Rail Balticu planeeringu kehtestamise teavitus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Vastavalt nimekirjale Meie 09.04.2025 nr 13-2/1515-1

Rail Balticu planeeringu kehtestamise teavitus

Austatud koostööpartner

Teavitame, et majandus- ja tööstusminister kehtestas 01.04.2025 käskkirjaga nr 47 Pärnu

maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ Riigikohtu

19.05.2020 otsusega nr 3-18-529 tühistatud trassilõikude piirkonnas.

Rail Balticu raudtee on Eesti ja kogu Baltikumi jaoks strateegiliselt oluline taristuprojekt, mis loob

kaasaegse ja keskkonnasõbraliku transpordiühenduse Euroopa raudteevõrgustikuga, vähendab

maanteetranspordi koormust ning soodustab majandusarengut olles samal ajal sõjalise liikuvuse

selgroog NATO idatiival. Lisaks raudtee trassikoridorile nähakse planeeringus ette uued kohalikud

raudtee peatused Surjus ja Urissaares, et parandada elanike liikumisvõimalusi ning soodustada

piirkonna sidusust. Kavandatud on ka juurdepääsuteed elukohtadele, põllu- ja metsamaadele, et

tagada kohalike elanike liikuvusvõimalused nii raudtee ehitus- kui ka kasutusperioodil.

Planeeringus kavandatud leevendusmeetmed tagavad, et olulised mõjud nii inimestele kui ka

looduskeskkonnale oleksid võimalikult minimaalsed. Näiteks on ette nähtud

müraleevendusvajadusega alad, et kaitsta nii inimeste tervist kui ka tundlikke looduskooslusi.

Müratõkke asukohad täpsustatakse projekteerimise käigus. Luitemaa linnualale avalduvate

leevendamatute oluliste ebasoodsate mõjude kompenseerimiseks on välja töötatud

hüvitusmeetmed ja hüvitusmeetmeid toetavad tegevused, et tagada Luitemaa linnualal elujõuline

metsiste populatsioon.

Rail Balticu maakonnaplaneeringu kohta rohkem infot (sh KeHJS § 44 lg 2 kohast infot) leiab

riigiplaneeringute portaalis riigiplaneering.ee maakonnaplaneeringute rubriigist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Külli Siim

nõunik osakonnajuhataja ülesannetes

2 (2)

Adressaadid:

Kliimaministeerium Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Kaitseministeerium Pärnumaa Omavalitsuste Liit

Siseministeerium SA Pärnumaa Arenduskeskus

Kultuuriministeerium Eesti Linnade ja Valdade Liit

Rahandusministeerium Harjumaa Omavalitsuste Liit

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Raplamaa Omavalitsuste Liit

Sotsiaalministeerium Kodanikuühendus Avalikult Rail Balticust

Päästeamet Eesti Roheline Liikumine

Keskkonnaamet Eestimaa Looduse Fond

Maa- ja Ruumiamet Eesti Ornitoloogiaühing

Politsei- ja Piirivalveamet Eesti Geograafiaselts

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Eesti Looduskaitse Selts

Muinsuskaitseamet AS Eesti Raudtee

Põllumajandus- ja Toiduamet Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO)

Transpordiamet Lääneranna Vallavalitsus

Terviseamet Kihnu Vallavalitsus

Eesti Geoloogiateenistus Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus

Keskkonnaagentuur Tori Vallavalitsus

Riigimetsa Majandamise Keskus Verston OÜ

AS Elering Mainer OÜ

AS Eesti Energia OÜ Eesti Killustik

OÜ Elektrilevi Marina Minerals OÜ

Eesti Gaas AS MTÜ Eesti Erametsaliit

Eleri Kautlenbach

[email protected]

KÄSKKIRI

01.04.2025 nr 47

Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee

trassi koridori asukoha määramine“ kehtestamine

Riigikohtu 19.05.2020 otsusega nr 3-18-529

tühistatud trassilõikude piirkonnas

Käskkiri kehtestatakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lõike 1 ja

§ 111 lõike 1, 12.04.2012 kehtinud planeerimisseaduse redaktsiooni § 24 lõike 2 ja § 25 lõike 2

ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 44 ja § 45 lõike 3 alusel,

kooskõlas Vabariigi Valitsuse 06.02.2025 korraldusega nr 42 „Nõusolek Natura erandi

kohaldamiseks Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassikoridori asukoha

määramine“ kehtestamiseks Riigikohtu 19. mai 2020. a otsusega nr 3-18-529 tühistatud

trassilõikude piirkonnas“.

I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rail Balticu maakonnaplaneeringu algatamine ja kehtestamine

Rail Balticu raudtee trassi koridori Pärnu maakonnaplaneering algatati Vabariigi Valitsuse

12.04.2012 korraldusega nr 173 „Maakonnaplaneeringu koostamise algatamine Rail Balticu

raudtee trassi koridori asukoha määramiseks“. Pärnu maavanem algatas maakonnaplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) 23.04.2012 korraldusega nr 267.

Riigihalduse minister kehtestas 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40 Pärnu maakonnaplaneeringu

„Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ (edaspidi Rail Balticu

maakonnaplaneering).

2. Rail Balticu maakonnaplaneeringu osaline tühistamine ja planeerimismenetluse uuendamine

Riigikohtu 19.05.2020 otsusega kohtuasjas nr 3-18-529 tühistati Rail Balticu maakonnaplaneering

trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas (ligikaudu 45 kilomeetril Pärnu linna ja Ikla vahelisel maa-alal).

Riigikohtu otsuse järgselt uuendati tühistatud trassilõikude piirkonnas planeerimismenetlus, sh

KSH koostamine, et leida raudtee trassile asukoht. Menetlus uuendati planeeringualal, mis paikneb

Pärnu maakonnas Pärnu linna ning Saarde ja Häädemeeste valdade territooriumitel. Täpsemalt

Pärnu linnas Silla ja Vaskrääma külade territooriumitel. Saarde vallas Allikukivi, Ilvese,

Jaamaküla, Jäärja, Kalda, Kalita, Kamali, Kanaküla, Kikepera, Kõveri, Kärsu, Laiksaare,

Lanksaare, Leipste, Lodja, Lähkma, Marana, Marina, Metsaääre, Mustla, Oissaare, Pihke,

2

Rabaküla, Reinu, Ristiküla, Saarde, Saunametsa, Sigaste, Surju, Tali, Tuuliku, Tõlla, Veelikse,

Viisireiu ja Väljaküla külade, Tihemetsa aleviku ning Kilingi-Nõmme linna territooriumitel.

Häädemeeste vallas Arumetsa, Jaagupi, Kabli, Krundiküla, Laadi, Leina, Lepaküla, Majaka,

Massiaru, Mereküla, Metsaküla, Nepste, Papisilla, Penu, Piirumi, Pulgoja, Rannametsa, Reiu,

Sooküla, Soometsa, Tahkuranna, Urissaare, Uuemaa, Uulu ja Võidu külade ning Häädemeeste ja

Võiste aleviku territooriumitel. Planeeringuala pindala on 1357 km².

Menetluse uuendamisest teavitas Rahandusministeerium 08.06.2020 kirjaga nr 14-10/4237-1 ja

11.06.2020 ajalehes Pärnu Postimees.

Vastavalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lõikele 1 menetletakse

enne 01.07.2015 algatatud planeeringud lõpuni, lähtudes seni kehtinud planeerimisseaduses

sätestatud nõuetest. Sama seaduse § 111 lõike 1 kohaselt menetleb enne 2015. aasta 1. juulit

algatatud maakonnaplaneeringud lõpuni Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium1.

Kuna Rail Balticu raudtee trassi koridori Pärnu maakonnaplaneeringu algatas Vabariigi Valitsus

12.04.2012, tuleb planeeringu menetlusele kohaldada algatamise ajal kehtinud planeerimisseaduse

redaktsiooni (avaldamismärkega RT I, 30.12.2011, 23, edaspidi PlanS v.r või planeerimisseaduse

v.r). Kuna KSH algatas Pärnu maavanem 23.04.2012, tuleb KSH menetlemisel kohaldada tollel

hetkel kehtinud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse redaktsiooni,

avaldamismärkega RT I, 21.12.2011, 15 (edaspidi KeHJS).

3. KSH programmi uuendamine ja täpsustamine

Rahandusministeerium pöördus kirjadega 30.03.2021 nr 14-13/2431-1 ja 12.04.2021 nr 14-

13/2431-2 Keskkonnaministeeriumi poole ning palus nõusolekut KSH programmi uuendamiseks,

kuna planeerimisel kaalutakse tühistatud lõigus uusi trassialternatiive, muutunud on planeerijad ja

keskkonnamõju hindajad. Sellel hetkel keskkonnamõju hindamise metoodikas olulisi muudatusi

ette ei nähtud. Keskkonnaministeerium nõustus 27.04.2021 kirjaga nr 7-15/21/1495-3 04.06.2014

heakskiidetud KSH programmi muudatuste sisseviimisega ning palus avalikkusele ja asutustele

tagada juurdepääs ajakohastatud KSH programmile ning anda ülevaade muudatustest võrreldes

heakskiidetud KSH programmiga. Vastav info on leitav Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi (juulis 2023 liikus ruumiline planeerimine Rahandusministeeriumist

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse) Rail Balticu maakonnaplaneeringu kodulehel.

19.06.2023 kirjaga nr 15-8/4400 konsulteeris Rahandusministeerium asjaomaste asutustega KSH

programmi täiendavate uuenduste ja täpsustuste osas. Konsulteerimise järgselt tehti KSH

programmis tehnilised täpsustused seotuna protsessi osapoolte muutumisega ning metoodilised

täpsustused ja erisused seotuna Natura hindamisega ja ehitusprojekti täpsusastme hindamisega.

KSH programmi uuendused ja täpsustused tehti Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee

trassi koridori asukoha määramine“ koostamise ja selle KSH raames Riigikohtu poolt tühistatud

trassilõikude 3A, 4A ja 4H piirkonnas raudtee trassile asukoha leidmiseks. 21.07.–04.08.2023

toimus KSH programmi uuenduste ja täpsustuste avalik väljapanek, sh said kõik huvilised esitada

ettepanekuid ning 08.08.2023 Kilingi-Nõmme klubis, 09.08.2023 Häädemeeste Vallavalitsuses ja

10.08.2023 Pärnu riigimajas toimusid avalikud arutelud. Avalikust väljapanekust ja avalikest

1 Ruumilise planeerimise valdkond liikus Rahandusministeeriumist 01.01.2023 Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumisse. Sealt omakorda 01.01.2025 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

haldusalasse. Eeltoodud põhjustel on Rail Balticu planeeringu koostamise korraldajana nimetatud nii

Rahandusministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kui ka Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi.

3

aruteludest teavitas Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 19.07.2023 kirjadega nr 14-8/662

kuni 14-8/681 ja 02.08.2023 kirjaga nr 14/8-719 ning 20.07.2023 e-kirjaga masspostitusena.

Lisaks teavitati 19.07.2023 Ametlikes Teadaannetes, 20.07.2023 ajalehes Pärnu Postimees,

21.07.2023 ajalehes Postimees ja Häädemeeste vallalehe Liiviranna juuli numbris. Teade ilmus ka

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Pärnu Linnavalitsuse ning Saarde ja Häädemeeste

Vallavalitsuse kodulehel.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on arvestanud esitatud põhjendatud märkustega ja KSH

programmi materjale vastavalt täiendanud.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium palus 01.09.2023 kirjaga nr 14-8/854

Kliimaministeeriumilt Rail Balticu KSH programmi uuendustele ja täpsustustele heakskiitu.

Kliimaministeerium andis 11.10.2023 kirjaga nr 7-15/23/2697-5 heakskiidu.

4. Raudtee trassialternatiivide väljatöötamine ja võrdlemine, Natura erandi rakendamine

Järgnenud planeerimisprotsessis töötati välja kuus alternatiivi, mille mõjusid hinnati ja mida

omavahel võrreldi. Kõigepealt hinnati, kuidas Rail Balticu kuus trassialternatiivi mõjutavad

üleeuroopalisse looduskaitsealade võrgustikku kuuluvaid Natura alasid. Selgus, et kõik kuus

raudtee trassialternatiivi avaldavad ebasoodsat mõju Natura aladele. Kõige suurema mõjuga on

oranž trassikoridor, sellele järgnevad sinine ja sinine-kollane-sinine trassikoridor. Kõige väiksema

ja sarnase mõjuga on roosa, sinine-kollane-roosa ja roosa-kollane-sinine trassialternatiiv.2 Kuna

Natura hindamise nõuete kohaselt peab valima alternatiivi, mis Naturale kõige vähem mõju

avaldab, siis oranž, sinine ja sinine-kollane-sinine trassikoridor jäid kõrvale. Edasi töötati Natura

mõjudelt sarnase roosa, sinine-kollane-roosa ja roosa-kollane-sinine trassialternatiividega, et

ruumiliste, sotsiaalmajanduslike, looduskeskkonna, tehnilise teostatavuse ning ehitusmaksumuse

kriteeriumite alusel selgitada välja parim alternatiiv. Selgus, et kõige viimane ehk kõige suurema

mõjuga on roosa-kollane-sinine alternatiiv. Sellele järgnes roosa alternatiiv. Kõige väiksema

mõjuga ehk parim alternatiiv on sinine-kollane-roosa trassialternatiiv. Tegemist on trassiga, mis

kulgeb Rabaküla servast läbi Ilvese küla hõredalt asustatud piirkonna, Kõveri külas piki Ura jõge,

kirde-edela suunas läbi Laiksaare ja Nepste külade (asustatud osast lääne poolt), Krundiküla

idaosas liitub trass varem planeeritud trassiga.

Parimaks osutunud sinine-kollane-roosa trassialternatiiv tekitab Natura Luitemaa linnuala

piirkonnas barjääri metsise erinevate asurkondade vahel ning seeläbi mõjutab metsise elupaikade

sidusust ja populatsioonide elujõulisust. Rongiliiklusest tekkiv müra võimendab veelgi

barjäärefekti mõju, kuna raudteekoridori kõrval ja koridori lähiümbruses asuvad elupaigad

muutuvad metsise sigimisedukuse tagamiseks sobimatuks või piiravad sobilikkust tugevalt. Seega

raudtee rajamisega hävib osa Luitemaa metsiseasurkonna elupaikadest ja püsiva häiringu

tekkimise tõttu ei ole osa elupaikadest metsiste jaoks enam kasutatavad. Raudtee rajamine mõjutab

mitmeid piirkonna metsise asurkonna sidusust tagavaid mängupaiku (Rabaküla, Venemurru,

Nepste) ja tekib oht, et Luitemaa asurkonna ja Kikepera asurkonna isendite vahetus katkeb,

Luitemaa asurkond jääb isolatsiooni ja hääbub. Selle vältimiseks pakutakse Natura asjakohase

hindamise raames välja meetmed mõju leevendamiseks nagu võimalikult kitsa trassikoridori

rajamine; tegevuste järjekorra ning ajastuse võtted; ökosillad jm. Linnustiku ekspertide hinnangul

aga ei taga nimetatud leevendusmeetmed siiski Luitemaa linnuala asurkonna sidusust ning võivad

2 Hinnatud kuue trassialternatiiviga ja parimaks osutunud trassialternatiiviga, sh kaardimaterjaliga, saab tutvuda Rail

Balticu planeeringu kodulehel Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetluse uuendamine | Riigiplaneering.

4

põhjustada liigi asurkonna levila vähenemise. Seega ei ole need meetmed piisavad tagamaks

Luitemaa populatsiooni pikaajalist soodsat seisundit ning tegemist on olulise ebasoodsa mõjuga

Luitemaa linnuala kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele.

Naturale ebasoodsat mõju võib avaldada ja selle mõju hüvitada vaid avalikkuse jaoks

esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel olukorras, kus alternatiivsed lahendused

puuduvad. Antud juhul on tuvastatud, et puuduvad alternatiivid, mis Naturale ebasoodsat mõju ei

avaldaks. Samuti on tuvastatud, et Rail Baltic on avalikkuse jaoks esmatähtis ja esinevad

erakordselt tungivad põhjused raudtee rajamiseks. Nimelt Eestis ja ka teistes Balti riikides on Rail

Baltic üks olulisemaid taristu projekte, mille rajamine täidab mitmeid Eesti riigi jaoks avalikes

huvides seatud pikaajalisi eesmärke. Elektrifitseeritud Rail Balticu rajamisega kaasneb

keskkonnahoid, kuna kaupade ja inimeste liikumisega maanteelt raudteele väheneb

maanteetranspordist tulenev õhu- ja mürasaaste ning süsinikuheide. Kaasneb ka positiivne mõju

inimeste tervisele, kuna õhuheitmeid on vähem ning suureneb liiklusturvalisus, sest raudteeliiklus

on umbes 30 korda turvalisem kui autodega liiklemine. Samuti parenevad inimeste ja kaupade

liikumisvõimalused. Seeläbi avarduvad hariduse- ja tööjõuareaalid, tugevneb Eesti

konkurentsivõime kasv ja majandusareng. Kuna alternatiivid puuduvad ja olemas on avalikkuse

jaoks esmatähtsad ja erakordselt tungivad põhjused Rail Balticu planeerimisega jätkamiseks, siis

rakendatakse Natura erandit3, so Natura Luitemaa linnuala piirkonnas hüvitatakse metsistele

tekkiv leevendamatu oluline ebasoodne mõju (vt lisaks punkti 5).

Alternatiivide väljatöötamisesse kaasati kõik puudutatud isikud ja huvilised. Samuti teavitati kõiki

puudutatud isikuid ja huvilisi Natura erandi rakendamise vajadusest.

28.04.2021 toimus teabepäev, kus tutvustati käimasolevat protsessi, planeeringu lähteseisukohti

ning uuendatud KSH programmi. Samuti anti ülevaade projekti edasisest ajakavast.

05.07.–09.08.2021 toimus Rail Balticu raudtee võimalike trassi asukohavariantide aruande eelnõu

avalik väljapanek, sh said kõik huvilised esitada ettepanekuid ning 07.09.2021 Pärnu

Keskraamatukogus, 09.09.2021 Kilingi-Nõmme klubis ja 11.09.2021 Uulu Kultuuri- ja

Spordikeskuses toimusid avalikud arutelud. Avalikust väljapanekust ja avalikest aruteludest

teavitati Rahandusministeeriumi 17.06.2021 kirjaga nr 15-4/4664-1, 21.06.2021 ajalehtedes

Postimees ja Saarde Sõnumid, 22.06.2021 ajalehes Pärnu Postimees ning Häädemeeste valla juuli

2021 ajalehes.

14.11.2023 toimus Surjus infokohtumine, kus tutvustati, kuidas valiti parim alternatiiv ja selgitati

Natura erisuse rakendamise vajadust. Infokohtumisest teavitati Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi 24.10.2023 kirjadega nr 14-8/1107 ja 14-8/1108 ning 03.11.2023

kirjaga nr 14-8/1156, e-kirjaga masspostitusena ja 23.10.2023 ajalehes Pärnu Postimees. Teade

ilmus ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Pärnu Linnavalitsuse ning Saarde ja

Häädemeeste Vallavalitsuse kodulehel.

5. Parimale alternatiivile planeeringulahenduse koostamine, mõjude hindamine ja

hüvitusmeetmete kava koostamine

Kuna puuduvad alternatiivid, mis Naturale ebasoodsat mõju ei avaldaks ning olemas on avalikkuse

jaoks esmatähtsad ja erakordselt tungivad põhjused Rail Balticu planeerimisega jätkamiseks, siis

3 Natura hindamise erandi menetlus on kirjeldatud juhendis „Juhised loodusdirektiivi art 6.4 rakendamiseks Eestis.

Natura hindamise eranditegemine“, K. Peterson, R. Kutsar, Tallinn 2020. Kättesaadav Keskkonnaameti

kodulehelt https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/tegevused-kaitstavatel-aladel/natura-hindamine.

5

koostati parimale trassialternatiivile planeeringulahendus, hinnati sellega seotud mõjusid ning

koostati Natura hüvitusmeetmete kava.

Rail Balticu maakonnaplaneeringu koostamisel võeti aluseks kõrgemalseisvad planeeringud,

strateegilised arengudokumendid ja õigusaktidest tulenevad nõuded. Samuti arvestati KSH

aruande ja selle lisade tulemusi. Rail Balticu maakonnaplaneering vastab Pärnu maakonna

planeeringule ja Pärnu maakonna arengueesmärkidele.

Rail Balticu maakonnaplaneering koosneb seletuskirjast ja joonisest ning lisadest, mis on

käesoleva käskkirja lahutamatud lisad (lisa 1 ja lisa 2)4. Maakonnaplaneeringu üheks lisaks on

KSH aruanne. KSH aruande lisadeks on mh Natura aruanne ja hüvitusmeetmete kava.

Rail Balticu maakonnaplaneeringuga kavandatakse:

1. Rail Balticu 350 m laiune trassikoridor koos Surju ja Urissaare kohaliku peatusega.

Planeeringuga määratav trassikoridor on raudtee rajamiseks vajaminev maa ja raudtee

kaitsevöönd koos trassi nihutamisruumiga. Trassikoridori sees paikneb kavandatav

raudteemaa koos raudtee kaitsevööndiga, mille ulatus on üldjuhul 66 m ja millest orienteerivalt

35 m on taraga eraldatud. Trassikoridori laius on 350 m selleks, et tagada piisav maa-ala, et

oleks planeeringujärgselt võimalik projekteerida trassi geomeetria nõuetele vastav raudtee.

Raudteest tuleneva müra vähendamiseks on ette nähtud müra leevendusvajadusega alad, kus

projekteerimisel leitakse kõige sobilikumad lahendused müra leevendamiseks nii inimestele

kui ka müratundlikule elustikule. Kohalikud raudtee peatused asuvad Saarde vallas Metsaääre

külas (Surju peatus) ja Häädemeeste vallas Urissaare külas (Urissaare peatus).

2. Rail Balticu raudteega seotud teedevõrgustik koos nihutamisruumiga. Teedevõrgustiku

jätkuvaks toimimiseks kavandatakse raudteega eritasandilised ristumised, juurdepääsuteed

Surju ja Urissaare kohalikele peatustele ning uued juurdepääsu- ja ühendusteed. Osad neist

paiknevad Rail Balticu trassikoridoris, kuid osad ka väljaspool seda. Väljaspool trassikoridori

paiknevatele teedele on kavandatud puhvervöönd, et oleks võimalik planeeringujärgselt

ehitusprojekti koostamisel leida teele kõige sobivam asukoht nihutusruumi ehk puhvervööndi

sees. Lisaks kavandatakse Rail Balticu eritasandiline ristumine planeeritud Via Balticu Pärnu

linna ümbersõiduga.

3. Rail Balticu raudtee ökoduktid koos nihutamisruumiga. Planeeringu joonistel on näidatud

ökodukti eelduslik asukoht ja selle nihutamisruum kui suurulukite läbipääsu piirkond.

Ökodukti täpne asukoht ökodukti eeldusliku asukoha sees selgub planeeringujärgselt

ehitusprojekti koostamise ajal.

4. Rail Balticu raudtee ökoduktide kaitsevöönd koos nihutamisruumiga. Ökoduktide läbipääsu

alal ja ühendusteedel ümbritsevate elupaikadega peab olema tagatud loomadele soodne ja

turvaline keskkond. Selleks kehtestatakse planeeringuga suuruluki läbipääsude ümber 500 m

raadiuses kaitsevöönd arvestatuna ökodukti keskpunktist. Ökodukti kaitsevööndis on keelatud

jahipidamine, ulatuslike lagealade tekitamine, maavarade kaevandamine ning teede, hoonete,

aedade, piirete jms objektide rajamine, mis takistavad loomade ligipääsu läbipääsule.

Põhijoonisel on ökodukti kaitsevöönd näidatud koos nihutamisruumiga. Kaitsevööndi asukoht

ja piirid täpsustuvad raudtee projekteerimisel, kui selguvad ökoduktide täpsed asukohad.

Samuti on edaspidi võimalik muuta kaitsevööndi ruumikuju ja tingimusi juhul, kui

ulukieksperdi analüüsis nähtub, et kavandatav tegevus ei mõjuta negatiivselt uluki läbipääsu

4 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ §

2 lõike 8 kohaselt planeerija allkirjastab planeeringu digitaalselt. Seetõttu on käesoleva käskkirjaga kehtestatav

planeeringu dokumentatsioon (lisa 1 ja lisa 2) digiallkirjastatud planeerija poolt.

6

ja kaitsevööndi toimimist ning rohevõrgustiku sidusus on kavandatava tegevuse puhul

jätkuvalt tagatud. Planeeringu koostamise hetkel puudub ökoduktide kaitsevööndeid

reguleeriv õigusakt. Juhul kui hakkab kehtima vastav õigusakt tuleb lähtuda seal sätestatud

tingimustest. 

5. Riigikohtu poolt tühistatud Rail Balticu trassikoridoris roheline võrgustik. Pärnu maakonna

planeeringuga arvati rohevõrgustiku koosseisust välja Rail Balticu trassikoridori alune maa.

Kuna Riigikohtu otsusega tühistati Rail Baltic trassi koridor lõikudes 3A, 4A ja 4H, siis on ära

langenud ka alus trassikoridori ala rohevõrgustikust välja arvamiseks. Seega planeeringuga

täpsustatakse planeeringualas rohelise võrgustiku piire ja taastatakse roheline võrgustik

Riigikohtu otsusega tühistatud trassikoridori alal.

KSH aruande uuendamise peamine fookus on olnud Natura hindamise uuendamisel ja

täiendamisel, trassialternatiivide keskkonnamõju võrdlemisel ja planeeringulahendusele

keskkonnameetmete määramisel. Peamised keskkonnameetmed on alljärgnevad.

1. Mürahäiringu vähendamine nii elanikkonnale kui ka loomastikule.

2. Juurdepääsude tagamine elukohtadele, põllu- ja metsamaadele.

3. Elupaikade killustamise leevendamine ja loomade hukkumise vältimine (erinevad loomade

läbipääsud, liikumise suunamine, taristu märgistamine jm).

4. Ehitustööde teostamise ajalised piirangud häiringu vähendamiseks linnustikule.

5. Kitsendatud trassilõigud elupaikade kaitseks.

6. Veekogude veerežiimi ja vee kvaliteedi säilimist tagavad meetmed (sobivad sildade ja truupide

lahendused, ehitustööde ajastamine jm).

7. Ohutusabinõud avariiolukordade vältimiseks.

8. Hüvitusmeetmed Luitemaa linnualale avalduvate leevendamatute oluliste ebasoodsate mõjude

hüvitamiseks (asendusalad ja elupaikade taastamine) ning hüvitusmeetmeid toetavad

tegevused ja piirangud.

Hüvitusmeetmete eesmärk on tagada metsisele elupaiga samaväärne toimivus, mis on enne Rail

Balticu raudtee rajamist. Rail Balticu raudtee rajamisega metsisele kaasneva ebasoodsa mõju

hüvitamiseks tuleb tagada uued elupaigad 24-le metsise kukele. Selleks tuleb Lõuna-Pärnumaal

raudteetrassi piirkonnas:

1. moodustada riigi maadele 11 uut metsise püsielupaika kogupindalaga 4811 ha. Püsielupaigad

saavad tulevikus olema Natura 2000 võrgustiku osaks;

2. muuta kaitsekorda kahes metsise olemasolevas püsielupaigas – Lodja ja Jaamaküla praegustes

püsielupaikades tuleb kõik metsisele olulised ja sobivad elupaigad (kokku 945 ha) hõlmata

sihtkaitsevöödi kaitsekorraga. Selle tulemusel saavad need metsise elupaigad tõhusama kaitse;

3. teostada elupaiga taastamistöid 11-l alal. Taastamistöid tuleb teha üheksas moodustatavas

metsise püsielupaigas ja kahes olemasolevas – Lodja ja Jaamaküla – püsielupaigas.

Taastamistööde sisuks on kõikidel juhtudel kraavide likvideerimine, kahel alal (Venemurru ja

Nepste) tuleb ka olemasolevaid teid likvideerida. Lisaks tuleb ühes asukohas (Venemurru)

suunata looduslikku sängi Mustjõe osa, mis taastamisalale jääb. Tööde elluviimisega

taastatakse looduslik veerežiim ja paraneb elupaikade seisund, mille tulemusel suureneb

elupaikade mahutavus, st eeldatavalt metsisekukkede arv mängus tõuseb.

7

Lisaks on ette nähtud hüvitusmeetmeid toetavad tegevused, mis aitavad vähendada võimalust, kus

hüvitusmeetmed ei osutu seire põhjal siiski piisavalt tõhusaks ja vajalik on hakata otsima

täiendavaid hüvitusalasid. Hüvitusmeetmeid toetavateks tegevusteks on:

1. varasemalt kavandatud kaitsekorralduslike tegevuste lõpule viimine olemasolevatel või

planeeritud kaitstavatel aladel;

2. ebasoodsat koosmõju põhjustavate tegevuste vältimine püsielupaikasid ümbritsevatel sidusatel

metsa-aladel – nn puhveraladel, mis on metsise põhiline elupaiga kasutusala ning mille

säilimine ja kvaliteet on oluline hüvitusaladele seatud eesmärkide saavutamiseks5.

Puhveraladel6:

2.1. riigimaal metsise Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi EELIS) kantud leiukohas ja

Rabaküla siduskoridoris reguleeritakse metsa majandamist. Eramaale metsa

majandamisele piiranguid selle planeeringuga ei seata. On vaid üks erand – eramaal

EELIS-esse kantud metsise mängupaigas uuendusraiete tegemise soovi korral tuleb

koostada hinnang, et selgitada välja, kas kavandatud raie mõjutab metsist ebasoodsalt või

mitte. Uuendusraie on lubatud, kui oluline ebasoodne mõju metsisele on välistatud.    

2.2. riigimaal reguleeritakse maaparandussüsteemide rekonstrueerimist, uuendamist ja

hooldamist. Eramaale maaparandussüsteemide rekonstrueerimiseks, uuendamiseks ega

hooldamiseks piiranguid selle planeeringuga ei seata.  

2.3. riigi- ja eramaal reguleeritakse raadamistegevusi. Täpsemalt:

2.3.1. metsise EELIS-esse kantud leiukohas ja metsise poolt enam kasutatavate

metsakasvukohatüüpide (raba, siirdesoo, sinika, karusambla, pohla, mustika,

jänesekapsa-mustika, karusambla-mustika, mustika-kõdusoo, jänesekapsa-

kõdusoo, osja, tarna, angervaksa, tarna-angervaksa, lodu, madalsoo) metsades on

raadamine keelatud. Lubatud on olemasolevate elektriliinide kaitsevööndi jt

olemasolevate ehitiste hooldamisega seotud raadamistööd. Lubatud on

raadamistööd Rail Balticu raudtee ja sellega seotud ehitiste (nt ökoduktid, teed)

ehitamiseks. Lubatud on ka raadamistööd maatulundusmaal õuemaa kõlvikul.

Kuna raadamine on keelatud, siis pole võimalik avada selles alas uusi karjääre, et

vältida olulist ebasoodsat mõju metsisele. Karjääridele, millel on juba olemas

kehtiv kaevandusluba, selle planeeringuga piiranguid ei seata;

5 Hüvitusalade kaitse-eesmärk (metsise arvukuse kasv hüvitusaladel) on saavutatav vaid juhul, kui tagatakse

puhveraladel asuvate metsade pindala ja kvaliteedi säilimine. Hüvituskava koostamisel võeti aluseks eeldus, et

hüvitusaladest välja jäävatel puhveraladel metsise elupaikade seisund ei halvene. Tegevused, mille tulemusel väheneb

puhveralade metsade pindala ja halveneb metsise elupaikade kvaliteet, toovad eeldatavalt kaasa olulise negatiivse

mõju hüvitusaladele ja need peavad olema välistatud. Seetõttu on hüvitusalade kaitse-eesmärgi saavutamiseni vajalik

rakendada puhveraladel täiendavaid piiranguid. 6 Puhverala paikneb hüvitusaladel ja hüvitusalade jaoks tähtsatel astmelaudadel olevate metsise mängude keskosast

kuni 3 km raadiuses metsise põhilisele elupaigakasutusalale jäävatel sidusatel metsamassiividel. Kehtiva „Metsise

(Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava“ (Keskkonnaministeerium 2015) järgi moodustatakse metsise elupaik

Keskkonnaregistris kuni 3 km raadiuses ümber metsise mängupaiga olevatest, metsise poolt eelistatud

kasvukohatüüpidest, mis on eksperdi poolt omavahel ühendatud terviklikuks alaks. „RMK metsise kaitsestrateegia

aastani 2030“ (kinnitatud RMK juhatuse otsusega (01.09.2020 nr 1-32/69) on metsise funktsionaalne elupaik

defineeritud kui metsise elupaiga tingimustele vastavad metsad kolme kilomeetri raadiuses ümber mängupaiga

keskkoha. Metsise telemeetriauuringute (Ojaste 2021) järgi jääb metsisekanade lokatsioonidest 3 km kaugusele 74%

ja kukkedel 78%. Lõhmus (2016) järgi jääb valdav osa Eestis aastatel 2013-2016 tehtud pesitsusvaatlustest 0,5–2,5

km kaugusele lähimast mängutsentrist, kusjuures selles vahemikus kaldub olema ka edukate pesakondade osatähtsus

suurem kui mängu lähiümbruses. Telemeetria andmetel asus 77% pesakondade lokatsioonidest 3 kilomeetri

raadiuses paarumisalast, kusjuures pesakondi kohati kuni 4 km kaugusel paarumisalast (Ojaste 2021). Puhveralade

ulatuse osas tuleb arvestada, et metsise mängu asukoha muutumisel muutub vastavalt ka puhverala.

8

2.3.2. eelmises punktis nimetatud aladest väljaspool tuleb igakordselt hinnata raadamist

kavandava planeeringu või raadamist võimaldava tegevusloa menetluses

raadamisega kaasnevaid mõjusid Natura 2000 võrgustiku alade terviklikkusele ja

kaitse-eesmärkidele, sh mõju metsisele. Raadamine on lubatud, kui oluline

ebasoodne mõju metsisele on välistatud. 

Hüvitusmeetmete kava koostamisel võeti aluseks eeldus, et hüvitusaladest välja jäävatel

puhveraladel metsise elupaikade seisund ei halvene. Tegevused, mille tulemusel väheneb

puhveralade metsade pindala ja halveneb metsise elupaikade kvaliteet, toovad eeldatavalt kaasa

olulise negatiivse mõju hüvitusaladele. Nimelt elupaiga kaost tulenevalt võib eeldada, et

moodustatavad püsielupaigad koos puhveraladega ei mahuta enam metsiseid piisaval määral ja

sellest tulenevalt pole võimalik saavutada hüvitusalade kaitse-eesmärki, so tagada uued elupaigad

24-le metsisekukele. Seega arendus- ja majandustegevust puhveralades reguleeritakse ajutiselt, so

kuni metsisele avalduva mõju hüvitamiseni ehk hüvitusmeetmete kavas toodud seireperioodi

lõpuni7. Kui selleks ajaks on hüvitamise eesmärk saavutatud, toimub edasine lubade menetlemine

ja andmine arendustegevuste ja majandustegevuse kavandamisel tavapärasel viisil, arvestades

jätkuvalt Natura aladele avalduvate ebasoodsate mõjude vältimise vajadust.

Hüvitusmeetmed tuleb rakendada enne projektiga kavandatud tegevuste

elluviimist. Hüvitusmeetmete elluviimise kulud katab projekti arendaja.   

01.07.2024 toimus Häädemeeste Seltsimajas, 02.07.2024 Surju Rahvamajas ja 03.07.2024 Pärnu

riigimajas infokohtumine, kus tutvustati planeeringulahendust, sellega kaasnevaid mõjusid ja

hüvitusmeetmete kava puudutatud isikutele ja huvilistele. Infokohtumisest teavitati Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi 21.06.2024 kirjaga nr 14-8.3/744, e-kirjaga masspostitusena,

21.06.2024 ajalehes Saarde Sõnumid ja 26.06.2024 ajalehes Pärnu Postimees. Teade ilmus ka

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Pärnu Linnavalitsuse ning Saarde ja Häädemeeste

Vallavalitsuse kodulehel.

6. Planeeringulahenduse kooskõlastamine

Rail Balticu maakonnaplaneering on vastavalt planeerimisseaduse v.r-le kooskõlastatud

riigiasutuste ja kohalike omavalitsustega.8

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas 18.12.2023 kirjadega nr 14-8/1352 ja 14-8/1354

Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi asukoha määramine“ trassilõikude 3A, 4A

ja 4H piirkonnas planeeringulahenduse, KSH aruande, Natura aruande ja Natura hüvitusmeetmete

kava kooskõlastamiseks.

Rail Balticu maakonnaplaneeringu kooskõlastasid:

1. märkusteta Muinsuskaitseamet, Terviseamet, Keskkonnaagentuur, Riigimetsa Majandamise

Keskus, Häädemeeste Vallavolikogu ja Pärnu Linnavolikogu;

2. märkustega Kliimaministeerium, Kultuuriministeerium, Päästeamet, Keskkonnaamet, Maa-

amet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Põllumajandus- ja Toiduamet,

7 Hüvitusmeetmete tõhususe kontrolliks tuleb hüvitusmeetmetena ette nähtud hüvitusaladel teostada metsise seiret

iga-aastaselt üks aasta enne hüvitusmeetmete rakendamist (ehk enne elupaikade taastamist) ja kuni 10 aastasel

perioodil pärast hüvitusmeetmete ellu viimist. 8 Kooskõlastamisega seotud kirjavahetusega ja seda koondava kooskõlastustabeliga saab tutvuda Rail Balticu

planeeringu kodulehel Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetluse uuendamine | Riigiplaneering

9

Transpordiamet ja Saarde Vallavolikogu. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on

arvestanud kooskõlastuskirjades esitatud põhjendatud märkustega ja Rail Balticu

maakonnaplaneeringu materjale vastavalt täiendanud;

3. vaikimisi (ei esitanud vastuskirja) Kaitseministeerium, Siseministeerium,

Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium,

Politsei- ja Piirivalveamet ning Eesti Geoloogiateenistus. Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium loeb planeeringu nende poolt kooskõlastatuks. PlanS v.r § 17 lõike

5 kohaselt, kui kooskõlastuse taotlusele ei ole kooskõlastaja vastanud ühe kuu jooksul taotluse

kättesaamise päevast arvates, arvestab planeeringu koostaja, et kooskõlastajal ei ole

planeeringu kohta ettepanekuid ega vastuväiteid.

Kooskõlastamise järgselt täiendati planeeringu seletuskirja, jooniseid, KSH aruannet ja

hüvitusmeetmete kava määral, mis tingis täiendava kooskõlastamise vajaduse asutustega, keda

muudatused puudutavad. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas 13.06.2024 kirjadega nr

14-8.3/699 ja 14-8.3/700 täiendavaks kooskõlastamiseks Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic

raudtee trassi asukoha määramine“ trassilõikude 3A, 4A ja 4H piirkonnas planeeringulahenduse,

KSH aruande, Natura aruande ja Natura hüvitusmeetmete kava.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium palus 13.06.2024 kirjadega nr 14-8.3/701 ja 14-8.3/702

Pärnu Linnavalitsusel selgitada välja, kas esineb täiendava kooskõlastamise vajadus. Pärnu

Linnavalitsus teavitas 27.06.2024 kirjaga nr 9-11/5809-6, et Pärnu linna osas tehtud muudatused

pole planeeringulahendust olemuslikult muutnud ja seetõttu ei ole teistkordne kooskõlastus

vajalik.

Rail Balticu maakonnaplaneeringu kooskõlastasid täiendavalt:

1. märkusteta Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Kliimaministeerium, Transpordiamet,

Riigimetsa Majandamise Keskus ja Häädemeeste Vallavolikogu;

2. märkustega Keskkonnaamet, Maa-amet, Põllumajandus- ja Toiduamet ning Saarde

Vallavolikogu. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on arvestanud kooskõlastuskirjades

esitatud põhjendatud märkustega ja Rail Balticu maakonnaplaneeringu materjale vastavalt

täiendanud.

7. Planeeringu vastuvõtmine

Majandus- ja tööstusminister võttis 30.08.2024 käskkirjaga nr 226 „Pärnu maakonnaplaneeringu

„Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ vastuvõtmine ja avalikule väljapanekule

suunamine“ vastu Rail Balticu maakonnaplaneeringu ja suunas selle avalikule väljapanekule.

Planeeringu vastuvõtmine on menetlustoiming, millega ministeerium kinnitab, et planeering

vastab kehtivatele seadustele, normidele ja muudele nõuetele ning on valmis avalikuks

väljapanekuks ja aruteludeks. 

8. Planeeringu ja KSH avalik väljapanek ja avalikud arutelud, esitatud ettepanekud ja nendega

arvestamine ning avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemustest teavitamine

Avalik väljapanek ja avalikud arutelud korraldati Riigikohtu poolt kohtuasjas nr 3-18-529

tühistatud Rail Balticu trassilõikude 3A, 4A ja 4H piirkonnas, kus raudteetrassile otsiti uuendatud

planeeringumenetluses uus asukoht, koostati planeeringulahendus ja viidi läbi KSH koos Natura

hindamisega ja hüvitusmeetmete kava koostamisega. 

10

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium teavitas avalikust väljapanekust ja avalikest aruteludest

ajalehes Pärnu Postimees (17.09.2024), ajalehes Liiviranna (september 2024 nr 74), ajalehes

Saarde Sõnumid (20.09.2024 nr 8 ja 24.10.2024 nr 9), Paikuse Postipaun (17.09.2024 nr 9),

Ametlikes Teadaannetes (13.09.2024) ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehel.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium teavitas avalikust väljapanekust ja avalikest aruteludest

asjakohaseid koostöötegijaid (ministeeriume ja teisi valitsusasutusi), riiklikke äriühinguid

valitsusväliseid organisatsioone, planeeringuala ja naaber kohalikke omavalitsusi,

kaevandamislubade ja uuringulubade omajad ning isikuid, kes on esitanud taotlusi

kaevandamisloa saamiseks või geoloogiliseks uuringuks 11.09.2024 kirjadega nr 4-8.3/946 ja 14-

8.3/947 (asutusesiseseks kasutamiseks). Regionaal- ja Põllumajandusministeerium teavitas

avalikust väljapanekust ja avalikest aruteludest ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikuid ning

isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud 13.09.2024 kirjaga nr 14-8.3/954 (asutusesiseseks

kasutamiseks). Maaomanikele, kellel on otsene puutumus planeeringulahendusega, edastati

avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha teavitus masspostitusena

12.09.2024.

Avalik väljapanek kestis 30.09.–28.10.2024, so neli nädalat. Planeeringu materjalidega ja KSH

aruandega, sh Natura aruandega ja hüvitusmeetmete kavaga sai tutvuda avaliku väljapaneku

käigus perioodil 30.09.–28.10.2024 paberkandjal Pärnu riigimajas, Saarde Vallavalitsuses ja

Häädemeeste Vallavalitsuses kohapeal, asutuste lahtioleku aegadel. Elektroonselt oli teade ja

avalikustatud materjalid, sh kooskõlastustega seotud materjalid kättesaadavad Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi kodulehel.

Avaliku väljapaneku ajal laekus kümme kirja. Planeeringu avaliku väljapaneku ajal kirjalikult

ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele saadeti põhjendatud seisukohad ettepanekute ja

vastuväidete kohta ning teavitati neile avaliku arutelu toimumise aeg ja koht.

1. Transpordiamet teavitas 27.09.2024 kirjaga nr 8-5/24/15742-3, et nõustub Pärnu

maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine“ keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandega, sh Natura aruandega.

2. Kadri K esitas 03.10.2024 e-kirjaga ettepaneku ja küsimuse Pärnu maakonnaplaneeringu

„Rail Baltic raudtee trassi asukoha määramine“ ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise

avalikul väljapanekul. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium edastas 08.11.2024 kirjaga

nr 14-8.3/954-2 põhjendused ja selgitused esitatud ettepaneku mittearvestamise kohta ning

teavitati avaliku arutelu toimumise aeg ja koht. 22.11.2024 e-kirjaga Kadri K teavitas, et jääb

vastustega üldjoones rahule ja ei soovi ärakuulamisel osaleda.

3. Eesti Geoloogia Teenistus esitas 15.10.2024 kirjaga nr 1-4/24-234 arvamuse Pärnu

maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi asukoha määramine“ ja selle keskkonnamõju

strateegilise hindamise avalikul väljapanekul. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

edastas 06.11.2024 kirjaga nr 14- 8.3/947-4 põhjendused ja selgitused esitatud arvamuse

mittearvestamise kohta ning teavitati avaliku arutelu toimumise aeg ja koht. Eesti Geoloogia

Teenistus teavitas 11.12.2024 kirjaga nr 1-4/24-301, et võtab selgitused teatavaks, kuid jääb

oma esitatud ettepanekute juurde. Samuti teavitas, et ei pea vajalikuks ettepanekute

arutamiseks ärakuulamise menetluse läbiviimist.

4. Selja OÜ ja Surju PM OÜ palusid 24.10.2024 e-kirjaga lisaaega ettepanekute esitamiseks.

25.10.2025 e-kirjas selgiti, et neid huvitavad teemad on seotud raudtee projekteerimisega mitte

planeerimisega. Täiendavaid sisulisi ettepanekudi ei esitatud.

11

5. Keskkonnaagentuur esitas 24.10.2024 kirjaga nr 4-6/13/18-3 ettepaneku Pärnu

maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi asukoha määramine“ ja selle keskkonnamõju

strateegilise hindamise avalikul väljapanekul. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

edastas 06.11.2024 kirjaga nr 14-8.3/946-2 põhjendused ja selgitused esitatud ettepaneku

mittearvestamise kohta ning teavitati avaliku arutelu toimumise aeg ja koht.

Keskkonnaagentuur esitas 26.11.2024 kirjaga nr 4-6/13/18-5 täiendava ettepaneku, millega

arvestamisest teavitas Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 15.12.2024 kirjaga nr 14-

8.3/946-10. Keskkonnaagentuur teavitas 31.12.2024 e-kirjaga, et Keskkonnaagentuur on nõus

metsise geomeetriaandmete mittekorrigeerimise osas, kui viited geomeetriaandmete pärimise

aja kohta on lisatud joonistele. Vastavad viited on lisatud.

6. RMK esitas 25.10.2024 kirjaga nr 5532 ettepanekud. RMK palus 01.11.2024 kirjaga nr 3-

1.1/2024/5532-1 jätta tähelepanuta RMK 25.10.2024 kirja nr 5532 ning kinnitas, et kõik

senised kokkulepped Rail Baltica raudtee rajamiseks on jätkuvalt jõus.

7. Valter T esitas 26.10.2024 e-kirjaga ettepaneku ja küsimused Pärnu maakonnaplaneeringu

„Rail Baltic raudtee trassi asukoha määramine“ ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise

avalikul väljapanekul. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 06.11.2024 kirjaga nr 14-

8.3/4570-1 vastas esitatud ettepanekule ja küsimustele ning teavitati avaliku arutelu toimumise

aeg ja koht. 29.11.2024 e-kirjas täpsustas Valter T oma küsimust ja tegi täiendava ettepaneku.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium edastas 15.12.2024 kirjaga nr 14-8.3/4570-3

omapoolse vastuse.

8. Keskkonnaamet teavitas 28.10.2024 kirjaga nr 6-5/24/12820-13, et on tutvunud veelkord

avalikul väljapanekul oleva Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori

asukoha määramine“ ja selle KSH aruandega, Keskkonnaamet täiendavaid märkuseid ei esita.

9. Foreko OÜ esitas 28.10.2024 e-kirjaga ettepaneku ja küsimused Pärnu maakonnaplaneeringu

„Rail Baltic raudtee trassi asukoha määramine“ ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise

avalikul väljapanekul. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium edastas 12.11.2024 kirjaga

nr 14-8.3/954-5 omapoolsed selgitused ja vastused ettepanekule ja küsimustele ning teavitati

avaliku arutelu toimumise aeg ja koht. 20.12.2024 e-kirjaga tänas Foreko OÜ põhjalike

selgituste eest ja teavitas, et nõustub nendega üldjoontes. Lisaks esitas täiendavad küsimused,

millele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vastas 13.02.2025 kirjaga nr 13-2/589-

1.

10. Marina Minerals OÜ esitas 28.10.2024 ja 30.10.2024 e-kirjadega küsimusi ja ettepanekuid

Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi asukoha määramine“ ja selle

keskkonnamõju strateegilise hindamise avalikul väljapanekul. Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium edastas 12.11.2024 kirjaga nr 14-8.3/946-9 omapoolsed

selgitused ja vastused ettepanekutele ja küsimustele ning teavitati avaliku arutelu toimumise

aeg ja koht. 11.12.2024 e-kirjas esitas Marina Minerals OÜ täiendavad küsimused. Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeerium vastas neile 13.02.2025 kirjaga nr 13-2/588-1.

07.10.2024 toimus infokohtumine Surju rahvamajas eesmärgiga tutvustada avalikustatud

materjale. Avalikud arutelud toimusid 13.11.2024 Uulu Kultuuri- ja spordikeskuses, 14.11.2024

Kilingi-Nõmme Klubis ja 15.11.2024 Pärnu riigimajas. Avalikel aruteludel tutvustati avalikustatud

materjale, esitatud ettepanekuid ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi seisukohti esitatud

ettepanekute kohta. Toimus arutelu ja küsimustele vastamine.

12

Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemustest teavitati ajalehes Pärnu Postimees

(28.11.2024), ajalehes Saarde Sõnumid (19.12.2024, varem lehte ei ilmunud) ja ajalehes

Liiviranna (detsember 2024 nr 77, varem lehte ei ilmunud).

9. KSH aruande heakskiitmine

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas 22.11.2024 kirjadega nr 14-8.3/1176 ja 14-

8.3/1178 (asutusesiseseks kasutamiseks) Kliimaministeeriumile Pärnu maakonnaplaneeringu

„Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ materjalid, et saada heakskiit KHS

aruande uuendustele ja täpsustustele. KSH aruande uuendamine ja täpsustamine toimus Rail

Balticu raudtee Riigikohtu poolt tühistatud trassilõikude 3A, 4A ja 4H piirkonnas.

Kliimaministeerium kiitis 19.12.2024 kirjaga nr 7-15/24/4325-7 heaks Rail Balticu 1435 mm trassi

Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute KHS aruande uuendused ning täpsustused. Rail

Balticu raudtee trassi edasisel kavandamisel ning elluviimisel (projekteerimisel, ehitamisel ja

kasutamisel) tuleb järgida planeeringu seletuskirjas, uuendatud KSH aruandes ning

hüvitusmeetmete kavas ette nähtud leevendus-, seire- ja hüvitusmeetmeid.

10. Nõusolek Natura erandi kohaldamiseks

KeHJS § 45 lõike 3 alusel võib strateegilise planeerimisdokumendi kehtestada Vabariigi Valitsuse

nõusolekul, kui hoolimata strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevast

eeldatavalt negatiivsest mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on see tegevus alternatiivsete

lahenduste puudumise tõttu siiski vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel, sealhulgas sotsiaalset või

majanduslikku laadi põhjustel. Strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisel tuleb seada

kohustus hüvitusmeetmete rakendamiseks.

Antud juhul on tuvastatud, et puuduvad alternatiivid, mis Naturale ebasoodsat mõju ei avaldaks.

Samuti on tuvastatud, et Rail Baltic on avalikkuse jaoks esmatähtis ja esinevad erakordselt

tungivad põhjused raudtee rajamiseks (vt täpsemalt osa „Raudtee trassialternatiivide

väljatöötamine ja võrdlemine, Natura erandi rakendamine“). Välja on töötatud hüvitusmeetmed

(vt täpsemalt osa „Parimale alternatiivile planeeringulahenduse koostamine, mõjude hindamine ja

hüvitusmeetmete kava koostamine“).

Vabariigi Valitsus kaalus Natura erandi rakendamise asjaolusid ja leidis, et alternatiivseid

lahendusi on piisavalt hinnatud, samuti kavandatavat tegevust ala kaitse-eesmärkidest lähtuvalt

mõjust Natura 2000 võrgustikule. Võimalikest trassialternatiividest on välja valitud kõige vähem

Natura 2000 võrgustiku ala ebasoodsalt mõjutav trassikoridor. Samuti kaalus Vabariigi Valitsus

avalikkuse jaoks esmatähtsaid põhjuseid (rajatav infrastruktuur on ülekaalukas avalik huvi, mis

võimaldab kiiret ühendust Lääne-Euroopaga, ning riigikaitse kaalutlused), mis kokkuvõttes

kaaluvad üles Luitemaa Natura 2000 linnuala metsise populatsioonile tekkiva kahju. Metsisele

tekkiv kahju on võimalik kompenseerida hüvitusmeetmete abil. Vabariigi Valitsus on seisukohal,

et hoolimata tegevuse eeldatavalt ebasoodsast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on Rail Balticu

raudtee rajamine alternatiivsete lahenduste puudumisel vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsal

põhjusel. Erandi tegemisel on võimalik rakendada hüvitusmeetmeid, et tagada Natura 2000

võrgustiku sidususe säilimine.

Vabariigi Valitsus andis 06.02.2025 korraldusega nr 42 nõusoleku Pärnu maakonnaplaneeringu

„Rail Baltic raudteetrassi koridori asukoha määramine“ kehtestamiseks Riigikohtu 19.05.2020

otsusega nr 3-18-529 tühistatud trassilõikude piirkonnas. Majandus- ja

13

Kommunikatsiooniministeeriumil tuleb seada Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee

trassikoridori asukoha määramine“ kehtestamisel Luitemaa linnuala metsise asurkonna kaitse-

eesmärgi tagamiseks hüvitusmeetmete rakendamise kohustus.

11. Rail Balticu planeeringu järelevalve

Järelevalve teostaja pädevuses on:

1. planeeringu õigusaktidele vastavuse kontrollimine.

Rail Balticu planeeringu koostamisel, koostöötegemisel ja kaasamisel on järgitud

planeerimisseaduse v.r-is ja KeHJS-is sätestatud menetlus- ja sisunõudeid. Kõik

asjassepuutuvad asutused ja kohalikud omavalitsused on planeeringu kooskõlastanud.

Planeeringu kooskõlastamisel ei ole tuvastatud vastuolusid kehtivate õigusaktidega.

2. planeeringu liigilt üldisemale kehtestatud planeeringule vastavuse kontrollimine.

Rail Balticu planeering vastab üleriigilisele planeeringule „Eesti 2030+“, milles tuuakse välja,

et Euroopa transpordipoliitika valguses on jätkuvalt tähtis parandada Eesti seotust Euroopa

Liidu tuumikpiirkondadega, sh luua Läänemere idarannikul kiirraudtee (Rail Baltic), mis

ühendab Balti riigid ja Soome Kesk-Euroopaga. Selline raudtee konkureerib lühematel

vahemaadel edukalt õhutranspordiga. Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ tegevuskavas

toodud eesmärgi „Olemasolevale asustusstruktuurile toetuva mitmekesise ja valikuvõimalusi

pakkuva elu- ja majanduskeskkonna kujundamine. Töökohtade, haridusasutuste ja

mitmesuguste teenuste kättesaadavuse tagamine toimepiirkondade sisese ja omavahelise

sidustamise kaudu“ saavutamiseks on ette nähtud maakonnaplaneeringute koostamine, millest

üks on Rail Balticu raudteetrassi koridori asukoha määramine. Kiire raudteeühenduse

põhimõte ja suunad on kajastatud üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ joonisel nr 7

„Transpordivõrgu põhistruktuur aastal 2030“.

Rail Balticu planeering vastab Pärnu maakonna planeeringule. Pärnu maakonna planeering

määratleb maakondliku tähtsusega tehnilise taristu põhimõttelised asukohad, sh raudtee. Seega

maakonnaplaneeringu koostamisel on juba arvestatud Rail Balticu raudteega (vajalik on

maakonnaplaneeringut täpsustada Riigikohtu poolt tühistatud trassilõigu uue asukohaga, mis

ongi Rail Balticu planeeringu eesmärgiks). Maakonnaplaneeringus nähakse Rail Balticu

raudtees täiendavaid arenguvõimalusi, sh kiire raudteeühendus võimaldab parendada teenuste

ja töökohtade kättesaadavust.

3. nõusoleku andmine liigilt üldisema kehtestatud planeeringu muutmiseks temale esitatud, liigilt

üldisema planeeringu muutmise ettepanekut sisaldava planeeringu kehtestamisel.

Rail Balticu planeeringuga ei muudeta liigilt üldisemat planeeringut, puudub vajadus

vastavasisulise nõusoleku andmiseks. Pärnu maakonna planeeringut on vajalik täpsustada

(mitte muuta) seotult Rail Balticu trassikoridori ja rohevõrgustiku paiknemisega ning Pärnu

maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus on vajalik täpsustada (mitte muuta) rohevõrgustiku

toimimist seotult Via Baltica ja Rail Baltica ristumisega. Vastavasisulised täiendusvajadused

on toodud planeeringu seletuskirjas.

4. planeeringus riigi huvide järgimise kontrollimine, kui planeeritava maa-ala kohta puudub

liigilt üldisem kehtestatud planeering. Antud juhul on liigilt üldisem kehtiv planeering

olemas.

14

5. planeeringu avalikul väljapanekul kirjalikke vastuväiteid esitanud isikute ning planeeringu

koostamise korraldaja ärakuulamine ja seisukoha esitamine vastuväidete kohta, kui

planeeringu koostamisel vastuväiteid ei arvestatud.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium edastas kutse ärakuulamisele Eesti

Geoloogiateenistusele 07.02.2025 kirjaga nr 13-2/512-1, Kadri K-le 07.02.2025 kirjaga nr 13-

2/510-1, Valter T-le 07.02.2025 kirjaga nr 13-2/511-1, Foreko OÜ-le 13.02.2025 kirjaga nr 13-

2/589-1 ja Marina Minerals OÜ-le 13.02.2025 kirjaga nr 13-2/588-1.

Eesti Geoloogiateenistus teavitas 10.02.2025 kirjaga nr 13-1/25-238, et EGT arvamus ei ole

muutunud ning soov ärakuulamisel osalemiseks puudub. Valter T teavitas 17.02.2025 kirjaga,

et kujunenud olukorras ei pea ärakuulamist vajalikuks ja kohtumist pole vaja korraldada.

Foreko OÜ teavitas 14.02.2024 e-kirjaga, et ei soovi ärakuulamisel osaleda. Kadri K

ärakuulamisele ei ilmunud (22.11.2024 e-kirjaga teavitas, et jääb vastustega üldjoones rahule

ja ei soovi ärakuulamisel osaleda). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium järelevalve

teostajana kujundas seisukoha tuginedes eelnimetatute avaliku väljapaneku ajal esitatud

ettepanekutele ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vastustele. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium järelevalve teostajana edastas omapoolse seisukoha Valter T-

le 06.03.2025 kirjaga nr 13-2/511-3, Foreko OÜ-le 06.03.2025 kirjaga nr 13-2/589-3, Eesti

Geoloogiateenistusele 06.03.2025 kirjaga nr 13-2/512-3 ja Kadri K-le 06.03.2025 kirjaga nr

13-2/510-2. Kokkuvõttes leidis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, et Regionaal-

ja Põllumajandusministeeriumi esitatud selgitused ettepanekutega mittearvestamise kohta on

asjakohased, põhjendatud ja proportsionaalsed. Kavandatud lahendus arvestab Rail Balticu kui

olulise taristuprojekti elluviimise vajadusi ja samas ka keskkonnakaitse põhimõtteid. Mõjud

on asjakohaselt hinnatud ja nende leevendamiseks ning hüvitamiseks on ette nähtud sobivad

meetmed. Samuti on seatud meetmed, millega tuleb arvestada raudtee projekteerimisel ja

keskkonnamõju hindamisel.

Marina Minerals OÜ ärakuulamine toimus 05.03.2025. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium järelevalve teostajana kujundas seisukoha tuginedes Marina

Minerals OÜ poolt avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekutele ja ärakuulamisel antud

selgitustele ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kirjalikele vastustele ning

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kui planeeringu koostamise korraldaja

ärakuulamisel antud selgitustele. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium järelevalve

teostajana edastas omapoolse seisukoha 11.03.2025 kirjaga nr 13-2/588-4. Kokkuvõttes leidis

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, et Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

esitatud selgitused ettepanekutega mittearvestamise kohta on asjakohased, põhjendatud ja

proportsionaalsed. Kavandatud lahendus arvestab Rail Balticu kui olulise taristuprojekti

elluviimise vajadusi ja samas ka keskkonnakaitse põhimõtteid. Mõjud on asjakohaselt

hinnatud ja nende leevendamiseks ning hüvitamiseks on ette nähtud sobivad meetmed.

Planeerimisprotsess on olnud erinevaid osapooli kaasav. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium 11.03.2025 kirjaga nr 13-2/588-4 kohaselt Marina Minerals

OÜ poolt esitatud ettepanekuid ei ole võimalik arvestada, kuna nende rakendamine ei oleks

kooskõlas metsise kaitse eesmärkidega ning seaks ohtu Rail Balticu projekti elluviimise.

15

II KAALUTLUSED

Rail Balticu planeeringu eesmärk on luua ühendus Balti riikide ja Euroopa raudteevõrgu vahel.

Rail Balticu projekt on riiklikult oluline infrastruktuuriprojekt, mille rajamine toetab Eesti

transporditaristu arengut, vähendab keskkonnasaastet, soodustab rahvusvahelist kaubavahetust ja

parandab kohalike elanike liikumisvõimalusi.

Rail Balticu maakonnaplaneeringu koostamisel on võetud aluseks kõrgemalseisvad planeeringud,

strateegilised arengudokumendid ja õigusaktidest tulenevad nõuded. Samuti arvestati KSH

aruande ja selle lisade tulemusi. Rail Balticu maakonnaplaneering vastab Pärnu maakonna

planeeringule ja Pärnu maakonna arengueesmärkidele.

Planeerimismenetluses hinnati omavahel kuute Rail Balticu trassialternatiivi, et leida asukoht

raudtee trassikoridorile, kuhu koostada planeering lahendus. Trassialternatiivide hindamisel võeti

arvesse Natura hindamise ja hüvitusmeetmete rakendamise põhimõtteid, kuna ühegi raudtee

trassikoridori alternatiivi puhul ei ole ebasoodsat mõju võimalik vältida metsisele Luitemaa

linnualal.

Kuna puuduvad alternatiivid, mis Naturale ebasoodsat mõju ei avaldaks ning olemas on avalikkuse

jaoks esmatähtsad ja erakordselt tungivad põhjused Rail Balticu planeerimisega jätkamiseks, siis

on koostatud parimale trassialternatiivile planeeringulahendus, hinnatud sellega seotud mõjusid

ning koostatud Natura hüvitusmeetmete kava. Rail Balticu planeeringuga on määratud raudtee

trassikoridori asukoht ja trassiga seotud infrastruktuur. KSH aruande, Natura hindamise aruande

ja hüvitusmeetmete kava tulemused on integreeritud planeeringulahendusse. Rail Balticu

planeeringu kehtestamise ja raudtee ehitamise eelduseks on Luitemaa linnuala metsistele avalduva

olulise leevendamatu mõju kompenseerimine. Hüvitusmeetmed peavad olema tõhusad ning need

tuleb ellu viia enne ehitustegevusega alustamist.  Hüvitusmeetmed ja neid toetavad meetmed on

asjakohased ning hüvitusmeetmete tulemuslikkust seiratakse. Valitud lahendus tagab parima

võimaliku tasakaalu keskkonnakaitse ja arendustegevuse vahel. Vabariigi Valitsus on andnud

nõusoleku planeeringu kehtestamiseks.

Planeeringu koostamisel on arvestatud niipalju kui võimalik ettepanekuid esitanud isikute

seisukohtadega. Planeeringulahendust on täiendatud ja kohandatud, et võimalikult suures ulatuses

tagada erinevate huvidega arvestamine. Kõiki ettepanekuid ei ole võimalik arvestada, kuna nende

rakendamine ei oleks kooskõlas planeeringu eesmärgiga või metsise kaitse eesmärkidega ning

seaks ohtu Rail Balticu projekti elluviimise. Arvestamata jäetud ettepanekuid on asjakohaselt

põhjendatud. Koostöö ja kaasamine on olnud pidev, kaasatud on erinevaid asutusi, eksperte ning

huvigruppe. Paremaks kaasamiseks, informatsiooni edastamiseks ning planeeringu ja KSH

materjalide kättesaadavuse tagamiseks on avalikele planeeringumaterjalidele olnud tagatud

juurdepääs ministeeriumi kodulehel. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 53 lõike 1 kohaselt

on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine keelatud. LKS § 53

lõike 1 kohane info pole kodulehel kättesaadav. Seda infot on edastatud asutusesiseseks

kasutamiseks mõeldud kirjadega.

III OTSUS

Lähtuvalt eeltoodust ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lõike 1

ja § 111 lõike 1, planeerimisseaduse v.r § 24 lõike 2 ja § 25 lõike 2 ning keskkonnamõju hindamise

16

ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 44 ja § 45 lõike 3 alusel, kooskõlas Vabariigi Valitsuse

06.02.2025 korraldusega nr 42 „Nõusolek Natura erandi kohaldamiseks Pärnu

maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassikoridori asukoha määramine“ kehtestamiseks

Riigikohtu 19. mai 2020. a otsusega nr 3-18-529 tühistatud trassilõikude piirkonnas“:

1. Kehtestada Pärnu maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha

määramine“ Riigikohtu 19.05.2020 otsusega nr 3-18-529 tühistatud trassilõikude piirkonnas

(lisa 1 ja lisa 2).

2. Planeeringu elluviimisel on kohustus rakendada Rail Balticu maakonnaplaneeringu

hüvitusmeetmeid Luitemaa linnuala metsise asurkonna kaitse-eesmärgi tagamiseks (lisa 1 ja

lisa 2).

3. Avaldada käesolev käskkiri koos kehtestatud planeeringu ja selle lisadega, mis ei ole

asutusesiseseks kasutamiseks, riigiplaneeringute portaalis riigiplaneering.ee ning

planeeringute andmekogus 14 päeva jooksul käskkirja allkirjastamise päevast arvates.

4. Teha käesolev käskkiri koos planeeringuga teatavaks isikutele, kes on olnud kaasatud

planeerimismenetlusesse, sealhulgas planeeringuala kohalike omavalitsuste üksustele 14

päeva jooksul käskkirja allkirjastamise päevast arvates.

5. Avaldada teade planeeringu kehtestamisest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

kodulehel ja riigiplaneeringute portaalis, ajalehes Pärnu Postimees, Ajalehes Saarde Sõnumid

ja ajalehes Liiviranna  14 päeva jooksul käskkirja allkirjastamise päevast arvates.

IV VAIDLUSTAMINE

Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades kaebuse

Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad:

1. Lisa_1_PLANEERING_KEHTESTAMISELE_PLANK_AVALIK

2. Lisa_2_PLANEERING_KEHTESTAMISELE_LISAD_ASUTUSESISESEKS_KASUTAMISEKS