OTSUS finantskorrektsiooni tegemise kohta

Pärnumaa Omavalitsuste Liit

[email protected]

Ringi tn 35

Pärnu linn

80012 Pärnu maakond

08.04.2025 nr 11.2-1/25/1761

OTSUS

finantskorrektsiooni tegemise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood 70007340, edaspidi riiklik kontaktasutus või RTK) teeb

Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide meetme „Fund for Bilateral

Relations“ raames otsuse Pärnumaa Omavalitsuste Liidu (edaspidi toetuse saaja või hankija)

projektis „Inclusive education and NEET youngsters, best practice from Norway and Iceland“ (nr

2014-2021.1.01.24-0045; edaspidi projekt).

RTK tuvastas, et toetuse saaja ei ole projektiga seotud riigihanke viitenumbriga 279711

„Reisikorraldusteenuse tellimine (POL)“ läbiviimisel järginud riigihangete seaduses1 (edaspidi

RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab RTK rikkumistega seotud kulude osas

finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 4 196,54 eurot (käibemaksuta).

Otsuse tegemise aluseks on Vabariigi Valitsuse 05.07.2018. a määruse nr 55 „Aastatel 2014–2021

Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite

taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 55) § 6 lg 2, § 9 lg 1, ja § 10 lg

2, perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 45 lg 1 punkt 3, Vabariigi

Valitsuse 01.09.2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate

kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise

tingimused ja kord“2 (edaspidi ühendmäärus) § 21 lg 1, § 22 lg 3 punkt 2 ja lg 4, toetusleping

22.05.2024 nr 11.1-12/24/242-1 (edaspidi toetusleping) punkt 3.1.13 ja 4, samuti projekti raames

esitatud kuludokumendid (edaspidi KD) ning toetuse saajaga peetud kirjavahetus.

Vastavalt Norra finantsmehhanismi 2014–2021 rakendusmääruse ja Euroopa Majanduspiirkonna

(EMP) finantsmehhanismi 2014–2021 rakendusmääruse artikli 8.15 p-le 1 järgitakse programmide

ja projektide rakendamise kõikidel tasanditel siseriiklikku ja Euroopa Liidu riigihangetele

kohalduvaid nõudeid.

Toetuslepingu punkti 3.1.13 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima projekti raames asjade

ja teenuste ostmisel riigihangete seaduses ja EL direktiivides sätestatud kohustusi, kui toetuse saaja

ja/või partner on hankija riigihangete seaduse tähenduses.

1 Kuni 16.06.2024 kehtinud redaktsioon. 2 Toetuslepingu allkirjastamise ajal kehtinud redaktsioon.

Pärnumaa Omavalitsuste Liit on avaliku sektori hankija RHS § 5 lg 2 punkti 2 tähenduses ja on

kohustatud seega läbi viima riigihanke, järgides RHSis sätestatud korda.

1. Riigihankes nr 279711 tuvastatud rikkumine

Toetuse saaja viis läbi lihthanke nr 279711 (hanketeade avaldati 30.05.2024) pakkumuste

esitamise tähtajaga 17.06.2024. Nimetatud tähtajaks esitati kolm pakkumust. Hankija tunnistas

20.06.2024 kõik kolm pakkumust vastavaks ja edukaks ning sõlmis 26.06.–08.07.2024 kolme

eduka pakkujaga Reisieksperdi Aktsiaselts (10101104), Aktsiaselts Wris (10280259) ja

Aktsiaselts Baltic Tours (10069352; edaspidi koos raamlepingu partner) raamlepingud nr 1-

5.4/71/2024 nr 71, 1-5.4/72/2024 nr 72 ja 1-5.4/73/2024 nr 73 (edaspidi koos raamleping)

eeldatava kogumaksumusega 59 000 eurot (käibemaksuta) tähtajaga 24 kuud.

RTK tuvastas riigihanke nr 279711 (edaspidi hange) õiguspärase läbiviimise kontrollimisel, et

hankija on hanke läbiviimisel valinud vale hankemenetlusliigi.

1.1. Rikkumise asjaolud ja toetuse saaja selgitused

Hankija teostas enne kõnealuse hanke korraldamist perioodil 22.04.–16.05.2024 kolm

reisikorraldusteenuse ostu, projekti esitatud kulud nr 2–4 summas 1 368,81 eurot (käibemaksuta).

Riigihangete registris 30.05.2024 avaldatud reisiteenuste hange on läbiviidud lihthanke

menetlusena eeldatava maksumusega 59 000 eurot.

Tegemist on samaeesmärgiliste soetustega 12 kuu ja sama eelarveaasta jooksul. Uue hanke

planeerimisel tuli arvestada juba soetatud reisiteenuse kogumaksumust ja planeeritava reisiteenuse

hanke eeldatavat kogumaksumust summeeritult, mis on 60 368,81 eurot, ja vastavalt sellele oleks

tulnud valida hanke läbiviimiseks õige menetlusliik nagu avatud hankemenetlus, kuna

summeeritult ületab maksumus riigihanke piirmäära, mis on 60 000 eurot.

Hankija on jaganud riigihanke osadeks, eirates sellega riigihanke teostamiseks kehtestatud korda

ja nõudeid, mis tõi kaasa § 28 lg 1 rikkumise ja RHS § 3 üldpõhimõtete mittejärgimise.

Toetuse saaja selgitas, et hankemenetlust valides hindas hankija kogu hankelepingu perioodi (24

kuud) kulude orienteeruvaks kogumaksumuseks 59 000 eurot ja hankija hinnangul enne

hankelepingute sõlmimist teostatud ostud ei saa mõjutada hanke eeldatavat maksumust.

1.2. RTK seisukoht ja õiguslik põhjendus

RTK hinnangul ei muuda toetuse saaja selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega järeldusi

ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.

Vastavalt RHS §-s 3 toodud üldpõhimõtetele on hankija kohustatud järgima riigihanke

korraldamisel muuhulgas järgmisi üldpõhimõtteid: tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise,

kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning sõlmima hankelepingu parima

võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel.

RHS § 23 lõike 2 punkti 1 kohaselt arvestatakse riigihanke eeldatava maksumuse hulka

hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma, arvestades muu hulgas hankelepingu

alusel võimalikke tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist.

Lähtuvalt RHS § 23 lg 2 punktist 1 tulenevatest nõuetest riigihanke eeldatava maksumuse

määramisel lasub hankijal hoolsuskohustus kõik oma tellitavad teenused läbi mõelda, võttes

sealjuures arvesse kõiki võimalikke tulevikus tellitavaid sama eesmärgi saavutamiseks vajalikke

teenuseid ja lähtuvalt sellest valida õige hankelepingu sõlmimise kord teenuste tellimiseks.

Toetuse saajale oli ette teada planeeritav eesmärk vajadus tellida reisikorraldusteenust, mis on

sama eesmärgi saavutamiseks vajalik teenus.

RHS § 24 lg 2 sätestab, kuidas määrata selliste asjade ja teenuste hankelepingu eeldatavat

maksumust, mis on oma olemuselt regulaarne või mida kavatsetakse kindla tähtaja jooksul

uuendada. Kui olemuselt regulaarse lepingu tähtaeg on lühem kui 12 kuud või sellega võrdne,

tuleb eeldatav maksumus määrata RHS § 24 lg 2 alusel 12 kuu baasil (RHS kommenteeritud

väljaanne lk 214 punkt 10).

Hankija hankis reisikorraldusteenust ka vahetult enne hanke väljakuulutamist ehk n-ö tehti vähem

kui ühekuulise tähtajaga tellimus ehk hankeleping, mis oma olemuselt ei omanud võimalust

pikendamiseks. Samas oli hankijal ettenähtav vajadus hankida reisikorraldusteenust ka pärast

eelmainitud tellimust. Seega hanke eeldatav maksumus oleks tulnud arvestada lähtudes RHS § 24

lg-st 2. Samuti on küsitav hanke eeldatava maksumuse määramine napilt alla riigihanke piirmäära

– sellises olukordades on riskide vältimiseks mõistlik pigem valida järgmise taseme

hankemenetlus.

RHS § 23 lg 8 alusel ühtegi riigihanke eeldatava maksumuse määramise aluse valikut ei või

kasutada riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete eiramiseks. Kui riigihanke

eeldatava maksumuse arvestamine on RHS peatükis 1 sätestatust tulenevalt võimalik mitmel

meetodil ja nendest meetoditest vähemalt ühe kasutamisel oleks riigihanke eeldatav maksumus

võrdne kas lihthanke, riigihanke või rahvusvahelise piirmääraga või ületaks vastavat piirmäära,

peab hankija arvestama riigihanke eeldatava maksumuse selle meetodi alusel.

Vastavalt RHS § 28 lõikele 2 ei või hankija jaotada riigihanget osadeks eesmärgiga eirata RHS-is

riigihanke teostamiseks kehtestatud korda või nõudeid, eriti kui hankelepingu esemeks on

funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud teenused.

Arvestades asjaolu, et enne hanke läbiviimist tehtud ja hanke raames tehtavad ostud on sama

eesmärgi saavutamiseks ning kõik ostud jäid 12 kuu sisse ning tehtud ostude ja hanke eeldatav

maksumus summeeritult ületas riigihanke piirmäära, oleks hankija pidanud hanke läbi viima

avatud hankemenetlusena. Hankija on küll tunnistanud oma eksimust ja selgitanud, et tegemist ei

olnud teadliku tegevusega näidata raamlepingu summat suuremana, vaid eksimusega hanke

maksumuse määramisel, sest reisihanget tehti esimest korda. Isegi kui hankija eksimus pole olnud

tahtlik, ei muuda see hanke läbiviimisel ebaõige menetlusliigi fakti.

Lähtuvalt eelpool toodust on RTK hinnangul toetuse saaja rikkunud RHS § 28 lõiget 2, jaotades

riigihanke osadeks olukorras, kus tegemist on sama eesmärgi saavutamiseks vajalike teenustega

ning jättes hanke puhul kohaldamata ostude ja hanke summeeritud eeldatavale maksumusele

vastava hankelepingu sõlmimise korra. Kuna ostude ja hanke eeldatav maksumus kokku ületab

riigihanke piirmäära, siis tulnuks hanke puhul viia läbi hankemenetlus RHS 2. peatükis sätestatud

korda järgides.

Arvestades enne hanget tehtud ostude maksumust ja riigihanke nr 279711 eeldatavat maksumust

summeeritult, ei ole võimalik käsitleda kummagi riigihanke korraldamist ka kui RHS § 28 lõikes

3 sätestatud väikeste osade erandina, kuna hanke eeldatav maksumus ja raamlepingu maksimaalne

maht on 59 000 eurot, mistõttu ei saa enne seda perioodi tehtud hankeid ja lepinguväliseid oste

(summas 1 368,81 eurot) siia hulka arvestada. Õiguspärase käitumise korral oleks tulnud arvestada

need vahepealsed ostud nn väikeste osade erandi alla (RHS § 28 lg 3) ja läbi viia avatud

hankemenetlus, kuna ostude ja hanke eeldatav maksumus summeeritult ületab riigihanke

piirmäära.

Lähtuvalt eeltoodust on RTK seisukohal, et toetuse saaja ei ole järginud RHS § 28 lõiget 2.

1.3. Rikkumisele kohalduv finantskorrektsiooni määr 10%

Vastavalt Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismi 2014–2021

rakendusmääruse artikkel 12.1 p-le 1 teevad abisaajariik ja programmioperaator kõik võimaliku,

et ennetada, avastada ja kõrvaldada normide rikkumise juhtumite mõju. Samamoodi uuritakse

normide rikkumise arvatavaid ja tegelikke juhtumeid viivitamata ja tõhusalt ning puudused

kõrvaldatakse nõuetekohaselt, sealhulgas tehes asjakohaseid finantskorrektsioone. Sama artikli p

2 kohaselt nõutakse nõuetele mittevastavalt makstud summad sisse ja makstakse tagasi vastavalt

programmilepingutele ja käesolevale määrusele.

Artikkel 12.2 kohaselt tähendab normide rikkumine järgmise rikkumist: EMP finantsmehhanismi

2014–2021 õiguslik raamistik, millele viidatakse artiklis 1.5, Euroopa Liidu õiguse mis tahes säte

või abisaajariigi siseriikliku õiguse mis tahes säte, mis mõjutab või kahjustab EMP

finantsmehhanismi 2014–2021 rakendamise mis tahes etappi abisaajariigis, eelkõige, kuid mitte

ainult EMP finantsmehhanismi 2014–2021 rahastatud programmi, projekti või muu tegevuse

rakendamist ja/või eelarvet.

Artikkel 13.2. p 3 kohaselt vastavalt lg-le 1 või artiklile 12.1 tühistatud rahalisi toetusi, mis on

seotud kahepoolsete suhete fondi, tehnilise abi või programmi juhtimiskuludega, võidakse

programmis uuesti kasutada sama eelarve ulatuses muude kulude jaoks peale nende, mis kuulusid

korrigeerimisele.

Määruse nr 55 § 10 lõike 2 kohaselt lähtutakse toetuse tagasinõudmisel perioodi 2014–2020

struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) §-s 45 sätestatud finantskorrektsiooni alustest ja

ühendmäärusest. STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse

vähendamiseks või tühistamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013

artikli 143 alusel juhul, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või

nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. STS-i seletuskirjas selgitatakse mõistet „mõju

abikõlblikkusele“ selliselt, et mõju võib olla ka kaudne, s.t rikkumisel võib olla mõju kulude

abikõlblikkusele. Väljendi „võib mõjutada“ all peetakse silmas olukorda, kus toetuse saaja ei järgi

menetluskorda või ei täida kohustust või nõuet ning täitmata jätmisega kaasnevat kahjusummat ei

ole võimalik üheselt võlaõigusseaduse tähenduses tuvastada – näiteks kui on kahjustatud EL

konkurentsipoliitikat või rahaliste vahendite säästliku kasutamise põhimõtet.

Toetuse saaja kohustused saavad toetuse saajale siduvaks tema suhtes kohalduva otsuse või siduva

lepingu alusel. Ka Euroopa Kohus on oma otsuses liidetud kohtuasjades C-383/06–C-385/062

öelnud, et toetuse saajal ei teki toetuse andmise otsusest või toetuse välja maksmisest õiguspärast

ootust, et määratud või saadud toetuse summat ei vähendata või toetust ei küsita tagasi, kui toetuse

saaja ei järgi toetuse saamise tingimusi. Toetuse saajal tekib õiguspärane ootus toetuse säilimisele

alles tagasinõude tegemise lõpptähtaja saabumisega.

Toetuslepingu punkti 4.2 kohaselt, kui toetuse saaja on kohustusi rikkunud, teeb RTK

finantskorrektsiooni otsuse ja toetus nõutakse tagasi lähtudes ühendmääruses sätestatud

määradest.

Vastavalt ühendmääruse § 21 lg-le 1, kui STS § 46 lõike 1 kohaselt ilmneb, et toetuse saaja on

eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole

võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse

toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele või tegevuste kogumile

eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud, kui

ühendmääruse 4. peatükis ei ole sätestatud teisiti.

STS § 46 lg 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude

täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb

põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis

vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatud ulatuses.

Eeltoodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 22 lg 3 punktis 2 toodud asjaolud, mille

kohaselt riigihanke piirmääraga võrdse või seda ületava, kuid riigihanke rahvusvahelisest

piirmäärast väiksema eeldatava kogumaksumusega hankelepingu korral kohaldatakse

hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui riigihanke osadeks jaotamisel

eraldi riigihangeteks on rikutud riigihangete seaduse §-s 28 sätestatud tingimusi. Sama paragrahvi

lg 4 kohaselt lg 3 punktis 2 nimetatud juhul võib kohaldada hankelepingule kümneprotsendilist

finantskorrektsiooni määra, kui vähemalt hanketeade on avaldatud riigihangete registris. Hankija

on kõnealuse hanke hanketeate avaldanud riigihangete registri kaudu. Seega on konkreetse

rikkumise osas põhjendatud 10-protsendilise finantskorrektsiooni määra kohaldamine. Kuna

ühendmäärus ei näe nimetatud juhtumi esinemisel ette 10% veelgi madalama finantskorrektsiooni

määra kohaldamise võimalust, siis on RTK-l kaalutlusõigus konkreetse protsendimäära suuruse

osas piiratud 25- ja 10-protsendilise määra valikuga.

Konkreetsel juhul ei ole teada, milliseks oleks kujunenud hankes osalevate pakkujate ring ja hanke

tulemused, kui hankija oleks hanke läbi viinud avatud hankemenetlusena. RTK juhib tähelepanu,

et eelduslikult on lihthanke tulemusel tellitavate teenuste mahud (alates lihthanke piirmäärast

30 000 eurot kuni riigihanke piirmäärani 59 999 eurot) hankemenetluse tulemusel tellitavate

mahtudega (alates riigihanke piirmäärast 60 000 eurot kuni rahvusvahelise piirmäärani 220 999

eurot) võrreldes oluliselt väiksemad, mistõttu võib eeldada potentsiaalsetel pakkujatel

hankemenetluse tulemusel sõlmitud riigihanke vastu suuremat huvi. Näiteks on potentsiaalsetel

pakkujatel võimalik valida riigihangete registri teavitused sõltuvalt hankemenetluse liigist ehk

käesoleval juhul võis mitmel potentsiaalsel pakkujal jääda kõnealune hange märkamata ja seetõttu

ka pakkumine tegemata. Seetõttu pole võimalik välistada, et kui reisikorraldusteenuseid oleks

hangitud avatud hankemenetluse tulemusel, oleks hankel osalenud rohkem pakkujaid ja

hanketulemus oleks võinud olla teistsugune.

RTK selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud

finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks

täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis

võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18

ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav

ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus

ei ole välistatud.

1.4. Hankelepingu kuludele rakendatav finantskorrektsiooni summa

Hankelepingu raames tekkinud kulusid on projekti tegevuse 7. „Study trip to Norway and Iceland“

raames esitatud kokku abikõlblikus summas 41 965,40 eurot (käibemaksuta), KD nr 5, 11-13 ja

15, mis on toetuse saajale välja maksmata.

Lähtuvalt otsuse punktist 1.1 loeb riiklik kontaktasutus hankelepinguga seotud kuludest

mitteabikõlblikuks 4 196,54 eurot (41 965,40*10%), millest toetus on 4 196,54 eurot.

Tulenevalt määruse nr 55 lg 2 punktist 1 ja toetuslepingu punktist 4.1.3 jätab RTK mitteabikõlbliku

summa ulatuses toetuse välja maksmata.

2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikest 1 peab haldusorgan enne

finantskorrektsiooni otsuse tegemist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus,

suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. RTK edastas 12.03.2025

toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht antud

otsuse kohta hiljemalt 26.03.2025.

Toetuse saaja teavitas 26.03.2025 vastuskirjaga RTK-d, et antud eksimuse eest määratud

finantskorrektsioon ei ole proportsioonis rikkumise suurusega, mistõttu palub otsuse

finantskorrektsiooni osas uuesti läbi vaadata.

Toetuse saaja kordab varasemalt antud selgitust: „Hankemenetlust valides hindas hankija kogu

hankelepingu perioodi (24 kuud) kulude orienteeruvaks kogumaksumuseks 59 000 eurot valides

lihthankemenetluse. Ekslikult ei ole raamlepingu maksimaalsest maksumusest maha võetud

lepingueelsed ja -välised ostud summas 1 368,81 eurot, mistõttu oleks pidanud raamlepingu

maksumus olema 57 631,19 eurot. Tegemist ei olnud teadliku tegevusega näidata raamlepingu

summat suuremana vaid eksimusega hanke maksumuse määramisel.“

Toetuse saaja on seisukohal, et rikutud ei ole ühendmääruse § 22 lg 3 p 2, kuna kogu hanke

maksumus on 59 000 eurot ja ei ületa riigihanke piirmäära. Rakendusüksus juhib tähelepanu, et

hange nr 279711 oleks tulnud läbi viia avatud hankemenetlusena, sest riigihangete läbiviimisel

tuleb järgida RHS-i, mille § 24 lg 2 sätestab, kuidas määrata selliste asjade ja teenuste

hankelepingu eeldatavat maksumust, mis on oma olemuselt regulaarne või mida kavatsetakse

kindla tähtaja jooksul uuendada. Eelnimetatud paragrahvi sisu viitab sellele, et säte kohaldub

lepingutele, mille tähtaeg on lühem kui üks aasta ja mida sõlmitakse või uuendatakse vähemalt

kaks korda aastas (RHS-i kommenteeritud väljaanne lk 214 punkt 9). Hankija hankis

reisikorraldusteenust vahetult enne hanke väljakuulutamist ehk n-ö tehti vähem kui ühekuulise

tähtajaga tellimus ehk hankeleping, mis oma olemuselt ei omanud võimalust pikendamiseks.

Samas oli hankijal ettenähtav vajadus hankida reisikorraldusteenust ka pärast eelmainitud

tellimust. Tegelikkuses oleks pidanud hankija juba enne esimese reisiteenuse tellimist viima läbi

riigihanke RHR-s avatud hankemenetlusena, kuna oli teada, et reisiteenust on vaja tellida ka

edaspidi ja seda lühema aja jooksul kui 12 kuud.

Isegi siis, kui hankija oleks juba esimese reisiteenuse tellimisel sõlminud hankelepingu

võimalusega seda pikendada näiteks 24 kuuks, oleks tulnud arvestada eeldatav maksumus RHS §

23 lg 2 punkt 1 järgi ning arvutada hankelepingu eeldatav kogumaksumus, s.t kogu hankelepingu

perioodi jooksul väljamakstav summa.

RHS § 24 lg 2 näeb regulaarsete hankelepingute eeldatava maksumuse määramiseks ette kaks

meetodit: minevikku vaatav meetod (punkt 1) ja tulevikku vaatav meetod (punkt 2). Kui eeldatava

maksumuse määramine on võimalik mõlemal meetodil ja nendest vähemalt ühe kasutamisel oleks

riigihanke eeldatav maksumus mõne piirmääraga võrdne või piirmäärast suurem, peab hankija

lähtuma RHS § 23 lg 8 järgi sellest meetodist. See tähendab, et kui eeldatava maksumuse

määramine on võimalik mõlemal RHS § 24 lg-s 2 sätestatud meetodist, peab hankija § 23 lg 8

järgimiseks teadma mõlema meetodi järgi määratava eeldatava maksumuse suurust.

RHS § 24 lg 2 punkt 1 sätestab regulaarse või uuendatava asjade või teenuste hankelepingu

eeldatava maksumuse määramise reegli olukorras, kus eelnenud 12 kuu või eelmise majandus- või

eelarveaasta jooksul on samalaadseid hankelepinguid juba sõlmitud. Sellisel juhul on

hankelepingu eeldatav maksumus varasemalt sõlmitud hankelepingute kogumaksumus, mida on

võimaluse korral sõlmitava hankelepingu eripära järgi korrigeeritud (RHS-i kommenteeritud

väljaanne lk 215 p 13). Hankija tellis vahetult enne hanke nr 279711 korraldamist reisiteenust

summas 1 368,81 eurot. Seega, hanke nr 279711 eeldatava maksumuse määramisel oleks tulnud

enne eelmainitud hanke läbiviimist tehtud reisiteenuse ostusumma liita sõlmitava raamlepingu

eeldatava maksumusega ning vastavalt sellele valida õige hankemenetlusliik. Hankija määras

hanke nr 279711 eeldatavaks maksumuseks 59 000 eurot, mis teeb kokku eeldatavaks

maksumuseks 60 368,81 eurot. RHS § 14 lg 2 punkti 1 alusel on riigihanke piirmäär 60 000 eurot.

RHS § 15 lg 2 kohaselt avaliku sektori hankija kohaldab hankelepingu sõlmimisel RHS-i 2.

peatükis sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga

või ületab. RHS § 48 lg 1 näeb ette hankija kohustuse korraldada riigihange avatud või piiratud

hankemenetlusena, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Hankija aga korraldas hanke nr

279711 lihthankemenetlusena, rikkudes sellega RHS-i. Lisaks eeltoodule on hankija rikkunud

RHS § 28 lg-d 2, jaotades riigihanke osadeks, eirates RHS-s riigihanke teostamiseks kehtestatud

korda või nõudeid, eriti kui hankelepingu esemeks on funktsionaalselt koos toimivad või sama

eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või ehitustööd.

Hankija on veendunud: „Hankija ei ole valinud valet hankemenetlusliiki, vaid on eksinud lihthanke

maksumusega. Mistõttu ei saa püstitada hüpoteesi, et potentsiaalsetel pakkujatel oleks olnud

hankemenetluse tulemusel sõlmitud riigihanke vastu suurem huvi, kuna lähtudes eeltoodud

selgitustest ei oleks pidanud hankija riigihanget tegema.“

RTK juhib tähelepanu, et isegi siis, kui hankijal oleks hanke nr 279711 korraldanud õiguspäraselt

lihthankemenetlusena, oleks tegemist riigihankega. RHS § 4 punkti kohaselt on riigihange asja

ostmine, teenuse tellimine, ideekavandi saamine, ehitustöö tellimine või kontsessioonilepingu

sõlmimine hankija poolt ja punkti 171 järgi riigihanke menetlus on igasugune RHS-i alusel läbi

viidav menetlus, mille eesmärk on hanke- või raamlepingu sõlmimine või ideekavandi saamine.

Seega, ka lihthanke puhul on tegemist riigihankega, mille korral tuleb järgida RHS §-i 125.

RTK on seisukohal, et hanke nr 279711 eeldatava maksumuse arvutamisel ei ole hankija järginud

RHS-st tulenevaid nõudeid ja seetõttu on valitud vale hankemenetlusliik.

Otsuse punktis 1.3 on toodud, et määruse nr 55 § 10 lõike 2 kohaselt lähtutakse toetuse

tagasinõudmisel STS-i §-s 45 sätestatud finantskorrektsiooni alustest ja ühendmäärusest. STS §

45 lg 1 punkti 3 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või

tühistamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 143 alusel juhul,

kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud

kulu abikõlblikkust. STS-i seletuskirjas selgitatakse mõistet „mõju abikõlblikkusele“ selliselt, et

mõju võib olla ka kaudne, s.t rikkumisel võib olla mõju kulude abikõlblikkusele. Väljendi „võib

mõjutada“ all peetakse silmas olukorda, kus toetuse saaja ei järgi menetluskorda või ei täida

kohustust või nõuet ning täitmata jätmisega kaasnevat kahjusummat ei ole võimalik üheselt

võlaõigusseaduse tähenduses tuvastada – näiteks kui on kahjustatud EL konkurentsipoliitikat või

rahaliste vahendite säästliku kasutamise põhimõtet.

RTK ei saa välistada võimalust, et hankija õiguspärase käitumise korral oleks võinud hanke

nr 279711 lõpptulemus olla teistsugune, sh nii pakkujate kui ka raamlepingu partnerite ring ning

raamlepingu alusel korraldavate minikonkursside edukad pakkujad.

STS § 46 lg 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude

täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb

põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis

vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatud ulatuses.

Toetuse saaja on seisukohal, et antud eksimuse eest määratud finantskorrektsioon ei ole

proportsioonis rikkumise suurusega, mistõttu palub otsuse finantskorrektsiooni osas uuesti läbi

vaadata.

Kõnealuse rikkumise puhul esinevad ühendmääruse § 22 lg 3 punktis 2 toodud asjaolud, mille

puhul kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Sama paragrahvi

lg 4 võimaldab kohaldada hankelepingule 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra.

Ühendmäärus ei näe nimetatud juhtumi esinemisel ette 10% veelgi madalama finantskorrektsiooni

määra kohaldamise võimalust. Seega on RTK-l kaalutlusõigus konkreetse protsendimäära suuruse

osas piiratud 25- ja 10-protsendilise määra valikuga.

Kui analüüsida ühendmääruses riigihangetega seonduvate rikkumiste puhul kohaldatavaid

finantskorrektsioonide määrasid, võib näha, et menetluse ebaõige valik on nendest üks karmimalt

koheldavaid rikkumisi (maksimaalne finantskorrektsiooni määr 100%). RTK on

finantskorrektsiooni määra valikul juba leidnud kergendavaid asjaolusid, mis võimaldavad

finantskorrektsiooni määra 25%-lt vähendada 10%-le. Ent täiendavaks finantskorrektsiooni määra

vähendamiseks puuduvad käesoleval juhul nii õiguslik alus kui ka erakordsed asjaolud, millele

tuginedes sellist võimalust kasutada.

RTK kordab otsuse punktis 1.4 toodut, ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses

sätestatud finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud.

Lisaks täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis

võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18

ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav

ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus

ei ole välistatud.

3. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, RTK

otsustab:

1. lugeda projekti „Inclusive education and NEET youngsters, best practice from Norway and

Iceland“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 4 196,54 eurot, millest toetus moodustab 100%;

2. vähendada riigihankega nr 279711 seotud KD-e nr 5, 11-13 ja 15 abikõlblikke kulusid 10%

võrra;

3. vähendada järgnevates kuludokumentides käesoleva otsuse punkti 1 alusel hüvitamiseks

esitatud hankega nr 279711 seotud kulusid 10% võrra.

Otsust on võimalik vaidlustada HMS §-s 73 sätestatud korras, esitades vaide Riigi Tugiteenuste

Keskusele 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist teada sai või

oleks pidanud teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmo Merila

peadirektori asetäitja

Koostaja: Kairi Puur

506 6131

[email protected]