Andmekaitse Inspektsioon
Tatari 39
Tallinn 10134
Haridus- ja Teadusministeerium
Munga 18
50088 Tartu
TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS
Täiendatud 07.04.2025
Muudatused/täiendused on märgitud kollase värviga.
Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada
Uuringu pealkiri
Eesti kõrgkoolides rahvusvahelise uuringu „EUROSTUDENT 9“ läbiviimine
Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või
Jah
uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)
-
Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter.
Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh tema nimi ja kontaktandmed)?
Mirjam Reinthal
Mirjam.Reinthal@hm.ee
Kas on olemas eetikakomitee otsus?
Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.
Ei
Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel?
Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.
Jah
1. Vastutava töötleja üldandmed
1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)
analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon
Haridus- ja Teadusministeerium
Registrikood: 70000740
Aadress: Munga 18, 50088 Tartu
Kontaktisik: Janne Pukk
E-post: Janne.Pukk@hm.ee
Tel: 7350132
1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi: HTM) uuringu tellijana ei töötle isikuandmeid
2. Volitatud töötleja üldandmed
2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik)
Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja telefoninumber
Mõttekoda Praxis SA
Registrikood: 90005952
Aadress: Ahtri 6a, 10151 Tallinn
Kontaktisik: Sandra Haugas
E-post: sandra.haugas@praxis.ee
Tel: 5029173
2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest)
maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks
Ei erine registriandmetest
3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus?
Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või arendusprojekti avamise otsus, leping vms.
Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 6 lõige 1 punkt e järgi on andmete andmise õiguslik alus avalikes huvides olevate ülesannete täitmine, milleks on Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) tellimusel „Eesti kõrgkoolides rahvusvahelise uuringu „EUROSTUDENT 9“ läbiviimine.“
Isikuandmete kaitse seadus § 6 lõige 5 võimaldab uuringu läbiviijal avaliku ülesande täitmisel poliitika kujundamiseks tehtava uuringu tarbeks isikuandmeid pärida ja töödelda.
Uuringu tellija on HTM, kelle tegevusvaldkonna piiritleb Vabariigi Valitsuse seadus, mille § 58 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse hariduspoliitika kavandamine ning sellega seonduvalt kõrghariduse valdkonna korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
EV haridusseaduse § 6 lg 2 p 9 on HTM ülesanne tellida haridusalaseid uurimistöid. Tulenevalt 13.08.2021 määrusest nr 80 „Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus“ § 5 punktist 6 on ministeeriumi ülesandeks korraldada poliitika mõju hindamist ja selleks vajalike uuringute ning statistika koostamist.
4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk?
Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.
Uuringu eesmärk on suunatud veebiküsimustiku abil koguda, koondada ja analüüsida andmeid Eesti kõrghariduse sotsiaalse dimensiooni kohta üliõpilaste vaatest. See võimaldab:
• jälgida kõrghariduse sotsiaalse dimensiooniga seotud trende,
• luua rahvusvahelisi esinduslikke ning võrdlusi võimaldavaid andmebaase,
• kujundada tõenduspõhist riiklikku kõrghariduspoliitikat,
• kogutud andmeid ka teistes teadusuuringutes, huvikaitses ning sidusvaldkondade poliitikakujundamises kasutada.
Laiemalt panustab uuring Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 üldiste ja strateegiliste eesmärkide täitmisse õpivõimaluste, haridusastmete vahel liikumise, kõrghariduse kvaliteedi ja muude kesksete teemadega seotud probleemide ning tugevuste kohta detailse ja usaldusväärse teabe pakkumise kaudu.
Üliõpilastele veebiküsitluse kutse saatmiseks on vajalik saada õppeasutustelt üliõpilaste e-postiaadressid.
5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks.
Mõttekoda Praxis SA (edaspidi: Praxis) viib HTM tellimusel läbi uuringu „Eesti kõrgkoolides rahvusvahelise uuringu „EUROSTUDENT 9“ läbiviimine.“ Uuringu andmed kogutakse üliõpilaste küsitluse kaudu.
EUROSTUDENT on laiaulatuslik üle-euroopaline üliõpilaste eluolu-uuring, mida viiakse läbi 2000. aastast. Uuring kaardistab üliõpilaste eluolu arvukaid valdkondi, nt majutustingimused, töötamine, sissetulekud ja väljaminekud, ajakasutus, õpingutega rahulolu, õpirajad, rahvusvaheline mobiilsus, vaimne heaolu. EUROSTUDENT uuring on ainulaadne, sest kogub andmeid olulistel üliõpilaste eluolu puudutavatel teemadel, mida teised uuringud ei adresseeri. Seega on EUROSTUDENT uuringuga kogutud andmete näol tegemist olulise sisendiga nii poliitikakujundamise kui teadusuuringute jaoks. Igas osalevas riigis kogutakse oma üliõpilaste andmed ise ning viiakse soovi korral läbi selle riigi analüüs, kuid andmed edastatakse ka EUROSTUDENT rahvusvahelisele konsortsiumile, mille tulemusel viiakse läbi Euroopa riike võrdlev uuring.
EUROSTUDENT uuringut korraldatakse lainetena ning praegu on aset leidmas juba üheksas laine. Ehkki uuring on detsentraliseeritud (iga riik kogub oma tudengite andmed ise), on uuringu metoodika loodud keskselt. Nii on paika pandud, et uuring viiakse läbi (veebi)küsitlusena üliõpilaste seas. Andmete usaldusväärsuse ja kvaliteedi tagamiseks (nt vältimaks seda, et uuringule vastavad mh sihtgruppi mittekuuluvad isikud või et üks ja sama inimene vastab uuringule mitu korda) on oluline viia küsitlusuuring läbi personaalsete küsitluslinkide alusel (st igale valimisse kuuluvale tudengile genereeritakse isiklik küsitluslink, mis saadetakse igale üliõpilasele personaalselt), mitte näiteks ühe lingiga, mida üldiselt avalikes kanalites (nt Praxise või kõrgkoolide sotsiaalmeedias) uuringus osalemise üleskutses jagatakse.
Eestis ei koondata üliõpilaste kontaktandmeid kesksetes andmebaasides, vaid need on olemas kõrgkoolidel. Seega on personaalseid küsitluslinke sisaldavad uuringus osalemise kutsed võimalik tudengiteni toimetada kahel moel: (1) kõrgkoolid edastavad kutsed üliõpilastele, ja/või (2) kõrgkoolid edastavad oma tudengite e-postiaadressid Praxisele ning Praxis edastab kutsed üliõpilastele. Varasemalt on Praxis Eestis EUROSTUDENT uuringut läbi viinud neljal korral. Nendel kordadel on Praxisel olnud võimalus kasutada ühes ja samas laines mõlemat uuringukutsete üliõpilasteni toimetamise viisi (st ühed kõrgkoolid on nõustunud tudengite e-postiaadressid Praxisele edastama, teised on aga eelistanud tudengitega uuringukutsete edastamiseks ise kontakteeruda). Näiteks EUROSTUDENT üle-eelmise (seitsmenda) laine kogemus näitas, et kõrgkoolides, mille tudengitele saatis uuringukutsed Praxis, olid vastamismäärad ca kolm korda kõrgemad kui kõrgkoolides, mis kontakteerusid üliõpilastega ise. Tõenäoliseks seletuseks on see, et kui tudengitega kontakteerub Praxis, saab Praxis uuringu läbiviijana protsessi paremini koordineerida, nt madalate vastamismäärade korral vastava(te) kõrgkooli(de) üliõpilastele meeldetuletuskirju saata, samuti kindlustada, et asjakohaseima sisuga meeldetuletuskirjad lähevad tudengitele teele kõige sobivamatel aegadel jms. Samal ajal on Praxise varasem kogemus EUROSTUDENT uuringu läbiviijana näidanud, et kõrgkoolidel ei pruugi olla kogu uuringu toimumise aja jooksul huvi või ressursse (nt piisavalt aega), et vastamismäärade maksimeerimisse (nt piisaval hulgal ja sobivatel aegadel meeldetuletuskirjade saatmise näol) panustada. Arusaadavalt ei saa kõrgkoolidelt seda ka eeldada, vaid see peakski olema ennekõike uuringu läbiviija (Praxise) ülesanne ja vastutus. Et Praxis saaks sellesse panustada, on tarvis, et kõrgkoolid edastaksid oma üliõpilaste e-postiaadressid Praxisele.
Võimalikult kõrged vastamismäärad on EUROSTUDENT uuringus väga olulised, et kogutud andmed oleksid (eri õppevaldkondade, õppeastmete jm kategooriate lõikes) esinduslikud, st piisavalt kvaliteetsed ja usaldusväärsed, pakkumaks sisendit Eesti kõrghariduspoliitika kujundamiseks ning rahvusvaheliste võrdluste läbiviimiseks. Seetõttu on eelnevalt kirjeldatud tegevused vastamismäärade maksimeerimiseks uuringu õnnestumise seisukohalt üliolulised. Kuna küsitlusuuringute vastamismäärad on viimastel aastatel üldiselt langenud, on üha tähtsam keskenduda end tõestanud lähenemisviisidele nende suurendamiseks.
Eelnevast tulenevalt taotleb HTM uuringu tellijana AKI luba, mille alusel oleks võimalik kõrgkoolidel väljastada oma üliõpilaste e-postiaadressid uuringu läbiviijale Praxisele.
6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.
Uuring annab teadmisi selle kohta, milline on Eesti üliõpilaste eluolu nende endi hinnangul (nt millised on nende majutustingimused, kui palju ja mis põhjustel nad töötavad, kas töötamine takistab nende õpinguid, kas neil esineb rahalisi raskusi, milline on nende emotsionaalne heaolu, jne). Need teadmised annavad väärtusliku ja unikaalse sisendi Eesti kõrghariduspoliitika kujundamisse, parandamaks üliõpilaste eluolu ja kavandamaks kõrgharidusreforme sihtgrupi hetkeolukorda ja vajadusi arvesse võttes (nt et võimaldada üliõpilastele paremaid majutustingimusi, töötada välja üliõpilaste vajadustele paremini vastavad õppetoetused, toetada õpingute ja töötamise paindlikumat ühitamist, jne). Lisaks panustab uuring valdkondliku teaduse tegemisse (sh rahvusvaheliste esinduslike ning võrdlusi võimaldavate andmebaaside loomisesse) ning kogutud andmete laiemasse kasutamisse teadusuuringutes, aga ka huvikaitses ja mujal.
Laiemalt panustab uuring Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 üldiste ja strateegiliste eesmärkide täitmisse.
Sealhulgas on HTM ülesandeks kõrghariduspoliitika kujundamine ning selle alused tulenevad:
1. EV haridusseaduse § 6 lg 2 p 9 – HTM ülesanne on osaleda riikliku teaduspoliitika elluviimises ja tellida haridusalaseid uurimistöid;
2. Vabariigi Valitsuse seadus, mille § 58 lg 1, mis määratleb HTM tegevusvaldkonnad;
3. HTM põhimääruse § 5 p 6 – Ministeeriumi ülesanne on korraldada poliitika ja õigusaktide mõju hindamise ja selleks vajalike uuringute ning statistika koostamise.
7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu.
Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.
Üliõpilastel, kelle e-postiaadressile küsitluskutse saadetakse, on täielik õigus otsustada, kas nad soovivad küsitlusuuringus osaleda või mitte. E-postiga saadetavas kutses tutvustatakse uuringut ja selle eesmärki, aga ka seda, miks kutse üliõpilasele saadeti ning ka andmete töötlemise ja uuringutulemuste avaldamise põhimõtteid (nt et uuringus osalemine on vabatahtlik ja anonüümne ning tulemused avaldatakse kujul, mis ei võimalda tuvastada konkreetseid vastajaid ja nende vastuseid). Küsitluse avalehel on toodud nõusolekuvorm (lisatud taotlusele) ehk tekst, mis detailsemalt selgitab andmete töötlemise ja uuringutulemuste esitamise põhimõtteid ning millele üliõpilased enne uuringus osalema asumist oma nõusoleku annavad. Soovi korral on juba vastama asunud üliõpilasel võimalik hiljem (vastamise käigus) uuringus osalemine pooleli jätta, st oma nõusolek uuringus osaleda tagasi võtta ja vastuseid mitte esitada. Nõusoleku tagasivõtmisel kustutame kõik isiku andmed, st kontakt, personaalne link ja antud vastused.
Uuringus kogutakse andmeid vaid sel määral ja selle kohta, mis on vajalik uurimiseesmärgi saavutamiseks. See tähendab, et küsimustik on disainitud nii, et vastajaid ei koormata üleliigsete ja uurimisküsimustele vastamise seisukohast ebavajalike küsimustega.
Peale küsitluse lõppu viiakse läbi ka auhindade loosimine üliõpilaste vahel, kes küsimustiku lõpuni täitsid. Loosimise jaoks e-postiaadresside loetelu kokku pannes ei vaata Praxis andmete sisu, vaid ainult seda, et tudeng oleks küsimustiku lõpuni täitnud. Küsimustiku lõpuni täitnud tudengitelt küsitakse küsimustiku lõpus eraldi nõusolek, kas küsimustiku täitja soovib osaleda ka auhindade loosimises. Küsitlusuuringu andmed anonümiseeritakse pärast küsitluse lõppu esimesel võimalusel. See tähendab, et kustutatakse nii kõrgkoolidelt saadud e-posti aadressid kui ka isikustatud küsitluslingid, mis kaotab igasuguse võimaluse siduda vastuseid konkreetse vastajaga.
Taotleja on hinnanud uuringu käigus toimuva andmetöötluse mõjuhinnangu koostamise vajadust. Taotleja leiab, et mõjuhinnangu koostamine ei ole nõutav, kuivõrd tegemist on küll süstemaatilise ja ulatusliku (üle 10 000 inimese juurdepääsupiiranguga andmete) andmetöötlusega, kuid andmesubjektile ei kaasne sellega mingisuguseid negatiivseid tagajärgi. Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu, kuna uuringuprojekti lõpptulemuseks on teaduslik üldistus. Kõik tulemused esitatakse statistilise analüüsina üldistatul kujul. Andmete avalikuks saamise oht on ebatõenäoline, arvestades andmete töötlemise viisi (vt punkt 8).
8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.
Kõrgkoolide esindajad koostavad nimekirja oma kõrgkooli üliõpilaste e-posti aadressidest ning saadavad selle uuringu Praxise-poolsele projektijuhile peale konfidentsiaalsuslepingu sõlmimist Praxisega ja Praxise andmetöötlejale krüpteeritud kujul e-posti teel. Fail ei sisalda muid tunnuseid, nt üliõpilaste nimesid, õppekavasid vms, vaid ainult e-posti aadresse (mis tavapäraselt võivad küll sisaldada ka isikunimesid). Samuti ei edastata üliõpilaste e-postiaadresse HTMile. Peale uuringu lõppu kustutavad projektijuht ja andmetöötleja nii kõrgkoolidest saabunud e-kirjad kui ka oma arvutisse uuringu toimumise ajaks salvestatud failid. Üliõpilastele personaalsete linkide loomine ja küsitluse läbiviimine toimub küsitluskeskkonnas Alchemer, mistõttu laetakse üliõpilaste e-posti aadressid sellesse keskkonda. Alchemeri kasutustingimuste kohaselt paiknevad keskkonna Euroopa kasutajate küsitlused Euroopa serveri(te)s ning neid hoiustatakse vastavuses GDPR tingimustega.
Juba Alchemeris on vastused anonüümsed ega ole seostatavad vastajatega.
Küsitletavate e-postiaadressid ja personaalsed lingid kustutatakse kohe küsitluse sulgemisel.
Küsitlusuuringu andmed anonümiseeritakse pärast küsitluse lõppu esimesel võimalusel. Seejärel edastatakse anonümiseeritud küsitlusuuringu andmed nii HTMile kui konsortsiumile. HTMile edastatakse anonümiseeritud vastuste CSV- ja SAV-failid krüpteeritud kujul e-posti teel. Konsortsiumile edastatakse agregeeritud koondandmed nende enda Data Delivery Module (DDM) veebikeskkonna kaudu.
9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus.
Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.
Kõikide Eesti kõrgkoolide kõik aktiivses õppes osalevad üliõpilased (sh kõikidel õppeastmetel õppijad, nii osa- kui täisajaga õppijad), välja arvatud lühiajaliselt (nt Erasmusega) Eestis õppivad välistudengid.
Kogu sihtgrupi suurus on 45 450 tudengit.
9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.
Kevad (märts/aprill) 2025.
9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis.
Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).
Üliõpilaste e-posti aadressid. Üliõpilaste e-posti aadresse on vaja, et Praxis saaks üliõpilastele saata personaalseid linke sisaldavad kutsed (sh meeldetuletused) küsitlusuuringus osaleda. Vt põhjenduse kohta lisaks 5. küsimuse vastusest.
Küsitlusuuringuga kogutakse erinevaid üliõpilaste eluolu puudutavaid andmeid, nt üliõpilaste majutustingimused, õpingute kõrvalt töötamine, sissetulekud ja väljaminekud, ajakasutus, õpingutega rahulolu jne. Mahukas küsimustikus on üksikud küsimused (nt 6.13, vt taotlusele lisatud küsimustik) ka sellised, mille vastused sisaldavad eriliigilisi isikuandmeid. Need küsimused puudutavad üliõpilaste hinnanguid oma füüsilisele ja vaimsele tervislikule seisundile. Nende küsimuste küsimine on uuringu eesmärki silmas pidades oluline, kuna üliõpilaste hinnangud oma tervislikule seisundile moodustavad olulise osa üliõpilaste eluolust.
9.3. Loetlege isikuandmete allikad.
Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.
Kõik Eesti kõrgkoolid, välja arvatud Kaitseväe Akadeemia.
9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?
Enamus Eesti kõrgkoole on EUROSTUDENT Eesti uuringute varasemates lainetes Praxisele oma üliõpilaste e-postiaadressid edastanud, mistõttu pole põhjust arvata, et seekord ei peaks nad seda tegema. Sellegipoolest on Praxis mitmete kõrgkoolidega ka käesolevas laines juba konsulteerinud ning kõrgkoolid on kinnitanud oma valmisolekut peale AKI loa saabumist Praxisele oma üliõpilaste e-posti aadresside edastamiseks.
10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)?
Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.
Volitatud töötleja anonümiseerib küsitlusuuringu andmed pärast küsitluse lõppu esimesel võimalusel. See tähendab, et kustutatakse nii kõrgkoolidelt saadud e-postiaadressid kui ka isikustatud küsitluslingid, mis kaotab igasuguse võimaluse siduda vastuseid konkreetse vastajaga.
Juba Alchemeris on vastused anonüümsed ega ole seostatavad vastajatega, st et ei Alchemeri vastuste tabelis ega alla laetavas vastuste failis ei ole e-postiaadresse ega personaalseid linke.
10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.
Andmeid ei pseudonümiseerita, vaid anonümiseeritakse (vt ka eelmist küsimust).
10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.
Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.
Andmeid ei pseudonümiseerita, vaid anonümiseeritakse, mis tähendab ühtlasi, et andmeid ei ole võimalik ei koodivõtme abil ega muul moel enam isikuga tagasi seostada.
10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.
Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg.
Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.
Andmeid ei pseudonümiseerita. Anonümiseeritud küsitlusandmed kuuluvad HTMile. Praxis esitab anonümiseeritud küsitlusandmed rahvusvahelise võrdlusuuringu tegemiseks ja rahvusvahelises andmebaasis talletamiseks ka EUROSTUDENT konsortsiumile, mis on osa uuringu tellija poolt ette nähtud ülesandest. Küsitlusuuringu läbiviimise jaoks vajalikud isikuandmed (üliõpilaste e-postiaadressid) ja personaalsed lingid kustutab Praxis vahetult pärast küsitluse lõppu (hiljemalt 30.06.2025) – seda kõikjalt, st nii küsitluskeskkonnast kui andmetöötleja ja uuringu juhi arvutist. Andmete kustutamise kohta koostatakse akt. Küsitlusandmed anonümiseeritakse pärast küsitluse lõppu esimesel võimalusel (vt ka punkt 8). Lõplik anonümiseerimine (nt kooli vms tunnuste kustutamine) ei tehta siiski mitte kohe vahetult pärast küsitluse sulgumist, vaid andmete üleandmisel, kuivõrd vastasel juhul ei oleks võimalik statistikat teha.
11. Kas andmesubjekti teavitatakse isikuandmete töötlemisest?
Jah/ei
Jah
11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage
-
11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas teavitatakse.
Andmesubjekti teavitatakse isikuandmete töötlemisest nõusolekuvormis, kus selgitatakse, kust andmed saadi, kes on vastutav töötleja ning kuidas andmeid töödeldakse.
11.3. Kust on leitavad andmekaitsetingimused?
Küsitlusvormil olevast nõusolekuvormist.
12. Kas isikuandmeid edastatakse kolmandatesse riikidesse
Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.
Ei
12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse.
-
12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid kasutatakse?
-
Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.
Kristi Vinter-Nemvalts
kantsler
Taotluse lisad:
Lisa 1: Nõusoleku võtmise vorm või selle kavand
Lisa 2: Küsimustik või selle kavand