Ott Velsberg
[email protected]
Justiits- ja Digiministeerium
Toetuskiri avaandmete taotlusvooru projektile “Kultuuripärandi andmete parandus ja ristkasutus”
Maa- ja Ruumiamet (MaRu) koos kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonnaga (KLIM) on esitanud taotluse avaandmete projekti vooru riikliku kultuuripärandi, st muinsuskaitse all olevate hoonete (ehitismälestiste ja muinsuskaitseala ehitiste), andmete siirdamiseks ja andmete kuvamiseks EHRis. Praegu ei kajastu riikliku pärandi andmed EHRis ja MaRu geoportaali kultuurimälestiste kaardikihil kajastuvad andmed ainult osaliselt. See on tõsiseks kitsaskohaks nii teabe kättesaadavuse kui teenuste arendamise kontekstis.
Täna on peamine probleem selles, et ehitistega seotud andmeid kogutakse erinevates registrites ning andmevahetus registrite vahel on puudulik. Andmed on küll avalikult kättesaadavad, kuid andmete ristkasutus on praegu minimaalne, teabe kogumine erinevatest allikatest aeganõudev ning eeldab palju n.ö käsitööd. Osa kultuuripärandi andmetest ei ole masinloetaval kujul kättesaadav ja töödeldav. Andmete siire EHRi ja seal kasutatavaks muutmine annab võimaluse muuta avalikke teenuseid tõhusamaks ja andmepõhisemaks (nt toetuseid paremini sihtida), samuti kasutajatele mugavamaks, lihtsamaks ja kiiremaks.
Andmete tõhus kasutus soodustab e-riigi toimimist, teadustegevust, innovatsiooni ja suurendab riigi tegevuste läbipaistvust. MaRu ja KLIM on analüüsinud, et riikliku kultuuripärandi andmete siirdamise ja EHRi arendusvajadus, mis lubab andmed erinevates vajalikes kohtades välja kuvada, maksab hinnanguliselt ca 120 000.- ning on teostatav ca 3-4 kuulise IT-arendustööga. Oleme esitanud täpsema taotluse ja põhjendused avaandmete projektide toetamise vooru ja saanud tagasisidet, et meie taotlus vajaks paremat põhjendamist avaandmete toetusvooru eesmärkide suhtes.
Taust ja kultuuripärandi andmete kasutamine
Riikliku kultuuripärandi andmesiire EHRi (riikliku kultuuripärandi andmed on seostatud EHRi andmetega ning loodud on ristkasutus EHRi erinevate väljade ja kaardirakendustega) puudutab ca 5400 ehitismälestise ja ligi 7000 muinsuskaitseala hoonega seotud andmeid.
Muinsuskaitseamet on lõpule jõudmas muinsuskaitsealade regulatsioonide uuendamise ehk kaitsekordade koostamisega. Kaitsekordadega kehtestatakse mitmeid täiendavaid kultuuripärandi kitsenduste ja leevendustega seotud andmeid (näiteks hoonete kaitsekategooriad ning kategooriast lähtuvad nõuded, erinevad leevenduste ja piirangute alad jms). Need andmed, ehkki kehtestatud, ei ole täna nähtavad ei kultuurimälestiste registris ega ehitisregistris ning ei ole ka mujalt kättesaadavad masinaloetaval kujul. Samas on väga oluline, et riik ja omanikud saaksid nendest lähtuvalt oma tegevusi kavandada.
Kultuuriväärtusega ehitiste avalikult kättesaadavad seostatud andmed EHRis on vajalikud erinevatel põhjustel - esimeses järjekorras kaitsealuste ehitiste säilimise tagamiseks (st olulised omanikule, projekteerijatele jt konsultantidele, kohaliku omavalitsuse ja riigi ametnikele nõustamise ja menetluste läbiviimiseks), aga ka riiklike toetusmeetmete väljatöötamiseks, sealhulgas energiatõhususe eesmärkide saavutamiseks (et ka kaitsealustel ehitistel saaks energiatõhusust suurendada võimalikus ulatuses), Euroopa Liidu ühise algatuse “Eesmärk 55” ja renoveerimislaine ning hoonete energiatõhususe ja energiatõhususe direktiivi ellu viimiseks, samuti koostamisel oleva kliimaseaduse eesmärkide täitmiseks.
Riigi erinevate tegevuste ja toetuste jaoks on tarvis täpselt teada, millised hooned on riikliku kaitse all ja millistel on leevendused, et riigi toetused oleksid andmepõhised ja toetaksid erinevates arengukavades ja strateegiates seatud eesmärke, nii riiklikul kui Euroopa tasandil. Seda infot, kui suur osa meie hoonefondist on riiklik pärand, on tarvis näiteks erinevate energiatõhususe toetusmeetmete väljatöötamisel.
Samuti on oluline teada, millises funktsioonis kultuuriväärtusega hooneid kasutatakse - kas tegu on eramute, kortermajade või avalike hoonetega: valla-, kultuurimajad, koolid, gümnaasiumid, kohtud jne sest paljud meetmed on just hoone kasutuse põhised, kuid kasutusepõhist statistikat kultuurimälestiste register ei võimalda. Seda võimaldab EHR, kus puuduvad andmed hoone kultuuriväärtuse kohta. Näiteks on hoonete energiatõhususe ja energiatõhususe direktiividega riigile seatud kohustus koostada renoveerimiskava, toetades kõige madalama energiaklassiga hoonete renoveerimist, seades samas erandid võimalike tegevuste osas kultuuriväärtusega hoonetele. Täna puudub ülevaade kui palju selliseid hooneid on ning kuidas nendega saab ja tuleb renoveerimiskava koostamisel arvestada.
Taotluse kattuvus avaandmete projekti eesmärkidega:
1. Tegevused andmekvaliteedi parendamiseks
Leiame, et täna on tõsiseks probleemiks see, et riikliku ehituspärandi andmed on halvasti leitavad ning neid ei ole automaatselt seostatud EHRi andmetega. EHR koondab endas kogu Eesti hoonefondi ja hoonetega seotud infot, sh hoone andmeid (üldinfo (ehitise liik, aadress, nimetus, omandi liik, peamine kasutusotstarve, aadress, seisund, kasutuselevõtu aasta, katastritunnus), pindalad, mõõtmed, asukoha info, ehituskonstruktsioonid ja materjalid, tehnilised näitajad, dokumendid, energiamärgised, arhiiviandmed. Kultuurimälestiste registris olev info osaliselt kattub EHRis olevaga, aga lisaks kuvatakse kaitse alla võtmise andmeid, käskkirju, paikvaatlusi, leevendusi, mälestise tunnust, kirjeldust, ajalugu, kaitsevööndi andmeid, aruandeid, arhiiviallikaid, meediakajastust, märksõna, digiteeritud arhivaale, mälestise tüüpi ja liiki, menetluste ja lisainfot. Ehitusseadustiku kohased menetlused viiakse läbi EHRis, muinsuskaitseseaduse kohased kultuurimälestiste registris.
Kahes eri registris olevad andmed pole ristkasutatavad. Selleks, et saada tervikülevaade kultuuriväärtusega hoonest, tuleb vaadata andmeid paralleelselt mõlemast registrist ning kuna EHRi andmed ei tunne ära kultuuriväärtusega hooneid, ei saa neid välja kuvada ega kasutada riiklike toetusmeetmete jm tegevuste välja töötamisel. Andmete saamiseks tuleb praegu pöörduda Muinsuskaitseameti poole, kes vajalikke andmeid käsitööna analüüsib ja otsib.
Meie taotluse eesmärk on teha vajalikud andmeparandused, et registrite andmed oleksid ristkasutatavad ja masinloetavad ning lisaks on plaanis läbi viia täiendav andmeparandus: selleks, et ehitismälestiste andmeid EHRi kuvada, on vaja kaardirakendustes (EHR ja geoportaal) üle minna seniselt punkttähistuselt mälestise hoone ruumikuju tähistamisele. Leiame, et see andmeparandus toob suurema selguse selles, millised hooned või hooneosad on riikliku kaitse all ja millised mitte. Hetkel võib üks mälestis koosneda mitmest ehitise osast, millel võib olla ka mitu erinevat EHRi koodi. Kui seostada EHRis hoone andmed punktandmena, on suur tõenäosus, et EHRis hakatakse kuvama vigaseid andmeid, näidates ainult osa hoonest kaitse alusena.
2. Tegevused avaandmete kasutamisele innovaatiliste rakenduste leidmiseks
Teadusarendustööks ning ehitussektoris innovatsiooni edendamiseks on vajalik, et riikliku pärandi andmed tuleksid erinevatest andmekogudest hõlpsasti ja automaatselt välja. Näiteks on käimas kaks hoonete renoveerimisega tegelevat teadusarendusprojekti LIFE IP BuildEST ja LIFE heritageHOME. Mõlema projekti ühine eesmärk on luua EHRi “minu ehitised” teenuse arendusena hoone renoveerimise pass, st igale hoonele samm-sammulise renoveerimise teekaart. Ka selle arenduse jaoks on vajalik, et hoone andmete juures oleksid olemas seosed kultuurimälestiste registri andmetega ning EHRis kuvatakse kultuuripärandi hoonete juures infot hoone kaitsestaatuse kohta (mälestis, muinsuskaitseala A-, B-, C-hoone) kui ka piirangutest (nt asub mälestise või muinsuskaitseala kaitsevööndis, asub ajaloolisel haljasalal või arheoloogiaalal jms), aga ka hoone erinevast staatusest tulenevatest nõuetest renoveerimisel.
Renoveerimispass digitaalse EHRi teenuse arenduse osana on innovaatiline mitte ainult Eesti, vaid ka Euroopas. Ka nende projektide tulemuse sidumiseks kultuuripärandi hoonetega on vajalik, et andmed oleksid seotud erinevate registritega ja neid saaks automaatselt kasutada.
3. Tegevused avaandmete teema populariseerimiseks
E-riik ning digitaalsed teenused e-ehituse platvormil on Eesti kaubamärk. See, et Eestis on ehitise andmed digitaalsel kujul olemas, neid saab kasutada ning ehitusega seotud asjaajamine toimub digitaalselt on parim näide avaandmete populariseerimisest. See, et registris on senini “pimenurk” ja kultuuripärandi andmeid automaatselt ei seostata ega kuvata, annab olukorra parandamisel võimaluse veelgi enam populariseerida andmeid ja nende kasutust, muudab kõigi seotud osapoolte tegevused kiiremaks ja andmete leidmise lihtsamaks.
Leiame, et esimene samm õiges suunas on, et esmalt oleksid riikliku kultuuripärandi andmed leitavad kõigist ehitamise ning maakasutuse andmebaasidest ja registritest, sh EHRist ning MaRu geoportaalist. Olete oma taotlusvooru tutvustuses toonud välja, et oodatud on projektid, mis hõlmavad erinevaid tegevusi, nagu andmete kogumine ja avalikustamine, andmekvaliteedi parandamine, avaandmete kasutamisele innovaatiliste rakenduste leidmine või avaandmete teema populariseerimine.
Palume tungivalt veelkordselt analüüsida meie taotlust riikliku kultuuripärandi andmesiirdeks ja andmekuvaks EHRis, sest leiame, et see on vägagi kooskõlas Teie taotlusvooru oluliste eesmärkidega.
Lugupidamisega
Ivo Jaanisoo Merilin Piipuu Marilin Mihkelson
Kliimaministeerium Kultuuriministeerium Muinsuskaitseamet
Asekantsler asekantsler peadirektor