Kliimaministri määruse "Kliima- ja energiaeesmärkidele suunatud projektide kaasrahastamise tingimused ja kord kohalikele omavalitsustele, kõrgharidusasutustele ja teadusasutustele" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

09.04.2025 nr 1-4/25/1711

Kliimaministri määruse "Kliima- ja

energiaeesmärkidele suunatud projektide

kaasrahastamise tingimused ja kord kohalikele

omavalitsustele, kõrgharidusasutustele ja

teadusasutustele" eelnõu kooskõlastamiseks

esitamine

Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks määruse „Kliima- ja energiaeesmärkidele suunatud

projektide kaasrahastamise tingimused ja kord kohalikele omavalitsustele, kõrgharidusasutustele

ja teadus- ja arendusasutustele“ eelnõu koos seletuskirja ja lisadega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt

energeetika- ja keskkonnaminister

Lisad: 1. Määruse eelnõu

2. Seletuskiri

3. Hindamiskriteeriumid

4. Kohalike omavalitsuste toetusmäärad

Teadmiseks: Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Maaülikool, Eesti

Teadusagentuur, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Riigikantselei

Brit-Beatrice Peri, 605 1259

[email protected]

Energeetika- ja keskkonnaministri

….2025 määrus nr .. „Kliima- ja

energiaeesmärkidele suunatud

välisprojektide kaasrahastamise

tingimused ja kord ministeeriumitele

ja nende hallatavatele asutustele“

Lisa 1

Kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalne toetusmäär

Kohalik omavalitsus Toetusmäär Alutaguse vald 57%

Anija vald 58%

Antsla vald 60%

Elva vald 59%

Haapsalu linn 58%

Haljala vald 47%

Harku vald 32%

Hiiumaa vald 30%

Häädemeeste vald 59%

Jõelähtme vald 43%

Jõgeva vald 59%

Jõhvi vald 58%

Järva vald 59%

Kadrina vald 58%

Kambja vald 57%

Kanepi vald 58%

Kastre vald 59%

Kehtna vald 59%

Keila linn 46%

Kihnu vald 60%

Kiili vald 51%

Kohila vald 58%

Kohtla-Järve linn 60%

Kose vald 58%

Kuusalu vald 57%

Loksa linn 59%

Luunja vald 57%

Lääne-Harju vald 57%

Lääne-Nigula vald 59%

Lääneranna vald 59%

Lüganuse vald 60%

Maardu linn 54%

Muhu vald 38%

Mulgi vald 60%

Mustvee vald 59%

Märjamaa vald 59%

Narva linn 60%

Narva-Jõesuu linn 60%

Nõo vald 58%

Otepää vald 59%

Paide linn 57%

Peipsiääre vald 60%

Põhja-Pärnumaa vald 59%

Põhja-Sakala vald 59%

Põltsamaa vald 59%

Põlva vald 59%

Pärnu linn 58%

Raasiku vald 57%

Rae vald 41%

Rakvere linn 58%

Rakvere vald 58%

Rapla vald 58%

Ruhnu vald 60%

Rõuge vald 58%

Räpina vald 59%

Saarde vald 58%

Saaremaa vald 58%

Saku vald 48%

Saue vald 46%

Setomaa vald 59%

Sillamäe linn 60%

Tallinna linn 30%

Tapa vald 60%

Tartu linn 53%

Tartu vald 58%

Toila vald 57%

Tori vald 59%

Tõrva vald 59%

Türi vald 58%

Valga vald 60%

Viimsi vald 30%

Viljandi linn 58%

Viljandi vald 59%

Vinni vald 59%

Viru-Nigula vald 59%

Vormsi vald 60%

Võru linn 59%

Võru vald 60%

Väike-Maarja vald 59%

Lisa 2 Kliimaministri ....2025 määrusele nr ... „Kliima- ja energiaeesmärkidele suunatud projektide kaasrahastamise tingimused ja kord kohalikele

omavalitsustele, kõrgharidusasutustele ja teadusasutustele"

Nr Hindamiskriteerium Selgitus Hinne Osakaal Hindamiskriteeriumide väärtuste kirjeldused Punktid

Projekt on sisuliselt vajalik:

1 Projekti vajalikkus

Projekti vajalikkus valdkonna arengu- ja

tegevuskavades püstitatud eesmärkide ning

valdkonda reguleerivate seaduste, määruste ja

riigile võetud rahvusvaheliste kohustuste

täitmiseks (arvestatakse ka menetluses olevate

dokumentide eelnõusid)

0-4 30%

1.1

Panustab säästva liikuvuse, taastuvenergia või hoonete energiatõhususe

parandamisse ja/või valdkonna süsteemse muutuse saavutamisse EL

heitkogustega kauplemise süsteemi, jõupingutuste jagamise määruse või

metsanduse, maakasutuse ja maakasutuse muutuse sektoris

4

1.2 Panustab kasvuhoonegaaside heite vähendamisse Eesti

kasvuhoonegaaside inventuuris või kliimamuutustega kohanemisse ja

on päästiktegevus

3

1.3 Panustab kasvuhoonegaaside heite vähendamisse Eesti

kasvuhoonegaaside inventuuris või kliimamuutustega kohanemise või

on päästiktegevus

2

1.4 Panustab VVTP (2023-2024) või rohereformi TP tegevustesse 1

1.5 Ei toeta ühegi eelnimetatud kohustuse, nõude ega eesmärgi täitmist,

need ei tõenda vajalikkust projekti järele või projekti mõju nende

täitmisele on tühine

0

2 Projekti teostatavus

(sisu ja rakendatavus) Kas projekt on realiseeritav?

30%

2.1 Projekti põhjendatus

Kas projekt moodustab terviku ning eesmärgi

saavutamiseks on valitud õiged

sekkumistegevused , mis võimaldavad

saavutada eeldatavad tulemused?

0-4 30%

2.1.1

Projekti partnerite tegevuste sekkumisloogika eesmärgi saavutamiseks

on arusaadav ja hästi põhjendatud ning tagab eeldatavate tulemuste

saavutamise

4

2.1.2 Projekti sekkumisloogika on põhjendatud ning arusaadav, kuid valitud

lahendus ei pruugi olla kõige tõhusam 3

2.1.3 Projekti sekkumisloogika on kirjeldatud, kuid valitud lahendus sisaldab

ebakõlasid, küsitavusi ja/või riske tulemuste saavutamises 2

2.1.4 Projekti sekkumisloogika või eesmärgi saavutamiseks ei ole valitud

õiged meetmed 0

2.2 Taotleja suutlikkus

projekti ellu viia

Kas taotlejal on olemas kõik eeldused projekti

kavandatud kujul ellu viimiseks? 0-4 30%

2.2.1 Taotleja võimekus projekti läbiviimiseks on usutav ja põhjendatud 4

2.2.2 Taotleja võimekus projekti läbiviimiseks pole piisavalt usutav ja

põhjendatud 2

2.2.3 Taotleja võimekus projekti läbiviimiseks pole usutav ega põhjendatud 0

Lisa 2 Kliimaministri ....2025 määrusele nr ... „Kliima- ja energiaeesmärkidele suunatud projektide kaasrahastamise tingimused ja kord kohalikele

omavalitsustele, kõrgharidusasutustele ja teadusasutustele"

2.3 Projekti eelarve

Planeeritavate kulude relevantsus

kvalitatiivselt (kas neid kulutusi on vaja teha?)

ja kvantitatiivselt (kas need kulutused on

adekvaatsed selleks, et jõuda püstitatud

eesmärkide ja tulemusteni?)

0-2 20%

2.3.1 Projekti eelarve on lahti kirjutatud ja põhjendatud, raha küsitakse

adekvaatselt ning kuluartiklid on täielikult kooskõlas eesmärkidega 2

2.3.2

Projekti eelarves esineb kululiike, mida ei ole piisavalt lahti kirjutatud

või põhjendatud või on mõned üksikud kulud kas ülepaisutatud või

alaplaneeritud, sh võib nende tõttu olla otstarbekas taotletud toetuse

summa ümbervaatamine, kuid see ei mõjuta püstitatud eesmärkide või

kavandatud tegevuste tulemuste kvaliteedi saavutamist

1

2.3.3

Projekti eelarve ei ole lahti kirjutatud või ei sisalda piisavalt vajalikku

informatsiooni hindamiseks, mis seab kahtluse alla projekti eesmärkide

saavutamise: − eelarve on optimaalsega võrreldes ilmselgelt

ülepaisutatud/teatud tüüpi olulised kulud pole eesmärkide seisukohast

piisavalt põhjendatud − raha küsitakse liiga vähe/olulised kulutused on

planeerimata või nende rahastamine on ebapiisav, mistõttu püstitatud

eesmärke või kavandatud eesmärke pole võimalik saavutada või

tegevusi ellu viia.

0

2.4

Kohustuslikule

rahalisele

omafinantseeringu

määrale lisanduva

täiendava rahalise

omafinantseeringu

määr

Kohustuslikule rahalisele omafinantseeringu

määrale lisanduva taotleja või projekti

partnerite täiendava omafinantseerimise (OF)

osakaal (%) projekti abikõlblike kulude

maksumusest.

0-1 20%

2.4.1 Täiendav omafinantseering on enam kui 20% 1

2.4.2 Täiendav omafinantseering on kuni 20% 0

3 Projekti

jätkusuutlikkus

Kuivõrd pärast projekti lõppemist on tagatud

projekti tegevuse jätkamine ja projektist

saadava lisaväärtuse kasutamine ning

laiendamine?

0-4 20%

3.1

Projekt, mis oma olemusest tulenevalt lõpeb projekti tulemuse

saavutamisega (ei vaja järeltegevusi ega täiendavaid investeeringuid, nt

jõgede või soode taastamine), projekti tulem on põhjendatud ja

otstarbekas ning vastab riigi strateegilistele eesmärkidele

4

3.2

Taotleja on ilmselgelt suutlik alustatud tegevusi jätkama või loodud

lisaväärtust kasutama (või on tagatud kavandatud projekti tulemuste

üleandmine mõnele teisele võimekale edasisele haldajale või pädevale

asutusele) ning on tagatud konkreetne mehhanism projektiga loodava

kasu süvendamiseks või laiendamiseks valdkonnale/huvitatud sektorile

või riigile

3

Lisa 2 Kliimaministri ....2025 määrusele nr ... „Kliima- ja energiaeesmärkidele suunatud projektide kaasrahastamise tingimused ja kord kohalikele

omavalitsustele, kõrgharidusasutustele ja teadusasutustele"

3.3

Projekt valmistab projekti lisandväärtuse realiseerimist eeldavad

tingimused ette, st projekt, milles jätkusuutlikkuse suurendamine (ja

analüüs) on teadvustatud kui probleem (konkreetsete tegevuste

kavandamine, väliste jõudude kaasamine jms) ja sellega seotud riskid on

läbi mõeldud

2

3.4

Projekti loodud lisaväärtuse edasine kasutamine on ilmselgelt

madal/olematu ning projekti tulemustele ei ole kavandatud ka mõnda

teist edasist võimekat haldajat või taotleja ei suuda laiemas perspektiivis

probleemi lahendada ja eesmärki saavutada või see pole projektipõhisel

viisil otstarbekas

0

4 Projekti mõju ulatus

Kas tegevuse mõju on laiahaardeline ning

sellest saab kasu terve riik või toimub tegevus

vaid ühes piirkonnas ning mõju on vaid

lokaalselt mõõdetav?

0-2 10%

4.1 Projekti mõju on üleriigiline või hõlmab suuremat regiooni (kaasatud on

mitu KOV-i) või tegevused toimuvad piirialadel 2

4.2 Projekt viiakse ellu EL missioonides osalevates omavalitsustes 1

4.2 Projekti mõju on lokaalne 0

1

EELNÕU

...03.2025

ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTER

MÄÄRUS

Kliima- ja energiaeesmärkidele suunatud projektide

kaasrahastamise tingimused ja kord

kohalikele omavalitsustele, kõrgharidusasutustele

ja teadus- ja arendusasutustele

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse riigi eelarvestrateegia meetme „Kliima- ja energiaeesmärkidel

koostööprojektide kaasrahastamine“ vahendite andmise ja kasutamise tingimused ja kord

kohaliku omavalitsuse üksustele ja nende hallatavatele asutustele, kõrgharidusasutustele ja

teadus- ja arendusasutustele.

§ 2. Toetuse andmise eesmärk

(1) Toetuse andmise eesmärk on toetada atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõikes 4 sätestatud

kliima-energiaeesmärkide saavutamisele suunatud välisvahenditest rahastatavates projektides

nõutava omafinantseeringu katmise kaudu nimetatud projektide tulemuste saavutamist.

Meetme eesmärgi saavutamiseks antakse toetust kohaliku omavalitsuse üksustele ja nende

hallatavatele asutustele, riigile kuuluvatele kõrgkoolidele ja positiivselt evalveeritud teadus- ja

arendusasutustele.

(2) Toetuse taotlemise eeldusena peab taotletava projekti tegevuste kavandamisel olema

asjakohaselt arvestatud tulemuste kliimakindluse tagamise vajadusega ja olulise kahju

ärahoidmise põhimõttega.

§ 3. Terminid

Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) abikõlblik kulu on põhirahastaja tingimuste kohaselt abikõlblikuks peetav kulu;

2) „ei kahjusta oluliselt” põhimõte tähendab, et projekti tegevustega ei tohi tekitada olulist

kahju ühelegi keskkonnaeesmärgile vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele

(EL) 2020/852, 18. juuni 2020, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise

raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088;

3) kaasrahastamise abikõlblik kulu on käesoleva määruse mõistes kulu, mille eest käesoleva

määruse alusel toetuse saaja tasub põhirahastaja poolt välisvahendist toetuse taotlemisel

nõutava toetuse saaja poolse omafinantseeringu osaga;

2

4) kliimakindlus on taristu vastupanuvõime võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, lähtudes

Euroopa Komisjoni teatisest 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste

suunised aastateks 2021–2027”;

5) omafinantseering on toetuse saaja rahaline panus projekti kaasrahastatava osa kulude

katmiseks;

6) projekt on kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus või seotud

tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks välisallikast ja käesolevast

meetmest toetust taotletakse ja kasutatakse;

7) projekti mõju on projektis saavutatud tulemuste kasutamise/toimimise laiem mõju kliima- ja

energiaeesmärkide suunas liikumisele, lähtudes projektile seatud eesmärgist;

8) projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, mille

kestel projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti elluviimiseks tekivad toetuse saajal

abikõlblikud kulud ja need tasutakse;

9) põhirahastaja on välisvahendist rahalise toetuse andja;

10) taotlus on e-toetuse keskkonnas esitatav nõuetekohaselt täidetud taotlusvorm koos

asjakohaste lisadega;

11) taotluse rahuldamise otsus on rakendusüksuse tehtav haldusotsus toetuse andmise ja

kasutamise kohta;

12) toetus on käesoleva määruse alusel riigieelarve strateegia meetmest „Kliima- ja

energiaeesmärkidel koostööprojektide kaasrahastamine” rakendusüksuse kaudu eraldatav raha,

mida kasutatakse välisvahenditest rahastatud projekti elluviimisel kaasrahastamiseks;

13) toetuse saaja on isik või asutus, kelle projekti rahastatakse toetusest;

14) välisvahend on Eesti-väline, mitte riigieelarveline rahastusallikas, millest jagatakse toetust

arengute, reformide ja investeeringute elluviimiseks.

§ 4. Meetme elluviijad

(1) Toetuse andmist korraldab Kliimaministeerium.

(2) Toetuse taotlusi menetleb, taotluste rahuldamise või mitterahuldamise otsustab,

toetatavatele projektidele väljamakseid teeb ja projektide elluviimise üle teeb järelevalvet

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK).

(3) Energeetika- ja keskkonnaminister kinnitab käskkirjaga avatud taotlusvooru eelarve suuruse

ning eraldab vahendid taotlusvooruga kaasnevate halduskulude katteks KIKile.

(4) Energeetika- ja keskkonnaminister võib lõikes 3 nimetatud käskkirjas eraldada vahendid

sihistatult ühe või mitme atmosfääriõhu kaitse seadus § 161 lõike 4 punktides 1–13 sätestatud

eesmärgi saavutamiseks vajaliku projektide rahastamiseks ning täpsustada toetuse minimaalset

ja maksimaalset määra ja mahtu.

2. peatükk

Toetuse andmine avatud taotlusvoorus

1. jagu

Üldnõuded

§ 5. Taotleja ja partner

(1) Toetust võib taotleda:

1) kohaliku omavalitsuse üksus või selle hallatav asutus;

2) avalik-õiguslikud kõrgharidusasutused;

3

3) positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused.

(2) Partneriteks võivad olla kaasrahastatava projekti partnerid. Partneri suhtes kehtivad kõik

toetuse saajale käesolevas määruses ette nähtud kohustused.

(3) Taotleja on kohustatud:

1) KIKi nõudmisel tõendama, et taotluses esitatud teave vastab käesolevas määruses ja muudes

õigusaktides sätestatud nõuetele ja tingimustele;

2) esitama koos taotlusega KIKile nõutavad dokumendid;

3) võimaldama KIKil kontrollida taotluse ja taotleja vastavust nõuetele;

4) esitama KIKile muud informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

§ 6. Toetuse saaja

Toetuse saaja peab vastama järgmistele nõuetele:

1) ta suudab tasuda omafinantseeringu ja mitteabikõlblikud kulud;

2) ta on tagasimaksmisele kuuluva riikliku toetuse tagasi maksnud tähtaegselt;

3) tal või tema seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 210, 2601, 372, 373, 379

või 384 alusel määratud kehtivat karistust;

4) tal ei ole aruandevõlgnevusi KIKi ega riiklike registrite ees.

§ 7. Toetuse osakaal

(1) Toetuse minimaalse ja maksimaalse summa taotluse kohta kinnitab energeetika- ja

keskkonnaminister § 4 lõikes 3 nimetatud käskkirjaga, kusjuures taotluse minimaalne summa

ei tohi olla väiksem kui 10 000 eurot ja maksimaalne summa ei tohi olla suurem kui

350 000 eurot.

(2) Positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste ja riigile kuuluvate kõrgharidusasutuste

toetuse osakaal on kuni 80 protsenti kaasrahastamise abikõlblikest kuludest.

(3) Kohaliku omavalitsuse üksuse või selle hallatava asutuse toetuse osakaal sõltub üksuse

põhitegevuse tuludest ning on määruse lisa 1 kohaselt 30–60 protsenti vajalikust

kaasrahastamise abikõlblikust kulust;

(4) Juhul, kui taotlejal on projektis partner, kelleks ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3

mainitud asutused kuid kelle kulusid kaasrahastamisega kaetakse, on nende toetuse osakaalud

järgmised:

1) ministeeriumi või tema hallatava asutuse toetuse osakaal on kuni 100 protsenti

kaasrahastamise abikõlblikest kuludest;

2) sihtasutuste ning mittetulundusühingute toetuse osakaal on kuni 80 protsenti vajalikust

kaasrahastamise abikõlblikust kulust;

3) käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 ning lõike 4 punktides 1–2 nimetamata toetuse saajate

toetuse osakaal on kuni 50 protsenti vajalikust kaasrahastamise abikõlblikust kulust.

(4) Riigiabi puhul ei või maksimaalne toetuse osakaal ületada § 8 lõikes 2 osutatud Euroopa

Komisjoni määruses (EL) nr 651/2014 sätestatud riigiabi osakaale.

(5) Kui toetus loetakse vähese tähtsusega abiks § 8 lõikes 1 osutatud Euroopa Komisjoni

määruse (EL) nr 2023/2831 järgi, ei tohi nimetatud määruse tähenduses ühele ettevõtjale

4

kõikidest allikatest antud vähese abi kogusumma kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul

ületada 300 000 eurot.

(6) Põhirahastaja poolt seatud abikõlblike kulude tegemisel kasutab toetuse saaja põhirahastust

ja toetust proportsionaalselt.

(7) Omafinantseering peab olema rahaline ja tasutud enne KIKi tehtavat lõppmakset.

§ 8. Riigiabi

(1) Kui projektile antav toetus on vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1

mõistes, kohaldatakse Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes

(ELT L 352, 15.12.2023, lk 1–8), (edaspidi VTA määrus) ja konkurentsiseaduse §-s 33

sätestatud tingimusi. Ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma koos varem

antud vähese tähtsusega abiga ei tohi kolme aasta jooksul ületada 300 000 eurot. Üheks

ettevõtjaks loetakse sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt seotud.

Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5

sätestatud kumuleerimisreegleid. Toetust ei anta VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud

juhtudel.

(2) Toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu

artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga

kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), (edaspidi üldine grupierandi määrus),

sätestatud abina kohaldatakse üldise grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse

§- s 342 sätestatut.

(3) Üldise grupierandi määruse alusel abi andmisel lähtutakse selle määruse artiklist 25. Abi

antakse alusuuringuteks, rakendusuuringuteks, tootearenduseks või teostatavusuuringuteks.

Abikõlblikud on artikli 25 lõigetes 3 ja 4 sätestatud kulud. Abi osakaal ei tohi ühegi abisaaja

puhul ületada artikli 25 lõigetes 5–7 sätestatud osakaale ning artiklis 4 sätestatud piirmäärasid.

(4) Määruse alusel võidakse lisaks anda sihtotstarbelist üksikabi üldise grupierandi määruse

artikli 2 punkti 14 tähenduses üldises grupierandi määrusega lubatud juhtudel.

(5) Kui toetust antakse üldise grupierandi määruse alusel, ei või kavandatavat tegevust alustada

ja sellega seotud siduvaid kohustusi võtta enne taotluse esitamist rakendusüksusele.

(6) Määrust ei kohaldata ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel,

millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse

tagasinõudmise otsus, mis on täitmata.

(7) Määrust ei kohaldata üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 sätestatud juhtudel

ega raskustes oleva ettevõtjale üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes.

(8) Meetmest antav toetus ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1

tähenduses, kui projektiga ei tegeleta majandustegevusega Euroopa Komisjoni teatise „Teadus-

ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistik“ (ELT 414, 28.10.2022, lk

1–38) mõistes.

(9) Ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasinõudmise korral juhindutakse

konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust.

5

(10) Riigiabiga seotud dokumente tuleb säilitada kümme aastat viimase abi andmisest.

§ 9. Abikõlblikkuse periood

Kaasrahastatava projekti abikõlblikkuse periood vastab põhirahastaja abikõlblikkuse

perioodile, kusjuures perioodi lõpp ei saa olla hilisem kui 31.12.2032.

§ 10. Kulude abikõlblikkus

Kulu on abikõlblik, kui see vastab kaasrahastatava projekti põhirahastaja tingimustele.

2. jagu

Kaasrahastamise tingimused

§ 11. Meetme tingimused

(1) Toetuse taotlus esitatakse KIKile pärast põhirahastajalt positiivse rahastusotsuse saamist.

Põhjendatud juhul võib KIK võtta vastu ka sellest varem esitatud taotluse.

(2) Taotleja puhul, kellel puudub põhirahastajalt positiivne rahastusotsus, võib KIK

põhjendatud juhul teha ettepanekuid taotluse muutmiseks või täiendamiseks, mille eesmärk on

viia projekt põhirahastusmeetme tingimuste piires paremini vastavusse atmosfääriõhu kaitse

seaduse § 161 lõikes 4 sätestatud kliima- ja energiapoliitika eesmärkidega ning §-s 18 sätestatud

kriteeriumidega.

(3) Kui projekti elluviimises osaleb Eestist mitu asutust, võib toetust taotleda projekti Eesti

osaliste nimel vaid üks nendest.

(4) Projekti kulud peavad olema põhjendatud ja mõistlikud, tehtud riigihangete seaduse §-s 3

sätestatud üldpõhimõtteid järgides, sealhulgas peavad töö- ja teenustasud vastama vastava

valdkonna Eesti tavalisele keskmisele tasemele.

3. peatükk

Taotlemine ja hindamine

1. jagu

Taotlemine, taotluste hindamise kord ja rahastamise otsustamine

§ 12. Taotluse esitamine ja vastavuse kontroll

(1) Toetust antakse tähtajalise vooru kaudu. KIK kuulutab taotlusvooru välja vähemalt üks kuu

enne taotluse esitamise tähtpäeva.

(2) Taotlus esitatakse KIKile hiljemalt taotluse esitamise tähtpäeval e-toetuse keskkonna kaudu

taotleja esindusõigusliku isiku digitaalse allkirjaga ja sellele lisatakse käesoleva paragrahvi

lõike 5 alusel nõutud dokumendid. Taotluse esitamisel lähtutakse e-toetuse keskkonna

andmeväljadest.

(3) Taotlus peab vastama järgmistele vorminõuetele:

1) taotlusvormis on kõik kohalduvad lahtrid täidetud, taotlus ja selle lisad on omavahel

kooskõlas;

6

2) taotletav toetussumma ei jää alla minimaalse toetussumma ega ületa ette nähtud

maksimaalset toetussummat projekti kohta;

3) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;

4) taotluse on allkirjastanud esindusõiguslik isik.

(4) Taotlus peab vastama järgmistele sisunõuetele:

1) projekti eesmärk on arusaadavalt põhjendatud;

2) esitatav taotlus vastab põhirahastajale esitatud projektile;

3) kavandatud tegevused on suunatud §-s 2 nimetatud kliima- ja energiaeesmärkide täitmisele

ja on kooskõlas olulise kahju ärahoidmise põhimõttega ning taristu ehitamisel on tagatud

kliimakindlus;

4) kliimamuutuste leevendamise projektis on arvutuslikult välja toodud, kui palju kavandatud

tegevustega vähendatakse kasvuhoonegaaside heitkogust või suurendatakse

kasvuhoonegaaside sidumist keskmiselt aastas, taastuvenergia kasutuselevõttu või

energiatõhusust;

5) kliimamuutuste mõjuga kohanemise projektis on kirjeldatud, kuidas paraneb projekti

tegevuste mõjul inimeste või ökosüsteemide suutlikkus kliimamuutuste mõjudega kohaneda;

6) analüüsitud on probleemi ja kirjeldatud on lahenduskäik, kuidas projektiga soovitakse

probleem lahendada;

7) kavandatud tegevused on teostatavad ja tegevuste eelarve on põhjendatud;

8) loodud on pädev projektimeeskond ja projekti juhtimiskorraldus on asjakohane;

9) selgitatud on, kuidas on pärast projekti lõppemist tagatud projekti tegevuse jätkamine ja

projektist saadava lisaväärtuse kasutamine ning laiendamine;

10) analüüsitud on projekti mõju ulatus.

(5) Taotleja peab taotlusele lisama kõik asjakohased dokumendid, mis tõendavad taotluse

vastavust nõuetele.

§ 13. Taotluste menetlemine

(1) Taotluse menetlemine KIKis koosneb järgmistest toimingutest:

1) taotluse registreerimine;

2) taotleja ja taotluse vorminõuetele vastavuse kontrollimine;

3) taotluse sisunõuetele vastavuse kontrollimine;

4) sisu- ja vorminõuetele vastava taotluse hindamine;

5) taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine.

(2) Taotluse menetlemise tähtaeg on 80 tööpäeva taotluse esitamise tähtpäevale järgnevast

tööpäevast alates. KIK võib põhjendatud juhul pikendada taotluse menetlemise tähtaega.

(3) KIK võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni

taotluses esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus

ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad lisaselgitust, täiendamist või

lisainformatsiooni.

§ 14. Taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontroll

(1) Taotluse läbivaatamise käigus kontrollib KIK taotluse vastavust käesoleva määruse § 12

lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetele.

(2) KIK hindab taotluse sisu vastavust § 12 lõikes 4 sätestatud nõuetele.

7

(3) Kui KIK avastab taotluse läbivaatamisel puudusi, teavitab KIK sellest viivitamata taotlejat

ja annab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste

kõrvaldamiseks kasutatud aja võrra.

(4) Taotleja ja taotlus tunnistatakse vormi- ja sisunõuetele vastavaks, kui on täidetud käesoleva

määruse §-des 5 ja 12 taotlejale ja taotlusele sätestatud nõuded.

(5) Taotlus tunnistatakse nõuetele mittevastavaks, kui taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva

määruse § 12 lõikes 3 või 4 sätestatud taotlusele kohalduvale nõudele.

(6) Nõuetele vastavas taotluses sisalduvat projekti hinnatakse §-s 18 sätestatud

hindamiskriteeriumide alusel.

(7) Nõuetele mittevastava taotluse kohta teeb KIK taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

§ 15. Taotluste hindamine

(1) KIK moodustab vormi- ja sisunõuetele vastavaks tunnistatud taotluste hindamiseks

hindamiskomisjoni ja kinnitab selle töökorra. Hindamiskomisjon teeb KIKile ettepaneku

taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.

(2) Hindamiskomisjoni kaasatakse valdkondlikud eksperdid ministeeriumitest,

kliimaministeeriumi valitsemisala asutustest või mujalt. Kui selgub mõne komisjoni liikme

seotus mõne taotlusega, tuleb tal end selle taotluse hindamisest taandada.

(3) Hindamiskomisjon hindab taotlusi käesoleva peatüki 2. jaos sätestatud

hindamiskriteeriumide alusel. Hindamiskriteeriumid koos hinnatavate näitajate selgituste ja

hindepunktidega on esitatud määruse lisas 2.

(4) Taotluse koondhinne moodustub hindamiskriteeriumide alusel antud kaalutud keskmistest

hinnetest.

(5) Hindamiskomisjon või KIK võib küsida taotlejalt projekti hindamiseks vajalikku lisateavet

ning teha põhjendatud juhul taotlejale ettepaneku muuta projekti tegevusi, kui see on võimalik

põhirahastaja tingimuste kohaselt. Küsimusele vastamiseks või taotluse muutmiseks antakse

taotlejale aega kuni 10 tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

§ 16. Taotluste rahuldamine

(1) Paragrahvis 15 sätestatud hindamise tulemusena moodustatakse pingerida, kus kõrgema

koondhinde saanud taotlus asub eespool.

(2) Taotlused, mis on saanud vähemalt 60 protsenti võimalikust maksimaalsest koondhindest,

rahuldatakse pingerea alusel taotlusvooru eelarve ammendumiseni.

(3) Rahastamisele ei kuulu taotlused, mis on saanud käesoleva peatüki 2. jaos nimetatud

hindamiskriteeriumi „projekti vajalikkus” alusel 0 punkti.

(4) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste

rahastamiseks ette nähtud toetuse mahu tõttu. Sellisel juhul võib KIK teha taotluste hindamise

käigus taotlejale ettepaneku muudatusteks ja taotleja peab esitama vastavalt korrigeeritud

taotluse. Kui taotleja ei ole nimetatud muudatustega nõus, taotlust ei rahuldata.

8

(5) Taotluse võib rahuldada kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks

vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtajaks ja

kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik.

§ 17. Taotluse rahuldamise otsus, otsuse kehtetuks tunnistamine ja otsuse muutmine

(1) Hindamistulemuste ja rahastamisettepaneku alusel teeb KIK taotluse rahuldamise otsuse või

taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse:

1) otsuse tegija andmed ja otsuse tegemise kuupäev;

2) toetuse saaja nimi, aadress ja registrikood;

3) projekti nimetus ja number;

4) teave põhirahastuse kohta;

5) toetuse maksimaalne summa ja selle osakaal abikõlblikest kuludest;

6) teave riigiabi või vähese tähtsusega abi andmise kohta, kui tegemist on sellise abi

andmisega;

7) projekti eesmärk, toetatavad tegevused ja nende elluviimise eeldatav ajakava;

8) projekti abikõlblikkuse periood;

9) toetuse saaja kohustused, mis on vajalikud projekti nõuetekohaseks elluviimiseks ja selle

kontrollimiseks;

10) võimalikud osalise rahuldamise tingimused ja kõrvaltingimused;

11) toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ja aruannete esitamise kord;

12) toetuse maksmise peatamise ja toetuse tagasinõudmise alused ning taotluse rahuldamise

otsuse kehtetuks tunnistamise alused;

13) vaidlustamisviide.

(2) Taotlejale tehakse otsus teatavaks KIKi taotluste menetlemiseks ette nähtud e-toetuse

infosüsteemi kaudu.

(3) Taotluse rahuldamise otsust võib põhjendatud juhul muuta. Taotluse rahuldamise otsuse

muutmise võib algatada rakendusüksus või toetuse saaja.

(4) KIKil on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui kavandatav

muudatus seab kahtluse alla projekti eesmärgi saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise

abikõlblikkuse perioodil.

(5) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks, kui esineb vähemalt üks järgmistest

asjaoludest:

1) ilmneb asjaolu, mille korral ei oleks taotlust rahuldatud;

2) toetuse saaja rikub oluliselt toetuse kasutamise tingimusi;

3) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse

saajal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel;

4) toetuse saaja esitab avalduse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise kohta.

(6) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:

1) otsuse tegija;

2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;

3) toetuse taotleja andmed;

4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused;

5) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;

9

6) vaidlustamisviide.

2. jagu

Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad

§ 18. Hindamiskriteeriumid ja nende osakaal

(1) Taotluste hindamiskriteeriumid ja nende hindamise osakaal on järgmine:

1) projekti vajalikkus (30 protsenti maksimaalsest koondhindest);

2) projekti teostatavus (30 protsenti maksimaalsest koondhindest);

3) projekti jätkusuutlikkus (20 protsenti maksimaalsest koondhindest);

4) projekti ulatus (20 protsenti maksimaalsest koondhindest).

§ 19. Hinnatavad näitajad

(1) Projekti vajalikkust hinnatakse selle järgi, kas projekt on vajalik valdkonna arengu- ja

tegevuskavades püstitatud eesmärkide ning valdkonda reguleerivate seaduste, määruste ja

riigile võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks.

(2) Projekti teostatavust hinnatakse selle järgi, kas projekti tegevused on põhjendatud ning

sobivad kavandatud eesmärkide saavutamiseks, projekti eelarve on kvantitatiivselt ja

kvalitatiivselt põhjendatud, taotleja suudab projekti ellu viia ning kui suur on taotleja või

partneri täiendav omafinantseeringu määr lisaks kohustuslikule omafinantseeringule.

(3) Projekti jätkusuutlikkust hinnatakse selle järgi, kuivõrd pärast projekti lõppemist on tagatud

projekti tegevuse jätkamine, projekti tulemuste edasine kasutamine ja vajaduse korral nende

ajakohastamine (ja projektist saadava lisaväärtuse kasutamine ning laiendamine).

(4) Projekti ulatust hinnatakse selle järgi, kus ja kui laias piirkonnas tegevuste mõju avaldub.

4. peatükk

Projekti elluviimise, kontrollimise, aruandluse ja tagasinõuete esitamise kord

§ 20. Toetuse saaja kohustused

Toetuse saaja on kohustatud:

1) teavitama KIKi kõigist põhirahastaja poolt tehtud otsustest;

2) järgima põhirahastaja tingimusi ja võimalikke käesoleva määruse § 16 alusel tehtud taotluse

rahastamise otsuses ette nähtud lisatingimusi;

3) tagama kaasrahastuse projekti tegevuste kooskõla atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõikes

4 sätestatud kliima- ja energiaeesmärkidega, „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 ulatuses, kliimakindluse põhimõttega Euroopa

Komisjoni teatise 2021/C 373/01 kohaselt;

4) esitama KIKile põhirahastaja poolt aktsepteeritud vahe- ja lõpparuanded;

5) esitama KIKile kulud põhirahastaja poolt aktsepteeritud kuluaruande alusel;

6) esitama KIKi nõudmisel projekti kohta dokumente ja selgitusi ning võimaldama KIKi

esindajatel kontrollida projekti tegevusi kohapeal;

7) teavitama, et projekti on toetanud Eesti riik Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise

süsteemi enampakkumistuludest, KIKi juhiste kohaselt;

10

8) teatama KIKile viivitamata olulistest asjaoludest, mis võivad takistada projekti nõuetekohast

elluviimist.

§ 21. Muudatused projektis

Põhjendatud juhtudel ja KIKi eelneval kirjalikul nõusolekul võib elluviidavas projektis teha

muudatusi, kui see ei lähe vastuollu põhirahastaja tingimuste ja põhirahastajale esitatud

projektiga.

§ 22. Maksed ja maksetaotluste menetlemine

(1) Toetuse saaja esitab kaasrahastuse väljamaksetaotluse pärast põhirahastajale esitatud

põhirahastuse väljamaksetaotluse kinnitamist ning vastavalt põhirahastuse ja kaasrahastuse

proportsioonidele.

(2) Riigieelarvelistele asutustele võib toetuse välja maksta ettemaksetena.

(3) Maksetaotluste menetlemise aeg on kuni 30 tööpäeva nõuetele vastava dokumendi

esitamisest arvates.

(4) Kui maksetaotluse või lõpparuande kontrollimisel ilmneb puudusi, määrab KIK puuduste

kõrvaldamiseks tähtaja. Lisateabe küsimisele vastamise ja puuduste kõrvaldamise aja võrra

pikeneb menetlemise tähtaeg.

§ 23. Toetuse tagasinõudmine

(1) Toetuse saaja on kohustatud käesoleva määruse alusel saadud toetuse summa tagastama

samadel alustel ja samas proportsioonis põhirahastaja poolt tagasinõutava toetusega.

(2) Lisaks võib toetuse tagasi nõuda, kui ilmneb, et toetust ei ole kasutatud käesoleva määruse

§ 20 punktis 2 sätestatud nõuete kohaselt.

(3) Kui toetuse saaja ei täida käesoleva määruse ja taotluse rahuldamise otsuse kohaseid

kohustusi, nõuab KIK toetuse osaliselt või täielikult tagasi atmosfääriõhu kaitse seaduse

§-s 1821 sätestatud korras.

(4) Toetuse tagasinõudmise korral tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus vastavas ulatuses

kehtetuks. Toetuse kogu ulatuses tagasinõudmise korral tunnistatakse taotluse rahuldamise

otsus täies ulatuses kehtetuks.

(5) Tagasinõutud toetus tuleb tagasi maksta 60 päeva jooksul sellekohase nõude saamisest

e-toetuse keskkonna kaudu. Tähtajaks tagastamata summale kohaldatakse atmosfääriõhu kaitse

seaduse § 1821 lõikes 4 sätestatud viivist.

§ 24. Taotluse rahuldamise otsuses esitatud nõuete ja kohustuste täitmise kontrollimine

(1) KIKil on õigus kontrollida projekti elluviimist, sealhulgas investeeringu kasutamist, teha

kohapeal eelkontrolli, järelkontrolli ja vajaduse korral auditeid. Taotleja ja toetuse saaja on

kohustatud esitama kõik KIKi poolt selleks põhjendatult nõutavad dokumendid ja selgitused

ning võimaldama kontrolli kohapeal.

11

(2) KIKil on õigus kontrollida projekti nõuetekohasust viis aastat, vesiehitiste ning ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni rajatiste ja hoonete rajamisega seotud projektide korral 15 aasta jooksul

pärast projekti lõppmakse tegemist.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender …

Minister Kantsler

1

Energeetika- ja keskkonnaministri määruse

„Kliima- ja energiaeesmärkidele suunatud projektide kaasrahastamise tingimused ja

kord kohalikele omavalitsustele, kõrgharidusasutustele ja teadusasutustele“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Määrusega kehtestatakse riigi eelarvestrateegia meetme „Kliima- ja energiaeesmärkidel

koostööprojektide osaline toetamine“ vahendite kasutamise tingimused ja kord kohalikele

omavalitsustele ja nende hallatavatele asutustele, positiivselt evalveeritud teadusasutustele ning

riiklikele kõrgkoolidele. Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 161

lõike 3 alusel. Toetuse andmiseks kasutatakse Euroopa Liidu (EL) heitkogustega kauplemise

süsteemi (HKS) kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisest saadavat

tulu. AÕKSi § 161 lõike 1 kohaselt kajastatakse riigi eelarvestrateegias enampakkumisest

saadud tulu kasutamise kava, määratakse kliimapoliitikaga seotud meetmete sihtotstarve ning

tulu kasutamise eest vastutavad ministrid. AÕKSi § 161 lõike 3 kohaselt võib meetme

elluviimise eest vastutav minister kehtestada määrusega enampakkumisest saadud tulu

kasutamise tingimused ja korra. Riigi eelarvestrateegia meetme „Kliima- ja energiaeesmärkidel

koostööprojektide osaline toetamine“ elluviimise eest vastutab kliimaminister. Kuna meetme

eesmärk on seotud mitme ministeeriumi valitsemisalade valdkondade ja eesmärkidega, siis

kaasati meetme tingimuste välja töötamise protsessi teisi ministeeriumeid.

Meede on loodud, et toetada välisallikatest rahastatavates projektides nõutava

omafinantseeringu katmist kohalikele omavalitsustele ja nende hallatavatele asutustele,

positiivselt evalveeritud teadusasutustele ja riiklikele kõrgharidusasutustele. Eelnõukohases

määruses sätestatakse toetuse andmise tingimused avatud taotlusvoorus, sealhulgas nõuded

taotlejale ja taotlusele ning taotluste menetlemise kord. Eelnõu sätestab abikõlblikud tegevused

ning toetuse piirmäärad, samuti aruande esitamise ja taotlusvoorus eraldatud toetuste

väljamaksmise korra. Kui toetuse saaja ei järgi toetuse kasutamise tingimusi, on

SA Keskkonnainvesteeringute Keskusel (edaspidi KIK) eelnõu järgi õigus väljamakstud

toetussumma osaliselt või täielikult tagasi nõuda.

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumist kliimaosakonna peaspetsialist

Brit-Beatrice Peri (tel 605 1259, [email protected]), strateegia,

analüüsi ja digiarengu osakonna nõunik Krista Tõnisson (626 0727,

[email protected]), kliimaosakonna nõunik Annika Varik (626 2961,

[email protected]). Eelnõu koostamise aruteludes osalesid Haridus- ja

Teadusministeeriumist teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna peaekspert Kristel Reim

(735 4025, [email protected]), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist strateegilise

planeerimise juht Martti Kalvik (625 6464, [email protected]) ning strateegiaosakonna

peaanalüütik Mario Lambing (625 6387, [email protected]) ja Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi poolt põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna peaspetsialist

Robert Kond (625 6208, [email protected]). Keskkonnainvesteeringute Keskusest aitas

määruse eelnõu ja seletuskirja koostamisel ringmajanduse ja ressursisäästu valdkonnajuht

Rita Jürmann (5880 0211, [email protected]), ringmajanduse jaressursisäästu valdkonna

projektikoordinaator Sirli Vaksmann (5880 0221, [email protected]),

projektikoordinaator Angelika Verš (5880 0259, [email protected]) ning toetuste ja

teenuste osakonna juht Tanel Oppi (5880 0244, [email protected]). Rahandusministeeriumist

osales meetme aruteludel Euroopa Liidu poliitikatalituse nõunik Mari Lahtmets (5885 1430,

[email protected]) ning strateegiatalituse nõunik Tuuli Levandi (5885 1487,

[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja õigusekspertiisi tegid Kliimaministeeriumi

õigusosakonna jurist Rene Lauk (626 2948, [email protected]) ning

2

Keskkonnainvesteeringute Keskuse riskiosakonna jurist Kaido Floren (5880 0232,

[email protected]). Keeletoimetaja oli Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse

keeletoimetaja Aili Sandre ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 24 paragrahvist, mis on jagatud nelja peatükki.

1. peatükk „Üldsätted“

Eelnõu § 1 kirjeldab määruse reguleerimisala.

Eelnõu § 2 kirjeldab toetuse andmise eesmärki. Eesmärgiks on toetada AÕKS § 161 lõikes 4

sätestatud kliima- ja energiaeesmärkide saavutamist, aidates kaasa neile eesmärkidele suunatud

välisvahenditest rahastatavates projektides nõutava omafinantseeringu katmisele kohalike

omavalitsuste üksuste, kõrgkoolide ja teadusasutuste poolt. Edaspidi viidatakse tegevusele

sõnaga „kaasrahastamine“. Meetme eesmärgi saavutamiseks antakse toetust avatud

taotlusvoorude kaudu. Riigi eelarvestrateegia 2025-2028 lisa 5 kohaselt on meetme aasta

eelarve 3 mln eurot, mis jagatakse kahe taotlusvooru peale. Üks taotlusvoor toimub käesoleva

määruse alusel ja selle kohaselt saavad olla taotlejad kohaliku omavalitsuse üksused ja nende

hallatavad asutused, riiklikud kõrgkoolid ning positiivselt evalveeritud teadusasutused. Teine

voor korraldatakse kliimaministri 03.12.2024 määruse nr 80 „Kliima- ja energiaeesmärkidele

suunatud välisprojektide kaasrahastamise tingimused ja kord ministeeriumitele ja nende

hallatavatele asutustele“ alusel, millega seatakse taotlejateks ministeeriumid ja nende

hallatavad asutused. Eelarve jagunemise kahe taotlusvooru vahel määrab kliimaminister.

Toetuse taotlemise eeldusena tuleb arvestada, et projekti tegevused oleksid kooskõlas “ei

kahjusta oluliselt“ põhimõttega („do no significant harm“) ja taristuga seotud tegevuste puhul

tagataks asjakohaselt kliimakindlus.

Eelnõu §-s 3 määratletakse eelnõus kasutatud terminid. Välisvahenditeks võivad olla näiteks

Interreg, LIFE, EL partnerlused ja teised Euroopa teadusruumi keskkonna- ja energiateemalised

algatused. Välisvahenditeks käesoleva määruse alusel ei ole rahastused, mis on planeeritud

riigieelarvesse nagu näiteks õiglase ülemineku fond ning taaste- ja vastupidavusrahastu.

Punktis 11 ja 12 nimetatud „kliimakindluse“ ja „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte definitsioonid

ja nende järgimisega kaasnevad nõuded on toodud Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehel1 .

Eelnõu § 4 kohaselt korraldab kliima- ja energiaeesmärkidel välisallikatest rahastatavate

projektide omafinantseeringu katmiseks toetuse andmist Kliimaministeerium. Meetme

rakendusüksuseks on määruse § 4 lõikes 2 määratud KIK. Meede on kehtestatud AÕKSi § 161

lõike 3 alusel. Meetme suhtes kehtib Kliimaministeeriumi (varem Keskkonnaministeerium) ja

KIKi vahel 19.02.2020 atmosfääriõhukaitse seaduse (edaspidi AÕKS) § 161 lõike 7 alusel

sõlmitud haldusleping nr 1-6/20/5 (RT I, 21.02.2020, 9). See tähtajatu ja endiselt kehtiv

haldusleping hõlmab erinevaid AÕKSi § 161 alusel ellu viidavaid meetmeid. Muu hulgas näeb

selle halduslepingu punkt 1.3 ette, et antavate ülesannete täpsem sisu kehtestatakse

taotlusvoorudeks antavate keskkonnaministri määruste ja investeeringute ning muude tegevuste

rahastamiseks kehtestatavate keskkonnaministri käskkirjadega, milles nähakse ette ka KIKile

antava eraldise kogumaht ning sellest ülesannete täitmiseks vajalik KIK administratiivkulude

osa, nagu on ette nähtud ka eelnõu § 4 järgmistes lõigetes. Järelevalvet KIKi tegevuse üle

1 Kliimakindluse ja „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte definitsioon ja juhised Riigi Tugiteenuste Keskuse

kodulehel https://www.rtk.ee/toetused-ja-taotlemine/taotlejale-ja-

toetusesaajale/keskkonnanouded#Kliimakindlus

3

AÕKSi meetmete rakendusüksuse ülesannete täitmisel teeb lepingu punkti 4 kohaselt

ministeerium.

Kliimaminister kehtestab käskkirjaga enne taotlusvooru avamist meetme „Kliima- ja

energiaeesmärkidel koostööprojektide kaasrahastamine“ sees eelarve jagunemise avatavaks

taotlusvooruks antud määruse „Kliima- ja energiaeesmärkidele suunatud projektide

kaasrahastamise toetamise kord ja tingimused valitsusasutustele ja nende hallatavatele

asutustele“ ning määruse „Kliima- ja energiaeesmärkidele suunatud projektide kaasrahastamise

kord ja tingimused kohalikele omavalitsustele, kõrgharidusasutustele ja teadusasutustele“

vahel. Samuti võib minister käskkirjaga täpsustada avatud taotlusvoorus toetatavaid valdkondi,

eesmärki ja toetuse minimaalset ja maksimaalset määra ja mahtu määruses sätestatud toetuse

minimaalse ja maksimaalse summa piires. Lisaks määratakse käskkirjaga meetme eelarvest

vahendid taotlusvooruga kaasnevate halduskulude katteks KIKile. Sealjuures arvestatakse

käskkirja koostamisel, et igal aastal ei ole kohustust kasutada ära kogu riigieelarve strateegiaga

määratud aastaeelarvet, vaid vahendeid võib kasutada aastati paindlikult, näiteks kanda osa raha

edasi järgmisesse aastasse. Tuleb ka arvestada, et sõltuvalt Euroopa Liidu heitkogustega

kauplemise süsteemist tegelikult saadavast kauplemistulust võib meetme konkreetse aasta

eelarvemaht osutuda väiksemaks riigi eelarvestrateegias kajastatust, mistõttu võib muutuda ka

taotlusvooru eelarve.

2. peatükk „Toetuse andmine avatud taotlusvoorus“

1. jagu Üldnõuded

Eelnõu § 5 sätestab taotlejad, partnerid ning nende kohustused. Taotlejateks võivad olla

kohaliku omavalitsuse üksused ja nende hallatavad asutused, riiklikud kõrgkoolid või

positiivselt evalveeritud teadus-arendusasutused. Partneriteks võivad olla lisaks eespool

mainitud nimistule ka ministeeriumid ja nende hallatavad asutused, ettevõtjad

konkurentsiseaduse tähenduses, mittetulundusühingud ja sihtasutused, kuid partnerid saavad

olla vaid need partnerid, kes on kaasatud ka põhirahastajale esitatud projekti raames. Positiivselt

evalveeritud teadus-arendusasutused on loetletud Eesti Teadusagentuuri kodulehel2.

Juhul kui partnereid, kes võiksid antud määruse kohaselt olla taotlejad on mitu, lepivad nad

omavahel kokku, kes esineb antud kaasrahastamise meetmest toetuse taotlemisel taotlejana.

Taotleja sh partnerid vastutavad solidaarselt taotluse ja projekti eest. Juhul, kui taotluse või

projektiga ilmneb probleem, võtab KIK ühendust taotluse esitanud partneriga.

Eelnõu §-s 6 sätestatakse nõuded toetuse saajale analoogselt teiste toetusmeetmetega.

Eelnõu §-s 7 sätestatakse toetuse maksimaalsed lubatud osakaalud projekti eelarvest ning

minimaalne ja maksimaalne toetusmaht projekti kohta. Paragrahvi lõige 1 sätestab, et toetuse

minimaalne summa on 10 000 eurot ning maksimaalne summa 350 000 eurot, kuid

kliimaminister võib täpsustada toetuse piirmäärasid antud vahemikus 10 000 – 350 000 eurot,

käskkirjaga enne taotlusvooru avamist. Täpsustused esitatakse KIKi kodulehel hiljemalt

taotlusvooru avamisel.

Teadusasutustele ja kõrghariduskoolidele on kohustuslik omafinantseeringu määr nendest

kuludest, mida põhirahastaja ei kata, 20%. Kohaliku omavalitsuse üksuse või selle hallatava

asutuse toetuse osakaal sõltub üksuse põhitegevuse tuludest ning on määruse lisa 1 kohaselt

2 Positiivselt evalveeritud teadusasutused on toodud Eesti Teadusagentuuri kodulehel https://etag.ee/tegevused/evalveerimine/korraline-evalveerimine/.

4

30–60 protsenti vajalikust kaasrahastamise abikõlblikust kulust. Äriühingu ja teiste eespool

mainimata partnerite omafinantseeringu määr on 50% kaasrahastamise abikõlblikest kuludest.

Määruse lisas 1 toodud kohaliku omavalitsuse ja tema hallatava asutuse toetuse määra

arvestamise aluseks on võetud 2024. aasta tasandusfondiga kirjeldatud omavalitsuste tulukuse

erinevused pärast tasandamist. Tulukuse hindamiseks on omavalitsuse arvestuslikule tulule

liidetud tulude-kulude tasanduseks eraldatud tasandusfondi osa ja tulemus jagatud omavalitsuse

arvestusliku kuluvajadusega. Omavalitsustel, kelle tulukus on 120% või rohkem, on toetusmäär

30%, ning omavalitsustel, kelle tulukus on 97% või väiksem, on toetusmäär 60%. Ülejäänutel

jaotub toetusmäär 30%-60% vahele vastavalt tulukuse tasemele. Erandina on arvestatud

väikesaarelistele omavalitsustele toetusmääraks maksimaalne 60%.

Eelnõu § 8 sätestab riigiabi ja vähese tähtsusega abi (VTA) andmise tingimused. Meetmes on

ette nähtud VTA andmise võimalus. Kõrgharidusasutuste ja teadus-arendusasutuste puhul on

kohaseks aluseks võimaliku riigiabi olemasolu hindamisel komisjoni teatis „Teadus- ja

arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistik“ (C/2022/7388; ELT C 414,

28.10.2022, lk 1), eelkõige selle 2. jaotis. Asjakohasel juhul esitab taotleja sellekohase

selgituse. Sellise võimaluse puhuks on § 8 lõikes 3 ette nähtud teadus- ja arendustegevuseks

antava abi võimalus. Lisaks on igaks juhuks § 8 lõikes 4 viidatud ka muudele üldise grupierandi

määruse kohaste üksikabide andmise võimalustele, ehkki seda võib kõnealuses meetmes pidada

vägagi vähetõenäoliseks. Kui taotluste menetlemisel ja pärast koostöös taotlejaga asjaolude

selgitamist asutakse seisukohale, et toetuse korral on tegemist riigiabi või vähese tähtsusega abi

andmisega, märgitakse see asjakohases sõnastuses taotluse rahuldamise otsuses.

Eelnõu § 9 käsitleb kulude abikõlblikkuse perioodi. Projekti abikõlblikkuse periood on

ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning toetuse saajal tekivad projekti

tulemuste saavutamiseks vajalikud kulud ja nende eest tasutakse. Projekti abikõlblikkuse

periood vastab põhirahastaja määratud abikõlblikkuse perioodile. Heitkogustega kauplemise

süsteemi enampakkumistulu kasutamise korra kohaselt peavad kauplemisperioodi 2021–2030

tulust eraldatud vahendid olema kasutatud hiljemalt 2033. aastaks, seega ei saa projekti

abikõlblikkuse perioodi lõpp olla hilisem kui 31.12.2032. Lõppkuupäeva sätestamisel arvestati

puhverajaga enampakkumistulu kasutamise tähtaja suhtes.

Eelnõu § 10 sätestab, et kulu loetakse abikõlblikuks, kui kulu on abikõlblik põhirahastaja

tingimustel. Määrusega ei kehtestata lisatingimusi kulude abikõlblikkusele, vaid abikõlblikeks

loetakse kõik kulud, mis on abikõlblikud kaasrahastatavas projektis.

3. jagu „Kaasrahastamise tingimused“

Eelnõu §-s 11 sätestatakse meetme tingimused. Esimeses lõikes nähakse ette, et taotleja saab

tulla sellest meetmest toetust taotlema pärast põhirahastajalt positiivse rahastusotsuse saamist.

Põhjendatud juhul võib KIK taotluse vastu võtta ka siis, kui taotleja ei ole põhirahastajalt

positiivset rahastusotsust saanud. Põhjendatud juhuks loetakse näiteks olukorda, kus taotleja on

seoses KIKi tähtajalise vooru toimumise aja ebasobivuse tõttu põhirahastajale taotluse esitanud

vahetult enne KIKi vooru avanemist, kuid ei ole veel positiivset rahastusotsust saanud.

Teises lõikes tuuakse välja, et KIKil on õigus teha ettepanekuid projekti sisu muutmiseks, et

projekt oleks rohkem kooskõlas kliima- ja energiaeesmärkidega. Juhul kui ettepanekuid ega

täiendavaid küsimusi taotlejale ei ole, minnakse edasi sisuhindamise ja hindepunktide

andmisega. Ettepanekuid tehakse e-toetuse infosüsteemi kaudu ning taotlejale määratakse

täiendamise tähtaeg. Peale muudatuste sisse viimist toimub sisuhindamine, kus omistatakse

taotlusele ka hindepunktid. Kolmanda lõiguga kinnitatakse, et kui projektil on Eestis mitu

osapoolt ehk partnerit, tuleb partneritel kokku leppida, kes on taotleja. Käesoleva määruse

5

alusel saab taotleja olla kohalik omavalitsus või selle hallatav üksus, avalik-õiguslik

kõrgharidusasutus või positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus. Ühe projekti kohta

saab taotluse esitada vaid üks partneritest ehk taotleja ning seetõttu asutused, kes käesoleva

määruse alusel võivad olla taotlejad, lepivad vajaduse korral omavahel kokku, kes neist

tegutseb toetust taotledes kõigi partnerite nimel taotlejana. KIK ei nõua partnerite vahel lepingu

sõlmimist ja selle esitamist, kuid taotlusega koos tuleb esitada dokument, millega partnerid

kinnitavad, et annavad nõusoleku projektis osaleda.

4. peatükk „Taotlemine ja hindamine“

1. jagu „Taotlemine, taotluste hindamise kord ja rahastamise otsustamine“

Eelnõu § 12 sätestab taotluste esitamise ja esmase vastavuskontrolli nõuded. Esimese lõike

kohaselt korraldab KIK sobivate projektide leidmiseks taotlusvooru ning kuulutab selle välja

hiljemalt üks kuu enne taotluste esitamise tähtaega.

Teise lõike kohaselt esitatakse taotlus KIKile e-toetuse keskkonna vahendusel ja selle

allkirjastab taotleja esindusõiguslik isik digitaalselt. Kogu ülejäänud suhtlus projektiga seoses

toimub e-toetuse keskkonnas ja e-toetuse kaudu edastatud dokumendid loetakse kätte

toimetatuks. Vastava nõusoleku ja e-posti aadressi annab taotleja taotlemise käigus. Sama

keskkond on KIKis kasutusel ka teiste meetmete puhul. Pikemas plaanis aitab spetsiaalne

ITplatvorm hoida ühes kohas koos projektiga seotud dokumente ja sellega hoitakse kokku

projekti haldamiseks kuluvat aega nii taotleja, toetuse saaja kui ka KIKi seisukohast.

Kolmas, neljas ja viies lõik sätestavad vormilised (lõige 3) ja sisulised (lõige 4) nõuded taotluse

kohta, samuti nähakse ette, et taotleja on kohustatud esitama taotlusega koos kõik vajalikud

lisadokumendid, mis aitavad kaasa taotluse nõuetele vastavuse hindamisele. KIK kontrollib

taotluse vastavuse kontrollimisel ja menetlemisel, kas taotlus vastab kõikidele nõuetele ja kas

esitatud on kõik vajalikud dokumendid.

Eelnõu § 13 kehtestab taotluste menetlemise korra. Üldjuhul on taotluse menetlemiseks ette

nähtud kuni 80 kalendripäeva, kuid põhjendatud juhtudel võib KIK menetlusaega pikendada.

Eelnõu § 14 kirjeldab vormi- ja sisunõuetele vastavuse kontrolli, selles etapis taotlust

hindepunktide alusel ei hinnata. KIK kontrollib taotleja ja taotluse vastavust vorminõuetele

ning hindab taotluse sisunõuetele vastavust § 12 lõike 4 alusel. Kui taotlejat või taotlust

vastavuse kontrollil vormi- ja sisunõuetele vastavaks ei loeta, lõpetatakse taotluse menetlemine

ja KIK teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Kui taotlus ja taotleja tunnistatakse nõuetele

vastavaks, esitab KIK taotluse hindamiskriteeriumide alusel hindepunktide andmiseks

hindamiskomisjonile.

Eelnõu § 15 kirjeldab taotluste hindamist hindamiskriteeriumide alusel. Paragrahvides 18 ja 19

sätestatud hindamiskriteeriumide alusel hindab taotlusi hindamiskomisjon. Hinnatavad näitajad

koos kriteeriumide kohaldamise selgituste ning hindepunktidega on toodud eelnõu lisas 2.

Hindamiskomisjoni koosseisu moodustab KIK. Hindamiskomisjoni kaasatakse eksperte

ministeeriumidest ning taotlusvooru spetsiifikat arvestades võib komisjoni kaasata ka teisi

asjatundjaid väljastpoolt ministeeriume. Juhul kui selgub mõne komisjoni liikme seotus mõne

taotlusega, tuleb antud liikmel end selle taotluse hindamisest taandada. Kui komisjoni töös tuleb

ette taotlus, mis vajab eksperdi kaasamist väljastpoolt komisjoni, võib komisjon seda teha.

Vajaduse korral annab KIK taotlejale tähtaja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.

Taotluse hindamiskriteeriumide alusel hindamise juhendi, hindamislehe vormid ja komisjoni

töökorra kinnitab KIK.

6

Eelnõu § 16 sätestab rahastamise otsuse tegemise tingimused. Taotluste hindamise tulemusena

§ 15 alusel moodustatakse pingerida, kus kõige rohkem punkte saanud taotlus on kõige ees.

Rahastamisotsus tehakse vaid taotluste kohta, mis on saanud vähemalt 60% koondhindest.

Rahastamisotsuseid tehakse kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni.

Kolmanda lõike kohaselt ei kuulu rahastamisele projektid, mis on saanud hindamiskriteeriumi

„projekti vajalikkus“ alusel 0 punkti. Selle kriteeriumiga hinnatakse projekti vajalikkust

prioriteetsete kliima- ja energiaeesmärkide täitmiseks ja see on kõige olulisem näitaja selles

meetmes, arvestades, et ülejäänud tingimused on suuresti sõltuvad põhirahastaja tingimustest.

Neljanda lõike kohaselt võib taotluse rahuldada osaliselt, kui taotluse rahaline maht ületab

taotlusvooru eelarve vaba jäägi või kõik tegevused ei ole põhjendatud, arvestades taotletud

toetuse summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi. Taotleja peab sellisel

juhul esitama korrigeeritud taotluse

Viienda lõike kohaselt võib taotluse rahuldada ka kõrvaltingimusega. Seda kasutatakse näiteks

juhul, kui projekti elluviimiseks on vaja lube või kooskõlastusi, kuid taotlejal neid veel ei ole.

Kui on teada, et need saadakse kindla aja jooksul, võib sellise taotluse siiski rahuldada ja

taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse ka tingimus, et toetuse esimese väljamakse saab teha

alles pärast kõrvaltingimuse täitmist. Toetuse saaja võib soovi korral oma vahenditega tegevust

alustada. Kui aga kõrvaltingimust ei täideta, siis toetust välja ei maksta (ka mitte juba tehtud

kulutuste katmiseks) ja taotluse rahuldamise otsus tühistatakse.

Eelnõu §-s 17 nähakse ette taotluste rahuldamise otsuste, otsuste kehtetuks tunnistamise ja

otsuste muutmise kord.

2. jagu „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“

Eelnõu §-des 18 ja 19 kehtestatakse hindamiskriteeriumid, nende osakaalud ja iga kriteeriumi

all hinnatavad näitajad. Hindamiskriteeriumid avalikustatakse KIKi kodulehel. Kriteeriumid on

piisavalt paindlikud, et valida väga erinevate projektide hulgast välja suurima mõju ja

potentsiaaliga projektid.

Esimeseks kriteeriumiks on projekti vajalikkus, mille all hinnatakse projekti mõju kliima- ja

energiaeesmärkide ja kohustuste täitmisele eri sektorites ja valdkondades (transport, metsandus,

maakasutus, hooned, maavarad, energeetika, tööstus, jäätmed, põllumajandus, kestlik

toidusüsteem). Projekti vajalikkus võib ilmneda mõjust kasvuhoonegaaside heite

vähendamisele või kliimamuutustega kohanemisele.

Teiseks kriteeriumiks on projekti teostatavus, mille kaudu hinnatakse, kas projekti tegevused

aitavad kaasa eeldatava tulemuse saavutamisele, valitud on õiged meetodid tulemuse

saavutamiseks, projekti eelarve on realistlik ning projekti eestvedaja on eeldatava tulemuse

saavutamiseks võimeline. Antud punktis hinnatakse ka taotleja omafinantseeringu suurust.

Omafinantseeringu suurus kujuneb projektipartnerite omafinantseeringu määrasid arvestades

ning selle arvutamiseks on toodud KIKi kodulehel näidis.

Kolmanda kriteeriumina hinnatakse projekti jätkusuutlikkust – kas projekt lõppeb

lõpptulemusega, projekti tulemuste kasutamist (sh vajadusel ajakohastamist) jätkatakse

edaspidi kindlasti ja projektiga luuakse kindlad eeldused jätkutegevusteks.

Neljanda kriteeriumina hinnatakse projekti ulatust ehk kas projekti mõju avaldub üle riigi,

mingis suuremas piirkonnas või Eesti riigi maismaapiiri aladel, tegevus toimub Euroopa Liidu

7

missioonides osalevates kohalikes omavalitsustes (Tallinna linn, Tartu linn, Pärnu linn, Rakvere

linn, Saue linn, Viimsi vald) või on mõju lokaalne ja avaldub mingis väikses piirkonnas (ühe

kohaliku omavalitsuse piirides).

4. peatükk „Projekti elluviimise, kontrollimise, aruandluse ja tagasinõuete esitamise

kord“

Eelnõu § 20 sätestab toetuse saaja kohustused. Toetuse saaja on kohustatud lähtuma

põhirahastaja tingimustest, arvestades samal ajal määruse §-s 16 sätestatud taotluse rahuldamise

otsuses toodud võimalike lisatingimustega. Toetuse saaja peab tagama, et projektis ette nähtud

tegevused ei kalduks kõrvale AÕKS § 161 lõikes 4 sätestatud kliima- ja energiaeesmärkidest,

järgitakse „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet ning tagatud on kliimakindlus juhul, kui tegevus

puudutab taristut.

Toetuse saajal tuleb pärast põhirahastaja poolt vahe- ja lõpparuande aktsepteerimist esitada

nimetatud vahe- ja lõpparuanded ka KIKile. Vahe- ja lõpparuanded esitatakse e-toetuse

keskkonnas lisadokumendina.

Vastavalt punktile 5 tuleb e-toetuse keskkonna läbi toetuse saajal esitada ka tekkinud kulud

põhirahastajale esitatud kuluaruandealusel.

Toetuse kasutamisel on oluline teavitada avalikkust, et projekti elluviimist toetatakse

heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumistuludest. Toetuse saaja on kohustatud

viitama projekti toetajale järgmiselt: „Projekti toetab Eesti riik Euroopa Liidu heitkogustega

kauplemise süsteemi enampakkumistuludest“.

Tähtis on ka toetuse saaja kohustus informeerida KIKi kõikidest projekti käigus ilmnenud

olulistest asjaoludest ja muudatustest projektis. See võimaldab KIKil viivitamata reageerida,

kui projekti elluviimine ei ole enam otstarbekas või ilmnevad muud asjaolud, mis mõjutavad

või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist.

Eelnõu § 21 näeb ette, et toetuse saaja võib teha projektis muudatusi, kui muudatused ei lähe

vastuollu põhirahastaja tingimustega, põhirahastajale esitatud projekti sisu ei muutu,

muudatustest on teatatud KIKile e-toetuse keskkonna kaudu.

Eelnõu § 22 sätestab maksete ja maksetaotluste menetlemise korra. Esimene lõige näeb ette, et

toetuse saaja esitab KIKile väljamaksetaotluse pärast põhirahastajale esitatud

väljamaksetaotluse kinnitamist. Väljamakse taotluse summa suurus arvestatakse

proportsionaalselt põhirahastajale esitatud summa suurusega. Näiteks kui põhirahastajale

esitatakse väljamaksetaotlus vaid 50% ulatuses toetuse summast, mitte terve summa ulatuses,

tuleb ka kaasrahastuse puhul esitada väljamaksetaotlus 50 %-le kaasrahastatavast summast.

Kuna riigieelarvelised asutused saavad kohustusi võtta eelarves olevate vahendite ulatuses, siis

võib neile toetuse välja maksta ettemaksetena. Ettemaksete tegemise graafik sätestatakse pärast

rahastamise otsust, arvestades seejuures põhirahastuse väljamaksete ajakava ja sellega seotud

tingimusi.

Neljas lõige näeb ette, et maksetaotluse tähtaeg võib pikeneda, kui aruandes või maksetaotluses

on puudusi, mida toetuse saaja peab kõrvaldama, näiteks kui KIK küsib toetuse saajalt projekti

elluviimist puudutavaid lisaandmeid või -dokumente või põhjendusi.

8

Eelnõu §-s 23 sätestatakse toetuse tagasinõudmise tingimused. Esimeses lõikes märgitakse, et

juhul kui põhirahastaja ei aktsepteeri mingeid projekti kulusid või nõuab toetuse tagasi, tuleb

toetuse saajal toetus samas proportsioonis ja samadel alustel tagasi maksta ka KIKile. Juhul,

kui projekti on kaasatud ka partnerid, küsib KIK toetuse tagasi taotlejalt. Taotleja koordineerib

toetuse tagasi maksmist partnerite vahel. Teises lõigus sätestatakse, et KIKil on õigus nõuda

toetust tagasi ka juhul, kui projekti tegevused ei ole lähtunud AÕKS § 161 lõikes 4 sätestatud

kliima- ja energiaeesmärkidest, tagatud ei ole kliimakindlus või lähtutud ei ole „ei kahjusta

oluliselt“ põhimõttest.

Enne toetuse tagasinõudmist kuulatakse toetuse saaja ära ehk antakse talle võimalus

tagasinõudeotsuse kohta vastuargumendid esitada. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise või

kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu saadetakse toetuse saajale arvamuse ja vastuväidete

esitamiseks haldusmenetluse seaduse § 40 kohaselt. Esitatavate väidete tõendamiseks tuleb

lisada asjakohased dokumendid.

Kui toetuse saaja ei ole tagastanud toetuse summat tähtajaks, on ta kohustatud maksma

tähtpäevaks tasumata summalt viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud

kalendripäeva eest, kuid kogusummas mitte rohkem kui tagasinõutav toetussumma. Toetuse

tagasimaksmisel laekunud maksetest loetakse kõigepealt tasutuks viivis, seejärel tagastamisele

kuuluv toetus. Toetuse tagasinõudmise otsus on sundtäidetav atmosfääriõhu kaitse seaduse

§ 1821 lõike 3 kohaselt ja täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. See

tähendab, et kui toetust 60 päeva jooksul otsuse avaldamisest e-toetuse keskkonnas tagasi ei

maksta, annab KIK otsuse kohtutäiturile sundtäitmiseks.

Eelnõu §-s 24 sätestatakse KIKi tehtava järelevalve alused. Riikliku rahastamise süstemaatiline

ja põhjalik järelevalve on oluline avalike vahendite nõuetekohase ja efektiivse kasutamise

tagamiseks. KIK teeb järelevalvet töökorralduse ja -plaanide ning riskianalüüside ja kogemuste

põhjal. Järelevalve käigus uuritakse projektide hanke- ja raamatupidamisdokumente, küsitakse

selgitusi ja tehakse muid järelevalvetoiminguid. Kui tuvastatakse nõuete rikkumine, kaalub

KIK selle alusel toetuse tagasinõudmist. On olnud juhtumeid, kus järelevalve tulemusel on

esitatud avaldus politseile kriminaalmenetluse alustamiseks.

Lõige 1 võtab kokku KIKi õigused ning taotleja, partneri ja toetuse saaja kohustused kontrolli

tegemisel. Tegemist on seni kehtinud põhimõtetega, mis nüüd määruses sõnastatakse. Lõige 2

sätestab, millal KIKi kontrollimise õigus kehtib, lähtudes projekti tulemi säilitamise

kohustusest.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2023/959, millega

muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud

heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem, ja otsust (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi

kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja

toimimist.

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes.

6. Määruse mõju

Eelnõu avaldab mõju elu- ja looduskeskkonnale. Meetme eesmärk on toetada kohaliku

omavalitsuse üksuseid ning nende hallatavaid asutusi, teadus-ja arendusasutusi ja kõrgkoole

9

kliima-energiaeesmärkide saavutamises, tagades nõutava omafinantseeringu katmise

välisallikatest rahastatavate projektides. Meetmest kavandatud tegevused avaldavad mõju

kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele, energiatõhususe ja taastuvenergia osakaalu

suurendamisele või kliimamuutustega kohanemisele Eestis.

Esitatavaid projektitaotlusi hinnatakse määruses sätestatud üldiste kriteeriumide ja määruse

lisas 2 täpsemate hindamiskriteeriumide alusel.

Määrusega kehtestatakse riigi eelarvestrateegia meetme „Kliima- ja energiaeesmärkidel

koostööprojektide kaasrahastamine“ vahendite kasutamise tingimused ja kord kohalikele

omavalitsustele ja nende hallatavatele asutustele, riiklikele kõrgkoolidele ning positiivselt

evalveeritud teadusasutustele. Määruses sätestatud põhimõtted muudavad vahendite jaotamise

läbipaistvamaks. Meede aitab kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2023/959/EÜ

artikli 10 ning AÕKSi § 161 lõike 4 kohast eesmärki vähemalt 50% enampakkumisel saadud

tulust kasutada kasvuhoonegaaside heitkoguse teket piiravate eesmärkide rahastamiseks.

7. Määruse rakendamisega seotud tegevused, rakendamiseks vajalikud kulud ja

rakendamise eeldatavad tulud

Toetuseks kasutatavad summad laekuvad lubatud heitkoguse ühikute müügist ja need

kajastatakse riigieelarves. Toetuse kogumaht on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ning täpse

taotlusvooru eelarve kinnitab minister käskkirjaga. Määruse täitmise korraldamiskulud

kaetakse ministeeriumi tegevuskuludest, välja arvatud taotlusvooruga seotud halduskulud,

milleks kasutatakse riigi eelarvestrateegia meetme „Kliima- ja energiaeesmärkidel

koostööprojektide kaasrahastamine“ vahendeid.

8. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

9. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.

Eelnõu esitatakse tutvumiseks Tartu Ülikoolile, Tallinna ülikoolile, Tallinna Tehnikaülikoolile,

Eesti Maaülikoolile, Eesti Teadusagentuurile ning MTÜ-le Eesti Linnade ja Valdade Liit.