Järelevalve akt

Valkla Südamekodu OÜ [email protected] Valklaranna tee 36, Valkla küla, Kuusalu vald 74630, Harju maakond

JÄRELEVALVE AKT

08.04.2025 nr 5.1-3/9988-1

I. ÜLDSÄTTED 1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 157 lõige 1.

1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse

(ÜHteenus) osutamise vastavust SHSis ja sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr 36 „Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele“ (määrus) sätestatud nõuetele ning majandustegevuse nõuete täitmist tulenevalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 30 lõikest 2.

1.3. Järelevalve teostamise koht: Valklaranna tee 36, Valkla küla, Kuusalu vald, Harju maakond, 74630.

1.4. Paikvaatluse aeg: 11.03.2025

1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) üldosakonna järelevalve talituse juhtivspetsialist Svetlana Kubpart (järelevalvemeeskonna juht) ja peaspetsialistid Inna Tamm, Kadri Plato ja Tõnis Palgi.

1.6. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: paikvaatlus, dokumentide vaatlus ja analüüs, vestlused, e-kirjavahetus, päringud andmeregistrites STAR, MTR, TÖR.

1.7. Järelevalvetoimingute juures osales Valkla Südamekodu OÜ juhatuse liige Merle Pussak. II. JÄRELEVALVE TULEMUSED SKA tuvastas, et Valkla Südamekodu OÜ ei ole täitnud järgmisi õigusaktides sätestatud nõudeid: 2.1. SoMm nr 36 § 2 lõige 3, mille järgi tagab teenuseosutaja hooldustoimingute tegemisel

teenusesaajale privaatsuse, tema tahte ja võimekuse arvestamise ning enne hooldustoimingu tegemist selle sisu selgitamise. Hooldekodus ei kasutatud hooldustoimingute tegemisel inimese privaatsuse tagamiseks sirmi või kardinat vms vahendit. Rikkumine on kirjeldatud punktis 3.2.2. Hooldekodu juhatuse liige on alustanud privaatsust tagavate vahendite tellimisega.

2.2. SoMm nr 36 § 2 lõige 4, mille alusel annab teenuseosutaja kokkuleppel teenusesaajaga lähedastele teavet teenusesaaja vajadustest, teavitab neid viivitamata teenusesaaja

2

seisundi olulisest muutusest ning võimaldab neil tutvuda hooldusplaaniga. Ükski intervjueeritud lähedane ei olnud tutvunud teenusesaaja hooldusplaaniga ega teadnud sellise dokumendi olemasolust. Intervjueeritud lähedaste seas oli neid, keda Hooldekodu ei teavitanud teenusesaaja traumast/haigestumisest. Rikkumine on kirjeldatud punktis 3.2.2.

2.3. SHS § 22 lõike 3 alusel osutavad hooldusteenust vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja ning abihooldustöötaja tööd juhendab hooldustöötaja. Tööajatabelitest (jaanuar-märts 2025) nähtub, et abihooldustöötajad töötasid ilma hooldustöötaja juhendamiseta 05.03.2025 ja 09.03.2025.

SHS § 21 lõike 2 alusel koostab teenuseosutaja koostöös teenuse saajaga või juhul, kui teenuse saaja pole kontaktne, teenuse rahastajaga 30 päeva jooksul teenuse osutamise alustamisest arvates isikule hooldusplaani. Ehkki hooldekodu on avatud 2022. aastal ja suur osa teenusesaajatest on seal elanud avamisest alates, on teenusesaajate hooldusplaane suuremas jaos koostatud novembris 2024. Hooldekodu juhatuse liige selgitas, et eelnevad hooldusplaanid ei olnud korrektsed, seega koostati enamikele teenusesaajatele uued. SKA võtab arvesse juhatuse liikme selgituse ning ei märgi seda rikkumisena, ent kontrollib hooldusplaanide koostamist uutel teenusesaajatel järelkontrolli ajal. SHS § 21 lõike 5 alusel vaatab teenuseosutaja hooldusplaani üle vähemalt üks kord poolaastas. Vajaduse korral korrigeerib teenuseosutaja ülevaatamise tulemusel hooldusplaani. Paikvaatluse ajaks olid loodud hooldusplaanide esmased versioonid ja ülevaatamise tähtaeg on mais 2025. SKA ei märgi seda rikkumisena, ent kontrollib hooldusplaanide ülevaatamise nõude täitmist järelkontrolli ajal.

Võttes arvesse, et Hooldekodu on asunud järelevalvemenetluse ajal rikkumisi kõrvaldama ja on koostöövalmis, ei pea SKA vajalikuks ettekirjutuse tegemist. SKA teostab järelkontrolli rikkumiste täitmise üle peale 30.06.2025. III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE SKA algatas järelevalvemenetluse Valkla Südamekodu OÜ-s 04.03.2025 ning etteteatamata paikvaatlus viidi läbi 11.03.2025. Hooldekodule on 23.12.2021 väljastatud tähtajatu tegevusluba (SÜH000165) tegevuskohas Valklaranna tee 36, Valkla küla, Kuusalu vald, Harju maakond. ÜHteenuse osutamine on lubatud maksimaalselt 148-le inimesele. Paikvaatluse päeval oli teenusel 144 inimest. Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) andmetel oli seisuga 06.03.2025 hoolekodu nimekirjas 139 teenusesaajat. Majandustegevuse registrisse (MTR) oli seisuga 28.03.2025 kantud 41 teenust vahetult osutavat töötajat (neist 22 abihooldustöötajat ja hooldusjuht). Kahe abihooldustöötaja lisamine MTRi on takerdunud registri eripära tõttu. Hooldekodu veebilehel on avaldatud ÜHteenuse osutamist puudutav teave: Hooldekodu kontaktandmed, asukoht, teenuste kirjeldus, kohamaksumuse info (1495/1595/1675/1795 eurot kuus, sh hoolduskomponent ühe inimese kohta 620 eurot kuus). Hooldekodus on väljatöötatud mitmeid töökorralduse ja teenuse osutamisega seotud juhiseid (nt uute klientide vastuvõtu kord, ametijuhendid, tagasiside ja kaebuste kord), mille üldiseks eesmärgiks on kvaliteetse ja eesmärgipärase teenuse osutamine. Valkla Südamekodu on E-kujuline, tegutsedes kahel korrusel ja kahes korpuses, majas on ka köök. Hoone kolmas tiib on väljaehitamisel. Õueala on hoolitsetud, territoorium piiratud. Dementsusega teenusesaajad saavad kasutada piiratud siseõu. Samuti on teenusesaajate kasutada vastvalminud terrass, esimesel korrusel tegutseb päevasel ajal kohvik. Korruste vaheliseks liikumiseks on lift. Teenusesaajad saavad abi kutsuda hõigates, häirenupud on A- korpuse teenusesaajatest neil, kes on voodikesksed. Teenusele võetakse kohtade olemasolul enamikke soovijaid. Toad on 1-3 kohalised, esimesel korrusel valdavalt kahekohalised ja teisel ühekohalised, B-osakonnas on ka kaks 3- kohalist tuba. Tualetid asuvad nii tubades kui väljapool teenusesaajate tube. Põhitoidukordi on kolm, lisaks õhtuoode. Hooldekodus töötab tegevuste koordinaator (alates 01.04.2025 on tegevuste koordinaatoreid kaks), lähiajal planeeritakse tööle võtta hooldustöö spetsialist, kes hakkab kontrollima hooldustöö kvaliteeti ja juhendama

3

abihooldustöötajaid. Töötajaid motiveeritakse erinevate koolitustega, Stebby sporditoetusega, gripivaktsiiniga, supervisiooni ja transpordiga (tuuakse Kiiult bussi pealt). 3.1. Majandustegevusnõuete täitmine

MSÜS § 30 lõike 2 kohaselt on tegevusloa omajal kohustus teavitada tegevusloa väljaandjat (SKA) hiljemalt viie tööpäeva jooksul muudatustest, mil hooldustöötaja või abihooldustöötaja tööleping on sõlmitud või on tööleping lõpetatud. Tegevusloa väljastajal peab olema võimalus kontrollida hooldustöötaja või abihooldustöötaja vastavust nõuetele.

SKA seisukoht: majandustegevusnõuded on täidetud.

3.2. SHSis ja määruses nr 36 sätestatud nõuete täitmine

3.2.1. SHS § 20 lõike 1 alusel on üldhooldusteenuse eesmärgiks turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla. Hooldekodu A1 ja A2 osakondadesse ei võeta kergekäeliselt teenusesaajaid, kes oma abivajadusest lähtuvalt segavad ja häirivad teisi teenusesaajaid. B1 ja B2 osakonnad on ettenähtud dementsusega teenusesaajatele, kus ruumid ja personal on dementsusega isikutega toimetulekuks ettevalmistatud. Juhatuse liige Merle Pussak tõdes, et psühhiaatrilist ravi ja vajadusel raviskeemi muutmist on väga raske saavutada spetsialistide puuduse tõttu. Kuigi Hooldekodu ja lähedased teevad koostööd, et tagada teenusesaajatele sobiv ravi, on dementsuse progresseerumine ettearvamatu kuluga, põhjustades mõnikord elanikel ka argessiivsuse ilminguid. 14.01.2025 õhtul ründas üks B2 osakonna teenusesaaja teist elanikku, mille tagajärjel voodikeskne teenusesaaja suri. Osakonnas oli sel ajal tööl kvalifitseeritud hooldaja, kes kutsus kiirabi, kuid vaatamata meedikute pingutustele suri teenusesaaja rünnaku tagajärjel. Ründaja ei olnud varasemalt töötajate ega teiste teenusesaajate vastu agressiivsust üles näidanud ning sellist rünnakut ei oleks saanud ette näha. Küll oli ka selle teenusesaaja raviplaani korrigeerimisega varasemalt raskusi. Mõlema osapoole lähedasi teavitati koheselt, teenuseosutaja hoolitses ka valves olnud töötaja vaimse tervise eest, pakkudes supervisiooni. Lahkunu lähedastele oli valmis tuge pakkuma hingehoidja.

3.2.2. SHS § 20 lõigete 2 ja 3 ja määruse § 2 lõigete 1 – 4 alusel tuleb teenuseosutajal tagada

hooldusteenuse saajale hooldustoimingud ning muud toetavad teenused, mis on määratud kindlaks teenusesaaja hooldusplaanis. Hooldustoimingud jagunevad isikuhooldustoiminguteks, terviseseisundiga seotud toiminguteks ning füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toiminguteks. Kõigi hooldustoimingute tegemisel tuleb teenuseosutajal tagada teenusesaajale privaatsus, tema tahte ja võimekuse arvestamine ning enne hooldustoimingu tegemist selle sisu selgitamine. Vestlusest ühe teenusesaaja lähedasega ilmnes, et toanaabril viidi läbi delikaatseid hooldustoiminguid nende juuresolekul, rikkudes selliselt teenusesaaja privaatsust. Teenuseosutajal tuleb teenusesaaja lähedasele/kontaktisikule anda viivitamatult teavet, kui teenusesaaja seisundis on olulisi muutusi ning võimaldada tutvuda hooldusplaaniga. Teenusesaajate lähedaste intervjuude juhuvalimis oli neid, keda ei teavitatud teenusesaaja haigestumisest või olulisest muutusest seisundis.

SKA seisukoht: Hooldekodu ei täida määruse § 2 lõiget 3, kuna ei ole tagatud teenusesaaja privaatsus. Tubades ei kasutata sirme ega muid privaatsust võimaldavaid vahendeid.

SKA seisukoht: Hooldekodu ei täida määruse § 2 lõiget 4, kuna teenusesaajate lähedastel pole võimaldatud tutvuda hooldusplaaniga ega selgitatud selle sisu ning teenusesaajate lähedaste seas oli neid, keda ei teavitatud teenusesaaja olulisest muutusest seisundis (trauma/haigestumine).

3.2.2. Määruse § 2 lõikes 5 loetletud isikuhooldustoimingud

4

Hooldekodu tagab teenusesaajatele järelevalve ja hooldustoimingud, mida teostatakse lähtudes teenusesaaja abivajadusest. Hooldustöötajad abistavad ja juhendavad teenusesaajaid söömisel ja joomisel. Kasutusel on mitmeid toimingute registreerimise töölehti (nt kukkumiste leht, käsimüügiravimite kasutamise leht, probleemsete juhtumite leht, asendivahetuse leht). Toitlustatakse nii söögisaalis kui teenusesaajate tubades. Teenusesaajate hulgas on nii dementsusega inimesi kui ka erinevate haiguste tõttu voodikeskseid. Kasutusel on hooldustööd toetavad abivahendid (nt tõstuk, pesemisraam ja -tool, lamatiste vastased õhkmadratsid, libilinad jms). Hooldekodu töötajad peavad abivahendite hulka piisavaks. Koostööd tehakse abivahendeid müüva ja rentiva ettevõttega, et leida igale teenusesaajale sobilik abivahend. Enamik teenusesaajad kasutavad oma isiklikke rõivaid ja jalatseid. Hooldekodul on ka riiete tagavara. Riiete pesemine, markeerimine ja puhastamine on Hooldekodus korraldatud. Teenusesaajate riided pestakse kohapeal, voodipesud viiakse pesumajja. Hooldekodus abistatakse ja juhendatakse teenusesaajaid üle keha pesemisel, abistatakse küünte, juuste ja habeme korrastamisel (eripediküüri ja juukselõikuse jaoks on ka täiendav teenuseosutaja), korraldatakse vajadusel transport väljapoole maja, vajadusel toetatakse nii teenusesaajat kui tema lähedast elulõputoimingutes. Korra nädalas külastab maja hingehoidja.

SKA seisukoht: Hooldekodu tagab määruse § 2 lõikes 5 loetletud isikuhooldustoimingud.

3.2.3. Määruse § 2 lõikes 6 loetletud terviseseisundiga seotud toimingud Hooldekodus töötab päevasel ajal 2-3 meditsiiniõde. Infovahetuseks hooldustöötajate ja meditsiiniõe vahel on logiraamat, teadetahvel. Palju infot edastatakse ka suuliselt. Hooldustöötajad oskavad ära tunda lamatisi ja ohtlikke terviseseisundeid, anda esmaabi, jälgida üldist terviseseisundit. Infot jagatakse meditsiiniõe ja hooldusjuhiga, vajadusel kutsutakse kiirabi. Terviseseisundiga seotud toiminguks on ka abistamine ja juhendamine ravimite manustamisel. Meditsiiniõde tellib elanike retseptiravimeid ja pikendab retsepte. Paljudel teenuseosutajatel on sama perearst. Retseptiravimid asuvad medõe kabinetis, pakendatuna personaalselt lindile. Kukkumisriski ennetamiseks on korruste vahel liikumiseks lift, seintel käsipuud. Tagasisidest lähedastega ilmnes, et hooldajad on mõnikord palunud kiirabi kutsumiseks teenusesaaja lähedaselt abi. Tagasisidest ei selgunud, kas hooldustöötaja pelgas kiirabi iseseisvalt kutsuda, kartes kiirabibrigaadi reaktsiooni või oma otsese juhi pahameelt.

SKA seisukoht: Hooldekodu tagab määruse § 2 lõikes 6 loetletud terviseseisundiga seotud toimingud.

3.2.4. Määruse § 2 lõikes 7 loetletud füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega

seotud toimingud Hooldusplaanid koostatakse rakenduses ELDYcare. Analüüsitud hooldusplaanides oli kavandatud teenusesaajatele füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toiminguid (nt vestlused teiste teenusesaajatega ja töötajatega, ühisüritused, osavõtt tegevusjuhendaja korraldatud tegevustest). Iseseisvalt liikuvatel teenusesaajatel on võimalik värskes õhus viibida, soovijaid aidatakse õue ka ratastooliga. Lähedastega suhtlemist toetatakse ning külastajate kohtumist teenusesaajatega ei piirata. Kohviku letist on võimalik laenutada raamatuid. SKA seisukoht: Hooldekodu tagab füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toimingud.

3.2.5. SHS § 21 lõige 1-5 (hooldusplaani koostamine) SHS § 21 lõike 1 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) inimese ÜHteenusele suunamise haldusaktis (nt korraldus) või halduslepingus koos teenust saava inimese ja teenuse osutajaga määrama kindlaks toimingud, mis tagavad inimesele turvalise keskkonna ja toimetuleku (sh põhivajaduste katmise). Jõelähtme vallavalitsuse haldusakt sisaldab teenust vajava isiku andmeid, hooldekodu kohatasu suurust, isiku sissetulekut, teenusevajadust (kas inimesel on üldhooldusteenuse vajadus ning mis tagab isiku

5

toimetuleku) ja summade jaotumist (KOV osa, isiku osa, vajadusel lähedase osa). Tallinna haldusaktis on peamiselt kirjeldatud üldhooldusteenuse rahastus- arve jagunemine (abivajaja, ülalpidaja ja KOVi vahel). Kui abivajajal on ülalpidaja ja/või eestkostja, siis on tema kontaktid ka otsuses olemas. Terviseandmeid ei ole otsuses kajastatud. Tagasisidet andnud kohalikud omavalitsused on väljendanud rahulolu teenusega, küsimused ja mured lahendatakse jooksvalt ja konstruktiivselt. SHS § 21 lõigetes 2 kuni 5 on kirjas nõuded, millele peavad vastama teenuseosutaja koostatavad hooldusplaanid, et tagada teenusesaajale turvaline ja tema abivajadusest lähtuv keskkond. Hooldusplaan tuleb koostada 30 päeva jooksul alates teenuse osutamise alguskuupäevast, kaasates koostamisse teenusesaaja või teenuse rahastaja (lõige 2), koos hooldusvajadusega tuleb ära hinnata tervishoiuteenuse vajadus vastava kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja poolt (lõige 3), kirjas peavad olema hooldusteenuse osutamise eesmärk, eesmärgi saavutamiseks vajaminevad tegevused ning sagedus ja teenuseosutaja hinnang eesmärgi saavutamise kohta (lõige 4) ning hooldusplaanid peab üle vaatama ja vajadusel korrigeerima vähemalt kord poolaastas. Määruse § 2 lõike 1 kohaselt tuleb teenuseosutajal teenusesaajale tagada hooldustoimingud ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ja teenused, mis on määratud hooldusplaanis.

SKA seisukoht: kuna enamik hooldusplaane koostati novembris 2024, ei olnud võimalik järelevalve ajal kontrollida nende ülevaatamise kohustuse täitmist.

3.2.6. SHS § 22 lõiked 1 kuni 4 sätestatavad teenuseosutaja kohustuse tagada ööpäevaringselt

personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid viisil, mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis. Hooldusteenust osutavad vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja, viimase tööd juhendab hooldustöötaja. SHS § 22 lõike 5 kohaselt ei tohi teenust vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara. Järelevalve käigus kontrolliti karistusregistrist teenust vahetult osutavate töötajate karistatust, Hooldekodu töötajatel SHS § 22 lõikes 5 sätestatud töötamise piiranguid ei tuvastatud. Juhatuse liikme sõnul kontrollitakse töötajate karistatust korra aastas ja alati tööle asumisel. Valkla Südamekodu OÜ edastas 24.03.2025 töötajate nimekirja 43 hooldus- ja abihooldustöötaja andmetega. Kõik töötajad peale kahe välisriigi kodaniku olid kantud MTRi ja nende vastavust nõuetele oli võimalik kontrollida. Kahe välisriigi töötaja kandmine MTRi on hetkel takerdunud registri tehniliste probleemide tõttu. Töötamise registrisse (TÖR) olid kõik töötajad kantud. SKA seisukoht: Hooldekodu ei täida SHS § 22 lõiget 3, kuna kahel kuupäeval töötasid abihooldustöötajad ilma hooldustöötaja juhendamiseta. SKA seisukoht: Hooldekodu on täitnud SHS § 22 lõigete 1, 2 ja 4 nõuded.

Käesoleval hetkel ei ole Hooldekodul veel täidetud nõue töötajate arvule, mis tuleneb määruse §st 3 (rakendub 01.07.2026). Selle täitmiseks piisaks täiendavalt ühe hooldustöötaja või abihooldustöötaja kohalolekust kuni 36 teenusesaaja kohta öisel ajal. Praegune töökorraldus, mil öisel ajal on tööl neli hooldus-või abihooldustöötajat on alates 01.07.2026 sobilik kuni 144-le teenusesaajale teenuse osutamiseks. Päevasel ajal oleks nõue täidetud juhul, kui ka abihooldusteenindajate tööaeg oleks 12-tunnine, st teenust osutaks päevasel ajal kokku 13 töötajat.

3.2.7. SHS § 221 lõike 6 kohaselt avalikustab ÜHteenuse osutaja teenuskoha maksumuse

hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tegelike kulude (tööjõukulud, tööriietuse, isikukaitsevahendite, tervisekontrolli, vaktsineerimise, koolituse ja supervisioonide kulud) maksumuse ühe teenusesaaja kohta. Hooldekodu ÜHteenuse kohamaksumus on vastavalt hooldusvajadusele 1495/1595/1675/1795 eurot kuus, sh hoolduskomponent ühe inimese kohta on 620 eurot (alates 01.04.2025 720 eurot). Rahandusministeeriumi koostatud hoolduskulu mudeli soovitusliku näidiskalkulaatori andmetel (2024. a) peaks Hooldekodus hoolduspersonali kulu esitatud personaliandmete põhjal olema ühe teenusesaaja kohta 615 eurot kuus. Kalkulaatoris on hooldus- ja abihooldustöötaja

6

töötasudena arvesse võetud meditsiinisüsteemis töötavate hooldus- ja abihooldustöötajate töötasud. SKA seisukoht: Hooldekodu on täitnud SHS § 221 lõike 6 nõude.

IV. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED

1. Motiveerida hooldustöötajaid kasutama hooldusplaane hooldustoimingute tegemise alusdokumendi ja töövahendina.

2. Kaasata hooldusplaani koostamisse ja tutvustada hooldusplaani teenusesaajatele ja nende lähedastele ning selgitada plaanide koostamise eesmärki.

3. Selgitada hooldustöötajatele ja abihooldustöötajatele privaatsuse tagamise olulisust, eriti hooldustoimingute läbiviimisel. Hooldustoimingute ajal privaatsuse tagamine on oluline, et säilitada teenusesaaja väärikus ja turvatunne.

4. Teenusesaajatelt soovivad hooldekodusse külastama lemmikloomi. 5. Intervjueeritud teenusesaajate lähedaste arvates võiks Hooldekodu territooriumil olla

senisest rohkem pinke ja istumisvõimalusi. 6. Korraldada hooldustöö selliselt, et teenusesaajate pesemise ja voodipesude vahetamise

ajal ei jääks osakond järelevalveta. 7. Võimaldada tööiseloomust lähtuvalt täiendavat personali B2 osakonda.

(allkirjastatud digitaalselt) Svetlana Kubpart juhtivspetsialist (järelevalve)