Vaideotsus

Sihtasutuse Saare Arenduskeskus

08.04.2025 nr 11.3-1/25/1760

Registrikood:

VAIDEOTSUS

Tuginedes perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 32 lõigetele 3 ja 4, riigihalduse ministri

01.07.2022 määruse nr 33 „Toetuse andmise tingimused kohaliku ja regionaalse

arendusvõimekuse tõstmiseks“ (edaspidi meetme määrus) §-le 26 ning haldusmenetluse seaduse

(edaspidi HMS) §-le 73 ja § 85 punktile 4, Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi ka RTK või

rakendusüksus või vaide lahendaja)

otsustab:

jätta rahuldamata Sihtasutuse Saare Arenduskeskus vaie Riigi Tugiteenuste Keskuse

21.02.2025 otsuse nr 11.3-1/25/1234 peale.

Käesoleva vaideotsusega mitte nõustumisel võib esitada kaebuse halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike 2 kohaselt 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks

tegemisest arvates.

1. Vaide läbivaatamise alus ning vaide esitaja taotlus

1.1. ÜSS2021_2027 § 32 lg 3 ja 4, HMS § 73 ning meetme määruse § 26 alusel vaatas RTK läbi

Sihtasutuse Saare Arenduskeskus (edaspidi ka taotleja või vaide esitaja) 07.03.2025 esitatud

vaide RTK 21.02.2025 otsusele nr 11.3-1/25/1234 taotluse rahuldamata jätmise kohta

(edaspidi vaidlustatud otsus või otsus) projektitaotluse nr 2021-2027.5.02.24-0406 „Saare

maakonna ettevõtluse tugiteenuste alusanalüüs (PEEK alusanalüüs)“ (edaspidi projekt) osas.

1.2. Vaide esitaja vaidlustab otsuse ja taotleb projekti uut hindamist, et oleks tagatud läbipaistvus

hindamiskriteeriumite kohaldamisel. Vaide lahendaja mõistab esitatud taotlust selliselt, et taotleja

soovib otsuse kehtetuks tunnistamist ning projekti uut hindamist.

2. Asjaolud

2.1. Taotleja esitas rakendusüksusele taotluse projektile toetuse saamiseks. Projekti abikõlblik

maksumus on 18 129,20 eurot, sh toetus summas 12 690,44 eurot.

2.2. Meetme määruse § 17 lõike 1 alusel kuuluvad rahuldamisele nõuetele vastavaks tunnistatud

taotlused, mis on saanud meetme määruse § 16 lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumite alusel

koondhindeks vähemalt 2,75 ning taotlus ei ole ühegi valikukriteeriumi lõikes saanud

koondhinnet, mis on madalam kui 1. Vaidlustatud otsuse ja sellele lisatud hindamiskomisjoni

hinnangu väljavõtte kohaselt hindas komisjon projekti valikukriteeriumis 1 koondhindega 3,00,

valikukriteeriumis 2 koondhindega 2,67 ja valikukriteeriumis 3 koondhindega 2,33. Arvestades

valikukriteeriumide osakaale, sai projekt koondhindeks 2,70, mis ei vastanud meetme määruses

seatud hindamislävendile.

2.3. Eeltoodust tulenevalt ning meetme määruse 18 lg 1 alusel tegi rakendusüksus otsuse taotluse

rahuldamata jätmise kohta.

3. Vaide põhjendused

Vaide esitaja põhjendab vaiet järgmiselt:

3.1. Hinnangud ei tugine objektiivsetele ja võrreldavatele kriteeriumitele. Hindajad on andud

punkte ebaühtlaselt ja hindajate arvamused on vastuolulised. Hindajate eriarvamusi ei ole otsuse

tegemisel arvesse võetud.

3.2. Taotluse vastavaks tunnistamisega jäi taotlejale mulje, et taotlus vastab meetme eesmärkidele.

Taotleja ei osanud ette näha, et hindamise käigus tõusetuvad küsimused, millele on objektiivsed

vastused küll olemas, kuid puudus võimalus lisaselgituste andmiseks.

3.3. Taotlejale on arusaamatu, miks on üks hindaja seadnud planeeritud tegevuse ja maakonna

arengustrateegia eesmärkide täitmise kahtluse alla, kui ettevõtluse tugiteenuste jätkusuutlikkuse

tagamine on maakonna arengustrateegia tegevuskavas selgelt fookusena kirjas ning taotlus on

asjaomaste kohalike omavalitsustega kooskõlastatud ja projektile on ette nähtud

omafinantseeringu vahendid.

3.4. Valikukriteeriumis 1 (projekti mõju) heidab hindaja ette ebaselgust analüüsi/uuringu sisu

osas. Vaide esitaja selgitab, et uuringu/analüüsi lähteülesandes on selgelt öeldud, et

uuringu/analüüsi eesmärgiks on mudeldada ja pakkuda veelgi läbimõeldumalt ettevõtluse

tugiteenuseid. Projekt aitab otseselt tagada ettevõtluse jätkusuutlikkuse tagamiseks vajalike

tugiteenuste pakkumist Saare maakonnas. Projekti tegevused on seotud Saare maakonna jaoks

oluliste majandusvaldkondade arendamise, ettevõtluskeskkonna turundamise,

innovatsioonivõimekuse kasvu, noorte ettevõtlusteadlikkuse, koolituste ja arenguprogrammide

korraldamise, kontaktide loomise ning maakonna ettevõtete tunnustamisega. Projekti tulemusel

valmib analüüs, mis annab põhjendatud suunad ettevõtluse tugiteenuste arendamiseks,

suurendades läbi paremate teenuste sihtrühma (ettevõtjad) konkurentsivõimet. Seega on

uuringu/analüüsi eesmärgiks leida lahendused, mida taotluse esitamise hetkel ei eksisteerinud.

3.5. Valikukriteeriumis 2 (projekti põhjendatus) on hindaja ette heitnud uuringu eesmärgi, fookuse

ja uurimisprobleemi ebaselgust. Vaide esitaja selgitab, et taotluses on lähteülesannet piisavalt

selgitatud ning taotlus on läbinud vastavuskontrolli, mistõttu hindaja etteheited jäävad

arusaamatuks. Uuringu/analüüsi eesmärgiks on kvalitatiivse sisendi hankimine ettevõtluse

tugiteenuste mudeldamiseks ja kvaliteedi parandamiseks. Hindaja heidab ette sihtrühmade

täpsema kirjelduse puudumist, aga vastavuskontrollis seda ette ei heidetud. Meetme määruses ei

ole selgitatud, kui täpselt peab sihtrühmi kirjeldama. Samuti juhib vaide esitaja tähelepanu, et

teistel hindajatel ei tekitanud sihtrühmade kirjeldus küsimusi.

3.6. Valikukriteeriumis 3 (projekti kulutõhusus) on üks hindaja märkinud, et projekti tegevuste,

maksumuse ja kavandatud tulemuste suhe ei ole optimaalne ning planeeritud kulud ei ole

eesmärkide saavutamiseks vajalikud. Ülejäänud hindajate jaoks jäi projekti hinnastamise alus

ebaselgeks. Vaide esitaja selgitab, et meetme määruses ei olnud nõutud võrreldavate

hinnapakkumuste küsimist, mistõttu esitas taotleja taotluse esitamise eelse pakkumuskutsete

põhise hankeprotsessi võitja pakkumuse, mis vastab pakkumuskutses ja taotluses kirjeldatud

lähteülesande sisule. Taotleja ei nõustu hindaja subjektiivse seisukohaga pakutud eelarve ja

planeeritud tegevustega eesmärgini mittejõudmise osas. Kui hindajatele oleks olnud teada eelneva

pakkumuskutsete põhine nn hankeprotsessi läbiviimine ja parima pakkumuse esitamine, oleks

olnud hindamise alused ja kulutõhusus selgem ja kahtlusi poleks tekkinud.

4. RTK seisukohad

4.1. Vastavalt ÜSS2021_2027 § 1 lõikele 5 ja § 31 lõikele 1 ning kooskõlas HMS §-ga 83

kontrollitakse vaiet läbi vaadates haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. HMS § 54

kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele. RTK selgitab, et projekti hindamistulemuse õiguspärasuse kontroll

vaidemenetluses on piiratud, hõlmates üksnes kontrolli, kas haldusakti andmine on kooskõlas

õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, vastab õiguslikule alusele ning kas hindamises esineb

ilmselge diskretsiooniviga. Otsuse õiguspärasuse kontrollis ei vii vaide lahendaja läbi projekti uut

hindamist.

4.2. Meetme määruse § 16 lõigete 1 ja 2 kohaselt hindab komisjon nõuetele vastavaks tunnistatud

projekte meetme määruses toodud valikukriteeriumite alusel vastavalt rakendusüksuse kinnitatud

valikumetoodikale. Projekte hinnatakse kolme valikukriteeriumi alusel: projekti mõju meetme

eesmärgi saavutamisele, projekti põhjendatus ja projekti kuluefektiivsus. Projekti koondhinne

moodustub nimetatud kriteeriumite hinnete kaalutud keskmisest. Hindamismetoodika kohaselt

antakse igas kriteeriumis hindeid täisarvudes vahemikus 0-4 ning kriteeriumite hinded arvutatakse

täpsusega kaks kohta pärast koma. Metoodikast järeldub, et iga hindamiskomisjoni liige hindab

projekti iseseisvalt ning kriteeriumile antud hinnetest leitakse aritmeetiline keskmine, mis ongi

vastava kriteeriumi hindeks. Kriteeriumi hinnete aritmeetilistest keskmistest leitakse omakorda

kõikide kriteeriumide kaalutud keskmine hinne, mis on projekti koondhindeks.

4.3. Projekti vastavuse kontrollimisel ei hinnata projekti valikukriteeriumite alusel, vaid

kontrollitakse pelgalt seda, kas esitatud taotlus vastab meetme määruse nõuetele. Kui

vastavuskontrolli teostajale nähtub, et taotlus sobitub põhimõtteliselt meetme eesmärgiga ja ka

muud nõuded on täidetud, siis tunnistatakse taotlus vastavaks. Seda, kuivõrd hästi panustab projekt

meetme eesmärgi saavutamisse, projektis plaanitud tegevused on põhjendatud ja kuivõrd

kulutõhus projekt on, hindab juba hindamiskomisjon.

4.4. On mõistetav, et igal hindamiskomisjoni liikmel on projekti osas oma seisukoht lähtuvalt

liikme tegevusvaldkonnast, varasematest kogemustest, teadmistest jne. Hindamismetoodika

võimaldab igal liikmel oma arvamust väljendada tema poolt antud hindega. Seega on täiesti

võimalik ja loogiline, et hindajate antud hindepunktid on erinevad. Kriteeriumis antud hinnete

erinevus ei näita automaatselt seda, et projekti on hinnatud metoodikaga vastuolus.

4.5. Toetustaotluste menetlemisel tuleb tagada taotlejate võrdne kohtlemine. Seetõttu on peale

taotluse esitamist, sh hindamise käigus taotluse muutmine lubatud üksnes siis, kui rakendusüksus

tuvastab taotluses puuduse või vastuolu, mille parandamine ei anna taotlejale teiste taotlejatega

võrreldes eelist. Taotluse muutmine või menetlemise käigus lisaselgituste küsimine eesmärgiga

anda projektile parem hinne ja tekitada läbi selle olukord, kus projekti on võimalik rahastada, rikub

taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet ja on seega vastuolus toetuse taotlemise eripära ja

eesmärgiga.

4.6. Antud juhul nähtub projekti hinnangutest, et väiksemad hindepunktid olid tingitud

peaasjalikult sellest, et taotleja ei olnud projekti põhjendanud viisil ja mahus, mis taganuks hindaja

jaoks arusaama, et projekt täidab valikukriteeriumite maksimumpunktide eeldused. Sellises

olukorras ei olnud võimalik taotlejalt lisaselgitusi küsida ja lubada taotlust parandada, kuivõrd see

oleks andnud taotlejale põhjendamatu eelise ja rikkunud teiste taotlejate suhtes võrdse kohtlemise

põhimõtet. Seega tuli hindajatel hinnata taotlust selle info põhjal, mis taotluses esitatud oli.

4.7. Järgnevalt kontrollib vaide lahendaja iga valikukriteeriumi hinnangut ja antud hindepunkte

vastavalt meetme määrusele ja hindemetoodikale ning lähtudes vaides toodud põhjendustest.

4.7.1. Valikukriteeriumis 1 hinnati projekti mõju meetme eesmärgi saavutamisele

koondhindega 3,00. Hinne moodustus hindajate antud hindepunktide 2, 3 ja 4 aritmeetilisest

keskmisest. Vaidest nähtuvalt vaidlustab taotleja üksnes hindepunkti 2 andmise. Hinnangu

kohaselt omistas hindaja taotlusele valikukriteeriumis 2 punkti seetõttu, et hindajale jäi

selgusetuks projekti käigus läbiviidava uuringu/analüüsi täpsem sisu ja hilisem praktikas

rakendatavus ning seeläbi jäi hindajale küsitavaks ka projekti panus maakonna arengustrateegia

eesmärkide täitmisse. Hindamismetoodika kohaselt omistatakse valikukriteeriumis 1 taotlusele

2 punkti muu hulgas juhul, kui „Käsitletav teema/arenguvajadus saab osaliselt lahendatud,

mõni oluline aspekt on katmata või saab käsitletud vajaliku põhjalikkuseta. Projekt annaks

parema tulemuse, kui projekt hõlmaks kitsamat või laiemat piirkonda. Projekti tulemusi saab

praktikas rakendada osaliselt, rakendusvõimalusi on kirjeldatud osaliselt või on plaanitud

jätkutegevused vähesed või nende rakendamise plaan üldsõnaline.“. Seega saab projekti mõju

hinnata punktiarvuga 2 juhul, kui projekti kirjeldus ei ole teema kaetuse osas hindaja jaoks

piisavalt põhjalik ning hilisem rakendamise plaan on üldine. Vaide lahendaja hinnangul oli

hindaja hinnangut arvestades põhjendatud anda taotlusele esimeses kriteeriumis 2 punkti.

4.7.2. Valikukriteeriumis 2 hinnati projekti põhjendatust koondhindega 2,67. Hinne

moodustus hindajate antud hindepunktide 2, 3 ja 3 aritmeetilisest keskmisest. Vaidest nähtuvalt

vaidlustab taotleja üksnes hindepunkti 2 andmise. Hinnangu kohaselt omistas hindaja taotlusele

valikukriteeriumis 2 punkti seetõttu, et konkreetse projekti eesmärk ei ole selge ja projekti

tegevused ei ole optimaalsed, samuti ei ole sihtgruppide kaasamise kirjeldus detailne.

Hindamismetoodika kohaselt omistatakse valikukriteeriumis 2 taotlusele 2 punkti muu hulgas

juhul, kui projekti elluviimiseks puudub oluline ja selge vajadus, projekti eesmärgid on

sõnastatud üldiselt ja sihtgruppide kaasamine on kirjeldatud üldsõnaliselt. Vaide lahendajale

nähtuvalt on hindaja oma hinnangus välja toonud just need aspektid, mistõttu oli põhjendatud

anda taotlusele teises kriteeriumis 2 punkti.

4.7.3. Valikukriteeriumis 3 hinnati projekti kuluefektiivsust koondhindega 2,33. Hinne

moodustus hindajate antud hindepunktide 2, 3 ja 2 aritmeetilisest keskmisest. Vaidest nähtuvalt

heidab taotleja ette hinnanguid, et planeeritud kulud ei ole eesmärkide saavutamiseks vajalikud

ning et hinnastamise alus jääb ebaselgeks. Hinnangute kohaselt omistas üks hindaja selles

kriteeriumis 2 punkti seetõttu, et projekti tegevuste, maksumuse ja kavandatud tulemuste suhe

ei ole optimaalne, eelarve aluseks on üks küsitud hinnapakkumine ning planeeritud kulud ei ole

sõnastatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud, kuivõrd selliste tegevuste ja eelarvega ei ole

võimalik taotluses sõnastatud konkreetse projekti eesmärki täita. Teine hindaja omistas 3 punkti

selgitusega, et projekti maksumus ja kavandatud tulemus ei pruugi olla optimaalne. Kolmas

hindaja omistas 2 punkti, sest hinnastamise alus jäi ebaselgeks. Hindamismetoodika kohaselt

hinnatakse kriteeriumis 3 projekti 2 hindepunktiga juhul, kui „Projekti tegevuste, maksumuse

ja kavandatud tulemuste/loodetud mõju suhe ei ole optimaalne, soovitud tulemus oleks

saavutatav soodsama lahendusega. Projekti eelarve on üldjoontes arusaadav, kuid planeeritud

kulud on vaid osaliselt selgitatud. Eelarve kujunemise alused pole piisavalt põhjendatud.

Eelarves planeeritud kulud võivad olla turuhindadega võrreldes üle- või alahinnatud.

Planeeritud kulud on projekti eesmärkide saavutamiseks osaliselt vajalikud ja mõistlikud.“.

Metoodika kohaselt hinnatakse kriteeriumis taotlust hindepunktiga 3, kui tegemist on

vahepealse hinnanguga, s.o täidetud on osaliselt nii hindepunkti 4 kui 2 eeldused. Arvestades

esimese ja kolmanda hindaja selgitusi, et eelarve ei ole optimaalne ning eelarve kujunemise

alused ei ole piisavalt selged, on põhjendatud kriteeriumis 3 hindepunkti 2 andmine. Samal

põhjusel oleks pidanud ka teine hindaja omistama taotlusele hoopis 2 punkti, sest hinnangus on

välja toodud vaid punkti 2 andmise eeldus, aga ei ole välja toodud hindepunkti 4 andmise

eeldusi, mis kokkuvõttes annaks võimaluse hinnata projekti vahepealse hinnanguga.

4.7.4. Valikukriteeriumi 3 osas väärib täiendavalt märkimist, et projekti kuluefektiivsuse

kriteeriumi eesmärk on tagada, et toetust antakse projektidele üksnes mahus, mis on

minimaalselt vajalik projektis seatud eesmärkide elluviimiseks. Esimene hindaja on oma

hinnangutes läbivalt selgitanud, et projekti eesmärk on sõnastatud liiga üldiselt ning projektiga

plaanitud tegevus ei ole piisavalt konkreetne, mistõttu on ka mõistetav, et sellises olukorras on

keeruline hinnata projekti kulutõhusust suurepäraseks. Mida üldsõnalisem on projekti

tegevuskava, seda suurem on tõenäosus, et toetatakse tegevusi, mis ei ole eesmärgi

saavutamiseks üldse vajalikud.

4.8. Eeltoodud põhjustel jääb esitatud vaie rahuldamata ning vaidlustatud otsus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmo Merila

peadirektori asetäitja

Koostaja: Katri Oja

566 71349

[email protected]