Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2025-2028 kehtestamine

K Ä S K K I R I

Tallinn 08.04.2025 nr 1-2/25/155

Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala

tegevuskava 2025-2028 kehtestamine

Käskkiri kehtestatakse veeseaduse § 45 lõike 3 alusel.

1. Kehtestan „Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2025‒2028“.

2. Avaldada „Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2025‒2028“

Kliimaministeeriumi veebilehel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kuldar Leis

taristuminister

EELNÕU

Pandivere ja Adavere Põltsamaa

nitraaditundliku ala tegevuskava

2025-2028

KINNITATUD

08.04.2025 käskkirjaga nr 1-2/25/155

Lisa

3

Sisukord Sisukord ................................................................................................................................................. 3

Sissejuhatus ........................................................................................................................................... 4

1. Ülevaade nitraaditundlikust alast.................................................................................................... 5

2. Ülevaade veekvaliteedi muutuste kohta NTA-l ja väljaspool seda ............................................... 6

2.1. Ülevaade põhja- ja pinnaveeseirest .............................................................................................. 6

2.2. Nitraatide sisaldus ........................................................................................................................ 7

2.3. Pinnavee eutrofeerumine ........................................................................................................... 11

2.4. Pestitsiidide sisaldus .................................................................................................................. 12

3. Ülevaade põllumajanduse keskkonnakoormuse trendide kohta NTA-l ja väljaspool seda ..... 15

3.1. Põllumajanduskultuuride maakasutus ja saagikus ..................................................................... 15

3.2. Mineraal- ja orgaaniliste väetiste kasutamine ............................................................................ 18

3.3. Taimekaitsevahendite kasutamine ............................................................................................. 20

3.4. Taluvärava toiteelementide bilanss ............................................................................................ 22

4. Ülevaade põllumajandustootjate profiili muutustest NTA-l ja väljaspool seda ........................ 23

4.1. Ettevõtete keskmise põllumajandusmaa suurus ja selle muutused ............................................ 23

4.2. Püsirohumaa keskmine suurus ja osakaalu muutused ................................................................ 24

4.3. Erinevat liiki looma- ja taimekasvatusega tegelevate ettevõtete arvu muutused ....................... 24

4.4. ÜPP toetuste jagunemine ........................................................................................................... 25

5. NTA tegevuskava 2025-2028 .......................................................................................................... 28

5.1. Meetmed Veeseaduses ja selle alamaktides ............................................................................... 28

5.2. Toetavad meetmed ..................................................................................................................... 29

5.2.1. Teekaart: NTA 2028 ........................................................................................................... 38

5.3. Ülevaade tegevuskava maksumuse prognoosist ........................................................................ 46

6. NTA tegevuskava 2025-2028 täitmise hindamine ........................................................................ 47

Kokkuvõte ............................................................................................................................................ 48

Kasutatud allikad ................................................................................................................................ 50

LISAD .................................................................................................................................................. 54

Lisa 1. Nitraadidirektiivi II ja III lisa meetmed ................................................................................ 54

Lisa 2. Veeseadusega sätestatud „Hea põllumajandustava“ meetmed ............................................ 61

Lisa 3. Soovitused NTA seirekava täiendamiseks ............................................................................ 65

Lisa 4. Tegevuskava seosed teiste strateegiliste dokumentidega ...................................................... 68

Lisa 5. Tegevuskava koostamisel kaasatud ministeeriumid ja asjaomased asutused ....................... 72

4

Sissejuhatus

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 2000/60/EÜ (edaspidi VRD) kehtestatakse

ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, mis hõlmab kõiki teisi veealaseid direktiive ning

seab veekaitse põhieesmärgiks kõikide vete (pinnavee, sh rannikuvee, ja põhjavee) hea seisundi

saavutamise.

Nõukogu direktiiv veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest

91/676/EMÜ ehk nitraadidirektiiv (ND) on poliitiline meede põllumajandusest tuleneva

toitainete koormuse ja eelkõige nitraadikoormuse vähendamiseks.

Veepoliitika raamdirektiiv ja nitraadidirektiiv on Eestis üle võetud veeseadusega. Veeseadusest

tulenevalt on Eestis nitraaditundlikuks alaks (NTA) määratud Pandivere ja Adavere-Põltsamaa

nitraaditundlik ala.

Veeseaduse alusel koostatakse Eestis iga nelja aasta tagant NTA tegevuskavad. NTA

tegevuskava koostatakse pinna- ja põhjaveele põllumajandustootmisest tuleneva

keskkonnariski vähendamiseks. NTA tegevuskava on veemajanduskava täiendav kava, mis

toetab veemajanduskavades püstitatud eesmärkide saavutamist elanike joogiveega

varustamisel, pinnavee ja põhjavee hea seisundi saavutamisel ja säilitamisel ning vee-elustiku

elutingimuste parandamisel ja säilitamisel NTA-l. NTA-l tegevusprogrammidega määratud ja

rakendatud meetmete tõhusust hinnatakse pinna- ja põhjavee seireprogrammi abil. Kehtiv

tegevuskava on koostatud aastateks 2021-20241.

1 Keskkonnaminister kinnitas tegevuskava 04.05.2021 käskkirjaga nr 1-2/21/221

5

1. Ülevaade nitraaditundlikust alast

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 2000/60/EÜ (edaspidi VRD) kehtestatakse

ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, mis hõlmab kõiki teisi veealaseid direktiive ning

seab veekaitse põhieesmärgiks kõikide vete (pinnavee, sh rannikuvee, ja põhjavee) hea seisundi

saavutamise.

Nõukogu direktiiv veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest

91/676/EMÜ ehk nitraadidirektiiv (edaspidi ND) on poliitiline meede põllumajandusest

tuleneva toitainete koormuse ja eelkõige nitraadikoormuse vähendamiseks.

Veepoliitika raamdirektiiv ja nitraadidirektiiv on Eestis üle võetud veeseadusega. Veeseaduse

§37 lg 2 ja §168 lg 4 alusel on keskkonnaministri 05.11.2021 määrusega nr 49 Eestis

nitraaditundlikuks alaks määratud Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala.

Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala suurus on 3250 km2 ning see jaguneb

põhjaosas paiknevaks Pandivere (2382 km2) ja lõunapool paiknevaks Adavere-Põltsamaa (667

km2) nitraaditundlikuks piirkonnaks. Nitraaditundlik ala paikneb kolmes maakonnas:

Jõgevamaal, Järvamaal ja Lääne-Virumaal ning hõlmab kümmet omavalitsusüksust: Rakvere

linn, Rakvere vald, Kadrina vald, Tapa vald, Väike-Maarja vald, Vinni vald, Järva vald, Paide

linn, Põltsamaa vald ja Jõgeva vald (joonis 1).

Joonis 1. Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala (aluskaart: Maa-amet, 2024).

6

2. Ülevaade veekvaliteedi muutuste kohta NTA-l ja väljaspool seda

Veekvaliteedi andmete kogumine ja võrdlemine eelnevate perioodidega võimaldab tuvastada,

kas ja millised muutused on toimunud põhja-, pinna- ja rannikuvee seisundis. Mõjusid

veekeskkonnale on võimalik seostada muu tegevuse ja maakasutusega, sh muutustega

põllumajandustavades ja –praktikates.

Käesolevas peatükis esitatud ülevaade veekvaliteedi muutuste kohta NTA-l ja väljaspool on

antud nitraadidirektiivi kohaste raportite2, 3, riiklike keskkonnaseire aruannete ning nende

alusel koostatud analüüside ja kokkuvõtete põhjal.

2.1. Ülevaade põhja- ja pinnaveeseirest

Põhjaveeseire

Põhjaveeseiret tehakse Eestis riikliku keskkonnaseire programmi põhjaveeseire allprogrammi

raames nii põhjaveekogumites kui ka nitraaditundliku ala (NTA) põhjavees. Põhjaveekogumite

seire hõlmab kõigi 31 põhjaveekogumi keemilist ja koguselist seiret.

Nitraaditundliku ala põhjavee seire keskendub Pandivere ja Adavere-Põltsamaa

nitraaditundlikule alale, mis on kavandatud põllumajanduse mõju ja põhjavee nitraatide

sisalduste muutuste hindamiseks. Põhjaveeproovidest määratakse NH4, NO3, Cl, SO4 ning

proovivõtul põhjavee temperatuur, O2-sisaldus, elektrijuhtivus ja pH. NTA kuni 20

seirepunktist määratakse täiendavalt ka enamkasutatavate taimekaitsevahendite sisaldus üks

kord aastas.

Nitraaditundliku ala põhjaveeseire toimub riikliku seireprogrammi raames alates 1995. aastast,

kuid põllumajanduspiirkondade põhjaveeseire uuringute raames on piirkonnas veekvaliteedi

uuringuid läbi viidud juba 1988. aastast.

Nitraaditundliku ala põhjaveeseire jaguneb neli korda aastas tehtavaks põhivõrgu seireks ning

selle täiendamiseks tehtavaks ühekordseks tugivõrgu seireks. Selgitamaks

põllumajandustootmise mõju ka väljaspool NTA territooriumi ja nitraadisisalduse foonilist

taset ülemises põhjaveekihis, võetakse võrdluseks ja taustinfo saamiseks üks kord aastas

põhjaveeproove seitsmest allikast ja seitsmest kaevust. Tegemist on seirekohtadega, mis peaks

iseloomustama põllumajanduse tegevuse mõju põhjaveele väljaspool NTA-d.

Perioodil 2020-2023 oli nitraaditundliku ala põhjaveeseires kokku 116 seirekohta, seejuures

ühiseid seirepunkte võrreldes eelnevate perioodidega (2012-2015, 2016-2019) oli 111.

Pinnaveeseire

Pinnaveekogudes tehakse püsiseiret ja seisundiseiret. Püsiseirejaamades jälgitakse toitainete ja

saasteainete sisalduse trende ja seire toimub igal aastal. Seisundiseire (rotatsiooniga vähemalt

kord veemajanduskava perioodi ehk 6 aasta jooksul) toimub kõigil suurematel voolu- ja

2 Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaagentuur. 2020. Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ,

veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2016-2019 3 Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Keskkonnaagentuur. 2024. Nõukogu direktiivi

91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2020-

2023

7

seisuveekogudel ning rannikuvees (veekogumitel veepoliitika raamdirektiivi (VRD)

tähenduses). Tegemist on ülevaateseirega VRD tähenduses, millega selgitatakse veekogumite

ökoloogiline ja/või keemiline seisund, ühtlasi seiratakse selle raames nii hüdrobioloogilisi kui

hüdrokeemilisi näitajaid.

Valdavas osas seisundiseire jaamades võetakse toitainesisalduse määramiseks veeproove

vähemalt neli korda aastas, seega on olemas ülevaade pinnavee eutrofeerumisohust ka

väljaspool NTA-d asuvatel veekogudel.

Igal aastal toimub nitraatide seire 47 püsiseirejõel 53 püsiseirejaamas ja igal aastal või iga

kolme aasta tagant toimub seire 13 püsiseirejärves 31 püsiseirejaamas.

Rannikumere seire

Rannikumere seiret viiakse läbi 16 rannikuveekogumis: kolmes kõige enam mõjutatud

kogumis toimub seire igal aastal (püsiseire), 12 rannikuveekogumis rotatsiooni korras vähemalt

kord kuue aasta jooksul ning ühte veekogumit seiratakse alates 2015. aastast iga kolme aasta

tagant.

2.2. Nitraatide sisaldus4

Nitraadid põhjavees

Põhjaveedirektiivi5 kohaselt on ühe olulise põhjavee keemilise seisundi kvaliteedi näitajana

kehtestatud nitraatioonide piirväärtus põhjavees 50 mg/l. Joogivee nitraadisisaldusele on

kehtestatud piirsisaldus 50 mg/l6, millest suurema nitraadisisalduse korral loetakse põhjavesi

nitraatidega probleemselt reostunuks. Lisaks, Veeseaduse § 82 lg 5 alusel on kehtestatud

nitraatide sisalduse vähendamise künnis nitraaditundliku ala põhjavees 40 mg/l. Sellise taseme

saavutamisel on pädev haldusorgan kohustatud rakendama asjakohaseid meetmeid

saasteainesisalduse olulise või püsiva kasvu peatamiseks või saasteainesisalduse

vähendamiseks.

Põhjavee nitraadisisaldus (siin ja edaspidi räägitakse nitraatiooni ehk NO3 sisaldusest)

nitraaditundlikul alal on muutunud ajas ja piirkonniti. Adavere‐Põltsamaa piirkonnas oli

riikliku seire algul (1990-ndatel) nitraadi sisaldus põhjavees oluliselt suurem, mille järel toimus

langus. Viimastel aastatel on aga nitraadisisaldus põhjavees taas tõusmas7, olles suurem kui

kunagi varem vaatlusrea (alates 1991. aastast) jooksul.

Võrreldes perioode 2012-2015, 2016-2019 ja 2020-2023, on NTA seirejaamades

nitraadisisaldus suurenenud nii maksimaalse mõõtetulemuse alusel kvaliteediklassis NO3 ≥ 50

mg/l (vastavalt 25% -> 32% -> 33%) kui ka perioodi keskmise alusel (suurenenud 9% -> 7% -

4 Nitraadisisalduse puhul on mõeldud põhjavee, pinnavee ja rannikuvee nitraatiooni ehk NO3 sisaldust 5 Põhjaveedirektiiv. 2006. Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv, 12. detsember 2006, mis käsitleb põhjavee

kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest (2006/118/EÜ) 6 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded 7 Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2024. Põhjaveekogumite ja nitraaditundliku ala põhjavee seire 2023. aastal

8

> 16%). Samas on vähenenud nende NTA seirejaamade osakaal, mis kuuluvad

nitraadisisalduse järgi 40-50 mg/l kvaliteediklassi8.

Perioodil 2016-2019 oli NTA põhjavee keskmine nitraadisisaldus 30,2 mg/l, siis perioodil

2020-2023 on keskmine nitraadisisaldus tõusnud 33,6 mg/l-ni. Seega on 2020-2023. aasta

seireandmete põhjal NTA põhjavee seirekohtade keskmine nitraadisisaldus tõusnud ca 11%

võrreldes perioodiga 2016-2019; joonis 2). 13 aastase perioodi jooksul (alates 2010) on NTA

põhjavee NO3 sisaldus (aasta keskmiste alusel) tõusnud tervelt 60%.

Joonis 2. Nitraadisisalduse trend NTA põhjavees perioodil 2010-2023, võttes arvesse NTA

seirejaamade nitraatide aasta keskmised kontsentratsioonid9.

Väljaspool NTA‐d põhjaveekogumite 2020-2023. aasta seireandmete põhjal (tugiseirekohad)

pole nitraatide sisaldus üle 50 mg/l kvaliteediklassis oluliselt tõusnud. Kuues seirejaamas (ehk

3% seires olnud seirejaamadest) oli nitraatide keskmine mõõteväärtus üle 50 mg/l10. Seega on

viimastel aastatel põhjavee seireprogramm väljaspool NTA-d tuvastanud kõrgenenud NO3

sisaldused vaid üksikutes seirepunktides, kus seda ei saa seostada põllumajandustegevuse

8 NTA piirkonna põhjavee nitraadisisalduste muutuste hindamisel on lähtutud Euroopa Liidu nitraadidirektiivi

aruandlusjuhistest, kus nitraatide sisaldus põhjavees jaotub nelja erineva kategooria vahel. Iga seirejaama kohta

arvutatakse perioodi keskmine nitraadi sisaldus ning saadud tulemusi (ja ka suundumusi) võrreldakse eelmisel

aruandlusperioodil raporteeritud tulemustega. Seirejaamade osakaalu arvestus lähtub aruandlusperioodi jooksul

seirejaamas mõõdetud maksimaalsest üksiktulemusest (Max. NO3) ning seirejaama keskmisest nitraadi

kontsentratsioonist (Avg. NO3). 9 Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Keskkonnaagentuur. 2024. Nõukogu direktiivi

91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2020-

2023 10 Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Keskkonnaagentuur. 2024. Nõukogu direktiivi

91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2020-

2023

9

mõjuga11ning väljaspool nitraaditundlikku ala jäävad põhjavee nitraadisisaldused enamasti 0-

25 mg/l piiresse (93% seirejaamadest) 12.

Nitraadid vooluveekogudes

Eesti vooluveekogude viie aasta libisev keskmine nitraadisisaldus on suurenenud viimase 20

aasta jooksul 5 mg/l tasemelt 8 mg/l-ni13 (joonis 3).

Joonis 3. Eesti vooluveekogude aasta keskmine üldlämmastiku sisaldus14.

Eesti jõgedes jääb perioodi 2020-2023 keskmine nitraatide sisaldus valdavalt alla 10 mg NO3/l,

nagu ka perioodil 2016-2019. Samas ligikaudu neljandikus seirejaamades (21%) on keskmised

nitraadisisaldused suurenenud (võrreldes seirejaamasid, kus andmeid koguti nii peroodil 2016-

2019 kui ka 2020-2023). Nitraadisisalduse vähenemine on toimunud ainult 11% seirejaamades.

Siiski, võrdluses perioodiga 2012-2015, on nitraadisisalduse keskmiste kasv aeglustunud

umbes 2 korda ja nitraadisisalduste langus kasvanud umbes 2,5 korda. See viitab küll jätkuvale

tõusutrendile, kuid ühtlasi ka olukorra paranemisele15.

Eesti jõgede kõigi seirejaamade perioodi 2020-2023 keskmine nitraadisisaldus oli 7,58 mg

NO3/l. Sarnaselt perioodiga 2016-2019, asub perioodil 2020-2023 enamik >10 mg NO3/l

nitraadisisaldusega seirejaamu NTA-l või sealt alguse saavates jõgedes, mis on muuhulgas

tingitud ka põhjaveelise toitumise suurest osakaalust nendes veekogudes. Väljaspool NTA-d

11 Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2023. Nitraaditundliku ala põhjaveeseire 2022. 12 Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Keskkonnaagentuur. 2024. Nõukogu direktiivi

91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2020-

2023 13 Viira, A-H., Vainu, M. 2024. Nitraate jõuab pinna- ja põhjavette järjest rohkem. Põllumehe Teataja veebruar

2024 14 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M.,

2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute

esitamine koos mõjuanalüüsiga 15 Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Keskkonnaagentuur. 2024. Nõukogu direktiivi

91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2020-

2023

10

ületas perioodi 2020-2023 keskmine nitraadisisaldus 10 mg NO3/l 35 jões (43 seirejaamas).

Võrreldes perioodiga 2016-2019 on see 20 jões rohkem16.

Suurenenud nitraadisisalduse põhjus pinnavees võib olla lämmastikväetiste kasutamise kasv

(mineraalse lämmastikväetise kasv 13% võrreldes eelmise perioodiga). Samas on

mineraalväetistega väetatava ala pind 3% võrra vähenenud. Nitraadisisalduse tõusu põhjused

võivad olla tingitud ka ilmastikuoludest (toitainete sisaldust mõjutab suuresti sademete hulk)

või jõgede põhjaveetoitelisusest17.

Nitraadid seisuveekogudes

Järvedes on olukord NO3 sisalduse osas suhteliselt stabiilne, sest Eestis toimub väikejärvede

seire reeglina maist septembrini (vegetatsiooniperioodil), mil enamus nitraate on bioloogilises

aineringes ja seetõttu on mõõdetud sisaldused madalad, sageli määramispiiri lähedal. Sellega

seoses ei ole võimalik järvedes mõõdetud nitraadisisaldusi kasutada põllumajandusreostuse

indikaatorina18. Suurjärvedes (Peipsi ja Võrtsjärv) toimub seire nii suve- kui ka talveperioodil,

seejuures Võrtsjärve NO3 näitajad on on võrreldes perioodiga 2016-2019 kerges tõusutrendis

ning Peipsi järve NO3 näitajad on üldpildis stabiilsed. Kõigi Eesti järvede seirejaamade

keskmine nitraadisisaldus oli perioodil 2020-2023 0,52 mg NO3/L 19.

Nitraadid rannikuvees20

Rannikumere seiret teostatakse valdavalt vegetatsiooniperioodil, et saada terviklik pilt

mereökosüsteemide seisundist. Sel perioodil on mereelustik, veetaimestik, vetikad ja plankton

aktiivsed ning toitainete tarbimine on intensiivne. Anorgaaniliste toitainete sisaldused on

reeglina maksimaalsed enne vegetatsiooniperioodi algust, seetõttu jääb aasta keskmine

nitraadisisaldus Eesti rannikumeres perioodil 2020-2023 üldiselt alla 0,5 mg/l NO3, nagu ka

eelmistel perioodidel. Keskmise nitraadisisalduse osas ei ole suuri muutusi rannikumeres

toimunud ning olukord on stabiilne (joonis 4).

Nitraadisisalduste poolest kõige tähelepanuväärsemad piirkonnad on Pärnu ja Liivi laht, kus

võrreldes teiste rannikumere piirkondadega on täheldatud suurimad talvised ja

maksimumkontsentratsioonid. Perioodil 2020-2023 mõõdeti suurimad nitraadisisalduse

väärtused (ületasid 0,5 mg/L NO3 lävendi) 19 seirejaamas 45-st, kolmes seirejaamas mõõdetud

kontsentratsioonid jäid 2-10 mg/l NO3 piiridesse ning ühe seirejaama mõõdetud tulemus jäi

vahemikku 10-25 mg/l NO3.

16 Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Keskkonnaagentuur. 2024. Nõukogu direktiivi

91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2020-

2023 17 Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Keskkonnaagentuur. 2024. Nõukogu direktiivi

91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2020-

2023 18 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M.,

2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute

esitamine koos mõjuanalüüsiga 19 Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Keskkonnaagentuur. 2024. Nõukogu direktiivi

91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2020-

2023 20 Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Keskkonnaagentuur. 2024. Nõukogu direktiivi

91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2020-

2023

11

Joonis 4. Rannikumere nitraadisisalduste muutused perioodidel 2016-2019 ja 2020-202321.

2.3. Pinnavee eutrofeerumine

Euroopa Komisjoni suunisdokumendis nr 2322 käsitletakse eutrofeerumist kui vee rikastumist

toiteainetega, eriti lämmastiku- ja/või fosforiühenditega, mis põhjustavad vetikate ja kõrgemate

taimede kiirendatud kasvu, häirivad veeorganismide koosluste tasakaalu ning halvendavad vee

kvaliteeti ja hapnikutingimusi. Eutrofeerumisohus olevatena käsitletakse veekogumeid, mille

toiteainete sisaldus on ebasoodne, kuid elustikuelementide seisund on (veel) soodne. See

tähendab, et veekogumi füüsikalis-keemilised omadused on heast kvaliteediklassist halvemad

– toitainete sisaldus on küll kõrge, kuid elustikuelementide seisund ei ole veel selle tõttu

halvenenud. Eutrofeerununa käsitletakse veekogumeid, milles nii toiteainete sisaldus kui

elustikuelementide seisund on ebasoodne. Mitte-eutrofeerununa käsitletakse veekogumeid, kus

toiteainete sisaldus on soodne, sõltumata elustikuelementide seisundist.

Perioodiga 2016-2019 võrreldes, on perioodil 2020-2023 eutrofeerumise seisund jäänud

samaks 83,5% jõgede ja järvede seirejaamades (arvesse võeti vaid need seirejaamad, mida

seirati mõlemal perioodil). Eutrofeerumise seisund oli muutunud paremaks 6,5%

seirejaamadest ning halvemaks 10% seirejaamadest. Jõgede lõikes läks seisund ca 9%

juhtudest halvemaks ning 3% paremaks. Järvede puhul oli seisund paranenud 14%

seirejaamadest ning halvenenud 12% seirejaamadest23. Joonisel 5 on ülevaade pinnaveekogude

seirejaamadest, kus on täheldatud eutrofeerumist.

21 Keskkonnaagentuur, 2024. Nitraadidirektiivi rakendamise raport perioodi 2020-2023 kohta - esitlus

Põllumajanduse veekaitse töörühma kohtumisel 08.10.2024 22 Euroopa Komisjoni Keskkonna Peadirektoraat. 2009. Suunisdokument eutrofeerumise hindamiseks Euroopa

veepoliitika raames. https://data.europa.eu/doi/10.2779/49795 23 Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Keskkonnaagentuur. 2024. Nõukogu direktiivi

91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2020-

2023

12

Joonis 5. Seirejaamade protsent, kus on täheldatud eutrofeerumist (klassid „eutroofne“ ja

„võib muutuda eutroofseks”)24.

Eutrofeerumise seisund on nii jõgedes, järvedes kui ka rannikumeres võrreldes eelmise

perioodiga veidi halvenenud. Jõgedes ja järvedes on tõusnud fosfori- ning klorofüll a

sisaldused. Sellel perioodil esmakordselt hinnatud territoriaalmeri on 100% ulatuses

eutrofeerunud. Andmete põhjal võib ennustada tulevikus eutrofeerumise jätkuvat kerget tõusu,

seda eriti järvedes.

2.4. Pestitsiidide sisaldus

Pestitsiidide25 sisaldus põhjavees

Põhjaveedirektiivi26 kohaselt on pestitsiididele kehtestatud kaks üldist piirväärtust – 0,1 μg/l

iga üksiknäidu kohta ning 0,5 μg/l ühes proovis olevate pestitsiidide summa kohta. Ehk

pestitsiidide summa 0,5 ug/l võrdub seirepunktis tuvastatud üle määramispiiri saanud näitude

summaga.

Perioodil 2006-2022 on Eestis pestitsiide analüüsitud 399-st põhjavee seirekohast ning

pestitsiide leiti neist 208-st. Kokku on Eesti põhjaveest leitud 85 erinevat pestitsiidi.

Perioodil 2019-2023 on NTA põhjavee seireprogrammi raames analüüsitud enam kui 22 000

tulemust pestitsiidide kohta. Neist vaid 231 tulemust on üle labori määramispiiri ja nendest

omakorda 46 näitu üle 0,1 ug/l ehk üle piirväärtuse. Trend ei näita pestitsiidide tuvastuste

24 Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Keskkonnaagentuur. 2024. Nõukogu direktiivi

91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2020-

2023 25 Käesolevas peatükis kasutatakse mõistet „pestitsiidid“ (pestitsiidid on taimekaitsevahendid ja biotsiidid), kuna

lähtutakse riikliku keskkonnaseire programmi näitajatest põhja-, pinna- ja rannikuvees. 26 Põhjaveedirektiiv. 2006. Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv, 12. detsember 2006, mis käsitleb põhjavee

kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest (2006/118/EÜ).

13

suurenemist ega vähenemist põhjavees27. Piirväärtuse ületamisi põhjavees on pigem harva ning

üksikutes kohtades.

Ainus pestitsiid, mida pikaajaliselt järjepidevalt põhjaveest üle piirväärtuse tuvastatakse, on

kloridasoon-desfenüül28. 2022. aastal valmis Keskkonnaministeeriumi ja Maaeluministeeriumi

poolt tellitud uuring, mille järeldus oli, et kloridasooni (KL) jätkuvat keskkonda viimist

käesoleval ajal ei toimu ning peamiselt on tegemist jääkreostusega aastakümnete tagusest

ajast29.

Pestitsiidid voolu- ja seisuveekogudes30

Erinevalt põhjaveest, kus on kehtestatud kaks üldist piirväärtust (0,1 μg/l iga üksiku pestitsiidi

kohta ning 0,5 μg/l ühes proovis olevate pestitsiidide summa kohta) on maismaa pinnavetes,

sh jõgedes ja järvedes Keskkonnaministri 24.07.2019 määrusega nr 28 kehtestatud erinevad

hea seisundi piirväärtused ohtlikele ainetele, sh pestitsiididele, mis on tuletatud pestitsiidide

varieeruvast toksilisusest vee-elustikule. Käesolevas peatükis antakse ülevaade pestitsiididest

Vainu et al., 2024 töö põhjal, kus parema võrreldavuse huvides vaadeldi pestitsiidide sisalduse

muutusi pinnaveekogudes nende samade põhjaveele kehtestatud piirväärtuste alusel.

Vooluveekogude pikaajalise keskmisena on tuvastatud pestitsiidide sisaldus üle määramispiiri

kuni 3,5% aasta jooksul analüüsitud tulemustest. Alates 2017. aastast on üle määramispiiri

olnud alla 1% analüüsitud tulemustest. Samas on tõusnud ühendite osakaal ning suurenenud

on ka nende vooluveekogude osakaal, kus vähemalt ühe pestitsiidi sisaldus vähemalt ühes

proovis aasta jooksul on üle määramispiiri.

Viimase kümnendi jooksul on pestitsiide leitud enamikust ja mõnedel aastatel (nt 2018, 2020

ja 2021) ka peaaegu kõigist Eestis uuritud vooluveekogudest. Veekogusid, kus aasta jooksul

on vähemalt ühe pestitsiidi sisaldus olnud ühes proovis üle 0,1 µg/l, on olnud valdavalt kuni

viis ning see suurus ei ole oluliselt kasvanud.

Seisuveekogudes ei ole pestitsiide pikaajaliselt uuritud. Rohkemate veekogude kohta

kogutakse andmeid alates 2015. aastast, seega ajaliste muutuste võrdlemiseks pikki

andmeridasid pole. Seisuveekogusid, kus mõne pestitsiidi sisaldus on olnud üle 0,1 μg/l on

olnud aastas reeglina üks, erandiks oli 2017. aasta, kus lävendi ületusi oli kolmes järves.

Üldjuhul on järvedest leitud ühendite osakaal kõigist analüüsitud ühenditest olnud igal aastal

enam kui kaks korda madalam, kui sama osakaal vooluveekogudes. Samas on igal aastal

uuritud ka umbes poole vähem järvi (võrreldes vooluveekogudega). Jõgedes probleemiks

olevat kloridasoon-desfenüüli pole järvedest üle 0,1 μg/l leitud.

27 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M.,

2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute

esitamine koos mõjuanalüüsiga 28 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M.,

2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute

esitamine koos mõjuanalüüsiga 29 Freiberg, R., Tuvikene, A., 2022. Kloridasooni ja selle laguprodukti, kloridasoon–desfenüüli, leviku

põhjuste väljaselgitamine. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2023-

01/Kloridasooni%20l%C3%B5pparuanne%2024_01_2023_0.pdf 30 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M.,

2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute

esitamine koos mõjuanalüüsiga

14

Pestitsiidid rannikuvees

Rannikumerest on tehtud oluliselt vähem pestitsiidisisalduse analüüse kui siseveekogudest

ning täpsemat ülevaadet nende andmete põhjal koostada ei saa. Kõikidest perioodil 2010-2022

tehtud proovidest (kokku 4582 proovi) ületas vaid neli proovi piirväärtuse 0,1 μg/l31.

31 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M.,

2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute

esitamine koos mõjuanalüüsiga

15

3. Ülevaade põllumajanduse keskkonnakoormuse trendide kohta

NTA-l ja väljaspool seda

Ülevaate saamine põllumajanduse keskkonnakoormuse trendidest on oluline, kuna see

võimaldab seostada põllumajandusliku tootmisega seotud trende veekvaliteedi seisundi

muutustega. Nii põhja- kui ka pinnavee NO3 sisaldus sõltub maakasutuse muutustest, kasutatud

lämmastikväetiste hulgast, väetamise tehnoloogiast ja ajast ning ilmastikust, eriti sügistalvise

perioodi veerohkusest ja talvede temperatuurist32. Veekeskkonna seisundi ning

põllumajanduse keskkonnakoormuse trendide analüüs võimaldab samas hinnata ka

keskkonnakaitseliste meetmete tõhusust.

Põllumajanduse koormuse avaldab otseslt mõju just nitraaditundliku ala põhjavee seisundile,

kuna selles piirkonnas on maapinna ülemises osas kivimid sageli karstunud ja lõhelised,

võimaldades saastel liikuda takistamatult põhjavee sügavamatesse kihtidesse. NTA piirkonnast

väljaspool on põhjavesi paremini saastuse eest kaitstud ning olulist nitraadiprobleemi

põhjavees ei esine.

3.1. Põllumajanduskultuuride maakasutus ja saagikus

Pikaajaliselt, perioodil 2004–2023 suurenes kasutatava põllumajandusmaa pindala Eestis

24,7%33. Lühemas vaates, alates 2016. aastast, ei ole kasutatava põllumajandusmaa pindalas

olulisi muutusi toimunud ei NTA maakondades (Jõgevamaa, Järvamaa ja Lääne-Virumaa) ega

ka Eestis tervikuna. Samas on toimunud olulised muutused kasvatatavates kultuurirühmades

(joonis 6).

Joonis 6. Kasutatava põllumajandusmaa jagunemine põllukultuuride lõikes Eestis perioodil

2004–202334.

32 Jõeleht, A., Paat, R., Karro, E., Piirimäe, K., 2024. Hüdrogeoloogiline uuring Pandivere ja Adavere-Põltsamaa

nitraaditundliku alal põhjavee ning saasteainete liikumise ja veehaarete toitealade määramiseks modelleerimise

meetodil. Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2024-

06/NTA_uuringu_aruanne_240611.pdf 33 Statistikaamet PM0281. 34 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M.,

2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute

esitamine koos mõjuanalüüsiga

16

Järgnevalt on välja toodud põllukultuuride kasvatamises toimunud olulisemad muutused nii

Eestis kui ka NTA maakondades (Jõgevamaa, Järvamaa ja Lääne-Virumaa):

1) Vähenenud on püsirohumaa pindala ning suurenenud peamiste põllukultuuride pindala.

Eelkõige võib selle põhjuseks pidada kariloomade (eriti piimalehmade) arvu vähenemist.

Võrreldes perioode 2016-2019 ning 2020-2023, on Eestis püsirohumaa pindala vähenenud

keskmiselt 5% ning NTA maakondades 10%. Lühiajalise rohumaa pind on vähenenud nii

Järva- kui ka Jõgevamaal35 (alates 2015. aastast vastavalt 13% ning 26%). Eestis keskmiselt on

lühiajalise rohumaa pind alates 2015. aastas tõusnud 12%. Veekaitse seisukohalt tähendab

rohumaa pinna vähenemine ja põllukultuuride pinna suurenemine mullaharimise sageduse

kasvu (mis võib suurendada pinnase erosiooniriski, eriti vihmaperioodidel ning seeläbi

toitainete suuremat kandumist veekogudesse) ning väetiste kasutamise kasvu (rohumaid

väetatakse minimaalselt)36. Täpsem ülevaade püsirohumaade pindala muutustest on ptk-s 4.2.

2) Märkimisväärselt on suurenenud talikultuuride kasvupind. Alates 2015. aastast on talirapsi

ja –rüpsi pind suurenenud Eestis 175%37 (NTA maakondades keskmiselt 88% võrra38),

taliteraviljade pind on suurenenud 86% (NTA maakondades 72% võrra39). Pinna suurenemise

põhjuseks võib olla keskmiselt kõrgem saagikus (võrreldes suviviljadega), masinapargi

kasutamise optimeerimine (külvi- ja koristusajad) ning talvise taimkatte olulisuse suurenenud

teadvustamine. Taliviljade kasvupind kasvas Eestis alates 2004. aastast 537% ja aastatel 2016–

2023 91%40. Selle üheks põhjuseks on EL ühise põllumajanduspoliitika (edaspidi ÜPP)

strateegiakavas ette nähtud minimaalse talvise taimkatte nõue41, mida muuhulgas täidetakse ka

talikultuuride kasvatamisega. Veekaitse seisukohalt on oluline välja tuua, et sama saagikuse

taseme juures on taliviljade väetustarve pisut suurem ning väetist antakse ka sügisel42, mil ilmad

võivad olla sademete osas heitlikumad. Samas suurendab talvine taimekate muldade kaetust

taimikuga, mis kasutab toiteelemente ning seeläbi väheneb toitelementide leostumise ja

erosiooni oht43.

35 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M.,

2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute

esitamine koos mõjuanalüüsiga 36 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M.,

2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute

esitamine koos mõjuanalüüsiga 37 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M.,

2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute

esitamine koos mõjuanalüüsiga 38 Statistikaamet PM0281 39 Statistikaamet PM0281 40 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M.,

2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute

esitamine koos mõjuanalüüsiga 41 Alates 2018. aastast käivitus NTA-l piirkondlik veekaitsetoetus, kus toetati kahte tegevust: ühe toetatava

tegevusena hoiti 60% toetusõiguslikust põllumaast talvise taimkatte all vähemalt viiel järjestikusel kalendriaastal

ning teise tegevusena toetati maa hoidmist rohumaa all vähemalt viiel järjestikusel kalendriaastal. 42 Maaelu Teadmuskeskus 2022. Kattetulu arvestused taime- ja loomakasvatuses 2022.

https://metk.agri.ee/media/2809/download 43 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M.,

2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute

esitamine koos mõjuanalüüsiga

17

3) Oluliselt on suurenenud kaunvilja kasvupind44. Eestis keskmiselt on perioodil 2015-2022

kaunvilja kasvupind suurenenud 56%, NTA maakondades keskmiselt 80% (seehulgas

Järvamaal 109%). Sellele andis tõuke nn rohestamise nõue, mis soosib lämmastikku siduvate

kultuuride kasvatamist. Kaunviljakasvatuses esineb aga aastaid, kus koristuspind on oluliselt

väiksem kui külvipind, kuna rohkete sademete tõttu saaki ei koristata. Kui põllukultuur jäetakse

koristamata, siis võib eeldada, et biomass jääb põllule ja laguneb. Kui tegemist on lämmastikku

siduva kultuuriga ja kaasnevad suured sajud, siis võib eeldada, et suureneb ka lämmastiku

leostumise oht45.

4) Märkimisväärselt on suurenenud haljasmaisi kasvupind46. NTA-le jäävates maakondades

on haljasmaisi kasvupind pikaajalise perioodiga (alates 2004) võrreldes suurenenud 1794%

võrra, mis on sarnane Eesti keskmisega (1620%). NTA tegevuskava erinevate perioodide

võrdluses, on haljasmaisi kasvupind NTA maakondades 2023. aastal suurenenud 46% võrreldes

2020. aastaga47. Oluline on välja tuua, et haljasmaisi puhul on väetustarve ning saagikus suurem

kui mitmeaastastel söödakultuuridel48. Maisile antakse ka suures koguses (50 t/ha)

vedelsõnnikut49. Suurenenud väetiste andmisega võib tõusta toitainete leostumise oht ning

seeläbi surve veekeskkonnale.

5) Suurenenud on tehniliste kultuuride (sh raps, rüps) kasvupind: NTA maakondades alates

2015. aastast 20–50% (va Jõgevamaa kasv 1%)50. Eestis keskmiselt on tehniliste kultuuride

kasvupind suurenenud alates 2015. aastast 32%51.

Põllukultuuride saagikus

Kolmes NTA maakonnas on enamasti põllukultuuridel mõnevõrra kõrgemad saagikused

võrreldes Eesti keskmisega. Kõrgemad saagikused on eelkõige teravilja (5–15%), rapsi ja rüpsi

(2–15%) osas. Haljasmaisi saagikus Jõgeva ja Lääne-Viru maakonnas on Eesti keskmisest

ligikaudu 10–15% madalam. Haljasmaisi puhul tuleb esile ka asjaolu, et headel saagiaastatel

on Jõgeva-, Järva- ja Lääne-Viru maakonnas haljasmaisi saagikus olnud Eesti keskmisest

parem ja kehvadel saagiaastatel Eesti keskmisest madalam52.

Rohumaade saagikuse kohta Eestis statistika puudub. Saagikus sõltub aasta kasvutingimustest,

kuid olulist saagikuse suurenemist alates 2015. aastast ei selgu53.

44 Statistikaamet PM0281. 45 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M.,

2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute

esitamine koos mõjuanalüüsiga 46 Statistikaamet PM0281. 47 Statistikaamet PM0281. 48 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M.,

2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute

esitamine koos mõjuanalüüsiga 49 Maaelu Teadmuskeskus 2022. Kattetulu arvestused taime- ja loomakasvatuses 2022.

https://metk.agri.ee/media/2809/download 50 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M.,

2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute

esitamine koos mõjuanalüüsiga 51 Statistikaamet PM0281 52 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M.,

2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute

esitamine koos mõjuanalüüsiga 53 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M.,

2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute

esitamine koos mõjuanalüüsiga

18

3.2. Mineraal- ja orgaaniliste väetiste kasutamine

Põllumajanduse keskkonnakoormuse trendide iseloomustamisel on probleemiks andmete

puudumine mineraalväetiste ja sõnniku kasutamise ruumilise kasutuse kohta, kuna

põllupõhiseid andmeid ei koguta. Seetõttu ei ole võimalik täpsemalt hinnata ka väetiste

kasutamise efektiivsust ning seostada seda asukohapõhiselt pinna- ja põhjavee seisundiga.

Mineraalväetised

Statistikaaameti andmetel on perioodil 2016-2022 mineraalväetistega väetatud pind Eestis

kõikunud 458–505 tuhande hektari vahel (joonis 7). Perioodide 2016-2019 ja 2020-2023

võrdluses on mineraalväetisega väetatud pind vähenenud Eestis keskmiselt 3% võrra.

Joonis 7. Mineraalväetiste kasutamine aruandeaasta saagile Eestis perioodil 2016-202254

Samas on suurenenud mineraalväetiste kasutamine väetatud pinna hektari kohta. Kui perioodil

2016-2019 kasutati Eestis mineraalväetisi keskmiselt 124 kg/ha, siis perioodil 2020-2022

keskmiselt 141 kg/ha. Samuti suurenes nende perioodide võrdluses mineraallämmastiku (N)

väetiste kasutamine ligikaudu 13%55.

Pikaajaliselt, aastatel 2004–2021, on Eestis kasutatud mineraalväetiste kogus peaaegu

kahekordistunud56.

Selged erinevused on väetiste kasutamise suurenemisel ja vähenemisel seoses majanduslike

põhjustega. Samuti on tuvastatud seosed väetiste kasutamise suurenemise ja veekogude

nitraadisisalduse vahel. Vainu et al., 2024 võrdles väetiste kasutamise suurenemise ja

54 Statistikaamet PM065 55 Statistikaamet PM065 56 Viira, A-H., Vainu, M. 2024. Nitraate jõuab pinna- ja põhjavette järjest rohkem. Põllumehe Teataja veebruar

2024

430000

440000

450000

460000

470000

480000

490000

500000

510000

0

10000

20000

30000

40000

50000

60000

70000

80000

2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022

V äe

ta tu

d p

in d

, h a

K as

u ta

tu d

v äe

ti s

ko kk

u , t

o n

n i

Aasta

Mineraalväetiste kasutamine aruandeaasta saagile Eestis

Väetis kokku, tonni Lämmastik (N), tonni Väetatud pind, hektarit

19

vähenemise perioode Eesti vooluveekogude aasta keskmise nitraadisisaldusega perioodil

1992–2022 ning leiti, et aastatel 2007–2008, kui majanduslikus mõttes oli kasulik väetiste

kasutust suurendada, suurenes püsivalt seiratud vooluveekogude viie aasta libisev keskmine

nitraadisisaldus.57

NTA-l ega NTA maakondades ei koguta andmeid mineraalväetiste kasutamise kohta, seega

vastav statistika puudub.

Orgaanilised väetised

Orgaaniliste väetistega väetatava põllumajandusmaa pindala on nii Eestis kui ka NTA

maakondades alates 2016. aastast olnud üsna stabiilne. Orgaanilise väetisega väetatud pind

Eestis oli perioodil 2012-2015 keskmiselt 1050 km2, perioodil 2016-2019 keskmiselt 1396 km2

ning perioodil 2020-2023 keskmiselt 1414 km2 58, kuid tõenäoliselt on muutunud sõnniku liik

– rohkem on hakatud kasutama vedel- või poolvedelat sõnnikut59. Kui mineraalväetistes on

lämmastik üldiselt juba kergesti omastatavates vormides, siis orgaaniliste väetiste omadused

võivad olla väga erinevad nii toitainete sisalduse kui ka nende vormide osas. Üldiselt on risk

lämmastiku kadudeks veekeskkonda suurem just vedelsõnniku kasutamise puhul, võrreldes

tahesõnniku või stabiliseerunud kompostiga60.

Kolmes NTA maakonnas oli orgaanilise väetisega väetatud pind perioodil 2016-2019

keskmiselt 492 km2 ning perioodil 2020-2023 keskmiselt 489 km2. 61 Võrdluses perioodiga

2016-2019, vähenes perioodil 2020-2023 Jõgevamaal orgaanilise väetisega väetatav

põllumajandusmaa pind ning Lääne-Virumaal suurenes62.

57 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M.,

2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute

esitamine koos mõjuanalüüsiga 58 Statistikaamet PM0645 59 Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Keskkonnaagentuur. 2024. Nõukogu direktiivi

91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2020-

2023 60 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M.,

2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute

esitamine koos mõjuanalüüsiga 61 Statistikaamet PM0645 62 Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Keskkonnaagentuur. 2024. Nõukogu direktiivi

91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2020-

2023

20

3.3. Taimekaitsevahendite kasutamine

Eestis kasutati 2020. aastal 1 707 561 kg taimekaitsevahendeid63, millest 66%

teraviljakultuuridel, 22% tehnilistel kultuuridel ning 7% kaunviljadel, ülejäänud kultuurid

moodustasid kokku 5%64. Sarnane proportsioon iseloomustab ka eelnevaid aastaid65.

Statistikaameti andmete põhjal kasutati Eesti põllumajanduslikes majapidamistes haritava maa

hektari kohta 2015. aastal 1,11 kg taimekaitsevahendeid, mis on mõnevõrra suurem tulemus,

kui sellele eelnenud aastatel. Joonisel 8 on näidatud tulemused ka 2020. aasta kohta, kuid

metoodika muudatuse tõttu ei ole need varasemate aastate andmetega üks-ühele võrreldavad.

Seega ei saa andmete põhjal järeldada taimekaitsevahendite kasutuse tegelikku suurenemist.

Kõige enam kasutatakse umbrohutõrjevahendeid, millele järgnevad seenhaiguste

tõrjevahendid66.

Joonis 8. Taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduslikes majapidamistes Eestis67

(2020. aasta taimekaitsevahendite kasutuse andmed ei ole metoodika muudatuse tõttu

varasemate aastate andmetega üks-ühele võrreldavad; haritav maa – põllumaa ehk

põllukultuuride kasvupind)

Taimekaitsevahendite kasutamist saab NTA-l kirjeldada vaid maakonna täpsusega, kuna

kohapõhiseid (NTA-ga piiritletavaid) andmeid ei koguta. Ülevaade kasutatud

taimekaitsevahendite kogustest erinevatel perioodidel Eestis ja NTA maakondades on joonisel

9.

63 Käesolevas peatükis kasutatakse mõistet „taimekaitsevahendid“, kuna lähtutakse Statistikaameti andmetest 64 Statistikaamet KK2082 65 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M.,

2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute

esitamine koos mõjuanalüüsiga 66 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M.,

2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute

esitamine koos mõjuanalüüsiga 67 Statistikaamet KK208

0,84 0,91 0,97

1,73

0,95 1,04 1,11

2,46

0,00 0,50 1,00 1,50 2,00 2,50 3,00

Taimekaitsevahendid kokku

Taimekaitsevahendid kokku

Taimekaitsevahendid kokku

Taimekaitsevahendid kokku

2013 2014 2015 2020

P re

p ar

aa d

i k g

Kogus põllumajandusmaa hektari kohta Kogus haritava maa hektari kohta

21

Joonis 9. Taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduslikes majapidamistes Eestis ja NTA

maakondades (Jõgevamaa, Järvamaa ja Lääne-Virumaa)68 (2020. aasta taimekaitsevahendite

kasutuse andmed ei ole metoodika muudatuse tõttu varasemate aastate andmetega üks-ühele

võrreldavad)

68 Statistikaamet KK2082

0

200000

400000

600000

800000

1000000

1200000

1400000

1600000

1800000

2013 2014 2015 2020 2013 2014 2015 2020

P re

p ar

aa d

i k g

Eesti NTA maakonnad

Taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduslikes majapidamistes

Putukatõrjevahendid Seenhaiguste tõrjevahendid Umbrohutõrjevahendid

Kasvuregulaatorid Molluskitsiidid

22

3.4. Taluvärava toiteelementide bilanss69

Taluvärava toiteelementide bilanss põhineb Maaelu Teadmuskeskuse arvutustel, kus 2021.

aasta andmete põhjal leiti kõik lämmastiku (N) ja fosfori (P) bilansinäitajad kaalutud

keskmistena põllumajandustootja kohta ning tulemused üldistati gruppi kuuluvate tootjate

üldkogumile. NTA arvutustes võeti arvesse ettevõtted, kellel vähemalt 70% kasutatavast

põllumajandusmaast asub NTA alal. Taluvärava toiteelementide bilansi tulemused annavad

põllumajandusettevõtte majandamise kohta üldist informatsiooni. Bilansi põhjal saab hinnata,

mil määral võib erinevate nõuete täitmine vähendada või suurendada leostumise riski pinna- ja

põhjavette, kuivõrd efektiivselt ettevõtte tasandil toiteelemente kasutatakse ning kui suure üle-

või puudujäägiga majandatakse. Bilansi tulemused kajastavad kaudselt ka võimalikke muutusi

(positiivseid või negatiivseid) mullaviljakuses.

Bilansi arvutuste põhjal oli NTA-l tegutseva ettevõtte kasutuses 2021. aastal keskmiselt 239 ha

ja väljaspool NTA-d keskmiselt 138 ha põllumajandusmaad. NTA lämmastiku bilanss oli 2021.

aastal 46 kg/ha (võrdluseks 2015. a 35 kg/ha) ja fosfori bilanss 0 kg/ha (2015. a 1 kg/ha).

Väljaspool NTA-d oli N bilanss 43 kg/ha (2015. a 33 kg/ha) ja P bilanss 3 kg/ha (2015. a 0

kg/ha)70. Seega, võrreldes 2015. aastaga suurenes N bilanss 2021. aastal NTA-l 11 kg/ha ja

väljaspool NTA-d 10 kg/ha, fosfori bilanss püsis samal tasemel.

Sisseostetud tootmisvahendite kogused (N ja P sisend) ja müüdud toodangu kogused (N ja P

väljund) olid 2021. aastal suuremad NTA ettevõtetes. Võrreldes 2015. aastaga püsis nii

mineraalväetiste kasutamine kui ka ostetud loomasööda osakaal 2021. aastal NTA-l ja

väljaspool NTA-d samal tasemel.

2021. aastal oli NTA ettevõtetes lämmastiku kasutamise efektiivsus madal (N efektiivsus

62%). P efektiivsus oli tasakaalus tootmise tasemel (P 98%). Väljaspool NTA-d majandati

veelgi madalama N efektiivsusega (56%) ning fosfori kasutamine oli säästva tootmise tasemel

(P 78%). Madala efektiivsusega majandamisel võivad suureneda kaod keskkonda, pikaaegse

puudujäägiga majandamisega võib aga kaasneda mullaviljakuse langus.

Uuringus leiti, et ettevõtete toiteelementide bilansi ja efektiivsuse näitajaid mõjutavad tugevalt

aasta ilmastik ja kasvutingimused – põllumajandusele soodsa ilmastikuga aastatel on

toiteelementide kasutamise efektiivsus suur.

69 Maaelu Teadmuskeskus, 2023. Taluvärava toiteelementide bilansi uuring 70 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M.,

2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute

esitamine koos mõjuanalüüsiga

23

4. Ülevaade põllumajandustootjate profiili muutustest NTA-l ja

väljaspool seda

Põllumajandustootjate profiili muutustel võib olla oluline mõju nii põhjavee kui ka pinnavee

seisundile. Seejuures võib mõju olla nii positiivne kui ka negatiivne ning sõltuda paljudest

asjaoludest nagu põllumajandustootja teadlikkus, rakendatud tehnoloogilised uuendused,

säästvate põllumajanduspraktikate kasutuselevõtt, tootmismahtude suurenemine või

vähenemine jne.

4.1. Ettevõtete keskmise põllumajandusmaa suurus ja selle muutused

Pikaajaliselt, perioodil 2004–2023 suurenes kasutatava põllumajandusmaa pindala Eestis

24,7%71. Kasutatava põllumajandusmaa pindala hüppeline suurenemine toimus pärast EL-ga

liitumist ja kasv jätkus kuni 2016. aastani72. Võrreldes kahte viimast NTA tegevuskava

perioodi, on kasutatava põllumajandusmaa pindala Eestis (kasvupind ha) alates 2016. aastast

(1 003 505 ha) vähenenud 1,6% võrra aastaks 2023. aastaks (987 785 ha). NTA maakondades

kokku oli kasutatava põllumajandusmaa suurus 2016. aastal 263 415 ha, mis vähenes aastaks

2023 3% võrra73. Seega ei ole toimunud märkimisväärset muutust kasutatava

põllumajandusmaa pindalas võrreldes eelmise NTA perioodiga.

Küll aga on muutunud põllumajandusmaa pind tootja kohta, mille Eesti keskmine näitaja on

üks Euroopa suurimaid. Pikaajaliselt, perioodil 2001–2020, vähenes Eesti

põllumajandustootjate arv 55 748 tootjalt 11 369 tootjale. Samal perioodil kasvas keskmine

maakasutuse pindala ühe tootja kohta 16 ha-lt 86 ha-le (joonis 10). Kuigi põllumajandusmaa

kogupindala on püsinud üldiselt muutumatuna, muutus nii tootjate arv kui nende keskmine

maakasutus ligikaudu 80% võrra74. Seega on Eestis pikaajalises plaanis toimunud

põllumajandustootmise kiire koondumine suurmajapidamistesse.

Joonis 10. Keskmine põllumajandusmaa pindala tootja kohta Eestis75.

71 Statistikaamet PM0281. 72 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M.,

2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute

esitamine koos mõjuanalüüsiga 73 Statistikaamet PM0281. 74 Rasva, M., Jürgenson, E. 2022. Agricultural Land Concentration in Estonia and Its Containment

Possibilities. – Land. Vol. 11, No. 12, pp. 1–15. https://doi.org/10.3390/land11122270 75 Statistikaamet

0

20

40

60

80

100

2001 2003 2005 2007 2010 2013 2016 2020 2023

H a

Aasta

24

Kolme viimase aasta jooksul on Eesti põllumajandustootjate arv vähenenud 6% ehk 700 tootja

võrra. Keskmine põllumajandusmaa pindala tootja kohta on kasvanud 91 hektarini. Kõige

enam ehk 14% vähenes põllumajandustootjate arv Jõgevamaal ning Võrumaal, ainukesena

kasvas tootjate arv veidi Harjumaal76.

2023. aastal tegutseb NTA-l 1128 põllumajandustootjat ning ettevõtete keskmine maakasutus

2023. aastal on 99,2 ha, mis on mõnevõrra suurem, kui Eestis keskmiselt77.

4.2. Püsirohumaa keskmine suurus ja osakaalu muutused

Pikaajaliselt, perioodil 2004-2023 on püsirohumaa pindala Eestis kasvanud 6%. Samas, alates

2014. aastast on püsirohumaa pindala Eestis järjepidevalt vähenenud. Selle üheks põhjuseks

võib pidada kariloomade (eriti piimalehmade) arvu vähenemist, mis toimus peamiselt aastatel

2014–2016. Tootjad spetsialiseerusid ümber taimekasvatusele, millega seoses suurenes nii

mullaharimise sagedus kui ka väetiste kasutamine78.

Statistikaameti avaandmetes on maakasutuse andmed esitatud maakonnapõhiselt. Võrreldes

perioode 2016-2019 ning 2020-2023, on Eestis püsirohumaa pindala vähenenud keskmiselt 5%

ning NTA maakondades 10%79.

4.3. Erinevat liiki looma- ja taimekasvatusega tegelevate ettevõtete arvu

muutused

Põllumajandusettevõtjate koguarv perioodil 2012-2015 oli keskmiselt 19 186, millest

loomakasvatusega tegelevate põllumajandusettevõtjate arv oli 8379. Perioodil 2016-2019 olid

vastavad arvud keskmiselt 16 696 ja 696580.

2020. aastal oli Eestis 11369 põllumajanduslikku majapidamist, millest põllumajandustootjaid

oli 6678 (Eestis on alates 2010. aastast kehtestatud majandusliku suuruse alampiiriks 4000

eurot), 2023. aastal oli põllumajanduslikke majapidamisi 10 712, millest 6633 olid

põllumajandustootjad81.

Võrreldes eelmise (2016-2019) NTA tegevuskava perioodiga, on perioodi 2020-2023

keskmisena Eestis vähenenud veiste arv 1% võrra, kodulindude arv 0,3% ning muude loomade

arv 23%. Sigade arv on suurenenud ligikaudu 2%. Veiste arv NTA maakondades on nende

perioodide võrdluses jäänud ligikaudu samaks. Muude loomade arvu kohta NTA maakondades

andmeid ei ole.

76 Statistikaamet, 2024. Uudised: Eesti põllumajandusmaa pind tootja kohta on üks Euroopa suurimaid

(13.02.2024). Kättesaadav: https://www.stat.ee/et/uudised/eesti-pollumajandusmaa-pind-tootja-kohta-uks-

euroopa-suurimaid 77 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M.,

2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute

esitamine koos mõjuanalüüsiga 78 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M.,

2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute

esitamine koos mõjuanalüüsiga 79 Statistikaamet PM0281 80 Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaagentuur. 2020. Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ,

veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2016-2019 81 Statistikaamet, PMS442

25

Joonisel 11 on ülevaade taimekasvatusega tegelevate ettevõtete arvu muutustest olulisemate

kultuuride lõikes aastatel 2010, 2020 ja 2023.

Joonis 11. Põllumajanduslike majapidamiste arv kultuuride lõikes Eestis82.

NTA-l on 2023. aasta seisuga 1128 põllumajandustootjat. Peamiseks tootmistüübiks on

taimekasvatus. Taimekasvatusega tegelevaid põllumajandustootjaid on ligikaudu 846, kes

moodustavad 75% põllumajandustootjate koguarvust, loomakasvatusega tegelevaid ettevõtteid

on 107 (9% koguarvust) ning segatootmisega tegelevaid ettevõtteid 89 (8% koguarvust)83.

4.4. ÜPP toetuste jagunemine

Pindalalt kolm kõige suuremat toetusmeedet on ühtne pindalatoetus (ÜPT),

keskkonnasõbraliku majandamise toetus (KSM) ning mahepõllumajanduse toetus (MAHE).

Keskkonnakaitselisest aspektist on oluline välja tuua, et KSM ja MAHE toetuse saajad peavad

täitma rangemaid keskkonnakaitselisi nõudeid, kui seadustes sätestatud miinimumnõuded.

ÜPT toetuse taotlejad peavad täitma seadustes sätestatud minimaalseid keskkonnanõudeid84.

Ühise põllumajanduspoliitika toetusmeetmete andmete statistiline võrdlemine on veekaitse

seisukohast oluline, kuna nimetatud meetmed mõjutavad otseselt põllumajanduspraktikaid, mis

omakorda suurendavad või leevendavad põllumajanduse survet veekvaliteedile.

82 Statistikaamet PMS142 83 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M.,

2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute

esitamine koos mõjuanalüüsiga 84 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M.,

2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute

esitamine koos mõjuanalüüsiga

0 2000 4000 6000 8000 10000 12000 14000

Teravili

Kaunvili

Kartul

Tehnilised kultuurid

Raps ja rüps

Söödakultuurid põllumaal

Püsirohumaa

Püsirohumaa sööda tootmiseks

Hooldatav püsirohumaa

Püsikultuurid

Majapidamiste arv

K u

lt u

u ri

d

2010 2020 2023

26

2022. aasta üle-Eestiliste andmete põhjal asub taotlusalusest pinnast NTA-l 21%

keskkonnasõbraliku majandamise (KSM), 14% ühtse pindalatoetuse (ÜPT), 9% mullatoetuse

ja 6% mahetoetuse meetme (MAHE) pinnast85.

NTA-l kasutatakse enim KSM pindalapõhist toetust (joonis 12). Oluline erinevus on

toetusealuse pinna põllumaade osakaalus võrreldes üle-eestilisi keskmisi ning NTA-d. NTA-l

moodustavad põllumaad ÜPT pinnast 88% ja KSM tootjatel 93%. Põllumaa osatähtsus ei ole

viimastel aastatel muutunud. MAHE põllumaa taotlusalune pindala on järjest suurenenud ning

moodustas 2022. aastal 76,8% taotlusalusest MAHE maast NTA-l. Püsirohumaade osatähtsus

NTA põllumajandusmaast väheneb aasta-aastalt kõikides toetusgruppides. Seega, NTA-l on

üle-eestilise keskmisega võrreldes põllumaid võrreldes püsirohumaadega rohkem – ÜPT

toetuse saajatel 2,8 korda, KSM tootjatel 1,6 korda ja MAHE tootjatel 1,7 korda rohkem86.

Joonis 12. Püsirohumaa (PR) ja põllumaa (P) (põllukultuurid, sh mustkesa + lühiajalised

rohumaad) jaotus NTA-l aastatel 2016–2022 toetusmeetmete lõikes (tulpadele on märgitud

pindala hektarites)87.

Lisaks ülal kirjeldatud toetusmeetmetele, rakendatakse läbi ÜPP strateegiakava 2023-2027

pinna- ja põhjaveekaitse toetusmeedet88, 89 (vt ka lisa 4). Põhjavee kaitse toetuse eesmärgiks

on põllumajandusmaal toitainete leostumise ohu vähendamine ning toetus on suunatud just

veekaitseliselt tundlikele piirkondadele (põllud kaitsmata põhjaveega aladel, olulistel allika- ja

karstialadel, põllud, millel asub allikas või karstivorm). Pinnavee kaitse toetus on suunatud

põldudele, mis paiknevad toitainete tõttu kesises, halvas ja väga halvas seisundiklassis

85 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M.,

2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute

esitamine koos mõjuanalüüsiga 86 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M.,

2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute

esitamine koos mõjuanalüüsiga 87 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M.,

2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute

esitamine koos mõjuanalüüsiga 88 Perioodi 2023–2027 pinnavee kaitse toetus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122022055?leiaKehtiv 89 Perioodi 2023-2027 põhjavee kaitse toetus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/125052024008?leiaKehtiv

27

pinnaveekogumi valgalal asuva veekogu kaldal ning toetuse eesmärk on põllumajandusmaal

toitainete leostumise ohu vähendamine.

Perioodil 2014–2020 kehtinud piirkondliku veekaitsetoetuse määrad ei olnud

põllumajandustootjatele kohustuse võtmiseks piisavalt motiveerivad ning toetuste taotlemise

maht oli ebapiisav. Seda arvesse võttes kehtestati ÜPP strateegiakava perioodil 2023-2027

kõrgemad toetusmäärad.

28

5. NTA tegevuskava 2025-2028

NTA tegevuskava koostatakse pinna- ja põhjaveele põllumajandustootmisest tuleneva

keskkonnariski vähendamiseks. Tegevuskava üldeesmärgiks on luua eeldused säästva

põllumajandustootmise arenguks ning pinna- ja põhjavee hea seisundi ja hea kvaliteediga

joogivee säilimiseks.

NTA tegevuskava 2025-2028 koosneb nitraadidirektiivi III lisas kirjeldatud meetmetest (lisa

1) ning hea põllumajandustava meetmetest (lisa 2), mis on kehtestatud Veeseadusega90. Lisaks

veekaitselistele piirangutele sisaldab tegevuskava ka toetavaid meetmeid (ptk 5.2).

Täiendavalt NTA tegevuskava meetmetele, aitavad veekeskkonnale avalduvat

põllumajanduskoormust vähendada ka Helcom-i Läänemere tegevuskavas91 (ja sellega koos

vastu võetud Läänemere toitainete ringlussevõtu strateegias92), EL-i ÜPP strateegiakavas

2023-2027 ning perioodi 2022-2027 veemajanduskavades planeeritud tegevused ja meetmed

põllumajanduse reostuskoormuse vähendamiseks. Seoseid ülaltoodud tegevuskavadega on

käsitletud lisas 4.

5.1. Meetmed Veeseaduses ja selle alamaktides

Nitraadidirektiivi lisa II ja III meetmed on Eesti õigusesse üle võetud veeseadusega, mille 7.

jaos kehtestatakse keskkonnanõuded põllumajandusliku tegevuse kohta põllumajandusest

tuleneva koormuses eest (lisa 1).

Hea põllumajandustava Veeseaduse mõistes tähendab Eesti loodus- ja kliimatingimustele

vastavaid ning üldisi keskkonnatingimusi arvestavaid üldtunnustatud tootmisvõtteid ja -viise,

mille järgimine võimaldab vähendada põllumajanduslikust tegevusest põhjustatud

keskkonnariski veele.

Hea põllumajandustava on põllumajanduse üldtunnustatud reeglistik, mis koosneb

õigusaktidega määratud keskkonnanõuetest ja soovituslikest juhistest. “Hea

põllumajandustava” sisaldab kohustuslikke nõudeid, mis on sätestatud veeseaduses ja selle

alamaktides (lisa 2) ning mille täitmine on kõigile tootjaile kohustuslik nii nitraaditundlikul

alal kui ka väljaspool seda. Lisaks seadusesätetele on „Heas põllumajandustavas“ veel

peatükid, mis käsitlevad põllumajanduse ja keskkonnakaitse vahelisi seoseid, veehoidu,

muldade säästvat kasutamist ja kaitset, väetiste ja sõnniku keskkonnasäästlikku kasutamist,

taimekaitset, maakasutuse korraldust, maaparandust ja reoveekäitlust põllumajanduses.

90 EL nitraadidirektiivi art 5 lg 1 näeb ette, et direktiivi artiklis 1 määratletud eesmärkide saavutamiseks peavad

liikmesriigid käivitama määratud tundlike alade suhtes tegevusprogrammid. Lg 4 kohaselt peavad

tegevusprogrammid sisaldama: a) direktiivi III lisas kirjeldatud meetmeid ning b) liikmesriikide kehtestatud hea

põllumajandustava eeskirjades sätestatud meetmeid. 91 Helcom, 2021. Läänemere tegevuskava (2021. aasta uuendatud väljaanne). Kättesaadav:

https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2022-

03/BSAP_L%C3%A4%C3%A4nemere%20tegevuskava%202021%20a%20EE%20versioon.pdf 92 Helcom, 2021. Baltic Sea Regional Nutrient Recycling Strategy. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-

content/uploads/2021/10/Baltic-Sea-Regional-Nutrient-Recycling-Strategy.pdf

29

5.2. Toetavad meetmed

Toetavad meetmed, nt erinevad uuringud, aitavad kaasa keskkonnahoidlike praktikate

rakendamisel põllumajanduses või parandavad teadmisi veekvaliteeti mõjutavatest aladest.

Uute toetavate meetmete väljatöötamisel lähtutakse eelkõige asjakohastes uuringutes antud

soovitustest ning huvigruppide kaasamisel selgunud vajalikest tegevustest.

NTA tegevuskavas 2025-2028 on kavandatud kuus meedet ning nende all 15 tegevust.

Arvuliselt suurema osa moodustavad jätkutegevused NTA tegevuskava 2021-2024 perioodist.

Need on pidevad tegevused ning eelmisel tegevuskava perioodil kavandatud tegevused, mida

ei jõutud täielikult ellu viia, kuid mis on asjakohased ja olulised meetmete tulemuslikkuse

saavutamiseks.

NTA perioodi 2025-2028 tegevuskava üheks mahukaimaks tegevuseks ning peamiseks

suunaks on tegevuste kavandamine läbi teekaardi rakendamise, mille elluviimise tulemusena

jõutakse NTA laiendamise ja/või täiendavate veekaitseliste meetmete rakendamise otsusteni

(ptk 5.2.1).

Selleks, et luua eeldused säästva põllumajandustootmise arenguks ning pinna- ja põhjavee hea

seisundi ja hea kvaliteediga joogivee säilimiseks, rakendatakse perioodi 2025-2028

tegevuskavas kuut meedet.

Meede 1. Tervisele ohutu joogivee tagamine ühisveevärgiga katmata piirkondades

Meetme eesmärk on tagada kvaliteetne ja ohutu joogivesi hajaasustusega piirkondade

elanikele, kellel puudub ligipääs ühisveevärgile. Selleks on vajalik riikliku keskkonnaseire

programmi jätkamine, et tuvastada saastunud või ohustatud kaevuveega kaevud. Läbi KOV-

ide koolitamise ning uute kaevude rajamise toetamise aidatakse kaasa nõuetekohase joogivee

tagamisele. Hajaasustuse programmi toel tagatakse maapiirkondades elavatele peredele head

elutingimused ning seeläbi aidatakse kaasa elanike arvu püsimisele neis piirkondades.

Meetme raames viiakse seega ellu koolitusi ja teavitustööd kohalikele omavalitsustele,

jälgitakse ja hinnatakse põhjavee seisundit ning toetatakse saastunud või ohustatud kaevude

asendamist, et ennetada ja vähendada terviseriske joogivee kvaliteedi halvenemise tõttu.

Meede 2. Keskkonnasäästlike tehnoloogiate ja majandamisvõtete rakendamine

põllumajanduses

Punktreostuse ärahoidmisel on oluline sõnniku- ja silohoidlate tehniline seisukord ja piisav

mahutavus, mis on jätkuvalt probleemiks. Selleks, et parandada põllumajandustootmise

konkurentsivõimet keskkonnakoormust suurendamata, tuleb jätkata sõnniku- ja silohoidlate

rajamise ja korrastamise toetamist.

Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise optimeerimise juures on oluline roll kaasaegsete

põllumajandustehnoloogiate rakendamisel. Toitainete bilansi arvestamisel ning väetiste

kasutamise tõhustamisel avalduvad olulised majanduslikud mõjud põllumajandustootja

tootlikkusele ja konkurentsivõimele, näiteks väheneb võimalus mullas toiteelementide liia

ja/või puudujäägi tekkimiseks. Põllumajanduspraktikate tõhustamine ja andmete

digitaliseerimine aitavad samas kaasa ka veekaitseliste- ning keskkonnaeesmärkide

saavutamisele. Nende andmete põhjal saab näiteks hinnata, kui palju veekogu valglal

30

lämmastikväetisi kasutatud on ning kui palju neist saagiga koristamata on jäänud ja seetõttu

tõenäoliselt mullast välja on leostunud. Samuti saab analüüsida väetiste kasutamise

asukohaspetsiifilist mõju pinna- ja põhjaveele.

Meetme eesmärk on soodustada keskkonnasõbralike lahenduste kasutamist põllumajanduses,

et vähendada negatiivset mõju keskkonnale ja tagada säästlik ressursside kasutamine. Selleks

toetatakse sõnniku- ja silohoidlate rajamist ja korrastamist, et vältida reostusohtu ning

arendatakse e-põlluraamatut ja seonduvaid teenuseid, mis aitavad põllumajandustootjatel

tõhustada põllumajanduspraktikaid, paremini hallata ja jälgida oma tegevuse

keskkonnamõjusid.

Meede 3. Põllumajandustootmise mõju selgitavate uuringute ja seirete korraldamine (sh

uuringud ja tegevused veekogumite valgaladel, kus veekogumi halva seisundi üheks

põhjuseks on toitainete koormus)

Inimtegevuse, sh põllumajandustootmise, mõju veekeskkonnale hinnatakse riikliku

keskkonnaseire programmi raames kogutud andmete alusel. Lisaks sellele on oluline ellu viia

uuringuid, mis keskenduvad konkreetsele probleemile või probleemsele piirkonnale ning

seeläbi koguda asjakohast teavet põllumajandustegevuse mõju kohta veekeskkonnale, mida

riikliku seire andmete põhjal ei ole võimalik hinnata ega analüüsida. Sarnased uuringud on

aluseks olemasolevate keskkonnanõuete tõhususe hindamisel, uute keskkonnasäästlike

praktikate, kohustuslike nõuete ja vabatahtlike meetmete välja töötamisel. Oluline on uuringute

tulemuste, juhendmaterjalide või teadmiste kättesaadavaks tegemine nii ametkondadele,

organisatsioonidele kui ka põllumajandustootjatele.

Meetme eesmärk on uurida ja hinnata põllumajanduse mõju veekogumite seisundile, eriti

piirkondades, kus on tuvastatud toitainete liigne koormus. Selle raames pakutakse

põllumajandustootjatele oskusteavet ja praktilisi juhiseid keskkonnasõbralike silotootmise

tehnoloogiate rakendamiseks, mõõdetakse ja hinnatakse veekaitsemeetmete tõhusust

pilootpiirkondades ning vaadatakse üle riiklike põhja- ja pinnavee seireprogrammide

metoodikad, et parandada seire raames kogutavate andmete praktilisust, täpsust ja tõhusust.

Meede 4. Õigusliku raamistiku ja koostöö arendamine NTA kaitse-eesmärkide

saavutamiseks

Põllumajanduse konkurentsivõime suurendamine samaaegselt keskkonnakoormust

suurendamata on keeruline ülesanne. Nitraadikoormuse osas ühisele arusaamale jõudmiseks

tuleb arendada koostööd kõikide seotud osapoolte vahel, analüüsides mõju sotsiaalsektorile,

regionaalarengule, riigi toidujulgeolekule ja väliskaubandusele, põllumajandusele, elu- ja

looduskeskkonnale jne.

Meetme eesmärk on luua ja tugevdada õiguslikke aluseid ja koostöömehhanisme erinevate

ametkondade ja huvigruppide vahel, et saavutada NTA eesmärgid. Selleks viiakse ellu

tegevusi, mis hõlmavad NTA uute piiride ja/või kohustuslike veekaitsemeetmete

väljatöötamist, tuginedes sotsiaalmajanduslike mõjude analüüsile ning kaasates aktiivselt

huvigruppe ja avalikkust otsustusprotsessi.

31

Meede 5. Teadlikkuse tõstmine ja asjatundlikkuse tagamine

Toitainete koormuse piiramine eeldab tihedat koostööd huvigruppide vahel. Nõuandeteenust

pakkuva nõustaja teadlikkusest sõltub paljude tootjate teadlikkus ja keskkonnakaitseliste

nõuete täitmine. Seetõttu on vajalik nõustajate regulaarne koolitamine – nii uute teadmiste

jagamiseks kui ka olemasolevate teadmiste kinnistamiseks.

Asjakohaste uuringute tulemuste, juhendmaterjalide ning parimate praktikate näited tuleb teha

kättesaadavaks nii ametkondadele, nõustajatele. Põllumajandustootjatele tuleb infot jagada

nõuandeteenuse kaudu ning otse teemakohastel üritustel, seminaridel jm.

Planeerida tuleb regulaarseid ja jooksvaid kohtumisi, et arutada NTA tegevuskava täitmisega

ja õigusloomega seotud küsimusi, jagada uusimaid teadmisi põllumajanduse veekaitse- ja

keskkonnavaldkonnas, analüüsida põllumajandustootjatel tekkinud küsimusi, toetada

kohalikke omavalitsusi nende kohustuste täitmisel joogiveega varustamisel jne.

Seega on meetme eesmärk parandada veekaitsealast teadlikkust põllumajandussektoris, et

toetada kestlikke põllumajandustavasid ning vähendada survet veekeskkonnale. Selle raames

jätkatakse põllumajanduse veekaitse töörühma93 tegevust, tõstetakse nõustajate teadlikkust

veekaitse teemadel õppekava ja koolituste abil ning pakutakse veekaitsealast koolitust

põllumajandustootjatele.

Meede 6. Järelevalve töökorralduse tõhustamine

Põllumajanduse valdkonna keskkonnajärelevalve teostamisel on Keskkonnaametile üheks

peamiseks probleemiks andmete kättesaamise võimalikkus ja keerukus, et hinnata tegevuse

vastavust nõuetele.

Meetme eesmärk on tõhustada põllumajanduse valdkonna keskkonnajärelevalve alast

töökorraldust läbi nutikate kontrollivõimaluste laiendamise E-põlluraamatu kasutuselevõtu

järgselt.

Meetmete kirjeldused koos täideviijatega ning maksumuse prognoosiga on tabelis 1.

93 Kliimaministeerium, 2024. Põllumajanduse veekaitse töörühm. Kättesaadav:

https://kliimaministeerium.ee/pollumajanduse-veekaitse-tooruhm

32

Tabel 1. NTA tegevuskava 2025-2028 meetmed. Meede Tegevus Indikaator Taustainfo perioodil 2021-2024 tehtu

kohta

Tegevuskava 2025-2028 Maksumus

(EUR)

Tähtaeg Vastutaja

1. Tervisele ohutu

joogivee tagamine

hajaasustusaladel.

1.1 Koolituste korraldamine

kohalikele omavalitsustele

seoses NTA hajaasustusega

piirkondade

eramajapidamiste

veevarustuse tagamisega.

Koolitused on läbi viidud –

vähemalt neli koolitust

perioodi kohta.

Koolitused on läbi viidud ning

infomaterjalid on koostatud. Juhis koos

koolitusmaterjalidega on kättesaadav

Keskkonnaameti kodulehelt.

Korraldati neli koolitust, mille teemade

valik lähtus KOV-ide huvist ja soovidest:

• 16.11.2021 toimus NTA KOV-

idele suunatud koolitus, kus jagati

teadmisi ja

soovitusi eramajapidamiste

veevarustuse paremaks

korraldamiseks. Koolitusmaterjali

tutvustas ekspert Madis Metsur

Maves OÜ-st. Koolitus toimus

koostöös KeA keskkonnahariduse

osakonnaga.

• 07.06.2022 toimus NTA KOV-

idele koolitus, kus põhiliseks

teemaks oli ülevaade NTA

põhjaveeseirest ja puurkaevu

„elukaarest“. Koolituse viis läbi

Eesti Geoloogiateenistus.

• 26.10.2022 toimus teabepäev

Väike-Maarja vallas. Valla

keskkonnaspetsialist tutvustas

piirkonna probleeme ja valla

tegemisi. Pärast seda toimus

praktiline väliosa piirkonna

põllumajandustootja objektidel, sh

tutvuti suurfarmi

keskkonnarajatiste, karsti ja

kaasaegsete

põlluharimispraktikatega.

• 06.12.2023 teabepäeval Rakveres,

kus anti ülevaade NTA seire

tulemustest, põhjavee

mikrobioloogiast, puurkaevude

sanitaar- ja toitealadest ning

kaevude rajamisest ja sellega

seotud probleemidest.

Kõikide teabepäevade ettekanded on

kättesaadavad Keskkonnaameti kodulehel

ning KOV-idele saadeti vastavad viited.

Jätkata KOV-idele suunatud koolituste

läbiviimisega perioodil 2025-2028.

Korraldada vähemalt üks koolitus

aastas, mille teemade valikul lähtuda

kohalike omavalitsuste huvidest ja

soovidest.

2028 Keskkonnaamet

1.2 NTA kaevude NO3 ja

taimekaitsevahendite

sisalduse seire riikliku

keskkonnaseire programmi

(RKSP) põhjavee seire

allprogrammi NTA

põhjavee seire

alamprogrammi raames.

NTA põhjavee seire raames

analüüsitakse igal aastal

orienteeruvalt 200 veeproovi

hajaasustusaladel asuvatest

kaevudest.

Nitraaditundliku ala põhjavee seires on

viimastel aastatel Pandivere piirkonnas neli

korda aastas seiratud 17 kaevu, Adavere-

Põltsamaa piirkonnas 15 kaevu ning kord

aastas seiratakse Pandiveres 34 kaevu ning

Adavere-Põltsamaa piirkonnas 20 kaevu.

Seega on analüüsitud ligikaudu 182 kaevu

veeproovi ning tulemus on ligikaudu

saavutatud.

Jätkata NTA kaevude NO3 ja

taimekaitsevahendite sisalduse seiret

riikliku keskkonnaseire programmi

(RKSP) põhjavee seire allprogrammi

NTA põhjavee seire alamprogrammi

raames. Tegevuskavaga ei näha ette

seirevõrgu, -mahu ega -näitajate

muutmist.

Pidev Kliimaministeerium,

Keskkonnaagentuur

33

Meede Tegevus Indikaator Taustainfo perioodil 2021-2024 tehtu

kohta

Tegevuskava 2025-2028 Maksumus

(EUR)

Tähtaeg Vastutaja

Pestitsiide analüüsiti kõikides

seirejaamades vähemalt korra 4 aasta

jooksul.

1.3 Seire käigus ilmnenud

saastunud või ohustatud

kaevuveega kaevude

teavitustöö kohalikele

omavalitsustele.

Kohalikke omavalitsusi

teavitatakse iga-aastaselt

saastunud veega (vähemalt

üks NO3 seiretulemus üle 50

mg/l) ja ohustatud seisundiga

(vähemalt üks NO3

seiretulemus vahemikus 40-

50 mg/l) kaevudest, NO3-ga

saastunud vee tarbimise

ohtudest ja KOV

kohustustest ohutu joogivee

tagamisel.

Teavitati kohalikke omavalitsusi, mille

territooriumil nitraaditundlikul alal riikliku

põhjaveeseire tulemuste alusel oli puur- ja

salvkaevusid, mille vees nitraatide sisaldus

ei vastanud joogivee nõuetele (nitraatide

aasta keskmine sisaldus > 50 mg/l) või

tuvastati ohustatud joogiveekvaliteediga

(nitraatide aastakeskmine sisaldus >25mg/l

ja 40-50mg/l) kaevusid.

• 2021. a. NTA põhjaveeseire

tulemused koos selgitustega edastati

kõikidele NTA KOV-idele

05.05.2022.

• 2022. a. NTA põhjaveeseire

tulemused edastati koos selgitustega

kõikidele NTA KOVidele

21.03.2023.

• 2023. aasta NTA põhjaveeseire

ülevaade anti EKUK poolt

06.12.2023 toimunud teabepäeval

ning edastati pärast teabepäeva

18.12.2023 KOV-idele meili teel.

• 2024. aasta seiretulemusi veel ei

ole.

Jätkata riikliku põhjaveeseire käigus

ilmnenud saastunud või ohustatud

kaevuveega kaevude kohta info ja

selgituste edastamist NTA kohalikele

omavalitsustele.

Igal aastal pärast riikliku põhjaveeseire

tulemuste selgumist teavitatakse

kohalikke omavalitsusi, mille

territooriumil nitraaditundlikul alal

riikliku põhjaveeseire tulemuste alusel

on kaevusid, mille vees nitraatide

sisaldus ei vastanud joogivee nõuetele

või tuvastati ohustatud

joogiveekvaliteediga kaevusid.

Teavitusega koos selgitatakse KOV

kohustustest ohutu joogivee tagamisel.

Pidev Keskkonnaamet

1.4 Hajaasustuse elanikele

kvaliteetse joogivee

tagamiseks kaevude

asendamine hajaasustuse

programmist.

Hajaasustuse programmi

tingimustele vastavad

taotlused on rahuldatud.

RTK-l on kokkuvõte veesüsteemide

valdkonnas rahastatud tegevuste kohta

KOV-ide lõikes.

KOV-idelt saadud info kohaselt on

perioodil 2021-2024 NTA-l asendatud

kaevude arv järgmine94 (andmed seisuga

28.05.2024):

• Tapa vallas umbes 15 puurkaevu;

• Paide linnas 12 puurkaevu (sh 4

puurkaevu, mille toetuse

määramise otsus oli 2020. a.

programmist, kuid ehitus toimus

2021. aastal);

• Vinni vallas 19 kaevu (2021-

2023);

• Väike-Maarja vallas umbes 28

puurkaevu;

• Kadrina vallas 10 puurkaevu.

Jätkata hajaasustuse elanikele

kvaliteetse joogivee tagamiseks kaevude

asendamise toetuse maksmist

hajaasustuse programmist.

Pidev Kohalikud omavalitsused,

hajaasustuse elanikud, Riigi

Tugiteenuste Keskus (RTK).

2. Keskkonnasäästlike

tehnoloogiate

rakendamine

põllumajanduses.

2.1 Sõnnikuhoidlate ja

silohoidlate korrastamiseks

ja rajamiseks

toetusvõimaluse säilitamine.

ÜPP strateegiakava 2028-

2032 koostamisel on välja

selgitatud

investeeringuvajadused ja

säilitatud sekkumised

ÜPP strateegiakavas 2023-202795 on

ettenähtud järgmised sekkumised:

"Põllumajandustootjate tootlikud

materiaalsed ja immateriaalsed

investeeringud“,

NTA tegevuskava 2025-2028 kattub

valdavas osas ÜPP strateegiakava 2023-

2027 perioodiga. ÜPP strateegiakava

2028-2032 perioodi sekkumiste välja

töötamisel selgitatakse

2028 Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

94 NTA-le jääb ka Rakvere linn, kes ei osale hajaasustuse programmis, kuna puudub abikõlblik piirkond 95 Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023-2027 (version 3.1). Kättesaadav: https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2024-04/%C3%BCpp-2023-terviktekst-2024-01-01-v3-1_1.pdf

34

Meede Tegevus Indikaator Taustainfo perioodil 2021-2024 tehtu

kohta

Tegevuskava 2025-2028 Maksumus

(EUR)

Tähtaeg Vastutaja

sõnniku- ja silohoidlate

korrastamise ja rajamise

toetamiseks.

"Väikeste põllumajandusettevõtete

arendamine".

investeeringuvajadused ning luuakse

sekkumised sõnniku- ja silohoidlate

korrastamise ja rajamise toetamiseks. 2.2 Sõnniku- ja silohoidlate

korrastamine ja rajamine.

ÜPP strateegiakava

toetustingimustele vastavad

rahastustaotlused sõnniku- ja

silohoidlate korrastamiseks

ja rajamiseks on rahuldatud.

Nitraaditundlikele aladele rajati PRIA

rahastuse toel perioodil 2021-202496 kokku

8 uut sõnnikuhoidlat (arvesse on võetud

ainult lõpetatud projekte).

Rajatud sõnnikuhoidlate kogumahutavus on

63 146 m3 ning ehitamiseks maksti toetust

741 772,53 eurot. Sellel perioodil ei

korrastatud nitraaditundlikel aladel asuvaid

sõnnikuhoidlaid.

Jätkata sõnniku- ja silohoidlate

korrastamise ja rajamise toetamist ÜPP

strateegiakava raames.

Pidev Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

2.3 E-põlluraamatu ja

seonduvate

teenuste arendamine.

E-põlluraamatu ja

seonduvate teenuste

arendustegevused on ellu

viidud.

Põlluraamatute keskse digitaliseerimise

projekti esimene etapp kestis detsembrini

2023. Esimese etapi eesmärgiks oli keskse

e-põlluraamatu jaoks luua seadusandlik ja

tehniline baas. 2024. aasta 1. aprillist alates

lisandus e-PRIA põldude haldamise

teenusesse uus funktsionaalsus, mis

võimaldab põlluharijatel elektroonset

põlluraamatut (e-põlluraamatut) pidada ka

PRIA teenuses97.

e-PRIA põldude haldamise teenuse (PHT)

elektroonse põlluraamatu funktsionaalsus

on kasutatav kõigile

põllumajandustootjatele. Kasutamiseks ei

pea olema toetuse taotleja, seega saavad

seda tasuta kasutada ka põlluharijad, kes

seni pole põlluraamatu pidamiseks

kasutanud mõnda eratarkvara või soovivad

keskkonda vahetada.

Elektroonse põlluraamatu täitmine ei ole

kohustuslik, kuid keskkonnasõbraliku

majandamise toetuse (KSM) taotlejad

peavad hiljemalt 15. juuliks tegema valiku,

kas nad peavad elektroonset põlluraamatut

PRIA poolt pakutavas põldude haldamise

teenuses või mõnes eratarkvaras.98

Kavandatud tegevused:

• E-põlluraamatus luuakse toimiv

bilansi arvestuse võimalus.

• E-põlluraamatu kasutajale

luuakse võimalus saada

väetamis- ja lupjamissoovitusi.

• PRIA, KeA, PTA menetlejale

luuakse ligipääs põlluraamatu

andmetele.

• Välistele osapooltele luuakse

eeldused e-põlluraamatu

andmete kasutamiseks.

• Eratarkvarade põlluraamatud

on e-põlluraamatuga

liidestatud.

2028 PRIA

3.

Põllumajandustootmise

mõju selgitavate

uuringute ja seirete

korraldamine.

3.1 Keskkonnasõbralikud

silotootmise tehnoloogiad –

põllumajandustootjatele

oskusteabe ja praktiliste

juhiste andmine

keskkonnasõbralike

praktikate rakendamise

kohta silo tootmisel ja

käitlemisel.

Projekt „Kestlik silotootmine

– Sustainable Silage“ on ellu

viidud.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

koostöös Eesti Maaülikooli, Maaelu

Teadmuskeskuse, Läti Põllumeeste

Parlamendi ja Soome ProAgria

nõuandeorganisatsiooniga viib aastatel

2023–2026 läbi projekti „Kestlik

silotootmine – Sustainable Silage“.

Projekti eesmärk on vähendada silo

tootmisest ja käitlemisest tulenevaid

keskkonnamõjusid. Katseprogrammi

raames pakutakse põllumajandustootjatele

oskusteavet ja praktilisi juhiseid

keskkonnasõbralike praktikate rakendamise

Jätkata projekti „Kestlik silotootmine –

Sustainable Silage“ elluviimist.

(projekti

elluviimist

toetab

INTERREG

Kesk-

Läänemere

Programm)

2026 Eesti Põllumajandus-

Kaubanduskoda, Eesti

Maaülikool, Maaelu

Teadmuskeskus (välispartnerid

Läti Põllumeeste Parlament ja

Soome ProAgria

nõuandeorganisatsioon)

96 PRIA andmed seisuga 05.06.2024 97 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, 2024. Uudised: PRIA elektroonilise põlluraamatu teenus alustab aprillis 98 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, 2024. Uudised: Veebiseminar „PRIA elektroonse põlluraamatu kasutamine“ on nüüd järelvaadatav. 14.05.2024

35

Meede Tegevus Indikaator Taustainfo perioodil 2021-2024 tehtu

kohta

Tegevuskava 2025-2028 Maksumus

(EUR)

Tähtaeg Vastutaja

kohta silo tootmisel ja käitlemisel.

Programmis osalevad

põllumajandustootjad, kelle

tegevusvaldkond puudutab piimatootmist,

lihaveisekasvatust, lambakasvatust,

biogaasi tootmist, silo tootmist müügiks või

muuks otstarbeks. Projekti elluviimist

toetab INTERREG Kesk-Läänemere

Programm.99

3.2 Põllumajanduse

veekaitsemeetmete

rakendamise tõhususe

mõõtmine pilootpiirkonnas.

Käimas on projekti II etapp,

mille aruanne valmib 2029.

aastal.

Valminud on I etapi vahearuanne.

Uuringu I etapis100:

1. Koostati lõpparuanne, mis andis seire

käigus kogutud andmete põhjal esialgse

hinnangu meetmete tõhususest ja tegi

ettepanekuid nii NTA tegevuskava 2025‒

2028 meetmeteks kui ka VMK 2022‒2027

meetmeprogrammi meetmete

rakendamiseks.

2. Valmis esialgne valglapõhine

põllumajandusmeetmete planeerimise

mudel, mille alusel oleks võimalik edaspidi

metoodiliselt planeerida teistele

pinnaveekogumi valglatele põllumajanduse

keskkonnameetmed ning anda hinnanguid

meetmete tõhususe kohta, sh hinnangut

meetmete mõju avaldumises ajaskaalas.

3. Valmis hüdrogeoloogiline mudel pinna-

ja põhjavee seoste, põhjavee toitumise,

liikumise ja tegevuste mõju efektiivsuse

hindamiseks.

Uuringut viivad läbi Taltech (pinnavee

uuring, üldine koordineerimine ja meetmete

tõhususe hindamine), EKUK (põhjavee

uuring, meetmete rõhususe hindamine) ning

METK (dreenivee uuring, meetmete

tõhususe hindamine). Pilootpiirkonnaks on

Sõmeru jõe valgala (jätk CleanEST

projektile). Uuringut rahastab

Kliimaministeerium ning see viiakse ellu

kahes etapis.

Jätkata töö II etapiga, mis on planeeritud

aastateks 2026-2029. Uuringu II etapis

jätkatakse valitud valglal rakendatud

meetmete tõhususe hindamist seire

andmete põhjal, mille alusel on võimalik

I etapil valminud valglapõhist

põllumajandus-meetmete planeerimise

mudelit valideerida ja täiendada.

180 000 2029 (projekt

lõppeb NTA

tegevuskava

perioodil

2029-2032)

Tallinna Tehnikaülikool, Eesti

Keskkonnauuringute Keskus,

Maaelu Teadmuskeskus,

Kliimaministeerium

3.3 Riikliku keskkonnaseire

programmi (RKSP)

põhjavee ja pinnavee seire

allprogrammide

ülevaatamine.

Riikliku keskkonnaseire

programmi (RKSP) põhjavee

ja pinnavee seire

allprogrammid on üle

vaadatud ning vajadusel on

asjakohased muudatused

sisse viidud.

- Käesoleva NTA tegevuskava 2025-2028

koostamisel koondati ettepanekud NTA

seirekava täiendamiseks (lisa 3).

Ettepanekud koondati viimastel aastatel

valminud uuringutest ning tegevuskava

koostamisel kaasatud osapooltelt.

Riikliku keskkonnaseire programmi

täitmist korraldab Keskkonnaagentuur

(KAUR), kes vaatab ettepanekud üle

ning hindab võimalust ja asjakohasust

nende rakendamiseks. Seirekava

2026 Keskkonnaagentuur

99 Nemvalts, J., 2023. Keskkonnahoidlik silotootmise katseprogramm aitab loomakasvatajaid. Põllumehe Teataja, märts 2023. Kättesaadav: https://pollumeheteataja.ee/uudis/2023/03/06/silotootmise-katseprogramm/ 100 Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Maaelu Teadmuskeskus. 2023. Põllumajanduse veekaitse meetmete rakendamise tõhususe mõõtmine pilootpiirkonnas (Sõmeru jõe valgla). I etapp 2023–2025. 2023. a. tegevuste ja tulemuste

kokkuvõte

36

Meede Tegevus Indikaator Taustainfo perioodil 2021-2024 tehtu

kohta

Tegevuskava 2025-2028 Maksumus

(EUR)

Tähtaeg Vastutaja

muutmisega seotud kulud ei ole selle

tegevuskava osa.

4. Õigusliku raamistiku

ja koostöö arendamine

NTA kaitse eesmärkide

saavutamiseks.

4.1. Teekaardi elluviimine,

mille eesmärk on välja

töötada ja kehtestada NTA

uued piirid ja/või uued

kohustuslikud

veekaitsemeetmed, viies

selleks läbi

sotsiaalmajanduslike

mõjude analüüsi ning

kaasates huvigruppe ja

avalikkust.

Teekaart on ellu viidud. Perioodil 2021-2024 viidi läbi

alusuuringud, mis moodustavad sisulise osa

teekaardi esimestest etappidest: Valmis

NTA nimistu täiendamise uuring koos

mõjuanalüüsiga101. Valmis

hüdrogeoloogiline uuring ja saasteainete

liikumise ja veehaarete toitealade

modelleerimine102.

Teekaart ning selle raames elluviidavad

tegevused on lisas 1.

53 000 2028 Kliimaministeerium

(konkreetsete tegevuste eest

vastutajad on tabelis 2).

5. Teadlikkuse tõstmine

ja asjatundlikkuse

tagamine.

5.1 Põllumajanduse

veekaitse töörühma töö

jätkamine.

Põllumajanduse veekaitse

töörühma kohtumised

toimuvad vähemalt üks kord

aastas.

Kohtumised on toimunud üks kord aastas. Jätkata põllumajanduse veekaitse

töörühma kohtumisi üks kord aastas.

Pidev Kliimaministeerium

5.2 Nõustajate

veekaitsealase teadlikkuse

tõstmiseks põllumajanduse

veekaitsealase õppekava

kinnitamine METK poolt

ning koolituste läbiviimine.

Õppekava on METK poolt

kinnitatud ning koolitused on

toimunud vastavalt

õppekavale.

Koostöös toonase Maaeluministeeriumiga

koostati põllumajandus-veekaitsealane

õppekava, mis on kinnitatud Maaelu

Edendamise Sihtasutuse (MES) juhatuse

poolt.

Õppekava alusel viidi läbi koolitus

konsulentidele märtsis 2022.

EL ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP)

strateegiakava perioodil 2017-2023

võisid nõustamisteenuseid osutada vaid

konsulendi kutsega inimesed

(koordineeris MES). Alates uuest

perioodist, 2024. aastast, abistab METK

põllu- ja maamajanduse valdkonna

nõustamise korraldamist.

ÜPP uue strateegiakavaga seoses on

kõige olulisem nõustamisega seotud

muudatus see, et nõustajate nimekirja

kandmist saavad lisaks kutsega

inimestele taotleda ka kõrgkoolide

õppejõud, kutseõppeasutuste õpetajad,

teadustöötajad ja oma valdkonnas

kogenud ettevõtjad. Seega laieneb

nõustajate ring ning võimalus on muuta

nõuandeteenus kättesaadavamaks.

Nõustajale, kes pakub toetavat

nõuandeteenust, on seatud nõuded

regionaalministri 27.12.2023 määruses

nr 113103 toetuse tingimuste kohta.

Täienduskoolitustele esitatavad nõuded

on jäänud endiseks tulenevalt

täiskasvanute koolituse seadusest104.

Tegevuskava raames kinnitab METK

põllumajandus-veekaitsealase

õppekava. Aluseks võetakse varasem

MES-i juhatuse poolt kinnitatud

õppekava, mida vajadusel

2028 Maaelu Teadmuskeskus

(METK)

101 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 102 Jõeleht, A., Paat, R., Karro, E., Piirimäe, K., 2024. Hüdrogeoloogiline uuring Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku alal põhjavee ning saasteainete liikumise ja veehaarete toitealade määramiseks modelleerimise meetodil. Kättesaadav:

https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2024-06/NTA_uuringu_aruanne_240611.pdf 103 Perioodi 2023–2027 nõuandeteenuse osutamise toetus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122023024 104 Täiskasvanute koolituse seadus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019093?leiaKehtiv

37

Meede Tegevus Indikaator Taustainfo perioodil 2021-2024 tehtu

kohta

Tegevuskava 2025-2028 Maksumus

(EUR)

Tähtaeg Vastutaja

kohandatakse. Õppekava alusel

korraldatakse koolitus(ed) nõustajatele.

5.3 NTA

põllumajandustootjate

veekaitsealane koolitamine

Põllumajandustootjaid on

veekaitseteemadel koolitatud

muude käimasolevate

projektide ja

koolitusprogrammide

raames.

Koostöös Maaeluministeeriumiga (end.)

koostati veekaitsealane koolitusprogramm,

mis lähtus NTA tegevuskava 2021-2024

lisast 4 (põllumajandustootjate

koolituskava). Koolitusprogrammi alusel

viidi Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja

(EPKK) poolt läbi kaheksa koolitus-

/õppepäeva, mis toimusid veebis:

• 29.11.21 - Veekaitse kohustused ja

vajadused. 38 osalejat.

• 21.12.21 - Veekaitse kohustused ja

vajadused. 30 osalejat.

• 16.03.22 - Veekaitse kohustused ja

vajadused. 64 osalejat.

• 12.04.22 - Veekaitse kohustused ja

vajadused. 45 osalejat.

• 13.12.22 - Veekaitse vajadused ja

kohustused: karst põllumaal. 59

osalejat.

• 25.04.2023 - Veekaitse kohustused

ja vajadused: põllumajanduse ohud

ja võimalused. 80 osalejat.

• 02.11.2023 - Veekaitse vajadused

ja kohustused. Infopäeval käsitleti

veekaitse olulisust, keskendudes

väetamisele, toitainete liikumisele

mullas ning veekaitsealastele

põllumajandustoetustele. Eesmärk

on mõista, kuidas saame

veeressursse säästlikult kasutada ja

kaitsta. 122 osalejat.

• 28.11.2023 – „Kas ilma veeta

saame piimapulbri ja kuiva veini?“

ning „A’ kust sa tead, et see

reostus põllumajandusest pärit

on?”. 110 osalejat.

Põllumajandustootjatele suunatud

veekaitsealaseid koolitusi eraldiseisva

tegevusena NTA tegevuskavasse ei

kavandata. Veekaitsealaseid koolitusi

viiakse ellu muude käimasolevate

projektide raames: LIFE IP CleanEST

(veemajanduse integreeritud projekt,

mis keskendub Ida- ja Lääne-Virumaa

veekogumite seisundi parandamisele),

LifeSIP AdaptEST (kliimamuutustega

kohanemise tegevuste elluviimine

Eestis), põllumajandustootjatele

suunatud toetusmeetmete tutvustused

jne.

Pidev Kliimaministeerium,

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

6. Järelevalve

töökorralduse

tõhustamine.

6.1. Järelevalve tõhususe

hindamine pärast e-

põlluraamatu

kasutuselevõttu

E-põlluraamatu

kasutuselevõtu järgselt on

hinnatud senise järelevalve

töökorralduse tõhusust.

- E-põlluraamatu kasutuselevõtu järgselt

on hinnatud senise järelevalve

töökorraldust.

2028 Keskkonnaamet

38

5.2.1. Teekaart: NTA 2028

Sissejuhatus105

Viimase kümne aasta jooksul on Eestis toimunud põllumajandustootmise kiire koondumine

suurmajapidamistesse. Võrreldes perioodiga 2016-2019, on perioodil 2020-2022 Eesti

põldudel lämmastiku kogused väetamise tõttu kasvanud keskmiselt 13% ning viimase seitsme

aastaga 16% (näitaja kirjeldab mineraalväetiste kasutamist aruandeaasta saagile) 106. Samuti on

NTA maakondades tõusnud sõnnikus sisalduvad lämmastiku kogused ca 4% (võrreldes

perioodiga 2016-2019). Samas on vähenenud väetatud rohumaa ja põllumaa pindalad. Seega

on lämmastikväetiste kasutamine ajas kasvanud nii NTA piirkonnas kui ka laiemalt üle Eesti.

Tõusnud on ka sügis-talvise perioodi sademete hulk. Lisaks NTA piirkonna hüdrogeoloogiale

on need põhilised tegurid, mille koosmõjul on seletatav nitraadisisalduse tõus nitraaditundliku

ala põhja- ja pinnavees.

2020-2023. aasta seireandmete analüüs näitab, et võrreldes eelmise perioodiga on NTA

põhjavee keskmine nitraadisisaldus tõusnud ca 11%. Kui perioodil 2016-2019 oli NTA

põhjavee keskmine nitraadisisaldus 30,2 mg/l, siis perioodil 2020-2023 oli keskmine

nitraadisisaldus tõusnud 33,6 mg/l-ni.

Prognooside kohaselt väheneb järgmise kümne aasta jooksul mineraalväetiste kasutamine

Eestis, aga veiste, sigade ja kodulindude arv suureneb, võib eeldada ka sõnniku, eeskätt

vedelsõnniku koguse suurenemist. Seega võib põhjavee nitraadisisaldus ja pinnavee

eutrofeerumus jääda status quo säilimisel mitterahuldavale tasemele või halveneda

vedelsõnniku ohtrama kasutamise tõttu veelgi.

Olemasolevate andmete põhjal võib eeldada põhjavee nitraadisisalduse kasvu järgnevatel

aastatel. Kui põhjavee keskmine nitraadisisaldus jätkab senist tõusu (10%), on tõenäoline, et

NTA piirkonna põhjaveekogumite põhjavesi hinnatakse järgmisel perioodil ohustatud

seisundiklassi.

Põhjendus NTA laiendamiseks või uute kohustuslike veekaitsemeetmete rakendamiseks

Selleks, et saavutada põhja- ja pinnavee head seisundit, ei piisa ainult seniste

veekaitsemeetmetega jätkamisest. Uute võimalike veekaitsemeetmete välja töötamiseks,

rakendamiseks ning mõjude hindamiseks on Eestis seni tehtud mitmeid uuringuid (kokkuvõte

olulisematest uuringutest on koostatud Vainu et al, 2024 põhjal):

• 2011.107 ja 2015. 108 aastal valmisid Tallinna Tehnikaülikooli uuringud NTA ruumilise

ulatuse muutuste kohta. 2011. aasta uuringu eesmärgiks oli analüüsida NTA piiride

muutmise vajadust tuginedes olemasolevatele uuringutele ja seiretulemuste andmetele

ning formuleerida teaduslikult põhjendatud ettepanekud olemasolevate NTA piiride

muutmise kohta. Kuna Loigu et al. (2011) töös jõuti järeldusele, et konkreetse NTA

105 Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Keskkonnaagentuur. 2024. Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2020- 2023 106 Statistikaamet PM065 107 Loigu, E., Iital, A. & Pachel, K. 2011. Nitraaditundliku ala (NTA) laiendamisvajaduse analüüs. Tallinna Tehnikaülikool, Tallinn. 108 Iital, A., Pachel, K. & Piirimäe, K. 2015. Nitraaditundliku ala 2011. aasta uuringu “Nitraaditundliku ala laiendamisvajaduse analüüs ajakohastamine”. Tallinna Tehnikaülikool, Tallinn.

39

laiendamise ettepaneku tegemiseks on puudu pinna- ja põhjavee nitraadisisalduse

andmeid kehtivast NTA-st väljaspool, siis viis Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2013.

aastal109 läbi vastava uuringu NTA-ga piirnevates valdades. Aastal 2015 uuendas TTÜ

oma 2011. aasta uuringut. Selle eesmärgiks oli ajakohastada NTA laiendamise vajaduse

analüüsi, määratleda tundlikud alad lähtudes ND, eriti selle lisas I toodud

kriteeriumidest (nitraadi sisaldused pinna- ja põhjavees, eutrofeerumise risk) ning

esitada analüüs ja põhjendus NTA piiride muutmiseks või olemasolevate piiride

säilitamiseks.

• 2014. aastal valmis Civitta uuring110 NTA võimaliku laiendamise sotsiaalmajandusliku

mõju hindamiseks. Selle käigus teostati üle Eesti tegutsevate põllumajandusvaldkonna

ettevõtjate seas ankeetküsitlus. Uuringu läbiviijate järeldus selle tulemustest oli, et

NTA laienemine toona kehtinud piirangute taustsüsteemist suuri sotsiaalmajanduslikke

mõjusid kaasa poleks toonud, vajalik oleks tootjate poolne parem planeerimine,

tootmise efektiivistamine ja mõtteviisi muutus. Seega selgitas uuring välja

põllumajandustootjate põhimõttelise meelsuse NTA laiendamise suhtes, kuid ei

analüüsinud detailsemalt, milline oleks olnud mõju konkreetselt nende NTA

laiendamise stsenaariumite korral, mis Loigu et al. (2011) töös olid välja pakutud. Kuna

uuringu tulemused põhinesid vaid tootjate vastustel, mis sõltusid ilmselt olulisel määral

nende üldisest suhtumisest põllumajanduspiirangutesse, siis põhjapanevaid järeldusi

oleks selle alusel ennatlik teha.

• 2017. aastal valmis Consultarel111 NTA võimaliku laiendamise majandusliku mõju

analüüs. Uuringus leiti, et 2017. aastaks oli Eestis sisuliselt realiseerunud stsenaarium,

kus erinevused NTA-l ja väljaspool seda kehtivates piirangutes on kaotatud. Seetõttu

soovitasid uuringu autorid selle olukorra muuta ka juriidiliselt kehtivaks ehk kinnitada

kogu Eesti kasutatava põllumajandusmaa lämmastikuühenditest tingitud veereostuse

vähendamise tegevusprogrammi alaks. Lõppjärelduseks öeldi, et võrreldes 2010.

aastaga on toimunud tootmise ühtlustumine NTA-l ja sellest väljaspool ning NTA

laienemine mõjutab enam suurema tootmismahuga tootjaid.

• 2024. aastal valmis Kliimaministeeriumi tellimusel uuring “Nitraaditundlike alade

nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute

esitamine koos mõjuanalüüsiga”112. Uuringu eesmärk oli läbi viia analüüs ning selle

tulemusel anda riigile soovitused ja teha ettepanekud nitraaditundlike alade nimistu

muutmise kohta koos põhjaliku mõju-analüüsiga. Uuringu tulemusena valmis ka

metoodika, mille alusel on riigil võimalik edaspidi metoodilisemalt kaaluda ja

põhjendada nitraaditundliku ala laiendamist vastavalt Nitraadidirektiivi artikli 3

punktidele 1, 2 ja 4. Analüüsides on ekspertide poolt antud sisend NTA piiride ja uute

kohustuslike meetmete võimaliku rakendamise osas.

109 Leisk., Ü., Tang, H., Keernik, H., Pruul, I., Hindrikson, M. 2013. Nitraaditundliku ala laiendamisvajaduse otsuse aluseks põhja- ja pinnavee dünaamika uuringu korraldamine nitraaditundliku alaga piirnevatel põllumajandusaladel. Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Tallinn. 110 Civitta. 2014. Nitraaditundliku ala laiendamiskava vajaduse sotsiaalmajandusliku mõju analüüs 111 Consultare OÜ. 2017. Nitraaditundliku ala laiendamiskava vajaduse majandusliku mõju analüüs 112 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga

40

Käesoleva tegevuskavaga esitatakse teekaart, kuidas läbi laiapõhjalise kaasamise ja

mõjuanalüüsi jõuda asjakohaste meetmeteni ning nende rakendamisel saavutada põhja- ja

pinnavee hea seisund. Nitraaditundliku ala piiride muutmata jätmise ja/või täiendavate

meetmete rakendamata jätmise korral ei ole ette näha veekeskkonna seisundi paranemist.

Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei113 soovituste järgi võiks poliitika kujundamisel ja

õigusaktide ettevalmistamisel läbida mõjuhindamise sammud, mis on kirjeldatud joonisel 13.

Täpsem ülevaade teekaardiga välja pakutud etappidest ning etappide raames elluviidavatest

tegevustest on tabelis 2.

Teekaart on kavandatud paindlikult ning seda tuleb kohandada vastavalt muutuvale olukorrale

ja uutele teadmistele. Muudatuste elluviimine on vajalik, et tagada teekaardi jätkusuutlikkus

(eesmärgi saavutamine) ja tõhusus.

Joonis 13. Etapid NTA piiride muutmise ja/või kohustuslike veekaitsemeetmete rakendamise

lahenduse väljatöötamiseks ja rakendamiseks.

113

Justiitsministeerium, Riigikantselei, 2021. Mõjude hindamise metoodika.

41

Tabel 2. Teekaart

Etapp Selgitus Tegevused Algtase Tähtaeg Sihttase Vastutaja Maksumus

(EUR)

1. Probleemi

kindlaksmääramine

Etapp on sisulises osas

läbitud.

1.1. Põhjavee seisundi analüüs:

hetkeolukorra kaardistamine, kasutades

olemasolevaid andmeid põhjavee

kvaliteedi kohta. Kõrge

nitraadisisaldusega alade tuvastamine.

Valminud on NTA

nimistu täiendamise

uuring koos

mõjuanalüüsiga114.

X Saavutatud Kliimaministeerium

1.2. Põllumajandustavade hindamine:

olemasolevate põllumajandustavade

analüüs, mis võivad mõjutada nitraadi

sattumist põhjavette.

Valminud on NTA

nimistu täiendamise

uuring koos

mõjuanalüüsiga115.

Valminud on

hüdrogeoloogiline uuring

ja saasteainete liikumise

ja veehaarete toitealade

modelleerimine116.

X Saavutatud Kliimaministeerium

1.3. Seadusandluse ülevaatus:

olemasolevate seadusandlike aktide

analüüs, mis reguleerivad

põllumajandusega seotud

veekaitsenõudeid.

Valminud on NTA

nimistu täiendamise

uuring koos

mõjuanalüüsiga117, mis

sisaldab ka ülevaadet

veekaitselistest

õigusaktide nõuetest ning

õigusaktide muutmise

vajadust väljapakutud

meetmete rakendamisel.

X Saavutatud Kliimaministeerium

2. Eesmärkide

püstitamine

Eesmärgid on suuna mõttes

üldjoontes püstitatud, kuid

vajalik on täpsustada ja

ajakohastada nende

kriteeriumid, indikaatorid,

sihttasemed ja ajakava.

Püstitatakse mõjueesmärgid,

tulemuseesmärgid ja

tegevuseesmärgid.

2.1. Uute seadusandlike nõuete

väljatöötamine: ettepanekute

koostamine uute/täiendavate

seadusandlike nõuete kohta, mis on

kooskõlas EL-i Nitraadidirektiivi ja

muude asjakohaste õigusaktidega.

Ettepanekud uute

seadusandlike nõuete

rakendamiseks on välja

töötatud (Vainu et al.,

2024 töös)118.

X Saavutatud Kliimaministeerium

2.2. Vajalike uuringute planeerimine:

vajadusel täiendavate uuringute

määratlemine, et paremini mõista

nitraadi jõudmist põhjavette ja selle

mõju põhjaveele (nt modelleerimine,

Vajalike uuringute

planeerimine toimub

vastavalt vajadusele.

Pidev Kliimaministeerium,

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

114

Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 115

Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 116

Jõeleht, A., Paat, R., Karro, E., Piirimäe, K., 2024. Hüdrogeoloogiline uuring Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku alal põhjavee ning saasteainete liikumise ja veehaarete toitealade määramiseks modelleerimise meetodil. Kättesaadav:

https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2024-06/NTA_uuringu_aruanne_240611.pdf 117

Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 118

Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga

42

proovid, põllumajanduslike heitmete

jälgimine jne).

2.3. Keskkonnasõbralike

põllumajandustavade arendamine:

soovituste ja juhendite väljatöötamine

põllumeestele, et vähendada nitraadi

leostumist (nt täppisväetamine, talvised

kattekultuurid).

Arendustegevus toimub

pidevalt.

Pidev Kliimaministeerium,

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

3. Eesmärkide

saavutamise vahendite

kujundamine

On koostatud esialgne

nimekiri meetmetest, sh

nende ruumiline ulatus

(NTA laiendamise

alternatiivid), olemasolevate

meetmete tõhustamise

võimalused ja uued

meetmed.

Selles etapis toimub

konsultatsioon ja arutelu

sidusrühmadega. Varasemalt

on läbi viidud uute võimalike

veekaitsemeetmete esialgne

mõjuanalüüs119.

3.1. Sidusrühmade määratlemine ja

nendega arutelude läbiviimine:

Asjakohaste sidusrühmade

kaardistamine. Peamiseks laiapõhjaliseks

ekspertrühmaks on põllumajanduse

veekaitse töörühm, kelle kaudu ja abil on

võimalik rakendada tagasisidestamist ja

konsultatsiooni. See ühendab erinevate

põllumajandustootjate,

keskkonnakaitsega tegelevate

organisatsioonide ja

mittetulundusühenduste, kohalike

omavalitsuste, põllumajandusnõustajate,

ministeeriumide ja ametite ning

inspektsioonide esindajaid. Lisaks

üldisele tagasiside kogumisele on vajalik

ka sisuliselt ja otse konsulteerida

konkreetsete huvirühmadega.

Visualiseerida ning teha sidusrühmadele

kättesaadavaks uute meetmete

väljatöötamise- ja rakendamise protsess

ning selle edenemine.

Arutelude läbiviimise eesmärk on jagada

teavet põhja- ja pinnavee seisundi ning

võimalike uute veekaitseliste meetmete

rakendamise osas (sh tutvustada uuemate

uuringute tulemusi), arutleda ja saada

esmast sisendit väljapakutud

veekaitsemeetmete rakendamise osas

sidusrühmade huvidest lähtudes.

Sidusrühmad ei ole

määratletud.

2025 Sidusrühmad seoses

NTA piiride muutmise

või uute kohustuslike

veekaitsemeetmete

rakendamisega on

määratletud.

Läbi on viidud arutelud

sidusrühmadega,

saadud on sisend

olulisematelt

sidusrühmadelt.

Kliimaministeerium,

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

4. Eesmärkide

saavutamise vahendite

mõjude analüüs

(sotsiaalmajanduslik

mõjuhindamine)

Väljundiks on

sotsiaalmajanduslike mõjude

analüüsi aruanne.

4.1. Sotsiaalmajandusliku

mõjuanalüüsi läbiviimine meetmete

nimekirjale (sissetellitav töö).

Sotsiaalmajandusliku mõjuanalüüsi

raames hinnatakse järgmisi

mõjuvaldkondi:

Analüüsi ei ole

koostatud.

2025 Valminud on

analüüsiaruanne

sotsiaal-majanduslike

mõjude hindamiseks.

Kliimaministeerium 50 000 +

KM

119

Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga

43

1) sotsiaalne mõju ja mõju

regionaalarengule;

2) mõju riigi toidujulgeolekule ja

väliskaubandusele;

3) mõju põllumajandusele;

4) mõju elu- ja looduskeskkonnale.

Analüüsitakse uute meetmete

rakendamise maksumust ja mõju

riigiaparaadile. Analüüsitakse saamata

jäänud tulu kahes osas ning viiakse läbi

võrdlus tulemuste a ja b osas (saamata

jäänud tulu hinnatakse rahas):

a) NTA uute meetmete rakendamine ja

seeläbi saamata jäänud tulu

põllumajanduses;

b) nitraadireostuse tõttu saamata jäänud

tulu ühiskonnas laiemalt.

Paralleelselt võiks toimuda

seadusemuudatuste eelnõude ja nende

seletuskirjade koostamine, kus on

muuhulgas kokkuvõte

sotsiaalmajandusliku mõju analüüsist.

5. Eesmärkide

saavutamise vahendite

võrdlemine ja

menetlemine

Selles etapis viiakse läbi

eesmärkide saavutamise

vahendite võrdlus, kus

tuuakse eesmärkide kaupa

esile eelistatud valikute

järjestus koos põhjendusega

(sh kirjeldades lahenduste

positiivseid ja negatiivseid

mõjusid). Hinnata ja võrrelda

tuleb erinevate meetmete

tulemuslikkust, mõjusust ja

tõhusust.

Selles etapis toimub lisaks

eelnõu kooskõlastamine

ministeeriumide ja

huvirühmadega ning avalik

konsultatsioon. Toimub

sisendi kogumine

avalikkuselt ning teavitamine

võimalusest osaleda uute

5.1. Uute (uuringus120 välja pakutud)

veekaitsemeetmete analüüs:

analüüsitakse uuringus välja pakutud

meetmeid ning töötatakse välja esialgne

lahendus - millised meetmed võiksid olla

kohustuslikud seadusandlikud meetmed

(veeseadus või NTA määrus) ning

millised võiksid olla vabatahtlikud

veekaitsemeetmed, mille rakendamisel

on võimalik taotleda toetust.

Uuringus välja pakutud

meetmete rakendamist

(kohustuslikud ja

vabatahtlikud meetmed)

ei ole analüüsitud.

2025 Läbi on viidud analüüs

ning koostatud

ülevaade, millised

võiksid olla esialgse

analüüsi põhjal

võimalikud

seadusandlikud

meetmed

(kohustuslikud) ning

toetusalused meetmed

(vabatahtlikud).

Kliimaministeerium,

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

5.2. ÜPP toetusmeetmete analüüs:

Selgitatakse, kuivõrd on punkti 5.1

meetmed kaetud seniste ÜPP

toetusmeetmetega.

Ettepanekute tegemine ÜPP

toetusmeetmete täiendamiseks või

muutmiseks, et soodustada

keskkonnasõbralike

põllumajandustavade rakendamist.

ÜPP toetusmeetmete

analüüsi ei ole koostatud.

2025-2026 Läbi on viidud analüüs

ja koostatud kokkuvõte,

millised võiksid olla

ÜPP toetusmeetmete

muudatused ja

täiendused punkti 5.1

kohaste vabatahtlike

meetmete

rakendamiseks.

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium,

Maaelu Teadmuskeskus

120

Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga

44

veekaitsemeetmete

väljatöötamisel.

Visualiseerida ning teha

avalikkusele kättesaadavaks

ka uute meetmete

väljatöötamise- ja

rakendamise protsess ning

selle edenemine. Oluline on

kanalite loomine, mille

kaudu sidusrühmad saavad

anda tagasisidet ja teha

ettepanekuid uute

veekaitsemeetmete

rakendamisel.

Rakendatavate meetmete

lõplik nimekiri selgub eelnõu

kooskõlastamise ja

avalikkuse kaasamise

tulemusena.

5.3. Uute võimalike meetmete

tutvustamine ja arutelude läbiviimine

teemakohastel üritustel:

Keskkonnakonverentsil, Eesti

Põllumajanduse Aastanäitusel (EPA

mess) ja selle seminaridel, ÜPP

meetmete tutvustusüritustel jne.

Uusi võimalikke

veekaitsemeetmeid ei ole

teemakohastel üritustel

tutvustatud.

2026 Uusi võimalikke

veekaitsemeetmeid on

tutvustatud

teemakohastel üritustel.

Kliimaministeerium,

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

5.4. Teemapäev NTA uute võimalike

meetmete tutvustamiseks ja arutelude

läbiviimiseks. Teemapäev on üle-

Eestiline üritus, kus on võimalik osaleda

nii kohapeal kui ka veebis (eeldab kõrget

tehnilist võimekust videoülekande

tegemisel). Üritusele kutsutakse näiteks

suuremad põllumajandustootjad ja

põllumeeste katusorganisatsioonid,

keskkonnakaitseorganisatsioonid ja

mittetulundusühendused, kohalikud

omavalitsused, põllumajandusnõustajad,

ministeeriumid, ametkonnad jne.

NTA teemapäeva ei ole

läbi viidud.

2026 Läbi on viidud 1

teemapäev.

Kliimaministeerium,

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

1500

5.4. Maakondlikud tutvustus- ja

aruteluüritused NTA võimalike uute

meetmete tutvustamiseks ja arutelude

läbiviimiseks (kuni 15 üritust).

Maakondlikke NTA

laiendamise tutvustus- ja

aruteluüritusi ei ole läbi

viidud.

2026-2027 Läbi on viidud kuni 15

tutvustus- ja

aruteluüritust: üks

üritus igas

maakonnas121.

Kliimaministeerium,

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

1500

6. Poliitikavahendite

järelhindamise

metoodika

väljatöötamine

Kirjeldatakse eesmärkide

saavutamise jälgimise ehk

andmete kogumise ja

hindamise üldist korraldust –

kuidas kogutakse uute

meetmete rakendamisega

kaasnevate mõjude

hindamiseks vajalikke

andmeid ning kuidas

hinnatakse uute meetmete

rakendamise mõju. Mõjude

järelhindamise kohustus

seatakse seaduse

rakendussätetes, sh

esitatakse avaldunud oluliste

mõjude analüüs ja hinnang

seatud eesmärkide

saavutamisele (milline on

põhja- ja pinnavee seisund

pärast poliitika rakendamist

ja milline oli poliitika

6.1. Poliitikavahendite rakendamise

järelhindamise metoodika

väljatöötamine (poliitika rakendamise

järelhindamine toimub tegevuskava

järgnevatel NTA tegevuskava

perioodidel).

Poliitika järelhindamise

metoodikat ei ole

koostatud.

2027 Järelhindamise

metoodika on välja

töötatud.

Kliimaministeerium,

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

121

Teekaardis on kavandatud tutvustus- ja aruteluüritused kõikides Eesti maakondades. Sõltuvalt NTA laiendamise potentsiaalsest ulatusest (olemasolevad NTA maakonnad ning maakonnad, kuhu NTA laieneb), võib ürituste arv olla väiksem.

45

rakendamise

sotsiaalmajanduslik mõju).

7. Poliitika

menetlemine ja

jõustumine

Selles etapis jõutakse

veeseaduse muudatuse

jõustumiseni. Poliitika

jõustumisele järgneb

teavitustegevus seoses

veeseaduse uute nõuetega.

7.1. Veeseaduse muudatuse eelnõu

menetlemine ja eelnõu jõustumine.

Veeseaduse muudatust ei

ole jõustunud.

2028 Veeseaduse muudatus

on jõustunud.

Kliimaministeerium

7.2. Poliitika jõustumisel teabe

jagamine: koolituste korraldamine,

teavituskampaaniad, otseteavitus:

kanalite loomine uutest

veekaitsemeetmetest teavitamiseks.

Näiteks saab infot jagada e-PRIA-s ÜPT

taotluse esitamisel, kus süsteem teavitab

konkreetses asukohas kehtima hakanud

veekaitsemeetmetest.

Koolituste korraldamine ja

teavituskampaaniate läbiviimine

põllumeestele ja teistele sidusrühmadele,

et suurendada teadlikkust ja oskusi

seoses kehtima hakanud nõuetega.

Poliitika ei ole jõustunud

ning koolitusi ja

teavituskampaaniaid ei

ole sel teemal tehtud.

2029 (NTA

tegevuskava

2029-2032)

Rakendatud on mõjusad

vahendid poliitika

jõustumisest

teavitamiseks.

Kliimaministeerium,

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

46

5.3. Ülevaade tegevuskava maksumuse prognoosist

NTA tegevuskava 2025-2028 rakendamise maksumus on hinnanguliselt 233 000 eurot, millest:

1) „Põllumajandustootmise mõju selgitamise uuringute ja seirete korraldamise“ meetme all on

kavandatud uuringu „Põllumajanduse veekaitsemeetmete rakendamise tõhususe mõõtmine

pilootpiirkonnas“ jätkamine, maksumusega 180 000 eur, 2) „Õigusliku raamistiku ja koostöö

arendamine NTA kaitse eesmärkide saavutamiseks“ meetme all on kavandatud teekaardi

elluviimine, maksumusega 53 000 eur. Muude meetmete raames kavandatud tegevused on

administratiivsed ning arvestatud ametnike olemasolevate tööülesannete hulka, mistõttu nende

elluviimiseks täiendavaid eelarvelisi vahendeid ei kavandata.

Meetmeid rahastatakse sõltuvalt nende olemusest kas Kliimaministeeriumi või Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi eelarvest ning sõltuvalt tegevusest ka hajaasustuse programmi,

Eesti Maaelu Arengukava, ÜPP strateegiakava jm vahenditest.

47

6. NTA tegevuskava 2025-2028 täitmise hindamine

Nitraadidirektiivi kohaselt hinnatakse tegevuskava tulemuslikkust eelkõige veeseire andmete

põhjal. NTA-l avaldub põllumajandustootmise mõju põhjaveele kõige selgemalt, mistõttu on

veeseire selles piirkonnas tihedam kui ülejäänud Eestis122. NTA tegevuskava 2025-2028 võib

pidada tulemuslikuks, kui põhjavee seirepunktides on NO3 sisalduse tõus peatunud ning NTA-

l olevates pinnaveekogumites füüsikalis-keemilised näitajad vastavad vähemalt heale

seisundiklassile.

NTA tegevuskava 2025-2028 täitmist hinnatakse perioodi 2029-2032 tegevuskava koostamise

raames. Tegevuskava täitmise hindamisel võetakse aluseks tabelis 1 esitatud indikaatorid.

Tegevuskava 2025-2032 põhjal hindab ja analüüsib NTA tegevuskava täitmist põllumajanduse

veekaitse töörühm, võttes aluseks põhjaveele123 ja pinnaveele124 seatud hea seisundi

kriteeriumid, tervisele ohutule joogiveele125 kehtestatud nõuded ning sõnniku ja virtsa

hoidmisele126 kehtestatud nõuded, mis lähtuvad peamiselt veeseadusest.

122 „Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2021‒2024 123 Keskkonnaministri 01.10.2019 määrus nr 48 „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord,

seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks

kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused,

põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi

piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted“. 124 Keskkonnaministri 16.04.2020 määrus nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja

territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside

kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“. 125 Sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61 „ Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning

tarbijale teabe esitamise nõuded“. Täiendavad nõuded joogiveehaardele ning selle valikule on kehtestatud

veeseaduses. 126 Sõnniku ja virtsa hoidmise nõuded on kehtestatud veeseaduse paragrahvides 159–166 ja keskkonnaministri

03.10.2019 määruses nr 45 „Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning

põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks“.

48

Kokkuvõte

Viimase kümne aasta jooksul on Eestis toimunud põllumajandustootmise kiire koondumine

suurmajapidamistesse. Perioodide 2016-2019 ja 2020-2023 võrdluses on nii Eestis kui ka NTA

maakondades vähenenud kasutatava põllumajandusmaa pindala ning püsirohumaa pindala

(Eestis vähenenud keskmiselt 5% ning NTA maakondades 10%). Nendel perioodidel on

mineraalväetisega väetatud pind Eestis vähenenud keskmiselt 3% võrra, kuid samal ajal on

suurenenud mineraalväetiste kasutamine väetatud pinna hektari kohta – kui perioodil 2016-

2019 kasutati Eestis mineraalväetisi keskmiselt 124 kg/ha, siis perioodil 2020-2022 keskmiselt

141 kg/ha.

Olulised muutused on toimunud ka kasvatatavates kultuurirühmades: 1) märkimisväärselt on

suurenenud talikultuuride kasvupind - alates 2015. aastast on talirapsi ja -rüpsi pind suurenenud

Eestis 175% (NTA maakondades keskmiselt 88% võrra), taliteraviljade pind on suurenenud

86% (NTA maakondades 72% võrra. Seejuures on sama saagikuse taseme juures taliviljade

väetustarve pisut suurem ning väetist antakse ka sügisel, 2) oluliselt on suurenenud kaunvilja

kasvupind - Eestis keskmiselt on perioodil 2015-2022 kaunvilja kasvupind suurenenud 56%,

NTA maakondades keskmiselt 80% (seehulgas Järvamaal 109%). Sellele andis tõuke nn

rohestamise nõue, mis soosib lämmastikku siduvate kultuuride kasvatamist, 3)

märkimisväärselt on suurenenud haljasmaisi kasvupind - NTA maakondades 46% võrreldes

2020. ja 2023. aastat. Oluline on välja tuua, et haljasmaisi puhul on väetustarve ning saagikus

suurem kui mitmeaastastel söödakultuuridel. Maisile antakse ka suures koguses (50 t/ha)

vedelsõnnikut, 4) Suurenenud on tehniliste kultuuride (sh raps, rüps) kasvupind – NTA

maakondades alates 2015. aastast 20–50% (va Jõgevamaa kasv 1%). Eestis keskmiselt on

tehniliste kultuuride kasvupind suurenenud alates 2015. aastast 32%.

NTA piirkonna hüdrogeoloogia koostoimes põllumajanduses toimunud muutustega ning sügis-

talvise perioodi sademete hulga tõusuga jm kliimamuutuste mõjudega on viinud

nitraadisisalduse järjepideva tõusuni nitraaditundliku ala põhja- ja pinnavees. 2020-2023. aasta

seireandmete põhjal on NTA põhjavee seirekohtade keskmine nitraadisisaldus tõusnud ca 11%

(võrreldes perioodiga 2016-2019).

Jõgede puhul on ligi neljandikus seirejaamades (21%) perioodi 2020-2023 keskmised

nitraadisisaldused suurenenud (võrreldes samade seirejaamade tulemusi perioodil 2016-2019).

Vähenemine on toimunud ainult 11% seirejaamades. Keskmine nitraadisisaldus on Eesti

jõgedes tõusnud 10%, kuid nitraadisisalduste kasv on aeglustunud umbes 2 korda võrreldes

perioodiga 2016-2019. See viitab jätkuvale tõusutrendile, kuid tõus on aeglustumas. Järvedes

ja meres on olukord NO3 sisalduse osas suhteliselt stabiilne.

Toitainete sisalduse vaatest on eutrofeerunud jõgesid veidi vähem kui eelneval perioodil, kuid

probleem on suurenenud järvedes ja rannikumeres. Võrreldes eelmise perioodiga on

eutrofeerumine järvedes suurenenud ligi 14% ning rannikumeres ligi 7% (rannikumeri täies

ulatuses eutrofeerunud). Sellel perioodil esmakordselt hinnatud territoriaalmeri on täies

ulatuses eutrofeerunud. Seireandmete alusel võib eeldada jätkuvat eutrofeerumise tõusu eriti

just järvedes, kus on oht et kõik järved langevad „eutrofeerunud“ klassi.

Nitraadisisalduse tõusu peatamiseks põhja- ja pinnavees on NTA tegevuskavas 2025-2028

kavandatud 15 tegevust, millest suurem osa on jätkutegevused eelmisest perioodist. NTA

perioodi 2025-2028 tegevuskava üheks keskseks tegevuseks on teekaardi elluviimine, mille

49

eesmärk on läbi laiapõhjalise kaasamise ja mõjuanalüüsi jõuda asjakohaste veekaitseliste

meetmeteni ning nende rakendamisel saavutada põhja- ja pinnavee hea seisund.

Nitraaditundliku ala piiride muutmata ja/või täiendavate meetmete rakendamata jätmise korral,

ei ole ette näha veekeskkonna seisundi paranemist. Kuna prognooside kohaselt väheneb

järgmise kümne aasta jooksul mineraalväetiste kasutamine Eestis, aga veiste, sigade ja

kodulindude arv suureneb, võib eeldada, et suureneb ka sõnniku, eeskätt vedelsõnniku kogus.

Seega, kui täiendavaid veekaitsemeetmeid ei rakendata, võib põhja- ja pinnavee

nitraadisisaldus ning pinnavee eutrofeerumistase jääda mitterahuldavale tasemele või

halveneda vedelsõnniku ohtrama kasutamise tõttu veelgi.

50

Kasutatud allikad

Civitta. 2014. Nitraaditundliku ala laiendamiskava vajaduse sotsiaalmajandusliku mõju

analüüs

Consultare OÜ. 2017. Nitraaditundliku ala laiendamiskava vajaduse majandusliku mõju

analüüs

Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2023. Nitraaditundliku ala põhjaveeseire 2022

Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2024. Põhjaveekogumite ja nitraaditundliku ala põhjavee

seire 2023. aastal

Euroopa Komisjoni Keskkonna Peadirektoraat. 2009. Suunisdokument eutrofeerumise

hindamiseks Euroopa veepoliitika raames. https://data.europa.eu/doi/10.2779/49795

Freiberg, R., Tuvikene, A., 2022. Kloridasooni ja selle laguprodukti, kloridasoon–desfenüüli,

leviku põhjuste väljaselgitamine. Kättesaadav:

https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2023-

01/Kloridasooni%20l%C3%B5pparuanne%2024_01_2023_0.pdf

Helcom, 2021. Läänemere tegevuskava (2021. aasta uuendatud väljaanne). Kättesaadav:

https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2022-

03/BSAP_L%C3%A4%C3%A4nemere%20tegevuskava%202021%20a%20EE%20versioon.

pdf

Helcom, 2021. Baltic Sea Regional Nutrient Recycling Strategy. Kättesaadav:

https://helcom.fi/wp-content/uploads/2021/10/Baltic-Sea-Regional-Nutrient-Recycling-

Strategy.pdf

Iital, A., Pachel, K. & Piirimäe, K. 2015. Nitraaditundliku ala 2011. aasta uuringu

“Nitraaditundliku ala laiendamisvajaduse analüüs ajakohastamine”. Tallinna Tehnikaülikool,

Tallinn

Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise

nõuded, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/105092023006?leiaKehtiv

Justiitsministeerium, Riigikantselei, 2021. Mõjude hindamise metoodika

Jõeleht, A., Paat, R., Karro, E., Piirimäe, K., 2024. Hüdrogeoloogiline uuring Pandivere ja

Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku alal põhjavee ning saasteainete liikumise ja veehaarete

toitealade määramiseks modelleerimise meetodil. Kättesaadav:

https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2024-

06/NTA_uuringu_aruanne_240611.pdf

Keskkonnaagentuur, 2024. Nitraadidirektiivi rakendamise raport perioodi 2020-2023 kohta -

esitlus Põllumajanduse veekaitse töörühma kohtumisel 08.10.2024

51

Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaagentuur. 2020. Nõukogu direktiivi

91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest,

täitmine Eestis 2016-2019

Keskkonnaministri 01.10.2019 määrus nr 48 „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise

kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi

määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks

kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse

läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme

määramise põhimõtted“

Keskkonnaministri 16.04.2020 määrus nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite

ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste

seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude

kvaliteedinäitajate väärtused“

Kliimaministeerium, 2024. Põllumajanduse veekaitse töörühm. Kättesaadav:

https://kliimaministeerium.ee/pollumajanduse-veekaitse-tooruhm

Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Keskkonnaagentuur. 2024.

Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva

nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2020-2023

Leisk., Ü., Tang, H., Keernik, H., Pruul, I., Hindrikson, M. 2013. Nitraaditundliku ala

laiendamisvajaduse otsuse aluseks põhja- ja pinnavee dünaamika uuringu korraldamine

nitraaditundliku alaga piirnevatel põllumajandusaladel. Eesti Keskkonnauuringute Keskus,

Tallinn

Loigu, E., Iital, A. & Pachel, K. 2011. Nitraaditundliku ala (NTA) laiendamisvajaduse analüüs.

Tallinna Tehnikaülikool, Tallinn

Maaelu Teadmuskeskus 2022. Kattetulu arvestused taime- ja loomakasvatuses 2022.

https://metk.agri.ee/media/2809/download

Maaelu Teadmuskeskus, 2023. Taluvärava toiteelementide bilansi uuring

Nemvalts, J., 2023. Keskkonnahoidlik silotootmise katseprogramm aitab loomakasvatajaid.

Põllumehe Teataja, märts 2023. Kättesaadav:

https://pollumeheteataja.ee/uudis/2023/03/06/silotootmise-katseprogramm/

Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2021‒2024

Perioodi 2023–2027 nõuandeteenuse osutamise toetus, eRT:

https://www.riigiteataja.ee/akt/129122023024

Perioodi 2023–2027 pinnavee kaitse toetus, eRT:

https://www.riigiteataja.ee/akt/129122022055?leiaKehtiv

Perioodi 2023-2027 põhjavee kaitse toetus, eRT:

https://www.riigiteataja.ee/akt/125052024008?leiaKehtiv

52

Põhjaveedirektiiv. 2006. Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv, 12. detsember 2006, mis

käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest (2006/118/EÜ)

Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete

ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende

kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused,

ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused, eRT:

https://www.riigiteataja.ee/akt/131122021003?leiaKehtiv

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, 2024. Uudised: PRIA elektroonilise

põlluraamatu teenus alustab aprillis

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, 2024. Uudised: Veebiseminar „PRIA

elektroonse põlluraamatu kasutamine“ on nüüd järelvaadatav. 14.05.2024

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti koduleht, 2024

Pärn, J., Hunt, M., Osjamets, M., Koit, O., Iital, A., Kõrgmaa, V., Pachal, K., Roosalu, K.,

Jaaku, J., Leisk, Ü., 2022. LIFE IP CleanEST projekti tegevus C10.1 veeuuringud 2019-2022

a. seiretulemuste kokkuvõte

Rasva, M., Jürgenson, E. 2022. Agricultural Land Concentration in Estonia and Its

Containment Possibilities. – Land. Vol. 11, No. 12, pp. 1–15.

https://doi.org/10.3390/land11122270

Sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61 „ Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja

analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“. Täiendavad nõuded joogiveehaardele

ning selle valikule on kehtestatud veeseaduses

Statistikaamet, 2024. Uudised: Eesti põllumajandusmaa pind tootja kohta on üks Euroopa

suurimaid (13.02.2024). Kättesaadav: https://www.stat.ee/et/uudised/eesti-pollumajandusmaa-

pind-tootja-kohta-uks-euroopa-suurimaid

Statistikaameti andmebaas. Kättesaadav: https://www.stat.ee/

Sõnniku ja virtsa hoidmise nõuded on kehtestatud veeseaduse paragrahvides 159–166 ja

keskkonnaministri 03.10.2019 määruses nr 45 „Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja-

ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja

piiramiseks“

Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Maaelu Teadmuskeskus. 2023.

Põllumajanduse veekaitse meetmete rakendamise tõhususe mõõtmine pilootpiirkonnas

(Sõmeru jõe valgla). I etapp 2023–2025. 2023. a. tegevuste ja tulemuste kokkuvõte

Täiskasvanute koolituse seadus, eRT:

https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019093?leiaKehtiv

Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari,

K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise

või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga

53

Viira, A-H., Vainu, M. 2024. Nitraate jõuab pinna- ja põhjavette järjest rohkem. Põllumehe

Teataja veebruar 2024

Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023-2027 (version 3.1). Kättesaadav:

https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2024-04/%C3%BCpp-2023-terviktekst-

2024-01-01-v3-1_1.pdf

54

LISAD

Lisa 1. Nitraadidirektiivi II ja III lisa meetmed

Nitraadidirektiivi (91/676/EEC) lisa

II ja III meetmed Konkreetne meede (viide Eesti õigusaktile)

Lisa III, 1.1 Veeseaduse (edaspidi VeeS)

ajavahemikud, mil teatavat tüüpi

väetiste kasutamine põllumajandusmaal

on keelatud

§ 158. Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded

ning taimekaitsevahendi kasutamise nõuded

Lisa II, A, 1

(3) Mineraalväetist ei tohi laotada juhul, kui

maapind on külmunud, lumega kaetud,

perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud.

ajavahemikud, mil väetiste kasutamine

põllumajandusmaal ei ole asjakohane

(4) Lämmastikku sisaldavat mineraalväetist ei tohi

laotada 15. oktoobrist kuni 20. märtsini.

Lisa II, A, 3 § 159. Sõnniku kasutamise nõuded

väetiste kasutamine veega küllastunud,

üle ujutatud, külmunud või lumega

kaetud maal

(1) Vedelsõnnikut ei tohi laotada 1. novembrist

kuni 20. märtsini ja juhul, kui maapind on

külmunud, lumega kaetud, perioodiliselt üle

ujutatud või veega küllastunud.

(3) Vedelsõnniku paisklaotamine on keelatud 20.

septembrist kuni 20. märtsini ja juhul, kui maapind

on külmunud, lumega kaetud, perioodiliselt üle

ujutatud või veega küllastunud.

(4) Poolvedel-, tahe- ja sügavallapanusõnnikut

ning muud orgaanilist väetist ei tohi laotada 1.

detsembrist kuni 20. märtsini ja juhul, kui maapind

on külmunud, lumega kaetud, perioodiliselt üle

ujutatud või veega küllastunud.

(5) Kasvavate kultuurideta põllul tuleb sõnnik

mulda viia võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem

kui 24 tunni jooksul laotamise lõpetamisest

arvates.

(6) Kasvavate kultuuridega kaetud haritavale

maale tohib 1. novembrist kuni 30. novembrini

laotada sõnnikut juhul, kui see viiakse mulda 24

tunni jooksul.

Lisa III, 1.2 VeeS

loomasõnnikumahutite mahutavus; see

peab olema suurem, kui nõutakse sellise

pikima ajavahemiku puhul, mil sõnniku

laotamine on tundlikel aladel keelatud,

välja arvatud juhul, kui suudetakse

§ 164. Sõnniku hoidmise nõuded

(1) Kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse

üle viie loomühiku loomi, peab olema lähtuvalt

sõnnikutüübist sõnnikuhoidla või sõnniku- ja

virtsahoidla.

55

Nitraadidirektiivi (91/676/EEC) lisa

II ja III meetmed Konkreetne meede (viide Eesti õigusaktile)

pädevale asutusele tõestada, et

sõnnikukogus, mis ületab mahutite

tegelikku mahutavust, kõrvaldatakse

viisil, mis ei kahjusta keskkonda;

(2) Sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla

peab mahutama peetavate loomade vähemalt

kaheksa kuu sõnniku ja virtsa ning vajaduse korral,

sõltuvalt loomapidamishoones kasutatavast

tehnoloogiast, ka sealt pärit reovee. Sõnnikuhoidla

mahutavuse arvutamisel võib välja arvata

karjatamisperioodil loomade poolt karjamaale

jäetava sõnniku koguse.

Lisa II, A, 5

(3) Loomapidamishoonel, kus kasutatakse

sügavallapanutehnoloogiat ja mis mahutab

käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud

sõnnikukoguse, ei pea sõnnikuhoidlat olema.

loomasõnnikumahutite mahutavus ja

konstruktsioon, sealhulgas meetmed

sellise veereostuse ärahoidmiseks, mis

tekib loomasõnnikut sisaldavate

vedelike ning hoiustatud taimsest

materjalist, nagu silost, tekkiva heitvee

põhja- ja pinnavette imbumise tõttu

(4) Kui sügavallapanutehnoloogiaga

loomapidamishoone ei mahuta käesoleva

paragrahvi lõikes 2 nimetatud sõnnikukogust,

peab üle jääva koguse jaoks olema seda mahutav

hoidla.

(5) Sõnnikuhoidla, sõnniku- ja virtsahoidla ning

loomapidamishoone peab olema lekkekindel ning

nende konstruktsioon peab tagama ohutuse ja

lekete vältimise hoidla käitamisel, sealhulgas selle

täitmisel ja tühjendamisel.

(6) Kui loomapidamishoones peetavaid loomi on

viis või vähem loomühikut ja seal tekib tahesõnnik

või sügavallapanusõnnik, võib tekkivat sõnnikut

ajutiselt enne laotamist või auna viimist hoiustada

hoone juures veekindla põhjaga alal ning

vihmavee eest kaitstult.

(7) Kui loomapidaja suunab sõnniku lepingu

alusel hoidmisele või töötlemisele teise isiku

hoidlasse või töötlemiskohta, peab

loomapidamishoone jaoks olema lekkekindel

hoidla, mis mahutab vähemalt ühe kuu

sõnnikukoguse.

Keskkonnaministri määrus nr 45 „Väetise

kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee

kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva

saastatuse vältimiseks ja piiramiseks“

§ 5. Veekaitsenõuded sõnniku- ja virtsahoidlatele

56

Nitraadidirektiivi (91/676/EEC) lisa

II ja III meetmed Konkreetne meede (viide Eesti õigusaktile)

(1) Sõnnikuhoidla ja -rennid peavad olema

ehitatud nii, et sademed ning pinna- ja põhjavesi ei

valguks sõnnikuhoidlasse.

(2) Sõnnikuhoidla ja -rennid peavad olema

lekkekindlad. Ehitamisel peab kasutama

materjale, mis tagavad lekkekindluse hoidla

kasutusaja vältel.

§ 6. Veekaitsenõuded siloladustamiskohtadele

(1) Silohoidla peab olema ehitatud nii, et sademed

ning pinna- ja põhjavesi ei valguks silohoidlasse.

(2) Silohoidla siloga kokkupuutuvad

konstruktsioonid peavad olema veekindlad.

(3) Silo hoidmisel tekkinud jääkvedelik (edaspidi

silomahl) tuleb suunata spetsiaalsesse hoidlasse,

virtsahoidlasse või vedelsõnnikuhoidlasse.

(4) Silo ladustamisel maa peale silopätsina tuleb

alusmaterjalina kasutada veekindlat materjali ja

silomahla sidumiseks tuleb pinnas katta põhu või

mõne muu vedelikku imava materjali kihiga

paksuses, mis väldib silomahla keskkonda

valgumise.

(5) Kui silo kuivainesisaldus on vähemalt 30%,

võib silo ladustamisel maa peale silopätsina

alusmaterjalina kasutada põhku või mõnda muud

vedelikku imavat materjali paksuses, mis väldib

silomahla keskkonda valgumise.

(6) Kui silo ladustamine toimub käesoleva

paragrahvi lõigete 4 ja 5 kohaselt, tuleb jälgida, et

ladustamine toimub tasasel maal, vähemalt 50

meetri kaugusel veekogust, kaevust ja

karstilehtrist. Maapealse silo ladustamise korral ei

tohi silo ladustada maaparandussüsteemi

drenaažitoru kohale, liigniiskele ega

üleujutatavale alale.

(7) Silo ladustamisel maa peale silopätsina ei tohi

kahel teineteisele järgneval aastal silopätsi

paigutada samasse kohta.

(8) Silomahla hoidla peab mahutama vähemalt 10

liitrit silomahla 1 m³ silohoidla ruumala kohta.

(9) Kui silomahla hoidla mahutavus on väiksem

käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust, peab

silomahla mahutavus olema tagatud virtsahoidla

või vedelsõnnikuhoidla mahuga.

57

Nitraadidirektiivi (91/676/EEC) lisa

II ja III meetmed Konkreetne meede (viide Eesti õigusaktile)

(10) Silomahla hoidlat peab vastavalt vajadusele

tühjendama, et oleks välistatud silomahla hoidla

ületäitumine ning lekked hoidlast keskkonda.

§ 7. Rullsilo hoidmine põllul

(1) Rullsilo põllul hoidmisel on keelatud

silorullide virnastamine.

(2) Rullsilo ladustamine veekaitsevööndis on

keelatud.

Lisa III, 1.3

Keskkonnaministri määrus nr 45 „Väetise

kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee

kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva

saastatuse vältimiseks ja piiramiseks“

väetiste põllumajandusmaal kasutamise

piirangud, mis on kooskõlas hea

põllumajandustavaga ja arvestavad

asjaomase tundliku ala omadusi ning

eelkõige:

§ 9. Lämmastikku sisaldava väetise kasutamise

nõuded

a) mulla omadusi ja tüüpi ning

maapinna kallet;

(1) Lämmastikku sisaldava väetisega antava

lämmastiku kogus ei tohi ületada kogust, mis on

vajalik kasvatatava kultuuri planeeritava saagi

saamiseks.

b) kliimatingimusi, sademeid ja

niisutamist;

(2) Lämmastikku sisaldava väetisega väetamise

planeerimisel ja väetamisel tuleb arvestada:

c) maakasutust ja

põllumajandustavasid, sealhulgas

külvikordade süsteeme ning need

piirangud põhinevad järgmises kahes

punktis määratletu omavahelisel

tasakaalul:

1) kasvatatava kultuuri ning selle planeeritava

saagi saamiseks vajaliku lämmastiku tarvet

käesoleva määruse lisa 1 järgi;

i) põllukultuuride eeldatav

lämmastikuvajadus

2) eelkultuuri mõju järgneva kasvuaasta

põhikultuuri lämmastikunormi planeerimisel

käesoleva määruse lisa 2 järgi;

ning 3) sõnniku järelmõju käesoleva määruse lisa 3

järgi.

ii) lämmastikukogus, mida

põllukultuurid saavad mullast ja

väetistest ning mis vastab:

(3) Talinisu toiduks kasvatamise korral võib

kvaliteedinõuete tagamiseks anda täiendavalt

taimedele omastatavat lämmastikku järgmiselt:

planeeritud saakide 2–4 t/ha puhul kuni 10 kg/ha,

5–7 t/ha puhul kuni 15 kg/ha ja 8–10 t/ha puhul

kuni 20 kg/ha.

58

Nitraadidirektiivi (91/676/EEC) lisa

II ja III meetmed Konkreetne meede (viide Eesti õigusaktile)

— lämmastikukogusele mullas sel

hetkel, mil põllukultuur hakkab

lämmastikku olulisel määral kasutama

(suured kogused talve lõpus),

(4) Mineraallämmastiku kogused, mis on

suuremad kui 100 kg hektarile, tuleb anda

jaotatult.

— mullas oleva orgaanilise lämmastiku

varude netomineralisatsiooni teel

tekkinud lämmastikukogusele,

§ 10. Silomahla ja vadaku laotamine

— täiendavatele loomasõnnikust pärit

lämmastikuühenditele,

(1) Silomahla ja vadakut käsitatakse käesolevas

määruses veeseaduse § 157 lõike 1 tähenduses

väetisena.

— täiendavatele keemilistest ja

muudest väetistest pärit

lämmastikuühenditele

(2) Silomahla ja vadaku laotamisel tuleb need

segada veega vahekorras 1 : 1.

Lisa II, A, 6

nii keemiliste väetiste kui ka

loomasõnniku põllumajandusmaal

kasutamise kord, sealhulgas selle

sageduse ja ühtluse tingimused, mille

korral jääb toitainete kadu vees

aktsepteeritavale tasemele

(3) Veega segatud silomahla ja vadakut võib ühe

hektari kohta laotada kuni 30 tonni aastas.

Lisa II, A, 2

(4) Silomahla ja vadaku laotamisel tuleb arvestada

silomahla ning vadaku toitainete sisaldust ning

pidada vastavat arvestust väetamisplaanis ja

põlluraamatus.

väetiste kasutamine tugeva kaldega

maa-alal

(5) Silomahla ja vadakut ei tohi laotada lumele ega

külmunud, perioodiliselt üle ujutatud või veega

küllastunud maale.

§ 168. Põllumajandusliku tegevuse piirangud

nitraaditundlikul alal

(3) Nitraaditundlikul alal asuvatele olulistele

allika- ja karstialadele jäävatel allikatel,

karstivormidel ja karstijärvikutel ning nende

ümbruses 50 meetri ulatuses allika veepiirist,

karstivormi servast või karstijärviku kõrgeima

veetaseme piirist on keelatud:

1) väetamine

2) taimekaitsevahendi kasutamine;

3) sõnniku hoidmine aunas;

4) maakasutuse sihtotstarbe muutmine;

8) heitvee pinnasesse juhtimine;

9) reoveesette laotamine;

Keskkonnaministri määrus nr 49

„Nitraaditundliku ala määramine ja

põllumajandusliku tegevuse piirangud

nitraaditundlikul alal“

59

Nitraadidirektiivi (91/676/EEC) lisa

II ja III meetmed Konkreetne meede (viide Eesti õigusaktile)

§ 3. Tegevuspiirangud kaitsmata põhjaveega

aladel ja karstialal

Kaitsmata põhjaveega aladel ja karstialal ei tohi:

1) mineraalväetisega antav lämmastikukogus olla

aastas üle 120 kg haritava maa ühe hektari kohta

ning taliviljadele ja mitmeniitelistele rohumaadele

korraga antav lämmastikukogus olla aastas üle 80

kg haritava maa ühe hektari kohta;

2) pidada loomi üle 1,5 loomühiku

põllumajandusmaa hektari kohta;

3) kasutada reoveesetet.

§ 160. Väetamine kaldega alal

(1) Kui maapinna kalle on 5–10 protsenti, on

pinnale väetise laotamine keelatud 1. oktoobrist

kuni 20. märtsini.

(2) Väetise laotamine on keelatud haritaval maal,

mille maapinna kalle on üle 10 protsendi. Erandina

on üle 10-protsendise kaldega maapinnal väetise

laotamine lubatud käesoleva paragrahvi lõike 4

alusel kehtestatud juhtudel.

Lisa III, 2 VeeS

tagatakse iga põllumajandusettevõtte

või loomühiku puhul,et loomasõnniku

hulk, mida igal aastal maale laotatakse,

sealhulgas loomade enda jäetu, ei ületa

konkreetset kogust hektari kohta.

§ 161. Väetisega antava lämmastiku ja fosfori

piirnormid

See kogus ühe hektari kohta on

sõnnikukogus, mis sisaldab 170 kg

lämmastikku

(1) Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe

hektari kohta kuni 170 kilogrammi lämmastikku

aastas, sealhulgas loomade karjatamisel maale

jäävas sõnnikus sisalduv lämmastik.

Lisa II, A, 4 VeeS

väetiste kasutamise tingimused

vooluveekogude lähedal § 119. Tegevuse piiramine veekaitsevööndis

Veekaitsevööndis on keelatud:

3) maaharimine, väetise ja reoveesette kasutamine

ning sõnnikuhoidla ja -auna paigaldamine;

§ 158. Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded

ning taimekaitsevahendi kasutamise nõuded

60

Nitraadidirektiivi (91/676/EEC) lisa

II ja III meetmed Konkreetne meede (viide Eesti õigusaktile)

(2) Väetise ja taimekaitsevahendi kasutamine ning

vee kvaliteeti halvendada võiv muu tegevus on

keelatud allikatel, karstivormidel ja

karstijärvikutel ning nende ümbruses kümne

meetri ulatuses allika veepiirist, karstivormi

servast või karstijärviku kõrgeima veetaseme

piirist.

Lisa II, B, 9 VeeS

§ 155. Põlluraamat

väetiste kasutamise planeerimine ja

dokumenteerimine igas

põllumajandusettevõttes

(1) Põllumajandusega tegelev isik peab pidama

põlluraamatut, millesse tuleb kanda andmed

põllumajandusliku tegevuse kohta.

(4) Põllumassiivi või selle osa üleminekul uuele

valdajale tuleb põllumassiivi või selle osa andmeid

sisaldav põlluraamatu osa üle anda uuele

valdajale, kes jätkab selle põlluraamatu osa

pidamist.

§ 162. Väetamisplaan

(3) Põllumajandusega tegelev isik, kes kasutab 50

ja rohkem hektarit haritavat maad ning

lämmastikku sisaldavat väetist, koostab igal aastal

enne külvi või mitmeaastase kultuuri korral enne

vegetatsiooni algust väetamisplaani.

61

Lisa 2. Veeseadusega sätestatud „Hea põllumajandustava“ meetmed

§ 119. Tegevuse piiramine veekaitsevööndis

Veekaitsevööndis on keelatud:

3) maaharimine, väetise ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla ja -auna paigaldamine;

§ 158: Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded ning taimekaitsevahendi kasutamise

nõuded

(1) Väetise laotamine lennukilt on keelatud.

(2) Väetise ja taimekaitsevahendi kasutamine ning vee kvaliteeti halvendada võiv muu tegevus

on keelatud allikatel, karstivormidel ja karstijärvikutel ning nende ümbruses kümne meetri

ulatuses allika veepiirist, karstivormi servast või karstijärviku kõrgeima veetaseme piirist.

(3) Mineraalväetist ei tohi laotada juhul, kui maapind on külmunud, lumega kaetud,

perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud.

(4) Lämmastikku sisaldavat mineraalväetist ei tohi laotada 15. oktoobrist kuni 20. märtsini.

(5) Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning

põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks ning nende nõuete

täitmise hindamise meetodid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 159. Sõnniku kasutamise nõuded

(1) Vedelsõnnikut ei tohi laotada 1. novembrist kuni 20. märtsini ja juhul, kui maapind on

külmunud, lumega kaetud, perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud.

(2) Keskkonnaamet võib ilmastikutingimustest lähtudes keelata vedelsõnniku laotamise 15.

oktoobrist alates.

(3) Vedelsõnniku paisklaotamine on keelatud 20. septembrist kuni 20. märtsini ja juhul, kui

maapind on külmunud, lumega kaetud, perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud.

(4) Poolvedel-, tahe- ja sügavallapanusõnnikut ning muud orgaanilist väetist ei tohi laotada 1.

detsembrist kuni 20. märtsini ja juhul, kui maapind on külmunud, lumega kaetud, perioodiliselt

üle ujutatud või veega küllastunud.

(5) Kasvavate kultuurideta põllul tuleb sõnnik mulda viia võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem

kui 24 tunni jooksul laotamise lõpetamisest arvates.

(6) Kasvavate kultuuridega kaetud haritavale maale tohib 1. novembrist kuni 30. novembrini

laotada sõnnikut juhul, kui see viiakse mulda 24 tunni jooksul.

(7) Haritav maa käesoleva seaduse tähenduses on:

1) põllumaa;

62

2) aianduslik maa – viljapuu- ja marjaistandik, puukool ning ajutiste kasvuhoonetega

katmikala.

§ 160. Väetamine kaldega alal

(1) Kui maapinna kalle on 5–10 protsenti, on pinnale väetise laotamine keelatud 1. oktoobrist

kuni 20. märtsini.

(2) Väetise laotamine on keelatud haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10 protsendi.

Erandina on üle 10-protsendise kaldega maapinnal väetise laotamine lubatud käesoleva

paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud juhtudel.

(3) Maapinna kalde määramisel lähtutakse eelkõige Eesti topograafia andmekogusse kantud

kõrgusandmetest. Kui maapinna kalde määramisel ei ole võimalik kasutada Eesti topograafia

andmekogu andmeid, siis kasutatakse kalde määramiseks kohapealset mõõdistamist.

(4) Maapinna kalde määramise alused põllumassiivi piires ning kaldega ala väetamise erandid

kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 161. Väetisega antava lämmastiku ja fosfori piirnormid

(1) Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kilogrammi

lämmastikku aastas, sealhulgas loomade karjatamisel maale jäävas sõnnikus sisalduv

lämmastik.

(2) Väljaspool nitraaditundlikku ala on maisile, kõrrelistele heintaimedele ja kõrrelisterohkele

rohumaale, milles on liblikõielisi kuni 25 protsenti, lubatud anda käesoleva paragrahvi lõike

11 alusel kehtestatud lämmastikukogused sõnnikulämmastikuga. Sõnnik tuleb laotada enne 15.

augustit ja mitmes jaos. Erandit ei kohaldata turvasmuldadele.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul peab põllumajandustootja pidama

põllupõhist arvestust lämmastiku ja fosfori mulda viimise ja mullast väljaviimise kohta.

(4) Lämmastiku ja fosfori mulda viimise ja mullast väljaviimise üle arvestuse pidamise nõuded

ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(5) Looduslikul rohumaal on keelatud kasutada väetist, välja arvatud loomade karjatamisel

maale jäävas sõnnikus sisalduv lämmastik ja fosfor, mille kogus ei tohi ületada käesoleva

paragrahvi lõigetes 1 ja 8 sätestatud lämmastiku ja fosfori piirnorme.

(6) Looduslik rohumaa käesoleva seaduse tähenduses on selline rohumaa, mida inimene ei ole

mõjutanud väetamise, harimise, seemendamise ega muude võtetega. Looduslike rohumaade

hulka kuuluvad looduslikud karjamaad ja looduslikud niidud, sealhulgas aruniit, puisniit,

rannaniit, looniit, lamminiit, sooniit ja puiskarjamaa.

(7) Väetisega on lubatud anda põllumajanduskultuuridele aastas selline kasvuks vajalik kogus

lämmastikku haritava maa ühe hektari kohta, mis on kehtestatud käesoleva paragrahvi lõike 11

alusel.

63

(8) Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 25 kilogrammi fosforit

aastas, sealhulgas fosfor, mis jääb loomade karjatamisel maale loomade väljaheidetega.

Haritavale maale sõnnikuga antava fosfori kogust võib vajaduse korral suurendada või

vähendada arvestusega, et jooksva viie aasta keskmisena antud fosfori kogus ei ületa 25

kilogrammi hektari kohta.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatut ei kohaldata, kui mullas taimedele omastatava

fosfori tarve on suur või väga suur ja selle tõendamiseks on põllumajandusega tegelev isik

korraldanud vähemalt kord viimase viie aasta jooksul iga viie hektari kohta mullaproovide

võtmise ning analüüsimise akrediteeritud laborianalüüsi meetodiga.

(10) Fosforitarbe klassid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(11) Haritava maa ühe hektari kohta aastas antavad maksimaalsed lämmastikukogused

põllumajanduskultuuride kaupa sõltuvalt kultuuri kasvuks vajalikust väetustarbest kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(12) Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega.

(13) Sõnniku toitainete sisalduse määramisel võetakse aluseks käesoleva paragrahvi lõike 12

alusel arvutatud väärtused või akrediteeritud laborianalüüsi meetodil analüüsitud

sõnnikuproovi tulemused.

§ 164. Sõnniku hoidmise nõuded

(1) Kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse üle viie loomühiku loomi, peab olema

lähtuvalt sõnnikutüübist sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla.

(2) Sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla peab mahutama peetavate loomade vähemalt

kaheksa kuu sõnniku ja virtsa ning vajaduse korral, sõltuvalt loomapidamishoones kasutatavast

tehnoloogiast, ka sealt pärit reovee. Sõnnikuhoidla mahutavuse arvutamisel võib välja arvata

karjatamisperioodil loomade poolt karjamaale jäetava sõnniku koguse.

(3) Loomapidamishoonel, kus kasutatakse sügavallapanutehnoloogiat ja mis mahutab

käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sõnnikukoguse, ei pea sõnnikuhoidlat olema.

(4) Kui sügavallapanutehnoloogiaga loomapidamishoone ei mahuta käesoleva paragrahvi

lõikes 2 nimetatud sõnnikukogust, peab üle jääva koguse jaoks olema seda mahutav hoidla.

(5) Sõnnikuhoidla, sõnniku- ja virtsahoidla ning loomapidamishoone peab olema lekkekindel

ning nende konstruktsioon peab tagama ohutuse ja lekete vältimise hoidla käitamisel,

sealhulgas selle täitmisel ja tühjendamisel.

(6) Kui loomapidamishoones peetavaid loomi on viis või vähem loomühikut ja seal tekib

tahesõnnik või sügavallapanusõnnik, võib tekkivat sõnnikut ajutiselt enne laotamist või auna

viimist hoiustada hoone juures veekindla põhjaga alal ning vihmavee eest kaitstult.

64

(7) Kui loomapidaja suunab sõnniku lepingu alusel hoidmisele või töötlemisele teise isiku

hoidlasse või töötlemiskohta, peab loomapidamishoone jaoks olema lekkekindel hoidla, mis

mahutab vähemalt ühe kuu sõnnikukoguse.

§ 167. Väetise ja silo ladustamise ning vedamise nõuded

(1) Väetise ja silo vedamisel ning ladustamisel peab vältima nende sattumist keskkonda.

(2) Väetise ja silo vedamise ning ladustamise nõuded on kehtestatud Keskkonnaministri

03.10.2019 määruses nr 45 „Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee

kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks“.

§ 168. Põllumajandusliku tegevuse piirangud nitraaditundlikul alal

(5) Nitraaditundlikul alal asuvast põllumajandusega tegeleva isiku kasutatavast haritavast

maast peab vähemalt 30 protsenti olema 1. novembrist kuni 31. märtsini kaetud taimkattega.

Sellest protsendist kolmandikku võib hoida kõrretüü all.

Lisa 3. Soovitused NTA seirekava täiendamiseks

Tegevuse sisuks on riikliku keskkonnaseire programmi (RKSP) põhjavee ja pinnavee seire

allprogrammide ülevaatamine. Allpool toodud ettepanekud põhinevad NTA tegevuskava 2021-

2024 perioodil valminud uuringutes antud soovitustel. Täiendavalt on lisatud perioodi 2025-2028

NTA tegevuskava koostamisel kaasatud osapoolte tehtud ettepanekud.

Põhjaveeseire

1. Pandivere kõrgustiku geoloogiline ehitus ning põhjaveekihtide veevahetuse aeglustumine

sügavuse suunas tingivad selle, et kuigi kõrgustikuga seotud vooluveekogusid

iseloomustab suur põhjavee osakaal, mõjutab nende veekvaliteeti just maapinnalähedane

põhjavesi (sügavus kuni 30 m). Põhjaveekogumite seisundi hindamisel on põhja- ja

pinnavee vastastikmõju testi usaldusväärsuse tõstmiseks oluline, et hinnatavates kogumites

oleks esindatud maapinnalähedase põhjavee seirepunktid (madalad puurkaevud ja allikad),

mille vee kvaliteeti saaks otseselt seostada pinnavee kvaliteediga. Selle saavutamiseks

võiks kaaluda nitraaditundlikul alal toimuva põhjaveeseire täiendamist, et selle

käigus mõõdetaks ja raporteeritaks rohkem parameetreid (nt täiskeemiline analüüs,

veetasemed), mida saaks hiljem kasutada ka põhjaveekogumite seisundi

hindamisel127;

2. NTA põhjavee seires on vastavalt ND aruandlusjuhisele jagatud kaevud madalateks (5–15

m), keskmisteks (15–30 m) ja sügavateks (üle 30 m). Parema indikatiivsuse huvides tuleks

seires edaspidi kaevu sügavusena käsitleda puurkaevudel manteldamata ehk avatud

osa alguse sügavust, mitte kaevu füüsilist sügavust. Näiteks kui üle 30 m sügavuse

kaevu manteldamata osa algab 20 m sügavusel, siis iseloomustab sealt võetav veeproov

põhjaveekihti alates sügavusest 20 m128.

3. Selgitada välja põhjaveest sõltuvate pinnaveekogumite ja maismaaökosüsteemide

seosed ning luua nendest nimekiri, samuti nimekiri seotud seirejaamadest, mis

võimaldaks paremini hinnata probleemsete pinna- ja põhjaveekogumite vahelisi

seoseid veekeemia seire põhjal (vastav uuring kavandati VMK raames ning on

koostamisel Tallinna Ülikooli poolt) 129.

4. Sünkroniseerida pinna- ja põhjavee seire (näide: kui vooluveekogumile lähim põhjavee

seirejaam asub 3 km kaugusel, siis kui usaldusväärselt saab antud juhul hinnata põhjavee

mõju pinnaveekogumile) 130.

5. Täna ei ole enamik EELIS-sse kantud NTA põhjavee seirejaamadest seostatavad

põhjaveekogumiga. Kui seirejaama seos põhjaveekogumiga puudub, pole võimalik

põhjavee seisundi hinnangus NTA põhjavee seireandmeid kasutada131.

6. Üldlämmastiku ja üldfosfori näitajad ülehindavad tõenäoliselt taimede poolt omastatava ja

seega veekogumite seisundit mõjutava lämmastiku ja fosfori koguseid, kuid seda kogust

alahindab ainult anorgaanilise lämmastiku (NO3-N) või fosforiga (PO4-P) arvestamine.

127 Pärn, J., Hunt, M., Osjamets, M., Koit, O., Iital, A., Kõrgmaa, V., Pachal, K., Roosalu, K., Jaaku, J., Leisk, Ü.,

2022. LIFE IP CleanEST projekti tegevus C10.1 veeuuringud 2019-2022 a. seiretulemuste kokkuvõte 128 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024.

Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine

koos mõjuanalüüsiga 129 Merli Hassi (Keskkonnaagentuur) ettepanek 130 Merli Hassi (Keskkonnaagentuur) ettepanek 131 Merli Hassi (Keskkonnaagentuur) ettepanek

Seega on ettepanek tulevikus määrata pinnaveekogumitega seotud põhjaveekogumites

lisaks anorgaanilistele lämmastiku ja fosfori ühenditele ka üldlämmastiku ja

üldfosfori sisaldust maapinnalähedaste põhjaveeveekihtide (<30m) seirejaamades.

See võimaldab otsesemalt võrrelda pinna- ja põhjavee toitainete sisaldusi, mis praeguste

seireandmete puhul on raskendatud, sest pinna- ja põhjaveekogumitest määratakse seirete

käigus erinevaid näitajaid. Määratavate näitajate ühtlustamine suurendaks oluliselt ka

veekogumite seisundihinnangute usaldusväärsust132.

Pinnaveeseire

7. Vainu et al., 2024 tõid puudusena välja, et teatud hulk NTA-le jäävaid vooluveekogumeid

jääb seiramata, kuna üldjuhul tehakse mitmeks kogumiks jagatud vooluveekogude puhul

seiret alamjooksupoolsetes kogumites. NTA-lt algavate vooluveekogude puhul tähendab

see, et vahetult NTA-l voolava vee kvaliteet jääb teadmata. Kuigi ka alamjooksupoolses

kogumis on nitraadisisalduse probleem enamasti tuvastatud (nitraadisisaldused üle 10

mg/l), siis probleemi tõsidus ülemjooksul ei ole teada (nitraadisisaldus allavoolu jäävates

kogumites on oluliselt väiksem). Perioodil 2016-2021 oli selliseid vooluveekogumeid

seitse, mille osavalgla jäi olulisel määral NTA-le, kuid mille kohta riikliku seire raames

2016–2021 nitraadisisalduse andmeid ei kogutud. Seiresagedus on olnud viimasel ajal

selgelt ebapiisav selleks, et hinnata nitraadireostust piiravate meetmete tõhusust nii

nitraadisisalduse muutuse kui eutrofeerumise järgi. Kui aga hinnata seire piisavust

nitraadidirektiivi aruandeperioodi (neli aastat) kohta, oleks ebapiisava seiresagedusega

kogumeid rohkemgi.

Ettepanek on nitraaditundlikule alale jäävates vooluveekogumites teha vähemalt

füüsikalis-keemilist seiret kord veemajanduskava perioodi jooksul ka

ülemjooksupoolsetes kogumites, et hinnata põllumajanduse mõju ja selle piiramise

meetmete efektiivsust. Või kaaluda vooluveekogumite liitmist olukorras, kus

vooluveekogumil (ülemjooksupoolsed kogumid) ei ole seiret alates 2007. aastast

tehtud ning jõel ei ole elustiku rännet takistavat paisu. Ühendatud kogumite piires

näha ette füüsikalis-keemiliste näitajate seire tavapärase ühe asemel kahes

seirejaamas, millest üks on alamjooksul ja teine ülemjooksul, lähtest kuni 5 km

kaugusel133.

8. Pärn et al., 2022 leidsid, et toitainete hajukoormuse täpsemaks hindamiseks valglates, kus

domineerib põllumajanduslik maakasutus, on vaja täpsemalt hinnata äravoolu. Igakuised

vooluhulga mõõtmised samaaegselt veeproovide kogumisega ei anna selleks piisavalt head

alust, kuna suure tõenäosusega ei kirjeldata nii kõiki hüdroloogilisi perioode (sh madalvee-

kõrgvee perioodid). Seetõttu on paremaks lahenduseks hajureostuse mõju hindamisel

vooluhulga (veetaseme) pidev (automaatne) mõõtmine ning vooluhulgaga või ajas

keskmistatud veeproovide kogumine. Osade kvaliteedielementide (nt nitraat) seireks on

ka pinnavees võimalik kasutada sensortehnoloogiat. Ka allikate seirel võib täpsemaid

tulemusi anda vooluhulkade ja nitraatide automaatseire.

132 Pärn, J., Hunt, M., Osjamets, M., Koit, O., Iital, A., Kõrgmaa, V., Pachal, K., Roosalu, K., Jaaku, J., Leisk, Ü., 2022. LIFE IP CleanEST projekti tegevus C10.1 veeuuringud 2019-2022 a. seiretulemuste kokkuvõte 133 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga

9. Pärn et al., 2022 leidsid, et taimekaitsevahendite ja ravimijääkide seirega kogutavad

andmed on riskihaldajatele täiendavaks kinnituseks, et võimalik risk nende liigkõrge

sisalduse näol ei ole/või on realiseerunud. Ka on kogutav teave vajalik üldsuse

informeerimiseks ja potentsiaalsete hirmude maandamiseks. Samas on tegelike (tipu)

sisalduste mõõtmine, eelkõige vooluveekogudes, suureks väljakutseks nii

taimekaitsevahendite kui ka ravimijääkide seire korraldamisel. Suure tõenäosusega ei ole

võimalik kirjeldada kogu varieeruvust nende sisaldustes ning tabada maksimaalseid

sisaldusi, kui seire sageduseks on vaid 4 korda (või 2 korda ravimijääkidel) aastas. Seetõttu

on keeruline ka taimekaitsevahendite ja ravimijääkide koormuse arvutamine

vooluveekogumite suublatele. Heaks lahenduseks ei ole ka ajas või vooluhulgaga

keskmistatud veeproovide kogumine, kuna suhteliselt pika säilitusaja (nt 14 päeva) jooksul

võib nii taimekaitsevahendite kui ravimijääkide tegelik sisaldus mikrobioloogiliste ja

füüsikalis keemiliste protsesside tulemusena oluliselt langeda ning nii kõrgemad kui

madalamad sisaldused jäävad määramata. Seetõttu tuleks veeproove

taimekaitsevahendite mõju selgitamiseks koguda eelkõige vegetatsiooniperioodil

(aprill-oktoober), mil seda saab korraldada suurema tihedusega, kusjuures

proovivõtt leiaks aset taimekaitsevahendite tegeliku kasutamise järgselt kohe peale

suuremat sadu. Sama kehtib ka ravimijääkide puhul, kus veeproovid tuleks koguda

sõnniku laotamise järgselt peale suuremaid sademeid. Selline seire korraldus eeldab

operatiivset proovivõttu ja laborite valmisolekut analüüsimiseks. Põhjavee puhul, mille

viibeaeg on pinnavee omast pikem, võib täpsemate andmete saamiseks piisata

seiresagedusest 2-4 korda aastas, aga seda oletust tuleks eelnevalt kontrollida mõne

pilootuuringuga, kus seiresagedus oleks tihedam (nt 12 korda aastas) 134.

134 Pärn, J., Hunt, M., Osjamets, M., Koit, O., Iital, A., Kõrgmaa, V., Pachal, K., Roosalu, K., Jaaku, J., Leisk, Ü.,

2022. LIFE IP CleanEST projekti tegevus C10.1 veeuuringud 2019-2022 a. seiretulemuste kokkuvõte

Lisa 4. Tegevuskava seosed teiste strateegiliste dokumentidega

NTA tegevuskava 2025-2028 eesmärkide ja meetmete välja töötamisel võeti arvesse järgmistes

strateegilistes dokumentides toodud eesmärkide, probleemide ja tegevustega:

• Perioodi 2022-2027 veemajanduskavad (meetmeprogramm)

• ÜPP 2023 - 2027 strateegiakava sekkumised (lähtuti asjakohastest erieesmärkide 4, 5 ja 6

sekkumistest ja nõuandetegevuse sekkumisest).

• Helcomi Läänemere tegevuskava135 ja Helcomi Läänemere toitainete ringlussevõtu

strateegia136.

Perioodi 2022-2027 veemajanduskavad (VMK):

NTA tegevuskava on veemajanduskava täiendav kava ning veemajanduskava meetmeprogrammi

osa. NTA tegevuskava koostamisel on muuhulgas järgitud, et NTA tegevuskavas põllumajanduse

koormusele seatud eesmärgid ja tegevused oleksid VMK-ga kooskõlas ning selle eesmärke ja

tegevusi toetavad.

Veemajanduskava meetmeprogrammi on planeeritud meede NTA tegevuskava ajakohastamiseks

ja rakendamiseks (NTA01).

VMK lisa 1 tabelis 2 ja 3 on kavandatud meetmed nii põhjaveele kui pinnavee kogumitele seatud

eesmärkide saavutamiseks. Seehulgas on kavandatud tegevused (nt tehnilised tegevused, uuringud

ja järelevalve tegevused) veekogumitel, kus veekogumile avalduva koormuse põhjuseks on

põllumajandus.

VMK-de meetmeprogrammis 2022 – 2027 on peatükk 3.8 Saasteainete koormuse vähendamine

põllumajandusest. Selles on neli meetmegruppi:

- Põllumajanduslikud punktkoormusallikad – peamiselt järelevalve tugevdamine jms;

- Põllumajandusliku hajukoormuse vähendamise meetmed – samuti peamiselt järelevalve;

- Põllumajandustootjate veekaitsealase teadlikkuse tõstmine, keskkonnaalane nõustamine läbi

nõuandetoetuse;

- E-põlluraamatu arendamine.

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas 2022-2027 on punktkoormuse mõju vähendamise

meetmed seotud ennekõike keskkonnakaitselubade, sh keskkonnakomplekslubade

menetlemisega, mis on peamine ja efektiivne põhimeede punktallikatest tuleneva koormuse

ohjamiseks. Meede keskkonnakaitseloa nõuete täitmiseks (Keskkonnakaitselubade (sh

komplekslubade) tingimuste täitmine KKL02_2_1) planeeriti kokku 86 punktallikale 42 kogumil

Ida-Eesti vesikonnas.

Veekaitsenõuete täitmise järelevalve tegevused on üks osa põhimeetmete rakendamisest, millega

meetmeprogrammis punktkoormuse mõju ohjatakse ning rakendatakse põhimõtet „saastaja

maksab“. Järelevalvetegevusi tehakse kokku 19 eri meetmega, mis on kogumitele planeeritud

vastavalt koormuste hinnangule ning teistele läbiviidavatele tegevustele, sh loata tegevuste

lõpetamiseks.

135 Helcom, 2021. Läänemere tegevuskava (2021. aasta uuendatud väljaanne). Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2022- 03/BSAP_L%C3%A4%C3%A4nemere%20tegevuskava%202021%20a%20EE%20versioon.pdf 136 Helcom, 2021. Baltic Sea Regional Nutrient Recycling Strategy. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp- content/uploads/2021/10/Baltic-Sea-Regional-Nutrient-Recycling-Strategy.pdf

ÜPP 2023 - 2027 strateegiakava

Asjakohased vajadused:

Vajadus V5.1. Aidata kaasa pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamisele.

Vajadus V6.6. Soodustada veekogumeid säästvaid põllumajanduspraktikaid.

Toetusskeemid:

Eco-scheme. ÖK1. Keskkonnasõbralik majandamine. Põhitegevuse nõuete seas on

Lämmastikubilansi koostamine ja vajalike andmete jagamine e-põlluraamatusse.

Eco-scheme. ÖK 2. Mahepõllumajanduse ökokava. Eesmärk SO5 Edendada kestlikku arengut

ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk, muu hulgas kemikaalidest

sõltuvuse vähendamisega.

KK4. Mulla- ja veekaitsetoetus, sh põhjaveekaitse toetus. Veekaitseliselt on selle sekkumise

eesmärk põllumajandusmaal toitainete leostumise ohu vähendamine. Toitainete leostumist

mõjutab oluliselt mulla kaetus taimedega. Taimed omastavad mullast nii toitaineid kui vett

mistõttu neid leostub taimkattega (püsivalt) kaetud mullast välja vähem. Põhjaveekogumitele

suunatud sekkumisena rakendatakse eelkõige põllumaa viimist rohukamara alla ja rohumaa

hoidmist rohukamaras. Pinnaveekogumitele suunatud sekkumisena rakendatakse eelkõige

veeseadusega võrreldes laiema püsiva taimikuga veekaitsevööndi kehtestamist, millest tulenevad

piirangud toetusega hüvitatakse. Sekkumist kujundati koos perioodi 2022–2027

veemajanduskavade koostamisega, mille eesmärgiks on pinna- ja põhjavee vähemalt hea seisundi

saavutamine, vee säästev kasutamine ning kvaliteetse joogivee tagamine.

Põhjaveekaitse toetust võib taotleda vähemalt 0,3 ha suuruse põllu kohta, mis asub vähemalt 50%

ulatuses kaitsmata põhjaveega alal või olulisel allika- ja karstialal ning põllu kohta, millel asub

allikas või karstivorm.

Põhjaveekaitse toetuse saamise nõuded. Toetuse taotleja peab hoidma maa, mille kohta toetust

taotleb, kohustuseperioodi kestel rohukamaras. Selleks viib taotleja põllukultuuri jmt all oleva maa

kohustuseaastal rohukamara alla või jätkab rohumaa hoidmist rohukamaras.

• Rohumaad ei künta, kultiveerita, koorita, randaalita ega freesita ja ei tehta muid rohukamarat

kahjustavaid mullaharimistöid.

• Rohumaad võib äestada ning uuendada otsekülvi ja pealtparandamise teel.

• Rohumaa ülekarjatamine on keelatud.

• Üldhävitava süsteemse toimega herbitsiidi kasutamine on keelatud.

• Taotleja korraldab rohumaa kohta mullaproovide võtmise ning proovide saatmise mullaanalüüside

tegemiseks akrediteeritud laboratooriumisse (va juhul, kui proovid on juba 5-aastase tsükliga

võetud) arvestusega, et iga kuni viie kohustusealuse rohumaa hektari kohta on võetud üks

mullaproov. Määratakse mulla happesus, taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi sisaldus ning

mulla orgaanilise süsiniku sisaldus. Taotleja osaleb üks kord kohustuseperioodi jooksul temaatilisel

koolitusel.

Helcomi Läänemere tegevuskava (uuendatud 2021)

Teema: Põllumajandus

Tegevused:

E5. Rakendada ja jõustada 1992. aasta Helsingi konventsiooni põllumajandusest lähtuva reostuse

vältimist käsitleva III lisa 2. osa sätted.

E6 Luua kraavipervedele või pinnavee sisselaskeavade juurde kohapõhised puhveralad

põllumajandusmaalt lekkivate toitainekoguste vähendamiseks, näiteks nendes põldude osades, kus

esineb vee pinnalt välja valgumist ja erosiooni.

E7 Tasakaalustada väetamismäärad kohapõhiselt ning edendada täpsete väetamismeetodite

kasutamist, et suurendada toitainete kasutamise tõhusust ning vähendada toitainekadusid.

E8 Töötada põllumajandusmaadelt fosfori lekkimise vähendamiseks 2025. aastaks välja ning võtta

2027. aastaks kasutusele head tavad savimuldade struktuuri ning koostise stabiilsuse

parandamiseks, näiteks pinnase struktureerimiseks lubja või kipsi kasutamise teel.

E9 Edendada mahepõllumajandust, et see hõlmaks 2030. aastaks vähemalt 25%

põllumajandusmaast.

E10 Vältida sügisel sõnniku ja teiste orgaaniliste väetiste kandmist talvel rohelise

taimestikuta põldudele.

E11 Tõhustada teadmiste vahetamist, luues talunike, ametiasutuste ja otsustajate vahel dialoogi.

E12 Laiendada talunikevahelist üksteiselt heade tavade õppimist ja uudse tehnoloogia kohta teabe

saamist.

E13 Töötada 2025. aastaks välja soovitused parima võimaliku tehnika ja parima

keskkonnatava kohta, et vähendada loomapidamisest, sõnniku hoidmisest ning kasutamisest

tekkivaid ammoniaagi ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

E14 Töötada 2025. aastaks välja sõnniku majandamise soovitused, eelkõige hobuste,

lammaste, kitsede ning karusloomakasvatuse jaoks.

E15 Rakendada intensiivsele linnu- ja seakasvatusele vähemalt ELi uuendatud parima

võimaliku tehnika (PVT) viitedokumenti ning PVT kohta tehtud järelduste nõudeid, eriti

nendes ettevõtetes, mis asuvad toitainete lekke seisukohast lähtudes äärmiselt olulistes

piirkondades.

E16 Vaadata üle riiklikud eeskirjad ja vabatahtlikult võetavad meetmed ja rakendada

vajaduse korral täiendavaid või muudetud meetmeid läbivaadatud põllumajanduse fosfori

ja lämmastiku kadude vähendamiseks võetavate meetmete valikust.

E17 Leppida 2023. aastaks siseriiklikul tasandil kokku väetamisel liigsete toitainete

kasutamise vähendamise meetmetes toitainekadude vähendamise eesmärgil.

E18 Uurida 2024. aastaks mineraalväetiste maksustamise ja/või lämmastiku ülejäägi

maksustamise ja/või põllumajanduskeskkonna meetmete eest tasude rakendamise võimalusi

ning rakendada neid meetmeid mitmete erinevate riikide kogemustele tuginedes.

E19 Kasutada põllumajanduse kuivendussüsteemide täiustamisel ja uuendamisel võimaluse

korral uudseid veemajanduse meetmeid, näiteks lubjafiltriga kraavide rajamist,

settepüüdurieid, seadedrenaaži ja looduslikke lahendusi, näiteks liitprofiiliga või

kahetasandilisi kraave, puhastuslodusid ja valgväljakuid.

Helcomi Läänemere toitainete ringlussevõtu strateegia (Helcom Nutrient Recycling

Strategy137 , mis võeti vastu koos Helcomi Läänemere tegevuskavaga 2021. aastal)

Läänemere toitainete ringlussevõtu strateegias püstitatud eesmärgid ja tegevused aitavad

vähendada põllumajanduslikku koormust veekeskkonnale, parandades samal ajal toitainete

ringlust ja vähendades eutrofeerumise ohtu Läänemere piirkonnas. Dokumendis on seatud

järgmised eesmärgid ja meetmed:

Eesmärk 1: Läänemere piirkond kui toitainete ringlussevõtu eeskujupiirkond: • Toitainete kasutuse tõhususe suurendamine;

• Kättesaadavate toitainete ressursside ringluse suurendamine ja toitainete sissevoolu vähendamine

piirkonda;

137 Helcom, 2021. Baltic Sea Regional Nutrient Recycling Strategy. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp- content/uploads/2021/10/Baltic-Sea-Regional-Nutrient-Recycling-Strategy.pdf

• Toitaineterikaste orgaaniliste jääkide kasutamine kõrge toitainetesisaldusega aladelt väetisetoodete

valmistamiseks.

Eesmärk 2: Keskkonnamõjude vähendamine:

• Toitainete kao vähendamine Läänemerre ja toitainete tsüklite sulgemine;

• Kasvuhoonegaaside heitmete vähendamine;

• Ammoniaagi heitmete vähendamine;

• Sobivate lahenduste kasutamine toitainete ringlussevõtuks, et vältida keskkonnareostust;

• Mulla kvaliteedi parandamine ja süsiniku sidumise suurendamine orgaaniliste väetiste abil;

• Kohapõhiste optimeeritud väetamisplaanide edendamine.

Eesmärk 3: Ohutu toitainete ringlussevõtt:

• Inimeste ja keskkonna saasteohust tulenevate riskide minimeerimine;

• Uuringute ja teadmiste jagamise suurendamine riskide ja ohutute praktikate kohta.

Eesmärk 4: Teadmiste vahetamine ja teadlikkuse tõstmine:

• Uute teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise edendamine;

• Teadmiste ja teabevahetuse hõlbustamine toitainete ringlussevõtu kohta;

• Koostöö teiste piirkondade ja rahvusvaheliste organisatsioonidega teadmiste ja tehnoloogiate

vahetamiseks;

• Teadlikkuse tõstmine toitainete ringlussevõtu eelistest;

• Toidutootmise tervikliku käsitluse edendamine.

Eesmärk 5: Äriliste võimaluste loomine:

• Uute ärimudelite edendamine ristsektoraalse koostöö abil;

• Toitainete ringlussevõtu majandusliku tasuvuse parandamine.

Eesmärk 6: Poliitikate sidususe parandamine:

• Valitsusasutuste koostöö suurendamine poliitikate sidususe parandamiseks;

• Õigusraamistiku uuendamine, et hõlbustada toitainete ringlussevõttu.

Lisa 5. Tegevuskava koostamisel kaasatud ministeeriumid ja asjaomased

asutused

NTA tegevuskava 2025-2028 koostamisse olid kaasatud lisaks Kliimaministeeriumile veel

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri,

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA), Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK),

Maaelu Teadmuskeskuse (METK), Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) ning NTA-le

jäävate kohalike omavalitsuste esindajad.