Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Austatud riigisekretär Esitame Vabariigi Valitsuse istungile kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohtute haldamise tõhustamine) eelnõu ja seletuskirja koos lisadega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Seletuskirja lisa 1 4. Seletuskirja lisa 2 /*Lisaadressaadid: Mari-Liis Mikli 5861 8982 [email protected]

Meie 09.04.2025 nr 8-1/3278-1

1

EELNÕU

09.04.2025

Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadus (kohtute haldamise tõhustamine)

§ 1. Kohtute seaduse muutmine

Kohtute seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõikes 1 asendatakse tekstiosa “ ja Riigikohus” tekstiosaga “, Riigikohus ja

Kohtuhaldusteenistus”;

2) paragrahvi 9 lõike 3 teises lauses asendatakse tekstiosa „määrab valdkonna eest vastutav

minister“ tekstiosaga „kehtestab kohtute haldus- ja arendusnõukogu“;

3) paragrahvi 9 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Maakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitab kohtu esimees.“;

4) paragrahvi 10 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maakohtu tööpiirkonna kehtestab kohtute haldus- ja arendusnõukogu.“;

5) paragrahvi 11 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Maakohtu kohtunike arvu kehtestab kohtute haldus- ja arendusnõukogu, kuulanud ära

maakohtu esimehe ja selle ringkonnakohtu esimehe arvamuse, kelle tööpiirkonda kohus

kuulub.“;

6) paragrahvi 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maakohtu esimees nimetatakse esimese ja teise astme kohtunike seast seitsmeks aastaks.

Kohtu esimehe nimetab kohtute haldus- ja arendusnõukogu, kuulanud ära selle kohtu üldkogu

arvamuse, mille esimeheks kohtunik nimetatakse. Kohtu esimehe konkursi korraldamiseks

moodustab kohtute haldus- ja arendusnõukogu konkursikomisjoni. Kohtu esimehele esitatavad

täpsemad nõuded ja konkursi korraldamise korra kehtestab kohtute haldus- ja

arendusnõukogu.“;

7) paragrahvi 12 lõike 2 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „oma pädevuse piires“;

8) paragrahvi 12 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) korraldab kohtuasutuse haldamist koostöös Kohtuhaldusteenistusega ulatuses, mis ei ole

Kohtuhaldusteenistuse pädevuses;“;

9) paragrahvi 12 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõna „kohtudirektori“ sõnadega

„Kohtuhaldusteenistuse direktori“;

2

10) paragrahvi 12 lõigetes 4, 5 ja lõike 12 teises lauses, § 24 lõike 4 sissejuhatavas lauseosas ja

lõikes 5, § 36 punktis 2, § 45 lõikes 2 ja § 57 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „valdkonna eest

vastutav minister“ tekstiosaga „kohtute haldus- ja arendusnõukogu“ vastavas käändes;

11) paragrahvi 14 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Maakohtu rahvakohtunike arvu määrab kohtute haldus- ja arendusnõukogu, kuulanud ära

maakohtu üldkogu arvamuse.“;

12) paragrahvi 15 lõikes 4, § 16 lõikes 4 ja § 161 lõikes 3 asendatakse sõna „kohtudirektor“

sõnadega „kohtu esimees“ vastavas käändes;

13) paragrahvi 18 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Kohtumajad asuvad halduskohtu tööpiirkonnas, mille kehtestab kohtute haldus- ja

arendusnõukogu. Kohtumajade täpsed asukohad kehtestab kohtute haldus- ja arendusnõukogu.

Iga kohtumaja asukoht on ka halduskohtu asukoht.“;

14) paragrahvi 18 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Halduskohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitab kohtu esimees.“;

15) paragrahvi 19 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Halduskohtu kohtunike arvu kehtestab kohtute haldus- ja arendusnõukogu, kuulanud ära

halduskohtu esimehe ja selle ringkonnakohtu esimehe arvamuse, kelle tööpiirkonda kohus

kuulub.“;

16) paragrahvi 22 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „määrab valdkonna eest vastutav minister“

tekstiosaga „kehtestab kohtute haldus- ja arendusnõukogu“;

17) paragrahvi 22 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Ringkonnakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitab kohtu esimees.“;

18) paragrahvi 23 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Ringkonnakohtu kohtunike arvu kehtestab kohtute haldus- ja arendusnõukogu, kuulanud ära

ringkonnakohtu esimehe arvamuse.“;

19) paragrahvi 30 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Riigikohtu esimees võib üldkogule kutsuda ka teisi isikuid, kellele üldkogu võib anda

sõnaõiguse.“;

20) paragrahvi 34 lõikes 2, § 69 lõikes 2 ja §-s 124 asendatakse tekstiosa „Justiitsministeerium“

tekstiosaga „Justiits- ja Digiministeerium“ vastavas käändes;

3

21) paragrahvi 34 lõikes 3, § 37 lõikes 41 ja § 991 lõike 2 esimeses lauses asendatakse tekstiosa

„kohtute haldamise nõukoda“ tekstiosaga „kohtute haldus- ja arendusnõukogu“ vastavas

käändes;

22) paragrahvi 37 lõiget 12 täiendatakse pärast tekstiosa „kuuel kuul“ tekstiosaga „mitte rohkem

kui“;

23) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:

(13) Kohtu esimees võib käskkirjaga vähendada:

1) osakonnajuhatajate või kolleegiumi esimeeste töökoormust õigusemõistmisel korralduslike

ülesannete täitmiseks vajalikus määras;

2) kohtunike töökoormust kohtuhalduse ülesannete täitmise või osaluse tõttu kohtunike

omavalitsusorganite või Vabariigi Valimiskomisjoni töös.“;

24) paragrahvi 37 lõike 2 punkt 41 tunnistatakse kehtetuks;

25) paragrahvi 371 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) muu mõjuva põhjusega, arvestades õigusemõistmise korrakohase toimimise vajadust.“;

26) paragrahvi 371 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

27) paragrahvi 38 lõike 2 teisest lausest jäetakse välja tekstiosa „valdkonna eest vastutav

minister või“;

28) paragrahvi 38 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) valib kohtute haldus- ja arendusnõukogu kohtunikest liikmed ja asendusliikmed kooskõlas

käesoleva seaduse § 401 lõigetega 1–5;“;

29) paragrahv 383 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 383. Kohtute haldus- ja arendusnõukogu ülesannete üleandmine Riigikohtu esimehele

Kui kohtute haldus- ja arendusnõukogu ei saa erakorralise või sõjaseisukorra ajal kokku tulla,

võib edasilükkamatute vajaduste korral täita kohtute haldus- ja arendusnõukogu ülesandeid

Riigikohtu esimees.“;

30) paragrahvi 387 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „valdkonna eest vastutav minister“

tekstiosaga „kohtute haldus- ja arendusnõukogu“;

31) paragrahvi 39 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Esimese ja teise astme kohtuasutuste haldamist korraldab kohtute haldus- ja

arendusnõukogu.

(2) Seaduses sätestatud juhul täidab kohtuhaldusülesandeid Justiits- ja Digiministeerium.

Valdkonna eest vastutav minister võib oma pädevusse kuuluva kohtuhaldusülesande anda üle

kohtute haldus- ja arendusnõukogule.

4

(3) Valdkonna eest vastutaval ministril ja kohtute haldus- ja arendusnõukogul ei ole käsu- ega

distsiplinaarvõimu kohtunike suhtes.“;

32) paragrahv 40 tunnistatakse kehtetuks;

33) seadust täiendatakse §-ga 401 järgmises sõnastuses:

„§ 401. Kohtute haldus- ja arendusnõukogu koosseis ja töökorraldus

(1) Kohtute haldus- ja arendusnõukokku (edaspidi nõukogu) kuuluvad:

1) Riigikohtu esimees;

2) kaks ringkonnakohtunikku;

3) kolm esimese astme kohtunikku;

4) kaks Riigikogu liiget;

5) Advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat;

6) õiguskantsler või tema nimetatud esindaja;

7) justiits – ja digiminister või tema nimetatud esindaja.

(2) Nõukogu kohtunikest liikmed, välja arvatud Riigikohtu esimehe, valib kohtunike täiskogu

kolmeks aastaks. Üks esimese astme kohtunikest peab olema tsiviilvaldkonna maakohtunik,

üks süüteovaldkonna maakohtunik ja üks halduskohtunik. Ühest kohtust ei saa nõukokku

kuuluda rohkem kui üks kohtunik. Kohtu esimees ei või nõukokku kuuluda.

(3) Nõukogu kohtunikust liikme volitused lõpevad, kui ta vabastatakse kohtunikuametist või

kui ta nimetatakse kohtu esimeheks.

(4) Nõukogu kohtunikust liikme äraolekul asendab teda kohtunike täiskogu valitud

asendusliige. Asendamise korral ei pea järgima käesoleva paragrahvi lõike 2 teises ja

kolmandas lauses sätestatud nõudeid. Asendamise korra kehtestab nõukogu.

(5) Nõukogu kohtunikest liikmete ja asendusliikmete valimise korra kehtestab kohtunike

täiskogu.

(6) Esimese ja teise astme kohtute esimehed võivad nõukogu töös osaleda sõnaõigusega.

(7) Nõukogu juhib ja esindab nõukogu esimees, kes on Riigikohtu esimees. Esimehe

asendamise kord määratakse kindlaks nõukogu kodukorras.

(8) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest. Nõukogu võtab otsuseid

vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Nõukogu täpsem töökorraldus nähakse ette kodukorras,

mille nõukogu kinnitab oma koosseisu kahekolmandikulise häälteenamusega.

(9) Nõukogu vähendab oma kohtunikust liikme töökoormust, välja arvatud Riigikohtu esimehe

töökoormust, õigusemõistmisel nõukogu liikme kohustuste täitmiseks vajalikus määras.

Nõukogu liikmele hüvitatakse nõukogu töös osalemiseks vajalikud kulud.

(10) Nõukogu tegevuseks vajalikud rahalised vahendid nähakse ette Kohtuhaldusteenistuse

eelarves.“;

5

34) paragrahv 41 lõike 1 punktid 1, 3–5, 6, 13 ja 14, lõige 2 ja lõike 3 punktid 2–4

tunnistatakse kehtetuks;

35) paragrahv 41 lõike 1 punktid 51 ja 11, lõike 2 punkt 1 ja lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

36) seadust täiendatakse §-ga 411 järgmises sõnastuses:

„§ 411. Kohtute haldus- ja arendusnõukogu pädevus

(1) Kohtute haldus- ja arendusnõukogu:

1) suunab ja koordineerib kohtuasutuste haldamist ja arendamist;

2) kinnitab esimese ja teise astme kohtute arengueesmärgid ning kontrollib arengueesmärkide

saavutamist;

3) teeb ettepanekuid kohtukorraldust, -teenistust ja -menetlusi reguleerivate õigusaktide

eelnõude väljatöötamiseks ning annab nende kohta arvamusi;

4) kinnitab Kohtuhaldusteenistuse ja kohtu esimeeste koostatud Kohtuhaldusteenistuse eelarve

projekti, liigendab riigieelarves märgitud Kohtuhaldusteenistuse vahendid esimese ja teise

astme kohtute ning Kohtuhaldusteenistuse vahel ning kinnitab esimese ja teise astme kohtute

ja Kohtuhaldusteenistuse eelarved;

5) korraldab kohtuasutuste eelarvevahendite kasutamist ja nende üle arvestuse pidamist;

6) kehtestab maakohtute ja halduskohtute tööpiirkonnad;

7) kehtestab maakohtute ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ning ringkonnakohtute

täpsed asukohad;

8) kehtestab kohtunike arvu kohtutes;

9) nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtu esimehe ning teostab tema üle järelevalvet;

10) kehtestab Kohtuhaldusteenistuse põhimääruse ja struktuuri;

11) nimetab ametisse ja vabastab ametist Kohtuhaldusteenistuse direktori;

12) kinnitab kohtute ja Kohtuhaldusteenistuse töökorralduse ja omavahelise koostöö

põhimõtted;

13) arutab Riigikohtu esimehe Riigikogule esitatavat ülevaadet kohtukorralduse,

õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta;

14) täidab teisi seaduses sätestatud ülesandeid ning arutab ja otsustab muid kohtute haldamise

seisukohalt olulisi küsimusi.

(2) Nõukogu võib seaduse või muu õigusaktiga kohtule või kohtu esimehele pandud

kohtuhaldusülesande anda üle Kohtuhaldusteenistusele.

(3) Nõukogu otsused ja juhised ning koosolekute protokollid avaldatakse nõukogu veebilehel.“;

37) seadust täiendatakse §-ga 412 järgmises sõnastuses:

㤠412. Kohtuhaldusteenistus

(1) Kohtuhaldusteenistus on kohtuasutus, mille eesmärk on kohtutele õigusemõistmiseks

vajalike tingimuse loomine ja kohtute ning kohtute haldus- ja arendusnõukogu teenindamine.

(2) Kohtuhaldusteenistuse põhiülesanded on:

1) kohtute personalijuhtimise, -arendamise ja -arvestuse korraldamine;

2) kohtute grupi ja Kohtuhaldusteenistuse eelarve projekti koostamine;

3) kohtute finants- ja varahalduse korraldamine;

6

4) kohtutele õigusemõistmiseks vajalike tugiteenuste, sealhulgas dokumendihalduse,

istungisekretäriteenuse ja tõlketeenuse, korraldamine;

5) kohtutele õigusemõistmiseks vajalike tugiteenuste, sealhulgas dokumendihalduse,

istungisekretäriteenuse ja tõlketeenuse, korraldamine;

6) kohtute turvalisuse tagamine ja kriisijuhtimise korraldamine;

7) kohtute arhiivitöö korraldamine;

8) kohtute kommunikatsiooni korraldamine;

9) kohtute haldus- ja arendusnõukogu asjaajamise ja tehnilise teenindamise tagamine;

10) muude seadustest tulenevate ning kohtute haldus- ja arendusnõukogu poolt antud

ülesannete täitmine.

(3) Oma ülesannete täitmiseks on Kohtuhaldusteenistusel õigus saada teistelt riigi ja kohaliku

omavalituse ametiasutuselt asjaomaseid dokumente ja teavet.

(4) Kohtuhaldusteenistus registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus

registris selle registri põhimääruses sätestatud korras.

(5) Kohtuhaldusteenistust juhib direktor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtute

haldus- ja arendusnõukogu.

(6) Kohtuhaldusteenistuse direktor nimetatakse ametikohale viieks aastaks, kuid mitte rohkem

kui kaheks ametiajaks järjest.

(7) Kohtuhaldusteenistuse funktsioonid, tema juhtimiskorraldus ning struktuuriüksuste pädevus

sätestatakse Kohtuhaldusteenistuse põhimääruses, mille kehtestab kohtute haldus- ja

arendusnõukogu.

38) paragrahvi 42 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Esimese ja teise astme kohtu töökorraldus nähakse ette kohtu kodukorras. Kodukorra

kehtestab kohtu esimees, kuulates enne ära kohtu üldkogu arvamuse. Maakohtu

kinnistusosakonna, registriosakonna ning maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorra

kehtestab kohtute haldus- ja arendusnõukogu.“;

39) paragrahvi 42 lõikest 21 jäetakse välja tekstiosa „kohtuteenistujate ülesanded,“;

40) paragrahv 43 tunnistatakse kehtetuks;

41) seadust täiendatakse §-ga 431 järgmises sõnastuses:

㤠431. Kohtu eelarve

(1) Kohtute grupi eelarve ja Riigikohtu eelarve võetakse vastu riigieelarve seaduses sätestatud

korras.

(2) Kohtute grupi eelarve koosseisus nähakse ette vahendid grupina esimese ja teise astme

kohtutele ning Kohtuhaldusteenistusele.

7

(3) Kohtute grupi eelarve projekti valmistab ette Kohtuhaldusteenistuse direktor koostöös

kohtute esimeestega. Kohtute haldus- ja arendusnõukogu kinnitab kohtute grupi eelarve

projekti.

(4) Riigikogus osaleb kohtute grupi eelarveläbirääkimistel ning esindab esimese ja teise astme

kohtuid ning Kohtuhaldusteenistust kohtute haldus- ja arendusnõukogu esimees.

(5) Kohtute haldus- ja arendusnõukogu liigendab riigieelarves märgitud kohtute grupi vahendid

administratiivselt ja majandusliku sisu järgi esimese ja teise astme kohtute ning

Kohtuhaldusteenistuse vahel. Nimetatud liigenduse valmistab ette Kohtuhaldusteenistuse

direktor koostöös kohtute esimeestega.

(6) Esimese ja teise astme kohtud ning Kohtuhaldusteenistus koostavad käesoleva paragrahvi

lõikes 5 nimetatud liigenduse alusel oma eelarved, mille kinnitab kohtute haldus- ja

arendusnõukogu riigieelarve seadusena jõustumisest alates kahe kuu jooksul.

(7) Kohtute haldus- ja arendusnõukogu liigendatud kohtute grupi eelarve avaldatakse

Kohtuhaldusteenistuse veebilehel. Kohtute eelarved avaldatakse kohtute veebilehel ja

Kohtuhaldusteenistuse eelarve avaldatakse Kohtuhaldusteenistuse kodulehel.

(8) Eelarveaasta jooksul võib kohtute haldus- ja arendusnõukogu muuta kohtute grupi

liigendust, esimese ja teise astme kohtute ning Kohtuhaldusteenistuse eelarvet riigieelarve

muutmisest tulenevalt, vastava kohtu esimehe ja Kohtuhaldusteenistuse direktori ettepanekul

või mõjuval põhjusel enda algatusel, kuulanud ära kohtu esimehe ja Kohtuhaldusteenistuse

direktori arvamuse. Eelarve muudatused avaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud

korras.“;

42) paragrahvi 45 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Esimese ja teise astme kohtu esimehe kohustuste täitmise üle teostab järelevalvet kohtute

haldus- ja arendusnõukogu. Kohtute haldus- ja arendusnõukogu võib nõuda kohtu esimehelt

seletusi õigusemõistmise korrakohase toimimise kohta kohtus.

(3) Kohtuteenistujate üle teostab järelevalvet kohtu esimees.“;

43) paragrahv 46 tunnistatakse kehtetuks;

44) paragrahvi 49 lõike 1 teist lauset täiendatakse pärast tekstiosa „sätestatud ülesandeid“

tekstiosaga „, samuti osaleda rahvusvaheliste organisatsioonide töös ning tegeleda õigusloome

ja muu loomingulise tegevusega“;

45) paragrahvi 49 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) äriühingu juhatuse või nõukogu liige, välja arvatud kui tegu on tema enda või ühisvarasse

kuuluva ainuosaluse või enamusosalusega äriühinguga, ja see tegevus ei kahjusta

õigusemõistmist, ega välismaa äriühingu filiaali juhataja;“;

46) paragrahvi 53 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Avaliku konkursi esimese ja teise astme kohtu kohtuniku vaba koha täitmiseks kuulutab välja

kohtute haldus- ja arendusnõukogu.“;

8

47) paragrahvi 55 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „kohtute haldamise nõukoja“ tekstiosaga

„kohtute haldus- ja arendusnõukogu“;

48) paragrahvi 584 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohtuniku võib tema soovil ja kohtu esimehe nõusolekul tähtajaliselt üle viia

Kohtuhaldusteenistusse, juriidilisele tööle riigi ametiasutuses või avalik-õigusliku ülikooli

õigusteaduse õppejõuks. Kohtuniku võib nimetada riigi peaprokuröriks, õiguskantsleriks,

riigikontrolöriks või Kohtuhaldusteenistuse direktoriks“;

49) paragrahvi 76 lõikes 8 asendatakse tekstiosa „kooskõlastatult kohtute haldamise nõukojaga

valdkonna eest vastutav minister määrusega“ tekstiosaga „kohtute haldus- ja arendusnõukogu“;

50) paragrahvi 85 lõikes 3 ja § 1271 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „valdkonna eest

vastutav minister“ tekstiosaga „kohtute haldus- ja arendusnõukogu“;

51) paragrahvi 991 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohtunik vabastatakse ametist 68-aastaseks saamisel, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2

sätestatud korras ei tõsteta kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära.

(2) Riigikohtu üldkogu võib kohtute haldus- ja arendusnõukogu ning kohtuniku nõusolekul ja

kohtu esimehe ettepanekul tõsta õigusemõistmise korrakohase toimimise tagamise huvides

kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära kuni kahe aasta kaupa, kuid mitte rohkem kui kokku neli

aastat. Riigikohtu üldkogu otsus võetakse vastu salajasel hääletamisel.“;

52) paragrahvi 991 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

53) paragrahvi 991 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõstmise korral loetakse kohtunik ametist

vabastatuks tõstetud teenistusvanuse ülemmäära saabumisel.“;

54) paragrahvi 112 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

(1) Rahvakohtunikule makstava tasu suuruse ja maksmise korra kehtestab kohtute haldus- ja

arendusnõukogu.“;

55) paragrahvi 1141 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kohtunikuabide arvu kehtestab kohtute haldus- ja arendusnõukogu, kuulanud ära maakohtu

esimehe arvamuse.“;

56) paragrahvi 119 lõike 1 punktid 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

57) paragrahvi 1221 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohtunikuabi suhtes võib distsiplinaarmenetluse algatada kohtu esimees.“;

58) paragrahv 125 tunnistatakse kehtetuks;

9

59) paragrahvi 126 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

60) seadust täiendatakse §-dega 1303 ja 1304 järgmises sõnastuses:

„§ 1303. Kohtute haldus- ja arendusnõukogu moodustamine

(1) Käesoleva seaduse §-s 401 sätestatud kohtute haldus- ja arendusnõukogu alustab tööd 2025.

aasta 1. oktoobril.

(2) Enne 2025. aasta 1. oktoobrit kehtestab käesoleva seaduse § 401 lõikes 5 sätestatud kohtute

haldus- ja arendusnõukogu kohtunikest liikmete ja asendusliikmete valimise korra kohtute

haldamise nõukoda.

§ 1304. Kohtute haldus- ja arendusnõukogu pädevus

Enne 2026. aasta 1. jaanuarit täidab käesoleva seaduse § 41 lõike 1 punktides 1, 3–5, 6, 13 ja

14, lõikes 2 ja lõike 3 punktides 2–4 sätestatud kohtute haldamise nõukoja ülesandeid kohtute

haldus- ja arendusnõukogu.

61) seadust täiendatakse §-dega 1305 ja 1306 järgmises sõnastuses:

„1305. Kohtuhaldusteenistuse moodustamine

Käesoleva seaduse §-s 412 sätestatud Kohtuhaldusteenistus alustab tööd 2026. aasta

1. jaanuaril.

§ 1306. Kohtuhaldusteenistuse direktori nimetamine

Käesoleva seaduse § 412 lõike 4 alusel nimetatakse Kohtuhaldusteenistuse direktor ametisse

hiljemalt 2026. aasta 1. jaanuariks.

62) seadust täiendatakse §-dega 1316 ja 1317 järgmises sõnastuses:

„§ 1316. Kohtudirektori volituste lõppemine

Enne 2026. aasta 1. jaanuarit ametisse nimetatud kohtudirektorite volitused kehtivad kuni 2025.

aasta 31. detsembrini.

§ 1317. Kohtute haldamise nõukoja volituste lõppemine

Enne 2025. aasta 1. oktoobrit kehtinud kohtute haldamise nõukoja volitused kehtivad kuni

2025. aasta 30. septembrini.“.

§ 2. Avaliku teenistuse seaduse muutmine

Avaliku teenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

10

1) paragrahvi 6 lõikes 2 asendatakse sõna “kohus” sõnaga “kohtuasutus”;

2) paragrahvi 10 lõike 4 esimeses ja teises lauses asendatakse sõna “kohus” sõnaga

“kohtuasutus” vastavas käändes;

3) paragrahvi 11 lõike 6 teine ja kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontrolli, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikohtu ja

Kohtuhaldusteenistuse teenistuskohtade koosseisu kehtestab ja teenistuskohtade liigituse

teenistusgruppideks võib kehtestada vastava ametiasutuse juht. Esimese ja teise astme kohtute

teenistuskohtade koosseisude kehtestamise korra, teenistuskohtade klassifikaatori ja

teenistuskohtade liigitamise korra võib kehtestada kohtute haldus-ja arendusnõukogu.“;

4) paragrahvi 14 lõike 3 esimene ja teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontrolli, Õiguskantsleri Kantselei,

Riigikohtu ja Kohtuhaldusteenistuse ametnike haridusele, töökogemusele, teadmistele ja

oskustele esitatavad nõuded, mis on vajalikud teenistusülesannete täitmiseks, kehtestab vastava

ametiasutuse juht. Esimese ja teise astme kohtute kohtuteenistujate haridusele, töökogemusele,

teadmistele ja oskustele esitatavad nõuded, mis on vajalikud teenistusülesannete täitmiseks,

kehtestab kohtute haldus- ja arendusnõukogu.“;

5) paragrahvi 18 lõike 7 esimene ja teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontrolli, Õiguskantsleri

Kantselei, Riigikohtu ja Kohtuhaldusteenistuse ametnike värbamise ja valiku korra kehtestab

vastava ametiasutuse juht. Esimese ja teise astme kohtute kohtuteenistujate värbamise ja valiku

korra võib kehtestada kohtute haldus- ja arendusnõukogu.“;

6) paragrahvi 31 lõike 7 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Esimese ja teise astme kohtute kohtuteenistujate koolituse korra võib kehtestada kohtute

haldus- ja arendusnõukogu.“;

7) paragrahvi 63 lõike 2 teine ja kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontrolli, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikohtu ja

Kohtuhaldusteenistuse palgajuhendi kehtestab ametiasutuse juht. Esimese ja teise astme

kohtute kohtuteenistujate palgajuhendi kehtestab kohtute haldus- ja arendusnõukogu. Kohaliku

omavalitsuse üksuse ametiasutuse palgajuhendi kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse

volikogu.“.

§ 3. Halduskohtumenetluse seadustiku muutmine

Halduskohtumenetluse seadustiku § 17 lõike 3 esimeses lauses asendatakse tekstiosa

„Justiitsministeerium“ tekstiosaga „kohtute haldus- ja arendusnõukogu“.

§ 4. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine

11

Kaitseväeteenistuse seaduse § 39 lõike 1 punktis 7 asendatakse tekstiosa „kohtute haldamise

nõukoda“ tekstiosaga „kohtute haldus- ja arendusnõukogu“.

§ 5. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Kriminaalmenetluse seadustiku § 1562 lõiget 2 ja § 165 lõiget 6 täiendatakse pärast tekstiosa

„võib määrusega“ tekstiosaga „või kohtute haldus- ja arendusnõukogu maa-, haldus- ja

ringkonnakohtu kantselei kodukorraga“.

§ 6. Raamatupidamise seaduse muutmine

Raamatupidamise seaduse § 2 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Riigiraamatupidamiskohustuslaseks on iga ministeerium ja Riigikantselei oma valitsemis-

ja haldusala ulatuses ning põhiseaduslikud institutsioonid – Riigikogu, Vabariigi President

Riigikontroll, õiguskantsler ja Riigikohus ning esimese ja teise astme kohtute ning

Kohtuhaldusteenistuse esindajana Kohtuhaldusteenistus kohtute grupi ulatuses.“.

§ 7. Riigieelarve seaduse muutmine

Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 2 punktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) valitsusasutus ja valitsusasutuse hallatav riigiasutus (edaspidi riigiasutused);

2) Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsleri Kantselei,

Riigikohus ja kohtute grupp, kuhu kuuluvad esimese ja teise astme kohtud ja

Kohtuhaldusteenistus (edaspidi põhiseaduslikud institutsioonid) ning nende haldusala

asutused;“;

2) paragrahvi 26 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Riigieelarves liigendatakse vahendid eelarveklassifikaatori alusel administratiivselt

Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontrolli, Õiguskantsleri Kantselei,

Riigikohtu, ministeeriumide valitsemisalade ja kohtute grupi vahel.

(3) Administratiivne liigendus näitab, millised ministeeriumide valitsemisalad riigieelarve

vahendeid koguvad, toetusena saavad, vahendavad või kasutavad. Administratiivses

liigenduses võib tema kasutatavate vahendite osas märkida ka Vabariigi Valitsuse või kohtute

grupi.“;

3) paragrahvi 26 lõike 5¹ sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Riigieelarves liigendatakse põhiseaduslike institutsioonide kulud ja ministeeriumi

valitsemisala tulemusvaldkonna programmi tegevuse kulud täiendavalt riigiasutuste või

riigiasutuste gruppide kaupa, eristades:“;

4) paragrahvi 26 lõiget 5² täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kohtute grupi eelarvet asutuste kaupa ei liigendata.“;

12

5) paragrahvi 31 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Põhiseaduslikud institutsioonid ja nende haldusala asutused või asutuste grupi puhul

seaduses sätestatud organ liigendavad riigieelarves märgitud vahendid administratiivselt,

majandusliku sisu järgi või tegevuspõhiselt oma eelarves kooskõlas eelarveklassifikaatoriga.“;

6) paragrahvi 35 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 37 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

§ 8. Riigivaraseaduse muutmine

Riigivara seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„10) põhiseaduslikud institutsioonid – Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll,

õiguskantsler, Riigikohus ning esimese ja teise astme kohtute ning Kohtuhaldusteenistuse

esindajana Kohtuhaldusteenistus;“;

2) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„3) Kohtuhaldusteenistus.“.

§ 9. Riigivastutuse seaduse muutmine

Riigivastutuse seaduse § 17 lõike 1 teises lauses asendatakse tekstiosa „Justiitsministeeriumile“

tekstiosaga „kohtute haldus- ja arendusnõukogule“.

§ 10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3111 lõiget 8 täiendatakse pärast tekstiosa „võib määrusega“ tekstiosaga „või

kohtute haldus- ja arendusnõukogu maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorraga“;

2) paragrahvi 313 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kohtute haldus- ja arendusnõukogu võib maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei

kodukorraga kehtestada väljastusteate vormi.“;

3) paragrahvi 315 lõike 5 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Kohtute haldus- ja arendusnõukogu võib maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei

kodukorraga kehtestada kättetoimetamisteatise vormi.“;

4) paragrahvi 344 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

13

„(6) Kohtukutse ühtse vormi kehtestab kohtute haldus- ja arendusnõukogu maa-, haldus- ja

ringkonnakohtu kantselei kodukorraga.“;

5) paragrahvi 458 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kohtute haldus- ja arendusnõukogu võib elektroonilise jõustumismärke vormi, selle

väljastamise ja jõustumismärgete arvestuse kohta kehtestada maa-, haldus- ja ringkonnakohtu

kantselei kodukorraga täpsemaid nõudeid.“.

§ 11. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine

Vabariigi Valitsuse seaduse § 59 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „kohtute“ tekstiosaga

„info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste“.

§ 12. Väärteomenetluse seadustiku muutmine

Väärteomenetluse seadustiku § 41 lõiget 10 ja § 471 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „võib

määrusega“ tekstiosaga „või kohtute haldus- ja arendusnõukogu maa-, haldus- ja

ringkonnakohtu kantselei kodukorraga“.

§ 13. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 28, 33, 60 ja 62 jõustuvad 2025. aasta 1. juunil.

(3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 29, 31, 35, punktis 36 esitatud kohtute seaduse § 411 lõike 1

punktid 1–3, 10–12, 14 ja lõige 3, punktid 37, 47, 61 ning § 4 jõustuvad 2025. aasta 1. oktoobril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2025. a

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus 2025. a

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse (kohtuhaldusmudel) eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

22.07.2024 saadeti kooskõlastamisele kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu1, millega planeeriti muuta esimese ja teise astme kohtute

kohtuhaldusmudelit. Praegu tegelevad kohtuhaldusega esimeses ja teises kohtuastmes Justiits-

ja Digiministeerium, kohtute haldamise nõukoda (kooskõlastava ja nõuandva organina),

kohtute esimehed ja kohtudirektorid. Kohtute personali ja kohtunike ning kohtujuristide

koolituse valdkonnas tegeleb kohtuhaldusega ka Riigikohus. Kohtuhalduses osalejate rohkus ja

pädevuse killustatus ei loo soodsat pinnast tõhusaks halduseks, mille eesmärk on tuvastada

probleemid, leppida kokku lahendused ja viia need tulemuslikult ellu. Nende probleemide

lahendamiseks kavandati järgmised tähtsamad muudatused.

1. Kohtuhaldusülesanded antakse valdavas osas Justiitsmisteeriumilt üle kohtusüsteemile ehk

kohtuhaldus läheb täitevvõimult üle kohtuvõimule. Kehtiva seaduse kohaselt juhul täidab

kohtuhaldusülesandeid Justiits- ja Digiministeerium koostöös kohtute haldamise

nõukojaga.

2. Kohtute haldamise ja arendamise korraldamiseks kohtusüsteemis luuakse senise kohtute

haldamise nõukoja ümberkujundamise teel uus kohtute haldus- ja arendusnõukogu

(KHAN). Senisest nõuandvast ja kooskõlastavast organist saab kohtuhalduse strateegilise

tasandi otsustuskogu. KHAN on kohtuhalduse juhtimise kõrgeim organ, mis suunab kohtute

arendamist ja haldamist ning teeb kõige olulisemad kohtuhaldust puudutavad otsused.

Seeläbi suureneb oluliselt kohtunike otsustusõigus kohtute arendamise ja tugiteenuste

korraldamise üle.

3. Luuakse Kohtuhaldusteenistus (KHT), mis hakkab pakkuma kohtutele tugiteenuseid ja

KHAN-ile tuge kohtute arendamisel. KHT alla koondatakse senised Justiits- ja

Digiministeeriumi kohtuhaldusülesanded, kohtute tsentraliseeritud tugiteenused (näiteks

tõlketeenistus, arhiiviteenistus) ning kohtudirektori täidetavad ülesanded (näiteks finants-

ja varahaldus). Kohtuhalduse paindlikkuse tagamiseks hakkab haldusülesannete täpsemat

jaotust kohtute ja KHT vahel otsustama KHAN. KHT-d juhib viieks aastaks ametisse

nimetatud direktor, kelle üle teeb järelevalvet KHAN.

Muudatuste tõttu kavandati muuta avaliku teenistuse seadust, kus valdkonna eest vastutav

minister asendatakse kohtuhaldusülesannete ülemineku tõttu KHAN-iga. Riigieelarve seaduses

kavandati asendada kohtute haldamise nõukoda KHAN-iga, kuna kohtute haldamise nõukoja

volitused lõppevad. Kaitseväeteenistuse seaduses nähti ette kohtute haldamise nõukoja

asendamine KHAN-iga, kohtuniku ajateenistuseks vabastamise ettepaneku esitajaga.

Kohtute haldamise nõukoda toetas oma 20.09.2024 istungil ettepanekut lisaks kohtuhalduse

muutmisele eelkirjeldatud viisil käsitada esimese ja teise astme kohtuid põhiseadusliku

institutsioonina, muuhulgas riigieelarve koostamise protsessis. Eesti Vabariigi põhiseaduse

1Eelnõu on kättesaadav eelnõude infosüsteemis https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ef505412-9612-

4bd0-b430-df13ccd74a5c.

2

kohaselt ei saa kohtusüsteem olemuslikult kuuluda mitte ühegi ministri valitsemisalasse.

Õigusemõistmine on iga riigi põhifunktsioon ja selle toimimine ei saa sõltuda konkreetse

ministri või erakonna poliitilistest eelistustest ega hetkevajadustest. Õigusemõistmise

usaldusväärsuse ja kohtuvõimu autonoomsuse tagamiseks on vaja senist kohtute haldusmudelit

muuta ning käsitada esimese ja teise astme kohtuid õigusaktides põhiseadusliku

institutsioonina. nagu on ette näinud põhiseadus. Samal istungil kinnitas kohtute haldamise

nõukoda kohtute uue arengukava aastateks 2024–20302. Selleks, et kohus, selle kolm astet ja

kolm haru oleksid vastutustundlikult juhitud terviklik nüüdisaegne organisatsioon, mis täidab

oma ülesandeid efektiivselt ja kvaliteetselt, on arengukava järgi vaja, et riigieelarve koostamise

protsessis käsitatakse esimese ja teise astme kohtuid ühiselt põhiseaduslikku institutsioonina.

Justiitsministeerium esitas 10.10.2024 Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisele

memorandumi, mis käsitles lisaks kohtuhaldusmudeli muutmisele ka vajadust käsitada kohtute

sõltumatuse tagamiseks esimese ja teise astme kohtuid terves õigusruumis analoogselt

Riigikohtu kui põhiseadusliku institutsiooniga.

Vabariigi Valitsuse 10.10.2024 kabinetiotsuse kohaselt tuleb selle alusel muuta

Justiitsministeeriumi 22.07.2024 kooskõlastusringile esitatud ja kooskõlastatud kohtute

seaduse muutmise seaduse (kohtuhaldusmudel) eelnõu ning esitada see uuesti

kooskõlastamiseks. 23.12.2024 esitati eelnõu uuesti kooskõlastamisele. Kõnealuses eelnõus on

tehtud võrreldes 22.07.2024 kooskõlastamisele esitatud eelnõuga järgmised olulisemad

muudatused.

1. KHAN-i koosseis. Algse eelnõu kohaselt kuulus KHAN-i lisaks kohtunikest liikmetele kaks

Riigikogu liiget, Advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat, riigi peaprokurör või tema

poolt nimetatud riigiprokurör ja õiguskantsler või tema poolt nimetatud esindaja. Käesoleva

eelnõu kohaselt kuuluvad KHAN-i Riigikohtu esimees, kaks ringkonnakohtu kohtunikku, kolm

esimese astme kohtunikku, kaks Riigikogu liiget, Advokatuuri juhatuse nimetatud

vandeadvokaat, õiguskantsler või tema poolt nimetatud esindaja ning justiis- ja digiminister või

tema nimetatud esindaja. Kohtute esimehed võivad nõukogu töös osaleda sõnaõigusega.

2. Kohtute tööpiirkonna määramine on edaspidi valdkonna eest vastutava ministri asemel

KHAN-i pädevuses. Tegemist on kohtuorganisatsiooni ja selle territoriaalset struktuuri

puudutava otsusega, mis sõltub ka eelarvest. Kohtute käsitamisel põhiseadusliku

institutsioonina vastutab selle eest edaspidi KHAN.

2. Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike arvu ning jagunemise kohtute vahel, maakohtu

rahvakohtunike arvu ja tasu määramise tingimused ning kohtunikuabide arvu kehtestab

edaspidi valdkonna eest vastutava ministri asemel KHAN. Tegemist on samuti

kohtuorganisatsiooni puudutavate otsustega, mis sõltub eelarvest ning kohtute käsitamisel

põhiseadusliku institutsioonina vastutab selle eest edaspidi KHAN.

3. Esimese ja teise astme kohtute käsitamiseks põhiseadusliku institutsioonina korrigeeritakse

asjassepuudutavaid sätteid, muuhulgas registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste

riiklikus registris (RKOARR) KHT. Vastutus esimese ja teise astme kohtute eelarvevahendite

eest läheb Justiits- ja Digiministeeriumilt üle kohtusüsteemile, mis kaitseb iseseisvalt oma

2 Kohtu arengukava 2024-2030. Kättesaadav: https://www.kohus.ee/dokumendid-ja-vormid/esimese-ja-teise-

astme-kohtute-arengukava (13.12.2024).

3

eelarvet Riigikogu rahanduskomisjonis. Muudatuse tulemusel korrigeeritakse ka riigieelarve

seadust, Vabariigi Valitsuse seadust ja avaliku teenistuse seadust.

4. Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorra ning kohtu kinnistusosakonna ja

registriosakonna kodukorra kehtestab edaspidi valdkonna eest vastutava ministri asemel

KHAN, mistõttu muudetakse kriminaalkohtumenetluse seadustikku, tsiviilkohtumenetluse

seadustikku ja väärteomenetluse seadustikku. Taotlus kohtu tekitatud kahju hüvitamiseks

esitatakse edaspidi Justiits- ja Digiministeeriumi asemel KHAN-ile, seetõttu muudetakse

riigivastutuse seadust ja halduskohtumenetluse seadustikku.

Lisaks täiendatakse eelnõu, et lihtsutada kohtuniku osalise töökoormusega töötamise taotlemist

ja kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõstmist, kuna praegu kehtiv kord on liialt keerukas ja

aeganõudev. Muudatuse eesmärk on vähendada ülereguleerimist ja kohtu halduskoormust

kohtuniku taotluse läbivaatamisel ning suurendada kohtunikuameti atraktiivsust võimalike uute

kohtunikukandidaatide seas. Muudatus toetab haldusmudeli muutmise eesmärki vähendada

bürokraatiat ja ajakulu. Samuti täpsustatakse eelnõuga kohtuniku ametipiiranguid ja väljaspool

kohtunikuametit töötamise tingimusi. Nimetatud muudatustele eelnes väljatöötamiskavatsus3

ja eelnõu4 ning neid arutati kohtute haldamise nõukoja 5. ja 6.oktoobri ning 8.detsembri 2023.

aasta istungitel, samuti kohtute esimeeste ja Eesti Kohtunike Ühinguga.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi justiitshalduspoliitika

asekantsler Mari-Liis Mikli (5861 8982, [email protected]) ning kohtute talituse

nõunikud Marilin Reintamm (680 3116, [email protected]) ja Mari Kirs (5429

0114, [email protected]). Eelnõu aluseks on olulises osas 22.07.2024 kooskõlastamisele

saadetud kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu, mille töötas välja töörühm koosseisus Riigikohtu kohtunik Heiki Loot, Tartu

Ringkonnakohtu direktor Tiina Ereb, Justiits- ja Digiministeeriumi justiitshalduspoliitika

asekantsler Mari-Liis Mikli, Viru Maakohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo, Tartu Maakohtu

kohtunik Rutt Teeveer ning Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Villem Lapimaa.

Keeletoimetuse tegi Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili

Sandre ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõukohase seadusega muudetakse järgmiste seaduste järgmisi redaktsioone:

1) kohtute seadus (KS), RT I, 04.01.2024, 4;

2) avaliku teenistuse seadus (ATS), RT I, 27.09.2024, 3;

3) halduskohtumenetluse seadustik (HKMS), RT I, 06.07.2023, 30;

4) kaitseväeteenistuse seadus (KVTS), RT I, 27.09.2024, 6;

5) kriminaalmenetluse seadustik (KrMS), RT 12.12.2024, 7;

6) raamatupidamise seadus (RPS), RT RT I, 07.01.2025, 12;

7) riigieelarve seadus (RES), RT I, 28.11.2024, 4;

3 Kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus. Kättesaadav eelnõude infosüsteemis:

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9f8d74b9-62f3-4611-91ed-50e4f557a629 (14.12.2024). 4 Kohtute seaduse muutmise seadus. Kättesaadav eelnõude infosüsteemist:

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2f49c291-d4d1-4bca-a636-8168c8a8bf35 (22.07.2024)

4

8) riigivaraseadus (RVS), RT I, 30.12.2024, 16;

9) riigivastutuse seadus (RVastS), RT I, 11.03.2023, 86;

10) tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS), RT I, 22.03.2024,8;

11) Vabariigi Valitsuse seadus (VVS), RT I, 30.12.2024, 4;

12) väärteomenetluse seadustik (VTMS), RT I, 29.06.2024,8.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammi 2023–2027 punkt 11.2 nägi ette järgmise ülesande: analüüs ja ettepanekud

kohtureformi elluviimiseks. Vabariigi Valituse tegevusprogrammi 2024–2027 projekt nägi ette

järgmised ülesanded: esimese ja teise astme kohtute haldusmudeli muutmine ning kohtute

käsitamine põhiseadusliku institutsioonina. Vastav ülesanne on planeeritud lisada ka uude

tegevusprogrammi.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik koosseisu häälteenamus, sest

muudetakse kohtukorralduse seadust (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 104 lg 2 p 14).

2. Seaduse eesmärk

Esiteks on seaduse oluline eesmärk suurendada kohtute vastutust ja otsustusõigust kohtute

arendamisel ja haldamisel. Eesmärk märgib ühelt poolt Justiits- ja Digiministeeriumi rolli

muutumist – fookuse ümbertõstmist kohtuhalduse juhtimiselt õiguspoliitika kujundamisele –

ning vastab teiselt poolt kohtute valmisolekule võtta rohkem vastutust kohtute haldamise ja

arendamise eest5.

Teiseks on seaduse eesmärk suurendada kohtuvõimu autonoomsust täitevvõimust. Kuigi

29.07.2002 jõustunud kohtute seaduse ettevalmistamisel oli üheks oluliseks eesmärgiks kaasata

kohtud kohtusüsteemi haldamisse ning suurendada kohtunike ja kohtuvõimu sõltumatust,

milleks loodi kohtute haldamise nõukoda kui kooskõlastav organ oluliste kohtuhaldust

puudutavate küsimuste otsustamisel, oli tegemist siiski pooliku lahendusega. Õigusemõistmise

toimimise korrakohasus6 on tõhusalt võimalik tagada üksnes juhul, kui kogu kohtusüsteem

toimib ja seda arendatakse edasi ühtsete põhimõtete ning ühtse korra alusel ning arvestades

kohast rollijaotust. Sellisel juhul on süsteemisisesed kitsaskohad paremini tuvastatavad ja

kõrvaldatavad.

Kolmandaks on seaduse eesmärk vähendada vastutuse hajumist kohtute haldamisel ning

laiendada kohtuteülest vaadet kohtute arendamisele ja haldamisele. Praegu on kohtuhaldus

killustunud mitme osapoole vahel, mis tähendab, et killustunud on ka vastutus nende ülesannete

täitmise eest. Samuti ei taga ülesannete killustatus piisavalt kohtuteülest vaadet kohtute

arendamisel ja haldamisel, st praegu puudub üks otsustusvõimeline keskne institutsioon, millel

on terviklik tulevikuvaade kogu kohtusüsteemist lähtudes. Täitevvõimu ning esimese ja teise

astme kohtute omavahelise pädevuse jaotust ja ka haldusülesannete killustumist

iseloomustavad tabelid 1–4. Muudatuse tulemusel muutub kohtute senine haldamine

efektiivsemaks ja toetab bürokraatia vähendamist, mis on arvestades kohtutele seatud

kärpeülesandeid vältimatult vajalik.

5 Kohtute aastaraamat. 2023. 15 aastat hiljem: uus katse muuta kohtuhaldust. Heiki Loot, Mait Laaring.

https://aastaraamat.riigikohus.ee/15-aastat-hiljem-uus-katse-muuta-kohtuhaldust/. 6 Vt ka ajakirjas Õiguskeel (2009/4) avaldatud Virgo Saarmetsa artikkel „Mis on korrakohane õigusemõistmine

ja kuidas seda tagada?“.

5

Tabel 1. Kohtute seaduse alusel justiits- ja digiministri pädevusse kuuluvad ülesanded

Tabel 2. Kohtute seaduse alusel kohtu esimehe pädevusse kuuluvad ülesanded

Tabel 3. Kohtute seaduse alusel kohtudirektori pädevusse kuuluvad ülesanded

6

Tabel 4. Kohtute seaduse alusel kohtute haldamise nõukoja pädevusse kuuluvad ülesanded

Seaduse neljas eesmärk on tagada ühtne ja ühtlase kvaliteediga kohtuhaldusteenus kõigile

kohtutele. See tähendab, et tugiteenuste kättesaadavus ja tase peab olema kohtute jaoks

ühetaoliselt kvaliteetne. Viimastel aastatel on tugiteenuste ühtlustamisega küll juba tegeletud,

kuid selline ühtlustamine peab jätkuma ja toimima kõigi tugiteenuste puhul.

Viiendaks on seaduse eesmärk lahendada kohtu kui põhiseadusliku institutsiooni sõltumatuse

küsimus. Kuigi esimese ja teise astme kohtud on Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt

analoogselt Riigikohtuga põhiseaduslik institutsioon, ei käsitata neid praegu sellena teistes

õigusaktides, s.o kohtute seaduses, riigieelarve seaduses, riigivaraseaduses ja Vabariigi

Valitsuse seaduses.

Esimese ja teise astme kohtute andmine toonase Justiitsministeeriumi hallatavateks otsustati

Vabariigi Valitsuse seadusega 1995. aastal. Samal ajal jäi Riigikohus jätkuvalt isehaldavaks.

Otsuse tegemisel tugineti eelkõige sellele, et sama haldusmudel oli kasutusel Eestis ka enne

1940. aastat, kui eksisteeris kohtuministeerium. 2000. aastal kohtute seaduse eelnõule 607 SE

I lisatud tolleaegse Riigikohtu esimehe Uno Lõhmuse eriarvamuse kohaselt tulenes see

põhiseaduse ekslikust tõlgendamisest. Et 2000. aasta kohtute seaduse väljatöötamise käigus

seda küsimust eraldi ei käsitletud, jäi selline säte siiski seadusesse ekslikult alles. Arvestades

senise süsteemi ebaefektiivsust ja selle suhtes aastaid esitatud kriitikat, on põhjendamatu senise

praktika jätkamine. Põhiseadus käsitab kohut ühtse tervikliku kehana, mille ülesanne on õigust

mõista. Põhiseaduse kohaselt on sõltumatu institutsioon kogu kohus: maakohtud, halduskohtud,

ringkonnakohtud ja Riigikohus. Ehk kohtusüsteem on üks põhiseaduslik tervik, mida tuleb

finantseerida ülesannete, mitte haldusala põhjal. Vaatamata sellele käsitatakse õigusaktides

põhiseadusliku institutsioonina jätkuvalt vaid Riigikohut ning maa-, haldus- ja

ringkonnakohtud on osa riigiasutusest. Selline vahetegemine ei ole põhjendatud ning eriti suurt

mõju avaldab see riigi eelarvestrateegia kujunemise protsessis. Kohtute sõltumatuse tagamiseks

on oluline, et ka esimese ja teise astme kohtuid käsitletakse riigieelarve seaduses ja riigieelarve

koostamise protsessis analoogselt Riigikohtuga põhiseadusliku institutsioonina, nagu näeb ja

on alati ette näinud põhiseadus. Seega peavad ka esimese ja teise astme kohtud saama oma

eelarvet ise koostada ja kujundada ning kaitsta Riigikogus iseseisvalt, ilma täitevvõimu

sekkumiseta. Vähem tähtis ei ole ka see, et otsustuspädevus oma eelarve kujundamise ja

kaitsmise üle annab kohtutele võimaluse tööprotsesse optimeerida ja tõhustada, mis toob

menetlusosalistele kaasa kiirema kohtumenetluse. Seega tuleb esimese ja teise astme kohtuid

käsitada Riigikohtu kõrval eraldiseisva põhiseaduslike institutsioonina. Varem on selgitatud, et

7

Riigikohus on konstitutsioonikohus, mis lahendab tekkinud vaidlusi lõplikult, st igasugust

võimalikku huvide konflikti tuleb ennetada. See toetab ka juba Eesti taasiseseisvumisel leitud

lahendust, et Riigikohus peab olema isehaldav. Analoogselt hoitakse ka teistes lähiriikides

kõrgeima kohtute haldus- ja juhtimismudelit eraldiseisvana alama astme kohtutest.

Eesmärgi täitmiseks on esiteks vaja muuta kohtuhalduse senist korraldust ning anda Justiits- ja

Digiministeeriumilt kohtuhaldust puudutavad pädevused üle kohtusüsteemile. Teiseks tuleb

luua kohtusüsteemi sees organid, mis täidavad kohtuhaldusülesandeid, st luua õigusemõistmise

toimimiseks vajalikud organisatsioonilised tingimused. Seejuures on kohtuhaldusmudeli

ümbervaatamise vajadus pikaajaline. Kohtuhalduse eraldamise täitevvõimust nägi ette juba

2009. aasta kohtute seaduse eelnõu 649 SE7, mille oluline plaanitud muudatus oligi

Justiitsministeeriumilt esimese ja teise astme kohtute haldamise ülesande ülevõtmine ja kõigi

kohtuastmete haldamise ülesannete jagamine loodavate kohtute nõukogu ja

Kohtuhalduskeskuse vahel. Kavandatud muudatusi ei rakendatud, kuna eelnõu kritiseeriti

Riigikohtu esimehele antava liigse võimu ja täitevvõimule omaste subordinatsiooniliste suhete

kehtestamise tõttu. Eelnõu väljatöötamisel on muuhulgas arvestatud eelnõu 649 SE kohta

esitatud kriitikat ja leitud optimaalseim lahendus.

Kolmandaks tuleb viia õigusaktid vastavusse põhiseadusega, st käsitada esimese ja teise astme

kohtuid põhiseadusliku institutsioonina, milleks on vaja luua eraldi kohtuasutusena

Kohtuhaldusteenistus.

Oluliseks toeks eelnõu väljatöötamisel on olnud Soome kogemus kohtuhalduse reformimisel

2020. aastal, arvestades seejuures Eesti kohtusüsteemi eripära ning eelnõu väljatöötamise

käigus tehtud ettepanekuid. Soome kohtuhaldusreformiga anti suur osa kohtuhaldusülesandeid

Justiitsministeeriumilt üle kohtute ametile (Tuomioistuinvirasto). Samamoodi on planeeritud

eelnõus. Reformi üks peamisi eesmärke oli suurendada kohtute ja kohtunike vastutust

kohtusüsteemi tulemuste eest. Soome kohtute ameti ülesanne on tagada kohtute tööks vajalikud

tingimused ning arendada, planeerida ja toetada kohtute tööd. Kuigi Soome kohtute amet on

iseseisev riigiasutus Justiitsministeeriumi haldusalas, on selle ülesanded paljuski samad, nagu

on kavandatud eelnõus KHAN-il ja KHT-l. Nii näiteks teeb amet ministeeriumile ettepanekud

kohtute eelarve kohta ja otsustab eelarve jaotuse kohtute vahel. Samuti vastutab amet kohtute

tööruumide, infosüsteemide, kohtunike ja kohtutöötajate koolituse, koosseisude ja

teenistussuhete, kommunikatsiooni ja kohtute arendusprojektide eest. Samuti toetab kohtunike

valikukomisjoni ja koolitusnõukogu tööd. Kohtute ameti kõrgeim otsustusorgan on

kaheksaliikmeline nõukogu, mille nimetab viieks aastaks ametisse valitsus. Nõukokku

kuuluvad kuus kohtunikku eri kohtuastmetest ja -harudest, üks kohtuteenistujate esindaja ja üks

avaliku halduse juhtimise ekspert. Nõukogu määrab kindlaks kohtute ameti peamised

eesmärgid, strateegia ja juhtimispõhimõtted ning otsustab Justiitsministeeriumile esitatavad

kohtute ja kohtute ameti eelarveettepanekud, eelarve kohtutevahelise jaotuse, kohtunike (v.a

kõrgeimate kohtute kohtunike) ametikohtade loomise, kaotamise ja ümberpaigutamise ning

muud ameti tegevuse seisukohast olulised küsimused. Soome kohtute ameti igapäevane

7 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b05e68b5-7f81-a11a-485a-85fdff01f55c/kohtute-seadus.

8

juhtimine on peadirektori ülesanne, direktori nimetab viieks aastaks ametisse nõukogu. Kohtute

ametis on kolm osakonda ja selles töötab umbes 60 inimest.8

Täiendatud seaduseelnõu aluseks on kohtuhaldusmudeli muutmist käsitlev

väljatöötamiskavatsus9 (edaspidi VTK) ja eelnõu10, millele andis põhimõttelise toetuse kohtute

haldamise nõukoda oma 24. mai 2024. aasta istungil nr 129. Kohtute haldamise nõukoda toetas

oma 130. istungil 20.09.2024 ettepanekut lisaks kohtuhalduse muutmisele käsitada esimese ja

teise astme kohtuid põhiseadusliku institutsioonina, sealhulgas riigieelarve koostamise

protsessis. Vabariigi Valitsuse 10.10.2024 kabinetiotsuse kohaselt tuleb selle alusel muuta

Justiitsministeeriumi 22.07.2024 kooskõlastusringile esitatud ja kooskõlastatud eelnõu ja

esitada see uuesti kooskõlastamisele. Lisaks on eelnõu täiendatud, et lihtsustada kohtuniku

osalise töökoormusega töötamise taotlemist ja kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõstmist

ning täpsustada kohtunikuametiga seonduvaid ametipiiranguid, mille aluseks on

väljatöötamiskavatsus11 ja eelnõu ning mille kohta laekunud tagasisidet on arvestatud kehtiva

korra täpsustamisel.

Eelnõu on üheks osaks kohtureformist, mille eesmärk on kujundada kohtutest kaasaaegne

organisatsioon, mis keskendub kiirele, kvaliteetsele ja kõikjalt Eestist kättesaadavale

õigusemõistmisele. Austades menetlusosaliste põhiõigusi kujundatakse kohtusüsteem

tehnoloogiliselt edumeelseks ja inimesele lihtsalt mõistetavaks ning suurendame kohtusüsteemi

läbipaistvust. Kokkuvõttes muudetakse kohtusüsteemi tervikuna senisest efektiivsemaks nii

kohtute kui ühiskonna jaoks. Lisaks kohtuhaldusmudeli muutmisele kuulub kohtureformi

paketti veel kolm suuremat alamprojekti. Kohtumenetluse tõhustamise alamprojekti raames

muudatakse menetlusseadustikke. Tänaseks on kohtute töökoormus pidevalt kasvanud, mis

seab uued väljakutsed kiire ja tõhusa õigusemõistmise tagamiseks. Paraku ei paku

menetlusseadustikud piisavat paindlikkust, et tagada kohtuasjade kiire ja efektiivne

lahendamine. Kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus

(kohtumenetluse optimeerimine ja kohtulahendite avalikkus) on läbinud Riigikogu I lugemise

12.02.2025. Halduskohtumenetluse seadustiku ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku eelnõud on

plaanis esitada Vabariigi Valitsusele 2025. a aprillis. Kolmanda kohtureformi alamprojektina

on ettevalmistamisel kohtute struktuuri tõhustamise muudatused, mille oluline eesmärk on leida

alternatiive kohtute töökoormuse efektiivsemaks jagamiseks. Muudatuse raames kaalutakse

muuhulgas kohtute ühendamist, asenduskohtunike institutsiooni loomist ja rahvakohtunike

insitutsiooni kaotamist. Vastav väljatöötamiskavatus planeeritakse esitada avalikkusele

kooskõlastamisele 2025. a aprillis. Neljandaks alamprojektiks on kohtumenetluse

digiteerimine, mille eesmärgiks on tehnoloogiliste lahenduste efektiivsem kasutuselevõtt,

muuhulgas näiteks võimaluse loomine abielu lahutamise toimingu täisdigitaalseks muutmiseks

(koostöös Siseministeeriumiga), tehisarul põhinevate tööriistade loomine

8 Kohtute aastaraamat. 2023. 15 aastat hiljem: uus katse muuta kohtuhaldust. Heiki Loot, Mait Laaring.

https://aastaraamat.riigikohus.ee/15-aastat-hiljem-uus-katse-muuta-kohtuhaldust/. 9 Väljatöötamiskavatsus on kättesaadav eelnõude infosüsteemis

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/deddcb65-b8ba-472d-aaa4-b9b2cba868b5. 10Eelnõu on kättesaadav eelnõude infosüsteemis https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ef505412-9612-

4bd0-b430-df13ccd74a5c. 11 Väljatöötamise kavatsus on kättesaadav eelnõude infosüsteemis:

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9f8d74b9-62f3-4611-91ed-50e4f557a629.

Väljatöötamiskavatsusele esitatud arvamustega on võimalik tutvuda Justiits- ja Digiministeeriumi avalikus

dokumendiregistris https://adr.rik.ee/jm/dokument/14833457.

9

tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete kontrollimiseks, samuti õigusabi juturoboti

loomine õigusabi saamise võimaluste laiendamiseks.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Kohtute seaduse muutmine

Eelnõu §-ga 1 muudetakse kohtute seadust.

Eelnõu § 1 punkt 1. KS-i § 7 lõige 1. Muudatusega lisatakse kohtuasutuste hulka ka

Kohtuhaldusteenistus. KHT on kohtusüsteemi koos kohtutega põhiseadusliku institutsioonina

kuuluv iseseisva eelarvega ametiasutus, mille eesmärk on kohtutele õigusemõistmiseks vajalike

tingimuse loomine ja kohtute ning kohtute haldus- ja arendusnõukogu teenindamine. Vastavalt

muudetakse ka avaliku teenistuse seadust, mille kohaselt on muudatuse tulemusel nii kohtud

kui KHT ametiasutusteks, mis registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus

registris selle registri põhimääruses sätestatud korras.

Eelnõu § 1 punkt 2. KS-i § 9 lõige 3. KS-i § 9 lõike 3 muudatuse kohaselt kehtestab edaspidi

maakohtu kohtumajade täpsed asukohad valdkonna eest vastutava ministri asemel KHAN.

Arvestades kohtuhalduse üleminekut Justiits- ja Digiministeeriumilt kohtutele ning esimese ja

teise astme kohtute käsitamist põhiseadusliku institutsioonina, ei ole kohtumajade asukohtade

määramine ministri poolt põhjendatud. Seejuures, kuna KHAN-i liikmete seas on ka

seadusandliku võimu esindaja, on tagatud, et kohtumajade asukohtade määramisel võetakse

aluseks ka laiem riigiülene vaade. Muudatuse alusel tunnistatakse kehtetuks justiitsministri

27.10.2005 määrus nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade ning ringkonnakohtute

asukohad“.

Eelnõu § 1 punkt 3. KS-i § 9 lõige 4. KS-i § 9 lõige 4 reguleerib maakohtu struktuuri ja

kohtuteenistujate koosseisu kinnitamise õigust. Kehtivas seaduses eristatakse struktuuri ja

koosseisu kinnitamise õigust sõltuvalt sellest, kas tegemist on õigusemõistmisega seotud

struktuuri ja koosseisuga või mitte. Üldjuhul kinnitab struktuuri ja koosseisu kohtu direktor,

välja arvatud õigusemõistmise funktsiooni korral, mil struktuuri ja koosseisu kinnitab kohtu

esimees. Kuivõrd eelnõu kohaselt kaotatakse kohtudirektorite ametikohad ja kohtuhaldust

korraldab kohtute üleselt KHT ning esimehe ülesandeks jääb konkreetse kohtuasutuse

juhtimine, kinnitab maakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu edaspidi kohtu esimees.

Eelnõu § 1 punkt 4. KS-i § 10 lõige 1. KS-i § 10 lõike 1 kohaselt määrab maakohtu

tööpiirkonna valdkonna eest vastutav minister. Muudatuse tulemusel kehtestab maakohtu

tööpiirkonna KHAN. Arvestades kohtuhalduse üleminekut Justiits- ja Digiministeeriumilt

kohtutele ning esimese ja teise astme kohtute käsitamist põhiseadusliku institutsioonina, ei ole

tööpiirkonna määramine ministri poolt edaspidi põhjendatud ning strateegilise otsustusorganina

peab sellekohane pädevus olema KHAN-il. Seejuures, kuna KHAN-i liikmete seas on ka

seadusandliku võimu esindaja, on tagatud, et tööpiirkondade määramisel võetakse aluseks ka

laiem riigiülene vaade.

Eelnõu § 1 punkt 5. KS-i § 11. KS-i § 11 reguleerib maakohtu kohtunike arvu. Kehtiva seaduse

kohaselt määrab maakohtute kohtunike arvu ja jagunemise kohtumajade vahel valdkonna eest

vastutav minister, kuulanud ära maakohtu esimehe ja selle ringkonnakohtu esimehe arvamuse,

kelle tööpiirkonda kohus kuulub. Muudatuse tulemusel sätestatakse paragrahvis, et maakohtu

kohtunike arvu kehtestab KHAN, kuulanud ära maakohtu esimehe ja selle ringkonnakohtu

esimese arvamuse, kelle tööpiirkonda kohus kuulub. Selline lahendus toetab tasakaalu

10

kohtunike sõltumatuse tagamise ja kohtunike ametikohtadega kaasnevate kulude kontrolli

vahel. Tegemist on eelkõige töökorraldusliku küsimusega, mille peaks ministri asemel kindlaks

määrama KHAN.

Kohtunike jagunemise kohtumajade vahel otsustab edaspidi ministri asemel kohtu esimees,

arvestades, et kohtu esimehel on juba praegu KS-i § 9 lõike 4 alusel õigus kinnitada maakohtu

struktuur ja kohtuteenistujate koosseis. Kohtunike kohtumajadesse jagunemise otsustusõiguse

andmine esimehele on põhjendatud, kuna tegemist on kohtu koosseisu küsimusega ning

esimehel kui kohtu juhil on parim teadmine, millisesse kohtumajja kohtunikku vaja on.

Seejuures, kohtuniku konkursi kuulutab edaspidi välja KHAN koostöös kohtu esimehega, st

kuigi KHAN on pädev konkurssi välja kuulutama (varasema valdkonna eest vastutava ministri

asemel), on väljakuulutamise eelduseks kohtu esimehe sisend.

Selline lahendus tagab, et kohtunike koguarvu muudetakse läbimõeldult ja arvestades laiemalt

õigusemõistmisele juurdepääsu vajadusega, kuid samas tagades piisava paindlikkuse

kohtusüsteemis töö korraldamiseks kohtunike jaotamise kaudu kohtute ja kohtumajade vahel.

Muudatuse alusel tunnistatakse kehtetuks justiitsministri 27.10.2005 määrus nr 47 „Maa-,

haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike ja kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade

vahel“.

Eelnõu § 1 punkt 6. KS-i § 12 lõige 1. KS-i § 12 lõike 1 kohaselt nimetatakse maakohtu

esimees esimese ja teise astme kohtunike seast seitsmeks aastaks. Kohtu esimehe nimetab

valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära selle kohtu üldkogu arvamuse, mille esimeheks

kohtunik nimetatakse. Muudatuse tulemusel nimetab edaspidi esimehe valdkonna eest

vastutava ministri asemel ametisse KHAN. Arvestades KHAN-i rolli kohtute haldamisel ja

arendamisel, on põhjendatud, et just KHAN-il on õigus teha lõplik otsus, kes on sobivaim

esimees. Ka kehtiva seaduse kohaselt on esimehe valikul vaja kohtute haldamise nõukoja

nõusolekut (KS § 41 lõige 1 punkt 5), st ka juba praegu on antud kohtusüsteemile oluline roll

esimehe valikul. Muudatuse tulemusel see roll põhjendatult veelgi tugevneb.

Samuti sätestatakse, et maakohtu esimehe konkursiks moodustab KHAN konkursikomisjoni.

Ka praegu moodustatakse esimehe konkursi korraldamiseks komisjon, mistõttu on tegemist

senise praktika õigusliku fikseerimisega. Muudatuse kohaselt kehtestab esimehele esitatavad

täpsemad nõuded ja konkursi korraldamise korra KHAN. Seega määrab KHAN kindlaks,

millised on esimehele esitatavad nõuded töökogemuse (näiteks varasem juhtimiskogemus) või

isiksuseomaduste kohta. Seejuures on KHAN-il võimalik valikukriteeriumite kujundamisel

lähtuda ka juba väljatöötatud kompetentsimudelitest, näiteks Riigikantseleis väljatöötatud

avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudelist12. Samuti on KHAN-i reguleerida see,

kuidas konkurss on üles ehitatud, näiteks kandidaatide läbitavad voorud ning

konkursikomisjoni kohustus esitada KHAN-ile otsustamiseks valiku kandidaatidest, keda

tutvustatakse ka üldkogule arvamuse andmiseks. Seega tuleb KHAN-il kujundada kogu

esimehe valikuprotsess. Protsessi paindlikkuse tagamiseks ei ole põhjendatud ega vajalik selle

täpsem reguleerimine seaduse tasandil. Sama muudatus kehtib ka haldus-ja ringkonnakohtu

esimeeste valikul (KS-i § 20 lõige 1 ja § 24 lõige 1).

12 Riigikantselei. Avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudel. https://www.riigikantselei.ee/et/tippjuhtide-

kompetentsimudel.

11

Eelnõu § 1 punkt 7. KS-i § 12 lõige 2. KS-i § 12 lõike 2 esimese lause kohaselt esindab ja

juhib maakohtu esimees kohtuasutust oma pädevuse piires. Lause sõnastust muudetakse

selliselt, et jäetakse ära tekstiosa „oma pädevuse“ piires. Tegemist on ebavajaliku täiendusega:

kui seni jagunes kohtuasutuse juhtimine kohtu esimehe ja kohtudirektori vahel, siis muudatuse

jõustumisel lõpevad ka kohtudirektori sellised volitused. Seega esimehele sätestatakse ühene

õigus esindada ja juhtida kohtuasutust. Esimehe konkreetsed ülesanded on seaduses juba eraldi

reguleeritud.

Eelnõu § 1 punkt 8. KS-i § 12 lõike 3 punkt 11. KS-i § 12 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11,

millega lisatakse maakohtu esimehe ülesannete hulka korraldada kohtuasutuse haldamist

koostöös KHT-ga ulatuses, mis ei ole KHT pädevuses. Kuivõrd KHT on kohtuid teenindav

kohtuasutus põhiseadusliku institutisioonina, st täidab oma ülesandeid kohtute vajadustest

lähtudes ja koostöös esimeestega, on põhjendatud see ülesanne sätestada ka esimehe ülesannete

hulgas. Pärast kohtudirektori volituste lõppemist vastutab kohtu esimees oma kohtuasutuse

haldamise eest täielikult. KHAN võib tema vastutuse ulatust vähendada, andes osa

kohtuhalduse ülesandeid üle KHT-le. Samas võib KHAN jätta vastutuse teatud ülesannete

täitmise eest küll kohtu esimehele, kuid selleks vajaliku ressursi (näiteks tööjõu) koondada

KHT-sse. Sellisel juhul peab kohtu esimees täitma ülesannet KHT-ga koostöös, st kohtu

esimehel oleva ülesande täitmisel vajamineva ressursi tagab KHT. Seega seisneb esimehe

vastutus ühelt poolt kohtuasutuse kui süsteemi ühe osa haldamises, kuid teisalt peab toimuma

koostöös KHT-ga ja teiste kohtute esimeestega ehk arvestades kogu kohtusüsteemi huve. Vaid

sellisel juhul on võimalik tagada kohtusüsteemi kui terviku tõhus eesmärgipärane toimimine.

Eelnõu § 1 punkt 9. KS-i § 12 lõike 3 punkt 2. Kehtiva seaduse kohaselt kooskõlastab esimees

kohtu direktori koostatud kohtu eelarve eelnõu, aga muudatuse tulemusel koostab eelnõu

edaspidi KHT direktor. Muudatus on eelkõige tehniline, kuna eelarve eelnõu kooskõlastaja

muutub, kuid samas tagab esimehe kooskõlastus ka eelarve vastavuse kohtu vajadustele.

Eelnõu § 1 punkt 10. Punktiga 9 asendatakse KS-i § 12 lõigetes 4, 5 ja lõike 12 teises lauses,

§ 24 lõike 4 sissejuhatavas lauseosas ja lõikes 5, § 36 punktis 2, § 45 lõike 2 esimeses ja teises

lauses, § 57 lõikes 1, § 85 lõikes 3 ja §-s 1271 tekstiosa „valdkonna eest vastutav minister“

tekstiosaga „kohtute haldus- ja arendusnõukogu“ vastavas käändes.

KS-i § 12 lõike 4 muudatuse tulemusel võib kohtu esimehe enne tähtaja lõppemist ametist

vabastada valdkonna eest vastutava ministri asemel KHAN. Arvestades, et eelnõu kohaselt on

KHAN-il õigus esimees ametisse nimetada ja tema üle järelevalvet teha, on põhjendatud, et

KHAN-il on õigus esimees enne tähtaja lõppemist ka ametist vabastada. Kuna KHAN-il on

õigus esimees ametist vabastada, täpsustatakse lõikes 5, et esimehe vabastamisel KS-i § 12

lõike 4 punktis 2 nimetatud juhul (kui ta on süüliselt jätnud oma ülesanded olulisel määral

täitmata), kuulab kohtu üldkogu ja ringkonnakohtu arvamuse ära KHAN. Lõike 12 muudatuse

järgi tuleb esimehel ametiaja lõppemisel tähtaja saabumise tõttu esitada tagasipöördumise

avaldus KHAN-ile, mitte enam valdkonna eest vastutavale ministrile.

KS-i § 24 lõike 4 muudatuse tulemusel võib analoogselt maa- ja halduskohtuga esimehe enne

tähtaja lõppemist vabastada valdkonna eest vastutava ministri asemel KHAN. Samuti kuulab

lõike 5 muudatuse tulemusel ringkonnakohtu esimehe vabastamisel § 24 lõike 4 punktis 2

nimetatud juhul (kui ta on süüliselt jätnud oma ülesanded olulisel määral täitmata) üldkogu

arvamuse ära valdkonna eest vastutava ministri asemel KHAN.

KS-i § 36 punkti 2 muudatuse kohaselt annab kohtu üldkogu arvamuse kohtu esimehe ametisse

nimetamise ja seaduses sätestatud juhul ka ametist vabastamise kohta edaspidi valdkonna eest

12

vastutava ministri asemel KHAN-ile. Muudatus on vajalik, kuna esimehe nimetamine ja

vabastamine on edaspidi KHAN-i pädevuses. Seega tuleb ka üldkogu arvamus esitada

valdkonna eest vastutava ministri asemel KHAN-ile.

KS-i § 45 lõike 2 muudatusena teeb edaspidi esimese ja teise astme esimehe kohustuste täitmise

üle järelevalvet valdkonna eest vastutava ministri asemel KHAN. Samuti võib lõike 2 teise

lause kohaselt just KHAN nõuda kohtu esimehelt seletusi õigusemõistmise korrakohase

toimimise kohta kohtus. Arvestades, et edaspidi kuulub kohtu esimehe ametisse nimetamine ja

ametist vabastamine KHAN-i pädevusse, peab ka järelevalveõigus olema just KHAN-il.

KS-i § 57 lõike 1 esimese lause muudatusena võib Riigikohtu üldkogu kohtuniku tema

nõusolekul ja KHAN-i ettepanekul määrata kohtunikuametisse teise sama astme või madalama

astme kohtusse. Kehtiva seaduse järgi on selleks vajalik valdkonna eest vastutava ministri

ettepanek, aga KHAN-i rolli arvestades on kohane KHAN-i sellekohane ettepanek.

Eelnõu § 1 punkt 11. KS-i § 14 reguleerib rahvakohtunike arvu. Kehtiva korra kohaselt määrab

maakohtu rahvakohtunike arvu valdkonna eest vastutav minister kooskõlastatult kohtute

haldamise nõukojaga, kuulanud ära maakohtu üldkogu arvamuse. Muudatuse tulemusel määrab

maakohtu rahvakohtunike arvu KHAN, kuulanud ära maakohtu üldkogu arvamuse.

Rahvakohtunikud on osa õigusemõistmisest ja analoogselt maakohtu kohtunike arvu

määramisega on tegemist eelkõige töökorraldusliku küsimusega. Lisaks tuleb arvestada, et

rahvakohtunike arv sõltub otseselt eelarvest, mille eest vastutab eelnõu kohaselt KHAN,

mistõttu ei ole põhjendatud, et rahvakohtunike arvu saab otsustada valdkonna eest vastutav

minister. Muudatuse alusel tunnistatakse kehtetuks justiitsministri 14.04.2015 määrus nr 15

„Maakohtute rahvakohtunike arvu määramine“.

Eelnõu § 1 punkt 12. KS-i § 15 lõige 4, § 16 lõige 4, § 161 lõige 3. KS-i § 15 lõiget 4

muudetakse selliselt, et edaspidi määrab kinnistusosakonna juhataja kinnistusosakonna

kohtunikuabide seast kohtu direktori asemel kohtu esimees. Muudatus on vajalik, kuivõrd

senised kohtu direktori ülesanded lähevad suures ulatuses üle KHT-sse. Seejuures ei saa kohtu

põhitegevuse hulka kuuluvaid ülesandeid KHT-le üle anda ning need jäävad kohtusse. Kuna

kohtunikuabide töö on seotud õigusmõistmisega, peab ka osakonna juhataja määramine ja

kohtunikuabide üle järelevalve tegemine (eelnõukohane § 45 lõige 3) olema esimehe ülesanne.

Samal põhjusel muudetakse ka KS-i § 16 lõiget 4 ja § 161 lõiget 3 ning antakse kohtu esimehele

õigus määrata registriosakonna juhataja ja maksekäsuosakonna juhataja.

Eelnõu § 1 punkt 13. KS-i § 18 lõige 3. KS-i § 18 lõiget 3 muudetakse selliselt, et halduskohtu

tööpiirkonnad kehtestab edaspidi valdkonna eest vastutava ministri asemel KHAN. Ka

kohtumajade täpsed asukohad kehtestab edaspidi valdkonna eest vastutava ministri asemel

KHAN. Iga kohtumaja asukoht on ka halduskohtu asukoht. Tegemist on analoogse

muudatusega maakohtutega KS-i § 9 lõikes 3 ja §-s 10. Muudatuse alusel tunnistatakse

kehtetuks justiitsministri 27.10.2005 määrus nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade ning

ringkonnakohtute asukohad“.

Eelnõu § 1 punkt 14. KS-i § 18 lõige 4. Lõige 4 reguleerib halduskohtu struktuuri ja

kohtuteenistujate koosseisu kinnitamise õigust, mida muudetakse analoogselt maakohtutega

KS-i § 9 lõikes 4. Kehtivas seaduses eristatakse struktuuri ja koosseisu kinnitamise õigust

sõltuvalt sellest, kas tegemist on õigusemõistmisega seotud struktuuri ja koosseisuga või mitte

– üldjuhul kinnitab struktuuri ja koosseisu kohtu direktor, välja arvatud õigusemõistmise

funktsiooni korral, mille puhul kinnitab struktuuri ja koosseisu kohtu esimees. Kuivõrd eelnõu

13

kohaselt kaotatakse kohtudirektorite ametikohad ja kohtuhaldust korraldab kohtutes KHT ning

esimehe ülesandeks jääb konkreetse kohtuasutuse juhtimine, kinnitab halduskohtu struktuuri ja

kohtuteenistujate koosseisu edaspidi kohtu esimees.

Eelnõu § 1 punkt 15. KS-i § 19. KS-i § 19 reguleerib halduskohtu kohtunike arvu, mida

muudetakse analoogselt maakohtutega (KS-i § 11). Kehtiva seaduse kohaselt määrab

halduskohtunike arvu ja jagunemise kohtumajade vahel valdkonna eest vastutav minister,

kuulanud ära halduskohtu esimehe ja selle ringkonnakohtu esimehe arvamuse, kelle

tööpiirkonda kohus kuulub. Muudatuse tulemusel kehtestab halduskohtu kohtunike arvu

KHAN, kuulanud ära halduskohtu esimehe ja ringkonnakohtu esimehe arvamuse, kelle

tööpiirkonda kohus kuulub. Sarnaselt maakohtutega jääb muudatuse tulemusel esimehe

otsustada kohtunike jagunemine kohtumajade vahel, kuna konkreetse kohtu koosseisu küsimus

kuulub esimehe pädevusse.

Eelnõu § 1 punkt 16. KS-i § 22 lõige 6. Tegemist on volitusnormiga, mis annab valdkonna

eest vastutavale ministrile õiguse kehtestada määrusega ringkonnakohtu täpne asukoht.

Muudatuse tulemusel seda volitusnormi ei ole enam vaja. KS-i § 22 lõiget 6 muudetakse ja

edaspidi kehtestab ringkonnakohtu täpse asukoha valdkonna eest vastutava ministri asemel

KHAN. Eelnõuga ei muudeta seni kehtivat erisust, et kui maa- ja halduskohtu tööpiirkonnad

määrab valdkonna eest vastutav minister (eelnõukohaselt KHAN), siis ringkonnakohtute

tööpiirkonnad on kehtestatud seaduses (§ 22 lõiked 3 ja 4). Muudatus on aluseks ka

justiitsministri 27.10.2005 määruse nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade ning

ringkonnakohtute asukohad“ kehtetuks tunnistamiseks.

Eelnõu § 1 punkt 17. KS-i § 22 lõige 7. KS-i § 22 lõige 7 reguleerib ringkonnakohtu struktuuri

ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitamise õigust, mida muudetakse analoogselt maa- ja

halduskohtutega (§ 9 lõige 4, § 18 lõige 4). Muudatusega sätestatakse üheselt, et

ringkonnakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitab edaspidi kohtu esimees.

Kuivõrd eelnõu kohaselt kaotatakse kohtudirektorite ametikohad ja kohtuhaldust korraldab

kohtutes KHT ning esimehe ülesandeks jääb konkreetse kohtuasutuse juhtimine, ei ole vajadust

eristada kohtu direktori ja kohtu esimehe pädevust ringkonnakohtu struktuuri ja

kohtuteenistujate koosseisu kinnitamisel selle põhjal, kas tegemist on õigusemõistmise

funktsiooniga või mitte.

Eelnõu § 1 punkt 18. KS-i § 23. KS-i § 23 reguleerib ringkonnakohtunike arvu, mida

muudetakse analoogselt maa- ja halduskohtute asjakohaste sätetega (KS-i §-d 11 ja 19).

Muudatuse tulemusel sätestatakse, et ringkonnakohtu kohtunike arvu kehtestab valdkonna eest

vastutava ministri asemel KHAN, kuulanud ära ringkonnakohtu esimeeste arvamuse. Muudatus

on alus justiitsministri 27.10.2005 määruse nr 47 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtunike ja

kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade vahel“ kehtetuks tunnistamiseks.

Eelnõu § 1 punkt 19. KS-i § 30 lõike 5 esimene ja teine lause sätestavad valdkonna eest

vastutava ministri õiguse võtta osa Riigikohtu üldkogust, kui seal ei vaadata läbi

kohtulahendeid, ning ministri sõnaõiguse üldkogul. Kohtuhalduse ülemineku tõttu ei ole

põhjendatud justiits- ja digiministri absoluutne õigus osaleda Riigikohtu üldkogul, vaid

Riigikohtu esimees saab seda vajadust eelnõukohase sättega igakordselt hinnata.

Eelnõu § 1 punkt 20. Punktiga asendatakse KS-i § 34 lõikes 2, § 69 lõikes 2 ja §-s 124 tekstiosa

„Justiitsministeerium“ tekstiosaga „Justiits- ja Digiministeerium“. Muudatus on vajalik seoses

14

01.01.2025 jõustunud Vabariigi Valitsuse seaduse muudatustega, millega muutus mh

ministeeriumi nimi.

Eelnõu § 1 punkt 21. Punktiga asendatakse KS-i § 34 lõikes 3, § 37 lõikes 41 ja § 991 lõikes 2

tekstiosa „kohtute haldamise nõukoda“ tekstiosaga „kohtute haldus- ja arendusnõukogu“

vastavas käändes.

KS-i § 34 lõige 3 reguleerib kohtute infosüsteemi andmete koosseisu, esitamise korda ja

juurdepääsuõiguse taotlemist. Kehtiva seaduse kohaselt kehtestab täpsema korra valdkonna

eest vastutav minister kooskõlastatult kohtute haldamise nõukojaga. Muudatuse tulemusel

kehtestab minister selle kooskõlastatult KHAN-iga. Eelnõukohase seaduse põhjal muudetakse

justiitsministri 15.02.2006 määrust nr 5 „Kohtute infosüsteemi põhimäärus“.

KS-i § 37 lõike 41 muudatuse tulemusel kehtestab kohtunike tööjaotusplaani koostamise

täpsemad alused edaspidi kohtute haldamise nõukoja asemel KHAN ning kohtud lähtuvad

tööjaotusplaani kinnitades kohtute seadusest ja KHAN-i kehtestatud alustest. Tegemist on

tehnilise muudatusega, kuivõrd nõuandva kohtute haldamise nõukoja asemel tekib strateegilise

otsustusorganina KHAN, mille ülesanne kohtusüsteemi arendajana ja haldajana peab olema ka

tööplaani aluste kehtestamine, samuti vajalike ressursside jagamine.

KS-i § 991 lõike 2 muudatuse tulemusel on Riigikohtu üldkogul kohtuniku teenistusvanuse

ülemmäära tõstmiseks vajalik kohtute haldamise nõukoja nõusoleku asemel KHAN-i nõusolek.

Tegemist on tehnilise täpsustusega, kuivõrd kohtute haldamise nõukoja volitused lõpevad ning

selle ülesanded lähevad üle KHAN-ile.

Eelnõu § 1 punkt 22. KS-i § 37 lõige 12 reguleerib esimese astme kohtuniku töökoormust

ametisse astumisel esimesel kuuel kuul selliselt, et töökoormus on 90%. Lõiget täiendatakse

selliselt, et töökoormus ei saa olla rohkem kui 90%. Muudatus tagab suurema paindlikkuse

tegeliku töökoormuse kehtestamisel, st esimehel on võimalik kehtestada esimesel kuuel kuul

ka väiksem töökoormus.

Eelnõu § 1 punkt 23. KS-i § 37 täiendatakse lõikega 13, mille punkti 1 kohaselt võib kohtu

esimees käskkirjaga vähendada osakonnajuhatajate või kolleegiumi esimeeste töökoormust

õigusemõistmisel korralduslike ülesannete täitmiseks vajalikus määras või punkti 2 kohaselt

vähendada kohtunike töökoormust kohtuhalduse ülesannete täitmise või osalemise tõttu

kohtunike omavalitsusorganite või Vabariigi Valimiskomisjoni töös. Muudatus on vajalik, et

luua enam paindlikkust kohtuniku töökoormuse vähendamisel, kui kohtunik soovib panustada

kohtusüsteemi arengusse või valimiste korrakohasesse toimimisse ka muul viisil kui vaid

õigusemõistmine, eeldusel et kohtu esimees sellega nõus on.

Eelnõu § 1 punkt 24. KS-i § 37 lõike 2 punkt 41 tunnistatakse kehtetuks, kuna selles sisalduv

kohtu esimehe, kolleegiumi esimehe ja osakonnajuhataja töökoormuse vähendamist käsitlev

säte tõstetakse ühese arusaadavuse huvides § 37 uude lõikesse 13.

Eelnõu § 1 punktid 25 ja 26. KS-i § 371 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3, millega luuakse

kohtu esimehele alus võimaldada kohtunikul töötada osalise töökoormusega, sätestamata

osakoormusega töötamisele konkreetset tähtaega. Avaliku teenistuse seaduse § 35 lõike 2

kohaselt on ametniku tööaeg 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Üldjuhul on tööaeg

kaheksa tundi päevas. Kohtuniku tööaega reguleerib KS-i § 6. Kohtunik korraldab oma tööaja

iseseisvalt (KS § 6 lõige 1). Kohtunik peab oma kohustused täitma mõistliku aja jooksul,

15

arvestades seaduses ettenähtud menetlustähtaegu. Kohtunikele ei ole kehtestatud normtööaega,

kuigi kohtunikelt ei saa nõuda ka töötamist ilma mõistliku puhkeajata, sealhulgas pidevat

töötamist üle 40 tunni nädalas13. Kohtunik võib töötada kohtu esimehe loal osalise

töökoormusega alla kolmeaastase lapse kasvatamise või osalise töövõime korral. Kui kohtunik

soovib muul põhjusel töötada osalise töökoormusega, siis saab ta seda teha vaid kuni üks aasta.

Nimetatud üheaastast tähtaega võib kohtu esimees pikendada kohtuniku põhjendatud taotluse

alusel korraga ühe aasta võrra (kehtiv KS § 371 lõige 2). Kohtu esimees peab kohtuniku sellise

soovi iga kord esitama üldkogule arvamuse andmiseks. Tegemist on kohtu esimehe jaoks

mittesiduva arvamusega. Selline ühe aasta kaupa avalduse läbivaatamine koormab nii kohtu

esimeest kui ka üldkogul osalevaid kohtunikke. Avaliku teenistuse seadus ja töölepingu seadus

ajalist piirangut osalise koormusega töötamisel ette ei näe.

Muudatuse kohaselt on esimehel õigus võimaldada osalise töökoormusega töötamist ka muul

mõjuval põhjusel, arvestades õigusemõistmise korrakohase toimimise vajadust. Niisugune

lahendus võimaldab osakoormust mõistlikult ja paindlikult vähendada ka näiteks kohtuniku

tervisemurega, õpingute jätkamisega doktoriõppes, töötamisega rahvusvahelises kohtus või

vanema hooldamisega. Seetõttu tunnistatakse kehtetuks KS-i § 371 lõige 2, millega kaotatakse

töökoormuse võimaldamisel tähtajaline piirang. Muudatus võimaldab kohtu esimehel senisest

paindlikumalt kohtunike vajadusi arvestada, mis loob omakorda kohtusüsteemist

nüüdisaegsema töökeskkonna. Kuna kohtunikuamet on eluaegne ja kohtuniku ajutise äraoleku

korral ei saa talle määrata asendajat, on mõistlik pakkuda töötamiseks paindlikke võimalusi.

Oluline on silmas pidada, et jääb kehtima senine erisus, et kui KS § 37 alusel kohtuniku

töökoormust vähendatakse, siis tema palga suurus ei vähene. KS-i § 371 alusel kohtuniku

töötamisel osalise töökoormusega väheneb vastavalt ka kohtuniku palk.

Eelnõu § 1 punkt 27. KS-i § 38 lõige 2 reguleerib kohtunike täiskogu kokkukutsumist. Kehtiva

seaduse kohaselt on erakorralise täiskogu kokkukutsumise õigus nii valdkonna eest vastutaval

ministril kui ka Riigikohtu esimehel. Kohtuhalduse ülevõtmisel ei peaks ministril enam selleks

õigust olema. Edaspidi on erakorralise täiskogu kokkukutsumise õigus vaid Riigikohtu

esimehel, kes on ka kohtunike täiskogu juhataja.

Eelnõu § 1 punkt 28. KS-i § 38 lõike 3 punkti 3 muudatuse kohaselt valib kohtunike täiskogu

edaspidi kohtute haldamise nõukoja kohtunikest liikmete ja asendusliikmete asemel KHAN-i

kohtunikest liikmed ja asendusliikmed. Tegemist on tehnilise muudatusega, kuivõrd nõuandva

kohtute haldamise nõukoja asemel tekib strateegilise otsustusorganina KHAN, mille

kohtunikest liikmete ja asendusliikmete valimise õigus peaks jääma samuti kohtunike

täiskogule kui kõiki Eesti kohtunikke ühendavale kogule.

Eelnõu § 1 punkt 29. KS-i § 383. KS-i kehtiv § 383 reguleerib kohtute haldamise nõukoja

ülesannete osalist üleandmist Riigikohtu esimehele. Kehtiva sätte kohaselt annab erakorralise

või sõjaseisukorra ajal KS-i § 41 lõike 1 punktides 1 (kohtu tööpiirkond), 4 (kohtu ja

kohtumajas alaliselt teenistuses olevate kohtunike arv) ja 5 (kohtu esimehe nimetamine ja

vabastamine) nimetatud nõusoleku ja lõikes 2 nimetatud seisukoha (kohtute aastaeelarvete

kujundamise ning muutmise põhimõtted) kohtute haldamise nõukoja asemel Riigikohtu

esimees. Muudatusega asendatakse esiteks kohtute haldamise nõukoda KHAN-iga. Teiseks

korrigeeritakse sätet selliselt, et kui KHAN ei saa erakorralise või sõjaseisukorra ajal kokku

tulla, võib edasilükkamatute vajaduste korral täita KHAN-i ülesandeid Riigikohtu esimees.

13 Kohtute seaduse kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2018. § 371 komm. 2 (I. Pilving).

16

Muudatus on vajalik, et tagada KHAN-i ülesannete täitmine erakorralise või sõjaseisukorra ajal

olenemata sellest, millise ülesandega on tegemist, kui selle ülesande täitmiseks on

edasilükkamatu vajadus. Seega ei ole põhjendatud ka konkreetsete ülesannete loetlemine

seaduses, vaid muudatuse tulemusel on ülesannete üleandmine võimalik, kui on täidetud kolm

tingimust: 1) erakorraline või sõjaseisukord; 2) KHAN ei saa kokku tulla ja 3) edasilükkamatu

vajadus. Sisu järgi korrigeeritakse ka paragrahvi pealkirja.

Eelnõu § 1 punkt 30. KS § 387 reguleerib kohtu esimehe ametiaja pikendamist. Muudatuse

kohaselt on erakorralise või sõjaseisukorra ajal valdkonna eest vastutava ministri asemel

KHAN-il õigus pikendada kohtu esimehe ametiaega, kui kohtu esimehe ametiaeg peaks sellel

ajal lõppema. Ka edaspidi on selleks vaja kohtu esimehe ja Riigikohtu esimehe nõusolekut.

Muudatus on vajalik, kuna esimeeste nimetamine ja järelevalve läheb eelnõu kohaselt

valdkonna eest vastutavalt ministrilt üle KHAN-ile, mistõttu peab ka esimehe ametiaja

pikendamine olema KHAN-i pädevuses.

Eelnõu § 1 punkt 31. KS-i § 39. KS-i § 39 sätestab kohtuhalduse üldised põhimõtted ning

eelnõuga muudetakse lõikeid 1–3. Kehtiva lõike 1 kohaselt hallatakse esimese ja teise astme

kohtuasutusi kohtute haldamise nõukoja ning Justiits- ja Digiministeeriumi koostöös. Kohtud

täidavad kohtuhaldusülesandeid, kui see tuleneb seadusest. Tuginedes kohtuhalduse

korraldamise valdavale üleandmisele KHAN-ile, sätestatakse muudatusega lõikes 1 üheselt, et

esimese ja teise astme kohtuasutuste haldamist korraldab KHAN.

Justiits- ja Digiministeeriumi praegu täidetavad ja kohtusüsteemile (vähemalt osaliselt)

üleantavad ülesanded on loetletud tabelis 5 (KHAN-ile üleantavaid pädevusi on käsitletud ka

eelnõukohase KS § 411 juures). Seejuures ei ole nimetatud ülesanded sellises detailsuses

loetletud seaduses, st kohtusüsteemil on võimalik ise neid tegevusi (ümber)kujundada ja

tähtsustada.

Tabel 5. Kohtusüsteemile üleminevad ülesanded.

Ülesanne Selgitus

Otsuste ettevalmistamine

Seni ministri antud määruste asemel valmistab vastavad

otsused ette KHAN (nt kohtute tööpiirkonnad, kohtumajade

asukohad, kohtunike arv)

Kohtudirektorite järelevalve Kaob senisel kujul. Uus järelevalve KHT direktori üle.

IT-süsteemide arendused Kohtu kui tellija rolli suurenemine

Kohtutepõhine

menetlusstatistika koostamine

Kokkulepitud menetlusstatistika eesmärke järgides aruannete

koostamine ja avaldamine

Veebilehe Eestkostja teejuht

haldamine

Veebilehe Eestkostja teejuht täiendamine ja sisu

ajakohastamine

Kohtujuhtide nõupäeva

korraldus

Päevakorra ja protokolli koostamine, toimumiskoha valik,

toitlustus jms, 4 korda aastas

Personalivaldkonna

koostööpäeva korraldamine

Võrgustik koguneb ca 3 korda aastas arutama

personalivaldkonna arendusvajadusi ja -tegevusi.

Tugiteenuste tsentraliseerimise

toetamine

Kohtute tugiteenuste tsentraliseerimiseks ettevalmistuste

tegemine, vastavate aluste loomine, töökorralduse

ühtlustamine.

I ja II astme kohtunike

konkursside korraldus

Vajaduste selgitamine, konkursi ettevalmistamine,

konkursiteate avaldamine (koostöös Riigikohtuga)

17

I ja II astme kohtute eelarve

koostamine

Eelarve koostab KHT koostöös kohtute esimeestega, kinnitab

KHAN

KHAN-i istungite korraldus ja

tehniline teenindamine

Senise kohtute haldamise nõukoja teenindamise asemel

(päevakorra ja protokolli koostamine, toimumiskoha valik,

toitlustus jms, vähemalt 4 korda aastas) KHAN-i teenindamine

Kohtute inimesekesksemaks

muutmise projektide

korraldamine

Lapsesõbraliku menetluse juhiste välja töötamine, lastetubade

sisustamine, võlgnike toetamine jm

Kohtu osakondade toetamine

Osakonnad vajavad suhtluses ja koostööks teiste

asutuste/organisatsioonidega tuge seaduste rakendamiseks.

Töögrupid, ümarlaudad teiste asutustega jms.

Osalemine Euroopa kohtute

nõukogude võrgustiku (ENCJ)

koosolekutel

ENCJ eesmärgiks on kogemuste vahetamine – kuidas on

kohtusüsteem korraldatud ja see toimib, ettepanekute tegemine

Euroopa Liidu institutsioonidele, riiklikele ja rahvusvahelistele

organisatsioonidele.

Balti Kohtuhalduse võrgustiku

töös osalemine

Eesti, Läti, Leedu ja Soome kohtute haldamise võrgustiku töös

osalemine ja foorumi korraldamine. Osalevad Balti-Soome

kohtute haldamisega seotud asutused.

Massilisest sisserändest

põhjustatud hädaolukorrale

reageerimise suutlikkuse

toetamine I ja II astme kohtutes

Massilise sisserände hädaolukorraks ettevalmistamine (sh

dokumentide vormide koostamine, töögruppides osalemine,

kriisikohvrite komplekteerimine ja vajadusel uuendamine)

Kahju hüvitamise nõuete

lahendamine

Kohtute tegevusega seotud kaebuste lahendamine (RVastS § 17

lg 1, HKMS § 17 lg 3)

Kättetoimetamise postihange Kohtudokumentide kättetoimetamiseks postihanke

korraldamine

Välisriikide delegatsioonide

võõrustamise korraldamine

Kohtute haldamisega seotud ülesannete tutvustamine

välisriikide delegatsioonidele ja delegatsioonide võõrustamine,

võõrustamise korraldamine, sh päevakava ja asutustevaheliste

külastuste kokkuleppimine

Lõikes 2 sätestatakse, et seaduses sätestatud juhul täidab kohtuhaldusülesandeid Justiits- ja

Digiministeerium. Sellised ülesanded on näiteks Justiits- ja Digiministeeriumi kui kohtute

infosüsteemi vastutava kasutajaga seotud ülesanded. Lisaks tehakse tehniline muudatus, mille

kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister oma pädevusse kuuluva kohtuhaldusülesande

anda üle KHAN-ile. Kuivõrd kohtuhaldust korraldab olulises osas edaspidi KHAN, on sellise

olukorra tekkimise võimalus vähetõenäoline, kuid sellise võimaluse jätmine on mõistlik. Lõikes

3 täpsustatakse, et lisaks valdkonna eest vastutavale ministrile ei ole kohtunike suhtes käsu- ega

distsiplinaarvõimu ka KHAN-il.

Eelnõu § 1 punkt 32. KS-i § 40, mis reguleerib kohtute haldamise nõukoja koosseisu ja

töökorraldust, tunnistatakse kehtetuks. Kohtute haldamise nõukoja asemele tekib uus

kohtuhaldusorgan KHAN. KHAN-i koosseisu ja töökorralduse reguleerimiseks on täiendatud

seadust §-ga 401.

Eelnõu § 1 punkt 33. KS-i § 401. KS-i § 401 reguleerib KHAN-i koosseisu ja töökorraldust.

Lõikes 1 sätestatakse KHAN-i koosseis. Käesoleval ajal kuuluvad kohtute haldamise nõukotta

Riigikohtu esimees, viis kohtunike täiskogu poolt kolmeks aastaks valitud kohtunikku, kaks

Riigikogu liiget, Advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat, riigi peaprokurör või tema

18

nimetatud riigiprokurör ja õiguskantsler või tema nimetatud esindaja. Muudatuse kohaselt

kuuluvad KHAN-i Riigikohtu esimees, kaks ringkonnakohtu kohtunikku, kolm esimese astme

kohtunikku, kaks Riigikogu liiget, Advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat,

õiguskantsler või tema poolt nimetatud esindaja ning justiis- ja digiminister või tema nimetatud

esindaja. Seega võrreldes praeguse kohtute haldamise nõukoja koosseisuga jäetakse KHAN-i

koosseisust välja riigi peaprokurör või tema nimetatud prokurör ning lisatakse justiits- ja

digiminister või tema esindaja. Kohtute esimehed võivad nõukogu töös osaleda sõnaõigusega.

KHAN-i selline koosseis lähtub eesmärgist tagada KHAN-i võimalikult laiapindne koosseis. Sellise eesmärk on anda otsustele kohtusüsteemivälist vaadet, mille tulemusel saaks KHAN

kohtusüsteemi haldamisel ja arendamisel parimal viisil arvestada ka ühiskonna ja

menetlusosaliste vajadusi ning täiendada nõukogu asjatundlikkust. Ühtlasi tagab kohtuväliste

liikmete osavõtt, et ühelgi kohtul, kohtuastmel ega -harul ei oleks nõukogus juba ette ära

määratud ülekaalu teiste suhtes.

Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (Consultative Council of European Judges – CCJE)

arvamuse nr 1014 punktides 18, 21 ja 32 on rõhutatud, et kui nõukogul on segakoosseis, peab

suurem osa15 selle liikmetest olema kohtunikud. Sõltumata sellest peaksid kõik liikmed olema

ametisse nimetatud, lähtudes muuhulgas nende kompetentsusest, kogemustest ja iseseisvast

mõtlemisvõimest. Kohtunikest liikmeid peaksid valima nende kolleegid. Seejuures peaks

nõukogu välja andma reeglid, kuidas neid liikmeid valitakse. Mittekohtunikest liikmete

kaasamine16 on vajalik, et tagada ühiskonna mitmekülgne esindatus. CCJE arvamuse nr 2417

järelduste ja soovituste (osa B-IV) punktis 10 on kokkuvõtlikult selgitatud, et nõukogu liikmeid

tuleb valida läbipaistvate protseduurireeglite alusel. Järelduste ja soovituste punktis 14 on

rõhutatud, et enamik nõukogu liikmetest peaksid olema kohtunike endi valitud liikmed ning

kõik kohtuastmed ja -harud peaksid olema esindatud. Punkti 12 järgi peaks nõukogu juht olema

erapooletu isik ning nõukogu õigus esimees valida sõltub sellest, milline on riiklik süsteem.

Arvestades, et eelnõukohase üheteistkümneliikmelise KHAN-i koosseisu kuulub kuus

kohtunikest liiget, kellest viis on kohtunike valitud liiget, kohtunike täiskogu pädevuses on

valimise korra kehtestamine, esindatud on kõik kohtuastmed- ja harud, arvestab loodav KHAN-

i koosseis rahvusvaheliselt tunnustatud soovitusi. Parlamendiliikmete nimetamist KHAN-i

liikmeks on soovitatud võimaluse korral küll vältida, kuid arvestades võimudevahelise koostöö

vajadust, on põhjendatud ka kahe Riigikogu liikme nimetamine KHAN-i. Samuti on

põhjendatud justiits- ja digiministri nimetamine KHAN-i liikmeks, et tagada seos ja koostöö

kohtuvõimu ja täitevvõimu vahel ka siis, kui kohtutele on antud oluliselt rohkem otsustusõigust

14 Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (CCJE) arvamus nr 10.

https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/dokumendid/ccje-arvamus-10-2007.pdf (02.07.2024). 15 CCJE arvamuses nr 24 (punkt 29) järgi peaks „enamik“ nõukogu liikmetest olema kohtunikud.

https://rm.coe.int/opinion-no-24-2021-of-the-ccje/1680a47604 (02.07.2024). 16 Euroopa kohtunõukogude võrgustiku standardi järgi peavad kohtuvälised liikmed moodustama nõukogu

koosseisust vähemalt kolmandiku. Vt Euroopa kohtunõukogude võrgustiku (European Network of Councils for

the Judiciary, ENCJ) standard VI kohtuväliste liikmete kohta, punkt 1.3. Standard VI: Non-judicial Members in

Judicial Governance. ENCJ Report 2015–2016. –

https://www.encj.eu/images/stories/pdf/workinggroups/encj_standards_vi_2015_2016_adopted_ga_warsaw.docx

.pdf (02.07.2024). 17 Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu arvamus nr 24. https://rm.coe.int/opinion-no-24-2021-of-the-

ccje/1680a47604 (02.07.2024).

19

ja vastutust kohtute haldamisel ja arendamisel. KHAN-i sellise koosseisu kiitis heaks kohtute

haldamise nõukoda oma 19-20. septembril 2024 toimunud istungil

Muudatus on kooskõlas põhiseadusega, täites võimuse lahususe põhimõtet praegusest oluliselt

enam. Käesoleval hetkel on suur osa kohtusüsteemi puudutavatest otsustest justiits-ja

digiministeeriumi käes, st täitevvõim sekkub oluliselt kohtute autonoomiasse. Seega toetab

muudatus võimude lahususe põhimõtte rakendamist.

Lõige 2 reguleerib KHAN-i liikmete valimist. Lõike kohaselt valib kohtunike täiskogu kolmeks

aastaks KHAN-i kohtunikest liikmed, välja arvatud Riigikohtu esimehe. Üks esimese astme

kohtunikest peab olema tsiviilvaldkonna kohtunik, üks süüteovaldkonna kohtunik ja üks

halduskohtunik. Ühest kohtust ei saa KHAN-i kuuluda rohkem kui üks kohtunik. Kohtu

esimees ei või KHAN-i kuuluda. Taolised üsnagi detailsed kohtuharude ja regionaalse

esindatuse nõuded on vajalikud, et tagada kohtusüsteemi eri osade huvide tasakaal, otsuste

laiapõhjalisus ja kogu kohtusüsteemi võrdne kohtlemine. On oluline silmas pidada, et

kohtunikust KHAN-i liige ei tohi esindada vaid enda kohut, vaid peab seisma laiemalt

kohtusüsteemi huvide ja hea toimimise eest. Tegemist on põhimõttega, mida peab väljendama

KHAN-i kodukord ja arvestama KHAN-i valimiskord.

Eelnõu koostamise käigus kaaluti ka kohtunikest liikmete ametiaja, välja arvatud Riigikohtu

esimehe18 ametiaja, piiramise võimalusi. Kohtute haldamise nõukojale tehti eelnõu koostamise

käigus ettepanek piirata KHAN-i kohtunikest liikmete volitusi selliselt, et ükski kohtunik ei

tohi olla KHAN-i liikmeks valitud üle ühe korra järjest. Kuivõrd kohtute haldamise nõukoda ei

toetanud sellise piirangu seadmist, ei piira ka eelnõu ametiaja pikendamist. Seega tuleb

optimaalne tasakaal koosseisu järjepidevuse ja uuenemise vahel leida kohtunike täiskogul

KHAN-i kohtunikest liikmete valimise teel.

Lõige 3 sätestab KHAN-i kohtunikust liikme volituste lõppemise, mille kohaselt volitused

lõpevad, kui liige vabastatakse kohtunikuametist või ta nimetatakse kohtu esimeheks. Volituste

lõppemine ametist vabastamise tõttu on põhjendatud, kuna kohtunike täiskogu valitud

kohtunikust liige ei saa esindada kohtusüsteemi, kui ta ei ole enam selle osa. Samuti tekiks

kohtunikust liikme esimeheks nimetamisel kohustuste ühildamatus. Volituste lõppemise

aluseks ei ole KHAN-i kohtunikust liikme nimetamine teise kohtu või valdkonna kohtunikuks.

Analoogselt asendusliikmetega võib sellisel juhul tekkida olukord, kus KHAN-i kohtunikust

liikmed ei vasta eelnõukohase KS-i § 401 lõike 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud nõuetele.

Sellele vaatamata leiti arutelude tulemusel, et lisapiirangute kehtestamine oleks ebamõistlik

ülereguleerimine. KHAN-i kohtunikust liige peab esindama kogu kohtusüsteemi huve ning

arvestades, et kohtunikest liikmete volitused kehtivad ainult kolm aastat, on vähetõenäoline, et

üksiku kohtunikust liikme liikumine kohtute või valdkondade vahel takistab KHAN-i

tasakaalukat ja tõhusat toimimist.

Lõige 4 reguleerib asendusliikme valimist. KHAN-i kohtunikust liikme äraolekul asendab teda

kohtunike täiskogu valitud asendusliige. Asendusliikmed valitakse täiskogul samal ajal

kohtunikest põhiliikmetega. Asendamise korral ei pea järgima sama paragrahvi lõike 2 teises ja

kolmandas lauses sätestatud nõudeid. Asendamise korra kehtestab KHAN. Kuivõrd kõikide

kohtuharude ja regionaalse esindatuse tagamine KHAN-is on oluline, kaaluti eelnõu

18 Kuivõrd Riigikohtu esimees on KHAN-i esimeheks ametikoha järgi, on tema ametiaeg juba piiratud KS-i § 27

lõikes 1 üheksa aastaga.

20

väljatöötamise käigus lahendust, et ka asendusliikmetele oleksid kohustuslikud lõike 2 teises ja

kolmandas lauses sätestatud nõuded ehk esindatud peavad olema kõik kohtuharud ja et ühest

kohtust ei saaks KHAN-i kuuluda rohkem kui üks kohtunik. Siiski leiti arutelude tulemusel, et

viidatud nõuete kohustuslikkus võib vahel takistada asendusliikmete efektiivset valimist ning

peab jääma võimalus nõuete täitmist mitte järgida. Seetõttu võib tekkida olukord, kus

põhiliikme väljalangemisel asendab põhiliiget asendusliikmena kohtunik, kelle kohtust või

valdkonnast on juba teine KHAN-i põhiliige olemas. Kuivõrd aga asendusliikme volitused

kehtivad sama kaua kui tema asendatava põhiliikme volitused, st kuni kolm aastat, ei takista

nimetatud tõik tõenäoliselt KHAN-i efektiivset toimimist. Võrreldes kehtiva praktikaga, kus

asendusliikmetel on kohtute haldamise nõukojas sõnaõigus, leiti eelnõu koostamise raames

toimunud aruteludel, et KHAN-is sellise õiguse andmine ei ole pigem põhjendatud. Lõpliku

otsuse ja täpsemad tingimused, millest asendusliikmete valimisel lähtuda, kehtestab KHAN.

Lõige 5 sätestab, et KHAN-i kohtunikest liikmete ja asendusliikmete valimise korra kehtestab

kohtunike täiskogu. Kuivõrd eelnõu kohaselt on loodav KHAN organ, mis hakkab vastutama

kohtusüsteemi toimimise ja arengu eest, on äärmiselt oluline, kuidas selle liikmed valitakse.

Seejuures on oluline, et valimise korras nähakse ette täpsemad reeglid kandidaatide

ülesseadmise ja tutvustamise kohta. Näiteks selliselt, et kandidaadi ülesseadmiseks on vaja

vähemalt kümne kohtuniku toetust. Samuti peavad kandidaadid olema aegsasti enne täiskogu

teada ning neile tuleb anda võimalus ennast ja oma seisukohti tutvustada. Ehk valimiskorra

eesmärk peab olema võimaldada kohtunikel valida parimad kohtute ühiste huvide eest seisjad.

Lõige 6 sätestab, et esimese ja teise astme kohtute esimehed võivad KHAN-i töös osaleda

sõnaõigusega. Arvestades, et KHAN-il on otsustusõigus küsimustes, mis oluliselt mõjutavad

esimese ja teise astme kohtute tööd, on oluline, et esimeestele on sõnaõigus tagatud.

Esimeestele sõnaõiguse andmist toetas ka kohtute haldamise nõukoda oma 19.-20. septembri

2024. aasta istungil.

Lõikes 7 sätestatakse, et KHAN-i juhib ja esindab KHAN-i esimees, kes on Riigikohtu esimees.

Ehkki väljatöötatava mudeli kaudu ei hallata Riigikohut, on Riigikohtu esindatuse tagamine

KHAN-is vajalik, sest KHAN teeb otsuseid, mis mõjutavad kohtusüsteemi toimimist tervikuna.

Seetõttu peaks nõukogu esimeheks olema ametikoha järgi Riigikohtu esimees, arvestades tema

väljakujunenud rolli kohtusüsteemi kui terviku esindamisel avalikkuse ja parlamendi ees.

KHAN-i esimehe asendamise kord määratakse kindlaks KHAN-i kodukorras.

Lõike 8 kohaselt on KHAN otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest. Nõukogu

võtab otsuseid vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Nõukogu kinnitab oma kodukorra.

Lõike 9 kohaselt vähendab KHAN oma kohtunikust liikme töökoormust, välja arvatud

Riigikohtu esimehe töökoormust, õigusemõistmisel nõukogu liikme kohustuste täitmiseks

vajalikus määras. Selline kord on vajalik, sest kuigi esimehel on õigus kohtunikust liikme

töökoormust ka ise vähendada, ei ole tagatud, et esimees seda siiski teeb. Seeõttu on

põhjendatud KHAN-ile endale ka vastava õiguse andmine. Nõukogu liikmele hüvitatakse

nõukogu töös osalemiseks vajalikud kulud, milleks võivad olla eelkõige transpordi- ja

majutuskulud.

Lõige 10 täpsustab, et KHAN-i tegevuseks vajalikud rahalised vahendid nähakse ette KHT

eelarves. Tegemist on tehnilise täpsustusega, mis on vajalik eelarve koostamise selguse

tagamiseks.

21

Eelnõu § 1 punktid 34 ja 35. KS-i § 41, mis reguleerib kohtute haldamise nõukoja pädevusi,

tunnistatakse kehtetuks, sest kohtute haldamise nõukoja asemele tekib uue üksusena KHAN.

KHAN-i pädevuse reguleerimiseks on täiendatud seadust §-ga 411. Seejuures on eristatud § 41

kehtetuks tunnistamist sõltuvalt sellest, kas KHAN-i vastav pädevus tekib juba 01.10.2025 või

alles 01.01.2026. Juhul kui KHAN-i konkreetne pädevus tekib alles 01.01.2026 (näiteks kohtu

tööpiirkonna määramine või rahvakohtuniku arvu määramine), siis kuni selle ajani annab

KHAN justiits- ja digiministrile vastava nõusoleku nagu seni on seda teinud kohtute haldamise

nõukoda. Vastav rakendussäte on sätestatud eelnõukohase KS §-s 1304.

Eelnõu § 1 punkt 36. KS-i § 411. KS-i § 411 reguleerib KHAN-i pädevust.

Lõike 1 kohaselt KHAN:

 suunab ja koordineerib kohtuasutuste haldamist ja arendamist. Tegemist on üldise

põhimõttega, millest lähtudes on KHAN-ile antud õigus teha kohtusüsteemi haldamiseks ja

arendamiseks vajalikke otsuseid. Muuhulgas võib see tähendada ka võimalike vaidluste

lahendamisi KHT ja kohtu esimeeste vahel struktuuri, personali- ja eelarvelistes küsimustes

jm;kinnitab esimese ja teise astme kohtute arengueesmärgid. Teadlikult on jäetud

reguleerimata, millises vormis KHAN arengueesmärgid sätestab. See võib olla nii

pikaajalise arengukava koostamine kui ka iga-aastaste eesmärkide seadmine (näiteks

menetluste kiiruse või lahendatavate asjade hulga kohta). Samuti on KHAN-il võimalik teha

kitsamaid valdkondlikke plaane (näiteks personali-, kommunikatsiooni- või

digitaliseerimisstrateegiad või tegevuskavad). Koos eesmärkide kinnitamisega kaasneb

KHAN-ile ka kohustus kontrollida nende eesmärkide täitmist, tehes vajaduse korral

korrektuure uueks perioodiks;

 teeb ettepanekuid kohtukorraldust, -teenistust ja -menetlusi puudutavate õigusaktide

eelnõude väljatöötamiseks ning annab nende kohta arvamusi. KHAN-i selline õigus ei ole

piiratud Justiits- ja Digiministeeriumiga, st KHAN-il on õigus sellekohaseid ettepanekuid

teha ja arvamusi anda ka teistele ministeeriumitele;

 kinnitab Kohtuhaldusteenistuse ja kohtu esimeeste koostatud Kohtuhaldusteenistuse

eelarve projekti, liigendab riigieelarves märgitud KHT vahendid esimese ja teise astme

kohtute vahel ning kinnitab esimese ja teise astme kohtute ja KHT eelarved. Mõeldud on,

et KHAN vaatab eelnõu projekti üle, annab oma kinnitusega sellele heakskiidu, eelarve

esitatakse Riigikogu rahanduskomisjonile ja pärast seaduse jõustumist ja lõpliku eelarve

teadasaamist kinnitab KHAN lõpliku jagunemise esimese ja teise astme kohtute ning KHT

vahel;

 korraldab kohtuasutuste eelarvevahendite kasutamist ja nende üle arvestuse pidamist.

Mõeldud on, et KHAN teeb peamised otsused kohtute ja KHT eelarve täitmise ja

raamatupidamise korralduse kohta. Seejuures peaks just KHT olema see, kes kohtuasutuse

eelarvevahendeid iga päev haldab ja nende üle arvestust peab. Muuhulgas kuulub arvestuse

pidamise hulka ka infosüsteemi REIS täitmine;

 kehtestab maakohtute ja halduskohtute tööpiirkonnad (§ 10 lõige 1, § 18 lõige 3);

 kehtestab maakohtute ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad (§ 9 lõige 3, § 18

lõige 3) ning ringkonnakohtute täpsed asukohad (§ 22 lõige 6);

 kehtestab kohtunike arvu kohtutes (§ 11, § 19, § 23);

 nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtu esimehe (§ 12 lõige 1 ja lõike 4 punkt 2, § 20,

§ 24 lõige 1 ja lõike 4 punkt 2) ning teeb tema üle järelevalvet;

 kehtestab KHT põhimääruse ja struktuuri (§ 412);

 nimetab ametisse ja vabastab ametist Kohtuhaldusteenistuse direktori (§ 412);

 kinnitab kohtute ja KHT töökorralduse ja omavahelise koostöö põhimõtted. Mõeldud on, et

KHAN-i pädevuses on kinnitada näiteks KHT dokumendiplangid, tehnilised kokkulepped,

22

kohtu esimeeste ja KHT omavahelised töökorralduslikud kokkulepped jm.

Koostööpõhimõtete kinnitamine on oluline, et luua kõigile arusaadav ühtne käitumisjuhis

eelkõige valdkondades, mis võivad kohtu esimeeste ja KHT vahel jaguneda, näiteks

personaliotsuste tegemine. Arvestades, et KHAN-i pädevuses on nii töökorralduslike

põhimõtete kinnitamine kui ka kohtuasutuste haldamise ja arendamise suunamine ning

koordineerimine, on just KHAN-i pädevuses lahendada ka võimalikud erimeelsused KHT

ja kohtu esimehe vahel, kui nende omavaheline koostöö tulemust ei too. Seega on KHT-l

kohustus osutada teatud, KHAN-i poolt ette nähtud ja vastava kvaliteediga teenuseid ning

juhul kui ülesannete täitmise osas ei saavuta KHT ja esimehed konsensust, on KHT-l ja

esimeestel võimalus viimases etapis pöörduda erimeelsuste tõttu lõpliku otsuse saamiseks

just KHAN-i poole;

 arutab läbi Riigikohtu esimehe Riigikogule esitatava ülevaate kohtukorralduse,

õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta (§ 27 lõige 3);

 täidab teisi seaduses sätestatud ülesandeid ning arutab ja otsustab muid kohtute haldamise

seisukohalt olulisi küsimusi.

Lõike 2 kohaselt võib KHAN seaduse või muu õigusaktiga kohtule või kohtu esimehele pandud

kohtuhaldusülesande anda üle KHT-le. On oluline rõhutada, et silmas on peetud mis tahes kohtu

ja kohtu esimehele pandud haldusülesandeid, mitte KHAN-i kohtuhaldusülesandeid. Selliseks

ülesandeks võib olla näiteks töötervishoiu tagamisega seotud ülesanded. Seega võimaldab säte

KHAN-il otsustada, milline ülesanne kuulub KHT-l täitmisele. Ebamõistlik on konkreetsete

üleantavate ülesannete loetlemine seaduses, kuna see ei ole piisavalt ettenähtav ega taga

süsteemi paindlikkust. Ülesande üleandmisega läheb KHT-le üle ka vastutus konkreetse

ülesande täitmise eest.

Lõikega 3 sätestab, et KHAN-i otsused ja juhised ning koosolekute protokollid avaldatakse

nõukogu veebilehel. See on vajalik, et tagada kohtuhaldussüsteemi läbipaistvus ja selgus

avalikkusele. Seda eriti olukorras, kus kohtusüsteem saab varasemast enam otsustuspädevust.

Teabe avalikustamist on rõhutatud ka rahvusvahelistes soovitustes.

Eelnõu § 1 punkt 37. KS-i § 412. KS-i lisatakse § 412, millega reguleeritakse KHT olemust,

struktuuri ja juhtimist. Lõikes 1 sätestatakse, et KHT on kohtuasutus, mille eesmärk on

kohtutele õigusemõistmiseks vajalike tingimuste loomine ja kohtute ning KHAN-i

teenindamine. Lõikes 2 sätestatakse KHT põhiülesanded:

1) kohtute personalijuhtimise, -arendamise ja -arvestuse korraldamine;

2) kohtute grupi ja Kohtuhaldusteenistuse eelarve projekti koostamine;

3) kohtute finants- ja varahalduse korraldamine;

4)kohtutele õigusemõistmiseks vajalike tugiteenuste, sealhulgas dokumendihalduse,

istungisekretäriteenuse ja tõlketeenuse, korraldamine;

5)kohtutele õigusemõistmiseks vajalike tugiteenuste, sealhulgas dokumendihalduse,

istungisekretäriteenuse ja tõlketeenuse, korraldamine;

6) kohtute turvalisuse tagamine ja kriisijuhtimise korraldamine;

7) kohtute arhiivitöö korraldamine;

8) kohtute kommunikatsiooni korraldamine;

9) kohtute haldus- ja arendusnõukogu asjaajamise ja tehnilise teenindamise tagamine;

10) muude seadustest tulenevate ning kohtute haldus- ja arendusnõukogu poolt antud

ülesannete täitmine.

Seega koonduvad KHT-sse kõik õigusemõistmise kui riigi ühe põhifunktsiooni täitmise

toetamiseks vajalikud ülesanded, sealhulgas:

23

1) seni Justiits- ja Digiministeeriumi täidetud ja eelnõuga kohtusüsteemile üleantavad

ülesanded, mida ei anta üle KHAN-ile (näiteks KHAN-i sisuline ja tehniline teenindamine);

2) praegused kohtute üleselt täidetavad haldusülesanded (näiteks kohtuametnike koolitus,

tõlke- ja arhiiviteenus);

3) seni kohtudirektorite täidetud (näiteks finants- ja varahaldus) ning mõned kohtu esimehe

(näiteks kommunikatsioon) haldusülesanded.

Kohtusüsteemil on juba praegu arvestatav kogemus tugiteenuste konsolideerimisest. Esimese

ja teise astme kohtud on juba varem konsolideerinud arhiivi-, tõlke-, ja infotelefoniteenused,

2025. aasta alguses käivitatakse kohtute ühine personaliteenistus ning 2025. aasta jooksul

luuakse kohtute turvateenistus. Kohtute pressiesindajad tegutsevad mitteformaalse

võrgustikuna. KHT loomisel on eesmärk viia KHT-sse üle kõik vajalike tugiteenuste

osutamisega seotud ameti- ja töökohad. Kuna KHT peab järjepidevalt ja katkematult toetama

kohtuid õigusemõistmise tagamisel, peavad vähemalt kõik juhtivad positsioonid olema

ametikohad. Lisaks on planeeritud KHT koosseisu teenistuskohad, mida kohtute koosseisudes

seni ei olnud, kuid mis on KHT toimimiseks vajalikud. Pärast KHT loomist kuuluvad kohtute

koosseisu vahetult õigusemõistmisega seotud teenistuskohad (nt kohtunikud), samuti kuuluvad

kohtute koosseisu kinnistus- ja registriosakonna, maksekäsuosakonna ja eestkoste

järelevalveosakonna kohtunikuabide ametikohad ning nimetatud osakondade muude

kohtuteenistujate teenistuskohad selles ulatuses, mis on seotud õigusemõistmisega.

Kohtute kinnisvarahaldust, raamatupidamisteenust ning IT-haldust jääksid pakkuma Riigi

Kinnisvara AS, Riigi Tugiteenuste Keskus ning Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia

Keskus. IT arendamisel jääb kohtute infosüsteemi vastutavaks kasutajaks küll Justiits-

Digiministeerium, kuid KHT peab kujunema kohtuid esindavaks sisuliseks tellijaks, kes oleks

kvaliteetne partner nii Justiits- ja Digiministeeriumile kui ka Registrite ja Infosüsteemide

Keskusele. Täpsemate haldusülesannete määramine ja jaotus on otstarbekas jätta KHAN-i

pädevusse, sest KHT teenustega seotud ootused ja vajadused võivad aja jooksul muutuda.

Pikemas ajavaates võib teenistusele üle anda ka kohtunike omavalitsusorganite (näiteks

koolitusnõukogu, kohtunikueksamikomisjon) teenindamise ja tööga seotud ülesanded, mida

praegu täidab Riigikohus. KHT-sse koonduvate tugiteenuste valdkondade ja nende teenuste

osutamisega kohtutes seotud teenistuskohtade võimalik kirjeldus on näitlikustatud alljärgneval

joonisel.

24

Joonis 1. KHT võimalik ülesehitus.

Lõikes 3 sätestatakse üldine põhimõte, et oma ülesannete täitmiseks on KHT-l õigus saada

teistelt riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustelt asjaomaseid dokumente ja teavet.

Lõikes 4 sätestatakse, et KHT registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus

registris selle registri põhimääruses sätestatud korras.

Lõikes 5 sätestatakse, et KHT-d juhib direktor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist

KHAN. Kuigi kohtutel ja KHT-l ei ole õiguslikku, organisatsioonilist ega eelarvelist

alluvussuhet on direktoril kohustus teha tihedat koostööd kõigi esimese ja teise astme kohtute

esimeestega. Koostöö tagamiseks peaksid sünkroonselt KHAN-i koosolekutega toimuma

kohtujuhtide nõupäevad, mis võimaldavad kohtute esimeestel ja direktoril olulisemad

küsimused enne nõukogu läbi arutada. Selline koostöövorm ja kohtu esimeeste osalemine

KHAN-i töös sõnaõigusega peavad tagama, et KHT ei kaugene kohtute igapäevastest muredest

ja töötab kohtute jaoks. KHT direktor on kõige olulisem koostööpartner kohtute haldamisel ja

arendamisel. Ta peab tagama, et kohtute tugiteenused on üle riigi ühtlaselt kõrgel tasemel. KHT

direktori ja kohtute esimeeste koostöö paremaks tagamiseks võib KHAN otsustada jaotada ka

KHT arendusvaldkonnad kohtu esimeeste vahel ära, st konkreetne kohtu esimees on

konkreetses valdkonnas (näiteks IT) KHT direktori või valdkonnajuhi peamine koostööpartner.

Selline arendusvaldkondade jagamine tähendab loomulikult seda, et kohtu esimees esindab

selles valdkonnas kõikide kohtute huve, mitte vaid enda kohtuasutuse oma.

Seega on kohtute esimeestel võimalik osaleda KHT töös järgmiselt:

25

 KHAN-i kaudu. KHAN-i pädevus KHT puhul on sätestatud KS-i §-s 41¹. Kohtute

esimehed osalevad KHAN-i töös sõnaõigusega (KS § 40 lõige 6).

 KHT töökorraldust ja kohtute ning KHT koostööd reguleerivate dokumentide alusel,

mille on kinnitanud KHAN (KS § 41¹ lg 1). Nende reeglite eesmärk on tagada kohtute

esimeeste osavõtt oluliste KHT-i tööd puudutavate otsuste (näiteks KHT struktuur,

koosseis, eelarve) ja kohtute ning KHT koostööd puudutavate otsuste (näiteks kohtutele

osutatava (tugi)teenuse maht ja kvaliteet) tegemisel.

 Töökorralduslike kokkulepete alusel. Näiteks eelviidatud võimalus, et iga KHT

arendusvaldkonnale on määratud ka partner kohtutest.

Nõuded direktori haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele, mis on vajalikud

teenistusülesannete täitmiseks, kehtestab KHAN. Eelnõukohase seadusega luuakse võimalus

(KS-i § 584 lõige 1), et KHT direktor võib olla ka kohtunik, eeldusel et ta vastab KHAN-i seatud

nõuetele ja läbib konkursi edukalt.

Lõikes 6 sätestatakse, et KHT direktor nimetatakse ametikohale viieks aastaks, kuid mitte

rohkem kui kaheks ametiajaks järjest. Ametiaja ajaline piirang on vajalik, et tagada

kohtusüsteemi pidev areng, milles mängib olulist osa ka KHT direktor.

Lõikes 7 sätestatakse, et KHT täpsemad funktsioonid, tema juhtimiskorraldus ning

struktuuriüksuste pädevus sätestatakse KHT põhimääruses, mille kehtestab KHAN. Seega

koordineerib ja suunab KHT tegevust tervikuna KHAN. KHAN on KHT kõrgemalseisev organ,

st KHAN ei ole juhtorganina KHT osa (selgitav skeem joonisel 2). Kuigi üldpõhimõttena ei ole

Eesti õigussüsteemis põhiseaduslikel institutsioonidel kõrgemalseisvaid organeid olnud, ei ole

KHT näol tegemist põhiseadusliku institutsiooniga põhiseaduse mõistes vaid need funktsioonid

on antud teatud seaduste kontekstis.

Joonis 2. KHT on esimese ja teise astme kohtute kõrval eraldiseisvaks kohtuasutuseks

Eelnõu § 1 punkt 38. KS-i § 42 lõige 1. KS-i § 42 reguleerib kohtu kodukorda. KS-i § 42

lõike 1 teist lauset muudetakse selliselt, et kohtu kodukorra kehtestamisel ei pea esimees seda

enam üldkoguga kooskõlastama, kuid peab enne üldkogu arvamuse ära kuulama. Selliselt

suureneb kohtu esimehe otsustusvabadus, aga ka vastutus kohtu toimimise eest. Lõike 1

kolmandas lauses sätestatakse, et valdkonna eest vastutava ministri asemel kehtestab edaspidi

maakohtu kinnistusosakonna, registriosakonna ning maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei

kodukorra KHAN. Muudatus on vajalik, sest kohtuhalduse üleminekul ei ole põhjendatud ega

vajalik, et minister peaks kehtestama eelkõige kohtute sisemist töökorraldust reguleerivaid

kordasid. Muudatuse alusel tunnistatakse kehtetuks justiitsministri 08.02.2018 määrus nr 7

„Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“. Muudatuse alusel tehakse asjakohased

täpsustused kriminaalmenetluse seadustikku, tsiviilkohtumenetluse seadustikku ja

26

väärteomenetluse seadustikku. Kehtetuks ei tunnistata 19.12.2012 määrust nr 60 „Kohtu

registriosakonna kodukord“ ja 30.06.2010 määrust nr 24 „Kohtu kinnistusosakonna kodukord“,

vaid neid muudetakse selliselt, et jäetakse välja osakondade töökorraldust käsitlevad sätted,

mida reguleerib tulevikus KHAN asjakohases kodukorras. Vastavate määruste volitusnormid

tulenevad olulises osas teistest seadustest ning muudatuse tulemusel reguleerivad vastavad

ministri määrused edaspidi kohturegistrite pidamist, mitte enam osakondade sisemist

töökorraldust. Vastavalt korrastatakse ka määruste pealkirjad.

Eelnõu § 1 punkt 39. KS-i § 42 lõige 21. Kehtiva lõike 21 kohaselt nähakse kohtu kantselei

kodukorras ette kohtuteenistujate ülesanded, kohtu asjaajamise kord ja kohtu muu töökorraldus.

Lõikest 21 jäetakse välja sõnad „kohtuteenistujate ülesanded“, kuivõrd kohtuteenistujate

ülesanded määravad tulevikus kohtu esimees ja KHT direktor.

Eelnõu § 1 punkt 40. KS-i § 43 tunnistatakse kehtetuks, kuna eelnõuga muudetakse normi

reguleerimiseset ning kohtu eelarvet käsitletakse uues §-s 431.

Eelnõu § 1 punkt 41. KS-i § 431. KS-i § 431 reguleerib kohtu eelarvet. Muudatusega

sätestatakse lõikes 1 üldine põhimõte, et kohtute grupi eelarve ja Riigikohtu eelarve võetakse

vastu riigieelarve seaduses sätestatud korras. Riigi eelarve vaates liiguvad kohtud keskvalitsuse

allsektoris riigiasutuste jaotusest põhiseaduslike institutsioonide jaotusesse (RES § 2 lõige 2).

Põhiseaduslikele institutsioonidele ja nende haldusala asutustele kohaldatakse RES-i vaates

ministeeriumi, ministeeriumi valitsemisala ja riigiasutuse kohta sätestatut, kui ei ole sätestatud

teisiti (RES § 3 lõige 2 ).

Lõike 2 kohaselt nähakse kohtute grupi eelarve koosseisus ette vahendid grupina esimese ja

teise astme kohtutele ning KHT-le. Seega koosneb kohtute grupi eelarve nii kohtute kui KHT

enda eelarvest, milles ette nähtud vahendid jaotatakse KHAN-i otsuse põhjal kohtute ja KHT

vahel laiali. Seega KHAN kehtestab grupiliigenduse 9-le kohtuasutusele (8 kohut ja KHT) ja

iga asutus kehtestab oma alaliigenduse ise ja korraldab vastavalt sellele oma asutuse töö. Ehk

iga asutus juhib oma eelarvet, mis on KHAN-i poolt grupieelarvena kinnitatud. Tegemist on

sisuliselt juba praegu kehtiva süsteemiga, kus kohtute grupieelarve (8 eraldiseisvat kohut)

kinnitatakse justiits- ja digiministeeriumi poolt ning iga kohus kehtestab vajaliku alaliigenduse

oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Muudatuse tulemusel on justiits- ja

digiministeeriumi asemel selle kinnitajaks KHAN ning 8-le kohtule lisandub grupieelarvesse

ka KHT kui kohtuasutus. KHAN-il endal eraldiseisvat eelarvet ei ole, KHAN-i teenindamine

tagatakse KHT eelarvest.

Lõige 3 selgitab eelarve eelnõu koostamise protsessi. Kehtivas seaduses ei ole eelarve

koostamise protsess eraldi välja toodud, mistõttu on ühise arusaadavuse huvides see mõistlik ja

vajalik. Praegusel hetkel toimub eelarve koostamise protsess praktikas selliselt, et Justiits-ja

Digiministeerium kogub esimese ja teise astme kohtutest sisendid ning jagab eelarve kohtute

vahel laiali. Kohtud ei ole kaasatud eelarve läbirääkimistesse Vabariigi Valitsuses (v.a kohtute

haldamise nõukoja poolt esitatud arvamus). Seega on esimese ja teise astme kohtutel võimalus

ise oma eelarvet koostada, kujundada ja kaitsta vähene ning sõltutakse olulises osas

täitevvõimust. Arvestades, et tegemist on põhiseadusliku institutsiooniga, ei ole selline

lahendus mõistlik. On oluline, et senine killustatud ja tasakaalustamata eelarveprotsess muutub

eesmärgipäraselt juhituks. Muudatuse tulemusel ei saa täitevvõim sekkuda kohtute eelarve

kujundamisesse ning kohtud saavad kujundada eelarvet ise süsteemisiseselt ja arvestades

endale seatud eesmärke. On oluline, et kohtud saavad ise oma eelarvevajadusi Riigikogu

27

rahanduskomisjonis põhjendada ning kõikide kohtuastmete eelarve ühetaoline menetlemine

tagab ka kohtusüsteemi eelarve ühtsema läbipaistvuse.

Lõike kohaselt valmistab kohtute grupi eelarve projekti ette KHT direktor koostöös kohtute

esimeestega ning esitab kinnitamiseks KHAN-ile. Seega esinevad kohtud ja KHT eelarve

koostamisel ühes grupis ja eelarve jaotab laiali KHAN.

Senised esimese ja teise astme kohtute eelarved jaotatakse kohtute ja KHT vahel ümber. Üle

viidavate koosseisuliste teenistuskohtade tööjõukulud vastavad teenistuskohtade aastasele

palgafondile koos tööjõumaksudega. Üle viidavate teenistuskohtadega seotud

majandamiskulud määratakse kohtute majandamiskuludest (näiteks lähetus- ja koolituskulud,

tervisekulud ja -hüvitised) proportsionaalselt kohtu koosseisuliste teenistuskohtade arvule.

Lisaks teenistuskohtadega seotud majandamiskuludele tõstetakse kohtute eelarvetest ümber

KHT eelarvesse ka need majandamiskulud, mis on seotud teenustega, mida KHT osutab

kohtutele:

 ametiautodega seotud kulud;

 bürootarvete, paberi jms töövahendite kulud;

 trükiste ja õigusalaste veebikeskkondade kulud;

 sidekulud;

 muud tegevuskulud.

Kohtute eelarvetesse jäävad:

 kohtunike tööjõukulud, kohtujuristide ja kohtunikuabide tööjõukulud ning kohtu

koosseisu jäävate kohtuametnike tööjõukulud;

 kohtukulud, s.o menetluses osalevatele kolmandatele isikutele makstavad tasud ning

postikulud, kuna need on seotud õigusemõistmisega.

 kinnisvarakulud ehk Riigi Kinnisvara AS-ile makstavad üürikulud, need on seotud

kohtutega sõlmitud lepingutega.

02.01.2024 kinnitatud esimese ja teise astme kohtute eelarve näitel on tabelis 5 välja toodud

kulude tinglik jagunemine kohtute ja KHT vahel. Tegemist ei ole eelarvega, vaid näitega kulude

võimaliku jagunemise kohta. Kohtute ja KHT eelarvete kulude liigendus jääb endiseks. I ja II

astme kohtute eelarved vähenevad, sest kohtute eelarvetest liiguvad välja tugiteenuste

osutamisega seotud tegevuskulud. KHT-l tekib eelarve kohtutest üle antavatest kuludest ning

Justiits- ja Digiministeeriumilt üle antavatest kuludest RES raames. Kirjeldatud viisil

kujunenud eelarvetega on kohtutele tagatud tugiteenuste osutamine senises mahus ja senisel

tasemel. Kohtutest tegelikult KHT-sse ümber tõstetavate tegevuskulude maht selgub siis, kui

on kindlaks määratud ümbertõstetavad teenistuskohad ning koosseisude ja kulude

ümbertõstmise kuupäev.

Edasises protsessis sõlmivad kohtute esimehed ja KHT juht kokkulepped osutatavate

tugiteenuste mahu ja kvaliteedi osas. Need määravad KHT koosseisu, töökorralduse ning

juhtimisstruktuuri. Tugiteenuste läbimõeldud ja tõhusa korraldamisega vähenevad kulud ning

vabaneb eelarvet, mida saab kasutada koosseisu muutmiseks ning töötasude korrigeerimiseks.

Seega on muudatus planeeritud kuluneutraalsena, st muudatuse elluviimiseks ei planeerita

täiendavate ressursside eraldamist riigieelarvest vaid kasutatakse ära olemasolevaid vahendeid

ning optimeeritakse tööprotsesse.

28

Tabel 6. Kohtuhaldusteenistuse grupieelarve võimalik jaotus 2024. a eelarve näitel.

Kohtute senine kogemus tugiteenuste konsolideerimisel kinnitab, et teenuste kohtuteülene

osutamine toob kaasa töökorralduse ja -koormuse ühtlustumise. Tugiteenuste

konsolideerimisega kaasnev tõhususe suurenemine juhtimises ja töökorralduses vabastab

ressurssi KHT kui asutuse toimimiseks vajalike lisanduvate ametikohtade katteks. KHT

struktuuriga määratakse asutuse juhtimisvaldkonnad ning juhtimistasandite arv.

Juhtimistasandite ja sellest tulenev juhtide arv valdkonnas sõltub valdkonna suurusest. Kui

näiteks finants- ja varahalduse valdkondades piisab valdkonna juhist, siis kantseleis on seevastu

vaja erineva tasandi juhte nii ülesannete paljususe kui ka ametikohtade arvu ja territoriaalse

paiknemise tõttu. Teenuste ja nendega seotud kulude üleandmist lihtsustab see, et arhiivi-,

infotelefoni- ja tõlketeenuse osutamiseks on kohtud juba moodustanud kohtute ülesed

teenistused ning 2025. aasta jooksul moodustatakse veel personali- ja turvateenistused.

Finantsjuhtimine, varahaldus, kommunikatsioon ja analüüs on kohtutes tsentraliseeritud

väiksemal määral, peamiselt kohtudirektorite juhitavate kohtute kaupa. Seega on paljud

valdkonnad juba praegu välja kujundanud kohtuteülese teenuse osutamiseks vajaliku ja

optimaalse struktuuri, juhtimismudeli ning koosseisu ning on varustatud oma eelarvetega.

Kohtutel on lisaks teenistustele olemas kohtuteülesed valdkondlikud spetsialistid: kohtute IKT

koordinaator, andmekvaliteedi juht, koolitusjuht ja andmekaitsespetsialist. Samuti on kohtud,

eriti viimastel aastatel, üle vaadanud kantselei ja kohtuistungisekretäride valdkonna

juhtimisstruktuure ning loonud ja rahastanud vajalikke juhtide ametikohti. Digitoimikute ja

elektroonilistes kanalites esitatud menetlusdokumentide osakaalu suurenemisega ligi 90%-ni

on muutunud võimalikuks ja aina mõistlikumaks kantselei töö korraldamine kohtute üleselt.

Eelnõu koostamisel toimunud aruteludel leiti, et istungisekretäride ametikohtade kuulumine

KHT-sse loob paremad võimalused istungisekretäride töö kvaliteedinõuete ühtlustamiseks,

paindlikumaks töö korraldamiseks ja istungisekretäride palkade korrastamiseks.

Pärast KHAN-i poolt eelarve kinnitamist esitab KHAN eelarvetaotluse Riigikogu

rahanduskomisjonile. RES-i § 26 lõike 6 kohaselt, põhiseadusliku institutsiooni eelarve

liigendamise RES-i § 26 lõike 5 kohaselt otsustab Vabariigi Valitsus põhiseadusliku

institutsiooni algatusel.

Käesoleva eelnõuga muudetava RES § 26 lõike 5¹ alusel liigendatakse muudatuse jõustumisel

põhiseaduslike institutsioonide kulud ja ministeeriumi valitsemisala tulemusvaldkonna

programmi tegevuse kulud täiendavalt riigiasutuste või riigiasutuste gruppide kaupa, eristades:

EA2024 Tallinna

RKK Tartu RKK Harju MK Tartu MK Viru MK Pärnu MK

Tallinna

HK Tartu HK KORO KHT

Kohtunike tööjõukulud 3 110 276 1 658 814 6 828 783 3 414 391 2 515 868 1 886 901 1 527 491 718 819 590 305

Kohtujuristide/kohtuniku

abide tööjõukulud 1 355 893 723 143 3 254 144 1 717 465 1 265 500 1 204 711 768 339 406 768 3 037 653

Maksekäsuosakonna

ametnike tööjõukulud 809 405

Eestkosteosakonna

ametnike tööjõuklud 368 485

Ametnike tööjõukulud 40 140 40 140 40 140 40 140 40 140 40 140 40 140 40 140 11 514 233

Majandamiskulud 59 780 49 096 168 534 53 649 37 742 69 783 18 352 10 201 92 125 633 531

Kinnisvarakulud RKAS 562 883 1 132 452 2 487 544 469 589 944 503 1 276 820 53 161 40 201

Kolmandate isikute ja

postikulud 45 255 8 481 530 806 210 763 172 736 559 108 45 719 13 741 53 391

Käibemaks 138 550 260 576 649 088 153 817 247 223 422 145 21 754 14 327 26 246 39233

Amortisatsioon 14 900 8 100 6 100 8 400

Kokku 5 312 777 3 887 602 13 967 139 6 059 814 5 229 812 6 645 898 2 474 956 1 244 197 3 209 415 12 777 302

60 808 911

29

1) tööjõukulud;

2) majandamiskulud;

3) sotsiaaltoetused, eristades seadusest tulenevad toetused;

4) investeeringutoetused;

5) muud toetused, eristades seadusest tulenevad toetused;

6) finantskulud;

7) muud kulud, sealhulgas amortisatsioonikulu.

Riigikogule esitatavas riigieelarve eelnõus peavad olema kajastatud põhiseaduslike

institutsioonide taotletud vahendid, välja arvatud kinnisasjadega seotud investeeringud, mahus,

mille Riigikogu rahanduskomisjon on makromajandusprognoosi arvestades heaks kiitnud (RES

§ 38 lõige 2¹ ).

Seega esindab KHT eelnevalt kohtusüsteemis kokku lepitud ja heaks kiidetud seisukohti.

Seejuures ei ole kindlaks määratud, kes täpselt või kuidas võivad osaleda Riigikoguga

läbirääkimistel ning selle sätestamine seaduses ei ole ka mõistlik. Enne eelarve lõplikku

kinnitamist peab KHT kandma andmed eelarvesüsteemi (REIS), sest infosüsteemi kaudu

avatakse uue aasta eelarve, vastasel juhul ei ole eelarve uueks aastaks tagatud. KHT-sse

liikuvate kulude jaotust majandusliku sisu lõikes 2025. aasta näitel iseloomustab tabel 7.

Tabel 7. Kohtuhaldusteenistusse koonduvate kulude eelarve 2025. aasta näitel

Majanduslik sisu Eelarve

Õigusmõistmise ametnike tööjõukulud -12 275 086

KRAPS (kohtunikud, kohtujuristid,

kohtunikuabid) tööjõukulud -37 136 358

Majandamiskulud -896 751

Riigi Kinnisvara AS kulu -5 335 194

Kohtute kolmandate isikute tasud -1 968 000

Kohtute postikulud -635 000

Käibemaks tegevuskuludelt -1 909 639

Amortisatsioon -37 500

Lõike 4 kohaselt osaleb Riigikogus kohtute grupi eelarveläbirääkimistel ning esindab esimese

ja teise astme kohtuid ja Kohtuhaldusteenistust KHAN-i esimees, st Riigikohtu esimees,

samamoodi nagu ka Riigikohtu eelarveläbirääkimistel esindab Riigikohut esimees. Selline

lahendus, kus Riigikohtu esimees esindab läbirääkimistes kahte eelarvet, on põhjendatud, sest

muudatus aitab muuhulgas tagada kogu kohtusüsteemi rahastuse ühetaolise esindatuse ja

läbipaistvuse. Analoogselt on praegu Riigikohtu esimehe ülesandeks esitada Riigikogule

ülevaade kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise korraldamise kohta (KS § 27

lõige 3), st ka nii esimese kui teise astme kohtute osas, kus Riigikohtu esimees esindab kogu

kohtusüsteemi vaadet.

Lõike 5 kohaselt liigendab KHAN riigieelarves märgitud kohtute grupi vahendid

administratiivselt ja majandusliku sisu järgi esimese ja teise astme kohtute ja KHT vahel. Sellise

liigenduse valmistab ette KHT direktor koostöös kohtute esimeestega.

Lõike 6 kohaselt koostavad kohtud ja KHT lõikes 5 nimetatud liigenduse alusel oma eelarved,

mille kinnitab KHAN riigieelarve seadusena jõustumisest alates kahe kuu jooksul. Kui KHAN

30

ei ole andnud teistsugust suunist, teevad esimese ja teise astme kohtud ning KHT kuni eelarve

kinnitamiseni kulutusi eelneva kalendriaasta jaotuse järgi.

Lõike 7 kohaselt avaldatakse KHAN-i liigendatud kohtute grupi eelarve ja KHT eelarve KHT

veebilehel. Kohtute eelarved avaldatakse kohtute veebilehel. Sätte eesmärk on tagada eelarve

läbipaistvus.

Lõige 8 täpsustab, et KHAN-il on õigus kohtute grupi liigendust, esimese ja teise astme kohtute

ning KHT eelarvet eelaarveaasta jooksul muuta riigieelarve muutmisest tulenevalt, vastava

kohtu esimehe ja KHT direktori ettepanekul või muul mõjuval põhjusel enda algatusel,

kuulanud ära kohtu esimehe ja KHT direktori arvamuse. Muudatused avaldatakse vastavalt

lõikele 7.

Eelnõu § 1 punkt 42. KS-i § 45 lõiked 2 ja 3. KS-i § 45 reguleerib järelevalve tegemist. Lõike

2 kehtiva sõnastuse kohaselt teostab esimese ja teise astme kohtu esimehe kohustuste täitmise

üle järelevalvet valdkonna eest vastutav minister. Valdkonna eest vastutav minister võib nõuda

kohtu esimehelt seletusi õigusemõistmise korrakohase toimimise kohta kohtus. Muudatusega

sätestatakse, et vastav järelevalvepädevuse esimehe üle on KHAN-il. Lõike 3 kehtiva sõnastuse

kohaselt teeb kinnistusosakonna, registriosakonna ja maksekäsuosakonna tegevusvaldkonnas

järelevalvet kohtudirektor. Tsiviilosakonna, süüteoosakonna ja eestkoste järelevalve osakonna

kohtunikuabi üle teeb järelevalvet kohtu esimees. Muudatusega sätestatakse, et

kohtuteenistujate üle teeb järelevalvet kohtu esimees. Muudatus on vajalik, kuna

kohtudirektorite volitused lõpevad 31.12.2025. Arvestades, et muudatuse tulemusel on kohtutes

vaid õigusemõistmisega seotud kohtuteenistujad, peab järelevalveõigus olema just kohtu

esimehel. Järelevalveõiguse üleandmine kohtu esimehele võib tuua kaasa kohtu esimehe

töökoormuse suurenemise. Selle tasakaalustamiseks võimaldab juba kehtiv seadus kohtu

esimehel käskkirjaga vähendada oma töökoormust õigusemõistmisel esimehe ülesannete

täitmiseks vajalikus määras.

Eelnõu § 1 punkt 43. KS-i § 46. KS-i § 46 reguleerib kohtute aruandlust ning sätestab, et

esimese ja teise astme kohtud esitavad valdkonna eest vastutavale ministrile kohtuasjade kohta

statistilise aruande. Aruande vormi kinnitab ja esitamise tähtaja määrab valdkonna eest vastutav

minister. Muudatusega tunnistatakse säte kehtetuks, kuivõrd sellel pole praktilist väärtust.

Justiits- ja Digiministeeriumil on ligipääs andmetele juba praegu kohtute infosüsteemi kaudu

olemas, st eraldiseisva aruande tegemise kohustus pole mõistlik ega vajalik.

Eelnõu § 1 punkt 44. KS-i § 49 lõige 1. KS-i § 49 lõige 1 reguleerib kohtuniku ametivälist

töötamist kohtunikuameti kõrvalt. Kohtuniku ametikitsenduste täpsema reguleerimise vajadus

tuleb PS § 147 lõikest 3, mille kohaselt kohtuniku ametiväline töötamine on üldjuhul keelatud,

välja arvatud seaduses ettenähtud juhtudel. Muudatusega täpsustatakse kohtuniku lubatud

ametiväliseid tegevusi, mille eesmärk on anda kohtunikule rohkem võimalusi erialasteks

väljakutseteks ning ühtlasi toetada tema enesearengut ja motiveerida teda kohtunikutöös.

Eelnõuga muudetakse lõike 1 teist lauset esiteks selliselt, et kohtunik võib osaleda ka

rahvusvaheliste organisatsioonide töös, näiteks rahvusvahelises kohtus, jätkates samal ajal

kohtunikutööd. Samuti täpsustatakse, et kohtunik võib tegeleda ka õigusloome ning muu

loomingulise tegevusega. Õigusloome võib sisaldada osavõttu õigusaktide eelnõude

väljatöötamises näiteks ekspertide komisjonides või eelnõudele ekspertarvamuste koostamist.

Eelnõu § 1 punkt 45. KS-i § 49 lõige 2 punkt 3. KS § 49 lõige 2 näeb ette kohtunikuametiga

seonduvad piirangud, mille eesmärk on tagada kohtuniku erapooletus ja sõltumatus. Kehtiva

31

korra kohaselt ei või kohtunik olla äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või

nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja. Eelnõu koostamisel on arutatud, kas

kaotada piirang, mille kohaselt ei tohi kohtunik kuuluda temale kuuluva ainu- või

enamusosalusega äriühingu, eeskätt investeeringute haldamiseks loodud äriühingu juhatusse.

On leitud, et kohtunik ei tohiks sattuda oma vara valitsemisel halvemasse olukorda võrreldes

teiste õigussubjektidega. Kohtunikuametiga kaasnevad ametipiirangud on püsinud

muutumatuna alates KS-i jõustumisest 2002. aastal ning kattuvad suures osas kuni 28.07.2002

kehtinud kohtuniku staatuse seaduse §-s 4 sätestatud piirangutega. Samas äri- ja

majanduskeskkond on oluliselt edasi arenenud, mistõttu puudub mõistlik põhjendus, miks

kohtunik ei peaks saama oma vara haldamist korraldada ka äriühingu vormis, kui see ei kahjusta

kohtuniku ametiülesannete täitmist. Näiteks kinnisvarasse investeerimist või üürikinnisvara

haldamist on maksunduslikus aspektis otstarbekam teha äriühingu vormis.

Kohtuniku eetikakoodeksi punkti 5 järgi võib kohtunik osaleda tegevuses, mille eesmärk on

tulu saamine, arvestades hea käitumise ja ausa äritegevuse tavasid. Kohtunike eetikanõukogu

on märkinud, et ametikitsenduste eesmärgiks pole keelata mis tahes tulu teenimine, kuivõrd

kohtunik on samamoodi aktiivne ühiskonnaliige, kelle kaasalöömine erinevates tegevustes on

piiratud vaid niivõrd, kuivõrd see läheb vastuollu õigusemõistmise huvidega Ka teatud Euroopa

riikides on kohtunikel lubatud äriühingut juhtida, et hallata enda või oma perekonna vara.

Näiteks Slovakkias ei või kohtunik kuuluda ärilisel eesmärgil tegutseva juriidilise isiku

juhtimis- või kontrollorganisse ega muul moel ettevõtluses osaleda, välja arvatud oma vara

haldamiseks19. Ka Inglismaa ja Walesi kohtusüsteemis ei tohi täistööajaga kohtunikud (ingl

salaried judges) olla äriühingu juhi rollis, välja arvatud juhul, kui see on seotud perekonna vara

haldamisega20.

Eelnõuga muudetakse lõike 2 punkti 3 sõnastust selliselt, et kohtunik ei või olla äriühingu

juhatuse või nõukogu liige, välja arvatud kui tegu on tema enda või ühisvarasse kuuluva

ainuosaluse või enamusosalusega äriühinguga, ja see tegevus ei kahjusta õigusemõistmist.

Kehtima jääb piirang, mille kohaselt kohtunik ei või olla välismaa äriühingu filiaali juhataja.

Muudatus võimaldaks kohtunikul luua ja juhtida äriühinguid eelkõige oma vara haldamiseks ja

investeerimiseks, kui see ei kahjusta õigusemõistmist, ning välistaks kohtuniku osalemise

sellise ühingu juhtimises, mille kontroll ei ole tema enda käes.

Eelnõu § 1 punkt 46. KS-i § 53 lõige 2. KS-i § 53 reguleerib avaliku konkursi väljakuulutamist

kohtunikukohale. Kehtiva korra kohaselt sätestab lõige 1, et kohtunikud nimetatakse ametisse

avaliku konkursi alusel. Lõige 2 loetleb konkreetsed kohtunikukohad ning sätestab, et konkursi

esimese ja teise astme kohtu kohtunike kohtadele kuulutab välja valdkonna eest vastutav

minister ja Riigikohtu kohtuniku vaba koha täitmiseks Riigikohtu esimees. Eelnõuga

muudetakse lõike 2 esimest lauset selliselt, et avaliku konkursi esimese ja teise astme kohtuniku

vaba koha täitmiseks kuulutab välja valdkonna eest vastutava ministri asemel KHAN. Konkursi

Riigikohtu kohtuniku vaba koha täitmiseks kuulutab ka edaspidi välja Riigikohtu esimees.

Eelnõu koostamise käigus arutati ka seda, kas Riigikohtu esimees võiks ka esimese ja teise

astme kohtuniku konkursi välja kuulutada. Leiti, et kuivõrd edaspidi on just KHAN-i ülesanne

esimese ja teise astme kohtute eelarve jaotamine ning otsustada ka kohtunike jagunemise

maakohtute vahel, on just KHAN kõige pädevam hindamaks konkursi väljakuulutamise

19 Constitution of the Slovak Republic, article 145a https://www.prezident.sk/upload-files/46422.pdf. 20 Guide to Judicial Conduct (July 2023), lk 11 https://www.judiciary.uk/wp-content/uploads/2023/06/Guide-to-

Judicial-Conduct-2023.pdf.

32

vajadust konkreetse esimese või teise astme kohtu kohtunikukoha korral. See ei välista

seejuures, et ettevalmistus kohtunike konkursside väljakuulutamiseks tehakse Riigikohtus.

Sellist lahendust toetas ka kohtute haldamise nõukoda oma 24. mai 2024. aasta istungil. Tuleb

silmas pidada, et konkursid kuulutatakse välja ka edaspidi koostöös kohtute esimeestega, st neil

on parim teadmine kohtunikukohtade vabanemisest.

Eelnõu § 1 punkt 47. KS-i § 55 lõige 4. KS-i § 55 lõikes 4 tehakse tehniline täpsustus, et enne

Riigikohtu kohtuniku ametisse nimetamist kuulab Riigikohtu esimees muuhulgas ära KHAN-i

arvamuse, mitte enam kohtute haldamise nõukoja arvamuse.

Eelnõu § 1 punkt 48. KS-i § 584 lõige 1. KS-i § 584 reguleerib kohtuniku töötamist väljaspool

kohut. Lõike 1 esimest lauset täiendatakse selliselt, et kohtunikku võib tema soovil ja esimehe

nõusolekul viia lisaks juriidilisele tööle riigi ametiasutuses või avalik-õigusliku ülikooli

õigusteaduse õppejõuks tähtajaliselt üle ka KHT-sse. Täiendus on vajalik, et võimaldada ka

kohtunikel KHT töös täiskohaga osaleda. Analoogselt töötab ka Soome kohtute ametis

tähtajaliselt (kolm aastat) kuni kuus roteerunud kohtunikku. Esimehe nõusolek on seejuures

roteerumiseks vajalik, kuna kohtute seaduse kohaselt vastutab kohtu esimees õigusemõistmise

korrakohase toimimise eest kohtus. Kui kohtu esimehe hinnangul võib kohtuniku eemalolek

seada õigusemõistmise korrakohase tagamise ohtu, peab tal olema võimalus nõusoleku

andmisest keelduda. Seega on nõusoleku andmisest keeldumise eelduseks mõjuv põhjus ning

probleemide korral tuleb olukord lahendada kohtu esimehe ja KHT direktori koostöös. Lõike 1

teist lauset täiendatakse selliselt, et kohtuniku võib lisaks riigi peaprokurörile, õiguskantslerile

või riigikontrolörile nimetada ka KHT direktoriks. Erinevalt lõike esimesest lausest ei eelda see

kohtu esimehe nõusolekut.

Eelnõu § 1 punkt 49. KS-i § 76 lõige 8. KS-i § 76 lõiget 8 muudetakse selliselt, et valveaja

eest makstava lisatasu arvestamise korra ja valveaja eest lisatasu maksmiseks ette nähtud

kohtunike arvu kehtestab valdkonna eest vastutava ministri asemel KHAN oma otsusega (KS-

i § 411 lõige 3). KHAN-i pädevuses on tulevikus muuhulgas suunata ja koordineerida kohtute

haldamist ja arendamist ning otsustada kohtunike arv ja jaotus kohtutesse, mistõttu ei saa ka

lisatasu arvutamine olla enam ministri pädevuses. Muudatuse tõttu tunnistatakse kehtetuks

justiitsministri 19.12.2019 määrus nr 18 „Kohtuniku valveaja lisatasu“.

Eelnõu § 1 punkt 50. KS-i § 85 lõige 3 ja § 1271. KS-i § 85 lõiget 3 muudetakse selliselt, et

edaspidi kinnitab valdkonna eest vastutava ministri asemel talaari kirjelduse KHAN. Tegemist

on praktilist kohtukorraldust puudutava haldusküsimusega, mida ei pea reguleerima täitevvõim.

KS-i § 1271 esimese lause kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada

kohtuteenistujate ametiriietuse kirjelduse ning kandmise korra. Muudatusega asendatakse

vastutav minister KHAN-iga, kuivõrd tegemist on praktilist kohtukorraldust puudutava

haldusküsimusega, mida ei saa enam reguleerida täitevvõim. Muudatuste tõttu tunnistatakse

kehtetuks justiitsministri 29.07.2009 määrus nr 30 „Kohtuniku ja kohtukordniku ametiriietuse

kirjeldus ning kohtukordniku ametiriietuse kandmise kord“.

Eelnõu § 1 punktid 51–53. KS-i § 991 muudatusega lihtsustakse kohtuniku teenistusvanuse

tõstmise korda. Arvestades PS-i § 147 lõike 1 kohast kohtunikuameti eluaegsuse nõuet, ei ole

põhjendatud seada piirvanusest kauem töötada sooviva kohtuniku volituste pikendamisele liiga

suuri nõudmisi. Esmajoones tuleks hinnata, kas kohtuniku võimed ja oskused on

kohtunikuametiks piisavad, ning teisalt, et kohtuniku jätkamine on ka õigusemõistmise huvides,

seda eriti olukorras, kus kohtunike kohti on täitmata.

33

Lõikes 1 tehakse tehniline täpsustus, jättes välja viite lõikele 3, mis tunnistatakse eelnõukohase

seadusega kehtetuks.

Lõikes 2 on teenistusvanuse tõstmiseks kohtute haldamise nõukoja tegevuse lõppemise tõttu

vaja KHAN-i nõusolekut ning enam ei ole tegemist erandjuhuga, vaid on mõeldud selleks, et

tagada korrakohane õigusemõistmine. Välja jäetakse nõue, mille kohaselt võetakse Riigikohtu

üldkogu otsus vastu kohalolevate riigikohtunike kahekolmandikulise häälteenamusega. Otsuse

saab Riigikohus vastu võtta ka üldises korras lihthäälteenamusega.

Lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks, kuna lõike 3 sisu lisatakse lõikesse 2 ja lõige 4 on

ebavajalik säte, kuna kehtestab põhimõtte, et teenistusvanuse ülemmäära tõstmine kehtib

üksnes selle kohtuniku suhtes, kelle teenistusvanuse ülemmäära tõsteti.

Lõike 5 muudatuse kohaselt ei ole tõstetud teenistusvanuse ülemmäära saabumisel vaja

eraldiseisevat ametist vabastamise vormistamist, vaid kohtunik loetakse ametist vabastatuks

vanus ülemmäära saabumisel. Muudatuse tulemusel jääb ära ebavajalik bürokraatia.

Eelnõu § 1 punkt 54. KS-i § 112 lõige 1. KS-i § 112 lõiget 1 muudetakse selliselt, et

rahvakohtunikule makstava tasu suuruse ja maksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutava

ministri asemel KHAN. Arvestades, et rahvakohtunikud osalevad õigusemõistmises

võrdväärselt kohtunikega ning KHAN-il on muudatuste kohaselt õigus kehtestada

rahvakohtunike arv ja kinnitada eelarve, peab ka rahvakohtunike tasu suuruse ja maksmise

korra kehtestama KHAN. Muudatuse alusel tunnistatakse kehtetuks justiitsministri 19.12.2006

määrus nr 37 „Rahvakohtuniku tasu suurus ja maksmise kord“.

Eelnõu § 1 punkt 55. KS-i § 1141. Kehtiva KS-i § 1141 kohaselt määrab kohtunikuabide arvu

valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära maakohtu esimehe arvamuse. Sätet muudetakse

analoogselt kohtunike arvu määramisega (eelnõukohased KS § 11 lõige 1, § 19 lõige 1 ja § 23

lõige 1), sätestades, et kohtunikuabide arvu otsustab KHAN, kuulanud ära maakohtu esimehe

arvamuse. Muudatus on seotud kohtuhaldusülesannete üleminekuga ning eelarveprotsessi

muutusega, st edaspidi vastutab selle eest KHAN ja pole põhjendatud kohtunikuabide arvu

otsustamine jätta valdkonna eest vastutava ministri pädevusse.

Eelnõu § 1 punkt 56. KS-i § 119 lõike 1 punktid 4 ja 5. KS-i § 119 lõike 1 punkti 4 kohaselt

kuulub kohtunikuabi konkursi komisjoni kohtudirektor. See on olnud ka mõistlik ja vajalik,

kuivõrd kohtudirektor teeb kehtiva § 45 lõike 3 kohaselt kinnistusosakonna, registriosakonna

ja maksekäsuosakonna tegevusvaldkonnas järelevalvet. Arvestades, et kohtudirektori

ametikoht kaotatakse ning eelnõu kohaselt on ainult kohtu esimehel kohtunikuabi üle

järelevalveõigus (eelnõukohane KS-i § 45 lõige 3), pole vajadust kohtudirektori asemel

komisjoni määrata ka näiteks KHT direktorit või teenistujat. Seetõttu tunnistatakse punkt 4

kehtetuks. Samuti tunnistatakse kehtetuks lõike 1 punkt 5, mille kohaselt kuulub komisjoni

Justiitsministeeriumi esindaja. Arvestades kohtunikuabide nimetamise õiguse üleminekut

Justiits- ja Digiministeeriumilt kohtutele ei ole ministeeriumi esindaja osavõtt komisjonis enam

vajalik.

Eelnõu § 1 punkt 57. KS-i § 1221 lõige 1. KS-i § 1221 lõike 1 muudatus on seotud KS-i § 45

lõike 3 muutmisega. Kuna eelnõu kohaselt on edaspidi järelevalveõigus kõikide kohtunikuabide

nimetamisel kohtu esimehel, mitte enam jagatud kohtu esimehe ja kohtu direktori vahel, antakse

kohtu esimehele ka õigus algatada distsiplinaarmenetlus kõikide kohtunikuabide suhtes.

34

Eelnõu § 1 punkt 58. KS-i § 125 reguleerib kohtudirektori ametisse nimetamist, kohtudirektori

ülesandeid, kohtudirektori konkursi tingimusi jms. Kuivõrd kohtudirektori ametikoht

kaotatakse ning tema ülesanded jaotatakse KHT ja esimeeste vahel, tunnistatakse § 125

tervikuna kehtetuks.

Eelnõu § 1 punkt 59. KS-i § 126 lõige 2 reguleerib kordnikule lisatasu maksmist kutsete ja

teadete kättetoimetamise eest. Lõige tunnistatakse kehtetuks, kuivõrd seda ei rakendata,

sealhulgas ei ole kehtestatud ka lisatasu määrasid.

Eelnõu § 1 punkt 60. Punktiga täiendatakse seadust §-dega 1303 ja 1304. Paragrahvi 1303 lõike

1 kohaselt alustab KHAN tööd 2025. aasta 1. oktoobril. Selleks peavad olema valitud nii

KHAN-i kohtunikest liikmed kui esitatud ka mittekohtunikest liikmed. KHAN-i kohtunikest

liikmed tuleb valida kohtunike täiskogul, st hiljemalt 2025. aasta septembris. Pärast täiskogu

otsust saavad KHAN-i kohtunikest liikmed paluda mittekohtunikest liikmetelt vajaduse korral

nende esindaja määramist. Eelnõukohase KS-i § 401 lõike 5 kohaselt kehtestab KHAN-i

kohtunikest liikmete ja asendusliikmete valimise korra kohtunike täiskogu. Selleks, et täiskogul

oleks võimalik KHAN-i liikmeid valida, sätestatakse § 1303 lõikes 2 erisusena, et enne 2025.

aasta 1. oktoobrit kehtestab KHAN-i liikmete ja asendusliikmete valimise korra kohtute

haldamise nõukoda. Edaspidi on täiskogul võimalik vajaduse korral kehtestatud valimiskorda

oma äranägemise järgi muuta või kehtestada uus. Paragrahviga 1304 lisatakse rakendussäte,

mille kohaselt täidab enne 2026. aasta 1. jaanuarit käesoleva seaduse § 41 lõike 1 punktides 1,

3–5, 6, 13 ja 14, lõikes 2 ja lõike 3 punktides 2–4 sätestatud kohtute haldamise nõukoja

ülesandeid kohtute haldus- ja arendusnõukogu. Rakendussäte on vajalik, kuna

kohtuhaldusülesannete üleandmine toimub etapiviisiliselt ning kuni 31.12.2025 täidab KHAN

osaliselt ka seni kohtute haldamise nõukoja ülesandeid, näiteks annab justiits- ja digiministrile

nõusoleku kohtu tööpiirkonna või rahvakohtuniku arvu määramiseks.

Eelnõu § 1 punkt 61. Punktiga täiendatakse seadust §-dega 1305 ja 1306. Paragrahv 1305

reguleerib KHT moodustamist. Sätte kohaselt alustab KS-i §-s 412 sätestatud KHT tööd 2026.

aasta 1. jaanuaril. Paragrahv 1306 reguleerib KHT direktori nimetamist. Paragrahvi esimese

lause kohaselt nimetatakse KHT direktor hiljemalt 2026. aasta 1. jaanuariks, st KHT

töölehakkamiseks.

Eelnõu § 1 punkt 62. Punktiga täiendatakse seadust rakendussätetega: §-dega 1316 ja 1317.

Paragrahvi 1316 kohaselt kehtivad enne 2026. aasta 1. jaanuarit nimetatud kohtudirektorite

volitused kuni 2025. aasta 31. detsembrini. Kui KHT direktorit ei ole selleks ajaks, st

1. jaanuariks ametisse nimetatud, on KHAN-il võimalik anda ajutised volitused ka

olemasoleva(te)le kohtudirektori(te)le. Konkreetne volituste kehtimise aeg on vaja sätestada

muudatuste tõhusaks ja optimaalseks elluviimiseks. Paragrahv 1317 sätestab kohtute haldamise

nõukoja volituste lõppemise, st enne 2025. aasta 1. oktoobrit kehtinud kohtute haldamise

nõukoja volitused kehtivad kuni 2025. aasta 30. septembrini.

3.2. Avaliku teenistuse seaduse muutmine

Eelnõu §-ga 2 muudetakse avaliku teenistuse seadust.

Eelnõu § 2 punkt 1. ATS-i § 6 lõikes 2 asendatakse sõna “kohus” sõnaga “kohtuasutus”. Kuna

edaspidi kuulub KS-is loetletud kohtuasutuste hulka ka KHT, on kohane ATSis ka vastavat

mõistet muuta.

35

Eelnõu § 2 punkt 2. ATS § 10 lõige 4 reguleerib Vabariigi Valitsuse määruste soovituslikkust

erinevatele asutustele. Muudatusega asendatakse kohtud kohtuasutustega, st vastav

regulatsioon kehtib ka KHT-le kui kohtuasutusele, mitte vaid kohtutele.

Eelnõu § 2 punkt 3. ATS-i § 11 lõike 6 muudatuse tulemusel võib KHT teenistuskohtade

koosseisu ja teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks kehtestada KHT juht, st direktor.

Samuti, valdkonna eest vastutava ministri asemel võib esimese ja teise astme kohtute

teenistuskohtade koosseisude kehtestamise korra, teenistuskohtade klassifikaatori ja

teenistuskohtade liigitamise korra kehtestada KHAN. Muudatus on seotud kohtute

haldusmudeli muutmisega ning esimese ja teise astme kohtute eraldiseisva põhiseadusliku

institutsioonina käsitlemisega.

Eelnõu § 2 punkt 4. ATS-i § 14 lõike 3 muudatuse tulemusel kehtestab nõuded esimese ja

teise astme kohtute kohtuteenistujate haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele, mis

on vajalikud teenistusülesannete täitmiseks, valdkonna eest vastutava ministri asemel KHAN

ja KHT ametnike puhul KHT juht, st direktor. Muudatus on põhjendatud ja vajalik, kuna

kohtuhaldusega seotud ülesanded lähevad valdavas osas üle KHAN-ile. Muuhulgas lähevad

kohtudirektorite kohtu personalijuhtimisega seotud ülesanded üle kohtute esimeestele. Ei ole

põhjendatud, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab sellises olukorras selliseid nõudeid.

Eelnõu § 2 punkt 5. ATS-i § 18 lõike 7 muudatuse tulemusel võib teise lause kohaselt esimese

ja teise astme kohtute kohtuteenistujate värbamise ja valiku korra kehtestada valdkonna eest

vastutava ministri asemel KHAN ja KHT ametnike värbamise puhul KHT juht, st direktor.

Kuna edaspidi vastutab kohtuteenistujate värbamise ja valiku eest kohtusüsteem ise, ei ole

põhjendatud sellise õiguse jätmine ministrile.

Eelnõu § 2 punkt 6. ATS-i § 31 lõike 7 muudatuse tulemusel võib esimese ja teise astme

kohtute kohtuteenistujate koolituse korra kehtestada valdkonna eest vastutava ministri asemel

KHAN. Muudatus on vajalik seoses kohtuhalduse üleandmisega täitevvõimult kohtuvõimule,

koolituste näol on tegemist kohtute siseküsimusega.

Eelnõu § 2 punkt 7. ATS-i § 63 lõike 2 muudatuse tulemusel kehtestab esimese ja teise astme

kohtute kohtuteenistujate palgajuhendi valdkonna eest vastutava ministri asemel KHAN, KHT

palgajuhendi KHT juht, st direktor. Kuna edaspidi vastutab kohtuteenistujate värbamise ning

eelarve eest kohtusüsteem ise, ei ole põhjendatud sellise ülesande jätmine ministrile.

3.3. Halduskohtumenetluse seadustiku muutmine

Eelnõu §-ga 3 muudetakse halduskohtumenetluse seadustikku.

HKMS-i § 17 lõikes 3 asendatakse Justiitsministeerium kohtute haldus- ja arendusnõukoguga

kui kohtuhalendiga tekitatud kahju hüvitamise nõude eest vastustaja. Muudatus on vajalik, kuna

kohtuhalduse üleminekuga kohtusüsteemile endale ning esimese ja teise astme kohtute ühtse

käsitamisega põhiseadusliku institutsioonina ei saa Justiitsministeeriumil (alates 01.01.2025

Justiits- ja Digiministeeriumil) sellist kohustust olla. Muudatus on analoogne RVastS-i § 17

lõike 1 muudatusega.

3.4. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine

Eelnõu §-ga 4 muudetakse kaitseväeteenistuse seadust.

36

KTS-i § 39 lõike 1 punkt 7. Muudatusega asendatakse kohtute haldamise nõukoda kohtute

KHAN-i kui kohtuniku ajateenistuseks vabastamise ettepaneku esitajaga.

3.5. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Eelnõu §-ga 5 muudetakse kriminaalmenetluse seadustikku.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 1562 lõiget 2 ja § 165 lõiget 6 täiendatakse pärast tekstiosa

„võib määrusega“ tekstiosaga „või kohtute haldus- ja arendusnõukogu maa-, haldus- ja

ringkonnakohtu kantselei kodukorraga“. Muudatus on seotud sellega, et edaspidi kehtestab

maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorra valdkonna eest vastutava ministri asemel

KHAN. Muudatuse tulemusel võib lisaks valdkonna eest vastutavale ministrile kehtestada

täpsemad nõuded menetlusdokumentide infosüsteemi ja e-toimiku kaudu kättesaadavaks

tegemisele ka KHAN maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorraga. KrMS-i § 1562

lõike 2 puhul jäävad valdkonna eest vastutava ministri rakendusaktideks 06.07.2022 määrus nr

18 „Kättetoimetamisportaali teenuse nõuded“ ja 18.12.2017 määrus nr 26 „Kohtuistungite

helisalvestamise ja digitaalse protokolli vormistamise kord“. KrMS-i § 165 lõike 6 puhul jääb

valdkonna eest vastutava ministri rakendusaktiks 06.07.2022 määrus nr 18

„Kättetoimetamisportaali teenuse nõuded“.

3.6. Raamatupidamise seaduse muutmine

Eelnõu §-ga 6 muudetakse raamatupidamise seadust.

RPS § 2 lõige 4. Muudatusega täiendatakse, et riigiraamatupidamisekohuslaseks on teiste

kõrval ka esimese ja teise astme kohtute ning Kohtuhaldusteenistuse esindajana

Kohtuhaldusteenistus kohtute grupi ulatuses.“.

3.7. Riigieelarve seaduse muutmine

Eelnõu §-ga 7 muudetakse riigieelarve seadust.

Eelnõu § 7 punkt 1. RES-i § 2 lõike 2 punktid 1 ja 2 reguleerivad riigieelarve protsessis

osalevate asutuste jagunemist riigiasutusteks ja põhiseaduslikeks institutsioonideks. Kuna

eelnõukohase seadusega muudetakse kohtute seaduses eelarveprotsessi, on vaja korrigeerida ka

RES-i. Lõike 2 punktist 1 jäetakse välja maakohus, halduskohus ja ringkonnakohus, kuna

põhiseaduses sätestatut arvestades ei ole tegemist riigiasutustega, vaid need on põhiseaduslikud

institutsioonid. Lõike 2 punktis 2 olevat põhiseaduslike institutsioonide loetelu täiendatakse

selliselt, et nende hulka kuulub ka kohtute grupp, kuhu kuuluvad esimese ja teise astme kohtud

ja KHT. Ehk KHT on RES-i mõistes kohtuasutusena põhiseaduslikuks institutsiooniks koos

kohtutega.

Eelnõu § 7 punkt 2. RES-i § 26 lõiget 2 muudetakse selliselt, et riigieelarves liigendatakse

vahendid eelarveklassifikaatori alusel teiste põhiseaduslike institutsioonide ja kohtute grupi

vahel. Lõiget 3 täiendatakse kohtute grupiga, st et administratiivses liigenduses või tema

kasutatavate vahendite osas võib tema kasutatavate vahendite osas märkida lisaks Vabariigi

Valitusele ka kohtute grupi.

37

Eelnõu § 7 punkt 3. RES-i § 26 lõike 5¹ sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse

selliselt, et riigieelarves liigendatakse põhiseaduslike institutsioonide kulud ja ministeeriumi

valitsemisala tulemusvaldkonna programmi tegevuse kulud täiendavalt riigiasutuste või

riigiasutuste gruppide kaupa. Muudatusega lisatakse võimalus liigendada ka kohtute grupi

kaupa.

Eelnõu § 7 punkt 4. RES-i § 26 lõiget 5² täiendatakse sättega, et kohtute grupi eelarvet

asutuste kaupa ei liigendata. Muudatus on vajalik, kuna kohtute grupi eelarve on üheks

tervikuks ning selle detailse liigenduse asutuste kaupa teeb pärast eelarve kinnitamist KHAN.

Eelnõu § 7 punkt 5. RES § 31 lõige 3 reguleerib vahendite liigendamist. Lõiget muudetakse

seoses kohtute grupi loomisega selliselt, et põhiseaduslikud institutsioonid ja nende haldusala

asutused või asutuste grupi puhul seaduses sätestatud organ liigendavad riigieelarves märgitud

vahendid administratiivselt, majandusliku sisu järgi või tegevuspõhiselt oma eelarves

kooskõlas eelarveklassifikaatoriga.“;

Eelnõu § 7 punkt 6. RES-i § 35 lõike 3 kehtiva sõnastuse kohaselt lisatakse

Justiitsministeeriumi eelarve projekti juurde kohtute haldamise nõukoja arvamus maakohtutele,

halduskohtutele ja ringkonnakohtutele planeeritud vahendite vastavuse kohta kohtute

aastaeelarve kujundamise põhimõtetele. Lõige tunnistatakse kehtetuks, kuna see ei ole edaspidi

vajalik. Kohtuhaldusteenistuse eelarve (esimese ja teise astme kohtute ning KHT kui

kohtuasutuse eelarved) esitatakse otse Riigikogu rahanduskomisjonile täitevvõimu

sekkumiseta, mistõttu eraldi arvamuse nõuet ei ole vaja eelnõusse lisada.

Eelnõu § 7 punkt 7. RES-i § 37 lõige 3 reguleerib kohtutele riigieelarve eelnõus ettenähtud

vahendite mahtute muutmist. Kuna kohtud haldavad oma eelarvet edaspidi iseseisvalt, ei ole

põhjendatud neile kui põhiseaduslikule institutsioonile erandit teha võrreldes teiste

põhiseaduslike institutsioonidega, kellel sellist võimalust ei ole.

3.8. Riigivaraseaduse muutmine

Eelnõu §-ga 8 muudetakse riigivaraseadust.

Eelnõu § 8 punkt 1. RVS-i § 3 lõike 1 punkti 10 muutmise eesmärk on esimese ja teise astme

kohtute ning KHT käsitamine põhiseadusliku institutsioonina ja täitevvõimust lahutatuna lisaks

RES-ile ka RVS-i tähenduses.

Eelnõu § 8 punkt 2. RVS-i § 4 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8, millega lisatakse riigivara

valitsejate loetellu Kohtuhaldusteenistus. Analoogselt on riigivara valitsejateks ka teised

põhiseaduse mõistes põhiseaduslikke institutsioone toetavad asutused. Juba praegu on kohtud

vara valitsemisel iseseisvad, nt kinnisvara rendilepingupoolteks on kohtud, ametiautod

rendivad kohtud, põhivara kuulub kohtutele jne. Seega ei ole RVS-i muudatustel olulist mõju

kehtivale olukorrale ning vajadusel tuleb ümberkorraldused teha kohtusüsteemi siseselt.

3.9. Riigivastutuse seaduse muutmine

Eelnõu §-ga 9 muudetakse riigivastutuse seadust.

RVastS-i § 17 lõike 1 teise lause muudatuse kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, esitada taotluse kohtu

38

tekitatud kahju hüvitamiseks edaspidi Justiits- ja Digiministeeriumi asemel KHAN-ile.

Muudatus on vajalik, kuna kohtuhalduse üleminekuga kohtusüsteemile endale ning esimese ja

teise astme kohtute käsitamisega põhiseadusliku institutsioonina ei saa Justiits- ja

Digiministeeriumil sellise taotluse menetlemise õigust olla. Taotlus tuleb edaspidi esitada

KHAN-ile kui kohtute strateegilise tasandi otsustusorganile. Võimaliku huvide konflikti

vältimiseks tuleb KHAN-il kodukorras sätestada tingimused, millal peab liige end kahju

hüvitamise taotluse arutamisest taandama. KHT ja kohtute eelarve koostamisel tuleb arvestada,

et kohtute tekitatud kahju hüvitamiseks pole seni olemas eraldi fondi ei kohtute ega Justiits-ja

Digiministeeriumi eelarves. Senised hüvitised on tasutud kohtute eelarvest, milline praktika

jätkub ka edaspidi.

3.10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine

Eelnõu §-ga 10 muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku.

Eelnõu § 10 punkt 1. TsMS-i § 3111 lõiget 8 täiendatakse selliselt, et menetlusdokumendi

elektroonilise kättetoimetamise võib kehtestada nii valdkonna eest vastutava ministri

määrusega kui ka KHAN-i maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorraga.

Eelnõu § 10 punkt 2. TsMS-i § 313 lõige 4 muudetakse selliselt, et menetlusdokumendi

kättetoimetamisel tähitud kirjaga võib väljastusteate vormi kehtestada valdkonna eest vastutava

ministri asemel KHAN maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorraga.

Eelnõu § 10 punkt 3. TsMS-i § 315 lõike 5 kolmas lause muudetakse. Edaspidi võib valdkonna

eest vastutava ministri asemel kehtestada KHAN maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei

kodukorraga kättetoimetamisteatise vormi menetlusdokumendi kättetoimetamisel kohtutäituri,

kohtuametniku, muu isiku ja asutuse vahendusel.

Eelnõu § 10 punkt 4. TsMS-i § 344 lõike 6 muudatuse kohaselt kehtestab kohtukutse ühtse

vormi valdkonna eest vastutava ministri asemel KHAN maa-, haldus- ja ringkonnakohtu

kantselei kodukorraga.

Eelnõu § 10 punkt 5. TsMS-i § 458 lõike 4 muudatuse kohaselt võib otsuse jõustumismärke

kohta täpsemaid nõudeid kehtestada valdkonna eest vastutava ministri asemel KHAN maa-,

haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorraga.

3.11. Vabariigi Valitsuse seadus

Eelnõu §-ga 11 muudetakse Vabariigi Valitsuse seadust.

Vabariigi Valitsuse seaduse § 59 reguleerib Justiits- ja Digiministeeriumi haldusala. Kuigi

esimese ja teise astme kohtute kohtuhaldusülesanded lähevad valdavalt üle kohtutele, jääb

eelnõukohase § 39 lõike 1 kohaselt seaduses sätestatud juhul ülesandeid täitma Justiits-ja

Digiministeerium. Eelnevalt on selgitatud, et IT-haldust korraldatakse samal kujul edasi,

mistõttu lisatakse lõikesse täpsustus, et esimese ja teise astme kohtute info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia teenuse korraldamine on Justiits- ja Digiministeeriumi

pädevuses.

3.12. Väärteomenetluse seadustik

39

Eelnõu §-ga 12 muudetakse väärteomenetluse seadustikku.

Väärteomenetluse seadustiku § 41 lõiget 10 ja § 471 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „võib

määrusega“ tekstiosaga „või kohtute haldus- ja arendusnõukogu võib maa-, haldus- ja

ringkonnakohtu kantselei kodukorraga“. Muudatus on seotud sellega, et edaspidi kehtestab

maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorra valdkonna eest vastutava ministri asemel

KHAN. Muudatuse tulemusel võib lisaks valdkonna eest vastutavale ministrile kehtestada

täpsemad nõuded menetlusdokumentide infosüsteemi ja e-toimiku kaudu kättesaadavaks

tegemisele ka KHAN maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorraga. Muudatuse

tulemusel jääb ministri kinnitatud määruseks 06.07.2022 määrus nr 18

„Kättetoimetamisportaali teenuse nõuded“.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga on kavandatud võtta kohtute seaduses kasutusele uued terminid „kohtute haldus- ja

arendusnõukogu“ ja „Kohtuhaldusteenistus“. Kohtute haldus- ja arendusnõukogu korraldab

esimese ja teiste astme kohtute haldamist ja arendamist. Kohtuhaldusteenistus on kohtutele

tugiteenuseid pakkuv õigusemõistmise volitusteta kohtuasutus, mis täidab kohtute seaduses

sätestatud ning KHAN-i antud ülesandeid. Eelnõu ei sisalda muid uusi, vähetuntud ega

võõrkeelseid termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Kavandatavad muudatused ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Kohtute seaduse ja teiste seaduste muudatused avaldavad HÕNTE21 § 46 tähenduses mõju

riigiasutustele. Sihtrühmadest on muudatustest puudutatud Justiits- ja Digiministeerium, maa-,

haldus-, ja ringkonnakohtunikud, kohtuteenistujad ning menetlusosalised.

I ja II kohtuastmes on 13.06.2024 seisuga kokku 240 kohtuniku ametikohta22, millest sama aja

seisuga23 on täidetud 231 ametikohta. Maa-, haldus- ja ringkonnakohtutes on 13.06.2024

seisuga täidetud 228 kohtujuristi, 55 kohtunikuabi ja 17 konsultandi ametikohta. Kokku on

kohtutes 1027 ametikohta, millest on täidetud 1012.

Menetlusosalistena peetakse mõju hindamise seisukohalt silmas konkreetses kohtuasjas

osalevaid isikuid, kelleks on hageja, kostja, avaldaja, vastustaja ja kolmandad isikud, samuti

menetlusosaliste seaduslikke esindajaid. Kohtute infosüsteemi andmetel osales 2023. aastal

tsiviilkohtumenetluses 93 414 füüsilist isikut ja 38 015 juriidilist isikut. Tavaliselt ei pöördu

inimene aasta jooksul kohtusse, seega enamikku inimesi eelnõus sätestatud muudatused ei

mõjuta.

21 VV määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“. https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011228. 22 Justiitsministri 27.10.2005 määrus nr 47 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike ja kohtunikuabide arv

ning jagunemine kohtumajade vahel“ https://www.riigiteataja.ee/akt/124102023004?leiaKehtiv. 23 Kohtute 2023.a. aastaraamat. https://aastaraamat.riigikohus.ee/kohtunikkond-2024-aasta-alguses/.

40

Lisaks puudutavad muudatused lepingulisi esindajaid. Eesti Advokatuuris on 31.12.2023

seisuga 779 vandeadvokaati ja 353 vandeadvokaadi abi. Professionaalsed esindajad osalevad

kohtumenetluses regulaarselt.

6.1. Kavandatav muudatus: Kohtuhaldusmudeli muutmine

6.1.1. Mõju Justiits- ja Digiministeeriumile

Muudatuse tulemusel antakse valdav osa kohtuhaldusega seotud ülesannetest ja õigustest

ministeeriumilt üle kohtusüsteemile. Sellised ülesanded on näiteks õigus määrata kohtumajade

asukohad, kohtunike, rahvakohtunike ja kohtunikuabide arv, nimetada ametisse ja vabastada

ametist esimese ja teise astme kohtute esimehed ning teha nende üle järelevalvet, koostada

esimese ja teise astme kohtute eelarve eelnõu ja kinnitada eelarve jaotus kohtute vahel. Seega

kaasneb muudatusega mõju ministeeriumi töökoormuse vähenemisele ja ametikohtade

ümberkorraldamisele. Seaduses sätestatud juhul täidab Justiits- ja Digiministeerium

kohtuhaldusülesandeid ka edaspidi. Selline ülesanne on näiteks kohtute infosüsteemi vastutava

kasutaja ülesanded. Seoses infosüsteemide vastutava kasutaja rolliga jääb IT-arenduste rahaline

ressurss jätkuvalt Justiits- ja Digiministeeriumisse, st IT-arenduste rahastus toimub ka edaspidi

tsentraalselt, vältimaks nii riigiüleste huvide ja vajaduste kui ka Euroopa Liidu

regulatsioonidest tulenevate kohustuste täitmise killustumist.

Mõju ulatus on keskmine. Ministeeriumi kohtuhaldusega tegelevate inimeste töökorraldus

muutub, st väheneb vajadus vastavaid ülesandeid täitvate ametikohtade järgi (ca 3 ametikohta),

kuid arvestades kohtuhaldusülesannete väikest mahtu, ei kaasne sellega ministeeriumi üleselt

eeldatavasti kohanemisraskusi.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna ministeeriumile avaldub mõju lühikese perioodi

jooksul muudatuste rakendamisel, st vastavate ülesannete ja pädevuste etapiviisile üleandmise

ajal.

Sihtrühm on väike, arvestades kohtuhaldusega seotud inimeste hulka võrreldes ministeeriumi

ametikohtade arvuga (ca 250 teenistuskohta). Justiits- ja digiministeeriumi poolt käesoleval

hetkel täidetavate ja vähemalt osaliselt kohtutele üleminevate kohtuhaldusülesannete nimekiri

on toodud tabelis 5.

Ebasoovitava mõjuna kaasneb ministeeriumile mõningane ümberkohanemise ja ametikohtade

ümberkorraldamise vajadus, seejuures ilmeb see mõju järk-järguliselt, kuna ka muudatused

(ülesannete üleandmine) rakenduvad etapiviisiliselt, st tööprotsesse ja ametikohti ei muudeta

ühe korraga.

6.1.2. Mõju kohtutele

Muudatuse tulemusel tekib kohtusüsteemile juurde uusi õigusi ja organisatoorseid ülesandeid.

Seejuures on tervikuna tegemist põhimõttelise muudatusega, kus kohtusüsteem võtab endale

teadlikult suurema vastutuse kohtusüsteemi kujundamisel ja arendamisel. Laiemalt loob

esimese ja teise astme kohtute haldamise lahutamine täitevvõimust eeldused terviklikuma,

sõltumatuma ja efektiivsema kohtusüsteemi väljaarendamiseks.

Muudatuse tulemusel luuakse kohtuhalduse- ja arenduse korraldamiseks kohtusüsteemis senise

kohtute haldamise nõukoja ümberkujundamise teel uus kohtute haldus-ja arendusnõukogu

(KHAN). KHAN on kohtuhalduse juhtimise kõrgeim organ, mis suunab kohtute arendamist ja

haldamist ning teeb kõige olulisemad kohtuhaldust puudutavad otsused. Lisaks luuakse

41

Kohtuhaldusteenistus (KHT), mis hakkab pakkuma kohtutele tugiteenuseid ja KHAN-ile tuge

kohtute arendamisel. KHT struktuuri ja täpsemad ülesanded kehtestab KHAN. Muudatuse

tulemusel saab KHAN-i otsuse alusel esimeses etapis viia KHT koosseisu juba praegu keskseid

ülesandeid täitvad ametikohad ja praegu kohtutes laiali jaotatud tugiteenuste osutamisega

seotud ametikohad. Töö efektiivsuse tagamiseks on põhjendatud, et samaliigilised ametikohad

koondatakse KHT eraldiseisvatesse valdkondadesse, näiteks IT, turvalisus, kantselei, finants-

ja varahaldus, personal, kommunikatsioon jms. Valdkondade konkreetne jaotus on KHAN-i

otsustada ja sellesse tuleks kaasata ka KHT direktor. Uute inimeste palkamine sõltub

konkreetsest väljaselgitatud vajadusest ja eelarveressurssidest. Muudatusega ei viida

ministeeriumist KHT-sse üle konkreetseid ametnikke või ametikohti, st üle lähevad ülesanded

ja ressurss summas 350 000 eurot (tööjõukulud ca 140 000 eurot ja majandamiskulud ca 210

000 eurot) aastas. Kohtusüsteem ise kujundab ja täidab vastavad ametikohad ja ülesannete

täpsema sisu.

Mõju ulatus on suur, kuna kohtusüsteemi senine haldus- ja arendustegevus muutub oluliselt

ning see eeldab kohtusüsteemilt sihiteadlikku kohanemist. Arvestades, et mingi hulga

haldusülesandeid on ministeerium juba kohtusüsteemile üle andnud, samuti on osa teenuseid

kohtute üleselt konsolideeritud, on kohtusüsteemil juba praegu kogemused oma ülesannete

ümberkorraldamisel. Samuti on kohtud juba praegu iseseisvad perosnaliotsuste tegemisel

ettenähtud eelarve piires, st ministeerium ei sekku kohtute igapäevastesse

personaliküsimustesse. Seejuures tuleb arvestada, et lisaks konkreetsete ülesannete

ülevõtmisele kaasnevad seadusega ka olulised organisatoorsed muudatused uute kohtusiseste

organite loomisel.KHAN-i loomisega tekib kohtusüsteemil strateegiline otsustusorgan, mille

ülesanne on kohtusüsteemi arengut juhtida. KHT loomine toob omakorda kaasa tugiteenuste

koondumise ja tsentraliseerimise. Seega kohtusüsteemi senine haldus- ja arendustegevus

muutub oluliselt ning see eeldab kohtusüsteemilt sihiteadlikku kohanemist. Kohtuhalduse ja

teenuste konsolideerimisel KHT-sse on oluline positiivne mõju, kuivõrd tagab tugiteenuste

ühetaolise pakkumise kogu kohtusüsteemis ning loob paremad eeldused nende kvaliteedi

parandamiseks ja kohtute eripäraga arvestamiseks. Lisaks, kuivõrd muudatuse tulemusena kaob

mitmel juhul ministeerium protsessides vahelt ära, on tõenäoline, et haldustegevus muutub

seetõttu optimaalsemaks, paindlikumaks ja kiiremaks. Kohtusüsteemil tekib endal võimalus

tegevuste optimeerimiseks ja ressursside ümberpaigutamiseks enda seatud prioriteetide järgi.

Eelnõu koostamisel on hinnatud ka ümberkorralduse võimalikku rahalist mõju ja leitud, et

muudatus on võimalik planeeritud kujul ellu viia selliselt, et kohtutele osutatavate tugiteenuste

maht ja kvaliteet ei kahane ning KHAN-i teenindamisega seotud ülesanded täidetakse:

 Kohtutele tugiteenuseid osutavate teenistujate tööjõukulud on kaetud kohtute

eelarvetest KHT-le üle antava eelarvega.

 Tugiteenuste osutamiseks vajalikud majandamiskulud on kaetud kohtute eelarvetest

KHT-le üle antava eelarvega.

 KHT täiendavate ametikohtade, sh direktori palgakulud on kaetud olemasolevate

teenistuste juhtide ja seniste kohtudirektorite palgakuludega kohtute eelarvetes, samuti

ministeeriumi eelarvest üle antava eelarvega.

 KHAN-i teenindamisega seotud kulude katteallikas on ministeeriumi eelarvest üle antav

eelarve.

Tabel 8. Ümberkorralduse hinnanguline eelarve (eelarve täpne jagunemine täpsustub

rakendamisel)

42

Tööjõukulud

( art50)

Majandamiskulud

( art 55)

KHT direktor 104 364

Valdkondade juhid 2tk (IT-juht, finants-ja

varahaldusjuht keda praegu ei ole) 128 448

Olemasolevate valdkonnajuhtide täiendav

palgafond 80 280

Vaheastmejuhid 2 tk (kantseleis) 96 336

KHT direktori abi/nõunik 44 957

IT-tootejuhid 112 392

KHAN-i istungitega seotud kulud 10 000

Võrgustikega seotud kulud 4 000

Kahjude hüvitamise reserv 6 852

Kokku 587 629

Katteallikad

Kohtudirektorite vabanev palgafond 237 629

Ministeeriumi ülesannete ülevõtmisega

kaasnev eelarve 350 000

Kokku 587 629

Mõju avaldub sageli, kuna loodavad organid hakkavad kohtute toimimist iga päev mõjutama.

Eriti oluline igapäevane mõju on KHT-l, kuhu koonduvad lisaks ministeeriumi mõningatele

ülesannetele ka kohtudirektorite ülesanded (näiteks finants- ja varahaldus) ja juba

tsentraliseeritud teenused (näiteks tõlketeenistus ja arhiiviteenistus). Ehk oluline mõju kohtute

igapäevasele tegevusele on tugiteenuste ühtlustamine kogu kohtusüsteemis. Samas positiivse

mõjuna võib väheneda kohtute esimeeste töökoormus, kuna KHAN-il on võimalik tugiteenused

esimeestelt KHT-sse üle anda.

Mõjutatud sihtrühm on suur, kuna muudatus puudutab kogu kohtupersonali, s.o ca 1000

inimest, sealhulgas neid, keda KHT-sse üle ei viida, kuid kelle igapäevane harjumuspärane

töökorraldus muutub.

Ebasoovitava mõjuna kaasneb kohtutele ümberkohanemise vajadus, muuhulgas praktiline

vajadus asendada mitu kohtute seaduse alusel antud justiitsministri määrust KHAN-i otsuste

või juhistega. Siiski on tegemist ühekordse suurema töömahuga. Kohtusüsteemi riskina on välja

toodud seda, kas kohtuhaldusest huvitatud kohtunikke on piisavalt (näiteks KHAN-i liikmeks

kandideerimisel). Arvestades kohtunike senist toetust uuele kohtuhaldusmudelile, on vähese

huvi risk pigem väike. Samuti on tekkinud küsimus, kas kohtute suurem omavalitsus aitab saada

ka rohkem ressursse või mõjub sellele hoopis negatiivselt. Tõenäoliselt võib mõju olla siiski

43

positiivne, kuna kohtusüsteemil on võimalik ennast näidata varasemast strateegilisema

planeerijana ja arengueesmärkide seadjana. Samuti on toodud ebasoovitava mõjuna välja

võimalik bürokraatia kasv. Arvestades, et muudatusega antakse olulises osas otsustusõigust

ministeeriumilt kohtusüsteemile, tooks see pigem kokkuvõttes kaasa bürokraatia vähenemise.

Kohtusüsteemi sisemise töökorralduse efektiivsuse tagamine on KHAN-i korraldada. Seega

kaasneb ebasoovitava mõjuna ümberkohanemise vajadus, kuid tervikuna on muudatusel

positiivne mõju, kuna ülesannete killustatuse vähendamine ja suurem omavastutus tagavad

kokkuvõttes ka kohtusüsteemi tõhusama arendamise ja haldamise.

6.1.3 Mõju menetlusosalistele

Mõju ulatus on väike, kuna ülesannete ja pädevuste üleandmine Justiits-ja Digiministeeriumilt

kohtusüsteemile ei too menetlusosalisele kaasa olulisi muudatusi senises käitumises. Kuigi

kohtusüsteemile antakse varasemast suurem pädevus otsustada olulisi kohtusüsteemi

puudutavaid küsimusi (näiteks õigus kehtestada kohtumajade asukohad, kohtunike,

rahvakohtunike ja kohtunikuabide arv), peab seadusest tulenevalt olema inimesele tagatud

õigus kohtusse pöörduda ning korrakohane õigusemõistmine. Seejuures ei muutu varasemaga

võrreldes näiteks kohtumaja asukoha või kohtunike arvu määramise otsustusprotsess oluliselt

lihtsamaks, küll aga sisulisemaks, sest vajalike muudatuste algatamine saab sisuliselt alguse

kohtutest, mitte enam Justiits- ja Digiministeeriumist. Käesoleval hetkel otsustab justiits- ja

digiminister kohtumajade asukohad määrusega, mille muutmiseks peab heakskiidu andma

kohtute haldamise nõukoda. Kuna kohtumajade asukohad ja kohtunike jagunemine

kohtumajadesse on Justiits- ja Digiministeeriumi kui kohtuhaldust korraldava ministeeriumi

vastutusvaldkond, ei saadeta määruse eelnõu kooskõlastamiseks teistele ministeeriumidele ega

arvamuse avaldamiseks riigi- ja omavalitsusasutustele. Muudatuse tulemusel teeb vastava

otsuse KHAN, kelle liikmeteks on lisaks kohtunikele kaks Riigikogu liiget, õiguskantsler või

tema esindaja, Advokatuuri esindaja ning justiits- ja digiminister või tema nimetatud esindaja,

st ka edaspidi on tagatud ühiskondlikult lai vaade vastavate otsuste tegemisel. Lisaks, kuna

edaspidi on kohtusüsteemil endal võimalik oma eelarvet kaitsa ja kujundada Riigikogu

rahanduskomisjonis, saab eelarveläbirääkimistel arvestada praegusest efektiivsemalt

kohtusüsteemi ja ühiskonna vajadusi ning rahalisi võimalusi, muuhulgas vajalike

kinnisvarakulutuste osas.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna eelkõige on täidetavate ülesannete puhul tegemist

kohtusüsteemi sisemist korraldust puudutavate ülesannetega ja mõju avaldamise sagedus on

ebaregulaarne, st iga Justiits- ja Digiministeeriumilt üle antava ülesande täitmine kohtusüsteemi

poolt ei mõjuta vahetult menetlusosalist.

Mõju sihtrühm on väike arvestades kohtumenetlusega kokkupuutuvate inimeste hulka.

Ebasoovitava mõjuna ei ole täitevvõimul nii suurt pädevust sekkuda näiteks kohtumajade

asukohavalikusse või kohtunike arvu. Seejuures on eelnevalt selgitatud, et vastav

otsutusprotsess pole vaid kohtunike poolt läbiviidav ning otsuste tegemisel peab lähtuma

eesmärgist tagada kvaliteetne ja kättesaadav õigusemõistmine, muuhulgas arvestades mõjuga

menetlusosalistele ja kohtusse pöördujatele kohtuga suhtlemisel.

6.2. Kavandatav muudatus: esimese ja teise astme kohtute käsitamine põhiseadusliku

institutsioonina

6.2.1. Mõju Justiits- ja Digiministeeriumile

Muudatuse tulemusel kaob olulises osas täitevvõimu roll esimese ja teise astme kohtute

haldamises.

44

Mõju ulatus on keskmine. Ministeeriumi kohtuhaldusega tegelevate inimeste töökorraldus

muutub, kuid sellega ei kaasne ministeeriumile kohanemisraskusi.

Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuivõrd kohtusüsteemile üleantavate ülesannete

täitmine on küll regulaarne, aga mitte igapäevane.

Sihtrühm on väike, arvestades kohtuhaldusega tegelevate inimeste hulka.

Ebasoovitava mõjuna võib kaasneda ministeeriumile mõningane kohanemisvajadus, kuid

tervikuna on muudatusel positiivne mõju, kuna ülesannete killustatuse vähendamine tagab

kokkuvõttes ka aja kokkuhoiu ja bürokraatia vähenemise.

6.2.1. Mõju kohtutele

Muudatusega viiakse õigusaktid vastavusse põhiseadusega, st käsitatakse esimese ja teise astme

kohtuid põhiseadusliku institutsioonina ja selleks on vaja luua eraldi asutusena

Kohtuhaldusteenistus.

Mõju ulatus on suur. Esimese ja teise astme kohtute käsitamine Riigikohtu kõrval eraldiseisva

põhiseadusliku institutsioonina mõjutab praktikas eelkõige kohtute eelarveprotsessi. Iseseisva

eelarve kujundamine ja kaitsmine Riigikogus tagab terve kohtusüsteemi rahastuse ühetaolise

läbipaistvuse. Muudatuse elluviimisega on võimalik kohtutel endal olemasolevat süsteemi

optimeerida ja tõhustada. Seega on kohtusüsteemil endal võimalik paindlikumalt otsida

võimalusi tegevuste optimeerimiseks ja paigutada ressursse ümber kohtuvõimu enda seatud

prioriteetide järgi. Samuti on muudatuse tulemusel kõikide kohtusüsteemi puudutavate otsuste

tegemise pädevus edaspidi KHAN-il, st ministeerium kaob protsessidest senisel kujul vahelt

ära, mis võimaldab muuta senist haldustegevust optimaalsemaks, paindlikumaks ja kiiremaks.

Väga vähesel määral avaldab muudatus mõju teistes valdkondades, näiteks riigivaraseaduses

on sätestatud konkreetselt põhiseaduslike institutsioonide jaoks teatud erandid, kuid

muudatusega ei kaasne ebasoovitavat mõju või on see marginaalne.

Mõju avaldumise sagedus on pigem keskmine, arvestades, et muudatus mõjutab peamiselt

eelarve esitamist ja kaitsmist Riigikogu rahanduskomisjonis iga-aastase eelarveprotsessi

käigus, st ei ole igapäevane.

Mõjutatud sihtrühm on suur, kuna tegemist on käsituse põhimõttelise muutusega, mis puudutab

kogu kohtupersonali, s.o ca 1000 inimest.

Ebasoovitava mõjuna kaasneb kohtutele mõningane kohanemisvajadus, kuid tervikuna on

muudatusel positiivne mõju, kuna esimese ja teise astme kohtud saavad oluliselt suurema

otsustusõiguse kohtusüsteemi puuduvate valikute tegemisel ning eelarve kujundamisel.

6.3. Kavandatav muudatus: kohtuniku osalise töökoormusega töötamise taotlemise ja

kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõstmise lihtsustamine

6.3.1. Mõju kohtutele

Mõju ulatus on keskmine. Muudatuse eesmärk on vähendada ülereguleerimist ja kohtu

halduskoormust kohtuniku taotluse läbivaatamisel ning suurendada kohtunikuameti

atraktiivsust võimalike uute kohtunikukandidaatide seas. Kohtuniku osakoormusega töötamise

muudatus võimaldab kohtu esimehel senisest paindlikumalt kohtunike vajadusi arvestada, mis

45

loob omakorda kohtusüsteemis nüüdisaegsema töökeskkonna. Kuna kohtunikuamet on

eluaegne ja kohtuniku ajutise äraoleku korral ei saa talle määrata asendajat, on mõistlik pakkuda

töötamiseks paindlikke võimalusi. Teenistusvanuse ülemmäära tõstmist on vaja lihtsustada,

kuna PS-i § 147 lõike 1 kohast kohtunikuameti eluaegsuse nõuet arvestades ei ole põhjendatud

seada piirvanusest kauem töötada sooviva kohtuniku volituste pikendamisele liiga suuri

nõudmisi. Muudatus toetab haldusmudeli muutmise eesmärki vähendada bürokraatiat ja

ajakulu.

Mõju avaldumise sagedus on pigem keskmine, arvestades, et kohtuniku osalise töökoormusega

töötamise taotlusi või kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõstmise taotluste menetlemine ei

ole igapäevane.

Mõjutatud sihtrühm on suur, kuna võib puudutada kõiki kohtunikke.

Ebasoovitava mõjuna võib kaasneda näiteks kohtuniku osalise töökoormusega töötamise

taotluste mõningane kasv, samuti kohtuniku väiksema koormuse korral teiste kohtunike

töökoormuse tõusu ning mõjutada kohtu jõudlust. Kuna osalise töökoormusega töötamise

põhjendatuse üle teeb otsuse kohtu esimees, kes vastutab õigusemõistmise korrakohase

toimimise eest, on kohtu esimehe vastutus, et ebaproportsionaalselt ei tõuseks nende kohtunike

töökoormus, kes töötavad täiskoormusega. Muudatuse eesmärk on aidata kaasa kohtunikuameti

atraktiivsusele ja hea töökeskkonna tagamisele, mistõttu on muudatus positiivne.

6.3.2 Mõju menetlusosalistele

Mõju ulatus on väike, kuna kohtuniku osakoormusega töötamise taotlemise lihtsustamine ei too

menetlusosalisele kaasa muudatusi senises käitumises ning puudub vajadus muutustega

kohhanemisele suunatud tegevusteks.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna isegi kui vastavate taotluste menetlemine suureneb,

on mõju avaldumise sagedus ebaregulaarne, st iga üksiku taotluse menetlemine ei mõjuta

vahetult menetlusosalist.

Mõju sihtrühm on väike arvestades kohtumenetlusega kokkupuutuvate inimeste hulka.

Ebasoovitava mõjuna võib kaasneda menetlusaegade pikenemine juhul kui osakoormusega

töötavate kohtunike arv suureneb märkimisväärselt ning ei leita alternatiivseid viise

töökoormuse ühtlustamiseks. Seejuures vastutab kohtu esimees õigusemõistmise korrakohase

toimumise eest kohtus, st esimehe hinnata on iga vastava taotluse lahendamisel selle

võimalikku mõju õigusemõistmisele, sealhulgas mõju töökoormuse tõusule ning vajadusel

taotluse rahuldamisest keelduda.

6.4. Kavandatav muudatus: kohtuniku ametipiirangute täpsustamine

6.4.1. Mõju kohtutele

Mõju ulatus on keskmine. Muudatuse eesmärk on muuta kohtunikuamet nüüdisaegsemaks ja

kohtusüsteem atraktiivseks tööandjaks kvalifitseeritud kandidaatidele, kes piisavate sotsiaalsete

tagatiste puudumise ja karmide tegevuspiirangute tõttu jätaksid kohtunikuametisse

kandideerimata. Muudatus oleks positiivne ka juba ametisolevatele kohtunikele, kes

kohtunikuameti kõrvalt saaksid tegeleda ka muu kohtuniku enesearengut toetava tegevusega

ning oma isiklikku ja perekonna vara haldamist paremini korraldada. Sedasi saavad esmajoones

kohtunikud, kellele kohtunikupensioni ei maksta, soodsamad võimalused pensioni kogumiseks.

46

Mõju avaldumise sagedus on pigem keskmine, kuna juba praegu on kohtunikel lubatud osaleda

akadeemilises tegevuses ja õigusloomes ning rahvusvaheliste organisatsioonide juriidilises

töös, mistõttu ei mõjuta muudatus oluliselt kohtu töökorraldust.

Mõjutatud sihtrühm on suur, kuna see puudutab kõiki kohtunikke.

Ebasoovitava mõjuna võib kaasneda äritegevuse korraldamisega kaasnev ajakulu, mis võib

pärssida kohtuniku võimet keskenduda ametiülesannete täitmisele. Kohtunik korraldab oma

tööaja iseseisvalt (KS-i § 6 lõike 1 esimene lause) ja peab oma kohustused täitma mõistliku aja

jooksul, arvestades seaduses ettenähtud menetlustähtaegu (KS-i § 6 lõike 1 teine lause). See

tähendab, et kohtunikul on suur otsustusõigus selle üle, kuidas ta oma menetluses olevate

kohtuasjade menetlust korraldab. Lisaks võib kaasneda negatiivne mõju, kui kohtunik tegeleb

äritegevusega viisil, mis kahjustab õigusemõistmise huve. Võimalikud riskid maandab

taandamise instituut ja äärmuslikel juhtudel distsiplinaarmenetluse algatamine. Samuti on

kohtunikul KVS-i § 13 lõike 1 punkti 1 järgi kohustus oma majanduslike huvide

deklareerimiseks, mis võimaldab neid kontrollida. Kuna eesmärk on kohtunikuamet

kaasajastada ning leida sobiliku kvalifikatsiooni ja isikuomadustega kohtunikukandidaate, on

muudatus kohtusüsteemile pikas perspektiivis positiivne.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Enamik tegevusi puudutavad muudatusi kohtute sisemises töökorralduses. Muudatused on

planeeritud kuluneutraalselt, st eelnõu rakendamiseks ei taotleta täiendavaid ressursse

riigieelarvest. Kulud, mis on seotud Justiits- ja Digiministeeriumilt kohtusüsteemile üleantavate

ülesannete täitmisega, antakse üle kohtutele. Lisaks tekib kohtusüsteemil õigus oma eelarvet

ise kujundada ja jagada ressursse paindlikumalt kohtusüsteemi arendamiseks prioriteetsetesse

valdkondadesse.

Eelnõuga ei kaasne riigile otseseid tulusid, küll aga võimaldab eelnõu alusel loodav

kohtuhaldusmudel efektiivsemalt tegeleda kohtusüsteemi arendamise ja tugiteenuste

tsentraliseerimisega. See võimaldab kohtutel omakorda luua efektiivsemad protsessid ja hoida

kokku haldustegevusega seotud tööaega.

Kohaliku omavalitsuse tegevust seaduse rakendamine ei mõjuta.

8. Rakendusaktid

Seadusemuudatuse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi rakendusakte. Seadusemuudatuse

tõttu tuleb muuta:

1) Vabariigi Valitsuse 23.12.1996. a määrust nr 319 „Justiitsministeeriumi põhimääruse

kinnitamine“;

2) justiitsministri 15.02.2006. a määrust nr 5 „Kohtute infosüsteemi põhimäärus“;

4) justiitsministri 12.07.2010. a määrust nr 24 „Kohtu kinnistusosakonna kodukord“;

4) justiitsministri 19.12.2012. a määrust nr 60 „Kohtu registriosakonna kodukord“.

Kehtetuks tuleb tunnistada:

1) justiitsministri 27.10.2005. a määrus nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade ning

ringkonnakohtute asukohad“;

47

2) justiitsministri 27.10.2005. a määrus nr 47 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike ja

kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade vahel“;

3) justiitsministri 19.12.2006. a määrus nr 37 „Rahvakohtuniku tasu suurus ja maksmise kord“;

4) justiitsministri 29.07.2009. a määrus nr 30 „Kohtuniku ja kohtukordniku ametiriietuse

kirjeldus ning kohtukordniku ametiriietuse kandmise kord“;

5) justiistministri 14.04.2015.a määrus nr 15 „Maakohtute rahvakohtunike arvu määramine“;

6) justiitsministri 08.02.2018. a määrus nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei

kodukord“;

7) justiitsministri 19.12.2019. a määrus nr 18 „Kohtuniku valveaja lisatasu“.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2026. a 1. jaanuaril, arvestades järgmisi erisusi:

1) paragrahvi 1 punktid 28, 33, 60 ja 62 jõustuvad 2025. aasta 1. juunil;

2) paragrahvi 1 punktid 29, 31, 35, punktis 36 esitatud kohtute seaduse § 411 lõike 1

punktid 1–3, 10–12, 14 ja lõige 3, punktid 37, 47, 61 ning § 4 jõustuvad 2025. aasta 1.

oktoobril.

Nimetatud sätete selline jõustumine on vajalik, kuna uuele haldus-ja arendusmudelile üleminek

toimub etapiviisi, arvestades seejuures vajalikku ettevalmistus- ja kohanemisaega:

 01.06.2025 jõustuvad muudatused, mis on vajalikud eelkõige KHAN-i liikmete

valimiseks, näiteks KHAN-i koosseis, kohtunike täiskogu õigus valida KHAN-i

kohtunikest liikmed ja asendusliikmed, samuti kohtute haldamise nõukoja pädevus

kehtestada enne 01.10.2025 ise KHAN-i liikmete valimise kord (tulevikus on see

KHAN-i pädevuses). Seega luuakse vastavate sätetega eeldused KHAN-i liikmete

valimiseks.

 01.10.2025 jõustuvad muudatused, mis on seotud KHAN-i töölehakkamisega ja

esimeses etapis vajalike pädevustega. Muuhulgas jõustuvad siis sätted mis puudutavad

õigust kehtestada KHT põhimäärus ning valida KHT direktorit.

 01.01.2026 muudatuste jõustumisega antakse haldusülesanded ja asjakohased

pädevused täitevvõimult kohtusüsteemile üle, sealhulgas tunnistatakse kehtetuks

asjakohased Justiits- ja Digiministri määrused. Samuti jõustuvad muudatused, mis on

seotud KHT töölehakkamisega ja kohtudirektorite volituste lõppemisega. Selline

ajavahe KHAN-i töölehakkamise ning muudatuste lõpliku jõustumise vahel (3 kuud) on

vajalik, et KHAN jõuaks teha kõik vajalikud ettevalmistused uue mudeli

rakendamiseks, sealhulgas valmistada ette juhendid, korrad ja otsused üleantavate

pädevuste rakendamiseks. Lisaks teha ettevalmistused KHT töölehakkamiseks. Kuni

01.01.2026 on suurem osa kohtuhaldusega seotud ülesandeid, sealhulgas eelarve

kujundamine justiits- ja digiministeeriumi pädevuses ning üleminekut uuele süsteemile

on võimalik kohtute ning justiits- ja digiministeeriumi koostöös aegsasti ette valmistada.

Üldises korras jõustuvad ka ametikitsendustega seotud sätted. Uue kohtuhaldusmudeli

rakendamise ajaraami iseloomustab tabel 9.

48

Tabel 9. Kohtuhaldusmudeli rakendamise ajaraam.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks Riigikohtule,

esimese ja teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti

Advokatuurile, Riigiprokuratuurile, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Tallinna Ülikooli

Ühiskonnateaduste Instituudile, TalTechi Majandusteaduskonnale ja Riigikogule. Eelnõule

esitasid arvamuse Tartu Halduskohus, Viru Maakohus, Pärnu Maakohus, Harju Maakohus,

Tartu Ringkonnakohus, Riigikohus, Eesti Kohtunike Ühing. Eelnõu kooskõlastas märkustega

Haridus- ja Teadusministeerium ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

Siseministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Rahandusministeerium eelnõud ei

kooskõlastanud, paludes eelnõud vastavalt esitatud märkustele täiendada. Eelnõud on

täiendatud vastavalt Rahandusministeeriumiga kohtumistele 03.03.2025 ja 01.04.2025.

Eelnõule on lisatud kooskõlastustabel (lisa 1), milles kajastuvad vastused eelnõu

kooskõlastamise käigus esitatud märkustele ja ettepanekutele. Riigikohtu arvamusega esitati

eraldiseisvalt ka lisaarvamused ja ettepanekud, mis ei ole seotud kohtuhaldusmudeli eelnõuga

ning mida nende mahukuse tõttu käsitletakse Justiits- ja Digiministeeriumis ettevalmistatavas

eraldiseisvas väljatöötamiskavatsuses. Eelnõu tagasisidet arutati kohtujuhtide nõupäeval

06.02.2025.

Eelnõu aluseks olnud 22.07.2024 kooskõlastamisele saadetud eelnõu koostamisse olid kaasatud

Riigikohtu ning esimese ja teise astme kohtute esindajad, samuti arutati eelnõuga kavandatud

muudatusi kohtute haldamise nõukoja, kohtute esimeeste ning Eesti Kohtunike Ühinguga.

22.07.2024 kooskõlastamisele esitatud eelnõu täiendamist esimese ja teise astme kohtute kui

põhiseadusliku institutsiooni käsitamise küsimust arutati kohtute haldamise nõukoja

20.09.2024, 06.12.2024 ja 14.03.2025 istungitel, samuti Vabariigi Valitsuse kabinetiarutelul

10.10.2024. Kohtuniku osalise töökoormusega töötamise taotlemise ja kohtuniku

teenistusvanuse ülemmäära tõstmise lihtsustamist puudutava väljatöötamiskavatsusega

jätkamist toetas kohtute haldamise nõukoda oma 05.-06.10.2023 istungil.

26

jaan veebr märts aprill mai juuni juuli aug sept okt nov dets jaan

KHT alustab tööd, lõplike pädevuste üleandmine

Rakenduskava 2025

KHAN liikmete valimiskorra ettevalmistamine

KHN kinnitab uue valimiskorra (erakorraline)

Liikmekandidaatide esitamine

KHAN liikmete valimised täiskogus

(erakorraline)

KHAN kuulutab välja KHTD konkursi

KHTD ametisse nimetamine (hiljemalt

01.01.2026)

KHT ettevalmistamine, sisseelamine,

dokumentide vormistamine

KHANi töölehakkamine (01.10.2025)

Esimeste sätete jõustumine (01.06)

Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1 (rakendusaktide kavandid)

KAVAND

Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määruse nr 319

„Justiits- ja Digiministeeriumi põhimääruse kinnitamine“ muutmine

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määrusega nr 319 „Justiits- ja

Digiministeeriumi põhimääruse kinnitamine“ kinnitatud „Justiits- ja Digiministeeriumi

põhimääruse“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määrusega nr 319 „Justiits- ja Digiministeeriumi

põhimääruse kinnitamine“ kinnitatud „Justiits- ja Digiministeeriumi põhimääruses“ tehakse

järgmised muudatused:

1) punkti 12 alapunkt 7 tunnistatakse kehtetuks;

2) punkti 18 alapunkt 15 sõnastatakse järgmiselt:

„15) täidab esimese ja teise astme kohtute haldamisega seotud ülesandeid seaduses ettenähtud

alustel ja korras;“.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. a.

KAVAND

Justiitsministri 15.veebruari 2006. a määruse nr 5

„Kohtute infosüsteemi põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse kohtute seaduse § 34 lõigete 1 ja 3 alusel.

§ 1. Justiitsministri 15.veebruari 2006.a. määruse nr 5 „Kohtute infosüsteemi

põhimäärus“ muutmine

Justiitsministri 15.veebruari 2006.a. määruse nr 5 „Kohtute infosüsteemi põhimäärus“ § 13

lõiget 1 täiendatakse punktiga 91 järgmises sõnastuses:

„91) teeb vastutavale töötlejale ettepanekuid infosüsteemi arendamiseks.“.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. a.

Liisa-Ly Pakosta

Minister

Tiina Uudeberg

Kantsler

1

Kohtute seaduse ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud märkused ja ettepanekud

Esitaja/

Jrk nr

Märkuse või ettepaneku sisu Seisukoht edasiseks

menetlemiseks

A - arvestatud

OA – osaliselt arvestatud

MA – mitte arvestatud

S – selgitatud

TV – teadmiseks võetud

(kui

märkuses puudub

konkreetne

ettepanek)

Tartu Halduskohus

1 Eelnõu § 1 punktiga 31 täiendatakse

kohtute seadust §-ga 40¹, mille

esimeses lõikes määratakse kindlaks

uue loodava kohtute haldus- ja

arendusnõukogu (KHAN) koosseis.

Üheks KHAN-i liikmeks on määratud

justiits- ja digiminister või tema

nimetatud isik. Eelnõu seletuskirjas on

rõhutatud, et KHAN on kohtuhalduse

juhtimise kõrgeim organ, kes suunab

kohtute arendamist ja haldamist ning

teeb kõige olulisemad kohtuhaldust

puudutavad otsused. Seeläbi suureneb

oluliselt kohtunike otsustusõigus

kohtute arendamise ja tugiteenuste

korraldamise üle. Eelnõus rõhutatud

kohtute eraldi põhiseadusliku

institutsioonina käsitlemise

põhimõttega ei haaku hästi praegusega

võrreldes uues loodavas KHAN-s

täitevvõimu esindajale (justiits- ja

digiminister) laiemate õiguste

andmine. Veenev ei ole eelnõu

seletuskirjas esitatud põhjendus

justiits- ja digiministri KHAN

liikmeks nimetamise kohta, mille

tulemusena saab nimetatud minister

osaleda otsuste tegemisel

hääleõigusega. Praegu kehtiva kohtute

seaduse järgi osaleb justiitsminister

kohtute haldamise nõukoja (KHN)

koosolekutel üksnes sõnaõigusega.

KHAN liikmeks justiits- ja

digiministri nimetamine ei ühti eelnõu

S

KHAN-i selline koosseis

lähtub eesmärgist tagada

KHAN-i võimalikult

laiapindne koosseis. Sellise

eesmärk on anda otsustele

kohtusüsteemivälist

vaadet, mille tulemusel

saaks KHAN

kohtusüsteemi haldamisel

ja arendamisel parimal

viisil arvestada ka

ühiskonna ja

menetlusosaliste vajadusi

ning täiendada nõukogu

asjatundlikkust

2

peamise eesmärgiga, milleks on

käsitleda I ja II astme kohtuid

sarnaselt Riigikohtuga põhiseadusliku

institutsioonina ning et

õigusemõistmine on iga riigi

põhifunktsioon ning selle toimimine ei

saa sõltuda konkreetse ministri või

erakonna poliitilistest eelistustest ega

hetkevajadustest. Kuigi enamus

kohtuhaldusülesandeid antakse

ministeeriumilt KHAN-le, on

täitevvõimul võimalik ka uue

redaktsiooni järgi sekkuda otseselt

kohtuhaldusülesannete täitmisse, sest

üks KHAN alaline liige on

hääletusõigusega, mitte enam

sõnaõigusega, justiits- ja digiminister

või tema nimetatud isik. Täitevvõimu

ja kohtuvõimu vahelise koostöö

edendamine ja tagamine ei eelda

KHAN-s ministrile või tema

nimetatud isikule hääleõiguse

andmist, piisav on sõnaõigusega

osalemise õiguse tagamine. Seetõttu

oleks mõistlik veel kord kaaluda, kas

justiits- ja digiministri määramine

KHAN koosseisuliikmeks on

põhjendatud ja kohtute iseseisva

juhtimise eesmärgiga haakuv.

2 Eelnõus märgitud seaduse

jõustumisaegade suhtes puudub

kindlustunne, et kohtusüsteem suudab

sedavõrd ulatuslikku muudatust

eelnõuga kavandatud ajaraamis ellu

viia ja teenistused käivitada nii, et see

ei häiriks kohtute töö tõrgeteta

jätkamist. Seaduseelnõu tavapärast

menetlemisaega arvestades ei pruugi

KHAN ja kohtuhaldusteenistuse töö

alustamiseks ja seda reguleerivate

sätete jõustamiseks määratud tähtajad

olla mõistlikud. Seetõttu tuleks

seaduse jõustumisajad kriitilise

pilguga üle vaadata.

A

Eelnõu rakenduskava on

korrigeeritud.

3 Tartu Halduskohus saadab lisaks 15.

jaanuaril 2025 esitatule täiendava

arvamuse eelnõule, sest silma jäi veel

üks muudatus, mis eeldab eelnõus

kajastatust laiemat lähenemist. Eelnõu

§-ga 7 on kavatsus ühtlasi muuta ka

Riigivastutuse seaduse § 17 lg-s 1

reguleeritud õigusemõistmisega

A

Vastav muudatus

eelnõusse ja seletuskirja

sisse viidud

3

tekitatud kahju hüvitamise taotlusi

lahendavat organit, asendades Justiits-

ja Digiministeeriumi Kohtute haldus-

ja arendusnõukoguga (KHAN).

Võtmata seisukohta selles, kas selline

muudatus on hädavajalik, juhime

siiski tähelepanu sellele, et vastava

muudatuse tegemisel tuleb muuta ka

halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 17 lg-t 3, mis reguleerib

kohtulahendiga tekitatud kahju

hüvitamise nõude puhul vastustaja

määramist ning määratleb praegu

selleks Justiits- ja Digiministeeriumi.

RVastS § 17 lg 1 muutmisel tuleb

muuta ka HKMS § 17 lg 3, muidu

tekib ebaloogiline olukord, kus

kohtueelse menetluse korral viib selle

läbi moodustatav KHAN, aga

kohtumenetluses oleks vastustajaks

ikkagi Justiits- ja Digiministeerium.

Viru Maakohus

1 Seletuskirjas peaks olema kajastatud

konkreetsed eelarvelised vahendid,

mis Justiits- ja digiministeeriumist

reformi käigus kohtute või KHT

eelarvesse üle antakse. Kohtute poolt

ministeeriumi ülesannete üle võtmine

tähendab kohtute eelarve

suurendamise vajadust. Peab olema

tagatud, et üleüldise kärbete tegemise

foonil ei saaks kohtud ainult

ülesanded ja mitte selleks vaja

minevat raha. Lisaks on oluline

määratleda ka üle võetavad ülesanded.

KS § 39 lg 2 on kirjas, et seaduses

sätestatud juhul täidab

kohtuhaldusülesandeid Justiits- ja

digiministeerium s.t muudel juhtudel

on ülesannete täitmine kohtusüsteemi

kohustus. Samas ei ole selget

arusaamist, mis on ülesanded, mida

edaspidi täita on vajalik. Samuti on

valdkonna eest vastutaval ministril

õigus anda enda pädevusse kuuluv

ülesanne KHAN-le, kuid oluline on, et

ülesanded üleandmisega kaasneks ka

ressursi üle andmine.

A

Seletuskirja on täiendanud

tabeliga, millest nähtuvad

ülesanded, mis

(korrigeeritud kujul)

Justiits- ja

Digiministeeriumilt

kohtusüsteemile üle

lähevad (koos ressursiga).

Kuna tegevused ei ole

sellises detailsuses

seaduses nimetatud, on

kohtusüsteemil endal

võimalik tegevusi ümber

kujundada ja

prioritiseerida.

2 KHAN liikmete arv on liiga suur.

Leian, et selline koosseis ei taga

optimaalset töökorraldust ning KHAN

ei hakka täitma talle pandavaid

ülesandeid efektiivselt. Nagu ka

eelnõu seletuskiri märgib, siis KHAN

loomisega tekib kohtusüsteemil

S

KHAN-i selline koosseis

lähtub eesmärgist tagada

KHAN-i võimalikult

laiapindne koosseis. Sellise

eesmärk on anda otsustele

kohtusüsteemivälist

4

strateegiline otsustusorgan, kelle

ülesanne on kohtusüsteemi arengut

juhtida. Otsustuskogu ei saa koosneda

nii paljudest inimestest.

Kohtusüsteemivälistel isikutel ei ole

otsest puutumust otsustada

kohtusüsteemi siseseid küsimusi.

KHAN peaks hakkama käima koos 1-

2 korda kuus, lisaks sellele peaks

kohtumiste vahel toimuma aktiivne

ettevalmistav töö. On väga kaheldav,

kas kohtusüsteemivälised liikmed

jõuavad sellise koormusega

kohtusüsteemi oma muu töö kõrvalt

panustada. Kompromissiks võiks olla

nende isikute kaasamine vastavalt

vajadusele ja ilma hääleõiguseta.

Täiendavalt võiks KHAN olla

kaasatud kohtunikest nõukogu

liikmete poolt valitud (koopteeritud)

liikmed väljastpoolt kohtusüsteemi.

Nimetatud eksperdid pakuksid

kohtusüsteemi-välist vaadet ning

täiendaksid nõukogu juhtimise ja

strateegilise visiooni alast

asjatundlikkust.

vaadet, mille tulemusel

saaks KHAN

kohtusüsteemi haldamisel

ja arendamisel parimal

viisil arvestada ka

ühiskonna ja

menetlusosaliste vajadusi

ning täiendada nõukogu

asjatundlikkust

3 Süsteemi rakendamine on ettenähtud

väga kiires tempos, mis ei ole

realistlik. Selleks, et valmistada ette

KHAN kodukord ja KHT töökord on

vajalik ülemineku aeg. Eelnõu seab

uuele süsteemile küll raamid, kuid

kõik detailid on vajalik veel

täiendavalt välja töötada ning ei ole

realistlik eeldada, et seda on võimalik

mõne kuuga ära teha. Samuti ei saa

eeldada, et uue KHAN tööle

hakkamine ja ka liikmete valimine ei

eelda ettevalmistust.

A

Eelnõu rakenduskava on

korrigeeritud.

4 Eelnõu näeb ette ka kohtunike osalise

tööajaga töötamise võimaluse. Selline

õigus on tervitatav töötamise

paindlikkuse seisukohalt, kuid samas

praktikas keeruliselt rakendatav. Kui

näiteks 28 kohtunikust 4 töötavad

osaliselt poole koormusega, siis on

täitmata 2 kohtuniku kohta. Kas

edaspidi saab osaliselt töötavate

kohtunike arvelt täita täiendavaid

kohtunike kohti? Vastasel juhul on

mure töökoormuse suurenemisega ja

menetlusaegade venimisega. Kuigi

osalise tööaja lubamise juures on

vajalik arvestada õigusmõistmise

korrakohase toimimise vajadust, siis

S

Kohtu esimees vastutab

õigusemõistmise

korrakohase toimumise

eest kohtus. Muul mõjuval

põhjusel töökoormuse

vähendamine on kohtu

esimehe diskretsiooniline

otsus, mille tegemisel tuleb

kaaluda ühelt poolt

kohtuniku välja toodud

põhjendusi ja teiselt poolt

kohtuasutuse vajadusi, et

tagada õigusemõistmise

kättesaadavus ja

5

on oluline näha ette ka töökoormuse

ümberkorraldamise mehhanism.

Vastasel juhul ei ole sätet võimalik

praktikas rakendada.

kohtuasjade arutamine

mõistliku aja jooksul.

5 Lisaks on nii eelnõus kui ka

seletuskirjas vaja viidata läbivalt

Justiits- ja digiministeeriumile, mitte

Justiitsministeeriumile.

S

Justiits-ja

Digiministeerium loodi

01.01.2025 jõustunud

seadusemuudatustega, st

detsembris 2024

kooskõlastamisele esitatud

eelnõus ja seletuskirjas

kasutati sellel hetkel

kehtinud nimetust.

Pärnu Maakohus

1 Kohtute haldus- ja arendusnõukogu

koosseis. Arvestades uue KS § 411

loetelu, on ilmne, et uue kohtute

haldusorgani pädevus on oluliselt

laiem kui senisel KHN-l ja tööd

samuti kordades enam. Praeguse

KHNi istungitel on arutatud, et uus

KHAN peab hakkama koos käima

vähemalt kord kuus, kui mitte

tihedamini. Selles vaates ma ei pea

mõistlikuks organi 11-liikmelist

koosseisu, kelle ametite muud

kohustused jäävad üsna olulisel

määral võrreldes praegusega

tahaplaanile. Minu hinnangul ei ole

vajalik Riigikogu liikmete alaline

osalus, samuti ei pea justiits- ja

digiminister olema alaliseks liikmeks.

Lisaks võiks I astme kohtunike puhul

eraldi sätestada, et esindatud peaksid

olema tsiviil-, süüteo- ja

haldusvaldkonnad.

S/A

KHAN-i selline koosseis

lähtub eesmärgist tagada

KHAN-i võimalikult

laiapindne koosseis. Sellise

eesmärk on anda otsustele

kohtusüsteemivälist

vaadet, mille tulemusel

saaks KHAN

kohtusüsteemi haldamisel

ja arendamisel parimal

viisil arvestada ka

ühiskonna ja

menetlusosaliste vajadusi

ning täiendada nõukogu

asjatundlikkust. Samuti on

põhjendatud justiits- ja

digiministri nimetamine

KHAN-i liikmeks, et

tagada seos ja koostöö

kohtuvõimu ja

täitevvõimu vahel ka siis,

kui kohtutele on antud

oluliselt rohkem

otsustusõigust ja vastutust

kohtute haldamisel ja

arendamisel. Eelnõus on

sätestatud, et üks esimese

astme kohtunikest peab

olema tsiviilvaldkonna

maakohtunik, üks

süüteovaldkonna

maakohtunik ja üks

halduskohtunik

2 Finantseerimine. Minu hinnangul ei

ole mõeldav, et KHT töölehakkamine

saaks toimuda lisaressursita või isegi

selle ressursiga, mida minister 2024.a

septembrikuisel KHN-l lubas (jutt oli

350 000 eurost). Täiesti uue

TV

Seletuskirjas on täiendavalt

selgitatud, kuidas uue

kohtuhaldusmudeli

elluviimine on võimalik ka

ettenähtud ressursi

6

tsentraliseeritud ja läbimõeldud

struktuuri tööleasumiseks läheb aega

mitu aastat ja nii selle juht kui

erinevad eksperdid (IT-valdkonnas

oleks neid vaja vähemalt 4-5) peavad

saama mõistlikult tasustatud, et uus

organisatsioon oma eksistentsi

õigustaks. Mõistan, et praegu tegeleb

justiitsminister digivaldkonna

koondamise ja ülevõtmisega mitte

ainult nime tasandil, kuid leian, et

selles osas on veel väga pikk tee

minna. Maakohtu vaates ei ole

tegelikult IT-seadmete ja võimekuse

osas toimunud mingit

märkimisväärset muutust juba aastaid

ja 2020.aastal soetatud seadmed ja

tehtud KIS-arendused mitte ei tundu

enam aegununa, vaid vajaksid

kindlasti väljavahetamist.

arvestades. Oluline roll on

kohtusüsteemi sisemisel

ümberkorrastamisel ja

optimeerimisel.

3 Tähtajad. Ma ei pea realistlikeks KS

muudatuste punkte 55 ja 56 – KHT

moodustamine ja direktori ametisse

saamine ning KHAN loomine sel

suvel ja sügisel. Pigem oleks mõistlik

see protsess paremini ja põhjalikumalt

ette valmistada ja ellu kutsuda

järgmisel kevadel. Siis jääb võimalus

kevadel ja suvel kaaluda kohtute

võimalusi ja ettepanekuid riigieelarve

kontekstis, samuti saaks kohtunike

täiskogu KHAN-i liikmete valimiseks

teha erinevalt tavapärasest varasuvest

uuesti veebruaris.

A

Eelnõu rakenduskava on

korrigeeritud.

Harju Maakohus

1 Eelnõuga antakse kohtuhalduse

pädevused valdavas osas Justiits- ja

digiministeeriumilt üle

kohtusüsteemile. Kohtuhalduse- ja

arenduse üleandmine kohtute haldus-

ja arendusnõukogule (KHAN) on

tervitatav. KHANi pädevusse jäävad

kohtuorganisatsiooni ja selle

territoriaalset struktuuri, kohtunike

arvu ja maakohtu rahvakohtunike arvu

ja tasu ning kohtunikuabide arvu

kehtestamine. KHAN saab olema

kohtuhalduse strateegilise tasandi

otsustuskogu, mis hakkab suunama

kohtute arendamist ja haldamist.

Arendamine ja haldamine saab

toimuda üksnes siis, kui selleks on

olemas piisavad eelarvelised

vahendid, õigusraamistik (või selle

TV

7

muutmise võimalus) ning piisav

inimressurss

2 Avaliku võimu teostamisel ja

valdkonna arendamiseks on oluline ka

poliitilise vastutuse olemasolu.

Olukorras, kus täitevvõim enam

poliitilist vastutust kohtusüsteemi eest

ei kanna, tuleb see vastutus anda

Riigikogule. Kohtute arengusuunad

võiks kinnitada KHANi asemel

Riigikogu. See seoks Riigikogu ka

eelarve läbirääkimiste protsessis enda

seatud eesmärkidega ja tagaks

poliitilisele vastutusele lisaks ja

eelarvelise vastutuse süsteemi arengu

ees.

S

Eelnõuga on antud KHAN-

ile õigus kinnitada esimese

ja teise astme kohtute

arengueesmärgid.

Seejuures võib KHAN teha

seda läbi pikaajalise

arengukava koostamise kui

ka iga-aastaste eesmärkide

seadmise (näiteks

menetluste kiiruse või

lahendatavate asjade hulga

kohta). Samuti on KHAN-

il võimalik teha kitsamaid

valdkondlikke plaane

(näiteks personali-,

kommunikatsiooni- või

digitaliseerimisstrateegiad

või tegevuskavad). Ei ole

põhjendatud, et selliseid

olulises osas

kohtusüsteemi siseseid

eesmärke hakkab

kinnitama Riigikogu.

Lisaks on eelnõu kohaselt

KHAN-i liikmeks kaks

Riigikogu liiget ehk

tagatud on Riigikogu

kaasamine kohtute

arengusse ja haldamisse.

3 Eelnõuga sätestatakse KHANni

kohtunikest liikmete valimise kord,

kuid ei sätestata nende

pädevusnõudeid, vaid jäetakse see

KHANi otsustada. Seaduse tasandil

võiks siiski määratleda ära

mingisugusedki

kvalifikatsiooninõuded või

isikuomadused/kogemuse, mis isikul

olema peab. Praeguse KHNi pädevus

piirdub sisuliselt arutatud teemade

teadmiseks võtmisega ning üksnes

üksikutel juhtudel võtab KHN vastu

sisulisi otsuseid. Tulevase KHANi

pädevuses saab olema strateegiline

kohtusüsteemi juhtimine ning seega

peavad KHANi liikmetele olema

juhtimiskogemus ning võime näha

suurt pilti. KHANi liikmed valitakse

kohtunike täiskogul, mis tähendab, et

puudub praktiline võimalus

kandideerijatel kampaania tegemiseks

ja valijatel kandidaatide pädevus

MA

Protsessi paindlikkuse

tagamiseks ei ole

põhjendatud ega vajalik

KHAN-i kohtunikest

liikmete pädevuste täpsem

reguleerimine seaduse

tasandil, vaid vastavate

kriteeriumite kehtestamine

peaks jääma KHAN-i

pädevusse. Olulisem on

tagada kohtunikkonna lai

esindatus, st eelnõukohane

KS § 40.1, mis sätestab, et

esindatud peavad olema

kõik õigusharud ning ühest

kohtust ei saa KHANi

kuuluda rohkem kui üks

kohtunik.

8

kontrollimiseks. Valimised

teadupärast on tihti emotsionaalsed,

valitakse inimene, kes on

meeltmööda, mitte ei arvestata tema

oskustega

4 Täpsustamist vajab KHANi pädevus

riigieelarve läbirääkimistel st kas

riigieelarve läbirääkimistel

Riigikoguga esindab kohtuhaldust, ja

eelarvetehniliselt on riigiasutuseks,

KHAN, KHT või kohtud. Vähemalt

seletuskirjas võiks täpsemalt selle

lahti kirjutada

A

Eelarveprotsessi osas on

eelnõud ja seletuskirja

muudetud.

5 Kindlasti peab minema KHANile ja

KHTile üle kohtute IKT arendamisega

seotud võimekus ja eelarve.

Tänapäeval ei ole võimalik avaliku

võimu teostamist vaadata lahus

tehnoloogilistest lahendustest. Kohus

ei saa olla tark tellija, kui ei ole

eelarvet, mille eest tellida ja sisulist

arendusvõimekust. Minimaalselt

peaks KHTile minema IKT tellimise

roll.

S

Infotehnoloogilisi

lahendusi rahastatakse

tsentraalselt, vastavalt

kokku lepitud

prioriteetidele, vältimaks

riigiüleste vajaduste ja

kohustuste killustatust

Seejuures suureneb kohtute

kui tellija roll ning

vastavad vahendid on ka

üle antavad ning arvestatud

eelnõu mõjuhinnangus.

6 KHT-le juba tsentraliseeritud

tugiteenuste üleandmine ning

kohtudirektori poolt täidetavate

ülesannete täitmine võiks üle minna

järk-järgult. Oluline on, et süsteemi

arendamiseks vajalik

analüüsivõimekus samuti KHT-le üle

läheks. Seletuskiri võiks vähemalt

täpsustada, millised ametikohad ja

funktsioonid Justiits- ja

digiministeeriumist KHT-le üle

lähevad, sest kohtute haldamise ja

arendamisega tegelevad praegu lisaks

kohtute talitusele ka muud Justiits- ja

digiministeeriumi osakonnad ja

talitused. Kohtus õigusemõistmisega

otseselt seotud personal peab olema

kohtu, mitte KHT hingekirjas st

sekretärid peavad alluma kohtu

esimehele, mitte KHT-le. Sekretäride

töö ei ole tugiteenus, vaid see on

vahetult seotud õigusemõistmisega,

neil on oma pädevus

menetlustoimingute tegemisel. Samuti

peab olema kohtu esimehel paindlikus

korraldada kohtus tööd, mitte läbi

KHT-e direktori. Õigusemõistmise

korrakohane toimimine peab olema

tagatud igal ajal ja igas olukorras ning

S

Pädevuste ja ülesannete

üleminek ministeeriumilt

kohtusüsteemile on

planeeritud järk-järgult,

lõplikult jõustuvad

asjakohased sätted

01.01.2026. Seejuures on

jäetud olulises osas

KHAN-i otsustada,

milliseid ülesandeid KHT

täpselt täidab, st võimalus

ka vastavat ajakava

koordineerida.

Seletuskirja on täpsustatud

konkreetsete ülesannetega,

mis ministeeriumilt

kohtusüsteemile üle

antakse (koos vastava

ressursiga). Sekretäride

üleviimine KHT-sse,

võimaldab ühtlustada töö

kvaliteedinõudeid ja muuta

töö korraldamist

paindlikumaks. Koos

sellega suureneksid ka

võimalused palkade

korrigeerimiseks.

9

kohtu esimehel peab olema paindlik

võimalus tööd kiiresti ümber

korraldada sh maksta inimestele

lisatasu vms.

7 On tervitatav, et reguleeritakse kohtu

esimehe valimine ja tema pädevuse

kriteeriumid. Võiks võimaldada ka

ringkonnakohtu esimeheks saada

maakohtu kohtunikul.

S

Ringkonnakohtu esimehelt

oodatakse suuremat

kogemust kui maakohtu

kohtunikult. Lisaks on

kohtu esimees samaaegselt

ka sama kohtu kohtunik.

Seega juhul kui

ringkonnakohtu esimeheks

nimetatakse maakohtu

kohtunik, peaks ta ka üle

viima ringkonnakohtu

kohtunikuks. Seejuures on

ringkonnakohtu

kohtunikule esitatavad

nõuded rangemad kui

maakohtu kohtunikul.

Seega pole sellise eelduse

loomine maakohtu

kohtunikule põhjendatud.

8 Kohtuniku osalise töötamise

võimaldamine on tervitatav. Selguse

mõttes võiks teha vahet kohtuniku

töökoormusel paragrahvi 371 lg 1

täiendatava punkti 3 mõttes ja

paragrahvi 37 lg 1.3 mõttes. Esimesel

juhul töötab kohtunik osalise

koormusega ja saab selle võrra ka

vähem palka. Teisel juhul

vähendatakse kohtuniku

õigusemõistmisega seotud

töökoormust ning tema palga suurus ei

vähene. Praegu on mõlema sätte

pealkirjas töökoormuse vähendamine.

S

KS § 37 reguleerib

kohtunike tööjaotust, §

37.1. kohtuniku töötamist

osalise töökoormusega.

Seejuures sätestab § 37.1 lg

4 üheselt, et osalise

töökoormusega töötamisel

käesoleval paragrahvis

nimetatud alusel

vähendatakse

proportsionaalselt

töökoormusega kohtuniku

ametipalka. Täiendavalt

toodud erisus välja ka

seletuskirjas.

9 Lisaks peaks eelnõusse panema ka

2023. aasta sügisel VTK-s välja

pakutud kohtuniku ametitegevuse

piirangute leevenduse. Ei ole kuidagi

põhjendatud, et osad VTKs tehtud

ettepanekud lähevad sisse ja osad

mitte. Ametipiirangute

leevendamisele oli kohtunikkonnas

suur toetus

A

Eelnõud ja seletuskirja on

vastavalt täiendatud.

Ametitegevuse piirangute

leevendamise osas on juba

varem eelnõu

kooskõlastamisele käinud,

mistõttu polnud

põhjendatud ega vajalik

seda osa huvirühmadele

uuesti kooskõlastamisele

esitada. Eelnõus on

arvestatud

kooskõlastamisel laekunud

tagasisidet.

10

10 Paragrahvi 38 lg 3 juures võiks

sätestada ka eetikanõukogu liikmete

valimise. Praeguses seaduses ei ole

eetikanõukogu olemasolu sätestatud,

kuigi see eksisteerib.

MA

Käesoleva eelnõu raames

vastavat regulatsiooni ei

looda. KHN ei ole

varasemalt eetikanõukogu

regulatsiooni loomist

toetanud.

11 2023. aasta sügisel koostatud ja

arvamuste avaldamiseks saadetud

VTK-s käsitleti nii

ametipiirangute, osaajaga töötamise

kui ka vanusepiirangute küsimusi.

Praeguses eelnõus on ametipiirangute

leevendamine välja jäänud. Pole selge,

miks on sisse läinud üksnes osaajaga

töötamine ja vanusepiirangu

täpsustus. Kohtunike ametipiirangute

leevendamine olukorras, kus

kohtunikule ei ole ette nähtud enam

sotsiaalseid tagatisi pensioni näol, on

äärmisel oluline.

A

Eelnõud ja seletuskirja on

vastavalt täiendatud.

Ametitegevuse piirangute

leevendamise osas on juba

varem eelnõu

kooskõlastamisele käinud,

mistõttu polnud

põhjendatud ega vajalik

seda osa huvirühmadele

uuesti kooskõlastamisele

esitada. Eelnõus on

arvestatud

kooskõlastamisel laekunud

tagasisidet.

12 Paragrahvi 42 lõige 1 muudetakse ja

sõnastatakse nii, et esimese ja teise

astme kohtu töökorraldus nähakse ette

kohtu kodukorras. Kodukorra

kehtestab kohtu esimees, kuulates

eelnevalt ära kohtu üldkogu arvamuse.

Vähemalt seletuskirja tasemel võiks

selgitada, kuidas on kohtu esimees,

kes vastutab õigusemõistmise

korrakohase toimimise eest,

õigustatud nõudma KHT-lt tasemel

teenuseid.

On mõistlik anda kohtuniku

teenistusvanuse tõstmine KHANi

pädevusse.

OA

Seletuskirja on täiendatud

selgitusega KHT-lt

teenuste saamise osas.

Olulise põhimõttena (KS §

41.1 lg 1) on KHAN-il

kohustus kindlaks määrata

kohtute ja KHT

töökorraldus ja

omavahelise koostöö

põhimõtted. Seega kohtu

esimehe ja KHT

omavahelise konflikti

korral tuleb pöörduda

KHAN-i poole.

Kohtuniku ametisse

nimetamisel ja ametist

vabastamisel on jätkuvalt

vajalik Riigikohtu üldkogu

poolt isiku ärakuulamine

ning vastava ettepaneku

tegemine Vabariigi

Presidendile. Seega on

põhjendatud säilitada ka

Riigikohtu roll kohtuniku

teenistusvanuse

ülemmäära tõstmisel.

13 Kohtuhaldusteenistuse eelarve ja

Riigikohtu eelarve võetakse vastu

riigieelarve seaduses sätestatud

korras. Eelarvetehniliselt tuleb

seletuskirjas selgitada, kas riigieelarve

A

Eelarveprotsessi osas on

eelnõud ja seletuskirja

muudetud.

11

seaduse mõttes on asutuseks KHAN,

KHA või kohtud. KHAN ei saa

iseseisvalt olla riigieelarveline

põhiseaduslik institutsioon.

Riigiõiguslikult on oluline, kes on

eelarve hoidjaks ja kes nn

allasutuseks. Kui eelarve asutuseks on

KHT, siis on kohtud selle allasutused.

Seletuskiri on väga napisõnaline ning

jääb selgusetuks, kes siiski

Riigikoguga läbi räägib, millised ja

kellel on volitused riigieelarve

ettevalmistusel suhelda

Rahandusministeeriumiga.

14 Samuti tuleb seletuskirja tasandil

selgitada, millised praegu Justiits- ja

digiministeeriumi eelarves olevad

summad ikkagi kohtutele üle lähevad.

Justiits- ja digiministeeriumis eelarves

on kohtute eelarve, mis on otseselt

kohtusega seotud kulud, kuid on ka

muud Justiits- ja

digiministeeriumi funktsioonid, mida

Justiits- ja digiministeerium täidab

oma eelarvest kohtute arenduseks. Ka

see raha tuleb eelarvega üle anda.

Samuti tuleks konkreetselt määratleda

funktsioonid, mida vastava eelarve

summa raames üle antakse.

A

Seletuskirja on täpsustatud

konkreetsete ülesannetega,

mis ministeeriumilt

kohtusüsteemile üle

antakse (koos vastava

ressursiga).

15 Kohtuhaldusteenistuse eelarve

koosneb esimese ja teise astme

kohtute ning Kohtuhaldusteenistuse

eelarvetest. Seletuskirjast ei selgu,

millisel määral on kohtu esimehel

võimalik eelarvet käsutada.

A

Seletuskirja on vastavalt

täiendatud.

16 Paragrahvi 45 lõige 3 muudetakse ja

sõnastatakse nii, et kohtuteenistujate

üle teostab järelevalvet kohtu esimees

ja kohtuhaldusteenistujate üle teostab

järelevalvet KHT direktor.

Seletuskirjast ei selgu, millised on

kohtu esimehe võimalused kontrollida

KHT poolt pakutud tugiteenuste

täitmise kvaliteeti ja töö sisu sh

näiteks kohtu andmekogude

kasutamist KHT teenistujate poolt

A

Seletuskirja on täiendatud

selgitusega KHT-lt

teenuste saamise osas.

Olulise põhimõttena on

KHAN-il kohustus

kindlaks määrata kohtute ja

KHT töökorraldus ja

omavahelise koostöö

põhimõtted. Seega kohtu

esimehe ja KHT

omavahelise konflikti

korral tuleb pöörduda

KHAN-i poole.

17 Rakendussätted ja ajaraam on väga

optimistlik. Uue KHANi tööle

hakkamiseks on vajalik korraldada

kaks täiskogu. Esmalt on vaja

kinnitada täiskogul KHANi

A

Eelnõu rakendusplaani on

korrigeeritud.

12

kandideerimise kriteeriumid ja siis

valida KHANi liikmed.

18 Riigivastutuse seaduse muutmine.

Eelnõu sätestab, et edaspidi esitatakse

riigivastutuse seaduse alusel

kahjuhüvitamise avaldused KHT-le.

Eelnõust jääb selgusetuks, millisest

eelarvest hüvitised välja makstakse.

Kas KHT-l on võimalik esitada

taotluseid riigieelarvet lisaraha

saamiseks, kui selline vajadus tekib.

S

Kohtute tekitatud kahju

hüvitamiseks pole seni

olemas eraldi fondi ei

kohtute ega Justiits-ja

Digiministeeriumi

eelarves. Senised hüvitised

on tasutud kohtute

eelarvest. Lisataotluste

rahuldamine ei ole

garanteeritud.

19 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja

teiste menetlusseaduste muutmine.

Lisada nimekirja, et KHANi poolt

kehtestatakse ka kohtuotsuse ja

määruse ning kohtute kirjaplangi

vorm. Seda ei ole siiani tehtud ja ühtne

identiteet on vajalik.

S

Juba käesoleval hetkel on

maa-, haldus- ja

ringkonnakohtu kantselei

kodukorraga kehtestatud

erinevad vormid.

Samamoodi saab KHAN

ka vastavad plangid

kehtestada.

20 Kohtute tõhusama toimimise valguses

on vajalik lisaks haldusmudeli

muutmisele muuta kiiremas korras ära

ka kohtualluvuse küsimused.

Tsiviilasjades tuleks alustada

vähemalt teatud võlaõiguslike nõuete

puhul asjade üleriigilist jagamist.

Näiteks teenuseosutamise lepingutest

ja tarbijakrediidist tulenevad nõuded

võiks olla üldises jagamises. Laiemalt

võiks mõelda ka teatud hagita asjade

andmist üleriigilisesse jagamisse. On

terve rida hagita menetluse asju, mida

kohus menetleb kirjalikult –

üleskutsemenetlus, täiturite peale

kaebused, pärandi hooldaja

määramine.

S

Käesolev eelnõu ei

reguleeri kohtualluvuse

küsimusi. Justiits-ja

Digiministeerium

analüüsib esitatud

ettepanekuid eraldiseisvalt

ning vajadusel algatab

eelnõu vastavate

muudatuste

rakendamiseks.

Tartu Ringkonnakohus

1 Kehtiva kohtute seaduse (KS) §-i 19

järgi määrab: „[h]alduskohtu

kohtunike arvu ja

jagunemise kohtumajade vahel [--]

valdkonna eest vastutav minister,

kuulanud ära halduskohtu esimehe ja

selle ringkonnakohtu esimehe

arvamuse, kelle tööpiirkonda kohus

kuulub.“ Eelnõu järgi sõnastatakse

viidatud säte ümber nii, et

„Halduskohtu kohtunike arvu ja

jagunemise halduskohtute vahel

kehtestab kohtute haldus- ja

arendusnõukogu, kuulanud ära

halduskohtu esimeeste ja selle

A

Eelnõud ja seletuskirja

korrigeeritud nii maakohtu

(KS § 11) kui halduskohtu

(KS § 19 puhul).

13

ringkonnakohtu esimehe arvamuse,

kelle tööpiirkonda kohus kuulub.“

Selline

sõnastus jääb aga arusaamatuks. Kuna

kohtute haldus- ja arendusnõukogu

(KHAN) otsustab kohtunike

jagunemise üle halduskohtute vahel,

peaks läbivalt rääkima

halduskohtutest mitmuses ning ära

tuleks kuulata mõlema

ringkonnakohtu esimehe arvamus.

Juhul, kui otsustatakse vaid ühe

halduskohtu kohtunike arvu üle,

puudub vajadus mõlema haldus- ja

ringkonnakohtu esimehe kaasamiseks.

Praegune sõnastus ei ole kooskõlas ka

eelnõu seletuskirjaga, sest viimases

räägitakse halduskohtute ja

ringkonnakohtute esimeestest

mitmuses. Sõnastust võiks mõlemat

olukorda hõlmavalt parandada viisil:

„Halduskohtu

kohtunike arvu kehtestab kohtute

haldus- ja arendusnõukogu, kuulanud

ära halduskohtu esimehe ja selle

ringkonnakohtu esimehe arvamuse,

kelle tööpiirkonda kohus kuulub.“

Eeltoodust tuleneb ka see, et kui

otsustatakse kohtunike jagunemine

mõlemas halduskohtus, tuleb ära

kuulata mõlema haldus- ja

ringkonnakohtu esimehed.

2 KSE § 401 sätestab KHAN-i

koosseisu, mis erineb praeguse

kohtute haldamise nõukoja (KHN)

koosseisust üksnes selle poolest, et

KHAN-i koosseisust on riigi

peaprokurör välja jäetud ning tema

asemele on lisatud justiits- ja

digiminister või tema nimetatud

esindaja. Mõistmatuks jääb vajadus

tuua justiits- ja digiminister nõukogu

otsustajatest liikmete hulka, kui

praeguse KHN-i töös osaleb minister

sarnaselt kohtuesimeestele

sõnaõigusega. Leiame, et minister

võiks jätkata KHAN-i töös osalemist

sõnaõigusega.

S

Justiits- ja digiministri

nimetamine KHAN-i

liikmeks on põhjendatud,

et tagada seos ja koostöö

kohtuvõimu ja

täitevvõimu vahel ka siis,

kui kohtutele on antud

oluliselt rohkem

otsustusõigust ja vastutust

kohtute haldamisel ja

arendamisel, mh jääb

justiits-ja

Digiministeerium teatud

ulatuses vastutama ka

kohtuhalduse eest.

3 Murelikuks teeb, et eelnõus sätestatud

KHAN-i koosseis ei arvesta KHAN-i

muutunud rolli ja pädevusega. Lisaks

senise KHN-i ülesannetele, KHAN

KSE § 411 lõike 1 järgi: „suunab ja

koordineerib kohtuasutuste haldamist

ja arendamist (p 1); kinnitab esimese

S

KHAN-i selline koosseis

lähtub eesmärgist tagada

KHAN-i võimalikult

laiapindne koosseis. Sellise

eesmärk on anda otsustele

kohtusüsteemivälist

14

ja teise astme kohtute

arengueesmärgid ning kontrollib

arengueesmärkide saavutamist (p 2);

teeb

Justiitsministeeriumile ettepanekuid

kohtukorraldust, -teenistust ja -

menetlusi puudutavate õigusaktide

eelnõude väljatöötamiseks ning annab

nende kohta arvamusi (p 3); kinnitab

kohtuhaldusteenistuse ja kohtu

esimeeste koostatud

kohtuhaldusteenistuse eelarve eelnõu

ning kinnitab eelarve jaotuse esimese

ja teise astme kohtute ning

kohtuhaldusteenistuse vahel (p 4);

korraldab kohtuasutuste

eelarvevahendite kasutamist ja nende

üle arvestuse pidamist (p 5); määrab

kindlaks kohtuhaldusteenistuse

ülesanded ja struktuuri ning teostab

kohtuhaldusteenistuse üle

teenistuslikku järelevalvet (p 10);

kinnitab kohtute ja

kohtuhaldusteenistuse töökorralduse

ja omavahelise koostöö põhimõtted (p

12); täidab teisi seaduses sätestatud

ülesandeid ning arutab ja otsustab

muid kohtute haldamise seisukohalt

olulisi küsimusi (p 15)“. Ühtlasi võib

nõukogu teha otsuseid ja anda

juhiseid, mis avaldatakse nõukogu

veebilehel (lg 3).

Neil asjaoludel ei ole enam tegemist

passiivse, pelgalt nõusolekut andva

otsustuskoguga, vaid aktiivse,

strateegilise juhtimisorganiga, kelle

töögraafik ei saa piirduda nelja

kogunemisega aastas – ülesandeid

arvestades tuleks KHAN-il kokku

saada regulaarselt, näiteks kaks korda

kuus isegi siis, kui ta otsuste

ettevalmistamise

kohtuhaldusteenistusele edasi

delegeerib. Mõningates küsimustes on

see ka välistatud (nt

kohtuhaldusteenistuse üle

teenistusliku järelevalve teostamisel).

Nõukogu on otsustusvõimeline siis,

kui kohal on üle poole liikmetest (KS

§ 401lg 8). Seega tuleb arvestada

nõukogu liikmete suutlikkusega

reaalselt oma kohalolekuga nõukogu

töösse panustada. Kokkuvõtlikult on

tõsine kahtlus, et KHAN-i uus

vaadet, mille tulemusel

saaks KHAN

kohtusüsteemi haldamisel

ja arendamisel parimal

viisil arvestada ka

ühiskonna ja

menetlusosaliste vajadusi

ning täiendada nõukogu

asjatundlikkust. Ühtlasi

tagab kohtuväliste liikmete

osavõtt, et ühelgi kohtul,

kohtuastmel ega -harul ei

oleks nõukogus juba ette

ära määratud ülekaalu

teiste suhtes.

15

koosseis suudaks efektiivselt täita

eelnõus toodud ülesandeid.

4 Problemaatiliseks peame ka seda, et I

ja II astme kohtunikud on nõukogus

vähemuses. Ühiskonna jaoks

tervikuna oluliste valikute tegemisel

võib laiapõhjalist otsustamist pidada

eesmärgipäraseks. Samas võib

kohtute operatiivset juhtimist,

sealhulgas eelarvahendite kasutamist

puudutavate küsimuste lahendamist

pärssida tõik, et pooled KHAN-i

liikmed ei tunneta otsuste täitmise ja

tagajärgede reaalset mõju oma

igapäevatöös ega tunne seetõttu ka

sellega seotud kõrgendatud vastutust.

Eelnõus pakutud sõnastuse järgi saab

KHAN I ja II astme kohtute haldamist

puudutavaid otsuseid vastu võtta isegi

siis, kui otsuste poolt ei hääleta ükski

I ja II astme kohtunikust liige. Seetõttu

leiame, et KHAN-is peab I ja II astme

kohtunikel olema vähemalt

üheliikmeline enamus.

MA

KHAN-i koosseisus on 6

kohtunikku ja 5

mittekohtunikku, st

kohtunike enamus. Ühe

lisakohtuniku koha

loomine I ja II astmest ei

ole põhjendatud, kuna

sellisel juhul kaob tasakaal

I ja II astme esindatuse

vahel, samuti ei oleks siis

tagatud paaritu

hääleõiguslike osalejate

hulk.

5 KSE § 411 lg 1 p 9 järgi nimetab

KHAN ametisse (ja vabastab ametist)

kohtu esimehe, teostades tema üle ka

järelevalvet. Samas ei muudeta

eelnõuga KS § 45 lg-t 2, mille järgi

teostab esimese ja teise astme kohtu

esimehe kohustuste täitmise üle

järelevalvet valdkonna eest vastutav

minister. Valdkonna eest vastutav

minister võib nõuda kohtu esimehelt

seletusi õigusemõistmise korrakohase

toimimise kohta kohtus. Kõnesolev

säte tuleks kas kehtetuks tunnistada

ning täiendada eelnõuga muudetava

KS § 45 lõike 3 teist lauset pärast sõna

„Kohtuhaldusteenistuse direktori“

sõnadega „ja kohtu esimehe“ või

asendades KS § 45 lg-s 2 sõnad

„valdkonna eest vastutav minister“

sõnadega „Kohtute haldus- ja

arendusnõukogu“.

A

Eelnõus korrigeeritud KS §

45 lõiget 2 vastavalt

esitatud ettepanekule.

6 Juhime tähelepanu, et eelnõu

seletuskiri peaks sisaldama ülevaadet

justiits- ja digiministeeriumilt I ja II

astme kohtutele üle antavate

ülesannete ning ülesannete täitmisega

koos üle antava eelarve kohta. Ei ole

mõeldav olukord, kus ministeerium

vabaneb suures osas senisest tööst

kohtute haldamisel, kuid kohtud

peavad ülesannete täitmiseks

A

Seletuskirja on täiendanud

tabeliga, millest nähtuvad

ülesanded, mida hetkel

täidab Justiits- ja

Digiministeerium ning mis

kohtusüsteemile üle

lähevad (koos ressursiga).

Kuna tegevused ei ole

sellises detailsuses

16

vajalikud ressursid leidma oma

praeguste eelarvevahendite arvelt või

puudub kohtutel eelnev ülevaade

justiitsministeeriumilt koos

ülesannetega üleantava eelarve

suuruse kohta.

seaduses nimetatud, on

kohtusüsteemil endal

võimalik tegevusi ümber

kujundada ja

prioritiseerida.

7 Eelnõu jõustumine, sealhulgas KHAN

ja kohtuhaldusteenistuse

moodustamine, samuti

kohtuhaldusteenistuse direktori

ametisse asumine on eelnõuga

kavandatud käesoleva aasta suvel.

Olukorras, kus kohtuhaldusteenistuse

moodustamine ja selle

juhtimisstruktuuri mehitamine on

vältimatult vajalik I ja II astme kohtute

eelarvete koostamise eelnõuga

kavandatud muudatuste elluviimiseks,

seab sedavõrd kiire üleminek pinge

alla kohtute 2026. aasta eelarve

koostamise, sealhulgas riigieelarve

strateegias kavandatud eelarve kärbete

sisustamise õigusmõistmise parimates

huvides. Mööda ei saa vaadata ka

võimalusest, et pingelises tempos

eelnõuga kavandatud muudatuste

elluviimine võib viia olukorrani, kus

ühelt poolt vabaneb küll

justiitsministeerium senistest

kohustustest ja senised

kohtudirektorid vabastatakse ametist,

kuid kohtuhaldusteenistus ja selle

direktor ei ole tegelikkuses veel

valmis samu ülesandeid efektiivselt

täitma. Seetõttu palume kaaluda

eelnõuga kavandatud muudatuste

jõustumise tähtaegade edasilükkamist.

A

Eelnõu rakenduskava

korrigeeritud.

Riigikohus

1 Esmalt vajab tõhus autonoomne

kohtuhaldus ka maksimaalset

eelarvelist sõltumatust. Eelnõus

pakutud esimese ja teise astme kohtute

eelarveliselt nn põhiseaduslikuks

institutsiooniks muutmine on samm

edasi, kuid siiski ei pruugi see tagada

kohtusüsteemi eelarvelisi vajadusi ja

eelkõige finantseerimise stabiilsust,

kui eelarveläbirääkimiste osas on

otsustav sõna Riigikogu

rahanduskomisjonil. Ideaalis peaks

kohtusüsteem haldusorgani kaudu

esitama oma eelarve taotluse, mis

koos katteallikatega läheks muutmata

kujul Vabariigi Valitsuse poolt

Riigikogule esitatavasse riigieelarve

S

Esimese ja teise astme

kohtute eelarvemudel on

planeeritud analoogsena

nagu teistel

põhiseaduslikel

institutsioonidel, sh

Riigikohtul. Kohtutel on

edaspidi võimalik

Rahandusministeeriumiga

koostöös teha vajalikke

kokkuleppeid.

17

eelnõusse, kuid Riigikogul oleks

eelnõu menetlemise käigus võimalik

seda ka muuta/vähendada. See on seda

enam olulisem, et eelarveliselt ei

pruugi jääda pakutud mudeliga alles

seni Justiitsministeeriumi eelarves

sisaldunud vajalikku puhvrit

ettenägematute kulude jaoks aasta

lõikes, mis võivad tekkida. Lahendada

tuleks nn arvestuslike kulude küsimus,

võimaldamaks täitmata või

eemalolevate kohtunike ja

kohtuametnike kohtadega seonduvat

palgaraha kasutada paindlikult

süsteemi huvides ka teisiti (nt

lisatasude maksmiseks või ajutise

tööjõu palkamiseks), kui süsteem peab

töö ikkagi tervikuna ära tegema

2 Teiseks ei taga eelnõu kontrolli

kohtuinfosüsteemi (KIS) ega teiste

kohtu pädevuses olevate asjadega

seonduvate infosüsteemide (nagu

maksekäsu, kinnistusraamatu ja

äriregistri infosüsteemi) üle. See on

oluline küsimus, kui kohtud ei ole

sisuliseks tellijaks nende süsteemide

arendamisel ja kontrollimisel või

paremal juhul oleksid „tellijaks

rahata“. Vajalik oleks, et

kohtuhaldusele antaks üle ka registrite

haldamine ja sellega seonduvad

vahendid. Isegi kui see ei ole

kiirkorras võimalik, tuleks eelnõus

ette näha üleminek hilisemal ajal või

etappidena.

S

Infotehnoloogilisi

lahendusi rahastatakse ja

hallatakse tsentraalselt,

vastavalt kokku lepitud

prioriteetidele. Seejuures

suureneb kohtute kui tellija

roll ning vastavad

üleantavad vahendid on

arvestatud eelnõu

mõjuhinnangus.

3 Eelnõust ei selgu ka, kas ja millal

läheksid koos kohtuhaldusega üle seni

Riigikohtu vastutusel olevad ja kogu

kohtusüsteemi puudutavad

funktsioonid, nagu vastutus kohtunike

ja kohtuametnike koolituse ning

kohtunikueksami korralduse ja

personaliarvestuse eest kui ka

kohtunikueksamikomisjoni,

koolitusnõukogu ja eetikanõukogu

teenindamine. Loogiline oleks, et ka

need funktsioonid antakse üle uuele

kohtute haldus- ja arendusnõukogule

(KHAN), kuid eelduslikult võiks seda

teha hiljem, kui uus süsteem juba

toimib. Siiski on kohtunike seas

erimeelsused, kas ja millal neid

ülesandeid üle anda. Samas selgus

võiks selles suhtes olla.

S

Kuivõrd Riigikohus on

jäänud ka varasemalt

eriarvamusele selle osas,

kas ja millal Riigikohtu

vastutusel olevad

funktsioonid peaksid

olema KHANi või KHT

ülesandeks, ei hallata

loodava

kohtuhaldusmudeliga

Riigikohut. Seejuures on

ka seletuskirjas märgitud,

et Riigikohtu funktsioonide

üleandmine ei ole tulevikus

ka välistatud kui

Riigikohus vastava ühise

seisukoha esitab ning see

poliitilist toetust leiab.

18

4 Suureks puuduseks eelnõu

rakendamisel on ebaselgus sellega

seotud kulude ja nende katteallikate

üle. Kohtuhalduse ülevõtmine ei ole

võimalik rahata. Piisav ei ole vaid

mõne senise Justiits- ja

Digiministeeriumi ametikoha

üleandmine. Uue asutuse ja süsteemi

rakendamisega kaasnevad

paratamatult nii ühekordsed

rakenduskulud kui ka hilisemad

püsikulud. Kui nende katmine ei ole

tagatud, võib kohtuhalduse

ülevõtmine takerduda juba esimesel

sammul. Selgus kulude osas on seda

olulisem, et eelnõu seletuskirja järgi

soovitakse kohtuhaldus üle anda

ülimalt kiiresti. Seoses

rakendamisgraafikuga märgime, et see

ei tundu ainuüksi eelnõude

menetluskorda ja vajalike

personalimuudatuste tegemise aega

arvestades realistlik

S

Seletuskirja on täiendanud

tabeliga, millest nähtuvad

ülesanded, mida hetkel

täidab Justiits- ja

Digiministeerium ning mis

kohtusüsteemile üle

lähevad (koos ressursiga).

Kuna tegevused ei ole

sellises detailsuses

seaduses nimetatud, on

kohtusüsteemil endal

võimalik tegevusi ümber

kujundada ja

prioritiseerida.

5 Vähemasti osa Riigikohtu juhtkonnast

ja kohtunikest on seisukohal, et

kohtuhalduse üleandmisest üksi ei

piisa, vaid samaaegselt tuleks

rakendada ka mitmeid muid uues

kohtute arengukavas ettenähtud

meetmeid, mis muudaksid kohtute

tegevust ja kohtumenetlust

tõhusamaks. See on vajalik

esmajoones selleks, et iseseisvas

süsteemis oleks võimalik ressursside

maksimaalselt paindlik jagamine ja

kasutamine ega esineks mittevajalikke

tõkkeid. Seadus võiks samaaegselt

kohtuhalduse ülevõtmisega

võimaldada mh kohtuasjade

paindlikumat jagamist, minimaalselt

leevendades kohtute vahel asjade

jagamise territoriaalse kohtualluvuse

piiranguid. Parandada tuleks

kohtunike koormuse mõõtmise

metoodikat. Samuti võiks võimaldada

kohtuesimeestel tõhusamalt kohtuid

juhtida, moodustades kohtute

eestseisused ja andes osa senisest

kohtute üldkogude pädevusest neile,

samuti andes neile õiguse kinnitada

kohtute tööjaotusplaane. Paindlikum

võiks olla kohtunike liikumine

kohtuastmete vahel ja

kohtunikukohtade ajutine täitmine.

Palgasüsteemis võiks kaaluda

S

Käesolev eelnõu ei

reguleeri esitatud

ettepanekuid. Justiits-ja

digiministeerium analüüsib

esitatud ettepanekuid

eraldiseisvalt ning

vajadusel algatab eelnõu

vastavate muudatuste

rakendamiseks.

19

tööpanusest sõltuvate lisatasude

rakendamist. Osa kohtunikke on siiski

neile ettepanekutele vähemasti praegu

vastu, leides, et kohtuhalduse võiks

rakendada ka muude muudatusteta

ning tegeleda nendega põhjalikumalt

eraldi. Osa leiab aga, et nt

asenduskohtuniku institutsioon ja

kohtunikele lisatasu maksmine seoses

kohtuasjade lahendamisega võivad

olla põhiseaduslikult

problemaatilised. Osa kohtunikke ei

pea õigeks kohtu esimehele ulatuslike

volituste (nt tööjaotusplaani

kehtestamine) andmist ning eelistaks

selle pädevuse andmist kohtu

eestseisusele.

6 Nii või teisiti on kohtute seadus eri

aegadel tehtud ebasüsteemsete

muudatuste tõttu kohati vastuoluline,

aegunud ja raskesti jälgitav ja vajaks

eelduslikult terviklikku süstemaatilist

revisjoni.

S

Käesoleva eelnõu raames

vastavat revisjoni ei tehta,

kuid selline vajadus võib

tõusetuda Justiits-ja

Digiministeeriumi poolt

ettevalmistatava

väljatöötamiskavatsuse

edasise menetluse käigus.

7 Kaaluda võiks KHAN nimetusena

lühemat nimetust kohtute nõukogu

(vrd eelnõus (nt KS §-d 40.1 ja 41.1 )

on paragrahvide tekstis kasutatud

lühendatult nõukogu).

S

KHAN nime vahetamist

aruteludes ei toetatud.

Seejuures ei ole välistatud

selle korrigeerimine

(lühendamine) edaspidi kui

see peaks eelnõu edasises

menetluses vajalikuks

osutuma.

8 Kuigi Riigikohtu valitseva praktika

kohaselt ei ole üld- ja üksikaktide

vahel selget üleminekupiiri (RKPJKo

5-22-4/13, p 76), on tõenäoline, et

õigusselguse ja -kindluse huvides

oleks ka edaspidi mõistlik osa

küsimusi otsustada üldakti tasemel.

Näiteks kohtute tööpiirkonnad, millest

sõltub kohtualluvus, ja mis riivab

selgelt PS § 24 lg-s 2 sätestatud

põhiõigust olla oma kohtuasja

arutamise juures. Ei oleks mõistlik, et

isik, kellele kriminaal- või tsiviilasjas

kohtualluvus ei sobi, hakkab

vaidlustama KHAN-i üldkorraldust

halduskohtus. Seepärast on

asjakohane näha KS § 41.1 lg-s 3 ette

üldine määrusandluspädevus (sel

juhul valiks KHAN akti liigi ise) või

MA

Kuivõrd materiaalselt

sisult õigusaktide

kehtestamine on

seadusandliku riigivõimu

privileeg, on teistele

võimuharudele sisult

õigusaktide kehtestamise

volituse andmine võimude

lahususe põhimõte vastu

eksimine. Seega on

kaheldav, et KHAN-ile

saaks määruste

kehtestamise volitust

delegeerida ilma

põhiseadusliku aluseta.

20

siis teha seda konkreetselt mõne

volitusnormi juures eraldi.

Riigikohtu üldkogu (RKÜKo 3-2-1-

40-15, p 49-51) on oma praktikas

leidnud, et põhiseaduses nimetamata

riigiorgani, sh avalik-õigusliku

juriidilise isiku juhtorgani

normiloomepädevust ei saa välistada.

Eriti asjakohane on siinkohal võrdlus

üldkogu otsuses esitatud analüüsiga

kohalike omavalitsuste osas, mille

järelduseks on, et põhiseaduses

nimetamata isiku või tema organi

õigus luua norme võib tuleneda tema

põhiseaduslikust staatusest. Eelnõuga

antakse kohtule, mille üheks organiks

on KHAN, põhiseadusliku

institutsiooni staatus (RES § 2 lg 2 p

2). Seega oleks KHAN-ile

määrusõiguspädevuse andmine

kooskõlas Riigikohtu üldkogu senise

praktikaga. Sellise otsustuse tegemise

õigus peaks aga olema seadusandjal,

mis tähendab, et konkreetsed

volitusnormid peaksid expressis

verbis tulenema seadusest endast,

mitte sõltuma KHAN valikust.

9 Sõltumata sellest, kas KHAN hakkab

otsustama üksnes haldusaktidega või

mitte, võiks olla asjakohane KHAN-i

üldise iseloomuga ning välismõjuga

aktide (nt kohtute tööpiirkonnad,

kohtunike arv, kohtute ja kohtumajade

asukohad jne) avaldamine Riigi

Teatajas (vastavalt RTS-i muutes),

arvestades nende aktide õiguslikku

olulisust.

MA

Kuivõrd tegemist on

siseaktidega,(vt ka eelmist

selgitust), mis tuleb

eelnõukohase KS § 41.1

lõike 3 kohaselt nõukogu

veebilehel avalikustada, on

need ka avalikkusele

üheselt kättesaadavad.

Otsuste dubleeriv

avaldamine Riigi Teatajas

ei ole põhjendatud ega

vajalik.

10 Positiivsena nähti, et eelnõuga

plaanitakse laiendada KS §-is 371

sätestatud osalise koormusega

töötamise tingimusi. See aitab

loodetavasti muu hulgas vältida

olukordi, kus kohtunik peab seisma

silmitsi distsiplinaarvastutusega, sest

tal pole tuvastatud osalist töövõimet,

aga ta sellegi poolest ei ole ajutiselt

võimeline tööülesannetega

täiskoormusel hakkama saad

TV

11 Eelnõuga plaanitakse muuta KS § 38

lg-t 2 selliselt, et edaspidi ei ole

valdkonna eest vastutaval ministril

S

Praktikas on erakorraliste

täiskogude vajadus harv

21

enam õigust kutsuda kokku

erakorralist kohtunike täiskogu. See

muudatus on loogiline arvestades teisi

muudatusi, millega sisuliselt antakse

seni valdkonna eest vastutava ministri

roll üle KHAN-ile. Samas leiti, et

võiks kaaluda n-ö neutraalse osapoole

õigust erakorralise kohtunike täiskogu

kokkukutsumiseks ja tehti ettepanek

muuta KS § 38 lg-t 2 selliselt, et lisaks

Riigikohtu esimehele oleks

erakorralise täiskogu kokku kutsumise

õigus nt vähemalt kuuel KHAN-i

liikmel ühiselt (sarnaselt MTÜS-is ja

ÄS-is leiduvatele sätetele, mis

annavad

liikmetele/osanikele/aktsionäridele

õiguse nõuda koosoleku

kokkukutsumist). Pakuti ka, et piisav

võiks olla ka vähemalt viie liikme

nõue, nt kui täiskogu kokkukutsumist

peavad vajalikuks kõik kohtute

täiskogu valitud kohtunikust liikmed.

ning ei ole põhjust kahelda,

et Riigikogu esimees seda

vajaduse korral kokku ei

kutsu. Samuti on Riigikogu

esimees ametikoha järgi ka

KHAN-i esimeheks, st

täiendava võimaluse

loomine täiskogu

erakorraliseks

kokkukutsumiseks ei ole

käesoleval hetkel vajalik.

12 Eelnõu § 1 p 29 (KS § 39 lg 2). Lõikes

2 nimetatud Justiitsministeerium, aga

KS § 401 lg-s 1 justiits- ja digiminister.

Seletuskirjas on äärmiselt ebamäärane

selgitus, milleks on vaja lõike teises

lauses sisalduvat (valve)edasivolitust.

Kas ja millise valdkonna eest

vastutava ministri (ministeeriumi?)

kohtuhaldusülesannete üleandmist

pikemas perspektiivis üleantavana

silmas peetakse.

S

Justiits-ja

Digiministeerium loodi

01.01.2025 jõustunud

seadusemuudatustega, st

detsembris 2024

kooskõlastamisele esitatud

eelnõus ja seletuskirjas

kasutati sellel hetkel

kehtinud nimetust.

Lõikes 2 sätestatud

võimalus on loodud

juhtudeks, kui seadusega

antakse justiits-ja

digiministeeriumile

kohtuhaldusülesanne, mille

täitmine on põhjendatud

või vajalik anda üle

KHAN-ile. Käesoleval

hetkel on selliseks

seaduses sätestatud

ülesandeks näiteks IKT

haldamine (mida käesoleva

eelnõuga üle ei anta), kuid

pole välistatud, et selline

edasivolitamise õigust

soovitakse tulevikus

rakendada.

13 Eelnõu § 1 p 33 (KS § 411 lg 1 p 3)

Justiitsministeerium või Justiits- ja

Digiministeerium?

S

Justiits-ja

Digiministeerium loodi

22

01.01.2025 jõustunud

seadusemuudatustega, st

detsembris 2024

kooskõlastamisele esitatud

eelnõus ja seletuskirjas

kasutati sellel hetkel

kehtinud nimetust.

14 Eelnõu § 1 p 40 (KS § 53 lg 2)

Redaktsiooniliselt ei tundu

põhjendatud kajastada muudetavas

tekstis lõigu numbrit, kui muudatus

puudutab vaid lõike ühe või mõne

lause ümbersõnastamist

A

Eelnõud vastavalt

korrigeeritud

15 Eelnõu § 1 p 46 (KS § 991 lg 2)

Seletuskiri kajastab plaanitavat

muudatust vaid osaliselt, täpsemalt

Riigikohtu üldkogu hääletsensuse

osas: 2/3 nõue asendub

lihthäälteenamusega kohtuniku

teenistusvanuse ülemmäära tõstmisel.

Tegelikult kaob muudatuse jõustudes

ka kehtiv salajase hääletuse nõue.

Kuigi tegemist on erandliku nõudega,

on see osade kohtunike arvates

asjakohane vähemalt Riigikohtu enda

liikme teenistusvanuse ülemmäära

tõstmise otsustamisel.

A

Eelnõud vastavalt

korrigeeritud, st otsus

võetakse vastu salajasel

hääletamisel.

16 Eelnõuga plaanitakse muuta mitmeid

menetlusseadustikke selliselt, et

dokumentide elektrooniliselt

kättetoimetamise täpsemad nõudeid

võib kehtestada lisaks valdkonna eest

vastutava ministri määrusega ka

KHAN-i poolt maa-, haldus- ja

ringkonnakohtu kantselei

kodukorraga. Kui tänases olukorras

lähtub Riigikohus vajadusel ministri

määrusest, siis seoses muudatusega

võib tekkida olukord, kus on vajalik

lähtumine esimese või teise astme

kohtu kantselei kodukorrast

TV

17 KHAN-i kodukord ja KHAN-i

liikmete valimise kord. Seletuskiri

võiks sisaldada üldist põhimõtet, et

KHAN liikmete valimiste korra

kehtestamisel tuleks pidada meeles

kandidaatide võrdset kohtlemist

seoses KS § 40.1 lg 2 lausetes 2 ja 3

sätestatud nõuete koosmõjus

A

Tagatud on kogu

kohtusüsteemi võrdne

kohtlemine, st tagatud on

kõikide kohtuharude

esindatud ning välistatud

ühe kohtu liigne esindatus.

Seejuures on oluline, et

KHANi kohtunikust liige

peab esindama otsuste

tegemisel lähtuma terve

kohtusüsteemi, mitte ainult

oma kohtu huvidest.

Seletuskirja täiendatud.

23

18 Eelnõuga plaanitakse muuta RVastS §

17 lg-t 1 selliselt, et edaspidi

esitatakse taotlus kohtu poolt tekitatud

kahju hüvitamiseks KHAN-ile.

Kuivõrd osad KHAN-i liikmed on

kohtunikud, tuleks KHAN-i

kodukorras sätestada tingimused

millal peab liige end kahju hüvitamise

taotluse arutamisest taandama. Viide

sellise tingimuse vajalikkusele võiks

samuti olla juba eelnõu seletuskirjas.

Kohtu tekitatud kahju hüvitamise

taotluste lahendamise pädevuse

andmisel KHAN-ile tuleks tervikuna

läbi mõelda ja seletuskirjas kajastada

ka rahuldatud nõuete finantseerimise

pool (eelarve).

A

Seletuskirja vastavalt

täiendatud. Kohtute

tekitatud kahju

hüvitamiseks pole seni

olemas eraldi fondi ei

kohtute ega Justiits-ja

Digiministeeriumi

eelarves. Senised hüvitised

on tasutud kohtute

eelarvest.

19 Eelnõu § 5 punktis 1 on ekslikult

kirjas, et muudetakse RES § 2 lõikeid

1 ja 2. Tegelikult muudab eelnõu RES

§ 2 lg 2 punkte 1 ja 2

A

Eelnõud vastavalt

muudetud.

Eesti Kohtunike Ühing

1 EKoÜ jätkuvalt toetab planeeritud

muudatusi ning leiab, et tegemist on

vajaliku ja kohtusüsteemi arengut

toetava eelnõuga.

TV

2 EKoÜ peab kahetsusega osundama, et

eelnõus planeeritud viisil ei ole

loodava kohtute haldus- ja

arendusnõukogu (KHAN) koosseis

kooskõlas rahvusvaheliste

standarditega. Oleme antud

probleemile viidanud juba meie

19.08.2024 pöördumises ning jääme

varem esitatud argumentide juurde.

Eelnõu kohaselt on KHAN liikmeteks

Riigikohtu esimees, viis kohtunike

valitud kohtunikku, kaks Riigikogu

liiget, Advokatuuri juhatuse

nimetatud advokaat, õiguskantsler või

tema esindaja ning justiits- ja

digiminister ning tema esindaja. Kuigi

eelnõu seletuskirjas on nõustutud, et

rahvusvaheliste standardite kohaselt

peaksid suurema osa liikmetest

moodustama kohtunike endi valitud

kohtunikest liikmed, on selliseid

liikmeid KHAN-s vaid viis

üheteistkümnest ehk vähemus. Ühtlasi

on endiselt KHANi liikmeks kaks

tegevpoliitikut, mis on samuti otseselt

vastuolus rahvusvaheliste

standarditega.

S

KHAN-i selline koosseis

lähtub eesmärgist tagada

KHAN-i võimalikult

laiapindne koosseis. Sellise

eesmärk on anda otsustele

kohtusüsteemivälist

vaadet, mille tulemusel

saaks KHAN

kohtusüsteemi haldamisel

ja arendamisel parimal

viisil arvestada ka

ühiskonna ja

menetlusosaliste vajadusi

ning täiendada nõukogu

asjatundlikkust. Ühtlasi

tagab kohtuväliste liikmete

osavõtt, et ühelgi kohtul,

kohtuastmel ega -harul ei

oleks nõukogus juba ette

ära määratud ülekaalu

teiste suhtes.

Rahvusvaheliste

soovitustega on arvestatud

võimalikus ulatuses,

arvestades Eesti eripärasid.

24

EKoÜ peab vajalikuks osundada, et

kuigi eelnõu viimases versioonis

toodud KHAN liikmete koosseisu

toetas KHN, ei ole tegemist eelnõu

koostajatele siduva arvamusega.

Eelnõus kirjeldatud koosseisu puhul ei

pruugi sisuliselt olla täidetav

kohtuhaldusreformiga saavutada

soovitud eesmärk ehk kohtute

haldamisega seotud küsimustes

sisulise pädevuse üleandmine

kohtusüsteemile endale. Lisaks

nähtub varasemast praktikast, et

tegevpoliitikud on KHNi istungitel

osalenud vähem kui pooltel kordadest.

Eelnõus märgitud viisil on loodava

KHAN koosseis tasakaalust väljas ega

hakka toimima kohtusüsteemile

vajalikul viisil.

EKoÜ leiab, et kohtuhalduse reformi

läbiviimisel on oluline arvestada

rahvusvahelisi standardeid ning

vältida selliste juhtorganite loomist,

mis eelnõus planeeritud eesmärgi

täitmisele kaasa ei aita. EKoÜ toetab

22.07.2024 eelmise töögrupi

koostatud eelnõus toodud varianti

KHAN koosseisu osas.

3 Täiendava märkusena leiab EKoÜ, et

ei nõustu eelnõu seletuskirjas

märgitud ettepanekutega, et

kohtunikest liikmete asendusliikmetel

ei peaks KHAN istungitel olema

sõnaõigust. Kuigi sellise sõnaõiguse

piiramist ei nähtu eelnõust endast, ei

ole sõnaõiguse piiramine sisuliselt

vajalik ega demokraatlik. Olukorras,

kus enamik KHAN liikmetest ei ole

nagunii kohtunike valitud liikmed,

vähendaks selline lahendus veelgi

enam kohtunikkonna mõju KHAN

otsustele.

S

Seletuskirja täpsustatud, et

lõplikud tingimused

sätestab KHAN.

4 Eelnõust ega selle seletuskirjast ei

nähtu, milliseid rahalisi vahendeid

kavandab Justiitsministeerium

reformi läbiviimisel loodavale kohtute

haldusteenistusele üle anda. EKoÜ

rõhutab, et haldusreformi sisuliseks

läbiviimiseks tuleb tagada piisavad

rahalised vahendid.

Eelnõu kohaselt jääb ka pärast

haldusreformi läbiviimist kohtute

infosüsteemi (KIS) vastutavaks

S

Seletuskirja on täiendanud

tabeliga, millest nähtuvad

ülesanded, mida hetkel

täidab Justiits- ja

Digiministeerium ning mis

kohtusüsteemile üle

lähevad (koos ressursiga).

Kuna tegevused ei ole

sellises detailsuses

seaduses nimetatud, on

kohtusüsteemil endal

25

töötlejaks Justiitsministeerium. EKoÜ

leiab, et tegemist võib olla sobiliku

lahendusega reformi esimeses etapis,

kuid tulevikus peaks kogu KIS-ga

seonduv, sealhulgas arendamise

küsimused ja arendamiseks vajalikud

rahalised vahendid, olema üle antud

kohtute haldusteenistusele.

võimalik tegevusi ümber

kujundada ja

prioritiseerida. Seega on

optimeerimiskohtade

leidmine tulevikus

kohtusüsteemi enda

otsustada ja vastutada.

Infotehnoloogilisi

lahendusi rahastatakse ja

hallatakse tsentraalselt,

vastavalt kokku lepitud

prioriteetidele. Seejuures

suureneb kohtute kui tellija

roll ning vastavad

üleantavad vahendid on

arvestatud eelnõu

mõjuhinnangus.

5 EKoÜ ei toeta KS § 42 lõike 1

muutmist viisil, kus kohtu kodukorda

ei pea esimees enam kohtu üldkoguga

kooskõlastama. EKoÜ hinnangul

puuduvad objektiivsed põhjused

kohtute sisedemokraatia

vähendamiseks ning selleks ei anna

alust abstraktne viide kohtu esimehe

vastutusele kohtu toimimise eest.

Kohtu tööjaotusplaani kinnitab

endiselt vastava kohtu üldkogu ning

kohtu kodukorra näol on tegemist

olulise kohtute sisemist töökorraldust

puudutava dokumendiga, mille

koostamise ainuõigust ei saa jätta

kohtu esimehele.

MA

Kodukord on asutuse

juhtimiseks vajalik

töövahend, mis ei puuduta

vahetult õigusemõistmist

ning ei vaja seetõttu ka

üldkogu kooskõlastust,

seejuures on jäetud

kohustus kuulata üldkogu

arvamus ära.

6 Lisaks eeltoodule ei kajasta koostatud

eelnõu kohtunike ametikitsenduste

leevendamist ega kohtunike

töövõimetushüvitisi. EKoÜ leiab, et

tegu on kohtusüsteemile jätkuvalt

äärmiselt vajalike küsimustega ning

loodame, et need leiavad

seadusandliku lahenduse

lähitulevikus.

A/S

Eelnõud ja seletuskirja on

täiendatud

ametikitsenduste osas.

Ametitegevuse piirangute

leevendamise osas on juba

varem eelnõu

kooskõlastamisele käinud,

mistõttu polnud

põhjendatud ega vajalik

seda osa huvirühmadele

uuesti kooskõlastamisele

esitada. Eelnõus on

arvestatud

kooskõlastamisel laekunud

tagasisidet

Kuigi käesoleva eelnõu

eesmärk ei ole reguleerida

kohtunike hüvitisi,

märgime, et

töövõimetushüvitise

26

reguleerimine ei ole

leidnud siiani toetust.

Haridus-ja Teadusministeerium

1 Eelnõu § 1 punkti 21 järgi võidakse

vähendada kohtuniku töökoormust

muuhulgas seoses osalusega

kohtunike omavalitusorganite töös.

Kuna kohtunikud osalevad ka teiste

reguleeritud õiguselukutsete organite

töös (vt kohtute seaduse § 38 lg 3 p 8),

tekib küsimus, kas nende

töösosalemine ei anna õigust

koormuse vähendamisele.

S

Töökoormuse

vähendamise

reguleerimisel on lähtutud

võimaliku suurema

koormusega kaasneva

tööga eelkõige

kohtusüsteemi arenguga

seotud tegevuste puhul.

Seejuures on ka sellisel

juhul tegemist esimehe

õigusega, mitte

kohustusega osalist

töökoormust võimaldada.

Põhjendamatu on olukord,

kus kohtuniku pideva

eemalviibimisega

erinevate organite töös

saab kahjustada

õigusemõistmise

korraldus.

2 Eelnõuga lihtsustakse kohtunike

osalise koormusega töötamise

taotlemist. Seletuskirjas on hinnatud

muudatuse mõju üksnes kohtutele,

mille puhul on öeldud, et võib

kaasneda taotluste mõningane kasv.

Kui kasvab taotluste arv, võib kasvada

ka osalise koormusega töötavate

kohtunike arv, seega võib eeldada

võimalikku mõju ka

menetlusosalisele. Leiame, et

muudatuste mõjude hindamisel on

vajalik ka seda mõju hinnata.

A

Seletuskirja vastavalt

täiendatud.

3 Kohtuhaldusmudeli jõustumise ajaks

on planeeritud 1. september 2025.

Palume hinnata, kas see on realistlik ja

mõistlik tähtaeg muudatuste

jõustumiseks.

A

Eelnõu rakendusplaani

korrigeeritud.

Prokuratuur

1 Prokuratuur tervitab eelnõud, mille

eesmärk on suurendada kohtute

vastutust ja otsustusõigust kohtute

arendamisel ja haldamisel;

suurendada kohtuvõimu sõltumatust

täitevvõimust; vähendada vastutuse

hajumist kohtute haldamisel ning

laiendada kohtuteülest vaadet

kohtutearendamisele ja haldamisele;

tagada ühtne ja ühtlase kvaliteediga

kohtuhaldusteenus kõigi kohtute

TV

27

jaoks; lahendada kohtu kui

põhiseadusliku institutsiooni

sõltumatuse küsimus. Prokuratuur

toetab kohtute seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõud

ning sellega esimese ja teise astme

kohtute kohtuhaldusmudeli muutmist.

2 Prokuratuur juhib tähelepanu paarile

redaktsioonilisele veale. Nimelt

täiendatakse kohtute seadust punkti 33

kohaselt paragrahviga 41.1 , mille

lõikes 1 järgneb punktile 13 punkt 15,

mitte punkt 14. Riigieelarve seaduse

muudatuse punkt 1 käsitleb

muuhulgas paragrahv 2 lõiget 2,

milles on ekslikult märgitud „teiste“

astme kohtud, mitte „teise“ astme

kohtud

A

Eelnõu vastavalt

tähelepanekutele

korrigeeritud.

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Valitsuskoalitsioon on võtnud

koalitsioonilepingut sõlmides

eesmärgiks vähendada

piirkondlikku mahajäämust.

Piirkondlikku mahajäämust saavad

suures osas mõjutada ka riigi

ametiasutuste otsused oma

regionaalse struktuuri ja paiknemise

korraldamisel.

Eelnõu kohaselt otsustab edaspidi

maakohtu kohtumajade täpsed

asukohad valdkonna eest

vastutava ministri asemel kohtute

haldus- ja arendusnõukogu. Juhime

tähelepanu, et eelnõu

seletuskirja mõjude osas on küll

märgitud, et eelnõu avaldab mõju

menetlusosalistele, kuid seda

mõju ei ole analüüsitud. Nõustume, et

kohtumajade paiknemine on ühest

küljest eelarvega

seotud küsimus. Samas omab

kohtumajade paiknemine mõju

elanikkonna ligipääsule

õigusemõistmisele ja piirkonnale

tervikuna. Leiame, et antud

muudatuse puhul on oluline

kaaluda muudatusega kaasnevat mõju

nii menetlusosaliste õigustele kui ka

sotsiaalmajanduslikke mõjusid

piirkonnale tervikuna, hinnates ka

leevendusmeetmete

vajalikkust.

A

Seletuskirja vastavalt

täiendatud.

28

Leiame, et eelnõu mõjude hindamisel

tuleb analüüsida ka avaliku

kooskõlastusmenetluse ja

õigusakti sisuliselt asutusesisese

menetlemise mõjusid sihtgrupile. Kui

hetkel kehtiva

regulatsiooni järgi kooskõlastatakse

kohtumajade asukohad ministeeriumi

poolt teiste

ministeeriumitega, siis muudatusega

antakse otsustamine

haldusorganisatsiooni sisse ja seega

on erinevate osapoolte võimalused

otsuseid mõjutada äärmiselt piiratud.

Eeltoodut arvestades, palume eelnõu

seletuskirja mõjude osa täiendada

selliselt, et sealt

nähtuks, millist mõju omab

menetlusosalistele, õigusmõistmise

ligipääsetavusele ja

regionaalpoliitikale kohtumajade

paiknemist puudutava otsuse kohtute

haldus- ja

arendusnõukogule andmine.

Rahandusministeerium

1 Meil ei ole põhimõttelisi vastuväiteid

kohtusüsteemi haldamise

lahutamisele täitevvõimust ega

organisatsiooniliselt ühtse

kohtusüsteemi osana

kohtuhaldusasutuse moodustamisele.

Tugiteenuste konsolideerimisega on

põhjendatud uue üksuse loomine.

Jätame aga eelnõu kooskõlastamata,

kuna kavandatav kohtuhaldusmudel ei

ole arusaadav ning vajab veel läbi

mõtlemist ja analüüsimist.

TV

2 1.Üheks eelnõu eesmärgiks on

esimese ja teise astme kohtute ning

kohtuhaldusteenistuse (edaspidi

KHT) käsitamine põhiseadusliku

institutsioonina riigieelarve seaduses

ja riigivaraseaduses. Eelnõu kohaselt

on esimese ja teise astme kohtute

eelarved, nagu ka KHT enda eelarve,

KHT eelarve osad (vt eelnõu § 1 punkt

37 – KS § 43 lõige 2). Samas on

kohtuvõimu tuumikpädevus ja

põhiseaduslik funktsioon

õigusemõistmine ja nimelt selle

ülesande täitmine konstitueerib

A

Eelnõud ja seletuskirja on

vastavalt muudetud.

29

kohtuvõimu eraldiseisva, kolmanda

riigivõimuharuna[1] .

Eelnõus liigitatakse asutuste

ülesanded kohtumõistmisega seotud

ülesanneteks (jäävad esimese ja teise

astme kohtutele ja nende esimeestele)

ja kohtuhalduseks (jääb KHT-le).

KHT ei ole ametiasutus avaliku

teenistuse seaduse (ATS) § 6 lõike 1

tähenduses (teda pole nimetatud ka

ATS § 6 lõikes 2 ning eelnõuga seda

ei muudeta) ega ka kohtuasutus KS §

7 tähenduses (mida eelnõuga samuti ei

muudeta). Kui seletuskirjast

tulenevalt on eelnõu eesmärk

suurendada kohtute vastutust ja

otsustusõigust kohtute arendamisel ja

haldamisel ning anda võimalus

esimese ja teise astme kohtutele oma

eelarvet ise koostada ja kujundada

ning kaitsta Riigikogus iseseisvalt,

ilma täitevvõimu vahele sekkumiseta,

siis eelnõu kohaselt jääb kohtuasutuste

eelarve sisuliselt KHT eelarve

liigenduseks, mille kinnitab kohtute

haldus- ja arendusnõukogu (KHAN).

Samuti korraldab esimese ja teise

astme kohtute eelarvete eelnõude

koostamist, eelarve käsutamist ja

arvestusepidamist neist endast eraldi

olev asutus – KHT. Mitmeti mõistetav

on riigieelarve seadusesse ja

riigivaraseadusesse lisatav väljend

„esimese ja teise astme kohtud koos

Kohtuhaldusteenistusega“, kuna ei saa

aru, kas tegemist on ühe või mitme

institutsiooniga.

Tulenevalt ülaltoodust palume

analüüsida, kas uue kohtute

haldusmudeli järgi on tagatud esimese

ja teise astme kohtute võimalus oma

eelarvet ise koostada, kujundada ja

kaitsta. Samuti palume seletuskirjas

selgitada, kas KHT teostab riigivõimu

ja milliseid põhiseaduslikke

funktsioone ta täidab, et teda on

võimalik pidada põhiseaduslikuks

institutsiooniks.

3 2.Kui KHT on põhiseaduslik

institutsioon, siis arusaamatuks jääb

tema alluvus KHAN-le. KHAN annab

KHT-le ülesandeid, teeb tema üle

järelevalvet (eelnõu § 41¹ lõike 1

A

Eelnõud ja seletuskirja on

muudetud.

30

punkt 10, § 41² lõige 1) ja korraldab

KHT haldamist (eelnõu § 39 lõige 2).

Ka on KHT aruandekohustuslik

KHAN ees (§ 41 lõige 2).

Põhiseaduslikud institutsioonid on

suhteliselt sõltumatud ja seetõttu on ka

nende eelarve kujunemine ja

kinnitamine sõltumatu. Eesti

õigussüsteemis ei ole varem

põhiseaduslikel institutsioonidel

kõrgemalseisvaid organeid olnud. Kui

nõukogu on eraõiguslike või avalik-

õiguslike juriidiliste isikute

kollektiivne juhtorgan, siis harilikult

on ta selle isiku/asutuse osa. Samas

näiteks avalik-õiguslikus juriidilises

isikus Eesti Pangas tegutsevad nii

kõrgem juhtorgan nõukogu kui ka

sõltumatu eelarvenõukogu.

Arvestades ülaltoodut palume

seletuskirjas selgitada, kas KHAN on

KHT juhtorgan või kõrgemalseisev

organ. Samuti palume analüüsida

põhiseadusega kooskõla KHT

allumisel KHAN-le.

4 3.Eelnõu üheks eesmärgiks on kohtute

puhul killustumise vähendamine, kuid

eelnõuga ei lähe eelarvemenetlus

lihtsamaks. Saame aru, et

eelarvemenetlus esimese ja teise

astme kohtute puhul hakkab olema

selline: eelarve eelnõu koostab KHT

koos kohtute esimeestega (üks eelarve

kõigi asutuste peale, kuid

kohtumõistmisega seotud kulud on

kohtute eelarvetes ja

kohtuhalduskulud KHT eelarves) →

eelarve eelnõu kinnitab KHAN →

eelarve eelnõu menetlus Riigikogus,

eelarve läbirääkimistel on esindajaks

KHT direktor → KHAN kinnitab

Riigikogus vastu võetud kohtute

eelarve alusel esimese ja teise astme

kohtute ja KHT eelarved →

kohtuasutuste eelarvevahendeid

käsutab KHT direktor. Siinjuures jääb

selgusetuks, mis tähendus on esimese

ja teise astme kohtute (mis peaksid

olema põhiseaduslikud

institutsioonid) eelarvetel (KS § 7

lõige 2, mida ei muudeta), kui selle

kinnitab institutsiooni väline organ

KHAN ja käsutab KHT direktor?

S/A

Muudatuse tulemusel

viiakse eelarvemenetlus

kooskõlla põhiseadusega,

st ei ole põhjendatud, et

täitevvõim sekkub esimese

ja teise astme kohtute kui

põhiseaduslike

institutsioonide

eelarvemenetlusse,

analoogselt nagu seda ei

ole juba praegu ette nähtud

Riigikohtu eelarve puhul.

KHAN on seejuures

kohtusüsteemi osaks, kuid

laiapindse vaate saamiseks

on põhjendatud sinna

osaliselt kaasata ka

kohtuväliseid isikuid.

Eelarveprotsessi osas on

eelnõud ja seletuskirja

vastavalt täiendavatele

RaMi ettepanekutele

muudetud.

31

5 4.KHAN koosseis ja olemus. Eelnõu §

1 punkti 31 (KS § 40¹ lõige 1) kohaselt

kuuluvad KHAN koosseisu muu

hulgas kaks Riigikogu liiget,

õiguskantsler või tema nimetatud

esindaja ning justiits- ja digiminister

või tema nimetatud esindaja.

Seletuskirja kohaselt vastab loodava

KHAN-i koosseis suures osas

rahvusvahelistele soovitustele.

Seletuskirjas puudub analüüs

Riigikogu liikmete, aga ka

õiguskantsleri ja justiits- ja

digiministri, osalemise kohta KHAN

koosseisus kooskõla kohta

põhiseadusega võimude lahususest

lähtuvalt.

Nõukogu liikmete puhul peab olema

tagatud kompetentsus ja see, et liikmel

oleks aega panustada nõukogu töösse

(Euroopa Kohtunike

Konsultatiivnõukogu (CCJE)

arvamuse nr 24[1] punkt 30). Seoses

kohtuhalduse juhtrolliga on vaja

nõukogu liikmetel lisaks õigusalastele

teadmistele teadmisi juhtimisest,

finantsidest, infotehnoloogiast jne.

KHAN töövõimekus peaks uue

staatuse saamisel oluliselt paranema

võrreldes kohtute haldamise

nõukojaga. Kahjuks oleme viimastel

aastatel näinud, et kohtute haldamise

nõukojal ei ole õnnestunud isegi RES

§ 35 lõikes 3 toodud nõude täitmine,

et Justiitsministeeriumi eelarve

projekti juurde lisatakse kohtute

haldamise nõukoja arvamus

maakohtutele, halduskohtutele ja

ringkonnakohtutele planeeritud

vahendite vastavuse kohta kohtute

aastaeelarve kujundamise

põhimõtetele. Kohtute haldamise

nõukoja arvamus on jõudnud kohale

alles siis, kui eelarve on juba

Riigikogule esitatud, käesoleva aasta

riigieelarve puhul isegi vahetult enne

3. lugemist.

A

Seletuskirja on täiendatud.

Muudatus on kooskõlas

PS-ga, täites võimude

lahususe põhimõtet

praegusest oluliselt enam.

Käesoleval hetkel on suur

osa kohtusüsteemi

puudutavatest otsustest

justiits-ja

digiministeeriumi

pädevuses, st täitevvõim

sekkub oluliselt rohkem

kohtute autonoomiasse.

Vastavate kogemuste

tagamiseks kaasatakse

KHT-sse vastava

kompetentsiga juhte.

6 5.Seletuskirja kohaselt on

kohtuhalduse reformimisel eeskujuks

Soome mudel, st selle ülesannete

jaotuse (kohtu)asutuste vahel, kuid

juriidilises mõttes istutame selle

teistsugusesse süsteemi. Soomes

A

Seletuskirja täiendatud.

Soome kogemus

kohtuhaldusmudeli

reformimisel on olulises

osas aluseks eelnõukohase

32

täidab KHT ülesandeid riigiasutus

Justiitsministeeriumi haldusalas. Eesti

uue kohtute haldusmudeli puhul ei saa

aru, kes keda kontrollib, kes vastutab

eelarve täitmise eest (kohtu esimeeste

roll).

kohtuhaldusmudeli

loomisel, kuid muudatuste

planeerimisel on lähtutud

Eesti vajadustest, mh

põhiseaduses sätestatud

põhiseadusliku

institutsiooni

regulatsioonist. Ka Soome

kohtuhaldusmudeli puhul

nähakse peamise

probleemina seda, et

täitevvõimul on jätkuvalt

oluline roll kohtute eelarve

planeerimisel, mis ei taga

kohtusüsteemi täielikku

autonoomiat ning millist

viga tuleb Eesti

õigussüsteemis vältida.

Eelarveprotsessi osas on

eelnõud ja seletuskirja

vastavalt täiendavatele

RaMi ettepanekutele

muudetud.

7 6.Kohtuhalduse reformiga seotud

kulusid ja mõju eelarvele ei ole

analüüsitud. Seletuskirjas on märgitud

üldiselt, et muudatused on planeeritud

kuluneutraalselt. Palume seletuskirjas

selgitada, mida kuluneutraalsus

tähendab, st kuidas see eelarvetega

lahendatakse. Tavapärane praktika on,

et aastate jooksul asutuste kulud

kasvavad.

Seletuskirja peatükis 6 punktis 6.1.2

selgitatakse, et eelnõu koostamisel on

hinnatud ka ümberkorralduse

võimalikku rahalist mõju ja leitud, et

muudatus on võimalik planeeritud

kujul läbi viia selliselt, et kohtutele

osutatavate tugiteenuste maht ja

kvaliteet ei lange ning KHAN-i

teenindamisega seotud ülesanded

saavad täidetud: · KHT direktori ja

valdkondade juhtide palgakulud on

kaetud olemasolevate teenistuste

juhtide ja seniste kohtudirektorite

palgakuludega kohtute eelarvetes ning

Justiitsministeeriumi eelarvest üle

antava eelarvega eelnevatest

puudujäävas osas; · Uute

ametikohtade loomise ja KHAN-i

teenindamisega seotud kulude allikaks

on Justiitsministeeriumi eelarvest

A

Seletuskirja on vastavalt

täiendatud.

Kuluneutraalsus tähendab,

et eelnõu rakendamiseks ei

taotleta täiendavaid

ressursse riigieelarvest.

Muudatuse elluviimiseks

vajalikud vahendid

koosnevad JDMilt

üleantavast (RESraames)

ja kohtusüsteemi

tööprotsesside muutmisega

vabanevast ressursist.

Muudatuse tulemusel

vaadatakse üle ja

korrastatakse

ministeeriumi

kohtuhaldusülesannetega

seotud tööprotsessid ja

ametikohad, samuti

kohtusüsteemis olevad

ametikohad.

33

üleantav eelarve; · Vahejuhtide

palgakulude katteallikaks on senised

tööjõukulud ja töökorralduse

muutmisest vabanev ressurss.

Oluline küsimus: Millised on

arvestuste alused, muudatuste mõjud

eelarvetele? Ei ole selge ka, kui suures

mahus Justiits- ja Digiministeerium

oma eelarvet lisaks esimese ja teise

astme kohtute eelarvetele üle annab.

Seletuskirjas on, et „kokkulepitud

mahus“ (lk 23). Kuidas on Justiits- ja

Digiministeeriumil läbi mõeldud

eelarve üleandmine? Palume

seletuskirja täiendada konkreetse

finantsanalüüsiga.

8 7.Märgime, et kohtuhaldusteenistuse

lugemisega põhiseaduslikuks

institutsiooniks ei muutu midagi

eelarvestamise põhimõtetes, mida

tuleb jätkuvalt teha kooskõlas

riigieelarve seaduse ja teiste

seadustega. Muutub üksnes eelarve

eelnõu menetlemise protsess, mis

liigub Riigikokku. Näiteks on

jätkuvalt arvestuslik eelarve seaduses

kitsalt ettenähtud kulude tegemiseks ja

seda mujale suunata ei saa.

TV

9 8.Seletuskirjas ei ole riigivarasse

puutuvat selgitatud ega mõju

hinnatud. Riigivaraseadusesse (RVS)

kavandatakse § 3 lõike 1 punkti 10

muudatus, kus on nimetatud

põhiseaduslikud institutsioonid. Selle

muutmise eesmärki on seletuskirjas

selgitatud esimese ja teise astme

kohtute (koos KHT-ga) käsitlemisega

põhiseadusliku institutsioonina ja

täitevvõimust lahutamisega lisaks

riigieelarvele ka riigivaraseaduse

tähenduses.

Kui selline muudatus toimub, et

esimese ja teise astme kohtud koos

KHT-ga loetakse põhiseaduslikeks

institutsioonideks, siis kellele antakse

üle või kes kasutavad riigivara, st kes

konkreetselt muutub riigivara

valitsejaks? Sellisel juhul peaks

täiendama ka RVS § 4 lõiget 2, kus

riigivara valitsejad loetletud on.

Praegu on seal põhiseaduslikud

institutsioonid loeteletud konkreetsete

asutuste kaupa, näiteks: Vabariigi

A

Eelnõud ja seletuskirja on

täiendatud. Analoogselt nt

Riigikoguga on

põhiseadusliku

institutsioonina lisatud

esimese ja teise astme

kohtud ning riigivara

valitsejana KHT

(analoogselt Riigikogu

Kantseleiga). Juba praegu

on kohtud vara valitsemisel

iseseisvad, nt kinnisvara

rendilepingupoolteks on

kohtud, ametiautod

rendivad kohtud, põhivara

kuulub kohtutele jne.

34

Presidendi Kantselei (kuigi

põhiseaduslikuks institutsiooniks on

Vabariigi President), Õiguskantsleri

Kantselei jne. Kui nüüd saab

põhiseaduslikuks institutsiooniks

selline üksus nagu „esimese ja teise

astme kohtud koos

Kohtuhaldusteenistusega“, siis kas

riigivara valitsejaks saab KHT?

Palume seletuskirjas selgitada, kuidas

peaks esimese ja teise astme kohtutele

koos KHT-ga (PSI) vajalik riigivara,

sh kasutuslepingud, mida nad praegu

RVS mõistes kui volitatud asutused

kasutasid, nende omandisse/kasutusse

üle minema ja millised protseduurid

selleks ette nähakse.

10 9.1Palume seletuskirja täiendada ja

tuua välja, mis mahus ametikohad

liiguvad muudatuse järel Justiits- ja

Digiministeeriumist KHT-sse ja kas

on kavandatud ametikohtade

lisandumine. Seletuskirja kohaselt

viiakse üle nii ülesanded kui ka

ülesannetega seotud eelarve,

ametnikest ei ole juttu. Ka ei selgu,

kas planeeritakse seoses ülesannete

kaotamisega Justiits- ja

Digiministeeriumist ametikohti

koondada.

A

Seletuskirja on vastavalt

täiendatud. Konkreetseid

ametnikke või ametikohti

JDMist KHTsse üle ei

viida, st üle lähevad

ülesanded ja ressurss

(tööjõukulud ja

majandamiskulud).

Kohtusüsteem ise

kujundab vastavad

ametikohad ja ülesannete

täpsema sisu vastavalt

olemasolevale ressursile,

samuti on vajalik

ametikohtade

ümberkorraldamine, kuna

tsentraliseerimise

tulemusel väheneb

ametikohtade dubleerimise

vajadus kohtusüsteemis,

samal ajal on vaja täita

JDMist ületulevad

ülesanded.

Muudatuse elluviimiseks

korrastatakse

ministeeriumi

kohtuhaldusülesannetega

seotud tööprotsessid ja

ametikohad. Seletuskirja

on täiendatud ka

konkreetsete üleminevate

ülesannetega.

11 9.2.Palume välja tuua, milliseid KHT

ülesanded on plaanis anda üle RTK-le.

Seletuskirja kohaselt jääksid kohtute

A

Seletuskirjas on selgitatud,

et raamatupidamisteenust

35

kinnisvarahaldust,

raamatupidamisteenust ning IT-

haldust pakkuma Riigi Kinnisvara AS,

Riigi Tugiteenuste Keskus ning Riigi

Info- ja

Kommunikatsioonitehnoloogia

Keskus. Palume ka täpsustada,

millised on nimetatud teenuste

tellimiseks kavandatavad vahendid

eelarves.

jääb jätkuvalt pakkuma

RTK analoogselt

praegusega, st uusi

ülesandeid RTK-le ei teki.

Vastavad vahendid

teenuste tellimiseks

nähtuvad juba kinnitatud

kohtute eelarvest. Edaspidi

planeeritakse vajalikke

vahendeid RES raames.

12 10.Eelnõu § 1 punktid 2, 13 ja 16 (KS

§ 9 lõige 4, KS § 18 lõige 4 ja KS § 22

lõige 7) – maakohtu struktuuri ja

koosseisu kinnitamisel tuleb lähtuda

KS §-st 43. Nimetatud säte reguleerib

eelarvet ja selle koostamist. Tavaliselt

planeeritakse eelarvet tulenevalt

asutuse struktuurist ja koosseisust,

mitte vastupidi – struktuuri ja

koosseisu ei koostata vastavalt

eelarvele.

A

Eelnõud ja seletuskirja

vastavalt muudetud.

13 11. Eelnõu § 1 punkt 7 (KS § 12 lõike

3 täiendamine punktiga 1¹) – sätte

kohaselt korraldab kohtu esimees

kohtuasutuse haldamist koostöös

KHT-ga ulatuses, mis ei ole KHT

pädevuses. Tavaliselt ametiasutus

annab üle tugiteenuste osutamise

tugiteenuseid koondavale asutusele,

näiteks ministeerium või

põhiseaduslik institutsioon RTK-le,

RIK-le vm, mitte vastupidi, et

tugiteenuseid pakkuvale asutusele

antakse ülesanded kätte ja kui sellest

midagi üle jääb, täidab neid asutus ise.

S

Sätte eesmärk on seada

esimehele

koostöökohustus KHT-ga.

Kuivõrd KHT täidab oma

ülesandeid kohtute

vajadustest lähtudes ja

koostöös esimeestega, on

põhjendatud see ülesanne

sätestada ka esimehe

ülesannete hulgas. Ehk

esimehe vastutus seisneb

ühelt poolt kohtuasutuse

kui süsteemi ühe osa

haldamises, kuid teisalt

peab toimuma koostöös

KHT-ga ja teiste kohtute

esimeestega ehk arvestades

kogu kohtusüsteemi huve.

Vaid sellisel juhul on

võimalik tagada

kohtusüsteemi kui terviku

tõhus eesmärgipärane

toimimine

14 12.Eelnõu § 1 punktide 18 (KS § 34

lõike 3 jt muutmine) ja 19 (KS § 30

lõike 5 muutmine) sisu peaks olema

vahetuses, kuna tavaliselt esitatakse

muudatused muudetava seaduse

paragrahvide järjekorras. Aga lisaks

sellele tuleks KS § 34 lõikes 2

asendada läbivalt Justiitsministeerium

Justiits- ja Digiministeeriumiga.

A

Eelnõud ja seletuskirja

vastavalt muudetud.

36

15 13.Eelnõu § 1 punkt 23 (KS § 37¹

lõike 1 täiendamine) – lisatav punkt ei

ühildu sissejuhatava lauseosaga.

Lause jääb: „Kohtu esimees

võimaldab kohtunikul töötada osalise

töökoormusega seoses muul mõjuval

põhjusel, arvestades õigusemõistmise

korrakohase toimimise vajadust.“

A

Eelnõud vastavalt

muudetud.

16 14.Eelnõu § 1 punkt 29 (KS § 39).

Mida tähendab lõikes 1

„kohtuasutuste haldamise

korraldamine“, mida hakkab tegema

KHAN? Eelnõust jääb mulje, et

kohtute haldus jääb siiski ka kohtutele

endale, samuti KHT-le. Kas siin tuleb

eristada haldamise korraldamist ja

haldamist? Lõikes 2 tuleks

„Justiitsministeerium“ asendada

„Justiits- ja Digiministeeriumiga.

Siinjuures jäävad KS § 34 lõike 2

kohaselt kohtute infosüsteemi

volitatud töötlejaks kohtud. Jääb

arusaamatuks, kuidas saab KHAN

täita Justiits- ja Digiministeeriumi

ülesannet kohtute infosüsteemi

volitatud töötlejana, kui tal puudub

iseseisev eelarve, tema tegevuseks

vajalikud vahendid on KHT eelarves

(KS täiendamine § 40¹, lg 10). CCJE

arvamuse nr 243 punkti 24 kohaselt

peaks nõukogudel olema osa kohtute

IT küsimuste otsustamisel.

A/S

Eelnõus sätestatakse

üheselt, et esimese ja teise

astme kohtuasutuste

haldamist korraldab

KHAN, st KHAN-i

ülesandeks on suunata ja

koordineerida. KHT-sse

koondatakse kõik

kohtuhaldusülesanded,

mille keskne täitmine on

mõistlik. Lõikes 2 on

vastav muudatus sisse

viidud.

Kohtute infosüsteemi osas

selgitame, et senist üldist

süsteemi eelnõuga ei

muudeta, st kohtud on

jätkuvalt volitatud

töötlejaks ja JDM

vastutavaks töötlejaks.

Vastav rahastus on

tsentraalselt vastutaval

töötlejal ehk JDMil, kes

peab arvestama ka EL-i ja

riigiüleste vajadustega

süsteemi arendamisel ja

liidestumisel kooskõlas

kohtupoolsete

kasutajasoovidega. KHT

loomise positiivse

tulemusena tekib kohtutel

suurem roll tellijana, st seni

ei ole kohtusüsteemis

ühtset

kontaktpunkti/isikut, kes

koondaks ja esindaks kõigi

kohtute huve infosüsteemi

arendamisel. Vastavalt

täpsustatakse ka kohtute

infosüsteemi põhimäärust.

17 15.Eelnõu § 1 punkt 33 – KS § 41¹

lõike 1 punktis 3 tuleb

Justiitsiministeerium asendada

„Justiits- ja Digiministeeriumiga“.

KHAN ülesanded (§411), miks on

osad ülesanded sõnastatud

A

Eelnõus ja seletuskirjas

nimetus asendatud.

Mõisted ühtlustatud.

37

„kinnitamisena“ osad

„otsustamisena“. Mis on vahe? Ja kui

„otsustatakse“, siis kes „kinnitab“.

18 16.Eelnõu § 1 p 34 – KS täiendamine

§-ga 41² – seletuskirja lõike 3

selgituses on ekslikult nimetatud

KHANi kohtuhaldusnõukoguks.

A

Seletuskirja korrigeeritud

vastavalt.

19 17.Ei saa aru, kas kohtu kantselei jääb

alles? KS § 8² lõike 1 (kehtiv, ei

muudeta) kohaselt nähakse kohtusse

saabunud ja välja saadetud

menetlusdokumentide registreerimise

täpsem kord ette kohtu kantselei

kodukorras. Eelnõuga muudetakse

küll KS § 42 lõiget 2¹ (eelnõu § 1

punkt 36), kuid kehtima jääb

põhimõte, et kohtul on kantselei,

millel on kodukord. Kehtiva KS § 127

ei muudeta, selle kohaselt „käesolevas

peatükis nimetamata kohtuametnike ja

kohtu töötajate teenistuskohustused

määratakse kohtu kodukorras ja kohtu

kantselei kodukorras.“ Samas

eelnõuga lisatava KS § 41² lõike 1

kohaselt osutab KHT kohtutele

keskseid tugiteenuseid, sealhulgas

dokumendihaldus ja

kantseleiteenused.

S

Kohtu kantselei on ka

edaspidi olemas, aga see

tsentraliseeritakse kohtute

üleseks, st 8 kantselei

asemel on muudatuse

tulemusel 1. Analoogselt

on juba praegu

tsentraliseeritud arhiivi-,

tõlke-, ja

infotelefoniteenused, mis

varem olid ühe kohtu

põhised, st igal kohtul oli

oma teenus/üksus, nüüd on

need kohtu ülesed. Ministri

asemel kinnitab vastava

kantselei kodukorra

KHAN.

20 18.Eelnõu § 1 punkt 38 (KS § 45 lõike

3 muutmine) – tervikuna jääb

arusaamatuks, mis järelevalvest käib

sättes jutt? Kas

kohtuhaldusteenistujate ja KHT

direktori vahel ei ole tavapärane

töösuhe, mille tulemusena sõlmitakse

nende vahel töölepingu seadusest ja

ATS § 7 lõikest 4 tulenevalt

tööleping? Sellisel juhul peab töötaja

alluma tööandja juhtimisele ja

kontrollile. Mis järelevalvet teostab

KHT direktor lisaks sellele

kohtuhaldusteenistuja üle? Samuti,

mis järelevalvet teeb KHAN KHT

direktori üle või kohtu esimees

kohtuteenistujate üle? Ka seletuskiri ei

selgita seda täpsemalt. Kehtivas

seaduses on reguleeritud, mille üle

järelevalvet tehakse. Kui see on

teenistuslik järelevalve, tuleks see

täpsemalt reguleerida analoogselt

valitsusasutuste teenistusliku

A

Eelnõud ja seletuskirja on

muudetud ja täiendatud.

KHT on avalikku võimu

toestavaks ametiasutuseks

ATS mõistes, kehtib ATS-

is sätestatud regulatsioon.

Eelnõus on täpsustatud

KHT põhiülesanded,

eraldiseisva KHT

põhimääruse kehtestab

KHAN. Kohtu esimehe

õigus järelevalvet teha on

sätestatud juba kehtivas

seaduses.

38

järelevalvega (Vabariigi Valitsuse

seaduse 7. peatükk).

21 19.Eelnõu § 2 punkt 1 (ATS § 11 lõike

6 muutmine) – sättesse lisatakse, et

KHT teenistuskohtade koosseisu

kehtestab ja teenistuskohtade liigituse

teenistusgruppideks võib kehtestada

vastava ametiasutuse juht ehk KHT

direktor ning esimese ja teise astme

kohtute teenistuskohtade koosseisude

kehtestamise korra, teenistuskohtade

klassifikaatori ja teenistuskohtade

liigitamise korra võib kehtestada

KHAN. ATS § 11 reguleerib

ametiasutuse teenistuskohtade

koosseisu ja liigitamist

teenistusgruppideks. Tulenevalt ATS

§ 6 lõikest 1 on ametiasutus riigi või

kohaliku omavalitsuse üksuse

eelarvest finantseeritav asutus, kelle

ülesanne on avaliku võimu

teostamine. ATS § 6 lõige 2 loetleb

ametiasutused sama paragrahvi lõike 1

tähenduses. Seda sätet eelnõuga ei

täiendata, st KHT sinna ei lisata.

Vastavalt ATS § 8 lõikele 1 on

teenistuskoht ametiasutuse koosseisus

ettenähtud ameti- või töökoht ja

lõikele 2 on teenistusgrupp valdavas

osas sarnaste teenistus- või

tööülesannetega teenistuskohtade

grupp, mis on jaotatud tasemeteks

vastavalt täidetavate ülesannete

iseloomule. Kuna KHT-d ei ole loetud

ametiasutuseks, ei ole võimalik ATS §

11 lõikes 6 reguleerida KHT

teenistuskohtade koosseisu

kehtestamist ega liigitamist

teenistusgruppideks, ATS § 18 lõikes

7 KHT ametnike värbamise ja valiku

korda, ATS § 31 lõikes 7 KHT

koolituse korda ega ka ATS § 63

lõikes 2 palgajuhendit.

A

Eelnõud ja seletuskirja on

muudetud. KHT on ATS

kohaselt ametiasutuseks

ning selle õigusi on ATSis

käsitletud analoogselt

Riigikogu Kantselei jt

toetavat funktsiooni

omavate asutustega.

22 20. Eelnõu § 2 punkt 4 (ATS § 31

lõige 7) – arusaamatuks jääb, kuidas ja

miks üldse peaks KHT (eelnõu

kohaselt mitte selle direktor)

kehtestama esimese ja teise astme

kohtute kohtuteenistujate koolituse

korra. Seletuskirjas on selgitus selle

sätte kohta erinev eelnõus sätestatust –

„muudatuste tulemusel võib esimese

ja teise astme kohtute

kohtuteenistujate koolituse korra

kehtestada valdkonna eest vastutava

A

Eelnõud ja seletuskirja

korrigeeritud selliselt, et

esimese ja teise astme

kohtute kohtuteenistujate

koolituse korra võib

kehtestada KHAN (senise

ministri asemel).

39

ministri asemel KHAN, KHT puhul

KHT juht, st direktor. Muudatus on

vajalik, kuna tegemist on kohtute

siseküsimusega.“

23 21.Eelnõu § 5 punkt 1 (RES § 2

muutmine) – muutmiskäsus peaks

olema muudetavad sätted RES § 2

lõike 2 punktid 1 ja 2, mitte lõiked 1 ja

2.

A

Eelnõud ja seletuskirja

vastavalt korrigeeritud

24 22.Seletuskirja osades 6.1.1. ja 6.2.1.

„Mõju Justiitsministeeriumile“ ei ole

välja toodud sihtrühma suurust

konkreetse ametnike/töötajate arvuna.

A

Seletuskirja on täiendatud.

Konkreetne mõju ilmeb

järk-järguliselt, kuna ka

muudatused rakenduvad

etapiviisiliselt, st

tööprotsesse ja ametikohti

ei muudeta ühe korraga.