Kiri

Jõelähtme valla Ihasalu küla joogivee radionukliidide sisaldusest tarbijate tervisele tuleneva mõju hinnang

Alar Polt Kliima- ja kiirgusosakonna kiirgusseire büroo

Keskkonnaamet

Tallinn 2025

lk. 1 ( 7 )

Sisukord

1. Ülesande püstitus 2. Lähteandmed 3. Joogivee tarbimisest saadavad kiirgusdoosid elanike eri vanuserühmadele 4. Joogivee tarbijate arv vanusegruppide lõikes 5. Jõelähtme valla Ihasalu küla joogivee radionukliidide sisaldusest tingitud stohhastiliste

tervisekahjustuste riski hinnang 6. Viited

lk. 2 ( 7 )

1. Ülesande püstitus

Eestis joogiveena tarvitatava vee kvaliteedinõuded on kehtestatud sotsiaalministri 24. septembri 2019. a määrusega nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“. Nimetatud määrus on kehtestatud „Veeseaduse“ paragrahvi 85 lõike 2, § 853 lõike 2, § 854 lõike 6 ja § 857 lõike 4 alusel ning tagab Eestis kehtivate joogivee kvaliteedinõuete, veevarustussüsteemi riskihindamise- ja juhtimise, tarbimiskoha veevärgi riskihindamise ning joogivee kvaliteedinäitajate piirväärtuste järgimise nõuetest tehtavate erandite kohaldamise tingimuste ja korra vastavuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2020/2184/EL ja 2013/51/EURATOM nõuetele.

Määruse nr 61 paragrahv 7 „Radioloogilised kvaliteedinäitajad“ sätestab radioloogilise näitajana indikatiivdoosi väärtuse 0,10 mSv (millisiivertit). Mõeldud on ühe inimese poolt joogivee tarbimisest saadavat oodatavat efektiivdoosi, kui tarbimine toimub aasta jooksul.

Paragrahvi 3 „Joogivee kvaliteet“ lõige 2: „Joogivee mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad, keemilised kvaliteedinäitajad ja indikaatorid (organoleptilisi omadusi mõjutavad ja üldist reostust iseloomustavad näitajad) ei tohi ületada käesoleva määruse §-des 4-6 ning § 121 lõikes 2 sätestatud piirsisaldusi ja §-s 7 sätestatud parameetri kontrollväärtusi, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimustel.“ (Esile toodud on käesoleva hinnangu seisukohalt oluline teksti osa.)

Paragrahvi 3 lõige 3: „Joogiveele esitatud piirsisalduste või parameetri kontrollväärtuste ületamisel korraldab Terviseamet terviseriski hindamise, vajaduse korral koostöös ekspertidega, ja inimese tervise kaitsmise vajaduse korral abinõude programmi väljatöötamise, mille kulud katab joogiveekäitleja, kui joogivee kvaliteedi halvenemine on tingitud joogivee käitleja tegevusest. Kui lubatust kõrgemate näitajate puhul ei kaasne ohtu inimese tervisele, võib seda vett kasutada joogivee otstarbeks.“

Käesolev töö on osa nimetatud terviseriski hinnangust. Eesmärgiks on Ihasalu küla joogivee radioloogilise analüüsi tulemuste alusel hinnata inimeste hulka, kellel antud vee joogiveena tarbimine võib põhjustada vähki haigestumist (sealhulgas nii surmaga lõppevat kui ka ravile alluvat) või järeltulijatel kaasasündinud väärarenguid. Teiste sõnadega, töö eesmärgiks on hinnata ohu ulatust.

Käesolevas töös ei käsitleta antud olukorra säilitamise või selle muutmise vajaduse üle otsustamise jaoks olulisi sotsiaalmajanduslikke ja sotsiaalpsühholoogilisi aspekte.

2. Lähteandmed

OÜ Loo Vesi on edastanud Keskkonnaameti kliima- ja kiirgusosakonnale andmed Ihasalu küla joogivee radioloogiliste parameetrite mõõtetulemuste kohta (tabel 1).

lk. 3 ( 7 )

Tabel 1. Ihasalu küla joogivee radioloogilise uuringu tulemused.

jrk nr

proovivõtu koht proovivõtu aeg labor Ra-226 Bq/l

Ra-228 Bq/l

oodatav efektiivdoos

mSv

1 Ihasalu küla Metsahundi elamu 2024 TÜ 0,507±0,056 0,358±0,058 0,284±0,031

Märkus: TÜ – Tartu Ülikooli Katsekoja Tuumaspektroskoopia labor

3. Joogivee tarbimisest saadavad kiirgusdoosid elanike eri vanuserühmadele

Rahvusvaheline Kiirguskaitsekomisjon (ICRP) on töötanud välja erinevate radionukliidide sissevõtust saadavate kiirgusdooside doosikoefitsiendid eri vanuserühmadele. Eestis on doosikoefitsiendid ära toodud keskkonnaministri 14.10.2022. a määruses nr 48 „Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord, kiirgus- ja koefaktori väärtused ning radionukliidide sissevõtust põhjustatud dooside hindamiseks kasutatavate doosikoefitsientide väärtused“.

Tabel 2. Raadiumi isotoopide Ra-226 ja Ra-228 sissevõtust põhjustatud dooside doosikoefitsiendid (keskkonnaministri määrus nr 48) ning eri vanusegruppide poolt ööpäevas joodava vee kogused (Joogivee radioaktiivsusest põhjustatud terviseriski hinnang. Kiirguskeskus. Tallinn 2005).

vanusegrupp (aastad) Ra-226 Sv/Bq Ra-228 Sv/Bq joodava vee kogus ööpäevas (l)

vanus<1 4,7·10-6 3,0·10-5 0,5

1<vanus<2 9,6·10-7 5,7·10-6 0,75

2<vanus<7 6,2·10-7 3,4·10-6 0,75

7<vanus<12 8,0·10-7 3,9·10-6 1

12<vanus<17 1,5·10-6 5,3·10-6 1,5

vanus>17 2,8·10-7 6,9·10-7 2

Toodud andmete alusel on arvutatud Ihasalu küla joogivee tarbimisest aasta jooksul põhjustatud oodatavad efektiivdoosid eri vanuserühmadesse kuuluvatele inimestele.

Radionukliidi poolt joogivees põhjustatav oodatav efektiivdoos on arvutatud järgmise valemiga:

ERa-226 = CRa-226 × h(g)Ra-226 × q × 1000,

ERa-228 = CRa-228 × h(g)Ra-228 × q × 1000

ERa-226,228 – vastava radionukliidi aastase tarbimise põhjustatav oodatav efektiivdoos, mSv CRa-226 – Ra-226 aktiivsuskontsentratsioon vees, Bq/l CRa-228 – Ra-228 aktiivsuskontsentratsioon vees, Bq/l h(g)Ra-226,228 – elanike eri vanuserühmade g efektiivdoosi koefitsiendid h(g) raadiumi nukliidide sissesöömisel, Sv/Bq q – aastas tarbitava vee hulk, l

lk. 4 ( 7 )

Oodatava efektiivdoosi koguväärtus on arvutatud valemiga:

Ekogu = ERa-226 + ERa-228, mSv

Tulemused on toodud tabelis 3.

Tabel 3. Ihasalu küla joogivee aastasest tarbimisest saadavad oodatavad efektiivdoosid eri vanusegruppide esindajatele.

vanusegruppi kuuluva inimese oodatav efektiivdoos mSv

<1 1-2 2-7 7-12 12-17 >17

Ihasalu küla joogivesi 2,395 0,692 0,419 0,658 1,455 0,284

4. Joogivee tarbijate arv vanusegruppide lõikes

Et hinnata joogivee radioaktiivsuse mõju ulatust joogivee tarbijate eri vanusegruppidele, on vaja teada nende vanusegruppide suurust. OÜ Loo Vesi andmetel on Ihasalu küla joogivee tarbijate koguarv 50 inimest. Elanike vanuseline koosseis ei ole täpselt teada, kuid Statistikaamet on välja töötanud mudeli, mis võimaldab Eesti rahvaarvu ja vanuselist koosseisu hinnata kuni 2080. aastani. Statistikaameti interaktiivne andmebaas annab 2025. aasta Eesti elanike jagunemise vanusegruppidesse järgnevalt:

Tabel 4. Mudel RV086: Prognoositav rahvaarv vanuse ja soo järgi, 2025

vanusegrupp protsent rahvaarvust

vanus<1 0,974089 %

1<vanus<2 0,991657 %

2<vanus<7 5,222328 %

7<vanus<12 5,340833 %

12<vanus<17 5,749202 %

vanus>17 81,721891 %

Tabel 5. Ihasalu küla joogivee tarbijate eeldatav arv vanusegruppide lõikes:

tarbijate koguarv

tarbijate arv vanusegrupis

<1 1-2 2-7 7-12 12-17 >17

Ihasalu küla joogivesi 50 0 0 3 3 3 41

5. Ihasalu küla joogivee radionukliidide sisaldusest tingitud stohhastiliste tervisekahjustuste riski hinnang

Stohhastiliste tervisekahjustuste s.o. vähi ja pärilikkuse defektide tekkimise riski hindamiseks kasutatakse Rahvusvahelise Kiirguskaitsekomisjoni poolt väljatöötatud nominaalseid tõenäosuskoefitsiente (ICRP. 1991 Publication 60), mida väljendatakse eluaja jooksul raske

lk. 5 ( 7 )

tervisekahjustuse tekkimise tõenäosusega efektiivdoosi ühiku kohta (tabel 6).

Tabel 6. Stohhastiliste efektide tõenäosuskordajad.

Tõenäosuskordaja (×10-5 mSv-1)

surmaga lõppev vähk mittesurmav vähk rasked pärilikud defektid kokku

5,0 1,0 1,3 7,3

Allpool on kasutatud summaarset tõenäosuskordajat PT = 7,3·10-5/mSv.

Stohhastilise tervisekahjustuse tekkimise risk R(g) inimesele on eeltoodud tõenäosuskordaja ja isiku poolt saadava oodatava efektiivdoosi korrutis.

R(g) = PT × E(g)

PT – stohhastiliste tervisekahjustuste tekkimise summaarne tõenäosuskordaja E(g) – inimrühma g esindaja poolt saadav oodatav efektiivdoos, mSv (tabel 3)

Tabel 7. Stohhastilise tervisekahjustuse tekkimise individuaalne risk Ihasalu küla joogivee tarbimisest vanusegruppide lõikes:

Stohhastilise tervisekahjustuse risk sõltuvalt vanusest

<1 1-2 2-7 7-12 12-17 >17

Ihasalu küla joogivesi 0,000175 0,0000505 0,0000306 0,0000480 0,000106 0,0000207

Inimeste arv inimrühmas N(g), kellel on eluaja jooksul oodatav stohhastilise iseloomuga tervisekahjustuse tekkimine antud kiirgusdoosi toimel, on arvutatud järgmise valemiga:

N(g) = R(g) × n(g)

n(g) – oodatava efektiivdoosi E(g) saanud inimeste arv (tarbijate arv vanusegrupis g, tabel 5)

Tulemused on toodud tabelis 8.

Tabel 8. Ihasalu küla joogivee looduslike radioaktiivsete lisandite tõttu stohhastilise iseloomuga tervisekahjustusi saavate inimeste tõenäolise arvu hinnang vanusegruppide kaupa.

tarbijate koguarv

tarbijate arv, kellel oodatavalt tekib stohhastiline tervisekahjustus

vanus vee tarbimise ajal

<1 1-2 2-7 7-12 12-17 >17

Ihasalu küla joogivesi 50 0 0 0,000080 0,000128 0,000305 0,00085

Tabelis 8 toodud tulemustest on näha, et Ihasalu küla joogivee tarbijate hulk on liialt väike, et oleks tõenäoline antud piirkonna mistahes vanusegruppi kuuluva elaniku vähki haigestumine eluaja jooksul või raskete väärarengute avaldumine järglastel saadava kiirgusdoosi tagajärjel. Summaarselt üle vanusegruppide tuleb stohhastilise iseloomuga tervisekahjustusi saavate inimeste arvuks 0,0015.

lk. 6 ( 7 )

Juhime siinkohal tähelepanu asjaolule, et kollektiivsete mõjude arvutamisel tuleb arvutustulemust tõlgendada kui tõenäosusjaotuse maksimumi asukohta. Reaalsuses ei saa haigestuda 0,0015 inimest. Tulemus peab olema täisarv. Ihasalu küla joogivee radioloogilise mõju tõttu eluaja jooksul vähki haigestuvate inimeste arv on suurima tõenäosusega null.

6. Viited

1. Sotsiaalministri 24. septembri 2019. a määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/126092019002?leiaKehtiv).

2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/2184 olmevee kvaliteedi kohta (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32020L2184).

3. Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2013/51/EURATOM (https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX:32013L0051).

4. Keskkonnaministri 2022. a. määrus nr 48 „Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord, kiirgus- ja koefaktori väärtused ning radionukliidide sissevõtust põhjustatud dooside hindamiseks kasutatavate doosikoefitsientide väärtused“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/118102022005).

5. Kiirguskeskus, 2005, „Joogivee radioaktiivsusest põhjustatud terviseriski hinnang. Aruanne töövõtulepinguga nr 9.3-4/1110 26. oktoobrist 2005 tellitud uurimustöö täitmisest.“ (https://dspace.ut.ee/bitstreams/71083443-cafe-4385-938f-815813968146/download).

6. Statistikaamet. Rahvastiku interaktiivne andmebaas (https://andmed.stat.ee/et/stat/Lepetatud_tabelid__Rahvastik.Arhiiv__Rahvastikun%C3%A4 itajad%20ja%20koosseis.%20Arhiiv/RV086).

7. ICRP. 1991. 1990 Recommendations of the International Commission on the Radiological Protection. ICRP Publication 60.

lk. 7 ( 7 )

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 18.03.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 17.03.2030

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 17

Teabevaldaja: Keskkonnaamet

Ain Mutli

Loo Vesi OÜ

[email protected]

Teie 06.03.2025

Meie 18.03.2025 nr 11-6/25/4535-2

Joogivee radionukliidide sisaldusest tuleneva

mõju hinnangud

Austatud Ain Mutli

Käesolevaga saadame Teile Jõelähtme valla Rebala küla ja Ihasalu küla veevärkide joogivee

radionukliidide sisaldusest tarbijate tervisele tuleneva mõju hinnangud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Monika Lepasson

juhataja

kliima- ja kiirgusosakond

Lisa: hinnangud – 2 faili

Alar Polt 664 4912

[email protected]

Jõelähtme valla Rebala küla joogivee radionukliidide sisaldusest tarbijate tervisele tuleneva mõju hinnang

Alar Polt Kliima- ja kiirgusosakonna kiirgusseire büroo

Keskkonnaamet

Tallinn 2025

lk. 1 ( 7 )

Sisukord

1. Ülesande püstitus 2. Lähteandmed 3. Joogivee tarbimisest saadavad kiirgusdoosid elanike eri vanuserühmadele 4. Joogivee tarbijate arv vanusegruppide lõikes 5. Jõelähtme valla Rebala küla joogivee radionukliidide sisaldusest tingitud stohhastiliste

tervisekahjustuste riski hinnang 6. Viited

lk. 2 ( 7 )

1. Ülesande püstitus

Eestis joogiveena tarvitatava vee kvaliteedinõuded on kehtestatud sotsiaalministri 24. septembri 2019. a määrusega nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“. Nimetatud määrus on kehtestatud „Veeseaduse“ paragrahvi 85 lõike 2, § 853 lõike 2, § 854 lõike 6 ja § 857 lõike 4 alusel ning tagab Eestis kehtivate joogivee kvaliteedinõuete, veevarustussüsteemi riskihindamise- ja juhtimise, tarbimiskoha veevärgi riskihindamise ning joogivee kvaliteedinäitajate piirväärtuste järgimise nõuetest tehtavate erandite kohaldamise tingimuste ja korra vastavuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2020/2184/EL ja 2013/51/EURATOM nõuetele.

Määruse nr 61 paragrahv 7 „Radioloogilised kvaliteedinäitajad“ sätestab radioloogilise näitajana indikatiivdoosi väärtuse 0,10 mSv (millisiivertit). Mõeldud on ühe inimese poolt joogivee tarbimisest saadavat oodatavat efektiivdoosi, kui tarbimine toimub aasta jooksul.

Paragrahvi 3 „Joogivee kvaliteet“ lõige 2: „Joogivee mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad, keemilised kvaliteedinäitajad ja indikaatorid (organoleptilisi omadusi mõjutavad ja üldist reostust iseloomustavad näitajad) ei tohi ületada käesoleva määruse §-des 4-6 ning § 121 lõikes 2 sätestatud piirsisaldusi ja §-s 7 sätestatud parameetri kontrollväärtusi, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimustel.“ (Esile toodud on käesoleva hinnangu seisukohalt oluline teksti osa.)

Paragrahvi 3 lõige 3: „Joogiveele esitatud piirsisalduste või parameetri kontrollväärtuste ületamisel korraldab Terviseamet terviseriski hindamise, vajaduse korral koostöös ekspertidega, ja inimese tervise kaitsmise vajaduse korral abinõude programmi väljatöötamise, mille kulud katab joogiveekäitleja, kui joogivee kvaliteedi halvenemine on tingitud joogivee käitleja tegevusest. Kui lubatust kõrgemate näitajate puhul ei kaasne ohtu inimese tervisele, võib seda vett kasutada joogivee otstarbeks.“

Käesolev töö on osa nimetatud terviseriski hinnangust. Eesmärgiks on Rebala küla joogivee radioloogilise analüüsi tulemuste alusel hinnata inimeste hulka, kellel antud vee joogiveena tarbimine võib põhjustada vähki haigestumist (sealhulgas nii surmaga lõppevat kui ka ravile alluvat) või järeltulijatel kaasasündinud väärarenguid. Teiste sõnadega, töö eesmärgiks on hinnata ohu ulatust.

Käesolevas töös ei käsitleta antud olukorra säilitamise või selle muutmise vajaduse üle otsustamise jaoks olulisi sotsiaalmajanduslikke ja sotsiaalpsühholoogilisi aspekte.

2. Lähteandmed

OÜ Loo Vesi on edastanud Keskkonnaameti kliima- ja kiirgusosakonnale andmed Rebala küla joogivee radioloogiliste parameetrite mõõtetulemuste kohta (tabel 1).

lk. 3 ( 7 )

Tabel 1. Rebala küla joogivee radioloogilise uuringu tulemused.

jrk nr

proovivõtu koht proovivõtu aeg labor Ra-226 Bq/l

Ra-228 Bq/l

oodatav efektiivdoos

mSv

1 Rebala küla Kuuse tee elamu 2024 TÜ 0,788±0,048 0,716±0,078 0,522±0,040

Märkus: TÜ – Tartu Ülikooli Katsekoja Tuumaspektroskoopia labor

3. Joogivee tarbimisest saadavad kiirgusdoosid elanike eri vanuserühmadele

Rahvusvaheline Kiirguskaitsekomisjon (ICRP) on töötanud välja erinevate radionukliidide sissevõtust saadavate kiirgusdooside doosikoefitsiendid eri vanuserühmadele. Eestis on doosikoefitsiendid ära toodud keskkonnaministri 14.10.2022. a määruses nr 48 „Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord, kiirgus- ja koefaktori väärtused ning radionukliidide sissevõtust põhjustatud dooside hindamiseks kasutatavate doosikoefitsientide väärtused“.

Tabel 2. Raadiumi isotoopide Ra-226 ja Ra-228 sissevõtust põhjustatud dooside doosikoefitsiendid (keskkonnaministri määrus nr 48) ning eri vanusegruppide poolt ööpäevas joodava vee kogused (Joogivee radioaktiivsusest põhjustatud terviseriski hinnang. Kiirguskeskus. Tallinn 2005).

vanusegrupp (aastad) Ra-226 Sv/Bq Ra-228 Sv/Bq joodava vee kogus ööpäevas (l)

vanus<1 4,7·10-6 3,0·10-5 0,5

1<vanus<2 9,6·10-7 5,7·10-6 0,75

2<vanus<7 6,2·10-7 3,4·10-6 0,75

7<vanus<12 8,0·10-7 3,9·10-6 1

12<vanus<17 1,5·10-6 5,3·10-6 1,5

vanus>17 2,8·10-7 6,9·10-7 2

Toodud andmete alusel on arvutatud Rebala küla joogivee tarbimisest aasta jooksul põhjustatud oodatavad efektiivdoosid eri vanuserühmadesse kuuluvatele inimestele.

Radionukliidi poolt joogivees põhjustatav oodatav efektiivdoos on arvutatud järgmise valemiga:

ERa-226 = CRa-226 × h(g)Ra-226 × q × 1000,

ERa-228 = CRa-228 × h(g)Ra-228 × q × 1000

ERa-226,228 – vastava radionukliidi aastase tarbimise põhjustatav oodatav efektiivdoos, mSv CRa-226 – Ra-226 aktiivsuskontsentratsioon vees, Bq/l CRa-228 – Ra-228 aktiivsuskontsentratsioon vees, Bq/l h(g)Ra-226,228 – elanike eri vanuserühmade g efektiivdoosi koefitsiendid h(g) raadiumi nukliidide sissesöömisel, Sv/Bq q – aastas tarbitava vee hulk, l

lk. 4 ( 7 )

Oodatava efektiivdoosi koguväärtus on arvutatud valemiga:

Ekogu = ERa-226 + ERa-228, mSv

Tulemused on toodud tabelis 3.

Tabel 3. Rebala küla joogivee aastasest tarbimisest saadavad oodatavad efektiivdoosid eri vanusegruppide esindajatele.

vanusegruppi kuuluva inimese oodatav efektiivdoos mSv

<1 1-2 2-7 7-12 12-17 >17

Rebala küla joogivesi 4,596 1,324 0,800 1,249 2,725 0,522

4. Joogivee tarbijate arv vanusegruppide lõikes

Et hinnata joogivee radioaktiivsuse mõju ulatust joogivee tarbijate eri vanusegruppidele, on vaja teada nende vanusegruppide suurust. OÜ Loo Vesi andmetel on Rebala küla joogivee tarbijate koguarv 125 inimest. Elanike vanuseline koosseis ei ole täpselt teada, kuid Statistikaamet on välja töötanud mudeli, mis võimaldab Eesti rahvaarvu ja vanuselist koosseisu hinnata kuni 2080. aastani. Statistikaameti interaktiivne andmebaas annab 2025. aasta Eesti elanike jagunemise vanusegruppidesse järgnevalt:

Tabel 4. Mudel RV086: Prognoositav rahvaarv vanuse ja soo järgi, 2025

vanusegrupp protsent rahvaarvust

vanus<1 0,974089 %

1<vanus<2 0,991657 %

2<vanus<7 5,222328 %

7<vanus<12 5,340833 %

12<vanus<17 5,749202 %

vanus>17 81,721891 %

Tabel 5. Rebala küla joogivee tarbijate eeldatav arv vanusegruppide lõikes:

tarbijate koguarv

tarbijate arv vanusegrupis

<1 1-2 2-7 7-12 12-17 >17

Rebala küla joogivesi 125 1 1 7 7 7 102

5. Rebala küla joogivee radionukliidide sisaldusest tingitud stohhastiliste tervisekahjustuste riski hinnang

Stohhastiliste tervisekahjustuste s.o. vähi ja pärilikkuse defektide tekkimise riski hindamiseks kasutatakse Rahvusvahelise Kiirguskaitsekomisjoni poolt väljatöötatud nominaalseid tõenäosuskoefitsiente (ICRP. 1991 Publication 60), mida väljendatakse eluaja jooksul raske

lk. 5 ( 7 )

tervisekahjustuse tekkimise tõenäosusega efektiivdoosi ühiku kohta (tabel 6).

Tabel 6. Stohhastiliste efektide tõenäosuskordajad.

Tõenäosuskordaja (×10-5 mSv-1)

surmaga lõppev vähk mittesurmav vähk rasked pärilikud defektid kokku

5,0 1,0 1,3 7,3

Allpool on kasutatud summaarset tõenäosuskordajat PT = 7,3·10-5/mSv.

Stohhastilise tervisekahjustuse tekkimise risk R(g) inimesele on eeltoodud tõenäosuskordaja ja isiku poolt saadava oodatava efektiivdoosi korrutis.

R(g) = PT × E(g)

PT – stohhastiliste tervisekahjustuste tekkimise summaarne tõenäosuskordaja E(g) – inimrühma g esindaja poolt saadav oodatav efektiivdoos, mSv (tabel 3)

Tabel 7. Stohhastilise tervisekahjustuse tekkimise individuaalne risk Rebala küla joogivee tarbimisest vanusegruppide lõikes:

Stohhastilise tervisekahjustuse risk sõltuvalt vanusest

<1 1-2 2-7 7-12 12-17 >17

Rebala küla joogivesi 0,000336 0,0000967 0,0000584 0,0000912 0,000199 0,0000381

Inimeste arv inimrühmas N(g), kellel on eluaja jooksul oodatav stohhastilise iseloomuga tervisekahjustuse tekkimine antud kiirgusdoosi toimel, on arvutatud järgmise valemiga:

N(g) = R(g) × n(g)

n(g) – oodatava efektiivdoosi E(g) saanud inimeste arv (tarbijate arv vanusegrupis g, tabel 5)

Tulemused on toodud tabelis 8.

Tabel 8. Rebala küla joogivee looduslike radioaktiivsete lisandite tõttu stohhastilise iseloomuga tervisekahjustusi saavate inimeste tõenäolise arvu hinnang vanusegruppide kaupa.

tarbijate koguarv

tarbijate arv, kellel oodatavalt tekib stohhastiline tervisekahjustus

vanus vee tarbimise ajal

<1 1-2 2-7 7-12 12-17 >17

Rebala küla joogivesi 125 0,000336 0,0000967 0,000381 0,000609 0,00143 0,00389

Tabelis 8 toodud tulemustest on näha, et Rebala küla joogivee tarbijate hulk on liialt väike, et oleks tõenäoline antud piirkonna mistahes vanusegruppi kuuluva elaniku vähki haigestumine eluaja jooksul või raskete väärarengute avaldumine järglastel saadava kiirgusdoosi tagajärjel. Summaarselt üle vanusegruppide tuleb stohhastilise iseloomuga tervisekahjustusi saavate inimeste arvuks 0,0068.

lk. 6 ( 7 )

Juhime siinkohal tähelepanu asjaolule, et kollektiivsete mõjude arvutamisel tuleb arvutustulemust tõlgendada kui tõenäosusjaotuse maksimumi asukohta. Reaalsuses ei saa haigestuda 0,0068 inimest. Tulemus peab olema täisarv. Rebala küla joogivee radioloogilise mõju tõttu eluaja jooksul vähki haigestuvate inimeste arv on suurima tõenäosusega null.

6. Viited

1. Sotsiaalministri 24. septembri 2019. a määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/126092019002?leiaKehtiv).

2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/2184 olmevee kvaliteedi kohta (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32020L2184).

3. Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2013/51/EURATOM (https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX:32013L0051).

4. Keskkonnaministri 2022. a. määrus nr 48 „Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord, kiirgus- ja koefaktori väärtused ning radionukliidide sissevõtust põhjustatud dooside hindamiseks kasutatavate doosikoefitsientide väärtused“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/118102022005).

5. Kiirguskeskus, 2005, „Joogivee radioaktiivsusest põhjustatud terviseriski hinnang. Aruanne töövõtulepinguga nr 9.3-4/1110 26. oktoobrist 2005 tellitud uurimustöö täitmisest.“ (https://dspace.ut.ee/bitstreams/71083443-cafe-4385-938f-815813968146/download).

6. Statistikaamet. Rahvastiku interaktiivne andmebaas (https://andmed.stat.ee/et/stat/Lepetatud_tabelid__Rahvastik.Arhiiv__Rahvastikun%C3%A4 itajad%20ja%20koosseis.%20Arhiiv/RV086).

7. ICRP. 1991. 1990 Recommendations of the International Commission on the Radiological Protection. ICRP Publication 60.

lk. 7 ( 7 )

Jõelähtme valla Ihasalu küla joogivee radionukliidide sisaldusest tarbijate tervisele tuleneva mõju hinnang

Alar Polt Kliima- ja kiirgusosakonna kiirgusseire büroo

Keskkonnaamet

Tallinn 2025

lk. 1 ( 7 )

Sisukord

1. Ülesande püstitus 2. Lähteandmed 3. Joogivee tarbimisest saadavad kiirgusdoosid elanike eri vanuserühmadele 4. Joogivee tarbijate arv vanusegruppide lõikes 5. Jõelähtme valla Ihasalu küla joogivee radionukliidide sisaldusest tingitud stohhastiliste

tervisekahjustuste riski hinnang 6. Viited

lk. 2 ( 7 )

1. Ülesande püstitus

Eestis joogiveena tarvitatava vee kvaliteedinõuded on kehtestatud sotsiaalministri 24. septembri 2019. a määrusega nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“. Nimetatud määrus on kehtestatud „Veeseaduse“ paragrahvi 85 lõike 2, § 853 lõike 2, § 854 lõike 6 ja § 857 lõike 4 alusel ning tagab Eestis kehtivate joogivee kvaliteedinõuete, veevarustussüsteemi riskihindamise- ja juhtimise, tarbimiskoha veevärgi riskihindamise ning joogivee kvaliteedinäitajate piirväärtuste järgimise nõuetest tehtavate erandite kohaldamise tingimuste ja korra vastavuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2020/2184/EL ja 2013/51/EURATOM nõuetele.

Määruse nr 61 paragrahv 7 „Radioloogilised kvaliteedinäitajad“ sätestab radioloogilise näitajana indikatiivdoosi väärtuse 0,10 mSv (millisiivertit). Mõeldud on ühe inimese poolt joogivee tarbimisest saadavat oodatavat efektiivdoosi, kui tarbimine toimub aasta jooksul.

Paragrahvi 3 „Joogivee kvaliteet“ lõige 2: „Joogivee mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad, keemilised kvaliteedinäitajad ja indikaatorid (organoleptilisi omadusi mõjutavad ja üldist reostust iseloomustavad näitajad) ei tohi ületada käesoleva määruse §-des 4-6 ning § 121 lõikes 2 sätestatud piirsisaldusi ja §-s 7 sätestatud parameetri kontrollväärtusi, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimustel.“ (Esile toodud on käesoleva hinnangu seisukohalt oluline teksti osa.)

Paragrahvi 3 lõige 3: „Joogiveele esitatud piirsisalduste või parameetri kontrollväärtuste ületamisel korraldab Terviseamet terviseriski hindamise, vajaduse korral koostöös ekspertidega, ja inimese tervise kaitsmise vajaduse korral abinõude programmi väljatöötamise, mille kulud katab joogiveekäitleja, kui joogivee kvaliteedi halvenemine on tingitud joogivee käitleja tegevusest. Kui lubatust kõrgemate näitajate puhul ei kaasne ohtu inimese tervisele, võib seda vett kasutada joogivee otstarbeks.“

Käesolev töö on osa nimetatud terviseriski hinnangust. Eesmärgiks on Ihasalu küla joogivee radioloogilise analüüsi tulemuste alusel hinnata inimeste hulka, kellel antud vee joogiveena tarbimine võib põhjustada vähki haigestumist (sealhulgas nii surmaga lõppevat kui ka ravile alluvat) või järeltulijatel kaasasündinud väärarenguid. Teiste sõnadega, töö eesmärgiks on hinnata ohu ulatust.

Käesolevas töös ei käsitleta antud olukorra säilitamise või selle muutmise vajaduse üle otsustamise jaoks olulisi sotsiaalmajanduslikke ja sotsiaalpsühholoogilisi aspekte.

2. Lähteandmed

OÜ Loo Vesi on edastanud Keskkonnaameti kliima- ja kiirgusosakonnale andmed Ihasalu küla joogivee radioloogiliste parameetrite mõõtetulemuste kohta (tabel 1).

lk. 3 ( 7 )

Tabel 1. Ihasalu küla joogivee radioloogilise uuringu tulemused.

jrk nr

proovivõtu koht proovivõtu aeg labor Ra-226 Bq/l

Ra-228 Bq/l

oodatav efektiivdoos

mSv

1 Ihasalu küla Metsahundi elamu 2024 TÜ 0,507±0,056 0,358±0,058 0,284±0,031

Märkus: TÜ – Tartu Ülikooli Katsekoja Tuumaspektroskoopia labor

3. Joogivee tarbimisest saadavad kiirgusdoosid elanike eri vanuserühmadele

Rahvusvaheline Kiirguskaitsekomisjon (ICRP) on töötanud välja erinevate radionukliidide sissevõtust saadavate kiirgusdooside doosikoefitsiendid eri vanuserühmadele. Eestis on doosikoefitsiendid ära toodud keskkonnaministri 14.10.2022. a määruses nr 48 „Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord, kiirgus- ja koefaktori väärtused ning radionukliidide sissevõtust põhjustatud dooside hindamiseks kasutatavate doosikoefitsientide väärtused“.

Tabel 2. Raadiumi isotoopide Ra-226 ja Ra-228 sissevõtust põhjustatud dooside doosikoefitsiendid (keskkonnaministri määrus nr 48) ning eri vanusegruppide poolt ööpäevas joodava vee kogused (Joogivee radioaktiivsusest põhjustatud terviseriski hinnang. Kiirguskeskus. Tallinn 2005).

vanusegrupp (aastad) Ra-226 Sv/Bq Ra-228 Sv/Bq joodava vee kogus ööpäevas (l)

vanus<1 4,7·10-6 3,0·10-5 0,5

1<vanus<2 9,6·10-7 5,7·10-6 0,75

2<vanus<7 6,2·10-7 3,4·10-6 0,75

7<vanus<12 8,0·10-7 3,9·10-6 1

12<vanus<17 1,5·10-6 5,3·10-6 1,5

vanus>17 2,8·10-7 6,9·10-7 2

Toodud andmete alusel on arvutatud Ihasalu küla joogivee tarbimisest aasta jooksul põhjustatud oodatavad efektiivdoosid eri vanuserühmadesse kuuluvatele inimestele.

Radionukliidi poolt joogivees põhjustatav oodatav efektiivdoos on arvutatud järgmise valemiga:

ERa-226 = CRa-226 × h(g)Ra-226 × q × 1000,

ERa-228 = CRa-228 × h(g)Ra-228 × q × 1000

ERa-226,228 – vastava radionukliidi aastase tarbimise põhjustatav oodatav efektiivdoos, mSv CRa-226 – Ra-226 aktiivsuskontsentratsioon vees, Bq/l CRa-228 – Ra-228 aktiivsuskontsentratsioon vees, Bq/l h(g)Ra-226,228 – elanike eri vanuserühmade g efektiivdoosi koefitsiendid h(g) raadiumi nukliidide sissesöömisel, Sv/Bq q – aastas tarbitava vee hulk, l

lk. 4 ( 7 )

Oodatava efektiivdoosi koguväärtus on arvutatud valemiga:

Ekogu = ERa-226 + ERa-228, mSv

Tulemused on toodud tabelis 3.

Tabel 3. Ihasalu küla joogivee aastasest tarbimisest saadavad oodatavad efektiivdoosid eri vanusegruppide esindajatele.

vanusegruppi kuuluva inimese oodatav efektiivdoos mSv

<1 1-2 2-7 7-12 12-17 >17

Ihasalu küla joogivesi 2,395 0,692 0,419 0,658 1,455 0,284

4. Joogivee tarbijate arv vanusegruppide lõikes

Et hinnata joogivee radioaktiivsuse mõju ulatust joogivee tarbijate eri vanusegruppidele, on vaja teada nende vanusegruppide suurust. OÜ Loo Vesi andmetel on Ihasalu küla joogivee tarbijate koguarv 50 inimest. Elanike vanuseline koosseis ei ole täpselt teada, kuid Statistikaamet on välja töötanud mudeli, mis võimaldab Eesti rahvaarvu ja vanuselist koosseisu hinnata kuni 2080. aastani. Statistikaameti interaktiivne andmebaas annab 2025. aasta Eesti elanike jagunemise vanusegruppidesse järgnevalt:

Tabel 4. Mudel RV086: Prognoositav rahvaarv vanuse ja soo järgi, 2025

vanusegrupp protsent rahvaarvust

vanus<1 0,974089 %

1<vanus<2 0,991657 %

2<vanus<7 5,222328 %

7<vanus<12 5,340833 %

12<vanus<17 5,749202 %

vanus>17 81,721891 %

Tabel 5. Ihasalu küla joogivee tarbijate eeldatav arv vanusegruppide lõikes:

tarbijate koguarv

tarbijate arv vanusegrupis

<1 1-2 2-7 7-12 12-17 >17

Ihasalu küla joogivesi 50 0 0 3 3 3 41

5. Ihasalu küla joogivee radionukliidide sisaldusest tingitud stohhastiliste tervisekahjustuste riski hinnang

Stohhastiliste tervisekahjustuste s.o. vähi ja pärilikkuse defektide tekkimise riski hindamiseks kasutatakse Rahvusvahelise Kiirguskaitsekomisjoni poolt väljatöötatud nominaalseid tõenäosuskoefitsiente (ICRP. 1991 Publication 60), mida väljendatakse eluaja jooksul raske

lk. 5 ( 7 )

tervisekahjustuse tekkimise tõenäosusega efektiivdoosi ühiku kohta (tabel 6).

Tabel 6. Stohhastiliste efektide tõenäosuskordajad.

Tõenäosuskordaja (×10-5 mSv-1)

surmaga lõppev vähk mittesurmav vähk rasked pärilikud defektid kokku

5,0 1,0 1,3 7,3

Allpool on kasutatud summaarset tõenäosuskordajat PT = 7,3·10-5/mSv.

Stohhastilise tervisekahjustuse tekkimise risk R(g) inimesele on eeltoodud tõenäosuskordaja ja isiku poolt saadava oodatava efektiivdoosi korrutis.

R(g) = PT × E(g)

PT – stohhastiliste tervisekahjustuste tekkimise summaarne tõenäosuskordaja E(g) – inimrühma g esindaja poolt saadav oodatav efektiivdoos, mSv (tabel 3)

Tabel 7. Stohhastilise tervisekahjustuse tekkimise individuaalne risk Ihasalu küla joogivee tarbimisest vanusegruppide lõikes:

Stohhastilise tervisekahjustuse risk sõltuvalt vanusest

<1 1-2 2-7 7-12 12-17 >17

Ihasalu küla joogivesi 0,000175 0,0000505 0,0000306 0,0000480 0,000106 0,0000207

Inimeste arv inimrühmas N(g), kellel on eluaja jooksul oodatav stohhastilise iseloomuga tervisekahjustuse tekkimine antud kiirgusdoosi toimel, on arvutatud järgmise valemiga:

N(g) = R(g) × n(g)

n(g) – oodatava efektiivdoosi E(g) saanud inimeste arv (tarbijate arv vanusegrupis g, tabel 5)

Tulemused on toodud tabelis 8.

Tabel 8. Ihasalu küla joogivee looduslike radioaktiivsete lisandite tõttu stohhastilise iseloomuga tervisekahjustusi saavate inimeste tõenäolise arvu hinnang vanusegruppide kaupa.

tarbijate koguarv

tarbijate arv, kellel oodatavalt tekib stohhastiline tervisekahjustus

vanus vee tarbimise ajal

<1 1-2 2-7 7-12 12-17 >17

Ihasalu küla joogivesi 50 0 0 0,000080 0,000128 0,000305 0,00085

Tabelis 8 toodud tulemustest on näha, et Ihasalu küla joogivee tarbijate hulk on liialt väike, et oleks tõenäoline antud piirkonna mistahes vanusegruppi kuuluva elaniku vähki haigestumine eluaja jooksul või raskete väärarengute avaldumine järglastel saadava kiirgusdoosi tagajärjel. Summaarselt üle vanusegruppide tuleb stohhastilise iseloomuga tervisekahjustusi saavate inimeste arvuks 0,0015.

lk. 6 ( 7 )

Juhime siinkohal tähelepanu asjaolule, et kollektiivsete mõjude arvutamisel tuleb arvutustulemust tõlgendada kui tõenäosusjaotuse maksimumi asukohta. Reaalsuses ei saa haigestuda 0,0015 inimest. Tulemus peab olema täisarv. Ihasalu küla joogivee radioloogilise mõju tõttu eluaja jooksul vähki haigestuvate inimeste arv on suurima tõenäosusega null.

6. Viited

1. Sotsiaalministri 24. septembri 2019. a määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/126092019002?leiaKehtiv).

2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/2184 olmevee kvaliteedi kohta (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32020L2184).

3. Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2013/51/EURATOM (https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX:32013L0051).

4. Keskkonnaministri 2022. a. määrus nr 48 „Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord, kiirgus- ja koefaktori väärtused ning radionukliidide sissevõtust põhjustatud dooside hindamiseks kasutatavate doosikoefitsientide väärtused“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/118102022005).

5. Kiirguskeskus, 2005, „Joogivee radioaktiivsusest põhjustatud terviseriski hinnang. Aruanne töövõtulepinguga nr 9.3-4/1110 26. oktoobrist 2005 tellitud uurimustöö täitmisest.“ (https://dspace.ut.ee/bitstreams/71083443-cafe-4385-938f-815813968146/download).

6. Statistikaamet. Rahvastiku interaktiivne andmebaas (https://andmed.stat.ee/et/stat/Lepetatud_tabelid__Rahvastik.Arhiiv__Rahvastikun%C3%A4 itajad%20ja%20koosseis.%20Arhiiv/RV086).

7. ICRP. 1991. 1990 Recommendations of the International Commission on the Radiological Protection. ICRP Publication 60.

lk. 7 ( 7 )

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 18.03.2025

Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 17.03.2030

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 17

Teabevaldaja: Keskkonnaamet

Ain Mutli

Loo Vesi OÜ

[email protected]

Teie 06.03.2025

Meie 18.03.2025 nr 11-6/25/4535-2

Joogivee radionukliidide sisaldusest tuleneva

mõju hinnangud

Austatud Ain Mutli

Käesolevaga saadame Teile Jõelähtme valla Rebala küla ja Ihasalu küla veevärkide joogivee

radionukliidide sisaldusest tarbijate tervisele tuleneva mõju hinnangud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Monika Lepasson

juhataja

kliima- ja kiirgusosakond

Lisa: hinnangud – 2 faili

Alar Polt 664 4912

[email protected]

Jõelähtme valla Rebala küla joogivee radionukliidide sisaldusest tarbijate tervisele tuleneva mõju hinnang

Alar Polt Kliima- ja kiirgusosakonna kiirgusseire büroo

Keskkonnaamet

Tallinn 2025

lk. 1 ( 7 )

Sisukord

1. Ülesande püstitus 2. Lähteandmed 3. Joogivee tarbimisest saadavad kiirgusdoosid elanike eri vanuserühmadele 4. Joogivee tarbijate arv vanusegruppide lõikes 5. Jõelähtme valla Rebala küla joogivee radionukliidide sisaldusest tingitud stohhastiliste

tervisekahjustuste riski hinnang 6. Viited

lk. 2 ( 7 )

1. Ülesande püstitus

Eestis joogiveena tarvitatava vee kvaliteedinõuded on kehtestatud sotsiaalministri 24. septembri 2019. a määrusega nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“. Nimetatud määrus on kehtestatud „Veeseaduse“ paragrahvi 85 lõike 2, § 853 lõike 2, § 854 lõike 6 ja § 857 lõike 4 alusel ning tagab Eestis kehtivate joogivee kvaliteedinõuete, veevarustussüsteemi riskihindamise- ja juhtimise, tarbimiskoha veevärgi riskihindamise ning joogivee kvaliteedinäitajate piirväärtuste järgimise nõuetest tehtavate erandite kohaldamise tingimuste ja korra vastavuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2020/2184/EL ja 2013/51/EURATOM nõuetele.

Määruse nr 61 paragrahv 7 „Radioloogilised kvaliteedinäitajad“ sätestab radioloogilise näitajana indikatiivdoosi väärtuse 0,10 mSv (millisiivertit). Mõeldud on ühe inimese poolt joogivee tarbimisest saadavat oodatavat efektiivdoosi, kui tarbimine toimub aasta jooksul.

Paragrahvi 3 „Joogivee kvaliteet“ lõige 2: „Joogivee mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad, keemilised kvaliteedinäitajad ja indikaatorid (organoleptilisi omadusi mõjutavad ja üldist reostust iseloomustavad näitajad) ei tohi ületada käesoleva määruse §-des 4-6 ning § 121 lõikes 2 sätestatud piirsisaldusi ja §-s 7 sätestatud parameetri kontrollväärtusi, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimustel.“ (Esile toodud on käesoleva hinnangu seisukohalt oluline teksti osa.)

Paragrahvi 3 lõige 3: „Joogiveele esitatud piirsisalduste või parameetri kontrollväärtuste ületamisel korraldab Terviseamet terviseriski hindamise, vajaduse korral koostöös ekspertidega, ja inimese tervise kaitsmise vajaduse korral abinõude programmi väljatöötamise, mille kulud katab joogiveekäitleja, kui joogivee kvaliteedi halvenemine on tingitud joogivee käitleja tegevusest. Kui lubatust kõrgemate näitajate puhul ei kaasne ohtu inimese tervisele, võib seda vett kasutada joogivee otstarbeks.“

Käesolev töö on osa nimetatud terviseriski hinnangust. Eesmärgiks on Rebala küla joogivee radioloogilise analüüsi tulemuste alusel hinnata inimeste hulka, kellel antud vee joogiveena tarbimine võib põhjustada vähki haigestumist (sealhulgas nii surmaga lõppevat kui ka ravile alluvat) või järeltulijatel kaasasündinud väärarenguid. Teiste sõnadega, töö eesmärgiks on hinnata ohu ulatust.

Käesolevas töös ei käsitleta antud olukorra säilitamise või selle muutmise vajaduse üle otsustamise jaoks olulisi sotsiaalmajanduslikke ja sotsiaalpsühholoogilisi aspekte.

2. Lähteandmed

OÜ Loo Vesi on edastanud Keskkonnaameti kliima- ja kiirgusosakonnale andmed Rebala küla joogivee radioloogiliste parameetrite mõõtetulemuste kohta (tabel 1).

lk. 3 ( 7 )

Tabel 1. Rebala küla joogivee radioloogilise uuringu tulemused.

jrk nr

proovivõtu koht proovivõtu aeg labor Ra-226 Bq/l

Ra-228 Bq/l

oodatav efektiivdoos

mSv

1 Rebala küla Kuuse tee elamu 2024 TÜ 0,788±0,048 0,716±0,078 0,522±0,040

Märkus: TÜ – Tartu Ülikooli Katsekoja Tuumaspektroskoopia labor

3. Joogivee tarbimisest saadavad kiirgusdoosid elanike eri vanuserühmadele

Rahvusvaheline Kiirguskaitsekomisjon (ICRP) on töötanud välja erinevate radionukliidide sissevõtust saadavate kiirgusdooside doosikoefitsiendid eri vanuserühmadele. Eestis on doosikoefitsiendid ära toodud keskkonnaministri 14.10.2022. a määruses nr 48 „Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord, kiirgus- ja koefaktori väärtused ning radionukliidide sissevõtust põhjustatud dooside hindamiseks kasutatavate doosikoefitsientide väärtused“.

Tabel 2. Raadiumi isotoopide Ra-226 ja Ra-228 sissevõtust põhjustatud dooside doosikoefitsiendid (keskkonnaministri määrus nr 48) ning eri vanusegruppide poolt ööpäevas joodava vee kogused (Joogivee radioaktiivsusest põhjustatud terviseriski hinnang. Kiirguskeskus. Tallinn 2005).

vanusegrupp (aastad) Ra-226 Sv/Bq Ra-228 Sv/Bq joodava vee kogus ööpäevas (l)

vanus<1 4,7·10-6 3,0·10-5 0,5

1<vanus<2 9,6·10-7 5,7·10-6 0,75

2<vanus<7 6,2·10-7 3,4·10-6 0,75

7<vanus<12 8,0·10-7 3,9·10-6 1

12<vanus<17 1,5·10-6 5,3·10-6 1,5

vanus>17 2,8·10-7 6,9·10-7 2

Toodud andmete alusel on arvutatud Rebala küla joogivee tarbimisest aasta jooksul põhjustatud oodatavad efektiivdoosid eri vanuserühmadesse kuuluvatele inimestele.

Radionukliidi poolt joogivees põhjustatav oodatav efektiivdoos on arvutatud järgmise valemiga:

ERa-226 = CRa-226 × h(g)Ra-226 × q × 1000,

ERa-228 = CRa-228 × h(g)Ra-228 × q × 1000

ERa-226,228 – vastava radionukliidi aastase tarbimise põhjustatav oodatav efektiivdoos, mSv CRa-226 – Ra-226 aktiivsuskontsentratsioon vees, Bq/l CRa-228 – Ra-228 aktiivsuskontsentratsioon vees, Bq/l h(g)Ra-226,228 – elanike eri vanuserühmade g efektiivdoosi koefitsiendid h(g) raadiumi nukliidide sissesöömisel, Sv/Bq q – aastas tarbitava vee hulk, l

lk. 4 ( 7 )

Oodatava efektiivdoosi koguväärtus on arvutatud valemiga:

Ekogu = ERa-226 + ERa-228, mSv

Tulemused on toodud tabelis 3.

Tabel 3. Rebala küla joogivee aastasest tarbimisest saadavad oodatavad efektiivdoosid eri vanusegruppide esindajatele.

vanusegruppi kuuluva inimese oodatav efektiivdoos mSv

<1 1-2 2-7 7-12 12-17 >17

Rebala küla joogivesi 4,596 1,324 0,800 1,249 2,725 0,522

4. Joogivee tarbijate arv vanusegruppide lõikes

Et hinnata joogivee radioaktiivsuse mõju ulatust joogivee tarbijate eri vanusegruppidele, on vaja teada nende vanusegruppide suurust. OÜ Loo Vesi andmetel on Rebala küla joogivee tarbijate koguarv 125 inimest. Elanike vanuseline koosseis ei ole täpselt teada, kuid Statistikaamet on välja töötanud mudeli, mis võimaldab Eesti rahvaarvu ja vanuselist koosseisu hinnata kuni 2080. aastani. Statistikaameti interaktiivne andmebaas annab 2025. aasta Eesti elanike jagunemise vanusegruppidesse järgnevalt:

Tabel 4. Mudel RV086: Prognoositav rahvaarv vanuse ja soo järgi, 2025

vanusegrupp protsent rahvaarvust

vanus<1 0,974089 %

1<vanus<2 0,991657 %

2<vanus<7 5,222328 %

7<vanus<12 5,340833 %

12<vanus<17 5,749202 %

vanus>17 81,721891 %

Tabel 5. Rebala küla joogivee tarbijate eeldatav arv vanusegruppide lõikes:

tarbijate koguarv

tarbijate arv vanusegrupis

<1 1-2 2-7 7-12 12-17 >17

Rebala küla joogivesi 125 1 1 7 7 7 102

5. Rebala küla joogivee radionukliidide sisaldusest tingitud stohhastiliste tervisekahjustuste riski hinnang

Stohhastiliste tervisekahjustuste s.o. vähi ja pärilikkuse defektide tekkimise riski hindamiseks kasutatakse Rahvusvahelise Kiirguskaitsekomisjoni poolt väljatöötatud nominaalseid tõenäosuskoefitsiente (ICRP. 1991 Publication 60), mida väljendatakse eluaja jooksul raske

lk. 5 ( 7 )

tervisekahjustuse tekkimise tõenäosusega efektiivdoosi ühiku kohta (tabel 6).

Tabel 6. Stohhastiliste efektide tõenäosuskordajad.

Tõenäosuskordaja (×10-5 mSv-1)

surmaga lõppev vähk mittesurmav vähk rasked pärilikud defektid kokku

5,0 1,0 1,3 7,3

Allpool on kasutatud summaarset tõenäosuskordajat PT = 7,3·10-5/mSv.

Stohhastilise tervisekahjustuse tekkimise risk R(g) inimesele on eeltoodud tõenäosuskordaja ja isiku poolt saadava oodatava efektiivdoosi korrutis.

R(g) = PT × E(g)

PT – stohhastiliste tervisekahjustuste tekkimise summaarne tõenäosuskordaja E(g) – inimrühma g esindaja poolt saadav oodatav efektiivdoos, mSv (tabel 3)

Tabel 7. Stohhastilise tervisekahjustuse tekkimise individuaalne risk Rebala küla joogivee tarbimisest vanusegruppide lõikes:

Stohhastilise tervisekahjustuse risk sõltuvalt vanusest

<1 1-2 2-7 7-12 12-17 >17

Rebala küla joogivesi 0,000336 0,0000967 0,0000584 0,0000912 0,000199 0,0000381

Inimeste arv inimrühmas N(g), kellel on eluaja jooksul oodatav stohhastilise iseloomuga tervisekahjustuse tekkimine antud kiirgusdoosi toimel, on arvutatud järgmise valemiga:

N(g) = R(g) × n(g)

n(g) – oodatava efektiivdoosi E(g) saanud inimeste arv (tarbijate arv vanusegrupis g, tabel 5)

Tulemused on toodud tabelis 8.

Tabel 8. Rebala küla joogivee looduslike radioaktiivsete lisandite tõttu stohhastilise iseloomuga tervisekahjustusi saavate inimeste tõenäolise arvu hinnang vanusegruppide kaupa.

tarbijate koguarv

tarbijate arv, kellel oodatavalt tekib stohhastiline tervisekahjustus

vanus vee tarbimise ajal

<1 1-2 2-7 7-12 12-17 >17

Rebala küla joogivesi 125 0,000336 0,0000967 0,000381 0,000609 0,00143 0,00389

Tabelis 8 toodud tulemustest on näha, et Rebala küla joogivee tarbijate hulk on liialt väike, et oleks tõenäoline antud piirkonna mistahes vanusegruppi kuuluva elaniku vähki haigestumine eluaja jooksul või raskete väärarengute avaldumine järglastel saadava kiirgusdoosi tagajärjel. Summaarselt üle vanusegruppide tuleb stohhastilise iseloomuga tervisekahjustusi saavate inimeste arvuks 0,0068.

lk. 6 ( 7 )

Juhime siinkohal tähelepanu asjaolule, et kollektiivsete mõjude arvutamisel tuleb arvutustulemust tõlgendada kui tõenäosusjaotuse maksimumi asukohta. Reaalsuses ei saa haigestuda 0,0068 inimest. Tulemus peab olema täisarv. Rebala küla joogivee radioloogilise mõju tõttu eluaja jooksul vähki haigestuvate inimeste arv on suurima tõenäosusega null.

6. Viited

1. Sotsiaalministri 24. septembri 2019. a määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/126092019002?leiaKehtiv).

2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/2184 olmevee kvaliteedi kohta (https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32020L2184).

3. Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2013/51/EURATOM (https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX:32013L0051).

4. Keskkonnaministri 2022. a. määrus nr 48 „Kiirgustöötaja ja elaniku efektiivdooside seire ja hindamise kord, kiirgus- ja koefaktori väärtused ning radionukliidide sissevõtust põhjustatud dooside hindamiseks kasutatavate doosikoefitsientide väärtused“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/118102022005).

5. Kiirguskeskus, 2005, „Joogivee radioaktiivsusest põhjustatud terviseriski hinnang. Aruanne töövõtulepinguga nr 9.3-4/1110 26. oktoobrist 2005 tellitud uurimustöö täitmisest.“ (https://dspace.ut.ee/bitstreams/71083443-cafe-4385-938f-815813968146/download).

6. Statistikaamet. Rahvastiku interaktiivne andmebaas (https://andmed.stat.ee/et/stat/Lepetatud_tabelid__Rahvastik.Arhiiv__Rahvastikun%C3%A4 itajad%20ja%20koosseis.%20Arhiiv/RV086).

7. ICRP. 1991. 1990 Recommendations of the International Commission on the Radiological Protection. ICRP Publication 60.

lk. 7 ( 7 )