Vastus: „Sidus Eesti 2030“

Saatja: Martin Tulit <[email protected]>

Saadetud: 08.04.2025 14:31

Adressaat: <[email protected]>

Koopia: SiM info <[email protected]>

Teema: RE: „Sidus Eesti 2030“

Manused: image001.jpg; image002.png; image003.png; image004.png;

Kod_yhisk_strat_partnerlus_maarus_SK.pdf

Tere!

Aitäh, et tunnete huvi siseministeeriumi kodanikuühiskonna valdkonna strateegilise partnerluse konkursi

vastu. Selgitan, et partnerluse fookuses on perioodil 2025-2027 kodanikuharidus ja arutelukultuur,

vabakonna elujõulisus ning kodanikuruum.

Konkursi ja selle tingimuste kohta on võimalik detailsemalt lugeda siit:

https://siseministeerium.ee/uudised/siseministeerium-otsib-strateegilisi-partnereid-kodanikuuhiskonna-

tugevdamiseks.

Ministri määrus, mis toetuse andmist reguleerib, on leitav Riigi Teatajast

siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/128032025017. Samuti lisan kaasa määruse seletuskirja.

Hetkel eraldi infopäeva ei ole kavandanud, kuid oleme ministeeriumi poolt kindlasti valmis tekkinud

küsimustele vastama.

Martin Tulit usuasjade ja kodanikuühiskonna osakonna juhataja

Siseministeerium

[email protected]

+372 5870 0820

From: Indrek Linnuste <[email protected]> Sent: Tuesday, April 8, 2025 1:43 PM To: SiM info <[email protected]> Subject: „Sidus Eesti 2030“

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Tere Lugesin KYSKI kodulehelt, et otsitakse strateegilisi partnereid. Mul oleks mõned küsimused, et kas haakume ning mis kohustused meile langevad, aga ka võimalused. Kirjutan hetkel just Pärnumaa Puuetega Inimeste Koja nimel. Kas on tulemas ka mingeid infopäevi või on võimalik konsultatsioonile tulla? Lühidalt:

 Hiljuti (2024) hea näitena avasime Pärnus koos KOV ja Rotary Klubiga Pärnus

Ligipääsetava ranna, kus saab suviti tööd ka 4 psüühikahäirega inimest, kuid rand on

avatud kõigile. Et ma arvan see on ehe näide nii huvigruppide KOV´i kui ettevõtjate

koostööst. https://www.laherotary.com/evapl/

 Järgmisena on meil plaanis luua Pärnusse avatud kogukonna keskus. Kuid kitsamalt

keskenduks just vähemate võimalustega inimestele ruumi lahenduse pakkumisele. pool

majast disainime täiendkoolitustele, mis kaasaks nii erivajadustega inimesi HEV ja NEET

noori võimalik et Norras asuva UNGINVESTi näitel https://bfk.no/unginvest/ kellega on

meil juba kontakt, samuti kohalikku noortegarantii tugisüsteemi kaasates ning ka

Omavalitsuste Liitu ehk laieneme ka KOV´ist väljapoole maja pakuks nii koolitusi kui

kultuuri ja huvitegevuse võimalusi puuetega inimestele ja kogukonnale laiealt, aidates

sildistamisi vähendada. Võttes arvesse, et täna Pärnumaa Puuetega Inimeste Kojal on

ainult kohalikus Sotsiaalkeskuses üks tuba ning statistiliselt on ühingus koos ala

organisatsioonidega oma 1000 liiget. Kahjuks kõikide ühingute ruumilahendused on

ebastabiilsed või muu kinnisvara turg äärmiselt kallis ja hõivatud või pole meie

sihtrühmale ligipääsetav. Antud projektis on hetkel ostetud maja sotsiaalse ettevõtte Solve

et Coagula poolt, kuid projekti kaastakse partneritena Puuetega Inimeste Koda ja KOV ja

Omavalitsuste Liit jt. Kinnistu asub jõe ääres, on ligipääsetav ja tasuta parkimisega.

Projektidega plaanime remontida amortiseerunud ruumid ja uuendada küttelahenduse, sets

hetkel kahjuks elektriküte.

Siit ka küsimus, kas strateegilise partnerluse raames on võimalik antud valdkonnas koostöö ja

meie tegevuste disain maja arendamisel oleks abi kõlbulik? Kus saab rohkem informatsioon

itaotluse esitamise kohta. Näiteks omaosalus määr, toetuse summad, kohustused jmt?

Lugupidavalt,

Indrek Linnuste

Solve et Coagula OÜ

Amanita MTÜ

Pärnumaa Puuetega Inimeste Koda

+372 56 647 656

www.amanitaeesti.ee

https://www.instagram.com/amanita.eesti/

https://www.facebook.com/Solve-et-Coagula-Amanita-306027249749008/

1

Siseministri määruse „Kodanikuühiskonna strateegilise partnerluse

tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga toetatakse vabaühenduste koosloome võimalusi avaliku sektoriga

kodanikuühiskonna poliitika kujundamiseks ja elluviimiseks määrusega kavandatavate

strateegilise partnerluse prioriteetsete suundade kaudu. Siseministeeriumi kodanikuühiskonna

strateegiline partnerlus tähendab selle eelnõu kontekstis valdkonna partnerite ja seeläbi

erinevate võimalikult laiapindsete huvirühmade vajaduste ning seisukohtade avatud kaasamist

kodanikuühiskonna arendamiseks, poliitika kujundamiseks ja valdkonnas muutuste

saavutamiseks. Eelnevast lähtudes rajaneb Siseministeeriumi kodanikuühiskonna strateegiline

partnerlus järgmistel põhimõtetel: kaasamine ja koostöö, valdkonna strateegiliste eesmärkide ja

mõju saavutamine ning ühenduste võimestamine.

Eelnõus nimetatud toetuse andmise eesmärk on kooskõlas valdkondliku arengukava „Sidus

Eesti 2030“ ja selle programmiga „Kogukondlik Eesti 2025–2028“. Et tagada vabaühenduste

kaasamise ja koosloome stabiilsus ning kvaliteet, finantskindlus ja jätkusuutlikkus

valdkondlike eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks, otsitakse konkursi raames

Siseministeeriumi kodanikuühiskonna valdkonna strateegilisi partnereid perioodiks 2025–

2027.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi usuasjade ja kodanikuühiskonna

osakonna juhataja Martin Tulit (tel 612 5280, [email protected]) ning

Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Rebeka Pintson (tel 612 5230,

[email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi nõunik Erik

Salumäe.

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina

Alekõrs ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi

ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Samuti ei ole eelnõu seotud isikuandmete

töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.

2. Eelnõu eesmärk

Eelnõu eesmärk on reguleerida vabaühenduste võimalusi osaleda kodanikuühiskonna

valdkonna poliitika arendamises, kujundamises ja rakendamises avatud valitsemise ning

koosloome kaudu, et toetada teadmis- ja praktikapõhist poliitikakujundamist ning võimestada

2

kolmanda sektori organisatsioone, tasakaalustamaks ühiskonna, avaliku ja erasektori huve ning

nende esindatust ühiskonnaelu kujundamisel. Samuti on eelnõu eesmärk seada vabaühenduste

rahastamisele läbipaistvad tingimused, mis põhinevad avalikul huvil ja on kooskõlas riigi

strateegiliste eesmärkidega.

Varem on Siseministeeriumi kodanikuühiskonna valdkonna strateegilise partnerluse konkursi

läbiviimise ja taotluse esitamise tingimused olnud reguleeritud siseministri või kantsleri

käskkirjaga1, hõlmates vabaühenduste võimekust, vabatahtliku tegevuse ja kodanikuaktiivsuse

edendamist, kogukonnakeskse valitsemisviisi rakendamist, sotsiaalse ettevõtluse arengut jne.

Kuna riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 kohaselt kehtestab minister määrusega tingimused ja

korra ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimiseks,

toetusprogrammist vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks, kui nimetatud

tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist, kehtestatakse siseministri määrus.

Toetuse andmine on seotud arengukava „Sidus Eesti 2021–2030“ ja selle programmi

„Kogukondlik Eesti 2025–2028“ eesmärkide täitmisega.

Võrreldes seni kehtinud korraga regulatsiooni sisuliselt ei muudeta, kuid määruse

kehtestamisega paraneb eelduslikult toetuse saaja sihtrühma teadlikkus strateegilisest

partnerlusest kodanikuühiskonna valdkonnas Siseministeeriumiga, tagades seeläbi võimalikult

võrdse kohtlemise, teabe ning ligipääsu konkursil osalemiseks. Seega kaasneb eelnõuga

väheoluline, kuid positiivne mõju kodanikuühiskonna valdkonnas tegutsevatele

vabaühendustele.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 6 peatükist ja 23 paragrahvist. Eelnõu ülesehitus on järgmine:

­ 1. peatükk „Üldsätted“ (§-d 1–4);

­ 2. peatükk „Konkurss ning nõuded taotlejale ja taotlusele“ (§-d 5–8);

­ 3. peatükk „Programmi strateegilised suunad ja oodatavad tulemused“ (§-d 9–14);

­ 4. peatükk „Strateegilise partneri valimine“ (§-d 15–18);

­ 5. peatükk „Toetuse maksmise tingimused, aruandlus ja tagasinõudmine“ (§-d 19–21);

­ 6. peatükk „Poolte õigused ja kohustused“ (§-d 22–23).

1. peatükk. Üldsätted

Peatükis sätestatakse määruse reguleerimis- ja kohaldamisala, toetuse andja, toetuse andmise

eesmärk ja tulemus ning käsitletakse riigiabi ja vähese tähtsusega abi sätteid. Toetuse andmisel

lähtutakse arengukava „Sidus Eesti 2021–2030“ programmi „Kogukondlik Eesti 2025–2028“

strateegilistest suundadest.

Paragrahvis 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala. Määrusega reguleeritakse toetuse andja

eelarvelistest vahenditest kodanikuühiskonna valdkonna strateegilise partnerluse konkursi

1 Nt siseministri 28. novembri 2022. aasta käskkiri nr 1-3/90 „Konkursi läbiviimine strateegilise partneri

leidmiseks aastateks 2023–2026“; siseministri 14. veebruari 2021. aasta käskkiri nr 1-3/17 „Konkursside

läbiviimine strateegiliste partnerite leidmiseks aastateks 2021–2024“; kantsleri 13. juuli 2018. aasta käskkiri

„Konkursi läbiviimine strateegilise partneri leidmiseks vabaühenduste tegutsemissuutlikkuse tõstmisel aastateks

2019–2020“.

3

läbiviimise, toetuse taotlemise, taotluse menetlemise, toetuse andmise ja tagasinõudmise

tingimusi ning korda.

Lõikes 2 sätestatakse, et määrust ei kohaldata Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831

(milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese

tähtsusega abi suhtes) (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA määrus) artikli 1 lõikes 1

sätestatud juhtudel. See on vajalik, et oleks üheselt selged välistused.

VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhud on:

 ettevõtjad, kes tegutsevad kalandus- ja vesiviljelusvaldkonnas;

 ettevõtjad, kes tegelevad põllumajandustoodete esmase tootmisega;

 ettevõtjad, kes tegelevad põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega;

 eksport kolmandatesse riikidesse või Euroopa Liidu liikmesriikidesse;

 kodumaiste kaupade ja teenuste kasutamine impordi asemel.

Paragrahvis 2 määratakse toetuse andja. Toetuse andja on Siseministeerium, kes kuulutab

välja toetuse taotlusvooru, menetleb toetuse taotluseid, teeb taotluse rahuldamise, osalise

rahuldamise, rahuldamata jätmise ja tagasinõudmise otsuseid ja toetuse makseid ning

järelevalvet tegevuste elluviimise ja toetuse eesmärgipärase kasutuse üle.

Siseministeeriumi valitsemisalas on riigi sisejulgeoleku, avaliku korra, piirivalve, pääste,

hädaabiteadete, abi- ja infoteadete ning kodakondsuse ja rändega seotud tegevuste

korraldamine, osalemine Euroopa Liidu turvalisuspoliitika kujundamises, sisekaitse ja

kodanikuühiskonna arengu kavandamine ning koordineerimine, rahvastikutoimingutega ja

usuliste ühendustega seotud küsimused ning asjakohaste õigusaktide eelnõude koostamine.

Kodanikuühiskonna arengu kavandamisel ja koordineerimisel Siseministeerium analüüsib,

kavandab ja koordineerib Eesti kodanikuühiskonna alast riiklikku poliitikat ning aitab kaasa

kodanikuühenduste koostööle Vabariigi Valitsusega.

Paragrahvis 3 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus.

Toetuse andmise eesmärk on konkursi korras leida strateegiline partner või strateegilised

partnerid, kellega koosloomes kujundada kodanikuühiskonna valdkonna poliitikat ning

partnerite tegevuste toel viia ellu arengukava „Sidus Eesti 2021–2030“ ja selle programmi

„Kogukondlik Eesti 2025–2028“ tegevusi ning toetada nendes strateegilistes dokumentides

toodud eesmärkide saavutamist. Siseministeeriumi kodanikuühiskonna valdkonnal ei pruugi

alati olla piisavat aja- ja inimressurssi, et strateegiliste eesmärkide saavutamiseks vajalikke

tegevusi ellu viia. Sellisel juhul on otstarbekas leida partnerid, kes oleksid valmis vajalikke

tegevusi ellu viima. Strateegiline partnerlus ei kätke ainult partnerile teenuste delegeerimist ja

partnerilt teenuste tellimist, vaid ka tema võimekuse, organisatsiooni arendamise ning

põhikirjaliste eesmärkide saavutamise toetamist.

Siseministeeriumi kodanikuühiskonna valdkonna strateegiline partnerlus rajaneb järgmistel

põhimõtetel:

 kaasamine ja koostöö – avatud valitsemine ning teadmis- ja praktikapõhine kvaliteetne

poliitikakujundamine;

 valdkonna strateegilised eesmärgid ja mõju saavutamine – lähtumine valdkondlikest

strateegiadokumentidest, sealhulgas arengukava „Sidus Eesti 2021–2030“ ja selle

programmi „Kogukondlik Eesti 2025–2028“ ning siseturvalisuse arengukava 2030

4

eesmärkidest ja Riigikogu 12. detsembri 2002. a otsuse „Eesti kodanikuühiskonna

arengu kontseptsiooni heakskiitmine“ põhimõtetest2;

 ühenduste võimestamine – ühiskonna, avaliku ja erasektori huvide ning nende

esindatuse tasakaalustamine.

Lõikes 2 sätestatakse sisulised eesmärgid, milleks toetust antakse, lähtudes programmi

„Kogukondlik Eesti 2025–2028“ strateegilistest eesmärkidest. Käesoleva määruse tähenduses

otsitakse strateegilisi partnereid, kes osalevad programmi järgmiste alaeesmärkide elluviimises:

„teadlikud ja aktiivsed elanikud“ prioriteetse suunaga kodanikuharidusel ja arutelukultuuril,

„võimekad vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted“ prioriteetse suunaga vabakonna

elujõulisusel ning „läbipaistev ja kaasav poliitika kujundamine“ prioriteetse suunaga

kodanikuruumil. Kuna nimetatud alaeesmärkide elluviimisse ja eesmärkide saavutamisse

panustab peale Siseministeeriumi eri osalisi, tuleb alaeesmärkide sees täpsustada prioriteetsed

suunad, milles ministeeriumi hinnangul on kõige otstarbekam kasutada strateegilist partnerlust

vabaühendustega. Need suunad on kodanikuharidus, arutelukultuur, vabakonna elujõulisus ja

kodanikuruum. Prioriteetne suund käesolevas määruses viitab arengukava programmi

alaeesmärgi kontekstis konkreetsele tegevusvaldkonnale või teemafookusele, mida toetuse

andja peab alaeesmärgi saavutamisel eriti oluliseks ja mille elluviimine saab partnerilt suunatud

tähelepanu. Määruses sätestatud prioriteetsed suunad on valitud valdkondlike trendide ja

perioodi 2025–2027 ülesannete analüüsi tulemusel ning arvestades programmi alaeesmärkide

sisu, seatud eesmärke ja soovitud tulemusi.

Toetuse andmise tulemusena suureneb võimekus saavutada koostöös kodanikuühiskonna

valdkonna arendamise eesmärgid. See tähendab, et eelduslikult on 2028. aastaks paremate

teadmiste ja oskustega vastutustundlikke ühiskonnaliikmeid, kes suudavad ja oskavad

kogukonna- ja ühiskonnaelus kaasa rääkida ning kelle huvisid ja arvamusi võetakse kuulda ja

võimaluse korral arvestatakse, vähenenud on polariseerumine ühiskonnas ning paranenud on

oskus pidada ühiskondlikku debatti, kasvanud on vabaühenduste jätkusuutlikkus ja

tegutsemisvõime, mis aitavad neil oma põhikirjalisi eesmärke saavutada, ning suurenenud on

vabaühenduste suutlikkus ja mõju poliitilistes ja ühiskondlikes protsessides kaasarääkimiseks.

Oluline on jälgida, et rahastamine oleks läbipaistev, põhineks võrdsetel võimalustel ja avalikul

huvil ning oleks kooskõlas riigi strateegiliste eesmärkidega. Avalik huvi on määratlemata

õigusmõiste. Siinse määruse tähenduses põhineb avalikul huvil rahastamine avalike vahendite

eraldamisel kodanikuühendustele, mille põhikirjaline tegevus ja sihtrühm ulatuvad väljapoole

ühenduse liikmete või töötajate huvidest, tingimusel et neid vahendeid kasutatakse

Siseministeeriumi kodanikuühiskonna valdkonna edendamiseks ja eesmärkide saavutamiseks.

Avaliku huvi sünonüümina võib kasutada avalikes huvides tegutsemist, mis tähendab, et

ühenduse tegutsemine peab olema avatud ja läbipaistev, liikmeks astumine peaks olema avatud

võimalikult paljudele, eesmärk on tegutseda ühiskonna kui terviku huvides ja luua avalikku

hüvet. Toetust võib majandustegevuseks kasutada, kuid kasumi teenimine ei tohi olla

organisatsiooni peamine eesmärk ega tekitada ebaausat konkurentsi erasektoriga.

Paragrahvis 4 sätestatakse täpsemalt vähese tähtsusega abi andmisega seonduv.

Kui määruse alusel antav toetus liigitub riigiabiks või vähese tähtsusega abiks, siis järgitakse

toetuse andmisel kohustusi ja nõudeid, mis tulenevad konkurentsiseaduse 6. peatükist ning

VTA määrusest. Toetuse andja peab kontrollima seda, kas toetus on riigiabi või vähese

2 https://siseministeerium.prelive.vportal.ee/sites/default/files/documents/2022-03/EKAK.pdf.

5

tähtsusega abi, tehes seda taotlusepõhiselt. Toetuse andja analüüsib, kas tegemist on

majandusliku eelise ja konkurentsi moonutamisega. Vähese tähtsusega abi andmisel tuleb muu

hulgas jälgida, et ühele taotlejale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei ületaks mis tahes

kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul 300 000 eurot. Alates 1. jaanuarist 2024 tõusis vähese

tähtsusega abi ülemmäär 300 000 euroni taotleja kohta kolme aasta jooksul, mis tähendab, et

ülemmäära arvestatakse jooksvalt abi andmise kuupäevast kolm aastat tagasi3.

Lisaks on oluline tähele panna, et vähese tähtsusega abi andmisel peab toetuse andja säilitama

toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat.

Paragrahvis 5 kehtestatakse konkursi väljakuulutamise ja taotluse esitamise tingimused ning

nõuded toetuse taotlejale ja taotlusele.

Siseministeeriumi kodanikuühiskonna valdkonna strateegilise partnerluse konkurss

kuulutatakse välja konkursi teavituse avaldamisega Siseministeeriumi kodulehel.

Konkursi teade peab sisaldama vähemalt järgmist teavet: toetuse andja andmed (nimi, aadress,

kontaktisiku (kellelt saab lisateavet) e-posti aadress ja telefoninumber); sihtrühm, keda

oodatakse konkursil osalema; taotluse esitamise tähtaeg ja aadress ning konkursitingimused.

Lõike 3 kohaselt sätestatakse konkursitingimustes vähemalt toetuse andmise eesmärgid ja

oodatavad tulemused, toetuse maksimaalne periood ja konkursi eelarve, taotlusele ja taotlejale

esitatavad nõuded ning taotluse hindamise kriteeriumid.

Taotluse esitamise tähtaeg on vähemalt 30 kalendripäeva. Seega võib vajaduse korral määrata

ka pikema tähtaja.

Paragrahvis 6 sätestatakse, millistele tingimustele peab taotleja vastama. Taotleja peab

vastama teatud nõuetele, mille alusel tuvastatakse, kas taotleja on usaldusväärne ning kas tal on

olemas tegevuste elluviimiseks vajalik suutlikkus ja valdkondlik pädevus, sealhulgas võime

korrektselt asjaajamist korraldada ja oma kohustusi täita.

Toetuse taotlejaks võib olla Eestis registreeritud mittetulundusühing või sihtasutus või nendest

moodustatud võrgustik või katusliit, mis ei ole riigi ega kohaliku omavalitsuse, erakonna,

äriühingu(te) või nende liidu, ametiühingu või kutseliidu valitseva mõju all. Seega on

taotlejatena välistatud erakonnad, äriühingud ning riigi või kohaliku omavalitsuse asutatud ning

kontrolli all olevad mittetulundusühingud ja sihtasutused või nendest moodustatud võrgustikud

ja katusliidud ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

Taotleja peab olema suuteline kavandatud tegevust ellu viima. Seetõttu on oluline, et taotleja

huvid ja eesmärgid kattuvad kodanikuühiskonna valdkonna strateegiliste suundadega ning

taotlejal on ette näidata vähemalt kolmeaastane kogemus, sealhulgas liikmete kaasamises,

huvide esindamises ja kaitsmises ning poliitika kujundamises või elluviimises. Taotleja tegevus

peab olema avalik ja läbipaistev ning tema tegevus peab lähtuma vabaühenduste

eetikakoodeksist4.

3 Vähese tähtsusega abi. Rahandusministeerium. https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused/riigiabi/vahese-

tahtsusega-abi. 4 http://heakodanik.ee/vabauhenduste-eetikakoodeks.

6

Taotlejal ei tohi olla riiklike maksude ja maksete võlga, välja arvatud juhul, kui see võlg on

täies ulatuses ajatatud. Kuna eesmärk on toetada taotlejat, kellel ei ole riigi ees rahalist võlga,

on see nõue vajalik. Kui taotlejal on maksu- või maksevõlad, mis ei ole ajatatud, ei ole

nimetatud nõue täidetud. Teavet maksuvõla olemasolu kohta saadakse Maksu- ja Tolliametilt.

Maksukorralduse seaduse § 27 lõike 1 punktide 4 ja 5 järgi on maksuvõla ning ajatatud

maksuvõla andmed avalik teave, mida maksuhaldur võib igaühele avaldada ilma

maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta.

Samuti ei tohi taotlejal olla majandusaasta aruande esitamise võlga ega olukorda, kus ta on

varem rikkunud Siseministeeriumiga sõlmitud riigieelarvelise toetuse lepingut, ega muid

kehtivaid kohustusi ministeeriumi ees. Majandusaasta aruannete esitamise kontrollimine võib

näidata toetuse andjale, et taotlejal on probleeme oma kohustuste täitmisega ja aruandlusega

või välditakse aruannete esitamist tahtlikult. Majandusaasta aruande esitamist kontrollitakse

äriregistrist.

Juhul kui taotleja on varem saanud riigieelarvest, Euroopa Liidu või muudest vahenditest

toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, saab ta toetust üksnes juhul, kui kõik tagasimaksed

on tehtud määratud tähtajaks ja nõutud summas. See aitab vältida olukorda, kus riik toetab

taotlejat, kes ei täida oma kohustusi. Silmas on peetud kõiki riigieelarvelistest vahenditest

makstavaid toetusi (mitte üksnes Siseministeeriumi makstud toetusi), Euroopa Liidu

makstavaid toetusi või muudest välisvahenditest makstavaid toetusi. Nõude mõte ei ole

kohustada tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksma enne tagasimakse tähtaega, vaid

sellega ajendatakse tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksma tähtajaks.

Samuti on oluline, et taotleja suhtes ei ole algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust ega

sundlõpetamist. Kui selgub vastupidine, saab järeldada, et taotlejal puudub tegevuse

elluviimiseks vajalik finantssuutlikkus või haldus- ja toimimissuutlikkus. Teavet pankroti,

likvideerimise ja sundlõpetamise menetluse kohta saab äriregistrist, samuti väljaandest

Ametlikud Teadaanded.

Lisaks ei tohi taotleja juhtorgani liiget olla karistatud majandusalase, ametialase, varavastase,

avaliku korra, riigi julgeoleku või avaliku usalduse vastase süüteo eest või kui teda on

karistatud, siis on ta karistusandmed karistusregistrist kustutatud.

Taotleja võib tegevuste elluviimisse kaasata partnereid. Partner osaleb iseseisvalt projekti

tegevuste elluviimises ja tal tekivad selle käigus kulud. Kui partner osaleb projekti tegevuste

elluviimises teenusepakkujana, ei käsitata teda projekti partnerina. Partneri kohta kehtivad

suuresti samad nõuded, mis toetuse taotlejale.

Paragrahvis 7 määratakse kindlaks andmed, mida taotlus peab sisaldama, ja nõuded taotluse

sisule.

Taotlus peab vormiliselt sisaldama vähemalt teavet taotleja (sh nimi, registrikood, kontakt- ja

arveldusandmed), taotletava toetuse summa ja prioriteetse suuna ning omafinantseeringu kohta

(kui see on olemas). Nimetatud teave ja andmed on aluseks käesoleva määruse § 16 lõigetes 1–

3 sätestatud taotluse vorminõuete kontrolliks.

Taotleja peab olema taotluse sisu põhjalikult läbi mõelnud ja veendunud, et ta vastab käesoleva

määruse § 6 lõikes 2 sätestatud tingimustele, esitades taotlusega sellekohase kinnituse. Selleks

et saavutada toetuse andmise eesmärgid ja võimalikult laiapindne mõju, peavad taotleja

7

põhikirjaline tegevus ning sihtrühm ulatuma väljapoole ainult ühenduse liikmete või töötajate

huvidest. Taotleja põhikirjalised eesmärgid, strateegia või põhitegevus peavad toetama laiemalt

Eesti kodanikuühiskonna arengut, panustama elujõulisse kodanikuühiskonda või lähtuma Eesti

kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni põhimõtetest ja eesmärkidest.

Taotleja peab taotluses esitama konkreetse prioriteetse suuna raames kavandatud sekkumisi ja

tegevusi ning eesmärke, mis on kooskõlas toetuse andmise eesmärkidega prioriteetsel suunal.

Taotluses on oluline eristada sihtrühmi, kellele kavandatavad sekkumised ja tegevused on

suunatud. Taotluses tuleb kirjeldada, kuidas ja millises ajaraamis kavatseb taotleja

kavandatavaid tegevusi ellu viia, ehk taotlus peab sisaldama asjakohast aja- ja tegevuskava

aastaks 2025 ning kava projekti perioodiks 01.01.2026–31.12.2027 koos ligikaudse eelarve

ning selle jaotusega kavandatud tegevuste lõikes. Taotluses pakub taotleja mõõdikuid, mille

abil ta kavatseb oodatavaid tulemusi mõõta.

Et saavutada toetuse andmise eesmärgid, peab taotlejal olema varasem kogemus ja võimekus

oma tegevusvaldkonna edendamisel. Et saavutada toetatavate tegevustega võimalikult

laiapindne mõju, peab taotluses kirjeldama taotleja liikmeskonda, esindatavaid või kaasatud

huvirühmi või võrgustikku.

Taotluse lisana tuleb kirjeldada tegevuste elluviimise eest vastutava meeskonna üldist pädevust

ja kogemust.

Taotluses kavandatud tegevuste elluviimisse võib taotleja kaasata partneri või partnerid, kelle

hulka ei ole toetuse andja piiranud. Taotlus peab sisaldama teavet ja kirjeldust kaasatava

partneri kohta, partneri kaasamise vajalikkuse põhjendust ning selgitust, millist rolli kannab

partner tegevuste elluviimisel. Selleks tuleb koos taotlusega esitada ka partneri kinnitus, et ta

on neist tegevustest teadlik ja nõustub nendes osalema ning on toetuse taotleja taotlusega

tutvunud.

Paragrahvis 8 reguleeritakse taotluse esitamist.

Lõike 1 kohaselt esitab taotleja digiallkirjastatud taotluse e-posti aadressile

[email protected]. Kuna taotlus esitatakse e-kirja teel, on oluline määrata kindlaks

e-posti aadress, kuhu taotlus tuleb saata. See aitab vältida olukordi, kus taotlus võidakse

ekslikult esitada mõnele muule e-posti aadressile. Lisaks sätestatakse lõikes 1, et taotlus tuleb

esitada taotlusvoorus määratud tähtajaks. See loob selgema arusaama sellest, mis tähtajaks tuleb

taotlus esitada, ja aitab vältida võimalikke vaidlusi õigel ajal esitatud taotluse üle. Taotluse

esitamise tähtaeg määratakse käesoleva määruse § 5 lõikes 1 sätestatud konkursi

väljakuulutamise teavituses.

Lõikes 2 sätestatakse, et üks taotleja võib esitada taotluse ühe või mitme prioriteetse suuna

kohta. Eesmärkide ja tegevuste kirjeldus tuleb esitada siiski iga suuna kohta eraldi, et

hindamiskomisjonile oleks üheselt selge, milliste käesoleva määruse §-des 9, 11 ja 13

kirjeldatud prioriteetsete suundade elluviimisse soovib taotleja strateegilise partnerluse kaudu

panustada.

Paragrahvides 9–14 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ja toetatavad tegevused

prioriteetsete suundade lõikes ning oodatavad tulemused.

Konkursi eesmärk on tagada vabaühendustele võimalus osaleda kodanikuühiskonna valdkonna

poliitika arendamises, kujundamises ja rakendamises avatud valitsemise ja koosloome kaudu,

8

et toetada teadmis- ja praktikapõhist poliitikakujundamist ning võimestada kolmanda sektori

organisatsioone, tasakaalustamaks ühiskonna, avaliku ja erasektori huve ning nende esindatust.

Programmi alaeesmärgi „Teadlikud ja aktiivsed elanikud“ prioriteetsed suunad on

kodanikuharidus ning arutelukultuur.

Kodanikuhariduse suuna eesmärgid on anda eri vanuses Eesti elanikele pädevused, teadmised

ja oskused, et võimestada neid tegutsema demokraatliku kodanikuna ning toetada Eesti elanike

riigiidentiteeti, pakkuda kodanikuteadmisi ja -haridust ning omandatud teadmiste praktikasse

rakendamist, samuti toetada ja jõustada ühiskondliku aktiivsuse ja heategevuse arenguhüppe

teostamist Eestis.

Kodanikuharidus on oskuste, teadmiste ja väärtushinnangute kujunemise protsess, mis toetab

aktiivset ning vastutustundlikku ühiskonnaelus osalemist. Kodanikuks haritud inimene soovib,

saab ja oskab oma elu juhtida, ühiskonnaelu mõjutada ja otsustes kaasa rääkida ning on seeläbi

otseselt seotud vabatahtliku tegevusega. Teisisõnu on tal nii tahe, võimalused kui ka pädevus

teostada end täieõigusliku kogukonnaliikmena. Kodanikuhariduse eesmärk on toetada kogu

riigi elanikkonna valmisolekut õppida, elada ja töötada demokraatliku ühiskonna liikmena.

Kodanikuhariduse kaudu taastoodetakse kodanikuühiskonda, tagades keskkonna, kus

aktiivseks ja vastutustundlikuks kodanikuks olemist väärtustatakse.

Kodanikuhariduse teadlik edendamine ja arendamine tõsteti fookusesse 2000-ndate lõpus ning

2010-ndate alguses, kui kaardistati kodanikuhariduse hetkeseis, lepiti kokku Eesti

kodanikuühiskonna arengukontseptsioon (EKAK), analüüsiti strateegiadokumente ja loodi

koostöövõrgustik, ning kodanikuharidus oli ka kodanikuühiskonna arengukava üks osa aastatel

2011–2014.5 Hiljem on täiskasvanute demokraatiaalaste teadmiste, väärtuste ja oskuste

kujundamisel oldud projektipõhised, millest viimase näitena võib tuua Eesti Rahvaülikoolide

Liidu projekti „Kodanikuks olemise ABC“, mida rahastas Norra Aktiivsete Kodanike Fond ning

mille eesmärk oli suurendada Eesti täiskasvanute teadlikkust demokraatliku ühiskonna

toimimisest ja kestliku arenguga seotud probleemidest ning luua eeldused kodanikuteadlikkuse

ja -aktiivsuse suurenemiseks.6

Et saavutada eesmärgid kodanikuhariduse suunal, toetuse saaja:

1) kavandab ja viib ellu tegevusi, mis aitavad parandada Eesti elanike kodanikupädevusi ning

osaluskultuuri, sealhulgas teadlikkust, teadmisi, oskusi, algatusvõimet ja usaldust

kodanikuühiskonnas osalemiseks ja kodanikualgatuse edendamiseks;

2) kavandab ja viib ellu tegevusi, mis väärtustavad ning aitavad suurendada heategevuses

osalevate Eesti elanike ja organisatsioonide osakaalu;

3) kavandab ja viib ellu Eesti kodanikuühiskonna staatust ning mainet tugevdavaid tegevusi,

sealhulgas neid, mille kaudu saab suurendada teadlikkust kodanikuühiskonna rollist

ühiskonnas;

4) panustab strateegilise suunaga seotud seaduseloome ja arengudokumentide väljatöötamisse

ning muutmisse;

5) vajaduse korral pakub taotluses muid tegevusi, mis on toetuse andmise eesmärkide

elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks vajalikud ning põhjendatud.

5 Vabaühenduste Liit, https://heakodanik.ee/kodanikuhariduse-maaratlemine-ja-vorgustiku-loomine/. 6 Vabaühenduste Liit, https://heakodanik.ee/uudised/kodanikuks-olemise-abc-alustab/.

9

Arutelukultuuri prioriteetse suuna eesmärk on suurendada ühiskondlikku usaldust, kahandada

polariseerumist ja vähendada nende elanike osakaalu, kes tunnevad, et neil puudub võimalus

ühiskonnaelu mõjutada, samuti toetada ja kujundada eri ühiskonnaliikmete oskusi ning

teadmisi, et nad saaks pidada tasakaalustatud, argumenteeritud ja koosloomelist arutelu.

Mitme teguri koosmõjul on Eesti „jõudnud kodanikuühiskonna arengus punkti, kus inimesed

soovivad üha enam elukeskkonna arengus kaasa rääkida, oma hoiakuid väljendada ning oskusi

ja teadmisi rakendada“.7 Aktiivset osavõttu ühiskonna- ja poliitilises elus mõjutavad peale

muude võimaluste ning takistuste arutelukultuur ja -ruum. Eestis tooni andev afektiivne ehk

üliemotsionaalne ja kiirelt sildistav avalik arutelu ei võimalda pidada ühiskondlikku dialoogi,

toetab väärinfo levikut ning tõrjub eri elanikkonnarühmade esindatust aruteludes, eriti noorte

seas.8 Arendamist vajab Eesti arutelukultuur tervikuna ning inimeste oskused aruteludes

osaleda ja diskussiooni pidada. Inimeste oskuste arendamiseks saab näiteks pakkuda

interaktiivseid kodaniku- ja kodanikuühiskonna koolitusi ning kursuseid, sealhulgas

demokraatiatrenne9 ja arutelusid10.

Et saavutada eesmärgid arutelukultuuri prioriteetsel suunal, toetuse saaja:

1) kavandab ja viib ellu tegevusi, mis toetavad ja edendavad osalusdemokraatiat ning

arutelukultuuri Eesti elanike seas, sealhulgas kujundavad ja kannavad demokraatlikke väärtusi

ja hoiakuid ning parandavad arutelu-, dialoogi- ja koosloomeoskusi;

2) kavandab ja pakub võimalusi, sealhulgas tehnilisi või digilahendusi, tasakaalustatud ja

argumenteeritud aruteludeks ning osalusviisideks;

3) panustab strateegilise suunaga seotud arengudokumentide väljatöötamisse ja muutmisse;

4) vajaduse korral pakub taotluses muid tegevusi, mis on toetuse andmise eesmärkide

elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks vajalikud ning põhjendatud.

Programmi alaeesmärgi „Võimekad vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted“ prioriteetne

suund on vabakonna elujõulisus.

Selle suuna eesmärk on toetada tugeva kodanikuühiskonna arendamist Eesti vabaühenduste

elujõulisuse suurendamise kaudu. Vabaühenduste elujõulisus hõlmab majanduslikku

jätkusuutlikkust ja iseseisvust, toetavat seadusandlikku keskkonda, avatud valitsemist, teenuste

delegeerimist ja osutamist, ühenduste tegutsemisvõimet, toimetulekut digiteerituse ja

tehnoloogia arenguga ning sotsiaalset innovatsiooni.

Kuigi kodanikuühiskonna rahastamine on paranenud (strateegiline partnerlus kui üks positiivne

näide), on ühenduste finantsstabiilsus ja -võimekus vägagi erinevad. Kui riikliku toe kipuvad

saama suuremad, kogenumad ja professionaalsemad ühendused, siis paljud ühendused toimivad

annetuste, vabatahtliku panuse ja missioonitunde najal. Riikliku rahastamise laiem küsimus on,

kas soovime jätkuvalt tugevdada tugevaid organisatsioone või anda võimalus alustavatele

ühendustele kompetentsi ja võimekuse kasvatamiseks. Tervikuna puudutab see teema aga Eesti

vabaühenduste üldist elujõulisust, mida mõõdeti kuni 2022. aastani Ameerika Ühendriikide

arengukoostöö agentuuri (USAID) indeksiga järgmise seitsme mõõtme alusel: seadusandlik

keskkond, organisatsioonide tegutsemisvõime, majanduslik elujõulisus, huvikaitse ja

7 Eesti inimarengu aruanne, 2019/2020, https://2020.inimareng.ee/aktivism-avaliku-ruumi-koosloomes.html. 8 Eesti inimarengu aruanne, 2019/2020, https://www.2020.inimareng.ee/sissejuhatus-4.html. 9 https://www.democracyfitness.eu/. 10 https://www.timeoutdialogue.fi/.

10

poliitikate mõjutamine, teenuste osutamine, taristu ja avalik maine. Eesti tase on püsinud

aastaid sama.

Et saavutada vabakonna elujõulisuse prioriteetse suuna eesmärgid, toetuse taotleja:

1) kavandab ja viib ellu tegevusi vabaühenduste digiteerituse ja tehnoloogia arengu, sealhulgas

tehisintellekti, võimaluste kasutamiseks;

2) kavandab ja viib ellu tegevusi kodanikuühiskonna järelkasvu arendamiseks;

3) kavandab ja viib ellu tegevusi vabaühenduste finantsstabiilsuse ja -jätkusuutlikkuse ning

omatulu teenimise võimekuse arendamiseks ja toetamiseks;

4) kavandab ja viib ellu tegevusi kodanikuühiskonna mõju mõõtmiseks ja hindamiseks;

5) panustab strateegilise suunaga seotud seaduseloome ja arengudokumentide väljatöötamisse

ning muutmisse;

6) vajaduse korral pakub taotluses muid tegevusi, mis on toetuse andmise eesmärkide

elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks vajalikud ning põhjendatud.

Programmi alaeesmärgi „Läbipaistev ja kaasav poliitika kujundamine“ prioriteetne suund on

kodanikuruum.

Suuna eesmärk on toetada avatud valitsemist kodanikuühiskonna aktiivsel osavõtul,

kodanikuühiskonna suutlikkust oma huve süsteemselt esindada ning mitmekülgset

demokraatlikku kodanikuruumi, milles on tagatud õigus ühineda, rahumeelselt koguneda ning

võimalus oma mõtteid vastutustundlikul ja teisi arvestaval viisil väljendada.

Ülemaailmne kodanikuühiskonna ühendusi ja liite koondav võrgustik Civicus liigitab

kodanikuruumi Eestis avatuks (skoor 93 punkti 100-st).11 Aruandes „European Civic Forum

Civic Space Report 2024“, mis sisaldab ka peatükki Eesti kohta (autor Vabaühenduste Liit),

hinnatakse Eesti kodanikuruumi olukorda keskmisest paremaks, kuid tuuakse välja

murettekitavaid trende, nagu vabaühenduste rahastamine ja selle piiratus, avatud valitsemise

kvaliteet suhetes vabakonnaga, vähemusrühmade diskrimineerimine ning vaenukõne seaduse

eelnõu diskussioon ühiskonnas ja poliitikute seas.12

Et saavutada kodanikuruumi prioriteetse suuna eesmärgid, toetuse saaja:

1) toetab kodanikuühiskonnas tegutsejate huvikaitsevõimekust;

2) toetab kodanikuühiskonna ja avaliku võimu koostööd soodustavate heade tavade ning

koostöökokkulepete jõustamist ja levitamist, sealhulgas Eesti kodanikuühiskonna arengu

kontseptsiooni ning läbipaistvust toetavate järelevalvemehhanismide arendamist ja

rakendamist;

3) kavandab ja viib ellu tegevusi kodanikuühiskonna struktuuride, vormide ning tavade

kirjeldamiseks ja kaasamiseks;

4) panustab strateegilise suunaga seotud seaduseloome ja arengudokumentide väljatöötamisse

ning muutmisse;

5) vajaduse korral pakub taotluses muid tegevusi, mis on toetuse andmise eesmärkide

elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks vajalikud ning põhjendatud.

Paragrahvis 15 reguleeritakse taotluse menetlemise tingimusi. See tähendab nii vorminõuete

kontrolli kui ka taotluste sisulist hindamist.

11 Civicus Monitor 2024, https://monitor.civicus.org/globalfindings_2023/. 12 Civic Space Report 2024, Estonia, https://civic-forum.eu/wp-content/uploads/2024/05/CIVIC-SPACE-

REPORT-2024-ESTONIA.pdf.

11

Kõiki konkursile esitatud taotlusi menetletakse samal ajal. Toetuse andja menetleb taotlust kuni

60 kalendripäeva taotluse esitamise tähtajast arvates. Kuna taotluste menetlemise protseduur

näeb ette taotluste vorminõuetele vastavuse kontrolli, komisjoni kogunemist, taotluste

hindamist, teatud juhtudel ka osalise rahuldamise ettepanekute tegemist, käskkirjade

ettevalmistamist, vormistamist ja kooskõlastamist, siis on praktika näidanud, et olenevalt

taotluste mahust võib taotluste menetlemiseks kuluda kuni 60 kalendripäeva sõltuvalt

konkursile esitatud taotluse arvust ja kvaliteedist.

Lõikes 2 jäetakse toetuse andjale õigus küsida taotlejalt täpsustusi või taotluse täiendamist või

muutmist. See on vajalik selleks, et olukorras, kus taotlus on üldjoontes põhjendatud, kuid selle

sisu, eelarve või tulemused ei ole piisavalt selged või selles esinevad puudused, mis ei võimalda

taotlust täies mahus hinnata, saaks taotleja selle võimaluse. Taotlejal on õigus taotlust muuta

vaid selleks, et kõrvaldada toetuse andja osutatud puudused või teha täpsustusi.

Paragrahvis 16 sätestatakse taotluse vorminõuetele vastamise tingimused.

Taotluse läbivaatamisel kontrollib Siseministeerium, kas taotlus vastab kõikidele konkursi

teavituses ja määruse § 7 lõigetes 1 ja 2 toodud nõuetele, kas taotleja vastab kõikidele käesoleva

määruse § 6 lõigetes 1–3 sätestatud nõuetele ning kas taotleja esitatud andmed on täielikud ja

õiged. Juhul, kui taotlus sisaldab vormilisi puudusi, määratakse tähtaeg puuduste

kõrvaldamiseks. Seda sätet ei kohaldata seega juhul, kui taotluses esineb sisulisi puudusi.

Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata, kui seda ei ole tähtajaks esitatud. Toetuse andja

võib taotluse esitamise tähtaja ennistada vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) sätetele.

Tähtaega võib ennistada nii toetuse andja omal algatusel kui ka taotleja vastava avalduse alusel.

Mõlemal juhul peab ennistamiseks olema mõjuv põhjus.

Juhul, kui taotleja ei kõrvalda puudusi tähtajaks, võib taotluse andja jätta taotluse läbi

vaatamata. Taotluse läbi vaatamata jätmisest teavitatakse taotlejat koos kirjaliku põhjendusega

ja viitega vaidlustamise võimalustele.

Paragrahvis 17 reguleeritakse taotluse hindamine, hindamiskriteeriumid ja valiku kord.

Kui Siseministeerium on taotluse läbi vaadanud ning kontrollinud, kas taotleja ja taotlus

vastavad nõuetele, hindab nõuetekohast taotlust vähemalt kolmeliikmeline hindamiskomisjon

(edaspidi komisjon). Komisjonil on õigus vajaduse korral kaasata hindamisprotsessi

täiendavaid hääleõiguseta eksperte. Komisjoni liikmed ja kaasatud eksperdid peavad kooskõlas

korruptsioonivastase seadusega kinnitama hinnatava taotluse ja taotleja suhtes oma erapooletust

ning sõltumatust. Seotuse olemasolu korral on komisjoni liige ja/või ekspert kohustatud ennast

HMS §-s 10 toodud tingimustel ning korras taandama.

Lõike 5 kohaselt hindab komisjon taotlust järgmiste kriteeriumide alusel:

1) tegevuste omavaheline seotus ja nende mõju ning kavandatud tegevuste eesmärgipärasus ja

vajalikkuse põhjendatus;

2) ligikaudse eelarve vastavus tegevuskavale, põhjendatus, realistlikkus ja säästlikkus ning

kulude vajalikkus tegevuste elluviimiseks;

3) taotleja senine panus ja võimekus valdkonna strateegilisel arendamisel;

4) tegevuste, tulemuste mõõtmise ja ajakava läbimõeldus ning põhjendatus ja nende

omavaheline loogiline seos;

12

5) taotleja nägemus koostööst rahastajaga ning taotleja partner(id) ja koostöö kavandatud

tegevuste elluviimiseks.

Kriteeriumite selge sätestamine on oluline selleks, et taotlejale oleks arusaadav, mida

hinnatakse. Samuti on läbipaistvad ja selgelt kirjeldatud kriteeriumid taotlejale abiks taotluse

koostamisel ning tegevuste ja tulemuste kirjeldamisel. Ühtlasi on selgelt kirjapandud asjaolud

juhendiks taotluste hindajatele ja otsuse tegijatele. Kokku saab ühele taotlusele anda

maksimaalselt sada punkti. Et vältida olukorda, kus küll nõuetele vastav, kuid sisuliselt nõrk

taotlus saaks rahastuse, nähakse ette taotluse sisule ette nähtud miinimumpunktisumma.

Hindamise tulemusena tekib iga prioriteetse suuna (kodanikuharidus, arutelukultuur,

vabaühenduste elujõulisus ja kodanikuruum) kohta eraldi pingerida. Komisjoni koosoleku

tulemusena allkirjastab komisjon argumenteeritud ettepanekutega komisjoni protokolli selle

kohta, milliseid taotlusi toetada ja milliseid mitte.

Paragrahvis 18 reguleeritakse taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja rahuldamata

jätmise otsuse tegemine ning tingimused ja kord.

Siseministeerium teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse

hindamiskomisjoni ettepanekul.

Taotlejale saadetakse tema kohta tehtud otsus elektrooniliselt.

Taotluse rahuldamise otsus tehakse, kui taotleja ja taotlus vastavad kõigile määruses sätestatud

nõuetele ning taotlus kuulub hindamistulemuse põhjal rahuldamisele. Seega peavad mõlemad

punktid olema samal ajal täidetud.

Taotluse rahuldamise ja osalise rahuldamise otsuses sätestatakse vähemalt toetuse saaja ja

toetuse andja andmed, toetuse andmise eesmärk, toetuse summa, toetatavad tegevused ja nende

elluviimise eeldatav ajakava, iga toetatava tegevuse tulemusnäitaja koos sihttasemega, teave

riigiabi, sealhulgas grupierandiga hõlmatud riigiabi, või vähese tähtsusega abi andmise kohta,

kui tegemist on sellise abi andmisega, poolte õigused ja kohustused, toetuse maksmise aluseks

olevate dokumentide, teabe ning tegevus- ja finantsaruannete esitamise kord, toetuse

kasutamisest teavitamise nõuded ning toetuse maksmise peatamise ja taotluse rahuldamise

otsuse kehtetuks tunnistamise alused. Samuti sisaldab otsus viidet vaidlustamise korrale.

Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik

konkursi eelarve mahu ületamise tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud

toetuse summat, konkursi eesmärki, taotluse sisu ja hindamiskriteeriume. Sellisel juhul

esitatakse taotlejale toetuse menetlemisperioodil hindamiskomisjoni ettepanek taotletud toetuse

või tegevuste mahu muutmiseks. Taotluse võib osaliselt rahuldada üksnes taotleja kirjalikul

nõusolekul, millega ta peab ühtlasi kinnitama, et konkursi eesmärgid on taotluse osalise

rahuldamise korral saavutatavad. Siseministeerium jätab taotluse rahuldamata, kui taotleja ei

kinnita, et taotluses toodud eesmärgid on saavutatavad taotluse osalise rahuldamise korral ning

et taotleja on nõus taotletud toetuse osalise rahuldamisega. Seega on ka taotluse osalise

rahuldamise puhul oluline, et konkursi eesmärgid oleksid siiski saavutatavad. Tegu ei ole

kaalutlusõiguse andmisega, vaid juhul, kui eesmärgid ei ole taotluse osalise rahuldamise korral

saavutatavad, peab Siseministeerium jätma taotluse rahuldamata.

13

Taotlus jäetakse rahuldamata, kui see ei vasta täielikult määruse nõuetele. Rahuldamata jätmise

aluseks võib olla vähemalt ühe hindamiskriteeriumi väärtuseks 0 punkti saamine, taotluse

koondhinde jäämine alla 60 punkti, eelarvevahendite puudumine pingerea alusel või olukord,

kus taotleja mõjutab menetlust pettuse, ähvarduse või muu õigusvastase tegevusega, või kui

taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga.

Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt otsuse tegemise kuupäev, otsuse

tegija andmed, taotleja nimi, otsuse põhjendus ja selgitus otsuse vaidlustamise korra kohta.

Paragrahvis 19 reguleeritakse riigieelarvelise toetuse väljamaksmise tingimusi ja

aruandluskohustust.

Kui hindamisotsuse alusel kuulub taotlus rahuldamisele, maksab toetuse andja toetuse saajale

toetuse välja igal eelarveaastal perioodil 2025–2027. Eraldi riigieelarvelise toetuse lepingut ei

sõlmita.

Toetuse maksmise jagamine kolmele eelarveaastale (2025–2027) on põhjendatud vajadusega

tagada toetuse saaja tegevuste jätkusuutlik rahastamine ning vältida ühekordse toetuse

eraldamise riske. See võimaldab toetuse andjal igal aastal hinnata ja vajaduse korral

korrigeerida rahastamisotsuseid lähtuvalt tegevuste tulemuslikkusest ning eesmärkide

saavutamisest. Samuti aitab selline jaotus paremini planeerida riigieelarve ressursse.

2025. aasta toetuse väljamaksmine otsuse tegemise järel 21 kalendripäeva jooksul tagab toetuse

saajale vajalike eelarvevahendite kiire kättesaadavuse taotluses kavandatud tegevuste

alustamiseks. 2026. ja 2027. aasta toetuste maksmine seotakse eelneva perioodi aastaaruande

aktsepteerimisega, mis tagab, et toetusraha kasutatakse sihipäraselt ning kooskõlas taotluses

esitatud tegevuskavaga. Selle nõude eesmärk on tagada toetuse andja järelevalve rahaliste

vahendite kasutamise üle ning motiveerida toetuse saajat täitma aruandlusnõudeid korrektselt

ja õigel ajal.

Toetuse saaja esitab toetuse andjale allkirjastatud aastaaruande kalendriaasta kohta otsuses

sätestatud tähtajal ja lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi

lõppu. Aruande vormi sätestab toetuse andja toetuse andmise otsuse lisana.

Toetuse saaja tegevuste ja eesmärkide täitmise iga-aastane hindamine toetuse saaja esitatud

aruannete põhjal võimaldab toetuse andjal tuvastada võimalikke kõrvalekaldeid või vajadusi

tegevuste ümberkorraldamiseks. See annab ka varajase ülevaate kavandatud tegevuste üldisest

tulemuslikkusest ja selle mõjust. Järelevalve regulaarne läbiviimine suurendab läbipaistvust ja

aitab tagada avalike vahendite tõhusa kasutamise. Hindamise eesmärk on tagada, et tegevused

on ellu viidud tulemuslikult, toetuse vahendeid on kasutatud eesmärgipäraselt ja kõik tegevused

vastavad kinnitatud ajakavale.

Hindamisprotsess algab pärast aastaaruande esitamist ja see vaadatakse läbi üldjuhul 30

kalendripäeva jooksul. Kui hindamise käigus selgub, et eesmärke pole piisavalt saavutatud või

esineb kõrvalekaldeid kavandatud tegevustest, võib toetuse andja nõuda lisaselgitusi, esitada

parandustegevuste ettepanekuid või raskemate rikkumiste korral peatada või vähendada toetuse

maksmist. Selline järelevalve tagab avalike vahendite tõhusa kasutamise, võimaldab õigel ajal

tegeleda probleemidega ning toetab programmi üldise mõju saavutamist.

Paragrahvis 20 sätestatakse toetuse kasutamisega seotud kulude abikõlblikkuse tingimused.

14

Eelnõus on määratletud abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, et tagada toetuse vahendite

sihipärane ning tõhus kasutamine. Abikõlblikud kulud hõlmavad kavandatud tegevuste

elluviimisega otseselt seotud kulusid, sealhulgas tööjõukulusid, mis on tööandja kohustuseks

(näiteks palk proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga, puhkusetasu vastavalt seaduses

sätestatule, teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud

seadusest tulenevad hüvitised proportsionaalselt palgaga, seadusest tulenev lähetusega või töö-

ja ametiülesande täitmisega seotud kulu)13, ekspertide tasusid, ürituste ja koolituste

korraldamise kulusid, analüüside ja strateegiate koostamist ning kommunikatsiooni- ja

teavitustegevusi.

Mitteabikõlblike kulude hulka kuuluvad muu hulgas maa ja kinnisvara soetamine, finantskulud,

viivised ja trahvid, huvide konfliktiga seotud tehingud ning juba teisest projektist rahastatud

kulud.

Paragrahvi 20 lõike 3 punkti 6 kohaselt on mitteabikõlblikud kulud vaide- ja kohtumenetluse

kulud, välja arvatud strateegilise hagelemisega seonduvad kulud. Strateegiline hagelemine on

huvikaitse meetod, mille eesmärk on saavutada ühiskondlikke muutusi, minnes kaugemale

ainult konkreetse juhtumi lahendamisest. Selle kaudu püütakse kasutada õiguskaitsevahendeid,

et tegeleda õiglustunde rikkumistega, mida ei ole seadustes või poliitikas piisavalt käsitletud.

Strateegiline hagelemine annab platvormi õiguste rikkumistest mõjutatud inimestele, et neid

kuuldaks ja nähtaks, ning aitab tuua esile seaduse nõrgad küljed ja puudujäägid. See ei piirdu

üksnes õigusemõistmisega, vaid aitab suurendada avalikku teadlikkust, suunata õiguspoliitikat

ja tugevdada õiguste kaitset. Õnnestunud strateegiline hagelemine võib tuua püsivaid poliitilisi,

majanduslikke ja sotsiaalseid muutusi ning arendada olemasolevat seadusandlust, luues

pretsedente ja aidates haavatavaid rühmi.14

Kõik kulud peavad olema tõendatud asjakohaste raamatupidamisdokumentidega, nagu arved

või samaväärse tõendusväärtusega dokumendid, et tagada kulutuste läbipaistvus ja

kontrollitavus. Selged juhised aitavad vältida väärkasutust, tagades avalike vahendite tõhusa ja

eesmärgipärase kasutamise.

Paragrahvis 21 sätestatakse toetuse tagasinõudmise ja -maksmise ning ajatamisega seonduv.

Eelnõus sätestatakse tingimused, mille korral on toetuse andjal õigus nõuda makstud toetus

osaliselt või täielikult tagasi või vähendada järgnevaks eelarveaastaks kavandatud

toetussummat. Need tingimused on mõeldud tagama, et toetust kasutatakse sihipäraselt,

läbipaistvalt ja kooskõlas määruses sätestatud nõuetega.

Toetus nõutakse täielikult või osaliselt tagasi või vähendatakse toetussummat, kui ei ole

tõendatud heakskiidetud taotluses kavandatud tegevuste tulemuste ja eesmärkide saavutamist

või kui toetust ei ole kasutatud otsuses ettenähtud korras ja tingimustel. Samuti on

tagasinõudmine põhjendatud juhul, kui toetuse saaja ei esita nõutavaid sisu- ja finantsaruandeid,

mis kinnitavad, et toetust on kasutatud korrektselt. Toetuse tagasinõudmine või toetussumma

vähendamine otsustatakse käesoleva määruse § 19 lõikes 3 sätestatud aruandluse käigus.

13 vt https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023254?leiaKehtiv. 14 vt https://www.ecchr.eu/en/glossary/strategic-litigation.

15

Kui toetuse saaja ei võimalda pädeval isikul kontrollida toetuse kasutamise sihipärasust ega

esita nõutud dokumente mõistliku aja jooksul, võib toetuse andja rakendada tagasinõudmist.

Läbipaistvuse ja järelevalve takistamine on raske rikkumine, mis seab kahtluse alla vahendite

korrektse kasutamise.

Olulised rikkumised teavitusnõuetes või tähtaegade ületamine võivad samuti põhjustada

tagasinõude. Sellised rikkumised võivad kahjustada projekti avalikku nähtavust või mõjutada

teiste seotud osaliste tööd ja eesmärke. Teavitusnõuded tulenevad käesoleva määruse § 18 lõike

6 punktist 6 ja § 22 lõike 1 punktidest 5 ja 6.

Toetus tuleb tagasi maksta, kui selgub, et taotlus rahuldati valeandmete põhjal või kui toetuse

saaja on varjanud olulist teavet. Lisaks on tagasinõudmine võimalik juhul, kui toetuse saajal on

toetuse andja ees muid täitmata rahalisi kohustusi, mis näitavad ebausaldusväärsust rahaliste

kohustuste täitmisel.

Kui toetus jääb otsuses määratud tähtajaks kasutamata või toetuse saaja esitab avalduse toetuse

kasutamisest loobumise kohta, on toetuse tagasinõudmine loogiline samm, et vältida vahendite

kasutamist eesmärgitult.

Need tingimused tagavad, et toetust kasutatakse läbipaistvalt ja tulemuslikult, toetades

programmi eesmärke ning minimeerides väärkasutuse riski.

Toetuse andja otsustab toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kaalutlusõiguse kohaselt. Kui

toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja rikkumine tõi kaasa

rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust hinnata, vähendatakse

toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu abikõlblikkusele.

Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta, kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue

täidetakse poolte vahel kokkulepitud aja jooksul või kui toetuse saaja avastas ja teatas toetuse

andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning tagastas toetuse.

Lisaks võib toetuse andja taotluse rahuldamise otsuse edasiulatuvalt kehtetuks tunnistada või

määratud toetuse summat muuta siis, kui riigieelarvelised vahendid ei võimalda toetust maksta

või ei võimalda seda teha toetuse määramise otsuses sätestatud mahus. Kehtetuks tunnistamise

võimalus sätestatakse ka taotluse rahuldamata otsuses. HMS § 66 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib

haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, tunnistada isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks,

kui selleks on jäetud võimalus haldusaktis. HMS § 64 lõike 1 teise lause järgi kohaldatakse

kehtetuks tunnistamise kohta sätestatut ka haldusorgani poolt haldusakti muutmise ja haldusakti

kehtivuse peatamise suhtes.

Nimetatud tingimus on kehtestatud seetõttu, et määrusega otsitakse strateegilist partnerit

kolmeks aastaks, samas kui riigieelarveliste vahendite täpne suurus selgub aastapõhiselt.

Toetuse andja ei soovi asuda toetust andma ühe aasta kaupa, kuna eesmärk on leida pikaajaline

strateegiline partner taotluses näidatud eesmärkide ja tegevuste elluviimiseks ning

eelarvevahendite summa on aastate lõikes püsinud sama ehk on üldjuhul ettenähtav.

Riigieelarveliste vahendite puudumise korral ei ole lubatud otsust tagasiulatuvalt kehtetuks

tunnistada. Antud põhjendustel otsuse kehtetuks tunnistamine on seotud kindla tähtajaga ja

tuleb teha hiljemalt 60 kalendripäeva jooksul pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist.

16

Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud ajatamistaotluse

alusel. Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale hiljemalt 20

kalendripäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates ajatamistaotluse,

milles on toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava.

Ajatamistaotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid (näiteks

kontoväljavõtted, laenulepingute koopiad, teenuseosutamise lepingud, muid tulusid ja kulusid

kajastavad lepingud).

Ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse 20

kalendripäeva jooksul ajatamistaotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse

tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.

Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja, arvestades võimaluse korral

toetuse saaja esitatud tagasimaksmise ajatamiskava. Kui esitatud tagasimaksmise ajatamiskava

ei ole võimalik arvestada (näiteks on soovitud ajatamiskava esitatud ebamõistlikult pikale

perioodile), peab toetuse andja ajatamise perioodi määramist põhjendama, kuna tegemist võib

olla toetuse saaja kahjuks tehtava otsusega.

Ajatamise otsuse võib tunnistada kehtetuks, kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt

toetust tagasi. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja maksma kogu

toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse

jõustumisest arvates.

Juhul, kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtajaks tagasi ei maksta, nõuab toetuse andja

tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi võlaõigusseaduse 52. peatüki (§-d 1027–1042) ehk

alusetu rikastumise sätete kohaselt. Sellisel juhul teavitatakse toetuse saajat ettevõetavatest

sammudest toetuse tagasinõudmisel kirjalikult.

Paragrahvis 22 sätestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused. Selles paragrahvis

sätestatakse toetuse saaja üldised õigused ja kohustused, mis tagavad, et toetuse andmine vastab

haldusmenetluse põhimõtetele, ning aitavad täita haldusorgani kohustusi toetuse saajate ees ja

tagada toetuse andmise järelevalve.

Lõike 1 järgi on toetuse saajal õigus saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud

määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

Samuti on toetuse saajal igal ajal õigus toetusest loobuda või see tagastada.

Lõikes 2 on sätestatud toetuse saaja kohustused. Kohustusi rakendatakse alates taotluse

rahuldamise või osalise rahuldamise otsusest. Toetuse saaja peab tagama eelnõus sätestatud

kohustuste täitmise ja tegevuse eduka elluviimise.

Paragrahvis 23 sätestatakse toetuse andja õigused ja kohustused.

Lõike 1 järgi on toetuse andjal õigus kontrollida toetuse kasutamise eesmärgipärasust, saada

toetuse saajalt toetuse kasutamise kohta teavet, tutvuda dokumentidega, nõuda toetuse osalist

või täielikku tagastamist ning keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja rikub määruses

sätestatud tingimusi või kaldub määruses sätestatust muul viisil kõrvale. Toetuse andjal on

lisaks haldusaktis õigus sätestada taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses otsuse

kehtetuks tunnistamise või muutmise võimalus, kui riigieelarvelised vahendid ei võimalda

edasiulatuvalt toetust maksta.

17

Lõike 2 kohaselt peab toetuse andja edastama taotlejale või toetuse saajale määrusega

reguleeritud otsused, kontrollima toetatavate tegevuste läbiviimist ning teavitama toetuse saajat

määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest.

Samuti peab toetuse andja tagama, et vähese tähtsusega abi andmisel kantakse andmed riigiabi

ja vähese tähtsusega abi registrisse ning täidetakse muid konkurentsiseaduse 6. peatükis toodud

kohustusi.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga ei võeta üle ega rakendata Euroopa Liidu õigust. Eelnõu on kooskõlas VTA

määrusega.

5. Määruse mõjud

Edaspidi kehtestatakse kodanikuühiskonna valdkonna strateegilise partnerluse konkursi

läbiviimise tingimused ja kord siseministri määrusega. Seni on strateegilise partnerluse

konkursi tingimused olnud reguleeritud siseministri käskkirjadega. Toetuse andmise

tingimused sisuliselt ei muutu, kuid määruse kehtestamisega paraneb eelduslikult sihtrühma

informeeritus strateegilise partnerluse võimalusest, tagades seeläbi võimalikult võrdse

kohtlemise ning ligipääsu konkursil osalemiseks.

5.1. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: Siseministeeriumi teenistujad, kelle ülesanne on menetleda ja hinnata toetuse

taotlusi.

Siseministeeriumis töötab ligi 200 inimest15. Toetuse taotluste menetlemise ja hindamisega

puutub kokku maksimaalselt viis teenistujat. Seega on sihtrühm Siseministeeriumi teenistujate

koguarvuga võrreldes väike.

Mõju ulatus. Eelnõuga ei kaasne sisulisi muudatusi Siseministeeriumile. Seni olid

Siseministeeriumi kodanikuühiskonna valdkonna strateegilise partnerluse konkursi läbiviimise

ja taotluse esitamise tingimused reguleeritud siseministri või kantsleri käskkirjaga16. Võrreldes

seni kehtinud korraga regulatsiooni sisuliselt ei muudeta, kuid määruse kehtestamisega paraneb

eelduslikult toetuse saaja sihtrühma teadlikkus strateegilisest partnerlusest kodanikuühiskonna

valdkonnas Siseministeeriumiga, tagades seeläbi võimalikult võrdse kohtlemise, teabe ning

ligipääsu konkursil osalemiseks. Samuti väheneb mõneti toetuse andja halduskoormus, kuna

toetuse andmise otsus tehakse haldusaktiga ja eraldi riigieelarvelise toetuse lepingut ei sõlmita.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna Siseministeeriumi ülesandeid eelnõuga ei muudeta.

15 Siseministeerium, https://siseministeerium.ee/ministeerium-ja-kontaktid/ministeerium-ja-

minister/ministeeriumi-tutvustus-ja-struktuur. 16 Nt. siseministri 28. novembri 2022. aasta käskkiri nr 1-3/90 „Konkursi läbiviimine strateegilise partneri

leidmiseks aastateks 2023–2026“; siseministri 14. veebruari 2021. aasta käskkiri nr 1-3/17 „Konkursside

läbiviimine strateegiliste partnerite leidmiseks aastateks 2021–2024“; kantsleri 13. juuli 2018. aasta käskkiri

„Konkursi läbiviimine strateegilise partneri leidmiseks vabaühenduste tegutsemissuutlikkuse tõstmisel aastateks

2019–2020“.

18

Ebasoovitava mõju esinemise risk on väike, kuna sisulisi muudatusi toetuse andmise

tingimustes ei tehta.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatustega kaasneb sihtrühmale positiivne mõju, sest

tagatakse võrdne kohtlemine ja ligipääs konkursil osalemiseks.

5.2. Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: mittetulundusühing või sihtasutus, samuti nendest moodustatud võrgustik, aga ka

vabaühenduste katusliit, mis ei ole riigi ega kohaliku omavalitsuse, erakonna, äriühingu(te) või

nende liidu, ametiühingu või kutseliidu valitseva mõju all. Hinnanguliselt võib sellest

mõjutatud olla kümmekond ühingut ja nende liiget.

Mõju ulatus. Eelnõuga ei kaasne sihtrühmale muudatusi, sest toetuse andmise tingimustes ja

korras ei tehta sisulisi muudatusi, mis eeldaksid muudatustega kohanemist. Mõneti võib

väheneda toetuse saaja halduskoormus, kuna toetuse andmise otsus tehakse haldusaktiga ja

eraldi riigieelarvelise toetuse lepingut ei sõlmita. Kuna edaspidi kehtestatakse toetuse andmise

tingimused ja kord siseministri määrusega, suureneb õigusselgus. Samuti loovad õigusselgust

regulatsiooni täpsustused, mis puudutavad toetuse taotleja ja toetuse andja õigusi ning

kohustusi. Lisaks muutub selgemaks toetuse tagasinõudmise regulatsioon, sest see

kehtestatakse määruses. Seega kaasneb eelnõuga väheoluline, kuid positiivne mõju

kodanikuühiskonna poliitikavaldkonnas tegutsevatele vabaühendustele, tagades seeläbi

võimalikult võrdse kohtlemise, teabe ja ligipääsu konkursil osalemiseks.

Mõju avaldumise sagedus on väike.

Ebasoovitava mõju esinemise risk on väheoluline.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatustega kaasneb sihtrühmale positiivne mõju, sest

teadlikkus ja informeeritus strateegilise partnerluse võimalusest suureneb; positiivse mõjuga on

ka õigusselgus suurenemine ja halduskoormuse potentsiaalne vähenemine.

Mõju isikuandmete töötlemisele

Isikuandmete töötlemise vajaduse tingib see, et tuleb kontrollida taotleja vastavust kehtestatud

nõuetele. Taotluses tuleb esitada tegevuste elluviimisega seotud isikute curriculum vitae’sid.

Juba rahastuse saanud projektide kulude abikõlblikkuse kontroll hõlmab ka projektist töötasu

saavate ekspertide lepingulise suhte ja töötasu maksmise kontrollimist.

Isikuandmete kaitse üldmääruse17 artiklis 35 nimetatud andmekaitsealane mõjuhinnang ei ole

praegusel juhul vajalik, sest kasutusele ei võeta uut tehnoloogiat ning isikuandmete töötlemise

laadi, ulatust, konteksti ja eesmärke arvestades ei teki tõenäoliselt füüsiliste isikute õigustele ja

vabadustele suurt ohtu. Samuti ei toimu automatiseeritud andmetöötlust ja ei töödelda eriliiki

isikuandmeid. Andmeid töödeldakse Siseministeeriumi dokumendihaldussüsteemis, mis vastab

andmetöötluse põhimõtetele ja on andmete töötlemiseks turvaline. Taotlusvooru puhul ei ole

tegemist isikuandmete töötlemisega ulatuses, mis mõjutaks õigusi või kohustusi või väljuks

17 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32016R0679.

19

õigusaktides sätestatud piiridest. Nii hindajatele kui ka abikõlblikkust kontrollivatele

ekspertidele kohaldatakse konfidentsiaalsuskohustust oma töö piires.

6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Toetus jaotatakse riigieelarve strateegiaga kodanikuühiskonna strateegilise partnerluse

rahastamiseks eraldatud eelarve alusel avatud konkursi raames.

Eelnõul puudub vahetu mõju riigieelarve tuludele ja kuludele võrreldes toetuse senise

rakendamisega.

Eelnõu rakendamiseks on vaja moodustada hindamiskomisjon, kelle ülesanne on hinnata

taotlusi. Hindamiskomisjoni liikmete tööd eraldi ei tasustata, sest selline hindamine on nende

põhitöö osa. Hindamiskomisjoni töösse vajaduse korral kaasatud eksperdi tööd võidakse

tasustada kokkuleppel selle eksperdiga.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, s.o kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Kuna

määruse rakendamisega ei kaasne lisategevusi, puudub vajadus planeerida eelnõuga

kohanemiseks lisaaega.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati EIS-i kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, kes kooskõlastas

eelnõu vaikimisi.

Eelnõu kohta saatis arvamuse Vabaühenduste Liit. Ettepanekute ja märkuste arvestamine

nähtub seletuskirjale lisatud kooskõlastustabelist.