Taotlus

EELNÕU

VÕRU LINNAVALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS

Võru

04.04.2025

Võru Linnavolikogule otsuse "Tamula supelranna kinnistu detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise......." eelnõu esitamine

KUULATI: ettekannet OTSUSTATI: Juhataja Protokollija

.

2 (6)

Lisa Võru Linnavalitsuse

istungi protokolli kantava otsuse eelnõu nr juurde Võru linnale kuuluv (munitsipaalomand) Tamula supelrand kinnistu (katastritunnus 91901: 008:0035) üldkasutatav maa 100%. Planeeringu eesmärgiks on ehituskeeluvööndi vähendamine ja Tamula randa teenindavate rajatiste ja ehitiste ehitusõiguste määramine. Planeeringuala suurus on ligikaudu 4,10 ha.

Tamula supelrand kinnistu asub Võru linnas Tamula järve põhjakaldal Võru linna tiheasustatud alas, mis on inimtegevusepoolt muudetud ja kuulub Võru linna peamiste puhkealade hulka. Tamula järve rannaala on Võru turismipiirkonna üheks eelisarendatavateks objektiks. Tamula järv on väärtusliku magevee-elupaigana arvatud hoiualade (Natura 2000) hulka.

Tamula supelranna kinnistu jääb Kesklinna asumisse, mis on linna kõige mitmekülgsema maakasutusega piirkond. Valdav osa Kesklinna asumist on määratud polüfunktsionaalse keskuse alaks, kus ühenduvad keskuse erinevad funktsioonid: äri- ja erateenused, kaubandus, avalikud teenused, elamine, puhkamine. Planeeringuala paikneb Võru vanalinna muinsuskaitsealal. Võru muinsuskaitseala kaitsekorras on Tamula järve äärne ala määratud kui oluline osa linnaruumi terviklikkusest.

Detailplaneeringu alaga piirneb elamumaadega ja transpordimaaga, lõunapool ärimaadega ning põhjapool asub park. Kinnistu keskosa lähistel paiknevad spordirajatised: tenniseväljakud, jõulinnak, skatepark ja korvpalliplats.

Tamula supelrand kinnistul asub ehitisregistri andmetel Tamula promenaadi rajatis (220860451). 2018. aastal koostatud Tamula rannaala auditi kohaselt kuuluvad Tamula promenaadi koosseisu skulptuur, paadisild, tribüünid, pontoonsild, vetelpäästetorn, rannabangalo, rannabangalo abihoone, rannabangalo lava, rannavalve hoone, purskkaev, vee "Seen", pontoonidel paadisild, WC-hoone, laudteed, betoonkiviteed, jm rajatised. Rannabangalo ja rannabangalo abihoone võeti kasutusele 2007. a. Rajatise asukoht on ajalooliselt välja kujunenud ja selles asukohas võimaldatud hooajaline kaubandus- ja toitlustustegevus. 18.04.2024 väljastatud ehitusteatise 2411201/08579 alusel on promenaadi rajatist ümber ehitatud ja asub endiste bangalo ja abihoone asukohas.

Detailplaneeringu algatamise eesmärgiks on senisest paremini tagada suplusalaga seotud teenuste (võimalikes tulevastes hoonetes) kättesaadavust/reguleeritavust. Suplusranna aladele rajatistele lisaks hoonete võimaldamine eeldab samas Tamula järve kalda ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemist. Rannakohviku ümbrusesse ja seniseid ranna rajatisi arvestades on kohalikul omavalitsusel soov paigaldada hooajalise kasutusega hooneid. Hooned võimaldaksid pakkuda suplusranna teenindus-, puhke- ja tegevusfunktsioone. Kuna planeeringuala piirile ulatub üleujutusohuga ala, tuleks planeeringuga kavandatavad rajatised planeerida ja projekteerida selliselt, et need oleksid vastupidavad üleujutustele.

Vastavus strateegilistele dokumentidele

Võru linna üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtfunktsioon supelrannamaa ning osaliselt puhke- ja virgestusmaa. Maakasutuse sihtotstarve on üldkasutatav maa, mida ei ole plaanis muuta.

Võru linna üldplaneeringu peatükk 2.4 kohaselt on lähtudes looduskaitseseadusest kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Ehituskeeld ei laiene looduskaitseseaduse § 38 lg 4 rajatistele ning § 38 lg 5 kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud ehitistele ja rajatistele.

3 (6)

Võru linna veekogude ääres võib ehituskeeluvööndis ilma detailplaneeringut koostamata kavandada järgmisi rajatisi ja ehitisi: Tamula kaldal jalakäijate promenaad (betoonist vms materjalist jalakäijate ja kergliiklustee); supelranna teenindamiseks vajalikud rajatised (nt. rannabungalo); paadisildadele ja lautritele (ptk 3.16 tingimused). tuletõrje veevõtukohtadele; avalikult kasutatavale tänavale. Võru linna üldplaneeringus on Tamula rannaala arendamine põhjendatud vajadusega muuta see ala linnakodanike ja külaliste jaoks atraktiivseks puhke- ja vaba aja veetmise kohaks.

Lisaks on Võru linna arengukavas seatud prioriteediks linna terviku tasakaalustatud arengu kujundamine, mis hõlmab ka elukeskkonna parandamist ning sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldamist.

Võru maakonnaplaneering 2030+ keskendub maakonna tasakaalustatud ruumilise arengu tagamisele, rõhutades looduslähedust ja ajaloolise jätkuvuse säilitamist. Planeeringu eesmärk on luua atraktiivne ruumistruktuur, kus asulad ja linnad on kompaktsed ning pakuvad kvaliteetset elukeskkonda. Kuigi maakonnaplaneering ei käsitle otseselt Tamula rannaala arendamist, loob see raamistikud, mis toetavad sarnaseid kohalikke arendusprojekte, mis on kooskõlas maakonna ruumilise arengu visiooniga.

Seega toetavad nii linna kui ka maakonna planeeringud Tamula rannaala arendamist, et parandada piirkonna infrastruktuuri, tugevdada linna identiteeti ja atraktiivsust ning pakkuda elanikele kui ka külastajatele kvaliteetseid vaba aja veetmise võimalusi.

Üldplaneeringu muutmine

Kavandatav detailplaneering on üldplaneeringut muutev, kuna soovitakse vähendada ehituskeeluvööndit randa teenindava rannakohviku (endise rannabangalo) aastaringselt kasutatavaks muutmise eesmärgil ja määrata hooajalise kasutusega hoonete (müügipaviljonide) asukohad. Siht on ala väärtust tõsta seda mitmekesistades, kaasajastades ning lisades puhke ja –tegevusruume.

Vastavalt Planeerimisseaduse §142 lõikele 1 võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on vastavalt lõike 1 punktidele 1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse ulatuslik muutmine ja 3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Käesoleval juhul on selleks ehituskeeluvööndi piiri muutmine. Kehtiva Võru linna üldplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala ehituskeeluvöödisse, mille ulatus on 50 m põhikaardi järgsest veepiirist. Planeeringuga kavandatav on üldisemalt küll kooskõlas kehtiva Võru linna üldplaneeringu eesmärkide ja seatud suunistega, kuid avalikkusele suunatud hoone rajamiseks on vajalik ehituskeeluvööndi vähendamine.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek määrata kinnistu ehituskeeluvööndi ulatuseks 25 m. Ehituskeeluvööndi vähendamise täpne ulatus selgub planeerimislaheduse valmimisel. Ehituskeeluvööndi vähendamisega ei kaasne eeldatavalt olulist ebasoodsat mõju, kuna tegemist on juba väljakujunenud inimese poolt muudetud keskkonnaga.

Keskkonnamõjudega arvestamine

Looduskaitseseadus (edaspidi LKS) § 40 lg 1 - ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes

4 (6)

taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. LKS § 40 lg 3 - ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul.

Keskkonnakaitse seisukohalt on oluline tagada, et arendustegevus ei kahjustaks järve ökosüsteemi ega rikuks looduskaitsealasid.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 2 p 3 ja p 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lg 1 p 1 või p 3 sätestatud juhul (üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldav detailplaneering), KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8 nimetatud tegevust (selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti). KeHJS § 22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Tamula supelranna kinnistu detailplaneeringu algatamiseks on KSH eelhinnangu on koostanud Alkranel OÜ. Eelhinnangus kirjeldatakse lühidalt detailplaneeringuga kavandatavat; analüüsitakse vastavust kehtivatele õigusaktidele ja seotust teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega, käsitletakse kalda ehituskeeluvööndi täpsustamist, üleujutusohuga seonduvat; kirjeldatakse mõjutatava keskkonna asukohta, geoloogiat, hüdrogeoloogiat, põhja- ja pinnavee seisukorda, kaitstavaid loodusobjekte, sh Natura 2000 alasid; käsitletakse müra ja vibratsiooni, mõju kultuuripärandile; hinnatakse sotsiaalmajanduslikku ja kumulatiivset mõju, veekaitselisi piiranguid. KSH eelhinnangu järeldused ja keskkonnameetmed, mida planeeringu edasises protsessis arvestada Ekspertidele esitatud info alusel jõutakse KSH eelhinnangus järeldusele, et ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju avaldumist detailplaneeringu koostamisel ja rakendamisel ette näha. Alkranel OÜ on seisukohal, et kohalikul omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada välja toodud tingimust/suunist mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat/ohutumat korraldust. Nahkhiirte tõttu piirkonnas tuleb ehitustööde ajal (eelkõige juunist kuni augusti keskpaigani) jälgida, et nahkhiired ei ole ehitatavatesse hoonetesse või ehitusmaterjalide vahele end sisse seadnud. Kui tööde käigus avastatakse nahkhiir(i), siis ei ole lubatud neid häirida ja leiust teavitada Keskkonnaametit riigiinfo telefonil 1247. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks. Vastavalt KeHJS § 33 lg 3 otsustatakse KSH vajalikkus lähtudes strateegilise dokumendi iseloomust ja sisust, elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning asjakohaste asutuste seisukohast.

5 (6)

Detailplaneeringu otsuse eelnõuga on tutvunud ja nõustunud KSH algatamata jätmise ettepanekuga Keskkonnaamet (.....kiri nr ......), Maa- ja Ruumiamet (..... kiri nr.......), Muinsuskaitseamet () ja Päästeamet (.....). PlanS § 142 lg 2 vastavalt kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Võru Linnavalitsus on seisukohal, et detailplaneeringu koostamine ja kehtestamine on võimalik, kui muudetakse Võru linna üldplaneeringu vastavat osa (ehituskeeluvöönd) ja Keskkonnaamet on andnud nõusoleku ehituskeeluvööndi vähendamiseks ning lähtutakse Võru linna ruumilise arengu eesmärkidest ja koostatavatest lähteseisukohtadest. Eesmärgipärase planeeringu kehtestamisega viiakse ellu Võru linna üldplaneeringu põhieesmärki ja toetatakse Võru linna ruumilise terviklahenduse loomist. otsus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, planeerimisseaduse § 128 lõigete 1 ja 5, §142 lõike 1 ja 2, keskkonnamõju ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 ja § 34 lõike 2 alusel ning arvestades, et planeeringu algatamise ettepanek sisaldab Võru Linnavolikogu 11. märtsi 2009 määruse nr 98 "Võru linna üldplaneeringu kehtestamine" muutmist, Võru Linnavolikogu 1. Algatada Tamula supelranna kinnistu detailplaneeringu koostamine eesmärgiga ehituskeeluvööndi vähendamiseks ja Tamula randa teenindavate funktsionaalselt ja kaasaegsetele nõudmistele vastavate rajatiste ja hoonete ehitusõiguste määramiseks. Planeeritava maa-ala suurus on ligikaudu 4,10 ha (lisa). 2. Mitte algatada Tamula supelranna kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. 3. Võru Linnavalitsusel: 3.1. avaldada detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise teade planeerimisseaduse kohaselt; 3.2. väljastada Tamula supelranna kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad; 3.3. korraldada detailplaneeringu eskiislahenduse avalikustamine ja avalik arutelu; 3.4. korraldada planeerimisseaduse kohane koostöö ja kaasamine planeeringu koostamisel. 4. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

Ettekandja: Sirli Kokk

Võru Linnavalitsus

Jüri 11 / 65608 Võru / Telefon 785 0901 / [email protected] / www.voru.ee / Registrikood 75019980

    Keskkonnaamet Maa- ja Ruumiamet Muinsuskaitseamet Päästeamet Terviseamet

07.04.2025 nr 25-0508-VLV/1

            Seisukoha küsimine     Võru Linnavalitsus valmistab ette detailplaneeringu algatamist ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmist Võru linnas Tamula supelranna kinnistul (katastritunnus 91901:008:0035, üldkasutatav maa 100%).  Planeeringu eesmärgiks on ehituskeeluvööndi vähendamine ja Tamula randa teenindavate rajatiste ja hoonete ehitusõiguste määramine. Planeeringuala suurus on ligikaudu 4,10 ha.   Tamula supelrand kinnistu asub Võru linnas Tamula järve põhjakaldal Võru linna tiheasustatud alas, mis on inimtegevusepoolt muudetud ja kuulub Võru linna peamiste puhkealade hulka. Tamula järve rannaala on Võru turismipiirkonna üheks eelisarendatavateks objektiks. Tamula järv on väärtusliku magevee-elupaigana arvatud hoiualade (Natura 2000) hulka. Planeeringuala piirile ulatub Maa- ja Ruumiameti üleujutusalade rakenduse järgi  üleujutusohuga ala.

Tamula supelranna kinnistu jääb Kesklinna asumisse, mis on linna kõige mitmekülgsema maakasutusega piirkond. Valdav osa Kesklinna asumist on määratud polüfunktsionaalse keskuse alaks, kus ühenduvad keskuse erinevad funktsioonid: äri- ja erateenused, kaubandus, avalikud teenused, elamine, puhkamine. Planeeringuala paikneb Võru vanalinna muinsuskaitsealal. Võru muinsuskaitseala kaitsekorras on Tamula järve äärne ala määratud kui oluline osa linnaruumi terviklikkusest. Tegemist on pikaajalise ajalooga suplusalaga, Tamula järve kaldal.

Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumitest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohast.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §33 lõike 6 alusel esitame Teile seisukoha saamiseks Võru Linnavolikogu otsuse eelnõu  "Tamula supelranna kinnistu detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatama jätmine" ja Alkranel OÜ poolt koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu.   Võru Linnavalitsus suunab nimetatud otsuse eelnõu Võru Linnavolikogu 14. mai 2025 toimuvale istungile. Palume võimaluse korral esitada oma seisukoht hiljemalt 30. aprilliks 2025.     Lugupidamisega    

.

2 (2)

  (allkirjastatud digitaalselt) Raul Tohv abilinnapea    

Lisad: Võru Linnavolikogu otsuse eelnõu  "Tamula supelranna kinnistu detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatama jätmine" Maa-ala skeem Tamula supelranna detailplaneeringu kava keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang (Alkranel OÜ)

    Sirli Kokk 785 0937 [email protected]      

Karja tn 36a

Liiva tn 18b

Karja tn 28

Vabaduse tn 17a //

17b

F. R. Kreutzwaldi tn 31

Katariina allee 11 Tartu tn 46

F. R. Kreutzwaldi tn 34

Karja tn 31a

Tartu tn 55 // 55a // 55b

Karja tn 23a // 23b

Liiva tn 24

Jüri tn 24

F. R. Kreutzwaldi tn 46

Tartu tn 53

Liiva tn 25 // 27

F. R. Kreutzwaldi tn 44

Vabaduse tn 10

F. R. Kreutzwaldi tn 38

Tartu tn 48

Karja tn 34

Katariina allee 6a

Liiva tn 24a

F. R. Kreutzwaldi tn 21a //

21b

Tartu tn 42Roosi tn 49 Roosi tn 51

Katariina allee 5

F. R. Kreutzwaldi

tn 42

L. Koidula tn 30 Karja tn 32a

Tartu tn 57

F. R. Kreutzwaldi tn 15

Karja tn 23

Tartu tn 37

Vee tn 21

Vee tn 18

Liiva tn 23 // 23a // 23b

L. Koidula tn 32a

Roosi tn 34

Katariina allee 10a

Vee tn 7

Vee tn 13

Tartu tn 52 F. R. Kreutzwaldi

tn 28

F. R. Kreutzwaldi tn 36

L. Koidula tn 15

Vee tn 8

Vee tn 5

Liiva tn 26a

Katariina allee 12

Vee tn 6

Karja tn 29

Karja tn 30a

Vabaduse tn 12

Vee tn 23

Karja tn 38

Karja tn 38a

Vabriku tn 4a

Tartu tn 59

F. R. Kreutzwaldi

tn 22

Tartu tn 47

Vabaduse tn 15a

Karja tn 27

F. R. Kreutzwaldi tn 23

Karja tn 40

Vee tn 11

F. R. Kreutzwaldi tn 17

Vee tn 9

Jüri tn 20b Jüri tn 22b

F. R. Kreutzwaldi tn 19

Liiva tn 26

F. R. Kreutzwaldi

tn 25a

Tartu tn 45

Katariina allee 7 Jüri tn 20a Jüri tn 20

Tartu tn 51 // 51a

Tartu tn 49

F. R. Kreutzwaldi

tn 18

Vee tn 4

Tartu tn 33

Jüri tn 22c

Roosi tn 47

Vabaduse tn 12a

Katariina allee 8b

Vabaduse tn 21

Kalevipoja tn 3

Tartu tn 50

Tamula järv

Petseri tn 26 Petseri tn 24

F. R. Kreutzwaldi tn 8 // 8a

Karja tn 33

F. R. Kreutzwaldi tn 12 // 14

Vee tn 10

Vee tn 3 Vee tn 1

Vee tn 16

Karja tn 31

Vee tn 19

F. R. Kreutzwaldi tn 16

Liiva tn 21

Katariina allee T2

Friedrich Reinhold Kreutzwaldi

park

Karja tn 40a

Roosi tn 53

Roosi tn 38

Vee tn 4c

Vee tn 4a

Vee tn 6a

Liiva tänav T3

Tartu tänav T3

Tartu tänav T2

Vee tn 4b

Vee tn 2

Vee tänav T1

Tamula rand

Vabriku tänav T1

Tartu tn 35

Tartu tn 35a

Roosi tn 43

F. R. Kreutzwaldi tn 11

Tamula supelrand

Vee tn 11a

Vabaduse tn 22

Estonian Environment Agency, Estonian Land Board, Esri, HERE, Garmin, INCREMENT P, USGS

planeeringuala

Katastriüksuste piir

MAA-ALA SKEEM

Tamula supelranna (91901:008:0035) detailplaneeringu

(DP) kava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

eelhinnang

KSH menetluse algatamise vajaduse

üle otsustamis korraldaja: Võru Linnavalitsus

Huvitatud isik: Võru Linnavalitsus

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

2025

2 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Publitseerimise üldandmed:  Töö koostatud – 04.04.2025. a.

 Koostajad (Alkranel OÜ) - Elar Põldvere ja Kätlin Pitman ning Tanel Esperk

(KMH0157).

 Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Sisukord Sissejuhatus .............................................................................................................................. 4

1. Detailplaneeringu ehk kavandatava tegevuse lühikirjeldus ......................................... 5

2. Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus ............................................ 9

2.1. Tegevuspaiga piirkonna seosed asjakohaste strateegiliste

planeerimisdokumentidega ja arendusdokumentidega .................................................. 10

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis

asjakohaste aspektide järgselt ........................................................................................... 12

3. Natura 2000 alade eelhindamine ................................................................................... 14

3.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad, mida võidakse

mõjutada ............................................................................................................................. 15

3.2. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 alale ........................ 15

3.3. Natura 2000 ala eelhindamise tulemused ja järeldus ......................................... 16

4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KSH algatamise vajalikkuse

määramine .............................................................................................................................. 17

4.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse

kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise

tingimustest või eraldatavatest vahenditest ..................................................................... 17

4.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi

strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit ............. 18

4.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse ................................... 18

4.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel........................................................................................................................... 19

4.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seonduda võivad

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust,

kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise

võimalikkust) ...................................................................................................................... 19

4.5.1. Maa ja maakasutus ........................................................................................... 19

4.5.2. Maastik (sh pinnavormid) ................................................................................. 21

4.5.3. Maavarade kasutus ........................................................................................... 21

4.5.4. Muld ja pinnas, ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning

jäätmeteke ........................................................................................................................ 21

4.5.5. Märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad ning veestik (sh

põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale .................................... 21

4.5.6. Õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) ................................................................. 21

4.5.7. Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid .................................................................................................................. 22

4.5.8. Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh

geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja

arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) – mh müra, vibratsioon, valgus, soojus,

kiirgus ja lõhn .................................................................................................................. 22

4.5.9. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid ..................................... 23

4.6. KSH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised .................... 23

Kokkuvõte ............................................................................................................................... 24

Kasutatud allikad ................................................................................................................... 25

4 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (edaspidi ka EH) objekt on Võru

maakonnas, Võru linnas, Tamula supelranna (91901:008:0035) kinnistu DP kava. Vastaval

asukohal asub pikaajaliselt kasutatud avalik ranna-ala (mh koostatud dokument „Tamula järve

suplusvee profiil“ (Terviseamet, 2011)). DP kava eesmärgiks on senisest paremini tagada

suplusalaga seotud teenuste (võimalikes tulevastes hoonetes) kättesaadavust/reguleeritavust.

Suplusranna aladele rajatistele (sh LSK § 42) lisaks hoonete võimaldamine eeldab samas

Tamula järve kalda ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemist (LKS § 40; DP menetluse

raames, selle algatamisel), vt täpsemalt ptk 1.

Tegevuse huvitatud isikuks on kohalik omavalitsus (Võru Linnavalitsus). Eelhinnangu

koostamisel on lähtutud arendaja poolt koostatud selgitavatest ning illustratiivsetest

materjalidest. Koostatavat eelhinnangut saab eelkõige kohalik omavalitsus kasutada täiendava

töövahendina detailplaneeringuga seonduvates (menetlus jm asjakohane) ja sellele eeldatavalt

järgnevates menetlusprotsessides. KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest

teavitamine toimub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(KeHJS) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt

asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused (kavandatav tõenäoliselt puudutab vastava

asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu)

tuvastatakse.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja

väljakujunenud õiguslikust praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on

tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel on lähtutud muuhulgas järgmistest juhenditest:

 „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium,

2017);

 „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar ja

Keskkonnaministeerium, 2018);

 „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel

Eestis“ (Riin Kutsar jt 2019);

 „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised

elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (Euroopa

Komisjon 28.09.2021. a).

5 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

1. Detailplaneeringu ehk kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Käesoleva KSH EH objekt on Võru maakonnas, Võru linnas, Tamula supelranna

(91901:008:0035) kinnistuga (joonis 1.1) seonduv DP kava (joonis 1.2). Tamula supelranna

kinnistu asub linnas Tamula järve põhjakaldal, linna tiheasustatud (inimtegevuse poolt

muudetud) alas ja kuulub omavalitsuse peamiste puhkealade hulka. Tamula supelranna kinnistu

pindala on 41022,0 m², millest õuemaa on 796,0 m² ja muu maa on 40226,0 m². Maa

sihtotstarve on 100% üldkasutatav maa (säiliks ka tulevikus). Pika ajalooga rannaala on Võru

turismipiirkonna üheks peamistest objektidest, jäädeks selleks ka tulevikus. Suplusala

hallatakse mh dokumendi „Tamula järve suplusvee profiil“ (Terviseamet, 2011) alusel.

Joonis 1.1. DP kavaga seotud maaüksuse asukoht Võru linnas (märgitud sinise joone ja oranži asukoha

tähisega). Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025.

DP kava eesmärgiks on senisest paremini tagada suplusalaga seotud teenuste (võimalikes

tulevastes hoonetes) kättesaadavust/reguleeritavust. Suplusranna aladele rajatistele (sh LSK §

42) lisaks hoonete võimaldamine eeldab samas Tamula järve kalda ehituskeeluvööndi

vähendamise taotlemist (LKS § 40; DP menetluse raames, selle algatamisel). Vastavad alad

(joonis 1.2), mille tõttu on vaja teostada ka DP menetlus (hetkel algatamata) on kohalik

omavalitsus määratlenud arvestades rannaala senise kasutuse praktikaid ning tuleviku

visioone. Joonisel 1.2 on esitatud seega DP kava alana kaks piirkonda – edaspidi nimetatud ka

kui „rannakohvik“ (PK1; kinnistu keskosas) ja „rannatare“ (PK2; kinnistu keskosast kagus)

6 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

piirkonnad (piirkondade nimetused valitud varasemate nö maamärkide/tegevuskohtade järgi),

mis ulatuvad vähemalt Tamula supelranna kirdepoolsema kinnistu piirini (st maa alad kehtivast

kalda ehituskeeluvööndist väljaspool).

Joonis 1.2. Tamula supelranna (91901:008:0035) kinnistul DP kavaga hõlmatavad alad (eristatavad

punase joonega), mh ranna ehituskeeluvööndi (sinise joonega) vähendamise vajadusega alad (kinnistu

keskel „rannakohvik“ ja keskosast kagus „rannatare“ piirkonnad, vastavalt ka „PK1“ ja „PK2“). Alus

mh: Võru Linnavalitsus ning Maa- ja Ruumiamet, 2025.

DP kava piirkonnas („rannakohvik“ ehk PK1) – tegevuspaiga pikkus järve kalda

ehituskeeluvööndis 135 m ning ehituskeeluvööndi teadaolev vähendamise soov 25 m (alles

jääv ehituskeeluvööndi ulatus 25 m).

Piirkonnas asub ehitisregistri andmetel Tamula promenaadi rajatis (220860451). 2018. aastal

koostatud Tamula rannaala auditi kohaselt kuuluvad Tamula promenaadi (EhS § 3 lg 3 kohase

ehitusliku tervikkompleksi aluseks 2009. a Artes Terrae OÜ projekt) koosseisu skulptuur,

paadisild, tribüünid, pontoonsild, vetelpäästetorn, rannabangalo, rannabangalo abihoone,

rannabangalo lava, rannavalve hoone, purskkaev, vee "Seen", pontoonidel paadisild, WC-

hoone, laudteed, betoonkiviteed, jm rajatised. Rannabangalo ja rannabangalo abihoone

(edaspidi nimetatud ka kui rannakohvik) võeti kasutusele 2007. a. Rajatise asukoht on

ajalooliselt välja kujunenud ja selles asukohas võimaldatud hooajaline kaubandus- ja

7 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

toitlustustegevus. 18.04.2024 väljastatud ehitusteatise 2411201/08579 alusel on promenaadi

rajatist ümber ehitatud ja endiste bangalo ja abihoone asukohas ühekorruseline puitrajatis

vaivundamendil (±0,0 = 70,95 abs), kus asub mh rannakohvik (joonis 1.3), kus olemas

ühisveevärk- ja kanalisatsioon ning elekter ja küte (lokaalne). Rannabaari Tamula järve

poolsesse alasse on rajatud terrass (joonis 1.4 ja 1.5), mis ulatub loode küljest lipumastideni.

Kohalikul omavalitsusel on soov vastavat rajatist kasutada tulevikus hoonena, võimaldades ka

aastaringseid teenuseid avalikkusele. Teadaolevalt eraldi ümberehitusi teostada ei ole vajadust,

täpsustada on vaid vaja senise rajatise kasutuskorda ja -põhimõtteid.

Joonis 1.3. Rajatise vaade loodest. Foto: Alkranel OÜ, 11.03.2025.

Joonis 1.4. Rajatise ja terrassi vaade läänest. Foto: Alkranel OÜ, 11.03.2025.

Joonis 1.5. Terrassi vaade läänest. Foto: Alkranel OÜ, 11.03.2025.

Rannakohviku ümbrust täiendav hoonestus – rannakohviku ümbrusesse (joonisel 1.2 näidatud

tsooni PK1) ja seniseid ranna rajatisi arvestades on kohalikul omavalitsusel soov paigaldada

hooajalise (suplusperiood) kasutusega hooneid (20 m2/kuni 5 m kõrge). Hooned võimaldaksid

8 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

pakkuda suplusranna teenindus-, puhke- ja tegevusfunktsioone. Hoonete all kasutatakse

vajadusel vai- või postvundamente, mitte lausalist maapinna tõstmist, esimese korruse tasapind

vähemalt 71,2 m abs. Hoonete paigutusalades võib asuda ka ühisvee- ja kanalisatsiooniga

liitumist võimaldav taristu (arvestades DP kava ala naabruskonna ühisveevärgi ja –

kanalisatsiooni trasside asetust). Hoonete arhitektuurilised ja tehnilised lahendused (mh

vajadusel radooniohust tulenevad) määratakse kohaliku omavalitsuse poolt (kaalutakse mh

võimalust, et osad hooned on teisaldatavad nt jõuluturu tarbeks, linna Seminari väljakul).

Detailsemad lahendused töötatakse läbi planeeringu menetluses, selle algatamisel.

DP kava piirkonnas („rannatare“ ehk PK2; joonis 1.6) – tegevuspaiga pikkus järve kalda

ehituskeeluvööndis 17 m ning ehituskeeluvööndi teadaolev vähendamise soov 25 m (alles jääv

ehituskeeluvööndi ulatus 25 m).

Kohalikul omavalitsusel on soov paigaldada vastavasse alasse hooneid, millede parameetrid

jm põhimõtted ühtivad PK1 kirjeldatuga (vaata piirkonna PK1 alamjaotist ehk lõiku

„Rannakohviku ümbrust täiendav hoonestus“).

Joonis 1.6. DP kava piirkonnas („rannatare“ ehk PK2, joonis 1.2) vaade idast. Foto: Alkranel OÜ,

11.03.2025.

9 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

2. Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus

Peatüki (edaspidi ptk) koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning

avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmeallikatena

kasutatakse peamiselt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (14.03.2025.

a)) ning Maa- ja Ruumiameti teaberakendusi (2025).

Eelhinnangus käsitletav ala asub Võru maakonnas, Võru linnas, Tamula supelranna

(91901:008:0035) kinnistul (vt ka ptk 1). Võru linnas (14 km2) elab 11358 elanikku (seisuga

01.01.2025). Tamula supelranna kinnistu jääb Kesklinna asumisse, mis on linna kõige

mitmekülgsema maakasutusega piirkond. Valdav osa Kesklinna asumist on määratud

polüfunktsionaalse keskuse alaks, kus ühenduvad keskuse erinevad funktsioonid: äri- ja

erateenused, kaubandus, avalikud teenused, elamine ning puhkamine. DP kavaga hõlmatud

alad piirnevad (tabel 2.1 ja joonis 2.1) enamasti elamumaaga ja transpordimaaga, lõunapool

ärimaadega ning põhjapool asub park. Kinnistu keskosa lähistel paiknevad spordirajatised:

tenniseväljakud, jõulinnak, skatepark ja korvpalliplats (Maa- ja Ruumiamet, 2025). Ca 300 m

raadiuses puuduvad maardlad, maaparandussüsteemid ja ohtlikud käitiseid või nende ohualad.

Joonis 2.1. DP kava alade (Tamula supelranna (91901:008:0035) kinnistul, helesine joon) PK1 ja PK 2

(väljasopistused, punasest joonest; vt ka joonis 1.2, ptk 1) ümbruskonna kinnistud (lähimad toodud

tabelis 2.1). Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025. Tabel 2.1. Kavandatava tegevuse aladega (joonis 2.1) seostuvad lähimad katastriüksused (põhjast

lõunasse), va Tamula järv (91901:007:0027; 100% veekogude maa). Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025. Nr Lähiaadress Pindala / m² Katastritunnus Sihtotstarve

1 F. R. Kreutzwaldi park 14443,0 91901:007:0052 Üldkasutatav maa 100%

2 Tartu tänav T3 3754,0 91901:008:0028 Transpordimaa 100%

3 Tartu tn 59 795,0 91901:008:0580 Elamumaa 100%

4 Tartu tn 55 // 55a // 55b 2171,0 91901:008:0030 Elamumaa 100%

10 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Nr Lähiaadress Pindala / m² Katastritunnus Sihtotstarve

5 Vee tn 4b 1130,0 91901:008:0034 Üldkasutatav maa 100%

6 Vee tänav T1 11747,0 91901:008:0032 Transpordimaa 100%

7 Vee tn 4 1936,0 91901:008:0860 Ärimaa 100%

8 Vee tn 6 1627,0 91901:008:0650 Ärimaa 100%

9 Vee tn 8 10930,0 91901:008:0520 Ühiskondlike ehitiste maa

50%, arimaa 50%

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades tegevuse iseloomu) ja

asjakohastest strateegilistest planeerimisdokumentidest või arengudokumentidest (ptk

2.1). Vastavale infole järgneb ka paikkonna muude ja käesoleval juhul asjakohaste

aspektide kirjelduste osa (ptk 2.2).

2.1. Tegevuspaiga piirkonna seosed asjakohaste strateegiliste

planeerimisdokumentidega ja arendusdokumentidega

Võru linna üldplaneeringu (ÜP; 2009) kohaselt on DP kava alade maakasutuse

juhtfunktsioon supelrannamaa ning osaliselt puhke- ja virgestusmaa (joonis 2.2). Puhke- ja

virgestusmaana reserveeritud ÜP-s ümbruses mh järve rannapromenaad (Roosisaare sillast

Võlsini) ning perspektiivne spa-keskuse ala. DP kava alal on I klassi väärtmaastik, piirnedes

rohevõrgustikuga (toonase maakonna teemaplaneeringu järgi). Võru linna ÜP-s on Tamula

rannaala arendamine põhjendatud vajadusega muuta see ala linnakodanike ja külaliste jaoks

atraktiivseks puhke- ja vaba aja veetmise kohaks. Puhkeala järve ääres ei sea ohtu järvega

seotud kaitse-eesmärkide täitmist. Puhkeala ei põhjusta muutusi järve toitelisuses ega sea ohtu

kaitsealuste liikide säilimist (OÜ Hendrikson & Ko, 2009). ÜP ptk 2.4 kohaselt on lähtudes

looduskaitseseadusest kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.

Ehituskeeld ei laiene looduskaitseseaduse § 38 lg 4 rajatistele ning § 38 lg 5 kehtestatud

üldplaneeringuga kavandatud ehitistele ja rajatistele. Võru linna veekogude ääres võib

ehituskeeluvööndis ilma detailplaneeringut koostamata kavandada järgmisi rajatisi ja ehitisi:

 Tamula kaldal jalakäijate promenaad (betoonist vms materjalist jalakäijate ja

kergliiklustee);

 supelranna teenindamiseks vajalikud rajatised (nt. rannabungalo);

 paadisildadele ja lautritele (ptk 3.16 tingimused).

 tuletõrje veevõtukohtadele;

 avalikult kasutatavale tänavale.

ÜP-d täiendab mh Võru linna arengukava 2017–2035 (2017 - 2024), kus on mh kirjeldatud

Tamula järve kaldaala korrastamise ja arendamise prioriteetsust (lähtudes omavalitsuse

taristust, mh Võru linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019–

2031 (2019). Linna arengukava järgib ka Võru maakonna arengustrateegia 2035+ (2023)

suundi, kus kultuuri ja eripärade valdkonnas on käsitletud ka turismisektorit.

11 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Joonis 2.2. Väljavõte Võru linna üldplaneeringust (2009), DP kavaga hõlmatud alade piirkonnas.

Võru maakonnaplaneering 2030+ (2018) on koostatud ja kehtestatud maakonna piirides, mis

kehtisid enne haldusreformi. Maakonnaplaneering andis suunised maakonna kestliku ruumilise

arengu tagamiseks, võimaldades tasakaalustatud ruumistruktuuri ning elukvaliteeti.

Maakondlikuks keskuseks on Võru linn. DP kava alad on linnalise asustuse alal

(suplustsoonis), kus üleujutusaladel tuleb ehitustingimuste seadmisel arvestada

üleujutusriskiga (sh ehitiste püsivuse tagamisega ning ka looduslike protsesside jätkumisega).

DP kava ala on jätkuvalt väärtuslikul Võru-Roosisaar-Kubija (riikliku tähtsusega ala)

maastikul, piirnedes rohelise võrgustikuga. Väärtuslikud maastikud on alad, millel on nende

eripäradest tulenevalt suurem väärtus kui ümbritsevatel aladel. Põhimõtted väärtuslike

maastike säilimiseks (siinkohal asjakohased):

 säilitada maastike arhitektuuriline ja maastikuline miljöö (sobitada uued ehitised

kooskõlas olemasolevatega);

 säilitada ja avada kauni vaatega kohad (maa-alade reserveerida puhkekohtadena ja

avaliku kasutusega aladena).

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022) kirjeldab mh Tamula järve

(VEE2126200; vt ka nt ptk 2.2 ja 3), mille veepeegel (69,1 m abs) 217,5 ha, keskmine sügavus

4,3 m, veemaht 9285 tuh m³ (Keskkonnaportaal, 2025). Järve veekvaliteeti tuli lugeda kesiseks

ning hea seisund tagatud pärast 2027 a (põhjused Hg kalas, TBT settes). Koormused –

sademevesi, kanalisatsiooniga ühendamata majapidamised ja põllumajanduse hajukoormus.

Meetmed on kokkuvõtvalt järgnevad:

 ühiskanalisatsiooni välja ehitamine ja rekonstrueerimine ning ühisveevärgi- ja

kanalisatsiooniga liitumise toetamine;

 riikliku keskkonnapoliitika keskkonnaharidusliku ja ennetava tegevuse korraldamine;

 veekogumil riikliku järelevalve tegemine.

12 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas

kontekstis asjakohaste aspektide järgselt

Käesolevas ptk-s antakse paikkonna kohta muud (sh teavet, mida juba ptk 1 ja 2.1-s ei

käsitletud) ja käesoleva tegevuse kontekstis asjakohast teavet.

Loodusgeograafiliselt paikneb Võru linn Võru-Hargla nõos, Võru orundis, millest põhjapool

asuvad Ugandi lavamaa ning lõunas Haanja kõrgustik. Suurem osa Võru linnast, mis kaardub

ümber Tamula järve põhja- ja idaosa, paikneb järve põhjakaldal kahe kuni 1500 m pikkusel

moreenkünnisel (OÜ Hendrikson & Ko, 2009). Maa- ja Ruumiameti (2025) järgselt on

võimalike arendusala kõige ülemise pinnakatte kihis (va muld) aleuriiti. Tegemist on suhteliselt

kaitstud põhjaveega alaga (1:50 000 kaardistuse alusel). Eesti pinnase radooniriski kaardi

(Eesti Geoloogiateenistus, 2025) kohaselt on piirkonnas pinnase õhu interpoleeritud Rn-risk

klass keskmine või madal (50-100 kBq/m³). Piirkonna keskmist radooniohu taset on ptk 1 juba

arvesse võetud.

Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduste (2025) järgi asuvad kavandatava tegevuse alal Võru

vanalinna muinsuskaitseala (kultuurimälestiste register 27008), puuduvad samas otsesed

üksikobjektid (mälestised) või pärandkultuuriobjektid. Muinsuskaitseala koosneb Tamula järve

ja Koreli oja vahel paiknevast ajaloolisest linnatuumikust, mis on rajatud 1785. a

generaalplaani järgi (Kultuurimälestiste register, 2025). DP kava alaga seotud kinnistu piirneb

F. R. Kreutzwaldi pargiga (KLO1200095), kus paikneb F. R. Kreutzwaldi monument (A.

Adamson, 1926 (graniit, pronks)), mis on kunstimälestis (kultuurimälestiste register 7838). F.

R. Kreutzwaldi pargi (pindala 2,1 ha) kaitse-eesmärk lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 03.03.2006.

a määrusest nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri” on ajalooliselt

kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja

puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide

säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega (ptk 2.1 ÜP KSH alusel).

EELIS (14.03.2025. a) andmete alusel on paikkonnas ka II kaitsekategooria 6 liigi nahkhiirte

leiukohad: põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii; KLO9112703), pargi-nahkhiir (Pipistrellus

nathusii; KLO9112701), tiigilendlane (Myotis dasycneme; KLO9112705), suurvidevlane

(Nyctalus noctulasuvine; KLO9112704), veelendlane (Myotis daubentonii; KLO9112702)

ning kääbus-nahkhiir (Pipistrellus pipistrellus; KLO9112716). Ohud kokkuvõtlikult

nahkhiirtele (mh Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava (Keskkonnaamet, 2017))

- elupaikade killustumine, varjepaikade kadumine ehitiste renoveerimisel, varjepaigaks

sobivate puude raie, toitumisveekogude reostumine, pestitsiidide kasutamine, hukkumine

teedel ning tuuleparkide rajamine rändeteedele. Suvine häirimistundlikum aeg (raie kontekstis)

on juuni ja juuli kuu, millele soovitav lisanda kuni esimene pool augustist; periood kattub

osaliselt üldise riigis rakendatava raierahuga (peamiselt 15.04-15.07, mh lindude osas)).

Juba eelnevalt ning ptk 1 ja 2.1 esile toodud Tamula järv (vt ka ptk 3) on kalgiveeline

eutroofne (rohketoiteline) keskmise karedusega kihistumata järv. DP kavaga kaetud alade

puhul on tegemist ametliku suplusala osaga, mille ümbruskonnas puuduvad ka maismaa

märgalad/niidud/vääriselupaigad. Järve veepind kõigub aasta jooksul umbes 1 meetri võrra

(Võru maakonnas asuvate Tamula ja Vagula järvede vahelise kanali korrastamise vee-

erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamine (Alkranel OÜ, 2009)). Üldjuhul toimub

väljavool Tamulast läbi Vanajõe Võhandusse, kuid suurveeajal tekib sageli olukord, kus

Võhandu jõgi pressib peale ning vesi hakkab mööda Vanajõge voolama tagasi Tamulasse.

Pikaajaliste vaatluste tulemusel näivad suuremad tulvad (kestvus 8-65 päeva) linnas korduvat

ca iga 12 a tagant (Sults ja Mugra, 2006). Üleujutuse esinemise kõrgused on toodud tabelis 2.2,

13 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

mida täiendab joonis 2.3. Maa- ja Ruumiameti üleujutusalade rakenduse (2025) järgi on iga 10

a tagant (tõenäosusega) toimuda võiva üleujutuse abs kõrgus ulatuda 70,68 m, 50 a tagant 70,97

m, 100 a tagant 71,07 m. Ptk 1 esitatud alade järgi on PK 1 maapinna abs kõrgused 70,5 kuni

71 m ning PK 2 puhul 70 – 70,5 m. Olemasolev rannakohviku põranda kõrgus 70,95 abs ja

uute võimalike hoonete (vaiadel vms lahendused, vt ptk 1) põrand kavandatud 71,2 m abs

kõrgusele.

Tamula järv on loodusala (vt ptk 3) ja samaväärselt siseriiklikult hoiuala (KLO2000080; 210,9

ha (veeosa 210,2 ha)), Keskkonnaportaal, 2025. Hoiuala kaitse-eesmärk on looduslikult

rohketoitelise järve (3150) ning sellega seotud liikide hariliku hingi (Cobitis taenia) ja hariliku

vingerja (Misgurnus fossilis) elupaikade kaitse. Kuna vastavad liigid kattuvad loodusala kaitse-

eesmärkidega, siis on nendega seonduvat käsitletud ptk-s 3. EELIS (14.03.2025. a) andmete

alusel levib Tamula järves III kaitsekategooriasse kuuluv valge vesiroos (Nymphaea alba;

KLO9351515) ja sile kardhein (Ceratophyllum submersum; KLO9317816) ning piirkonnas on

veel II kaitsekategooriasse kuuluv juurduv kõrkjas (Scirpus radicans; KLO9322124). Ka

vastavate liikide soodsus sõltub põhimõtteliselt järve elupaigatüübi soodsast seisundist,

mistõttu ei saa needki liigid olla ohustatud, kui ptk 3 järgselt ei ole ohustatud järve

elupaigatüübi soodne seisund.

14 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

3. Natura 2000 alade eelhindamine

Käesolev ptk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Natura

2000 alade teemade analüüsil on lähtutud muuhulgas juhenddokumentidest „Juhised Natura

hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (R. Kutsar jt,

2019) ning „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised

suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (Euroopa

Komisjon, 28.09.2021. a). Samuti on järgitud dokumenti „Tamula järve hoiuala ja Vagula järve

hoiuala kaitsekorralduskava“ (Keskkonnaamet, 2024) ning muid asjakohaseid materjale.

Natura hindamise protsessi põhimõtteline skeem on toodud joonisel 3.1. Käesolevas

dokumendis keskendutakse eelhindamise tasandile.

Joonis 3.1. Natura 2000 ala mõjude kaalumise skeem. Allikas: Euroopa Komisjon, 2021

15 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

3.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad,

mida võidakse mõjutada

Kavandatav tegevus – DP kava eesmärgiks on senisest paremini tagada suplusalaga seotud

teenuste (võimalikes tulevastes hoonetes) kättesaadavust/reguleeritavust (vt täpsemalt

eelhinnangu ptk 1). Kavandatav tegevus ei ole otseselt seotud Natura-alade kaitse

korraldamisega.

Paikkonnaga on seotud Natura 2000 ala – Tamula järve loodusala (RAH0000511; EE0080637),

mille kaitse-eesmärk on (Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri,

Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. a korraldus nr 615):

 elupaigatüüp - looduslikult rohketoiteline järve (3150) ehk Tamula järv;

 Tamula järvega (elupaik) seotud isendid – saarmas (Lutra lutra), harilik hink (Cobitis

taenia) ja harilik vingerjas (Misgurnus fossilis).

Konkreetse tegevuse (vt ka ptk 1) mõjuala eeldusi näitab tabel 3.1 (esitatud järve elupaigatüüp

ja sellega eelnevalt seostatud liigid).

Tabel 3.1. Tamula järve loodusala elupaigatüüp ja sellega seostatud liigid (DP kava alad järve

kaldavööndis, olemasoleva suplusala alal). Allikad EELIS (14.03.2025); Tamula järve hoiuala ja Vagula

järve hoiuala kaitsekorralduskava (Keskkonnaamet, 2024). NR Elupaigatüübi või liigi

taustandmed vm

Ohutegurid/meetmed (asjakohasemad,

käesoleva analüüsi kontekstis)

Kaitse-eesmärgid

(pikaajaline)

1 Rohketoiteline järv (3150;

Tamula) - esinduslikkus B,

ökoloogiline seisund

kesine (vt ka

veemajandusakava

eelhinnangu ptk 2.1)

Ohutegurid – eutrofeerumine, kaldaalade

muutmine, maaküttetorustike paigaldamine,

aktiivne mootorsõidukite kasutus. Meetmed

– hoida ära järve väliskoormuse

suurenemist. Uuring mootorsõidukite

mõjust järvele

Elupaigatüübi

seisundi säilitamine

210 ha ulatuses,

ökoloogiline seisund

on vähemalt hea

2 Harilik hink (Cobitis

taenia) - elupaik hinnatud

liigile sobivaks

Ohutegurid – kaldaala puhastamine ja

süvendamine, veetaseme või kvaliteedi

langus, veeliikluses tulenev suurem lainetus.

Meetmed – ohuteguritega seotud tegevuste

puhul kaalutlusotsuste tegemine, vajadusel

koos mõjude hindamistega

Elupaik on soodsas

seisundis,

katsepüügiga

saadakse vähemalt

20/5 isendit

(hink/vingerjas)

3 Harilik vingerjas

(Misgurnus fossilis), liik

järves vähearvukas

4 Saarmas (Lutra lutra),

2019. a ohustatuse

hinnangu põhjal on

soodsas seisus ning on

tõenäoline, et on järvega

seotud. EELISe

(14.03.2025 a) järgi liik

seotud ka Koreli ojaga

Ohutegurid – küttimine (sh hukkumine

koprapüünistes), elupaikade hävimine ja

veekogude õgvendamine. Meetmed – levikuandmete täpsustamine/ohuteguritega

seotud tegevuste puhul kaalutlusotsuste

tegemine, vajadusel koos mõjude

hindamistega

Alal elab vähemalt 1

paar

3.2. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 alale

Konkreetse tegevuse (vt ka ptk 1) mõjuala eeldusi näitas tabel 3.1 (ptk 3.1), kuhu oli esile

toodud asjakohased Natura 2000 loodusala elupaik ja liigid, mis seostusid vastava

elupaigatüübiga, mille kaldatsoonis asub olemasolev ja arendatav suplusala. Järgnevas tabelis

3.2 on välja toodud kokkuvõte võimalikest ohtudest elupaigatüübile ja liikidele seoses

16 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

kavandatava tegevusega, koos mõju/ohu määratlusega. Tabeli alusel ei ole fikseeritud ohtu

Natura 2000 alade kaitse-eesmärkide täitmisele.

Tabel 3.2. Kokkuvõte võimalikest ohtudest loodusala asjakohasele (vt tabel 3.1) elupaigatüübile ja

sellega seotud liikidele seoses kavandatava tegevusega, koos mõju/ohu määratlusega.

Elupaigatüüp/liik Tegevuse

mõju/oht Selgitus (juhindudes teadaolevatest ohuteguritest jm

asjakohasest) Rohketoiteline järv

(3150; Tamula)

Puudub Kavandatav tegevus toimuks juba olemasolevas ja

aktiivselt kasutatavas rannas, mille edasist toimimist ei pea

elupaigatüübile ohuks veemajanduskava ega ka alaga

seotud kaitsekorralduskava. DP kava aladel küll

võimaldataks kaaluda suplusranna hoonestuse (ptk 1)

toomist veekogule lähemale, kuid mitte viisil/ulatuses, mis

põhjustaks teadaolevate ja elupaigatüübiga seonduvate

ohutegurite (vt ka tabel 3.1) võimendumist

Harilik hink (Cobitis

taenia) ja harilik

vingerjas (Misgurnus

fossilis)

Puudub Elupaik Tamula järves (vt käesoleva tabeli rida „…

järved“) on seotud liikidele avalduvate võimalike

mõjudega. Kui elupaiga soodne seisund on tagatud, siis on

tagatud ka liikide soodsa seisundi eesmärgid. Vastava

tabeli eelneva rea järgselt on elupaigatüübi mõjutamine

välistatud, st ei ole ette näha ka liikide soodsa seisundi

hoidmist ohustavaid tegureid

Saarmas (Lutra lutra) Puudub Kavandatav tegevus ei mõjuta liigiga seostatud

ohutegurite (vt ka tabel 3.1) võimendumist. Tegevuse ala

on juba varasemast supelrannana kasutusel olnud, ei

põhjusta ka liigile sobivate elupaikade hävimist

3.3. Natura 2000 ala eelhindamise tulemused ja järeldus

Peatükkide 3.1 ja 3.2 alusel ei fikseeritud negatiivseid ohtusid Natura 2000 ala (loodusala)

kaitse-eesmärkide täitmisele, mistõttu ei ole vajadust läbi viia Natura 2000 alade kohast

täis- ehk asjakohast hindamist. Seega järeldub, et objektiivsetel alustel mõju eeldusi

analüüsitud loodusala eesmärkidele ei ole.

Siiski toob käesoleva töö koostaja siinkohal välja veel järgnevat, toetudes juhisele Natura 2000

aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi

92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta (Euroopa Komisjon, 2021). Vastavast juhisest

nähtub, et hinnangud tuleb üle vaadata, kui kava või projekti edasise ettevalmistamise käigus

muudetakse või täiendatakse. Nt senisega võrreldes suureneb DP kava ala, Natura 2000 ala

väärtusteni ulatudes ja nende eesmärkide mõjueelduste suurenemise kontekstis.

17 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KSH

algatamise vajalikkuse määramine

Ptk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info käsitlemist. Alljärgnevad ptk-d

(koos ptk 3) näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH algatamisel või

mitte algatamisel. Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi kava mõjude

kaalutlemisel arvestatakse (alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015/2018) järgnevaid

aspekte:

1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele

tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest;

2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;

3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse;

4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel;

5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seonduda võivad

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust,

kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise

võimalikkust);

Alljärgnevates peatükkides (4.1-4.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud.

Hinnangud on antud, arvestades nii otsese kui ka kaudse mõju suurust ja ruumilist ulatust (nt

geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust, tugevust, kestvust,

sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju, samuti ka õnnetuste esinemise

võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse

ületada). Tegevuse kava elluviimisega seotud olulised keskkonnaprobleemid ehk

ebasoodsad mõjud (koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja

mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

täiendavad võimalused ongi nende fikseerimisel esitatud ptk 4.1-4.5 (katab ka KeHJS § 33 lg

2 nimetatut, sh p 4 ning planeerimisseaduse § 4 lg 2 p 5 mõistes asjakohaseid majanduslikke,

kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonna aspekte). Ptk 4.6 võtab kokku KSH vajalikkuse

lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku KSH otsuse (algatada või

mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks.

4.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse

kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust

ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest

Ptk 1 ja 2 alusel paikneb DP kavaga hõlmatav ala pikaajalise ajalooga suplusalal, Tamula järve

kaldal. DP kava eesmärgiks on senisest paremini tagada suplusalaga seotud teenuste

(võimalikes tulevastes hoonetes) kättesaadavust/reguleeritavust, vastavalt ka kehtivatele

strateegilistele dokumentidele. Suplusranna aladele rajatistele (sh LSK § 42) lisaks hoonete

võimaldamine eeldab samas Tamula järve kalda ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemist

(LKS § 40; DP menetluse raames, selle algatamisel). St Tamula järve kalda ehituskeeluvööndi

vähendamise taotlemine vastavate eesmärkide tarbeks on tänases õigusruumis võimalik vaid

18 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

läbi asjakohase planeerimismenetluse ning seega loob planeeringu (selle algatamisel) protsess

nõutud aluseeldused tegevuste kaalumiseks ja võimalusel ka ellu viimiseks.

DP kava ala kohta kogutud teave (mh ptk 2 ja 3) ei näita, et soovitava tegevuse

elluviimise/tegevusega jätkamise tingimused oleksid keerulised (keskkonnategurite või

sotsiaal-majanduslike asjaolude tõttu). DP kavaga kavandatava ja paikkonna kirjeldusi

arvestades ei saa järeldada, et tegemist oleks arendusega, mis vajaks ebaproportsionaalseid

vahendeid juba toimivat suplusala täiendavate lahenduse haldamiseks. Seega ei ole ka nt

finantsvahendid tegevuse korrektseks elluviimiseks/jätkamiseks teadaolevalt takistavaks

teguriks. DP (selle algatamisel ja korrektsel menetlemisel) loob aluse pikaajalise ja

funktsionaalselt vastavasse asupaika sobiva maakasutuse jätkamiseks.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

4.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument

teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende

kehtestamise tasandit

Teadaolevalt puuduvad sellised strateegilised kavad (mh arengudokumendid), mille elluviimist

ehk seatud eesmärke (mh valdkondlikud, nt väärtuslik maastike) kavandatav tegevus võiks

eelkõige negatiivselt mõjutada. Kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist (ptk 1 baasil)

arvestades ei takistata teiste ümbruskonna kinnistute senist maakasutust ega looda eeldusi

olulise negatiivse olustiku tekkeks ka tulevikus.

Seoseid planeeritava tegevuse ja strateegiliste planeerimisdokumentide vahel on arvestatud ka

juba ptk 4.1 esitatud teabes. DP loob DP kava (vt ptk 1) edasisel võimalikul menetlusel

juriidiliselt korrektsed seosed ka kõrgemate strateegiliste

dokumentidega/arengudokumentidega (vt ptk 2.1; mh nende korraliseks üle vaatamiseks või

tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane sisend)) ning võimaldab menetleda tegevuse

elluviimiseks/jätkamiseks vajalikke tegevuslubasid piisava täpsusastmega.

4.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

Detailplaneeringu kava edasine menetlus on eelnevate alampeatükkide alusel asjakohane

vastavas kohas (sh johtuvalt ka ptk 2.1 kirjeldatud seostest ÜP maakasutuslike

eesmärkidega/võimalustega paikkonnas laiemalt, neid kahjustamata). Käesoleva DP

menetlustasandi puhul puuduvad samas olulised seosed keskkonnakaalutluste integreerimisel

teistesse valdkondadesse, juhindudes ka alljärgnevast teabest.

DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP menetlus otseseks vahendiks nt riiklike

keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestaks planeerimise protsess riiklike

normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. DP edasise menetluse käik võimaldab

mh tulevikus vastavaid teisi kavasid või dokumente ajakohastada teemakohase (tegevuse

pikaajaline toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate materjalide korraliste

ülevaatuste perioodidel). See tähendab, et näiteks kõrgemates strateegilistes dokumentides on

võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh keskkonnakaalutluste edasisel integreerimisel)

aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist.

19 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

4.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või

veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu

keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – vastav DP menetlus ei ole otseselt seotud jäätmekäitluse

või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega. Küll aga

peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP koostamisprotsessi, kui

planeering algatatakse) DP protsess riiklike normatiividega (kujundatud tulenevalt EL

nõuetest), toetudes sh ptk 1 ja 2 ning Eesti riigi õigusaktide regulatsioonile ja raamistikule.

4.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seonduda võivad

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist

ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh

kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust)

Käesolev peatükk jaotub omakorda üheksaks alampeatükiks. Vastavad ptk-d hõlmavad mh

järgnevaid teemasid (eraldiseisvalt või läbivalt):

 mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning kliimale

(sh oht keskkonnale);

 mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav

elanikkond);

 mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja

intensiivne maakasutus;

 mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;

 piiriülene mõju ja katastroofid.

4.5.1. Maa ja maakasutus

Ptk 1 ja 2 alusel paikneb DP kavaga hõlmatav ala pikaajalise ajalooga suplusalal, Tamula järve

kaldal. DP kava eesmärgiks on senisest paremini tagada suplusalaga seotud teenuste

(võimalikes tulevastes hoonetes) kättesaadavust/reguleeritavust, vastavalt ka kehtivatele

strateegilistele dokumentidele. Suplusranna aladele rajatistele (sh LSK § 42) lisaks hoonete

võimaldamine eeldab samas Tamula järve kalda ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemist

(LKS § 40; DP menetluse raames, selle algatamisel). Kui vastav taotlus (DP menetluse raames)

rahuldatakse Keskkonnaameti poolt, siis juba ptk 4.1 johtuvalt ei ole tegevusel endal

negatiivseid seoseid ala või selle piirkonna maa ja maakasutuse mõjutamisega. Pigem on

seosed positiivsed.

Lähtuvalt LKS-le on veekogude kalda kaitse eesmärk kaldal asuvate looduskoosluste

säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava

asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Veekogu kalda

ehituskeeluvöönd – vastavalt ptk 1 on vajalik ehituskeeluvööndi vähendamist analüüsida

üldistatult PK 1 alal (vt joonis 1.2, ptk 1) 25 m ulatuses ning PK 2 alal samuti 25 m ulatuses.

Järgnevalt on esitatud looduskaitseseaduse § 40 lg 1 teemade (kalda kaitse eesmärkide

suhestumine kaldal asuvate looduskoosluste säilitamise, inimtegevusest lähtuva kahjuliku

mõju piiramise, kalda eripära arvestava asustuse suunamise ning seal vaba liikumise ja

juurdepääsu tagamine) eelanalüüs. Analüüsitud teemavaldkondade järgselt on toodud ka

koondjäreldus (tegevuse kaalutavuse osas LKS § 40 lg 1 mõistes).

20 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine ei ole tegevuse puhul ohustatud, kuivõrd ptk 1

kirjeldatud alad PK 1 ja PK 2 asuvad juba piirkonnas, kus on pika-ajaliselt paiknenud

supelrand. St tehniliselt lisatakse supelranna rajatiste vahele/juurde hoonestust (ptk 1 alusel ka

muudetakse ühe rajatise funktsiooni), mis on mõeldud supelranna teenindamiseks. Ptk 1 alusel

ei saa eeldada vastavate hoonete kasutusest ohtu järve ranna kallastel asuvatele

looduskooslustele (mh nende säilimise perspektiivile). Kokkuvõttes puudub negatiivne

(ebasoodne) mõju kaldal asuvate looduskoosluste säilitamisele.

Reljeef ̶ Maa- ja Ruumiameti üleujutusalade rakenduse (2025) järgi on iga 10 a tagant

(tõenäosusega) toimuda võiva üleujutuse (Tamula järvega seonduv) abs kõrgus ulatuda 70,68

m, 50 a tagant 70,97 m, 100 a tagant 71,07 m. Ptk 1 esitatud alade järgi on PK 1 maapinna abs

kõrgused 70,5 kuni 71 m ning PK 2 puhul 70 – 70,5 m. Olemasolev rannakohviku põranda

kõrgus 70,95 abs ja uute võimalike hoonete (vaiadel vms lahendused, vt ptk 1) põrand

kavandatud 71,2 m abs kõrgusele. Kavandatav tegevus ei muuda piirkonna reljeefi ei

tegevusega seotud ehitiste rajamisel ega ka tulevikus (ehitiste tehnilised lahendused ei ohusta

ranna kalda püsivust). Kokkuvõttes puudub negatiivne (ebasoodne) mõju reljeefile.

Kõlvikute ja kinnisasjade piirid ̶ ptk 1 kirjeldatud alad PK 1 ja PK 2 asuvad juba piirkonnas,

kus on pika-ajaliselt paiknenud supelrand. Planeeritavad tegevused ei eelda kõlvikute

ümberkujundamist ega ka kinnisasjade piiride muutmist. Kokkuvõttes puudub negatiivne

(ebasoodne) mõju kõlvikute ja kinnisasjade piiridele.

Olemasolevad teed ja tehnovõrgud – planeeringualale, sh Tamula supelrand kinnistule,

ulatuvad Karja tänav, Tartu tänav ja Vee tänav, mille kaudu on alale juurdepääs tagatud.

Praegusele rajatisele (rannabangalo ehk rannakohvik) on juba loodud liitumine ühisveevärgi-

ja kanalisatsiooniga ning elektriga. Seega on arenduskavaga kinnistu ääres olemas nii teed kui

ka vajalikud tehnovõrgud ning kalda kaitse eesmärkidega otseseid vastuolusid põhjustavaid

rajatisi ei ole või täiendavalt juurde ei kavandata. Kokkuvõttes puudub negatiivse (ebasoodne)

mõju eeldus tulenevalt ligipääsudest ja tehnovõrkudest.

Väljakujunenud asustus ̶ DP kava ala asub piirkonnas, kus on juba väljakujunenud asustus

ning DP kava ala kava ei muuda seda asustusmustrit ehk sobitub piirkonda. Ptk-st 2.1 nähtub,

et kehtivat ÜP-d täiendab mh Võru linna arengukava 2017–2035 (2017 - 2024), kus on mh

kirjeldatud Tamula järve kaldaala korrastamise ja arendamise prioriteetsust (lähtudes

omavalitsuse taristust, mh Võru linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava

aastateks 2019–2031 (2019). Linna arengukava järgib ka Võru maakonna arengustrateegia

2035+ (2023) suundi, kus kultuuri ja eripärade valdkonnas on käsitletud ka turismisektorit.

Kokkuvõttes puudub negatiivse (ebasoodne) mõju eeldus tulenevalt väljakujunenud asustusest

ja selle suhestumisest Tamula järve kaldavööndisse.

Vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine – ptk 1 kirjeldatud alad PK 1 ja PK 2 asuvad juba

piirkonnas, kus on pika-ajaliselt paiknenud supelrand. St tehniliselt lisatakse supelranna

rajatiste vahele/juurde hoonestust (ptk 1 alusel ka muudetakse ühe rajatise funktsiooni), mis on

mõeldud supelranna teenindamiseks. Vastavad tegevused ei takista vaba liikumist ega ka

juurdepääsu veele või ülejäänud kalda-aladele. Kokkuvõttes puudub negatiivne (ebasoodne)

mõju vabale liikumisele ja juurdepääsule.

Koondkokkuvõte - LKS § 40 lg 1 järgselt eelanalüüsitud teemavaldkonnad ei andnud ühelgi

juhul negatiivset vastet, st kalda kaitse eesmärkide negatiivset mõjutamist ei saa tegevuse

21 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

tulevasel lubamisel eeldada. Lõpliku seisukoha kujundab planeerimisprotsessi algatamisel

planeerimisprotsessis juba Keskkonnaamet (lähtuvalt LKS seatud parameetritest).

Vastava teemavaldkonna osas, kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja

KSH protsessi algatamise vajadust.

4.5.2. Maastik (sh pinnavormid)

Ptk 1 ja 2 alusel paikneb DP kavaga hõlmatav ala pikaajalise ajalooga suplusalal, Tamula järve

kaldal. DP kava eesmärgiks on senisest paremini tagada suplusalaga seotud teenuste

(võimalikes tulevastes hoonetes) kättesaadavust/reguleeritavust, vastavalt ka kehtivatele

strateegilistele dokumentidele. Ptk 1 alusel ei ole ette näha maastiku ja selle vormide olulist

(negatiivset) muutmist vastavatel aladel.

4.5.3. Maavarade kasutus

Projektalale ei jää maardlaid. DP kava ala arendamisel kasutatakse maavarasid eelkõige

ehitustegevuse käigus. Maavarade ressursside (nt ehitusmaavarad) kasutamist kavandatav

tegevus ei kitsenda, maavarasid kavandatakse kasutada eesmärgipäraselt ja säästlikult. St ei

looda materjali defitsiiti ning seega ei kitsenda maavaravarude üldist kasutust neile, kes

vastavaid maavarasid täiendavalt tarbida võiksid ja sooviksid.

4.5.4. Muld ja pinnas, ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning

jäätmeteke

Ptk 1, 2.1 ja 2.2 ning 4.1 ja 4.5.1 esitatud teabest saab järelda, et mullastik ja pinnas ei sea

arendustegevusele ebaproportsionaalseid väljakutseid ning annab võimaluse arendada

suplusalaga seotud hoonestust ning seda kasutada ilma oluliste negatiivsete ressursikuludeta

ning jääkide ja heidete tekketa. Tegevuste käigus ei teki jäätmeid, mille reeglite kohaseks

käitlemiseks ei oleks ressursse või toimivaid lahendusi. Mistõttu täiendavaid ohufaktoreid

siinkohal välja tuua ei saa. Seega kavandatav tegevus ei mõjuta asjakohase teemavaldkonnaga

seotud aspekte negatiivselt (tulenevalt ka taustainfost ptk-ides 1 ja 2).

4.5.5. Märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad ning veestik (sh

põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale

DP kavaga kaetud alade puhul on tegemist ametliku suplusala osaga, mille ümbruskonnas

puuduvad ka maismaa märgalad/niidud/vääriselupaigad. Tegevuse iseloomu (vt ptk 1) tõttu ei

ole asjakohane eeldada negatiivseid mõjusid (sh ohte) põhjaveele (kvaliteet/ressurss) ning

merekeskkonnale. DP kavaga seonduvad tegevused on otseses puutumuses Tamula järvega,

mida on omakorda arvestatud juba ptk 3 ja 4.5.1 (käsitletud ka veekogu kalda kaitse-

eesmärkidega seonduvat), kus negatiivsete mõjude avaldumise aspekte ei fikseeritud. Lõpliku

seisukoha (kalda ehituskeeluvööndi lubatavuse osas) kujundab planeerimisprotsessi

algatamisel planeerimisprotsessis juba Keskkonnaamet (lähtuvalt LKS seatud parameetritest).

4.5.6. Õhk ja kliima (sh oht keskkonnale)

Kavandataval tegevusel ei ole olulist mõju piirkondlikule õhule ja kliimale. Planeeringu kavaga

(ptk 1) ettenähtud ehitised ja tehnilised lahendused vastavad kogutud andmete alusel seadustest

tulenevatele nõuetele, st ei ohustata keskkonda. Samuti ei ole tegevuse tulemusel põhjust

22 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

eeldada nt soojasaarte efekti teket (esineb nt mastaapsete kõvakattega alade korral) või selle

mastaabi suurenemist paikkonnas, kuivõrd ei suurendata sellisel määral kõvakattega alade

mahtu. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi

algatamise vajadust.

4.5.7. Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid

DP kava ala ei asu rohevõrgustikul, kuid külgneb sellega (Tamula järve võtmes). DP kavaga

seonduvad tegevused on otseses puutumuses Tamula järvega, mida on omakorda arvestatud

juba ptk 3 ja 4.5.1, kus negatiivsete mõjude avaldumise aspekte ei fikseeritud. Lõpliku

seisukoha (kalda ehituskeeluvööndi lubatavuse osas) kujundab planeerimisprotsessi

algatamisel planeerimisprotsessis juba Keskkonnaamet (lähtuvalt LKS seatud parameetritest).

Ptk 2.2 alusel on ranna paikkonnaga, mitte otseselt planeeritud tegevuste aladega (vt ptk 1,

joonis 1.2), üldiselt seostatavad nahkhiired. Seega nahkhiirte tõttu piirkonnas tuleb ehitustööde

ajal (eelkõige juunist kuni augusti keskpaigani) jälgida, et nahkhiired ei ole ehitatavatesse

hoonetesse või ehitusmaterjalide vahele end sisse seadnud. Ehk, kui tööde käigus avastatakse

nahkhiir(i), siis ei ole lubatud neid häirida ja leiust teavitada Keskkonnaametit riigiinfo

telefonil 1247.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat (tingimus/suunis, mida

järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust):

 Nahkhiirte tõttu piirkonnas tuleb ehitustööde ajal (eelkõige juunist kuni augusti

keskpaigani) jälgida, et nahkhiired ei ole ehitatavatesse hoonetesse või

ehitusmaterjalide vahele end sisse seadnud. Kui tööde käigus avastatakse nahkhiir(i),

siis ei ole lubatud neid häirida ja leiust teavitada Keskkonnaametit riigiinfo telefonil

1247.

4.5.8. Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline

ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised

väärtused (vastupanuvõime) – mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja

lõhn

Ptk 1 ja 2 alusel paikneb DP kavaga hõlmatav ala pikaajalise ajalooga suplusalal, Tamula järve

kaldal (Võru linnas, tiheasustusala). DP kava eesmärgiks on senisest paremini tagada

suplusalaga seotud teenuste (võimalikes tulevastes hoonetes) kättesaadavust/reguleeritavust,

vastavalt ka kehtivatele strateegilistele dokumentidele.

DP kava alade asetust ja tegevusi (vt ptk 1) arvestades ei seata ohtu inimeste tervist ja heaolu

(suplusalal ega ka selle ümbruskonnas). Puuduvad seosed kultuuripärandi ja muude sarnaste

väärtuste mõjutamise eeldustega. Tegevus ei lisa senisele suplusranna alale või selle

naabruskonda tegureid, mis omakorda saaksid ohtu (mh müra, vibratsiooni, valguse, soojus,

lõhna ja kiirguse läbi) seada inimeste tervist, heaolu jms väärtusi/tegureid. Kokkuvõtvalt ei

tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

23 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

4.5.9. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe)

ega ka piiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda,

arvestades mh tegevuse mastaabiga. Kokkuvõtvalt ei ole ette näha negatiivsete (ebasoodsate)

mõjude avaldumist.

4.6. KSH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised

Lähtudes ptk 3.1 ̶ 3.3 ning 4.1 – 4.5 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse

keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamisel ja rakendamisel ette näha.

Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole vajadust

KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada ptk 4.5.7

välja toodud tingimust/suunist mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat/ohutumat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta

siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6), kui need tuvastatakse. Ptk 3 valdkonna (Natura 2000 alade kaitse-

eesmärkidele mõjude ohtu ei tuvastatud) tõttu on asjaomase asutusena esile toodav

Keskkonnaamet. Ptk 4.5.1 esitatu osas on kõige suurem kokkupuutekoht planeeritaval

veekogude kallastega seonduvalt samuti Keskkonnaametiga. Samas LKS reguleerib juba

vägagi selgelt, et vastavas teemavaldkonnas lõpliku seisukoha kujundab planeerimisprotsessi

algatamisel planeerimisprotsessis juba Keskkonnaamet (lähtuvalt LKS seatud parameetritest).

Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik korraldamine on

siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (kohaliku omavalitsuse)

pädevuses. Laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti

formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Võru Linnavalitsus)

kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike

seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh

seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine

on kohaliku omavalitsuse (Võru Linnavalitsus) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka

käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste

üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on

seatud), seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).

24 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Kokkuvõte

KSH eelhinnangu objektiks oli Võru maakonnas, Võru linnas, Tamula supelranna

(91901:008:0035) kinnistu DP kava. Vastaval asukohal asub pikaajaliselt kasutatud avalik

ranna-ala (mh koostatud dokument „Tamula järve suplusvee profiil“ (Terviseamet, 2011)). DP

kava eesmärgiks on senisest paremini tagada suplusalaga seotud teenuste (võimalikes

tulevastes hoonetes) kättesaadavust/reguleeritavust. Suplusranna aladele rajatistele (sh LSK §

42) lisaks hoonete võimaldamine eeldab samas Tamula järve kalda ehituskeeluvööndi

vähendamise taotlemist (LKS § 40; DP menetluse raames, selle algatamisel), vt täpsemalt ptk

1.

Juhindudes DP kavast (ptk 1) ning selle ümbruskonna kohta koondatud andmetest (ptk 1 ja 2)

saab kokku võtta mõjude eelduste ehk KSH vajaduse analüüsi (ptk 3 (Natura 2000 alade kaitse-

eesmärkidele mõjude ohtu ei tuvastatud) ja 4) tulemused järgnevalt. Tulemused – lähtudes ptk

3.3 ning 4.6 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju avaldumist

strateegilise dokumendi koostamisel ja rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub

Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi

algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada ptk ptk 4.5.7 välja

toodud tingimust/suunist mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat/ohutumat

korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6), kui need tuvastatakse. Ptk 3 valdkonna (Natura 2000 alade kaitse-

eesmärkidele mõjude ohtu ei tuvastatud) tõttu on asjaomase asutusena esile toodav

Keskkonnaamet. Ptk 4.5.1 esitatu osas on kõige suurem kokkupuutekoht planeeritaval

veekogude kallastega seonduvalt samuti Keskkonnaametiga. Samas LKS reguleerib juba

vägagi selgelt, et vastavas teemavaldkonnas lõpliku seisukoha kujundab planeerimisprotsessi

algatamisel planeerimisprotsessis juba Keskkonnaamet (lähtuvalt LKS seatud parameetritest).

Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik korraldamine on

siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (kohaliku omavalitsuse)

pädevuses. Laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti

formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Võru Linnavalitsus)

kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike

seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh

seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine

on kohaliku omavalitsuse (Võru Linnavalitsus) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka

käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste

üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on

seatud), seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).

25 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Kasutatud allikad

Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba

teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):

 Eelhindamine KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura

eelhindamine. Riin Kutsar, 2015.

 Eelhindamise KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine.

Riin Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018.

 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur (14.03.2025).

 Eesti pinnase radooniriski kaart. Eesti Geoloogiateenistus, 2023

(https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e0

4458dc875375e) viimati vaadatud 20.01.2025.

 Eesti väikejärvede batümeetriline seire 2022. Tallinna Ülikooli Ökoloogia Keskus,

2024.

 Ehitisregister (https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/building/220537224), 04.03.2025.

 Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. Vabariigi

Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615.

 Hüdroloogiline aastaraamat 2023. Keskkonnaagentuur, 2023.

 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Kliimaministeerium, 2022.

 Kalastiku ja püügivahendite efektiivsuse uuring Eesti väikejärvedes 2014. Eesti

Maaülikool, Põllumajandus- ja Keskkonnainstituut, 2014.

 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Avaldamismärge: RT

I, 11.06.2024, 7.

 Keskkonnaportaal, https://register.keskkonnaportaal.ee/, 14.03.2025.

 Kultuurimälestiste register (https://register.muinas.ee/), 2025.

 Maa- ja Ruumiameti kaardirakendused (https://maaruum.ee/), 2025.

 Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava, Keskkonnaamet ja

Keskkonnaagentuur, 2017.

 Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised

elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. Euroopa

Komisjon, 2021.

 Tamula järve hoiuala ja Vagula järve hoiuala kaitsekorralduskava. Keskkonnaamet,

2024.

 Tamula promenaadi rajatise ümberehituse projekt. Makespace OÜ, 2024.

 Võru linna arengukava 2017–2035. OÜ Cumulus Consulting, 2017.

 Võru linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019–2031 OÜ

Keskkonnalahendused, 2019.

 Võru linna üldplaneering. OÜ Hendrikson & Ko, 2009.

 Võru linna üldplaneeringu protsessi ja planeeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruanne. OÜ Hendrikson & Ko, 2009.

 Võru maakonna arengustrateegia 2035+. SA Võrumaa Arenduskeskus, 2023.

 Võru maakonnaplaneering 2030+. OÜ Hendrikson & Ko, 2018.

 Võru maakonnas asuvate Tamula ja Vagula järvede vahelise kanali korrastamise vee-

erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamine. Alkranel OÜ, 2009.

 Üleujutuste ohjamise ettevalmistamiseks vajalikud muudatused õigusaktides. EV

Keskkonnaministeerium, Tallinn. Sults, Ü. ja Mugra, T., 2006.

EELNÕU

VÕRU LINNAVALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLLI KANTAV OTSUS

Võru

04.04.2025

Võru Linnavolikogule otsuse "Tamula supelranna kinnistu detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise......." eelnõu esitamine

KUULATI: ettekannet OTSUSTATI: Juhataja Protokollija

.

2 (6)

Lisa Võru Linnavalitsuse

istungi protokolli kantava otsuse eelnõu nr juurde Võru linnale kuuluv (munitsipaalomand) Tamula supelrand kinnistu (katastritunnus 91901: 008:0035) üldkasutatav maa 100%. Planeeringu eesmärgiks on ehituskeeluvööndi vähendamine ja Tamula randa teenindavate rajatiste ja ehitiste ehitusõiguste määramine. Planeeringuala suurus on ligikaudu 4,10 ha.

Tamula supelrand kinnistu asub Võru linnas Tamula järve põhjakaldal Võru linna tiheasustatud alas, mis on inimtegevusepoolt muudetud ja kuulub Võru linna peamiste puhkealade hulka. Tamula järve rannaala on Võru turismipiirkonna üheks eelisarendatavateks objektiks. Tamula järv on väärtusliku magevee-elupaigana arvatud hoiualade (Natura 2000) hulka.

Tamula supelranna kinnistu jääb Kesklinna asumisse, mis on linna kõige mitmekülgsema maakasutusega piirkond. Valdav osa Kesklinna asumist on määratud polüfunktsionaalse keskuse alaks, kus ühenduvad keskuse erinevad funktsioonid: äri- ja erateenused, kaubandus, avalikud teenused, elamine, puhkamine. Planeeringuala paikneb Võru vanalinna muinsuskaitsealal. Võru muinsuskaitseala kaitsekorras on Tamula järve äärne ala määratud kui oluline osa linnaruumi terviklikkusest.

Detailplaneeringu alaga piirneb elamumaadega ja transpordimaaga, lõunapool ärimaadega ning põhjapool asub park. Kinnistu keskosa lähistel paiknevad spordirajatised: tenniseväljakud, jõulinnak, skatepark ja korvpalliplats.

Tamula supelrand kinnistul asub ehitisregistri andmetel Tamula promenaadi rajatis (220860451). 2018. aastal koostatud Tamula rannaala auditi kohaselt kuuluvad Tamula promenaadi koosseisu skulptuur, paadisild, tribüünid, pontoonsild, vetelpäästetorn, rannabangalo, rannabangalo abihoone, rannabangalo lava, rannavalve hoone, purskkaev, vee "Seen", pontoonidel paadisild, WC-hoone, laudteed, betoonkiviteed, jm rajatised. Rannabangalo ja rannabangalo abihoone võeti kasutusele 2007. a. Rajatise asukoht on ajalooliselt välja kujunenud ja selles asukohas võimaldatud hooajaline kaubandus- ja toitlustustegevus. 18.04.2024 väljastatud ehitusteatise 2411201/08579 alusel on promenaadi rajatist ümber ehitatud ja asub endiste bangalo ja abihoone asukohas.

Detailplaneeringu algatamise eesmärgiks on senisest paremini tagada suplusalaga seotud teenuste (võimalikes tulevastes hoonetes) kättesaadavust/reguleeritavust. Suplusranna aladele rajatistele lisaks hoonete võimaldamine eeldab samas Tamula järve kalda ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemist. Rannakohviku ümbrusesse ja seniseid ranna rajatisi arvestades on kohalikul omavalitsusel soov paigaldada hooajalise kasutusega hooneid. Hooned võimaldaksid pakkuda suplusranna teenindus-, puhke- ja tegevusfunktsioone. Kuna planeeringuala piirile ulatub üleujutusohuga ala, tuleks planeeringuga kavandatavad rajatised planeerida ja projekteerida selliselt, et need oleksid vastupidavad üleujutustele.

Vastavus strateegilistele dokumentidele

Võru linna üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtfunktsioon supelrannamaa ning osaliselt puhke- ja virgestusmaa. Maakasutuse sihtotstarve on üldkasutatav maa, mida ei ole plaanis muuta.

Võru linna üldplaneeringu peatükk 2.4 kohaselt on lähtudes looduskaitseseadusest kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Ehituskeeld ei laiene looduskaitseseaduse § 38 lg 4 rajatistele ning § 38 lg 5 kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud ehitistele ja rajatistele.

3 (6)

Võru linna veekogude ääres võib ehituskeeluvööndis ilma detailplaneeringut koostamata kavandada järgmisi rajatisi ja ehitisi: Tamula kaldal jalakäijate promenaad (betoonist vms materjalist jalakäijate ja kergliiklustee); supelranna teenindamiseks vajalikud rajatised (nt. rannabungalo); paadisildadele ja lautritele (ptk 3.16 tingimused). tuletõrje veevõtukohtadele; avalikult kasutatavale tänavale. Võru linna üldplaneeringus on Tamula rannaala arendamine põhjendatud vajadusega muuta see ala linnakodanike ja külaliste jaoks atraktiivseks puhke- ja vaba aja veetmise kohaks.

Lisaks on Võru linna arengukavas seatud prioriteediks linna terviku tasakaalustatud arengu kujundamine, mis hõlmab ka elukeskkonna parandamist ning sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldamist.

Võru maakonnaplaneering 2030+ keskendub maakonna tasakaalustatud ruumilise arengu tagamisele, rõhutades looduslähedust ja ajaloolise jätkuvuse säilitamist. Planeeringu eesmärk on luua atraktiivne ruumistruktuur, kus asulad ja linnad on kompaktsed ning pakuvad kvaliteetset elukeskkonda. Kuigi maakonnaplaneering ei käsitle otseselt Tamula rannaala arendamist, loob see raamistikud, mis toetavad sarnaseid kohalikke arendusprojekte, mis on kooskõlas maakonna ruumilise arengu visiooniga.

Seega toetavad nii linna kui ka maakonna planeeringud Tamula rannaala arendamist, et parandada piirkonna infrastruktuuri, tugevdada linna identiteeti ja atraktiivsust ning pakkuda elanikele kui ka külastajatele kvaliteetseid vaba aja veetmise võimalusi.

Üldplaneeringu muutmine

Kavandatav detailplaneering on üldplaneeringut muutev, kuna soovitakse vähendada ehituskeeluvööndit randa teenindava rannakohviku (endise rannabangalo) aastaringselt kasutatavaks muutmise eesmärgil ja määrata hooajalise kasutusega hoonete (müügipaviljonide) asukohad. Siht on ala väärtust tõsta seda mitmekesistades, kaasajastades ning lisades puhke ja –tegevusruume.

Vastavalt Planeerimisseaduse §142 lõikele 1 võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on vastavalt lõike 1 punktidele 1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse ulatuslik muutmine ja 3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Käesoleval juhul on selleks ehituskeeluvööndi piiri muutmine. Kehtiva Võru linna üldplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala ehituskeeluvöödisse, mille ulatus on 50 m põhikaardi järgsest veepiirist. Planeeringuga kavandatav on üldisemalt küll kooskõlas kehtiva Võru linna üldplaneeringu eesmärkide ja seatud suunistega, kuid avalikkusele suunatud hoone rajamiseks on vajalik ehituskeeluvööndi vähendamine.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek määrata kinnistu ehituskeeluvööndi ulatuseks 25 m. Ehituskeeluvööndi vähendamise täpne ulatus selgub planeerimislaheduse valmimisel. Ehituskeeluvööndi vähendamisega ei kaasne eeldatavalt olulist ebasoodsat mõju, kuna tegemist on juba väljakujunenud inimese poolt muudetud keskkonnaga.

Keskkonnamõjudega arvestamine

Looduskaitseseadus (edaspidi LKS) § 40 lg 1 - ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes

4 (6)

taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. LKS § 40 lg 3 - ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti nõusolekul.

Keskkonnakaitse seisukohalt on oluline tagada, et arendustegevus ei kahjustaks järve ökosüsteemi ega rikuks looduskaitsealasid.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 2 p 3 ja p 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lg 1 p 1 või p 3 sätestatud juhul (üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldav detailplaneering), KeHJS § 6 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8 nimetatud tegevust (selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti). KeHJS § 22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Tamula supelranna kinnistu detailplaneeringu algatamiseks on KSH eelhinnangu on koostanud Alkranel OÜ. Eelhinnangus kirjeldatakse lühidalt detailplaneeringuga kavandatavat; analüüsitakse vastavust kehtivatele õigusaktidele ja seotust teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega, käsitletakse kalda ehituskeeluvööndi täpsustamist, üleujutusohuga seonduvat; kirjeldatakse mõjutatava keskkonna asukohta, geoloogiat, hüdrogeoloogiat, põhja- ja pinnavee seisukorda, kaitstavaid loodusobjekte, sh Natura 2000 alasid; käsitletakse müra ja vibratsiooni, mõju kultuuripärandile; hinnatakse sotsiaalmajanduslikku ja kumulatiivset mõju, veekaitselisi piiranguid. KSH eelhinnangu järeldused ja keskkonnameetmed, mida planeeringu edasises protsessis arvestada Ekspertidele esitatud info alusel jõutakse KSH eelhinnangus järeldusele, et ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju avaldumist detailplaneeringu koostamisel ja rakendamisel ette näha. Alkranel OÜ on seisukohal, et kohalikul omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada välja toodud tingimust/suunist mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat/ohutumat korraldust. Nahkhiirte tõttu piirkonnas tuleb ehitustööde ajal (eelkõige juunist kuni augusti keskpaigani) jälgida, et nahkhiired ei ole ehitatavatesse hoonetesse või ehitusmaterjalide vahele end sisse seadnud. Kui tööde käigus avastatakse nahkhiir(i), siis ei ole lubatud neid häirida ja leiust teavitada Keskkonnaametit riigiinfo telefonil 1247. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks. Vastavalt KeHJS § 33 lg 3 otsustatakse KSH vajalikkus lähtudes strateegilise dokumendi iseloomust ja sisust, elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning asjakohaste asutuste seisukohast.

5 (6)

Detailplaneeringu otsuse eelnõuga on tutvunud ja nõustunud KSH algatamata jätmise ettepanekuga Keskkonnaamet (.....kiri nr ......), Maa- ja Ruumiamet (..... kiri nr.......), Muinsuskaitseamet () ja Päästeamet (.....). PlanS § 142 lg 2 vastavalt kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Võru Linnavalitsus on seisukohal, et detailplaneeringu koostamine ja kehtestamine on võimalik, kui muudetakse Võru linna üldplaneeringu vastavat osa (ehituskeeluvöönd) ja Keskkonnaamet on andnud nõusoleku ehituskeeluvööndi vähendamiseks ning lähtutakse Võru linna ruumilise arengu eesmärkidest ja koostatavatest lähteseisukohtadest. Eesmärgipärase planeeringu kehtestamisega viiakse ellu Võru linna üldplaneeringu põhieesmärki ja toetatakse Võru linna ruumilise terviklahenduse loomist. otsus kehtestatakse Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, planeerimisseaduse § 128 lõigete 1 ja 5, §142 lõike 1 ja 2, keskkonnamõju ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 ja § 34 lõike 2 alusel ning arvestades, et planeeringu algatamise ettepanek sisaldab Võru Linnavolikogu 11. märtsi 2009 määruse nr 98 "Võru linna üldplaneeringu kehtestamine" muutmist, Võru Linnavolikogu 1. Algatada Tamula supelranna kinnistu detailplaneeringu koostamine eesmärgiga ehituskeeluvööndi vähendamiseks ja Tamula randa teenindavate funktsionaalselt ja kaasaegsetele nõudmistele vastavate rajatiste ja hoonete ehitusõiguste määramiseks. Planeeritava maa-ala suurus on ligikaudu 4,10 ha (lisa). 2. Mitte algatada Tamula supelranna kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist. 3. Võru Linnavalitsusel: 3.1. avaldada detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise teade planeerimisseaduse kohaselt; 3.2. väljastada Tamula supelranna kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad; 3.3. korraldada detailplaneeringu eskiislahenduse avalikustamine ja avalik arutelu; 3.4. korraldada planeerimisseaduse kohane koostöö ja kaasamine planeeringu koostamisel. 4. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

Ettekandja: Sirli Kokk

Võru Linnavalitsus

Jüri 11 / 65608 Võru / Telefon 785 0901 / [email protected] / www.voru.ee / Registrikood 75019980

    Keskkonnaamet Maa- ja Ruumiamet Muinsuskaitseamet Päästeamet Terviseamet

07.04.2025 nr 25-0508-VLV/1

            Seisukoha küsimine     Võru Linnavalitsus valmistab ette detailplaneeringu algatamist ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamata jätmist Võru linnas Tamula supelranna kinnistul (katastritunnus 91901:008:0035, üldkasutatav maa 100%).  Planeeringu eesmärgiks on ehituskeeluvööndi vähendamine ja Tamula randa teenindavate rajatiste ja hoonete ehitusõiguste määramine. Planeeringuala suurus on ligikaudu 4,10 ha.   Tamula supelrand kinnistu asub Võru linnas Tamula järve põhjakaldal Võru linna tiheasustatud alas, mis on inimtegevusepoolt muudetud ja kuulub Võru linna peamiste puhkealade hulka. Tamula järve rannaala on Võru turismipiirkonna üheks eelisarendatavateks objektiks. Tamula järv on väärtusliku magevee-elupaigana arvatud hoiualade (Natura 2000) hulka. Planeeringuala piirile ulatub Maa- ja Ruumiameti üleujutusalade rakenduse järgi  üleujutusohuga ala.

Tamula supelranna kinnistu jääb Kesklinna asumisse, mis on linna kõige mitmekülgsema maakasutusega piirkond. Valdav osa Kesklinna asumist on määratud polüfunktsionaalse keskuse alaks, kus ühenduvad keskuse erinevad funktsioonid: äri- ja erateenused, kaubandus, avalikud teenused, elamine, puhkamine. Planeeringuala paikneb Võru vanalinna muinsuskaitsealal. Võru muinsuskaitseala kaitsekorras on Tamula järve äärne ala määratud kui oluline osa linnaruumi terviklikkusest. Tegemist on pikaajalise ajalooga suplusalaga, Tamula järve kaldal.

Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumitest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohast.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §33 lõike 6 alusel esitame Teile seisukoha saamiseks Võru Linnavolikogu otsuse eelnõu  "Tamula supelranna kinnistu detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatama jätmine" ja Alkranel OÜ poolt koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu.   Võru Linnavalitsus suunab nimetatud otsuse eelnõu Võru Linnavolikogu 14. mai 2025 toimuvale istungile. Palume võimaluse korral esitada oma seisukoht hiljemalt 30. aprilliks 2025.     Lugupidamisega    

.

2 (2)

  (allkirjastatud digitaalselt) Raul Tohv abilinnapea    

Lisad: Võru Linnavolikogu otsuse eelnõu  "Tamula supelranna kinnistu detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatama jätmine" Maa-ala skeem Tamula supelranna detailplaneeringu kava keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang (Alkranel OÜ)

    Sirli Kokk 785 0937 [email protected]      

Karja tn 36a

Liiva tn 18b

Karja tn 28

Vabaduse tn 17a //

17b

F. R. Kreutzwaldi tn 31

Katariina allee 11 Tartu tn 46

F. R. Kreutzwaldi tn 34

Karja tn 31a

Tartu tn 55 // 55a // 55b

Karja tn 23a // 23b

Liiva tn 24

Jüri tn 24

F. R. Kreutzwaldi tn 46

Tartu tn 53

Liiva tn 25 // 27

F. R. Kreutzwaldi tn 44

Vabaduse tn 10

F. R. Kreutzwaldi tn 38

Tartu tn 48

Karja tn 34

Katariina allee 6a

Liiva tn 24a

F. R. Kreutzwaldi tn 21a //

21b

Tartu tn 42Roosi tn 49 Roosi tn 51

Katariina allee 5

F. R. Kreutzwaldi

tn 42

L. Koidula tn 30 Karja tn 32a

Tartu tn 57

F. R. Kreutzwaldi tn 15

Karja tn 23

Tartu tn 37

Vee tn 21

Vee tn 18

Liiva tn 23 // 23a // 23b

L. Koidula tn 32a

Roosi tn 34

Katariina allee 10a

Vee tn 7

Vee tn 13

Tartu tn 52 F. R. Kreutzwaldi

tn 28

F. R. Kreutzwaldi tn 36

L. Koidula tn 15

Vee tn 8

Vee tn 5

Liiva tn 26a

Katariina allee 12

Vee tn 6

Karja tn 29

Karja tn 30a

Vabaduse tn 12

Vee tn 23

Karja tn 38

Karja tn 38a

Vabriku tn 4a

Tartu tn 59

F. R. Kreutzwaldi

tn 22

Tartu tn 47

Vabaduse tn 15a

Karja tn 27

F. R. Kreutzwaldi tn 23

Karja tn 40

Vee tn 11

F. R. Kreutzwaldi tn 17

Vee tn 9

Jüri tn 20b Jüri tn 22b

F. R. Kreutzwaldi tn 19

Liiva tn 26

F. R. Kreutzwaldi

tn 25a

Tartu tn 45

Katariina allee 7 Jüri tn 20a Jüri tn 20

Tartu tn 51 // 51a

Tartu tn 49

F. R. Kreutzwaldi

tn 18

Vee tn 4

Tartu tn 33

Jüri tn 22c

Roosi tn 47

Vabaduse tn 12a

Katariina allee 8b

Vabaduse tn 21

Kalevipoja tn 3

Tartu tn 50

Tamula järv

Petseri tn 26 Petseri tn 24

F. R. Kreutzwaldi tn 8 // 8a

Karja tn 33

F. R. Kreutzwaldi tn 12 // 14

Vee tn 10

Vee tn 3 Vee tn 1

Vee tn 16

Karja tn 31

Vee tn 19

F. R. Kreutzwaldi tn 16

Liiva tn 21

Katariina allee T2

Friedrich Reinhold Kreutzwaldi

park

Karja tn 40a

Roosi tn 53

Roosi tn 38

Vee tn 4c

Vee tn 4a

Vee tn 6a

Liiva tänav T3

Tartu tänav T3

Tartu tänav T2

Vee tn 4b

Vee tn 2

Vee tänav T1

Tamula rand

Vabriku tänav T1

Tartu tn 35

Tartu tn 35a

Roosi tn 43

F. R. Kreutzwaldi tn 11

Tamula supelrand

Vee tn 11a

Vabaduse tn 22

Estonian Environment Agency, Estonian Land Board, Esri, HERE, Garmin, INCREMENT P, USGS

planeeringuala

Katastriüksuste piir

MAA-ALA SKEEM

Tamula supelranna (91901:008:0035) detailplaneeringu

(DP) kava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

eelhinnang

KSH menetluse algatamise vajaduse

üle otsustamis korraldaja: Võru Linnavalitsus

Huvitatud isik: Võru Linnavalitsus

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

2025

2 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Publitseerimise üldandmed:  Töö koostatud – 04.04.2025. a.

 Koostajad (Alkranel OÜ) - Elar Põldvere ja Kätlin Pitman ning Tanel Esperk

(KMH0157).

 Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Sisukord Sissejuhatus .............................................................................................................................. 4

1. Detailplaneeringu ehk kavandatava tegevuse lühikirjeldus ......................................... 5

2. Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus ............................................ 9

2.1. Tegevuspaiga piirkonna seosed asjakohaste strateegiliste

planeerimisdokumentidega ja arendusdokumentidega .................................................. 10

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis

asjakohaste aspektide järgselt ........................................................................................... 12

3. Natura 2000 alade eelhindamine ................................................................................... 14

3.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad, mida võidakse

mõjutada ............................................................................................................................. 15

3.2. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 alale ........................ 15

3.3. Natura 2000 ala eelhindamise tulemused ja järeldus ......................................... 16

4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KSH algatamise vajalikkuse

määramine .............................................................................................................................. 17

4.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse

kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise

tingimustest või eraldatavatest vahenditest ..................................................................... 17

4.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi

strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit ............. 18

4.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse ................................... 18

4.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel........................................................................................................................... 19

4.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seonduda võivad

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust,

kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise

võimalikkust) ...................................................................................................................... 19

4.5.1. Maa ja maakasutus ........................................................................................... 19

4.5.2. Maastik (sh pinnavormid) ................................................................................. 21

4.5.3. Maavarade kasutus ........................................................................................... 21

4.5.4. Muld ja pinnas, ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning

jäätmeteke ........................................................................................................................ 21

4.5.5. Märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad ning veestik (sh

põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale .................................... 21

4.5.6. Õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) ................................................................. 21

4.5.7. Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid .................................................................................................................. 22

4.5.8. Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh

geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja

arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) – mh müra, vibratsioon, valgus, soojus,

kiirgus ja lõhn .................................................................................................................. 22

4.5.9. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid ..................................... 23

4.6. KSH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised .................... 23

Kokkuvõte ............................................................................................................................... 24

Kasutatud allikad ................................................................................................................... 25

4 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (edaspidi ka EH) objekt on Võru

maakonnas, Võru linnas, Tamula supelranna (91901:008:0035) kinnistu DP kava. Vastaval

asukohal asub pikaajaliselt kasutatud avalik ranna-ala (mh koostatud dokument „Tamula järve

suplusvee profiil“ (Terviseamet, 2011)). DP kava eesmärgiks on senisest paremini tagada

suplusalaga seotud teenuste (võimalikes tulevastes hoonetes) kättesaadavust/reguleeritavust.

Suplusranna aladele rajatistele (sh LSK § 42) lisaks hoonete võimaldamine eeldab samas

Tamula järve kalda ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemist (LKS § 40; DP menetluse

raames, selle algatamisel), vt täpsemalt ptk 1.

Tegevuse huvitatud isikuks on kohalik omavalitsus (Võru Linnavalitsus). Eelhinnangu

koostamisel on lähtutud arendaja poolt koostatud selgitavatest ning illustratiivsetest

materjalidest. Koostatavat eelhinnangut saab eelkõige kohalik omavalitsus kasutada täiendava

töövahendina detailplaneeringuga seonduvates (menetlus jm asjakohane) ja sellele eeldatavalt

järgnevates menetlusprotsessides. KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest

teavitamine toimub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(KeHJS) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt

asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused (kavandatav tõenäoliselt puudutab vastava

asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu)

tuvastatakse.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja

väljakujunenud õiguslikust praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on

tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel on lähtutud muuhulgas järgmistest juhenditest:

 „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium,

2017);

 „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar ja

Keskkonnaministeerium, 2018);

 „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel

Eestis“ (Riin Kutsar jt 2019);

 „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised

elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (Euroopa

Komisjon 28.09.2021. a).

5 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

1. Detailplaneeringu ehk kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Käesoleva KSH EH objekt on Võru maakonnas, Võru linnas, Tamula supelranna

(91901:008:0035) kinnistuga (joonis 1.1) seonduv DP kava (joonis 1.2). Tamula supelranna

kinnistu asub linnas Tamula järve põhjakaldal, linna tiheasustatud (inimtegevuse poolt

muudetud) alas ja kuulub omavalitsuse peamiste puhkealade hulka. Tamula supelranna kinnistu

pindala on 41022,0 m², millest õuemaa on 796,0 m² ja muu maa on 40226,0 m². Maa

sihtotstarve on 100% üldkasutatav maa (säiliks ka tulevikus). Pika ajalooga rannaala on Võru

turismipiirkonna üheks peamistest objektidest, jäädeks selleks ka tulevikus. Suplusala

hallatakse mh dokumendi „Tamula järve suplusvee profiil“ (Terviseamet, 2011) alusel.

Joonis 1.1. DP kavaga seotud maaüksuse asukoht Võru linnas (märgitud sinise joone ja oranži asukoha

tähisega). Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025.

DP kava eesmärgiks on senisest paremini tagada suplusalaga seotud teenuste (võimalikes

tulevastes hoonetes) kättesaadavust/reguleeritavust. Suplusranna aladele rajatistele (sh LSK §

42) lisaks hoonete võimaldamine eeldab samas Tamula järve kalda ehituskeeluvööndi

vähendamise taotlemist (LKS § 40; DP menetluse raames, selle algatamisel). Vastavad alad

(joonis 1.2), mille tõttu on vaja teostada ka DP menetlus (hetkel algatamata) on kohalik

omavalitsus määratlenud arvestades rannaala senise kasutuse praktikaid ning tuleviku

visioone. Joonisel 1.2 on esitatud seega DP kava alana kaks piirkonda – edaspidi nimetatud ka

kui „rannakohvik“ (PK1; kinnistu keskosas) ja „rannatare“ (PK2; kinnistu keskosast kagus)

6 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

piirkonnad (piirkondade nimetused valitud varasemate nö maamärkide/tegevuskohtade järgi),

mis ulatuvad vähemalt Tamula supelranna kirdepoolsema kinnistu piirini (st maa alad kehtivast

kalda ehituskeeluvööndist väljaspool).

Joonis 1.2. Tamula supelranna (91901:008:0035) kinnistul DP kavaga hõlmatavad alad (eristatavad

punase joonega), mh ranna ehituskeeluvööndi (sinise joonega) vähendamise vajadusega alad (kinnistu

keskel „rannakohvik“ ja keskosast kagus „rannatare“ piirkonnad, vastavalt ka „PK1“ ja „PK2“). Alus

mh: Võru Linnavalitsus ning Maa- ja Ruumiamet, 2025.

DP kava piirkonnas („rannakohvik“ ehk PK1) – tegevuspaiga pikkus järve kalda

ehituskeeluvööndis 135 m ning ehituskeeluvööndi teadaolev vähendamise soov 25 m (alles

jääv ehituskeeluvööndi ulatus 25 m).

Piirkonnas asub ehitisregistri andmetel Tamula promenaadi rajatis (220860451). 2018. aastal

koostatud Tamula rannaala auditi kohaselt kuuluvad Tamula promenaadi (EhS § 3 lg 3 kohase

ehitusliku tervikkompleksi aluseks 2009. a Artes Terrae OÜ projekt) koosseisu skulptuur,

paadisild, tribüünid, pontoonsild, vetelpäästetorn, rannabangalo, rannabangalo abihoone,

rannabangalo lava, rannavalve hoone, purskkaev, vee "Seen", pontoonidel paadisild, WC-

hoone, laudteed, betoonkiviteed, jm rajatised. Rannabangalo ja rannabangalo abihoone

(edaspidi nimetatud ka kui rannakohvik) võeti kasutusele 2007. a. Rajatise asukoht on

ajalooliselt välja kujunenud ja selles asukohas võimaldatud hooajaline kaubandus- ja

7 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

toitlustustegevus. 18.04.2024 väljastatud ehitusteatise 2411201/08579 alusel on promenaadi

rajatist ümber ehitatud ja endiste bangalo ja abihoone asukohas ühekorruseline puitrajatis

vaivundamendil (±0,0 = 70,95 abs), kus asub mh rannakohvik (joonis 1.3), kus olemas

ühisveevärk- ja kanalisatsioon ning elekter ja küte (lokaalne). Rannabaari Tamula järve

poolsesse alasse on rajatud terrass (joonis 1.4 ja 1.5), mis ulatub loode küljest lipumastideni.

Kohalikul omavalitsusel on soov vastavat rajatist kasutada tulevikus hoonena, võimaldades ka

aastaringseid teenuseid avalikkusele. Teadaolevalt eraldi ümberehitusi teostada ei ole vajadust,

täpsustada on vaid vaja senise rajatise kasutuskorda ja -põhimõtteid.

Joonis 1.3. Rajatise vaade loodest. Foto: Alkranel OÜ, 11.03.2025.

Joonis 1.4. Rajatise ja terrassi vaade läänest. Foto: Alkranel OÜ, 11.03.2025.

Joonis 1.5. Terrassi vaade läänest. Foto: Alkranel OÜ, 11.03.2025.

Rannakohviku ümbrust täiendav hoonestus – rannakohviku ümbrusesse (joonisel 1.2 näidatud

tsooni PK1) ja seniseid ranna rajatisi arvestades on kohalikul omavalitsusel soov paigaldada

hooajalise (suplusperiood) kasutusega hooneid (20 m2/kuni 5 m kõrge). Hooned võimaldaksid

8 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

pakkuda suplusranna teenindus-, puhke- ja tegevusfunktsioone. Hoonete all kasutatakse

vajadusel vai- või postvundamente, mitte lausalist maapinna tõstmist, esimese korruse tasapind

vähemalt 71,2 m abs. Hoonete paigutusalades võib asuda ka ühisvee- ja kanalisatsiooniga

liitumist võimaldav taristu (arvestades DP kava ala naabruskonna ühisveevärgi ja –

kanalisatsiooni trasside asetust). Hoonete arhitektuurilised ja tehnilised lahendused (mh

vajadusel radooniohust tulenevad) määratakse kohaliku omavalitsuse poolt (kaalutakse mh

võimalust, et osad hooned on teisaldatavad nt jõuluturu tarbeks, linna Seminari väljakul).

Detailsemad lahendused töötatakse läbi planeeringu menetluses, selle algatamisel.

DP kava piirkonnas („rannatare“ ehk PK2; joonis 1.6) – tegevuspaiga pikkus järve kalda

ehituskeeluvööndis 17 m ning ehituskeeluvööndi teadaolev vähendamise soov 25 m (alles jääv

ehituskeeluvööndi ulatus 25 m).

Kohalikul omavalitsusel on soov paigaldada vastavasse alasse hooneid, millede parameetrid

jm põhimõtted ühtivad PK1 kirjeldatuga (vaata piirkonna PK1 alamjaotist ehk lõiku

„Rannakohviku ümbrust täiendav hoonestus“).

Joonis 1.6. DP kava piirkonnas („rannatare“ ehk PK2, joonis 1.2) vaade idast. Foto: Alkranel OÜ,

11.03.2025.

9 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

2. Paikkonna keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus

Peatüki (edaspidi ptk) koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning

avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmeallikatena

kasutatakse peamiselt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (14.03.2025.

a)) ning Maa- ja Ruumiameti teaberakendusi (2025).

Eelhinnangus käsitletav ala asub Võru maakonnas, Võru linnas, Tamula supelranna

(91901:008:0035) kinnistul (vt ka ptk 1). Võru linnas (14 km2) elab 11358 elanikku (seisuga

01.01.2025). Tamula supelranna kinnistu jääb Kesklinna asumisse, mis on linna kõige

mitmekülgsema maakasutusega piirkond. Valdav osa Kesklinna asumist on määratud

polüfunktsionaalse keskuse alaks, kus ühenduvad keskuse erinevad funktsioonid: äri- ja

erateenused, kaubandus, avalikud teenused, elamine ning puhkamine. DP kavaga hõlmatud

alad piirnevad (tabel 2.1 ja joonis 2.1) enamasti elamumaaga ja transpordimaaga, lõunapool

ärimaadega ning põhjapool asub park. Kinnistu keskosa lähistel paiknevad spordirajatised:

tenniseväljakud, jõulinnak, skatepark ja korvpalliplats (Maa- ja Ruumiamet, 2025). Ca 300 m

raadiuses puuduvad maardlad, maaparandussüsteemid ja ohtlikud käitiseid või nende ohualad.

Joonis 2.1. DP kava alade (Tamula supelranna (91901:008:0035) kinnistul, helesine joon) PK1 ja PK 2

(väljasopistused, punasest joonest; vt ka joonis 1.2, ptk 1) ümbruskonna kinnistud (lähimad toodud

tabelis 2.1). Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025. Tabel 2.1. Kavandatava tegevuse aladega (joonis 2.1) seostuvad lähimad katastriüksused (põhjast

lõunasse), va Tamula järv (91901:007:0027; 100% veekogude maa). Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025. Nr Lähiaadress Pindala / m² Katastritunnus Sihtotstarve

1 F. R. Kreutzwaldi park 14443,0 91901:007:0052 Üldkasutatav maa 100%

2 Tartu tänav T3 3754,0 91901:008:0028 Transpordimaa 100%

3 Tartu tn 59 795,0 91901:008:0580 Elamumaa 100%

4 Tartu tn 55 // 55a // 55b 2171,0 91901:008:0030 Elamumaa 100%

10 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Nr Lähiaadress Pindala / m² Katastritunnus Sihtotstarve

5 Vee tn 4b 1130,0 91901:008:0034 Üldkasutatav maa 100%

6 Vee tänav T1 11747,0 91901:008:0032 Transpordimaa 100%

7 Vee tn 4 1936,0 91901:008:0860 Ärimaa 100%

8 Vee tn 6 1627,0 91901:008:0650 Ärimaa 100%

9 Vee tn 8 10930,0 91901:008:0520 Ühiskondlike ehitiste maa

50%, arimaa 50%

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades tegevuse iseloomu) ja

asjakohastest strateegilistest planeerimisdokumentidest või arengudokumentidest (ptk

2.1). Vastavale infole järgneb ka paikkonna muude ja käesoleval juhul asjakohaste

aspektide kirjelduste osa (ptk 2.2).

2.1. Tegevuspaiga piirkonna seosed asjakohaste strateegiliste

planeerimisdokumentidega ja arendusdokumentidega

Võru linna üldplaneeringu (ÜP; 2009) kohaselt on DP kava alade maakasutuse

juhtfunktsioon supelrannamaa ning osaliselt puhke- ja virgestusmaa (joonis 2.2). Puhke- ja

virgestusmaana reserveeritud ÜP-s ümbruses mh järve rannapromenaad (Roosisaare sillast

Võlsini) ning perspektiivne spa-keskuse ala. DP kava alal on I klassi väärtmaastik, piirnedes

rohevõrgustikuga (toonase maakonna teemaplaneeringu järgi). Võru linna ÜP-s on Tamula

rannaala arendamine põhjendatud vajadusega muuta see ala linnakodanike ja külaliste jaoks

atraktiivseks puhke- ja vaba aja veetmise kohaks. Puhkeala järve ääres ei sea ohtu järvega

seotud kaitse-eesmärkide täitmist. Puhkeala ei põhjusta muutusi järve toitelisuses ega sea ohtu

kaitsealuste liikide säilimist (OÜ Hendrikson & Ko, 2009). ÜP ptk 2.4 kohaselt on lähtudes

looduskaitseseadusest kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.

Ehituskeeld ei laiene looduskaitseseaduse § 38 lg 4 rajatistele ning § 38 lg 5 kehtestatud

üldplaneeringuga kavandatud ehitistele ja rajatistele. Võru linna veekogude ääres võib

ehituskeeluvööndis ilma detailplaneeringut koostamata kavandada järgmisi rajatisi ja ehitisi:

 Tamula kaldal jalakäijate promenaad (betoonist vms materjalist jalakäijate ja

kergliiklustee);

 supelranna teenindamiseks vajalikud rajatised (nt. rannabungalo);

 paadisildadele ja lautritele (ptk 3.16 tingimused).

 tuletõrje veevõtukohtadele;

 avalikult kasutatavale tänavale.

ÜP-d täiendab mh Võru linna arengukava 2017–2035 (2017 - 2024), kus on mh kirjeldatud

Tamula järve kaldaala korrastamise ja arendamise prioriteetsust (lähtudes omavalitsuse

taristust, mh Võru linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019–

2031 (2019). Linna arengukava järgib ka Võru maakonna arengustrateegia 2035+ (2023)

suundi, kus kultuuri ja eripärade valdkonnas on käsitletud ka turismisektorit.

11 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Joonis 2.2. Väljavõte Võru linna üldplaneeringust (2009), DP kavaga hõlmatud alade piirkonnas.

Võru maakonnaplaneering 2030+ (2018) on koostatud ja kehtestatud maakonna piirides, mis

kehtisid enne haldusreformi. Maakonnaplaneering andis suunised maakonna kestliku ruumilise

arengu tagamiseks, võimaldades tasakaalustatud ruumistruktuuri ning elukvaliteeti.

Maakondlikuks keskuseks on Võru linn. DP kava alad on linnalise asustuse alal

(suplustsoonis), kus üleujutusaladel tuleb ehitustingimuste seadmisel arvestada

üleujutusriskiga (sh ehitiste püsivuse tagamisega ning ka looduslike protsesside jätkumisega).

DP kava ala on jätkuvalt väärtuslikul Võru-Roosisaar-Kubija (riikliku tähtsusega ala)

maastikul, piirnedes rohelise võrgustikuga. Väärtuslikud maastikud on alad, millel on nende

eripäradest tulenevalt suurem väärtus kui ümbritsevatel aladel. Põhimõtted väärtuslike

maastike säilimiseks (siinkohal asjakohased):

 säilitada maastike arhitektuuriline ja maastikuline miljöö (sobitada uued ehitised

kooskõlas olemasolevatega);

 säilitada ja avada kauni vaatega kohad (maa-alade reserveerida puhkekohtadena ja

avaliku kasutusega aladena).

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022) kirjeldab mh Tamula järve

(VEE2126200; vt ka nt ptk 2.2 ja 3), mille veepeegel (69,1 m abs) 217,5 ha, keskmine sügavus

4,3 m, veemaht 9285 tuh m³ (Keskkonnaportaal, 2025). Järve veekvaliteeti tuli lugeda kesiseks

ning hea seisund tagatud pärast 2027 a (põhjused Hg kalas, TBT settes). Koormused –

sademevesi, kanalisatsiooniga ühendamata majapidamised ja põllumajanduse hajukoormus.

Meetmed on kokkuvõtvalt järgnevad:

 ühiskanalisatsiooni välja ehitamine ja rekonstrueerimine ning ühisveevärgi- ja

kanalisatsiooniga liitumise toetamine;

 riikliku keskkonnapoliitika keskkonnaharidusliku ja ennetava tegevuse korraldamine;

 veekogumil riikliku järelevalve tegemine.

12 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas

kontekstis asjakohaste aspektide järgselt

Käesolevas ptk-s antakse paikkonna kohta muud (sh teavet, mida juba ptk 1 ja 2.1-s ei

käsitletud) ja käesoleva tegevuse kontekstis asjakohast teavet.

Loodusgeograafiliselt paikneb Võru linn Võru-Hargla nõos, Võru orundis, millest põhjapool

asuvad Ugandi lavamaa ning lõunas Haanja kõrgustik. Suurem osa Võru linnast, mis kaardub

ümber Tamula järve põhja- ja idaosa, paikneb järve põhjakaldal kahe kuni 1500 m pikkusel

moreenkünnisel (OÜ Hendrikson & Ko, 2009). Maa- ja Ruumiameti (2025) järgselt on

võimalike arendusala kõige ülemise pinnakatte kihis (va muld) aleuriiti. Tegemist on suhteliselt

kaitstud põhjaveega alaga (1:50 000 kaardistuse alusel). Eesti pinnase radooniriski kaardi

(Eesti Geoloogiateenistus, 2025) kohaselt on piirkonnas pinnase õhu interpoleeritud Rn-risk

klass keskmine või madal (50-100 kBq/m³). Piirkonna keskmist radooniohu taset on ptk 1 juba

arvesse võetud.

Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduste (2025) järgi asuvad kavandatava tegevuse alal Võru

vanalinna muinsuskaitseala (kultuurimälestiste register 27008), puuduvad samas otsesed

üksikobjektid (mälestised) või pärandkultuuriobjektid. Muinsuskaitseala koosneb Tamula järve

ja Koreli oja vahel paiknevast ajaloolisest linnatuumikust, mis on rajatud 1785. a

generaalplaani järgi (Kultuurimälestiste register, 2025). DP kava alaga seotud kinnistu piirneb

F. R. Kreutzwaldi pargiga (KLO1200095), kus paikneb F. R. Kreutzwaldi monument (A.

Adamson, 1926 (graniit, pronks)), mis on kunstimälestis (kultuurimälestiste register 7838). F.

R. Kreutzwaldi pargi (pindala 2,1 ha) kaitse-eesmärk lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 03.03.2006.

a määrusest nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri” on ajalooliselt

kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja

puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide

säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega (ptk 2.1 ÜP KSH alusel).

EELIS (14.03.2025. a) andmete alusel on paikkonnas ka II kaitsekategooria 6 liigi nahkhiirte

leiukohad: põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii; KLO9112703), pargi-nahkhiir (Pipistrellus

nathusii; KLO9112701), tiigilendlane (Myotis dasycneme; KLO9112705), suurvidevlane

(Nyctalus noctulasuvine; KLO9112704), veelendlane (Myotis daubentonii; KLO9112702)

ning kääbus-nahkhiir (Pipistrellus pipistrellus; KLO9112716). Ohud kokkuvõtlikult

nahkhiirtele (mh Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava (Keskkonnaamet, 2017))

- elupaikade killustumine, varjepaikade kadumine ehitiste renoveerimisel, varjepaigaks

sobivate puude raie, toitumisveekogude reostumine, pestitsiidide kasutamine, hukkumine

teedel ning tuuleparkide rajamine rändeteedele. Suvine häirimistundlikum aeg (raie kontekstis)

on juuni ja juuli kuu, millele soovitav lisanda kuni esimene pool augustist; periood kattub

osaliselt üldise riigis rakendatava raierahuga (peamiselt 15.04-15.07, mh lindude osas)).

Juba eelnevalt ning ptk 1 ja 2.1 esile toodud Tamula järv (vt ka ptk 3) on kalgiveeline

eutroofne (rohketoiteline) keskmise karedusega kihistumata järv. DP kavaga kaetud alade

puhul on tegemist ametliku suplusala osaga, mille ümbruskonnas puuduvad ka maismaa

märgalad/niidud/vääriselupaigad. Järve veepind kõigub aasta jooksul umbes 1 meetri võrra

(Võru maakonnas asuvate Tamula ja Vagula järvede vahelise kanali korrastamise vee-

erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamine (Alkranel OÜ, 2009)). Üldjuhul toimub

väljavool Tamulast läbi Vanajõe Võhandusse, kuid suurveeajal tekib sageli olukord, kus

Võhandu jõgi pressib peale ning vesi hakkab mööda Vanajõge voolama tagasi Tamulasse.

Pikaajaliste vaatluste tulemusel näivad suuremad tulvad (kestvus 8-65 päeva) linnas korduvat

ca iga 12 a tagant (Sults ja Mugra, 2006). Üleujutuse esinemise kõrgused on toodud tabelis 2.2,

13 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

mida täiendab joonis 2.3. Maa- ja Ruumiameti üleujutusalade rakenduse (2025) järgi on iga 10

a tagant (tõenäosusega) toimuda võiva üleujutuse abs kõrgus ulatuda 70,68 m, 50 a tagant 70,97

m, 100 a tagant 71,07 m. Ptk 1 esitatud alade järgi on PK 1 maapinna abs kõrgused 70,5 kuni

71 m ning PK 2 puhul 70 – 70,5 m. Olemasolev rannakohviku põranda kõrgus 70,95 abs ja

uute võimalike hoonete (vaiadel vms lahendused, vt ptk 1) põrand kavandatud 71,2 m abs

kõrgusele.

Tamula järv on loodusala (vt ptk 3) ja samaväärselt siseriiklikult hoiuala (KLO2000080; 210,9

ha (veeosa 210,2 ha)), Keskkonnaportaal, 2025. Hoiuala kaitse-eesmärk on looduslikult

rohketoitelise järve (3150) ning sellega seotud liikide hariliku hingi (Cobitis taenia) ja hariliku

vingerja (Misgurnus fossilis) elupaikade kaitse. Kuna vastavad liigid kattuvad loodusala kaitse-

eesmärkidega, siis on nendega seonduvat käsitletud ptk-s 3. EELIS (14.03.2025. a) andmete

alusel levib Tamula järves III kaitsekategooriasse kuuluv valge vesiroos (Nymphaea alba;

KLO9351515) ja sile kardhein (Ceratophyllum submersum; KLO9317816) ning piirkonnas on

veel II kaitsekategooriasse kuuluv juurduv kõrkjas (Scirpus radicans; KLO9322124). Ka

vastavate liikide soodsus sõltub põhimõtteliselt järve elupaigatüübi soodsast seisundist,

mistõttu ei saa needki liigid olla ohustatud, kui ptk 3 järgselt ei ole ohustatud järve

elupaigatüübi soodne seisund.

14 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

3. Natura 2000 alade eelhindamine

Käesolev ptk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Natura

2000 alade teemade analüüsil on lähtutud muuhulgas juhenddokumentidest „Juhised Natura

hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (R. Kutsar jt,

2019) ning „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised

suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (Euroopa

Komisjon, 28.09.2021. a). Samuti on järgitud dokumenti „Tamula järve hoiuala ja Vagula järve

hoiuala kaitsekorralduskava“ (Keskkonnaamet, 2024) ning muid asjakohaseid materjale.

Natura hindamise protsessi põhimõtteline skeem on toodud joonisel 3.1. Käesolevas

dokumendis keskendutakse eelhindamise tasandile.

Joonis 3.1. Natura 2000 ala mõjude kaalumise skeem. Allikas: Euroopa Komisjon, 2021

15 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

3.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad,

mida võidakse mõjutada

Kavandatav tegevus – DP kava eesmärgiks on senisest paremini tagada suplusalaga seotud

teenuste (võimalikes tulevastes hoonetes) kättesaadavust/reguleeritavust (vt täpsemalt

eelhinnangu ptk 1). Kavandatav tegevus ei ole otseselt seotud Natura-alade kaitse

korraldamisega.

Paikkonnaga on seotud Natura 2000 ala – Tamula järve loodusala (RAH0000511; EE0080637),

mille kaitse-eesmärk on (Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri,

Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. a korraldus nr 615):

 elupaigatüüp - looduslikult rohketoiteline järve (3150) ehk Tamula järv;

 Tamula järvega (elupaik) seotud isendid – saarmas (Lutra lutra), harilik hink (Cobitis

taenia) ja harilik vingerjas (Misgurnus fossilis).

Konkreetse tegevuse (vt ka ptk 1) mõjuala eeldusi näitab tabel 3.1 (esitatud järve elupaigatüüp

ja sellega eelnevalt seostatud liigid).

Tabel 3.1. Tamula järve loodusala elupaigatüüp ja sellega seostatud liigid (DP kava alad järve

kaldavööndis, olemasoleva suplusala alal). Allikad EELIS (14.03.2025); Tamula järve hoiuala ja Vagula

järve hoiuala kaitsekorralduskava (Keskkonnaamet, 2024). NR Elupaigatüübi või liigi

taustandmed vm

Ohutegurid/meetmed (asjakohasemad,

käesoleva analüüsi kontekstis)

Kaitse-eesmärgid

(pikaajaline)

1 Rohketoiteline järv (3150;

Tamula) - esinduslikkus B,

ökoloogiline seisund

kesine (vt ka

veemajandusakava

eelhinnangu ptk 2.1)

Ohutegurid – eutrofeerumine, kaldaalade

muutmine, maaküttetorustike paigaldamine,

aktiivne mootorsõidukite kasutus. Meetmed

– hoida ära järve väliskoormuse

suurenemist. Uuring mootorsõidukite

mõjust järvele

Elupaigatüübi

seisundi säilitamine

210 ha ulatuses,

ökoloogiline seisund

on vähemalt hea

2 Harilik hink (Cobitis

taenia) - elupaik hinnatud

liigile sobivaks

Ohutegurid – kaldaala puhastamine ja

süvendamine, veetaseme või kvaliteedi

langus, veeliikluses tulenev suurem lainetus.

Meetmed – ohuteguritega seotud tegevuste

puhul kaalutlusotsuste tegemine, vajadusel

koos mõjude hindamistega

Elupaik on soodsas

seisundis,

katsepüügiga

saadakse vähemalt

20/5 isendit

(hink/vingerjas)

3 Harilik vingerjas

(Misgurnus fossilis), liik

järves vähearvukas

4 Saarmas (Lutra lutra),

2019. a ohustatuse

hinnangu põhjal on

soodsas seisus ning on

tõenäoline, et on järvega

seotud. EELISe

(14.03.2025 a) järgi liik

seotud ka Koreli ojaga

Ohutegurid – küttimine (sh hukkumine

koprapüünistes), elupaikade hävimine ja

veekogude õgvendamine. Meetmed – levikuandmete täpsustamine/ohuteguritega

seotud tegevuste puhul kaalutlusotsuste

tegemine, vajadusel koos mõjude

hindamistega

Alal elab vähemalt 1

paar

3.2. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 alale

Konkreetse tegevuse (vt ka ptk 1) mõjuala eeldusi näitas tabel 3.1 (ptk 3.1), kuhu oli esile

toodud asjakohased Natura 2000 loodusala elupaik ja liigid, mis seostusid vastava

elupaigatüübiga, mille kaldatsoonis asub olemasolev ja arendatav suplusala. Järgnevas tabelis

3.2 on välja toodud kokkuvõte võimalikest ohtudest elupaigatüübile ja liikidele seoses

16 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

kavandatava tegevusega, koos mõju/ohu määratlusega. Tabeli alusel ei ole fikseeritud ohtu

Natura 2000 alade kaitse-eesmärkide täitmisele.

Tabel 3.2. Kokkuvõte võimalikest ohtudest loodusala asjakohasele (vt tabel 3.1) elupaigatüübile ja

sellega seotud liikidele seoses kavandatava tegevusega, koos mõju/ohu määratlusega.

Elupaigatüüp/liik Tegevuse

mõju/oht Selgitus (juhindudes teadaolevatest ohuteguritest jm

asjakohasest) Rohketoiteline järv

(3150; Tamula)

Puudub Kavandatav tegevus toimuks juba olemasolevas ja

aktiivselt kasutatavas rannas, mille edasist toimimist ei pea

elupaigatüübile ohuks veemajanduskava ega ka alaga

seotud kaitsekorralduskava. DP kava aladel küll

võimaldataks kaaluda suplusranna hoonestuse (ptk 1)

toomist veekogule lähemale, kuid mitte viisil/ulatuses, mis

põhjustaks teadaolevate ja elupaigatüübiga seonduvate

ohutegurite (vt ka tabel 3.1) võimendumist

Harilik hink (Cobitis

taenia) ja harilik

vingerjas (Misgurnus

fossilis)

Puudub Elupaik Tamula järves (vt käesoleva tabeli rida „…

järved“) on seotud liikidele avalduvate võimalike

mõjudega. Kui elupaiga soodne seisund on tagatud, siis on

tagatud ka liikide soodsa seisundi eesmärgid. Vastava

tabeli eelneva rea järgselt on elupaigatüübi mõjutamine

välistatud, st ei ole ette näha ka liikide soodsa seisundi

hoidmist ohustavaid tegureid

Saarmas (Lutra lutra) Puudub Kavandatav tegevus ei mõjuta liigiga seostatud

ohutegurite (vt ka tabel 3.1) võimendumist. Tegevuse ala

on juba varasemast supelrannana kasutusel olnud, ei

põhjusta ka liigile sobivate elupaikade hävimist

3.3. Natura 2000 ala eelhindamise tulemused ja järeldus

Peatükkide 3.1 ja 3.2 alusel ei fikseeritud negatiivseid ohtusid Natura 2000 ala (loodusala)

kaitse-eesmärkide täitmisele, mistõttu ei ole vajadust läbi viia Natura 2000 alade kohast

täis- ehk asjakohast hindamist. Seega järeldub, et objektiivsetel alustel mõju eeldusi

analüüsitud loodusala eesmärkidele ei ole.

Siiski toob käesoleva töö koostaja siinkohal välja veel järgnevat, toetudes juhisele Natura 2000

aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi

92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta (Euroopa Komisjon, 2021). Vastavast juhisest

nähtub, et hinnangud tuleb üle vaadata, kui kava või projekti edasise ettevalmistamise käigus

muudetakse või täiendatakse. Nt senisega võrreldes suureneb DP kava ala, Natura 2000 ala

väärtusteni ulatudes ja nende eesmärkide mõjueelduste suurenemise kontekstis.

17 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KSH

algatamise vajalikkuse määramine

Ptk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info käsitlemist. Alljärgnevad ptk-d

(koos ptk 3) näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH algatamisel või

mitte algatamisel. Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi kava mõjude

kaalutlemisel arvestatakse (alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015/2018) järgnevaid

aspekte:

1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele

tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest;

2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;

3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse;

4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel;

5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seonduda võivad

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust,

kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise

võimalikkust);

Alljärgnevates peatükkides (4.1-4.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud.

Hinnangud on antud, arvestades nii otsese kui ka kaudse mõju suurust ja ruumilist ulatust (nt

geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust, tugevust, kestvust,

sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju, samuti ka õnnetuste esinemise

võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse

ületada). Tegevuse kava elluviimisega seotud olulised keskkonnaprobleemid ehk

ebasoodsad mõjud (koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja

mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

täiendavad võimalused ongi nende fikseerimisel esitatud ptk 4.1-4.5 (katab ka KeHJS § 33 lg

2 nimetatut, sh p 4 ning planeerimisseaduse § 4 lg 2 p 5 mõistes asjakohaseid majanduslikke,

kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonna aspekte). Ptk 4.6 võtab kokku KSH vajalikkuse

lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku KSH otsuse (algatada või

mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks.

4.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse

kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust

ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest

Ptk 1 ja 2 alusel paikneb DP kavaga hõlmatav ala pikaajalise ajalooga suplusalal, Tamula järve

kaldal. DP kava eesmärgiks on senisest paremini tagada suplusalaga seotud teenuste

(võimalikes tulevastes hoonetes) kättesaadavust/reguleeritavust, vastavalt ka kehtivatele

strateegilistele dokumentidele. Suplusranna aladele rajatistele (sh LSK § 42) lisaks hoonete

võimaldamine eeldab samas Tamula järve kalda ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemist

(LKS § 40; DP menetluse raames, selle algatamisel). St Tamula järve kalda ehituskeeluvööndi

vähendamise taotlemine vastavate eesmärkide tarbeks on tänases õigusruumis võimalik vaid

18 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

läbi asjakohase planeerimismenetluse ning seega loob planeeringu (selle algatamisel) protsess

nõutud aluseeldused tegevuste kaalumiseks ja võimalusel ka ellu viimiseks.

DP kava ala kohta kogutud teave (mh ptk 2 ja 3) ei näita, et soovitava tegevuse

elluviimise/tegevusega jätkamise tingimused oleksid keerulised (keskkonnategurite või

sotsiaal-majanduslike asjaolude tõttu). DP kavaga kavandatava ja paikkonna kirjeldusi

arvestades ei saa järeldada, et tegemist oleks arendusega, mis vajaks ebaproportsionaalseid

vahendeid juba toimivat suplusala täiendavate lahenduse haldamiseks. Seega ei ole ka nt

finantsvahendid tegevuse korrektseks elluviimiseks/jätkamiseks teadaolevalt takistavaks

teguriks. DP (selle algatamisel ja korrektsel menetlemisel) loob aluse pikaajalise ja

funktsionaalselt vastavasse asupaika sobiva maakasutuse jätkamiseks.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

4.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument

teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende

kehtestamise tasandit

Teadaolevalt puuduvad sellised strateegilised kavad (mh arengudokumendid), mille elluviimist

ehk seatud eesmärke (mh valdkondlikud, nt väärtuslik maastike) kavandatav tegevus võiks

eelkõige negatiivselt mõjutada. Kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist (ptk 1 baasil)

arvestades ei takistata teiste ümbruskonna kinnistute senist maakasutust ega looda eeldusi

olulise negatiivse olustiku tekkeks ka tulevikus.

Seoseid planeeritava tegevuse ja strateegiliste planeerimisdokumentide vahel on arvestatud ka

juba ptk 4.1 esitatud teabes. DP loob DP kava (vt ptk 1) edasisel võimalikul menetlusel

juriidiliselt korrektsed seosed ka kõrgemate strateegiliste

dokumentidega/arengudokumentidega (vt ptk 2.1; mh nende korraliseks üle vaatamiseks või

tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane sisend)) ning võimaldab menetleda tegevuse

elluviimiseks/jätkamiseks vajalikke tegevuslubasid piisava täpsusastmega.

4.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

Detailplaneeringu kava edasine menetlus on eelnevate alampeatükkide alusel asjakohane

vastavas kohas (sh johtuvalt ka ptk 2.1 kirjeldatud seostest ÜP maakasutuslike

eesmärkidega/võimalustega paikkonnas laiemalt, neid kahjustamata). Käesoleva DP

menetlustasandi puhul puuduvad samas olulised seosed keskkonnakaalutluste integreerimisel

teistesse valdkondadesse, juhindudes ka alljärgnevast teabest.

DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP menetlus otseseks vahendiks nt riiklike

keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestaks planeerimise protsess riiklike

normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. DP edasise menetluse käik võimaldab

mh tulevikus vastavaid teisi kavasid või dokumente ajakohastada teemakohase (tegevuse

pikaajaline toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate materjalide korraliste

ülevaatuste perioodidel). See tähendab, et näiteks kõrgemates strateegilistes dokumentides on

võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh keskkonnakaalutluste edasisel integreerimisel)

aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist.

19 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

4.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või

veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu

keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – vastav DP menetlus ei ole otseselt seotud jäätmekäitluse

või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega. Küll aga

peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP koostamisprotsessi, kui

planeering algatatakse) DP protsess riiklike normatiividega (kujundatud tulenevalt EL

nõuetest), toetudes sh ptk 1 ja 2 ning Eesti riigi õigusaktide regulatsioonile ja raamistikule.

4.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seonduda võivad

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist

ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh

kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust)

Käesolev peatükk jaotub omakorda üheksaks alampeatükiks. Vastavad ptk-d hõlmavad mh

järgnevaid teemasid (eraldiseisvalt või läbivalt):

 mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning kliimale

(sh oht keskkonnale);

 mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav

elanikkond);

 mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja

intensiivne maakasutus;

 mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;

 piiriülene mõju ja katastroofid.

4.5.1. Maa ja maakasutus

Ptk 1 ja 2 alusel paikneb DP kavaga hõlmatav ala pikaajalise ajalooga suplusalal, Tamula järve

kaldal. DP kava eesmärgiks on senisest paremini tagada suplusalaga seotud teenuste

(võimalikes tulevastes hoonetes) kättesaadavust/reguleeritavust, vastavalt ka kehtivatele

strateegilistele dokumentidele. Suplusranna aladele rajatistele (sh LSK § 42) lisaks hoonete

võimaldamine eeldab samas Tamula järve kalda ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemist

(LKS § 40; DP menetluse raames, selle algatamisel). Kui vastav taotlus (DP menetluse raames)

rahuldatakse Keskkonnaameti poolt, siis juba ptk 4.1 johtuvalt ei ole tegevusel endal

negatiivseid seoseid ala või selle piirkonna maa ja maakasutuse mõjutamisega. Pigem on

seosed positiivsed.

Lähtuvalt LKS-le on veekogude kalda kaitse eesmärk kaldal asuvate looduskoosluste

säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava

asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Veekogu kalda

ehituskeeluvöönd – vastavalt ptk 1 on vajalik ehituskeeluvööndi vähendamist analüüsida

üldistatult PK 1 alal (vt joonis 1.2, ptk 1) 25 m ulatuses ning PK 2 alal samuti 25 m ulatuses.

Järgnevalt on esitatud looduskaitseseaduse § 40 lg 1 teemade (kalda kaitse eesmärkide

suhestumine kaldal asuvate looduskoosluste säilitamise, inimtegevusest lähtuva kahjuliku

mõju piiramise, kalda eripära arvestava asustuse suunamise ning seal vaba liikumise ja

juurdepääsu tagamine) eelanalüüs. Analüüsitud teemavaldkondade järgselt on toodud ka

koondjäreldus (tegevuse kaalutavuse osas LKS § 40 lg 1 mõistes).

20 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine ei ole tegevuse puhul ohustatud, kuivõrd ptk 1

kirjeldatud alad PK 1 ja PK 2 asuvad juba piirkonnas, kus on pika-ajaliselt paiknenud

supelrand. St tehniliselt lisatakse supelranna rajatiste vahele/juurde hoonestust (ptk 1 alusel ka

muudetakse ühe rajatise funktsiooni), mis on mõeldud supelranna teenindamiseks. Ptk 1 alusel

ei saa eeldada vastavate hoonete kasutusest ohtu järve ranna kallastel asuvatele

looduskooslustele (mh nende säilimise perspektiivile). Kokkuvõttes puudub negatiivne

(ebasoodne) mõju kaldal asuvate looduskoosluste säilitamisele.

Reljeef ̶ Maa- ja Ruumiameti üleujutusalade rakenduse (2025) järgi on iga 10 a tagant

(tõenäosusega) toimuda võiva üleujutuse (Tamula järvega seonduv) abs kõrgus ulatuda 70,68

m, 50 a tagant 70,97 m, 100 a tagant 71,07 m. Ptk 1 esitatud alade järgi on PK 1 maapinna abs

kõrgused 70,5 kuni 71 m ning PK 2 puhul 70 – 70,5 m. Olemasolev rannakohviku põranda

kõrgus 70,95 abs ja uute võimalike hoonete (vaiadel vms lahendused, vt ptk 1) põrand

kavandatud 71,2 m abs kõrgusele. Kavandatav tegevus ei muuda piirkonna reljeefi ei

tegevusega seotud ehitiste rajamisel ega ka tulevikus (ehitiste tehnilised lahendused ei ohusta

ranna kalda püsivust). Kokkuvõttes puudub negatiivne (ebasoodne) mõju reljeefile.

Kõlvikute ja kinnisasjade piirid ̶ ptk 1 kirjeldatud alad PK 1 ja PK 2 asuvad juba piirkonnas,

kus on pika-ajaliselt paiknenud supelrand. Planeeritavad tegevused ei eelda kõlvikute

ümberkujundamist ega ka kinnisasjade piiride muutmist. Kokkuvõttes puudub negatiivne

(ebasoodne) mõju kõlvikute ja kinnisasjade piiridele.

Olemasolevad teed ja tehnovõrgud – planeeringualale, sh Tamula supelrand kinnistule,

ulatuvad Karja tänav, Tartu tänav ja Vee tänav, mille kaudu on alale juurdepääs tagatud.

Praegusele rajatisele (rannabangalo ehk rannakohvik) on juba loodud liitumine ühisveevärgi-

ja kanalisatsiooniga ning elektriga. Seega on arenduskavaga kinnistu ääres olemas nii teed kui

ka vajalikud tehnovõrgud ning kalda kaitse eesmärkidega otseseid vastuolusid põhjustavaid

rajatisi ei ole või täiendavalt juurde ei kavandata. Kokkuvõttes puudub negatiivse (ebasoodne)

mõju eeldus tulenevalt ligipääsudest ja tehnovõrkudest.

Väljakujunenud asustus ̶ DP kava ala asub piirkonnas, kus on juba väljakujunenud asustus

ning DP kava ala kava ei muuda seda asustusmustrit ehk sobitub piirkonda. Ptk-st 2.1 nähtub,

et kehtivat ÜP-d täiendab mh Võru linna arengukava 2017–2035 (2017 - 2024), kus on mh

kirjeldatud Tamula järve kaldaala korrastamise ja arendamise prioriteetsust (lähtudes

omavalitsuse taristust, mh Võru linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava

aastateks 2019–2031 (2019). Linna arengukava järgib ka Võru maakonna arengustrateegia

2035+ (2023) suundi, kus kultuuri ja eripärade valdkonnas on käsitletud ka turismisektorit.

Kokkuvõttes puudub negatiivse (ebasoodne) mõju eeldus tulenevalt väljakujunenud asustusest

ja selle suhestumisest Tamula järve kaldavööndisse.

Vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine – ptk 1 kirjeldatud alad PK 1 ja PK 2 asuvad juba

piirkonnas, kus on pika-ajaliselt paiknenud supelrand. St tehniliselt lisatakse supelranna

rajatiste vahele/juurde hoonestust (ptk 1 alusel ka muudetakse ühe rajatise funktsiooni), mis on

mõeldud supelranna teenindamiseks. Vastavad tegevused ei takista vaba liikumist ega ka

juurdepääsu veele või ülejäänud kalda-aladele. Kokkuvõttes puudub negatiivne (ebasoodne)

mõju vabale liikumisele ja juurdepääsule.

Koondkokkuvõte - LKS § 40 lg 1 järgselt eelanalüüsitud teemavaldkonnad ei andnud ühelgi

juhul negatiivset vastet, st kalda kaitse eesmärkide negatiivset mõjutamist ei saa tegevuse

21 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

tulevasel lubamisel eeldada. Lõpliku seisukoha kujundab planeerimisprotsessi algatamisel

planeerimisprotsessis juba Keskkonnaamet (lähtuvalt LKS seatud parameetritest).

Vastava teemavaldkonna osas, kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja

KSH protsessi algatamise vajadust.

4.5.2. Maastik (sh pinnavormid)

Ptk 1 ja 2 alusel paikneb DP kavaga hõlmatav ala pikaajalise ajalooga suplusalal, Tamula järve

kaldal. DP kava eesmärgiks on senisest paremini tagada suplusalaga seotud teenuste

(võimalikes tulevastes hoonetes) kättesaadavust/reguleeritavust, vastavalt ka kehtivatele

strateegilistele dokumentidele. Ptk 1 alusel ei ole ette näha maastiku ja selle vormide olulist

(negatiivset) muutmist vastavatel aladel.

4.5.3. Maavarade kasutus

Projektalale ei jää maardlaid. DP kava ala arendamisel kasutatakse maavarasid eelkõige

ehitustegevuse käigus. Maavarade ressursside (nt ehitusmaavarad) kasutamist kavandatav

tegevus ei kitsenda, maavarasid kavandatakse kasutada eesmärgipäraselt ja säästlikult. St ei

looda materjali defitsiiti ning seega ei kitsenda maavaravarude üldist kasutust neile, kes

vastavaid maavarasid täiendavalt tarbida võiksid ja sooviksid.

4.5.4. Muld ja pinnas, ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning

jäätmeteke

Ptk 1, 2.1 ja 2.2 ning 4.1 ja 4.5.1 esitatud teabest saab järelda, et mullastik ja pinnas ei sea

arendustegevusele ebaproportsionaalseid väljakutseid ning annab võimaluse arendada

suplusalaga seotud hoonestust ning seda kasutada ilma oluliste negatiivsete ressursikuludeta

ning jääkide ja heidete tekketa. Tegevuste käigus ei teki jäätmeid, mille reeglite kohaseks

käitlemiseks ei oleks ressursse või toimivaid lahendusi. Mistõttu täiendavaid ohufaktoreid

siinkohal välja tuua ei saa. Seega kavandatav tegevus ei mõjuta asjakohase teemavaldkonnaga

seotud aspekte negatiivselt (tulenevalt ka taustainfost ptk-ides 1 ja 2).

4.5.5. Märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad ning veestik (sh

põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale

DP kavaga kaetud alade puhul on tegemist ametliku suplusala osaga, mille ümbruskonnas

puuduvad ka maismaa märgalad/niidud/vääriselupaigad. Tegevuse iseloomu (vt ptk 1) tõttu ei

ole asjakohane eeldada negatiivseid mõjusid (sh ohte) põhjaveele (kvaliteet/ressurss) ning

merekeskkonnale. DP kavaga seonduvad tegevused on otseses puutumuses Tamula järvega,

mida on omakorda arvestatud juba ptk 3 ja 4.5.1 (käsitletud ka veekogu kalda kaitse-

eesmärkidega seonduvat), kus negatiivsete mõjude avaldumise aspekte ei fikseeritud. Lõpliku

seisukoha (kalda ehituskeeluvööndi lubatavuse osas) kujundab planeerimisprotsessi

algatamisel planeerimisprotsessis juba Keskkonnaamet (lähtuvalt LKS seatud parameetritest).

4.5.6. Õhk ja kliima (sh oht keskkonnale)

Kavandataval tegevusel ei ole olulist mõju piirkondlikule õhule ja kliimale. Planeeringu kavaga

(ptk 1) ettenähtud ehitised ja tehnilised lahendused vastavad kogutud andmete alusel seadustest

tulenevatele nõuetele, st ei ohustata keskkonda. Samuti ei ole tegevuse tulemusel põhjust

22 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

eeldada nt soojasaarte efekti teket (esineb nt mastaapsete kõvakattega alade korral) või selle

mastaabi suurenemist paikkonnas, kuivõrd ei suurendata sellisel määral kõvakattega alade

mahtu. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi

algatamise vajadust.

4.5.7. Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid

DP kava ala ei asu rohevõrgustikul, kuid külgneb sellega (Tamula järve võtmes). DP kavaga

seonduvad tegevused on otseses puutumuses Tamula järvega, mida on omakorda arvestatud

juba ptk 3 ja 4.5.1, kus negatiivsete mõjude avaldumise aspekte ei fikseeritud. Lõpliku

seisukoha (kalda ehituskeeluvööndi lubatavuse osas) kujundab planeerimisprotsessi

algatamisel planeerimisprotsessis juba Keskkonnaamet (lähtuvalt LKS seatud parameetritest).

Ptk 2.2 alusel on ranna paikkonnaga, mitte otseselt planeeritud tegevuste aladega (vt ptk 1,

joonis 1.2), üldiselt seostatavad nahkhiired. Seega nahkhiirte tõttu piirkonnas tuleb ehitustööde

ajal (eelkõige juunist kuni augusti keskpaigani) jälgida, et nahkhiired ei ole ehitatavatesse

hoonetesse või ehitusmaterjalide vahele end sisse seadnud. Ehk, kui tööde käigus avastatakse

nahkhiir(i), siis ei ole lubatud neid häirida ja leiust teavitada Keskkonnaametit riigiinfo

telefonil 1247.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat (tingimus/suunis, mida

järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust):

 Nahkhiirte tõttu piirkonnas tuleb ehitustööde ajal (eelkõige juunist kuni augusti

keskpaigani) jälgida, et nahkhiired ei ole ehitatavatesse hoonetesse või

ehitusmaterjalide vahele end sisse seadnud. Kui tööde käigus avastatakse nahkhiir(i),

siis ei ole lubatud neid häirida ja leiust teavitada Keskkonnaametit riigiinfo telefonil

1247.

4.5.8. Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline

ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised

väärtused (vastupanuvõime) – mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja

lõhn

Ptk 1 ja 2 alusel paikneb DP kavaga hõlmatav ala pikaajalise ajalooga suplusalal, Tamula järve

kaldal (Võru linnas, tiheasustusala). DP kava eesmärgiks on senisest paremini tagada

suplusalaga seotud teenuste (võimalikes tulevastes hoonetes) kättesaadavust/reguleeritavust,

vastavalt ka kehtivatele strateegilistele dokumentidele.

DP kava alade asetust ja tegevusi (vt ptk 1) arvestades ei seata ohtu inimeste tervist ja heaolu

(suplusalal ega ka selle ümbruskonnas). Puuduvad seosed kultuuripärandi ja muude sarnaste

väärtuste mõjutamise eeldustega. Tegevus ei lisa senisele suplusranna alale või selle

naabruskonda tegureid, mis omakorda saaksid ohtu (mh müra, vibratsiooni, valguse, soojus,

lõhna ja kiirguse läbi) seada inimeste tervist, heaolu jms väärtusi/tegureid. Kokkuvõtvalt ei

tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise vajadust.

23 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

4.5.9. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe)

ega ka piiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda,

arvestades mh tegevuse mastaabiga. Kokkuvõtvalt ei ole ette näha negatiivsete (ebasoodsate)

mõjude avaldumist.

4.6. KSH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised

Lähtudes ptk 3.1 ̶ 3.3 ning 4.1 – 4.5 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse

keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamisel ja rakendamisel ette näha.

Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole vajadust

KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada ptk 4.5.7

välja toodud tingimust/suunist mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat/ohutumat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta

siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6), kui need tuvastatakse. Ptk 3 valdkonna (Natura 2000 alade kaitse-

eesmärkidele mõjude ohtu ei tuvastatud) tõttu on asjaomase asutusena esile toodav

Keskkonnaamet. Ptk 4.5.1 esitatu osas on kõige suurem kokkupuutekoht planeeritaval

veekogude kallastega seonduvalt samuti Keskkonnaametiga. Samas LKS reguleerib juba

vägagi selgelt, et vastavas teemavaldkonnas lõpliku seisukoha kujundab planeerimisprotsessi

algatamisel planeerimisprotsessis juba Keskkonnaamet (lähtuvalt LKS seatud parameetritest).

Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik korraldamine on

siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (kohaliku omavalitsuse)

pädevuses. Laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti

formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Võru Linnavalitsus)

kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike

seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh

seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine

on kohaliku omavalitsuse (Võru Linnavalitsus) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka

käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste

üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on

seatud), seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).

24 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Kokkuvõte

KSH eelhinnangu objektiks oli Võru maakonnas, Võru linnas, Tamula supelranna

(91901:008:0035) kinnistu DP kava. Vastaval asukohal asub pikaajaliselt kasutatud avalik

ranna-ala (mh koostatud dokument „Tamula järve suplusvee profiil“ (Terviseamet, 2011)). DP

kava eesmärgiks on senisest paremini tagada suplusalaga seotud teenuste (võimalikes

tulevastes hoonetes) kättesaadavust/reguleeritavust. Suplusranna aladele rajatistele (sh LSK §

42) lisaks hoonete võimaldamine eeldab samas Tamula järve kalda ehituskeeluvööndi

vähendamise taotlemist (LKS § 40; DP menetluse raames, selle algatamisel), vt täpsemalt ptk

1.

Juhindudes DP kavast (ptk 1) ning selle ümbruskonna kohta koondatud andmetest (ptk 1 ja 2)

saab kokku võtta mõjude eelduste ehk KSH vajaduse analüüsi (ptk 3 (Natura 2000 alade kaitse-

eesmärkidele mõjude ohtu ei tuvastatud) ja 4) tulemused järgnevalt. Tulemused – lähtudes ptk

3.3 ning 4.6 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju avaldumist

strateegilise dokumendi koostamisel ja rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub

Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi

algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada ptk ptk 4.5.7 välja

toodud tingimust/suunist mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat/ohutumat

korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6), kui need tuvastatakse. Ptk 3 valdkonna (Natura 2000 alade kaitse-

eesmärkidele mõjude ohtu ei tuvastatud) tõttu on asjaomase asutusena esile toodav

Keskkonnaamet. Ptk 4.5.1 esitatu osas on kõige suurem kokkupuutekoht planeeritaval

veekogude kallastega seonduvalt samuti Keskkonnaametiga. Samas LKS reguleerib juba

vägagi selgelt, et vastavas teemavaldkonnas lõpliku seisukoha kujundab planeerimisprotsessi

algatamisel planeerimisprotsessis juba Keskkonnaamet (lähtuvalt LKS seatud parameetritest).

Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik korraldamine on

siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (kohaliku omavalitsuse)

pädevuses. Laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti

formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Võru Linnavalitsus)

kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike

seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh

seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine

on kohaliku omavalitsuse (Võru Linnavalitsus) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka

käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste

üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on

seatud), seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).

25 Tamula supelranna (91901:008:0035) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Kasutatud allikad

Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba

teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):

 Eelhindamine KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura

eelhindamine. Riin Kutsar, 2015.

 Eelhindamise KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine.

Riin Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018.

 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur (14.03.2025).

 Eesti pinnase radooniriski kaart. Eesti Geoloogiateenistus, 2023

(https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e0

4458dc875375e) viimati vaadatud 20.01.2025.

 Eesti väikejärvede batümeetriline seire 2022. Tallinna Ülikooli Ökoloogia Keskus,

2024.

 Ehitisregister (https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/building/220537224), 04.03.2025.

 Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. Vabariigi

Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615.

 Hüdroloogiline aastaraamat 2023. Keskkonnaagentuur, 2023.

 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Kliimaministeerium, 2022.

 Kalastiku ja püügivahendite efektiivsuse uuring Eesti väikejärvedes 2014. Eesti

Maaülikool, Põllumajandus- ja Keskkonnainstituut, 2014.

 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Avaldamismärge: RT

I, 11.06.2024, 7.

 Keskkonnaportaal, https://register.keskkonnaportaal.ee/, 14.03.2025.

 Kultuurimälestiste register (https://register.muinas.ee/), 2025.

 Maa- ja Ruumiameti kaardirakendused (https://maaruum.ee/), 2025.

 Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava, Keskkonnaamet ja

Keskkonnaagentuur, 2017.

 Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised

elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. Euroopa

Komisjon, 2021.

 Tamula järve hoiuala ja Vagula järve hoiuala kaitsekorralduskava. Keskkonnaamet,

2024.

 Tamula promenaadi rajatise ümberehituse projekt. Makespace OÜ, 2024.

 Võru linna arengukava 2017–2035. OÜ Cumulus Consulting, 2017.

 Võru linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019–2031 OÜ

Keskkonnalahendused, 2019.

 Võru linna üldplaneering. OÜ Hendrikson & Ko, 2009.

 Võru linna üldplaneeringu protsessi ja planeeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruanne. OÜ Hendrikson & Ko, 2009.

 Võru maakonna arengustrateegia 2035+. SA Võrumaa Arenduskeskus, 2023.

 Võru maakonnaplaneering 2030+. OÜ Hendrikson & Ko, 2018.

 Võru maakonnas asuvate Tamula ja Vagula järvede vahelise kanali korrastamise vee-

erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamine. Alkranel OÜ, 2009.

 Üleujutuste ohjamise ettevalmistamiseks vajalikud muudatused õigusaktides. EV

Keskkonnaministeerium, Tallinn. Sults, Ü. ja Mugra, T., 2006.