Tallinna Vangla erakorralise teenistusvalve järelkontrolli aruande esitamine

„KINNITAN“

(allkirjastatud digitaalselt)

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja digiminister

TALLINNA VANGLA ERAKORRALISE TEENISTUSVALVE JÄRELKONTROLLI ARUANNE

Vahistatud isikute vanglasisene paigutamine, struktuuriüksuste vaheline info liikumine ja

juhtumikorralduse tõhusus.

Järelkontrolli läbiviimise aeg 25.10.2024-18.03.2025

Jõhvi 2025

TALLINNA VANGLA ERAKORRALISE TEENISTUSVALVE JÄRELKONTROLLI KOKKUVÕTE

Vanglate osakond kontrollis 2024. aastal Tallinnas vanglas läbi viidud erakorralise

teenistusvalve tulemusena tehtud ettekirjutuste täitmist.

Kontrolltoimingutena rakendati:

 kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu

(edaspidi Vangiregister) andmeanalüüsi ajaperioodil 12.11.2024-20.01.2025 Tallinna

Vanglas toimunud vahistatud isikute paigutuste osas;

 Vangiregistri andmeanalüüsi ajaperioodil 25.10.2024-31.01.2025 Tallinna Vanglas

vangistusseaduse § 69 alusel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega seoses

fikseeritud järeltegevuste ellu viimise osas;

 Vangiregistri andmeanalüüsi ajaperioodil 25.10.2024-18.03.2025 juhtumikorralduse

tõhususe hindamiseks;

 töökorralduslike regulatsioonide vaatlust ning analüüsi.

Teenistusvalve järelkontroll viidi läbi ajavahemikul 25.10.2024 -18.03.2025.

Järelkontrolli tulemused kinnitavad, et võrreldes varasema olukorraga on Tallinna vangla

teinud vajalikke muudatusi tööprotsesside juhtimise, info liikumise ja vahistatute

juhtumikorralduse valdkondades. Tallinna Vangla on parandanud oma praktikat mitmete

teenistuslikult tähtsust omavate tegevuste osas. Kõiki ettekirjutustes püsitatud eesmärke ei ole

Tallinna vangla saavutanud ning need vajavad jätkuvalt tähelepanu.

1. Eraldihoidmise põhimõtte järgimine

Teenistusvalve käigus hinnati, kas vahistatud isikute vanglasisene paigutamine vastab

kehtivatele õigusaktidele, kontrolliti kas vangla jälgib seda, et ühes kambris ei paikneks

vahistatud, kes on süüdistatavad samas kriminaalasjas, samuti nende eraldihoidmist

süüdimõistetutest.

Ettekirjutused erakorralise teenistusvalve raames puudusid, seega antud teema järelkontrolli

ei vajanud.

2. Vahistatud isikute esmane paigutamine vanglas ja vangla tegevus esmakordselt

vanglasse saabunud vahistatute puhul

Ettekirjutus: Tagada isikuga vahetult tegeleva juhtumikorraldaja inspektor-kontaktisiku

informeeritus paigutusotsustest.

Kontrolliti: Kontrollperioodil toimus 11 esmast vahistatu paigutamist ja hinnati, kas

juhtumikorraldaja inspektor-kontaktisik oli nendest paigutustest informeeritud.

Järelkontrolli tulemus: Seitsmel juhul 11-st informeeriti juhtumikorraldaja inspektor-

kontaktisikut isiku paigutamisest. Neljal juhul teostati isiku paigutus üksuse siseselt, neist

kolmel juhul oli tegemist terviseseisundist tulenevate põhjustega.

Ettekirjutus täidetud, vanglal jätkata juurutatud praktikaga.

3. Vahistatute vanglasisesed ümberpaigutused

Ettekirjutus: Tagada isikuga vahetult tegeleva juhtumikorraldaja kaasatus paigutusotsuste

tegemisse.

Kontrolliti: Kontrollperioodil toimus 196 vahistatu ümberpaigutust ja hinnati, kas

juhtumikorraldaja inspektor-kontaktisik oli kaasatud otsuse tegemisse.

Järelkontrolli tulemus: 189 juhul 196-st kaasas üksuse juht juhtumikorraldaja inspektor-

kontaktisiku paigutusotsuse tegemisse enne paigutusotsuse kinnitamist.

Ettekirjutus täidetud, vanglal jätkata juurutatud praktikaga.

4. Paigutusotsuse kinnitamine ja dokumenteerimine

Ettekirjutused: Tagada kõikide paigutuste puhul paigutuse aluseks olevate põhjenduste ja

kaalutluste kandmine ning säilitamine Vangiregistris. Tagada kõikide paigutusotsuste

kinnitamine selleks volitatud teenistuja poolt.

Kontrolliti: Kontrollperioodil toimus kokku 680 Vangiregistris kinnitatud paigutust. Andmete

põhjal hinnati, kas sinna on kantud ning säilitatud paigutuse aluseks olev põhjendus. Samuti

hinnati Vangiregistri andmete põhjal, kas paigutusotsuste kinnitajaks on olnud selleks volitatud

teenistuja.

Järelkontrolli tulemus: 673 juhul 680-st toimunud paigutusotsusest (s.o 99.4%) kinnitati see

selleks vastavat volitust omava ametniku poolt. 652 juhul 680-st oli paigutuse aluseks olevad

põhjendused ja kaalutlused säilitatud Vangiregistris. Nendel juhtudel, kus vastav märge

Vangiregistris puudus, oli tegemist ümberpaigutamisega vahistatutele loodud

struktuuriüksusesse.

Ettekirjutused täidetud, vanglal jätkata juurutatud praktikaga.

5. Paigutusjuhise koostamine

Ettekirjutus: Vanglal koostada täpsem ja detailsem praktiline paigutusjuhis, mille alusel

vahistatud kokku paigutada, arvestades õigusaktides välja toodud piiranguid, tööpraktikas

väljakujunenud ja toimivaid kriteeriume ning paigutusprotsesside ja -hindamise metoodikat ja

vanglateenistujate vastutust ja rolle.

Kontrolliti: Vangla poolt edastatud praktiline juhis.

Järelkontrolli tulemus: Vangla on loonud praktilise juhise vastavalt õigusaktides sätestatule.

Ettekirjutus täidetud.

6. Informatsiooni liikumise ja juhtimise parendamine

Ettekirjutus: Korrastada informatsiooni edastamise metoodika juhtkonna poolt, et oleks

tagatud vajalike osapoolte kaasamine ning ühtne informatsiooni edastamine ja koordineeritud

tegevus.

Kontrolliti: Vangla poolt sisse viidud muudatused informatsiooni edastamisel ja tegevuste

koordineerimisel.

Järelkontrolli tulemus: Vangla on taganud informatsiooni tõhusama liikumise. Võrreldes

varasema praktikaga on muudetud juhtkonna poolt informatsiooni edastamise metoodikat.

Toimuvad iganädalased kõikide üksuste juhtide osalusel nõupidamised, mis protokollitakse ja

lisatakse järeltegevustele tähtajad, mille täitmine vaadatakse üle järgneval koosolekul.

Ettekirjutus täidetud, vanglal jätkata juurutatud praktikaga.

7. Rikkumistele järgnev juhtumikorraldus

Ettekirjutus: Tagada järeltegevuste ellu viimine ning nende fikseerimine Vangiregistris.

Kontrolliti: Kontrollperioodil kohaldati seoses ründe või muu vägivallaga täiendavaid

julgeolekuabinõusid 12 vahistatud isiku suhtes. Vangiregistri andmete põhjal hinnati, kas

vangla on fikseerinud rikkumisele järgnevad järeltegevused ja välja töötanud juhised

parandamaks rikkumistele järgneva juhtumikorralduse sisu.

Järelkontrolli tulemus: Vangla on välja töötanud juhised rikkumistele reageerimise

tähtaegade ja sisu osas. Vahistatutega seotud raskemate sündmuste korral kohustab juhis

tegema sisulisi järeltegevusi 5 tööpäeva jooksul ja täiendavate julgeolekuabinõude

rakendamisel kavandama järeltegevused ja alustama nende elluviimist hiljemalt kolmandal

päeval. Järelkontrolli raames on näiteks kahe isiku puhul kaheteistkümnest reageeritud

vastavalt 10. või 19. päeval. Samas saab välja tuua, et mitmel juhul järgnes kontaktisiku poolne

vestlus juba järgmisel päeval. Tähelepanu vajavaks kohaks ja oluliseks väljakutseks on asjaolu,

et vestluste järgselt ei tehtud konkreetseid tegevusplaane ega kaasatud täiendavalt teisi

erialaspetsialiste.

Juhiste praktikasse rakendamine on seega ebaühtlane ja töökorraldus vajab jätkuvat

igapäevast jälgimist ja süsteemset järelevalvet.

Ettekirjutus täitmata, vanglal jätkata muudatuste juurutamist ja täitmise monitoorimist.

8. Regulaarne ja sisuline kontakt vahistatuga.

Ettekirjutused:

 Tagada inspektor-kontaktisikute ametijuhendijärgsete tööülesannete täitmine ja kontroll

nende täitmise üle.

Läbi toimunud nõustamiste on inspektor-kontaktisikud teadlikumad juhtumikorralduse

põhimõtetest ja oma rollist. Järelkontrolli käigus ettekirjutuse täitmist eraldiseisvalt ei

kontrollitud.

 Tagada inspektor-kontaktisikute nõustamine ja regulaarne hindamine juhtumikorralduse

kvaliteedi jälgimiseks ja tõstmiseks.

Vanglateenistujatele viidi läbi täiendav nõustamine. Järelkontrolli käigus ettekirjutuse täitmist

eraldiseisvalt ei kontrollitud.

 Tagada inspektor-kontaktisiku poolt vahistatuga põhjaliku esmakohtumise läbi viimine

koostöösuhte loomiseks privaatses ruumis kolme tööpäeva jooksul peale tema saabumist

vanglasse. Vestluse käigus tutvustada vahistatule tema õigusi ja kohustusi ning vangla

erinevate struktuuriüksuste tegevusvaldkondi, hinnata tema vaimset seisundit, kaardistada

tema küsimused, probleemid ja vajalikud tegevused ning leppida kokku järgmised kohtumised.

 Tagada inspektor-kontaktisikute poolt vahistatuga individuaalsete vestluste läbi viimine

privaatses ruumis vähemalt üks kord nädalas lahendamaks vanglas viibimisega seonduvaid

küsimusi ja tekkinud probleeme. Kajastada läbi viidud vestlused Vangiregistris.

 Täiendada töökorraldusreegleid ning tagada ametnike töölt eemal viibimise korral vajalike

teavituste olemasolu.

 Tagada uue inspektor-kontaktisiku määramine koheselt pärast vahistatu ümberpaigutamist

ning teavitada teda uuest juhtumikorraldajast viivitamata ja vahetult.

 Kaaluda vahistatute ühte üksusesse paigutamist töö paremaks korraldamiseks.

Järelkontrolli tulemus: Inspektor-kontaktisikud viivad läbi regulaarseid vestluseid

vahistatutega.

Esmavestluste puhul oli ettenähtud 3 tööpäeva jooksul vestlus läbi viidud 17st isikust vaid

neljal. Esmavestluste eesmärgiks on usaldusliku ja koostööle suunatud esmakontakti loomine,

olukorra kaardistamine ning edasiste tegevuste planeerimine. Vestluste sisu osas saab teha

järelduse, et ettenähtud eesmärke veel täielikult saavutatud ei ole, kuid liigutakse õiges

suunas.

Iganädalaste regulaarsete vestluste 17-st vestlusest 12-l juhul oli näha, et isikuga on toimunud

eesmärgistatud ja sisukas vestlus, mis vastab regulaarvestlusele seatud eesmärgile. Oodatava

tulemuse saavutamiseks on vajalik see muuta veelgi põhjalikumaks, samuti tuleb ühtlustada

vestluste läbiviimise dokumenteerimine.

Juhtumikorralduse järjepidevuse tagamiseks määratakse inspektor-kontaktisikule tema töölt

eemalviibimise ajaks küll asendaja, kuid töökorraldusreeglites ei ole vastavat nõuet

kehtestatud. Viimane aitaks asendamise määramise süsteemseks muuta ning vähendada

võimalust eksimiseks.

Vangla on loonud eraldi üksuse vahistatutele, et sihistada töö tulenevalt vahistatute

juhtumikorralduse eripäradest, läbi selle saavad vahistatud senisest rohkem tähelepanu ning

võimalikke probleemkohti ennetatakse või need lahendatakse kiiremini.

Ettekirjutused osaliselt täidetud, vanglal jätkata järelkontrolli tulemuste pinnalt

töökorralduse tõhustamist ning täita ettekirjutused täies mahus.

9. Vahistatute hõivetegevused.

Ettekirjutused:

 Laiendada seoses Vangistusseaduse muudatuste jõustumise ja vahistatute avamisega alates

01.10.2024 vahistatute huvitegevustes osalemise võimalusi ja päevaruumides mõtestatud

tegevusi võimaldavate vahendite kättesaadavust.

 Tagada vahistatutele, kes soovivad töötada ja kellel puuduvad prokuratuuri või vangla poolt

seatud piirangud, tööhõive võimaluste pakkumine samadel alustel süüdimõistetutega.

 Tagada toetavad tegevused vangla poolt (meditsiinitöötajate poolsed sekkumised toimuvad)

vaimse tervise erivajadustega vahistatutele. Samuti tegeleda vahistatutega, kes on oma

käitumiselt probleemsemad või vajavad tugivõrgustiku loomist ja/või taastamist (rikkumised,

vägivald, pereprobleemid, puuduvad lähedased ja kontakt välismaailmaga jms).

Järelkontrolli tulemus:

Järelkontroll näitas, et olulise positiivse muudatusena on vahistatute kambrid päevasel ajal

avatud ja neile on laiendatud võimalusi erinevateks tegevusteks sobivalt sisutatud

päevaruumides. Sellega on loodud lahendusi nii mõttestatud suhtluseks kui huvitegevusteks.

Hõivatuse määr on jäänud samaks (3–4% meestel, 7% naistel), mille üheks mõjutajaks võib

olla 2025. aasta alguses toimunud vahistatute üksuse loomine ning rõhuasetuse panemine

selle muudatuse elluviimisele, mis vastas ka strateegilisele ootusele.

Koostöö võrgustikuga ning lähedastega oli kontrollitud juhtumite puhul vähene, seega

jätkuvalt vajab tähelepanu vahistatute vaimse tervise ja sõltuvusprobleemide esinemisel

toetamine läbi erinevate teenusepakkujate.

Ettekirjutused osaliselt täidetud, vanglal jätkata vahistatute hõive kasvatamist ning

suurendada tähelepanu vahistatute vaimse tervise ja sõltuvusprobleemide lahendamise

toetamisele.

10. Enesetappude ennetamise juhendi täitmine.

Ettekirjutused:

 Viia koheselt läbi määratud suitsiidiriski aja- ja asjakohasuse kontroll.

 Rakendada enesetappude ennetamise juhendit kõikide osapoolte poolt nii saabumisel kui

ka vangistuse jooksul ning tagada selle ellu viimise üle asjakohane ja regulaarne järelevalve.

Järelkontrolli tulemus: Kontrolli perioodil viibis vanglas 21 akuutse suitsiidiriskiga isikut,

kellest 18 puhul on toimunud juhendist tulenev regulaarne suitsiidiriski hindamine. Hindamise

õigeaegne läbiviimine annab kindluse, et suitsiidiriskiga inimestele pööratakse pidevat

tähelepanu ning on tõenäoline, et võimalikke probleeme märgatakse võimalikult varakult.

Sisulist sekkumist hinnati 12 akuutse suitsiidiriskiga vahistatu puhul. Neist neljal juhul vestles

vanglaametnik vahistatuga vastavalt juhisele järgmisel päeval, ülejäänute puhul hiljem.

Edasistes vestlustes käsitles inspektor-kontaktisik suitsiidiriski neljal juhul. Ülejäänud

kaheksast juhust viie puhul võttis suitsiidiriskiga tegelemise koordineerimise enda kanda

sotsiaaltöötaja või psühholoog. Kuigi tegelemine ei toimunud alati vastavalt juhisele inspektor-

kontaktisiku juhtimisel, on positiivne, et suitsiidiriskiga tegeleti ning abi oli kättesaadav.

Ettekirjutused osaliselt täidetud, vanglal regulaarselt kontrollida, et juhendit rakendatakse,

tagada koostöö meeskonnaliikmete vahel ning rolliselgus.