Riigitee 59 Pärnu - Tori km 1,57 uue Sindi - Lodja silla ehitusloa ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

EELNÕU

1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine riigitee 59 Pärnu -

Tori km 1,57 uue Sindi - Lodja silla

ehitamiseks ja keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmine“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☐ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☐ ümberehitamiseks

☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number …

Tee ehitusloa andmise kuupäev …

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Kaie Kruusmaa

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 59 Pärnu - Tori km 1,57 uue Sindi - Lodja silla ehitamiseks ja keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“

(lisatakse tee ehitusloa andmise korraldusele).

2. Uue silla ehitustöödega ei tohi alustada enne, kui vastav töö osa, mida hakatakse ehitama,

on läbinud ekspertiisi ja on koostatud vastav ekspertiisi aruanne.

3. Kavandatav tegevus hõlmab tee koosseisu (sh kavandatav tee) kuuluva silla või truubi

ehitamist avalikult kasutataval või avalikul veekogul, seega on vajalik taotleda vette

ehitamiseks Keskkonnaametist veekeskkonnariskiga tegevuse registreering (VeeS § 196 lg

2 p 4).

4. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning tagada tuleb nende nõuetekohane

tühjendamine. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata, tuleb

ladustada selleks määratud ajutisse ladustamiskohta. Materjalid, mida silla

rekonstrueerimistööde käigus uuesti ei kasutata, tuleb ehitusalalt ära transportida esimesel

võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud viisil;

5. Uue silla ehituse käigus tuleb võimalusel arvestada vesirooside kasvukohaga ja vältida

nende kahjustamist.

6. Reiu jõe koridor on silla piirkonnas nahkhiirte elupaigaks. Silla konstruktsiooni

valgustamist tuleks võimalusel vältida. Samas, kui see osutub visuaali saavutamiseks

vajalikuks, siis kasutada võimalikult väheintensiivset valgustust, mis tooks esile küll silla

EELNÕU

2

konstruktsiooni (nt punktvalgustus), kuid ei suurendaks olulisel määral jõekoridori

valgustatust.

7. Mürarikaste (puurimis-, tampimistööd jm) ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal

(19.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja

piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks

perioodi 23.00-7.00 (impulssmüra ei jääks ajavahemikku 19.00 – 7.00, nt rammimine).

8. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid

materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

9. …

1. Andmed tee kohta Riigitee 59 Pärnu – Tori km 1,57 ehitatav uus Sindi-Lodja sild 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

Tee ehitusprojekti koostaja nimi Stricto Project OÜ

Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12175455

Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Kadaka tee 42b, 12915 Tallinn

Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 53 474 811

Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

Tee ehitusprojekti nimetus Pärnu linnas Sindi-Lodja silla

projekteerimine ja ehitamine koos

juurdepääsuteedega

Tee ehitusprojekti nimi SLA

(allkirjastatud digitaalselt)

EELNÕU

KORRALDUS

Tee ehitusloa andmine riigitee 59 Pärnu - Tori km 1,57 uue Sindi - Lodja silla ehitamiseks

ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Transpordiamet algatas tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 59 Pärnu - Tori km 1,57 uue Sindi

- Lodja silla ehitamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 59 Pärnu - Tori km 1,57 uus Sindi - Lodja sild

paikneb Pärnu maakonnas Pärnu linna ja Paikuse osavalla piiril.

Silla ehitustööd toimuvad 2025 - 2026 aastal vastavalt Stricto Project OÜ tööle SLA „Pärnu linnas

Sindi-Lodja silla projekteerimine ja ehitamine koos juurdepääsuteedega“. Projekti joonised ja

seletuskiri on kuni 31.12.2025 nähtavad lingilt :

https://pilv.transpordiamet.ee/s/PJx10OZglGMCi0w

Projekti eesmärk on silla ehituseks vajaminevate juurdepääsuteede rajamine, sidekanalisatsiooni

ümberehitus, uue Sindi - Lodja silla ehitamine üle Reiu jõe ja Keraamika tn 1 kinnistul

(katastrinumber 56801:001:0244) vee- ja reoveetorustiku rajamine ehitusaegse soojakupargi/

tulevase WC tarbeks.

2. MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1

nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või

kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Lisaks tuleb arvestada

nimetatud määruse § 15 punktiga 8, mille alusel tuleb eelhinnang anda sellise tegevuse korral, mis

ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi

või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat

loodusobjekti. Projektiga rajatakse uus sild üle Reiu jõe (VEE1145400), mis kuulub Reiu jõe

hoiualana Natura 2000 võrgustiku Reiu jõe loodusala hulka.

Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 59 Pärnu - Tori km 1,57 uue Sindi-Lodja silla projekti

puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise

2

keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Lisas 3

toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu

täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala

ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke

koosmõjusid.

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude

eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Maa- ja Ruumiamet,

Muinsuskaitseamet, Pärnu Linnavalitsus.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõike 2, majandus- ja

taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1,

KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike

1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8,

§ 15 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited,

otsustab Transpordiamet

3

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba riigitee 59 Pärnu - Tori tee km 1,57 uue Sindi-Lodja silla ehitamiseks

vastavalt korralduse lisale 1.

2. Jätta algatamata „Pärnu linnas Sindi-Lodja silla projekteerimine ja ehitamine koos

juurdepääsuteedega„ ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju

hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel

kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate

tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud

kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju

keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.

3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub

vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.

4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud nõudeid.

5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti

teehoiuteenistuse lääne osakonna ehituse üksus.

6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus

koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada

Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Sindi-Lodja silla ehituse tee ehitusluba;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;

3. Keskkonnamõjude eelhinnang.

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Kruusmaa

juhataja

projekteerimise üksus

1 Sindi-Lodja silla projekti 1. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

Pärnu linnas asuva Sindi-Lodja silla projekti

keskkonnamõju hindamise eelhinnang

I etapp – uus sild

19.03.2025

Projekti tellija/otsustaja (KeHJS § 9 alusel): Transpordiamet

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Eksperdid: Tanel Esperk (KMH litsents nr KMH0157)

Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098)

2025

2 Sindi-Lodja silla projekti 1. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

Publitseerimise üldandmed:

✓Koostajad (Alkranel OÜ) – Tanel Esperk (KMH litsents KMH0157) ja Alar Noorvee

(KMH litsents nr KMH0098)

✓Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999

3 Sindi-Lodja silla projekti 1. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Kavandatava tegevuse lühiiseloomustus, sh seosed paikkonnaga ..................................... 6

2. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus ............................ 11

2.1. Seosed strateegiliste arengudokumentidega ............................................................ 12

2.2. Mõjutatava keskkonnaga seonduvad muud aspektid ............................................... 15

3. Natura 2000 ala eelhindamine ......................................................................................... 22

3.1 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad, mida võidakse

mõjutada ............................................................................................................................... 24

3.2 Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 alale .............................. 29

3.3 Natura 2000 ala eelhindamise tulemused ja järeldus ............................................... 33

4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH algatamise vajalikkuse

määramine ................................................................................................................................ 34

4.1 Maa ja maakasutus ................................................................................................... 34

4.2 Märgalad .................................................................................................................. 35

4.3 Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad .................................................. 35

4.4 Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale ........... 36

4.5 Muld ja pinnas, õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) ................................................ 40

4.6 Maavarade kasutus ................................................................................................... 40

4.7 Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke ................... 40

4.8 Maastik (sh pinnavormid) ........................................................................................ 41

4.9 Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik ja metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid ...................................................................................................................... 41

4.10 Elanikkond (sh tiheasustusala), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala

ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

44

4.11 Kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused ........................................................... 50

4.12 Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid ............................................... 50

4.13 KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised ............ 51

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 52

Kasutatud allikad ..................................................................................................................... 54

Lisa 1. Keskkonnaameti 22.02.2024 kiri nr 6-2/24/3444

4 Sindi-Lodja silla projekti 1. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

Sissejuhatus

Käesoleva eelhinnangu objektiks on Pärnu linnas asuva Sindi-Lodja silla projekti 1. etapp,

mille eesmärgiks on olemasoleva silla lähedusse uue silla rajamine. Projekti 2. etapis nähakse

ette olemasoleva silla rekonstrueerimist kergliikluse tarbeks. Täna kasutusel olev üle Reiu jõe

kulgev Sindi-Lodja sild on tehniliselt kehvas seisus, amortiseerunud ning ei vasta kaasaja

nõuetele ja tingimustele. Samuti on lahendamata ning välja ehitamata sillaga seotud

juurdepääsuteed.

Kõnealuse projekti realiseerimiseks rakendatakse Eestis esmakordselt allianss hankemudelit.

Väärtuspõhisusele toetuv hanke- ja ärimudel ehk rahvusvaheliselt tuntud kui allianss hanke- ja

ärimudel on ennast tõestanud Soomes kui hea koostöö ja eesmärkide saavutamiseks parim

võimalik mudel. Sisuliselt tähendab allianss seda, et projekti tellija, projekteerija ja ehitaja

töötavad ühiselt välja projektlahenduse ning lahendus ehitatakse ka välja. Tagamaks projektiga

säästlik keskkonna kasutus ja projekti ellu viimiseks vajalike keskkonnatingimuste välja

töötamine (võimalike keskkonnamõjude minimeerimine), on kogu protsessi jooksul allianssi

kaasatud ka keskkonnaeksperdid. Samuti on projektiga seotud kohalik omavalitsus ja erinevad

asjaomased ametiasutused.

Silla asupaik seondub Reiu jõe loodusalaga (RAH0000616). Seega asub projekti piirkond

tundliku keskkonnaga ala naabruses, mistõttu koostatakse projektiga paralleelselt ka

keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang. Eelhinnangu vajadus tuleneb eelkõige

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 (p 10, 18

ja 22) ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu § 11 p 5, §

13 p 8 ning § 15 p 8.

Projekti tellijaks on Transpordiamet ja eelhinnagu koostajaks Alkranel OÜ. Seejuures toimub

projekti koostamine KMH eelhinnangu koostamisega samal ajal. Käesolevat eelhinnangut saab

eelkõige Transpordiamet (mh otsustaja) kasutada täiendava töövahendina ehitusprojektiga

seonduvates ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KMH algatamise

vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub mh KeHJS § 11 ja § 12 alusel.

Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (kaasnev

tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva

keskkonnamõju vastu).

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse mh Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest ja

väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise

keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

✓ ületada mõjuala keskkonnataluvust;

✓ põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

✓ seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel lähtutakse mh järgmistest juhenditest:

✓ „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium,

2017);

✓ „KMH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“ (Kutsar ja

Keskkonnaministeerium, 2018);

✓ „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3

rakendamisel Eestis“ (Kutsar jt 2019);

5 Sindi-Lodja silla projekti 1. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

✓ „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised

elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (Euroopa

Komisjon 2021).

Projekti koostamise aluseks on Sindi-Lodja silla detailplaneering (Roadplan OÜ, 2024;

kehtestatud märts 2025). Detailplaneeringu algatamise eelselt koostati ka keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang (OÜ Alkranel, 2024). Lisaks detailplaneeringu

koostamisele viidi projekti koostamise käigus läbi mitmeid uuringuid, mida kasutatakse ka

käesoleva eelhinnangu koostamisel sisendinfona. Uuringud, millest mh eelhindamisel

lähtutakse:

✓ Alkranel OÜ, 2024. Riigitee nr 59 Pärnu-Tori km 1,57 asuva Sindi-Lodja silla projekt.

Müra modelleerimine;

✓ Arheograator OÜ, 2024. Sindi-Lodja uue silla ehitusalusel maa-alal 16. juulist kuni 25.

septembrini 2024. aastal teostatud arheoloogiliste ja geoarheoloogiliste eeluuringute

aruanne;

✓ Blueray OÜ, 2024. Sindi-Lodja silla ajaloolise väärtuse eksperthinnang;

✓ Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, 2024. Riigitee nr 59 Pärnu-Tori tee km 1,57 asuva

Sindi-Lodja silla hüdraulilised arvutused;

✓ IPT Projektijuhtimine OÜ, 2025. Sindi Lodja sild. Geotehnilised arvutused;

✓ ERC Konsultatsiooni OÜ, 2024. Pärnu linnas Sindi-Lodja silla projekteerimine ja

ehitamine koos juurdepääsuteedega. Liiklusuuring;

✓ Kümmel OÜ, 2024. 59 Pärnu-Tori tee, Keraamika tn 1 kinnitute ja lähipiirkonna

puittaimede haljastuslik hinnang;

✓ Reaalprojekt OÜ, 2024. Sindi - Lodja projekteeritavad sild ja juurdepääsuteed.

Geotehniline pinnaseuuring.

Käesoleva KMH eelhinnangu mahus käsitletakse Sindi-Lodja silla projektiga

kavandatud 1. etapi tegevust ehk uue silla rajamist koos juurdepääsuteedega. Projekti ellu

viimise esimeses järgus on kavandatud uue silla rajamine, mille rajamise ajal säilib liiklus

olemasoleval sillal. Projekti 2. etapis nähakse ette olemasoleva silla rekonstrueerimist

kergliikluse tarbeks. Kuna uue silla rajamine ja olemasoleva rekonstrueerimine ei toimu samal

ajal, siis ei ole ette näha ka võimalikku ehitusaegset ebasoodsat koosmõju. Olemasoleva silla

rekonstrueerimiseks on eelduslikult vajalik teatud ulatuses remontida ka

kandekonstruktsioone. Samas täpsed lahendused, ehitusmahud jms selguvad edasise

projekteerimise käigus, kui on valminud vastavad ehitus-tehnilised uuringud. Siiski

arvestatakse ka olemasoleva silla remonttööde lahenduste välja töötamisel, et remondiaegsed

tegevused ei tohi avaldada ebasoodsat mõju Reiu jõe loodusala kaitse-eesmärkide täitmisele.

Ühtlasi koostatakse projekti 2. etapi ehk olemasoleva silla rekonstrueerimise kohta eraldi

KMH eelhinnang.

6 Sindi-Lodja silla projekti 1. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

1. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus, sh seosed paikkonnaga

Olemasolev Sindi-Lodja sild paikneb Pärnu linnas (haldusüksus), ületab Reiu jõge ning seob

omavahel Pärnu keskuslinna ja Paikuse alevi (joonis 1.1). Projekti 1. etapi eesmärgiks on

olemasoleva silla lähedusse uue silla rajamine.

Täna kasutusel olev üle Reiu jõe kulgev Sindi-Lodja sild (joonis 1.2) on algselt ehitatud 1933.

aastal, sild hävines teises maailmasõjas. 1955. aastal ehitati tänaseni kasutusel olev sild vana

silla betoonkaartele, mis on tänaseks tehniliselt kehvas seisus, amortiseerunud ning ei vasta

kaasaja nõuetele ja tingimustele. Samuti on lahendamata ning välja ehitamata sillaga seotud

juurdepääsuteed. Sillal asub kahesuunaline sõidutee, mille mõlemas servas on kitsad

ohutusribad. Need on ainsad võimalused jalakäijatele jõe ületamiseks. Silla alt ei pääse mööda

kallasrada liikuma, kui just veetase ebatavaliselt madal ei ole. Sillalt avanevad kenad jõevaated

mõlemale poole. Eesti sillaajaloo uurija Hubert Matve peab Sindi-Lodja silda üheks kaunimaks

Eesti raudbetoonsillaks. Juba 1980. aastate lõpus on ta pidanud Sindi-Lodja silda riikliku kaitse

alla võtmise vääriliseks.

Joonis 1.1. Olemasoleva Sindi-Lodja silla (lilla ring) asukoht. Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025.

Projektiga (joonis 1.3) kavandatakse üle Reiu jõe kaasaegsetele nõuetele ja vajadustele vastavat

kõigi liiklejate ja keskkonnaga arvestavat liikluskoridori, sh uus sild. Uus sild rajatakse

autoliiklusele olemasoleva silla kõrvale (olemasolev sild rekonstrueeritakse 2. etapis

kergliiklejate sillaks). See võimaldab uue silla ehitamise ajal veel vana silda kasutada ning

liiklus üle jõe säilib kogu ehituse perioodil.

7 Sindi-Lodja silla projekti 1. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

Joonis 1.2. Olemasolev Sindi-Lodja sild (foto: A. Noorvee, 09.10.2023).

Projekti (joonis 1.3) lõpptulemusena, arvestades alal kehtestatud detailplaneeringut,

kavandatakse ka jalgteeühenduste loomist erinevate maastikuliste tasapindade vahel. Reiu jõe

Paikuse poolsele küljele on projekteeritud jalakäijate promenaad, mis saab alguse olemasoleva

silla põhjaküljelt, kulgeb silla mulde alt läbi tunneli (olemasoleva silla asukoht ja kuju ei

võimalda tagada kallasraja kasutamist silla all) ning jätkub lõuna suunas piki jõe äärt,

vongeldes väärikate sangleppade vahel. Promenaadi kaugus Reiu jõest on projekteeritud

arvesse võttes võimalikku jõe üleujutustaset (tõenäosus 100 a kohta). Promenaad on parklaga

ühendatud nii treppide kui tasapinnalise jalgtee abil. Reiu jõe Pärnu poolne kallas on jäetud

teadlikult võimalikult puutumatuna. Jõe äärde on lisatud vaid kaks pinki vaatega jõe ja sildade

poole. Tulenevalt Sindi-Lodja silla detailplaneeringust lahendatakse projektiga Paide maantee

ja Jõekalda tee ristumine ringristmikuna, parandades seeläbi ristmiku läbilaskevõimet ja

alandades ohutaset. Keraamika tänava äärde kavandatakse parkla, mille lõunaserva on

kavandatud välitualett. Projekti 1. etapi mahus ehitatakse välja vaid uus sild ja selle

juurdepääsutee lähiala projektlahendus (joonis 1.3).

Uue silla alune on jõe mõlemal kaldal projekteeritud lihtsa graniitkillustikuga alana – vee ääres

suurema ning mida kaugemale kaldast, seda väiksema fraktsiooniga killustikuga. Sinna on

lisatud suuri üksikuid ning omavahel kompositsiooni asetatud kive, mis pakuvad nii silmailu

kui sobivad lastele turnimiseks. Uue silla alla paigutatakse ka lamapuitu, et pakkuda

täiendavaid varjumis- ja pesitsuspaiku putukatele, lindudele ja pisiloomadele. Kogu lahenduse

juures on oluliseks peetud võimalikult vähest sekkumist loodus- ja kultuuriväärtuslikku

keskkonda. Jõe kallaste erosiooni ja ka lihkeriskide vähendamiseks on projektiga kavandatud

silla sammaste lähialale kaldakindlustus. Kaldakindlustus on kavandatud maakividest, mille

hinnanguline maksimaalne maht on kuni 100 m3.

8 Sindi-Lodja silla projekti 1. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

Joonis 1.3. Väljavõte kavandatava tegevuse projekti asendiplaanist. Projekti 1. etapiga hõlmatava ala piir on tähistatud punase joonega.

9 Sindi-Lodja silla projekti 1. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

Sindi-Lodja silla projektlahenduse kohaselt on projekteeritava silla sademevesi ette nähtud

koguda silla joatorudega ning ühendada silla mõlemas otsas sademeveekanalisatsiooni.

Mõlema lõigu eesvooluks on Reiu jõkke suubuvad vabavoolu sängid, enne vabavoolu sängi

juhtimist on sademevesi ette nähtud eelpuhastada õli-liivapüüduris. Projekteeritud on kaks õli-

liivapüüdurit projekteeritava silla, parkla ja teede sademevee puhastamiseks enne selle Reiu

jõkke suunamist. Projektlahenduse alusel ei ole Reiu jõkke lubatud juhtida sademevett

autoliiklusega teede ja tänavate restkaevudest otse torustikuga ilma õli-liivapüüdurit läbimata.

Lühiajaliselt ehk uue silla ehituseks toimuvad osaliselt tegevused ka Reiu jões. Eelkõige silla

terasest kandekonstruktsioonide paika tõstmiseks (sh vajalik rajada ajutised tugisambad) ja ka

vajadusel võimalike hilisemate sillapealsete ehitustööde tarvis rajatakse Reiu jõe mõlemale

kaldaäärsele alale ajutised mulded, mis on jõest eraldatud sulundseintega. Arvestades silla

ehitustööde prognoositavat ajalist kestvust (sh ajalised piirangud jões tehtavatele töödele jms),

siis jäävad ajutised mulded jõkke maksimaalselt 1-2 aastaks. Ülevaatlikult koosneb ajutine

mulde rajamine ja hilisem eemaldamine järgmistest etappidest:

1. ajutise mulde rajamisel laotatakse jõe põhja kõigepealt geotekstiil, mis takistab jämepurru

ja jõe põhjas oleva pinnase segunemist ning vähendab jõe põhjast heljumi teket;

2. tehakse ajutine täide (kahel kaldal kokku mahus kuni 250 m3 ehk erikaalu 2,1 tonni/m3

korral on täite massiks 525 tonni) sulundseinte paigaldamiseks (joonis 1.4). Ajutise mulde

täitematerjalina kasutatakse jämepurdu (lõhatud paekivi tükid). Kui ehitus-tehniliselt

osutub võimalikuks lahendus, kus sulundseinad paigaldatakse kaldalt kraana abil, siis ei

ole ajutine täide vette sulundseinte rajamiseks vajalik ning sellega seotud mõjud

puuduvad. Siiski hinnatakse eelhinnagus nö maksimaalset ehk veekeskkonnale halvimat

olukorda, kui sulundseinte rajamiseks ajutine täide (kokku kuni 250 m3) jõkke osutub

ikkagi vajalikuks;

3. ajutise mulde lähiala ümber paigaldatakse kraana abil sulundseinad. Kahe kalda

sulundseinte vahele jääb jõe keskosas avatuks vähemalt u 36 m laiune jõeosa. Võrdluseks

olemasoleva Sindi-Lodja silla asukohas on jõe keskmine laius u 39 m (Raxoest OÜ (2024)

geodeetilise mõõdistuse alusel);

4. sulundseinte paigaldamise järgselt alustatakse veekindlalt sulundseintega ümbritsetud

alalt vee välja pumpamist ning selle ala täitematerjaliga täitmist. Sulundseintega

ümbritsetult alalt vee välja pumpamisel kasutatakse enne vee jõkke tagasijuhtimist,

heljumi ja suuremate tahkete osakeste setitamiseks vastavaid kaldal paiknevaid ajutisi

settebasseine (analoogselt kasutati settebasseine ka Pärnu Raba-Lai tn silla ehitusel). Ala

täitmine toimub jõest eraldatud veevabal alal ega ole seetõttu käsitletav KeJHS mõistes

vooluveekogusse tahkete ainete uputamisena;

5. pärast vajalike silla ehitustööde teostamist eemaldatakse ajutised mulded. Sulundseinte

eemaldamisel kasutatakse võimalusel lahendust, kus esmalt eemaldatakse (kaevatakse)

ettevaatlikult ajutine täitematerjal (kuni loodusliku jõepõhjani) ja sulundseinad

eemaldatakse kaldalt või sillalt kraanaga. Kui antud lahendus ei peaks olema tehniliselt

teostatav, kasutatakse lahendust, kus sulundiga piiratud alalt kaevatakse esmalt välja

võimalikult suures mahus täitematerjali, säilitades vaid täitematerjali mahu, mis on vajalik

sulundseinte eemaldamiseks vajaliku tehnika liikumiseks. Pärast sulundseinte

eemaldamist kaevatakse kaldal paikneva tehnikaga ettevaatlikult, ilma loodusliku

jõepõhja kaevet tegemata, välja ka alles jäänud täitematerjal (hinnanguline kogus

võrreldav sulundseinte rajamiseks algselt jõkke paigutatud materjali mahuga ehk kuni u

250 m3). Ehitustehnikaga jõe põhjas ei sõideta.

10 Sindi-Lodja silla projekti 1. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

Joonis 1.4. Uue Sindi-Lodja silla ajutise ehitusaegse mulde, sh sulundseinte rajamine. Punakas-

oranžikad ovaalid tähistavad ajutiste settebasseinide asukohta.

Sindi-Lodja silla detailplaneeringu algatamise eelselt esitas Keskkonnaamet enda seisukoha,

märkused ja tingimused 22.02.2024 kirjaga nr 6-2/24/3444. Kirjas juhitakse tähelepanu

erinevatele tegevusega seonduvatele õiguslikele suunitlustele, kuid mh tuuakse välja ka

asjaolud, millega projekti koostamisel arvestada. Põhilised neist on järgmised: Reiu jõgi on

Natura 2000 loodusala ja oluline elupaik mitmetele kalaliikidele; kallastel esineb

lihkeohtlikkus; oluline on tähelepanu pöörata ehitusaegsetele mõjudele ja nende

vältimisele/leevendamisele. Täpsemad tingimused on esitatud käesoleva eelhinnangu lisas 1.

Sindi-Lodja silla detailplaneeringus (Roadplan OÜ, 2024; kehtestatud märts 2025) ja

detailplaneeringu algatamise eelselt teostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnangus (Alkranel OÜ, 2024) tuuakse välja keskkonnatingimused, millega projekti

koostamisel arvestatakse. Järgnevas tabelis 1.1 selgitatakse, kas ja mil määral on valminud

projektis vastavate tingimustega on arvestatud.

Tabel 1.1. Keskkonnatingimused, millega projekti koostamisel arvestatakse (tingimused lähtuvad

Alkranel OÜ (2024) ja Roadplan OÜ (2024) tööst)

Tingimus Kas

arvestatakse

projektis?

Selgitus

Uuele sillale tugisambaid jõkke

ei rajata

JAH Uue silla tarbeks jõkke tugisambaid ei rajata

Silla jõe kaldal paiknevate

sammaste ehitamine teostatakse

väljaspool jõe kõrgveeperioodi

JAH Jõega seonduvad ehitustegevused (nt ajutise

sulundseina paigaldamine) teostatakse

madalveeperioodil ning väljaspool vee-elustikule

tundlikku perioodi (tundlik periood oktoober -

juuni). Täpsem teemakäsitlus ptk-s 4.4

Silla sammaste asukoha

projekteerimisel arvestatakse

vajadusega jätta silla alla

kallasrajad

JAH Projekti mahus kavandatakse jalgteed ja

ühendused, võimaldades liikumist mööda

kallasradu mõlemal pool Reiu jõge

Sillalt ärajuhitavat sademevett

ei juhita otse jõkke

JAH Uuelt sillalt ärajuhitav sademevesi on kavas kokku

koguda ja suunata enne jõkke jõudmist läbi õli-

liivapüüdurite. Täpsem teemakäsitlus ptk-s 4.4

11 Sindi-Lodja silla projekti 1. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

Tingimus Kas

arvestatakse

projektis?

Selgitus

Projekteerimise ja ehitamise

käigus arvestatakse piirkonna

maapinna lihkeohtlikkusega.

Viiakse läbi pinnaseuuringud ja

stabiilsusarvutused konkreetse

lahenduse kohta ning vajadusel

võetakse kasutusele meetmed

nõlvastabiilsuse

suurendamiseks, et vältida

maalihke ja kaldaerosiooni

teket silla ja juurdepääsutee

rajamise käigus

JAH Projekti mahus viidi läbi piirkonna geotehnilised

pinnaseuuringud (Reaalprojekt OÜ, 2024), mis

andsid sisendi projektlahenduse kujunemisele.

Täiendavalt viidi projekti koostamise käigus läbi

vajumis- ja stabiilsusarvutused (IPT

Projektijuhtimine OÜ, 2025), et projektlahenduse

välja töötamisel oleks tagatud keskkonnaohutus

Täpsem teemakäsitlus peatükkides 4.4 ja 4.5

Uue silla ja juurdepääsutee

projekteerimisel ning rajamisel

eemaldatakse kõrghaljastust

vaid mahus, mis on

möödapääsmatult vajalik

JAH Kõrghaljastuse raadamise mahud on määratud

sellised, mis tagavad uue silla ja sellega seonduva

taristu rajamiseks ja ohutuks liiklemiseks (sh

ehitusmasinate liikumine) vajaliku koridori

olemasolu. Projekti mahus viidi läbi ka piirkonna

dendroloogiline uuring (Kümmel OÜ, 2024),

mille tulemusi ja soovitusi on täpsemalt käsitletud

peatükis 4.9

Silla projekteerimise käigus

ehitustehnoloogia valikul

lähtutakse põhimõttest, et

ehitustööd ei tohi kaasa tuua

ebasoodsat mõju Natura 2000

loodusala kaitse-eesmärgis

nimetatud elupaigatüüpide ja

liikide soodsale seisundile ning

loodusala kaitse-eesmärgi

täitmisele

JAH Täpsem analüüs peatükis 3

2. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra

kirjeldus

Peatüki koostamisel on arvestatud eelnevates peatükkides, juhendmaterjalides ning avalikult ja

erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmebaasidena kasutatakse

peamiselt EELIS andmebaasi (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) ja Maa- ja

Ruumiameti kaardirakendusi. Lisaks kasutatakse projekti koostamise käigus valminud

uuringute andmeid.

Eelhinnangus käsitletav ala paikneb Pärnu linnas (haldusüksus) Pärnu keskuslinna ja Paikuse

alevi territooriumil. Olemasolev Sindi-Lodja sild (nr 698) paikneb Pärnu-Tori tugimaantee (59)

km 1,57 ja ületab Reiu jõge. ERC Konsultatsiooni OÜ (2024) andmetel oli Pärnu-Tori

tugimaantee km 1,2-1,845 2024. aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus (AKÖL) 9567

sõidukit ja perspektiivne pronooositav liiklussagedus 2046. a on 11 000 sõidukit ööpäevas.

Sindi-Lodja silla ja Pärnu-Tori maantee läheduses paiknevad Maa- ja Ruumiameti (2025)

andmetel lisaks transpordimaa (maantee) ja veekogude maale (Reiu jõgi ja Pärnu jõgi) ka

12 Sindi-Lodja silla projekti 1. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

üldkasutatava maa (Paide mnt 4a (62515:001:0002); Reiu mets (62501:001:0948)), ärimaa

(Keraamika tn 1 (56801:001:0244)), maatulundusmaa (Kiviaja (56801:001:1109)) ning äri- ja

tootmismaa (Keraamika tn 2 (62401:001:0623)) sihtotstarbega kinnistud. Lähimad eluhooned

paiknevad Paikuse alevi poolsel osal asuvatel järgmistel katastriüksustel: Paide mnt 8/10

(56801:001:0080), Kiviaja tn 1 (56801:001:0026), Vesiroosi tn 1 (56801:001:0923),

Keraamika tn 7 (56801:001:0321) ja Keraamika tn 6 (56801:001:0784) (joonis 2.1).

Kavandatava tegevuse asukohast lähtuvalt esinevad alal järgmised Pärnu ja Reiu jõe kalda

kaitsevööndid: piiranguvöönd (100 m) ja ehituskeeluvöönd (50 m) ning Reiu jõe

veekaitsevöönd (10 m). Vastavalt looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 5 ei laiene

ehituskeeluvöönd kehtestatud detailplaneeringuga – antud juhul Sindi-Lodja silla

detailplaneeringuga kavandatud sillale.

Joonis 2.1. Sindi-Lodja silla ümbruskonna väljavõte. Alus: Maa-ja Ruumiamet, 2025.

2.1. Seosed strateegiliste arengudokumentidega

Koostamisel olevas Pärnu linna üldplaneeringus 2035+ (detsember 2024 seisuga

kooskõlastamisele suunatud versioon) on uue Sindi-Lodja silla asukoht koos juurdepääsuteega

kajastatud, samuti on üldplaneeringus säilitatud olemasolev sild. Ümberkaudse maakasutuse

juhtotstarbeks on valdavalt puhke- ja haljasala maa-ala (PH), aga ka segafunktsiooniga maa-

ala (S) ja pere-elamumaa maa-ala (EP)(joonis 2.2).

Reiu jõgi koos kaldaalaga on määratud rohekoridoriks. Reiu jõest Pärnu linna (asustusüksus)

poole jääv puhke- ja haljasala maa-ala on ühtlasi osa piirkondlikust Papiniidu-Raeküla

puhkealast. Kogu Sindi-Lodja silla ümbrus on osa ulatuslikust Reiu jõe suudmeala

väärtuslikust maastikust. Seejuures lähtub väärtuslik maastik Pärnu maakonnaplaneeringust

13 Sindi-Lodja silla projekti 1. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

(2018) ning on seotud eelkõige piirkonna kultuurilis-ajaloolise ning puhkepiirkondliku

väärtusega.

Joonis 2.2. Väljavõte koostamisel oleva Pärnu linna üldplaneeringu 2035+ (detsember 2024 seisuga

kooskõlastamisele suunatud versioon) koondkaardist, millel kajastub lisaks olemasolevale Sindi-Lodja

sillale ka uus rajatav sild. Maakasutuse juhtotstarbed: puhke- ja haljasala maa-ala (PH),

segafunktsiooniga maa-ala (S) ja pere-elamumaa maa-ala (EP).

Kuna haldusreformi järgse Pärnu linna kui haldusüksuse territooriumi üldplaneering on veel

koostamisel, tuuakse järgnevalt välja ka hetkel kavandatava tegevuse maa-alal ja lähiümbruses

kehtivate üldplaneeringute kohane maakasutus.

Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringus 2025+ (2021) kajastub Sindi-Lodja sild

olemasolevas asukohas. Silla lähedase maakasutuse juhtotsarbeks on kavandatud puhke- ja

haljasalade maa (joonis 2.3 heleroheline ala), mis moodustab osa Papiniidu-Raeküla

puhkealast. Puhkealad moodustavad osa kohalikust rohevõrgustikust. Kohaliku rohevõrgustiku

ülesanne linnas on eelkõige võimaldada inimestele kõrgekvaliteedilist ja tervislikku

elukeskkonda koos puhke- ja sportimisvõimalustega aga ka loodusväärtuste säilimist ja

kohaliku kultuuriväärtuse säilimist ning edasi arendamist. Kõnealuses piirkonnas toimivad

rohevõrgustikuna ka Reiu ja Pärnu jõe koridorid.

Reiu jõe suudmealale on määratud ilusa vaatega koht. Olemasoleva maantee koridori, sh Sindi-

Lodja sillale on kavandatud ka kergliiklustee (joonis 2.3).

14 Sindi-Lodja silla projekti 1. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

Joonis 2.3. Väljavõte Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ (2021) maakasutusplaanist

(vasakul; P – puhke- ja haljasalade maa) ja kergliiklusteede skeemist (paremal).

Paikuse valla üldplaneeringus (2009) on olemasoleva Sindi-Lodja silla ümbruses Paikuse

alevi maakasutuse juhtotstarveteks määratud segahoonestusala ja kompensatsiooniala

(majandatavad või looduslikud rohealad; puhveralad tootmis-, liiklus- ja elamualade vahel).

Piki Reiu jõe kallast on kavandatud perspektiivne kergliiklustee.

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering “Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu

perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga” (2024) toob mh välja, et piirkonna arendamisel

tuleb arvestada Reiu jõel olemasoleva Sindi-Lodja silla piirkonnas uue silla kavandamise

vajadusega, mille eesmärk on viia silla kandevõime vastavusse kaasaegsete nõuetega ja luua

sujuvad ja turvalised liiklemisvõimalused kõikidele liiklejatele. Uue maanteesilla

kavandamisel kaaluda olemasoleva Sindi-Lodja silla, kui väärtusliku üksikobjekti säilitamist

puhkeotstarbelisel eemärgil kergliiklussillana.

Teemaplaneeringus tuuakse välja ka, et Pärnu jõgi on laevatatav kuni Reiu jõe suudmeni, Reiu

jõgi on laevatatav suudmest kuni raudteesillani. Seejuures on Reiu jõe suudmeala

puhkevõrgustiku sõlmpunktiks, kus on välja kujunenud veepuhkuse piirkond (paadilaenutus jt

veeteenused). Pärnu jõekruiisi laeva marsruut lõpeb samuti Reiu jõe suudmes.

Rohevõrgustiku osas tuuakse teemaplaneeringus välja, et Reiu jõgi moodustab osa

rohevõrgustikust. Seejuures jõe kui rohelise võrgustiku koridori laiuseks on jõgi koos selle

kalda ehituskeeluvööndi ulatusega.

Samuti juhib teemaplaneering tähelepanu asjaolule, et Pärnu, Reiu ja Sauga jõgede kaldad on

alamjooksul lihkeohtlikud. Lihkeoht on tingitud ala geoloogilisest ja morfoloogilisest

ehitusest.

Kiviaja kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu (2020) ala asub Paikuse alevis Pärnu-Tori

tugimaanteest põhja pool Pärnu jõe vasakkaldal Reiu jõe suudmealal Sindi - Lodja silla vahetus

läheduses. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse eesmärgiks laiemalt on Kiviaja

teemapargi atraktiivsemaks muutmine, sh võimaluste loomine tervisesportlastele, turistidele ja

kohalikele elanikele.

Detailplaneeringu ala juurdepääs on kavandatud Pärnu-Tori maanteelt. Planeeringualal

sõidukid ei liigu ega pargi. Külastajad pargivad sõidukid teisel pool Pärnu-Tori maanteed asuva

Keraamika tn äärde ja liiguvad jalgsi planeeringualale, kus asuvad 2,5 m laiused puiduhakke-,

killustik-, munakivi- ja pinnaskattega jalgteed ning paadisild.

15 Sindi-Lodja silla projekti 1. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

Sindi-Lodja silla detailplaneeringu (kehtestatud märts 2025) eesmärk on kaaluda võimalust

määrata alale ehitusõigus Sindi-Lodja uue silla ehitamiseks ja olemasoleva

rekonstrueerimiseks. Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb LKS § 38 lg 5 p 9-st:

vooluveekogu (Reiu jõgi) kalda ehituskeeluvööndis tegevuse võimaldamiseks on vajalik

tegevusi esmalt suunata planeeringuga. Antud detailplaneering on aluseks käesoleva projekti

koostamisele ning detailplaneeringus toodud tingimustega on projekteerimise käigus

arvestatud.

2.2. Mõjutatava keskkonnaga seonduvad muud aspektid

Geoloogia ja hüdrogeoloogia. Vaadeldav ala paikneb Pärnu madalikul, mis on tekkelt

meretasandik ning mida iseloomustab suhteliselt tasane reljeef, v.a Reiu jõe oru kaldad.

Reaalprojekt OÜ (2024) kohaselt koosneb pinnakate merelisest ja jõelisest liivast, mille all

lasub jääjärveline savi (viirkihiline) ja moreen. Jõe ääres leidub ka orgaanika rikkaid setteid ja

teede mulletes on täitematerjal. Üldgeoloogiliste andmete kohaselt moodustab aluspõhja

Devoni ladestu Narva ja Pärnu lademe kivimid, kus liivakivi, aleuroliit ja savi vahelduvad

dolomiidi ja domeriidi kihtidega. Reiu jõe säng on alamjooksul lõikunud jääjärvelisse

viirsavisse.

Reiu jõe alamjooksu kaldad on lihkeohtlikud (Kalm jt, 2002; IPT Projektijuhtimine OÜ, 2024).

Maalihked jõgede kallastel on paratamatus ja enamasti kutsuvad maalihkeid esile looduslikud

protsessid, eelkõige kaldaerosioon. Siiski võib teatud juhtudel nö päästikuks kujuneda

inimtegevus jões või kaldatsoonis. Sindi-Lodja sillale lähim dokumenteeritud maalihe toimus

aastal 2000 Reiu jõe vasakul kaldal endise raudteesilla kõrval (Kalm jt, 2002). IPT

Projektijuhtimine OÜ (2024) kohaselt kuulub geoloogilisest ehitusest lähtuvalt Reiu jõe

suudmepoolne osa Paikuse alevis klassi 6. Antud klassis on savi kaetud keskmise kuni paksu

liivakihiga, savi on samuti suhteliselt paks. Seejuures algab savi pealispind jõe veepiirist

mõnevõrra kõrgemalt, kuid ka pealmine liivakiht on jõe veetasemega otseselt seotud.

Geoloogilise ehituse tõttu võivad seal toimuda nii savi- kui ka liivalihked. Reiu jõe lõigul

suudmest kuni 3 km ülesvoolu on kallaste nõlvakalle suur (>15°), nõlvad on kõrged ning

koosnevad nii liivast kui ka savist. Kumba tüüpi lihe tõenäolisemalt toimub, sõltub

konkreetsetest tingimustest, eelkõige veerežiimist. Jõe kõrge veetaseme korral, kui liivakihis

olev pinnasevesi ei saa jõkke voolata, on tõenäolisem liivalihete esinemine, samas kui jõe

veetaseme alanedes, kui nõlv on endiselt nö vett täis, kasvab savilihete esinemise tõenäosus.

Samal 3 km pikkusel lõigul paikneb ka alasid, mis on lihkeohtlikud vaid savilihete osas – neil

lõikudel jääb nõlvakalle vahemikku 7-15°. Reiu jõe lihkeohtlikuks piirkonnaks, kus tuleks

ehitustegevust vältida, on savi- ja liivalihete korraga esinemise võimalusega lõigul IPT

Projektijuhtimine OÜ (2024) töös hinnatud 75 m jõe piirist.

Reaalprojekt OÜ (2024) geotehnilised uuringud näitasid, et projektiga kavandatavate

juurdepääsuteed alal levivad savipinnased on pundumis-, leondumis- ja külmakerkeohtlikud.

Nende looduslik tugevus ja kandevõime võib tunduvalt väheneda kaevikus avatuna vee ja

külma mõjul. Veeküllastunud peeneteraline liiv on tundlik dünaamilisele ja

hüdrodünaamilisele mõjutustele (ebavesiliiva oht). Need ei hoia nõlva vee all ja vajavad

kindlustamist.

Kavandatava silla asukohas esinevad kohev liiv ja palju kokkusurutavad nõrgad savipinnased,

mille all on õhuke moreeni kiht ja aluspõhi. Pinnaseveetase on kõrge ning jõe kallastel tuleb

arvestada üleujutusohuga. Silla saab ehitada vaivundamendile, vaiad tuleb otsaga süvitada

porsumata aluspõhja (kiht 8b)(Reaalprojekt OÜ, 2024).

16 Sindi-Lodja silla projekti 1. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

Silla pealesõitude muldkeha projekteerimisel tuleb teha vajumis- ja stabiilsusarvutused. Mulde

koormus põhjustab nõrkade savipinnaste ja koheva liiva kihi kokkusurumist. Nõrkade kihtide

deformeerumisega kaasneb vaiadele nn. negatiivne külghõõre, sellega tuleb arvestada vaiade

projekteerimisel. Vaiade kandevõimet tuleb kontrollida staatiliste või dünaamiliste

katsetustega. Kui liivpinnastes rajatakse süvendeid allapoole pinnaseveetaset tuleb arvestada,

et peenliiv on tundlik hüdrodünaamilistele mõjutustele. Veeküllastunud liiva süvendi

kaevamine või vee väljapumpamine liiva rajatud süvendist põhjustab peenliiva heljundumise

(ebavesiliiva teke), mille tulemusena liiva struktuur rikutakse (kandevõime kadu). Liiva

heljundumise vältimiseks tuleb veetase eelnevalt alandada kaevatava süvendi põhjast

sügavamale (Reaalprojekt OÜ, 2024).

Pinnaseveetaseasus Reaalprojekt OÜ (2024) välitööde ajal (23.04. – 03.05.2024) maapinnast

0,35-1,5 meetri sügavusel, absoluutkõrgusel -0,1-3,95 meetrit. Reiu jões mõõdeti veetase

absoluutkõrgusel 0,04 meetrit. Vett kandvaks kihiks on peenliiv või selle peal olev mulla kiht.

Pinnaseveetase on sõltuvuses Reiu jõe veetasemest, mille suunas see reljeefi jälgides ka liigub.

Veerohkematel aegadel võib vesi tõusta maapinnale.

Eesti põhjaveekaitstuse kaardi 1:400 000 (Maa- ja Ruumiameti Geoloogia kaardirakendus

1:400 000, 2025)) kohaselt on vaadeldavas piirkonnas tegemist suhteliselt kaitstud põhjaveega

alaga.

Pinnavesi. Tulenevalt Sindi-Lodja silla asukohast jäävad vaadeldavasse piirkonda või selle

lähialale nii Reiu jõgi (sild ületab jõge) kui ka Pärnu jõgi. 72,2 km pikkune Reiu jõgi

(VEE1145400) suubub Sindi-Lodja silla lähistel Pärnu jõkke. Lääne-Eesti vesikonna

veemajanduskavale 2022-2027 (2022) tuginedes on vaadeldavas piirkonnas Reiu jõe

koondseisund „hea“ ning on seda olnud ka varasematel aastatel. Samas 2022. ja 2023. a riikliku

seire tulemusena hinnati Reiu jõe koondseisundiks „halb“ (Pinnavee ja põhjavee seisund -

Interaktiivne kaart, vaadatud detsember 2024). Siinkohal on oluline, et Reiu jõe koondseisund

„halb“ tulenes kahest kvaliteedinäitajast (ohtlikud ained) – elavhõbeda ning

bromodifenüüleetri üle piirnormi sisalduste tõttu elustikus (Eesti Keskkonnauuringute Keskus

OÜ, 2023). Reiu jõgi oli 2022. aastal esmakordselt ohtlike ainete seires.

Pärnu jõe (VEE1123500) pikkus on 144,6 km. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavale

2022-2027 (2022) tuginedes on Pärnu jõe koondseisund (veekogum – Käru jõest suudmeni)

„halb“ (aluseks 2019. a seireandmed), põhjuseks peamiselt põllumajandustegevusest tulenev

(haju)koormus. Ka 2022. ja 2023. a seire tulemusena määratleti Pärnu jõe koondseisundiks

„halb“ (Pinnavee ja põhjavee seisund - Interaktiivne kaart, vaadatud detsember 2024). Eesti

Keskkonnauuringute Keskus OÜ (2024) alusel määrati Pärnu jõe 2023. a koondseisundiks

„halb“, põhjuseks 2023. a seire tulemusena määratud piirväärtust ületanud kaadmium ja

elavhõbe elustikus.

Maaparandussüsteemidega kaetud alasid vaadeldavas piirkonnas ei paikne.

Pärnu jõgi ega Reiu jõgi ei ole hõlmatud suurte üleujutustega siseveekogude nimistusse (alus:

keskkonnaministri 28.05.2004 määrus nr 58 „Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu

ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord“). Küll aga on Sindi-Lodja silla

piirkond, Maa- ja Ruumiameti üleujutusalade kaardirakenduse (2025) alusel Pärnu jõe kaudu

seotud Pärnu linna üleujutusohu riskipiirkonnaga (üleujutusoht seotud mere ja Pärnu jõega).

Maa-ja Ruumiameti üleujutusalade kaardirakenduse (2025) alusel esineb Reiu jõe suudme

lähistel näiteks üleujutuse 2% tõenäosuse korral ehk esinemine üks kord 50 aasta jooksul,

17 Sindi-Lodja silla projekti 1. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

üleujutusest tingitud veetaseme kõrgus abs 2,81 m (joonis 2.4) ning üleujutuse 1% tõenäosuse

korral ehk esinemine üks kord 100 aasta jooksul, üleujutusest tingitud veetaseme kõrgus abs

3,07 m (joonis 2.5). Sindi-Lodja silla piirkonnas on Reiu jõe kaldad suhteliselt järskude

nõlvadega, seetõttu ka üleujutatavat ala esineb piirkonnas minimaalselt ja seda peamiselt jõe

paremkaldal.

Joonis 2.4. Üleujutatav ala üleujutuse 2% tõenäosuse korral ehk esinemine üks kord 50 aasta jooksul,

üleujutusest tingitud veetaseme kõrgus abs 2,81 m. Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025.

Joonis 2.5. Üleujutatav ala üleujutuse 1% tõenäosuse korral ehk esinemine üks kord 100 aasta jooksul,

üleujutusest tingitud veetaseme kõrgus abs 3,07 m. Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025.

18 Sindi-Lodja silla projekti 1. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

IB Urmas Nugin OÜ (2024) poolt tehtud hüdraulised arvutused näitasid, et enamusel ajast on

veetase Reiu jões Sindi-Lodja silla profiilis võrdne Pärnu lahe vee tasemega ja voolu kiirus alla

0.1 m/s. Enamusel ajast on Pärnu lahes keskmine vee tase 0.24 m abs ±0.3 m. Samas silla

projekteerimisel tuleb arvestada:

✓ maksimaalse veetasemega vähemalt 3,50 m abs;

✓ keskmise veetasemega 0,25 m abs;

✓ minimaalse veetasemega -1,2 m abs;

✓ voolu kiirusega vähemalt 1.5 m/s (vooluhulga Q1%=161 m³/s esinemine mere

keskmisel või sellele lähedasel tasemel on reaalne ning lokaalselt võib voolu kiirus silla

piirkonnas olla arvutuslikust suurem).

Elustik, sh kaitstavad loodusobjektid. Olemasoleva Sindi-Lodja silla lähiümbruses Reiu jõe

kallastel kasvab kõrghaljastus. Valdavalt on tegemist segapuistuga. Maa- ja Ruumiameti

maakatte kõrgusmudeli (2025) alusel varieerub puistu kõrgus piirkonnas valdavalt 5-20 m

vahel.

Metsaportaali (2024) andmetel on metsainventuurid tehtud Sindi-Lodja sillast Pärnu linna

poole jääval rohealal. Seejuures kasvab Reiu mets kinnistul (62501:001:0948; joonis 2.6)

eraldisel nr 1 aastal 2022 tehtud inventuuri alusel küps mets, kus peapuuliigiks on hall lepp

(keskmine kõrgus 17 m, vanus u 50 a), järgnevad sanglepp (keskmine kõrgus 21 m, vanus u 80

a) ja jalakas (keskmine kõrgus 14-20 m, vanus 30-60 a). Eraldisel nr 2 kasvab aastal 2022

tehtud inventuuri alusel samuti küps mets, kus peapuuliigiks on mänd (keskmine kõrgus 22-24

m, vanus 70-175 a), vähemal määral on esindatud ka sanglepp, hall lepp, vaher, pihlakas.

Eraldise nr 1 ja 2 piiri lähedalt Pärnu-Tori teelt tehtud vaadet iseloomustab joonis 2.7.

Vääriselupaiku piirkonnas registreeritud ei ole.

Joonis 2.6. Väljavõte metsaportaalist (2024) Sindi-Lodja silla ümbruses. Reiu mets kinnistul

(62501:001:0948) paiknevad eraldised nr 1 ja 2 on tähistatud vastava numeratsiooniga, eraldise piir

tumesinise joonega.

19 Sindi-Lodja silla projekti 1. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

Joonis 2.7. Vaade Sindi-Lodja silla lähedasele puistule (suund Paikuse poole, olemasolev sild paistab

pildi vasakus servas). Allikas: maps.google.com, foto tehtud juuli 2023.

Paikuse alevi poolsel osal teostas Kümmel OÜ (2024) puittaimede haljastusliku hinnangu.

Töös hinnati 124 puud, põõsast ja nende rühma. Eriti väärtuslike (I väärtusklass) puude hulka

hinnati üksik vana, kuid elujõuline harilik pärn (jääb kavandatava tegevuse alast välja) ning

väärtuslike (II väärtusklass) puude hulka vanad põlispuud (sanglepad), kel esineb kahjustusi.

Enim on alal aga väheväärtuslikuks ja likvideeritavaks hinnatud puittaime või nende rühma.

Kokkuvõtvalt on hinnangus tõdetud, et hinnatud alal on haljastus valdavalt rahuldavas

seisukorras. Enamikel puudel on võras vähesel määral kuivanud oksi. Hoolduslõikusi viimasel

ajal haljastusele pole tehtud. Lühiealised puud nagu toomingad, hall lepad, keraremmelgad,

saarvahtrad on oma eluea lõpul ja kaotanud oma dekoratiivsuse või on murdumisohtlikud.

Sanglepad on eakad ja nendel on hakanud tekkima rohkem kuivanud oksi ning mõnel puul on

ladvad murdunud. Lammimetsas (maanteest lõunas) on mitmerindelisus ning on soovitav II

rindes olevaid noori puid harvendada. Liikumiskoridoride läheduses olevatele puudele on

soovitav mingi perioodi tagant teostada võra hooldust, selle vajadus sõltub puu vanusest ja

üldisest seisundist (kas on hakanud võras kuivanud okste osakaal suurenema, oksad kasvavad

risti võrasse). Likvideeritavaks (V väärtusklassi) hinnatud puud on soovitav likvideerida, sest

võivad olla ohtlikud inimestele või nende varale. Likvideeritavaks hinnatud alusmetsas

seevastu teha harvendusraiet ja püüda säilitada lammimetsale omane loodulik ilme.

Kaitsealuseid taimi vaadeldaval maa-alal ei ole registreeritud (mh ei leitud ka puittaimede

haljastusliku hinnangu koostamise käigus alalt kaitsealuseid liike (OÜ Kümmel, 2024)). Küll

aga tuleb arvestada, et Reiu jõe kaldaäärsel alal leidub vesiroose. Nii valge kui ka väike

vesiroos kuuluvad III kaitsekategooria taimeliikide hulka. Vastavalt LKS § 55 lg 8 on keelatud

III kaitsekategooria taimede hävitamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas.

Reiu jõgi on vaadeldavas piirkonnas arvatud Reiu jõe hoiuala (KLO2000294) koosseisu, mis

on ühtlasi ka Natura 2000 Reiu jõe loodusala (vt täpsemalt ptk 3). Reiu jõe hoiuala kaitse-

20 Sindi-Lodja silla projekti 1. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõed ja ojad (3260)

kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio), jõesilmu

(Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade

kaitse. Reiu jõe hoiuala hõlmab valdavat osa Reiu jõe pikkusest.

Olemasoleva Sindi-Lodja silla läheduses paikneb ka Pärnu jõe hoiuala, mis on ühtlasi ka

Natura 2000 Pärnu jõe loodusala ning mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ

I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõed ja ojad (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hink

(Cobitis taenia), võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja

paksukojaline jõekarp (Unio crassus) elupaikade kaitse.

EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur, 01.02.2025) andmetel on Reiu jõgi

määratud II kaitsekategooriasse kuuluva paksukojalise jõekarbi (Unio crassus), III

kaitsekategooriasse kuuluvate hingu (Cobitis taenia) ja võldase (Cottus gobio) ning

kaitsestaatuseta jõesilmu (Lampetra fluviatilis) leiupaigaks. Lisaks kuulub Reiu jõgi Humalaste

jõe suudmest suubumiseni Pärnu jõkke (samuti Pärnu jõgi Tarbja paisust suubumiseni merre)

keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 kohaselt lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse

kudemis- ja elupaigaks olevate veekogude nimistusse. Reiu jõega (ja ka Pärnu jõega)

seonduvatest kaitsealustest liikidest (ka jõesilm) enamik, v.a hink eelistab elupaigana

kiirevoolulisemaid ja kärestikulisi jõelõike. Maves OÜ (2022) alusel on Reiu jõe alamjooks

potamaalset tüüpi ehk jõelõik on sügav, aeglase vooluga ja peente põhjasetetega. Seega

puuduvad vaadeldavas piirkonnas Reiu jões enamikele liikidele väärtuslikud elupaigad ja

kudealad. Siiski tuleb arvestada, et nt lõhe ja jõesilm teevad ulatuslikke rändeid ning Reiu jõe

ülemjooksul on esindatud ka väärtuslikud elupaigad ja kudealad. Vaadeldavas piirkonnas võib

Reiu jõgi (eelkõige veeosa kaldaäärne piirkond) olla sobivaks elupaigaks põhjaeluviisiga

hingule.

EELISe andmebaasi andmetel on Reiu jõe koridor toitumisalaks nahkhiirtele (suurvidevlane,

põhja-nahkhiir, pargi-nahkhiir, veelendlane). Olulisi talvitumispaiku teadaolevalt vaadeldavas

piirkonnas ei esine. Suviste varjepaikadena eelistavad nahkhiired puuõõnsusi (eelkõige

vanemad puud), hooneid ja rajatisi. Seejuures on teada ka juhtumeid, kus suvise varjepaigana

on kasutatud ka silda (Keskkonnaamet, 2017).

EELISe andmebaasi andmetel on Reiu jõgi ja Pärnu jõgi vaadeldavas piirkonnas määratud

invasiivsete võõrliikide (signaalvähk (Pacifastacus leniusculus) ja ogapõskne vähk

(Orconectes limosus)) leiukohaks.

Kultuuriväärtused. Vaadeldavas piirkonnas ei paikne Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse

(2025) alusel kultuurimälestisi. Küll aga ulatub olemasoleva Sindi-Lodja silla asukohta Sindi-

Lodja I kiviaja asulakoha (27039) kaitsevöönd (joonis 2.8). Lisaks asub alal

Muinsuskaitseameti poolt määratletud arheoloogiatundlik ala. Arheograator OÜ (2024) viis

Sindi-Lodja uue silla ehitusalusel maa-alal 16. juulist kuni 25. septembrini 2024. aastal läbi

arheoloogilised ja geoarheoloogilised eeluuringud. Uuringuala jaotati 4 alamosaks ehk aladeks

(A, B, C, D; joonis 2.9), kus välitööde käigus kaevati kokku 57 arheoloogilist prooviauku.

Uuringuala iseloomustab tugev inimtegevuse mõju, mistõttu olid pealmised pinnasekihid

segatud, sisaldasid uusaegset prahti ja ehitusrusu. Sindi-Lodja I asulakoha kaitsevööndist alalt

A leiti munakivisillutis – omaaegne tee. Reiu jõe paremale kaldale, Paide maanteest lõuna

poole jääval alal B leiti Reiu jõe oru nõlvale kaevatud prooviaugust nr 16 tulekivikild

absoluutkõrguselt u 3,9 m, mis viitab lähedalasuvale kiviaegsele asulakohale. Teistelt aladelt

21 Sindi-Lodja silla projekti 1. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

prooviaukudega kaetud sügavustelt ei avastatud kultuuriväärtuslike leide ega arheoloogilisi

muistiseid.

Joonis 2.8. Sindi-Lodja I kiviaja asulakoha (sinine viirutus) kaitsevööndi (punane viirutus) paiknemine

Sindi-Lodja silla suhtes. Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025.

Geoarheoloogiliste eeluuringute käigus tehti uuringualal geoarheoloogilist sondeerimist 12

kohas: 1 alal C ja 11 alal B (joonis 2.9). Kokkuvõtvalt on geoarheoloogiliste eeluuringute

tulemused järgmised:

✓ Alal A ei ole tehtud geoarheoloogilist sondeerimist, kuna see ei paikne tsoonis, kus silla

ja selle juurdepääsuteede rajamine eeldab suuremahulisi ja sügavaid kaevamisi;

✓ Alal C ei ole arheoloogilist kultuurkihti sügavuseni 4,5 m praegusest maapinnast ja seal

ei esine takistusi kaevamiseks vajadusel kuni mainitud sügavuseni;

✓ Alal D ei tehtud samuti geoarheoloogilist sondeerimist;

✓ Alal B on olemas mattunud tõenäoline kiviaegse asulakoha kultuurkiht, see avastati

neljas sondeerimiskohas. Koos lisauuringutega kavandatava silla kandekonstruktsiooni

planeeritavas rajamiskohas on selle lasuvuse üldine pilt olemas. Arvatavasti on

tegemist asulakoha lõuna- ja idapiiriga (jn 28). Kiht paikneb praegusest maapinnast

2,12 m (jõepoolses osas) kuni 4,25 m (tasasel kaldaterrassil) sügavusel,

absoluutkõrgustel 3,54–4,87 m. Kultuurkiht on kaldu Reiu jõe suunas (ja ka õhenev

selles suunas), osutades jõe olemasolule sellel suunal ka asulakoha kasutamise ajal.

Edasiste ehitustegevuste planeerimisel antud uuringupiirkonnas on oluline arvestada,

et kaevetööd ei kahjustaks asulakoha kultuurkihti või teha eelnevalt arheoloogilised

väljakaevamised.

22 Sindi-Lodja silla projekti 1. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

Joonis 2.9. Arheoloogiliste ja geoarheoloogiliste eeluuringute uuringuala ja selle jaotus osadeks (A, B,

C, D). Väljavõte Arheograator OÜ (2024) tööst.

Sindi-Lodja sild on haaratud pärandkultuuriobjektide hulka ja Muinsuskaitseameti poolt

hinnatud kultuuriväärtuslikuks objektiks. Täna kasutusel olev üle Reiu jõe kulgev sild on

algselt ehitatud 1933. aastal, sild hävines teises maailmasõjas. 1955. aastal ehitati tänaseni

kasutusel olev sild vana silla betoonkaartele, mis on tänaseks tehniliselt kehvas seisus,

amortiseerunud ning ei vasta kaasaja nõuetele ja tingimustele. Blueray OÜ (2024) kohaselt

muudab silla eriliseks tema tarind – tegemist on Eesti oludes esindusliku kaarsillaga, mis

sobitub arhitektuurselt hästi kõrgete Reiu jõe kallastega. Vähemtähtis pole ka see, et Sindi-

Lodja sild taastati pärast sõja hävitustööd sarnases tarinduses 1932. aasta silla projektiga. Eesti

sillaajaloo uurija Hubert Matve peab Sindi-Lodja silda üheks kaunimaks Eesti

raudbetoonsillaks. Juba 1980. aastate lõpus on ta pidanud Sindi-Lodja silda riikliku kaitse alla

võtmise vääriliseks. Ehkki Sindi-Lodja silda võib vaadelda 1930. aastate sillaehituspärandi

esindajana, kuulub see ehitustehniliselt nõukogude perioodi, periodiseeringu järgi stalinistlikku

ajajärku, ehkki stalinismile omaseid neoklassitsistlikke tunnuseid pole sillal kunagi olnud.

Välise sarnasuse ning kasutatud ehitustehniliste lahenduste tõttu on õige käsitleda Sindi-Lodja

silda Teises maailmasõjas purustatud silla taastamisena.

Blueray OÜ (2024) kohaselt ei ole praeguse seisuga Eestis riikliku kaitse alla võetud mitte

ühtegi Eesti Vabariigi perioodil või nõukogude okupatsiooniajal ehitatud raudbetoonsilda.

Seega silla väärtust arvestades vääriks Sindi-Lodja sild kaitse alla võtmist. Uue maanteesilla

rajamise käigus on otstarbekas muuta olemasolev Sindi-Lodja sild jalakäijate ja jalgratturite

sillaks. Arvestades piirkonna puhkeala potentsiaali ja silla seotust jalgrattatee põhivõrgu osana,

püsiks Sindi-Lodja sild aktiivses kasutuses.

3. Natura 2000 ala eelhindamine

Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste

või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade kaitse. Natura 2000 alad on

moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (loodusdirektiiv) ja

79/409/EMÜ (linnudirektiiv).

23 Sindi-Lodja silla projekti 1. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

Käesolev peatükk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Natura

2000 alade teemade analüüsil on lähtutud muuhulgas juhenddokumentidest „Juhised Natura

hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis (Kutsar jt, 2019)

ning Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised

elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (Euroopa Komisjon,

2021). Natura hindamise protsessi põhimõtteline skeem on toodud joonisel 3.1.

Natura hindamisel on kriteeriumiks ala kaitse-eesmärgid, st tõenäoliselt avalduvat ebasoodsat

mõju hinnatakse ala kaitse-eesmärkidest lähtuvalt. Kavandatava tegevuse mõjud loetakse

oluliseks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkides nimetatud elupaigatüüpide

või liikide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-

eesmärke saavutada.

Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärgiks on kavandatava

tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine ning mille tulemusena saab otsustada, kas on

vajalik liikuda teise ehk asjakohase hindamise etappi. Asjakohases hindamises viiakse läbi

Natura alale avalduva tõenäoliselt ebasoodsa mõju detailne hindamine, vajadusel määratakse

leevendavad meetmed. Käesolevas dokumendis keskendutakse eelhindamise tasandile. Kui

eelhindamise tulemusel selgub vajadus läbi viia Natura asjakohane hindamine, tuleb algatada

KMH protsess.

Kavandatava tegevuse seotus Natura 2000 ala kaitsekorraldusega. Kavandatav tegevus ei

ole seotud Natura 2000 alade kaitsekorraldusega.

24 Sindi-Lodja silla projekti 1. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

Joonis 3.1. Natura 2000 ala mõjude kaalumise skeem. Allikas: Euroopa Komisjon, 2021.

3.1 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad,

mida võidakse mõjutada

Kavandatav tegevus – Pärnu linnas riigimaanteel (59 Pärnu-Tori) asuva üle Reiu jõe kulgeva

Sindi-Lodja silla ja sinna juurde kuuluvate juurdepääsutee projekteerimine. Täpsem

kavandatava tegevuse kirjeldus on esitatud peatükis 1.

Silla asukohaga on seotud Natura 2000 ala – Reiu jõe loodusala (EELISe andmebaasi kood

RAH0000616), pindala 105,4 ha (maismaa pindala 10,7 ha)(joonis 3.2). Reiu jõe loodusalal

kaitstakse järgnevaid elupaigatüüpe ja liike:

✓ elupaigatüüp: jõed ja ojad (3260);

✓ liigid: paksukojaline jõekarp (Unio crassus), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm

(Lampetra fluviatilis) ja harilik hink (Cobitis taenia).

25 Sindi-Lodja silla projekti 1. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

Kõik kaitse-eesmärgis nimetatud elupaigatüübid või liigid seonduvad Reiu jõega ning

loodusala koosseisu ei ole arvatud jõe kaldaid.

Silla asukohast u 100 m kaugusel põhja suunas (seotud Reiu jõega) kulgeb Pärnu jõe loodusala

(RAH0000027; joonis 3.2), pindala 859,9 ha (maismaa pindala 92,4 ha). Pärnu jõe loodusalal

kaitstakse järgnevaid elupaigatüüpe ja liike:

✓ elupaigatüüp: jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450) ja puisniidud (*6530);

✓ liigid: paksukojaline jõekarp (Unio crassus), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm

(Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja harilik hink (Cobitis taenia).

Kõik kaitse-eesmärgis nimetatud liigid ja elupaigatüüp – jõed ja ojad seonduvad Pärnu jõega,

elupaigatüübid – lamminiidud ja puisniidud seonduvad Pärnu jõe kallastega Türi

maastikukaitseala koosseisus.

Joonis 3.2. Reiu jõe ja Pärnu jõe loodusalade paiknemine Sindi-Lodja silla suhtes. Alus: Maa- ja

Ruumiamet, 2025.

Kavandatava tegevuse (vt ka ptk 1) mõjuala eeldusi ning elupaigatüüpide ja liikide ohutegureid

kajastab tabel 3.1. Tabeli koostamise aluseks on elupaigatüüpide ja liikide leiukohtade

paiknemine kavandatava tegevuse kontaktalal või lähipiirkonnas. Tabelis esitatud

andmete allikaks on mh EELIS (veebruar 2025), Reiu jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2016-

2025 (Keskkonnaamet, 2015), Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2015-2024

(Keskkonnaamet, 2015), Reiu jõe ja Pärnu jõe loodusalade Natura andmebaasi standardvorm

(seisuga 2024), Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027

(Keskkonnaministeerium, 2022) ning kavandatava tegevuse kirjeldus.

26 Sindi-Lodja silla projekti 1. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

Tabel 3.1. Reiu jõe ja Pärnu jõe loodusalade ning kavandatava tegevuse alaga seonduvad liigid ja elupaigatüübid. Allikad: EELISe (Eesti looduse

infosüsteem, Keskkonnaagentuur) andmebaas: seisuga veebruar 2025; Reiu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2016-2025 (Keskkonnaamet, 2015), Pärnu jõe

loodusala kaitsekorralduskava 2015-2024 (Keskkonnaamet, 2015), Reiu jõe ja Pärnu jõe loodusalade Natura andmebaasi standardvorm (seisuga 2024),

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (Keskkonnaministeerium, 2022).

Nr Elupaigatüüp või liik, loodusala taustandmed

vm asjakohane aspekt

Ohutegurid/meetmed (kaitsekorralduskava alusel) Kaitse-eesmärgid (pikaajaline)

Reiu jõe loodusala

1 Jõed ja ojad (3260) ehk Reiu jõgi. Vooluveekogu

tüüp IA – tumedaveelised ja humiinaineterikkad

(KHT-Mn 90% väärtus üle 25 mgO/l), valgala 10–

100 km2. Koondseisund Lääne-Eesti vesikonna

veemajanduskava 2022-2027 alusel (2019) – hea.

2022. ja 2023. a riikliku seire andmete alusel

koondseisund – halb*

Loodusalal on elupaigatüüpi jõed ja ojad

inventeeritud 104,8 ha-l B esinduslikkusega

Ohutegurid – inimtekkelised takistused (pais) ja

koprapaisud. Meede: Paisude likvideerimine.

Ohutegurid – Vähene info elupaiga seisundi kohta.

Meede: Täiendavate andmete kogumine

Elupaigatüüp on säilinud 104,8 ha-l

B esinduslikkusega

2 Paksukojaline jõekarp (Unio crassus). Elupaik

Reiu jõgi. Eelistab liivase või kruusase põhjaga

keskmise või kiirevoolulisi jõelõike

Ohutegurid – Reiu jõe seisundi halvenemine. Meede:

soodsa elupaiga säilimine on tagatud elupaigatüübi

kaitse-eesmärkide täitmisega (vt ka käesoleva tabeli rida

nr 1)

Liigile kättesaadava elupaiga

säilimine Reiu jõe loodusalal 104,8

ha ulatuses. Natura 2000 ala

üldhinnang alale liigist lähtuvalt on

vähemalt rahuldav (C) 3 Harilik võldas (Cottus gobio). Elupaik Reiu jõgi.

Eelistab kivise, liivase või kruusase põhjaga

keskmise või kiirevoolulisi jõelõike

4 Jõesilm (Lampetra fluviatilis). Elupaik Reiu jõgi.

Väärtuslikumad elupaigad on liivase või kruusase

põhjaga ja keskmise või kiirevoolulised jõelõigud

5 Harilik hink (Cobitis taenia). Elupaik Reiu jõgi.

Eelistab soojemaid selgeveelisi, liivase või mudase

põhjaga ning aeglasema vooluga jõelõike.

Koelmuks sobivad madala veega (0,3–0,8 m)

taimestikurikkad kohad. Tõenäoliselt esineb liiki

Reiu jõe lõikudes aga hajusalt ja vähearvukalt

Pärnu jõe loodusala

27 Sindi-Lodja silla projekti 1. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

Nr Elupaigatüüp või liik, loodusala taustandmed

vm asjakohane aspekt

Ohutegurid/meetmed (kaitsekorralduskava alusel) Kaitse-eesmärgid (pikaajaline)

1 Jõed ja ojad (3260) ehk Pärnu jõgi.

Vooluveekogu tüüp V3B – heledaveelised ja

vähese orgaanilise aine sisaldusega (KHT-Mn

90%-ne väärtus alla 25 mgO/l) jõed valgala

suurusega > 1000-10 000 km². Koondseisund

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-

2027 alusel (2019) – halb. 2022. ja 2023. a riikliku

seire andmete alusel koondseisund – halb

Loodusalal on elupaigatüüpi jõed ja ojad

inventeeritud 129,6 ha-l B esinduslikkusega

Ohutegurid – inimtekkelised takistused (pais) ja

koprapaisud ning hajukoormus. Meede: Paisude

likvideerimine (suurim pais – Sindi tänaseks

eemaldatud), põllumajandusega seonduva tegevuse

järelevalve tõhustamine ja keskkonnahoidlike praktikate

rakendamine

Elupaigatüüp on säilinud 129,6 ha-l

B esinduslikkusega

2 Lamminiidud ja puisniidud. Vaadeldavas

piirkonnas ja lähialal puuduvad

Ohutegurid – pole asjakohased Pole asjakohane

3 Paksukojaline jõekarp (Unio crassus). Elupaik

Pärnu jõgi. Eelistab liivase või kruusase põhjaga

keskmise või kiirevoolulisi jõelõike

Ohutegurid – Pärnu jõe seisundi halvenemine. Meede:

soodsa elupaiga säilimine on tagatud elupaigatüübi jõed

ja ojad kaitse-eesmärgi täitmisega

Liigile soodsa elupaiga säilimine

Pärnu jõe loodusalal 129,6 km

kogupikkusega jõelõikude ulatuses.

Natura 2000 ala seisundi üldhinnang

alale liigist lähtuvalt on A

4 Harilik võldas (Cottus gobio). Elupaik Pärnu jõgi.

Eelistab kivise, liivase või kruusase põhjaga

keskmise või kiirevoolulisi jõelõike

Liigile soodsa elupaiga säilimine

Pärnu jõe loodusalal 129,6 km

kogupikkusega jõelõikude ulatuses,

hea kvaliteediga elupaikade ulatus

vähemalt 16,4 km. Natura 2000 ala

seisundi üldhinnang alale liigist

lähtuvalt on vähemalt B

5 Jõesilm (Lampetra fluviatilis). Elupaik Pärnu jõgi.

Väärtuslikumad elupaigad on liivase või kruusase

põhjaga ja keskmise või kiirevoolulised jõelõigud

Liigile kättesaadava soodsa elupaiga

säilimine Pärnu jõe loodusalal 129,6

km kogupikkusega jõelõikude

ulatuses. Natura 2000 ala seisundi

üldhinnang alale liigist lähtuvalt on

vähemalt B

28 Sindi-Lodja silla projekti 1. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

Nr Elupaigatüüp või liik, loodusala taustandmed

vm asjakohane aspekt

Ohutegurid/meetmed (kaitsekorralduskava alusel) Kaitse-eesmärgid (pikaajaline)

6 Lõhe (Salmo salar). Elupaik Pärnu jõgi.

Eelistab kivise, liivase või kruusase põhjaga

keskmise või kiirevoolulisi jõelõike

Liigile kättesaadava soodsa elupaiga

säilimine Pärnu jõe loodusalal 118,7

km pikkuse jõelõigu ulatuses.

Natura 2000 ala üldhinnang alale

liigist lähtuvalt on vähemalt

rahuldav (B)

7 Harilik hink (Cobitis taenia). Elupaik Pärnu jõgi.

Eelistab soojemaid selgeveelisi, liivase või mudase

põhjaga ning aeglasema vooluga jõelõike.

Koelmuks sobivad madala veega (0,3–0,8 m)

taimestikurikkad kohad

Liigile soodsa elupaiga säilimine

Pärnu jõe loodusalal 113,5 km

kogupikkusega jõelõikude ulatuses.

Natura 2000 ala seisundi üldhinnang

alale liigist lähtuvalt on vähemalt B *2022. ja 2023. a Reiu jõe koondseisund „halb“ tuleneb kahest kvaliteedinäitajast (ohtlikud ained) – elavhõbeda ning bromodifenüüleetri üle piirnormi sisalduste tõttu

elustikus. Reiu jõgi oli 2022. aastal esmakordselt ohtlike ainete seires (Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2023).

29 Sindi-Lodja silla projekti 1. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

3.2 Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 alale

Kavandatava tegevuse mõjuala eeldusi näitas tabel 3.1 (ptk 3.1), kus olid esile toodud asjakohased Natura 2000 alade (loodusalade) elupaigatüübid

ja liigid, mis seostusid käsitletava tegevusega. Järgnevas tabelis 3.2 on välja toodud mõju hinnang elupaigatüüpidele ja liikidele seoses kavandatava

tegevusega.

Tabel 3.2. Mõju prognoosimine Natura 2000 alade asjakohastele (vt tabel 3.1) elupaigatüüpidele ning liikidele seoses kavandatava tegevusega.

Elupaigatüüp/

liigid

Mõju prognoosimine Mõju hinnang

Reiu jõe loodusala

Jõed ja ojad

(3260) ehk Reiu

jõgi

Sindi-Lodja sild paikneb Reiu jõe alamjooksul vahetult Pärnu jõkke suubumiskoha läheduses. Reiu jõgi on

antud asukohas sügav ja aeglase vooluga. Jõeelustiku, sh loodusala kaitse-eesmärkides nimetatud enamike

liikide jaoks väärtuslikumad – kärestikulised jõelõigud paiknevad silla asukohast ülesvoolu ja

kavandatavast tegevusest kilomeetrite kaugusel.

Pikaajalisi ehk silla kasutusaegseid mõjusid, mis avaldaks ebasoodsat mõju elupaigatüübi soodsale

seisundile (sh jõe veekvaliteet ja voolurežiim) uue Sindi-Lodja silla jm vajaliku taristu rajamisega ei kaasne,

kuna:

1. jõkke silla sambaid ei rajata (seega ei toimu ka veevoolu takistamist, mis võiks mõjutada jõe

veerežiimi nii üles- kui allavoolu; jões puuduvad sambad ka olemasoleval sillal);

2. kaldale silla sammaste rajamisel säilivad kallasrajad jõe kallastel (puudub vajadus muuta jõe

kaldajoont ja seeläbi voolurežiimi);

3. sademevett otse sillalt jõkke ei juhita (sademevesi kogutakse kokku, suunatakse läbi õli-

liivapüüduri vabavoolu sängide kaudu jõkke; pikem sademevee jõkke jõudmise aeg soodustab

looduslikku puhastumist ja sademevees sisalduva heljumi väljasettimist);

4. projekteerimise käigus on läbi viidud pinnase lihkeohtlikkuse täiendavad uuringud ning tehtud

vastavad vajumis- ja stabiilsusarvutused, et projektlahenduse välja töötamisel oleks tagatud

keskkonnaohutus (sh nt silla sammaste vundamendid toetatakse tugevale aluspõhjale rajatud

vaiadele). Seega ei ole ette näha lühi- ega pikajalist lihkeohtlikkusest tulenevat pinnase jõkke

kannet. Lisaks on jõe kallaste erosiooni ja ka lihkeriskide vähendamiseks projektiga kavandatud

silla sammaste lähialale kaldakindlustus.

Mõju on välistatud

30 Sindi-Lodja silla projekti 1. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

Silla ehitusega seonduvad lühiajalised ehk ehitusaegsed mõjud, mis hinnanguliselt võiksid kesta kuni 1-2

aastat (tulenevalt ka ajalistest piirangutest). Tuginedes peatükis 4.4 läbiviidud jõele kaasneda võivate

ehitusaegsete mõjude hindamise tulemustele, siis ei põhjusta ajutiste, sulundseintega ümbritsetud mullete

rajamine olulist ebasoodsat mõju Reiu jõe veerežiimile ega -kvaliteedile ehk ebasoodne mõju on välistatud.

Ajutiste mullete rajamise käigus jõkke vabaneda võiva heljumi kogus on marginaalne (maksimaalselt u 10,5

tonni) võrreldes Reiu jõe loodusliku allavoolu kantava aasta keskmise heljumi kogusega (vähemalt u 1480

tonni; vt täpsem arvutus ptk 4.4). Ka sulundseinte eemaldamise käigus jääb võimalik lisanduva heljumi

kogus marginaalseks (maksimaalselt u 10,5 tonni). Kuna ehituskaevikutest ja ka sulundseintega piiratud

alalt välja pumbatav vesi suunatakse enne jõkke jõudmist esmalt kaldal paiknevatesse ajutistesse

settebasseinidesse, siis ei ole ette näha ka veeärastusega seotud heljumi olulisel määral jõkke jõudmist.

Ehitustegevus viiakse läbi madalveeperioodil, väljaspool vee-elustikule tundlikku perioodi (tundlik periood

oktoober-juuni) ning kogu ehitusperioodi ajal säilib avatuna vähemalt u 2/3 jõe keskosast. Seega ei

põhjustata ehitusaegset olulist veevoolu takistust. Ka kaldajoone muutmist ei kavandata. Küll aga

kavandatakse silla sammaste lähialale maakividest kaldakindlustus, mis mh aitab vähendada võimalikust

hilisemast erosioonist tingitud heljumi jõkke kannet.

Sulundseinte projekteerimisel ja rajamisel on arvestatud ka võimaliku kõrgveetaseme (sh sulundseinte

kõrguse määramisel), mis on otseselt seotud merevee tasemega ning jääoludega. Seega ei ole ette näha

ebasoodsat mõju veekeskkonnale ka olukorras, kui sulundid peavad olema vees kuni 1-2 aastat.

Võttes arvesse eelnevalt kirjeldatud asjaolusid (detailsem analüüs ptk 4.4), siis ei ole elupaigatüübi soodsa

seisundi säilimisele, loodusala terviklikkusele ja kaitse-eesmärgi täitmisele ebasoodsat mõju ette näha

Harilik võldas ja

jõesilm

Liikide jaoks väärtuslikumad elupaigad (kärestikulised ja kiirevoolulised jõelõigud) paiknevad

kavandatava tegevuse asukohast ülesvoolu jäävates jõelõikudes. Silla asukoha lähedane jõelõik on

liikidele pigem väheväärtuslik. Siiski arvestades, et nt jõesilm rändab kudemiseks merest jõkke, siis on

väärtuslikematele elu- ja kudemispaikadele ligipääsuks vajalik säilitada soodne seisund ka ülejäänud

jõelõikudes. Seejuures saab määravaks jõed ja ojad ehk Reiu jõe elupaigatüübile avalduvad mõjud ja

soodsa seisundi säilimine. Kuivõrd kavandatava tegevusega ei kaasne jõevoolu püsivat takistamist ning ka

ehitusajal jääb avatuks vähemalt 2/3 jõe keskosast, siis võimalused liikidel ülesvoolu liikumiseks säilivad

nii lühi- kui ka pikaajalises skaalas. Arvestades ka eelnevas tabeli punktis toodut, ei ole ebasoodsat mõju

ette näha

Mõju on välistatud

31 Sindi-Lodja silla projekti 1. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

Paksukojaline

jõekarp

Reiu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2016-2025 kohaselt on paksukojalise jõekarbi elupaikadeks

keskmise või kiire vooluga, jaheda ja puhta veega jõed. Asurkonna püsimiseks ja

taastumiseks on vajalik rikkaliku kalastiku olemasolu, kuna jõekarbi vastsed parasiteerivad

kalade nahal ja lõpustel. 2012.-2014. aastate seire käigus paksukojalist jõekarpi Reiu jõe Laadi ja Tõitoja

seirelõikudest ei leitud. Varasemate uuringute kohaselt (Järvekülg, 2001) on paksukojalist jõekarpi leitud

Reiu jõe alamjooksult Laadi koolme piirkonnast.

EELISe (märts 2025) andmetel toimus liigi viimane kinnitatud vaatlus Reiu jões 2022. a Laadi ja Lähkma

seirejaamade vahelisel alal ehk Sindi-Lodja sillast kilomeetreid eemal ülesvoolu. Sindi-Lodja silla juures

on jõgi aeglase vooluga ja sügav ehk paksukojalisele jõekarbile elupaigana väheväärtuslik ning liigi

esinemine antud kohas vähetõenäoline. Liigi seisukohast on pigem oluline Reiu jõe elupaigatüübile

avalduvad mõjud ja soodsa seisundi säilimine. Arvestades eelnevat ning ka tabeli „jõed ja ojad“ punktis

toodut, ei ole liigi soodsale seisundile ja kaitse-eesmärkide täitmisele ebasoodsat mõju ette näha

Mõju on välistatud

Harilik hink Reiu jõe hoiuala kaitsekorralduskavas 2016-2025 (Keskkonnaamet, 2015) hingu levikualade kohta Reiu

jões detailset infot esitatud ei ole. Küll aga tõdetakse, et hink on hoiualal olemas. Natura 2000

standardandmebaasi (2022. a seis) alusel on hink Reiu jõe hoiualal olemas ning üldhinnang alale liigist

lähtuvalt on rahuldav (C).

Hink elutseb veekogu põhjas ja rändeid ei soorita. Koelmuks sobivad soojemad, madala veega (0,3–0,8 m)

taimestikurikkad kohad. Sindi-Lodja silla piirkonda jääva Reiu jõe veeosa kaldalähedasel alal ei saa

välistada hingu isendite olemasolu, samas on piirkonnas koelmuteks sobiva sügavusega vett ja ka

kaldaäärset veetaimestikku minimaalselt. Seega võib piirkonda hingu elupaigana pidada pigem

väheväärtuslikuks. Lisaks tõenäoliselt esineb liik Reiu jões tervikuna vaid hajusalt ja vähearvukalt.

Arvestades, et silla tarbeks jõkke sambaid ei rajata ning ka jõe kaldajoont ei muudeta, siis ei ole ette näha

ebasoodsat pikaajalist mõju liigi soodsa seisundi säilimisele. Ehitusaegsete mõjude osas saab määravaks

Reiu jõe kui elupaigatüübi soodsa seisundi säilimine. Arvestades tabeli esimeses osas toodud jõele kui

elupaigatüübile avalduva mõju hinnangut, siis ebasoodne mõju puudub

Mõju on välistatud

Pärnu jõe loodusala

Jõed ja ojad

(3260) ehk

Pärnu jõgi

Sindi-Lodja silla läheduses allavoolu suubub Reiu jõgi Pärnu jõkke. Pärnu jõgi kuulub Pärnu jõe loodusala

koosseisu. Pärnu jõgi on silla lähedasel alal sarnaselt Reiu jõega aeglase vooluga ja sügav. Kärestikulised

jõelõigud jäävad vaadeldavast asukohast ülesvoolu. Arvestades Reiu jõe kui elupaigatüübi juures toodud

mõju hinnangut on ebasoodne mõju välistatud ka Pärnu jõe kui elupaigatüübi soodsale seisundile. Ka

Sindi-Lodja sillast allavoolu Pärnu keskuslinna rajatava uue Raba-Lai tänava silla KMH eelhinnangus

Mõju on välistatud

32 Sindi-Lodja silla projekti 1. etapi KMH eelhinnang – Alkranel OÜ

(Hendrikson & Ko OÜ, 2023) tõdetakse, et uue Raba-Lai tänava silla (sh jõesammaste) rajamisega on

Pärnu jõe kui elupaigatüübi soodsale seisundile ebasoodne mõju välistatud

Paksukojaline

jõekarp, harilik

võldas, harilik

hink, jõesilm ja

lõhe

Kaitse-eesmärgis nimetatud liikidele avalduv mõju seondub otseselt elupaigatüübile ehk Pärnu jõele

avalduva mõjuga ning soodsa seisundi tagamiseks on vajalik elupaigatüübi soodsa seisundi tagamine.

Arvestades Pärnu jõe kui elupaigatüübi juures toodud hinnangut on ebasoodne mõju liikide soodsale

seisundile välistatud. Lisaks saab siinkohal välja tuua, et Sindi-Lodja uue silla ehitus- ja kasutusaegset

rändetakistust ja sellest tulenevat ebasoodsat mõju ei ole samuti ette näha, kuna jõkke sillasambaid ei

rajata ning ehitusajal säilib Reiu jõe keskosas vaba läbipääs vähemalt 2/3 jõe laiuse ulatuses

Mõju on välistatud

33

Sindi-Lodja silla projekti 1. etapi KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

3.3 Natura 2000 ala eelhindamise tulemused ja järeldus

Natura eelhindamise tulemuse alusel on kavandatava tegevuse elluviimisel ebasoodne mõju

Natura 2000 Reiu jõe ja Pärnu jõe loodusalade kaitse-eesmärkide täitmisele välistatud ning

puudub vajadus edasi liikuda Natura asjakohase hindamise etappi.

Käesoleva KMH eelhinnangu mahus käsitletakse Sindi-Lodja silla projektiga

kavandatud 1. etapi tegevust ehk uue silla rajamist. Projekti 2. etapis nähakse ette

olemasoleva silla rekonstrueerimist kergliikluse tarbeks. Kuna uue silla rajamine ja

olemasoleva rekonstrueerimine ei toimu samal ajal (2. etapiga alustamine eeldab 1. etapi

valmisolekut), siis ei ole ette näha ka võimalikku ehitusaegset ebasoodsat koosmõju.

Olemasoleva silla rekonstrueerimiseks on eelduslikult vajalik teatud ulatuses remontida ka

kandekonstruktsioone. Samas täpsed lahendused, ehitusmahud jms selguvad edasise

projekteerimise käigus, kui on valminud ka vastavad ehitus-tehnilised uuringud. Siiski

arvestatakse ka olemasoleva silla remonttööde lahenduste välja töötamisel, et remondiaegsed

tegevused ei tohi avaldada ebasoodsat mõju Reiu jõe loodusala kaitse-eesmärkide täitmisele.

Ühtlasi koostatakse projekti 2. etapi ehk olemasoleva silla rekonstrueerimise kohta eraldi

KMH eelhinnang, sh Natura 2000 ala eelhinnang.

34

Sindi-Lodja silla projekti 1. etapi KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH

algatamise vajalikkuse määramine

Tegevuse elluviimisega seonduva analüüsimisel arvestatakse mõju (otsene või kaudne)

suurust ja ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning

võimalikkust ehk tõenäosust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja

koosmõju ning õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada). Alljärgnev kirjeldab tegevuse elluviimisega

seotud olulisi keskkonnaprobleeme ehk negatiivseid mõjusid (mh koos muude mõjualas

toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja mõjude tõhusa ennetamise, vältimise,

vähendamise ja leevendamise täiendavaid võimalusi (määratakse vajadusel). Teemad

(sh KeHJS § 61 lg 5 põhjal; sh Natura 2000 aladega seonduvat on käsitletud eraldi

peatükis 3):

1) maa ja maakasutus;

2) märgalad;

3) jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad;

4) veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale;

5) muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale);

6) maavarade kasutus;

7) ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke;

8) maastik (sh pinnavormid);

9) looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid;

10) elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja

lõhn;

11) kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused;

12) suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud alampeatükkide

kaupa. Peatükkide sisustamisel on arvestatud mh ptk-s 1–3 toodud teavet. Peatükis 4.12

võetakse kokku tulemused ehk antakse suunised KMH algatamise vajalikkuse või

mittevajalikkuse osas.

4.1 Maa ja maakasutus

Olemasolev Sindi-Lodja sild ühendab Pärnu keskuslinna ja Paikuse alevit. Sindi-Lodja silla ja

Pärnu-Tori maantee läheduses paiknevad Maa- ja Ruumiameti (2025) andmetel lisaks

transpordimaa (maantee) ja veekogude maale ka üldkasutatava maa, ärimaa, maatulundusmaa

ning äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kinnistud. Lähimad majapidamised jäävad Sindi-Lodja

sillaga seonduvast Pärnu-Tori tugimaanteest minimaalselt u 60 m kaugusele.

Sindi-Lodja silla detailplaneeringu (kehtestatud märts 2025) kohaselt on nii Reiu kui Pärnu

jõgi aktiivselt kasutuses nii Eesti kui Läti puhkajate ja kalastajate poolt, nii et jõe äärde

pääsemine ning mööda kaldajoont liikumine on inimestele olulised ning parkimisvajadus jõe

läheduses on aastaringselt suur. Samas puuduvad piirkonnas valdavas osas kalda-alale

juurdepääsu võimaldavad jalgteed.

35

Sindi-Lodja silla projekti 1. etapi KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Keraamika tänava, Jõekalda tee ning Pärnu-Tori tee piirkond on väga autokeskne – laiad teed

ja kõvakattega alad, puudulik jalgteede võrgustik, ebamugavad ja liiga vähesed jalakäijate

teeületusvõimalused. Reiu jõe läänekaldal asub Reiu mets, mis on Pärnu linna

üldplaneeringuga määratletud kui osa suurest Papiniidu-Raeküla puhkealast. Kuna ala ei ole

jalgteede võrgustikuga seotud ning sinna ei pääse ka mööda kallasrada, leiab see praegusel ajal

vähe kasutust.

Projektiga rajatakse uus sild olemasoleva silla kõrvale. Projektiga kavandatakse ka

kaldapealsetele aladele senisega võrreldes paremat juurdepääsu, mis avardab võimalusi

piirkonnas inimeste liikumiseks. Projektiga luuakse terviklik lahendus, mis arvestab piirkonna

eripäradega, sh puhke- ja kultuuriline väärtus. Seega kaasnevad maakasutusele soodsad

(positiivsed) mõjud.

Uue silla ehituse käigus võidakse ajutiselt seada maakasutusele piiranguid, mis on tööde

teostamise ajal vältimatud (nt liikluskorralduslikud muudatused) ja muudavad lühiajaliselt

tavapäraselt väljakujunenud transpordikoridore. Samas on uue silla rajamise ajaks võimalik

säilitada sõidukite liikumine olemasoleval sillal. Seega ehitusaegset olulist liikluse

ümbersuunamist ette näha ei ole ehk tööde teostamise aegsed aspektid ei ole sellised, mis

nõuaksid KMH menetlusprotsessi algatamist.

4.2 Märgalad

Kavandatava tegevuse piirkonnas puuduvad olulised märgalad – sood, rabad. Maa- ja

Ruumiameti mullakaardi (2025) alusel ei esine piirkonnas ka alaliselt liigniiskeid

lammimuldasid. Seega puuduvad piirkonnas ka olulised lammialad. Võimaliku üleujutusega

seonduvat temaatikat on käsitletud peatükis 4.3. Eelnevaid asjaolusid arvestades puudub

projektiga seotud alal otsene seos märgaladega, sh nende võimaliku negatiivse mõjutamisega

(kuivendus, märgalade pindala vähendamine), mistõttu ei ole ebasoodsat mõju ette näha.

4.3 Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad

Olemasolev ja selle lähedusse kavandatav uus Sindi-Lodja sild paiknevad Reiu jõe suudmes

Pärnu keskuslinna ja Paikuse alevi piiril, kus kallaste maakasutus on ajalooliselt juba välja

kujunenud. Maakasutusega seonduvaid aspekte on täpsemalt käsitletud peatükkides 2.1, 4.2 ja

4.8. Lisaks on jõe ja selle kallastega seonduvat käsitletud ka teistes käesoleva dokumendi

peatükkides.

Täiendavalt saab siinkohal välja tuua, et uue silla rajamisel ja piirkonna kujundamisel on

projekti koostamisel arvestatud ka võimaliku üleujutusohuga, mis on piirkonnas otseselt seotud

ka merevee tasemega. Teedevõrgustiku projekteerimisel on arvestatud võimalikku jõe

üleujutustasemega (tõenäosus 100 a kohta). Lisaks on nt valingvihmade või kõrgveeaegse

erosiooni vältimiseks ette nähtud silla lähiala kaldakindlustus (vt ptk 4.4). Kuna jõkke

sillasambaid ei rajata ning kaldajoont ei muudeta, siis ei ole ette näha ka jõesängi kitsamaks

muutmist, mis võiks põhjustada paisutust ja vee äravoolu aeglustamist üleujutuste korral. Uue

silla ehitusaegsete ajutiste jõkke rajatavate mullete ja sulundseinade rajamisel on samuti

kõrgvee võimalikkusega arvestatud (vt ptk 4.4). Seega kokkuvõtvalt ei ole kõnealuses

valdkonnas ette näha ebasoodsat mõju.

36

Sindi-Lodja silla projekti 1. etapi KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

4.4 Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht

keskkonnale

Uus rajatav sild on kavandatud olemasoleva silla lähedusse. Uue silla projekteerimisel on

arvestatud, et silla tugisambaid jõkke ei rajata, st sillasambad on kavandatud Eesti põhikaardil

(Maa- ja Ruumiamet, 2025) kuvatud Reiu jõe veepiirist maismaa suunda jäävale alale.

Eelnevast lähtuvalt ei ole ette näha ka pikaajalist Reiu jõe veerežiimi muutmist. Kuna sambaid

jõkke ei rajata, siis ei kuulu jõe kaldale ehitatavate sammaste mahud KeJHS mõistes

vooluveekogusse tahkete ainete uputamise ja vooluveekogu põhja süvendamise mahtude

hulka. Eelnevaid asjaolusid arvestades ei ole uue silla rajamisega seoses ette näha pikaajalist

ebasoodsa mõju ilmnemist.

Lühiajaliselt ehk silla ehituseks toimuvad osaliselt tegevused ka Reiu jões. Eelkõige silla

terasest kandekonstruktsioonide paika tõstmiseks (sh vajalik rajada ajutised tugisambad) ja ka

võimalike hilisemate sillapealsete ehitustööde tarvis rajatakse Reiu jõe mõlemale kaldaäärsele

alale ajutised mulded, mis on jõest eraldatud sulundseintega (vt ptk 1). Arvestades silla

ehitustööde prognoositavat ajalist kestvust (sh ajalised piirangud jões tehtavatele töödele jms),

siis jäävad ajutised mulded jõkke maksimaalselt 1-2 aastaks.

KeHJS § 6 lg 1 p 17 kohaselt on tegu olulise keskkonnamõjuga, kui toimub veekogu

süvendamine üle 500 m³ ja p 171 kui vooluveekogusse uputatakse aineid üle 2000 m³.

Sulundseinade paigaldamise tarbeks rajatava ajutise mulde täitematerjali hulk, mis liigitub

KeJHS mõistes vooluveekogusse tahkete ainete uputamise alla, on kahel kaldal kokku kuni

250 m3. Seega jääb maht oluliselt alla 2000 m3. Silla sammaste ehitamiseks on vajalik ajutiselt

rajada ehituskaevik, mis osaliselt ulatub alale, kus Reiu jõgi esineb keskmise veetaseme korral.

Seega ajutise ehituskaeviku tegemiseks on vajalik Reiu jõe põhja süvendada (KeHJS mõistes),

kuid süvendamismahud kokku on maksimaalselt kuni 250 m3, mis jääb KeHJSes sätestatud

500 m3 väiksemaks. Lisaks on siinkohal oluline, et ehituskaeviku tagasitäitel kasutatakse suures

osas väljakaevatavat pinnast (osaliselt on tagasitäite mahus ka kaldakindlustus). Seega on

süvendamismahud eeltoodust veelgi väiksemad. Ka sulundseintega seonduvate ajutiste mullete

eemaldamisel kaevatakse ettevaatlikult kuni täitematerjali aluse geotekstiilini, et välistada

loodusliku jõe põhja kaeve. Kuna aga kavandatav tegevus hõlmab tee koosseisu (sh

kavandatav tee) kuuluva silla või truubi ehitamist avalikult kasutataval või avalikul

veekogul, on vajalik taotleda vette ehitamiseks Keskkonnaametist veekeskkonnariskiga

tegevuse registreering (VeeS § 196 lg 2 p 4).

Ajutiste pinnastammide tegemiseks kasutati jämepurdu ka Pärnu Raba-Lai tänava silla

ehitusel. Raba-Lai tänava silla keskkonnamõju hindamise eelhinnangus (Hendrikson&Ko OÜ,

2023) tuuakse välja, et kasutatava täitematerjali (jämepurd) hulgas on peenosist kuni 2%

massist. Seega Sindi-Lodja silla puhul, arvestades sama peenosise osakaalu, võib koguseliselt

sulundseinte paigaldamiseks vajaliku täite tegemisel jõkke maksimaalselt sattuda 525 x 2% =

u 10,5 tonni peenosist.

Keskkonnaagentuuri (2025) andmebaasi (https://estmodel.app/et/#/measurements) alusel on

Sindi-Lodja sillale lähim Reiu jõel paiknev seirejaam, kus mõõdetakse jõevee heljumi sisaldust

Laadi koole (SJA0088000; kaugus jõe suudmest u 11,5 km) ja seirejaam, kus mõõdetakse jõe

vooluhulka Laadi (SJA9057000, kaugus jõe suudmest u 14,6 km). Kuigi seirejaamad ei asu

päris samas asukohas, paiknevad nad siiski piisavalt lähedal, et anda ligikaudne hinnang Reiu

jõe loodusliku heljumi koguse kohta Laadi koole/Laadi lävendi piirkonnas. Laadi koole

seirejaamas on mõõdetud jõevee heljumi sisaldust aastatel 2016, 2023 ja 2024 (mitmel korral,

37

Sindi-Lodja silla projekti 1. etapi KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

sh erinevatel aastaaegadel nende aastate jooksul) ning mõõtmistulemuste alusel on Reiu jõe

aasta keskmine heljumi sisaldus Laadi koole lävendis 6,4 mg/l (kõikudes lähtuvalt aastast ja

aastaajast vahemikus 2-13 mg/l). Võttes aluseks heljumi sisalduse määramise kuupäevadel

Laadi seirejaamas esinenud jõe vooluhulgad, saame aasta keskmiseks vooluhulgaks Laadi

lävendis 7,3 m3/s (aastast ja aastaaegadest lähtuv kõikumine vahemikus 0,3-38 m3/s). Laadi

koole/Laadi lävendi jõevee heljumi kontsentratsiooni ja vooluhulga alusel on hinnanguline

looduslik aasta keskmine Reiu jões allavoolu kanduva heljumi kogus vähemalt u 1480 tonni.

Sindi-Lodja silla ajutise mulde rajamise käigus allavoolu maksimaalselt kanduda võiva heljumi

kogust (u 10,5 tonni) arvestades moodustab see aastasest looduslikust jões esinevast heljumist

vaid marginaalse osa (0,7%). Märkida tuleb, et tegemist on ka tõenäoliselt ülehinnanguga ja

reaalselt moodustab ehitustegevuse käigus vabanev heljum veelgi väiksema osa ja seda

arvestades nii siinses arvutuses kasutatud seirejaama kaugust sillast kui ka asjaolu, et ajutise

täite tegemisel ümbritsetakse ala koheselt sulundseinaga (takistab kogu võimaliku peenosise

väljakannet). Ka sulundseinte eemaldamise käigus jääb võimalik lisanduva heljumi kogus

marginaalseks. Arvestades ka Reiu jõe loodusliku heljumi sisalduse suurt aastast kõikumist,

siis eelneva alusel võib ehitustegevuse käigus vabaneva heljumi lisandumist Reiu jõkke pidada

ebaoluliseks mõjuks.

Silla ehitustegevuse ajal kaldasammaste ehituskaevikutest ja sulundseintega ümbritsetud alalt

väljapumbatav vesi võib sisaldada heljumit ning väiksemaid tahkeid osakesi, mis on vajalik

enne vee jõkke juhtimist lasta välja settida. Selle tarbeks on projektis ette nähtud kaldal

paiknevate ajutiste settebasseinide kasutamine. Settebasseinis toimub heljumi ja tahkete

osakeste välja settimine, mille järgselt on võimalik vesi suunata Reiu jõkke. Seejuures ei liigitu

nimetatud pinnavee ärajuhtimine veeseaduse § 187 kohase pinnavee võtmise alla, kuna vee

erikasutust ei toimu, vaid vett juhitakse ära töötsoonist. Seega ei ole ette näha ebaolulist mõju

jõe veekvaliteedile seoses ehitustsoonist väljapumbatava vee suunamisega (pärast

settebasseinide läbimist) jõkke.

Reiu jõgi kuulub nimetatud lõigus keskkonnaministri määrusega nr 73 „Lõhe, jõeforelli,

meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ kaitstavate veekogude hulka. Lõhilaste

kudeaeg on küll sügisel, kuid laskujad lähevad merre kevadsuvel. Laskujate merre jõudmiseks

on oluline, et veekvaliteet laskumise ajal ei halveneks (nt suurenenud heljumi sisaldus

veekogus võib tekitada kalades stressi ja mõjusid, mis võivad lõppeda letaalselt; sama kehtib

ka kudemise ja kudealadele rände ajal). Seega on nii kudemisest kui ka laskujatest tingituna

vee-elustikule tundlik periood oktoober-juuni. Muuhulgas vee-elustikule tundlikust perioodist

lähtuvalt on Keskkonnaamet (22.02.2024 kiri nr 6-2/24/3444) enda Sindi-Lodja sillaga

seonduvas seisukohas toonud välja, et töid vees saab teha madalveeperioodil 15. juuni kuni 30.

september. Sindi-Lodja silla ehitustöödega seonduvad tegevused jõevees on kavandatud

madalveeperioodile ja väljaspool elustikule tundlikku perioodi.Seega arvestatakse

eelnimetatud asjaoludega ning ebasoodsat mõju vee-elustikule ette näha ei ole. Lisaks on

siinkohal ka oluline, et võimalik ehitusaegne jõkke lisanduva heljumi kogus on minimaalne

võrreldes jõe loodusliku heljumi sisalduse ja selle kõikumisega.

Kalade rände puhul on oluline, et puuduksid rändetakistused. Sindi-Lodja sillale ei kavandata

tugisambaid jõkke, seega pikaajaliselt takistused puuduvad. Sindi-Lodja silla ehituseks on

vajalik jões eraldada sulundseintega ümbritsetud alad mõlemal jõe poolel. Kuigi on võimalik,

et sulundseinad jäävad ehituse ajaks jõkke kuni 1-2 aastaks (sh võimalik kalade rändeaeg), ei

põhjusta need olulist jõe voolurežiimi muutust ega paisutust. Sulundseinte vahel säilib jõe

keskosas avatuna vähemalt 36 m laiune ala, kus vee-elustik saab vabalt liikuda. Seejuures on

sulundseinte asukohas põhikaardi alusel jõe laius vahemikus 49-58 m ehk keskmiselt u 54 m.

38

Sindi-Lodja silla projekti 1. etapi KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Seega säilib ehitustegevuse ajaks vähemalt u 2/3 jõe laiusest. Võrdluseks, et nt olemasoleva

Sindi-Lodja silla asukohas on jõe laius u 39 m. Teisalt jõe voolurežiimi peamiseks mõjutaks

piirkonnas on Sindi-Lodja sillast u 1 km ülesvoolu paiknev raudteesild, mille all on jõe laiuseks

vaid u 23 m (põhikaardi alusel).

Sulundseinte projekteerimisel ja rajamisel on arvestatud ka võimaliku kõrgveetaseme (sh

sulundseinte kõrguse määramisel), mis on otseselt seotud merevee tasemega ning jääoludega.

Seega ei ole ette näha ebasoodsat mõju veekeskkonnale ka olukorras, kui sulundid peavad

olema vees kuni 1-2 aastat.

Reiu jõe kaldad on lihkeohtlikud, millega arvestatakse silla rajamisel, sh ehitusaegsete

tegevuste kavandamisel. Projekteerimise käigus on läbi viidud pinnase lihkeohtlikkuse

täiendavad uuringud (teostajad: Reaalprojekt OÜ, 2024; IPT Projektijuhtimine OÜ, 2025) ning

tehtud vastavad vajumis- ja stabiilsusarvutused (teostaja: IPT Projektijuhtimine OÜ, 2025), et

projektlahenduse välja töötamisel oleks tagatud keskkonnaohutus (sh nt silla sammaste

vundamendid toetatakse tugevale aluspõhjale rajatud vaiadele). Seega ei ole ette näha lühi- ega

pikaajalist lihkeohtlikkusest tulenevat pinnase jõkke kannet. Lisaks on jõe kallaste erosiooni ja

ka lihkeriskide vähendamiseks projektiga kavandatud silla sammaste lähialale kaldakindlustus.

Kaldakindlustus on kavandatud maakividest, mille hinnanguline maksimaalne maht on kuni

100 m3. Kindlustatav ala jääb põhikaardile kantud jõe veepiirist kalda suunas ning ei põhjusta

jõe voolurežiimis muutusi (sh kaldajoone muutust) ega takista jõevee liikumist. Samas kaasneb

kaldakindlustusega soodne (positiivne) mõju, kuna väheneb võimalik erosioonist tingitud

heljumi jõkke kanne.

Silla ehitamisel on võimalik mõju veekvaliteedile seotud ehitamiseks kasutatavate seadmete

avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, on

võimalikud nende lekked ja sattumine keskkonda. Tõenäosus leketest tulenevaks reostuseks on

siiski väike, kuna objektil kasutatakse töökorras ja regulaarselt hooldatavaid seadmeid ning

kütuste tankimine, masinate hooldamine jms toimub jõest eemal, vastavates ettenähtud

kohtades. Lisaks on masinate operaatorid instrueeritud vastavatest tööohutus- ja

keskkonnanõuetest, sh tegevusjuhised lekete avastamise korral. Seega eelnevat arvestades ei

ole ette näha ebasoodsat mõju jõe veekvaliteedile.

Sademevee käitlemine

AS Maves (2013) „Liiklussõlmede sademevete kogumise ja osalise puhastamise uuringu“

alusel tuleb liiklusega kaasneva keskkonnariski vähendamiseks sademevett käidelda alates

liiklussagedusest 30 000 autot ööpäevas. Käitlemise vajadust tuleb analüüsida alates 15 000

autost ööpäevas. ERC Konsultatsiooni OÜ (2024) andmetel oli Sindi-Lodja silla piirkonnas

Pärnu-Tori tugimaantee 2024. aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus (AKÖL) 9567

sõidukit ja perspektiivne pronooositav liiklussagedus 2046. a on 11 000 sõidukit ööpäevas.

Seega juba vastavatest tingimustest lähtuvalt ei ole sademevesi ning sellega seonduv temaatika

(sademevee koondamine ja suublasse juhtimine) käesoleva objekti puhul olulisi mõjueeldusi

põhjustav.

Täiendavalt saab siinkohal välja tuua, et Transpordiamet on mitmeid aastaid teostanud

omaseiret suure liiklussagedusega maanteelõikude (liiklussagedusega nii alla kui üle 10000

sõiduki/ööp) lähedases pinnases, sademeveekraavides (maanteelõigud u 15000 sõiduk/ööp) kui

ka sademevee settebasseinides esinevate saasteainete osas. Omaseire tulemused on

kokkuvõtlikult esitatud mh Maves OÜ (2019) töös „Eksperthinnang Maanteeameti sademevee

39

Sindi-Lodja silla projekti 1. etapi KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

väljalaskudele võttes aluseks omaseire andmed ja tellitud veeseire uuringud“. Maves OÜ

(2019) alusel:

✓ perioodil 2016-2018 võetud kõikide pinnaseproovide tulemused vastasid pinnase

piirarvule elamumaal. Enamike saasteainete sisaldused jäid ka vastavatest sihtarvudest

madalamaks, üksikutel kordadel esines sihtarvu ületamisi Zn, Pb ja Cd korral. Eelneva

alusel on maanteede ümbruse pinnas valdavalt heas seisundis;

✓ perioodil 2013-2019 sademeveekraavide proovide tulemused näitasid, et aasta keskmisi

sademevee saasteainete piirväärtusi maanteelt ärajuhitavas vees ei ületatud.

Prioriteetsete ohtlike ainete aasta keskmisi piirväärtusi pinnavees ületasid üksikud

proovid, suurima lubatud sisalduse ületamist ei esinenud. Näiteks tsingi puhul esines

aasta keskmise piirväärtuse (10 μg/l) ületamist üksikproovides 10% suurusjärgus, vase

puhul üksikjuhtudel. 2018. a seire alusel ületas tsingi keskmine sisaldus sademete vees

10 μg/l kümnes seirejaamas 18-st. Seega on suurem tsingi sisaldus maanteede läheduses

tingitud ka sademete koormusest, sest tsink ei ole veel jõudnud keskkonnas neelduda.

Naftasaaduste sisaldus pinnavees ja maanteelt ärajuhitavas sademevees viimastel

aastatel probleemiks ei ole olnud;

✓ 2018. a maantee settebasseide seire alusel vastas Kukruse-Jõhvi sademeveesüsteemide,

Kroodi ja Pirita sademeveesüsteemide ning Kurna, Kurna-Luige ja Luige

sademeveesüsteemide vesi raskmetallide osas pinnaveekogude vee kvaliteedi aasta

keskmistele piirväärtustele, va Kurna II settebassein, kus tsingi sisaldus vees oli 15 μg/l

(Eestis piirväärtus 10 μg/l; Soome uuringutes tsingi ohutu sisaldus heitvees 52 μg/l).

Heljumi ja naftasaaduste osas vastas sademeveesüsteemide vesi vastavatele

heitveelaskude piirväärtustele.

Maves OÜ (2019) toob välja, et Eesti maanteedelt ei juhita saasteaineid suublasse koguses, mis

võiks põhjustada veekogude saastatuse riski. St, et maanteede liikluskoormus ei ole

üldprintsiibis nii suur, et võiks põhjustada prognoositavas tulevikus veekogumite keemilise või

ökoloogilise seisundi halvenemist, seda ka koosmõjus muude koormustega. See on tõendatud

seniste uurimistööde, seireandmete ja naabermaade (Soome ja Rootsi) uurimistulemustega, kus

liikluskoormus on kordades Eesti omast suurem. Lisaks on koos raskmetallide heidete

vähenemisega atmosfääri käesoleval ajal oluliselt vähenenud ka raskmetallide sisaldus

sademetes. Tulevikuprognoosid näitavad raskmetallide heidete edasist vähenemist, seda

eelkõige põlevkivi põletamise vähenemise mõjul. Liiklussageduse suurenemiseset tulenevat

mõju kompenseerivad transpordisektoris karmistuvad nõuded autode mootoritele ning eeldatav

elektriautode osatähtsuse tõus (Maves OÜ, 2019).

Sindi-Lodja silla projektlahenduse kohaselt on projekteeritava silla sademevesi ette nähtud

koguda silla joatorudega ning ühendada silla mõlemas otsas sademeveekanalisatsiooni.

Mõlema lõigu eesvooluks on Reiu jõkke suubuvad vabavoolu sängid, enne vabavoolu sängi

juhtimist on sademevesi ette nähtud eelpuhastada õli-liivapüüduris. Projekteeritud on kaks õli-

liivapüüdurit projekteeritava silla, parkla ja teede sademevee puhastamiseks enne selle Reiu

jõkke suunamist. Projektlahenduse alusel ei ole Reiu jõkke lubatud juhtida sademevett

autoliiklusega teede ja tänavate restkaevudest otse torustikuga ilma õli-liivapüüdurit läbimata.

Silla joatorud ja äravoolutoru on projekteeritud arvestusega, et tulevikus võib sademete hulk

suureneda. Väga suure valingvihma olukorras ei jõua kogu sademevesi joatorudesse, vaid

voolab kahele poole piki silda (äärekivide ääres) ja nõlvadest alla haljasalale, kraavidesse.

Eelkirjeldatud projektlahendus tagab sademevee kokku kogumise ja nõuetekohase

puhastamise. Seejuures on ka täidetud tingimus, et sillalt ei juhita sademevett otse jõkke. Kuna

40

Sindi-Lodja silla projekti 1. etapi KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

sademevett ei juhita torude kaudu otse jõkke, suurendab sademevee viibeaeg enne jõkke

jõudmist, mis vähendab (lisaks õli-liivapüüdurile) omakorda ka võimaliku heljumi kandumist

jõkke ning on seetõttu positiivse mõjuga. Eeltoodust lähtuvalt ei ole kavandatava tegevuse ellu

viimisel seoses sademevee käitlemisega ebasoodsat mõju veekeskkonnale ette näha.

Kokkuvõtvalt, lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust, mastaabist ning asupaigast, ei

tuvastatud olulise ebasoodsa (negatiivse) mõju eelduseid veekeskkonna aspektidele. Kuna

aga kavandatav tegevus hõlmab tee koosseisu (sh kavandatav tee) kuuluva silla või truubi

ehitamist avalikult kasutataval või avalikul veekogul, on vajalik taotleda vette ehitamiseks

Keskkonnaametist veekeskkonnariskiga tegevuse registreering (VeeS § 196 lg 2 p 4).

4.5 Muld ja pinnas, õhk ja kliima (sh oht keskkonnale)

Peatükk 2.2 kohaselt on Reiu jõe alamjooksu, sh Sindi-Lodja silla piirkonna kaldad

lihkeohtlikud. Võimaliku maalihkeohuga on projekti koostamisel arvestatud. Läbi viidi

pinnase lihkeohtlikkuse täiendavad uuringud (teostajad: Reaalprojekt OÜ, 2024; IPT

Projektijuhtimine OÜ, 2025) ning tehtud vastavad vajumis- ja stabiilsusarvutused (teostaja:

IPT Projektijuhtimine OÜ, 2025), et projektlahenduse välja töötamisel oleks tagatud

keskkonnaohutus (sh nt silla sammaste vundamendid toetatakse tugevale aluspõhjale rajatud

vaiadele). Seega ei ole ette näha lühi- ega pikajalist lihkeohtlikkusest tulenevat pinnase jõkke

kannet. Lisaks on jõe kallaste erosiooni ja ka lihkeriskide vähendamiseks projektiga

kavandatud silla sammaste lähialale kaldakindlustus. Eelnevat arvestades ei ole ette näha

olulist ebasoodsat mõju seoses maalihkeohtlikus piirkonnas kavandatava tegevuse ellu

viimisega ning puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus.

Kuna uus sild rajatakse juba olemasoleva silla lähistele, ei põhjusta uue silla rajamine

piirkonnas sõidukite liiklssageduse suurenemist. Küll aga võib eeldada, et liiklus muutub

sujuvamaks (jalakäijad saavad teest eraldatud, ülekäigud turvalisemaks jne). Seega ei ole ette

näha ebasoodsaid mõjusid „õhk ja kliima“ valdkonnale, pigem võib eelneva alusel eeldada

teatavat soodsat mõju.

4.6 Maavarade kasutus

Projekti ala ja selle lähiala ei asu teadaolevalt maavararessurssidel. Objekti jaoks kasutatav

ehitusmaterjal tarbitakse eesmärgipäraselt ning optimaalses mahus, mis on vajalik projekti ellu

viimiseks. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa)

mõju eelduseid.

4.7 Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke

Uue silla rajamine ei mõjuta ressursikasutuse (sh energiakasutuse), jääkide, heidete ning

jäätmetekke aspekte oluliselt ebasoodsalt ehk negatiivselt. Materjale ja ressursse tarbitakse

optimaalses mahus. Seejuures on projektis seatud eesmärgiks ka võimalikult suures mahus

materjalide taaskasutus, nt raadamise käigus tekkivate okste jms purustamine ja multšina

kasutamine piirkonna puhkeala kujundamisel, puitmaterjalina väheväärtuslike vanade

puutüvede kasutamine puhkealal elupaikade mitmekesistamiseks, olemasolevate

tänavavalgustuspostide korduvkasutamine jne. Materjalide taas- ja korduvkasutamisega

kaasneb ressursside kasutamise seisukohast positiivne ehk soodne mõju. Energiamahukuse

osas on tegemist tavapärase ehitustegevusega, mille energiakulu ei põhjusta olulisi ebasoodsaid

mõjusid.

41

Sindi-Lodja silla projekti 1. etapi KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Jäätmetest tekivad tegevuse käigus peamiselt ehitusjäätmed ning pakendid, mille

nõuetekohasel käitlemisel ei ole olulist mõju ette näha. Jäätmeid võib tekkida ka ehitusmasinate

hoolduse ja remondi käigus, samuti kaasneb ehitustööliste tegevusega olmejäätmete teke.

Jäätmekäitlus ehitusobjektil korraldatakse vastavalt kehtivale korrale. Silla kasutusperioodil

jäätmeid olulistes kogustes ei teki. Küll aga võivad piirkonna puhkeala kasutajatega kaasneda

jäätmed, mille kokku kogmiseks on projektiga ette nähtud prügikonteinerite paigaldamine

alale, sh kasutatakse võimalusel (sõltuvalt ka KOVi poolsest tühjendusvõimekusest) jäätmete

liigiti kogumist võimaldavaid konteinereid. Nõuetekohasel jäätmete käitlemisel ei ole ette näha

olulist ebasoodsat mõju ressursside säästliku kasutuse ja jäätmetekke osas.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa ehk negatiivse mõju eelduseid, kuid

käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel järgnevat:

✓ tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning tagada tuleb nende nõuetekohane

tühjendamine. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata,

tuleb ladustada selleks määratud ajutisse ladustamiskohta. Materjalid, mida silla

rekonstrueerimistööde käigus uuesti ei kasutata, tuleb ehitusalalt ära transportida

esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud viisil.

4.8 Maastik (sh pinnavormid)

Sindi-Lodja sild ületab Reiu jõge ja orus paiknevaid kaldaid. Uue silla rajamisega lisandub

maastikku küll teine sild lisaks, kuid uus sild paikneb olemasoleva silla läheduses ning sillad

on kavandatud visuaalselt koos toimima. Uue silla teekoridori ja kaldapealsete rajatiste

rajamine eeldab metsa ja kõrghaljastuse raadamist, mistõttu muutub maastik avatumaks. Samas

suurenevad kavandatava tegevuse realiseerimisel võimalused kalda-ala kasutuseks, mis

omakorda avaldab soodsat mõju piirkonna puhkepotentsiaali kasutamisele. Eelneva alusel

teatud muutused maastikus küll kaasnevad, kuid need ei ole sellised, mis tooks kaasa olulist

ebasoodsat mõju. Pigem, arvestades ala puhkeväärtust toob kavandatava tegevuse ellu

viimine kaasa soodsa (positiivse) mõju.

4.9 Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik ja metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid

Pärnu-Tori tee äärsel alal Sindi-Lodja silla läheduses kasvab kõrghaljastus. Tulenevalt

vajadusest viia sõidutee sild koos juurdepääsuteega uuele trassile, esineb ka vajadus osaliselt

kõrghaljastuse eemaldamiseks. Peamiselt tuleks Pärnu linna (asustusüksus) poolsel osal metsa

eemaldada peatükis 2.2 joonisel 2.6 näidatud metsaeraldisel nr 1. Ptk 2.2 alusel kasvab eraldisel

valdavalt leppadest koosnev küps mets, vääriselupaiku alal registreeritud ei ole. Kavandatava

tegevuse käigus raadatav ala (2767 ha; Reiu jõe vasakkaldal) paikneb olemasoleva Pärnu-Tori

tee koridori läheduses. Seega ei ole raadamisega seoses ette näha olulisel määral metsamassiivi

killustamist. Raadamised on kavandatud läbi viia raierahu (raierahu perioodil 15. aprillist 15.

juulini) välisel perioodil, mis aitab kaitsta haudelinnustikku ning vältida pesakondade

hukkumist ja linnustiku kahjustamist lindudele tundlikul perioodil. Jõe paremkaldal ehk

Paikuse alevi poolsel osal on samuti vajalik osaliselt kõrghaljastust eemaldada. Peamiselt on

vajalik eemaldada projektala erinevates piirkondades üksikuid puid, samuti kavandatakse

säiliva puistu alusmetsa hooldusraiet. Kümmel OÜ (2024) poolt teostatud puittaimede

haljastusliku hinnangu (vt ptk 2.2) alusel ei raiuta eriti väärtuslikke puid (I väärtusklass), samas

tuleb uue silla ja juurdepääsutee rajamiseks likvideerida osaliselt II (väärtuslik) ja III (oluline)

klassi puid, kuid valdavalt siiski IV-V (väheväärtuslik-likvideeritav) ehk madalama

42

Sindi-Lodja silla projekti 1. etapi KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

väärtusklassi puid. Projektlahenduse koostamisel on maksimaalselt püütud väärtuslikumaid

puid säilitada ja säästa. Kümmel OÜ (2024) töös on soovitatud mitmeid ehitusaegseid ja ka

edasise piirkonna puistu hoolduse osas meetmeid/tegevusi, mis aitavad võimalikku ebasoodsat

mõju veelgi vähendada ja pikas skaalas pigem positiivset mõju esile tuua. Nimetatud

soovitustega on põhimahus projekti koostamisel ka arvestatud. Lisaks nähakse ala

liigendamiseks kohati projektalale ette uute puude ja põõsaste istutamist. Arvestades eelnevat

kaasneb puistu osalise raadamise ja kõrghaljastuse eemaldamisega ebasoodne ehk negatiivne

mõju, kuid lähtudes asukohast, raie ulatusest, puistu vanusest ja seisundist, siis ei ole mõju

siiski oluline. Pikas plaanis võib vastavate vajalike hooldusvõtete rakendamisel ja uue

haljastuse rajamisel eeldada piirkonna kõrghaljastuse säilimisele soodsat ehk positiivset mõju

(sh ala puhkeväärtust arvestades).

Reiu jõgi on vaadeldavas piirkonnas arvatud Reiu jõe hoiuala (KLO2000294) koosseisu, mis

on ühtlasi ka Natura 2000 Reiu jõe loodusala. Olemasoleva Sindi-Lodja silla läheduses paikneb

ka Pärnu jõe hoiuala, mis on ühtlasi ka Natura 2000 Pärnu jõe loodusala. Loodus- ja hoiualade

ning nende väärtuste kattuvuse kohaselt on elupaigatüüpide ja liikide analüüs esitatud Natura

2000 aladele keskendunud ptk-s 3. Natura 2000 ala tasandil negatiivsete mõjude ohtu ei

tuvastatud. Hoiuala kontekstis vastavad järeldused kohalduvad samaväärselt nimetatud

elupaigatüüpidele ja liikidele, kellede elupaikasid käsitleti. Täiendavalt saab siinkohal välja

tuua Reiu jõe hoiuala kaitse-eesmärgis nimetatud, kuid Reiu jõe loodusala kaitse-eesmärkides

nimetamata liigi – lõhe (Salmo salar). Elupaik seondub Reiu jõega ning liik eelistab kivise,

liivase või kruusase põhjaga keskmise või kiirevoolulisi jõelõike. Tuginedes peatükis 2.2

toodule puuduvad kavandatava tegevuse piirkonnas Reiu jões nimetatud tüüpi elupaigad ja

kudealad. Kavandatava tegevuse ellu viimisega ei halvendata kalade rändetingimusi Reiu jões.

Samuti ei ole ette näha Reiu jõe kui elupaiga seisundi halvendamist seoses kavandatava

tegevusega (tuginedes sh peatükkidele 3 ja 4.4). Seega eelnevat arvestades ei ole ette näha

pikaaegset ebasoodsat mõju lõhe elupaiga säilimisele. Ka lühiajalisi ehk ehitusaegseid olulisi

ebasoodsaid mõjusid ei ole, tuginedes peatükkides 3 ja 4.4 toodud hinnangule ette näha.

Teadaolevalt ei paikne kavandatava tegevusega hõlmataval maismaa-alal kaitsealuste taime-,

seene- või samblikuliikide kasvukohti. Reiu jõe kaldaäärsel veealal leidub aga kaitsealuseid

vesiroose. Peamised kasvukohad ja taimede kogumid jäävad uue silla asukohast aga eemale,

üles- ja allavoolu. Siiski võib üksikuid isendeid leiduda ka kavandatava silla asukohas, eelkõige

jõe Paikuse alevi poolses jõeosas. Vastavalt LKS § 55 lg 8 on keelatud III kaitsekategooria

taimede hävitamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Arvestades, et

peamised kasvukohad ja taimede kogumid jäävad uue silla asukohast eemale, siis ei ole

kavandatava tegevuse ellu viimisel olulist ebasoodsat mõju populatsiooni säilimisele ette näha.

Siiski tuleb uue silla ehituse käigus võimalusel arvestada vesirooside kasvukohaga ja vältida

nende kahjustamist.

EELISe andmebaasi (01.02.2025) andmetel on Reiu jõe koridor toitumisalaks kaitsealustele

nahkhiirtele (suurvidevlane, põhja-nahkhiir, pargi-nahkhiir, veelendlane). Olulisi

talvitumispaiku teadaolevalt vaadeldavas piirkonnas ei esine. Ka peamised suvised varjepaigad

(vanade puude õõnsused, hooned jms) jäävad kavandatava tegevuse alalt eemale.

Nahkhiirlaste (vespertilionidae) kaitse tegevuskava (Keskkonnaamet, 2017) kohaselt on öine

liiga intensiivne valgustus (parkides, kõnniteedel ja mujal, eriti talvitumispaikade sissepääsude

ja varjepaikade juures) nahkhiirtele häiriv ja nad väldivad liigvalgustatud piirkondi. Üksikud

lambid veekogude lähedal ja mujal, kus leidub küllalt rohelust võivad aga nahkhiirtele ka

kasulikud olla, kuna valgus meelitab putukaid ja koondab nahkhiiri (meil peamiselt

43

Sindi-Lodja silla projekti 1. etapi KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

püsisagedusliike nagu põhja-nahkhiir, hõbe-nahkhiir ja suurvidevlane). Kevadel ja suve lõpus

(aprillis, augustis-septembris), kui putukaid on juba vähem, võivad sellised toidurikkad

piirkonnad nii mõnegi nahkhiire näljast päästa.

Olemasolev sild ja selle juurdepääsutee on juba käesoleval hetkel valgustatud. Samas Reiu jõe

koridor on tulenevalt kalda-ala maakasutusest vähevalgustatud või täiesti valgustamata.

Kavandatava tegevusega nähakse ette uue silla ning ka kalda-alale rajatavate jalgteede

valgustamist. Seejuures, arvestades piirkonna puhkeväärtust soovitakse silda/sildu ka

valgustusega eksponeerida. Seega võrreldes praeguse olukorraga on ette näha valgustuse

mõningast suurenemist sildade piirkonnas. Projektlahendusega on piirkonna valgustuse

kujundamisel ja valgustite valikul lähtutud põhimõttest, et teede ja sildade valgustamiseks

kasutatakse võimalikult madalat ja teedele/sildadele suunatud valgustust (võimalusel ka

võimalikult väheintensiivne), vältides seejuures veepinnale suunatud ja peegelduvat valgustust.

Sildade konstruktsiooni valgustamist tuleks võimalusel vältida. Samas, kui see osutub visuaali

saavutamiseks vajalikuks, siis kasutada võimalikult väheintensiivset valgustust, mis tooks esile

küll silla konstruktsiooni (nt punktvalgustus), kuid ei suurendaks olulisel määral jõekoridori

valgustatust. Arvestades, et olemasoleva silla ümbrus on juba praegu valgustatud ja mõnevõrra

suureneb valgustatus piirkonnas ka kavandatava tegevuse ellu viimisel, kasutatakse

projektlahenduses siiski põhimõtteid, mis vähendavad võimalike nahkhiirte häirimist. Seega ei

ole kavandatava tegevuse ellu viimisel nahkhiirtele ebasoodsat mõju ette näha.

Ptk 2.2 kohaselt on Reiu jõgi ja Pärnu jõgi vaadeldavas piirkonnas määratud invasiivsete

võõrliikide (signaalvähk (Pacifastacus leniusculus) ja ogapõskne vähk (Orconectes limosus))

leiukohaks. Hurt (2021) alusel on tegemist Ameerikast pärit liikidega, keda on rohkelt levitatud

Euroopa maadesse. Ameerika vähkidega levib kohalikule liigile – jõevähile surmav vähikatk.

Lisaks on võõrvähid agressiivsemad, vastupidavamad ja viljakamad, mistõttu hõivavad nad

kohaliku vähi elupaiku. Võõrliikide levimise peamiseks põhjuseks on tahtlik või ebateadlik

inimtegevus, tavaliselt ebaseaduslik asustamine. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja

lokaalsust, siis ei ole kavandatava tegevuse ellu viimisel ette näha ohtu võõrliikide levikule

kaasa aitamises.

Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ (2021) ja Pärnu maakonna planeeringu

teemaplaneering “Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed

mereplaneeringuga” (2024) alusel moodustab Papiniidu-Raeküla puhkeala koos Reiu jõe

kallastega osa rohevõrgustikust. Elanike seisukohast peitub rohevõrgustiku väärtus piirkonnas

eelkõige rekreatsiooni võimaldamises, seejuures piirkonna puhkealale avalduvat mõju on

käsitletud peatükkides 4.1 ja 4.10. Elustiku seisukohast on rohevõrgustikuna peamiselt

väärtuslikum Reiu jõgi koos kallastega. Kuna sild on piirkonna maastikus juba olemas ning

uuele sillale ei rajata jõkke sambaid ja kaldajoont ei muudeta, siis ei ole olulist muutust

võrreldes praeguse olukorraga rohevõrgustiku toimimisele ja sidususe tagamisele ette näha.

Kuigi jõe kallaste (peamiselt Paikuse alevi poolne ala) kujundamisel lähtutakse eelkõige ala

puhkeväärtusest, on kogu lahenduse juures oluliseks peetud võimalikult vähest sekkumist

loodus- ja kultuuriväärtuslikku keskkonda. Seega säilivad piirkonna kallastele ligipääs ja

kasutusvõimalused ka elustikule, sh nähakse elupaikade mitmekesistamiseks ette lamapuidu

paigaldamist. Lühiajalised ehk ehitusaegsed häiringud võivad elustikule (nt nahkhiired)

esineda, kuid need on leevendatavad (vt eespool).

Kokkuvõtvalt, lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust, mastaabist ning asupaigast, ei

tuvastatud olulise ebasoodsa (negatiivse) mõju eelduseid loodusliku mitmekesisuse ja

44

Sindi-Lodja silla projekti 1. etapi KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

kaitstavate loodusobjektide aspektidele, kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu tuleb järgida

projekti realiseerimisel järgnevat (lisatingimused käsitletavasse projekti):

✓ Uue silla ehituse käigus tuleb võimalusel arvestada vesirooside kasvukohaga ja vältida

nende kahjustamist;

✓ Reiu jõe koridor on silla piirkonnas nahkhiirte elupaigaks. Silla konstruktsiooni

valgustamist tuleks võimalusel vältida. Samas, kui see osutub visuaali saavutamiseks

vajalikuks, siis kasutada võimalikult väheintensiivset valgustust, mis tooks esile küll

silla konstruktsiooni (nt punktvalgustus), kuid ei suurendaks olulisel määral jõekoridori

valgustatust.

4.10 Elanikkond (sh tiheasustusala), inimese tervis, heaolu ja vara (sh

geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) - mh müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Sindi-Lodja sild on oluliseks ühenduslüliks Pärnu keskuslinna ja Paikuse alevi vahel.

Pikaajaliselt on oluline, et sillaga pakutav ühendusvõimalus toimiks ning seega on, arvestades

mh olemasoleva silla halba seisukorda, uue silla rajamine vajalik. Uus sild on kavandatud

olemasoleva silla lähedusse, mis võimaldab säilitada olemasoleval sillal tavapärase liikluse uue

silla ehituse ajaks. Nii on võimalik vähendada võimalikke liikluse ümbersuunamisi. Siiski

võidakse uue silla ehituse käigus ajutiselt seada maakasutusele piiranguid, mis on tööde

teostamise ajal vältimatud (nt liikluskorralduslikud muudatused). Samas on need lühiajalised

ega ole sellised, mis nõuaksid KMH menetlusprotsessi algatamist. Pikas plaanis suureneb

piirkonna liiklusohutus (sh jalakäijad eraldi olemasoleval sillal) ning koos kalda-alale

kavandatavate jalgteedega suurenevad ka piirkonna puhkevõimalused (sh võimalik soodne

koosmõju Kiviaja teemapargiga).

Müra – projekteerimise käigus teostati mürauuring „Riigitee nr 59 Pärnu-Tori km 1,57 asuva

Sindi-Lodja silla projekt. Müra modelleerimine“ (Alkranel OÜ, 2024), mille käigus viidi läbi

maanteeliikluse müratasemete modelleerimine nii 2024. a (olemasolev olukord), 2026. a

(ehitusjärgse) kui ka 2046. a (perspektiivse) liiklusolukorra iseloomustamiseks. Seejuures

lähtusid vastavad Pärnu-Tori tugimaantee km 1,2-1,845 liiklussagedused (sh prognoosid) ERC

Konsultatsiooni OÜ (2024) tööst ning olid järgmised (AKÖL / raskeliiklus %): 9567 / 7 (2024.

a), 9831 / 7 (2026 .a), 11000 / 8 (2046. a). Müratasemete modelleerimine viidi läbi 2 m kõrgusel

maapinnast.

Müratundlike alade kategooriate määramisel tuleb lähtuda üldplaneeringu maakasutuse

juhtotstarbest (atmosfääriõhu kaitse seadus § 57) ja üldplaneeringus määratud müra

normtasemete kategooriatest (planeerimisseadus § 75 lg 1 p 22). Sindi-Lodja sild paikneb

Pärnu linna haldusterritooriumil, seejuures sillale lähimad eluhooned paiknevad Reiu jõe

paremkaldal Paikuse alevi territooriumil. Haldusreformi järgne Pärnu linna üldplaneering on

koostamisel ning kuni selle valmimiseni kehtib alal endise Paikuse valla üldplaneering (2009).

Paikuse valla üldplaneeringuga (2009) ei ole müra normtasemete kategooriaid määratud, kuid

maakasutuse juhtotstarbelt jäävad sillale lähimad elamud reserveeritud elamualale, kus

müratundlikel aladel tuleb lähtuda II kategooria alal kehtivatest normidest. Ka koostamisel olev

Pärnu linna üldplaneering (eskiis, seisuga detsember 2024) määratleb olemasolevate elamute

piirkonna pereelamu või korterelamu maana ehk II kategooria alana. Projektiga nähakse ette

uue silla rajamist olemasoleva silla kõrvale. Kui tegemist on olemasoleva tee (sh sild)

ümberehitusega ning müratundlikud alad (nt elamumaad) on samuti olemasolevad,

rakendatakse müra normeerimisel piirväärtust. II kategooria aladel kehtivad järgmised

45

Sindi-Lodja silla projekti 1. etapi KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

liiklusmüra piirväärtused: päevasel ajal 60 dB (65 dB on lubatud müratundlike hoonete

teepoolsel küljel) ja öisel ajal 55 dB (60 dB on lubatud müratundlike hoonete teepoolsel küljel).

Projekteeritavale lõigule lähimad majapidamised paiknevad Paikuse alevis, u 60-145 m

kaugusel projekteeritavast teest. Seejuures paiknevad majapidamised mõlemal pool teed, kas

Paide mnt/Kiviaja tn või Keraamika tn/Vesiroosi tn piirkonnas. Võrreldes olemasoleva

olukorraga nihkub projekteeritava lahenduse korral maantee mõnevõrra lõuna ehk Keraamika

tänava elamute suunas.

Alkranel OÜ (2024) mürauuringu raames teostati maanteele lähimate eluhoonete teepoolse

küljeni leviva mürataseme arvutused, mis iseloomustavad hoonete maanteepoolsel küljel

esinevaid suurimaid müratasemeid erinevate töös käsitletud olukordade puhul. Eluhoonete

teepoolse küljeni leviva mürataseme arvutused näitasid, et üheski modelleeritud olukorras ei

ületata lubatud piirväärtust. Suurimad müratasemed päevasel ajal esinevad perspektiivses

(2046. a) olukorras ja jäävad vahemikku 41-55 dB (lubatud piirväärtus 65 dB; tabel 4.1).

Suurimad müratasemed öisel ajal esinevad samuti perspektiivses (2046. a) olukorras ja jäävad

vahemikku 31-45 dB (lubatud piirväärtus 60 dB; tabel 4.1). Uuringus koostatud mürakaartide

alusel on elamute lähialal (nt õueala) tagatud ka elamualadel kehtivad piirväärtused (päeval 60

dB ja öisel ajal 55 dB; joonised 4.2 ja 4.3). Seega jäävad müratasemed lubatud piirväärtustest

tunduvalt madalamaks ning müra kaitse meetmete rakendamiseks vajadus puudub ja seda nii

olemasolevas kui ka perspektiivses olukorras.

46

Sindi-Lodja silla projekti 1. etapi KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Tabel 4.1. Müra hinnatud tasemed teele lähimate müratundlike hoonete teepoolsel küljel (väljavõte tööst „Riigitee nr 59 Pärnu-Tori km 1,57 asuva Sindi-Lodja

silla projekt. Müra modelleerimine“ (Alkranel OÜ, 2024))

Katastriüksuse

nimi Katastrinumber Asustusüksus

Tee pool

(vasak - V;

parem - P)

Maa

sihtotstarve

Suurim hinnatud müratase eluhoone

teepoolsel küljel, dB

Piiväärtus

eluhoone

teepoolsel küljel,

dB

Päevane aeg, Ld Öine aeg, Ln

Päevane

aeg, Ld

Öine

aeg,

Ln 2024 2026 2046 2024 2026 2046

Keraamika tn 6 56801:001:0784 Paikuse alev P Elamumaa 47 47 48 37 37 37 65 60

Keraamika tn 7 56801:001:0321 Paikuse alev P Elamumaa 47 47 48 36 37 38 65 60

Keraamika tn

11 56801:001:0938 Paikuse alev P Elamumaa 41 40 41 30 30 31 65 60

Kiviaja tn 1 56801:001:0026 Paikuse alev V Elamumaa 55 54 55 45 44 45 65 60

Paide mnt 8 //

10 (Paide mnt 8

eluhoone) 56801:001:0080 Paikuse alev V Elamumaa 55 53 54 45 43 44 65 60

Paide mnt 8 //

10 (Paide mnt

10 eluhoone) 56801:001:0080 Paikuse alev V Elamumaa 52 52 53 42 42 43 65 60

Paide mnt 12a 56801:001:0077 Paikuse alev V Elamumaa 50 50 50 40 39 40 65 60

Vesiroosi tn 1 56801:001:0923 Paikuse alev P Elamumaa 48 49 49 38 38 39 65 60

Vesiroosi tn 2 56801:001:0924 Paikuse alev P Elamumaa 42 42 42 31 31 32 65 60

Vesiroosi tn 4 56801:001:0926 Paikuse alev P Elamumaa 43 42 43 33 32 32 65 60

47

Sindi-Lodja silla projekti 1. etapi KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Joonis 4.2. Perspektiivse (2046. a) prognoositava liiklussagedusega kaasnev päevase aja liiklusmüra

kaart. Väljavõte Alkranel OÜ (2024) mürauuringust.

Joonis 4.3. Perspektiivse (2046. a) prognoositava liiklussagedusega kaasnev öise aja liiklusmüra kaart.

Väljavõte Alkranel OÜ (2024) mürauuringust.

48

Sindi-Lodja silla projekti 1. etapi KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Ehitusaeg võib esile kutsuda siiski lühiajalisi mürahäiringuid lähimate elamute juures, kui töid

teostatakse õhtusel ja öisel ajal (19.00-7.00-ni). Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ lisa 1 alusel tuleb ehitusmüra piirväärtusena rakendada ajaperioodil 21.00-7.00 II

mürakategooria alal 45 dB(A) taset. Kehtivate nõuete täitmine on vägagi tõenäoline, kuid

teatavaid ja lühiajalisi häiringuid ei saa täielikult välistada. Seega tuleb mürarikaste ehitustööde

tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (19.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski

vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et

mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00 (impulssmüra ei jääks ajavahemikku 19.00 –

7.00, nt rammimine). Eelnev suunis tuleneb ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 10, mille

alusel tuleb keskkonnaohtu või olulist keskkonnahäiringut taluda, kui tegevus on vajalik

ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja keskkonnaohu või olulise

keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud tarvitusele vajalikud meetmed.

Vibratsioon – soovimatu vibratsioon (mehhaaniline võnkumine) võib põhjustada ehitiste,

masinate jt tarindite kahjustusi, võimalik on ka purunemine, eriti resonantsi korral. Liiklusest

tuleneva vibratsiooni suurust mõjutavad teede olukord (konarliku tee korral suurem

vibratsioon), sõidukite kaal (telje koormus), sõidukite kiirus, sõiduki konstruktsioon (pidurite

konstruktsioon jne), pinnase tüüp (vetruv pinnas annab vibratsiooni paremini edasi), pinnase

kihilisus, aastaajad, hoonete konstruktsioon jne. Üldjuhul vibratsioon väheneb teest

kaugenemisega (Hunaidi, 2000).

Liiklusest tingitud vibratsioonitasemed on harva piisavalt kõrged, et olla otseseks hoonete

lagunemise põhjustajaks. Hoonetel on enamasti sees pinged, mis tulenevad aluspinnase

erinevast liikumisest (vajumised, kerked), niiskusest ning temperatuurikõikumistest. Seetõttu

võib liiklusest tingitud vibratsioon hooneid mõjutada seeläbi, et vibratsioon võib soodustada

hoonete aluse pinnase liikumisi (vajumisi, kerkeid). Kokkuvõtvalt võib öelda, et on äärmiselt

keeruline tekitada liikluse poolt sellist vibratsiooni, mis hooneid otseselt kahjustaks, kuid

vibratsioon võib mõjutada hoonete kahjustamist kaudselt, olenevalt pinnase omadustest.

Vibratsiooni piirtasemed on kehtestatud sotsiaalministri 17.05.2002. a määrusega nr 78

„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise

meetodid“. Üldjuhul on kõige rangemad vibratsiooni normid hoonetele (vibratsioon, mis

hooneid kahjustada võiks) üle 30 korra kõrgemad tasemest, mis on inimese poolt tajutav.

Hooneid kahjustavat vibratsiooni tajutaks juba kui väga tugevat vibratsiooni (Hunaidi, 2000).

Käesoleval juhul võib häiringuid tekkida ehitusperioodist, kus ehitusaegset vibratsiooni

põhjustab ehitusmasinate/seadmete kasutus. Seejuures tihendajad, purustid, teerullid jm ning

erinevad puurimis- või rammimistööd põhjustavad enim lühiajaliselt kõrgeid

vibratsioonitasemeid. Akukon Eesti OÜ (2023) alusel mõjutavad ehitusaegset vibratsiooni

suurust paljud tegurid, sh kaugus, hoone vundamendi tüüp, aluspinnas, hoone vundamendi tüüp

ja seisukord ning ehitustöö iseloom ja kasutatavad seadmed. Kui kasutatakse töökorras ja

nõuetele vastavaid ehitusmasinaid, siis ei ulatu tegevusega kaasnev tuntav vibratsioon

töötsoonist oluliselt kaugemale. Siinkohal saab tuua näite tugevat vibratsiooni põhjustavast

tegevusest – lubjakivi raimamine hüdrovasaraga. IB Steiger OÜ (2017) kohaselt (tugineb Väo

lubjakivimaardlas läbiviidud hüdrovasara tööga kaasneva võnkekiiruste mõõtmisel) esinevad

hüdrovasaraga lubjakivi raimamisel intensiivsed maavõnked vaid löökpunkti vahetus

läheduses ning 3 - 4 m kaugusel sumbuvad mitmekordselt. Teatud kaugusel tekib küll nn

järellainetus, kuid üldine trend on langev ning võnkekiiruse väärtused kustuvad miinimumini

~20 m kaugusel allikast. Antud näite puhul oli tegemist hüdrovasara kasutamisega, kuid

49

Sindi-Lodja silla projekti 1. etapi KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

enamus tee-ehituse käigus kasutatavatest seadmetest põhjustavad sellest tunduvalt väiksemat

vibratsiooni. Seega ei ole ette näha, et ehitustegevus põhjustaks olulist vibratsiooni, mis võiks

nt kahjustada maantee lähedal paiknevaid hooneid või rajatisi ning avaldada olulist ebasoodsat

mõju piirkonna elanike heaolule. Kuna ehitusaegsed suure vibratsioonitasemega tegevused on

üldiselt ka kõrge mürafooniga, siis on ka vibratsiooni võimalike häiringute vähendamiseks

asjakohased mürarikaste ehitustöödega seonduvad leevendavad meetmed.

Inimeste tervise vaatest on liikluse poolt põhjustatud õhukvaliteeti mõjutavate saasteainete

osas, suurte liiklussagedustega teedel, oluline tähelepanu pöörata eriti peenetele osakestele

(PM2,5), peenosakestele (PM10) ja gaasilistele saasteainetele nagu lämmastikdioksiid (NO2),

vääveldioksiid (SO2) ja süsinikmonooksiid (CO). Kõrges kontsentratsioonis pikaajaline

kokkupuude nimetatud saasteainetega kahjustab hingamiselundeid ning võib halvimal juhul

viia enneaegse surmani. Õhusaaste temaatikat reguleerivad nt rahvatervise seadus,

atmosfääriõhu kaitse seadus ja keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi

piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“.

Käesoleva projekti mahus käsitletavast Pärnu-Tori tugimaanteest suuremate liiklussagedustega

maanteede äärse õhukvaliteedi kohta saab näite tuua Tallinn-Pärnu-Ikla maantee Topi-Kanama

vahelise lõigu kohta, kus OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus teostas 2020. a õhusaaste

mõõtmised. Maa- ja Ruumiameti alusel oli antud teelõigul aasta keskmine ööpäevane

liiklussagedus 19 048 sõidukit (loendatud 2020. a). 2020. a tehti vahetult maantee ääres

õhukvaliteedi pidevmõõtmiseid (perioodidel 31.01.20-02.03.20 ja 04.06.20-06.07.20), kus

lisaks gaasiliste saasteainete (NO, NO2, SO2, CO) ja tahkete osakeste (PM2,5)

automaatmõõtmistele koguti õhust peenosakeste (PM10) ööpäevakeskmised proovid, millelt

analüüsiti raskmetallide (As, Cd, Ni, Pb, Cr, Cu, Zn, V) ja süsiniku (EC/OC) sisaldust ning

ioonilist (SO4 2-, Cl-, Na+, K+, Mg2+, NH4+, Ca2+) koostist. Uuringu kokkuvõttes tõdeti, et õhu

saastatuse seisukohalt olid saasteainete kontsentratsioonid mõõtepunktis üldiselt madalad, seda

nii gaasiliste saasteainete kui ka raskmetallide, ioonide ja EC/OC osas. Mõõtmistulemuste

põhjal võis õhukvaliteedi taseme piirkonnas lugeda heaks, kuna kehtestatud õhukvaliteedi

piirväärtuseid ei ohustatud.

Seega võib järeldada, et antud tugimaantee lõigul (2024. a oli lõigul km 1,2-1,845 AKÖL 9567

sõidukit ja prognoositav 2046. a AKÖL 11000 sõidukit) toimuv liiklus ei põhjusta lähimatele

elamutele/maakasutajatele õhusaastet, millega kaasneks negatiivne (ebasoodne) mõju.

Ehitusperioodil tuleb siiski häiringuid minimeerida – vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut

majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada

kemikaalide lahuseid).

Valguse, soojuse, kiirguse ning lõhna häiringud ei ole käesoleval juhul aktuaalsed (arvestades

ka asustuse ja tänavavalgustuse paiknemist ümbruskonnas, vt ptk 2 ja 4.9) ning projektides

eraldi täiendusi teha ei ole vaja (v.a nahkhiirte ja valgustusega seonduv meede ptk-s 4.9).

Eelneva puhul on arvestatud ka teiste ja asjakohaste teemavaldkondade teavet, mida sisaldab

käesoleva töö ptk 4. Seega toetudes mh piirkonna omapärale (vt ptk 2) ning projekti mahule,

ei ole käsitletud teemavaldkonna aspektidele alust ette näha oluliste ebasoodsate ehk

negatiivsete häiringute avaldumist.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju

eelduseid, kuid käesolevas peatükis esitatu tõttu järgida projekti realiseerimisel

järgnevat (lisatingimused käsitletavasse projekti):

50

Sindi-Lodja silla projekti 1. etapi KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

✓ Mürarikaste (puurimis-, tampimistööd jm) ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel

ajal (19.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja

piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei

jääks perioodi 23.00-7.00 (impulssmüra ei jääks ajavahemikku 19.00 – 7.00, nt

rammimine);

✓ Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid

materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

4.11 Kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

Vaadeldavas piirkonnas ei paikne Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse (2025) alusel

kultuurimälestisi. Küll aga ulatub olemasoleva Sindi-Lodja silla asukohta Sindi-Lodja I kiviaja

asulakoha (27039) kaitsevöönd. Arheograator OÜ (2024) viis Sindi-Lodja uue silla

ehitusalusel maa-alal 2024. aastal läbi arheoloogilised ja geoarheoloogilised eeluuringud (vt

täpsemalt ptk 2.2). Eeluuringu tulemused on kokkuvõtvalt alljärgnevad.

Sindi-Lodja I asulakoha kaitsevööndist Reiu jõe paremkaldal sillast lõunas tuvastati kahes

prooviaugus munakivisillutis – omaaegne tee. Reiu jõe paremkaldalt Paide maanteest

lõunapoole jäävalt alalt leiti ühest Reiu jõe oru nõlvale kaevatud prooviaugust

absoluutkõrguselt u 3,9 m tulekivikild, mis viitab läheduses asuvale kiviaegsele asulakohale.

Teistelt aladelt ei avastatud arheoloogiliste prooviaukudega kaetud sügavustelt

kultuuriväärtuslike leide ega arheoloogilisi muistiseid.

Geoarheoloogiliste uuringute käigus leiti arvatav kiviaegse asulakoha (nimetatud kui Sindi-

Lodja IV asulakoht) kultuurkiht neljas sondeerimiskohas. Tõenäoliselt on tegemist asulakoha

lõuna- ja idapiiriga. Kiht paikneb praegusest maapinnast 2,12 m (jõepoolses osas) kuni 4,25 m

(tasasel kaldaterrassil) sügavusel, absoluutkõrgustel 3,54-4,87 m. Kultuurkiht on kaldu Reiu

jõe suunas (ja ka õhenev selles suunas), osutades jõe olemasolule sellel suunal ka asulakoha

kasutamise ajal. Juhul kui uue silla rajamisel ulatuvad kaevetööd kultuurkihi alale ja

sügavusele, on tarvilikud arheoloogilised väljakaevamised.

Vastavalt Arheograator OÜ (2024) tööle määratleti projekteerimise käigus alad, kus uue silla

sammaste vundamendi, kavandatavate teede, tehnovõrkude jm kaevetel on vajalik

arheoloogiline järelevalve. Kui reaalse ehituse ja arheoloogilise järelevalve käigus selgub, et

mingis asukohas on vajalik läbi viia detailsem arheoloogiline, siis seda ka tehakse. Eelnevaid

asjaolusid arvestades on ehitustegevuse käigus võimalike arheoloogiliste väärtuste ilmsiks

tulekul tagatud vastav järelevalve ning seeläbi väärtuste säilimine. Tegemist on positiivse

mõjuga, kuna uued võimalikud leiud aitavad suurendada senist teadmist piirkonna

ajalooliste väärtuste kohta.

4.12 Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe)

ega ka riigipiiriüleseid mõjusid. Tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda,

arvestades mh ka tegevuse mastaabiga.

51

Sindi-Lodja silla projekti 1. etapi KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

4.13 KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire

suunised

Eelhinnang on menetlusetapiks, mille alusel otsustatakse KMH algatamine või algatamata

jätmine. Lähtudes ptk-s 3 ning 4.1-4.12 esitatud infost, ei ole kavandatava tegevuse 1. etapi

ehk uue silla rajamisel koos juurdepääsuteedega olulise negatiivse ehk ebasoodsa

keskkonnamõju avaldumist ette näha.

Projektis juba sätestatud tingimustele täiendavalt toonitatakse KMH eelhinnangu koostajate

poolt üle (ptk 4.4 ja 4.5 põhjal), et vormistada tuleb enne ehitust veekeskkonnariskiga

tegevuse registreering (VeeS § 196 lg 2 p 4). Lisaks tuleb projekti koostamisel arvestada

järgmiste leevendusmeetmetega:

✓ Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning tagada tuleb nende

nõuetekohane tühjendamine. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse

ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse ladustamiskohta. Materjalid, mida

silla rekonstrueerimistööde käigus uuesti ei kasutata, tuleb ehitusalalt ära transportida

esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud viisil;

✓ Uue silla ehituse käigus tuleb võimalusel arvestada vesirooside kasvukohaga ja vältida

nende kahjustamist;

✓ Reiu jõe koridor on silla piirkonnas nahkhiirte elupaigaks. Silla konstruktsiooni

valgustamist tuleks võimalusel vältida. Samas, kui see osutub visuaali saavutamiseks

vajalikuks, siis kasutada võimalikult väheintensiivset valgustust, mis tooks esile küll

silla konstruktsiooni (nt punktvalgustus), kuid ei suurendaks olulisel määral jõekoridori

valgustatust;

✓ Mürarikaste (puurimis-, tampimistööd jm) ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel

ajal (19.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja

piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei

jääks perioodi 23.00-7.00 (impulssmüra ei jääks ajavahemikku 19.00 – 7.00, nt

rammimine);

✓ Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid

materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

Eraldi täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH protsessi

algatamiseks vajadus puudub. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige

Transpordiametile) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks. Otsustaja

saab otsustada ka dokumendi esitatud tingimuste/suuniste rakendamise üle, va juhtudel, kus

õigusruum ei sätesta teisiti.

Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse

eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt, nende olemasolul.

Projekti koostamisel on juba koostööd tehtud ametkondadega (mh Keskkonnaamet,

Muinsuskaitseamet), kellede osas võiks kaaluda terminit „asjaomane asutus“. Eelhinnangu

läbiviimisel ei ilmnenud märkimisväärseid uusi asjaolusid, mis täiendaksid varasema

koostööga omandatud teavet. Samas on siinkohal siiski asjakohane kaaluda Keskkonnaameti

kaasamist KMH algatamise / mitte algatamise otsuse eelnõu tagasisidestamisesse. Edasine

otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine on samas otsustaja ehk

Transpordiameti pädevuses.

52

Sindi-Lodja silla projekti 1. etapi KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Kokkuvõte

Täna kasutusel olev üle Reiu jõe kulgev Sindi-Lodja sild on tehniliselt kehvas seisus,

amortiseerunud ning ei vasta kaasaja nõuetele ja tingimustele. Samuti on lahendamata ning

välja ehitamata sillaga seotud juurdepääsuteed. Käesoleva KMH eelhinnangu mahus

käsitletakse Sindi-Lodja silla projektiga kavandatud 1. etapi tegevust ehk uue silla

rajamist koos juurdepääsuteedega. Projekti ellu viimise esimeses järgus on kavandatud uue

silla rajamine, mille rajamise ajal säilib liiklus olemasoleval sillal. Projekti 2. etapis nähakse

ette olemasoleva silla rekonstrueerimist kergliikluse tarbeks. Kuna uue silla rajamine ja

olemasoleva rekonstrueerimine ei toimu samal ajal, siis ei ole ette näha ka võimalikku

ehitusaegset ebasoodsat koosmõju. Olemasoleva silla rekonstrueerimiseks on eelduslikult

vajalik teatud ulatuses remontida ka kandekonstruktsioone. Samas täpsed lahendused,

ehitusmahud jms selguvad edasise projekteerimise käigus, kui on valminud vastavad ehitus-

tehnilised uuringud. Siiski arvestatakse ka olemasoleva silla remonttööde lahenduste välja

töötamisel, et remondiaegsed tegevused ei tohi avaldada ebasoodsat mõju Reiu jõe loodusala

kaitse-eesmärkide täitmisele. Ühtlasi koostatakse projekti 2. etapi ehk olemasoleva silla

rekonstrueerimise kohta eraldi KMH eelhinnang.

Projekti piirkond asub tundliku keskkonnaga ala naabruses (Reiu jõe loodusala,

RAH0000616), mistõttu koostati projektiga paralleelselt ka KMH eelhinnang. Eelhinnang

jagunes nelja osasse. Ptk 1 ja 2 andsid ülevaate kavandatavast tegevusest ja selle ümbrusest

ning seostest kõrgemate strateegiliste dokumentidega. Ptk 3-s analüüsiti Natura 2000 alade

mõjutamise eelduseid (ohte kaitse-eesmärkidele ei tuvastatud). Ptk 4 läbiti muude aspektide

kohane mõju eelduste analüüs.

Eelhindamise tulemus kokkuvõtvalt – lähtudes peatükis 4.12 toodust, ei ole kavandatava

tegevuse 1. etapi ehk lühidalt uue silla rajamisel koos juurdepääsuteedega olulise

negatiivse ehk ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha. Projektis juba sätestatud

tingimustele täiendavalt toonitatakse KMH eelhinnangu koostajate poolt üle, et vormistada

tuleb enne ehitust veekeskkonnariskiga tegevuse registreering (VeeS § 196 lg 2 p 4).

Lisaks tuleb projekti koostamisel arvestada järgmiste leevendusmeetmetega:

✓ Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning tagada tuleb nende

nõuetekohane tühjendamine. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse

ei ladustata, tuleb ladustada selleks määratud ajutisse ladustamiskohta. Materjalid, mida

silla rekonstrueerimistööde käigus uuesti ei kasutata, tuleb ehitusalalt ära transportida

esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud viisil;

✓ Uue silla ehituse käigus tuleb võimalusel arvestada vesirooside kasvukohaga ja vältida

nende kahjustamist;

✓ Reiu jõe koridor on silla piirkonnas nahkhiirte elupaigaks. Silla konstruktsiooni

valgustamist tuleks võimalusel vältida. Samas, kui see osutub visuaali saavutamiseks

vajalikuks, siis kasutada võimalikult väheintensiivset valgustust, mis tooks esile küll

silla konstruktsiooni (nt punktvalgustus), kuid ei suurendaks olulisel määral jõekoridori

valgustatust;

✓ Mürarikaste (puurimis-, tampimistööd jm) ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel

ajal (19.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja

piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei

jääks perioodi 23.00-7.00 (impulssmüra ei jääks ajavahemikku 19.00 – 7.00, nt

rammimine);

53

Sindi-Lodja silla projekti 1. etapi KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

✓ Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid

materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).

Eraldi täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

Eeltoodu alusel asub eelhinnangu teostanud meeskond seisukohale, et KMH protsessi

algatamiseks vajadus puudub. Käesolev dokument on otsustajatele (siinkohal eelkõige

Transpordiametile) siiski vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks. Otsustaja

saab otsustada ka dokumendi esitatud tingimuste/suuniste rakendamise üle, va juhtudel, kus

õigusruum ei sätesta teisiti.

Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist, tuleb vastava otsuse

eelnõu ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt, nende olemasolul.

Projekti koostamisel on juba koostööd tehtud ametkondadega (mh Keskkonnaamet,

Muinsuskaitseamet), kellede osas võiks kaaluda terminit „asjaomane asutus“. Eelhinnangu

läbiviimisel ei ilmnenud märkimisväärseid uusi asjaolusid, mis täiendaksid varasema

koostööga omandatud teavet. Samas on siinkohal siiski asjakohane kaaluda Keskkonnaameti

kaasamist KMH algatamise / mitte algatamise otsuse eelnõu tagasisidestamisesse. Edasine

otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine on samas otsustaja ehk

Transpordiameti pädevuses.

54

Sindi-Lodja silla projekti 1. etapi KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Kasutatud allikad

✓ Akukon Eesti OÜ, 2023. Riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu–

Nõo lõigu eelprojekt, vibratsiooni hinnang;

✓ Alkranel OÜ, 2024. Riigitee nr 59 Pärnu-Tori km 1,57 asuva Sindi-Lodja silla projekt.

Müra modelleerimine;

✓ Arheograator OÜ, 2024. Sindi-Lodja uue silla ehitusalusel maa-alal 16. juulist kuni 25.

septembrini 2024. aastal teostatud arheoloogiliste ja geoarheoloogiliste eeluuringute

aruanne;

✓ Blueray OÜ, 2024. Sindi-Lodja silla ajaloolise väärtuse eksperthinnang;

✓ Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2024. Jõgede seire 2023. a;

✓ Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2023. Jõgede hüdrokeemiline seire ja ohtlikud

ained 2022;

✓ EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur) andmebaas, veebruar 2025);

✓ ERC Konsultatsiooni OÜ, 2024. Pärnu linnas Sindi-Lodja silla projekteerimine ja

ehitamine koos juurdepääsuteedega. Liiklusuuring;

✓ Hendrikson & Ko OÜ, 2023. Pärnu Raba-Lai tänava silla KMH eelhinnang;

✓ Hunadi, O. 2000. Traffic Vibrations in Buildings;

✓ Hurt, M., 2021. Jõevähk ja teda ohustavad võõrvähiliigid;

✓ IB Steiger OÜ, 2017. Lüganuse lubjakivikarjääris kaevandamisega kaasneva

vibratsiooni eksperthinnang;

✓ IPT Projektijuhtimine OÜ, 2025. Sindi Lodja sild. Geotehnilised arvutused;

✓ IPT Projektijuhtimine OÜ, 2024. Lihkeohtlikkuse uuring Pärnu linnas Audru, Sauga,

Reiu ja Pärnu jõgedel;

✓ Kalm, V., Hang, T., Rosentau, A., Talviste, P., Kohv, M., 2002. Maalihked Pärnu

maakonnas;

✓ Keskkonnaamet, 2017. Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava;

✓ Keskkonnaministeerium, 2022. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027;

✓ Kümmel OÜ, 2024. 59 Pärnu-Tori tee, Keraamika tn 1 kinnitute ja lähipiirkonna

puittaimede haljastuslik hinnang;

✓ Maa- ja Ruumiameti kaardirakendused, 2025;

✓ Maves AS, 2013. Liiklussõlmede sademevete kogumise ja osalise puhastamise uuring;

✓ Maves OÜ, 2022. Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning

võimalikkus;

✓ Maves OÜ, 2019. Eksperthinnang Maanteeameti sademevee väljalaskudele võttes

aluseks omaseire andmed ja tellitud veeseire uuringud;

✓ Raxoest OÜ, 2024. Geodeetiline mõõdistus. Sindi-Lodja sild;

✓ Reaalprojekt OÜ, 2024. Sindi - Lodja projekteeritavad sild ja juurdepääsuteed.

Geotehniline pinnaseuuring.

55

Sindi-Lodja silla projekti 1. etapi KMH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025

Lisa 1. Keskkonnaameti 22.02.2024 kiri nr 6-2/24/3444

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Roadplan OÜ

[email protected]

Teie 01.02.2024

Meie 22.02.2024 nr 6-2/24/3444

Seisukoht Sindi-Lodja silla projekti kohta

Esitasite Keskkonnaametile1 Sindi-Lodja silla projekti koostamise eelse stsenaariumite

nimekirja, milles on loetletud kokku kaheksa valikut. Soovisite Keskkonnaametilt saada

projekti koostamiseks esmased olulised nõuded ja lähteseisukohad. Olemasolev Sindi-Lodja

sild, mis asub Pärnu linna ja Paikuse alevi vahelisel alal ja ületab Reiu jõge, on amortiseerunud

ning vajalik on, kas olemasoleva silla rekonstrueerimine või uue silla rajamine. Tegemist on

Eestis esimese Allianss lepinguga, kus tellija (Transpordiamet), töövõtja (INF Infra OÜ) ja

projekteerija (OÜ Roadplan) töötavad ühiselt koos vajalikud etapid läbi.

Transpordiameti algatusel toimus 15.02.2024 ühine koosolek, milles osalesid Allianss lepingu,

Pärnu Linnavalitsuse, Alkranel OÜ (keskkonnaspetsialist) ja Keskkonnaameti esindajad.

Koosoleku eesmärgiks oli viia kõik osapooled kurssi olemasoleva silla seisukorraga ning

arutada läbi väljapakutud projekteerimise stsenaariumid. Koosoleku tulemusena jäi kaheksast

stsenaariumist valikusse kolm realistlikku stsenaariumi, millega edasi töötatakse:

1) olemasolev sild lammutatakse ja samasse asukohta ehitatakse uus sild;

2) ehitatakse uus sild uuel trassil ja olemasolev sild lammutatakse;

3) ehitatakse uus autosild uuel trassil ja uus jalgteesild olemasoleval trassil.

1. Arvestades olemasoleva silla tehnilist seisukorda, eeldavad kõik eelpool nimetatud

variandid olemasoleva silla lammutamist. Reiu jõgi (VEE1145400) kuulub Reiu jõe

hoiualana2 Natura 2000 võrgustiku Reiu jõe loodusala3 hulka. Keskkonna seisukohalt (sh

Natura 2000 võrgustik) tekitab see juurde täiendava teguri, millega tuleb keskkonnamõjude

hindamise (KMH) eelhinnangu koostamisel arvestada. Oluline on kirjeldada lammutamise

tehnoloogilisi võtteid ja etappe.

2. Teise ja kolmanda variandi puhul on looduskaitseseadusest4 tulenevalt kindlasti vajalik

detailplaneeringu koostamine, sest sild paikneks uues asukohas ning see tähendaks ka

maantee ümbersuunamist. Kui uus sild ehitatakse vana silla lammutamise järgselt vanale

asukohale, võiks seda käsitleda kui taastamist5. Kuid vajalik on arutada, kas uus sild on

1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 01.02.2024 nr 7-9/24/2070 all. 2 Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS) kood KLO2000294. 3 EELIS kood RAH0000616. 4 Looduskaitseseadus § 38 lg 5 p-d 9 ja 10. 5 Ehitusseadustik (EhS) § 4 lg 4 - Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale sellega

olemuslikult sarnane ehitis, võib seda käsitleda ehitise ümberehitamisena ehk taastamisena.

2 (3)

olemuslikult sarnane6. On kindel, et ehitise kasutusotsarve ei muutu, kuid arhitektuuriline

lahendus ja maht võivad muutuda.

3. Arvestades ehitamisaegset ümbersõidu korraldust ja ebamugavust kohalikele, võib tulla

kaalumisele ka lahendus, mille korral uue silla ehitus teostatakse olemasoleva silla kõrval

ja olemasoleva silla lammutamise järgselt liigutatakse uus valmis sild lammutatud silla

asukohta. Sellisel juhul võiks käsitleda seda kui ehitustehnoloogilist võtet ning silla ehitust

ei peaks käsitlema kui uue ehitise ehitamist ehituskeeluvööndisse, mis eeldab antud juhul

planeeringumenetlust.

4. Olenemata valitud stsenaariumist on kindlasti vajalik arvestada kallaste lihkeohtlikkusega

ja sellest lähtuvalt valida sellised ehituslikud võtted ja lahendused, mis maalihke

vallandumise riski maandavad ja väldivad.

5. Kuna Reiu jõgi on oluline talvitumis- ning koelmuala mitmetele kalaliikidele, siis tuleks

töid veekeskkonnas kavandada nii vähe kui see on tehniliselt võimalik. Töid vees saab teha

madalveeperioodil 15. juuni kuni 30. september. Tegemist on maksimaalse võimaliku

ajaga, sest tegemist on lõhilaste jõega7. Ka ehitusaegsed ajutised ehitised ei tohi olla

kaladele rändetakistuseks.

6. Ehitustegevuse ajaline kestvus erinevate stsenaariumite puhul on keskkonnaaspektist

lähtudes samuti tegur, millega tuleb arvestada. Mida vähem madalaveeperioode jääb

ehitusaja sisse, seda vähem koormav on ehitustegevus jõele ja selle elustikule. Ehk

eelistatud oleks ehitustegevuse võimalikult kiire kulg.

7. KMH eelhindamisel on väga oluline kirjeldada ehitusaegseid mõjusid, ehituslikke

võtteid/meetodeid ja tehnoloogiad (soovitavalt ka etapiti), sest vastasel juhul ei täida

mõjude hindamine vähese sisendinfo tõttu oma eesmärki.

8. Kuna toimub tee koosseisu (sh kavandatav tee) kuuluva silla või truubi ehitamine avalikult

kasutataval või avalikul veekogul on vajalik taotleda vette ehitamiseks Keskkonnaametist

veekeskkonnariskiga tegevuse registreering8.

8.1. Kui ehitamine toimub viisil, et veekogus ei toimu ehitus- ega muid tegevusi, ajutiselt ega

alaliselt veekogusse materjale ei paigutata, ei ole vaja ehitamiseks veekeskkonnariskiga

tegevuse registreeringut taotleda. Sellegipoolest tuleb juhinduda veeseaduses veekasutuse

ja -kaitse üldnõuetest 6.peatüki 1 jaos (§ 116, § 117, § 118, § 119, § 121).

9. Kui tööde käigus on vajalik muuta pinnaveekogumiga hõlmatud veekogu kaldajoont, on

vajalik vee erikasutuse keskkonnaluba (VeeS § 187 p 17).

10. Kuna konkreetset stsenaariumi ei ole veel valitud ning täpsem ehitamise tehnoloogia

(vajadusel ka lammutamise tehnoloogia) ei ole teada, siis tuleb arvestada, et juhul kui

lammutamiseks ja/või uue silla ehitamiseks on vajalik vette paigutada ehitusplatvorme,

silla sambaid või kaldakindlustust, siis on vajalik hinnata ära vette paigutatav tahke aine

maht (m3). Juhul, kui silla ehitustöödel on vajalik jõge süvendada, tuleb hinnata ära ka

süvendamise maht. Veekogusse tahke aine paigutamise mahuna tuleb arvestada seda osa

materjalist, mis paigutatakse allapoole tavapärast veepiiri veekogusse.

6 EhS § 4 lg 4 - Ehitis on olemuslikult sarnane, kui selle kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht ei

muutu. 7 Keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade

nimistu“. 8 Veeseadus (VeeS) § 196 lg 2 p 4.

3 (3)

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 p 17

kohaselt on tegu olulise keskkonnamõjuga, kui toimub veekogu süvendamine üle 500 m³

ja p 171 kui vooluveekogusse uputatakse aineid üle 2000 m³. Eeltoodud mahtude puhul on

kohustuslik keskkonnamõju (strateegiline) hindamine (KMH/KSH).

11. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et KMH/KSH eelhindamine on kohustuslik, kui toimub

silla rajamine ning selle tagajärjel muutub veekogu ristlõike pindala. Eelhinnangu

koostamine on nõutav aga ka sel juhul, kui veekogu süvendatakse mahus üle 100 m³ ning

kui koos sillaga rajatakse kaldakindlustus9. Samuti on eelhinnangu koostamine vajalik uue

tee rajamisel (nt silla rajamine uude asukohta nõuab uus teetrassi) ning tegevusele, mis ei

ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib

üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või

kaitstavat loodusobjekti10.

12. Ajutiste ehitised (nt ehitusplatvormid) ei tohi tekitada paisutust, avarii- ja reostusohtu ning

peavad olema vastupidavad jääoludele juhul, kui need jäetakse vette ka talveperioodiks.

Ehitustöödel ja silla ehitustehnilise lahenduse puhul tuleb arvestada piirkonna

lihkeohtlikkusega.

13. Juhul, kui tööde käigus on vajalik ka puu- ja põõsarinde raie veekaitsevööndis, siis võib

puu- ja põõsarinnet raiuda Keskkonnaameti nõusolekul (VeeS § 121 lg 1).

14. Lisaks soovitame ka tutvuda eelmisel aastal koostatud Pärnu 3. silla (Raba tn – Lai tn

vaheline sild) projektiga ning sellega seotud asjaoludega ja projekti ning eelhinnangu

koostamiseks vajaliku kirjavahetuse ja esitatud teabega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Teadmiseks: Transpordiamet ([email protected])

Karl Markus Wahlberg 5885 7049 (keskkonnakorraldus)

[email protected]

Liis Sinijärv 5306 4783 (looduskasutus)

[email protected]

Christina Vohla 5690 8272 (vesi)

[email protected]

9 KeHJS § 6 lg 4 ja keskkonnaministri 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus 224) § 11 p-d 2, 5 ja 7. 10 Määrus 224 § 13 p 8 ja § 15 p 8.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Pärnu Linnavalitsus

Muinsuskaitseamet

Maa- ja Ruumiamet

ELASA

Elektrilevi OÜ

Pärnu Vesi AS

Telia Eesti AS

Meie 07.04.2025 nr 8-1/24-004/5570-1

Riigitee 59 Pärnu - Tori km 1,57 uue Sindi -

Lodja silla ehitusloa ja KMH algatamata

jätmise otsuse eelnõu kooskõlastamiseks

esitamine

Transpordiamet algatas tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 59 Pärnu - Tori km 1,57 uue Sindi

- Lodja silla ehitamiseks. Silla ehitustööd toimuvad 2025-2026 aastal vastavalt Stricto Project OÜ

tööle SLA „ Pärnu linnas Sindi-Lodja silla projekteerimine ja ehitamine koos juurdepääsuteedega“

Projekti eesmärk on silla ehituseks vajaminevate juurdepääsuteede rajamine, sidekanalisatsiooni

ümberehitus, uue Sindi - Lodja silla ehitamine üle Reiu jõe ja Keraamika tn 1 kinnistul

(katastrinumber 56801:001:0244) vee- ja reoveetorustiku rajamine ehitusaegse soojakupargi/

tulevase WC tarbeks.

Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/PJx10OZglGMCi0w

Ehitusseadustiku § 42 lg 7 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §

11 lg 22 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu ning

seisukoha võtmiseks keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu. Palume teie seisukoht

esitada hiljemalt 16.04.2025 e-posti aadressile [email protected].

Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks

või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada.

Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse

projektijuhi Jörgen Vanamõisa poole (tel +372 5810 1026, e-post

[email protected]).

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jörgen Vanamõisa

projektijuht

planeerimise osakonna projekteerimise üksus

Lisad: 1. Sindi-Lodja silla ehituse tee ehitusloa eelnõu

2. Riigitee 59 Pärnu - Tori km 1,57 uue Sindi - Lodja silla tee ehitusloa andmise ja KMH

algatamata jätmise korralduse eelnõu

3. Riigitee 59 Pärnu - Tori km 1,57 uue Sindi - Lodja silla ehituse KMH eelhinnang