht6 EKAP

Õppeaine aineosad1. 23 mm õhutõrjekahuri relvaõpe (3 EKAP)

2. Kahurirühma ja -patarei lahinguõpe (3 EKAP)

Õppeaine eesmärk Õppeaine eesmärk on võimaldada õpilasel omandada pädevused, mis on vajalikud õhutõrje-kahuripatarei relvastuse ja vahendite kasutamiseks ning patarei allüksuste lahinguteeninduse korraldamiseks.

Õppeaine õpiväljundid Õppeaine hindamiskriteeriumid

1. Käsitseb 23 mm õhutõrjekahurit vastavalt nõuetele.

2. Mõistab õhutõrje-kahuripatarei võimeid ja kasutamise põhimõtteid lahinguväljal vastavalt püstitatud ülesandele ja üksuse püsitoimingutele (PüTo).

3. Korraldab õhutõrje-kahuripatarei või selle allüksuse taktikalise tegevuse lahinguteeninduse vastavalt PüTo-le.1.1. Nimetab õppematerjali järgi õhutõrjekahuri taktikalis-tehnilised andmed ning tulepositsiooni nõuded.

1.2. Selgitab õhutõrjekahuri kasutusvõimalusi, sh tõrke eemaldamise korda, arvestades relvasüsteemi kasutusotstarvet ja tehnilist eripära.

1.3. Seab meeskonna koosseisus relva lahinguasendisse ja rännakuasendisse, järgides kasutuseeskirja ja ohutusnõudeid.

1.4. Sooritab meeskonna koosseisus relva sihtimis- ja lasuprotseduurid õigete töövõtetega.

1.5. Eemaldab õhutõrjekahuri tõrke, järgides ette nähtud protseduuri.

1.6. Hooldab õhutõrjekahurit, lähtudes relvasüsteemi eripäradest, ohutusnõuetest ja hooldusjuhendist.

2.1. Nimetab kahuripatarei allüksuste ja võtmeametikohtade peamised ülesanded lahingutegevuses, lähtudes PüTo-st.

2.2. Nimetab õhutõrjerühma ja -patarei ning juhtimiselemendi positsiooni nõuded, lähtudes
PüTo-st.

2.3. Nimetab kahurirühma laske- ja tõrjevalmiduse nõuded ning lahingutegevuseks valmistumise ülesanded, lähtudes PüTo-st.

2.4. Kirjeldab kahuripatarei taktikalise kasutamise põhimõtteid ja tulejuhtimisprotseduure õhukaitse tagamisel, lähtudes PüTo-st.

2.5. Kirjeldab kahuripatarei võimed lahingufunktsioonide kaudu.

2.6. Lahendab taktikalise situatsiooniülesande, lähtudes patarei- või rühmaülema lahinguplaanist, ette antud olukorrast ja tingimustest.

3.1. Planeerib patarei või selle allüksuse lahinguteeninduse, lähtudes ülema käsust ja ette antud taktikalisest olukorrast.

3.2. Esitab üksuse lahinguteeninduse plaani nõutud formaadis, tuues varustusklasside kaupa esile tegevused ja vahendid.

3.3. Jõustab lahinguks valmistumisel PüTo-s nõutud tegevused.

3.4. Annab taktikalise tegevuse käigus asjakohased korraldused varude taastamise ja toetuse organiseerimiseks.

3.5. Rakendab taktikalises tegevuses PüTo vastavalt kujunenud olukorrale.

3.6. Kontrollib üksuse lahingudistsipliini ja korraldab selle tõhustamise vastavalt olukorrale.

Õppeaine hindamisviis ja -meetod(id)Eristav (E)

Relvasüsteemi käsitsemise praktiline test (ME), kirjalik arvestus (E), planeerimisülesanne (ME), juhtimissooritus (ME)

Õppeaine kood TK25.22

Õppeaine nimetus Õhutõrje-raketipatarei relvastus ja taktikaline tegevus

Õppeaine maht4,5 EKAP

Õppeaine aineosad1. Õhutõrjeraketi Mistral relvaõpe (2 EKAP)

2. Õhutõrje-raketipatarei lahinguõpe (2,5 EKAP)

Õppeaine eesmärk Õppeaine eesmärk on võimaldada õpilasel omandada pädevus, mis on vajalik õhutõrje-raketipatarei relvastuse ja vahendite kasutamiseks ning patarei allüksuste lahinguteeninduse korraldamiseks.

Õppeaine õpiväljundid Õppeaine hindamiskriteeriumid

1. Käsitseb raketisüsteemi ja laskeimitaatorit vastavalt nõuetele.

2. Mõistab raketisüsteemi ja selle allüksuste võimeid ning nende kasutamise põhimõtteid lahinguväljal olenevalt püstitatud ülesandest ja üksuse püsitoimingutest (PüTo).

3. Korraldab õhutõrje-raktipatarei või selle allüksuse taktikalise tegevuse lahinguteeninduse vastavalt
PüTo-le.1.1. Nimetab õppematerjali järgi raketisüsteemi taktikalis-tehnilised andmed ja tulepositsiooni nõuded.

1.2. Selgitab raketisüsteemi kasutusvõimalusi, sh tõrke eemaldamise korda, arvestades relvasüsteemi kasutusotstarvet ja tehnilisi erapärasid.

1.3. Seab meeskonna koosseisus raketisüsteemi ja tulejuhtimisterminali lahingu- ja rännakuasendisse vastavalt kasutuseeskirjale ja ohutusnõuetele.

1.4. Sooritab meeskonna koosseisus relva või laskeimitaatori sihtimis- ja lasuprotseduurid õigete töövõtetega.

1.5. Eemaldab raktisüsteemi tõrke, järgides ette nähtud protseduuri.

1.6. Hooldab raketisüsteemi hooldusjuhendi järgi, lähtudes relvasüsteemi eripäradest ja ohutusnõuetest.

2.1. Nimetab raketipatarei allüksuste ja võtmeametikohtade peamised ülesanded lahingutegevuses, lähtudes PüTo-st.

2.2. Nimetab õhutõrje-raketirühma ja -patarei ning juhtimiselemendi positsiooni nõuded, lähtudes PüTo-st.

2.3. Nimetab õhutõrje raketirühma laske- ja tõrjevalmiduse nõuded ning lahingutegevuseks valmistumise ülesanded, lähtudes PüTo-st.

2.4. Kirjeldab raketipatarei taktikalise kasutamise põhimõtted ja tulejuhtimise protseduurid õhukaitse tagamisel, lähtudes PüTo-st.

2.5. Kirjeldab raketipatarei võimeid lahingufunktsioonide kaudu.

2.6. Lahendab taktikalise situatsiooniülesande, lähtudes patarei- või rühmaülema lahinguplaanist, ette antud olukorrast ja tingimustest.

3.1. Planeerib patarei või selle allüksuse lahinguteeninduse, lähtudes ülema käsust ja ette antud taktikalisest olukorrast.

3.2. Esitab üksuse lahinguteeninduse plaani nõutud formaadis, tuues varustusklasside kaupa esile tegevused ja vahendid.

3.3. Jõustab lahinguks valmistumisel PüTo-s nõutud tegevused.

3.4. Annab taktikalise tegevuse käigus asjakohased korraldused varude taastamise ja toetuse organiseerimiseks.

3.5. Rakendab taktikalises tegevuses PüTo vastavalt kujunenud olukorrale.

3.6. Kontrollib üksuse lahingudistsipliini ja korraldab selle tõhustamise vastavalt olukorrale.

Õppeaine hindamisviis ja -meetod(id)Eristav (E)

Relvasüsteemi käsitsemise praktiline test (ME), kirjalik arvestus (E), planeerimisülesanne (ME), juhtimissooritus (ME)

Õppeaine kood TK25.23

Õppeaine nimetus Õhutõrje side- ja tulejuhtimine ning lahinguteenindus

Õppeaine maht9 EKAP

Õppeaine aineosad1. Õhutõrje side- ja tulejuhtimise tehnikaõpe (6 EKAP)

2. Tulejuhtimis- ja tagalapatarei lahinguõpe (3 EKAP)

Õppeaine eesmärk Õppeaine eesmärk on võimaldada õpilasel omandada pädevused, mis on vajalikud õhutõrjepataljoni tulejuhtimis- ja tagalapatarei vahendite kasutamiseks ja allüksuste lahinguteeninduse juhtimiseks.

Õppeaine õpiväljundid Õppeaine hindamiskriteeriumid

1. Mõistab elektroonilise võitluse põhimõtteid ja vahendeid ning nende mõju õhutõrje relvasüsteemidele.

2. Kasutab õhutõrjepataljoni side- ja tulejuhtimisvahendeid vastavalt kasutuseeskirjadele ja nõuetele.

3. Mõistab tulejuhtimis- ja tagala-patarei (TJTaPa) rolli õhutõrje-pataljoni ülesande täitmisel, lähtudes võimekirjeldusest ja üksuse püsitoimingutest (PüTo).

4. Mõistab TJTaPa kasutamise põhimõtteid lahinguväljal vastavalt PüTo-le.

5. Mõistab õhuruumi kontrollimise põhimõtteid ja juhtimismeetmeid tänapäeva lahinguruumis.1.1. Selgitab elektroonilise rünnaku ja toetavate tegevuste toimemehhanisme õhutõrje side- ja radarisüsteemidele.

1.2. Selgitab õhutõrjepataljoni võimest lähtuvaid elektroonilise võitluse kaitsemeetmeid.

2.1. Nimetab õhutõrjepataljonis kasutatavad side- ja tulejuhtimisvahendid vastavalt koosseisu- ja varustustabelile.

2.2. Kirjeldab üksuse PüTo-st lähtuvaid õhutõrjepataljoni tulejuhtimise toiminguid.

2.3. Kasutab nõuetekohaselt õhutõrjepataljoni raadio- ja andmesidejaamu.

2.4. Kasutab nõuetekohaselt õhutõrjepataljoni tulejuhtimisseadmeid ja -programme.

2.5. Edastab ja/või võtab nõuetekohaselt vastu tulejuhtimisketi kaudu saadetava info.

3.1. Esitab korrektselt TJTaPa struktuuri jaotasemeni, lähtudes võimekirjeldusest.

3.2. Kirjeldab TJTaPa allüksuste ülesanded õhutõrjepataljonis, lähtudes võimekirjeldusest ja PüTo-st.

3.3. Loetleb TJTaPa võtmekoosseisu ülesanded vastavalt PüTo-le.

4.1. Esitab selgelt TJTaPa allüksuste paiknemise lahinguväljal.

4.2. Selgitab TJTaPa allüksuste rühmitamise põhimõtteid vastavalt taktikalisele olukorrale.

4.3. Kirjeldab TJTaPa kasutamise piiranguid, arvestades sidetehnilisi ja lahinguteeninduse võimeid.

5.1. Eristab levinumad õhuruumi kontrollmeetmed vastavalt nende eesmärkidele.

5.2. Kirjeldab erinevate õhuruumi kontrollmeetmete kasutusvõimalusi vastavalt taktikalisele olukorrale.

5.3. Selgitab õhutõrjepataljonis liikuva EO (Engagement Officer) ning FO (Fire Officer) käsuliini, lähtudes õhuruumi ja -tõrjesüsteemide kontrollimise põhi-mõtetest.

Õppeaine hindamisviis ja -meetod(id)Eristav (E)

Kirjalik test (E), praktiline harjutus (E)

Õppeaine kood JP25.08

Õppeaine nimetus Õhutõrje laskeharjutuste korraldamine

Õppeaine maht3 EKAP

Õppeaine aineosadPuuduvad

Õppeaine eesmärkÕppeaine eesmärk on võimaldada õpilasel omandada pädevused, mis on vajalikud õhutõrje laskeharjutuste korraldamiseks ning laskeinstruktori ja tulekontrollija ülesannete täitmiseks.

Õppeaine õpiväljundid Õppeaine hindamiskriteeriumid

1. Mõistab õhutõrjeüksuse laske-harjutuse planeerimise ja läbiviimise aluseid, lähtudes eeskirjadest.

2. Valmistab ette õhutõrjeüksuse laskeharjutuse ette antud tingimus-tel.

3. Täidab õhutõrjeüksuse laske-harjutusel ohutuspersonali ja/või laskeinstruktori ülesandeid vastavalt ametikoha nõuetele.1.1. Leiab asjakohased materjalid ja eeskirjad õhutõrjeüksuse laskmiste korraldamiseks.

1.2. Selgitab õhutõrjeüksuse laskmiste läbiviimise põhimõtteid ja ohutustehnilisi piiranguid vastavalt ohutuseeskirjale.

1.3. Kirjeldab õhutõrjerelvade laskmiste ohutuspersonali ülesandeid ja vastutust vastavalt ohutuseeskirjale.

2.1. Planeerib grupi koosseisus õhutõrje relvasüsteemi(de) laskeharjutuse kooskõlas püstitatud ülesande ja eesmärgiga.

2.2. Koostab grupi koosseisus õhutõrje relvasüsteemi(de) laskeharjutuse käsu või selle osa vastavalt nõuetele.

3.1. Kontrollib laskeharjutusel osaleva koosseisu valmisolekut ja vahendite ning tehnika nõuetekohast paiknemist lähtuvalt ohutusõuetest.

3.2. Kontrollib kasutusjuhendi järgi laskmistel kasutatava tehnilise vahendi seisukorda ja nõuetele vastavust laskeharjutusel osalemiseks.

3.3. Jälgib laskeharjutuse ajal ohutusreeglitest kinnipidamist vastavalt ohtuseeskirjale.

3.4. Annab laskeharjutuse käigus õppimist toetava tagasiside relvameeskondade liikmete individuaalsetele ja kollektiivsetele sooritustele.

3.5. Analüüsib laskeharjutuse õpieesmärkide saavutamist ja enda tegevust vastavalt ametikohale.

Õppeaine hindamisviis ja -meetod(id)Mitteeristav (ME)

Kirjalik test (ME), praktiline sooritus (ME)

Õppeaine kood TK25.24

Õppeaine nimetus Õhutõrjeallüksuse praktika

Õppeaine maht15 EKAP

Õppeaine aineosadPuuduvad

Õppeaine eesmärkÕppeaine eesmärk on arendada ja kinnistada õpilase õhutõrje eriala õppeainetes omandatud pädevusi rühmavanema rahuaja ülesannete ning patareiveebli sõjaaja ülesannete täitmiseks.

Õppeaine õpiväljundid Õppeaine hindamiskriteeriumid

1. Korraldab rühmasuuruse üksuse väljaõppe, lähtudes püstitatud eesmärkidest.

2. Korraldab õhutõrjepatarei lahingu-teeninduse.

3. Korraldab kuni rühmasuuruse üksuse logistilise ja administratiivtoetuse, lähtudes püstitatud ülesannetest.

4. Hoiab üksuse moraali ja tagab üksuse sidususe, rakendades kohaseid juhtimisvõtteid.

5. Analüüsib praktikakogemuse põhjal enda kui juhi ja erialaspetsialisti pädevusi.1.1. Valmistab ette erialaõppe tunnid nõutud tingimustel, tuginedes väljaõppe-eeskirjadele ja didaktilistele põhimõtetele.

1.2. Viib läbi erialaõppe, lähtudes väljaõppe-eesmärgist ja väljaõppe läbiviimise juhendmaterjalidest.

1.3. Rakendab oskuslikult tõhusa õppe printsiipe.

2.1. Eristab õhutõrjeallüksuses ülemate ja tagalapersonali vastutusvaldkondi ja ülesandeid, tuginedes ametjuhenditele.

2.2. Planeerib kõrgema käsu ja ülema juhiste järgi kompanii lahinguteeninduse ülesande täitmiseks sõjaajal.

2.3. Järgib lahinguteeninduse tagamisel üksuse püsitoiminguid.

2.4. Annab asjakohased juhised allüksuste lahinguteeninduse korraldamiseks.

2.5. Edastab asjakohased ettekanded ja informatsiooni KOLT-i rakenduse kaudu.

3.1. Koostab ette nähtud dokumentatsiooni, sh ettekanded nõutud formaadis, lähtudes üksuse õigusaktidest ja ülema kavatsusest.

3.2. Organiseerib õigeks ajaks õppetegevuseks vajaliku varustuse ja vahendid ning igapäevased olmevahendid.

3.3. Juhendab rühma liikmeid õppe- ja kasvatustegevustes sihipäraselt, näidates üles eeskuju ja enesekontrolli.

3.4. Kontrollib ülesande täitmist, andes sooritusjärgse vahetu ja edasiviiva tagasiside.

3.5. Lahendab loovalt erinevaid rühmavanema ülesannetes esinevaid probleeme oma ametikohustuste ja -volituste piires.

4.1. Jälgib allüksuses distsipliininõuetest kinnipidamist vastavalt määrustikele ja kodukorrale.

4.2. Rakendab oludele kohaseid mõjutusvõtteid moraali ja motivatsiooni hoidmiseks ning tugevdamiseks.

4.3. Sekkub distsipliinirikkumise ennetamiseks või reageerib toimunud distsipliinirikkumisele asjakohaselt.

4.4. Viib läbi lihtmenetluse distsipliinirikkumise tuvastamiseks ette nähtud menetlustoimingute alusel.

5.1. Koostab õpikogemuste põhjal selgete järeldustega eneserefleksiooni, tuues esile enda kui juhi ja erialaspetsialisti tugevad küljed ning arendamist vajavad pädevused.

5.2. Kavandab realistlikud sammud edasiseks enesearenguks vastavalt teenistuslikule ja erialasele eripärale.

5.3. Esitab nõuetekohaselt vormistatud ja sisustatud praktikamapi.

Õppeaine hindamisviis ja -meetod(id)Mitteeristav (ME)

Praktikamapp

LOGISTIKA ERIALA

KoodÕppeaine nimetusSemes-terMaht (EKAP)Praktika

mahtHinda-mine

TK25.25Lahinguteeninduse alusedI–II6E

TK25.26Logistika põhifunktsioonidI–II10ME

ST25.06Lahingumoona käitlemine üksusesII7E

TK25.27Lahinguteeninduse juhtimise toetamineII9ME

TK25.28Logistika eriala praktika*II1010ME

KOKKU42

* Õppeaine viiakse läbi osaliselt õppuse käigus ja õppeaine maht saavutatakse ettenähtust lühema perioodi jooksul.

LOGISTIKA ERIALA ÕPPEAINETE LÜHIKIRJELDUSED

Õppeaine koodTK25.25

Õppeaine nimetusLahinguteeninduse alused

Õppeaine maht6 EKAP

Õppeaine aineosadPuuduvad

Õppeaine eesmärkÕppeaine eesmärk on süvendada õpilase teadmisi Kaitseväe logistikakorraldusest ning arendada materjalide ja varustuse nõuetekohase käitlemise oskusi.

Õppeaine õpiväljundidÕppeaine hindamiskriteeriumid

1. Mõistab Kaitseväe logistika korraldamise aluseid, lähtudes logistikaeeskirjast.

2. Korraldab välilaos materjali-majanduse vastavalt varustuse käitlemise reeglitele.

3. Kasutab Kaitseväe materjali- ja varahaldusprogramme vastavalt juhenditele.1.1. Teab logistikaeeskirja järgi sõjalise logistika olulisemaid mõisteid ning selgitab nende sisu.

1.2. Selgitab logistika üldist korralduse vastavalt funktsioonidele.

1.3. Eristab logistikavaldkondi nende eesmärgist lähtudes.

1.4. Kasutab oskuslikult eesti- ja ingliskeelseid logistikatermineid ja lühendeid.

2.1. Planeerib välilaos materjalide ja tehnika asukohad, paigutuse ja laadimisalad ning sõidukite liiklusskeemi vastavalt nõuetele.

2.2. Kasutab välilao skeemi koostamisel nõutud tingmärke.

2.3. Arvestab lahinguteenindusallüksuse ressursi-piirangutega ning Kaitseväes kehtestatud ohutusnõuetega.

3.1. Teostab laoarvestusprogrammis MS DAX virtuaallao tingimustes nõuetekohaselt materjali vastuvõtmise ja väljastamise ning lattu paigutamise toimingud.

3.2. Koostab programmis LOGFAS üksuse varude seisust nõuetekohased ettekanded.

Õppeaine hindamisviis ja -meetod(id)Eristav (E)

Kirjalik arvestus, planeerimisharjutus, praktiline arvestus

Õppeaine koodTK25.26

Õppeaine nimetusLogistika põhifunktsioonid

Õppeaine maht10 EKAP

Õppeaine aineosadPuuduvad

Õppeaine eesmärkÕppeaine eesmärk on arendada õpilase pädevusi, mis on vajalikud üksuse lahinguteeninduse korraldamiseks ja vahendite kasutamiseks.

Õppeaine õpiväljundidÕppeaine hindamiskriteeriumid

1. Sünteesib omandatud teadmised lahinguteenindusallüksuste varus-tuse, tehnika ja transpordi-vahendite eesmärgipärase kasutamise korraldamiseks.

2. Kasutab lahinguteenindus-allüksuse tehnikat ja varustust vastavalt nõuetele.

3. Viib ellu logistikafunktsioonid vastavalt õigusaktidele.

4. Tagab nõuetekohase esmaabi lahingukannatanule ja meditsiinilise evakuatsiooni.

5. Korraldab üksuse elutoetus-teenused ja väliteenistuse.1.1. Koostab lahinguteenindusallüksuse vahendite ja tehnika kasutamise õppematerjali või -juhendi, arvestades erialast tegevuskonteksti ja eesmärki.

1.2. Koostab sõiduki hoolduse ja remondi kasutajataseme õppematerjali või -juhendi, arvestades erialast tegevuskonteksti ja eesmärki.

2.1. Kasutab tõstuklaadurit nõuetekohaselt varude peale- ja mahalaadimiseks sõidukitelt ning materjalide paigutamiseks laos.

2.2. Teostab nõuetekohaselt varude peale- ja mahalaadimise sõiduki pealisehitise (kraana-manipulaator) ja multilift-seadmega.

2.3. Koormab sõidukid ette antud varudega, arvestades massipiirangute ja kaubaruumiga.

2.4. Tangib sõiduki liikuvast tankerist vastavalt eeskirjadele.

2.5. Korraldab tehnika naastamise vastavalt ohutuseeskirjadele.

2.6. Täidab korrektselt sõidukite ja agregaatide dokumendid (sõiduleht, hoolduspäevik jt) ning aruanded (kütusearvestus).

3.1. Täidab määratud logistikafunktsiooni vastavalt lahinguteenindusallüksuse plaanidele ning ette antud olukorrale üksuse püsitoimingute kohaselt.

3.2. Koostab rahu- ja sõjaaegsed lahinguteenindus- dokumendid (tellimused, plaanid, ettekanded, töökorraldused jt) vastavalt õigusaktidele nii eesti kui ka inglise keeles.

4.1. Tuvastab praktilise harjutuse käigus lahingu­kannatanu triaažikategooria ja meditsiiniabi vajaduse vastavalt vigastusele.

4.2. Annab esmaabi vastavalt TCCC (Tactical Combat Casualty Care) algoritmile.

4.3. Korraldab ette antud vahenditega hulgi­kannatanute evakuatsiooni kõrgemasse ravietappi, püsides ajanormide piires.

5.1. Esitab grupi koosseisus pataljoni tasemel üksuse väliteenistuse ja elutoetusteenuste plaani vastavalt ette antud olukorrale ja tingimustele.

5.2. Selgitab planeeritud väliteenistuse funktsioonide ja elutoetusteenuse tagamise kontseptsiooni vastavalt üksuse võimetele ja tingimustele.

5.3. Teostab nõuetekohaselt väliköögi ja veesoojendi kasutamise ettevalmistustööd ja järelhoolduse.

5.4. Selgitab planeeritud väliteenistuse funktsioonide ning elutoetusteenuse tagamise võimalusi ja piiranguid, lähtudes üksuse võimest.

Õppeaine hindamisviis ja -meetod(id)Mitteeristav (ME)

Kirjalik arvestus, praktiline harjutus, rühmatöö

Õppeaine koodST25.06

Õppeaine nimetusLahingumoona käitlemine üksuses

Õppeaine maht7 EKAP

Õppeaine aineosadPuuduvad

Õppeaine eesmärk Õppeaine eesmärk on võimaldada õpilasel omandada pädevused, mis on vajalikud Kaitseväes kasutatavate ohtlike materjalide ohutuks käitlemiseks.

Õppeaine õpiväljundidÕppeaine hindamiskriteeriumid

1. Mõistab lahingumoona eritüübist tulenevaid ladustamise nõudeid ja hoiukeskkonna tingimusi.

2. Valmistab ette ADR-paakauto ja lõhkeaine veo vastavalt nõuetele.

3. Tagab lahingumoona käitlemise vastavalt eeskirjadele.

4. Planeerib nõuetekohase lahingumoona veo, tuginedes eeskirjadele.

5. Viib läbi veoseohutuse õppe väljaõppe-eesmärgist lähtudes.1.1. Kirjeldab materjalide ohuliike ja -klasse, partiisid, seisukorrakoode ning ohumärgiseid, tuginedes eeskirjadele.

1.2. Selgitab lahingumoona hoidlatesse jaotamise ja lattu paigutamise nõudeid hoiukeskkonna nõuetest ja eeskirjadest lähtudes.

2.1. Kirjeldab ohtlike veoste korraldamise ja veoohutuse tagamise nõudeid ning vastutuse jagunemist, lähtudes eeskirjadest.

2.2. Selgitab lisanõudeid paaksõiduki kasutamisele, sh paakide märgistused, veodokumendid, veos osalejate kohustused, ohutuse tagamine liikluses ja paagi täitmisel, vastavalt kehtivatele eeskirjadele.

2.3. Valmistab nõuetekohaselt ette ADR-paakauto, kasutades ette nähtud agregaate ja ohutusvarustust.

2.4. Kirjeldab lõhke- ja pürotehniliste ainete ohte, piiranguid ja nõudeid I klassi materjale vedavale veoüksusele, tuginedes kehtivatele eeskirjadele.

3.1. Teostab iseseisvalt lahingumoona ohutu pakendamise, komplekteerimise, markeerimise ja ladustamise, juhindudes eeskirjadest.

3.2. Koormab ja kinnitab veovahendi, juhindudes eeskirjadest.

3.3. Juhendab (tase 2) lahingumoona ohutu pakendamise, komplekteerimise, markeerimise ja ladustamise eeskirjadest lähtudes.

3.4. Juhendab veovahendi koormamist ja kinnitamist.

4.1. Arvestab lahingumoona veo planeerimisel kauba koguse, kaalu, partii, ohuklasside ja olemasoleva kaubaruumi eripärade ning piirangutega, lähtudes eeskirjadest.

4.2. Koostab lahingumoona veoks ette nähtud dokumentatsiooni vastavalt eeskirjadele.

5.1. Valmistab ette veose koormamise õppetunni õppematerjalid etteantud tingimustel.

5.2. Koostab veose koormamise õppetunni koolituskaardi nõutud formaadis.

5.3. Viib läbi veose koormamise õppetunni, rakendades tõhusa õppe põhimõtteid.

5.4. Analüüsib asjakohaselt ja nõutud põhjalikkusega õppetunni õpieesmärgi täitmist.

5.5. Annab õppijale edasiviiva tagasiside.

Õppeaine hindamisviis ja -meetod(id)Eristav (E)

Kirjalik arvestus, praktiline arvestus, tunnisooritus

Õppeaine koodTK25.27

Õppeaine nimetusLahinguteeninduse juhtimise toetamine

Õppeaine maht 9 EKAP

Õppeaine aineosadPuuduvad

Õppeaine eesmärkÕppeaine eesmärk on arendada õpilase juhtimis- ja juhtimise toetamise pädevusi, mis on vajalikud lahinguteenindusallüksuse ülesannete täitmiseks.

Õppeaine õpiväljundidÕppeaine hindamiskriteeriumid

1. Planeerib lahinguteenindus-allüksuse paiknemis- ja varustusala ning logistilise tegevuse.

2. Juhib lahinguteenindusallüksuse logistilist tegevust.

3. Täidab lahinguteenindusallüksuse rühmavanema või kompaniiveebli ülesandeid.1.1. Analüüsib logistika põhifunktsioonide alusel kõrgema ülema eesti- või ingliskeelset käsku või selle logistikalisa.

1.2. Teeb analüüsile tuginedes asjakohased järeldused paiknemis- ja varustusala planeerimiseks, arvestades võtmetähtsusega tegureid.

1.3. Määrab nõuetekohaselt hoidlate paigutuse, allüksuste paiknemise ja liikumisteed ning laadimisalad.

1.4. Määrab julgestusmeetmed ja kaitsepositsioonid vastavalt taktikalisele vajadusele.

1.5. Koostab käsu nõutud formaadis, sõnastades selgelt püstitatud ülesanded logistilise toetuse tagamiseks.

1.6. Kasutab käsu andmisel nõutud formaati, sobivaid käsu andmise tehnikaid ning vahendeid.

2.1. Jõustab logistilise tegevuse ettevalmistamisel püsitoimingutes nõutud tegevusi.

2.2. Rakendab püsitoiminguid logistiliste operatsioonide läbiviimiseks vastavalt kujunenud olukorrale.

2.3. Näitab ülesande täitmisel üles isiklikku eeskuju, algatusvõimet ja ülesandele orienteeritust.

2.4. Esitab operatsioonide läbiviimise käigus ja järel nõuetekohased ettekanded kehtestatud korras ja viisil.

3.1. Planeerib kompanii või selle allüksuse tegevuse toetusülesannete täitmise vastavalt üksuse püsitoimingutele.

3.2. Koostab lahingutoetuse läbiviimiseks riskianalüüsi vastavalt ohuteguritele ja määratud tegevusele.

3.3. Juhib ette antud olukorras kompanii või selle allüksuse tegevust toetusülesannete täitmisel üksuse püsitoimingutest lähtudes.

3.4. Valmistab ette logistikalase täiendusõppe ette antud teemal ja laskeharjutuse, lähtudes nõuetest.

3.5. Viib läbi täiendusõppe ja laskeharjutuse vastavalt püstitatud ülesandele ja koostatud dokumentatsioonile.

3.6. Rakendab alluvate moraali hoidmiseks kohaseid juhtimisvõtteid ja -meetmeid.

Õppeaine hindamisviis ja -meetod(id)Mitteeristav (ME)

Planeerimisharjutus, juhtimissooritus, tunnisooritus

Õppeaine koodTK25.28

Õppeaine nimetusLogistika eriala praktika

Maht10 EKAP

Õppeaine eesmärkÕppeaine eesmärk on võimaldada õpilasel arendada taktikalise logistika funktsiooni täitva allüksuse juhi vilumust ja kinnistada oskusi töökeskkonnas.

Õppeaine õpiväljundidÕppeaine hindamisekriteeriumid

1. Korraldab rühmasuuruse üksuse väljaõppe kooskõlas püstitatud eesmärkidega.

2. Korraldab kuni rühmasuuruse üksuse tegevuse logistilise ja administratiivtoetuse, lähtudes püstitatud ülesannetest.

3. Hoiab üksuse moraali ja tagab üksuse sidususe, rakendades kohaseid juhtimisvõtteid.

4. Analüüsib praktikakogemuse põhjal enda kui juhi ja erialaspetsialisti pädevusi.1.1. Valmistab ette erialaõppe tunnid nõutud tingimustel, tuginedes väljaõppe-eeskirjadele ja didaktilistele põhimõtetele.

1.2. Viib läbi erialaõppe, lähtudes eesmärgist ja väljaõppe läbiviimise juhendmaterjalidest.

1.3. Rakendab oskuslikult tõhusa õppe printsiipe.

2.1. Koostab ettenähtud dokumentatsiooni, sh ettekanded nõutud formaadis, lähtudes üksuse õigusaktidest ja ülema kavatsusest.

2.2. Organiseerib õigeks ajaks õppetegevuseks vajaliku varustuse ja vahendid ning igapäevased olmevahendid.

2.3. Juhendab rühma liikmeid õppe- ja kasvatustegevustes sihipäraselt, näidates üles eeskuju ja enesekontrolli.

2.4. Kontrollib ülesande täitmist, andes sooritusjärgse vahetu ja edasiviiva tagasiside.

2.5. Lahendab loovalt erinevaid rühmavanema ülesannetes esinevaid probleeme oma ametikohustuste ja -volituste piires.

3.1. Jälgib allüksuses distsipliininõuetest kinnipidamist vastavalt määrustikele ja kodukorrale.

3.2 Rakendab oludele kohaseid mõjutusvõtteid moraali ja motivatsiooni hoidmiseks ning tugevdamiseks.

3.3. Sekkub distsipliinirikkumise ennetamiseks või reageerib toimunud distsipliinirikkumisele asjakohaselt.

3.4. Viib läbi lihtmenetluse distsipliinirikkumise tuvastamiseks ette nähtud menetlustoimingute alusel.

4.1. Koostab õpikogemuste põhjal selgete järeldustega eneserefleksiooni, tuues esile enda kui juhi ja erialaspetsialisti tugevad küljed ning arendamist vajavad pädevused.

4.2. Kavandab realistlikud sammud edasiseks enesearenguks vastavalt teenistuslikule ja erialasele eripärale.

4.3. Esitab nõuetekohaselt vormistatud ja sisustatud praktikamapi.

Õppeaine hindamisviis ja -meetod(id)Mitteeristav (ME)

Praktikamapp

SIDE ERIALA

KoodÕppeaine nimetusSemes-terMaht (EKAP)Praktika

mahtHinda-mine

ST25.07Telekommunikatsioonitehnoloogia alused I9E

ST25.08Pataljoni side- ja elektriseadmed ning -võrgudII9E

TK25.29SidetaktikaII6ME

TK25.30Sideeriala praktika*II1818ME

KOKKU4218

* Õppeaine viiakse läbi osaliselt õppuse käigus ja õppeaine maht saavutatakse ettenähtust lühema perioodi jooksul.

SIDE ERIALA ÕPPEAINETE LÜHIKIRJELDUSED

Õppeaine kood ST25.07

Õppeaine nimetus Telekommunikatsioonitehnoloogia alused

Õppeaine maht9 EKAP

Õppeaine aineosad1. Elektrotehnika alused, 3 EKAP

2. Infotehnoloogia alused, 3 EKAP

3. Sidetehnika alused, 3 EKAP

Õppeaine eesmärk Õppeaine eesmärk on võimaldada õppuril omandada pädevused, mis on vajalikud telekommunikatsioonitehnoloogia kasutamiseks ning side- ja elektrivõrkude loomiseks ja haldamiseks Kaitseväe sideallüksustes.

Õppeaine õpiväljundid Õppeaine hindamiskriteeriumid

1. Mõistab sidesüsteemide teoreetilisi aluseid ja tehnoloogiaid ning kuni pataljoni tasemel kasutatavate sidevahendite tööpõhimõtteid.

2. Kasutab erialaseid mõõteseadmeid vastavalt juhenditele ja ohutusnõuetele.

3. Kasutab Kaitseväe side- ja infotehnoloogia (IT) vahendeid kooskõlas info- ja kommuni-katsioonitehnoloogia (IKT) kasutamise eeskirjaga.

4. Seab üles kohtvõrgu, järgides koostatud võrguplaani ja ette antud tingimusi.

5. Koostab lihtsamad elektriskeemid, järgides ohutusnõudeid.1.1. Nimetab Kaitseväes kasutatavate raadioside­seadmete ja -signaalide põhiparameetrid.

1.2. Nimetab raadioseadmete põhikomponendid.

1.3. Selgitab Kaitseväe sidesüsteemide arhitektuuri- ja tööpõhimõtteid süsteemide kasutuspõhimõtetest lähtudes.

1.4. Selgitab raadioantennide ja raadiolainete levimise eripära.

2.1. Kontrollib iseseisvalt mõõteseadmete töökorda olenevalt seadme eripärast.

2.2. Teeb iseseisvalt tehnilisi mõõtmisi, kasutab mõõtevahendit sihipäraselt ja õigesti.

2.3. Hindab iseseisvalt seadmete efektiivsust, arvestades nõutud näitajaid.

3.1. Selgitab Kaitseväe infoturbe nõudeid ning nende mõju info- ja sidesüsteemide planeerimisele, loomisele ja haldamisele vastavalt eeskirjadele.

3.2. Järgib Kaitseväe IT-vahendite kasutamisel IKT-eeskirjast tulenevaid õigusi ja kohustusi ning piiranguid.

3.3. Kasutab asjakohaselt üldlevinud elektrotehnika, side­tehnika, IT- ja arvutivõrkude eesti- ja ingliskeelseid termineid.

3.4. Kasutab sideseadmete ja -süsteemide parameetrite analüümisel asjakohaseid ingliskeelseid teabeallikaid.

4.1. Selgitab üksikasjalikult põhilisi IT- ja võrguseadmete funktsioone võrgus.

4.2. Seab IT- ja võrguseadmed töökorda vastavalt seadmete kasutusjuhenditele.

4.3. Planeerib kohtvõrgu ette nähtud tingimustel, arvestades optimaalset võrgu IP-plaani.

4.4. Koostab võrguplaani koos vajalike andmetega, lähtudes ette antud tingimustest.

4.5. Ühendab plaanil kirjeldatud seadmed ja kaablid tehniliselt sobivalt.

5.1. Selgitab asjakohaselt kolmefaasiliste pinge-süsteemide tööpõhimõtted ja peamised seaduspärasused alalis- ja vahelduvvooluahelates.

5.2. Selgitab elektrilöögivastase kaitse põhireegleid, kasutades erinevaid teabeallikaid.

5.3. Otsastab elektri- ja arvutivõrgu ning koaksiaalkaableid vastavalt nõuetele.

5.4. Valib ühenduseks sobiva kaabli, arvestades võrgu tehnilisi vajadusi.

5.5. Ühendab kaablid seadmetega ja kontrollib ühendused, järgides ohutusnõudeid.

Õppeaine hindamisviis ja -meetod(id)Eristav (E)

Elektrotehnika alused: praktiline harjutus (ME), kirjalik arvestus (E)

Infotehnoloogia alused: praktiline harjutus (ME), kirjalik arvestus (E)

Sidetehnika alused: iseseisev töö (ME), referaat (ME), kirjalik arvestus (E)

Õppeaine kood ST25.08

Õppeaine nimetus Pataljoni side- ja elektriseadmed ning -võrgud

Õppeaine maht9 EKAP

Õppeaine aineosadPuuduvad

Õppeaine eesmärk Õppeaine eesmärk on arendada õpilase pädevusi jalaväepataljoni ning staabi- ja sidekompanii side-, IT- ja elektrivahendite ning sidevõrkude seadistamises juhtimistoetuse tagamisel.

Õppeaine õpiväljundid Õppeaine hindamiskriteeriumid

1. Mõistab Kaitseväe juhtimistoetuse ülesehitust erinevate juhtimis­tasandite kaupa.

2. Rakendab spetsialisti tasemel teadmisi kuni pataljonisuuruse üksuse IKT-seadmete tööks ettevalmistamisel ning töö tagamisel.

3. Tagab brigaadi staabikompanii ning kuni pataljonisuuruse all-üksuse detsentraalsete teenuste, sideseadmete ja -võrkude jätku­suutliku toimimise.

4. Korraldab jalaväepataljoni all-üksustes kasutatavate raadioside-, kaabelside-, elektritoite- ja IT-vahendite nõuetekohase hoolduse, remondi ning hoiustamise.

5. Tunneb ja kasutab ingliskeelseid erialatermineid.1.1. Kirjeldab Kaitseväe sidesüsteeme ja teenuseid, eristades eri juhtimistasandeid.

1.2. Kirjeldab võrdlevalt Kaitseväe juhtimistoetuse tagamise tsentraalseid ja detsentraalseid teenused.

1.3. Koostab üksuse sideühenduste ja vastupanuvõime plaani (PACE plan), lähtudes kõrgemast plaanist, arvestades oma üksuse varustust ning ülesannet.

2.1. Seadistab pataljoni raadiojaamad vastavalt üksuse sideandmetele.

2.2. Leiab ootamatute probleemide või küsimuste korral iseseisvalt asjakohase abi seadmete kasutusjuhenditest või muudest õppmaterjalidest.

2.3. Seab töökorda erinevad elektrigeneraatorid vastavalt kasutus- ja ohutusjuhenditele.

2.4. Loob üksuse elektrivõrgud vastavalt üksuse elektrivõrgu skeemidele, järgides ohutusnõudeid ja -eeskirju.

2.5. Planeerib ja annab läbimõeldud ning täpsed juhised sideliinide rajamiseks.

2.6. Juhendab kaabelsidevõrkude rajamist ning nende seadmete töökorrasoleku kontrolli, lähtudes eeskirjast.

3.1. Eristab iseseisvalt kõrgemast sidekäsust üksusele olulise, lähtudes taktikalisest olukorrast.

3.2. Soovitab ülemale teostatavad lahendused võrkude planeerimiseks vastavalt üksuse ülesandele ja varustatusele.

3.3. Koostab ülema juhiste järgi raadiosideseadmete konfiguratsioonifailid, demonstreerides rakenduse kasutamise oskust ning raadiojaamade põhjalikku tundmist.

3.4. Tuvastab iseseisvalt või ettekannete põhjal tõrked võrkudes.

3.5. Pakub ülemale välja võimalikud ja sobilikud lahendused võrgutõrgete eemaldamiseks.

4.1. Kirjeldab IKT-varustuse hoolduse ja remondi korraldust ja võimeid nii Kaitseväe kui ka allüksuse tasemel, juhindudes asjakohastest eeskirjadest ning õppematerjalidest.

4.2. Ladustab ja hoiustab IKT-vahendid nõuetekohaselt, järgides eeskirju ja ülema juhiseid üksuse lahinguvalmiduse hoidmiseks.

4.3. Kontrollib iseseisvalt IKT-seadmete töökorda vastavalt seadmete kasutuseeskirjadele.

4.4. Viib läbi sidesõidukite ennetava hoolduskontrolli (EHK) vastavalt kehtivale korrale.

4.5. Vormistab EHK tulemused, sh täpsed veakirjeldused, nõutud vormis ja korrektselt.

4.6. Kirjeldab õppematerjalide ja õigusaktide põhjal erisusi krüptoseadmete (CCI) hoiustamisel, ladustamisel ning remondi korraldamisel.

5.1. Orienteerub iseseisvalt raadiojaamade inglis-keelses menüüs ja kuvatavates valikutes.

5.2. Koostab ingliskeelses seadistustarkvaras kästud andmetega seadistusfailid.

5.3. Kasutab asjakohaseid ingliskeelseid väljendeid erialases suhtluses ja väljaõppes.

5.4. Leiab püstitatud sidetehnilise ülesande täitmiseks sobiliku lahenduse ingliskeelsetest kasutus-juhenditest või teistest asjakohastest eriala­dokumentidest.

Õppeaine hindamisviis ja -meetod(id)Eristav (E)

Kirjalikud testid (E) ja praktiline harjutus (ME)

Õppeaine kood TK25.29

Õppeaine nimetus Sidetaktika

Õppeaine maht6 EKAP

Õppeaine aineosadPuuduvad

Õppeaine eesmärk Õppeaine eesmärk on arendada õpilase pädevusi, mis on vajalikud juhtimistoetuse tagamiseks side relvaliigi rühmavanema ja pataljoni staabi sideallohvitseri ülesannete täitmisel.

Õppeaine õpiväljundid Õppeaine hindamiskriteeriumid

1. Toetab ülemat lahingukäsu sideosa ja sidelisa koostamisel.

2. Tunneb jalaväepataljoni allüksuste struktuure, püsitoiminguid (PüTo), võimet ja juhtimispunkte ning nende sidetehnilisi nõudeid.

3. Mõistab elektroonilise võitluse olemust ja sobivaid kaitse-meetmeid.

4. Korraldab rühmavanemana jala-väe­pataljoni juhtimispunktide ümber­paiknemise ja püstitamise.

5. Koostab juhtimispunkti paiknemis-skeemi koos nõutud side- ja elektriskeemidega vastavalt nõuetele.1.1. Leiab kõrgema käsu analüüsi käigus erialased juhised ja esitab asjakohased punktid, mis mõjutavad allüksuse sideplaanide koostamist.

1.2. Nimetab pataljoni operatsioonikäsu 5. punktis esile toodavad peamised alapunktid ning juhised.

1.3. Kirjeldab käsulisa H ülesehitust ja sisu, esitades tingimused, kus lisa H ei ole vajalik.

1.4. Leiab maastikuanalüüsi käigus asjakohased juhtimist toetavad ja piiravad tegurid.

1.5. Koostab vajalikud lahingukäsu alalisad, kasutades erinevaid rakendusi nõuetekohase tulemuse esitamiseks ja visualiseerimiseks.

1.6. Koostab iseseisvalt kooskõlas ülema üldiste juhistega detailse, sisult ning tehniliselt korrektse pataljoni raadioandmete alalisa (NETODER).

2.1. Kirjeldab erinevate Kaitseväe jalaväepataljonide juhtimispunktide, sideallüksuste ning brigaadi staabi- ja sidekompanii võimeid vastavalt koosseisu- ja varustustabelile.

2.2. Leiab iseseisvalt allüksuse struktuuri, side­varustuse ja -installatsioonide analüüsi põhjal erinevate üksuste (sh juhtimispunkti) side­taktikalised erisused, võimalused ja piirangud.

2.3. Leiab iseseisvalt allüksuse PüTo-st olulise info juhtimispunkti ülema ja staabirühma vanema ülesannete edukaks täitmiseks.

3.1. Kirjeldab nõutud detailsusega Kaitseväe ja vastase elektroonilise võitluse üksused ning nende struktuurid, varustuse ja võimed.

3.2. Selgitab elektroonilise võitluse jagunemist kate­gooriate, eesmärkide ja kasutatavate lahenduste kaupa.

3.3. Selgitab vastase elektroonilise võitluse vahendite ja tegevuste mõju pataljonisuurusele üksusele, lähtudes taktikalise vastase käsiraamatust.

3.4. Kirjeldab tegevusi, mis vähendavad vastase elektroonilise võitluse mõju sõbralikele üksustele nõutud kategooriate alusel.

4.1. Planeerib ja viib läbi juhtimispunkti asukohaluure vastavalt taktikalisele olukorrale ja rühma- või staabiülema juhistele.

4.2. Rakendab rühmvanemana staabirühma tegevuse tagamisel ning ümberpaiknemise juhtimisel püsi­toiminguid, arvestades rühmaülema kavatsusega.

4.3. Sooritab põhijuhtimispunkti nõuetekohase ümber­paiknemise ja püstitamise, säilitades juhtimisvõime ja järgides ajalisi normatiive.

5.1. Koostab selge, loetava ja mõõtkavas juhtimispunkti paiknemisskeemi ette antud aja jooksul.

5.2. Koostab juhtimispunkti tüüpsideskeemi ja võrkude skeemi vastavalt eeskirjale, arvestades üksuse varustusega.

5.3. Koostab juhtimispunkti elektriskeemi vastavalt eeskirjale, arvestades üksuse varustusega.

Õppeaine hindamisviis ja -meetod(id)Mitteeristav (ME)

Test ja praktilised harjutused

Õppeaine kood TK25.30

Õppeaine nimetus Side eriala praktika

Õppeaine maht18 EKAP

Õppeaine aineosadPuuduvad

Õppeaine eesmärk Õppeaine eesmärk on arendada ja kinnistada õpilase õppeainete käigus omandatud vilumust rahuaja rühmavanema ning sõjaaja kompaniiveebli ülesannete täitmisel.

Õppeaine õpiväljundid Õppeaine hindamiskriteeriumid

1. Korraldab rühmasuuruse üksuse väljaõppe kooskõlas püstitatud eesmärkidega.

2. Toetab ülemat lahingutegevuse planeerimisel ning juhtimisel side- ja IT-küsimustes ning lahingu­teeninduse korraldamisel.

3. Korraldab kuni rühmasuuruse üksuse tegevuse logistilise ja administratiivtoetuse, lähtudes püstitatud ülesannetest.

4. Hoiab üksuse moraali ja tagab üksuse sidususe, rakendades kohaseid juhtimisvõtteid.

5. Analüüsib praktikakogemuse põhjal enda kui juhi ja erialaspetsialisti pädevusi.1.1. Valmistab ette erialaõppe tunnid nõutud tingimustel, tuginedes väljaõppe-eeskirjadele ja didaktilistele põhimõtetele.

1.2. Viib läbi erialaõppe, lähtudes väljaõppe-eesmärgist ja väljaõppe läbiviimise juhendmaterjalidest.

1.3. Rakendab oskuslikult tõhusa õppe printsiipe.

2.1. Valib ülesannete täitmiseks sobilikud formaadid ja kontoritarkvara.

2.2. Koostab ette nähtud dokumentatsiooni, lähtudes õigusaktidest ja ülema kavatsusest.

2.3. Osaleb staabitöö keskkonna ettevalmistamisel, lähtudes ülema kavatsusest.

2.4. Lahendab loovalt erinevaid tagala-, side- ja IT- ülesandeid, lähtudes eeskirjadest.

3.1. Koostab ette nähtud dokumentatsiooni, sh ettekanded nõutud formaadis, lähtudes üksuse õigusaktidest ja ülema kavatsusest.

3.2. Organiseerib õigeks ajaks õppetegevuseks vajaliku varustuse ja vahendid ning igapäevased olmevahendid.

3.3. Juhendab rühma liikmeid õppe- ja kasvatustegevustes sihipäraselt, näidates üles eeskuju ja enesekontrolli.

3.4. Kontrollib ülesande täitmist, andes sooritus­järgse vahetu ja edasiviiva tagasiside.

4.1. Jälgib allüksuses distsipliininõuetest kinnipidamist vastavalt määrustikele ja kodukorrale.

4.2. Rakendab oludele kohaseid mõjutusvõtteid moraali ja motivatsiooni hoidmiseks ning tugevdamiseks.

4.3. Sekkub distsipliinirikkumise ennetamiseks või reageerib toimunud distsipliinirikkumisele asjakohaselt.

4.4. Viib läbi lihtmenetluse distsipliinirikkumise tuvastamiseks ette nähtud menetlustoimingute alusel.

5.1. Koostab õpikogemuste põhjal selgete järeldustega eneserefleksiooni, tuues esile enda kui juhi ja erialaspetsialisti tugevad küljed ning arendamist vajavad pädevused.

5.2. Kavandab realistlikud sammud edasiseks enesearenguks vastavalt teenistuslikule ja erialasele eripärale.

5.3. Esitab nõuetekohaselt vormistatud ja sisustatud praktikamapi.

Õppeaine hindamisviis ja -meetod(id)Mitteeristav (ME)

Praktikamapp

MEREVÄE ERIALA

KoodÕppeaine nimetusSemes-terMaht (EKAP)Praktika

mahtHinda-mine

TK25.02LõhketöödI3ME

ME25.01Halduskorraldus mereväesI–II2ME

ME25.02Mereväe relvastusteooriaI–II4E

ME25.03Mereväe võimedII6ME

ME25.04Mere- ja meresõjaõigusII4E

ME25.05MereväesideII2ME

ME25.06Väikelaeva juhtimineII3ME

ME25.07MeresõjapidamineII6E

ME25.08Merendusalane inglise keelI–II2ME

ME25.09Mereväepraktika*II1010ME

KOKKU4210

* Õppeaine viiakse läbi osaliselt õppuse käigus ja õppeaine maht saavutatakse ettenähtust lühema perioodi jooksul.

MEREVÄE ERIALA ÕPPEAINETE LÜHIKIRJELDUSED

Õppeaine kood TK25.02

Õppeaine nimetus Lõhketööd

Õppeaine maht 3 EKAP

Õppeaine aineosad Puuduvad

Õppeaine eesmärk Õppeaine eesmärk on arendada õpilase pädevusi, mis on vajalikud lõhketööde korraldamiseks ning Kaitseväes kasutatavate miinide ja laengute kasutamiseks. Õppeaine läbimine annab õpilasele õiguse läbi viia kuni C-kategooria tasemel lõhketöid.

Õppeaine õpiväljundidÕppeaine hindamiskriteeriumid

1. Mõistab eeskirjade järgi lõhke­asjanduse aluseid ning teab lõhkamisviise, -vahendeid ja -materjale ning nende kasutamise põhimõtteid.

2. Korraldab lõhketööd C-kategooria lõhkaja pädevuse piires.

3. Käitleb lõhkematerjale vastavalt nõuetele.1.1. Nimetab lõhketööde eeskirjast tulenevad lõhkeasjandusega seotud põhimõisted ja selgitab nende sisu.

1.2. Kirjeldab erinevaid lõhkamise viise olenevalt lõhketöö eesmärgist, keskkonnast, kasuta-tavatest vahenditest ning lõhkematerjalidest.

1.3. Kirjeldab lõhketööde kasutamise võimalusi taktikalisest vajadusest lähtudes.

2.1. Valib lõhkaja taskukaardi järgi materjali purustamiseks vajaliku lõhkeainekoguse.

2.2. Arvutab ohualad kildude laialipaiskumise, õhulööklaine ja seismiliste võngete järgi.

2.3. Koostab ja haldab nõuetekohaselt lõhkeharjutuse dokumentatsiooni.

2.4. Koostab detoneerivast nöörist, NONEL-ist ja elektriliselt kombineeritud viiteta lõhkevõrgud, järgides lõhkematerjalide käitlemise nõudeid.

2.5. Viib läbi lõhkeharjutused ja imitatsioonlõhkamised (sh näidislõhkamised) ohutustehniliselt õigesti.

3.1. Seab üles Kaitseväes kasutatavad miinid eesmärgipäraselt ja ohutustehniliselt õigesti.

3.2. Seab üles Kaitseväes kasutatavad kaitselaengud ja standardlaengud eesmärgipäraselt ja ohutus­tehniliselt õigesti.

Õppeaine hindamisviis ja -meetod(id)Mitteeristav (ME)

Kaks kirjalikku testi ja osalemine praktilistel harjutusel

Õppeaine kood ME25.01

Õppeaine nimetus Halduskorraldus mereväes

Õppeaine maht2 EKAP

Õppeaine aineosadPuuduvad

Õppeaine eesmärk Õppeaine eesmärk on arendada õpilase teadmisi ja oskusi mereväe teenistuslike administratiivülesannete täitmisel.

Õppeaine õpiväljundidÕppeaine hindamiskriteeriumid

1. Koostab teenistuslikud dokumendid Kaitseväe asjaajamise põhimõtteid ja kehtestatud dokumendivorme järgides.1.1. Vormistab teenistuslikud, sh sõjalaeva haldusdokumendid, nõutud dokumendivormidel.

1.2. Täidab sõjalava logiraamatut vastavalt formaadile.

1.3. Kasutab Kaitseväe info- ja haldussüsteeme ning andmekogusid kasutajatasemel.

1.4. Koostab logistilise toetuse tellimuse (LOGASREQ) nõutud formaadis.

1.5. Esitab nõuetekohase logistilise toetuse tellimuse (LOGASREQ).

Õppeaine hindamisviis ja -meetod(id)Mitteeristav (ME)

Praktilised sooritused dokumentide koostamisel ja esitamisel

Õppeaine kood ME25.02

Õppeaine nimetus Mereväe relvastusteooria

Õppeaine maht4 EKAP

Õppeaine aineosadPuuduvad

Õppeaine eesmärk Õppeaine eesmärk on süvendada õpilase teadmisi mereväes kasutatavatest relvastus- ja sensoriteooriast.

Õppeaine õpiväljundid Õppeaine hindamiskriteeriumid

1. Mõistab mereväes kasutatavate raadiote ja sensoritega (sh radarid ja sonarid) seotud põhimõisteid ja nende tööpõhimõtet mereväe relvastusteooria alusel.

2. Mõistab suurtükkide, rakettide, torpeedode ja meremiinide tööpõhi-mõtteid mereväe relvastusteooria alusel.1.1. Nimetab laeva peamised raadiod ja sensorid klassifikatsioonide alusel.

1.2. Selgitab sensorite kasutamise põhimõtteid lähtuvalt nende tööpõhimõttest.

1.3. Kirjeldab passiivsete ja aktiivste sonarite erinevusi olenevalt tööpõhimõttest ja võimest.

1.4. Seostab laine levimise viisid laine karakteristikaga vastavalt keskkonnale ja sensori tüübile.

1.5. Kirjeldab müraallikaid ning nende mõju sensoritele ümbritseva väliskeskkonna tingimustest lähtudes.

1.6. Selgitab heli või elektromagnetlainete peegeldumist Doppleri efekti alusel.

2.1. Kirjeldab suurtükkide ballistikat mõjutavaid tegureid, arvestades merelist keskkonda.

2.2. Eristab mereväe rakette taktikalise kasutamise järgi.

2.3. Selgitab torpeedode tööpõhimõtet ning nende juhtimissüsteeme, arvestades nende võimeid ja piiranguid.

2.4. Kirjeldab erinevate meremiinide kasutusalasid, arvestades nende sensorite tööpõhimõtet.

2.5. Selgitab mereväe relvasüsteemide arengut, tuginedes uutele tehnoloogilistele võimalustele.

2.6. Selgitab kombineeritud sensorite kasutamise vajalikkust ja võimalusi, lähtudes sensorite võimetest ja kasutusotstarbest.

Õppeaine hindamisviis ja -meetod(id)Eristav (E)

Kirjalik arvestus

Õppeaine kood ME25.03

Õppeaine nimetus Mereväe võimed

Õppeaine maht6 EKAP

Õppeaine aineosad1. Pealveetõrje (2 EKAP)

2. Miiniveeskamine (2 EKAP)

3. Reostustõrje ja keskkonnakaitse (2 EKAP)

Õppeaine eesmärk Õppeaine eesmärk on arendada õpilase teadmisi Eesti mereväe võimetest ning oskusi reostustõrjevahendite kasutamiseks.

Õppeaine õpiväljundidÕppeaine hindamiskriteeriumid

1. Mõistab mereväe pealveetõrje-võimeid ja nende kasutamise põhimõtet erinevates tingimustes ning loob merepildi.

2. Mõistab miiniveeskamise ja miini­välja planeerimise põhimõtet.

3. Kasutab reostustõrjevahendeid merereostuse avastamiseks, loka-liseerimiseks ja likvideerimiseks.1.1. Loetleb mereväes kasutatavad pealveetõrje-vahendid kasutusvaldkondade alusel.

1.2. Selgitab pealveetõrje kasutamise põhimõtteid erinevates tingimustes.

1.3. Kirjeldab pealveetõrjekorraldust, lähtudes etapilisest jaotusest.

1.4. Loob merepildi, järgides merepildi loomise põhimõtteid.

2.1. Kirjeldab miinitõrjeoperatsioonide põhimõtteid osapoolte rollidest lähtudes.

2.2. Kirjeldab miiniväljade planeerimist, tuginedes miiniveeskamisoperatsiooni planeerimise põhi­mõtetele.

2.3. Selgitab miiniveeskamise meetodeid, arvestades meetodite kasutamise erinevusi eesmärgi täitmisel.

2.4. Võrdleb miiniveeskamise platvormide eeliseid ja puuduseid, lähtudes platvormide võimetest.

3.1. Kirjeldab reostustõrjega seotud tegevust ja osapoolte rolle, lähtudes rahvusvahelistest ja riigisisestest õigusaktidest.

3.2. Tuvastab võimalikud ohud merelisele keskkonnale, tuginedes reostustõrjejuhendile.

3.3. Kirjeldab juhendite järgi reostuse lokaliseerimise ja likvideerimise etappe.

3.4. Käsitseb mereväes kasutatavaid reostustõrje-seadmeid vastavalt kasutusjuhendile ja ohutult merereostuse avastamiseks, lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks.

Õppeaine hindamisviis ja -meetod(id)Mitteeristav (ME)

Kirjalik arvestus, reostustõrjevahendite kasutamise praktiline sooritus

Õppeaine kood ME25.04

Õppeaine nimetus Mere- ja meresõjaõigus

Õppeaine maht4 EKAP

Õppeaine aineosad1. Mereõigus (2 EKAP)

2. Meresõjaõigus (2 EKAP)

Õppeaine eesmärk Õppeaine eesmärk on süvendada õpilase teadmisi rahvusvahelise mere- ja meresõjaõiguse vallas ning merel toimuvate julgeoleku- ja korrakaitseoperatsioone puudutavates reeglites.

Õppeaine õpiväljundid Õppeaine hindamiskriteeriumid

1. Mõistab olulisemaid rahvusvahelise mereõiguse konventsioonist lähtuvaid mereõiguse reegleid.

2. Mõistab relvakonfliktiõiguse üld-reegleid meresõja ja mereväe kontekstis.1.1. Kirjeldab peamiste mereõiguse allikate reguleerimisala mereõiguse õigusaktide alusel.

1.2. Selgitab merealade jaotust ja sealseid reegleid, tuginedes rahvusvahelisele mereõigusele.

1.3. Määratleb laevade staatuse mereõiguse mõistes.

1.4. Lahendab tüüpsituatsioone ette antud kaasuste alusel, lähtudes rahvusvahelisest mereõigusest ja riigisisest õigusest.

2.1. Loetleb peamised meresõjaõiguse allikad.

2.2. Selgitab relvakonfliktiõiguse peamisi reegleid meresõja ja meresõjaõiguse kontekstis.

2.3. Kirjeldab mereväe rolli merel toimuvates julgeoleku- ja korrakaitseoperatsioonides rahvusvahelise mereõiguse konventsiooni ja riigisisese õiguse alusel.

2.4. Lahendab lihtsamaid julgeolekualaseid ja korrakaitselisi tüüpsituatsioone meresõja-, relvakonflikti- ja riigisisese õiguse kontekstis.

Õppeaine hindamisviis ja -meetod(id)Eristav (E)

Kirjalik arvestus

Õppeaine kood ME25.05

Õppeaine nimetus Mereväeside

Õppeaine maht2 EKAP

Õppeaine aineosadPuuduvad

Õppeaine eesmärk Õppeaine eesmärk on võimaldada õpilasel omandada vajalikud teadmised mereväeside ja selle korraldamise kohta ning mereväeside pidamise oskused.

Õppeaine õpiväljundid Õppeaine hindamiskriteeriumid

1. Mõistab mereväeside korraldust
ja sõnumi koostamise ning edastamise põhimõtteid, lähtudes NATO standarditest.

2. Koostab mereväeside sõnumid vastavalt ette nähtud formaadile.1.1. Nimetab mereväes kasutatavad sideliigid ja mereväeside jagunemise NATO standardite alusel.

1.2. Kirjeldab sideturvalisuse (COMSEC) definitsiooni ja jaotust, tuginedes NATO standarditele.

1.3. Nimetab mereväeside salastustasemed NATO standardite ja riigisiseste õigusaktide alusel.

2.1. Eristab vaba tekstiga, struktureeritud ja formateeritud sõnumiformaate vastavalt NATO standarditele.

2.2. Kirjeldab sõnumi saatmise eelset protsessi ja asjaosaliste kohustusi vastavalt isikkoosseisu rollidele.

2.3. Koostab sõnumid vastavalt ACP-127 formaadile.

Õppeaine hindamisviis ja -meetod(id)Mitteeristav (ME)

Kirjalik arvestus, sõnumite koostamise harjutused

Õppeaine kood ME25.06

Õppeaine nimetus Väikelaeva juhtimine

Õppeaine maht3 EKAP

Õppeaine aineosadPuuduvad

Õppeaine eesmärk Õppeaine eesmärk on arendada õpilase pädevusi, mis on vajalikud väikelaeva juhtimiseks.

Õppeaine õpiväljundid Õppeaine hindamiskriteeriumid

1. Juhib ohutult väikelaeva, järgides rahvusvahelist laevakokkupõrgete vältimise eeskirja.1.1. Eristab väikelaevade tüüpe ja nende tegevusi navigatsioonitulede ja päevamärkide järgi.

1.2. Arvutab välja variatsiooni ja deviatsiooni kompassi kursi määramiseks ette antud baasandmete põhjal.

1.3. Kannab merekaardile õige laevakursi ja vahemaad, kasutades asjakohaseid vahendeid ja arvestades ette antud tingimusi.

1.4. Määrab täpselt laeva asukoha merekaardil, kasutades sobivaid vahendeid.

1.5. Juhib väikelaeva erineva tuule ja lainetusega, järgides kokkupõrgete vältimise reegleid.

1.6. Teostab „mees üle parda“-protseduuri, järgides meresõiduohutuse nõudeid.

Õppeaine hindamisviis ja -meetod(id)Mitteeristav (ME)

Väikelaevajuhi teoreetiline ja praktiline arvestus

Õppeaine kood ME25.07

Õppeaine nimetus Meresõjapidamine

Õppeaine maht6 EKAP

Õppeaine aineosadPuuduvad

Õppeaine eesmärkÕppeaine eesmärk on luua õpilasele võimalused arendada teadmisi meresõjapidamises, et toetada administratiivülesannete täitmist operatiivstaabi koosseisus.

Õppeaine õpiväljundidÕppeaine hindamiskriteeriumid

1. Mõistab meresõjapidamises kasutatavate vahendite ja platvormide võimeid, lähtudes NATO standarditest.

2. Mõistab mereoperatsioonide planeerimise protsesse, lähtudes NATO standarditest.

3. Toetab operatiivstaabi meeskonda administratiivülesannete täitmisel nõutud pädevuse piires.1.1. Kirjeldab meresõjapidamise iseärasusi valdkondliku jaotuse alusel.

1.2. Eristab sõjalaevu ja lennuvahendeid nende klassi, tüübi ning otstarbe järgi.

1.3. Selgitab sõjalaeva otstarvet ja võimet vastavalt selle tüübile.

1.4. Nimetab mereala valdamise tasemed ning nende definitsioonid, lähtudes meresõja põhimõtetest.

2.1. Kirjeldab mereoperatsiooni planeerimise protsessi, tuginedes selle etapilisele jaotusele.

2.2. Kirjeldab merelist strateegilist keskkonda, tuginedes seitsmemõõtmelisele mudelile.

2.3. Kirjeldab lahinguteabeteenistuse (AIO) ülesehitust ja funktsiooni mereväes kehtivatest juhenditest ja dokumentidest lähtudes.

2.4. Selgitab mereväelogistika korraldust logistikafunktsioonide alusel.

3.1. Koostab juhendamise abil taktikalise hinnangu MTE (Maritime Tactical Estimate), järgides kehtestatud formaati.

3.2. Koostab sõnumite projekte, valides asjakohase sõnumiformaadi.

Õppeaine hindamisviis ja -meetod(id)Eristav (E)

Kirjalik arvestus (E), ettekanne (ME), taktikalise hinnangu ja sõnumi koostamine (ME)

Õppeaine kood ME25.08

Õppeaine nimetus Merendusalane inglise keel

Õppeaine maht2 EKAP

Õppeaine aineosadPuuduvad

Õppeaine eesmärkÕppeaine eesmärk on süvendada õpilase mereväespetsiifilise oskussõnavara kasutamisoskust.

Õppeaine õpiväljundidÕppeaine hindamiskriteeriumid

1. Kasutab merendusalast tsiviil- ja militaarterminoloogiat ning lühendeid, lähtudes rahvus-vaheliselt tunnustatud terminitest.1.1. Koostab sõjalaevaplatvormi esitluse, kasutades erialaterminoloogiat ja lühendeid.

1.2. Teeb ettekande sõjalaevaplatvormist, järgides kehtestatud formaati.

1.3. Selgitab esitluses kasutatud lühendite sisu nende tähendusest lähtudes.

Õppeaine hindamisviis ja -meetod(id)Mitteeristav (ME)

Esitluse koostamine ja esitlemine

Õppeaine kood ME25.09

Õppeaine nimetus Mereväepraktika

Õppeaine maht10 EKAP

Õppeaine aineosadPuuduvad

Õppeaine eesmärkÕppeaine eesmärk on arendada ja kinnistada õpilase vilumust allüksuse juhi, pedagoogi ja erialaspetsialistina töökeskkonnas.

Õppeaine õpiväljundid Õppeaine hindamiskriteeriumid

1. Korraldab väikeüksusesuuruse grupi väljaõppe kooskõlas püstitatud eesmärkidega.

2. Korraldab väikeüksuse tegevuse logistilise ja administratiivtoetuse, lähtudes püstitatud ülesannetest.

3. Hoiab üksuse moraali ja tagab üksuse sidususe, rakendades kohaseid juhtimisvõtteid.

4. Analüüsib praktikakogemuse põhjal enda kui juhi ja erialaspetsialisti pädevusi.1.1. Valmistab ette erialaõppe tunnid nõutud tingimustel, tuginedes väljaõppe-eeskirjadele ja didaktilistele põhimõtetele.

1.2. Viib läbi erialaõppe, lähtudes väljaõppe-eesmärgist ja väljaõppe läbiviimise juhendmaterjalidest.

1.3. Rakendab oskuslikult tõhusa õppe printsiipe.

2.1. Koostab ette nähtud dokumentatsiooni, sh ettekanded nõutud formaadis, lähtudes üksuse õigusaktidest ja ülema kavatsusest.

2.2. Organiseerib õigeks ajaks õppetegevuseks vajaliku varustuse ja vahendid ning igapäevased olmevahendid.

2.3. Juhendab väikeüksuse liikmeid õppe- ja kasvatustegevustes sihipäraselt, näidates üles eeskuju ja enesekontrolli.

2.4. Kontrollib ülesande täitmist, andes sooritusjärgse vahetu ja edasiviiva tagasiside.

2.5. Lahendab loovalt erinevaid väikeüksuse ülema ülesannetes esinevaid probleeme oma ametikohustuste ja -volituste piires.

3.1. Jälgib allüksuses distsipliinireeglitest kinnipidamist vastavalt määrustikele ja kodukorrale.

3.2. Rakendab oludele kohaseid mõjutusvõtteid moraali ja motivatsiooni hoidmiseks ning tugevdamiseks.

3.3. Sekkub distsipliinirikkumise ennetamiseks või reageerib toimunud distsipliinirikkumisele asjakohaselt.

3.4. Viib läbi lihtmenetluse distsipliinirikkumise tuvastamiseks ette nähtud menetlustoimingute alusel.

4.1. Koostab õpikogemuste põhjal selgete järeldustega eneserefleksiooni, tuues esile enda kui juhi ja erialaspetsialisti tugevad küljed ning arendamist vajavad pädevused.

4.2. Kavandab realistlikud sammud edasiseks enesearenguks vastavalt teenistuslikule ja erialasele eripärale.

4.3. Esitab nõuetekohaselt vormistatud ja sisustatud praktikamapi.

Õppeaine hindamisviis ja -meetod(id)Mitteeristav (ME)

Praktikamapp

2

KÄSKKIRI

Tartu 07.04.2025 nr 574

Kutseõppe õppekava kinnitamine

Õppekava kehtetuks tunnistamine

Kutseõppeasutuse seaduse § 15 lg 2 p 6, Kaitseministri 01.07.2019 määruse nr 11 „Kaitseväe Akadeemia põhimäärus“ § 6 lg 1 ja § 15 lg 2 ning KVA nõukogu 05.03.2025 istungi protokolli nr KV-0.2-3.5/25/207 alusel

1. Kinnitan Kaitseväe Akadeemia kutseõppe õppekava „Sõjaväeline juhtimine vanemallohvitseridele“ (lisatud).

2. Tunnistan alates 01.09.2025 kehtetuks Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülema 20.05.2015 käskkirja nr 30 kinnitatud õppekava „Sõjaväeline juhtimine vanemallohvitseridele“.

3. Enne punktis 1 nimetatud õppekava kinnitamist akadeemilisel puhkusel viibival õppuril on õigus ja kohustus täita õppekava, mille järgi ta on õppima asunud. Sellisel juhul rakendatakse õppurile 20.05.2015 käskkirjaga nr 30 kinnitatud õppekava.

4. Punktis 1 nimetatud õppekava jõustub alates 01.09.2025.

5. Kaitseväe Akadeemia kommunikatsiooni- ja turundusgrupil tagada punktis 1 nimetatud õppekava avaldamine Kaitseväe Akadeemia kodulehel hiljemalt 01.08.2025.

6. Käskkiri teha teatavaks Kaitseväe juhataja alluvuses olevatele struktuuriüksuste ülematele ning teadmiseks Kaitseliidu ülemale ja Kaitseressursside Ametile.

[ allkirjastatud digitaalselt ]

Viktor Kalnitski

Brigaadikindral

Kaitseväe Akadeemia ülem