Kaitsetööstuse arendustegevuse toetamise põhimõtted ja kord

KÄSKKIRI 09.04.2025 nr 1-2/25/63

Kaitsetööstuse arendustegevuse toetamise

põhimõtted ja kord

Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 13 lõike 1 punktide 1 ja 2 ja Vabariigi

Valitsuse 25.05.2023. a. määruse nr 53 "Kaitseministeeriumi põhimäärus" § 6 lg 2 punkti 4

alusel:

1. Kehtestan "Kaitsetööstuse arendustegevuse toetamise põhimõtted ja kord" (lisatud).

2. Tunnistan kehtetuks kaitseministri 07.06.2016. a käskkirja nr 319 „Kaitsetööstuse

arendustegevuse toetamise põhimõtete ja korra kehtestamine“ (edaspidi käskkiri nr 319)

ning sellega seonduvad kaitseministri 26.06.2017 käskkirja nr 340 „Kaitseministri

07.06.2016. a käskkirja nr 319 Kaitsetööstuse arendustegevuse toetamise põhimõtete ja

korra kehtestamine muutmine“; kaitseministri 18.07.2018 a käskkirja nr 348

„Kaitseministri 7.06.2016. a käskkirja nr 319 Kaitsetööstuse arendustegevuse toetamise

põhimõtete ja korra kehtestamine muutmine“; kaitseministri 22.10.2019. a käskkirja nr

320 „Kaitseministri 7.06.2016. a käskkirja nr 319 Kaitsetööstuse arendustegevuse

toetamise põhimõtete ja korra kehtestamine muutmine“.

3. Käskkirja nr 319 alusel sõlmitud lepingud kehtivad lepingute lõpptähtajani.

4. Käskkiri teha teatavaks Kaitseväe juhatajale, Kaitseliidu ülemale, Eesti Kaitse- ja

Kosmosetööstuse Liidule, Siseministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ja Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse

arenduskomisjoni liikmetele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hanno Pevkur

minister

KINNITATUD

Ministri 09.04.2025 käskkirjaga nr 1-2/25/63

„Kaitsetööstuse arendustegevuse toetamise põhimõtted ja kord“

KAITSETÖÖSTUSE ARENDUSTEGEVUSE TOETAMISE PÕHIMÕTTED JA KORD

1. Üldsätted

1.1 Kord reguleerib Kaitseministeeriumi (edaspidi KM) eelarvest makstavate

kaitsetööstuse arendustegevuse toetuste (edaspidi arendustoetus) andmise

põhimõtteid, toetuste taotluste menetlemist ning toetuste kasutamise järelevalvet.

1.2 Kaitsetööstuse arendustegevuse toetamise põhimõtted ja kord (edaspidi kord) on

lahutamatu osa kaitsetööstuspoliitikast, mille põhieesmärgid on olnud aluseks selle

dokumendi koostamisel.

1.3 Korra kehtestamisega taotletakse kaitseotstarbeliste arendusprojektide (edaspidi

arendusprojekt) toetamise läbipaistvat menetlemist ja arendusprojektide

eesmärgistatud rahastamist.

1.4 Arendustoetust antakse projektitoetusena tootearenduseks Euroopa Komisjoni

määruse (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga

kokkusobivaks (ELT L 187/1, 26.06.2014) (edaspidi määrus) artikli 25 mõistes ning

väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (edaspidi VKE1) innovatsiooniks määruse

artikli 28 mõistes.

1.5 Punktis 1.4 nimetatud määruse järgi on tootearenduseks olemasolevate teaduslike,

tehnoloogiliste, ärialaste ja teiste asjakohaste teadmiste ja oskuste omandamine,

ühendamine, kujundamine ja kasutamine uute või täiustatud toodete, protsesside

või teenuste arendamise jaoks. Siia hulka võivad kuuluda ka tegevused, mille

eesmärk on uute toodete, protsesside või teenuste mõisteline määratlemine,

kavandamine ja dokumenteerimine. Tootearendus võib hõlmata uute või täiustatud

toodete, protsesside või teenuste prototüüpide loomist, demonstreerimist,

pilootkasutust, katsetamist ja valideerimist reaalsusele vastavas tööseisundi

keskkonnas, kui põhieesmärk on mittevalmis toodet, protsessi või teenust

1 VKEks määruse Lisa 1 kohaselt loetakse ettevõtted (autonoomsed ettevõtted, partner- ja sidusettevõtted), millel

on vähem kui 250 töötajat ning mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 43

miljonit eurot, kusjuures VKEde kategoorias loetakse väikesteks need ettevõtted, mis annavad tööd vähem kui 50

inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot, ja mis vastavad muudele

Määruse lisas 1 nimetatud tingimustele.

tehniliselt täiustada. Tootearenduse hulka kuulub ka kaubanduslikul eesmärgil

kasutatavate prototüüpide ja katseprojektide arendamine, kui prototüüp on

tingimata kaubanduslik lõpptoode ja kui selle tootmine üksnes demonstreerimise ja

valideerimise eesmärgil on liiga kallis. Tootearendus ei hõlma olemasolevate

toodete, tooteliinide, tootmisprotsesside, teenuste ja muude toimingute rutiinset või

perioodilist muutmist, isegi kui sellised muudatused tähendavad täiustamist.

1.6 Arendustoetuse andmisel ettevõttele järgitakse määruse ning konkurentsiseaduse §-

s 34² sätestatut.

1.7 Arendustoetust võivad taotleda Eesti äriregistris registreeritud äriühingud (edaspidi

ettevõtted).

2. Eesmärk

2.1 Arendustoetuse põhieesmärgiks on saavutada Eesti kaitsetööstuse toodete kõrge

arendustase ja rahvusvaheline konkurentsivõime.

2.2 Kaitsetööstuse arendustegevuse toetamine on tulemuslik, kui igal aastal

arendatakse välja kaks uuenduslikku, tehnoloogiamahukat ekspordipotentsiaaliga

kaitse- ja julgeolekuotstarbelist toodet või teenust.

3. Toetuse andmise põhimõtted

3.1 Kaitsetööstuse arendustoetuste taotlusi hindab kaitseministri 22.03.2013. a

käskkirjaga nr 92 moodustatud KM kaitsetööstuse arenduskomisjon (edaspidi

komisjon).

3.2 Vajadusel kaasab komisjon iga projekti hindamiseks komisjoni väliseid eksperte.

3.3 Toetust antakse ettevõtetele, kes vastavad järgmistele nõuetele:

3.3.1. ettevõttel on oskused ja teadmised arendusprojekti elluviimiseks;

3.3.2. ettevõttel on arendusprojekti elluviimiseks vajalikud rahalised vahendid

(omaosalus).

3.3.3. ettevõtte juriidilistest isikutest omanikud, kelle osaluse määr ületab 5% aktsia-

või osakapitalist, on registreeritud Eesti Vabariigis või territooriumil, mida ei loeta

madala maksumääraga territooriumiks tulumaksuseaduse mõistes või Euroopa

Liidu või NATO liikmesriigis või riigis, millel on kehtiv assotsieerumisleping

Euroopa Liiduga (välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtted);

3.3.4. ettevõte annab nõusoleku järelepärimiste tegemiseks Maksu- ja Tolliametile

ning teistele ametiasutustele;

3.3.5. ettevõte on maksevõimeline, ta ei ole pankrotis või likvideerimisel, tema

äritegevus ei ole peatatud ja ta ei ole raskustes määruse artikli 1 lõike 4 punkti c

mõistes.

3.3.6. ettevõte on täitnud kõik õigusaktidest tulenevad kohustused riiklike maksude,

kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete tasumise osas ning ettevõtte

maksuvõla tasumine ei ole ajatatud pikemaks perioodiks kui kuus kuud taotluse

esitamise päevast arvates, ettevõte on esitanud kõik vajalikud deklaratsioonid.

3.3.7. ettevõtte seaduslikku esindajat ei ole kriminaal- või väärteomenetluses

karistatud kuritegeliku ühenduse organiseerimise või sinna kuulumise eest või

riigihangete nõuete rikkumise või kelmuse või ametialaste või rahapesualaste või

maksualaste süütegude toimepanemise eest, esindajale ei ole määratud ettevõtlus-

ega ärikeeldu.

3.3.8. ettevõte ei ole esitanud valeandmeid korras sätestatud nõuetele vastavuse kohta;

3.3.9. ettevõttel ei esine muid määruse artiklis 1 nimetatud toetuse andmist

välistavaid asjaolusid.

3.4 Ettevõtete, kes vastavad punktis 3.3 toodud nõuetele, arendusprojektid peavad

olema kõrge ekspordipotentsiaaliga riigikaitse- või julgeolekuotstarbelised.

Tootearenduse toetamisel rahastatakse kaitseotstarbelisi arendusprojekte, mis

vastavad TRL2 tasemetele 4-7.

3.5 Toetust saab taotleda üks kord konkreetse arendusprojekti TRL-ist lähtuva

kvalitatiivse edasimineku kohta, eeldusel, et arendustoetus soodustab olulisel ja

selgelt mõõdetaval määral arendusprojekti elluviimist. Korra raames toetatava

arendusprojekti maksimaalne pikkus on maksmimaalselt 3 aastat.

3.6 KM abi osakaal ühele arendusprojektile on kuni 40 % arendusprojekti abikõlblikest

kuludest. KM toetus ühele projektile on maksimaalselt kuni 200 000 eurot ning see

ei või olla suurem kui 1/2 jooksva aasta sihtotstarbelistest eelarvevahenditest. Kui

arendusprojekti rahastatakse muudest kohaliku omavalitsuse või riigi vahenditest,

ei tohi maksimaalne abi osakaal samade abikõlblike kulude katmiseks ületada

määruse artikli 25 lõigetes 5 ja 6 sätestatud osakaale. VKEdele antav

innovatsiooniabi antakse määruse artiklis 28 sätestatud alustel.

3.7 Arendustoetusest makstavateks abikõlbulikeks kuludeks tootearenduse puhul on

määruse artikli 25 lõikes 3 toodud kulud ning abikõlbulikeks kuludeks VKEdele

antava innovatsiooniabi korral on määruse artikli 28 lõikes 2 toodud kulud.

2 TRL (Technology Readiness Level) – tehnoloogia valmidusaste; Vt lisaks

http://www.innovationseeds.eu/Virtual_Library/Knowledge/TLR_Scale.kl

3.8 Ettevõte, kes taotleb korra punktis 1.3 nimetatud arendusprojekti teostamiseks

arendustoetust, saab arendusprojekti toetusega katta tegevusi alates arendustoetuse

lepingu sõlmimisest.

4. Arendustoetuse taotlemine

4.1 Arendustoetuse konkurss toimub vähemalt kord aastas. Vajadusel ja

eelarvevahendite olemasolul on komisjonil õigus teha kaitseministrile ettepanek

lisakonkursi väljakuulutamise kohta.

4.2 Avaliku konkursi arendustoetuse taotlemiseks kuulutab välja kaitseminister oma

käskkirjaga. Käskkirjas määratakse arendustoetuse taotlemiseks esitatavad

dokumendid ning nende esitamise tähtaeg ja koht.

4.3 Teade arendustoetuse taotlemiseks ja avaliku konkursi tingimuste kohta

avaldatakse KM veebilehel www.kaitseministeerium.ee

4.4 Konkursil osalemiseks peab arendustoetuse taotleja esitama elektrooniliselt KM

kaitsetööstuse osakonnale vormikohase digitaalselt allkirjastatud taotluse (korra

lisa 1) koos vajalike dokumentidega.

4.5 KM kaitsetööstuse osakond registreerib vormikohased taotlused ministeeriumi

dokumendihaldussüsteemis, kontrollib esitatud dokumentide nõuetele vastavust ja

edastab nõuetele vastavad taotlused komisjonile hindamiseks.

5. Taotluste hindamine

5.1 Arendustoetuse taotlust hindab komisjoni vähemalt kolm liiget. Komisjon esitab

motiveeritud ettepaneku konkursi tulemuste kinnitamiseks kaitseministrile.

5.2 Kui komisjoni liige omab osalust kasvõi ühes taotluse esitanud juriidilises isikus

või on määratud taotleja juhtorganitesse (nõukogu või juhatuse liige) või on taotleja

osalust omava(te) isiku(te), nõukogu või juhatuse liikmete lähisugulane või

lähihõimlane või on komisjoni liikmel taotleja suhtes mingist muust aspektist

tulenev huvide konflikt, ei osale ta taotluste hindamisel.

5.3 Iga komisjoni liige kohustub allkirjastama sõltumatuse ja konfidentsiaalsuse

kinnituse (lisa 2) üks kord hindamisperioodi jooksul pärast arendustoetuste

taotluste üldinfoga tutvumist ja enne arendustoetuste taotluste hindamist.

5.4 Komisjonil on õigus:

5.4.1. kaasata taotluste hindamisele komisjoni väliseid eksperte;

5.4.2. küsida arendustoetuse taotlejalt asjassepuutuvat lisateavet (sh kutsuda taotlejaid

vestlusele) ja anda taotluse kohta esmane tagasiside 14 päeva jooksul pärast

taotluse esitamist. Taotluste täiendamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks annab

komisjon taotlejale täiendava aja maksimaalselt 14 päeva pärast esmast

tagasisidet;

5.4.3. nõuetekohaste taotluste puudumisel teha kaitseministrile ettepanek jätta

arendustoetused välja andmata;

5.4.4. lähtudes esitatud arendusprojektide taotlustest teha kaitseministrile ettepanek

toetussummade jagunemise ja suuruse kohta iga toetatud arendusprojekti lõikes

ning vajadusel ka lisakonkursi väljakuulutamise kohta;

5.4.5. lähtudes arendusprojektide olemusest teha kaitseministrile ettepanek

eritingimuste määramiseks (sh intellektuaalomandi õiguste kasutamine,

levikupiiranguga teavet ja/või riigisaladust puudutavad tegevused jms).

5.5 Taotluste hindamisel ja pingereastamisel lähtutakse järgmistest

põhikriteeriumidest:

5.5.1. kaitse- ja julgeolekuotstarbelisus, uuenduslikkus ning vastavus

arendusprojektide konkursi teemadele;

5.5.2. rahvusvaheline konkurentsivõime ja majanduslik mõju (turuanalüüs);

5.5.3. ettevõtte arendusprojekti elluviimise võimekus (meeskonna kompetents ja

kogemused, tehnoloogiline pädevus);

5.5.4. arendusprojekti rahastamise võimekus (panga väljavõttega tõestatud omaosalus,

finantseerimisotsus pangalt, garantiikirjad investoritelt vms).

5.6 Kõiki ülalnimetatud kriteeriumeid hinnatakse tasemete kaupa numbrilisel skaalal 1

kuni 4 intervalliga 0,5. Hinnangu andmisel taotlusele kasutavad komisjoni liikmed

vastavat skaalat (Lisa 3).

5.7 Taotlusi hindavad komisjoni liikmed kõigepealt individuaalselt ning taotluse

individuaalhinne kujuneb vastava hindamiskriteeriumi osakaaluga korrutatud

hinnete summast.

5.8 Taotluse koondhinne kujuneb hindamises osalenud komisjoni liikmete antud

individuaalhinnete aritmeetilisest keskmisest, mis on aluseks taotluste

pingereastamisel.

5.9 Kui koondhinne on väiksem kui 2,5 või üks kriteeriumitest on hinnatud madalaima

hindega (1), siis taotlust ei rahuldata.

6. Arendustoetuste andmine

6.1 Arendustoetuse andmise otsustab kaitseminister käskkirjaga.

6.2 Kaitseministri käskkirjas märgitakse täiendavalt, et antav abi on tootearenduseks

antav abi või VKE tööstusomandi õiguste omandamiseks antav abi määruse

tähenduses.

6.3 Arendustoetuste saajad tehakse teatavaks KM veebilehel.

6.4 KM-l on õigus töödelda ja avalikustada arendustoetuse avaliku konkursiga seotud

informatsiooni (sh taotleja/arendustoetuse saaja nimi ja kontaktandmed;

arendusprojekti nimi, eesmärk ja kogumaksumus ning arendustoetuse summa),

mille kohta annab taotleja oma kinnituse lisas 1 toodud taotlusvormis.

6.5 KM-l on õigus nõuetekohaste taotluste puudumisel jätta arendustoetus välja

andmata.

7. Lepingu sõlmimine

7.1 KM sõlmib toetuse saaja ning Kaitseväega kolmepoolse arendustoetuse lepingu,

milles sätestatakse muuhulgas KM, Kaitseväe ja ettevõtte õigused ning kohustused,

arendustoetuse suurus, selle kasutamise ajalised raamid, abikõlblikud kulud,

toetuse väljamaksmise tingimused ja tähtajad, aruandluse struktuur ja tähtajad ning

teised olulised tingimused (sh intellektuaalomandi õiguste kasutamine,

levikupiiranguga teavet ja/või riigisaladust ning tegevuslubasid puudutavad

tegevused).

7.2 Ettevõte peab arendusprojektiga seotud avalikel esinemistel ja valminud

materjalides viitama KM arendustoetusele.

7.3 Korra punktis 7.1 nimetatud lepingul on sõlmimisel järgmised kohustuslikud lisad:

1) Taotlus kaitsetööstuse arendustegevuse toetamiseks; 2) Arendustoetuse

kasutamise sisu- ja finantsaruande vorm; 3) Kaitseväega testimiste läbiviimise

vorm (korra lisa 4).

8. Arendustoetuse kasutamise aruandlus ning järelevalve

8.1 Toetuse saaja peab esitama KM-le arendustoetuse kasutamise sisulise

vahearuande igal aastal veebruari viimaseks tööpäevaks ja lõpparuande hiljemalt

30 päeva jooksul projekti lõppemise päevast arvates. Finantsaruanded tuleb

esitada korrapäraselt kord kvartalis.

8.2 Toetuse saaja peab lisama aruandele kuludokumentide ja maksekorralduste

koopiad, millega tõendab kulude tekkimist ja seotust projektiga ning millele on

märgitud, milline osa kulust on sellega seotud (projekti nimi, summa jaotus).

Kuludokumendid peavad olema allkirjastatud selleks volitatud isiku poolt.

8.3 KM kaitsetööstuse osakond kontrollib esitatud aruande ja dokumentide vastavust

lepingule ning tõendatud kulu sihipärasust. Kontrollija teavitab aruande esitajat

ilmnenud puudustest kirjalikult või kirjalikult taasesitatavas vormis. Puuduste

esinemisel on aruande esitaja kohustatud puudused kõrvaldama 14 päeva jooksul

puudusest teavitamisest arvates.

8.4 KM kaitsetööstuse osakond tagab kulujuhi poolt kinnitatud aruannete edastamise

riigikaitseplaneerimise osakonnale arendustoetuse kasutamise kajastamiseks

raamatupidamises.

8.5 Järelevalvet arendustoetuse kasutamise sihipärasuse, lepingukohasuse ja

aruandluse korrektsuse üle teostab KM kaitsetööstuse osakond. KM siseauditi

osakond auditeerib vajadusel kulude sihipärasust, lepingule vastavust ning

aruande õigsust.

8.6 Juhul, kui arendustoetust ei ole kasutatud sihipäraselt või lepingus ettenähtud

mahus või kulud on tõendamata, teeb järelevalvet teostav kaitsetööstuse osakond

KM kantslerile ettepaneku arendustoetuse osaliseks või täielikuks

tagasinõudmiseks.

8.7 Toetuse saaja võtab endale lepingulise kohustuse tagastada KM-le arendusprojekti

toetamiseks eraldatud arendustoetus, kui ta ei täida endale võetud lepingulisi

kohustusi.

LISA 1

TAOTLUS KAITSETÖÖSTUSE ARENDUSTEGEVUSE TOETAMISEKS Taotluse maksimaalne pikkus on 10 A4 lehekülge, v.a taotleja teabe osa ja kokkuvõte

OSA 1 – TAOTLEJA ANDMED

Ettevõtte ärinimi ja registrikood

Esindaja ees- ja

perekonnanimi

Postiaadress

Pangarekvisiidid

Kontaktid (telefon, e-posti aadress)

Ettevõtte tegevusala kood

Eelarve kokkuvõte

Projekti kogusumma Omafinantseering KM toetus

(kuni 40%)

Muu allikas

(nimeta)

Riigiabi ergutav mõju Palume märkida ristikesega, kas taotleja kuulub Määruse I Lisa kohaselt VKE (tabel A) või suurettevõtte (tabel B) kategooriasse.

A. Väike- ja keskmise suurusega ettevõte. Kinnitan, et taotleja kuulub VKE

kategooriasse. Kinnitan, et ettevõte ei ole vastavalt Määruse artikkel 7 lõikele 2 enne

taotluse esitamist alustanud ühegi tegevusega.

B. Suur ettevõte. Kinnitan, et taotleja kuulub suurettevõtete kategooriasse. Kinnitan, et

ettevõte ei ole vastavalt Määruse artikkel 7 lõikele 2 enne taotluse esitamist alustanud

ühegi tegevusega.

(lisaks tuleb täita tabel C)

C. Määruse artikkel 7 lõike 3 alusel kinnitan ühe või mitme alloleva kriteeriumi täitmist ning lisan põhjenduse:

Märkida ristikesega

Kriteeriumid Põhjendus

a) projekti/tegevuse maht suureneb oluliselt abi tulemusel;

b) projekti/tegevuse ulatus suureneb oluliselt abi tulemusel;

c) projekti/tegevusega seoses abisaaja poolt kulutatud kogusumma suureneb oluliselt abi tulemusel;

d) projekti/tegevuse lõpuleviimine kiireneb oluliselt.

OSA 2 – TAOTLUS kuni 10 lk, välja arvatud kokkuvõte

Arendusprojekti nimi

Projekti kokkuvõte (kuni 1 lk)

1. Probleem - Lahendus

1.1. Projektiidee taust ja probleemipüstitus

1.2. Soovitatav lahendus

- Lahenduse kirjeldus

- Lahenduse uuenduslikkus ja ainulaadsus

- Väärtuspakkumine (sh arvulised näitajad ja muud mõõdetavad väljundid)

- Praegune ja taotletav TRL tase

1.3. Temaatiline valdkond: seos kaitse- ja/või julgeolekusektoriga ning vastavus ühele seitsmele

püstitatud valdkonnale

1.4. Pakutava võimaluse ärakasutamise positiivsed mõjud ja kaudsed kasud

2. Ärimudel ja turuanalüüs

2.1. Turuanalüüs

- Turu- ja ekspordipotentsiaal

- Võimalikud kasutajad ja kasusaajad

2.2. Võrdlus olemasolevate või sarnaste tehnoloogiate, teenuste ja/või toodetega ning

konkurentsieelised

2.3. Intellektuaalomandi kaitse (patendid, litsentsid, kaubamärgid, ärisaladused)

2.4. Turustamisvisioon ja võimalik tarneahel (kogu tsükkel)

2.5. Seos ettevõtte pikaajaliste plaanidega

2.6. Kohalikud ja välispartnerid, erinevate osapoolte rollid ja vastutus

3. Taotleja äritegevuse näitajad viimasel kuuel kuul

Äritegevuse näitajad Viimasel kuuel kuul

Töötajate arv

Käive

Bilansimaht

Aktsia/osakapital

Omakapital

Teadus- ja arendustegevuse kulud

Eksport

Kasum/kahjum

Põhivara kulum

Tööjõukulud

4 Projekti meeskond ja projekti elluviimine

4.1. Meeskonna kirjeldus

- Võtmeisikud (nimi, isikukood, roll arendusprojektis) ja vajalikud kompetentsid

- Omanikud ja juhtkond (üle 5%-suuruse osalusega ettevõtte omanike nimekiri, nende

osalus ja omanikeringi kirjeldus eraisikuteni, va avalikult noteeritud ettevõtjad)

4.2. Projekti eesmärk ning püstitatud ülesanded/tegevused

4.3. Metoodika (sh kasutatavad tehnikad ja seadmed)

- Kuidas jõuate projekti eesmärkideni?

- Projekti kestus (maksimaalselt 36 kuud), projekti ülesannete/tegevuste ajastus (gantt

tabel) ja põhietapid

- Hinnang teostatavusele (sh edenemise mõõdikud)

4.4. Võimalikud riskid (sh nende mõjuulatus ja tõenäosus) ja nende maandamisviisid

Riski kirjeldus Mõjuulatus

(kõrge/keskmine/madal)

Tõenäosus

(kõrge/keskmine/madal)

Maandamisviisid

5 Arendusprojekti rahastamine

Palume täita allolev tabel arendusprojekti ressursikava ja detailse eelarve (personalikulud, lähetused,

materjalid ja tarvikud, ostetavad teenused, seadmed jms) kohta etappide ja rahastajate lõikes, kus toetuse

määraks on kuni 40% projekti abikõlblikest kuludest.

Kululiigid

etappide lõikes

Kogusumma Omafinantseering KM toetus (kuni

40%)

Muu allikas

(nimeta)

Nt personalikulu

Nt materjalikulu

Vajadusel lisa ridu

Projekti kuludena näidatakse kõik eeldatavad kululiigid (vajadusel tuleb tabelisse ridu lisada).

Nimi Liik (asutaja, investor, muu) Osalus, %

KOKKU 100%

Taotluse esitamisega ettevõtte esindusõigust omav isik kinnitab, et:

1. ettevõtet või tema seaduslikku esindajat ei ole kriminaal- või väärteomenetluses

karistatud kuritegeliku ühenduse organiseerimise või sinna kuulumise eest või

riigihangete nõuete rikkumise või kelmuse või ametialaste või rahapesualaste või

maksualaste süütegude toimepanemise eest.

2. ettevõttel, tema seaduslikul esindajal ja taotluses märgitud võtmeisikutel puuduvad

karistusandmed karistusregistris;

3. ettevõte on maksevõimeline, ta ei ole pankrotis või likvideerimisel, tema äritegevus ei

ole peatatud;

4. ettevõte on täitnud kõik õigusaktidest tulenevad kohustused riiklike maksude, kohalike

maksude või sotsiaalkindlustuse maksete tasumise osas;

5. ettevõte ei ole esitanud valeandmeid Korras sätestatud nõuetele vastavuse kohta;

6. ettevõte annab nõusoleku järelepärimiste tegemiseks Maksu- ja Tolliametile ning

muudele õiguspädevatele institutsioonidele;

7. ettevõtte käsutuses on arendusprojekti teostamiseks vajalikud rahalised vahendid;

8. ettevõttel on vastav kompetents arendusprojekti valdkonnas;

9. kõik käesolevas taotluses esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on

kehtivad ja ehtsad;

10. ettevõtte omanikud, kelle osaluse määr ületab 5% aktsia- või osakapitalist, on

registreeritud Eesti Vabariigis või territooriumil, mida ei loeta madala maksumääraga

territooriumiks tulumaksuseaduse mõistes või Euroopa Liidu või NATO liikmesriigis

või riigis, millel on kehtiv assotsieerumisleping Euroopa Liiduga (välja arvatud

avalikult noteeritud ettevõtted);

11. ettevõte ei ole raskustes Määruse artikli 1 lõike 4 punkti c mõistes ning sama artikli

punktis 7 sätestatud tingimuste kohaselt;

12. on andnud Kaitseministeeriumile nõusoleku töödelda ja avalikustada Arendustoetuse

avaliku konkursiga seotud informatsiooni, sh taotleja/Arendustoetuse saaja nimi ja

kontaktandmed, arendusprojekti nimi, eesmärk ja kogumaksumus ning Arendustoetuse

summa;

13. ei ole antud arendusprojekti raames alustanud ühegi asjassepuutuva tegevusega (sh

lepingute sõlmimine, hangete teostamine, kulutuste hüvitamine jms).

Koostaja allkiri Kuupäev

LISA 2

SÕLTUMATUSE JA KONFIDENTSIAALSUSE KINNITUS Mina, allakirjutanu, kinnitan, et olen tutvunud Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arenduskomisjoni töökorraga ning kohustun järgima seda heas usus.

Kinnitan, et ei ole teadaolevalt ei otseselt ega kaudselt seotud ühegi taotluse koostamise ega nõustamisprotsessiga ning ei ole lähisuguluses või lähihõimluses taotleja osanike, nõukogu- ega juhatuse liikmetega.

Kinnitan, et ei ole eraviisiliselt ega tööalaselt seotud ühegi minu poolt hinnatava taotlusega.

Kinnitan, et kasutan kogu informatsiooni, mille olen saanud taotluse menetlemise käigus, üksnes Kaitseministeeriumi arenduskomisjoni töökorrast tulenevate ülesannete täitmiseks.

Kinnitan, et hindan taotlusi erapooletuse printsiibist lähtuvalt. Kohustun kaitsma ärisaladust ega avalda kolmandatele isikutele taotluste

dokumentidest saadud andmeid ja infot. Kohustun mitte kopeerima taotluste dokumentatsiooni ja seda mittesihipäraselt

kasutama. Kinnitan, et ei osale pärast hindamisprotsessi lõppu ühegi hinnatud taotluse

ellurakendamisel.

Kinnitan, et minu osalemine järgmiste taotluste hindamisel võib põhjustada huvide konflikti: Pealkiri Esitaja

Kohustun koheselt teatama Kaitseministeeriumi kontaktisikule, kui avastan mis tahes otsese või kaudse huvide konflikti seoses taotlustega, mida mul palutakse hinnata või mida käsitletakse Kaitseministeeriumi arenduskomisjoni koosolekul, milles ma osalen. Kinnitan ka, et ei avalda ühtegi hindamisprotsessi või hindamiseks esitatud taotluse üksikasja ega selle tulemust ilma Kaitseministeeriumi kontaktisiku selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta. Tagan minu käes ja kasutuses olevate Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arenduskomisjoni ülesannete täitmisega seotud dokumentatsiooni üle järelevalve ning vastutan dokumentatsiooni konfidentsiaalsuse eest. Tagastan Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse arenduskomisjoni ülesannete täitmisega seotud dokumentatsiooni Kaitseministeeriumile 5 tööpäeva jooksul, kui langeb ära vajadus nende kasutamiseks.

______________________________________________ (nimi ja allkiri)

______________________________________________ (kuupäev)

______________________________________________ (aadress)

_______________________________________________ (telefon)

LISA 3

KAITSETÖÖSTUSE ARENDUSPROJEKTIDE TAOTLUSTE HINDAMISSKAALA

Hindamiskriteerium Osa-

kaal

Tasemete hindamisskaala

I. Kaitse- ja

julgeolekuotstarbelisus,

uuenduslikkus ning

vastavus

arendusprojektide

konkursi teemadele

30%

4

Arendusprojekti seos kaitse- ja

julgeolekuvaldkonnaga on väga tugev ning selle

raames töötakse välja uuenduslik lahendus

konkreetsele võtmeprobleemile.

3

Arendusprojekti seos kaitse- ja

julgeolekuvaldkonnaga on märgatav ja selle tulem

on kaudselt rakendatav mõne võtmeprobleemi

lahendamisel.

2

Arendusprojekti seos kaitse- ja

julgeolekuvaldkonnaga on pigem ebamäärane ning

selle raames valmiva tulemi kasutamine on küsitav.

1

Arendusprojekti seos kaitse- ja

julgeolekuvaldkonnaga on väga nõrk ning oodatav

tulem ei lahenda ühtki olulist probleemi.

II. Rahvusvaheline

konkurentsivõime ja

majanduslik mõju

40%

4

Arendusprojekti tulemi ekspordipotentsiaal on väga

kõrge ja on välja toodud mitu märkimisväärset

konkurentsieelist välisturul. On olemas selge

turustamisvisioon. Turupotentsiaal on põhjalikult

analüüsitud, nõudlus on ilmne.

3

Arendusprojekti tulemi ekspordipotentsiaal on kõrge

ja on välja toodud vähemalt üks arvestatav

konkurentsieelis välisturul. Turustamisplaan on

piisavalt detailne. Turupotentsiaal on analüüsitud,

nõudlus on prognoositav.

2

Arendusprojekti tulemi ekspordipotentsiaal on

tagasihoidlik ja konkurentsieelised välisturul on

ebamäärased. Turustamisplaan on pigem

ebarealistlik. Turupotentsiaali analüüs on puudulik,

nõudlus on tagasihoidlik.

1

Arendusprojekti tulemi ekspordipotentsiaal on

olematu ja puuduvad konkurentsieelised välisturul.

Turustamisplaani ei ole. Arendusprojekti väljundid

on selgitamata ja turupotentsiaal on analüüsimata.

Nõudlust praktiliselt ei ole.

III. Ettevõtte arendusprojekti elluviimise võimekus, sh projekti pikkus

15% 4

Taotlejal on olemas kõik vajalikud kogemused,

kõrge kompetents ja taristu, lai partnerite võrgustik

(sh välismaal). Tegemist on mitme ettevõtte ja / või

TA asutuste vahelise koostööprojektiga.

Arendusprojekt on kvaliteetselt planeeritud. Kõik

tegevused on väga hästi mõõdetavad ja

saavutatavad. Tegevuskava on tasakaalus, hästi läbi

mõeldud ning efektiivne.

3

Taotlejal on olemas vajalikud kogemused, hea

kompetents ja taristu, kuid välispartnerlus vajab

laiendamist ja tugevdamist. Tegevuste ja aja

planeerimisel ei esine olulisi puudujääke. Tegevused

on saavutatavad ja selgelt mõõdetavad. Tegevuskava

on hea.

2

Taotleja kogemused ei ole piisavad ja kompetents on

lünklik. Olemasolevat taristut saab kasutada vaid

osaliselt. Arvestavaid välispartnereid on vähe.

Tegevuste ja aja planeerimisel esineb

märkimisväärseid puudujääke. Tegevused on

osaliselt mõõdetavad, kuid tulemi saavutamine on

ebamäärane. Tegevuskava on piisav vaid

minimaalsete tulemuste saavutamiseks.

1

Taotlejal puuduvad arendusprojekti elluviimiseks

vajalikud kogemused, kompetents ja taristu. Ei ole

välispartnerite võrgustikku. Tegevused ei ole selged

ega mõõdetavad. Tegevuskava ei ole realistlik.

Arendusprojekti tulemi saavutamine on

ebatõenäoline.

VI. Arendusprojekti rahastamine 15%

4

Arendusprojektile on garanteeritud arendusprojekti

teostamiseks vajalikud rahalised vahendid ning

kavandatud kulutused on asjakohased ja hästi

põhjendatud. Eelarve on tasakaalus.

3

Arendusprojektile on garanteeritud arendusprojekti

teostamiseks vajalikud rahalised vahendid.

Kavandatud kulutused on realistlikud, kuid esineb

mõningaid ebatäpsusi või küsitavusi. Eelarve on

tasakaalus.

2

Arendusprojektil ei ole kindlaid arendusprojekti

teostamiseks vajalikke rahalisi vahendeid ning

kavandatud kulutused on põhjendamata. Eelarve

tasakaal on küsitav.

1

Arendusprojektil ei ole kindlaid arendusprojekti

teostamiseks vajalikke rahalisi vahendeid.

Kavandatud kulutused ei ole realistlikud ega

põhjendatud. Eelarve ei ole tasakaalus.

LISA 4

TESTIMISTE LÄBIVIIMISE VORM

Projekti nimetus:

(projekti pealkiri) Projekti lepingu nr:

(kood) Projekti läbiviija:

(asutus) Projekti algus:

(kuupäev) Projekti lõpp:

(kuupäev) Tegevus:

(tegevuse märksõnad) Testimise soovi avaldaja (täidab ettevõte)

Testimise eesmärk (põhitegevuse eesmärk/kirjeldus)

Testimise aeg/kestvus (soovitav testimise aeg)

(orienteeruv ajaline kestvus)

Testimise objekt (katsetatavate objektide loetelu)

Testimise korraldaja

kontaktandmed

(nimi)

(kontaktandmed)

Objekti kirjeldus (objekti tehnilised parameetrid/andmed)

Testimistingimuste

kirjeldus

(testimiskeskkonna kirjeldus – asukoht (keskpolügon/harjutusväli/staap) ja olukord (õppustel/ missioonil)

Vajaminevad lisaseadmed (katsetuseks vajalikud seadmed/abivahendid/inimressurss)

Planeeritav eelarve ja muu

ressursikulu

(majanduslik kulu)

(transpordi kirjeldus)

Testimise läbiviija (täidab Kaitsevägi)

Testimise aeg/koht (testimise aeg)

(testimise koht)

Testimise protseduur (detailne katsetamise korra kirjeldus)

Testimise läbiviija

kontaktandmed

(nimi)

(kontaktandmed)

Lisamärkused (märkused katsetamise kohta)

Erinõuded ja muud

olulised tingimused

(muud korralduslikud märkused)

Planeeritav eelarve ja muu

ressursikulu

(majanduslik kulu)

(transpordi kirjeldus - vajadusel)

Testimiste tulemused

(vajadusel)

(tulemuste üleandmise kord)

Tulemuste salastatus (avalik või mitteavalik)

Täiendav informatsioon

Illustreeriv materjal

Testimise soovi avaldaja Testimise läbiviija (nimi) (nimi) (positsioon) (positsioon) (asutus) (asutus)