Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 7.2-2/25/3594-2 |
Registreeritud | 08.04.2025 |
Sünkroonitud | 09.04.2025 |
Liik | Valjaminev kiri |
Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
Sari | 7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute ja keskkonnamõju strateegiliste hinnangute kooskõlastamine |
Toimik | 7.2-2/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Elva Vallavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Elva Vallavalitsus |
Vastutaja | Tuuli Tsahkna (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Elva Vallavalitsus
Kesk tn 32
61507, Elva vald, Elva, Tartu
maakond
Teie 28.02.2025 nr 6-1/22-7
Meie 08.04.2025 nr 7.2-2/25/3594-2
Seisukohtade väljastamine Õhtu tn 2a
kinnistu detailplaneeringu koostamiseks
Olete taotlenud seisukohti Elva valla Tännassilma küla Õhtu tn 2a kinnistu detailplaneeringu
(katastritunnus 17101:001:2232, edaspidi planeering) koostamiseks. Planeering on algatatud Elva
Vallavalitsuse 14.01.2025 korraldusega nr 17.
Planeeringu eesmärgiks on määrata Õhtu tn 2a krundi sihtotstarbeks kaubandus-, toitlustus- ja
teenindushoone maa ning taotleda krundile ehitusõigust kaubandushoone püstitamiseks. Lisaks
lahendatakse krundi haljastus, heakord, juurdepääsud, parkimiskorraldus ning tehnovõrkudega
varustamine.
Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme tee (edaspidi riigitee)
km 22,38-22,45. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 4177 sõidukit. Võttes aluseks
ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr
71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks
järgnevalt.
1. Juurdepääs planeeringualale on tagatud riigitee km 22,378 ristumiskohalt (kohalik tee nr
6050109, Õhtu tänav); juurdepääs Õhtu tänavalt planeeringualale kavandada vähemalt 20 m
kauguselt riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast.
Arvestada, et planeeringuga kavandatava tegevuse realiseerimise eelduseks on riigitee ja Õhtu
tänava ristumiskoha rekonstrueerimine ja Õhtu tänava laiendamine, sest riigitee ristumiskoha
ja Õhtu tänava olemasolevad parameetrid ei ole sobilikud planeeringuga kaasneva suureneva
liiklussageduse ning -koosseisu teenindamiseks. Riigitee ristumiskoha rekonstrueerimiseks
tuleb taotleda meie käest [email protected] riigitee ristumiskoha nõuded (EhS § 99
lg 3). Planeeringu kontekstis riigitee ristumiskoha ruumivajaduse kavandamisel võib lähtuda
meie mahasõidu tüüpjoonisest II.
Kavandada planeeringualale juurdepääs teisel pool riigiteed asuvalt elamualalt /
kergliiklusteelt. Vastavalt normide § 49 lg 1 ja normide lisa 1 tabelile 43 tuleb antud riigitee
lõigus kavandada ohutussaarega ülekäigurada. Kuigi Puhja alevikus ülejäänud neli
olemasolevat riigitee ülekäigurada on ilma ohutussaareta, tuleb uus ülekäigurada kavandada
vastavalt 2023. novembris kehtima hakanud normidele, millest peame lähtuma ka ise, kui
asume riigiteed rekonstrueerima. Ohutussaarega ülekäiguraja kavandamine on antud juhul
põhjendatud ka seetõttu, et planeeringuga kavandatakse tõmbepunkti (toidupood) Puhja
aleviku keskuse suhtes teisele poole põhimaanteed ning planeeringuga kavandatava
2 (3)
ülekäiguraja kasutus (teeületuste arv ööpäevas) erineb sellest tulenevalt märkimisväärselt
olemasolevatest ülekäiguradadest (juurdepääs bussipeatustesse, kooli, parklasse).
Soovitame lisada planeeringualaga külgnev riigitee lõik planeeringualasse. Vastasel juhul on
vajalik käsitleda Õhtu tänava ristmiku rekonstrueerimise kohustust ning ohutussaarega riigitee
ülekäiguraja rajamist planeeringu elluviimise kavas ja kehtestamise otsuses (vt ka allpool p 8).
Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,
ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava
projektlahenduse võimaldamiseks (EhS § 10) kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener
kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).
2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja Elva valla üldplaneeringu järgne riigitee
kaitsevöönd.
3. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud
ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib
kõrvale kalduda meie nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.
Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub
väljakujunenud hoonestusjoon.
4. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigi- ja kohalikul teel parkimist ja tagurdamist mitte
ette näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.
5. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee
projekteerimise normid“ riigitee ristmiku nähtavuskolmnurgad vastavalt normide § 24, lisa 1
tabel 18-21 ning lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi.
6. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning
muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul
võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.
Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel
meetodil. Lähtuda meie juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale
kavandamisel“ toodud põhimõtetest.
7. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.
Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud
teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle
korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja liigniiskumist ei tohi sademevett
juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete
juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha
niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee
kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused kuni
riikliku eesvooluni.
8. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Riigitee ristumiskoht tuleb nõuete
kohaselt rekonstrueerida ning meile üle anda enne planeeringualale kavandatava mis tahes
ehitusloa kohustusliku hoone või rajatise ehitamise alustamist (ehitusteatise või ehitamise
alustamise teatise esitamist pädevale isikule). Ohutussaarega riigitee ülekäigukoht peab olema
välja ehitatud hiljemalt enne planeeringualale kavandatavale mis tahes ehitusloa
kohustuslikule hoonele või rajatisele kasutusloa väljastamist.
9. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (parkla, tehnorajatis jms)
kaugused riigitee katte servast.
10. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.
11. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel
arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,
vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata
vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise
eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu
kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri
16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
3 (3)
määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.
Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.
Seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) ei võta endale kohustusi
planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
12. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille
koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada meile nõusoleku
saamiseks.
13. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas
ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete
ärajuhtimise süsteemi jms. Võttes aluseks „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele
uurimistöödele teede projekteerimisel“ p 2.3, soovitame mõõdistusala laiuseks 50 meetrit tee
teljest või lähimate hoonete fassaadideni, kuid mitte vähem kui 20 meetrit tee teljest.
14. Me ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste
väljaehitamiseks.
Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,
tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu
koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhataja
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Tuuli Tsahkna
58073001, [email protected]
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|