Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 5. augusti 2019. a määruse nr 49 „Suurinvestori toetuse andmise tingimused ja kord ning suurinvesteeringule Vabariigi Valitsuse seisukoha taotlemise kriteeriumid ja taotluse läbivaatamise kord“ muutmine

04.04.2025

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 5. augusti 2019. a määruse nr 49

„Suurinvestori toetuse andmise tingimused ja kord ning suurinvesteeringule Vabariigi

Valitsuse seisukoha taotlemise kriteeriumid ja taotluse läbivaatamise kord“ muutmise

määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

Muudatused on vajalikud, et tagada rahaliste vahendite kasutamise selgem eesmärgistatus ning

soodustada investeeringute tegemist ka muudesse valdkondadesse kui töötlev tööstus. Mitmed

teiste valdkondade investeeringud, mis samuti loovad suurt lisandväärtust, on seni valdkondliku

piirangu tõttu toetuse kohaldamisalast välja jäänud. Eesti majanduse arendamiseks on oluline

soodustada ka VKEde tehtavaid investeeringuid, mistõttu on investorile esitatav käibenõue

ebaproportsionaalne, välistades liiga suure hulga potentsiaalseid investoreid, kellel on

finantsvõimekus investeeringu tegemiseks olemas, kuid kel puudub seni nõutud 50 miljoni

eurone aastane käive. Lisaks muudetakse abikõlblikuks ehitise rekonstrueerimine,

võimaldamaks olemasoleva ressursi säästlikumat ja otstarbekamat kasutust. Kehtetuks

tunnistatakse sätted, mis käsitlevad investeeringu kohta Vabariigi Valitsuse seisukoha küsimist,

kuna need on osutunud ebaotstarbekaks ega ole leidnud praktikas kasutamist.

Määruse algsed analüüsid toetusmeetme eelarveneutraalsuse kohta on endiselt kehtivad ning

toetus on endiselt eelarveneutraalne. Investeeringu nõutavat minimaalset suurust ning

oodatavaid tulemusi ei muudeta.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna tööstuse valdkonna ekspert Kaupo Sempelson

(625 6350, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on

kontrollinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly

Lootus (639 7652, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud

Justiitsministeeriumi õigusloome talituse toimetaja Merike Koppel

([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb viieteistkümnest punktist.

Eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse pealkirja. Kuna määruse lisa ja sätted, mis puudutavad

suurinvesteeringule Vabariigi Valitsuse seisukoha taotlemise kriteeriume ja läbivaatamist,

tunnistatakse kehtetuks, ei ole selle kajastamine määruse pealkirjas enam asjakohane.

Eelnõu punktiga 2 kavandatava § 1 teksti muudatuse kohaselt ei reguleeri määrus enam

suurinvesteeringu Eestis elluviimise soodustamiseks Vabariigi Valitsuse seisukoha taotlemise

kriteeriume ega seisukoha andmise korda. Viidatud kord teeb protsessi keerukamaks ja

suurendab halduskoormust. See kord ei leidnud ka praktikas kasutamist.

Eelnõu punktiga 3 muudetakse § 2 lõiget 2, täpsustades toetuse eesmärki. Toetuse eesmärk on

soodustada ettevõtja investeeringuid, mis toetavad suurema lisandväärtuse loomist ning

ettevõtja rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu. Kuna toetust hakatakse andma ka väljapoole

töötleva tööstuse sektorit, ei ole asjaomane viide enam asjakohane ning toetuse andmisel tuleb

lähtuda kolmest aspektist: uued investeeringud, suurem lisandväärtus ja rahvusvahelise

konkurentsivõime kasv.

Eelnõu punktiga 4 kavandatakse tunnistada kehtetuks suurinvesteeringule Vabariigi Valitsuse

seisukoha andmise nõue.

Eelnõu punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks § 3 lõikes 5 määratletud Tallinna linnapiirkonna

mõiste, mida enam ei kasutata. Määruse muudatusega muudetakse Eesti piirkondadeks

jagamise põhimõtet: edaspidi lähtutakse toetuse andmisel Eesti jaotusest Harjumaaks ja

ülejäänud Eestiks. Projekti elluviimise asukoht väljaspool Harju maakonda annab kümme

protsenti koondhindest.

Eelnõu punktiga 6 vähendatakse Harjumaale tehtavatele investeeringutele antava toetuse

määra 10 protsendini abikõlblikest kuludest. Mujal Eestis on toetuse määr endiselt kuni 15

protsenti. Muudatus on tingitud soovist kehtestada samad toetusmäärad, mis kehtivad jõustunud

suuremahuliste investeeringute toetuses ning edendada regionaalseid investeeringuid

väljaspool Harjumaad. Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava

2021–2035 (TAIE) on seadnud eesmärgiks kasvatada sisemajanduse koguprodukti väljaspool

Harjumaad 59 protsendini Euroopa Liidu keskmisest. Antud muudatus aitab kaasa selle

eesmärgi saavutamisele, mistõttu laieneb piirkond, mille osas rakendatakse toetusmäära 10

protsenti. Investeeringu asukohana mõeldakse seda kohta, kuhu toetuse eest rajatav üksus oma

tooteid tootma või teenuseid pakkuma hakkab.

Eelnõu punktiga 7 muudetakse viidet Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorile (edaspidi

EMTAK), kuna 1. jaanuarist 2025. a kehtib uus EMTAK, mistõttu viide 2008. aasta

klassifikaatorile pole enam asjakohane. Seoses määruse pealkirja muutmisega jäetakse tekstist

välja viide suurinvesteeringule.

Eelnõu punktiga 8 laiendatakse ehitise abikõlblikkust. Kui seni kehtis piirang, et ehitis on

abikõlblik juhul kui see võetakse kasutusse töötlevas tööstuses, siis muudatusega tegevusala

piirang kaob. Muudatus on seotud määruse sihtgrupi laiendamisega väljaspoole töötlevat

tööstust.

Eelnõu punktiga 9 kehtestatakse abikõlblikuna ehitise rekonstrueerimise kulu. See on oluline

aspekt investeeringute toetamisel ja investorite suunamisel olemasolevaid hooneid uuesti

kasutusse võtma.

Eelnõu punktiga 10 laiendatakse potentsiaalsete toetuse taotlejate ringi. Kui senises määruses

oli taotlejate ring piiratud töötleva tööstuse valdkonnaga, siis edaspidi on toetust taotlema

oodatud kõik ettevõtjad, kelle põhitegevusala ei kuulu välistatud tegevusalade hulka.

Lisaks kaotatakse piirang, mille kohaselt peab ettevõtja või kontserni minimaalne käive olema

vähemalt 50 miljonit eurot. Ettevõtja peab selle asemel tõendama oma finantsvõimekust

investeeringut teha. Piirangu kaotamine soodustab väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate

ligipääsu toetusele.

Eelnõu punktiga 11 kavandatakse kehtestada nõue, mille kohaselt ei tohi taotlejal ega tema

seaduslikul esindajal olla kehtivat kriminaalkaristust. On oluline, et avalikest rahalistest

vahenditest toetatakse projekte, mille viivad ellu seaduskuulekad ettevõtjad.

Eelnõu punktiga 12 kavandatakse kehtestada kohustus esitada taotluses dokumendid, mis

tõendavad taotleja finantsvõimekust projekt ellu viia. Sellised dokumendid on näiteks

pangagarantii, laenuleping vms tõendav dokument, mida vajadusel saab EIS juurde küsida kui

taotleja finantsvõimekus juba esitatud dokumentidest ei selgu. EIS hindab tõendite piisavust

taotleja kvalifitseerimiseks ja küsib vajaduse korral lisatõendeid. Kui EISi hinnangul on taotleja

finantsvõimekus ebapiisav, siis ei vasta taotlus nõuetele ning sellise taotluse osas tehakse

rahuldamata jätmise otsus taotlust sisuliselt hindamata. Tegu on küll täiendava nõudega, mis

tekitab lisatööd nii taotlejale kui ka EISile, kuid arvestades, et taotlejale esitatav minimaalse

käibe nõue tühistatakse, on see riskide maandamiseks ja taotluse õiglaseks hindamiseks vajalik

täiendus.

Eelnõu punktiga 13 viiakse määrus vastavusse TAIE arengukavaga. Eesti piirkondadeks

jaotust muudetakse: edaspidi eristatakse toetuse andmisel Harju maakonda ja ülejäänud Eesti

maakondi, st leebemad tingimused kohalduvad väljaspool Harjumaad elluviidavatele

projektidele. Kui projekt viiakse ellu väljaspool Harju maakonda, annab see kümme protsenti

koondhindest. Muudatuse mõte on edendada suurinvesteeringute tegemist väljaspool

Harjumaad.

Eelnõu punktiga 14 kehtestatakse rakendussätted eelnõus sisalduvate piiravate sätete osas.

Rakendussätete kehtestamine on vajalik, sest toetust taotletakse jooksvalt.

Kui taotlus on esitatud enne eelnõus sisalduvate muudatuste jõustumist, siis kohaldatakse § 3

lõiget 5, § 7 lõiget 2 ning § 17 lõike 4 punkti 4 taotlemise esitamise ajal kehtinud redaktsioonis.

Samuti rakendub eelnõu punktis 10 sisalduv muudatus vaid pärast selle jõustumist esitatud

taotlustele.

Kui taotlus on esitatud enne eelnõus tehtud muudatuste jõustumist, siis ei toimu muudatust

abikõlblike kulude määra osas, kui projekt viiakse ellu Harjumaal. Ka ei pea ettevõtja esitama

projekti elluviimiseks vajalikku finantsvõimekust tõendavaid dokumente.

Eelnõu punktiga 15 tunnistatakse kehtetuks määruse lisa „Suurinvesteeringu Eestis

elluviimise soodustamiseks Vabariigi Valitsuse seisukoha taotlemise kriteeriumid ja taotluste

läbivaatamise kord“. Lisa pole enam vajalik, kuna sellega seotud sätted tunnistatakse kehtetuks.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määruse muudatused on kooskõlas riigiabi reeglitega.

Eelnõu on kooskõlas üldise grupierandi määrusega.

4. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud ning

määruse mõjud

Muudatusel puudub vahetu mõju riigieelarve tuludele või kuludele, võrreldes meetme senise

rakendamisega. Määruse algsed analüüsid toetusmeetme eelarveneutraalsuse kohta on endiselt

kehtivad ning toetus on jätkuvalt eelarveneutraalne. Investeeringu nõutavat minimaalset suurust

ning oodatavaid tulemusi ei muudeta.

Muudatus mõjub positiivselt ettevõtluse arengule laiemalt, kuna kaovad kaks olulist piirangut.

Edaspidi saab toetust taotleda ka ettevõtja, kelle tegevusala ei piirdu töötleva tööstusega ning

kaob 50 miljoni eurose käibe nõue, mis soodustab VKEde ja uute ettevõtjate tehtavaid

investeeringuid, kel on küll piisav finantsvõimekus, mida tuleb tõestada, kuid puudub nõutav

käive. Samuti soodustab muudatus olemasolevate ehitiste paremat ära kasutamist, kuna ei nõuta

enam uue hoone rajamist.

Kokkuvõtvalt on muudatuste mõju positiivne, soodustades ettevõtluse kasvu, regionaalarengut

ning kasvatades pikemas perspektiivis maksutulusid.

5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile,

Kliimaministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning arvamuse

avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. Laekunud märkustega arvestamise

tabel on lisatud seletuskirjale.

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 5. augusti 2019. a määruse nr 49 „Suurinvestori

toetuse andmise tingimused ja kord ning suurinvesteeringule Vabariigi Valitsuse seisukoha

taotlemise kriteeriumid ja taotluse läbivaatamise kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskirja

lisa

Märkustega arvestamine

Kooskõlastaja Märkus MKMi kommentaar

Rahandus-

ministeerium

Kooskõlastas vaikimisi.

Regionaal- ja

Põllumajandus-

ministeerium

Kooskõlastas vaikimisi.

Kliima-

ministeerium

Kooskõlastas vaikimisi.

EIS EIS on osalenud koostöös Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga

määruse muudatuste ettevalmistamises,

mistõttu olulised sisulised märkused

puuduvad. Toome siiski välja eelnõu punkti

11, millega kavandatakse lisada määrusesse

kehtiva kriminaalkaristuse puudumise nõue

(täiendatakse § 11 lg 9). Nõustume selle

sisulises vajaduses, kuid palume kaaluda

selle nõude rakendamise ulatust sarnaselt

struktuurivahenditest rahastatavate

toetustele, mille puhul kontrollitakse

kriminaalkaristuse olemasolu konkreetsete

sätete vastu („Taotlejal või tema seaduslikul

esindajal ei ole karistusseadustiku § 209,

209¹, 210, 260¹, 372, 373, 379 või 384

alusel määratud kehtivat karistust“). See

tagaks toetuste rakendamise ühesuguste

põhimõtete alusel ning võimaldaks

kasutada nõuete kontrollimisel

automaatkontrolle.

Teadmiseks võetud.

Leiame, et nõue kehtiva

kriminaalkaristuse

puudumise kohta on

põhjendatud ja

proportsionaalne.

MÄÄRUS

08.04.2025 nr 8

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 5. augusti

2019. a määruse nr 49 „Suurinvestori toetuse andmise

tingimused ja kord ning suurinvesteeringule Vabariigi

Valitsuse seisukoha taotlemise kriteeriumid ja taotluse

läbivaatamise kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 5. augusti 2019. a määruses nr 49 „Suurinvestori toetuse

andmise tingimused ja kord ning suurinvesteeringule Vabariigi Valitsuse seisukoha taotlemise

kriteeriumid ja taotluse läbivaatamise kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Ettevõtte investeeringu toetus“;

2) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Määrus sätestab ettevõtte investeeringu toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja korra.“;

3) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Toetuse eesmärk on soodustada ettevõtja investeeringuid, mis toetavad suurema lisandväärtuse

loomist ning ettevõtja rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu.“;

4) paragrahv 21 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 3 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 7 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Toetuse osakaal on kuni kümme protsenti abikõlblikest kuludest, kui investeering tehakse Harju

maakonnas.“;

7) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Toetatakse uut majandustegevust soodustavat alginvesteeringut. Ettevõtja tegevuse

mitmekesistamisel peab uuel tegevusel olema võrreldes olemasoleva tegevusega erinev justiitsministri

28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisa 16 „Eesti majanduse

tegevusalade klassifikaatori (EMTAK)“ (edaspidi EMTAK) tegevusala neljakohaline kood.“;

2

8) paragrahvi 9 lõike 4 punktist 3 jäetakse välja sõnad „töötlevas tööstuses“;

9) paragrahvi 9 lõiget 4 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) ehitise rekonstrueerimise kulu.“;

10) paragrahvi 11 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetust võib taotleda Eestis registreeritud äriühing, kelle põhitegevusala ei kuulu järgmisesse

EMTAK-i jakku, ossa või gruppi:

1) jagu A – põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük;

2) jao C grupp 120 – tubakatoodete tootmine;

3) jao K osa 62 – programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused;

4) jagu L – finants- ja kindlustustegevus;

5) jao N osa 69 – juriidilised toimingud ja arvepidamine;

6) jao N osa 70 – peakontorite tegevus ning juhtimisalane nõustamine;

7) jao N osa 73 – reklaamindus, turu-uuringud ja suhtekorraldus;

8) jao O osa 77 – rentimine ja kasutusrent;

9) jao O grupp 782 – tööjõu rent ja muud tööjõuteenused;

10) jao S osa 92 – hasartmängude ja kihlvedude korraldamine.“;

11) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Taotlejal ega tema seaduslikul esindajal ei tohi olla kehtivat kriminaalkaristust.“;

12) paragrahvi 12 lõike 2 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) dokumente, mis tõendavad taotleja finantsvõimekust projekt ellu viia;“;

13) paragrahvi 17 lõike 4 punktis 4 asendatakse sõnad „Tallinna linnapiirkonda“ sõnadega „Harju

maakonda“;

14) paragrahvi 25 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) Taotluse, mis esitatakse enne käesoleva määruse 2025. aasta aprillis vastu võetud muudatuste

jõustumist, menetlemisel kohaldatakse taotluse esitamise ajal kehtinud § 3 lõike 5, § 7 lõike 2 ja § 17

lõike 4 punkti 4 redaktsiooni.

(5) Paragrahvi 11 lõiget 9 ei kohaldata enne selle jõustumist esitatud taotluste menetlemisel.“;

15) määruse lisa „Suurinvesteeringu Eestis elluviimise soodustamiseks Vabariigi Valitsuse seisukoha

taotlemise kriteeriumid ja taotluste läbivaatamise kord“ tunnistatakse kehtetuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler