Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2022. aasta muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu

EELNÕU

28.03.2025

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni

koodeksi 2022. aasta muudatuste heakskiitmise seadus

Kiita heaks lisatud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi

muudatused, mis on vastu võetud 2022. aasta 6. juunil Genfis.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, „.…“ …………….. 2025. a

Algatab Vabariigi Valitsus …………… 2025

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2022. aasta muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1

Muudetud 2006. aasta meretöö konventsiooni 2022. aasta muudatuste ja Eesti õiguse võrdlustabel

Meretöö konventsiooni muudatus Vastavus Eesti õigusele

Eelnõu

Standard A1.4 – Töövahendus I Asendada lõike 5 punkti c alapunkt vi järgmisega: vi) kehtestavad kindlustuse või samaväärse asjakohase meetme abil kaitsesüsteemi, et hüvitada meremeestele rahaline kahju, mis võib neile tekkida juhul, kui töövahendusteenus jääb osutamata või asjaomane reeder ei täida meretöölepingu kohaselt oma kohustusi meremeeste vastu, ning tagavad, et meremehi teavitatakse enne töölevõtmist või töölevõtmise käigus nende kaitsesüsteemijärgsetest õigustest.

Vastab osaliselt Meretöö seaduse § 72 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) teavitama laevapere liiget hiljemalt meretöölepingu sõlmimisel ajal käesoleva paragrahvi lõikest 2 tulenevast õigusest.“

Standard A2.5.1 – Kojusõit Lisada uus lõige 9 ja nummerdada järgmine lõige ümber: 9. Liikmed hõlbustavad meremeeste viivitamatut kojusõitu, sealhulgas juhul, kui nad loetakse hüljatuks standardi A2.5.2 lõike 2 tähenduses. Sadamariigid, lipuriigid ja tööjõudu tarnivad riigid teevad koostööd tagamaks, et nende territooriumil või nende lipu all sõitval laeval hüljatud meremeeste asendamiseks tööle võetud meremeestele antakse konventsioonist tulenevad õigused.

Lõike esimene lause ei vasta Eesti õigusele.

Lõike teist lauset ei ole vaja üle

võtta.

Meretöö seaduse § 60 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „Kui laevapere liige loetakse hüljatuks käesoleva seaduse § 611 lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud juhtudel, osutavad käesoleva paragrahvi lõike 3 teises lauses nimetatud riigiasutused vajaduse korral vastavalt oma pädevusele laevapere liikmele abi tema viivitamatu kojusõidu korraldamiseks.“

Standard A3.1 – Majutus- ja puhkevõimalused Asendada lõige 17 järgmisega: 17. Laeval peavad kõikide meremeeste jaoks olema asjakohased puhkevõimalused, mugavused ja teenused, sealhulgas sotsiaalne ühenduvus, mis on kohandatud laeval elavate ja töötavate meremeeste vajadustele, võttes arvesse eeskirja 4.3 ja sellega seotud

Vastab osaliselt Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014. a määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 7 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) internetiühenduse kasutamise võimalus.“

2

koodeksi sätteid, mis käsitlevad töötervishoidu ja tööohutust ning õnnetuste ärahoidmist.

Suunis B3.1.11 – Puhkeruumid, post ja laeva külastamine Asendada lõike 4 punkt j järgmisega: j) võimaluse korral mõistlik juurdepääs laeva ja kalda vahelisele telefoniühendusele, mille eest võetavad võimalikud tasud on mõistliku suurusega.

Ei pea üle võtma

Suunis B3.1.11 – Puhkeruumid, post ja laeva külastamine Lisada uus lõige 8: 8. Reederid peaksid tagama oma laeva pardal olevatele meremeestele võimaluse korral internetiühenduse, mille eest võetavad võimalikud tasud on mõistliku suurusega.

Ei pea üle võtma

Suunis B4.4.2 – Olmerajatised ja -teenused sadamates Lisada uus lõige 5 ja nummerdada järgmine lõige ümber: 5. Liikmed peaksid tagama oma sadamates ja nendega seotud ankrupaikades laeva pardal olevatele meremeestele võimaluse korral internetiühenduse, mille eest võetavad võimalikud tasud on mõistliku suurusega.

Ei pea üle võtma

Standard A3.2 – Toit ja toitlustamine Asendada lõike 2 punkt a järgmisega: a) toidu- ja joogiveevarud on pardal olevate meremeeste arvu, nende toiduga seotud usulisi nõudeid ja kultuuritavasid ning sõidu kestust ja laadi arvesse võttes koguse, toiteväärtuse, kvaliteedi ja mitmekesisuse poolest sobivad ning need antakse töösuhte kestel tasuta;

Vastab

Standard A3.2 – Toit ja toitlustamine Asendada lõike 2 punkt b järgmisega: b) toitlustusüksuse töökorraldus ja sisseseade võimaldavad pakkuda meremeestele hügieenilistes tingimustes valmistatud ja serveeritud sobivaid, mitmekülgseid, tasakaalustatud ja toitvaid eineid;

Vastab

3

Standard A3.2 – Toit ja toitlustamine Asendada lõike 7 punkt a järgmisega: a) toidu- ja joogiveevarud vastavalt nende kogusele, toiteväärtusele, kvaliteedile ja mitmekesisusele;

Vastab osaliselt

Tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määruse nr 49 „Laevapere liikme toidunormid ja toitlustamise kord“ § 3 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Kapten või tema nimetatud ohvitser ja toitlustamise eest vastutav töötaja või laevakokk koostavad kindlaksmääratud ajavahemike järel ülevaate toidu ja joogiveevarude koguse, toitevääruse, kvaliteedi ja mitmekesisuse, ning toitlustusruumide, kambüüsi ja muu varustuse kohta.“

Standard A4.1 – Meditsiiniabi laeval ja kaldal Lisada uus lõige 5: 5. Liige tagab viivitamatut arstiabi vajava meremehe viivitamatu laevalt lahkumise oma territooriumil asuvalt laevalt ja juurdepääsu kaldal asuvale meditsiinirajatisele asjakohase ravi saamiseks.

Vastab osaliselt Meretöö seaduse § 33 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „kapten laevapere liikme“ sõnaga „viivitamata“.

Standard A4.1 – Meditsiiniabi laeval ja kaldal Lisada uus lõige 6: 6. Kui meremees suri laevasõidu ajal, aitab vajaduse korral liige, kelle territooriumil surm saabus, või kui surm saabus avamerel, siis liige kelle territoriaalvetesse laev järgmisena siseneb, reederil surnukeha või tuha koduriiki toimetada meremehe või tema lähisugulaste soovi kohaselt.

Ei vasta Meretöö seadust täiendatakse §-ga 381 järgmises sõnastuses:

„§ 381. Riigi kohustused laevapere liikme surma korral Kui laevapere liikme surm saabus laevasõidu ajal Eesti Vabariigi territoriaalvetes või avamerel enne laeva sisenemist Eesti Vabariigi territoriaalvetesse, siis aitab Välisministeerium vajaduse korral reederil vastavalt oma pädevusele surnukeha või tuha elukohariiki toimetada, võttes arvesse laevapere liikme või tema lähedaste soovi.“

Suunis B4.1.3 – Meditsiiniabi andmine kaldal Lisada uus lõige 4: 4. Liige peaks tagama, et meremeest ei takistata laevalt lahkumast rahvatervisega seotud põhjustel ning et tal on võimalik täiendada laevavarusid, kütust, vett, toitu ja varustust.

Ei pea üle võtma

Suunis B4.1.3 – Meditsiiniabi andmine kaldal Ei pea üle võtma

4

Lisada uus lõige 5: 5. Meremeest tuleks käsitada viivitamatut arstiabi vajavana järgmistel juhtudel: a) raske vigastus või haigus; b) vigastus või haigus, mis võib põhjustada ajutise või püsiva puude; c) nakkushaigus, mis võib levida teistele meeskonnaliikmetele; d) vigastused, millega kaasnevad luumurrud, tugev verejooks, murdunud või põletikulised hambad või rasked põletused; e) tugev valu, mida ei ole võimalik laeva pardal ravida, võttes arvesse laeva töökorraldust, sobivate valuvaigistite kättesaadavust ja nende pikemaajalise võtmise mõju tervisele; f) suitsiidirisk ja g) meditsiinilise kaugnõustamisteenuse osutaja soovitab ravi kaldal.

Suunis B4.1.4 – Meditsiiniabi andmine teistele laevadele ja rahvusvaheline koostöö Asendada lõike 1 punkt k järgmisega: k) korraldada meremehe surnukeha või tuha koduriiki toimetamine meremehe enda või tema lähisugulaste soovi kohaselt ja nii kiiresti kui võimalik.

Ei pea üle võtma

Standard A4.3 – Töötervishoid ja tööohutus ning õnnetuste ärahoidmine Asendada lõike 1 punkt b järgmisega: b) mõistlikud ettevaatusabinõud tööõnnetuste, vigastuste ja kutsehaigestumise ärahoidmiseks laeva pardal, sealhulgas kõigi vajalike ja sobivas suuruses isikukaitsevahendite tagamise ning asjakohaste meetmete kaudu, et vähendada ja vältida kahjulike keskkonnategurite ja kemikaalidega kokkupuute ohtu, samuti kehavigastuste tekkimise või haigestumise ohtu, mis võivad tuleneda seadmete ja masinate kasutamisest laeva pardal;

Vastab

5

Standard A4.3 – Töötervishoid ja tööohutus ning õnnetuste ärahoidmine Asendada lõike 5 sissejuhatus, lisada uus lõike 5 punkt a ja nummerdada järgmised lõiked ümber: 5. Liige tagab, et: a) kõiki tema lipu all sõitvate laevade pardal töötavate meremeeste surmajuhtumeid uuritakse ja need registreeritakse nõuetekohaselt ning nende kohta esitatakse igal aastal Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile aruanne, mis avaldatakse ülemaailmses registris;

Vastab osaliselt Meretöö seaduse § 38 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Reeder teavitab Transpordiametit laevapere liikme surmast viivitamata pärast laevapere liikme surma ja edastab e-posti teel Transpordiametile laevapere liikme surmaga seoses järgmised andmed: 1) laevapere surnud liikme sugu; 2) laevapere surnud liikme vanus; 3) laevapere surnud liikme teenistusaste; 4) laevapere surnud liikme ametikoht laeval; 5) laevapere liikme surma põhjus; 6) selle laeva tüüp, millel surmajuhtum aset leidis; 7) laeva kogumahutavus; 8) kas laev oli laevapere liikme surma hetkel merel, sadamas, ankrus või ei ole laeva selleaegne asukoht teada; 9) kas laevapere surnud liige töötas tekil, mootoriruumis, toitlustusüksuses või mujal.“

Suunis B4.3.5 – Teatamine ja statistiliste andmete kogumine Lisada uus lõige 4: 4. Standardi A4.3 lõike 5 punkti a kohaselt edastatavad surmajuhtumite andmed tuleks esitada Rahvusvahelise Tööbüroo kindlaksmääratud vormis ja klassifikatsiooni kasutades.

Ei pea üle võtma

Suunis B4.3.5 – Teatamine ja statistiliste andmete kogumine Lisada uus lõige 5: 5. Surmajuhtumite andmed peaksid muu hulgas sisaldama teavet surmajuhtumi liigi (klassifikatsiooni), laeva tüübi ja kogumahutavuse, surmajuhtumi asukoha (merel, sadamas, ankrupaigas) ning meremehe soo, vanuse, ametikoha ja osakonna kohta.

Ei pea üle võtma

6

Lisa A2-I – Tõendid eeskirja 2.5 lõike 2 kohase finantstagatise kohta Asendada punkt g järgmisega: g) reederi või registreeritud omaniku nimi, kui see erineb reederi omast;

Ei vasta

Meretöö seaduse § 611 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Vastutuskindlustuse poliisil või muul tagatise olemasolu tõendaval dokumendil, mis on väljastatud laevale, millele kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatud tagatise nõuet, peavad olema märgitud lisaks käesoleva seaduse § 391 lõike 3 punktides 1–6 sätestatud andmetele järgmised andmed: 1) laevapere liikmete abitaotlustega tegeleva tagatiseandja töötaja või üksuse telefoninumber ja e- posti aadress; 2) tagatiseandja kinnitus, et tagatisleping vastab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni standardi A2.5.2 nõuetele.“

7

Lisa A4-I – Tõendid eeskirja 4.2 kohase finantstagatise kohta Asendada punkt g järgmisega: g) reederi või registreeritud omaniku nimi, kui see erineb reederi omast;

Ei vasta

Meretöö seaduse § 391 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Vastutuskindlustuse poliisil või muul tagatise olemasolu tõendaval dokumendil, mis on väljastatud laevale, millele kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatud tagatise nõuet, peavad olema märgitud järgmised andmed: 1) laeva nimi ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) registrinumber ning registreerimissadam; 2) laevaomaniku nimi ja peamine tegevuskoht; 3) reederi nimi, kui see erineb laevaomaniku nimest; 4) tagatise liik ja kestus; 5) tagatiseandja nimi ja peamine tegevuskoht; 6) laeva kutsungsignaal; 7) laevapere liikmete nõuetega tegeleva tagatiseandja töötaja või üksuse telefoninumber ja e-posti aadress; 8) tagatiseandja kinnitus, et tagatisleping vastab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni standardi A4.2.1 lõike 8 nõuetele.“

1

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2022. aasta muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

MÄRKUSTE JA ETTEPANEKUTE TABEL

Kooskõlastaja või

arvamuse esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud, mittearvestatud, mittearvestamise

põhjus

Välisministeerium

VÄM palub meretöö konventsiooni heakskiitmise

seletuskirjas märkida ka muudatuste vastuvõtmise aeg

koos õigusliku aluse ja jõustumisega.

Arvestatud.

Täname ettepaneku eest. Arvestame ettepanekuga.

Oleme täiendanud konventsiooni muudatuste

heakskiitmise seaduse eelnõu seletuskirjas märkuste

punkti ja teinud järgmise täienduse:

2022. aasta muudatuste rahvusvahelist jõustumist

meretöö konventsiooni osaliste suhtes reguleerivad

konventsiooni artikli XV lõiked 7–8. Artikli XV lõike

8 kohaselt jõustub heakskiidetuks loetud koodeksi

muudatus kuus kuud pärast kaheaastase vastuväidete

esitamise perioodi lõppu. Sama artikli lõike 7 kohaselt

ei jõustu muudatused, kui ettenähtud tähtaja lõpuks on

Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile laekunud

ametlikud vastuväited rohkem kui 40 protsendilt ILO

liikmetelt, kes on konventsiooni ratifitseerinud ning

kelle laevade kogumahutavus on vähemalt 40

protsenti konventsiooni ratifitseerinud liikmete

laevade kogumahutavusest. Vastuväiteid muudatustele

ei laekunud ning jõustumise kuupäev on saabunud.

2022. aasta muudatused jõustusid rahvusvaheliselt, sh

Eesti suhtes, 23. detsembril 2024. (lk 2)

VÄM märgib ära, et meretöö konventsiooni võttis 2006.

aastal vastu ILO peakonverents.

Arvestatud.

Täname tähelepanu juhtimise eest. Arvestame

ettepanekuga. Oleme teinud paranduse konventsiooni

muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu seletuskirja

2

Kooskõlastaja või

arvamuse esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud, mittearvestatud, mittearvestamise

põhjus

sisukokkuvõttes, asendades sõna „merekonverents“

sõnaga „peakonverents“. Muudetud tekst on

sõnastatud järgmiselt:

„Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (edaspidi ILO)

peakonverents võttis 2006. aasta 23. veebruaril Genfis

vastu meretöö konventsiooni, mis koondas 68 kehtivat

ILO merendusalast rahvusvahelist konventsiooni ja

soovitust, samuti mitmed üldpõhimõtted.“ (lk 1)

Konventsiooni seletuskirjas palume täpsustada punkti,

mis puudutab vastavust EL-i õigusele ning märkida ära,

et eelnõu vastab EL-i õigusele. Praegu on kirjas, et

eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

Konventsiooni koodeksi 2022. a muudatuste eelnõu on

seotud meretöö seaduse muudatustega, millega mh

võetakse üle EL-i direktiivid.

Arvestatud.

Täname ettepaneku eest. Arvestame ettepanekuga.

Siiski selgitame, et konventsiooni koodeksi 2022. a

muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõul ei ole otsest

puutumust Euroopa Liidu õigusega. Konventsiooni

koodeksi 2022. a muudatuste heakskiitmise seaduse

eelnõuga ei võeta üle EL-i direktiivi sätteid. Eelnõu

eesmärk on kiita heaks konventsiooni koodeksi 2022.

a muudatused, mis on seotud rahvusvahelise õigusega.

Seletuskirjas saab täpsustada, et lepingu muutmine

toimub samas korras kui lepingu sõlmimine.

Arvestatud.

Täname ettepaneku eest. Arvestame ettepanekuga.

Oleme täiendanud konventsiooni muudatuste

heakskiitmise seaduse eelnõu seletuskirjas märkuste

punkti ja teinud järgmise täienduse:

„Välissuhtlemisseaduse (VäSS) § 25 lg 1 sätestab

rahvusvahelise lepinguõiguse põhimõtte, mille

kohaselt välislepingut muudetakse välislepingu

sõlmimisega samas korras, kui välislepingus ei ole ette

nähtud teisiti. Kui välisleping on ratifitseeritud

Riigikogus, tuleb ka selle muudatused üldjuhul

ratifitseerida Riigikogus. VäSS-i §-s 20 on käsitletud

3

Kooskõlastaja või

arvamuse esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud, mittearvestatud, mittearvestamise

põhjus

välislepinguid, mis tuleb kindlasti ratifitseerida

Riigikogus.“ (lk 2)

Lisaks üks täpsustus eestikeelses tõlkes. Pakutud seaduse

tekstis on arvestatud koodeksi originaalkeeles toodud

põhimõttega.

2006. aasta meretöö konventsiooni koodeksi eeskirja

4.1 muudatused

Standard A4.1. Meditsiiniabi laeval ja kaldal Lisada uued

lõiked 5 ja 6:

„5. Liige tagab viivitamatut arstiabi vajava meremehe

viivitamatu laevalt lahkumise oma territooriumil asuvalt

laevalt ja juurdepääsu kaldal asuvale meditsiinirajatisele

asjakohase ravi saamiseks.

6. Kui meremees suri laevasõidu ajal, aitab vajaduse

korral liige, kelle territooriumil surm saabus, või kui

surm saabus avamerel, siis liige, kelle territoriaalvetesse

laev järgmisena siseneb, reederil surnukeha või tuha

koduriiki toimetada meremehe või tema lähisugulase

soovi kohaselt.“

Arvestatud.

Täname ettepaneku eest. Arvestame ettepanekuga

täiendada seaduse teksti vastavalt konventsiooni 2022.

aasta muudatuste originaalkeelele. Oleme teinud

konventsiooni eestikeelses tõlkes vastavasisulise

paranduse.

Konventsiooni eelnõu:

Kiita heaks juurde lisatud Rahvusvahelise

Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi

muudatused, mis on vastu võetud 2022. aasta 6. juunil

Genfis.

Mitte arvestatud.

Eelnõu on keeletoimetanud Justiits- ja

Digiministeeriumi keeletoimetaja. Keeletoimetaja

tagasiside kohaselt on sõna „juurde“ antud kontekstis

tähenduskordus ja liiane väljend. „Lisama“ tähendabki

4

Kooskõlastaja või

arvamuse esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud, mittearvestatud, mittearvestamise

põhjus

„juurde panema“. Seega eesmärgiga vältida

sõnakordusi jääme algse eelnõu sõnastuse juurde.

Konventsiooni seletuskirjas saab koos õigusliku alusega

ära märkida, et välislepingule ei ole vaja koostada

väljatöötamiskavatsust.

Arvestatud.

Täname ettepaneku eest. Arvestame ettepanekuga.

Oleme täiendanud konventsiooni muudatuste

heakskiitmise seaduse eelnõu seletuskirjas seaduse

eesmärgi punkti ja teinud järgmise täienduse:

„Eelnõule ei ole eelnenud väljatöötamiskavatsust. Hea

õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lg 2 punkti 3

kohaselt ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus

nõutav, kui tegemist on välislepingu sõlmimise

muutmise või lõpetamisega. Kuna tegemist on

välislepingu muutmisega, siis ei ole

väljatöötamiskavatsuse koostamine vajalik.“ (lk 3)

Justiits- ja

Digiministeerium

Olete JUM-ile kooskõlastamiseks esitanud ILO meretöö

konventsiooni koodeksi 2022. aasta muudatuste

heakskiitmise seaduse eelnõu. Anname teada, et palume

eelnõus märkida „lisatud“ asemel „juurde lisatud“.

Mitte arvestatud.

Oleme käesoleva märkuse osas täiendavat

kirjavahetust pidanud ja kokku leppinud, et piisab

sõnakasutusest „lisatud“. Eelnõu on keeletoimetanud

Justiits- ja Digiministeeriumi keeletoimetaja.

Keeletoimetaja tagasiside kohaselt on sõna „juurde“

antud kontekstis tähenduskordus ja liiane väljend.

„Lisama“ tähendabki „juurde panema“. Seega

eesmärgiga vältida sõnakordusi jääme algse eelnõu

sõnastuse juurde.

Samuti peab olema eelnõu lõpp vormistatud vastavalt

Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnika

eeskirja lisa 2 punktis 7 märgitule (puudu on ühtlane joon

terve teksti laiuses).

Arvestatud.

Selgitame, et eelnõu lõpp on vormistatud vastavalt

Riigikogus menetletavate eelnõude normitehnika

eeskirja lisa 2 punktis 7 märgitule, sh on olemas õiges

kohas (st enne rida „Algatab Vabariigi Valitsus

……….. 2024) ühtlane joon terve teksti laiuses.

5

Kooskõlastaja või

arvamuse esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud, mittearvestatud, mittearvestamise

põhjus

Kliimaministeerium Eelnõu seletuskirja punkt 3. Eelnõu sisu ja võrdlev

analüüs 2. muudatus.

Juhindudes hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 24

lõikest 4 teeme ettepaneku meretöö seaduse (edaspidi

MTööS) § 60 lg 3 täiendamise asemel täiendada § 60 uue

lõikega.

Arvestatud.

Eelnõu seletuskirja punkt 3. Eelnõu sisu ja võrdlev

analüüs, 2. muudatus.

Lisaks palume seletuskirjas selgitada, milliseid

riigiasutusi täpselt MTööS § 60 lg 3 teises lauses

mainitakse. Seletuskirjas olev seletus ei erine oluliselt

kehtiva sätte sõnastusest, mille kohaselt korraldab

laevapere liikme kojusõidu Transpordiamet ning

Välisministeerium osutab selleks abi vastavalt oma

pädevusele. Juhul, kui muid riigiasutusi kaasata üldse

vaja ei ole, tuleks MTööS § 60 lg 3 teine lause ümber

sõnastada järgmiselt: „Välisministeerium osutab

Transpordiametile kojusõidu korraldamiseks abi

vastavalt oma pädevusele.“.

Mitte arvestatud.

Täname ettepaneku eest. Meie hinnangul ei ole

mõistlik sätet kitsendada ja praegust paindlikkust

kaotada. Isegi kui siiani ei ole peale VÄM-i teised

riigiasutused laevapere liikme hüljatuks lugemise

korral abi osutanud, ei ole välistatud olukorrad, kui

tulevikus võib vajalikuks osutuda abi muu riigiasutuse

poolt. Sellisel juhul on mõistlik, kui seadus seda ei

piira ega takista.

Eelnõu seletuskirja punkt 3. Eelnõu sisu ja võrdlev

analüüs, 3. muudatus.

Seletuskirjast ei selgu, miks või mis kaalutlustel on

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö

konventsiooni standardisse A2.5.1 lisatud „sotsiaalne

ühendatus“ käsitletud MTööS-is „interneti ühenduse

tagamisena“. Praktikas võib juhtuda, et reeder ei pruugi

alati suuta tagada internetiühendust (näiteks

Mitte arvestatud.

Ilmselt olete mõelnud Rahvusvahelise

Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni (edaspidi

konventsioon) standardi A3.1 lõiget 17, mis on toodud

3. muudatusena kõnealuse eelnõu seletuskirja lk-l 4.

Siinkohal palume lähtuda sellele konventsioonile

antud eestikeelsest tõlkest (vt konventsiooni lisa) kus

on kasutatud sõna „suhtluskanalid“ ja mitte

6

Kooskõlastaja või

arvamuse esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud, mittearvestatud, mittearvestamise

põhjus

kaugsõidulaevadel) satelliitühenduse kalliduse tõttu.

Juhul, kui interneti ühenduse kasutamise võimaluse all

mõeldakse näiteks arvutikoha loomist, siis sellisel juhul

antud säte sobib, kuid tuleks seletuskirjas samuti lahti

seletada.

ebamäärast väljendit „sotsiaalne ühendatus“, mis on

otsetõlge.

Nimelt on konventsiooni standardi A3.1 lõike 17

eestikeelne tekst järgmise sõnastusega: „Laeval

peavad kõikide meremeeste jaoks olema asjakohased

puhkevõimalused, mugavused ja teenused, sealhulgas

suhtluskanalid, mis on kohandatud laeval elavate ja

töötavate meremeeste vajadustele, võttes arvesse

eeskirja 4.3 ja sellega seotud koodeksi sätteid, mis

käsitlevad töötervishoidu ja tööohutust ning õnnetuste

ärahoidmist.“

Justiits- ja Digiministeeriumi keeletoimetaja märkuse

konventsiooni standardi A3.1 lõike 17 kohaselt:

„„Ühenduvus“ on otsetõlge. Ühenduvus on ühilduvus

ehk süsteemi või seadme omadus, mis võimaldab teda

muudatusteta ühendada teisega. Kas sobiks otsetõlke

„sotsiaalne ühendatus“ asemel hoopis selgemalt

„suhtluskanalid“?“

Vastavad selgitused, mida käsitatakse suhtluskanalite

tagamisena, antakse tulevikus Vabariigi Valitsuse 10.

juuli 2014. a määruse nr 112 „Nõuded laevapere

liikme laeval majutamise tingimustele“ muutmise

määruse, seletuskirjas, millega võetakse üle

konventsiooni standardi A3.1 lõike 17 uus sõnastus

selliselt, et laevapere puhkeruumis tuleb edaspidi

võimaldada ühe tasuta puhkevõimalusena

7

Kooskõlastaja või

arvamuse esitaja

Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud, mittearvestatud, mittearvestamise

põhjus

internetiühenduse kasutamise võimalus. Eelviidatud

määruse seletuskirjas selgitame järgmist:

„Suhtluskanalite tagamine tähendab võimalust

suhelda lähedastega, mida saab võimaldada

internetiühenduse tagamisega. Transpordiameti sõnul

on internetiühendus juba praegu tagatud näiteks

Soome lahel ja Läänemerel sõitvatel laevadel.

Kaugsõitudes on tagatud internetiühendus satelliitside

vahendusel. Eelnõuga ei kaasne eelnõuga praktikas

sisulisi muudatusi laevade töökorralduses, kuna juba

praegu on võimalik interneti vahendusel lähedastega

sidet pidada. Tänapäeval on võimalik

internetiühenduse olemasolul näiteks teha

telefonikõnesid (sh videokõnesid), kirjutada ja saata

sõnumeid jms, mistõttu on suhtluskanalite tagamise

nõue täidetud internetiühenduse tagamisega.“

Täpsustame ühtlasi konventsiooni 2022. a muudatuste

heakskiitmise seaduse eelnõu seletuskirjas 3.

muudatust ja asendame seal väljendi „sotsiaalne

ühenduvus“ sõnaga „suhtluskanalid“, mida

kasutatakse konventsiooni eestikeelses tõlkes.

Rahvusvaheline Töökonverents

KONVERENTSI SAJA KÜMNENDAL ISTUNGIL

6. JUUNIL 2022. AASTAL GENFIS HEAKS KIIDETUD

MUUDETUD 2006. AASTA MERETÖÖ KONVENTSIOONI

(MLC, 2006)

2022. AASTA MUUDATUSED

AUTENTNE TEKST

MUUDETUD 2006. AASTA MERETÖÖ KONVENTSIOONI (MLC, 2006)

2022. AASTA MUUDATUSED

2006. aasta meretöö konventsiooni koodeksi eeskirja 1.4 muudatused

Standard A1.4. Töövahendus

Asendada lõike 5 punkti c alapunkt vi järgmisega:

„vi) kehtestavad kindlustuse või samaväärse asjakohase meetme abil

kaitsesüsteemi, et hüvitada meremeestele rahaline kahju, mis

võib neile tekkida juhul, kui töövahendusteenus jääb osutamata

või asjaomane reeder ei täida meretöölepingu kohaselt oma

kohustusi meremeeste vastu, ning tagavad, et meremehi

teavitatakse enne töölevõtmist või töölevõtmise käigus nende

kaitsesüsteemijärgsetest õigustest.“

2006. aasta meretöö konventsiooni koodeksi eeskirja 2.5 muudatused

Standard A2.5.1. Kojusõit

Lisada uus lõige 9 ja nummerdada järgmine lõige ümber:

„9. Liikmed hõlbustavad meremeeste viivitamatut kojusõitu,

sealhulgas juhul, kui nad loetakse hüljatuks standardi A2.5.2 lõike 2

tähenduses. Sadamariigid, lipuriigid ja tööjõudu tarnivad riigid

teevad koostööd tagamaks, et nende territooriumil või nende lipu all

sõitval laeval hüljatud meremeeste asendamiseks tööle võetud

meremeestele antakse konventsioonist tulenevad õigused.“

2006. aasta meretöö konventsiooni koodeksi eeskirjade 3.1 ja 4.4

muudatused

Standard A3.1 Majutus- ja puhkevõimalused

Asendada lõige 17 järgmisega:

„17. Laeval peavad kõikide meremeeste jaoks olema

asjakohased puhkevõimalused, mugavused ja teenused, sealhulgas

suhtluskanalid, mis on kohandatud laeval elavate ja töötavate

meremeeste vajadustele, võttes arvesse eeskirja 4.3 ja sellega seotud

koodeksi sätteid, mis käsitlevad töötervishoidu ja tööohutust ning

õnnetuste ärahoidmist.“

Suunis B3.1.11. Puhkeruumid, post ja laeva külastamine

Asendada lõike 4 punkt j järgmisega:

„j) võimaluse korral mõistlik juurdepääs laeva ja kalda vahelisele

telefoniühendusele, mille eest võetavad võimalikud tasud on

mõistliku suurusega.“;

lisada uus lõige 8:

„8. Reederid peaksid tagama oma laeva pardal olevatele

meremeestele võimaluse korral internetiühenduse, mille eest

võetavad võimalikud tasud on mõistliku suurusega.“

Suunis B4.4.2. Olmerajatised ja -teenused sadamates

Lisada uus lõige 5 ja nummerdada järgmine lõige ümber:

„5. Liikmed peaksid tagama oma sadamates ja nendega seotud

ankrupaikades laeva pardal olevatele meremeestele võimaluse korral

internetiühenduse, mille eest võetavad võimalikud tasud on mõistliku

suurusega.“

2006. aasta meretöö konventsiooni koodeksi eeskirja 3.2 muudatused

Standard A3.2. Toit ja toitlustamine

Asendada lõike 2 punktid a ja b järgmisega:

„a) toidu- ja joogiveevarud on pardal olevate meremeeste arvu,

nende toiduga seotud usulisi nõudeid ja kultuuritavasid ning

sõidu kestust ja laadi arvesse võttes koguse, toiteväärtuse,

kvaliteedi ja mitmekesisuse poolest sobivad ning need antakse

töösuhte kestel tasuta;

b) toitlustusüksuse töökorraldus ja sisseseade võimaldavad

pakkuda meremeestele hügieenilistes tingimustes valmistatud ja

serveeritud sobivaid, mitmekülgseid, tasakaalustatud ja toitvaid

eineid;“;

asendada lõike 7 punkt a järgmisega:

„a) toidu- ja joogiveevarud vastavalt nende kogusele,

toiteväärtusele, kvaliteedile ja mitmekesisusele;“.

2006. aasta meretöö konventsiooni koodeksi eeskirja 4.1 muudatused

Standard A4.1. Meditsiiniabi laeval ja kaldal

Lisada uued lõiked 5 ja 6:

„5. Liige tagab viivitamatut arstiabi vajava meremehe

viivitamatu laevalt lahkumise oma territooriumil asuvalt laevalt ja

juurdepääsu kaldal asuvale meditsiinirajatisele asjakohase ravi

saamiseks.

6. Kui meremees suri laevasõidu ajal, aitab vajaduse korral liige,

kelle territooriumil surm saabus, või kui surm saabus avamerel, siis

liige, kelle territoriaalvetesse laev järgmisena siseneb, reederil

surnukeha või tuha koduriiki toimetada meremehe või tema

lähisugulase soovi kohaselt.“

Suunis B4.1.3. Meditsiiniabi andmine kaldal

Lisada uued lõiked 4 ja 5:

„4. Liige peaks tagama, et meremeest ei takistata laevalt

lahkumast rahvatervisega seotud põhjustel ning et tal on võimalik

täiendada laevavarusid, kütust, vett, toitu ja varustust.

5. Meremeest tuleks käsitada viivitamatut arstiabi vajavana

järgmistel juhtudel:

a) raske vigastus või haigus;

b) vigastus või haigus, mis võib põhjustada ajutise või püsiva

puude;

c) nakkushaigus, mis võib levida teistele meeskonnaliikmetele;

d) vigastused, millega kaasnevad luumurrud, tugev verejooks,

murdunud või põletikulised hambad või rasked põletused;

e) tugev valu, mida ei ole võimalik laeva pardal ravida, võttes

arvesse laeva töökorraldust, sobivate valuvaigistite

kättesaadavust ja nende pikemaajalise võtmise mõju tervisele;

f) suitsiidirisk ja

g) meditsiinilise kaugnõustamisteenuse osutaja soovitab ravi kaldal.“

Suunis B4.1.4. Meditsiiniabi andmine teistele laevadele ja rahvusvaheline

koostöö

Asendada lõike 1 punkt k järgmisega:

„k) korraldada meremehe surnukeha või tuha koduriiki toimetamine

meremehe enda või tema lähisugulase soovi kohaselt ja nii

kiiresti kui võimalik.“.

2006. aasta meretöö konventsiooni koodeksi eeskirja 4.3 muudatused

Standard A4.3. Töötervishoid ja tööohutus ning õnnetuste

ärahoidmine

Asendada lõike 1 punkt b järgmisega:

„b) mõistlikud ettevaatusabinõud tööõnnetuste, vigastuste ja

kutsehaigestumise ärahoidmiseks laeva pardal, sealhulgas kõigi

vajalike ja sobivas suuruses isikukaitsevahendite tagamise ning

asjakohaste meetmete rakendamise kaudu, et vähendada ja

vältida kahjulike keskkonnategurite ja kemikaalidega

kokkupuute ohtu, samuti kehavigastuste tekkimise või

haigestumise ohtu, mis võivad tuleneda seadmete ja masinate

kasutamisest laeva pardal;“.

2006. aasta meretöö konventsiooni koodeksi eeskirja 4.3 muudatused

Standard A4.3. Töötervishoid ja tööohutus ning õnnetuste ärahoidmine

Asendada lõike 5 sissejuhatus, lisada uus lõike 5 punkt a ja

nummerdada järgmised lõiked ümber:

„5. Liige tagab, et:

a) kõiki tema lipu all sõitvate laevade pardal töötavate meremeeste

surmajuhtumeid uuritakse ja need registreeritakse

nõuetekohaselt ning nende kohta esitatakse igal aastal

Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile aruanne, mis

avaldatakse ülemaailmses registris;“.

Suunis B4.3.5. Teatamine ja statistiliste andmete kogumine

Lisada uued lõiked 4 ja 5:

„4. Standardi A4.3 lõike 5 punkti a kohaselt edastatavad

surmajuhtumite andmed tuleks esitada Rahvusvahelise Tööbüroo

kindlaksmääratud vormis ja klassifikatsiooni kasutades.

5. Surmajuhtumite andmed peaksid muu hulgas sisaldama

teavet surmajuhtumi liigi (klassifikatsiooni), laeva tüübi ja

kogumahutavuse, surmajuhtumi asukoha (merel, sadamas,

ankrupaigas) ning meremehe soo, vanuse, ametikoha ja osakonna

kohta.“

Lisade muudatused

Lisa A2-I. Tõendid eeskirja 2.5 lõike 2 kohase finantstagatise kohta

Asendada punkt g järgmisega:

„g) reederi või registreeritud omaniku nimi, kui see erineb reederi

omast;“.

Lisa A4-I. Tõendid eeskirja 4.2 kohase finantstagatise kohta

Asendada punkt g järgmisega:

„g) reederi või registreeritud omaniku nimi, kui see erineb reederi

omast;“.

Eelesitatud tekst on nende muudatuste autentne tekst, mille

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni üldkonverents kiitis nõuetekohaselt

heaks oma saja kümnendal istungjärgul, mis toimus Genfis ja kuulutati

lõppenuks 2022. aasta juuni üheteistkümnendal päeval.

SELLE KINNITUSEKS oleme andnud oma allkirjad

üheteistkümnendal juunil 2022. aastal.

Konverentsi esimees

CLAUDIO MORONI

Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektor

GUY RYDER

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Justiits- ja Digiministeerium

08.04.2025 nr 2-2/3287-2

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö

konventsiooni koodeksi 2022. aasta

muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu

Esitame Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2022. aasta

muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile ning

teadmiseks teistele asutustele, kes eelnõule arvamust avaldasid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad:

1. eelnõu;

2. seletuskiri;

3. vastavustabel;

4. seletuskirja lisa (märkuste ja ettepanekute tabel);

5. meretöö konventsiooni koodeksi 2022. a muudatuste eestikeelne tõlge.

Stella Vogt

5886 4172, [email protected]

1

28.03.2025

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni koodeksi 2022. aasta

muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõuga kiidetakse heaks Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni

(edaspidi meretöö konventsioon) koodeksi 2022. a 6. juunil vastu võetud muudatused.

Muudatused puudutavad töövahendust, kojusõitu, majutus- ja puhkevõimalusi, puhkeruume,

olmerajatisi ja -teenuseid sadamates, toitu ja toitlustamist, meditsiiniabi laeval ja kaldal,

rahvusvahelist koostööd seoses meditsiiniabi andmisega, töötervishoidu ja tööohutust,

surmajuhtumitest teatamist ja statistiliste andmete kogumist ning tõendeid finantstagatiste

kohta.

1.1. Sisukokkuvõte

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (edaspidi ILO) peakonverents võttis 2006. aasta

23. veebruaril Genfis vastu meretöö konventsiooni, mis koondas 68 kehtivat ILO merendusalast

rahvusvahelist konventsiooni ja soovitust, samuti mitmed üldpõhimõtted. Meretöö

konventsioon jõustus rahvusvaheliselt 20. augustil 2013. Meretöö konventsioon loodi

eesmärgiga kehtestada ühtne kord, mis sisaldaks võimalikult suurel hulgal asjakohaseid

põhimõtteid, et tagada kõigile meremeestele inimväärsed töö- ja elamistingimused.

Meretöö konventsioon koosneb artiklitest, eeskirjadest ja koodeksist, mis omakorda koosneb

standarditest ja suunistest. Koodeks jaguneb A-osaks (standardid) ja B-osaks (suunised).

Meretöö konventsiooni ratifitseerinud ILO liige on kohustatud täitma konventsiooni artikleid,

eeskirju ja koodeksi A-osa, mis kohustavad austama eeskirjades ettenähtud õigusi ja

põhimõtteid ning rakendama kõiki eeskirju koodeksi A-osa vastavates sätetes ettenähtud viisil.

Koodeksi B-osa sätteid ei ole kohustuslik järgida.

Muudatused puudutavad laevapere liikme teavitamist talle tekitatud kahju hüvitamise korrast

(standard A1.4), laevapere liikmele abi osutamist hülgamise korral (standard A2.5.1), laeval

sotsiaalse ühendatuse (internetiühenduse) võimaldamist (standard A3.1), laeva toidu- ja

joogivarude dokumenteerimist (standard A3.2), laevapere liikmele meditsiiniabi osutamist

(standard A4.1), laevapere liikme surnukeha elukohariiki toimetamist ja sellega seoses

riigiasutustepoolset reederi abistamist (standard A4.1) ning surmajuhtumite uurimist ja

Rahvusvahelise Tööbüroo teavitamist vastavatest surmajuhtumitest (standard A4.3). Lisaks

täpsustatakse mõningaid töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid (standard A4.3) ning andmeid, mis

peavad olema märgitud kutsehaigestumisest ja tööõnnetusest põhjustatud tervisekahjustuse ja

surmaga seotud lepinguliste nõuete hüvitamise tagatise olemasolu tõendaval dokumendil (lisa

A4-I) ning kulude hüvitamise tagatise olemasolu tõendaval dokumendil laevapere liikme

hülgamise korral (lisa A2-I).

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete

ja töökeskkonna osakonna nõunikud Kaia Läänemets-Ester (teenistusest lahkunud) ja Stella

Vogt (e-post [email protected], tel 5886 4172), töösuhete poliitika juht Liis Tõnismaa

2

(teenistussuhe ajutiselt peatatud) ja töövaldkonna andmete nõunik Ingel Kadarik (e-post

[email protected], tel 5451 0226).

Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (e-post [email protected]).

Meretöö konventsiooni muudatused on eesti keelde tõlkinud vandetõlk Maris Järve (e-post

[email protected], tel 551 2071).

Eelnõu, seletuskirja ja konventsiooni muudatused on keeletoimetanud Justiits- ja

Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel (e-post

[email protected]).

1.3. Märkused

Eesti ratifitseeris meretöö konventsiooni 23. veebruaril 2016 vastu võetud Rahvusvahelise

Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni ratifitseerimise seadusega (RT II, 08.03.2016, 3).

Ratifitseerimiskiri anti ILO-le hoiule 5. mail 2016 ning meretöö konventsioon jõustus Eesti

Vabariigi suhtes 5. mail 2017 (RT II, 08.03.2016, 4). 19. detsembri 2024. a seisuga on meretöö

konventsiooni ratifitseerinud 108 ILO liikmesriiki.

Välissuhtlemisseaduse (VäSS) § 25 lg 1 sätestab rahvusvahelise lepinguõiguse põhimõtte, mille

kohaselt välislepingut muudetakse välislepingu sõlmimisega samas korras, kui välislepingus ei

ole ette nähtud teisiti. Kui välisleping on ratifitseeritud Riigikogus, tuleb ka selle muudatused

üldjuhul ratifitseerida Riigikogus. VäSS §-s 20 on käsitletud välislepinguid, mis tuleb kindlasti

ratifitseerida Riigikogus. Meretöö konventsiooni muudatused tuleb ratifitseerida Eesti

Vabariigi põhiseaduse § 121 punkti 2 ja VäSS § 20 punkti 2 kohaselt, mis näevad ette lepingu

ratifitseerimise Riigikogu poolt, kui lepingu rakendamiseks on tarvis muuta Eesti seadusi.

Meretöö konventsiooni artikli XV lõike 8 punkti a ja VäSS-i § 6 lõike 1 punkti 2 alusel

ratifitseeritakse kõnealused muudatused heakskiitmise seaduse vastuvõtmisega.

2022. aasta muudatuste rahvusvahelist jõustumist meretöö konventsiooni osaliste suhtes

reguleerivad konventsiooni artikli XV lõiked 7–8. Artikli XV lõike 8 kohaselt jõustub

heakskiidetuks loetud koodeksi muudatus kuus kuud pärast kaheaastase vastuväidete esitamise

perioodi lõppu. Sama artikli lõike 7 kohaselt ei jõustu muudatused, kui ettenähtud tähtaja lõpuks

on Rahvusvahelise Tööbüroo peadirektorile laekunud ametlikud vastuväited rohkem kui 40

protsendilt ILO liikmetelt, kes on konventsiooni ratifitseerinud ning kelle laevade

kogumahutavus on vähemalt 40 protsenti konventsiooni ratifitseerinud liikmete laevade

kogumahutavusest. Vastuväiteid muudatustele ei laekunud ning jõustumise kuupäev on

saabunud. 2022. aasta muudatused jõustusid rahvusvaheliselt, sh Eesti suhtes, 23. detsembril

2024.

Eelnõu on seotud menetluses oleva meretöö seaduse (MTööS) muutmise seaduse eelnõuga, mis

rakendab muudatused riigisiseses õiguses. MTööS-i muutmise seaduse eelnõu menetletakse

samal ajal kõnealuse eelnõuga. Lisaks on eelnõu seotud Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014. a

määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ muutmise määruse

eelnõuga ning tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määruse nr 49 „Laevapere liikme

toidunormid ja toitlustamise kord“ muutmise määruse eelnõuga, millega samuti kavandatakse

rakendada muudatusi riigisiseses õiguses. Nimetatud määruste muutmise menetlust alustatakse

3

käesoleva eelnõu menetluse edasistes etappides, et jõustada kõik meretöö konventsiooni

koodeksi 2022. a 6. juunil vastu võetud muudatused ühel ajal.

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõul ei ole puutumust

isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Seaduse eesmärk on kiita heaks meretöö konventsiooni koodeksi 2022. aasta muudatused,

millega tagatakse Eesti õiguse vastavus rahvusvahelistele standarditele.

Eelnõule ei ole eelnenud väljatöötamiskavatsust. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1

lg 2 punkti 3 kohaselt ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav, kui tegemist on

välislepingu sõlmimise muutmise või lõpetamisega. Kuna tegemist on välislepingu

muutmisega, siis ei ole väljatöötamiskavatsuse koostamine vajalik.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu kohaselt kiidab Riigikogu heaks meretöö konventsiooni koodeksi 2022. aasta

muudatused. Koodeksis tehakse alljärgnevad muudatused.

1. muudatus

Muudetakse standardi A1.4 lõike 5 punkti c alapunkti vi. Uue sõnastuse kohaselt peab ILO liige

oma õigusnormide või muude meetmetega kehtestama kindlustuse või samaväärse asjakohase

meetme abil kaitsesüsteemi, et hüvitada meremeestele rahaline kahju, mis võib neile tekkida

juhul, kui töövahendusteenus jääb osutamata või asjaomane reeder ei täida meretöölepingu

kohaselt oma kohustusi meremeeste vastu, ning tagavad, et meremehi teavitatakse enne

töölevõtmist või töölevõtmise käigus nende kaitsesüsteemijärgsetest õigustest.

Eesti õigus vastab osaliselt sellele sättele, kuna selline kahju hüvitamise kaitsesüsteem on

MTööS-i § 72 lg 2 kohaselt loodud. Viidatud sätte kohaselt hüvitab töövahendusteenuse osutaja

oma kohustuste täitmata jätmisest või mittenõuetekohasest täitmisest laevapere liikmele tekkiva

varalise kahju võlaõigusseaduses sätestatud korras. Mis puudutab standardi punktis sätestatud

meremehe kahju hüvitamise süsteemist teavitamise kohustust, siis selle ülevõtmiseks Eesti

õigusesse lisatakse MTööS-i § 72 lõikesse 1 punkt 21, mille kohaselt peab töövahendusteenuse

osutaja, kes vahendab laevapere liiget rahvusvahelist meresõitu tegevale laevale, mille

kogumahutavus on 200 või enam, teavitama laevapere liiget hiljemalt meretöölepingu

sõlmimise ajal sama paragrahvi lõikest 2 tulenevast õigusest. Seega peab töövahendusteenuse

osutaja edaspidi teavitama laevapere liiget hiljemalt töölepingu sõlmimise ajal laevapere liikme

õigusest nõuda talle tekitatud varalise kahju hüvitamist, kui töövahendusteenuse osutaja ei täida

oma kohustusi või täidab need mittenõuetekohaselt.

4

2. muudatus

Standardisse A2.5.1 lisatakse uus lõige 9. Selle sätte kohaselt hõlbustavad ILO liikmed

meremeeste viivitamatut kojusõitu, sealhulgas juhul, kui nad loetakse hüljatuks standardi

A2.5.2 lõike 2 tähenduses. Sadamariigid, lipuriigid ja tööjõudu tarnivad riigid teevad koostööd,

tagamaks, et nende territooriumil või nende lipu all sõitval laeval hüljatud meremeeste

asendamiseks tööle võetud meremeestele antakse konventsioonist tulenevad õigused.

Eelkõige peetakse meremeeste viivitamatu kojusõidu hõlbustamise all silmas seda, et

riigiasutused (Eestis näiteks Transpordiamet ja Välisministeerium) osutavad vastavalt oma

pädevusele selleks abi. Seetõttu täiendatakse muudatuse Eesti õigusesse ülevõtmiseks MTööS-

i § 60 lõikega31, mille kohaselt osutavad sama lõike teises lauses nimetatud riigiasutused

vajaduse korral vastavalt oma pädevusele laevapere liikmele abi tema viivitamatu kojusõidu

korraldamiseks, kui laevapere liige loetakse hüljatuks käesoleva seaduse § 611 lõike 2 punktides

2 ja 3 sätestatud juhtudel.

3. muudatus

Muudetakse standardi A3.1 lõike 17 sõnastust. Muudetud sätte kohaselt peavad laeval kõikide

meremeeste jaoks olema asjakohased puhkevõimalused, mugavused ja teenused, sealhulgas

suhtluskanalid, mis on kohandatud laeval elavate ja töötavate meremeeste vajadustele, võttes

arvesse eeskirja 4.3 ja sellega seotud koodeksi sätteid, mis käsitlevad töötervishoidu ja

tööohutust ning õnnetuste ärahoidmist. Võrreldes varem kehtinud punkti 17 sõnastusega on

lisatud kohustus tagada laeval „suhtluskanalid“.

Kuivõrd muus osas vastab Eesti õigus standardi A3.1 lõikele 17, siis võetakse laeval

suhtluskanalite tagamist puudutav muudatus üle selliselt, et täiendatakse Vabariigi Valitsuse

10. juuli 2014. a määruse nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ § 7

lõiget 3 punktiga 3. Selle sätte kohaselt tuleb laevapere liikmetele luua ühe tasuta

puhkevõimalusena internetiühenduse kasutamise võimalus.

4. muudatus

Muudetakse suunise B3.1.11 lõike 4 punkti j sõnastust. Muudetud sätte kohaselt tuleks

võimaluse korral kaaluda meremeestele sellise tasuta puhkevõimaluse loomist nagu mõistlik

juurdepääs laeva ja kalda vahelisele telefoniühendusele, kusjuures selle teenuse kasutamise

tasud võiksid olla mõistliku suurusega. Kuna tegemist on suunisega, siis ei pea seda Eesti

õigusesse üle võtma.

5. muudatus

Suunisesse B3.1.11 lisatakse lõige 8. Lisatud sätte kohaselt peaksid reederid tagama oma laeva

pardal olevatele meremeestele võimaluse korral internetiühenduse, mille eest võetavad

võimalikud tasud võiksid olla mõistliku suurusega. Kuna tegemist on suunisega, siis ei pea seda

Eesti õigusesse üle võtma.

6. muudatus

Suunisesse B4.4.2 lisatakse uus lõige 5. Lisatud sätte kohaselt peaksid ILO liikmed tagama oma

sadamates ja nendega seotud ankrupaikades laeva pardal olevatele meremeestele võimaluse

5

korral internetiühenduse, mille eest võetavad võimalikud tasud võiksid olla mõistliku

suurusega. Kuna tegemist on suunisega, siis ei pea seda Eesti õigusesse üle võtma.

7. muudatus

Muudetakse standardi A3.2 lõike 2 punkti a sõnastust. Muudetud sätte kohaselt tagab iga ILO

liige, et tema lipu all sõitvatel laevadel täidetakse järgmisi miinimumnõudeid: toidu- ja

joogiveevarud on pardal olevate meremeeste arvu, nende toiduga seotud usulisi nõudeid ja

kultuuritavasid ning sõidu kestust ja laadi arvesse võttes koguse, toiteväärtuse, kvaliteedi ja

mitmekesisuse poolest sobivad ning need antakse töösuhte kestel tasuta. Punkti a sõnastust

täiendatakse, lisades lause lõppu nõude, et toidu- ja joogiveevarud antakse töösuhte kestel

tasuta.

Muus osas vastas Eesti õigus juba praegu meretöö konventsiooni sellele sättele. Nõue anda

toidu- ja joogivarud töösuhte kestel tasuta sisaldub ka MTööS-i § 28 lõikes 1, mille kohaselt

korraldab kapten reederi kulul laevaperele toidu varumise ja laevapere liikmete korrapärase

toitlustamise laeval. Seega pole kõnealust muudatust vaja eraldi üle võtta.

8. muudatus

Muudetakse standardi A3.2 lõike 2 punkti b sõnastust. Uuesti sõnastatud punkti b kohaselt

tagab iga ILO liige, et tema lipu all sõitvatel laevadel täidetakse järgmisi miinimumnõudeid:

toitlustusüksuse töökorraldus ja sisseseade võimaldavad pakkuda meremeestele hügieenilistes

tingimustes valmistatud ja serveeritud sobivaid, mitmekülgseid, tasakaalustatud ja toitvaid

eineid. Võrreldes varasema sättega on lisatud nõue, et eined peavad olema tasakaalustatud.

Eesti õigus vastas juba varem, enne selle muutmist sellele standardile. Samuti on standardi

muudatus, mille kohaselt peavad eined olema tasakaalustatud, kooskõlas Eesti õigusega. Nimelt

arvestatakse tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määruse nr 49 „Laevapere liikme

toidunormid ja toitlustamise kord“ § 3 lõike 3 kohaselt toitlustamisel tasakaalustatud toitumise

põhimõtteid ning § 6 lõike 1 kohaselt peab laevapere liikme toit olema muu hulgas

tasakaalustatud. Seega pole vaja kõnealust muudatust eraldi üle võtta.

9. muudatus

Muudetakse standardi A3.2 lõike 7 punkti a sõnastust. Muudetud sätte kohaselt nõuab pädev

asutus kooskõlas 5. jaos sätestatud jätkuva vastavuse tagamise toimingutega, et kapten teeks

või et kapteni volitusel tehtaks laeval sageli dokumenteeritud kontrolle, et vaadata üle toidu- ja

joogiveevarud vastavalt nende kogusele, toiteväärtusele, kvaliteedile ja mitmekesisusele. Sätte

varasema sõnastuse kohaselt tuli toidu- ja joogiveevarusid üle vaadata, kuid muudetud sättesse

on lisatud nõue, et seda tuleb teha vastavalt nende kogusele, toiteväärtusele, kvaliteedile ja

mitmekesisusele.

Standardi varasem sõnastus vastas tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määruse nr 49

„Laevapere liikme toidunormid ja toitlustamise kord“ § 3 lõikele 6, mida nüüd muudetakse ja

mis sõnastatakse järgmiselt: „Kapten või tema nimetatud ohvitser ja toitlustamise eest vastutav

töötaja või laevakokk koostavad kindlaksmääratud ajavahemike järel ülevaate toidu ja

joogiveevarude koguse, toiteväärtuse, kvaliteedi ja mitmekesisuse ning toitlustusruumide,

kambüüsi ja muu varustuse kohta.“

6

10. muudatus

Standardisse A4.1 lisatakse lõige 5. Selle sätte kohaselt tagab iga ILO liige viivitamatut arstiabi

vajava meremehe viivitamatu laevalt lahkumise oma territooriumil asuvalt laevalt ja

juurdepääsu kaldal asuvale meditsiinirajatisele asjakohase ravi saamiseks.

MTööS-i § 33 lõike 2 sõnastus vastab juba praegu osaliselt kõnealusele koodeksi muudatusele.

MTööS-i § 33 lõike 2 praeguse sõnastuse kohaselt saadab kapten juhul, kui laevapere liikme

haigus või vigastus ei võimalda tema ravimist laeval või kui laevapere liikme haigus on ohtlik

tema või teiste laeval olevate isikute elule või tervisele või kui ei ole võimalik rakendada

meetmeid haiguse leviku vältimiseks, laevapere liikme ravile tervishoiuteenuse osutaja juurde.

Kehtivas MTööS-i § 33 lõikes 2 ei ole aga viidatud sellele, et meremehe lahkumine laevalt tuleb

tagada viivitamatult.

Seetõttu täiendatakse MTööS-i § 33 lõike 2 sõnastust pärast sõnu „kapten laevapere liikme“

sõnaga „viivitamata“, et tagada kooskõla standardi A4.1 uue lõikega 5.

11. muudatus

Standardisse A4.1 lisatakse lõige 6. Selle sätte kohaselt aitab vajaduse korral see ILO liige,

kelle territooriumil toimunud laevasõidu ajal meremees suri, või kui surm saabus avamerel, siis

liige, kelle territoriaalvetesse laev järgmisena siseneb, reederil surnukeha või tuha koduriiki

toimetada meremehe või tema lähisugulaste soovi kohaselt.

Muudatuse ülevõtmiseks Eesti õigusesse täiendatakse MTööS-i §-ga 381, milles sätestatakse

riigi kohustused laevapere liikme surma korral. Paragrahv sätestab, et kui laevapere liikme surm

saabus laevasõidu ajal Eesti Vabariigi territoriaalvetes või avamerel enne laeva sisenemist Eesti

Vabariigi territoriaalvetesse, siis aitab Välisministeerium vajaduse korral reederil vastavalt oma

pädevusele surnukeha või tuha elukohariiki toimetada, võttes arvesse laevapere liikme või tema

lähedaste soovi.

12. muudatus

Suunisesse B4.1.3 lisatakse lõige 4. Selle sätte kohaselt peaks iga ILO liige tagama, et

meremeest ei takistata laevalt lahkumast rahvatervisega seotud põhjustel ning et tal on võimalik

täiendada laevavarusid, kütust, vett, toitu ja varustust. Kuna tegemist on suunisega, siis ei pea

seda Eesti õigusesse üle võtma.

13. muudatus

Suunisesse B4.1.3 lisatakse lõige 5. Selle sätte kohaselt tuleks meremeest käsitada viivitamatut

arstiabi vajavana järgmistel juhtudel: a) raske vigastus või haigus; b) vigastus või haigus, mis

võib põhjustada ajutise või püsiva puude; c) nakkushaigus, mis võib levida teistele

meeskonnaliikmetele; d) vigastused, millega kaasnevad luumurrud, tugev verejooks, murdunud

või põletikulised hambad või rasked põletused; e) tugev valu, mida ei ole võimalik laeva pardal

ravida, võttes arvesse laeva töökorraldust, sobivate valuvaigistite kättesaadavust ja nende

pikemaajalise võtmise mõju tervisele; f) suitsiidirisk ja g) meditsiinilise kaugnõustamisteenuse

osutaja soovitab ravi kaldal. Kuna tegemist on suunisega, siis ei pea seda Eesti õigusesse üle

võtma.

7

14. muudatus

Muudetakse suunise B4.1.4 lõike 1 punkti k sõnastust. Muudetud sätte kohaselt peaks iga ILO

liige pöörama nõuetekohast tähelepanu rahvusvahelisele koostööle abi osutamisel,

programmide väljatöötamisel ja teadustöös tervisekaitse ja meditsiiniabi valdkonnas. Koostöös

tuleks korraldada meremehe surnukeha või tuha koduriiki toimetamine meremehe enda või

tema lähisugulase soovi kohaselt ja nii kiiresti kui võimalik. Kuna tegemist on suunisega, siis

ei pea seda Eesti õigusesse üle võtma.

15. muudatus

Muudetakse standardi A4.3 lõike 1 punkti b sõnastust. Muudetud sätte kohaselt käsitlevad

õigusnormid ja muud meetmed, mis tuleb vastu võtta eeskirja 4.3 lõike 3 kohaselt, järgmisi

küsimusi: mõistlikud ettevaatusabinõud tööõnnetuste, vigastuste ja haiguste ärahoidmiseks

laeva pardal, sealhulgas kõigi vajalike ja sobivas suuruses isikukaitsevahendite tagamise ja

asjakohaste meetmete rakendamise kaudu, et vähendada ja vältida kahjulike keskkonnategurite

ja kemikaalidega kokkupuute ohtu, samuti vigastuste või haiguste ohtu, mis võivad tuleneda

seadmete ja masinate kasutamisest laeva pardal.

Kõnealune muudatus vastab MTööS-i § 30 lõikele 1, mille kohaselt tagab reeder laevapere

liikmele ohutud ja tervislikud töökeskkonnatingimused ning rakendab meetmeid õnnetuste

ärahoidmiseks kooskõlas töötervishoiu ja tööohutuse seadusega. Lisaks tuleneb töötervishoiu

ja tööohutuse seaduse § 3 lõikest 5, et tööandjal on kohustus anda töötajale isikukaitsevahendid,

kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei ole võimalik vältida või kui töökeskkonna ohuteguri

parameetrit ei ole võimalik viia vastavusse kehtestatud piirnormiga tehnilisi

ühiskaitsevahendeid või töökorralduslikke abinõusid kasutades.

16. muudatus

Standardi A4.3 lõike 5 sissejuhatust muudetakse, lisatakse uus lõike 5 punkt a ja

nummerdatakse lõiked ümber. Muudetud sätte kohaselt tagab iga ILO liige, et kõiki tema lipu

all sõitvate laevade pardal töötavate meremeeste surmajuhtumeid uuritakse ja need

registreeritakse nõuetekohaselt ning nende kohta esitatakse igal aastal Rahvusvahelise

Tööbüroo peadirektorile aruanne, mis avaldatakse ülemaailmses registris.

Eesti õigus on muudatusega osaliselt kooskõlas, kuivõrd kõiki laevapere liikmete

surmajuhtumeid uuritakse ja need registreeritakse nõuetekohaselt. Eestis uurib tööõnnetusi,

sealhulgas laeva pardal juhtunud tööõnnetusi, Tööinspektsioon, surmajuhtumeid Politsei- ja

Piirivalveamet ning laevaõnnetusi Ohutusjuurdluskeskus. Küll aga ei reguleeri Eesti õigus

hetkel laevapere liikmete surmade kohta andmete esitamist ja nende andmete

riigiasutustepoolset kogumist, mille tõttu puudub praegu sellistest surmajuhtumitest ka hea

ülevaade ja võimalus neid koondatult ILO-le edastada. Seetõttu täiendatakse MTööS-i § 38

lõikega 11, millega pannakse reederile kohustus teavitada Transpordiametit laevapere liikme

surmast viivitamata pärast laevapere liikme surma ning edastada e-posti teel Transpordiametile

laevapere liikme surmaga seoses järgmised andmed: 1) laevapere surnud liikme sugu; 2)

laevapere surnud liikme vanus; 3) laevapere surnud liikme teenistusaste; 4) laevapere surnud

liikme ametikoht laeval; 5) laevapere liikme surma põhjus; 6) selle laeva tüüp, millel

surmajuhtum aset leidis; 7) laeva kogumahutavus; 8) kas laev oli laevapere liikme surma hetkel

merel, sadamas, ankrus või ei ole laeva selleaegne asukoht teada; 9) kas laevapere surnud liige

töötas tekil, mootoriruumis, toitlustusüksuses või mujal.

8

Seejuures on Rahvusvahelisele Tööbüroole surmajuhtumite kohta ülemaailmses registris

avaldamiseks aruannet esitama pädev asutus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

(edaspidi MKM). Nimelt tuleneb Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323

„Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi MKM-i põhimäärus)

§ 12 punktist 4, et ministeeriumi põhiülesanne on valitsemisalas rahvusvahelise koostöö

korraldamine, sealhulgas Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste organisatsioonide alane tegevus.

Lisaks on MKM-i põhimääruse § 17 punkti 182 kohaselt MKM-i töösuhete ja töökeskkonna

osakonna põhiülesanne tööpoliitika kavandamine ja koordineerimine ja selle elluviimise

korraldamine. Seetõttu on MKM-i töösuhete ja töökeskkonna osakonna ülesanne ka tegeleda

oma valdkonnas rahvusvaheliste organisatsioonide alase tegevusega ning osakond on pädev

esitama aruannet laevapere liikmete surmajuhtumite kohta Rahvusvahelisele Tööbüroole.

17. muudatus

Suunisesse B4.3.5 lisatakse uus lõige 4. Selle sätte järgi tuleks standardi A4.3 lõike 5 punkti a

kohaselt edastatavad surmajuhtumite andmed esitada Rahvusvahelise Tööbüroo

kindlaksmääratud vormis ja klassifikatsiooni kasutades. Kuna tegemist on suunisega, siis ei pea

seda Eesti õigusesse üle võtma, kuid praktikas seda järgitakse, kuna MKM esitab kõnealused

andmed surmajuhtumite kohta ILO saadetud vormis ja klassifikatsiooni kasutades.

18. muudatus

Suunisesse B4.3.5 lisatakse uus lõige 5. Selle sätte kohaselt peaksid surmajuhtumite andmed

sisaldama muu hulgas teavet surmajuhtumi liigi (klassifikatsiooni), laeva tüübi ja

kogumahutavuse, surmajuhtumi asukoha (merel, sadamas, ankrupaigas) ning meremehe soo,

vanuse, ametikoha ja osakonna kohta. Kuna tegemist on suunisega, siis ei pea seda Eesti

õigusesse üle võtma, kuid suunist on arvestatud MTööS-i muutmise seaduse eelnõu § 38 lõikes

11.

19. muudatus

Muudetakse lisa A2-I punkti g sõnastust. Muudetud sätte kohaselt peab standardi A2.5.2 lõikes

7 osutatud sertifikaat või muu dokumentaalne tõend finantstagatise olemasolu kohta (st

sertifikaat või muu dokumentaalne tõend finantstagatise olemasolu kohta meremeeste

hülgamise korral) sisaldama muu hulgas järgmist teavet: reederi või registreeritud omaniku

nimi, kui see erineb reederi omast.

Kõnealuse sätte ülevõtmiseks muudetakse MTööS-i § 611 lõiget 7. Muudetud sätte kohaselt

peavad vastutuskindlustuse poliisil või muul tagatise olemasolu tõendaval dokumendil, mis on

väljastatud laevale, millele kohaldatakse samas paragrahvis sätestatud tagatise nõuet, olema

märgitud lisaks MTööS-i § 391 lõike 3 punktides 1–6 sätestatud andmetele järgmised andmed:

1) laevapere liikmete abitaotlustega tegeleva tagatiseandja töötaja või üksuse telefoninumber ja

e-posti aadress; 8) tagatiseandja kinnitus, et tagatisleping vastab Rahvusvahelise

Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni standardi A2.5.2 nõuetele.

20. muudatus

Muudetakse lisa A4-I punkti g sõnastust. Muudetud sätte kohaselt peab standardi A4.2.1 lõike

14 alusel nõutav sertifikaat või muu dokumentaalne tõend finantstagatise olemasolu kohta (s.o

sertifikaat või muu dokumentaalne tõend finantstagatise olemasolu kohta meremehe haiguse,

9

vigastuse või surma puhul) sisaldama muu hulgas järgmist teavet: reederi või registreeritud

omaniku nimi, kui see erineb reederi omast.

Kõnealuse sätte ülevõtmiseks muudetakse MTööS-i § 391 lõiget 3. Muudetud sätte kohaselt

peavad vastutuskindlustuse poliisil või muul tagatise olemasolu tõendaval dokumendil, mis on

väljastatud laevale, millele kohaldatakse samas paragrahvis sätestatud tagatise nõuet, olema

märgitud järgmised andmed: 1) laeva nimi ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO)

registrinumber ning registreerimissadam; 2) laevaomaniku nimi ja peamine tegevuskoht 2)

laevaomaniku nimi ja peamine tegevuskoht; 3) reederi nimi, kui see erineb laevaomaniku

nimest; 4) tagatise liik ja kestus; 5) tagatiseandja nimi ja peamine tegevuskoht; 6) laeva

kutsungsignaal; 7) laevapere liikmete nõuetega tegeleva tagatiseandja töötaja või üksuse

telefoninumber ja e-posti aadress; 8) tagatiseandja kinnitus, et tagatisleping vastab

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni standardi A4.2.1 lõike 8 nõuetele.

Seletuskirjale on lisatud meretöö konventsiooni koodeksi 2022. aasta muudatuste ja Eesti

õiguse võrdlustabel (lisa).

4. Eelnõu terminoloogia

Meretöö konventsiooni heakskiitmisega ei võeta Eesti õiguses kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega (vt seletuskirja lisa 1).

6. Seaduse mõjud

Meretöö konventsiooni koodeksi 2022. aasta muudatuste heakskiitmise seadusega kiidetakse

heaks meretöö konventsiooni koodeksi muudatused.

Kehtiv õigus viiakse meretöö konventsiooni koodeksi muudatustega kooskõlla menetluses

oleva MTööS-i muutmise seaduse eelnõuga. Sellega seoses kavandatakse muuta ka Vabariigi

Valitsuse 10. juuli 2014. a määrust nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise

tingimustele“ ning tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määrust nr 49 „Laevapere liikme

toidunormid ja toitlustamise kord“, mille muutmise menetlus algatatakse käesoleva eelnõu

menetluse edasistes etappides, et jõustada kõik meretöö konventsiooni koodeksi 2022. a

6. juunil vastu võetud muudatused ühel ajal. Meretöö konventsiooni koodeksi muudatuste

heakskiitmise mõjud on seetõttu samad mis MTööS-i muutmise seaduse eelnõul ja eelnimetatud

määruste muutmise määruste eelnõudel.

MTööS-i muudatustega täpsustatakse laevapere liikmete ravile saatmise tingimusi, reederi ja

riigiasutuste kohustusi seoses laevapere liikme surma ja hülgamisega ning laevapere

renditöötajast liikme õigust saada teavet talle tekitatud kahju hüvitamise tingimustest.

Muudatuste rakendamine avaldab järgmist mõju:

1) sotsiaalne, sh demograafiline mõju: muudatused avaldavad positiivset mõju laevapere

liikmete füüsilisele ja vaimsele tervisele ning suurendavad nende teadlikkust oma

õigustest;

2) majanduslik mõju: muudatused võivad suurendada reederite halduskoormust, kuna

neile lisandub andmete esitamise kohustus laevapere liikme surma korral, kuid samal

10

ajal võib nende halduskoormus väheneda, kuna riigiasutustele lisandub kohustus aidata

reederil surnukeha kodumaale toimetada;

3) mõju riigivalitsemisele, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele:

muudatused võivad suurendada riigiasutuste töökoormust, kuna eelkõige

Välisministeerium peab oma pädevuse piires reedereid ja laevapere liikmeid abistama

ning Transpordiametile lisandub andmete kogumise, säilitamise ja edastamise kohustus.

Laevapere mõjutatud liikmete sihtrühm on keskmise suurusega, reederite ja riigiasutuste

sihtrühmad on väikesed. Avalduvate mõjude ulatus ja sagedus on väike. Ebasoovitavaid

mõjusid ei tuvastatud või nende esinemise risk on väike.

Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014. a määruses nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval

majutamise tingimustele“ tehtava muudatusega sätestatakse, et ühe tasuta puhkevõimalusena

peab laevapere liikmetel olema internetiühenduse kasutamise võimalus. Muudatuse

rakendamine avaldab järgmist mõju:

1) sotsiaalne, sh demograafiline mõju: internetiühenduse tagamisel on positiivne mõju

laevapere liikmete vaimsele tervisele, sotsiaalsele kaasatusele, ühiskondlikus elus

osalemisele;

2) mõju haridusele, kultuurile ja spordile: paraneb laevapere liikmete võimalus osaleda

haridus- ja kultuurivaldkonnas interneti kaudu;

3) mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale: paraneb laevapere liikmete ligipääs

infoühiskonna teenustele;

4) majanduslik mõju: laevaomanike kulutused internetiühenduse loomiseks ja

ülalpidamiseks võivad suureneda.

Mõjutatud laevapere liikmete sihtrühm on keskmise suurusega ja reederite sihtrühm on väike.

Avalduva mõju ulatus ja sagedus on väike, kuna internetiühendus on juba praegu laevadel

tagatud. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määruses nr 49 „Laevapere liikme toidunormid ja

toitlustamise kord“ tehtava muudatusega täpsustatakse, et juba praegu kehtiva määruse alusel

kindlaksmääratud ajavahemike järel koostatavad toiduvarude ülevaated peavad hakkama

sisaldama ka hinnanguid toiduvarude toiteväärtuse, kvaliteedi ja mitmekesisuse kohta.

Muudatuse rakendamisega kaasneb sotsiaalne, sh demograafiline mõju. Muudatus mõjutab

positiivselt laevapere liikmete tervist, kuna tagab kvaliteetse toidu meresõidu ajal, kuid

tegelikkuses on muudatusega kaasneva mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus väike, kuna

kehtiva korra alusel võib eeldada, et toiduvarude kvaliteedi, toiteväärtuse ja mitmekesisuse

aspektidele pööratakse tähelepanu juba praegu. Ebasoovitavate mõjude risk on väike.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile ja kohalikule omavalitsusele tegevusi ega eeldatavaid

kulusid ja tulusid.

8. Rakendusaktid

Meretöö konventsiooni muudatuste riigisiseses õiguses jõustamiseks muudetakse meretöö

seadust, Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2014. a määrust nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval

11

majutamise tingimustele“ ning tervise- ja tööministri 23. juuli 2014. a määrust nr 49 „Laevapere

liikme toidunormid ja toitlustamise kord“.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras. Eelnõu muudatused ei too sihtrühmadele kaasa kohustusi või

uusi nõudeid, millega kohanemiseks oleks vaja lisaaega.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu, toimik 24-1359 Justiits-

ja Digiministeeriumile, Välisministeeriumile, Kliimaministeeriumile ja

Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti

Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Meremeeste Sõltumatule

Ametiühingule, Eesti Laevaomanike Liidule, Eesti Laevajuhtide Liidule.

Eelnõu suhtes olid märkused Justiits- ja Digiministeeriumil, Kliimaministeeriumil ja

Välisministeeriumil. Märkustega arvestamise kohta on toodud ülevaade seletuskirja lisas 2.

Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2025. a.