Kiri

Dokumendiregister	Transpordiamet
Viit	7.1-2/25/4650-2
Registreeritud	07.04.2025
Sünkroonitud	08.04.2025
Liik	Valjaminev kiri
Funktsioon	7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine
Sari	7.1-2 Väliste isikute ehitiste ja lubade kooskõlastamise dokumendid
Toimik	7.1-2/2025
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	OÜ Inseneribüroo STEIGER
Saabumis/saatmisviis	OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vastutaja	Ruth Koppel (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Tehnovõrkude üksus)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (141781 tm).

Failid

7.1-2254650-2 07.04.2025 Valjaminev kiri.asice

Maap_Gr lisa 5 - Kavandatavad tegevused I.pdf

Maap_Gr lisa 6 - Kavandatavad tegevused II.pdf

Maapaju taastamistööde projekti seletuskiri.pdf

Vikip_Gr lisa 5 - Kavandatavad tegevused I.pdf

Vikip_Gr lisa 6 - Kavandatavad tegevused II.pdf

Vikipalu PEP ja Maapaju LKA loodusliku veerežiimi taastamistööde ehitusprojekti kooskõlastamine.pdf

Vikipalu taastamistööde projekti seletuskiri.pdf

Maap_Gr lisa 5 - Kavandatavad tegevused I.pdf

T-6

0+00

1+00

2+00

3+00

4+00 3+97

0+00

1 + 0 0

2 + 0 0

3 + 0 0

4+00

5+00

6+00

7+00

8+00

9+00

10+00

11+00

12+00

13+00

14+00

0+28

2 + 4 8

3+72

3+84

5 + 0 0

6 + 0 0

7 + 0 0 8+

9+ 00

10+00

11+00

5 + 7 9

7 + 7 6

9+ 31

0+ 00

1+00

2+00

3+00

4+00

5 + 0 0

6 + 0 0

7 + 0 0

8 + 0 0

9 + 0 0

9 + 8 0

0+ 36

2+23

4+ 81

14+01

1+45

K-38

K -3

K-41

K -4

K-42

K -4

K-45

K -4

K-46

K -5

K-48 K-51

K -5

K-54

K -6

9 K-70

K-31

K -5

K-37

K -4

K -3

K-42

K -4

3 K -4

K -5

K -6

K-71

K-72

K -6 9a

K -5

K -3

K -8 2

K -8 3

K -8 4

K -8

K-87

K -8

K-88

K-89

K -8

K- 31

K -9

K-91

K -9 1

K-92

K -92

K -9

K-94 K-95

K-94

K- 85

K -8 4

K -1 03

K- 10

K -1 0 3

K-68

P55-3

P55-4

P55-5

P59-1

P59-2

P 4 1 -1

P 4 1 -2

P 4 1 -3

P 4 1 -4

P 4 2 -1

P 4 2 -2

P50-1

P50-2

P50-3

P50-4

P50-5

P52-1

P52-2

P52-3

P52-4

P52-5

P52-6

P89-1

P 8 9 -2

P 8 9 -3

P 8 8 -1

P 8 8 -2

P 8 8 -3

P87-1 P86-1

P86-2

P87-2

P87-3

P87-4

P 8 7 -5

P 8 7 -6

P93-1

P93-2

P93-3

P93-4

P 9 4 -1

P 9 4 -2

P 9 4 -3

P 9 4 -4

P 9 4 -5

P 9 4 -6

P 9 4 -7

P 8 3 -1

P 8 5 -1

P 8 5 -2

P 8 4 -1

P 8 4 -2

P 8 4 -3

P 8 4 -4

P 8 3 -2

P 8 3 -3

P 82-1

P 82-2

P54-4

P 5 4 -1

P 5 4 -2

P 5 4 -3

P54-5

P54-6

P54-7

P54-8

P54-9

P54-10

P54-11

P54-12

P53-1

P53-2

P53-3

P53-4

P53-5

P53-6

P69-1

P69-2

P69-3

P69-4

P58-4

P58-5

P 7 0 -1

P 7 0 -2

P 7 0 -3

P 7 1 -1

P 7 1 -2

P 7 1 -3

P 7 1 -4

P 7 2 -1

P 7 2 -2

P 7 2 -3

P 7 2 -4

P 7 2 -5

K -9

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Tel. 668 1011, Faks 668 1018

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Kuupäev

Töö nr

Koostas

Kinnitas

19.02.2025

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

K-84

voolusuund

Kinnikasvanud kuivenduskraav, selle nimi ja

K-88

voolusuund

Amortiseerunud kuivenduskraav, selle nimi ja

K-92

voolusuund

Fukntsioneeriv kuivenduskraav, selle nimi ja

Väljaspool taastamisala asuv kuivenduskraav

Kuivenduskraavi pikett ja selle number

0 200 m100

24/4980

1 : 5000

Maaparandushoiuala

Ranna või kalda piiranguvöönd

Metsa kitsendused (VEP)

Kaardileht nr 634 Kehra

Hendrik Klaas /Allkirjastatud digitaalselt/

Erki Vaguri /Allkirjastatud digitaalselt/

Eesvoolu kaitsevöönd

Anija vald, Harju maakond

Maapaju looduskaitseala

Taastamisala piir

Kõrvalasuva taastamisala piir

Graafiline lisa 5/15

Maapaju LKA piir

Setteekraan ja selle tähis

Pais tüüp 1 ja selle tähis

K-93 Lausaliselt täidetav kraav tähisega

Ajutine ülepääs ja selle tähis

Säilitatav truup ja selle tähis

Raietrass

Likvideeritav vall

P84-3

6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

- Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (põhikaart).

- Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 01.07.2024);

- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 12.07.2024);

5. Plaani koostamisel on kasutatud:

4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.

3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 07.2024.

2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

plaan I

Kavandatavate tegevuste

Liikumispiiranguga ala

Pais tüüp 2 ja selle tähisP84-1

Vooropõllu

Anija metskond 104

Madipõllu

Aegviidu metskond 1

14001:003:0201

14001:003:0317

14001:003:0195

14001:003:0470

Aegviidu metskond 84 14001:003:0309

Anija metskond 33 14001:002:0408

14001:002:0408 Anija metskond 33

01.02 - 30.06

15.03 - 31.08

01.02 - 30.06

ÜP-1

ÜP-2

ÜP-3

ÜP-4

14001:002:0408

Anija metskond 33

ÜP-2

SE-3

5 8 4 0

0 0

5 8 4 5

0 0

5 8 5 0

0 0

6 576 500

6 577 000

6 578 000

5 8 6 5

0 0

6 577 000

6 576 500

5 8 4 0

0 0

5 8 7 5

0 0

3 + 0 0

SE-1

SE-2SE-3

SE-4

SE-5

SE-8

SE-7

SE-6

SE-9

SE-10

SE-13

Maap_Gr lisa 6 - Kavandatavad tegevused II.pdf

T-1

T-3

T-2

T-1

KR-1

KR-2

T-3 T-4

T-5

0+00

1+00

2 + 0 0

3 + 0 0

5+00

6+ 00

7+00

8+00

9+00

10+00

11+00

11+25

1+45

2 + 8 1

3 + 8 3

3+8 6

3+90

4+00

4+43

5+09

6+ 27

7+04

0 + 0 0

1 + 0 0

2 + 0 0

3 + 0 0

4 + 0 0

5 + 0 0

6 + 0 0

7 + 0 0

8 + 0 0

9 + 0 0

1 0 + 0 0

1 1 + 0 0

12+00

13+00

14+00

15+00

16+00

1 7 + 0 0

1 8 + 0 0

1 9 + 0 0

19+84

2 + 7 7

2 + 8 9

4 + 2 4

5 + 7 4

8 + 2 6

1 1 + 6 9

16 + 82

1 9 + 3 0

0 + 0 5

0+ 110+ 00

1+00

2+00

3+00

4+00

5+00

6+00

7 + 0 0

8 + 0 0

6+61

6+8 3

8 + 3 0

8 + 4 6

8 + 5 6

8 + 7 0

8 + 9 8

9 + 0 0

9 + 9 6

1 0 + 0 0

1 0 + 0 4

1 0 + 1 2

1 0 + 2 2

1 1 + 0 0

1 2 + 0 0

1 2 + 5 5

K-72 K-72

K -7

4 K -7

K -7

K-76

K -7

K-77

K -7

K-78

K -7

K-79

K-80

K -8

K -9

K-97

K-98

K -9

K-9 9

K -1

0 0

K -1 0 0

K -1 0 1

P74-1

P74-2

P74-3

P74-4

P74-5

P74-6

P74-7

P74-8

P75-1

P75-2

P75-3

P75-4

P75-5

P75-6

P75-7

P75-8

P75-9

P75-10

P80-1 P79-1

P80-2

P80-3

P80-4

P80-5

P80-6

P80-7

P80-8

P79-2

P79-3

P79-4

P79-5

P79-6

P79-7

P79-8

P79-9

P81-1

P81-2

P76-1

P76-2

P76-3

P 7 6 -4

P 7 2 -5

P 7 2 -7

P 7 2 -8

P 7 2 -9

P 7 2 -1

P 7 7 -1

P 7 7 -2

P 7 7 -3

P 7 7 -4

P 7 7 -5

P 7 7 -6

P 7 7 -7

P 7 7 -8

P 7 7 -9

P 7 7 -1

P 9 7 -1

P 9 7 -2

P 9 7 -3

P 9 7 -4

P96-1

P96-2

P96-3

P96-4

P96-5

P 7 2 -6

Kaardileht nr 634 Kehra

Maaparandushoiuala

Ranna või kalda piiranguvöönd

Metsa kitsendused (VEP)

Eesvoolu kaitsevöönd

Elektripaigaldise kaitsevöönd

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Tel. 668 1011, Faks 668 1018

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Kuupäev

Töö nr

Koostas

Kinnitas

19.02.2025

24/4980

1 : 5000

Erki Vaguri

Hendrik Klaas /Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

Ligipääs taastamisalale

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

Taastamisala piir

K-98 voolusuund

Amortiseerunud kuivenduskraav, selle nimi ja

Väljaspool taastamisala asuv kuivenduskraav

Kuivenduskraavi pikett ja selle number

0 200 m100

Maapaju LKA piir

Veehaarde sanitaarkaitseala

Teekaitsevöönd

Liinirajatise kaitsevöönd

Geod.märgi kaitsevöönd

Anija vald, Harju maakond

Maapaju looduskaitseala

Graafiline lisa 6/15

Setteekraan ja selle tähis

Pais tüüp 2 ja selle tähis

K-76 Lausaliselt täidetav kraav tähisega

Raietrass

Likvideeritav vall

P80-1

Säilitatav truup ja selle tähis

Likvideeritav truup ja selle tähis

KR-1 Projekteeritud kraav ja selle nimi

plaan II

Kavandatavate tegevuse

6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

- Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (põhikaart).

- Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 01.07.2024);

- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 12.07.2024);

5. Plaani koostamisel on kasutatud:

4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.

3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 07.2024.

2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

Ilmre

Ukuaru

Mustvete

Talinn-Tapa 144,9-154,6 km

Mustjõe kõrtsitalu

Anija metskond 34

Suitsutare

Kõrtsi

Anija metskond 101

14001:003:0370

14001:003:0101

14001:001:0849

14001:002:0129

14001:001:0847

14001:003:0149

14001:003:0259

14001:001:0848

14001:003:0292

14001:002:0408

Anija metskond 33

SE-11

3 + 0 0

SE-11

SE-12

Maapaju taastamistööde projekti seletuskiri.pdf

Tallinn 2025

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mater reg nr MP0141-00 Töö nr 24/4980

Maaparandusehitise omanik: Riigimetsa Majandamise Keskus

Maaparandusehitise asukoht: Harju maakond, Anija vald

Maapaju looduskaitsealal loodusliku

veerežiimi taastamistööde ehitusprojekt

Juhatuse liige: Erki Vaguri

Koostas: Hendrik Klaas

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Maapaju looduskaitsealal loodusliku veerežiimi taastamistööde ehitusprojekt 2

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ..................................................................... 4

1.1 Lähteülesanne ........................................................................................................ 4

1.2 Uurimistööde lähteandmed .................................................................................... 4

1.3 Objekti ja selle lähiümbruse kirjeldus ................................................................... 4

1.4 Taastamistööde eesmärk ........................................................................................ 5

1.5 Kuivenduse eelne taastamisala valgala.................................................................. 5

1.6 Taastamisala valgala ja kuivendamise mõju ......................................................... 6

2. TEHTUD UURIMISTÖÖD ................................................... 8

2.1 Maaparandussüsteemi tehniline seisukord ............................................................ 8

3. KAVANDATUD TEGEVUSED .......................................... 11

3.1 Kavandatud tööd, töökorraldus ja koondmahud .................................................. 11

3.2 Ettevalmistustööd kraavide sulgemiseks ............................................................. 12

3.2.1 Trassiraiete teostamine .................................................................................... 12

3.2.2 Truupide likvideerimine .................................................................................. 14

3.3 Kraavivallide likvideerimine ja kraavide täitmine .............................................. 14

3.4 Paisude rajamine .................................................................................................. 16

3.5 Eesvoolude hooldustööd ...................................................................................... 18

3.6 Kraavisängide ühendamine.................................................................................. 18

4. LIGIPÄÄSUD ........................................................................ 19

5. TAASTAMISTÖÖDE HINNANGULINE MAKSUMUS 20

6. TAASTAMISTÖÖDE MÕJU ANALÜÜS ......................... 21

6.1 Mõju taristule, eramaadele ja tulundusmetsadele ................................................ 21

6.2 Mõju looduskaitselistele väärtustele .................................................................... 21

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Maapaju looduskaitsealal loodusliku veerežiimi taastamistööde ehitusprojekt 3

TEKSTILISAD

1. Vikipalu metsise püsielupaigas ja Maapaju LKA taastamistööde lähteülesanne

2. Kooskõlastused

GRAAFILISED LISAD

1. Uurimistööde plaan I, M 1 : 5000

2. Uurimistööde plaan II, M 1 : 5000

3. Valgalade plaan enne taastamist I, M 1 : 5000

4. Valgalade plaan enne taastamist II, M 1 : 5000

5. Kavandatavate tegevuste plaan I, M 1 : 5000

6. Kavandatavate tegevuste plaan II, M 1 : 5000

7. Kuivenduskraavide pikiprofiilid, M(H) 1 : 5000, M(V) 1 : 100

8. Maapinna kõrguste ja kavandatavate paisude plaan I, M 1 : 5000

9. Maapinna kõrguste ja kavandatavate paisude plaan II, M 1 : 5000

10. Valgalade plaan peale taastamist I, M 1 : 5000

11. Valgalade plaan peale taastamist II, M 1 : 5000

12. Raiete ja ligipääsude plaan I, M 1 : 5000

13. Raiete ja ligipääsude plaan II, M 1 : 5000

14. Tüüp 1 paisu ehitusjoonis

15. Setteekraani ehitusjoonis

16. Truubi ehitusjoonis

17. Truubiotsaku ehitusjoonis

DIGITAALSED LISAD

1. Arvutustabelid

2. Kavandatud tööde elementide shapefailid

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Maapaju looduskaitsealal loodusliku veerežiimi taastamistööde ehitusprojekt 4

1. SISSEJUHATUS

1.1 Lähteülesanne

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK; aadress Mõisa/3, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-

Viru maakond 45403) tellis OÜ-lt Inseneribüroo STEIGER (aadress Männiku tee 104/5,

Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond 11216) Harju maakonnas Anija vallas asuval

Maapaju looduskaitsealal loodusliku veerežiimi taastamistööde uurimistöö ja ehitusprojekti.

Käsitletavat objekti on läbivalt nimetatud ka projekt- või taastamisalana.

Taastamistööde lähteülesande (tekstilisa 1) kohaselt on Maapaju taastamisala pindala

657,2 ha ning sellele jääva kraavivõrgu pikkus ligikaudu 25 km.

1.2 Uurimistööde lähteandmed

Uurimistööd on tehtud vastavalt Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt koostatud juhendile

“Märgalade taastamisprojekti näidiskoosseis”, mis on kinnitatud RMK juhatuse esimehe

31.01.2017. a käskkirjaga nr 1-5/37. Uurimistööd on tehtud näidiskoosseisu peatükis 3.3

“Taastamisala kraavid” ja lähteülesande peatükis 3 esitatud nõuete kohaselt.

Taastamisalal tehti välitööd 2024. aasta juulis, oktoobris ja novembris. Välitööd tegi Arles

Tehu ja Hendrik Klaas, kameraaltööd Hendrik Klaas, Erki Vaguri ja Tetiana Dakhno.

Välitöödel tehti situatsiooni täpsustamiseks topogeodeetiline mõõdistustöö. Mõõdistati GPS

vastuvõtjaga CHCNAV i83, kasutades Trimble VRS Now püsijaamade võrgu parandeid

reaalajas. Kraavisängide ja -vallide parameetrid mõõdeti vajadusel ka mõõtelatiga.

Mõõtmistööd tehti kuni 300 m pikkuse intervalliga. Ehitustehnikale võimalikke ligipääse

objektile hinnati visuaalselt- läbitavuse, kandevõime ja trassiraie vajalikkuse osas.

1.3 Objekti ja selle lähiümbruse kirjeldus

Maapaju taastamisala asub Harju maakonnas Anija vallas Vikipalu ja Pillapalu külas, jäädes

viiele Riigimetsa Majandamise Keskuse halduses olevale riigimaale. Objektist vahetult

põhjas-loodes asub Vikipalu metsise püsielupaiga veerežiimi taastamisala.

Tabel 1.1 Maapaju taastamisalaga seotud katastriüksused

Tunnus Lähiaadress Omandivorm

14001:002:0408 Anija metskond 33

Riigiomand

(RMK)

14001:003:0317 Anija metskond 104

14001:003:0470 Aegviidu metskond 1

14001:003:0189 Aegviidu metskond 2

14001:003:0309 Aegviidu metskond 84

Taastamisala kattub Maapaju looduskaitsealaga (KKR kood KLO1000314, Maapaju

loodusala RAH0000642), Maapaju sihtkaitsevööndiga (KKR kood KLO1101126) ning

kavandatava Maapaju looduskaitseala laiendusega (KKR kood PLO1001394).

Maapaju looduskaitseala taastamisala kattub osaliselt nelja maaparandussüsteemiga: Anija-

Aavoja, PÜ-404 (MPS kood 4108660010110/001); Anija-Aavoja, PÜ-404 (MPS kood

4108660010120/004); Pillapalu, TTP-467 (MPS kood 4108660010130/001) ja Maapaju,

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Maapaju looduskaitsealal loodusliku veerežiimi taastamistööde ehitusprojekt 5

TTP-557 (MPS kood 4108350010450/001). Objektil asub üks maaparandussüsteemi

eesvool Anija-Aavoja, PÜ-404 (MPS kood 4108660010120/004).

Objekt piirneb viie maaparandussüsteemiga: Pillapalu (MPS kood 4108660020010/001);

Pillapalu (TTP-372) (MPS kood 4108660010120/002); Niinsoni (TTP-232) (MPS kood

4108660010120/003); Niinsoni (TTP-232) (MPS kood 4108570010090/001) ja Maapaju,

TTP-557 (MPS kood 4108660010050/002). Samuti piirneb taastamisala maaparandus-

süsteemi eesvooluga Pillapalu (MPS kood 4108660020010/001) ja riigi poolt korrashoitava

ühiseesvooluga Aavoja (MPS kood 4108660020000/001, KKR kood VEE1086600), mis

läbib Maapaju taastamisala põhjapoolset osa.

1.4 Taastamistööde eesmärk

Maapaju looduskaitseala loodusliku veerežiimi taastamise eesmärgiks on luua eeldused

rabade (7110*) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) struktuuri ja neile iseloomuliku

taimestiku säilimiseks ning taastumiseks arvestades võimalusel kaitsealuste liikide

elupaigaeelistusi. Taastamistööde kaasnevaks eesmärgiks on suurendada sidusust Vikipalu

ja Niinsoni metsise püsielupaikade vahel ja parandada püsielupaikadest välja jäävate metsise

elupaikade kvaliteeti.

1.5 Kuivenduse eelne taastamisala valgala

Kraavivõrgu ajaloo ja kuivendamise eelsete looduslike valgalade kirjeldamisel on aluseks

võetud Maa-ameti kaardiserveri ajaloolised kaardid ning uurimistööde raames modelleeritud

tänased voolukanalite ja valgalade süsteemid (vt graafilised lisad 3 ja 4).

Joonis 1.1 Taastamisala paiknemine 1898. a üheverstasel kaardil (Maa-amet X-GIS2)

Arvestades taastamisalal ja selle ümbruses asuvate looduslike veekogude ning maapinna

üldise reljeefiga on enne kuivendamisega mõjutamist olnud vee liikumise suund looduslike

eesvoolude Aavoja (KKR kood VEE1086600) ja Mustjõe (KKR kood VEE1085700) suunal.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Maapaju looduskaitsealal loodusliku veerežiimi taastamistööde ehitusprojekt 6

Joonis 1.2 Taastamisala paiknemine 1948. a topokaardil (Maa-amet X-GIS2)

Taastamisalal on ajalooliste kaartide andmetel kuivendamisega alustatud hiljemalt 19.

sajandi lõpus, kui on rajatud esimesed soost vett välja juhtivad kuivenduskraavid. Rajatud

kraavide kaudu juhiti vesi ka piirkonna looduslikuks eesvooluks olevasse Mustjõkke.

Tänases mahus on taastamisala kuivendusvõrk kujundatud hiljemalt 1950-ndateks. Aero-

fotode ja kaartide põhjal viitavad kraavitusega eraldatud raielangid metsamajandamisele.

1.6 Taastamisala valgala ja kuivendamise mõju

Tänaseks rajatud kuivendusvõrguga on taastamisalale kogunev liigvesi juhitud ala

looduslikeks eesvooludeks olevatesse vooluveekogudesse Aavoja ja Mustjõgi.

Kuivendamise tulemusena on Maapaju soos hakanud kraavide ümbruses, kus kuivendamise

mõju on tugevam, levima kõrgem ja tihedam puistu. Ala on kevadisel suurveeperioodil ja

sügiseti kohati märg ning vesi ulatub maapinnale, kuid madalveeperioodil võib veetase üle

poole meetri alaneda. Kuivendamine on Maapaju taastamisalal ja selle lähiümbruses

muutnud mulla veerežiimi, mullaarenguprotsesse ja metsataimestikku. Maaparanduslikel ja

metsamajanduslikel eesmärkidel on oluliselt halvendatud piirkonnas looduslikult levinud

sookoosluste ja soostuvate- ning soometsade seisundit.

Mittetäieliku, kuid pikaajalise kuivendamise tulemusena on Maapaju soos ja selle ümbruses

kuivendamise mõjuraadiuses taimkate kohati degenereerunud ning asendunud

poolkuivendatud kuni tugeva kuivendusega kõdusoometsade kompleksidega.

Loodusliku raba ja Maapaju soo aladel toimub kuivendamisest põhjustatud turba lagunemine

ja sellega kaasnev kasvuhoonegaaside teke. Kohati on säilinud liigniiskemad liiv-, leede- ja

gleimuldadega tasandikel asuvad kasvukohatüübid.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Maapaju looduskaitsealal loodusliku veerežiimi taastamistööde ehitusprojekt 7

Joonis 1.3 Taastamisala paiknemine 1971. aerofotol (Maa-amet X-GIS2)

Joonis 1.4 Taastamisala paiknemine 2013. metsanduslikul ortofotol (Maa-amet X-GIS2)

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Maapaju looduskaitsealal loodusliku veerežiimi taastamistööde ehitusprojekt 8

2. TEHTUD UURIMISTÖÖD

2.1 Maaparandussüsteemi tehniline seisukord

Uurimistööde käigus teostatud välitöödel mõõdistati Maapaju looduskaitsealal asuva

taastamisala (pindala 657,2 ha) kraavivõrk pikkusega ligikaudu 25 km. Taastamisalale on

kuivendusvõrk kohati rajatud võrdlemisi korrapäraselt piirkonda kujundatud raielankide

kuivendamiseks ja metsa tulundamise efektiivsuse parendamiseks. Kraavivõrk on näidatud

graafilistel lisadel 1 – 4. Kuivenduskraavide keskmised parameetrid on toodud tabelis 2.2.

Taastamisala piiresse jäävad kraavid on tänaseks valdavas osas amortiseerunud (tüüp B).

Säilinud on üksikud funktsioneerivad (tüüp A) kraavid ning sooaladelt võib leida mõne

kinnikasvanud (tüüp C) kuivenduskraavi. Välitöödel fikseeriti enamikes kraavides vähemalt

0,1 m sügavune veekiht. Kuivemad olid Mustjõe karjääri ja Jõemäe teedega seotud

kuivenduskraavid (K-78…80, K-98 ja K-99). Amortiseerunud kraavides lahtist vee

voolamist pigem ei olnud. Kõik alal asuvad amortiseerunud ning sammaldunud ja

kinnikasvanud kraavid võivad suurveeperioodidel endiselt funktsioneerida.

Maapaju taastamisala pinnase ja mullastiku kirjeldamiseks on kasutatud Maa-ameti

geoloogilist andmestikku, mullatiku kaarti ja välitöödel kogutud andmeid. Välitöödel uuriti

kraavipõhja setteid vähemalt 0,5 m sügavuseni ning sellega selgitati välja pinnase erimite

vahepiir (turvas, mineraal). Soosetete ja mulla kiht on taastamisalal valdavalt õhuke ning

kraavid on enamasti rajatud mineraalpinnasesse. Taastamisala üksikud kuivenduskraavid

K-72, 77, 81, 83, 84, 87, 88 on osaliselt või täielikult rajatud turbapinnasesse.

Tabel 2.1 Maapaju taastamisala kraavide keskmised parameetrid, kus A – funktsioneeriv,

B – amortiseerunud ja C – kinnikasvanud kraav

Jrk nr Tähis Pikkus, m Laius pealt, m Sügavus, m Tüüp Märkus

1 K-31 2 025 6,0 1,0 A Aavoja

2 K-39 167 4,5 0,8 B

3 K-43 31 4,5 1,0 B

4 K-52 10 3,8 0,8 B

5 K-53 231 3,0 0,5 B

6 K-54 96 2,6 0,3 C

7 K-69 580 4,5 1,0 A

8 K-69a 76 3,0 0,5 B

9 K-71 413 2,0 0,3 C

10 K-72 1 603 4,86 1,0 B

11 K-73 798 4,9 1,1 B

12 K-74 797 5,0 1,5 B

13 K-75 817 5,3 1,3 B

14 K-76 815 4,0 0,8 B

15 K-77 1 327 4,5 1,0 B T-1, T-4

16 K-78 848 5,4 1,3 B T-2

17 K-79 895 5,4 1,3 B T-3

18 K-80 1 050 5,2 1,3 B T-5

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Maapaju looduskaitsealal loodusliku veerežiimi taastamistööde ehitusprojekt 9

Jrk nr Tähis Pikkus, m Laius pealt, m Sügavus, m Tüüp Märkus

19 K-81 289 2,8 0,5 B

20 K-82 351 3,0 0,4 B

21 K-83 499 1,0 0,4 B

22 K-84 706 3,0 0,4 C

23 K-85 367 3,0 0,4 C

24 K-86 351 2,5 0,5 B

25 K-87 980 2,5 0,6 B

26 K-88 415 3,0 1,0 B

27 K-89 630 3,0 1,0 B

28 K-90 554 3,0 0,7 B

29 K-91 720 6,0 1,0 B

30 K-92 2 277 4,5 0,7 A/B

31 K-93 413 3,5 0,6 B

32 K-94 775 2,5 0,4 C

33 K-95 279 3,0 0,7 B

34 K-96 742 3,0 0,6 B

35 K-97 452 2,0 0,6 B

36 K-98 419 10,0 2,0 B T-6

37 K-99 350 2,0 0,3 C

38 K-100 604 2,5 0,7 B

39 K-101 92 5,0 1,0 B

40 K-102 141 2,0 0,2 C

41 K-103 483 2,5 0,3 C T-7

Kokku 25 468

Välitöödel fikseeriti kuivenduskraavide rajamisel kuhjatud kraavivallide asukohad ja

mõõtmed, vallide keskmised parameetrit on näidatud tabelis 2.2. Suuremal osal kuivendus-

kraavidest on olemas kraavivallid, mis paiknevad enamasti mõlemal kraavi kaldal.

Kraavivallid on ajapikku erodeerunud ja nendel kasvab puistu.

Tabel 2.2 Taastamisala kraavide kallastel asuvate vallide keskmised parameetrid, kus

A – 0,1…0,5 m ja B – 0,5…1,0 m

Kraav Pikkus, m Laius, m Kõrgus, m

Parem Vasak Parem Vasak Parem Vasak

K-31 581 33 4 3 A A

K-39 155 344 5 6 B A

K-43 25 11 4 6 A A

K-53 16 175 5 5 A A

K-54 81 64 4 5 A A

K-69 461 257 6 4 A A

K-72 1 604 425 5 6 A A

K-73 779 714 6 4 A A

K-74 779 678 6 4 A A

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Maapaju looduskaitsealal loodusliku veerežiimi taastamistööde ehitusprojekt 10

Kraav Pikkus, m Laius, m Kõrgus, m

Parem Vasak Parem Vasak Parem Vasak

K-75 797 797 6 4 A A

K-76 828 778 5 5 B B

K-77 1 256 1 224 5 6 A A

K-78 686 667 6 4 A A

K-79 735 - 6 - A -

K-80 727 739 4 6 A A

K-81 278 277 4 4 A A

K-82 157 163 4 4 A A

K-83 182 197 4 4 A A

K-84 258 253 4 5 A A

K-85 365 359 6 3 A A

K-86 338 336 4 4 A A

K-87 209 961 5 4 B A

K-88 407 - 5 - A -

K-89 613 618 4 4 A A

K-90 - 553 - 5 - A

K-91 731 700 10 5 B A

K-92 2 230 1 840 5 4 A A

K-93 398 409 4 5 A A

K-94 - 752 - 5 - A

K-95 270 - 5 - A -

K-96 495 695 3 4 A A

K-97 441 441 5 5 A A

K-98 - 367 - 4 - 1

K-101 78 85 6 6 A A

K-102 33 - 2 - A -

K-103 374 363 4 4 A A

Kokku 17 367 16 275 *A – 0,1…0,5 m ja B – 0,5…1,0 m

33 642

Taastamisalal tehtud välitöödel tuvastati kuus betoon- ja plasttruupi (vt graafilised lisad 1 ja

2, tabel 2.3). Truubid T-3…5 tuleb loodusliku veerežiimi taastamise eesmärgil likvideerida.

Tabel 2.3 Taastamisalal paiknevad truubid

Rajatis Kraav Märkus

T-1 K-77 Plast, D500

T-2 K-78 Plast, D500

T-3 K-79 Plast, D500

T-4 K-77 Plast, D500

T-5 K-80 Plast, D500

T-6 K-103 Betoon, D500

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Maapaju looduskaitsealal loodusliku veerežiimi taastamistööde ehitusprojekt 11

3. KAVANDATUD TEGEVUSED

3.1 Kavandatud tööd, töökorraldus ja koondmahud

Maapaju looduskaitsealal loodusliku veerežiimi taastamiseks tuleb teha vajalikus mahus

ligipääsu- ja trassiraied, täita kuivenduskraavid maksimaalses võimalikus ulatuses

kraavivallidest ammutatava materjaliga ning vajadusel rajada pinnaspaisud. Kraavide

sulgemise tööd tuleb teha paralleelselt, et minimeerida tööaega ja vältida täiendavaid pinnase

kahjustusi. Paisude rajamine on eelkõige vajalik nendel kraavidel, mille puhul ei ole

vallidesse ladustatud materjal piisav kraavi lausaliseks täitmiseks ehk kui kraav jääks ka

selle (osalisel) täitmisel toimima voolukanalina. Projektlahendiga on ette nähtud

maksimaalne lahend ning vajalike tüüp 2 paisude arv võib tegelikust olukorrast sõltuvalt olla

väiksem. Lisaks tuleb rajada setteekraanid, vajadusel ajutised ülepääsud ning teostada alal

asuvate maaparandussüsteemide eesvoolude hooldustööd (voolusängist takistuste

eemaldamine). Samuti tuleb taastamistöödel tagada K-78…80 toimimine teekraavina.

Tööd on võimalik teha mehhaniseeritult, kasutades selleks oludesse sobivat väike- või

rasketehnikat. Vajadusel tuleb trassiraied teostada ja pinnaspaisud rajada käsitöö abil. Tööd

tuleb teostada selliselt, et kahjustused looduslikule pinnasele oleksid minimaalsed.

Taastamisalal asuvad ning seda läbivad mitmed kuivenduskraavid, mille sulgemist ei ole

käesoleva projektiga ette nähtud. Säilitatavad kraavid (K-69, 73, 78, 90, 100, 101, 103)

asuvad enamasti taastamisala piiril ning kraavid K-91 ja 92 on osa maaparandussüsteemi

eesvoolust. Antud kraavide sulgemisel oleks ebasoodne mõju külgnevatele aladele.

Kavandatud tööde ja ehitusmaterjalide koondmahud on esitatud tabelites 3.1 – 3.2. Tööde

üldkirjeldused on esitatud alljärgnevates peatükkides 3.2 – 3.4 (vt graafilised lisad 5 ja 6).

Tabel 3.1 Kavandatud tööde mahud

Jrk nr Töö nimetus Ühik Maht kokku

1 Raied kuivenduskraavide

trassidel

jm 15 224

ha 9,27

2 Raied ligipääsudel jm 4 596

ha 2,76

3 Raied paisude asukohas ha 3,22

4 Truupide likvideerimine tk 3

5 Kraavivallide likvideerimine jm 18 967

tuh m3 14,05

6 Kraavide lausaline täitmine jm 12 049

tuh m3 26,51

7 Paisude mahamärkimine tk 123

8 Tüüp 1 paisude rajamine tk 16

9 Tüüp 2 paisude rajamine tk 107

9 Setteekraanide rajamine tk 13

10 Ajutiste ülepääsude rajamine tk 4

11 Eesvoolude hooldustööd jm 2 370

12 Kraavide ühendamine jm 56

m3 225

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Maapaju looduskaitsealal loodusliku veerežiimi taastamistööde ehitusprojekt 12

Tabel 3.2 Kavandatud tööde ehitusmaterjalide mahud

Töö nimetus Materjal Ühik Maht kokku

Tüüp 1 paisude

rajamine Turvas/pinnas m3 160

Tüüp 2 paisude

rajamine Turvas/pinnas m3 1 070

Setteekraanide

rajamine

Põhurullid tk 39

Geotekstiil (II profiil) m2 351

Ajutiste ülepääsude

rajamine Truubitoru (plast, 600 mm)

jm 24

tk 4

3.2 Ettevalmistustööd kraavide sulgemiseks

Kuivenduskraavide lausaliseks täitmiseks ja sulgemiseks pinnaspaisudega tuleb eelnevalt

tagada ligipääs taastamisalale ja sulgetavatele kraavidele ehk ettevalmistustööde käigus

tuleb ligipääsude loomiseks välja märkida vajalikud trassiraied ning seejärel teostada raie.

Vajadusel, kokkuleppel tellijaga, tuleb korraldada puidu kokku.

Enne taastamistöödega alustamist tuleb taastamisalalt väljavoolavatele kraavidele rajada

setteekraanid (vt graafilised lisad 5 ja 6), et vältida setete juhtimist või edasikandumist

taastamisalaga külgnevatesse maaparandussüsteemidesse, Aavojja (KKR kood

VEE1086600) ning alast lõunas asuvasse Mustjõkke (KKR kood VEE1085700). Projektiga

on ette nähtud põhupallidel põhinevad setteekraanid (vt graafiline lisa 15). Setteekraanidest

peab kraavis olev vesi läbi voolama ning need peavad suutma efektiivselt püüda mineraalse

ja orgaanilise päritoluga setteid ja heljumit. Kraavis olev vesi ei tohi voolata üle setteekraani.

Tööde järgselt tuleb setteekraanid eemaldada, tehismaterjalid tuleb utiliseerida või

taaskasutada ja orgaanilise materjali võib matta täidetud kraavisängi. Setteekraane ei pea

rajama, kui kraav on tööde ajal kuiv ning selle sulgemist on võimalik alustada suudme poolt.

Taastamisalal üle suuremate kuivenduskraavide (K-92) ja vajadusel kõrvalolevale Vikipalu

taastamisalale pääsemiseks (K-31) tuleb vastavalt kasutatavale tehnikale ja vajadusele rajada

kuni neli ajutist ülepääsu (vt graafilised lisad 5 ja 6). Ajutine ülepääs on soovitatav rajada

trassidelt raiutud puitmaterjalist, samas sõltuvalt töödeaegsest veetasemest ja vooluhulgast

kraavist võib olla konstruktsioonis vajalik kasutada vähemalt 600 mm diameetriga truupi.

3.2.1 Trassiraiete teostamine

Raiete vajaduse täpsustamiseks tehti taastamisalal välitöid 2024. aasta kevadel ning võrreldi

tänapäevast puistu levikut Geoloogiakeskuse 1951. aasta aerofotomosaiigilt ning Maa-ameti

ajaloolistelt kaartidelt tuvastatuga. Võrreldes kuivenduskraavide rajamise eelse olukorraga

on puistu tihenemist ja laienemist näha kogu taastamisala ulatuses. Lagedamad sooalad on

kadumas eelkõige taastamisala kesk- ja lõunaosas Maapaju soo ümbruses, kus raba,

siirdesoo ja rabametsad on asendumas kõdusoometsadega. Samuti on kõdusoometsad

levinud taastamisala põhjaosas, kus kuivenduseelselt esinesid väiksemad siirdesoo ja

rabalapid reljeefi kõrgemate osade vahel.

Arvestades, et soometsadele omane struktuur taastub kõige efektiivsemalt loodusliku arengu

käigus (nt läbi puistu juurdekasvu pidurdumise ja üksikpuude suremise) ei planeerita

taastamisalale ülepinnalisi kujundusraieid. Minimeerimaks taastamistöödest tekkivaid

pikaajalisi negatiivseid mõjusid kaitstavatele liikidele on veerežiimi taastamisalal

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Maapaju looduskaitsealal loodusliku veerežiimi taastamistööde ehitusprojekt 13

otstarbekas piirduda vaid kraavide sulgemisega ning selleks hädavajalike kujundusraietega

liikumistrassidel ja paisude asukohtades (vt graafilised lisad 5, 6, 11 ja 12).

Maapaju looduskaitseala taastamistöödel on kujundusraied ette nähtud kraavi

kallastel kuivenduskraavi servast ja liikumistrassidel 15 meetrise nihutamisruumiga,

mille sees valitakse optimaalseim, maksimaalselt 6 meetri laiune raietrass.

Liikumistrasside valikul peab olema eelistatud variant minimaalse raievajadusega, st

võimalusel tuleb masinate liikumine kavandada puude vahel nii, et kasutatakse

looduslikke lagedaid ja välditakse suurte puude raiet.

Trasside raiumisel ei tohi toimuda metsaelupaigatüüpide killustamist füüsilise ega

ökoloogilise sidususe mõistes. Trassil tuleb raie vajadusel kavandada looduslikke häiringuid

imiteerivat üksikpuude ja alusmetsa raiena, vältida tuleb pikkade sirgete koridoride teket.

Trassiraiel tuleb paisudevahelisel alal jätta kasvama kraavikaldal ja kraavisängis kasvavad

puud, mis ei takista kraavivallide likvideerimist ja kraavide sulgemist. Trassidel tuleb

säilitada puudegruppe ja üksikuid puid, et vältida koridoriefekti tekkimist. Säilitama peab

kindlasti üksikud väga vanad puud ja samuti kraavide nõlvadele kasvama hakanud puud

juhul, kui need ei sega kraavivalli likvideerimist või kuivenduskraavi sulgemist.

Juurdepääsutrasside rajamisel säilitada alal esinevate kaitsealuste liikidele sobilikud

elupaigad. Võimalusel teha juurdepääsutrassid kaitsealuste liikide elupaikade kõrvalt.

Vääriselupaikadesse suurte puude raiet ei kavandata ning neis ei eemaldata surnud puid ega

lamapuitu (vajadusel võib lamapuidu liikumistrassilt tõsta kõrvaloleva metsa alla).

Kui raiutud puitmaterjali välja ei veeta, tuleb raiutud materjal laasida ja järgata ning kasutada

liikumistrasside tugevdamiseks või paigutada täidetavatesse kraavidesse. Materjali mida ei

saa kasutada liikumistrasside tugevdamiseks või kraavide täitmiseks, tuleb laasida, järgata ja

hajutada metsa alla. Metsa alla paigutatud materjalist ei tohi tekkida hunnikuid.

Trassiraiete asukohad on suurimas ulatuses näidatud graafilistel lisadel 5, 6, 11 ja 12.

Tabel 3.3 Raietööde maksimaalsed mahud

Tähis

Trassi pikkus, m Trassi laius, m Raie paisude

asukohas, m²

Trassi-

raie, ha

Raie

kokku,

ha Parem Vasak Parem Vasak

K-31 50 355 6 6 - 0,25 0,25

K-39 - 166 - 6 - 0,10 0,10

K-43 27 - 6 - - 0,02 0,02

K-53 - 188 - 6 1 560 0,12 0,28

K-54 92 - 6 - 260 0,06 0,09

K-71 - 414 - 6 1 040 0,25 0,36

K-72 1 600 - 6 - 4 160 0,96 1,38

K-74 817 - 6 - 2 080 0,50 0,71

K-75 821 - 6 - 2 600 0,50 0,76

K-76 - 755 - 6 1 040 0,46 0,57

K-77 - 907 - 6 2 600 0,55 0,81

K-79 - 770 - 6 2 340 0,47 0,71

K-80 - 766 - 6 2 080 0,46 0,67

K-81 - 286 - 6 520 0,18 0,24

K-82 178 - 6 - 520 0,11 0,17

K-83 377 - 6 - 780 0,23 0,31

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Maapaju looduskaitsealal loodusliku veerežiimi taastamistööde ehitusprojekt 14

Tähis

Trassi pikkus, m Trassi laius, m Raie paisude

asukohas, m²

Trassi-

raie, ha

Raie

kokku,

ha Parem Vasak Parem Vasak

K-84 - 709 - 6 1 040 0,43 0,54

K-85 368 - 6 - 520 0,23 0,29

K-86 228 - 6 - 520 0,14 0,20

K-87 101 881 6 6 1 820 0,59 0,78

K-88 418 - 6 - 780 0,26 0,34

K-89 - 643 - 6 780 0,39 0,47

K-92 - 586 - 6 - 0,36 0,36

K-93 - 397 - 6 1 040 0,24 0,35

K-94 - 775 - 6 1 820 0,47 0,66

K-95 279 - 6 - - 0,17 0,17

K-96 - 365 - 6 1 300 0,22 0,35

K-97 454 451 6 6 1 040 0,55 0,66

Ligipääsud 4 596 6 - 2,76 2,76

Kokku 32 240 12,03 15,36

3.2.2 Truupide likvideerimine

Taastamisalal teostatud välitöödel tuvastati 6 betoon- ja plasttruupi. Taastamistöödel tuleb

likvideerida vaid sulgetavatel kuivenduskraavidel paiknevad truubid T-3…T-5. Eemaldatud

truubitorud tuleb utiliseerida. Truubi asukohas tuleb säng täita olemasoleva pinnasega.

Likvideeritavate truupide asukohad on näidatud graafilisel lisal 6, parameetrid tabelis 3.4.

Tabel 3.4 Likvideeritavate truupide mahud

Rajatis Kraav Truubi läbimõõt, cm Truubi pikkus, m Märkused

T-3 K-79 50 10 plast

T-4 K-77 50 12 plast

T-5 K-80 50 10 plast

3.3 Kraavivallide likvideerimine ja kraavide täitmine

Maapaju taastamisalale rajatud olulisemad kraavivallid on säilinud 21 kraavi kaldal,

kogupikkusega ~18 km. Kohati on vallid moodustatud ühele kaldale, kuid enamasti on

kraavivallid säilinud mõlemal kraavi kaldal. Kraavivallidesse ladustatud materjali tuleb

kasutada kraavide sulgemiseks – lükata tagasi kraavisängi (sh lausaliselt täita) või kasutada

pinnaspaisude rajamiseks. Projektiga on kraavide lausaline täitmine ette nähtud sellistel

kraavidel, mille kaldal asub suurem vall (vt tabelid 3.5 ja 3.6, graafilised lisad 5 ja 6). Paisud

tuleb kraavidele rajada vastavalt peatükile 3.4 paralleelselt kuivenduskraavide täitmisega.

Kraavide täitmiseks tuleb likvideerida kraavi kaldal asuv kraavivall, lisaks võib materjali

koorida ekskavaatoriga kraavi pervedelt, reljeefi poolest kõrgematelt aladelt (trassilt ja

puude vahelt ligikaudu 20 cm paksuse kihina). Lausaliselt täidetud kraav peab külgneva

maapinnaga jääma samale tasapinnale. Täitematerjali kraapimisel ja ammutamisel tuleb

vältida materjali võtmise aukude moodustamist sihtidele. Oluline on jälgida, et materjali

võtmisel ja alal masinaga liikudes ei tekiks ümbritsevas pinnases voolunõvasid.

Voolunõvade tekke vältimiseks tuleb külgnevatelt aladelt materjali võtta intervalliti – piki

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Maapaju looduskaitsealal loodusliku veerežiimi taastamistööde ehitusprojekt 15

kraavi peab iga 100 m tagant jääma materjalivõtu alade vahel vähemalt 1 m looduslikuks.

Sellised looduslikuna säilitatavad alad toimivad paisuna ning takistavad vee voolamist

potentsiaalses voolunõvas. Juhul, kui vallis ei ole täitmiseks säilinud piisavalt materjali ning

ümbruskonnast ei saa kraavi täitmiseks vajalikku materjali juurde kraapida, tuleb kraavile

rajada tüüp 2 paisud. Paisud tuleb rajada graafilistel lisadel 5 ja 6 näidatud kohtadesse,

vastavalt peatükile 3.4. Kraavide täitmisel võib kasutada ka puukände, -juuri ja lamapuitu.

Puitmaterjali kasutamisel peab see olema segamini segatud muu täitepinnasega ning see ei

tohi moodustada eraldiseisvat kihti, mille tühimikes jääb vesi liikuma.

Kraavide täitmisel tuleb pinnast vähemalt iga 0,5 m paksuse kihi järel ekskavaatori kopaga

tihendada. Lausaliselt täidetud sängi maapealses osas eelistada huumusrikast materjali

võimaldamaks täidetud ala kiiremat taimestumist ja seeläbi erosioonikindluse suurenemist.

Turbaga täitmisel tuleb taimestikukamar paigutada pealmise kihina suunaga üles poole.

Turvas võib sügavamal olla ilma taimestikukamarata. Likvideeritavad vallid ja lausaliselt

täidetavad kraavid on näidatud graafilistel lisadel 5 ja 6.

Likvideeritavad vallid ja lausaliselt täidetavad kraavid on näidatud graafilistel lisadel 5 ja 6.

Tabel 3.5 Likvideeritavad kraavivallid, kus A – 0,1…0,5 m ja B – 0,5…1,0 m

Kraav Pikkus, m Laius, m Kõrgus, m Maht, m3

Parem Vasak Parem Vasak Parem Vasak Parem Vasak

K-53 - 175 - 5 - A - 122

K-54 81 64 4 5 A A 45 55

K-72 1 604 - 5 - A - 1 402 -

K-74 779 678 6 4 A A 485 384

K-75 797 798 6 4 A A 662 452

K-76 681 652 5 5 B B 714 684

K-77 866 835 5 6 A A 757 520

K-79 - 745 - 6 - A - 774

K-80 727 739 4 6 A A 515 768

K-81 278 277 4 4 A A 157 157

K-82 107 105 4 4 A A 75 74

K-83 64 - 4 - A - 27 -

K-84 258 253 4 5 A A 146 176

K-85 365 359 6 3 A A 227 117

K-86 222 222 4 4 A A 126 126

K-87 113 874 5 4 A A 118 620

K-88 408 - 5 - A - 285 -

K-89 613 618 4 4 A A 347 438

K-92 586 583 5 4 A A 409 330

K-93 398 409 4 5 A A 282 357

K-94 - 752 - 5 - A - 657

K-97 441 441 5 5 A A 231 231

Kokku 9 388 9 579 *A – 0,1…0,5 m ja B – 0,5…1,0 m 7 010 7 042

18 967 14 052

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Maapaju looduskaitsealal loodusliku veerežiimi taastamistööde ehitusprojekt 16

Tabel 3.6 Lausaliselt täidetavad kraavid

Tähis Pikkus, m Laius pealt, m Sügavus, m Maht, m3

K-54 96 2,6 0,3 100

K-72 1603 4,8 1,0 4 247

K-74 797 5,0 1,5 3 287

K-75 817 5,3 1,3 3 080

K-76 669 4,0 0,8 1 398

K-77 897 4,5 1,0 2 242

K-79 755 5,4 1,3 2 895

K-80 720 5,2 1,3 2 667

K-81 289 2,8 0,5 314

K-82 106 3,0 0,4 149

K-84 260 3,0 0,4 182

K-85 353 3,0 0,4 344

K-86 223 2,5 0,5 252

K-87 869 2,5 0,6 738

K-88 415 3,0 1,0 726

K-89 539 3,0 1,0 943

K-92 600 4,5 0,7 739

K-93 389 3,5 0,6 639

K-94 775 2,5 0,4 657

K-96 425 3,0 0,6 446

K-97 452 2,0 0,6 462

Kokku 12 049 26 508

Joonis 3.1 Kraavivallist ammutatava materjaliga kraavi täitmise tehnoloogiline skeem

3.4 Paisude rajamine

Kuivenduskraavidele, millel ei ole säilinud kraavivalle või valli ladustatud materjali maht ei

ole piisav kraavi lausaliseks täitmiseks (voolukanal säilib), tuleb täiendavalt rajada ka

paisud. Pinnaspaisud tuleb kuivenduskraavidele rajada paralleelselt kraavide täitmisega (vt

peatükk 3.3). Projekteeritud paisude eesmärk on suurendada vee viibeaega taastamisalal

ning suunata see kraavidest ümbritsevale maapinnale, vältides seejuures ulatuslike

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Maapaju looduskaitsealal loodusliku veerežiimi taastamistööde ehitusprojekt 17

üleujutusalade tekkimist. Paisude rajamise tulemusena suureneb vee viibeaeg taastamisalal

ning kujunevad kohati uued valgalad, kus vesi järgib rohkem maapinna looduslikku reljeefi.

Paisud on projekteeritud maksimaalse lahendi korral ehk juhul, kui kraavid õnnestub täita

lausaliselt (külgneva maapinnaga samale tasemele), siis ei ole nendele täiendavalt vaja paise

rajada. Juhul, kui kraavi täitmiseks ei ole piisavalt materjali, tuleb ka täidetavateks märgitud

kraavidele rajada pinnaspaisud. Paisude asukohad on projekteeritud vaid olulisematesse

asukohtadesse, vältimaks võimalike ulatuslike üleujutusalade tekkimist. Projekteeritud

pinnaspaisude asukohad on näidatud graafilistel lisadel 5…13. Paisusid on kahte liiki, tüüp 1

ja tüüp 2. Tüüp 1 paisud tuleb kindlasti rajada ning tüüp 2 paisud tuleb rajada, kui kraavi

täitmisel jääb valli ja ümbrusest kooritud materjalist väheks. Tüüp 1 ja tüüp 2 paisud on

samade mõõtmetega ning nende ehitusjoonis on näidatud graafilisel lisal 14. Töödejärgsed

uued looduslikud valgalad ja voolukanalid on näidatud graafilistel lisadel 10 ja 11.

Paisud tuleb rajada kraavivallidesse ladustatud materjalist või kohapealsest pinnasest

kraavide ristlõikele raske- või väiketehnikaga, vajadusel käsitööna. Paisude rajamiseks

vajalik materjal (pinnas) tuleb võimalusel võtta likvideeritavatest kraavivallidest ühe-kahe

suurema kaevena. Juhul, kui paisude rajamise asukohas ei ole valli säilinud või vallis pole

piisavalt materjali, tuleb paisude rajamiseks vajalik pinnas kaevata kraavipervedelt

hajutatult, kasutades nn maleruudustiku meetodit. Materjalivõtu augud peavad jääma

rajatava paisu asukohast vähemalt 3 m kaugusele. Paisude ehitamisel ei tohi kasutada

puukände, -juuri ega lamapuitu. Oluline on jälgida, et materjali võtmisel ei tekiks selliseid

voolunõvasid, mis peale paisude rajamist vett paisust mööda juhiks.

Enne paisu rajamist tuleb paisu asukohas kraavisäng puhastada, koorida pinnas ja eemaldada

sete. Paisu asukohast kooritud taimestikukamar tuleb tõsta kõrvale ja hiljem kasutada

paisukehandi katmiseks. Paisude ehitamisel tuleb selle konstruktsioonis kasutatavat pinnast

tihendada maksimaalselt iga 0,5 m kihi järel. Paisud tuleb rajada ühtlasest materjalist, st

paisu konstruktsioonis on keelatud tihendada turbast ja mineraalset pinnast kihiti. Paisu

rajamisel turba- ja mineraalpinnasest tuleb materjalid enne nende paisu konstruktsioonis

tihendamist ühtlaselt läbi segada. Paisudel tuleb hari rajada vähemalt 1 m piki kraavi.

Paisude kehand tuleb rajada külje kaldega 1:1,5 ning külglaienditega minimaalselt 2 m

kraavi servast. Juhul, kui ehitusmasinad tekitavad kraavipervele roopad, peavad paisu

laiendid ulatuma üle roobaste. Juhul, kui kraavi kaldad paiknevad erinevatel kõrgustel, tuleb

paisu laiend ehitada vaid madalamale kaldale (eeldusel, et kõrguste erinevus on ≥ 0,4 m).

Paisukehand peab olema ümbritsevast maapinnast vähemalt 0,2 m kõrgem ning kraavisängi

kohalt 0,4 m kõrgem (paisukeha on külgvaates kumer), et oleks tagatud esmane pinnase

tihenemisest tingitud vajumise varu kraavisängi kohal. Paisukehand tuleb pealt katta

taimestikukamaraga, mis kooriti paisu aluselt enne paisu ehitamist, et soodustada rajatud

pinnaspaisu taimestumist ja tagada paisude esteetiliselt vastuvõetav välimus.

Tabel 3.6 Paisude rajamise koondmahud

Konstruktsioon Materjal Ühik Maht kokku

Tüüp 1 Turvas/pinnas tk 16

m3 160

Tüüp 2 Turvas/pinnas tk 107

m3 1 070

Maapaju taastamisala külgneb loodest Vikipalu veerežiimi taastamisalaga. Kahe

taastamisala piirile jääb kraav K-53 ning kraav K-54 asub suuremas osas Vikipalu

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Maapaju looduskaitsealal loodusliku veerežiimi taastamistööde ehitusprojekt 18

taastamisalal. Maapaju taastamisalale on ettenähtud 124 paisu, sh 5 paisu (P53-2…P53-6)

Maapaju ja Vikipalu taastamisala piiril. Üks pais kraavil K-54 jääb Maapaju taastamisalale.

Joonis 3.2 Paisude rajamise tehnoloogiline skeem

3.5 Eesvoolude hooldustööd

Maapaju looduskaitseala taastamisalal asub maaparandussüsteemi eesvool Anija-Aavoja,

PÜ-404 (K-91 ja 92, MPS kood 4108660010120/004). Lähtuvalt projekteerimise

lähteülesandele ja sellele lisatud Põllumajandus- ja Toiduameti seisukohale tuleb

taastamistöödega paralleelselt teostada maaparandusehitiste eesvoolude hooldustööd

(voolusängist voolutakistuste, nt koprapaisud jm eemaldamine), et eesvoolu hooldustööde

teostamise aegne ajutine häiring lähiümbrusesse jäävatele liikidele jääks samasse perioodi.

Eesvoolu hooldustööd hõlmavad vaid voolutakistuste eemaldamist.

Taastamisalal teostatud välitöödel eesvooludel olulisi voolutakistusi ei täheldatud, kuid kuna

väli- ja taastamistööde vahele jääb pikem ajaperiood, siis on hooldustööde mahtudes

arvestatud taastamisalal asuvate eesvoolude hooldustöödega ~2 370 m pikkusel lõigul.

Hooldustöödeks ettenähtud lõik tuleb taastamistööde teostamisel kogu ulatuses üle

kontrollida ning voolutakistuste ilmnemisel tuleb need voolusängist eemaldada.

3.6 Kraavisängide ühendamine

Maapaju taastamisalast vahetult lõunas kulgeb Mustjõe karjääri tee, mille kuivendamiseks

on rajatud projekteeritud taastamistöödega osaliselt suletavad kraavid K-79 ja K-80. Selleks,

et tagada Mustjõe karjääri tee kasutatavus ja kuivendamine ka peale taastamistöid, tuleb

säilitada teekraavide kuivendamise võimekus ehk kraavid K-79 ja K-80 tuleb teeäärses osas

avatuks jätta ja ühendada need lääne pool asuva kraaviga K-78. Kraavide ühendamiseks

tuleb kaevata kaks lõiku (KR-1 ja KR-2). Lõigud KR-1 ja KR-2 tuleb kaevata ümber

olemasolevate mahasõitude selliselt, et säiliks autode parkimise võimalikus ka tulevikus.

Väljakaevatavat pinnast tuleb kasutada kraavide sulgemiseks. Rajatavad kraavilõigud on

näidatud kavandatavate tegevuste plaanil ning pikiprofiilil (vt graafilised lisad 6 ja 7).

Tabel 3.7 Rajatavate kraavilõikude mahud

Rajatav lõik Kraav Lõigu pikkus, m Väljakaeve maht, m3

KR-1 K-78 ja K-79 40 160

KR-2 K-79 ja K-80 16 65

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Maapaju looduskaitsealal loodusliku veerežiimi taastamistööde ehitusprojekt 19

4. LIGIPÄÄSUD

Maapaju taastamisalale on hea ligipääs mööda Jägala-Käravete tugimaanteelt nr 13

lähtuvaid Raudoja-Vikipalu-Kehra (nr 11134), Mustjõe (nr 1401036), Poolvahe (nr

1401039) ja Kalmu (nr 1401043) teid. Raudoja-Vikipalu-Kehra teelt saab taastamisalale

lähemale mööda sellelt lähtuvaid teid Pärnassaare (nr 1401033) ja Vikipalu (nr 1401044),

viimaselt lähtub taastamisalale ligipääsemiseks omakorda Tuuna-Mustjõe tee (nr 1401031).

Kalmu tee läheb peale erakinnistut Koorejaama (tunnus 14001:003:0690) üle Pillapalu-

Aegviidu teeks (nr 1400001), millelt lähtub taastamisalale viiv Jõemäe tee (nr 1400740).

Pärnassaare tee on ~138 m ulatuses Meesla (tunnus 14001:002:1530) ja ~335 m ulatuses

Koorejaama (tunnus 14001:003:0690) kinnistute piires eratee. Kalmu tee on Putkamasti

(tunnus 14001:003:0052) ja Putkametsa (tunnus 14001:001:1248) kinnistutel ~522 m

pikkusel ning Koorejaama (tunnus 14001:003:0690) kinnistul ~356 m pikkusel lõigul eratee.

Pillapalu-Aegviidu tee on eratee Koorejaama kinnistul ~15 m pikkusel lõigul. Erateede

kasutamine on projekti koostamise käigus maaomanikega kooskõlastatud.

Taastamisalale pääsemiseks tuleb liikuda mööda Mustjõe ja Mustjõe karjääri teedelt

lähtuvaid metsateid ja -sihte. Sihid on tänaseks kohati kinnikasvanud, seega võib olla vajalik

raiete teostamine. Taastamisala põhjapoolsetele kraavidele saab liikuda Vikipalu

taastamisala trassidelt. Ala sees toimub liikumine mööda metsateid ja -sihte, kraavide trasse.

Loodeosas asuvatele kraavidele on võimalik liikuda Vikipalu taastamisala trassidelt. Ala

siseselt toimub liikumine mööda metsateid ja -sihte ning sulgetavate kraavide trasse.

Tabel 4.1 Ligipääsude tabel

Ligipääs Pikkus, m

Trassiraie vajadus -

mahud trassiraiete

tabelis

Vaja kooskõlastada/

kooskõlastatud

Mustjõe teelt 9 161 Ei Ei/ei

Kalmu teelt 2 281 Ei Jah/jah(2), ei(1)

Pillapalu-Aegviidu teelt 3 466 Ei Jah/jah(1)

Jõemäe teelt 4 912 Jah Ei/ei

Mustjõe karjääri teelt 4 189 Ei Ei/ei

Tuuna-Mustjõe teelt 2 363 Ei Ei/ei

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Maapaju looduskaitsealal loodusliku veerežiimi taastamistööde ehitusprojekt 20

5. TAASTAMISTÖÖDE HINNANGULINE MAKSUMUS

Taastamistöödena käsitletakse raieid, truupide ja kraavivallide likvideerimist, kraavide

lausalist täitmist, pinnaspaisude mahamärkimist ja rajamist, setteekraanide, ajutiste

ülepääsude ning kraavilõikude rajamist ja eesvoolude hooldustöid. Mahtudes ja

maksumustes ei ole arvestatud tööde käigus tekkiva prügi jooksva likvideerimisega (sh

puidu kokkuvedu). Taastamistööde hinnanguline maksumus on esitatud tabelis 5.1.

Tabel 5.1 Taastamistööde hinnanguline maksumus

Jrk

Tööde kirjeldus või kulude

kirjeldus Ühik Kokku

Ühiku

maksumus, € Maksumus, €

1 Trassiraie giljotiini või

mootorsaega ha 15,25 1 650 25 169

2 Truupide likvideerimine tk 3 500 1 500

3 Kraavide täitmine (sh vallide

likvideerimine) tuh m3 26,51 2 500 66 269

4 Tüüp 1 paisude rajamine tk 16 100 1 600

5 Tüüp 2 paisude rajamine* tk 107 100 10 700

6 Setteekraanide rajamine tk 13 275 3 575

7 Ajutiste ülepääsude rajamine tk 4 750 3 000

8 Eesvoolude hooldustööd km 2,37 2 500 5 925

9 Kraavilõikude rajamine m3 225 2 450

Taastamistööd kokku, € 118 188

Taastamistööd kokku 25% varuteguriga, € 147 735

*tuleb rajada juhul, kui kraavi täitmiseks puudub vajalikus mahus täitematerjali

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Maapaju looduskaitsealal loodusliku veerežiimi taastamistööde ehitusprojekt 21

6. TAASTAMISTÖÖDE MÕJU ANALÜÜS

6.1 Mõju taristule, eramaadele ja tulundusmetsadele

Objekt piirneb lõunast Jõemäe ja Mustjõe karjääri teega, mille kasutatavus säilib ka peale

taastamistöid. Teede peamisteks kasutajateks on eeldatavalt kohalikud, jahimehed,

maastikusõiduhuvilised ja RMK. Teedega on otseselt seotud taastamisala kraavid K-78…80,

K-98 ja K-99, millest viimasel olulist valgala taga ei ole. Kraavide K-79 ja K-80 sulgemisel

ühendatakse Mustjõe karjääri teega seotud teekraav taastamisala kraaviga K-78, mis tagab

tee toimimiseks vajaliku kuivendamise. Kõik muud olemasoleva taristu ja külgnevate maade

kuivendamisega seotud kraavid ja tuubid jäävad taastamistöödega mõjutamata.

Maapaju looduskaitsealal loodusliku veerežiimi taastamisala kattub ning on ümbritsetud

mitme maaparandussüsteemiga. Taastamisalal asuvate maaparandussüsteemide kraavide

sulgemisel (v.a eesvoolud) puudub oluline mõju taastamisalast väljaspool asuvatele

maaparandussüsteemidele ja nende toimimisele. Taastamistöödega ei ole mõjutata

negatiivselt objektil asuvat eesvoolu Anija-Aavoja, PÜ-404 (MPS kood

4108660010120/004). Taastamistööde projekteerimisel on arvestatud tingimusega, et

taastamistöödel puuduks mõju väljapool selleks ettenähtud ala (taastamisala piir).

Taastamistööde eesmärk on pikendada taastamisalalt/soost väljajuhitava vee viibeaega ehk

aeglustada alalt vee välja voolamist. Arvestades piirkonna maapinna reljeefi, siis

taastamistööd suuri valgalasid põhimõtteliselt ei muuda. Taastamisala eesvooludes (Aavojas

ja Mustjõgi) ning kohati külgnevates maaparandussüsteemides muutub eeldatavalt seega

vooluhulkade karakteristika, väheneb suurvee vooluhulk ning suureneb madalveeaegne

veeseis. Projektlahendi koostamisel on arvestatud ulatuslike üleujutusalade vältimisega.

6.2 Mõju looduskaitselistele väärtustele

Taastamisala paikneb Maapaju looduskaitseala Maapaju sihtkaitsevööndis, mis kuulub

Maapaju loodusalana üle-euroopalise kaitsealade võrgustiku Natura 2000 koosseisu.

Maapaju looduskaitseala kaitse-eesmärgiks on metsakoosluste loodusliku arengu tagamine

ja kaitsealuste liikide kaitse, sh kaitsealuse liigi metsise (Tetrao urogallus) ja

Loodusdirektiivi elupaigatüüpide rabade (7110*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade

loodusmetsade (9010*) ning siirdesoo- ja rabametsade (90D0*) kaitse. Maapaju

looduskaitsealal on lubatud kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus

ja veerežiimi taastamine1. Maapaju loodusalal tuleb tagada linnu- ja loodusala kaitse-

eesmärkidena loetletud liikide ja elupaikade kaitse ja säilimine ning liikide soodne seisund

nii siseriiklikult kui ka rahvusvahelisel tasandil. Kuna taastamisala jääb projekteeritava

Maapaju looduskaitseala Maapaju sihtkaitsevööndisse, tuleb kogu taastamisalal arvestada

sihtkaitsevööndis kehtiva kaitsekorraga.

Soometsade veerežiimi taastamisel on pikas perspektiivis positiivne mõju Maapaju

looduskaitseala kaitse-eesmärkidele ja väärtustele. Luuakse eeldused sookoosluste seisundi

säilimiseks ja paranemiseks ning elupaikade kvaliteedi tõstmise aitab parandada ka kaitse-

eesmärgiks oleva liigi metsise seisundit.

1 Maapaju looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri, RT I 2005, 33, 251

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Maapaju looduskaitsealal loodusliku veerežiimi taastamistööde ehitusprojekt 22

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS 18.01.2025 seisuga) andmetel taastamisalale ja

taastamisala vahetusse lähedusse (200 m raadiuses taastamisala piiridest) jäävad

loodusdirektiivi elupaigatüübid ning veerežiimi taastamistööde eeldatav mõju neile on

toodud tabelis 6.1.

Tabel 6.1 Taastamistööde eeldatav mõju tööalal ja selle lähiümbruses (200 m raadiuses

taastamisalast) esinevatele elupaigatüüpidele (EELIS seis 18.01.2025)

Elupaigatüüp Mõju

suund

Mõju suurus

ja esinemis-

tõenäosus*

Kommentaar

6430

Niiskuslembesed

kõrgrohustud

puudub puudub

Paikneb avatuks jääva Aavoja

ümbruses, mistõttu puudub

taastamistöödel mõju.

7110*

Rabad positiivne B2

Luuakse eeldused kooslusele omase

veerežiimi taastumiseks.

7140

Siirde- ja õõtsiksood positiivne B2

Luuakse eeldused kooslusele omase

veerežiimi taastumiseks.

9010*

Vanad loodusmetsad positiivne A1

Paikneb suletavate kuivenduskraavide

ümbruses, mistõttu võib taastamistöödel

olla ajutine tööde aegne negatiivne

mõju liikumistrassidest, kuid pikas

perspektiivis luuakse eeldused

kooslusele omase veerežiimi

taastumiseks

9050

Rohunditerikkad

kuusikud

positiivne A1

Paikneb suletavate kuivenduskraavide

ümbruses, mistõttu võib taastamistöödel

olla ajutine tööde aegne negatiivne

mõju liikumistrassidest, kuid pikas

perspektiivis luuakse eeldused

kooslusele omase veerežiimi

taastumiseks

9080*

Soostuvad ja soo-

lehtmetsad

positiivne B2

Paikneb suletavate kuivenduskraavide

ümbruses, mistõttu võib taastamistöödel

olla ajutine tööde aegne negatiivne

mõju liikumistrassidest, kuid pikas

perspektiivis luuakse eeldused

kooslusele omase veerežiimi

taastumiseks

91D0*

Siirdesoo- ja

rabametsad

positiivne B2

Paikneb suletavate kuivenduskraavide

ümbruses, mistõttu võib taastamistöödel

olla ajutine tööde aegne negatiivne

mõju liikumistrassidest, kuid pikas

perspektiivis luuakse eeldused

kooslusele omase veerežiimi

taastumiseks *A1 – mõju on nõrk, tõenäosus väike; A2 – mõju on nõrk, tõenäosus suur; B1 – mõju on tugev,

tõenäosus väike; B2 – Mõju on tugev, tõenäosus suur

Maapaju looduskaitseala veerežiimi taastamisel on positiivne mõju soometsadele ja

siirdesoo- ning rabakooslustele kuna kraavide sulgemisega luuakse eeldused kooslustele

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Maapaju looduskaitsealal loodusliku veerežiimi taastamistööde ehitusprojekt 23

omase veerežiimi taastumiseks ja pidurdub kõdusoostumise protsess. Mõju kooslustele nagu

vanad loodusmetsad, on tõenäoliselt väiksem ja avaldub peamiselt läbi selle, et

taastamistööd panustavad kooslustele omase veerežiimi säilimisse vähendades kraavidega

piirnevatel aladel kuivenduse mõju. Suletavatele kraavidele lähemal asuvad puistud

tõenäoliselt mõnevõrra hõrenevad veetaseme tõusmise tõttu ning nende ilme muutub

looduslikumaks. Kuivemate kasvukohatüüpide elupaikadele veerežiimi taastamistööde

mõju tõenäoliselt puudub, kuna veetaseme tõstmisega kaasnev mõju nendeni ei ulatu.

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS 18.01.2025 seisuga) kantud kaitsealuste liikide elupaigad

ja/või levikualad taastamisalal ja taastamisala vahetus läheduses (200 m raadiuses

taastamisala piiridest) on toodud tabelis 6.2. Veerežiimi taastamistööde eeldatav mõju

kaitsealustele liikidele on toodud tabelis 6.3.

Tabel 6.2 Taastamisalal ja selle lähiümbruses (200 m raadiuses taastamisalast) leiduvad

kaitsealuste liikide leiukohad (EELIS seis 18.01.2025)

Liik Takson Kaitse-

kategooria KKR kood

metsis (Tetrao urogallus) loomad II KLO9134357

kõdu-koralljuur (Corallorhiza

trifida) taimed II KLO9328968

teder (Lyrurus tetrix) loomad III KLO9130828

taiga-peenpoorik (Skeletocutis

odora) seened III KLO9601390

Helleri ebatähtlehik (Crossocalyx

hellerianus) taimed III KLO9403401

kahelehine käokeel (Platanthera

bifolia) taimed III KLO9329370

kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza

maculata) taimed III KLO9329060

roomav öövilge (Goodyera

repens) taimed III KLO9329149

Tabel 6.3 Taastamistööde eeldatav mõju tööalal ja selle lähiümbruses (200 m raadiuses

taastamisalast) leiduvatele kaitsealustele liikidele (EELIS seis 18.01.2025)

Liik Mõju

suund

Mõju suurus

ja esinemis-

tõenäosus*

Kommentaar

metsis (Tetrao

urogallus) positiivne B2

Eelistab elupaigana vanu raba- ja

siirdesoomännikuid. Veerežiimi taastamine

aitab tagada sobiva elupaigatüübi säilimise,

mistõttu on taastamistöödel pikas

perspektiivis positiivne mõju.

kõdu-koralljuur

(Corallorhiza

trifida)

positiivne A1

Kasvab soistes ja rabastuvates metsades ja

veekogude soistel kallastel. Teadaolev

kasvukoht jääb suletavast kraavist 25 m

kaugusele, mistõttu puudub taastamistöödel

otsene negatiivne mõju. Pikas perspektiivis

on taastamistöödel positiivne mõju.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Maapaju looduskaitsealal loodusliku veerežiimi taastamistööde ehitusprojekt 24

Liik Mõju

suund

Mõju suurus

ja esinemis-

tõenäosus*

Kommentaar

teder (Lyrurus

tetrix) positiivne B2

Pesitseb madal- ja siirdesoodes ning

soometsade servades. Veerežiimi

taastamine aitab tagada sobiva

elupaigatüübi säilimise, mistõttu on

taastamistöödel pikas perspektiivis

positiivne mõju.

taiga-peenpoorik

(Skeletocutis

odora)

puudub puudub

Kasvab vanades niisketes metsades eelkõige

kuuse, harvem ka haava lamatüvedel.

Taastamistöödel puudub mõju kui

kasvukohas säilitatakse surnud puud ja

lamapuit.

Helleri

ebatähtlehik

(Crossocalyx

hellerianus)

puudub puudub

Kasvab vanades varjulistes metsades

kõdupuidul. Taastamistöödel puudb mõju

kui kasvukohas säilitatakse surnud puud ja

lamapuit.

kahelehine

käokeel

(Platanthera

bifolia)

puudub puudub

Kasvab madalsoodes, siirdesoometsades ja

niitudel ning palumetsas. Teadaolevad

kasvukohad jäävad väljapoole taastamisala

suletavatest kraavidest 130-160 m

kaugusele, mistõttu veerežiimi taastamisel

mõju puudub.

kuradi-sõrmkäpp

(Dactylorhiza

maculata)

puudub puudub

Kasvab rabastuvates metsades,

rabaservades, veekogudel kallastel.

Veerežiimi taastamine aitab tagada sobiva

elupaigatüübi säilimise, mistõttu on

taastamistöödel pikas perspektiivis

positiivne mõju.

roomav öövilge

(Goodyera

repens)

puudub puudub

Kasvab palu-, nõmme-, laane-, kõdusoo- ja

siirdesoometsas. Teadaolevad kasvukohad

jäävad väljapoole taastamisala suletavatest

kraavidest 130-160 m kaugusele, mistõttu

veerežiimi taastamisel mõju puudub. *A1 – mõju on nõrk, tõenäosus väike; A2 – mõju on nõrk, tõenäosus suur; B1 – mõju on tugev,

tõenäosus väike; B2 – Mõju on tugev, tõenäosus suur

Maapaju looduskaitseala veerežiimi taastamise tulemusel pidurdub soometsade ja

siirdesookoosluste degradeerumine. Seeläbi luuakse eeldused erinevate koosluste, sh

kaitsealuste liikide elupaikade, seisundi säilimiseks ja taastumiseks – pikas perspektiivis ka

liikide seisundi paranemiseks. Taastamisala lähedusse jäävatele liikidele esineb üldjuhul kas

positiivne mõju tulenevalt veerežiimi soodsamaks muutumisest või ei esine mõju üldse, kuna

taastamisala ja liigi esinemisala vahele jääb loodusliku kooslusega puhverala. Üksikutel

juhtudel esineb liikidele nõrk negatiivne mõju tingituna liigi leiukohast vahetult suletavate

kraavide ümbruses, kus veerežiimi taastamise mõju on kõige tugevam. Ajutist häiringut

esineb kõikidele liikidele ja kooslustele tööde teostamise ajal, kui alal on masinamüra,

rohkem liikumist ning teostatakse kraavitrassidel raietöid ja paisude ehitamist. Nimetatud

häiringud on ajutise iseloomuga ja kaovad koos veerežiimi taastamistööde lõppemisega.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Maapaju looduskaitsealal loodusliku veerežiimi taastamistööde ehitusprojekt 25

Taastamistöödega kaasnevate ajutiste häiringute suhtes on kõige tundlikumad taastamisalal

ja selle vahetus läheduses pesitsevad linnuliigid. Seda eelkõige juhul, kui taastamistööd

kattuvad aktiivse pesitsusperioodiga. Kaitsealustest linnuliikidest on kõige tundlikum ala

kaitse-eesmärgiks olev II kaitsekategooria linnuliik metsis (Tetrao urogallus). Metsis on

metsalind, kes asustab vahelduva struktuuri ja koosseisuga vanu raba- ja

siirdesoomännikuid. Taastamisalale jääb Eesti looduse infosüsteemi (EELIS 18.01.2025

seisuga) andmetel üks mänguala. Taastamisala põhjaosas asuvas Pillapalu mängus (EELIS

id -1471474461) loendati 2019. aastal üks kukk ning varasemalt on tegu olnud kuni kolme

kuke mänguga. Eeldatavalt mõjub metsisele peletavalt kui peale kraavide sulgemist tekib

suurem üleujutusala. Samas, kui taastamisalal suuremat üleujutusala ei kujune, siis kaasneb

veerežiimi taastamisega vaid lühiajaline nõrk mürahäiringust tingitud negatiivne mõju.

Arvestades, et suure üleujutusala tekkimine ei ole tõenäoline, ei kaasne taastamistöödega ka

olulist negatiivset mõju metsisele. Pikas perspektiivis on taastamistöödel hoopis positiivne

mõju, kuna see aitab kaasa metsisele eluks sobilike koosluste säilimisele. Pesitsusaegse

häiringu vältimiseks tuleb taastamistööd teostada väljaspool metsise pesitsusperioodi ehk

ajavahemikus 1. august kuni 31. jaanuar, kui kaitseala valitseja ei sätesta teisiti.

Märgade kasvukohatüüpide taimeliike mõjutavad kavandatud veerežiimi taastamistööd

pikas perspektiivis pigem positiivselt läbi elupaigaseisundi soodsamaks muutumise.

Mõningane negatiivne mõju võib esineda kuivemate kasvukohatüüpide taimeliikidele

suletavate kraavide ümbruses, sest need alad muutuvad taastamistöödest tulenevalt

niiskemaks. Ajutist raie- ja kaevetöödest põhjustatud häiringut esineb vaid suletavate

kraavide ja ligipääsutrasside vahetus ümbruses. Seetõttu tuleb töid teostades arvestada

kaitseluste liikide kasvukohtade paiknemisega nii tööalal kui kavandatavatel

juurdepääsudel. Taastamistööde teostamisega kaasneva mõju minimeerimiseks alal

leiduvates kaitsealuste taimeliikide kasvukohtadele tuleb tööde teostamiseks kasutada

väikese erisurvega tehnikat, liikuda võimalusel piki kraavivalle ning vältida sügavate

roobaste tekitamist.

Taastamisalal asub viis vääriselupaika ning taastamisala lähiümbrusse (200 m raadiusesse

taastamisalast) jääb neli vääriselupaik. Veerežiimi taastamistööde eeldatav mõju

vääriselupaikadele on toodud tabelis 6.4.

Tabel 6.4 Taastamistööde eeldatav mõju tööalal ja selle lähiümbruses (200 m raadiuses

taastamisalast) esinevatele vääriselupaikadele (EELIS seis 18.01.2025)

VEP nimi VEP põhitüüp

(lisatüüp)

Mõju

suund

Mõju suurus

ja esinemis-

tõenäosus*

Kommentaar

VEP

nr.211917

Männikud ja

männisegametsad puudub puudub

Paikneb Vikipalu metsise

PEP-i veerežiimi

taastamisalal suletavate

kraavide mõjualas. Maapaju

LKA veerežiimi taastamise

tööd ei mõjuta antud

kooslust.

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Maapaju looduskaitsealal loodusliku veerežiimi taastamistööde ehitusprojekt 26

VEP nimi VEP põhitüüp

(lisatüüp)

Mõju

suund

Mõju suurus

ja esinemis-

tõenäosus*

Kommentaar

VEP

nr.211918

Männikud ja

männisegametsad puudub puudub

Paikneb Vikipalu metsise

PEP-i veerežiimi

taastamisalal suletavate

kraavide mõjualas. Maapaju

LKA veerežiimi taastamise

tööd ei mõjuta antud

kooslust.

VEP

nr.E01066

Kuusikud ja

kuusesegametsad puudub puudub

Paikneb Vikipalu metsise

PEP-i veerežiimi

taastamisalal suletavate

kraavide mõjualas. Maapaju

LKA veerežiimi taastamise

tööd ei mõjuta antud

kooslust.

VEP

nr.E01070

Männikud ja

männisegametsad puudub puudub

Paikneb Aavoja (sulgemist

ei kavandata) mõjualas.

Tööd ei mõjuta antud

kooslust.

VEP

nr.E01071

Kuusikud ja

kuusesegametsad puudub puudub

Paikneb taastamisala

avatuks jäävate kraavide

kõrval. Tööd ei mõjuta

antud kooslust.

VEP

nr.E01072

Kuusikud ja

kuusesegametsad puudub puudub

Paikneb taastamisala

avatuks jäävate kraavide

kõrval. Tööd ei mõjuta

antud kooslust.

VEP

nr.E01073

Kuusikud ja

kuusesegametsad puudub puudub

Paikneb taastamisalal

väljaspool kraavide

mõjuala. Tööd ei mõjuta

antud kooslust.

VEP

nr.E01074

Kuusikud ja

kuusesegametsad puudub puudub

Paikneb taastamisala

avatuks jäävate kraavide

kõrval. Tööd ei mõjuta

antud kooslust.

VEP

nr.E01075

Kuusikud ja

kuusesegametsad puudub puudub

Paikneb taastamisalal

väljaspool kraavide

mõjuala. Tööd ei mõjuta

antud kooslust. *A1 – mõju on nõrk, tõenäosus väike; A2 – mõju on nõrk, tõenäosus suur; B1 – mõju on tugev,

tõenäosus väike; B2 – Mõju on tugev, tõenäosus suur

Maapaju looduskaitseala veerežiimi taastamisel puudub oluline mõju vääriselupaikade

seisundile eeldusel, et neisse ei kavandata raieid. Samuti paiknevad vääriselupaigad

valdavalt Aavoja läheduses või kraavide mõjualas, mille sulgemist ei kavandata. Pikas

perspektiivis omab veerežiimi taastamine vääriselupaikadele positiivset mõju kuna luuakse

eeldused loodusliku veerežiimi taastumiseks. Veerežiimi muutmisel võib toimuda osade

puude suremine ja puistu hõrenemine, kuid arvestades, et surnud ja surevad puud, jalal

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Maapaju looduskaitsealal loodusliku veerežiimi taastamistööde ehitusprojekt 27

seisvaid puutüükad ning lamapuit, võimaldavad leida elu- ja toitumispaiku erinevatele

linnu-, putuka- ja seeneliikidele suureneb seeläbi ala elurikkus.

Taastamisalale ei jää ühtegi looduslikku pühapaika ega kultuurimälestist Taastamisala läbib

pärandkultuuriobjekt „Pillapalu-Mustjõe raudteelõik“ (KKR kood 140:RTR:004), mis on tee

nr 1401035 Sussi tee pikenduseks ja kulgeb osaliselt piki Aavoja kallast. Taastamistöödega

nimetatud pärandkultuuriobjekti ei mõjutata.

Tulenevalt looduskaitselistest väärtustest on taastamisalal järgnevad piirangud:

1) Taastamistööd on lubatud ajavahemikus 1. august kuni 31. jaanuar.

2) Juurdepääsutrasside rajamisel tuleb võimalusel säilitada alal esinevatele

kaitsealustele liikidele sobilikud elupaigad (vanad õõnsustega puud).

Võimalusel teha juurdepääsutrassid kaitsealuste liikide elupaikade kõrvalt.

3) Vääriselupaikadesse raieid ei kavandata ning neis ei eemaldata surnud ja

lamapuitu.

Vikip_Gr lisa 5 - Kavandatavad tegevused I.pdf

T-15

T-2

T-3

T-4

T-5

T-6 T-7 T-8

T-15

T-14

T-13

T-1

T-9

K -1

K-1

K -1

K -2

K -7

K-3

K-5

K-4

K -8

K -9

K-26

K-21

K -7

b K -7

K -3

K -8

K -9

K-10

K-7 K-11

K -6

K-13

K-14

K -2

5 K -2

K -2

K -2 9

K -3 0

K-20

K -3 2

K-19

K-17

K-16

K -1

K-33

K-17

K-34

K-24

K-22

K -1

K -3

K -1

K-3

K-12

K -9

K -2

K-28a

K -8

K -9

K-23

0+00

1+00

2+00

3+0 0

4+0 0

5+0 0

6+0 0

7+0 0

8+0 0

9+0 0

10 +0

11 +0

12 +0

13 +0

14 +0

15 +0

16 +0

17 +0

18 +0

19+0 0

20+0 0

21+0 0

21+2 9

0+32

2+68

6+3 8

9+3 5

11 +7

4 11 +7

11 +9

18 +2

2+ 00

3+00

4+00

5+00

6+00

7+00

8+00

9+00

1 0 + 0 0

11+00

12+00

13+00

14+00

15+00

15+56

1+21

2+ 59

2+68

4+23 4+34

4+54

6+19

7+04

7+41

9+57

9+70

9+83

1 0 + 2 3

4+2 1

4+40

K -30

K- 31

P 5 -1

P 5 -2

P 5 -3

P8-1

P8-2

P8-3

P8-4

P8-5

P 2 0 -1

P 2 0 -2

K-26

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Tel. 668 1011, Faks 668 1018

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Kuupäev

Töö nr

Koostas

Kinnitas

19.02.2025

Ligipääs taastamisalale

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

Taastamisala piir

K-8

voolusuund

Kinnikasvanud kuivenduskraav, selle nimi ja

K-32

voolusuund

Amortiseerunud kuivenduskraav, selle nimi ja

K-27

voolusuund

Fukntsioneeriv kuivenduskraav, selle nimi ja

Väljaspool taastamisala asuv kuivenduskraav

Kuivenduskraavi pikett ja selle number

0 200 m100

Anija vald, Harju maakond

Vikipalu metsise püsielupaik

24/4979

1 : 5000

Eraomandis asuv katastriüksus

Maaparandushoiuala

Ranna või kalda piiranguvöönd

Metsa kitsendused (VEP)

Kaardileht nr 634 Kehra

Hendrik Klaas /Allkirjastatud digitaalselt/

Erki Vaguri /Allkirjastatud digitaalselt/

Eesvoolu kaitsevöönd

plaan I

Kavandatavate tegevuste

Setteekraan ja selle tähis

Pais tüüp 1 ja selle tähis

K-9 Lausaliselt täidetav kraav tähisega

P8-1

Ajutine ülepääs ja selle tähis

Säilitatav truup ja selle tähis

Raietrass

Likvideeritav vall

6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

- Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (põhikaart).

- Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 01.07.2024);

- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 12.07.2024);

5. Plaani koostamisel on kasutatud:

4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.

3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 07.2024.

2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

Graafiline lisa 5/15

Liikumispiiranguga ala

Pais tüüp 2 ja selle tähisP8-2

Põtka

Anija metskond 33

Hallika

Anija metskond 92

Kõrgemäe

Kärbi

Arulaane

Loovälja

Arupere

14001:002:1855

14001:002:0408

14001:002:0439

14001:002:0734

14001:002:0446

14101:001:0104

14001:002:0259

14001:002:0270

14001:002:0275

Arulaane 14001:002:0259

01.02 - 30.06

ÜP-2

14001:002:0408

Anija metskond 33

SE-1

ÜP-1

5 8 2 5

0 0

5 8 3 0

0 0

5 8 3 5

0 0

5 8 4 0

0 0

5 8 4 5

0 0

5 8 5 0

0 0

6 579 500

6 579 000

6 578 500

6 578 000

6 577 500

6 577 000

5 8 2 5

0 0

5 8 3 0

0 0

5 8 3 5

0 0

5 8 4 0

0 0

5 8 4 5

0 0

3 + 0 0

SE-2

SE-1

Vikip_Gr lisa 6 - Kavandatavad tegevused II.pdf

T-10

T-11

T-10

T-12

T-20

T-17

T-23

T-11

T-16

T-22

T-19

T-18

T-21

K -2 9

K -3 0

K -3 1

K-57

K -3

K-36

K-37

K-35

K-31

K-56

K -5

K-38

K -3

K-41

K -4

K-42

K -4

K-45

K -4

K-46

K -5

K-48 K-51

K -5

K-54

K -6

K-61

K-58

K -5

K -6

4 K -6

K -6

9 K-70

K -6

K-31

K -5

K-37

K -4

K -3 5

K -3

K-42

K -4

3 K -4

K -5

K -3

K -8 2

K -8 3

K -8 4

K -8

K-87

K -8

K-88

K-89

K -8

K -92

K -9

K- 85

K -8 4

K -6

0+00

1+00

2+00

3+00

4+00

5+00

5 + 2 7

3+97

5+19

0+00

1 + 0 0

2 + 0 0

3 + 0 0

4+00

5+00

6+00

7+00

8+00

9+00

10+00

11+00

12+00

13+00

14+00

0+28

2 + 4 8

3+72

3+84

0 + 0 0

1 + 0 0

2 + 0 0

3 + 0 0

4 + 0 0

5 + 0 0

6 + 0 0

7 + 0 0 8+

9+ 00

10+00

11+00

12+00

13+00

13+33

2 + 2 4 4 + 4 6

5 + 7 9

7 + 7 6

9+ 31

0+ 00

1+00

2+00

3+00

4+00

5 + 0 0

6 + 0 0

7 + 0 0

8 + 0 0

9 + 0 0

9 + 8 0

0+ 36

2+23

4+ 81

0+00

1+00

0+33

0+76

1+21

14+01

1+45

2 + 8 4

K -6

8 b

K-68

K-68a

K -6

8 a

K -30

P55-1

P55-2

P55-3

P55-4

P55-5

P59-1

P59-2

P59-3

P59-4

P60-1

P 4 1 -1

P 4 1 -2

P 4 1 -3

P 4 1 -4

P 4 2 -1

P 4 2 -2

P50-1

P50-2

P50-3

P50-4

P50-5

P50-6

P52-1

P52-2

P52-3

P52-4

P52-5

P52-6

P89-1

P 8 9 -2

P 8 9 -3

P 8 8 -1

P 8 8 -2

P 8 8 -3

P87-1 P86-1

P86-2

P87-2

P87-3

P87-4

P 8 7 -5

P 8 7 -6

P 8 3 -1

P 8 5 -1

P 8 5 -2

P 8 4 -1

P 8 4 -2

P 8 4 -3

P 8 4 -4

P 8 3 -2

P 8 3 -3

P 82-1

P 82-2

P54-4 P 5 4 -1

P 5 4 -2

P 5 4 -3

P54-5

P54-6

P54-7

P54-8

P54-9

P54-10

P54-11

P54-12

P53-1

P53-2

P53-3

P53-4

P53-5

P53-6

P60-2

P60-3

P60-4

P69-1

P69-2

P69-3

P69-4

P63-1

P63-2

P63-3

P63-4

P63-5

P 6 1 -1

P 6 1 -2

P 6 1 -3

P 5 8 -1

P 5 8 -2

P 5 8 -3

P58-4

P58-5

P58-6

P66 -1

P66 -2

P66 -3

P66 -4

P66 -5

P 7 0 -1

P 7 0 -2

P 7 0 -3

Kaardileht nr 634 Kehra

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mõõtkava

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

Tel. 668 1011, Faks 668 1018

Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu

Kuupäev

Töö nr

Koostas

Kinnitas

19.02.2025

Anija vald, Harju maakond

Vikipalu metsise püsielupaik

24/4979

1 : 5000

Erki Vaguri

Hendrik Klaas /Allkirjastatud digitaalselt/

/Allkirjastatud digitaalselt/

Ligipääs taastamisalale

Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus

Taastamisala piir

K-89

voolusuund

Kinnikasvanud kuivenduskraav, selle nimi ja

K-53

voolusuund

Amortiseerunud kuivenduskraav, selle nimi ja

K-31

voolusuund

Fukntsioneeriv kuivenduskraav, selle nimi ja

Väljaspool taastamisala asuv kuivenduskraav

Kuivenduskraavi pikett ja selle number

0 200 m100

Maapaju LKA piir

Maaparandushoiuala

Ranna või kalda piiranguvöönd

Metsa kitsendused (VEP)

Eesvoolu kaitsevöönd

Elektripaigaldise kaitsevöönd

Eraomandis asuv katastriüksus

Kõrvalasuva taastamisala piir (Maapaju)

Setteekraan ja selle tähis

Ajutine ülepääs ja selle tähis

Raietrass

Likvideeritav vall

Säilitatav truup ja selle tähis

6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).

- Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (põhikaart).

- Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 01.07.2024);

- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 12.07.2024);

5. Plaani koostamisel on kasutatud:

4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.

3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 07.2024.

2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.

1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

Märkused:

Pais tüüp 1 ja selle tähis

K-58 Lausaliselt täidetav kraav tähisega

P54-8

Likvideeritav truup ja selle tähis

plaan II

Kavandatavate tegevuste

Graafiline lisa 6/15

Liikumispiiranguga ala

Pais tüüp 2 ja selle tähisP55-1

Maapaju 14001:002:0101

14001:002:0766 Pärnasaare

Pärnasaare 14001:002:0765

14001:002:0408 Anija metskond 33

ÜP-1

01.02 - 30.06

15.03 - 31.08

14001:002:0408

Anija metskond 33

ÜP-2

SE-19

5 8 5 5

0 0

5 8 6 0

0 0

5 8 6 5

0 0

6 576 500

6 576 000

5 8 4 0

0 0

5 8 4 5

0 0

5 8 5 0

0 0

6 577 000

6 577 500

6 578 000

6 578 500

6 576 500

6 577 000

6 578 000

5 8 6 5

0 0

3 + 0 0

SE-4

SE-8

SE-7

SE-9

SE-6

SE-5

SE-3

SE-10

Vikipalu PEP ja Maapaju LKA loodusliku veerežiimi taastamistööde ehitusprojekti kooskõlastamine.pdf

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Hendrik Klaas

OÜ Inseneribüroo STEIGER

[email protected]

Teie 24.03.2025

Meie 07.04.2025 nr 7.1-2/25/4650-2

Vikipalu PEP ja Maapaju LKA loodusliku

veerežiimi taastamistööde ehitusprojekti

kooskõlastamine

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Riigimetsa Majandamise Keskuse tellimusel,

OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt, koostatud Vikipalu metsise püsielupaigas ning Maapaju

looduskaitsealal loodusliku veerežiimi taastamistööde ehitusprojekti.

Harju maakonnas Anija vallas Vikipalu külas asuva projektala kaugus riigiteest nr 11134

Raudoja-Vikipalu-Kehra tee on ca 1 km ja riigiteest nr 13 Jägala-Käravete tee ca 3,6 km.

Projektala jääb valdavalt Jägala jõkke suunduva Aavoja valgalasse, samuti on Mustjõgi ja Aruoja

alal asuvate maaparandussüsteemide eesvooluks. Aruoja ristub riigiteega nr 11134 truubi kaudu

(km 4,817) ca 1,5 km kaugusel projektalast allavoolu ning Aavoja ristub riigiteega nr 13 (km 27,7),

mis asub ca 5,0 km projektalast ülevoolu. Nimetatud eesvoolude sulgemist ei kavandata.

Kavandatavad tegevused ei mõjuta eeldatavalt riigiteede ohutust ja kasutamist.

Lähtuvalt EhS § 70 lg 3 anname nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivast EhS § 70 lg 2 p 2

piirangust kõrvalekaldumiseks vastavalt OÜ Inseneribüroo Steiger tööle nr 24/4979 „Vikipalu

metsise püsielupaigas loodusliku veerežiimi taastamistööde ehitusprojekt“ ja tööle nr 24/4980

„Maapaju looduskaitsealal loodusliku veerežiimi taastamistööde ehitusprojekt“.

Ehitamisel tuleb arvestada alljärgnevate nõuetega:

1. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine

riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada

olemasolevate juurdepääsuteede kaudu.

2. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele.

Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne

riigiteele sõitmist.

Käesolev nõusolek kehtib 2 aastat väljastamise kuupäevast.

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Harjak

juhataja

planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus

Lisa: Seletuskiri (Vikipalu, Maapaju)

Kavandatavad tegevused

Ruth Koppel

59127652, [email protected]

Vikipalu taastamistööde projekti seletuskiri.pdf

Tallinn 2025

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Mater reg nr MP0141-00 Töö nr 24/4979

Maaparandusehitise omanik: Riigimetsa Majandamise Keskus

Maaparandusehitise asukoht: Harju maakond, Anija vald

Vikipalu metsise püsielupaigas loodusliku

veerežiimi taastamistööde ehitusprojekt

Juhatuse liige: Erki Vaguri

Koostas: Hendrik Klaas

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Vikipalu metsise püsielupaigas loodusliku veerežiimi taastamistööde ehitusprojekt 2