Vastus

1 https://riigiplaneering.ee/laane-viru-maakonnaplaneering-2030

Keskkonnaamet Teie 11.02.2025 nr 7-16/25/2778

[email protected]

Meie 04.04.2025 nr 6-3/25/40-1

Vastus objektide kaitse alla võtmise ettepanekule

Saatsite 11.02.2025 kirjaga nr 7-16/25/2778 objektide kaitse alla võtmise ettepaneku

kaitsealade moodustamiseks Liivi lahe põhjaosa, Liivi lahe idaosa, Lõuna-Saaremaa, Soome

lahe idaosa, Soome lahe keskosa ja Kuivalõuka kaitsealade moodustamiseks ning Uhtju ja

Vilsandi hoiuala moodustamiseks ja Gretagrundi, Kura kurgu, Nõva-Osmussaare, Pakri, Pärnu

lahe, Tagamõisa ja Väinamere hoiualade laiendamiseks.

Kirjaga edastasite MTÜ Eesti Ornitoloogiaühingu ettepanekud ja objektide asukohad. Kaitse

alla võtmise põhjenduseks on toodud, et ala on oluline veelindude peatumisala.

Kuna kaitseala moodustamise peamine eesmärk on elupaikade ja liikide kaitse ning selleks ala

säilitamine looduslikuna, teeb MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing ettepaneku võtta ala kaitse alla

kui looduskaitseala ja moodustada sihtkaitsevöönd. Tehakse ettepanek tsoneerida kogu

kaitseala ühte sihtkaitsevööndisse, kuna põhimõtteliselt on tegemist alaga, kus inimtegevus ja

loodusvarade kasutamine on keelatud, välja arvatud üksikud loetletud tegevused.

Looduskaitseseaduse (LKS) § 27 kohaselt moodustatakse looduskaitseala looduse

säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. LKS § 30 kohaselt on

sihtkaitsevööndis keelatud majandustegevus, loodusvarade kasutamine, uute ehitiste

püstitamine, inimeste viibimine kaitsealuste liikide elupaigas, kasvukohas ja rändlindude

koondumispaigas, sõiduki, maastikusõiduki või ujuvvahendiga sõitmine, telkimine, lõkke

tegemine ja rahvaürituse korraldamine. Põhimõtteliselt on tegemist alaga, kus inimtegevus ja

loodusvarade kasutamine on keelatud, välja arvatud üksikud loetletud tegevused.

Soome lahe keskosa, kuhu planeeritakse looduskaitseala moodustamist ja sihtkaitsevööndi

loomist piirneb täies ulatuses Haljala valla piiriga.

Riigihalduse minister kehtestas 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 Lääne-Viru

maakonnaplaneeringu 2030+1. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 5.4 „Sadamad“ on

toodud, et Lääne-Viru maakonnaplaneering käsitleb Lääne-Virumaa rannikualal arendatavate

sadamatena Kunda, Vergi, Mahu, Võsu, Eisma, Käsmu, Vainupea, Karepa ja Eru sadamaid.

Suuruse ja perspektiivse kasutuse järgi on sadamad jaotatud kolme kategooriasse:

- kauba- ja reisisadam, milleks on Kunda;

- väikesadamad Vergi, Mahu, Võsu, Eisma - tasuliste sadamateenustega, kvaliteetsed

tugiteenused harrastusmeresõidule ja mereturismile, kutselised ja harrastuskalurid, talvised

hoiuteenused jahtidele ja paatidele;

- väikesadamad Käsmu, Vainupea, Karepa Eru, - kutselised- ja harrastuskalurid, talvised

hoiuvõimalused paatidele.

Maakonnaplaneeringu järgi on väikesadamatest tulenevalt Lääne-Viru maakonna rannikualal

suur mereturismi potentsiaal. Seetõttu on oluline taastada ja korrastada olemasolevad

2

väikesadamate asukohad ja ka lautrid. Väikesadamate kasutamise eesmärk on

turismivõimaluste arendamine ning võimaluste loomine kalanduseks. Veeteedega seotud

maismaaobjektide planeerimisel tuleb omakorda kasutada olemasolevad lautri- ja

sadamakohad. Väikesadamate arengusuunad on muuta sadamad aktiivselt tegutsevateks

üksusteks, kus oleksid olemas võimalused mere- ja tavaturistide teenindamiseks ning kohalikele

harrastuskaluritele paatide hoidmiseks ning remondiks.

Väikesadamate võrgustiku kontseptsioon 2014-2020 nendib, et olemasolev väikesadamate arv

ja infrastruktuur ei ole piisav ning et oluliselt on vaja suurendada Eesti rannikualade

atraktiivsust eelkõige välismaiste mereturistide seas. Probleemiks on ka võrgustiku

ebaühtlus Pärnumaal ning Lääne- ja Ida-Virumaal, kus esineb katmata lõike, mis ületavad

väikelaeva keskmist päevateekonda (ca 30 meremiili). Probleemina tuuakse välja asjaolu, et

Eisma-Narva lõigul on see väikesadamatega katmata ning kontseptsiooniga seatakse

eesmärgiks väikesadamate arendamine nimetatud lõigul.

Mereturismi arengu eesmärgi täitmiseks on oluline luua piki Lääne-Viru maakonna rannikut

erinevatest väikesadamatest moodustuv sadamate kett, mis täiendab maismaaühendusi.

Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 3.8 „Rannikuala“ on toodud II tasandi asustuse

arenguala (Vainupea, Eisma, Karepa ja Toolse) üldsuuna ja -tingimusena väikesadamate

arendamine rannakalurite tegevuse ning turismimajanduse toetamiseks ja sellega arvestav

ruumiline planeerimine – mereühenduste loomine rannikul teiste väikesadamatega. Sellest

tulenevalt peab jääma võimalus nii mereala planeeringus, maakonnaplaneeringus kui ka

üldplaneeringus käsitletud väikesadamaid ja nende vahelisi ühendusi arendada.

Haljala valla kehtivas üldplaneeringus on kirjas, et Kunda kauba- ja reisisadam koos

väikesadamatega moodustavad ühtse logistilise võrgustiku.

Väikesadamad on ka olnud purjevõistluste korraldamise kohtadeks. Looduskaitseala ja

sihtkaitsevööndi moodustamine seab piirangud sadamate arendamiseks.

Lääne-Viru maakonnaplaneeringu jooniselt 2 „Väärtused, konfliktid, riigikaitse“ nähtub, et

kavandatav looduskaitseala kattub riigikaitse eripiirkonnaga. Rutjal asub hetkel lasketiir ja

rannikul paikneb riigikaitse tulepositsioon. Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 5.8.1

„Kaitseväe harjutusalad. Rutja merele orienteeritud harjutusala“ on kirjas, et Rutja (suurtükiväe

ja õhutõrje) harjutusala paikneb Vihula vallas, Rutja külas, RMK metsamaakinnistul

(88703:003:0890). Tegemist on hea juurdepääsuga alaga. Laskeharjutusi saab teostada endise

piirivalve objekti ümbruses asuvatel teedel ja platsidel. Väliõppustega seotud toetavad

tegevused saab teostada laskeharjutustega piirneval alal või lähedal asuval riigikaitsemaal

(endine Rutja lennuväli).

Allolevale Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ joonisele on märgitud Rutja lasketiir ja

selle piiranguvöönd, riigikaitse tulepositsioon ja riigikaitse eripiirkond

(https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/10100026):

3

2 https://www.haljala.ee/vihula-valla-uldplaneering 3 https://www.haljala.ee/uldplaneeringu-koostamine

Ka kehtiva mereala planeeringu kaardirakendusest nähtub, et enamus kavandatavast

looduskaitsealast jääb riigikaitse tähistusega alale. Mereala planeeringu riigikaitseala kattub

Lääne-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ näidatud riigikaitse eripiirkonnaga. Sellest tulenevalt

palume looduskaitseala moodustamise ettepaneku menetlemisel teha koostööd

Kaitseministeeriumiga.

Samuti piirneb kavandatava looduskaitsealaga Vainupea-Rutja-Karepa-Toolse-Kunda rannik I

klassi väärtuslik maastik ja Selja jõe alamjooks I klassi väärtuslik maastik ning rohelise

võrgustiku tuumala T2. Ka kehtivas Vihula valla üldplaneeringus on määratud rannikuala I

klassi väärtuslikuks maastikuks. Üldplaneeringust lisanduvad sadamad, supluskohad,

miljööväärtuslikud hoonestusalad ja mitmesugused maakasutuse juhtotstarbega alad2. Juhime

tähelepanu ka asjaolule, et hetkel on koostamisel uus Haljala valla üldplaneering3.

Samuti peab Haljala Vallavalitsus oluliseks välja tuua, et igasuguste piirangute kehtestamisel

on väga oluline jälgida piirangute proportsionaalsust ja seda just kohaliku elu vaatenurgast.

Lahemaa Rahvuspargis, mereäärsetes külades ja miljööväärtuslikes kalurikülades ja

suvituspaikades on juba täna üksjagu piiranguid, millega kohaliku elu korraldamisel peavad

arvestama nii kohalik omavalitsus kui ka valla kogukonnad. Leiame, et täiendavad piirangud

mõjutaksid ajalooliste ranna- ja kalurikülade traditsioone kalapüügi, paadisõidu jms osas ning

väikesadamate võrgu arendamist negatiivselt ja takistaksid kohaliku elu arendamist

ebaproportsionaalselt võrreldes objektide kaitse alla võtmise ettepanekus toodud eesmärkidega.

Anname teada, et tutvustasime Soome lahe keskosa looduskaitseala moodustamise ettepanekut

13.03.2025 toimunud Haljala valla külavanemate kohtumisel. Sellest tulenevalt saatis Teile

28.03.2025 seisukohakirja ka mittetulundusühing Eisma sadam ning lähiajal plaanivad saata

veel kavandatava kaitsealaga piirnevate rannakülade esindajad.

4

Kokkuvõtvalt Haljala Vallavalitsus palub arvestada ettepaneku menetlemisel käesolevas kirjas

toodud seisukohtade ja tähelepanekutega ning leiab, et objektide kaitse alla võtmise ettepanekut

ei ole võimalik kohaliku elu seisukohast toetada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kent Kerner

arendus- ja kommunikatsioonijuht

vallavanema ülesannetes

Teadmiseks saata:

Kliimaministeerium

Kaitseministeerium

Mittetulundusühing Eisma sadam

kavandatava kaitsealaga piirnevate rannakülade külavanemad

Janika Merisalu +372 505 1127

[email protected]

Lea Mägi +372 5669 4496

[email protected]