Riigikogu liikmete arupärimine majandus- ja tööstusministrile (AP 742)

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu / 09.04.2025 / 2-2/15-742; Riigikantselei / 09.04.2025 / 7-1.1/25-00636

Resolutsiooni teema: Riigikogu liikmete arupärimine majandus- ja tööstusministrile (AP 742)

Adressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ülesanne: Palun ministril teatada Riigikogu esimehele kirjalikult, millal ta arupärimisele Riigikogu istungil vastab.

Tähtaeg: 19.05.2025

Lisainfo: Tööjõu tootlikkuse, Eesti konkurentsivõime ja odavtööjõu kohta. Kontroll: Heili Tõnisson

Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 09.04.2025 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655  

.

Eesti Vabariigi majandus- ja tööstusrninistcr

Hr Erkki Keldo 7. april11 2025

ARUPARIMINE

loojou tootiikkusc. Eesti konkurentsivOirne ja odavtoojOu kohta

2121. aasla I?. mail Rilgikogu pooh vastu voetud Festi pikanjalise strateegia “l*esli 2035 kohaselt peaks 1 esti tOOjOu tooti ikkus. mis 202 1 . aastai oil 84% I turoopa 1. idu keskm isest. kasvama 2035. ausiaks II 0%ie. Ent 2023. aastaks on see niitaja hoopis langenud 77. 5%Ic. ( )EC I) andmetei ji I I esti inimesle IdO toorhkkus toötunni alusel 2020. aasta pUsihindades ja ostujou pariteedi alusci arvestatuna I eedust maha juha 2020. anstal. railkimata ‘Feh1i 1st.

S loveeniast ja Siovakkiast. kel lest oleme pikka aega maha jaanud . 2022. aastai niOodus

meist Pooh. 2023. aastal bitt ja t ngari.2

Strateegia ‘Festi 2035 kohaselt pidi Lesti rahvusvaheiise konkurentsivoime indeksi edetahehs tOusma 2035. aastaks 10. kohale. See indeks nOitab rilgi vOimekust luua ja hoida

keskkonda. mis tagab erasektori konkurentsivoime. I nt tOusu asemel oleme 2022. aasta 22.

kohalt 2023. aasial langenud 26. kohale ja 2024. aastal 33. kohaie. 2024. aasial hinges Lesti

2023. nastagu vorreldes niisiis seilsme koha vorra. aga sainal aai tOusis I .Liti tousis 1< sue

koha vOrra ja I eedu kahe koha vOrra.4 TOsi. I iltis oleme veel ees.

Aastatel 201 9—2023 asus I testisse statistikaameti andmelel pusivait elama 97 tuhat

mitte—Festi kodakondsusega isikut fling Ecsti kodakondsuseta isikute rLindasaldo oil 68

tuhut.5 Tegemist on viihemait vi imase 70 austa suurima sisserandega.6

I estiga sarnase majandus— ja rahvastikustruktuuriga I iitti randas sainal ajal I Hti

kodukondsuseta isikuid 60 what ja nende itindesaldo oIl 34 What.7 Seega oh ri lgi kodakondsuseta isikute sisseriinne Eestisse 2.3 korda ja randesaldo 2.8 korda suurem kui

mdc nuaberri iki . Arvatavasti on vi imase vile austa sisserOnnanute proportsioon elanikkonda

liestis Euroopa suurim.

Sainal ajal on sisserOnnanute keskmine sundimus eestlaste otnast reegliparaselt

väikseni. kuna nende enamus on sisse rannanud inadalania sundiniusega muadest. Statistikaameti rahvasti kit pOhi stsenaariumi kohaselt kasvab Ole 65 aastaste osakaul tiinaseit

20%It 2050. aastaks 27%Ie.8

TOetatnm. 2024. aasta andnieid seni pole.

2 https:!Jstats.oecd.org!index.aspx?DataSetCodePDBLV

3 TOctamm. Andmed on vorreldavad alates 2022. aastast.

1 I wcr—rankings/4 tab Rank

I’

6 Eesti entsuklopcedia 7. kd: Rahvastiku ränne Bestis; https:/!www.looming.ee/sisseranne—eestisse—eriti—eestlastele— nec Ides!

Statistikaainet, tabel RVR08

04 o’L2cLç :‘Vu

Samal aj a! olcie To vii itnud. ci Va] isniaalastc seadus vajab muutm 1st. kuna vajal IL on

oskustoojon crand. et lecvcndada krooni list toojOupuudust konkrcctsctcs

toostusscktoriics.I’sitccrin : Pniidn on en nevaid pingiopcraatorcid. konstrukisioonidc

LokLupania Id. toidutchnoloogc. kccmiainscncrc. Kni I csti inimosed iso enani ci taha noid

bid teha. si is kccgi pcal ichases so! Ic kcc’itamisc a pOllumajanduses loimetamiso ira

tcgcma.’ ( Note kinnitanud. ci ettevoijad vaaiavad oskusiootajaic otsiniiscl ticam iseli Aasia.

scalhulgas La Kcsk—Aasia pooL. Icitid La mujaIc.t

()mcii on mcii ka pracgu I:uroopa Ijidu riikidest Oima]ik piiraiuaiuli

pingiopcraatorcid. toidnichnolooge vOi Loom iai nscncnc tuna. Kchtiv vii! ismaa!astc seadus

Inbab tuna piiramatuli toujOndu La nn kolmandaicst riikidcst. nuitcks Indiast. Pakisianist voi

t Jsbckiinaalt. aga so! juhul. LW nad tulevad tOOtama in to— a komniunikatsioonitehnoloogia

enia!asc!e ametikohale. kasvuettcvottesse vOl iducttevOttessc. Aga (ikspuha missugusicst

rilkidest. Ukspnha missugustele iookohiadcle Ecstissc ‘oil, toojoudu Festisse piramatuit

sisse tuua juhul. tail neile maksta vahenialt 1.5 kondset Ecsti kcskniist hOtasu.’° Ninic!t on

tippspclsia! isti crandiga tootaad randekvoodi nOnctcsi vahastatud. Aga !oogi ! inc on. ci boa

speisia! 1st. ni toiduichnoloog vOi kccmiainsener pcukski saama I .5 kordsct I csti kcskni isi

palka. Samas on neW. kes on saanud c]amis!oa iippspcisialisii crandi alusci. kOigisi

tiihtaja!isc c!aiiiisoa saanuicst vaid 4” u. Sccjuurcs on va!itsus iga jiirjckordsc va!isluaa!astc

scaduse !ccvcndamise puhul incite nililkinud. nagu nuficlki. ci \ajamc ROuge

K a] I likatsi oon iga spcis hill ste j a osk usiOOj Ondu.

Scega mci I ci peaks juba cc!toodu pohja] m ingit toojOupundusi o!cma ning ukscd on

lahil La isatoOjohl sissctoom iscle. I. isaks arvcstagcm. ci mcii on rcgistrccritud tOOtuid Ole 5]

iuhande. 12 Pcalc sc!lc on peam mister Kristen Xl icha I lubanud ri igis hi.irokraatiai vahendada

n ii. et amctni kkc label, vaja pracgusest 20 protscndi vOrra viihcm. 3 Scega pole viihc La toed

ootavai kodumaist loojoudu ja soda I isandub vccl

Sellega scoses on mcii Teile jilrgmiscd küsimnsed:

I. K U5 112 iunn islaic. ci sisseriinnc hcstissc aastatcl 20 ] Q-2023 on vi masc 70 aasla suurim ja

suhtcna ptisiclanikkonda niitniekordse!t snureni kin mdc naahcrriikidcssse? Kas to

tunnistaic. ci La a]istoojoudu on juba pracgu I*sfls suurcnial niiiiiral. kui kunagi

i scseisvtisc iaastamisc jiirusc] pcrioodi I?

2. IKas 112 Itikkaic timber viiiic. ci Reform icrakonna va] iisustc aja!. criii alates aastast 202

on hcsti najandus oricniccriiud suhicliselt madala !isandviiiirtuscga pigcm odavaic

iuujOu!c? Kui puuatc scda iiidci timber Jukata. siis palun csitage andnicd. miMe alusci!

3. IKas To tunnistatc. ci Rclbnniicrakonna niajanduspolittika on Iiihi Lukkunud ning

toot!ikkuse ja konkurenisivOime cesmiirkidcst o!emc kaugcncnud? M issuguscid mcctmcid

oIcte 1c vOtnud ja kavatsctc vOtta. ci tOsta I csii tOOtajatc tOO toot! ikkusi ja I *51.1

htlps: ‘ W\V.pOSflfllCCS.CC 82 I 733 I iaisiund—uus—valftsus—plaan ib—rilki—vastu—votta—Irihandeid—osk uslootajaid

https: vwu ri igitcalajace akt: I 0807202 10 I 7?IeiaKehriv

https: uuringud.oskakutsekodaee uuringtid vtilistoajOud

https: vww.iootukassa.eeet:statistika_ja_uuringud peamised-statistilised—naitaiatiegisireeritud—tootud

Imps:; u waripaeee uudised 2025:03 I2 burokraatiakarhete-esimesed-plaanid-on-juba-avalikud

konkurenisivOimet? Kas strateegias1esti 2035” seatud eesmurgid on pirast mitmeaastasl majanduse a] akaiku enam realisilikud? 4. Kas i’e tunnistate. ci Leie plaan nn oskustoojou erandi kaudu sisseriinnet suurendada

tuhendab real iseerum ise korral just niadalama palgaga tööjOu lisandum 1st? Scsi Euroopu

I idu riikidesi vOib Festisse lul Ia p1 iramatu I miWiral too jOudu. paijudesse valdkondadesse Li

inujali maaiLmast piiramaiul miiraI ja samuli 1.5 Lesli keskmise brutopa]gaga samuti

piirainatul maaral 3

5. Kus Ic tunflistate, ci madalama tOOtasuga idOjOu lisanduminc vähendub veelgi Eesn

tootl ikkust ja konkurenisivoimet. pidurdab uuenclusi ning Itesti tOOta jute pa gakasvu?

6. Kas Te tunnistate. ci eakate osakaal Eestis kasvab? Kui juL mida ic olete teinud. ci

kohandada Lesti majandusstruktuuri enam vastavuks. ci tagada eakamaic ml meste tOohOive?

7. Peaminister ja teised vu! itsuse Iiikmed on ]ubunud 2Dh Ecsti ametnikkc koondada. K as

\ a! itsus on anal UUsinud. kus need endised ametn ikuci title tOokolia ciavad?

Isiuvad RI gikogu liikmed:

.Iuak \7alge 1

leo Kunnas LL

Lp hr Keit Kasemets .04.2025 nr 2-2/15-742

Riigisekretär

Arupärimise edastamine

Edastan kahe Riigikogu liikme esitatud arupärimise majandus- ja tööstusminister Erkki Keldole.

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 140 lõikele 1 tuleb arupärimisele vastata

Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul arvates arupärimise adressaadile edastamisest.

Palun ministril teatada Riigikogu juhatusele kirjalikult DHX kaudu, millal ta arupärimisele

Riigikogu istungil vastab.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Hussar

Lisad: arupärimine kolmel lehel