Väljaminev kiri

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

Terje Kraanvelt

Kuusalu vallavalitsus

Mõisa tee 17

Kiiu alevik, Kuusalu vald, 74604, Harju maakond

Meie: 07.04.2025 nr 7-2/24-0261-151-1

Kiri edastatud digitaalselt aadressil: [email protected],

Koopia: [email protected],

OÜ Kuusalu Soojus hinnataotluste menetlusest

Austatud Terje Kraanvelt

2024. a novembrist/detsembrist on Konkurentsiametis menetluses OÜ Kuusalu Soojus

taotlused:

1) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna määramiseks vee-ettevõtja

tegevuspiirkondades Kuusalu vallas (ÜVVKS § 57 lg 1);

2) soojuse piirhinna kooskõlastamiseks Kuusalu ja Kolga võrgupiirkondades (KKütS § 9).

Menetluste käigus on toimunud tihe kirjavahetus ülaltoodud monopoolsete teenuste

(ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenus, soojusvarustus kahes võrgupiirkonnas)

hinnakomponentide põhjendatuse kohta ning muude spetsiifiliste, sh tehniliste teenuse

osutamist puudutavate asjaolude selgitamiseks. Amet on muuhulgas esitanud OÜ-le Kuusalu

Soojus kirjalikult detailsed ja põhjalikud seisukohad eelnimetatud teenuste hindade

kujundamisel tuvastatud asjaolude kohta, mis ei ole võimaldanud otsust taotletud hindade/

piirhindade määramise/ kooskõlastamise kohta teha.

Samuti on ameti esindajad kohtunud (veebruaris 2025) OÜ Kuusalu Soojus ja Kuusalu

Vallavalitsuse esindajatega ning andnud ülevaate suuremat tähelepanu vajavatest kohtadest

ettevõtja monopoolsete teenuste hinnakujunduses. Muuhulgas oli kohtumisel võimalik tutvuda

ameti andmebaasi põhjal koostatud kulutasemete võrdlustega Kuusalu ettevõtja ja teiste Eesti

vee- ning soojusettevõtjate näitel1. Eelnev on oluline teave, sest konkurentsiseaduse (KonkS) §

15 tulenevalt on vee-ettevõtja/ soojusettevõtja näol tegemist olulist vahendit omava ettevõtjaga,

mis tähendab, et tal on tarbijate üle turgu valitsev seisund. Seega puudub OÜ Kuusalu Soojus

kui monopoolse ettevõtja tarbijatel võimalus valida teist teenuse osutajat isegi juhul, kui

tema otsustus kulutusi piirata/ efektiivselt juhtida või mitte ning sellest tulenevalt hinda

tõsta või mitte, on tarbijatele vastuvõetamatu. OÜ Kuusalu Soojus turgu valitseva seisundi

tõttu on oluline kontrollida, et ettevõtja ei lülitaks oma teenuse hinda ülemäärasel hulga kulusid

1 Amet on kooskõlastanud soojuse piirhinna u 180-l võrgupiirkonnal, sh on võrreldavate võrgupiirkondade arv ligi 50 ning määranud veeteenuse hinna 68 ettevõttel, sh on võrreldavate ettevõtete arv 18.

2 (4)

(KKütS ja ÜVVKS lähtudes võib teenuse hind sisaldada vaid põhjendatud kulusid ja

põhjendatud tulukust).

Kohtumisel ettevõtja ja vallavalitsuse esindajatega tõstatus ka küsimus kohaliku omavalitsuse

informeeritusest valla soojus- ja vee-ettevõtja majanduslikust olukorrast ja varasemalt

Konkurentsiameti antud soovituste rakendamisest. Nimelt on amet aastate jooksul erinevates

menetlustes:

1) toonud korduvalt välja võrgupiirkonnas vee- ja soojusvarustuse tagamise teistest

sarnastest ettevõtjatest/ võrgupiirkondadest selgelt kõrgemal kulutasemel (mis viitab

ebaefektiivsele tegevuskulude juhtimisele),

2) kirjeldanud, kuidas olnuks/ oleks OÜ Kuusalu Soojusel lühi- ja pikemaajalises

perspektiivis soojusvarustuse püsikulude suurus ja struktuur muudetav (vt

allpool2):

- investeeringutega. Soojusettevõtjal on võimalik tootmistegevust automatiseerida.

Teostatavad investeeringud nt uutesse automaatikaseadmetesse, kaugjälgimisseadmete,

kaugloetavate soojusarvestite soetamisse/ parendamisse jm suurendavad kapitalikulu

ehk põhivara kulumit (ja tulukust ehk kasumit), kuid samal ajal tasakaalustuvad

tegevuskulud, kuna saavutatakse kõrgem tööviljakus ja suurem kuluefektiivsus seoses

väiksema tööaja- ja transpordikuluga tootmisseadmete töö jälgimisel ning avariidele

reageerimisel ja tarbijatelt andmete kogumisel ning nende töötlemisel.

- protsesside optimeerimise ja ümberkavandamisega. Amet peab silmas tegevuste

struktuuri ja juhtimissüsteemide radikaalset ümberkorraldamist, mis toob kaasa

tegevuskulude hüppelise vähenemise seeläbi, et kogu võrgupiirkonna soojuse tootmise,

jaotamise ja müügitegevus antakse üle mõnele teisele Harjumaal opereerivale

võrguettevõtjale, kellel on oluliselt suurem insenertehniline kompetents ja finantsiline

võimekus eelmises punktis kirjeldatud tehnoloogilisi ja infotehnoloogilisi muudatusi

teostada ja finantsiliselt rahastada. Paljusid võrgupiirkondi majandav ettevõtja suudab

konsolideeritult ja kõrgema kvaliteediga pakkuda mastaabiefektist tulenevalt oluliselt

väiksemat opereerimishinda (soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seotud kulud

tarbijale müüdava soojuse hinnas) võrreldes eraldiseisva ettevõtja võrgupiirkonnaga.

3) selgitanud, et nagu konkurentsitingimustes tegutsevad ettevõtted, peavad ka

regulatsiooni alla kuuluvad ettevõtted olema innovaatilised ja kaasa minema

valdkondlike arengutega. Ettevõtjal tuleb investeerida protsesside automatiseerimisse

ja digitaliseerimisse, mis peab kokkuvõttes eduka investeeringu puhul alandama nende

protsessidega seotud kulusid tervikuna ja kuluefektiivsust tõstma. Selliseid suundumusi

toetab Konkurentsiameti lähenemine, et ettevõtetel on vabad käed teha investeeringuid

oma (kulu)efektiivsuse tõstmisesse, mistõttu on ka õigustatud kuluefektiivsuse kasvu

taotlemine (automatiseerimisele läinud protsessi) püsikulude põhjendatuse hindamisel.

4) selgitanud, et saab üleminekuna võimaldada ettevõtjale mõistliku aja investeeringute

teostamiseks, oma tegevuse optimeerimiseks ja ümberkorraldamiseks, sh

tegevuskulude kuluefektiivsuse saavutamiseks (sh analüüsides ja hinnates vajadust anda

võrgupiirkonnas teenindamine üle mõnele teisele võrguettevõtjale, kellel on suurem

insenertehniline kompetents ja finantsiline võimekus tehnoloogilisi ja infotehnoloogilisi

muudatusi teostada ja finantsiliselt rahastada).

2 Vastavasisulisi tähelepanekuid/ nõuandeid on amet jaganud oma võrdlusandmebaasidele ja üle-Eestilise pikaajalise menetluspraktikale

tuginedes ka muudele ettevõtjatele ja kohalikele omavalitsustele. Amet on näinud mitmeid olukordi, kus vastavate suuniste, ettepanekute järel on reaalsed muutused ettevõtjate tegevuses toimunud, mis on kaasa toonud/ toomas tarbijatele nt oluliselt taskukohasema soojusvarustuse.

3 (4)

Seega on OÜ-l Kuusalu Soojus olnud mitmed aastad aega organiseerida oma tegevust

kuluefektiivsemaks, samuti analüüsida ja kaaluda (koostöös kohaliku omavalitsusega)

alternatiivina võrgupiirkonnas teenindamise üle andmist mõnele teisele võrguettevõtjale (kellel

on suurem insenertehniline kompetents ja finantsiline võimekus tehnoloogilisi ja

infotehnoloogilisi muudatusi teostada ja finantsiliselt rahastada). Veebruarikuus kohtumisel

ettevõtja ja vallavalitsuse esindajatega tuli muuhulgas tõdeda, et kulutasemete erinevus

võrreldavate ettevõtjatega ei ole 2025. aastaks aga mitte vähenenud, vaid oluliselt

suurenenud - sõltuvalt sektorist on erinevus võrreldavate ettevõtete/võrgupiirkondadega

1,5 kuni 2,7 korda. Kohaliku omavalitsuse esindajate seisukoht eeltoodu kohta ei olnud

kohtumisel selgesõnaline ja üheselt arusaadav, mis võis olla muuhulgas tingitud kohtumisel

saadud informatsiooni uudsusest.

Lisaks eelnevale on amet soojuse piirhinna menetluses soovinud ettevõtjalt informatsiooni

soojusmajanduse arengukava kohta, kuivõrd soojusvarustuse osas on kohalikul omavalitsusel

soojusmajanduse arendamiseks ja perspektiivsete suundade väljaselgitamiseks asjakohane

käsitleda kaugkütte arengut ja küsimusi valla kaugküttepiirkondade soojusmajanduse

arengukavas. Nimelt, kuna hetkel kehtiva Kuusalu valla Kuusalu ja Kolga

kaugküttepiirkondade soojusmajanduse arengukava 2015-2025 periood on lõppemas, on amet

küsinud ettevõtjalt, kas talle teadaolevalt on alustatud uue soojusmajanduse arengukava

koostamist (mis kajastaks nt ajakohastatud informatsiooni nt Kolga kaugküttevõrgu

arendamise perspektiivi kohta ja hinnangut kaugkütte jätkusuutlikkusele tulevikus) või millal

on plaanis sellega alustada. Amet on saanud eeltoodule vastuse, et 2024. aastal on Kuusalu

valla arendusjuhiga arutatud valla soojusmajanduse arengukava uuendamise vajadust

perioodiks 2025-2035 ning leitud, et uuendamisel on sisuline mõte olukorras, kus on ette näha

mingeid olulisi muutuseid (näiteks arvestavas mahus uute liitujate võimalus või muu oluline

muudatus). Lisaks on vastuses jagatud informatsiooni potentsiaalsete arenduste kohta ning

märgitud, et põhjust arengukava uuendamiseks on, kui mõni arendustest hakkab

realiseeruma. Samal ajal selgus ettevõtja vastusest küsimusele kas/ millal planeeritakse

teostada nt Kolga vp-s investeeringuid ebaefektiivsete katelde vahetuseks/ parendusteks ka, et

lähiaastatel see päevakorras ei ole, kuid tulevikus pigem kaalutaks väiksema hakkpuidu katla

lisamist (võib tähendada vajadust vahetada ühtlasi põlevkiviõli diiselkütuse vastu).

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 3 järgi rajaneb kohalik omavalitsus

(KOV) muuhulgas kohaliku elu küsimuste iseseisvale ja lõplikule otsustamisele ning

korraldamisele. KOKS § 6 lg 1 järgi on KOV-i ülesandeks korraldada vallas või linnas

muuhulgas elamu- ja kommunaalmajandust ning veevarustust ja kanalisatsiooni, kui need

ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Teadaolevalt ei ole Kuusalu valla

territooriumil veevarustuse ja kanalisatsiooni ning kaugkütte korraldamisega seotud ülesanded

antud kellegi teise kui Kuusalu Vallavalitsuse täita, kes on KOV-i territooriumil määranud vee–

ettevõtjaks ja valla territooriumil moodustatud kaugküttepiirkondade soojusega varustajaks

talle kuuluva ettevõtte OÜ Kuusalu Soojus. Ametile teadaolevalt on OÜ Kuusalu Soojus

majandusliku toimetulekuga seonduvad küsimused olnud arutlusel kohaliku omavalitsuse

volikogus (eelnevat on kajastatud ka kohalikus ajakirjanduses), kus on lahendusena kõlanud

taotletud hinnatõusude kinnitamine ameti poolt. Tähelepanuta on seejuures jäänud asjaolu, et

hinnamuutuste kooskõlastamisel on aluseks vastavates eriseadustes (ÜVVKS, KKütS)

sätestatu.

Eelpool toodust tulenevalt soovime Kuusalu Vallavalitsuselt vastuseid alljärgnevatele

küsimustele:

1) Millal on kavandatud ja orienteeruvalt valmib Kuusalu valla uus soojusmajanduse

arengukava? Kas on oodatav selles kajastada/ täiendada kaugküttesüsteemide kompleksset

tulevikuvaadet (2026. a-st 12 aastat), sh planeeritavad muudatused soojuse tootmisel

4 (4)

erinevatest kütustest3, efektiivse ja jätkusuutiku opereerimise asjaolud jms? Või kajastataks

muudatusi süsteemides peamiselt vaid uute klientide/ arenduste realiseerumise vaatest?

2) Milline on kohaliku omavalitsuse seisukoht ja kavandatud/ kavandamisel sammud,

meetmed, tagamaks soojusvarustuse (ja veeteenuse) osutamise jätkusuutlikkus ning

elutähtsa teenuse efektiivne, kvaliteetne ja tõrgeteta osutamine ka tulevikus, võttes arvesse

nii käesolevas kirjas kui ka varasemalt toimunud kohtumisel toodut.

Seega pöördub amet Kuusalu Vallavalitsuse poole, et juhtida tähelepanu vajadusele tagada

vastavalt KOKS § 6 lg 1 sätestatud kohustuse täitmiseks võimalike meetmete kaalumist. See

on vajalik tagamaks vee- ja kaugkütteteenuse osutamise jätkusuutlikkus ning elutähtsa teenuse

efektiivne, kvaliteetne ja tõrgeteta osutamine ka tulevikus, võttes arvesse kujunenud

hetkeolukorda ja tehes seda koostöös ettevõtjaga.

Konkurentsiamet ootab vastust eelpooltoodud küsimustele 21.04.2025.

Kui Kuusalu Vallavalitsus soovib Konkurentsiametiga antud küsimustes täiendavalt kohtuda,

palume sellest teavitada.

Muuhulgas on amet esitanud OÜ Kuusalu Soojusele päringu, mille kohaselt, lisaks ettevõtja

senistele selgitustele, tuleb OÜ-l Kuusalu Soojus esitada tegevuskava (koos ajalise mõõtmega),

milles oleks konkreetselt välja toodud:

1) tegevused, mis on vajalikud kuluefektiivsuse saavutamiseks,

2) kuidas neid tegevusi teostatakse,

3) ajakava nende tegevuste elluviimiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Külli Haab

regulatsiooniteenistuse juhataja-peadirektori asetäitja

Maarika Karelson

667 2574

[email protected]

3 Näiteks Kolga võrgupiirkonnas soojuse tootmises kavandatavad muudatused.