Dokumendiregister | Siseministeerium |
Viit | 1-6/3129-1 |
Registreeritud | 08.04.2025 |
Sünkroonitud | 09.04.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 1 Ministeeriumi töö korraldamine. Juhtimine. Planeerimine. Aruandlus |
Sari | 1-6 Siseministeeriumi poolt algatatud siseriiklikute õigusaktide eelnõud (AV) |
Toimik | 1-6 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Riigikogu põhiseaduskomisjon |
Saabumis/saatmisviis | Riigikogu põhiseaduskomisjon |
Vastutaja | Erik Salumäe (kantsleri juhtimisala, usuasjade ja kodanikuühiskonna osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Riigikogu põhiseaduskomisjon
08.04.2025 nr 1-6/3129-1
Muudatusettepanekud kohaliku omavalitsuse
volikogu valimise seaduse muutmise seaduse
eelnõule (544 SE)
Austatud Riigikogu põhiseaduskomisjon
Riigikogu võttis 26. märtsil vastu muudatused Eesti Vabariigi põhiseaduses, mis seonduvad
hääleõiguslikkusega kohalike omavalitsuste volikogude (KOV) valimistel. Kuivõrd kirikute ja
koguduste seaduse (KiKoS) § 20 lõikest 1 tulenevalt on hääleõiguslikkus KOV valimistel
seotud õigusega olla vaimulik, on Siseministeerium koostöös usuliste ühendustega kaalunud,
milliseid muudatusi tuleks KiKoSes sellest tulenevalt teha, tagamaks, et põhiseaduse
muudatused ei tooks ühelegi vaimulikele kaasa vaimulikuna tegutsemise õigusest ilmajäämist.
Siseministeerium koostas allpoololevad muudatusettepanekud koos selgitustega, mis saadeti 3.
aprillil arvamuse avaldamiseks Eesti Kirikute Nõukogusse (EKN) kuuluvale kümnele
liikmeskirikule (läbi EKNi juhatuse) ning EKNi mittekuuluvatele üheksale kirikule ja
koguduste liidule, samuti kahele üksikkogudusele. Eesmärk on olnud, et koostöö muudatuste
sõnastamisel oleks võimalikult laiapõhjaline ja usuliste ühenduste rõhuvat enamust kaasav ning
et usuliste ühenduste tegevuses üleskerkivad põhjendatud erijuhtumid ei jääks õiguslikult
katmata. Muudatusettepanekute redaktsioonid on lõplikult kujunenud usulistelt ühendustelt
saadud tagasiside tulemusena.
KiKoS § 20 lõigete 1 ja 2 redaktsioon on püütud teha usuliste ühenduste seisukohalt nii avar ja
erinevaid tegutsemisvõimalusi hõlmav kui võimalik, lähtudes senisest rakenduspraktikast,
mille osas ei ole Siseministeeriumile teadaolevalt ka usulistel ühendustel probleeme olnud.
Palume allpoololevate muudatusettepanekute aruteludesse põhiseaduskomisjoni istungil
kaasata Siseministeeriumi esindajana Siseministeeriumi nõunik Erik Salumäe ja Eesti Kirikute
Nõukogu esindaja.
Palume juhtivkomisjoni ettepanekutena algatada alljärgnevad muudatusettepanekud:
1. Muuta eelnõu pealkiri ja sõnastada see järgmiselt:
„Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ning kirikute ja koguduste seaduse
muutmise seadus“
2 (3)
Selgitus:
Riigikogu võttis 26. märtsil 2025 vastu muudatused Eesti Vabariigi põhiseaduses, mis
seonduvad hääleõiguslikkusega kohalike omavalitsuste volikogude (KOV) valimistel. Nii nagu
nendest muudatustest tulenevalt on vaja enne põhiseaduse muudatuste jõustumist muuta KOV
valimise seadust, tuleb õigusselguse huvides muuta ka kirikute ja koguduste seadust (KiKoS),
kuivõrd selle § 20 lõige 1 seob õiguse olla vaimulik hääleõiguslikkusega KOV valimistel. Kuna
hääleõiguslikkuse õiguslik sisu muutub, tuleks see regulatsioon asendada teiselaadse õigusliku
konstruktsiooniga, vältimaks tõlgendusi, nagu tooksid põhiseaduse muudatused osadele
vaimulikele kaasa vaimuliku õigustest ilmajäämise.
2. Täiendada eelnõu §-ga 2 järgmises sõnastuses:
„§ 2. Kirikute ja koguduste seaduse § 20 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Usulise ühenduse vaimulik võib olla täisealine teovõimeline isik. Vaimulikule esitatavad
muud nõuded kehtestab usuline ühendus.
(2) Usulise ühenduse vaimulik võib olla isik, kellel on Eestis viibimiseks seaduslik alus.
Nimetatud nõuet ei kohaldata usulise ühenduse vaimuliku juhi või vaimuliku suhtes, kelle
tegutsemiskoht asub selle usulise ühenduse põhikirjaga seonduvalt väljaspool Eestit.““
Selgitus:
KiKoS § 20 lõiked 1 ja 2 on praegu kehtivas redaktsioonis järgmised:
„(1) Usulise ühenduse vaimulik võib olla isik, kellel on hääleõigus kohalike omavalitsuste
valimistel. Vaimulikule esitatavad muud nõuded kehtestab usuline ühendus.
(2) Usulise ühenduse juhatusel on õigus kutsuda vaimulikku väljastpoolt Eestit ning taotleda
töö- ja elamisluba välismaalasest vaimulikule vastavalt välismaalaste seaduses ja muudes
õigusaktides sätestatule.“
Lõike 1 teine lause säilitatakse olemasoleval kujul. Lõike 1 esimese lause muutmisega seotakse
vaimulikuks olemise õigus lahti hääleõiguslikkusest kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel,
tuues aga välja need kriteeriumid, mis normi kohaldamise ajal olid KOVVS-s
hääletamisõigusega seotud ning seega kehtisid ka vaimulike suhtes – täisealisus ja
teovõimelisus. Hääleõiguslikkuse vanus langetati 2016. aastal küll 16 eluaastale, kuid
teadaolevalt lähtuvad usulised ühendused siiski jätkuvalt ise nõudest, et vaimulik oleks
täisealine. Arvestades nii KiKoS-est kui teistest õigusaktidest tulenevat vaimuliku olulist
vastutust ja õigusi on täisealisuse nõude säilitamine põhjendatud.
Lõike 2 esimese lause eesmärk on sätestada, et usulise ühenduse vaimulik võib olla isik, kellel
on Eestis viibimiseks seaduslik alus. Enesestmõistetavalt on need näiteks Eesti Vabariigi ja
Euroopa Liidu kodanikud, samuti aga isikud, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba,
tähtajaline elamisluba, elamisõigus Eestis, viisa, välislepingust tulenev alus Eestis viibimiseks
vms. Põhjalikum loetelu ja kirjeldus nendest viibimisalustest sisalduvad Euroopa Liidu
kodaniku seaduses ja välismaalaste seaduses. Võrreldes lõike 2 kehtiva redaktsiooniga on uus
regulatsioon kindlasti õigusselgem ning peaks katma kõik viibimisalused.
Lõike 2 teises lauses toodu kehtivast seadusest puudub. Selle lause eesmärk on tuua välja need
põhjendatud juhtumid, mil usuline ühendus loeb oma põhikirja järgi vaimulikuks juhiks või
vaimulikuks kellegi, kes seonduvalt oma tööülesannete spetsiifikaga ei pea Eestis viibima.
Nendeks on näiteks välisriigis asuvas vaimulikus keskuses tegutsevad kõrgemad vaimulikud
juhid, kellel on teatud juhtimis- vm ülesandeid siinse usulise ühenduse tegevuses, või kiriku
koosseisu kuuluvate diasporaas asuvate koguduste vaimulikud, keda siinne kirik loeb keskselt
enda vaimulikeks. Selline regulatsioon avardab kindlasti võrreldes kehtiva regulatsiooniga
3 (3)
usuliste ühenduse võimalusi määrata ise need tingimused, millistele peab väljaspool Eestit
tegutsev vaimulik vastama.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
Erik Salumäe