Keskkonnaministri 23.01.2020 käskkirja nr 1-2/20/44 muutmine

K Ä S K K I R I

Tallinn 09.04.2025 nr 1-2/25/160

Keskkonnaministri 23.01.2020 käskkirja nr 1-2/20/44

muutmine

Kiirgusseaduse § 26 lõike 3 ja § 28 lõike 2 alusel:

1. Keskkonnaministri 23.01.2020 käskkirja nr 44 lisa 1 „Radioaktiivsete jäätmete käitlemise

riiklik tegevuskava“ asendatakse käesoleva käskirja lisaga (lisatud).

2. Keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonnal avaldada ajakohastatud radioaktiivsete jäätmete

käitlemise riikliku tegevuskava ministeeriumi veebilehel.

Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemise päevast arvates, esitades kaebuse

halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt

energeetika- ja keskkonnaminister

Saata: Sotsiaalministeerium, Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,

Rahandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Keskkonnaamet, AS ALARA,

Terviseamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Eesti Geoloogiateenistus

KLIIMAMINISTEERIUM

RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE KÄITLEMISE

RIIKLIK TEGEVUSKAVA

TALLINN 2025

2

ANNOTATSIOON

2025. a täiendus hõlmab alljärgnevat:

• Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga kuluhinnang, mis aitab kaasa kulude pikaajalisele

planeerimisele

• KPI ehk tulemusnäitajate integreerimine tegevuskavva eesmärgiga hinnata jäätmekäitlussüsteemi

toimepidevust ning käimasolevate ja planeeritavate tööde edenemist

• Struktuurimuudatused tingitud muudatused, et anda parem ülevaade ajakohasest kohustuste ja

vastuste jaotusest

• Tuumkütuse tsükliga seotud jäätmete üldine käsitlus eesmärgiga teema lõimida üldisesse riikliku

raamistikku

Ülejäänud dokument jääb üldkujul muutmata, oluliste muudatuste puhul lisatakse märge, kus

kirjeldatakse lühidalt hetkeolukorda, kuid põhjalikumalt käsitletakse teemat tegevuskava uuenenud

versioonis, mis valmib 2027. aastal.

Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava ajakohastamine

Radioaktiivsete jäätmete riiklik tegevuskava kinnitati keskkonnaministri 21.07.2015 käskkirjaga nr 688.

Tegevuskava ajakohastamise eesmärk on uuendada tegevuskava 1.novembril 2016.a jõustunud

kiirgusseaduse muudatustest tulenevalt ning seoses uute arengutega NORM-jäätmete käitlemise

valdkonnas. Samuti oli ajakohastamise ajendiks 2015.a lõppenud Paldiski endise tuumaobjekti

reaktorsektsioonide dekomissioneerimise ning radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga eeluuringud,

milles leiti, et ainus viis radioaktiivseid jäätmeid ohutult ladustada on rajada Eestisse lõppladustuspaik.

Nendele uuringutele tuginedes tehti Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel 28.04.2016 otsus rajada

Eestisse lõppladustuspaik. Seega täpsustatakse käesolevas tegevuskavas lisaks ka Paldiski endise

tuumaobjekti reaktorisektsioonide lammutamise ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamisega

seonduvat. Tegevuskava uuendati samuti vastavalt kehtivatele EL direktiividele ja siseriiklikele

õigusaktidele. Tegevuskava struktuuri ei muudetud. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik

tegevuskava on üks Kiirgusohutuse riikliku arengukava (KORAKi) aastateks 2018-2027 lisadest, nagu on

ka Radooni riiklik tegevuskava ja KORAKi rakendusplaan aastateks 2018-2021.

Keskkonnaministri 18.01.2017 käskkirjaga nr 61 algatati lisaks KORAKile, Radooni riiklikule

tegevuskavale ja Radioaktiivsete jäätmete riikliku tegevuskava ajakohastamisele ka nende

planeerimisdokumentide keskkonnamõju strateegiline hindamine. KORAKi 2018-2027, Radooni riikliku

tegevuskava ja Radioaktiivsete jäätmete riikliku tegevuskava keskkonnamõju strateegilist hindamist

(edaspidi KSH) viib läbi ja KSH aruande koostab OÜ Alkranel.

Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riikliku tegevuskava (programmi) koostamise vajadus tulenes 2011.

aastal jõustunud Euroopa Liidu radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vastutustundliku ja

ohutu käitlemise direktiivist 2011/70/Euratom (edaspidi direktiiv 2011/70 Euratom), millega sätestati

nõuded riikliku radioaktiivse jäätmete käitlemise tegevuskava koostamise kohta. Samuti koostas Euroopa

Komisjon 2013. aastal liikmesriikidele juhise direktiivis nimetatud tegevuskava koostamiseks, et tagada

kava ühesugune ülesehitus ja käsitletavate teemade ulatus. Seetõttu täiendati ka tegevuskava eelnõu

direktiivi ja juhise nõuete järgi. Radioaktiivsete jäätmete ohutu ja koordineeritud käitlemine on

3

kiirgusohutuse tagamise seisukohalt Eesti jaoks kõige olulisem tegevus.

Tegevuskava on aluseks radioaktiivsete jäätmete käitlemise korraldamisel ning kava eesmärk on pakkuda

otsustajatele ja jäätmete käitlejatele konkreetseid lahendusi radioaktiivsete jäätmete süstemaatiliseks

käitlemiseks ja nende koguste vähendamiseks Eesti Vabariigis. Samuti pakub kava laiemale avalikkusele

piisavalt informatsiooni Eestis tekkinud ja tekkivate radioaktiivsete jäätmete ja nende käitlemise kohta.

Tegevuskava käsitleb järgmisi teemasid:

1) riiklik poliitika;

2) etapid ja ajakava;

3) inventuur;

4) kontseptid või plaanid ja tehnilised lahendused tekkest kõrvaldamiseni;

5) radioaktiivsete jäätmete ladustuspaiga sulgemisjärgsed plaanid;

6) teadus- ja arendustegevus;

7) kohustused ja vastutus, tulemusnäitajad;

8) kuluhinnang;

9) rahastamisskeem;

10) läbipaistvuspoliitika või protsess;

11) lepingud;

12) juhtdokument.

Tegevuskava esitab kirjeldatud elementide alleesmärgid, meetmed ja oodatavad tulemused aastani 2050.

Ühtlasi kirjeldatakse, millised on vastutavad institutsioonid ning tegevuskava kulud.

Radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava on alusdokument, mis annab lisaks eeltoodule

ülevaate kehtivatest õigusaktidest ning suunised nende täiendamiseks. Tegevuskavas on välja toodud

olemasolev institutsionaalne korraldus, finantsvahendid ja nende vajadus tulevikus. Kuna radioaktiivsete

jäätmete käitlemise teema pakub huvi eri huvigruppidele (nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt), on

tegevuskava heaks abivahendiks nendega suhtlemisel, näiteks huvigruppidele info vahendamisel ning

olemasoleva olukorra ja tulevikuplaanide tutvustamisel. Kuna huvigrupid olid tegevuskava koostamisse

kaasatud, on dokumendi näol tegemist teatud kokkuleppega, mis soodustab valdkonna edasist arengut.

Tegevuskava vaadatakse korrapäraselt läbi ja ajakohastatakse, võttes arvesse tehnika ja teaduse saavutusi

ning ekspertide soovitusi, parimaid kogemusi ja häid tavasid. Direktiivi 2011/70/Euratom kohaselt

hinnatakse kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ohutusnormide kõrge

taseme saavutamiseks riiklikku raamistikku, pädevat reguleerivat asutust, riiklikku programmi ja selle

rakendamist regulaarselt ning vähemalt kord kümne aasta jooksul ning selleks kasutatakse rahvusvaheliste

ekspertide abi. Eksperthinnangute tulemused tehakse teatavaks Euroopa Komisjonile ja teistele

liikmesriikidele ning need tehakse õiguse aluspõhimõtteid rikkumata üldsusele kättesaadavaks.

Tegevuskava koostamise koordinaatorid olid Keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna nõunik

Evelyn Müürsepp ja peaspetsialistid Krista Saarik ja Maris Arro. Ekspertidena osalesid töös ASi ALARA

juhataja Joel Valge ja keskkonnatehnika nõunik Ivo Tatrik, Keskkonnaameti kiirgusosakonna juhataja

Ilmar Puskar, kiirgusosakonna nõunik Karin Muru ja kiirgusseire büroo juhataja Monika Lepasson ning

OÜ QPRE juhataja ja kvalifitseeritud kiirgusekspert Merle Lust. Kava on kooskõlastatud

Siseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Rahandusministeeriumiga.

Tegevuskava kinnitab keskkonnaminister käskkirjaga. Tegevuskava kooskõlastatakse Euroopa

Komisjoniga.

4

Tegevuskava valmimise järel avaldatakse sellekohane pressiteade. Samuti pannakse tegevuskava

kokkuvõte üles Kliimaministeeriumi veebilehele.

Töö koordinaatorid tänavad kõiki tegevuskava koostamisel osalenuid nende panuse eest dokumendi

valmimisse.

5

Sisukord

Sissejuhatus 8

1 Rahvusvahelised ja riiklikud kohustused 10

1.1 Rahvusvahelised konventsioonid ja direktiivid 10

1.2 Riigisisene õigusloome 10

2 Radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemise poliitika 12

2.1 Otsustusprotsess ja vastutus 12

2.2 Jäätmemahtude vähendamine 13

2.3 Jäätmete käitlemine 14

2.4 Uue tegevuse mõju riiklikule poliitikale 16

2.5 Tuumkütusetsükliga seotud jäätmekäitluspoliitika kujundamine 17

2.6 Poliitika elluviimiseks vajalikud ressursid 18

2.7 Avalikkuse kaasamine 19

3 Kavandatava tegevuse etapid ja ajakava 20

4 Inventuur 23

4.1 Olemasolevad ja vajalikud vahendid 23

4.1.1 Paldiski radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaik 23

4.1.2 Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla 25

4.2 Olemasolevad radioaktiivsed jäätmed Paldiski objektil 26

4.2.1 Reaktorisektsioonides hoiustatavate jäätmete kogused, aktiivsus ja liigitus 26

4.2.2 Vaheladustuspaigas hoiustatavad jäätmed 28

4.2.3 Paldiski objekti kontrollalal ladustatavad jäätmed 29

4.2.4 Paldiski objekti vahehoidlas asuvate jäätmete koguaktiivsus 30

4.3 Olemasolevad NORM-jäägid ja –jäätmed 32

4.4 Meditsiiniasutustes tekkivad lühiealised radioaktiivsed jäätmed 34

4.5 Kokkuvõte Eestis olemasolevatest radioaktiivsetest jäätmetest 34

4.6 Tulevikus Eestis tekkivad radioaktiivsed jäätmed 35

4.6.1 Kinnised kiirgusallikad 35

4.6.2 Metallijäätmed 36

4.6.3 Paldiski ja Tammiku objektide edasisel dekomissioneerimisel tekkivad jäätmed 37

4.6.4 Vedeljäätmed 37

4.6.5 NORM-jäägid ja –jäätmed 38

4.6.6 Meditsiiniasutustes tekkivad lühiealised radioaktiivsed jäätmed 39

4.6.7 Tuumkütusetsükliga seotud jäätmed 39

4.6.8 Kokkuvõte Eestis tulevikus tekkivatest radioaktiivsetest jäätmetest 39

4.7 Inimressurss 40

5 Plaanid ja tehnilised lahendused tekkest lõpliku ladustamiseni 42

5.1 Reaktorisektsioonid 42

5.2 Metallkonteinerid 42

5.3 Betoonkonteinerid 43

5.3.1 Betoonkonteinerid konditsioneeritud jäätmetega 43

6

5.3.2 Betoonkonteinerid radionukliide 137Cs, 90Sr, 239Pu, 241Am, 238U, 60Co ja Pu-Be sisaldavate kinniste

kiirgusallikatega 43

5.3.3 Betoonkonteiner kontrollallikatega 43

5.3.4 Betoonkonteiner radionukliidi 226Ra sisaldavate kinniste kiirgusallikatega 43

5.3.5 Radionukliide 85Kr, 3H, 152Eu, 106Ru, 133Ba sisaldavad kinnised allikad 44

5.3.6 Betoonkonteinerid Tammiku hoidlast pärit iseloomustamata allikatega 44

5.3.7 Betoonkonteinerid tundmatute kinniste allikatega Tammiku hoidlast 44

5.3.8 Betoonkonteinerid beetakiirguse allikatega 44

5.3.9 Betoonkonteinerid Tammiku hoidla suure aktiivsusega kastidega 45

5.3.10 Betoonkonteiner NORM-puursüdamikuga 45

5.3.11 Betoonkonteiner 226Ra saastunud metalliga 45

5.4 Merekonteinerid 45

5.4.1 Saastunud metallijäätmed 45

5.4.2 Saastunud betoonimurd 46

5.5 200 l metallvaadid 46

5.5.1 Pehmed pressitavad jäätmed 46

5.5.2 Puit ja saepuru 46

5.5.3 Betoneeritud jäätmed, roostepuru ja tolm 46

5.5.4 Beetakiirguse allikad 47

5.5.5 Saastunud asbest 47

5.6 Vedeljäätmed 47

5.7 Paldiski objektil asuvad suuregabariidilised jäätmed 47

5.8 NORM-jäägid ja –jäätmed 47

5.9 Meditsiiniasutustes tekkivad lühiealised radioaktiivsed jäätmed 50

5.10 Tuumkütusetsükliga seotud jäätmete käitlemine ja lõppladustamine 50

5.11 Jäätmete lõppladustamine 51

5.11.1 Maa-alune lõppladustuspaik 52

5.11.2 Maapinna lähedane lõppladustuspaik 52

6 Radioaktiivsete jäätmete ladustuspaiga sulgemisjärgsed plaanid 54

7 Teadus- ja arendustegevus 56

7.1 Riiklik teadusrahastamine 57

7.2 Rahvusvahelised rahastusvõimalused 57

7.3 Osalejatepoolne rahastus 58

8 Kohustused ja vastutus, tulemusnäitajad 59

8.1 Osalised ja nende kohustused 59

8.2 Keskkonnaamet 59

8.3 AS ALARA 60

8.4 Kiirgustegevusloa omajad 60

8.5 Kvalifitseeritud kiirgusekspert 60

8.6 Vastutuse jaotus 61

8.7 Tulemusnäitajad 61

9 Kuluhinnang 71

7

9.1 Jäätmete iseloomustamise süsteemi arendamine 71

9.2 Reaktorisektsioonid 72

9.3 Lisaks ajas jaotatud kulude analüüsile uuriti ka inflatsiooni võimalikku mõju. Joonisel 6 esitatud stsenaariumis

eeldatakse iga-aastast 3% inflatsioonimäära. 3% inflatsiooni stsenaariumi korral on projekti oodatav maksumus 243

miljonit eurot, ning 80% tõenäosusega ei ületa kogukulu 2065. aastaks 254 miljonit eurot. Projekti esimeses pooles on

inflatsiooni mõju minimaalne, kuid teises pooles võib kulude kasv kumulatiivse efekti tõttu ületada kahekordse

taseme.Saastunud metalli sulatamine 74

9.4 Betoonisõlm 74

9.5 Betoonkonteinerid 75

9.6 Lõppladustuspaiga rajamine 75

10 Rahastamisskeem 76

11 Läbipaistvuspoliitika või protsess 78

11.1 Kaasamine 78

11.2 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine 78

11.3 Informeerituse tagamine 79

12 Lepingud 81

13 Juhtdokument 82

13.1 Sissejuhatus 82

13.2 Riiklik poliitika 82

13.3 Etapid ja ajakavad 84

13.4 Inventuur 85

13.5 Plaanid ja tehnilised lahendused jäätmete tekkest lõppladustamiseni 86

13.6 Kuluhinnang 91

13.7 Rahastamisskeem 92

14 Kirjandus 94

Lisa 1. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise üldised põhimõtted 96

8

Sissejuhatus Radioaktiivsete jäätmetena käsitletakse radioaktiivseid aineid sisaldavaid või nendega saastunud aineid

või esemeid, mille aktiivsus või aktiivsuskontsentratsioon on suurem kiirgusseaduse alusel kehtestatud

vabastamistasemetest ning mida tulevikus ei kavatseta kasutada. Radioaktiivseid jäätmeid tekib

mitmesuguse tegevuse tulemusena, samuti varieeruvad suures ulatuses tekkivate radioaktiivsete jäätmete

aktiivsus ja maht. Tekkivad radioaktiivsed jäätmed võivad olla tahkel, vedelal või gaasilisel kujul. Eestis

liigitatakse radioaktiivseid jäätmeid järgnevalt:

1) Vabastatud jäätmed - Kiirgustegevuse käigus tekkivad jäätmed, mille aktiivsus, eriaktiivsus või

pinderiaktiivsus on väiksem kui kiirgusseaduse alusel kehtestatud vabastamistasemed;

2) NORM (Naturally Occuring Radioactive Material – looduslikke radionukliide sisaldavad ained)-

jäätmed - Looduslikke radionukliide (Th-232 ja U-238 ning nende lagunemisritta kuuluvad

radionukliidid) sisaldava toorme töötlemise tulemusena tekkivad radioaktiivsed jäätmed, mille

eriaktiivsus on suurem kui kiirgusseaduse alusel kehtestatud vabastamistasemed;

3) Lühiealised radioaktiivsed jäätmed - Radioaktiivsed jäätmed, mis sisaldavad alla 100-päevase

poolestusajaga radionukliide ja mis lagunevad allapoole kiirgusseaduse alusel kehtestatud

vabastamistasemeid kuni viie aasta jooksul;

4) Madal- ja keskaktiivsed lühiealised radioaktiivsed jäätmed - Radioaktiivsed jäätmed, mis

sisaldavad alla 30-aastase poolestusajaga beeta- ja gammakiirgajaid ning piiratud koguses

pikaealisi alfakiirgajaid (mitte rohkem kui 4000 Bq/g ühes jäätmepakendis ja mitte rohkem kui

keskmiselt 400 Bq/g kogu jäätmete hulga kohta);

5) Madal- ja keskaktiivsed pikaealised radioaktiivsed jäätmed - Radioaktiivsed jäätmed, mis

sisaldavad pikema kui 30-aastase poolestusajaga radionukliide ja mille eriaktiivsus on suurem kui

madal- ja keskaktiivsetel lühiealistel radioaktiivsetel jäätmetel ning mille radioaktiivsel

lagunemisel tekkiv soojuse hulk on väiksem kui 2 kW/m3;

6) Kõrgaktiivsed radioaktiivsed jäätmed - Radioaktiivsed jäätmed, milles radioaktiivse lagunemise

käigus tekkiv soojuse hulk on suurem kui 2 kW/m3.

Eestis olemasolevad ja tekkivad jäätmed on eelkõige madala ja keskmise aktiivsusega tahked jäätmed.

Vähesel määral tekib vedelaid radioaktiivseid jäätmeid.

Eesti Vabariigis ei ole tuumaelektrijaamu, samuti puuduvad tuumkütusetsükliga seotud tegevused ja

töötavad rajatised. Kuna Paldiski endine tuumaobjekt on treeningkeskus, mis otseselt direktiivide

2009/71/Euratom ja 2014/87/Euratom reguleerimisalasse ei kuulu, tuleb Eestis nende direktiivide nõudeid

rakendada üldisel tasemel. Kuna ohutuse tagamine on Eesti jaoks äärmiselt oluline, võetakse Paldiski

objekti dekomissioneerimisel direktiivide nõudeid arvesse võimalikult suures ulatuses, tagades samal ajal

mõistliku halduskoormuse.

Enamik Eesti radioaktiivsetest jäätmetest pärineb Nõukogude Liidu ajast. Tänapäeval on peamised

radioaktiivsete jäätmete tekitajad kiirgustegevusluba omavad meditsiini-, tööstus- ja teadusasutused.

Radioaktiivsete jäätmete puhul eristatakse tehislikke ja NORM-jäätmeid/-jääke. Kiirgusseadus sätestab,

et NORM-jäätmed on peamiselt looduslikku radioaktiivset ainet sisaldavad radioaktiivsed jäätmed,

sealhulgas NORM-jäägid, mida tulevikus ei kavatseta kasutada, ja NORM-jäägid on mingi tegevuse

tagajärjel tekkinud looduslikku radioaktiivset ainet sisaldavad või sellega saastunud ained, mille aktiivsus

või aktiivsuskontsentratsioon on suurem kehtestatud vabastamistasemetest ja mida kavatsetakse veel

tulevikus kasutada. NORM-jäätmete teket on võimalik vältida, leides NORM-jääkidele võimalusi nende

vabastamiseks. NORM-jääkide ja jäätmete käitlemine vajab ka juhtumipõhist lahendamist, kuna olenevalt

päritoluallikast on need erinevate keemiliste ja füüsikaliste omadustega ning neid ei ole

võimalik/otstarbekas käidelda koos muude radioaktiivsete jäätmetega.

9

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eesti jäätmevood on väikesed ning sobivate käitlusmeetodite valik suhteliselt

piiratud. Tekkinud jäätmete mahu vähendamiseks Eestil palju valikuid ei ole, sest kõik olemasolevad

tehnoloogiad (näiteks jäätmete põletamine) on väga kulukad, võimsa käitlemismahuga ning tõenäoliselt

on investeering jäätmete töötlemise tehnoloogiatesse oluliselt suurem kui näiteks jäätmete ladustamiseks

maapinnalähedase lõppladustuspaiga rajamine. Võimaluse korral tuleb siiski leida ka alternatiive, näiteks

jäätmete töötlemine, hajutamine või vabastamine. Neid alternatiive tegevuskava koostamise käigus ka

analüüsiti.

Tegevuskava annab ülevaate Eestis olemasolevatest ja tulevikus tekkivatest radioaktiivsetest jäätmetest,

nende käitlusviisidest, sätestab tegevuse ajakava ning riikliku poliitika. Veel kirjeldatakse kavas

radioaktiivsete jäätmete ohutuks käitlemiseks volitatud asutusi, olemasolevaid tehnilisi ja rahalisi

vahendeid, rahastamisskeemi ning teadus- ja arendustegevust. Tegevuskava kaudu toimub radioaktiivsete

jäätmete käitlemise riiklik planeerimine.

Eestis alustati 2020. aastal tuumaenergia võimaluste uurimist, milleks moodustati valitsusasutuste

vaheline töörühm (NEPIO) väikeste moodulreaktorite (VMR) kasutuselevõtu võimalikkuse hindamiseks.

Algatuse eesmärk on saavutada 2050. aastaks süsinikuneutraalsus, suurendada energiajulgeolekut ning

integreerida uusi tehnoloogiaid Eesti energiasüsteemi. 12. juunil 2024 võttis Riigikogu vastu otsuse,

millega toetatakse tuumaenergia kasutuselevõtuks vajalike ettevalmistuste tegemist ja õigusraamistiku

loomist. NEPIO tegevuste raames uuriti põhjalikult tuumaenergia kasutamisega kaasnevaid

radioaktiivsete jäätmetega seonduvaid kohustusi. Erilist tähelepanu pöörati tuumkütuse tsükliga seotud

radioaktiivsete jäätmete ohutule ja vastutustundlikule käitlemisele. Käesolevas tegevuskavas kirjeldatakse

esialgseid hinnanguid tuumaenergia kasutamisega kaasnevatest jäätmekäitluskohustustest.

Eeldatavalt aitab radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklik tegevuskava kaasa ka üldsuse teadlikkuse

suurendamisele. Huvilised mõistavad paremini radioaktiivsete jäätmete käitlusega seotud probleeme ning

tänu sellele võib paraneda elanikkonna teadlikkus ja selle kaudu usaldus valdkonna vastu.

10

1 Rahvusvahelised ja riiklikud kohustused Radioaktiivsete jäätmete käitlemise üldised ja spetsiifilisemad põhimõtted on leidnud reguleerimist nii

rahvusvahelisel tasemel kui ka Eesti riigis kehtestatud õigusaktides. Eesti Vabariik on ühinenud

Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuriga (edaspidi ka IAEA) 1992. aastal ja 2004. aastast on Eesti

Euroopa Liidu liikmesriigina ka Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) liige.

1.1 Rahvusvahelised konventsioonid ja direktiivid Eesti Vabariik on kiirgusohutuse valdkonnas ühinenud mitme rahvusvahelise konventsiooniga,

muuhulgas kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ühendkonventsiooni ning

tuumaohutuse konventsiooniga, mis ratifitseeriti 2005. aastal.

Radioaktiivsete jäätmete käitlemise seisukohalt on üks olulisemaid kasutatud tuumkütuse ja

radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ühendkonventsioon, mille eesmärk on elanike ja keskkonna

kaitsmine tsiviilvaldkonnas tekkivate radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemisel

tekkivate ohtude eest. Konventsiooni preambulas kinnitavad konventsiooni osalised, et kasutatud

tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutuse tagamise eest vastutab lõppastmes riik.

Valitsused peavad tagama kiirgusallikate kasutamise kontrolli, sh omanikuta kiirgusallikate ohutu

käitlemise. Selleks tuleb luua seaduslik ning regulatiivne süsteem, määrata sõltumatu pädev asutus

(regulatiivne organ) ja luua lisaks seadusele ka vajalikud määrused. Konventsiooni ühinemisega võetud

kohustuste kõrval on oluline konventsiooni aruandekoosolekutel osalemine ning aruannete esitamine.

Väga suurt mõju riigisiseste nõuete kehtestamisele avaldavad Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) õigusaktid.

Nimelt peab liikmesriik järgima ELi tasandil välja antud määrusi, direktiive jms. dokumente.

Radioaktiivsete jäätmete valdkonnas on olulisemad õigusaktid, mida kirjeldame põhjalikumalt allpool.

Euroopa Nõukogu direktiiviga 2013/59/Euratom, sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu

elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest. Tegemist on õigusaktiga,

mis reguleerib radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutusega seonduvat. Direktiivi pidid liikmesriigid

jõustama hiljemalt 6. veebruariks 2018.

Direktiivi 2014/87/Euratom eesmärk on luua ühenduse raamistik, et säilitada ja edendada tuumaohutuse

ja selle reguleerimise jätkuvat parandamist ning tagada, et liikmesriigid kehtestaksid kõrgetasemelise

tuumaohutuse asjakohase riikliku korra töötajate ja muu elanikkonna kaitseks tuumaseadmete

ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest.

Direktiiv 2011/70/Euratom langeb sisu poolest kokku kasutatud tuumkütuse ning radioaktiivsete

jäätmete ohutu käitlemise ühendkonventsiooniga. Selle direktiiviga luuakse Euroopa ühenduse raamistik

kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks. Eesti

tegevuskava on paljuski seotud just selle direktiivi nõuete täitmisega.

1.2 Riigisisene õigusloome Eesti Vabariigis on radioaktiivsete jäätmete käitlemise põhimõtted ning käitlemisega seotud kohustused

sätestatud kiirgusseaduses. Täpsemad nõuded tekkivate jäätmete mahtude vähendamiseks ja

radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise tagamiseks on reguleeritud kiirgusseaduse alusel välja antud

määrustes, samuti Keskkonnaameti välja antud kiirgustegevuslubades jäätmete tekitajatele ja

käitlejatele.

11

Olulisemad Vabariigi Valitsuse ja keskkonnaministri määrused on järgmised:

● Vabariigi Valitsuse 15. septembri 2016. a määrus nr 95 „Sekkumis- ja tegutsemistasemed ning

avariikutsekiirituse viitetase kiirgushädaolukorras“ sätestab doosid kaitsemeetmete

rakendamiseks kiirgushädaolukorras;

● Keskkonnaministri 25. augusti 2021. A. määrus nr 40 “Kiirgustegevuses kasutatavate või

tekkivate radioaktiivsete ainete väljaarvamise ja vabastamise tingimused ning väljaarvamise

ja vabastamise taotlusele esitatavad nõuded”. Määruses sätestab radioaktiivsete jäätmete

väljaarvamis ning vabastamise tingimused, nende tasemed ja korra.

● Vabariigi Valitsuse 15. september 2016. a määrus nr 97 „Kiirgustöötaja ja elaniku

efektiivdoosi ning silmaläätse, naha ja jäsemete ekvivalentdoosi piirmäärad“. Määruses

sätestatakse efektiivdoosi ja ekvivalentdoosi piirmäärad nii kiirgustöötajatele kui ka elanikele;

● Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2016. a määrus nr 33 „Radioaktiivsete jäätmete sisse, välja-

ning läbiveo dokumentide menetlemise korra ja tähtaegade erisused lähtuvalt päritolu- ja

sihtriigist “. Määrusega sätestatakse dokumentide menetlemise kord radioaktiivsete jäätmete

sisse-, välja- ja läbiveoks;

● keskkonnaministri 4. oktoobri 2016. a määrus nr 34 „Radioaktiivsete jäätmete klassifikatsioon,

registreerimise, käitlemise ja üleandmise nõuded ning radioaktiivsete jäätmete pakendi

vastavusnäitajad“;

● keskkonnaministri 16. novembri 2016. a määrus nr 52 „Kiirgusallika asukohaks olevate

ruumide nõuded, ruumide ja kiirgusallika märgistamise nõuded, radioaktiivsete kiirgusallikate

kategooriad ning radionukliidide aktiivsustasemed“;

● Keskkonnaministri 14. oktoobri 2022. a määruse nr 48 “Kiirgustöötaja ja elaniku

efektiivdooside seire ja hindamise kord, kiirgus- ja koefaktori väärtused ning radionukliidide

sissevõtust põhjustatud dooside hindamiseks kasutatavate doosikoefitsientide väärtused”

● keskkonnaministri 24. novembri 2016. a määrus nr 57 „Kiirgustöötaja ja kiirgusohutuse

spetsialisti kiirgusohutusalase koolitamise nõuded“. Määrus täpsustab kiirgustöötajate

koolitamise nõudeid, täpsustatakse nii koolituse sisu kui ka koolituste korraldamise tihedust;

● keskkonnaministri 24. novembri 2016. a määrus nr 60 „Kiirgustegevusloa taotlusele esitatavad

täpsustatud nõuded, taotluse ja kiirgustegevusloa vormid ning tuumamaterjali arvestuse

pidamiseks kasutatavate kiirgusallikaid iseloomustavate andmete vormid“. Määrus täpsustab

kiirgustegevusloa taotluse menetluse protseduuri ning loa taotlusega esitatavate dokumentide

nimekirja;

● keskkonnaministri 27. oktoobri 2016. a määrus nr 45 „Kiirguseksperdi kiirgusohutuse

koolituse õppekava, kutseoskusnõuded, tunnistuse taotlemise kord, taotluse vorm ja tunnistuse

vorm“. Määrusega kehtestatakse kiirguseksperdi koolituse õppekava, kutseoskusnõuded,

tunnistuse taotlemise kord, taotluse vorm ja tunnistuse vorm.

12

2 Radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud

tuumkütuse käitlemise poliitika Selles peatükis esitatakse radioaktiivsete jäätmete käitlemise poliitika. Poliitika peamine eesmärk on

tekkivate jäätmemahtude vähendamine, millega tagatakse, et käitlemisele ja ladustamisele läheks

võimalikult väike kogus jäätmeid. Kui jäätmed siiski tekivad, tuleb need läbimõeldult käidelda ja

ladustada. Samuti kajastatakse selles peatükis vastutuse küsimust ning tuleviku tegevuse mõju riiklikule

poliitikale ja avalikkuse kaasamise vajadust. Kasutatud tuumkütuse käitlemise poliitikat Eestil ei ole, kuna

Eestis ei ole tuumkütust. Paldiskis asub küll endine tuumaallveelaevnike õppekeskus koos kahe

reaktoriga, kuid kasutatud tuumkütus eemaldati reaktoritest ja viidi juba 1995. aastal Venemaale tagasi.

Kui Eesti Vabariigis tehakse otsus uue tuumarajatise kasutuselevõtuks, tuleb välja töötada ka poliitika

seal tekkivate jäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemiseks.

2.1 Otsustusprotsess ja vastutus Eesti radioaktiivsete jäätmete käitlemise poliitika põhineb riiklikul õigusloomel ja rahvusvahelistel

põhimõtetel. Poliitika viiakse ellu radioaktiivsete jäätmete käitlemise tegevuskava kaudu. Tegevuskava

koostamise vajadus on sätestatud 2008. aastal Vabariigi Valitsuse kinnitatud kiirgusohutuse riiklikus

arengukavas ning Euroopa Liidu kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise

direktiivis 2011/70/Euratom.

Kiirgus- ja tuumaohutuspoliitika kujundaja Eestis on Kliimaministeerium. Kuna see poliitika on riigi

jaoks olulise tähtsusega, on selle kujundamisse kaasatud ka teised ministeeriumid, asutused ning

avalikkus. Poliitikat suunava radioaktiivsete jäätmete käitlemise tegevuskava kinnitab kliimaminister

käskkirjaga. Kiirgusseaduse kohaselt korraldab radioaktiivsete jäätmete vahe- ja lõppladustamist

Kliimaministeerium. Seega on riigi ülesanne kujundada valdkondlik poliitika ning sätestada vajalikud

õigusaktid ning korraldada jäätmete käitlemine ning vahe- ja lõppladustamine.

Radioaktiivsed jäätmed tekivad kiirgustegevuses, mis on üldjuhul reguleeritud kiirgustegevusloaga.

Erisus on looduslikke radionukliide sisaldavate materjalidega (NORMdega). Lisaks kiirgustegevusloaga

reguleeritule (NORM materjalide kasutamine toormena ja kiirgustegevus) on Eestis tööstusharusid (nt

põhjavee veetöötlusjaamad, tsemenditööstus), mille puhul ei ole tegemist kiirgustegevusloa aluse

tegevusega ning mille eesmärgiks ei ole ka NORMi töötlemine toormena. Praegu kehtiva Kiirgusseaduse

järgi on Keskkonnaametil seaduses loetletud toimingute puhul, mille korral looduslikud kiirgusallikad

võivad põhjustada töötajatele või elanikele suuremat kiiritust, kui on kiirgusseaduse alusel kehtestatud

elaniku efektiivdoosi piirmäär, õigus tööandjalt nõuda kiirgusohutushinnangu esitamist. Kui

Keskkonnaameti hinnangul ei ole kiirgusseaduses sätestatud meetmete rakendamine piisav ja töötajad

võivad saada elaniku efektiivdoosi piirmäärast suurema aastase efektiivdoosi, peab tööandja taotlema

kiirgustegevusluba. Kuna nimetatud toiminguid teostava ettevõtte tegevus üldjuhul ei kvalifitseeru

kiirgustegevuseks, siis on võimalik kiirgusohutushinnangu põhjal vajalikud kiirgusohutusnõuded

sätestada ettevõtte tegevuse reguleerimiseks juba eelnevalt väljastatud muus keskkonnaloas. Samas

toimub üldine keskkonnaloa taotlemine keskkonnaseadustiku üldosa seaduse sätete alusel, mis ei nõua

keskkonnaloa taotlemisel kiirgusohutushinnangu esitamist. Tagamaks efektiivsemat preventiivset

kontrolli võimaliku NORM jäägi/jäätme tekke vältimise/vähendamise üle on vajalik kehtestada

keskkonnaseadustiku üldosa seaduses keskkonnaloa taotlemisel samuti nõue kiirgusseaduses nimetatud

toiminguteks loa taotlemisel kiirgusohutushinnangu esitamiseks.

Nimelt, suurenenud looduskiiritusega seotud võimalike tootmiste läbiviimiseks on vaja keskkonna

kasutamisega seotud luba (keskkonnaluba va kiirgustegevusluba, keskkonnakompleksluba või muu luba),

siis Keskkonnaametil on õigus küsida keskkonna kasutamisega seotud loa taotlemise käigus

13

kiirgusseaduses nimetatud toimingute puhul (kus võib esineda NORMi) ka kiirgusohutushinnangut. See

peaks andma ülevaate muuhulgas planeeritava tegevuse tulemusena tekkivast looduslike

radionukliididega saastunud materjalist. Kiirgusohutushinnang võimaldaks otsustada tehnoloogia ja/või

materjali radioaktiivsuse seire vajaduse üle, kusjuures seire tingimused määrataks keskkonna

kasutamisega seotud loas (keskkonnaluba va kiirgustegevusluba, keskkonnakompleksluba või muu luba).

Riikliku poliitika kohaselt vastutab radioaktiivsete jäätmete käitlemise eest jäätmete tekitaja. Kui tegemist

on aga ajalooliste jäätmetega ehk jäätmetega, mis Eesti Vabariik võttis üle taasiseseisvumisel, või

jäätmetega, mille omanikku ei ole võimalik kindlaks teha, vastutab nende käitlemise eest riik. Kui

jäätmete omanik suudetakse hiljem tuvastada, peab ta hüvitama riigi kulutused. Nõuetekohaselt töödeldud

ja pakendatud jäätmed ladustatakse riigi omandis olevas radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaigas.

2.2 Jäätmemahtude vähendamine Käesolevas tegevuskavas lähtutakse jäätmete vältimise, taaskasutamise, käitlemise ja ladustamisega

seotud aspektide hindamisel Riigi jäätmekavas 2014-2020 toodud jäätmekäitlushierarhiast (Joonis 1) ning

põhimõtetest.

Joonis 1. Jäätmekäitlushierarhia

Kiirgusseaduse kohaselt tuleb tagada, et tekkivate radioaktiivsete jäätmete aktiivsus ja kogused oleksid

võimalikult väikesed. (Kiirgus)tegevuse planeerimisel peab loa taotleja eelistama tehnoloogiat, mis tagab

tekkivate radioaktiivsete jäätmete hulga optimeerimise. Tänapäeval on Eestis peamised radioaktiivsete

jäätmete tekitajad kiirgustegevusluba omavad meditsiini-, tööstus- ja teadusasutused.

Kiirgusseaduse eri sätete kaudu tagatakse, et kiirgustegevuse käigus tekib võimalikult vähe

radioaktiivseid jäätmeid. Kiirgustegevusloa taotluse menetlemise käigus peab loa taotleja tõestama, et

tegevuse planeerimisel on lähtutud kiirgusohutuse põhinõuetest.

Kuna tekkivaid jäätmekoguseid on võimalik vähendada taaskasutades radioaktiivseid aineid sisaldavaid

materjale, tuleb võimaluse korral seda eelistada jäätmete ladustamisele. Näiteks radioaktiivselt saastunud

metall tuleb koguda Paldiski vaheladustuspaika ja saata piisava mahu täitumisel ümbersulatamisele riiki,

kus on selleks võimalused. Sulatamise käigus tekkivad kontsentreeritud radioaktiivsed jäätmed

käideldakse Eestis. Sellise toimimisviisi aluseks on eksperthinnangud, mis näitavad, et metalli saastusest

puhastamine kohapeal ei ole efektiivne.

Jäätmemahtude vähendamise võimalus on ka jäätmete liigiti eraldamine, mis omakorda lihtsustab

käitlemist. Segajäätmete käitlemine on üldiselt palju kulukam ning eraldamise nõue on sätestatud IAEA

soovituste põhjal ka Eesti õiguses ning selle jälgimist kontrollitakse ka kiirgustegevusloa taotluse

menetlemisel ning hilisema inspekteerimise käigus.

14

Praegu Eestis olemasolevatest jäätmetest enamik pärineb Nõukogude Liidu ajast, mistõttu jäätmete mahtu

ja aktiivsust on kohati keeruline hinnata. Seega kõige kiiremat lahendamist vajav riiklik tegevus nii

olemasolevate kui tekkivate jäätmete mahtude vähendamisel on seotud nende iseloomustamisega.

Jäätmete iseloomustamise tulemusena saadud täpsed andmed annavad vastuse, millist osa olemasolevatest

jäätmetest on võimalik tulevikus vabastada ja milline osa tuleb lõppladustada. See aitab kokku hoida

ressursse, samuti väheneb koormus keskkonnale. Kiirgusseaduse järgi võib kiirgustegevuse käigus

tekkivad radioaktiivseid aineid, kui need on nii väikese aktiivsuse või aktiivsuskontsentratsiooniga, et

nende töötlemine ja ladustamine radioaktiivsete jäätmetena ei ole kiirgusohutuse seisukohalt vajalik,

vabastada kiirgusseaduse nõuete alt. Vabastamise eeltingimus on jäätmete iseloomustamine

(radionukliidide ja aktiivsuskontsentratsioonide väljaselgitamine). Radioaktiivsete jäätmete käitleja

juures algas gammaspektromeetriline iseloomustamine 2017. aastal. Sellele järgneb

vabastamisprotseduuride koostamine. Jäätmete vabastamine võimaldab optimeerida lõppladustamisele

minevate radioaktiivsete jäätmete hulka, mis omakorda tähendab ka olemasolevate finantsvahendite

paremat kasutamist.

2.3 Jäätmete käitlemine Radioaktiivsete jäätmete/jääkide tekkimise vähendamine ja esmane käitlemine saab alguse nende tekitaja

juures (enamikel juhtudel on tegemist kiirgustegevusloa omajaga).

Jäätmemahte on võimalik vähendada tagastades kasutatud kiirgusallikad nende tootjale. Kiirgusseaduse

kohaselt peab kiirgustegevusloa omaja eelistama kiirgusallika hankel tootjat, kes on nõus lisama

müügilepingusse tingimuse kiirgusallika tootjale tagastamise kohta. Kõrgaktiivse kiirgusallika ostmisel

peab kiirgustegevusloa omaja sõlmima kiirgusallika omandamisel tootjaga lepingu, mille kohaselt tootja

kohustub kiirgusallika tagasi võtma hiljemalt 15 aastat pärast kiirgusallika sissevedu, kui kiirgusallika

aktiivsus kümme aastat pärast selle riiki sissevedu on suurem kui 10 MBq. Lühiealiste jäätmete puhul on

võimalik nende hoidmine loa omaja juures kuni aktiivsuse vähenemiseni allapoole kiirgusseadusega

sätestatud vabastamistasemeid. Erandjuhtudel, näiteks haiglates, on võimalik ka kohapealne käitlemine,

lahjendamine jms. See kõik toimub riiklike õigusaktide ja kiirgustegevusloa alusel.

Kiirgusallikaid, mida ei ole võimalik tagastada tootjale või vabastada kiirgusseaduse nõuete alt,

käideldakse edasi Paldiski radioaktiivsete jäätmete käitluskohas ja ladustatakse seejärel sealsamas asuvas

vaheladustuspaigas. Seaduse alusel on kiirgustegevusloa omajal kohustus anda jäätmed ladustuskohta üle

viie aasta jooksul pärast nende tekitamist. See nõue ei kehti NORM-jäätmetele, kuna NORM-jäägi ja -

jäätmete käitlemise viisi otsustab Keskkonnaamet iga kord eraldi kiirgustegevusloa menetlemise käigus.

Selline erisus võrreldes muude radioaktiivsete jäätmetega on tingitud asjaolust, et suurenenud

looduskiiritusega seotud erinevate tegevuste käigus tekkivad NORM-jäägid ja -jäätmed on füüsikalis-

keemiliste ning radioloogiliste omaduste poolest väga erineva koostisega, mistõttu nende käitlemisele

lähenetakse juhtumipõhiselt.

Käesolevas tegevuskavas lähtutakse NORM jääkide/jäätmete vältimise, taaskasutamise, käitlemise ja

ladustamisega seotud aspektide hindamisel Riigi jäätmekavas 2014-2020 toodud jäätmekäitlushierarhiast

(Joonis 1) ning põhimõtetest. NORM jääkide- ja jäätmete tekke vältimise osas peab arvestama sellega

kaasnevaid majanduslikke aspekte, selle efektiivsust ja optimaalsust ning tekkiva tulu ja kaasneva kulu

suhet. Jääkide- ja jäätmetekke vältimine ja minimeerimine saab alata töötlusprotsesside kohandamisega,

mis hõlmavad endas näiteks lisandite kasutamist, keemilist/füüsikalist saasteärastust või uue tehnoloogia

kasutuselevõttu.

NORM-jääkide ja -jäätmete tekke vähendamiseks tuleb eelistada piisavalt testitud tehnoloogiaid. Kuigi

kiirgusseadus ei käsitle mõistet parim võimalik tehnoloogia, peab tehnoloogia valik toetama tegevuse

läbiviimist selliselt, et on täidetud kiirgusohutuse ja radioaktiivsete jäätmete käitluse põhimõtted, st

kiirgustöötaja ja elaniku kiirgustegevusest saadav doos aastas peab olema nii madal kui on mõistlikult

15

saavutatav (ALARA printsiip so As Low As Reasonably Achievable) ja radioaktiivsete jäätmete tekitamise

mahtusid tuleb hoida nii madalal tasemel kui võimalik. Tehnoloogia peaks olema selline, mis on

kasutajale mõistlikult kättesaadav. Suurenenud looduskiiritustega seotud tegevused, mille käigus tekivad

või võivad tekkida NORM-jäägid ja/või NORM-jäätmed, on Eestis tuvastatud metallitööstuses

(nioobiumi-tantaalimaagi töötlemine), tsemenditootmises ja veetööstuses (põhjavee puhastusjaamade

käitamine, kus vesi võetakse Kambrium-Vendi veekompleksist).

Eesti veetööstustes tekkivate NORM-jäätmete lõppladustamine kasutuses olevatesse tava-või ohtlike

jäätmete prügilasse on muutumas aktuaalsemaks, kuna on selgunud, et NORM-jäätmete teke Kambrium-

Vendi veekompleksi veetöötlusjaamades on pigem reegel kui erand, seda enam, et hetkel ei ole vee-

ettevõtetes tekkiva filtermaterjali jaoks jätkusuutlikku taaskasutuslahendust leitud. Eestil ei ole plaanis

rajada NORM-jäätmete ladustuspaika.

Ehitusmaterjalide radioaktiivsust reguleerivad Eestis kaks määrust:

1) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. juuli 2013. a määrus nr 49 „Ehitusmaterjalidele ja –

toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“, millega on kehtestatud

nõuded ehitustootest pärinevale gammakiirgusele, mille kohaselt peab ehitustoote

aktiivsuskontsentratsiooni indeks olema väiksem kui 1, välja arvatud juhul, kui ehitustoote

kavandatud kasutusotstarbest tulenevalt lubab Keskkonnaamet kõrgema kiirgustasemega toodet

kasutada;

2) Majandus- ja taristuministri 22. septembri 2014. a määrus nr 74 „Tee-ehitusmaterjalide ja -toodete

esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord”, millega kehtestatakse avalikult

kasutataval teel toimuvatel teehoiutöödel kasutatavate tee-ehitusmaterjalide ja -toodete

kohustuslikule deklareerimisele kuuluvad põhiomadused (sh radioaktiivne emissioon) vastavalt

kasutusalale ja põhiomaduste tõendamise kord.

Looduslike radionukliidide sisaldusega Eesti päritolu ehitusmaterjalides ei ole seni probleeme esinenud.

2017.a lõppenud Tartu Ülikooli „Uuring direktiivi 2013/59/EURATOM looduslike radioaktiivsete ainete

(NORM) nõuete ülevõtmise ettevalmistamiseks riigisisesesse õigusloomesse“ uuringus analüüsitud

ehitusmaterjalide või Eesti päritolu ehitusmaterjalide tooraines sisalduvad U-238 ja Th-232

lagunemisridade nukliidid nende kasutamisele piirangud ei sea, ehitusmaterjalide karakteriseerimiseks

kasutatav I-indeks jääb tugevalt alla seatud referentsväärtust I=1. Samas on puudulik info imporditud

ehitusmaterjalidest või –toorainetest, mistõttu peaks sellele tulevikus pöörama enam tähelepanu. Riigil on

lähiaastatel plaanis läbi viia ehitusmaterjalide radioaktiivsuse täiendav uuring, et vältida kõrgendatud

radioaktiivsusega materjali kasutuselevõttu ja hilisemate jäätmete teket.

Kinniseid kiirgusallikaid Eestis ei toodeta ega taaskasutata. Kui neid ei ole võimalik tootjale tagasi anda,

ladustatakse need Paldiski radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaigas, kus nende käitlemisega tegeleb

Kliimaministeeriumi haldusalas olev aktsiaselts ALARA

Riiklikus jäätmekäitluskohas asuvad radioaktiivsed vedeljäätmed iseloomustab AS ALARA, mille

tulemusel saab kavandada edasist käitlemist. Juhul kui aktiivsuskontsentratsioonid jäävad allapoole

vabastamistasemeid tuleb neid pärast vabastamist käidelda kui ohtlikke jäätmeid. Tulevikus tekkivate

vedeljäätmete mahud on sedavõrd väikesed ning juhuslikud, et kulukat vedeljäätmete käitlemise

tehnoloogiat ei ole otstarbekas selleks hankida. Eelkõige tuleb rakendada vedelike tahkestamist

betoneerimise teel, kui need jäätmed on oma keemiliselt koostiselt selleks sobivad, ning radioaktiivse

lagunemise ootamise taktikat. Tekkivad vedeljäätmed ladustatakse purunemiskindlas kogumisanumas

ning seejärel absorbendiga ümbritsetud metallvaadis Paldiski vahehoidlas.

Eesti jäätmevood on väikesed ning sobilike käitlusmeetodite valik suhteliselt piiratud. Juba tekkinud

jäätmeid on Eestis pea võimatu mahu vähendamiseks töödelda, näiteks põletada, ümber sulatada,

superpressida. Investeering sellistesse jäätmete töötlemise tehnoloogiatesse on oluliselt suurem kui

näiteks maapinnalähedase lõppladustuspaiga rajamine ning suured investeeringud mahukatesse

16

töötlemistehnoloogiatesse pole jäätmevoogude väikseid mahte arvestades majanduslikke, sotsiaalseid ja

keskkonnaaspekte arvesse võttes parim lahendus. Samas teatud käitlemisvõtteid on siiski kasutusel

(jäätmete kokkupressimine ja konditsioneerimine betoneerimise teel) ning nende eesmärk on jäätme mahu

vähendamine ning jäätmete pikaajalise ohutuse tagamine.

Eesti jäätmekäitluspoliitika põhimõte on, et Eestis tekkivad radioaktiivsed jäätmed käideldakse ja

lõppladustatakse Eestis kohapeal. Ka näeb riiklik poliitika ette, et teistest riikidest ei tohi Eestisse vedada

radioaktiivsed jäätmed lõppladustamiseks. Käitlemisel võib kasutada nii mobiilseid käitlusteenuseid

(näiteks jäätmete superpressimine) kui ka väljaspool Eestit pakutavaid teenuseid (näiteks radioaktiivselt

saastunud metalli ümbersulatamine), kuid selle protsessi tulemusena tekkivad kontsentreeritud jäätmed

tuuakse ladustamiseks siiski Eestisse tagasi.

Paldiski tuumaobjektil asuvate reaktorisektsioonide pikaajaline ohutu hoiustamine toimub kuni aastani

2040, misjärel tuleb 2014-2015 aastal täidetud projekti „Endise sõjaväeala Paldiski tuumaobjekti

reaktorisektsioonide dekomissioneerimise ning radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise

eeluuringud“ (edaspidi „eeluuringud“) kohaselt sektsioonid lammutada, tekkinud radioaktiivsed jäätmed

käidelda ja ladustada lõppladustuspaigas. Hinnanguliselt tekkib sõltuvalt sektsioonide lammutamise

viisist 519 kuni 1 545 m3 käideldud jäätmeid. Kuna Paldiskis asuvasse olemasolevasse jäätmete

vaheladustuspaika ei ole võimalik sellises mahus ja aktiivsusega jäätmeid ladustada, tuleb hiljemalt 2040.

aastaks rajada selleks otstarbeks jäätmete lõppladustuspaik. Radioaktiivsete jäätmete vaheladustamine,

sealhulgas pikaajaline vaheladustamine, on ajutine lahendus, mitte lõppladustamise alternatiiv ehk kuni

lõppladustuspaiga rajamiseni on Paldiskis asuvad reaktorisektsioonid ja radioaktiivsed jäätmed olukorras,

kus kliimamuutuste vms teguri põhjustatud hädaolukorra tulemusel võib toimuda pinna- ja põhjavee ning

pinnase radioaktiivne saastumine.

Eeluuringute tulemusena määrati lõppladustuspaiga rajamiseks ja reaktorsektsioonide

dekomissioneerimiseks vajalike detailsete keskkonna, radioloogiliste jms uuringute täpne vajadus.

Lõppladustuspaiga rajamiseks vajalikes tegevustes ei tohiks ette tulla viivitusi, sest tegemist on väga

pikaajalise ja keerulise protsessiga, kus näiteks uuringute, keskkonnamõju strateegilise hindamise ja

tegevuslubade taotlemise peale võib kuluda rahvusvahelist praktikat arvestades kuni kümme aastat.

2016. aasta 28. aprillil toimunud Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel otsustati, et Eestisse tuleb

rajada radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaik ning selleks on vaja maksimaalselt kaasata

välisvahendeid, sh Euroopa Liidu vahendeid.

Lõppladustuspaiga rajamiseni hoiustatakse radioaktiivsed jäätmeid Paldiski vaheladustuspaigas ning

tuumaobjekti reaktorisektsioone hoiustatakse konserveerituna.

Lõppladustuspaiga rajamisele peab eelnema ka põhjalik õiguse täiendamine, kuna praegusest õiguslikust

raamistikust ei piisa lõppladustuspaiga rajamiseks. Lisaks kiirgusseadusele ja selle alusel antud

määrustele tuleb muuta ka ehituste kavandamist ja rajamist puudutavaid õigusakte eesmärgiga sätestada

lõppladustuspaiga rajamise nõuded.

2.4 Uue tegevuse mõju riiklikule poliitikale Järgmistel aastatel ei ole välistatud uute toimingute käivitumine, näiteks tuumameditsiiniga seotud

radiofarmatseutikumide valmistamise valdkonnas, mis kindlasti mõjutaks ka radioaktiivsete jäätmete

voogusid ning neid iseloomustavaid suurusi. Samas väga mahukat tegevust, mis riiklikku poliitikat

mõjutaks, lähiaastatel ette näha ei ole. Kui radioaktiivsete jäätmete vood peaks oluliselt muutuma, tuleb

üle vaadata ka radioaktiivsete jäätmete poliitika ja tegevuskava.

Üheks selliseks stsenaariumiks on tuumaenergia kasutuselevõtt. Tuumajaama rajamine tooks kaasa riigi

territooriumil tekkivate radioaktiivsete jäätmete mahu märkimisväärse suurenemise, mis nõuab

radioaktiivsete jäätmete poliitika ja tegevuskava uuendamist. Tuumaenergia jätkusuutliku arengu

17

toetamiseks on Eestis väljatöötamisel sektorispetsiifilised poliitikad ja strateegiad ning koostatakse

asjakohane seadusandlus, alustades tuumaseadusest. Eesti püüab maksimaalselt ära kasutada oma

olemasolevaid riiklikke kompetentse, tehes tihedat koostööd Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri

(IAEA) ja kogenud tuumariikidega, et täiustada vajalikke oskusi ja katta võimalikud puudujäägid.

Tuumajaama rajamine ei mõjuta ainult jäätmekäitlust, vaid ka laiemalt energia- ja keskkonnapoliitikat.

See eeldab süsteemseid ümberkorraldusi jäätmekäitlussüsteemides ja ohutust tagavates meetmetes, et

kindlustada rahvusvaheliste standardite järgimine ning riigi valmisolek tuumaenergia integreerimiseks

energiasüsteemi.

2.5 Tuumkütusetsükliga seotud jäätmekäitluspoliitika

kujundamine

Tuumaenergia kasutuselevõtu üheks eeltingimuseks on tuumkütusetsükliga seotud radioaktiivsete

jäätmete käitlemise poliitika kujundamine, mis tagab selle uue energialiigi ohutu, jätkusuutliku ja

majanduslikult tasuva arendamise. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise põhimõtted keskenduvad inimeste

tervise kaitsele, keskkonnahoiule ja majandusliku tõhususe saavutamisele. Eestile tähendavad need

põhimõtted kohustust vähendada tervisele ja keskkonnale kahjulikku mõju, tagades samal ajal, et

jäätmekäitluse tegevused on majanduslikult jätkusuutlikud. Need eesmärgid täiendavad teineteist, kuid

võivad mõnikord ka vastanduda, mistõttu on oluline seada prioriteedid. Eesti jäätmekäitluspoliitika

keskmes on inimeste tervise kaitsmine, peegeldades rahvusvahelisi norme ning asetades inimeste

tervisega seotud ohutuse tuumaregulatsioonide keskmesse.

Rahvusvaheliste organisatsioonide juhistele tuginedes kaalub Eesti Rahvusvahelise Kiirguskaitse

Komisjoni (ICRP) soovitust, mille kohaselt ei tohiks inimeste kokkupuude foonist kõrgema kiirgusega

ületada 1 millisiivertit (mSv) aastas. See juhis kehtestab aktsepteeritava riskiläve, mis võimaldab Eestil

kaitsta rahva tervist radioaktiivsete materjalide kasutamisest ja käitlemisest tulenevate eeldatavate

kokkupuudete eest. Eesti regulatiivsed asutused võivad seda juhist täpsustada, jaotades lubatud 1 mSv

efektiivdoosi erinevate radioaktiivsete jäätmete käitlusrajatiste vahel, tagades, et ükski rajatis ei mõjutaks

ebaproportsionaalselt üldist kiirgusdoosi. Kooskõlas rahvusvaheliste standarditega on üheks võimaluseks

kehtestada kõrgtasemel jäätmete ladustamisele piiri 0,3 mSv aastas, nagu soovitab Rahvusvaheline

Aatomienergiaagentuur (IAEA). Selline jaotuspõhimõte tagab tuumarajatiste jagatud vastutuse

avalikkuse ja keskkonna kiirgusdoosi minimeerimisel.

Oluline osa Eesti radioaktiivsete jäätmete käitlemise poliitikast on tulevaste põlvkondade kaitse, kuna

kõrgetasemelised radioaktiivsed jäätmed püsivad ohtlikud tuhandeid aastaid. Nagu teised riigid, peab

Eesti määratlema sobiva ajahorisondi, et tagada rahva tervise kaitse, kuna jäätmekäitlustegevused

mõjutavad ka järgnevaid põlvkondi. Ajahorisont määrab ära ajavahemiku, mille kontekstis vaadatakse

jäätmekäitlustegevuse mõju elanikkonnale. Rahvusvahelistel tasemel on lähenemine olnud riigiti erinev:

Soome ja Prantsusmaa on valinud ajahorisondi 10 000 aastat, samas kui USA ja Šveits on kehtestanud

kuni 1 miljoni aasta pikkuse ajahorisondi. Läbi sidusrühmade kaasamise ja rahvusvaheliste standarditega

ühtlustamise määrab Eesti ajahorisondi, mis peegeldab nii lokaalseid tingimusi kui ka Eestile sobivat

jäätmekäitluslahenduste süsteemi.

Radioaktiivsete jäätmete pikaajalise ohutuse tagamine nõuab selgete ja rangete kriteeriumite rakendamist.

Enne jäätmekäitlusrajatiste ehitamist ja opereerimist peab rajatise operaator ja reguleeriv asutus hindama

rajatise mõju inimeste tervisele Eestis kehtestatud ajahorisondi jooksul. Rajatiste planeerimisel tuleb

arvesse võtta ajahorisondi jooksul elanikkonnani jõudvaid radionukliidide kontsentratsioone. Seda saab

reguleerida, kehtestades vastavad kriteeriumid, nagu jäätmepakendite säilivusaeg, rajatise struktuurse

terviklikkuse eluiga ja lubatud lõppladustatavate jäätmete maht.

18

Rajatiste mõju hindamisel on tuleb teostada vastav doosihinnang koos riskianalüüsiga. Tagamaks, et

analüüsid kajastavad realistlikke tingimusi, peavad regulatiivsed asutused arvestama tulevaste

keskkonnamuutustega seotud ebakindlust, kasutades pikaajalise ohutuse hindamiseks teaduspõhiseid

ennustusmudeleid. See lähenemisviis tagab mitte ainult vastavuse ohutusstandarditele, vaid annab ka

olulisi teadmisi jäätmete hoiukohtade kujundamiseks ja ehitamiseks, aidates parandada jäätmehoidlate

struktuurilist terviklikkust ja ladustamisvõimekust.

Kokkuvõttes, tuumaenergia kasutuselevõtu uurimisel kehtestab Eesti radioaktiivsete jäätmete käitlemise

poliitika, mille eesmärk on kaitsta inimeste tervist ja keskkonda, saavutades praktilise riskipõhise

ohutusstandardi. Poliitika eesmärgiks on seada aktsepteeritav riskitase, mis on võrreldav ülejäänud

industriaalühiskonna riskitasemetega, olles seeläbi teaduslikult põhjendatud ning aktsepteeritav ka

avalikkusele. Tasakaalustades nii tervise ja ohutusega seotud faktoreid majanduslike faktoritega saab

Eestis luua põhialuse tuumkütusega seotud jäätmekäitluspoliitikale. See lähenemisviis tagab, et

radioaktiivseid jäätmeid käideldakse viisil, mis kaitseb nii praeguseid kui tulevasi põlvkondi, järgides

rahvusvahelisi ohutus- ja jätkusuutlikkuse standardeid.

2.6 Poliitika elluviimiseks vajalikud ressursid

Radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise tagamiseks on vajalikud tehnilised, finants- ja inimressursid.

Jätkusuutlik finantseerimine tuleb tagada eelkõige jäätmete lõppladustamiseks, kuna tegevust on vaja

finantseerida veel aastaid pärast jäätmete tekkimist. Ohutuks käitlemiseks on vahendite olemasolu

tagamiseks võimalik kasutada eri finantssüsteeme. Kehtiv õigus sätestab, et jäätmete tekitaja on vastutav

jäätmete käitlemise eest ning loodud on ka rahalise tagatise nõudmise süsteem, samuti on loa omajal

kohustus tagastada kõrgaktiivsed kiirgusallikad nende tootjale. See on levinud praktika teistes riikides

ning sama nõude on sätestanud mitu Euroopa Liidu liikmesriiki. Palju keerulisem on küsimus, kuidas

tagada niinimetatud ajalooliste radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlus. Tegemist on radioaktiivsete

jäätmetega, mis pärinevad Nõukogude Liidu ajast, peamiselt Paldiski ja Tammiku objektide

dekomissioneerimisel tekkinud radioaktiivsed jäätmed, millele ei ole võimalik rakendada põhimõtet, et

jäätmete tekitaja peab kandma ohutu käitlemise tagamiseks vajalikud kulud. Selliste jäätmete käitlemise

peab tagama riik ning võimaluse korral kasutatakse lisaks riigieelarvelistele vahenditele ka ELi

tõukefondide vahendeid. Tuumajaamades tekkivate jäätmete ohutustamine ei tohi jääda riigi ega tulevaste

põlvkondade kanda, mistõttu tuleb alustada jaamade dekomissioneerimist ja jäätmete lõppladustamist kas

esimesel võimalusel või strateegiliselt valitud ajaperioodi möödumisel pärast jaama opereerimisperioodi

lõppu. Enamik tuumariikides kogutakse dekomissioneerimis- ja jäätmekäitlustegevuste finantsvahendeid

elektritarbijatelt. Tuumaenergiaga seotud elektrihind sisaldab endas nii tuumaelektrijaama kui ka

tekkivate jäätmete käitamise ja käitlemise kulusid. Eestis tuleb tuumaelektrijaama rajamise otsuse korral

ette näha tuumajaama käitajale rakendatav jäätmekäitluse ja dekomissioneerimise ehk likvideerimise

fondi tasu.

Ehitamiseks ettenähtud lõppladustuspaik tagab jäätmete ohutuse aastatuhandeteks, ning rahalisi

vahendeid kogutakse regulaarsete maksetena riiklikku fondi, millest saavad väljamakseid teha ainult

jäätmekäitluse ja teadusuuringute rahastamiseks. Fondi maksete suuruse üle otsustab regulaator, määrates

need jäätmete lõppladustamise ja jaama dekomissioneerimise maksumuse põhjal. Fondi suuruse

määramiseks ning selle haldamise ja kasutamise tingimuste kehtestamiseks on vajalik seadusandlik

raamistik. Eesmärk on tagada, et fondis oleks igal ajal piisavalt vahendeid dekomissioneerimise ja

jäätmete ohutustamise kulude katmiseks, sealhulgas teadus- ja arendustegevuseks ning jäätmekäitluse

järelevalveks.

19

Radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks käitluseks on vaja kvalifitseeritud personali. Seda saab

tagada üksnes töötajate järjepideva täiendkoolitusega. See eeldab aga uue süsteemi loomist, kuna

koolituse ja täiendkoolituse valdkond on praegu Eestis tagasihoidlik.

2.7 Avalikkuse kaasamine Kuna radioaktiivsete jäätmetega seotud tegevus, eriti lõppladustuspaiga rajamine, on suure avaliku huvi

tähelepanu all, tuleb avalikkus kaasata tegevuse algfaasis, et vältida probleeme tulevikus.

Lõppladustuspaigale sobivaima asukoha leidmise ehk kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu faasis

toimusid paralleelselt ka teised tegevused, sealhulgas oli kaasatud kommunikatsioonipartner, kes

ajakohastas kommunikatsioonistrateegia (, mida vaadatakse iga viie aasta tagant üle). Aastatel 2021-2025

töötati välja ühtne visuaalne identiteed, koostati infomaterjalid, toimusid kohalikega infopäevad ning

korraldati meediale infoseminar.

20

3 Kavandatava tegevuse etapid ja ajakava Radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemisega seotud küsimuste lahendamine on pikaajaline protsess.

Arvestades Eestis olemasolevate jäätmete iseloomu, seni vastu võetud otsuseid ning ka majanduslikku

olukorda, on tõenäoline, et kõige aja- ja kapitalimahukam tegevus (reaktorisektsioonide

dekomissioneerimine ja lõppladustuspaiga rajamine) jääb ajavahemikku 2037–2050. Aja ja ressursi

ühtlasemaks jagamiseks on vaja ettevalmistustega alustada juba praegu.

Ohutu käitlemise peamised tegevusvaldkonnad koos selgituste ja potentsiaalsete kuludega perioodil

2018–2050.

1. Radioaktiivsete jäätmete pikaajaline ohutu käitlemine

Radioaktiivsete jäätmete pikaajaline ohutu käitlemine toimub eelkõige käitlemisega tegelevate ettevõtete,

selleks tegevuslube andvate ja järelevalvet teostavate asutuste töötajate järjekindla koolitamise ja seeläbi

nende kompetentsi tõstmise kaudu. Olulisel kohal on ka valdkonna õigusloome pidev ajakohasuse analüüs

ja õigusaktide täiendamine, sh lõppladustuspaiga kasutuselevõtuks. Õigusaktide täiendamine hõlmab

näiteks radioaktiivsete jäätmete impordi/ekspordi ja transiidi tingimuste, jäätmete käitlemise vastutuse ja

käitluskohtade keskkonnaseire tingimuste ning kiirgusallikate kategoriseerimise aluste väljatöötamist,

NORM-materjalide, -jääkide ja -jäätmete kohta sätete täiendamist ja lisamist. Samuti on vajalik

radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise tagamiseks kiirgusohutuse kvaliteedijuhtimissüsteemi pidev

parendamine ning olemasoleva jäätmete vaheladustuspaiga pädev ja jätkusuutlik haldamine.

Võttes arvesse olemasolevaid ja tulevikus tekkivaid radioaktiivseid jäätmeid (sh reaktorisektsioonide

dekomissioneerimisel tekkivad jäätmed) hinnati aastatel 2014-2015 toimunud eeluuringute käigus

võimalikke lõppladustamise võimalusi ning selgitati välja Eesti jaoks optimaalsemad lahendused. Edasise

valiku tegemisel tuleb arvestada kohalike oludega, samuti sotsiaal-majanduslike mõjuritega.

2019. aasta 4. juulil toimunud Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel otsustati toetada

Keskkonnaministeeirumi ettepanekut valida sobivaimaks planeeringu liigiks kohaliku omavalitsuse

eriplaneering ja kohustati Keskkonnaministeeriumi esitama Lääne-Harju Vallavalitsusele taotlus

radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga kavandamiseks vajaliku kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

ja mõju hindamise algatamiseks.

2020. aasta 28. jaanuaril algatas Lääne-Harju vallavolikogu kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise.

2024. aasta 12. märtsi Lääne-Harju vallavolikogu otsusega tunnistati olemasolev Paldiski

vaheladustuspaiga territoorium sobivaks radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga kavandmiseks.

Järgnevatel aastatel liigutakse edasi detailse lahenduse koostamise ning keskkonnamõju strateegilise

hindamisega. Üldine ajakava lõppladustuspaiga rajamisel on järgmine:

21

Joonis 2. Lõppladustuspaiga rajamise üldine ajakava.

Aastatel 2021–2027 hinnatakse Paldiski endise tuumaobjekti peahoones asuvate reaktorisektsioonide

likvideerimise keskkonnamõju. Selle käigus võetakse arvesse varasemaid eeluuringuid

reaktorisektsioonide likvideerimiseks ning hinnatakse tehnilisi lahendusi ja selgitatakse välja neist

sobivaim. Valiku tegemisel tuleb arvestada kiirgusohutuse põhimõtete ning sotsiaal-majanduslike

mõjuritega. Aastatel 2027–2040 taotletakse tegevusload reaktorisektsioonide likvideerimiseks ning

aastaks 2050 on reaktorisektsioonid likvideeritud, tekkinud radioaktiivsed jäätmed töödeldud ja

pakendatud ning ladustatud lõppladustuspaigas.

Aastaks 2025 viiakse lõpule Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla ohutustamine (jäätmed

eemaldatakse hoidlast, hoidla puhastatakse saastest, lammutatakse ning vabastatakse üldiseks

kasutamiseks).

2. Radioaktiivsete jäätmete tekke vähendamine

Radioaktiivsete jäätmete tekke vähendamiseks loodi radioaktiivsete jäätmete käitleja juures aastatel 2014-

2017 võimekus lisaks kinnistele kiirgusallikatele ka muude jäätmete iseloomustamise

gammamõõtesüsteem, koostati jäätmepakendite mõõtemetoodikad ja teostati personali koolitused.

Jäätmete gammaspektromeetriline iseloomustamine algas 2017. aastal. Sellele järgneb

vabastamisprotseduuride koostamine. Järjepidev jäätmete iseloomustamine eesmärgiga vähendada

maksimaalselt jäätmete hulka enne nende lõppladustamist ning iseloomustatud jäätmete (sh kinnised

kiirgusallikad ja kokkupressimist võimaldavad pehmed jäätmed) nõuetekohane töötlemine ja

pakendamine, mis võimaldab nende edasist ladustamist vahe- või lõppladustuspaigas, on plaanis 2017–

2050. Radioaktiivsete jäätmete käitlusseadmete pargi arendamine ja jäätmete ladustamiseks vajalike

pakendite soetamine on planeeritud aastaiks 2018–2020. Saastunud metall kogutakse järjepidevalt

vaheladustuspaika ja saadetakse ümbersulatamisele. Ajavahemikus 2015–2050 toimub see eeldatavasti

kahel korral. Sulatamisest järele jäänud kontsentreeritud jäätmed töödeldakse nõuetekohaselt ja

pakendatakse, mis võimaldab nende edasist ladustamist vahe- või lõppladustuspaigas. Selleks et tagada

omanikuta kiirgusallikate ohutu kogumine ja nende järjepidev käitlemine, arendatakse pidevalt ja hoitakse

käigus omanikuta kiirgusallikate käitlussüsteemi.

Nende ülesannete täitmise kulud aastatel 2015–2050 on eeldatavalt u 8,6 miljonit eurot. Suurim kulu

(hinnanguliselt 1,2 miljonit eurot) on arvestatud perioodil 2018–2021, mil kava kohaselt toimub saastunud

metallijäätmete kokkukogumine ja ümbersulatamine.

3. NORM-jääkide ja –jäätmete tekke vältimine ja ohutu käitlemise tagamine

22

NORM-jääkide ja jäätmete tekkimisvaldkondade ja nende ohutu käitlemisvõimaluste väljaselgitamiseks

on Tartu Ülikool (TÜ) viinud läbi mitmeid uuringuid. NORM-tööstuste väljaselgitamise ja EL direktiivist

2013/59/Euratom tulenevate proportsionaalsete kaitsemeetmete kehtestamise osas alustati uuringuga

2015.aastal. Samuti viis TÜ 2016.a läbi joogivee radionukliidide sisaldusest põhjustatud

terviseriskihinnangu metoodika väljatöötamise ja NORM-vaba veetöötluse teostatavuse uuringud.

NORM-jääkide käitlemise võimaluste leidmiseks on 2017. a läbi viidud uuring “Eestis tekkivate

looduslikke radionukliide (NORMe) sisaldavate materjalide käitluslahenduste analüüs“, mis oli sisendiks

radioaktiivsete jäätmete riiklikus tegevuskavas NORMe puudutava info ajakohastamiseks.

Eestis tekib looduslikke radionukliide sisaldav materjal haruldasi muldmetalle tootvas tööstuses, kus

kasutatakse nioobiumi ja tantaali tootmiseks looduslikke radioaktiivseid aineid sisaldavaid tooraineid

(kolumbiit, tantaliit), mille töötlemise käigus tekivad NORM-jäägid ja -jäätmed, kui ka vee-ettevõtetes,

mille tegevuse tulemusena (mis ei ole kiirgustegevus) tekivad NORM-jäägid, näiteks nagu Cm-V

veehaardest vett puhastavates vee-ettevõtetes tekkiva filtermaterjali, samuti võib tekkida ka

tsemenditööstuses tsemendi tootmisel tekkiva klinkritolmu näol. Arvestades antud tegevuskava punktis

2.2 esitatud radioaktiivsete jäätmete käitlemise poliitikat, peab eespool nimetatud tegevuste puhul ettevõte

võimalusel vähendama NORM-jääkide ja –jäätmete teket, kui see ei ole keskkonna-, majandus- ja

sotsiaalseid aspekte silmas pidades võimalik, tuleb eelistada NORM-jääkide taaskasutust või

ringlussevõttu ning alles seejärel leida ohutu viis NORM-jäätmete ladustamiseks tava- või ohtlike

jäätmete prügilas.

Aastatel 2018-2050 tuleb riiklikult toetada NORM-jääkide vaba tehnoloogia ja NORM-jääkide käitlemise

valdkonna (sh ladustamisvõimaluste) alast teadus- ja arendustegevust.

4. Nimetatud töödeks kulub aastatel 2015–2021 eeldatavalt u 415 000 eurot. Radioaktiivsete

jäätmetega seotud teadlikkuse suurendamine

Radioaktiivsete jäätmetega seotud teadlikkuse suurendamine tagatakse kogu perioodi (2018–2050) vältel

mitmesuguse tegevuse kaudu. Oluline on teabematerjalide koostamine ja põhjaliku mitmekeelse

informatsiooni avalikustamine: kus ja millistes valdkondades tekivad radioaktiivsed jäätmed, millised on

võimalused nende käitlemiseks sõltuvalt radioaktiivsete jäätmete liikidest ja omadustest, millised on

radioaktiivsete jäätmete käitlemise nõuded, kuidas sellist tegevust reguleeritakse, milline on

lõppladustuspaiga valiku/ettevalmistamise protseduur, kuidas radioaktiivsete jäätmete käitlus mõjutab

ümbruskaudseid elanikke jne. Perioodi jooksul koolitatakse radioaktiivsete jäätmetega tegelevaid

eksperte, korraldatakse õppusi radioaktiivsete jäätmetega seotud kiirgushädaolukordadele reageerimiseks

ning tehakse arendustööd radioaktiivsete jäätmete valdkonnas. Kuna sellealast arendustööd ei ole siiani

Eestis koordineeritult tehtud, kaardistatakse osalised ja nende huvid. Osaliste vajaduste alusel

kaardistatakse ühishuvid ning selle põhjal planeeritakse näiteks edasist teadustegevust või siis projektide

ettevalmistamist. Kohtumisi, mis tagab teadus- ja arendustegevuse järjepiduse ning soodustab ka

infovahetust, korraldatakse regulaarselt Kliimaministeeriumi algatusel.

Nende tööde kulud on perioodil 2015–2050 eeldatavalt u 936 000 eurot, millest suurem osa (ligi 466 000

eurot) kulub teabematerjalide koostamisele ja elanikkonna teadlikkuse suurendamisele.

5. Tuumkütusetsükli käitamisega seotud jäätmekäitlustegevused ja ajakava

Eestis on hetkel puudulik infrastruktuur tuumkütusetsükli käitamisega seotud radioaktiivsete jäätmete

käitlemiseks, mistõttu on vajalik arendada tuumaenergia kasutuselevõtu korral riigi

jäätmekäitlusvõimekust. Kuigi koostöö rahvusvaheliste partneritega võib aidata eelnevalt mainitud

puudujääke leevendada, langeb jäätmekäitluskohustus esmalt jäätmete tekitajale ning seejärel riigile.

Arvestades tuumkütusetsükli eripäradega, võib tekkida väikestes kogustes nii kõrgaktiivset jäädet nagu

kasutatud tuumkütus, kui ka suurtes kogustes madal-aktiivseid jäätmeid tuumajaama opereerimisel ja

dekomissioneerimisel. Antud jäätmed tekivad mitme aastakümne vältel ning tegevuste käigus peab

säilima vajalik kompetents, seda ka tuumajaama sulgemisejärgsel perioodil. Jäätmekäitlustegevuste

23

planeerimisel peab jääma paindlikuks, arvestama selle pikaloomulise kohustusega, ning leidma

regionaalse koostöövõimaluste puudumisel jäätmete käitlemiseks riigi-sisene lahendus. Kasutatud

tuumkütuse üheks lõppladustamise lahenduseks võib olla rahvusvaheliselt toetatud geoloogilise

kaevanduse-tüüpi lõppladustuspaiga rajamine. NEPIO tellitud eelanalüüsid on näidanud, et Eesti

territooriumil võib leiduda potentsiaalseid asukohti, kuhu sellist lõppladustuspaika rajada.

Kasutatud tuumkütuse ja muude radioaktiivsete jäätmete käitlemise eest vastutab tuumaelektrijaama

operaator. Jaama opereerimine eeldab tekkivate radioaktiivsete jäätmete esialgseks hoiustamiseks

vaheladustuspaiga rajamist, millele peab järgnema ka nende jäätmete lõppladustamiseks sobiva asukoha

valik ning vastava rajatise loomine. Ühe võimalusena võib kaaluda madala ja keskmise aktiivsusega

jäätmete konditsioneerimist ja ladustamist tuumaelektrijaama vahetus läheduses, sidudes nende rajatiste

ehitamise tuumajaama algse ehitusprojektiga. Kasutatud tuumkütust saab hoiustada jaama territooriumil,

kuni see saadetakse ümbertöötlemiseks või pakendatakse ning ladustatakse ohutult geoloogilisse

lõppladustuspaika. Kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga rajamine on üldjuhul otstarbekas kavandada

pärast jaama sulgemist, et võimaldada kütusel piisavalt pikka jahtumisperioodi. Pikaajalise jahtumise

käigus väheneb kasutatud tuumkütuse radioaktiivsus ja soojuseraldus, mis lihtsustab selle käitlemist ja

lõpphoidmist süvageoloogilises ladustuspaigas. Jaama sulgemisprotsess, mis hõlmab reaktori ja muude

rajatiste demonteerimist, radioaktiivse saaste eemaldamist ning jäätmekäitlust, on aeganõudev ja on uute

reaktorite korral opereerimise korral kauge kohustus. Sõltuvalt tehnoloogia valikust, võib radioaktiivsete

jäätmete lõppladustuspaiga järele tekib vajadus alles 50–60 aasta pärast peale tuumajaama käivitamist.

4 Inventuur

4.1 Olemasolevad ja vajalikud vahendid Radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise tagamiseks on vajalikud tehnilised, finants- ja inimressursid.

Tegevuskavas hinnatakse inimressursi vajalikkust eri tegevusstaadiumites ning kirjeldatakse süsteemi

nende vajaduste tagamiseks. Tehniliste variantide valikul on rahalised võimalused väga olulised, seda

eelkõige lõppladustuse faasis, kui tegevust on vaja finantseerida veel ka aastaid pärast jäätmete tekkimist.

Ohutu käitlemise tagamiseks kasutatakse mitut finantseerimisallikat (lisaks riigieelarvelistele vahenditele

ka EL tõukefondide vahendeid).

Riigi omandis olevad hallatavad radioaktiivsete jäätmete käitluskohad on:

● Paldiski radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaik;

● Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla.

Lisaks võivad tekkida NORM-jäägid ja/või -jäätmed põhjavee veetöötlusjaamades (Kambrium-Vendi

veehaare), nioobiumi- ja tantaalimaagi töötlemisega tegelevas ettevõttes ning tsemenditööstus ja

klinkerahjude hooldusega tegelevas ettevõttes.

4.1.1 Paldiski radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaik

Paldiski radioaktiivsete jäätmete käitluskohas (endises Nõukogude Liidu tuuma-allveelaevnike

õppekeskuse peahoones) toimub radioaktiivsete jäätmete vastuvõtmine, töötlemine, konditsioneerimine

ja vaheladustamine. Käitluskoht paikneb Pakri poolsaarel, Tallinnast ligikaudu 40 km kaugusel läänes.

Käitluskohas asuvad ka konserveeritud reaktorisektsioonid. Õppekeskuse peahoone rajamist alustati

1960. aastal. 1963. aastal käivitati esimene reaktor ning 1980. aastal teine. Mõlema reaktori töö peatati

1989. aastal. 1995. aastal transporditi kasutatud tuumkütus Venemaale ning reaktorid ümbritseti

betoonsarkofaagiga. 1995. aasta septembris võttis Eesti objekti haldamise üle ja 1997. aastal ehitati

24

Paldiski objekti peahoonesse Rootsi ettevõtte SKB kaasabil radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaik, et

ladustada desaktiveerimisel ja dekomissioneerimisel tekkinud radioaktiivsed jäätmed. Tegevuskavas

mõistetakse Paldiski objekti all peahoonet koos kahe sarkofaagiga ümbritsetud reaktorisektsiooniga,

väravamaja, garaaži ja korstnat, s.t kogu betoonaiaga ümbritsetud maa-ala. Alates ülevõtmisest on

Paldiski objekti haldaja olnud AS ALARA, kes on aastate jooksul Paldiski objektil teinud mitmesuguseid

töid:

a) 1997–2012 renoveeriti objekti infrastruktuur;

b) 1995–2008 likvideeriti objektilt mitteradioaktiivne saaste (masuudireostus, kemikaalid ja asbest);

c) 1997 rajati jäätmekäitluskeskus;

d) 1997–2000 likvideeriti tahkete radioaktiivsete jäätmete hoidla;

e) 1997–2004 likvideeriti radioaktiivsete vedeljäätmete töötlemiskompleks koos vedeljäätmete

hoidlaga;

f) 1995–2012 lammutati ülearused hooned ja rajatised, objekti peahoone rekonstrueeriti 2005–2008;

g) 2003–2004 likvideeriti eripesula ja laborikompleks;

h) 2003–2011 likvideeriti saastunud maa-alused kommunikatsioonid (erikanalisatsiooni torustik ja

ventilatsiooni torustik);

i) 2014-2015 viidi läbi Endise sõjaväeala Paldiski tuumaobjekti reaktorisektsioonide

dekomissioneerimise ning radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eeluuringud.

Paldiski käitluskoha peahoones asuvad jäätmete vaheladustuspaik ja kaks reaktorisektsiooni koos neid

ümbritsevate betoonsarkofaagidega, radioaktiivsete jäätmete käitluskeskus ja kontoriruumid.

Vaheladustuspaiga põrand ja seinad on raudbetoonist. Ladustuspaiga seinad ja põrand ulatuvad peahoone

põrandapinnast 1 m allapoole, põrand on ehitatud otse looduslikule lubjakivikihile. Ladustuspaik on

jaotatud kaheks sektsiooniks, mis mahutavad kuni 688 konteinerit (joonis 3) ning millest on jäätmetega

täidetud 51% (seisuga august 2018). Ladustuspaigas ladustatakse ainult tahkeid või tahkestatud jäätmeid,

mille aktiivsus ja eriaktiivsus on limiteeritud kiirgustegevusloaga sätestatud jäätmepakendite

vastavusnäitajate järgi.

Joonis 3. Radioaktiivsete jäätmete vaheladustuspaik Paldiski objektil.

Jäätmekonteinerite ladustuspaika paigutamiseks on kasutusel spetsiaalse haaratsiga varustatud

25

raadiojuhitav sildkraana. Konteinerite käsitsi troppimine hoidlas ei ole juurdepääsuteede puudumise tõttu

võimalik. Kasutatav tõstesüsteem ja hoidla konstruktsiooni iseärasused võimaldavad sinna toimetada

maksimaalselt 10 tonni kaaluvaid spetsiaalsete tõsteaasadega varustatud jäätmekonteinereid.

Paldiski objektil käideldakse kõik Eestis tekkinud radioaktiivsed jäätmed, v.a looduslikke radionukliide

sisaldavad radioaktiivsed jäätmed (NORM). Põhiosa ladustatud radioaktiivsetest jäätmetest moodustavad

Paldiski ja Tammiku objektide dekommissioneerimisel tekkinud jäätmed. Ülejäänud osa on teistelt

asutustelt ja ettevõtetelt vastuvõetud jäätmed. Hinnangute kohaselt tekib reaktorisektsioonide

demonteerimisel oluliselt rohkem jäätmeid, kui mahub olemasolevasse ladustuspaika. Radioaktiivsete

jäätmete ohutuks käitlemiseks peab enne reaktorisektsioonide dekomissioneerimisega alustamist olema

2040. aastaks valminud lõppladustuspaik.

4.1.2 Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla

Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla on uute jäätmete ladustamiseks suletud 1995. aastast. RADON-

tüüpi radioaktiivsete jäätmete hoidlana kasutatud rajatis paikneb Tallinnast 12 km kaugusel lõunas Saku

valla Männiku küla territooriumil liivases männimetsas. Rajatis valmis 1963. aastal. Kuni 1995. aastani

haldas hoidlat Tallinna Eriautobaas. 1995. aastal anti see üle ASi ALARA haldusesse. Konstruktsioonilt

on rajatis maa-alune betoonseintega hoidla, mis pidi mahutama 200 m3 tahkeid jäätmeid. Hoidla ruumala

on betoonseintega jagatud üheksaks sektsiooniks, mille ülaserv on maapinna tasandil, põhi jääb

maapinnast 3,2 m sügavusele. Rajatise aktiivse kasutuse ajal oli täidetavate sektsioonide kohal suhteliselt

primitiivne teisaldatav lukustatud luukidega teraskatus. Vedeljäätmete jaoks oli ehitatud roostevabast

terasest maa-alune mahuti, mis sisaldas väga väikese kontsentratsiooniga triitiumi vesilahust ja mis

vabastati ning mahuti tühjendati ja lammutati 2001. aastal.

Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidlasse oli ladustatud tööstus-, meditsiini- ja uurimisasutuste

radioaktiivseid aineid ja kiirgusallikaid, sh varjestuskonteinerites kinniseid kiirgusallikaid,

suitsudetektoreid, vanametalli, fluorestseeriva numbrilauaga mõõteriistu ja elektrilisi lüliteid,

mitmesuguseid filtreid jne. Leidus ka mitteradioaktiivseid jäätmeid, nagu elavhõbedalambid ja liiv.

Jäätmed olid ladustatud eelneva konditsioneerimise ja sortimiseta. Valdavalt oli hoidlasse ladustatud

madalaktiivsed jäätmed, välja arvatud kuuendas sektsioonis paiknenud kaks kinniste kiirgusallikate

ladustamiseks mõeldud metallkasti. Ühe sellise kasti ülemises osas mõõdeti efektiivdoosi kiiruseks kuni

1,2 Sv/h. Tammiku radioaktiivsete jäätmete mahuks hinnati 110 m3 ja 97 tonni. Enne

dekomissioneerimise algust hinnati kinniste kiirgusallikate arvuks 18 670 ning need kiirgusallikad

moodustasid ligikaudu 93% hoidla koguaktiivsusest.

2005. aastast on hoidla peale paigutatud metallist viilhall.

2006. aastal algatatud keskkonnamõjude hindamisel antud eksperthinnang soovitas, et jäätmehoidla

sektsioonidest eemaldatud ja konteineritesse paigaldatud jäätmed veetakse Paldiskisse, kus toimub nende

edasine käitlemine, lõplik pakendamine ja edasine paigutamine Paldiski vaheladustuspaika. 2007. aastal

kiideti Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla ohutustamise keskkonnamõju hindamise aruanne heaks

ning 2008. aastal alustati hoidla ohutustamistöödega.

Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla dekommissioneerimistöid vaadeldakse kahes etapis. I etapis

toimus radioaktiivsete jäätmete eemaldamine hoidlast, eelsorteerimine ja transport edasiseks

sorteerimiseks ja käitlemiseks Paldiski käitluskeskusesse (2008–2011). II etapis toimus ja toimub hoidla

pindade radioaktiivsest saastest puhastamine (2012–2017) ning hoidla täielik lammutamine, samuti hoidla

ja selle territooriumi vabastamine kiirgusseaduse nõuete täitmisest (2017–2022). Dekommissioneerimise

esimene osa ja selle ettevalmistavad tööd on täidetud, mille tulemusel on hoidla sektsioonidest jäätmed

täielikult eemaldatud ja transporditud Paldiski käitluskeskusesse, kus on alustatud nende edasise

sorteerimise, käitlemise ja ladustamisega. Sellega on kõik jäätmed hoidla sektsioonidest eemaldatud,

millele järgneb hoidla likvideerimise teine etapp. II etapp Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla

26

dekomissioneerimiseks koosneb omakorda kolmest osast:

1) radioloogilise iseloomustuse koostamine (täideti aastatel 2012–2015);

2) hoidla pindade radioaktiivsest saastest puhastamine (täideti aastatel 2015-2017);

3) hoidla ja selle territooriumi vabastamine (täitmist alustati 2017. aastal).

Käimasolevate tööde kontekstis on 2025. aasta alguse seisuga territooriumi pinnalt vabastatud teekate.

Keskkonnaametile on esitatud dokument, mis kirjeldab kogu territooriumi pinna vabastamise

töömetoodikat koos mõõteplaaniga. Kogu territooriumi pinna vabastustöödega liigutakse edasi 2025.

aasta kevadel, lõppeesmärgiga arvata Tammiku objekt kiirgustegevusloa alt välja 2025. aasta lõpuks.

4.2 Olemasolevad radioaktiivsed jäätmed Paldiski objektil

4.2.1 Reaktorisektsioonides hoiustatavate jäätmete kogused, aktiivsus ja liigitus

Euroopa Liidu 2006. aastal läbi viidud projekti „Paldiski sarkofaagi pikaajaline ohutu hoiustamine ja

sellega seotud demonteerimistööd“ käigus koostatud analüüsis leiti, et Paldiski endise

tuumaallveelaevnike õppekeskuse tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimisel tekib

tulevikus sõltuvalt dekomissioneerimise viisist 720–2070 m3 jäätmeid. Lähtudes valitud kuni 50aastase

hoiustamise strateegiast, peaks tekkivate jäätmete maht jääma siiski 900–1000 m3 juurde. Tekkivate

jäätmete koguseid saab tõenäoliselt oluliselt täpsustada pärast reaktorisektsioonide eeluuringute tegemist.

Reaktorisektsioonide dekomissioneerimisel tekkivad jäätmed liigituvad keskkonnaministri määruse nr 8

järgi madal- ja keskaktiivsete lühi- ja pikaajaliste jäätmete hulka. Sellised jäätmed vajavad

lõppladustamist maapinnalähedases lõppladustuspaigas.

Reaktorisektsioon nr 1

Kõrge aktiivsusega komponendid paiknevad reaktori eemaldatavas osas, nagu kompensatsioonivõre,

reaktori anum koos ümbrise ja ekraaniga ning bioloogilise kaitse (vee) mahuti.

1995. aastal paigutasid Vene Föderatsiooni esindajad reaktorisektsioonide konserveerimistööde käigus

mõlemasse reaktorisektsiooni teatud koguse radioaktiivseid jäätmeid, sh kinniseid kiirgusallikaid. Nende

jäätmete loetelu koostati 1995. aasta septembris ja anti koos muu dokumentatsiooniga tuumaobjekti

üleandmisel Eesti võimudele. Selle loendi põhjal on suurem osa reaktorisektsioonis nr 1 olevaid

radioaktiivseid jäätmeid pinnalt saastunud madalaktiivsed jäätmed (kaltsud, metallijäätmed, tööriistad

jms). Nende jäätmete kogus reaktorisektsioonis on ligikaudu 14 tonni. Lisaks ladustati selle sektsiooni

osadesse kambritesse viide betoonkonteinerisse umbes 100 kinnist kiirgusallikat (kasutati radioloogiliste

mõõteseadmete kalibreerimiseks). Konteinerid sisaldasid:

1. neutronkiirguse allikaid: 238Pu-9Be, 252Cf;

2. gammakiirguse allikaid: 60Co, 22Na;

3. β-kiirguse allikaid: 36Cl, 90Sr/90Y, 137Cs, 204Tl;

4. α-kiirguse allikaid: 239Pu.

Plutooniumi ja tseesiumi allikate aktiivsus oli vahemikus mõni kBq kuni mõni MBq. Tuumaobjektil

asunud ja reaktorisektsiooni nr 1 ladustatud radioaktiivsete allikate koguaktiivsus oli 1995. aastal umbes

4,4 TBq (peamiselt 60Co). Kõik need allikad on paigutatud betoonkonteineritesse.

Täiendavalt sisaldab reaktorisektsioon nr 1 u 1370 l radioaktiivset vett. Sellest 360 l pärineb

primaarkontuurist. Primaarkontuuris oleva vee aktiivsus on u 2,2 MBq/l. Hinnangulise aktiivsuse

27

määramise aeg on tõenäoliselt 1989 ning põhilised vees leiduvad radionukliidid on 137Cs, 60Co, 90Sr ja 3H.

Pärast kõikide jahutuskontuuride tühjendamist veest jäi hinnanguliselt 1000 liitrit väga madala

aktiivsuskontsentratsiooniga vett (u 4 Bq/l) sekundaarkontuuri aurugeneraatoritesse. Neljandas kontuuris

on ligikaudu 6 l vett. Andmed kolmandasse kontuuri jäänud võimaliku veekoguse kohta puuduvad.

Reaktorisektsioon nr 2

Reaktorisektsioonis ladustatud jäätmed on peamiselt pindmiselt saastunud tekstiil, metallijäätmed,

tööriistad jms. Väga madala aktiivsusega radioaktiivne plii (pliikarbiid PbC) ja kümme PKI

ionisatsioonikambrit (pikkus 4 m) ladustati samuti reaktorisektsiooni nr 2. Nimetatud jäätmete kogus on

ligikaudu 2,5 tonni. Technicatome & BNFL (2000) põhjal ei ladustatud kinniseid kiirgusallikaid

reaktorisektsiooni, kuid see väide ei põhine dokumenteeritud tõenditel, vaid eraviisilistel vestlustel.

Lisaks tahketele jäätmetele sisaldab see reaktorisektsioon u 2285 l vett. Sellest 600 l pärineb

primaarkontuurist. Aktiivsus u 1 MBq/l. Hinnangulise aktiivsuse määramise aeg on tõenäoliselt 1989 ning

põhilised vees leiduvad radionukliidid on 137Cs, 60Co ja 90Sr.

Olemasolevate parimate teadmiste juures on mõlemas reaktorisektsioonis olevate komponentide ja

jäätmete isotoobid ning aktiivsus esitatud tabelis 1.

28

Tabel 1. Reaktorisektsioonides asuvate radioaktiivsete jäätmete hinngulised kogused, lagunemine

seisuga 31.08.2018.

Radio-

nukliid

Üldaktiivsus Bq

Reaktorisektsioon 1 Reaktorisektsioon 2

Kinnised

allikad

Reaktori

kest

Jahutusvee

jääk Sarkofaag

Kinnised

allikad

Reaktori

kest

Jahutusvee

jääk Sarkofaag

3H 2,10E+06 55Fe 1,05E+12 2,13+04 0,36E+12 60Co 0,73+12 12,2E+13 5,16E+05 1,29E+04 3,61E+12 3,00E+04 59Ni 1,19E+12 3,50E+04 63Ni 8,38E+13 3,08E+04 3,69E+13 90Sr 1,41E+07 4,31E+08 3,82+06

93Mo 1,61E+08 3,03E+05 137Cs 3,65E+05 3,91E+06 2,28E+05 152Eu 7,63E+05 3,83E+12 154Eu 2,25E+04 2,25E+12

238Pu 1,62E+11

239Pu 6,10E+04 251Cf 1,50E+08

4.2.2 Vaheladustuspaigas hoiustatavad jäätmed

Lisaks Paldiski ja Tammiku objekti dekomissioneerimisest tekkivatele jäätmetele kogutakse Paldiski

objektile ka kõikides teistes Eestis tegutsevates asutustes ja ettevõtetes tekkivad radioaktiivsed jäätmed,

mis ladustatakse objektil paiknevas vahehoidlas betoon- ja metallkonteinerites välismõõtmetega

1,2x1,2x1,2 m (maht 1,728 m3).

Metallkonteinerid

Metallkonteinerites ladustatakse Paldiski objektil tehtud dekomissioneerimistööde käigus tekkinud

betoneeritud jäätmed. Selliseid konteinereid on 117 tk ja nende summaarne maht on 202 m3.

Konteinerites olevad jäätmed vajavad detailsemat iseloomustamist, et välja selgitada, millised nukliidid

on neis esindatud, ning hinnata nende maksimaalset võimalikku aktiivsust. Arvestades, et betoneeritud

jäätmed on päritolult seotud reaktorisektsioonide tööga, võib eeldada, et tabelis 1 esitatud nukliide leidub

suuremal või vähemal määral ka betoneeritud jäätmetes.

Metallkonteinerites olevad jäätmed liigituvad madal- ja keskaktiivseteks lühiajalisteks jäätmeteks, mis

vajavad lõppladustamist maapinnalähedases lõppladustuspaigas.

Betoonkonteinerid

Betoonkonteinerites ladustatakse jäätmeid konditsioneeritud (betoneeritud) kujul, nii pliist

varjestuskonteinerites kui ka muus taaras (kui allikad ei vaja varjestust, näiteks suitsuandurite allikad,

jäätumisandurite allikad jne). Jäätmed pärinevad Paldiski objekti dekomissioneerimistöödelt (1995–

2008), Tammiku hoidlast ning Eesti teistest asutustest ja ettevõtetest.

Kokku on betoonkonteinereid vahehoidlas 146 tk ja nende summaarne maht on 257 m3.

Betoonkonteinerites olevad jäätmed liigituvad järgmiselt:

1. 198 m3 ehk 77% on madal- ja keskaktiivsed lühiajalised jäätmed, põhilised esindatud

isotoobid 137Cs, 90Sr, 60Co;

2. 14 m3 ehk 5,4% on madal- ja keskaktiivsed pikaealised jäätmed, põhilised esindatud

isotoobid 238U, 241Am, 226Ra, 238Pu-9Be;

3. 2 m3 ehk 0,7% – NORM-jäätmed;

29

4. 43 m3 ehk 16,9% – tundmatud iseloomustamata jäätmed.

Viimases rühmas olevate jäätmete kohta on kaudsed tõendid (jäätmete päritolu, doosikiirused,

varjestuskonteinerite kuju), et tegemist on madal- ja keskaktiivsete lühiajaliste jäätmetega, kuid vajalik

on täpsem iseloomustus.

Korralikult kirjeldatud/iseloomustatud allikad pärinevad eelkõige Eesti teistest asutustest ja ettevõtetest

ning tegemist on kinniste kiirgusallikatega, millest enamik asub varjestuskonteinerites. Selles alarühmas

on ka Tammiku hoidlast aastatel 2008–2011 toodud lihtsalt identifitseeritud kinnised allikad

(suitsuandurite allikad, jäätumisandurite allikad, 137Cs ja 60Co kinnised allikad). Konteinerid on

betoneerimata ning jäätmeid saab võimaluse korral ümber paigutada. Enamik konteinereid sisaldavad

ainult üht nukliidi.

Tammikult pärit tundmatute kinniste allikate korral on tegemist varjestuskonteinerites olevate tõenäoliselt 137Cs ja 60Co allikatega. Jäätmete iseloomustamiseks tuleb avada konteineri aken ning määrata

spektromeetriga radionukliid ning seejärel on doosikiiruse põhjal võimalik arvutada allika ligikaudne

aktiivsus. Alfaosakesi kiirgavate nukliididega saastunud metalli korral on tegemist Tammikult pärit

metallijäätmetega, millest on identifitseeritud vähemalt 226Ra.

Seitse konteinerit vahehoidlas sisaldavad ainult ühte allikat. Tegemist on kinniste allikatega, mis on leitud

ilma varjestuskonteinerita. Kahel juhul on tegemist omanikuta allikaga ning viiel juhul Tammiku hoidlast

toodud suure doosikiirusega kinnise allikaga. Konteineritesse on mõnel juhul ehitatud lisavarjestus

(näiteks allikas asub konteineri keskel metalltorus ja seda ümbritseb liiv).

Beetakiirguse allikate konteinerid sisaldavad tundmatuid allikaid, mida gammaspektromeeter ega

alfakiirguse mõõtmised ei ole suutnud tuvastada. Tammiku hoidlast toodud kiirgusallikaid sisaldavate

suure aktiivsusega metallkastide ja S-toru korral on tegemist varjestuskonteinerist välja võetud kinniste

kiirgusallikate kogumiskastide ja allikate kasti sisestamiseks kasutatud juhttoruga (sisaldab samuti

allikaid).

Võib eeldada, et Paldiski objekti dekomissioneerimistöödest pärit betoneeritud jäätmed on sarnased

metallkonteinerites betoneeritud jäätmetele. Tõenäoliselt leiduvad neis tabelis 1 esitatud isotoobid.

Tammiku objektilt pärit jäätmete kohta, mis on betoneeritud konteinerites, saab öelda, et tegemist on

iseloomustamata jäätmetega. Eelkõige on betoneeritud jäätmete korral tegemist saastunud liivaga.

Esialgsete mõõtmiste põhjal võib öelda, et neis on tugevalt esindatud β-aktiivsed isotoobid, tõenäoliselt

teadusasutustes laialt kasutatud 90Sr, ning α-saaste puudub.

4.2.3 Paldiski objekti kontrollalal ladustatavad jäätmed

Merekonteinerid

Lisaks metall- ja betoonkonteineritele hoiustatakse peahoone kontrollalal merekonteinerites saastunud

metalli, madalaktiivset betoonimurdu ning 200 l metallvaate, mis sisaldavad nii betoneeritud jäätmeid kui

pehmeid, kokku pressitud komposiitjäätmeid.

Merekonteinerites olevad jäätmed liigituvad:

1. 389,6 m3 ehk 98% on madal- ja keskaktiivseid lühiajalised jäätmed – madalaktiivne lühiealine

saastunud metall ja betoon, isotoobid 137Cs, 60Co ja 90Sr;

2. 8 m3 ehk 2% on NORM-jäätmed.

Metallijäätmete saastetase 2012. aastal oli 0,6–40 Bq/cm2. Ligi 92% sellistest jäätmetest on pärit Paldiski

objekti dekomissioneerimistöödelt. Ülejäänud 8% jäätmeid on pärit eelkõige Tammiku hoidla

dekomissioneerimistöödelt ning väga vähesel määral metalli kokkuostjatelt Eestis.

30

Paldiski objekti dekomissioneerimistööde käigus tekkinud saastunud betoon ladustatakse

merekonteineritesse paigutatud niinimetatud big bagides. Mahuliselt on sellist materjali 165,6 m3 ning

täiendava infona võib mainida järgmisi asjaolusid:

1. α-saastust ei ole betoonpindadelt leitud ehk tegemist on ainult β- ja γ-aktiivsete nukliididega;

2. saaste eemaldamisel pindadelt lähtuti puhastustasemetest 0,4 (β, γ) ja 0,04 (α) Bq/cm2.

200 l metallvaatides hoiustatavad jäätmed

Paldiski objekti peahoone kontrollalal ladustatakse madalaktiivsed jäätmeid (pehmed pressitud jäätmed,

puit, väikese mõõduga metall, betoneeritud jäätmed jne) 200 l metallvaatides, mis asuvad omakorda

merekonteineris. Vaatide pinnadoos on kuni 50 μSv/h. Kokku on 200 l vaate 446 tk ning nendest 362 tk

on täidetud Tammiku hoidlast pärit jäätmetega. Kõik neis vaatides olevad jäätmed vajavad

iseloomustamist.

Jäätmete liigilt jagunevad 200 l metallvaatidesse pakendatud jäätmed järgmiselt:

1. 85,4 m3 ehk 95,7% on madal- ja keskaktiivsed lühiajalised jäätmed (pehmed pressitud jäätmed, puit,

saepuru, metall, betoneeritud tolm, asbest), saastunud eelkõige isotoopidega 137Cs, 90Sr, 60Co;

2. 3,8 m3 ehk 4,3% on madal- ja keskaktiivsed pikaealised jäätmed (pehmed pressitud jäätmed, metall,

näidikute sihverplaadid), eelkõige 226Ra saastunud jäätmed.

Vedeljäätmed

Hoiustatavate vedeljäätmete kogused on Eestis marginaalsed. Tegemist Tammiku hoidla jäätmete

sorteerimise käigus leitud jäätmetega, mille maht on u 30 liitrit. Jäätmekäitleja AS ALARA plaanib

vedeljäätmed iseloomustada, mille järel selgub kas need betoneeritakse või vabastatakse.

Paldiski objekti ohutustamisel tekkinud suuremahulised jäätmed

Reaktorite konserveerimisel ja pikaajaliseks ohutuks hoiustamiseks ettevalmistamisel tekkisid Paldiski

objektil suuremahulised jäätmed, mis ladustatakse muudest jäätmetest eraldi. Tuumkütuse

jahutusbasseinis ladustatakse neljas konteineris reaktorite juhtvardaid summaarse mahuga 8,5 m3 ning

aktiivsusega 3,5 TBq ning 8 aurugeneraatorit summaarse mahuga 10 m3 ja aktiivsusega 0,9 GBq. Lisaks

hoiustatakse jahutusbasseini kõrval asuvas ruumis veel 55 HEPA-filtrit aktiivsusega 0,9 GBq ja mahuga

20 m3. Iga filterelement asub puidust kastis ning kasti ja elemendi vahele on valatud betoonist vöö, et

vältida saaste lendumist elemendi pealispinnalt.

Jäätmete aktiivsus on kaudselt hinnatud (Techicatome & BNFL, 2000) ning arvestatud ei ole

radioaktiivset lagunemist. Isotoopidest on esindatud tõenäoliselt tabelis 1 esitatud radionukliidid. Liigilt

on tegemist madal- ja keskaktiivsete jäätmetega, kuid kuna täpsem iseloomustamine on tegemata, siis ei

ole võimalik hinnata, kas tegemist on lühi- või pikaealiste jäätmetega.

4.2.4 Paldiski objekti vahehoidlas asuvate jäätmete koguaktiivsus

Lähtudes 2009. aastal tehtud tööst „Radioaktiivsete jäätmevoogude hindamine“ ja arvestades aastatel

2010–2013 lisandunud jäätmeid, saab teha kokkuvõtte Paldiski objektil vahehoidlas ladustatavate

radioaktiivsete jäätmete kohta (tabel 2). Kokkuvõte hõlmab kinniseid allikaid, mille aktiivsus põhineb

allika passil või on määratud arvestades doosikiirust ja distantsi.

31

Tabel 2. Paldiski objekti vahehoidlas ladustatavate iseloomustatud jäätmete aktiivsus (seisuga

31.12.2013) Isotoop Aktiivsus, Bq Osakaal, %

Sr-90 6,20E+14 68,89

Co-60 1,11E+14 12,35

Cs-137 1,56E+14 17,29

Pu-238 1,25E+13 1,39

Pu-239 1,95E+11 0,02

U-238 5,30E+07 < 0,01

Am-241 1,60E+11 0,02

Kr-85 2,77E+10 < 0,01

Ra-226 4,91E+09 < 0,01

Ni-63 1,09E+09 < 0,01

Fe-55 6,66E+07 < 0,01

Pm-147 1,08E+07 < 0,01

Ru-106 8,28E+06 < 0,01

Ir-192 1,05E+01 < 0,01

Eu-152 3,62E+04 < 0,01

Tl-204 2,52E+04 < 0,01

Ba-133 3,02E+06 < 0,01

Na-22 8,22E+02 < 0,01

U-234 2,19E+03 < 0,01

Cd-109 2,57E+02 < 0,01

Th-228 6,40E+00 < 0,01

H-3 2,85E+11 0,03

I-125 4,08E+09 < 0,01

KOKKU 9,00E+14 100

Suurima osakaalu radioaktiivsete jäätmete aktiivsusest moodustab radionukliid 90Sr (u 68,9%), osakaalult

järgmised on nukliidid 137Cs (17,3%) ja 60Co (12,3%). Muudest nukliididest on märkimisväärne aktiivsus

veel nukliidil 238Pu, mis moodustab koguaktiivsusest kuni 1,39%. Ülejäänud 19 radionukliidi summaarne

aktiivsus moodustab u 0,11% radioaktiivsete jäätmete koguaktiivsusest.

Kõrgaktiivsed kinnised kiirgusallikad (KAKK) asuvad vahehoidlas 16 betoonkonteineris. Enamik 60Co ja 137Cs allikaid on ladustatud isotoobiti eraldi konteinerites, kuid mõnes konteineris on need allikad ruumi

kokkuhoiu eesmärgil ladustatud koos. 90Sr ja 238Pu allikad asuvad eraldi konteinerites. Ülevaade on tabelis

3. Selgitavalt tuleb lisada, et need konteinerid on mahuliselt arvestatud juba betoonkonteinerite

inventuuris.

32

Tabel 3. KAKK inventuur (seisuga 31.08.2018)

Isotoop Summaarne aktiivsus, Bq Allikate arv Konteinerite arv

60Co 64 x 1012 61 6

90Sr 4,57 x 1014 37 3

137Cs 1,31 x 1014 350 12

238Pu 1,13 x 1013 17 2

Iseloomustamata jäätmete seas omavad aktiivsuse mõistes märkimisväärset osa eelkõige Tammiku

hoidlast pärit 2 metallkasti ning S-toru kinniste kiirgusallikatega (omaduste poolest võib neid käsitleda

kui KAKKe) ning 4 konteinerit reaktorite juhtvarrastega.

Kuigi andmed Tammiku jäätmehoidla kohta ei ole täielikud, võimaldavad need siiski hinnata hoidlas

ladustatud nukliide ja nende ligikaudset aktiivsust ning tõenäoliselt on suurem osa aktiivsusest hoiul just

2 metallkastis ja S-torus.

Iseloomustatud KAKKidest moodustavad 96,3% keskaktiivsed lühiealised jäätmed ning 3,7%

keskaktiivsed pikaealised jäätmed.

4.3 Olemasolevad NORM-jäägid ja –jäätmed Aastatel 2015-2017 valmis TÜ Füüsika Instituudil uuring direktiivi 2013/59/EURATOM looduslike

radioaktiivsete ainete (NORM) nõuete ülevõtmise ettevalmistamiseks riigisisesesse õigusloomesse“.

Uuringu tellimise ajendiks oli direktiivi 2013/59/Euratom artikliga 23 liikmesriikidele seatud kohustus

tuvastada tegevused, mille käigus võib potentsiaalselt tekkida NORM-jäätmeid ning seejärel kehtestada

töötajate või elanike kaitsenõuded. Uuringust selgusid tööstusvaldkonnad ja ettevõtted, kus on tekkinud

või milles võivad tekivad NORM-jäägid ja -jäätmed.

Tulenevalt BSS direktiivi Lisast VI– „Loetelu artiklis 23 osutatud looduslike radioaktiivsete materjalide

kasutamisega seotud tööstussektoritest“ ning siseriiklikult tuvastatud valdkondadest, olid uuringusse

kaasatud järgnevad tegevusalad:

● Põlevkivi põletamine elektri- ja soojusenergia tootmiseks ning põletuskatelde hooldus;

● Põlevkiviõli tootmine;

● Tsemenditööstus ja klinkerahjude hooldus;

● Nioobiumi- ja tantaalimaagi töötlemine;

● Põhjavee veetöötlusjaamad (Kambrium-Vend veehaare);

● Põlevkivi kaevandused;

● Tsentraalkatlamajades ja koostootmisjaamades tahke ning gaasilise kütuse põletamine elektri- ja

soojusenergia tootmiseks.

Uuringust selgus, et looduslikest allikatest pärinev radioaktiivne materjal ja/või jääde võib tekkida Eestis

peamiselt nioobiumi-tantaalimaagi töötlemisel, põhjavee puhastusjaamade käitamisel (Kambrium-Vendi

põhjavee kiht) ja klinkerahjude hooldusel. Uuritud tööstussektorite puhul tuleb arvestada, sellega, et

väljaarvamistasemeid ületavate NORMide teke on suuresti sõltuv ettevõttes kasutavast

tootmistehnoloogiast ja toorme või tehnoloogia muutudes tuleb uuesti NORMide sisaldust ja

piirnormidele vastavust hinnata.

33

Nioobiumi- ja tantaalimaagi töötlemine

Eestis kuulub antud valdkonnas täpsema käsitluse alla üks ettevõte. Selle ettevõtte tootmisprotsessis

tekkinud looduslike radionukliididega kontsentreeritud tootmisjääkide (NORM-jääk) kogus 2017. a lõpu

seisuga on 463,33 t (tekkinud alates aastast 2004) ja mida ladustatakse 200 l ja 400 l metallvaatides. Jääk

on tahke tükiline pulber.

Põhjavee veetöötlusjaamad (Kambrium-Vendi veehaare)

Eestis rahuldatakse kogu põhjavee tarbimisest 39% just Kambriumi–Vendi veekompleksi põhjavee arvelt

(u 500 puurkaevu) ning paljudes omavalitsustes puuduvad muud veevarustuse allikad. Samas on just selle

veekompleksi põhjavesi kõrgenenud raadiumi isotoopide sisaldusega, mida ka uurimistööde tulemused

on kinnitanud. Arvestades joogivee kvaliteedinõudeid (eelkõige raua ja mangaani kohta), tuleb vett

eelnevalt töödelda. Peamiseks probleemiks on töötlemise käigus radionukliidide kontsentreerumine

filtermaterjalides sel määral, et radionukliidide aktiivsuskontsentratsioon ületab väljaarvamistasemeid

(potentsiaalne NORM-jääde) ning mille edasisele käitlemisele tuleb rakendada kiirgusohutuse ja –kaitse

põhimõtteid.

Tänaseks päevaks on üks ettevõte, kelle tegevused filtermaterjaliga on sätestatud kiirgustegevusloaga.

Ettevõtte veepuhastusjaamas on 5 veepuhastusliini. Üks veepuhastusliin koosneb 2 filtreerimise astmest,

esimeses astmes kasutatakse katalüütilist mangaandioksiidi (MnO2) kattega materjali Filtersorb FMH, ja

teise astme filtermaterjalina looduslikku tseoliiti Everzit Zeolite N. 2017. aasta kohta esitatud inventuuri

andmete kohaselt on kasutusel 152 t filtermaterjali ja ettevõtte territooriumil on ladustatud 44 t

radioaktiivselt saastunud filtermaterjali.

Looduslikult saastunud metallesemed

Looduslikke radionukliide sisaldavate ainetega on saastunud ka vanad metallist joogiveetorud.

Looduslike radionukliididega saastunud metallesemete hulka võib pidada üsna märkimisväärseks, samas

ei ole uute plastiktorudega samasuguse probleemi tekkimist näha. Võttes arvesse geoloogilisi ja

füüsikalis-keemilisi tingimusi, on tegemist pigem Põhja-Eesti probleemiga ja see puudutab just

metalltorusid. Kuna viimase aastakümne jooksul on hulgaliselt torusid vahetatud plastiktorude vastu ning

see suundumus jätkub, väheneb tekkivate jäätmete hulk oluliselt. Hinnanguliselt võib selliste torude

tekitatud jäätmekogus ulatuda paarisaja tonnini. Praegu hoiustab seni kokku kogutud torusid oma

territooriumil AS ALARA 2012. aastal tehtud analüüsi tulemusena selgus, et selliseid metallijäätmeid on

8 m3. Perioodil 2018-2020 saadetakse need ümbersulatamisele. Kontsentreeritud radioaktiivsed jäätmed

(räbu, filtrid) tagastatakse ja need tuleb käidelda ning ladustada vaheladustuspaigas.

Mineraalsed ehitusmaterjalid

Looduslike radionukliidide sisaldusega Eesti päritolu ehitusmaterjalides ei ole seni probleeme esinenud.

2017.a lõppenud Tartu Ülikooli „Uuring direktiivi 2013/59/EURATOM looduslike radioaktiivsete ainete

(NORM) nõuete ülevõtmise ettevalmistamiseks riigisisesesse õigusloomesse“ uuringus analüüsitud

ehitusmaterjalide või Eesti päritolu ehitusmaterjalide tooraines sisalduvad U-238 ja Th-232

lagunemisridade nukliidid nende kasutamisele piirangud ei sea, ehitusmaterjalide karakteriseerimiseks

kasutatav I-indeks jääb tugevalt alla seatud referentsväärtust I=1. Samas on puudulik info imporditud

ehitusmaterjalidest või –toorainetest, mistõttu peaks sellele tulevikus pöörama enam tähelepanu. Eestis

on Kliimaministeerium koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga võtnud plaani

kaardistada kõrgenenud radioaktiivsusega ehitusmaterjalidega olukord ning vajadusel välja töötada

täpsustatud seiretingimused ja -nõuded. Eesmärk on tagada ehitusmaterjalide põhjalik seire ja

kvaliteedikontroll, et vältida kõrgendatud radioaktiivsusega materjali kasutuselevõttu ja jäätmete teket

ning vajaduse korral sätestada ka täiendavaid nõudeid. Kasutatavate materjalide eriaktiivsuse indeksid

peavad olema < 1, et tekkiv ehitusjääde ei kujutaks endast kiirgusohtu ning seda saaks käidelda

tavajäätmetena. Eriaktiivsuse indeks on materjali radioaktiivsust iseloomustav dimensioonitu suurus.

34

Tsemenditööstus ja klinkerahjude hooldus

Eestis kuulub antud valdkonnas täpsema käsitluse alla üks ettevõte, kelle peamiseks tegevusalaks on

tsemendiklinkri ja erinevat liiki tsemendi tootmine. Tsemendi tootmiseks kasutatakse tooraineteks

lubjakivi ja savi. Tehases tekkivaks põhiliseks jäätmeks on klinkripõletusahjude tolm, mis püütakse kinni

elektrifiltrites. ~94% sellest tolmust suunatakse klinkripõletusahju tagasi ning 6% tolmust eraldatakse

süsteemist ja suunatakse tuhasilosse.

Tsemenditootmisel tekkiva klinkritolmu osas tuvastati kõrgenenud kontsentratsioonid Pb-210 osas.

Mõõdetud tasemed ületavad väljaarvamistasemeid, mistõttu tekkiv materjal võib liigituda looduslikke

radionukliide sisaldava radioaktiivse materjaliks (NORM). Seesugune rikastumine tuleneb tõenäoliselt

põletustehnilistest eripäradest. Keskkonnaamet on küsinud ettevõttelt kiirgusohutushinnangut, mis on

koostamisel.

4.4 Meditsiiniasutustes tekkivad lühiealised radioaktiivsed

jäätmed Meditsiiniasutustes tekivad radioaktiivsed jäätmed lahtiste ja kinniste kiirgusallikate kasutamise

tulemusena. Lahtisi kiirgusallikaid kasutatakse Eestis kolmes haiglas: Ida-Tallinna Keskhaiglas (ITK),

Põhja-Eesti Regionaalhaiglas (PERH) ja Tartu Ülikooli Kliinikumis (TÜK).

Saadaoleva info põhjal kasutatakse eelkõige radionukliide 131I, 99mTc, 18F, 123I, 90Y, 89Sr, 153Sm, 57Co ja 177Lu. Aastas kasutatav koguaktiivsus on 4,23 TBq ning maht u 6 l. Kasutatavate lühiajaliste nukliidide

lagunemine allapoole vabastustasemeid toimub väga kiiresti (minutid, tunnid) ning leiab harilikult aset

juba patsiendi sees ning seejärel need isotoobid lastakse kanalisatsiooni. Veidi pikema poolestusajaga

(mõni päev) nukliidid kogutakse eraldi mahutisse ning vabastatakse pärast nukliidide lagunemist

allapoole vabastustasemeid.

Kinnistest kiirgusallikatest kasutatakse meditsiiniasutustes isotoope 133Ba (summaarne aktiivsus 47,2

MBq), 152Eu (18,5 kBq), 68Ge (188 MBq), 125I (185 MBq), 192Ir (988 GBq), 106Ru (108 MBq), 90Sr (156

MBq).

Kinnised kiirgusallikad antakse kasutusaja lõppedes üle radioaktiivsete jäätmete käitlejale või

vabastatakse, kui aktiivsus on langenud allapoole vabastamistasemeid.

4.5 Kokkuvõte Eestis olemasolevatest radioaktiivsetest

jäätmetest Mahuliselt on väga suur osa Eesti radioaktiivsetest jäätmetest iseloomustamata. Paldiski objekti

vaheladustuspaigas ja kontrollalal on 31.08.2018 seisuga jäätmeid 1130 m3, millest ainult 132 m3 ehk u

11,7% on iseloomustatud. Eelkõige vajavad iseloomustamist madala ja väga madala aktiivsusega jäätmed.

Jäätmete aktiivsusega on olukord vastupidine. Kuna enamik kinnistest allikatest on iseloomustatud, võib

hinnanguliselt eeldada, et vähemalt 90% aktiivsusest on iseloomustatud.

Paldiski objekti reaktorisektsioonides hoitavad ja tulevikus (aastatel 2040–2050) dekomissioneerimise

käigus sealt eemaldatavad jäätmete andmed on puudulikud ning teadaolev info põhineb eelkõige

kirjandusel. Tekkivad jäätmepakendid vajavad pakendamisel täpsemat iseloomustamist.

Jäätmeliikide kaupa kirjeldab Eestis olemasolevate jäätmete olukorda tabel 4.

35

Tabel 4. Paldiski vaheladustuspaigas olemasolevate jäätmete liigid ja kogused

Jäätme liik Kogus, m3 % kõigist jäätmetest

Madal- ja keskaktiivsed lühiealised jäätmed 1045,2 49,1

Madal- ja keskaktiivsed pikaealised jäätmed 25,0 1,2

NORM-jäätmed 24,8 1,2

Madal- ja keskaktiivsed jäätmed, iseloomustamata jäätmed 1032,0 48,5

KOKKU 2127,0

Madal- ja keskaktiivsed iseloomustamata jäätmed (1032 m3) saab esmases tähenduses lugeda lühiealiste

jäätmete hulka, kuna nendest:

1. 988,5 m3 (95,7%) on pärit Paldiski objektilt (sh reaktorisektsioonid, kontrollvardad, aurugeneraatorid

ja filtrid), kus kirjanduse põhjal on tegemist eelkõige just lühiealiste isotoopidega (<30 a);

2. 39,7 m3 jäätmeid on pärit Tammiku hoidlast ning varjestuskonteinerite/allikate kuju ja doosikiiruse

järgi on tegemist 60Co ja 137Cs allikatega;

3. 3,8 m3 jäätmeid on pärit Tammiku hoidlast ning need on beetaallikad. Tõenäoliselt on tegemist 90Sr

kui ühe enim kasutatava isotoobi allikatega.

Kuna jäätmed on siiski iseloomustamata, põhinevad järeldused kaudsetel hinnangutel.

Lühiealised jäätmed tabelis ei kajastu, kuna jäätmed vabastatakse kasutuskohas maksimaalselt mõne kuu

jooksul.

4.6 Tulevikus Eestis tekkivad radioaktiivsed jäätmed

4.6.1 Kinnised kiirgusallikad

Kuna kiirgusallikate kasutamine Eestis näitab pigem kahanevat kui kasvavat trendi, võib eeldada, et

teistelt Eestis tegutsevatelt asutustelt ja ettevõtetelt vastuvõetavate niinimetatud institutsionaalsete

jäätmete osakaal väheneb pidevalt. Lisaks tuleb arvestada, et viimastel aastatel on suurema aktiivsusega

allikate korral võetud suund pigem kiirgusallikate tagastamiseks valmistajariiki kui nende ladustamiseks

kohapeal. Praegu riiklikus registris olevate allikate nukliidiline koostis ja summaarne aktiivsus on esitatud

tabelis 5.

Tabel 5. Kasutajate valduses olevad kiirgusallikad (seisuga 31.12.2013)

Isotoop Aktiivsus, Bq

60Co 1,53E+17

137Cs 6,46E+11

85Kr 3,86E+10

90Sr 1,56E+08

63Ni 2,22E+09

192Ir 9,88E+11

106Ru 1,08E+08

133Ba 4,72E+07

192Ir 5,18E+12

36

Isotoop Aktiivsus, Bq

55Fe 1,48E+09

222Cf 1,80E+05

109Cd 7,4E+08

241Am 1,03E+11

Nimekiri ei ole lõplik, kuna on võimalik, et ringluses on veel Nõukogude ajast pärit allikaid, mis ei ole

riiklikus registris arvel. Seda kinnitavad ka viimaste aastate jooksul korraldatud omanikuta kiirgusallikate

kogumiskampaaniate tulemused. Reeglina on siiski tegemist väga madala aktiivsusega allikatega (226Ra

sisaldavad seadmete näidikud, 241Am ja 239Pu sisaldavad suitsuandurid jms) ning nende kogused ei ole

suured.

Arvestades Eestis kasutuses olevaid kiirgusallikaid ning viimastel aastatel ülevõetud jäätmekoguseid,

võib väita, et tulevikus võetakse aastas keskmiselt vastu kuni 0,1 m3 jäätmeid kinniste allikatena. Võib

eeldada, et 50% neist on pikaealised ja 50% lühiealised madal- ja keskaktiivsed jäätmed.

4.6.2 Metallijäätmed

Aastatel 2013–2017 võttis AS ALARA metalli kokkuostjatelt ning Päästeametilt saastunud

metallijäätmeid vastu keskmiselt 1,4 m3 aastas. Tulevikus ei ole ette näha koguste suurenemist, pigem

vähenemist, kuna riik on tõhustanud transiidi kontrolli piiril (ioniseerivat kiirgust detekteerivad

mõõteväravad Eesti-Vene piiril nii raudteel kui maanteedel) ning oluliselt on paranenud kontroll

metallijäätmete territooriumil paikneva saastunud metalli üle (metallidetektor territooriumi väravas).

Vastuvõetavate jäätmete mahust moodustavad NORMiga saastunud metalljäätmed tulevikus

hinnanguliselt 90%. Oodata on NORM-jäätmete voogu kuni 0,4 m3 aastas. NORM-jäätmete võimalikuks

allikaks võiks pidada peamiselt vanu vee- ja kanalisatsioonitorusid (koguseliselt kuni paarsada tonni),

kuid aastatel 2010–2012 toimunud vee- ja kanalisatsioonitorustike ulatusliku vahetamise käigus ei ole

rohkem NORM-metallijäätmeid ASi ALARA jõudnud. Tõenäoliselt on aktiivsem sete enne utiliseerimist

torudest eemaldatud või on radionukliidide kontsentratsioon olnud piisavalt madal, et vanametalli

kokkuostjate ioniseerivat kiirgust detekteerivad mõõteväravad kokkuostupunktides sellele ei reageeri.

Tehislike nukliididega saastunud metallijäätmete teke on prognoosi kohaselt samuti pigem kahanev kui

kasvav ning seetõttu on hinnatud nende osakaaluks tulevikus tekkivate metallijäätmete üldmahust kuni

10%. Mahuliselt ei ole kogus suurem kui 0,05–0,1 m3 aastas.

Jäätmetekke põhjused on täpselt teadmata, kuna Eestis tehislike nukliididega saastunud metallijäätmete

tekkekohti ei ole. Oletuslikult on tegemist vanametalli transiidiga Eesti kaudu ja arvatavasti on puhta

metalli hulka sattunud ka vähesel määral tehislike radionukliididega saastunud metalli, mida piiril ja

kokkuostja territooriumil asuvad ioniseerivat kiirgust detekteerivad mõõteväravad esmalt ei avasta ja mis

avastatakse alles vanametalli sorteerimise käigus. Liigilt on tegemist madal- ja keskaktiivsete lühiealiste

jäätmetega.

Juhul kui ettevõttel tekib saastunud metalli (nt tehases kasutatav sisseseade, mis tootmisprotsessi käigus

saastub) taotleb ettevõte vabastamist pärast desaktiveerimist, milleks ta esitab Keskkonnaametile vastava

taotluse metalli vabastamiseks pärast puhastamist. Et vähendada saastet materjalide pinnal kasutatakse

näiteks desaktiveerimisel keemilist meetodit. Vabastatud metall läheb metalli kokkuostu, kust see peaks

tagasi jõudma ringlusse. Vabastamise nõue kehtib kõikide kiirgustegevuseks kasutatavate hoonete ja

seadmete kohta, eriti just lahtiste kiirgusallikate kasutamise osas (teaduslaborid, tuumameditsiini,

radioaktiivsete jäätmete käitleja, NORMiga seotud toimingud).

37

4.6.3 Paldiski ja Tammiku objektide edasisel dekomissioneerimisel tekkivad

jäätmed

Paldiski objekti edasisel dekomissioneerimisel tekkivad jäätmed

Paldiski objekti reaktorisektsioonides hoitavad ja tulevikus (aastatel 2040–2050) dekomissioneerimise

käigus sealt eemaldatavate jäätmete kogus ja aktiivsus on kirjeldatud peatükis 5.2.1.

Tammiku objekti edasisel dekomissioneerimisel tekkivad jäätmed

Tammiku jäätmehoidlast on hoidla dekomissioneerija AS ALARA poolt sektsioonides ladustatud jäätmed

välja võetud ja viidud Paldiski objektile edasiseks käitlemiseks ja ladustamiseks. Alles jäänud saastunud

betoonkonstruktsioonid on iseloomustatud ja saastest puhastatud. Puhastamist vajavaid betoonpindu oli

hoidlas 548 m2. ALARA eelnevad kogemused Paldiski objekti puhastamisel on näidanud, et kvaliteetsest

betoonist seinte puhastamisel allapoole vabastamistasemeid piisab üldjuhul kuni 5 cm betoonikihi

eemaldamisest. Lähtudes sellest tekib jäätmehoidla puhastamisel kuni 28 m3 betoonimurdu. Tõenäoliselt

on see maksimaalne võimalik maht, mis võib oluliselt väheneda, kuna sektsioonides 7–9 ei ole jäätmeid

ladustatud ning esialgsed uuringud viitavad sektsioonide puhtusele. Keskkonnaministri 27. oktoobri 2016.

a määrus nr 43 „Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete ainete või radioaktiivsete ainetega saastunud

esemete vabastamistasemed ning nende vabastamise, ringlusse võtmise ja taaskasutamise tingimused“

määrab vabastatud betoonpinnale oluliselt kõrgemad vabastamistasemed, kui olid Paldiski objekti

puhastustöödel (näiteks 137Cs korral oli see enne määruse jõustumist 0,4 Bq/cm2 ja praegu 10 Bq/cm2, 226Ra korral vastavalt 0,04 Bq/cm2 ja 1 Bq/cm2). Teisest küljest on Tammiku hoidlaga seotud palju

määramatust ning võib juhtuda, et kohati tuleb pindu puhastada oluliselt sügavamalt, kui seni on eeldatud

(põrand, seinte ja põranda ühenduskohad). Seetõttu tuleb esialgu hinnata tekkivate jäätmete mahuks siiski

28 m3, mis ei pruugi aga olla lõplik maht. Jäätmed tekivad ajavahemikul 2015–2022. Tegemist on

madalaktiivsete jäätmetega.

Täielikult ei saa välistada ka võimalust, et mingi osa saastest on levinud läbi hoidla barjääride keskkonda.

ASi ALARA rakendatud keskkonnaseire ei ole küll tuvastanud mingeid jälgi saaste levikust, kuid lõpliku

vastuse sellele küsimusele saab alles hoidla dekomissioneerimise käigus.

Radioaktiivsete jäätmete käitlemisel tekkivad sekundaarsed jäätmed

Sekundaarsed jäätmed tekivad käitlustööde käigus Paldiski objektil ning Tammiku objekti

dekomissioneerimise käigus. Tekkivad sekundaarsed jäätmed on eelkõige kaitseriietus, kaitsevahendid

(maskid) ning kasutatavad abivahendid (voolikud, kile, paber, kaltsud). Lisaks tuleb arvestada

jäätmekäitluskeskuse koristamisel tekkiva kokku kogutud tolmuga. Kaitseriietus, maskid ning

abivahendid on võimalik pressida 200 l vaati. Aastas tekib neist kokku u 0,1 m3 pehmeid pressitud

jäätmeid. Paldiski objektil asuva jäätmekäitluskeskuse koristamise käigus kokku kogutud tolm tuleb

saaste leviku tõkestamiseks fikseerida betoneerimise teel. Aastas tekib keskmiselt 20 l kilekoti jagu tolmu,

mis vajab betoneerimist. Lisaks tahketele jäätmetele tekivad Paldiski objektil kaitseriiete, käitlustööde ja

põrandate pesu tulemusena vedelheitmed, mis kogutakse mahutitesse. Aastas tekib keskmiselt 10 m3

vedelheitmeid. Seni on tekkivate heitmete eriaktiivsus olnud allapoole vabastustasemeid ning need on

olnud võimalik vabastada pärast analüüse. Arvestades tuleviku jäätmetekke prognoose ning kiirgustööde

iseloomu, võib eeldada, et samasugune lähenemine jätkub ka edaspidi. Arvestades käideldavate jäätmete

iseloomu, võib eeldada, et tekkivad sekundaarsed jäätmed on oma liigilt madal- ja keskaktiivsed

lühiealised jäätmed.

4.6.4 Vedeljäätmed

Vedeljäätmeid Eestis reeglina ei teki. Pigem on tegu teadusasutustes kasutatavate radioaktiivselt

saastunud esemetega, sest lahtine kiirgusallikas (ampullis olev vedelik jne) kasutatakse katsetes ära.

38

Teaduslaborites kasutatakse nii lühiealisi (poolestusaeg alla 100 päeva) kui ka pikaealisi radionukliide.

Loa omaja võib hoida enda juures lühiealisi radionukliide hoiuruumis, kui need lagunevad radioaktiivselt

5 aastaga allpoole vabastamistaset. Kiirgusseaduse järgi tuleb vabastamist taotleda. Juhul, kui nt

vabastamise metoodika esitatakse muuhulgas kiirgustegevusloaga, siis võib sätestada ka

kiirgustegevusloas tingimused vabastamiseks ja isik esitab kord aastas inventuuri vabastatud jäätmete

kohta. Eriti oluline on see lühiealiste kohta, kuna need radionukliidid lagunevad kiiresti. Pikaajalist

ladustamist vajavad vedeljäätmed on pärit eelkõige ajaloolist päritolu (jäätmed on tekkinud Paldiski ja

Tammiku objektide dekomissioneerimistööde käigus) ning tulevad esile ajalooliste ladude

likvideerimisel. Seetõttu tuleb ka nende jäätmete voogudega ka tulevikus arvestada. Hinnanguliselt on

selliste jäätmete voog kuni 100 ml aastas ning liigilt on tegemist madal- ja keskaktiivsete pikaealiste

jäätmetega.

4.6.5 NORM-jäägid ja –jäätmed

Nioobiumi- ja tantaalimaagi töötlemine

Eestis ainus selles valdkonnas tegutsev ettevõte kogub ja pakendab nioobiumi- ja tantaalimaagi töötlemise

protsessis tekkinud NORM-jäägid ja ladustab need ajutiselt oma territooriumil laos, mille kohta on tehtud

keskkonnamõju hindamine. Tootmisprotsessi ja nõudluse eripära tõttu on jäätmevoog ebareeglipärane.

Lisaks varieeruvad tekkivad NORM-jäägi kogused sõltuvalt kasutatavast toorainest. NORM-jääkide

kogus 2017. a lõpu seisuga on 463,33 t (tekkinud alates aastast 2004). 2018. a tekkiv prognoositav kogus

on 72 t. Aastaks 2019-2024 on ettevõte taotlenud kuni 150 t NORM-jäägi tekkimist tingimusel, et samal

perioodil alustavad olemasoleva jäägi ohutustamisega ning 2024. aasta lõpuks on kogu jääk ohutustatud.

Põhjavee veetöötlusjaamad (Kambrium-Vendi veehaare)

2014-2015.a. läbi viidud uuringutega tuvastati NORM-materjali teke ca 65 % uuringu all olnud Cm-V

vett tarbivast veetöötlusjaamadest. Selgus, et NORM-materjali teke Cm-V veekompleksi

veetöötlusjaamades on pigem reegel kui erand. Tehtud hinnangute põhjal võib Eestis igal aastal tekkida

ca 30-60 t NORM-materjali. Tegemist on suurusjärgulise hinnanguga, mis sõltub põhiliselt sellest, millise

sagedusega filtrikeha materjali välja vahetatakse.

Tsemenditööstus ja klinkerahjude hooldus

Tuginedes TÜ Füüsika Instituudi 2017. aasta „Uuring direktiivi 2013/59/EURATOM looduslike

radioaktiivsete ainete (NORM) nõuete ülevõtmise ettevalmistamiseks riigisisesesse õigusloomesse“

uuringule, tuvastati tsemenditööstusettevõttes esmakordselt NORM materjal. Ettevõtte poolt tekitatav,

radionukliidi Pb-210 (ja eeldatavalt ka Po-210) sisaldav klinkritolm vajab veel täiendavat

karakteriseerimist. Samuti on vajalik kiirgusohutushinnangute läbiviimine klinkritolmu käitlemisele; selle

ladestamisele prügilasse ning ka juhtudel, kus klinkritolm leiab kasutust muudes tegevusvaldkondades.

Klinkritolmu koguneb ühe ahju kohta umbes 20 000 t aastas, millest 3000-5000 t kasutatakse

teedeehituses stabiliseerimismaterjalina. Ülejäänud klinkritolm ladestatakse tsemenditööstuse

tööstusjäätmete prügilasse. Ladestatava tuha hulk sõltub otseselt töös olevate klinkripõletusahjude arvust,

mis omakorda on määratud turunõudlusest tsemendi järele. Samuti mõjutab ladestatava tuha hulka selle

taaskasutusvõimalused.

Ettevõtte jätkab klinkritolmu tagasi suunamist klinkri tootmisprotsessi ning näeb vähemasti kaht

võimalust jäätmetekke vähendamiseks:

a) klinkritolmu kasutamine teetsemendi (teesideaine) valmistamisel;

b) klinkritolmu kasutamine tsementide jahvatamisel lubjakivi asemel.

Muude käitlusviiside osas näeb ettevõte võimalust kasutada klinkritolmu happeliste muldade lupjamiseks

39

ja mullaparandusainena. Seni on klinkritolmu kasutust kõige enam piiranud tema kvaliteedinäitajate hulka

kuuluvad omadused. Ettevõttes tegeletakse pidevalt uute lahenduste väljatöötamisega, kuna tekkiv

klinkritolm on tsemendi tootmisega kaasnev vältimatu materjali voog.

Tsemenditootmisel tekkiva ning elektrifiltritesse püütava klinkritolmu osas tuvastasid Tartu Ülikooli

teadlased väga selgelt kõrgenenud kontsentratsioonid Pb-210 osas. Mõõdetud tasemed ületavad

direktiiviga kehtestatavaid väljaarvamistasemeid, mistõttu tekkiv materjal lahterdab looduslikke

radionukliide sisaldava radioaktiivse materjaliks (NORM). Seesugune rikastumine tuleneb tõenäoliselt

põletustehnilistest eripäradest.

Pb-210 pärineb U-238 lagunemisreast ning saab klinkritolmu sattuda vaid materjalist, mis sisaldab seda

looduslikku päritolu lagunemisrida. Tulenevalt tuvastatud Pb-210 kontsentratsioonidest, on

Keskkonnaamet palunud ettevõttel koostada kiirgusohutushinnangu tööstusprotsessi osas klinkritolmu

käitlemisele, selle ladustamisel prügilasse ning ka juhtudel, kus klinkritolm leiab kasutust muudes

tegevusvaldkondades.

4.6.6 Meditsiiniasutustes tekkivad lühiealised radioaktiivsed jäätmed

Meditsiiniasutustes tekivad radioaktiivsed jäätmed lahtiste ja kinniste kiirgusallikate kasutamise

tulemusena.

Saadaoleva info põhjal kasutatakse eelkõige radionukliide 131I, 99mTc, 18F, 123I, 90Y, 89Sr, 153Sm, 57Co ja 177Lu. Prognoositav tulevikus aastas kasutatav koguaktiivsus on 4,23 TBq ning maht u 6 l. Kasutatavate

lühiajaliste nukliidide lagunemine allapoole vabastustasemeid toimub väga kiiresti (minutid, tunnid) ning

leiab harilikult aset juba patsiendi sees ning seejärel need isotoobid lastakse kanalisatsiooni. Veidi pikema

poolestusajaga (mõni päev) nukliidid kogutakse eraldi mahutisse ning vabastatakse pärast nukliidide

lagunemist allapoole vabastustasemeid.

Kinnistest kiirgusallikatest kasutatakse meditsiiniasutustes isotoope 133Ba (summaarne aktiivsus 47,2

MBq), 152Eu (18,5 kBq), 68Ge (188 MBq), 125I (185 MBq), 192Ir (988 GBq), 106Ru (108 MBq), 90Sr (156

MBq). Kinnised kiirgusallikad antakse kasutusaja lõppedes üle radioaktiivsete jäätmete käitlejale või

vabastatakse, kui aktiivsus on langenud allapoole vabastamistasemeid.

4.6.7 Tuumkütusetsükliga seotud jäätmed

Tuumatsükliga seotud tehnoloogia kasutuselevõtuga kaasneb kohustus käidelda radioaktiivseid jäätmeid.

Jäätmete täpne iseloomustus koos mahtudega sõltub tehnoloogia valikust, kuid eeldatavalt kaasneb

kohustus käidelda nii madal-, kesk- kui ka kõrgaktiivseid jäätmeid. Potentsiaalse tuumarajatise

opereerimine ja dekomissioneerimine toob tõenäoliselt kaasa radioaktiivsete jäätmete mahud, mis on

märkimisväärselt kõrgemad hetkel tekkivatest radioaktiivsetest jäätmetest, ning nõuavad tulevikus

oluliselt mahukamat jäätmekäitlustegevust kui hetkel planeeritavad tegevused Paldiski ja Tammiku

objekti raames. Detailsed andmed jäätmete radioloogilistest omadustest, nende hindamise metoodikast

koos mahuhinnanguga peavad olema kättesaadavad hiljemalt valitud tuumatehnoloogia loastamisprotessi

alguseks, olles samal ajal kooskõlas riikliku tuumaregulaatori poolt kehtestatud nõuetega.

4.6.8 Kokkuvõte Eestis tulevikus tekkivatest radioaktiivsetest jäätmetest

Kinniste kiirgusallikatevoog Eestis on kahanev ning aastas võib arvestada jäätmevooga 0,1 m3.

Metallijäätmete viimase viie aasta keskmine voog on olnud 1,4 m3. Aastate lõikes on vood riigi

korraldatud jäätmekogumiskampaaniate tõttu olnud hüppelised. Näiteks 2009. aastal koguti kampaania

käigus kokku 117 kiirgusallikat, 2010. aastal 214 allikat ja 1,5 m3 radioaktiivselt saastunud metalli, 2012.

aastal 199 allikat ja 2,5 m3 radioaktiivselt saastunud vanametalli ning viimase 2015.a kampaania raames

40

koguti 38 allikat ning ca 1 m3 saastunud vanametalli. Tulevikus jäätmete mahud tõenäoliselt vähenevad,

sest kampaaniate käigus kogutud jäätmed on ajaloolise päritoluga ning suure tõenäosusega on enamus

neist aastate jooksul kokku kogutud. Keskmine oodatav metallijäätmete voog on tulevikus 0,5 m3/a.

Tegemist on eelkõige looduslike (0,4 m3) ja vähesel määral tehislike nukliididega (0,1 m3) saastunud

metallijäätmetega.

Nioobiumi- ja tantaalimaagi töötlemise protsessis on tekkinud NORM-jääkide kogus 2017. a lõpu seisuga

463,33 t (tekkinud alates aastast 2004). Ettevõtte kehtiva kiirgustegevusloa alusel on neil oma tegevuse

käigus lubatud tekitada 2018. aasta jooksul jääki koguses kuni 72 t. Aastaks 2019-2024 on ettevõte

taotlenud kuni 150 t NORM-jäägi tekkimist tingimusel, et samal perioodil alustavad olemasoleva jäägi

ohutustamisega ning 2024. aasta lõpuks on kogu jääk ohutustatud.

2014-2015.a. läbi viidud uuringutega tehtud hinnangute põhjal võib Eestis põhjavee veetöötlusjaamades

(Kambrium-Vendi veehaare) igal aastal tekkida ca 30-60 t NORM-materjali.

Tammiku hoidla dekomissioneerimise käigus on oodata kuni 28 m3 betoonimurdu. Jäätmed tekivad

ajavahemikul 2015–2022.

Tammiku hoidla dekomissioneerimisel tekkivad jäätmed on madalaktiivsed.

Paldiski objektilt on oodata jäätmevooge 0,1 m3 (pehmed pressitud jäätmed) ja 0,02 m3 (betoneerimist

vajavad jäätmed) aastas. Tegemist on radioaktiivsete jäätmete käitlemisel tekkivate sekundaarsete

jäätmetega.

Vedeljäätmete prognoositavad vood on kuni 100 ml madal- ja keskaktiivseid jäätmeid aastas.

Jäätmeliigiti tekib tulevikus aastas hinnanguliselt:

1. 0,27 m3 madal- ja keskaktiivseid lühiealisi jäätmeid;

2. 0,06 m3 madal- ja keskaktiivseid pikaealisi jäätmeid;

3. 10 m3 vabastatud vedelheitmeid;

4. 0,4 m3 (saastunud metall) NORM-jäätmeid;

5. Põhjavee veetöötlusjaamades (Kambrium-Vendi veehaare) võib igal aastal tekkida ca 30-60 t

potentsiaalseid NORM-jäätmeid;

6. 0,1 l madal- ja keskaktiivseid vedeljäätmeid.

4.7 Inimressurss Seni on Keskkonnaameti spetsialiste ja radioaktiivsete jäätmete käitlejaid koolitatud eelkõige

Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri tehnilise koostöö käigus. Samas on IAEA tehnilise koostöö

fookus Euroopa regioonis koondumas üha enam riikidele, mis vajavad rohkem abi kui Eesti. Teatud

määral saadakse Eestis IAEA kaudu inimesi koolitada ka edaspidi, kuid nendega ei suudeta tagada

regulaarset ja järjepidevat koolitamist. Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool alustasid 2010. aastal

ühise magistriõppekava ettevalmistamist tuumaenergeetika ja tuumaohutuse alal. Ainekavad olid

ülikoolides valmis, kuid neid ei võetud kasutusele. Ülikoolid nimetasid põhjustena rahanappust ning

muutunud eelistusi riigi energiamajanduse arengukavas. Selle õppekava modifitseerimisel, sh mõne

puuduva aine lisamisel, oleks võimalik vajalike finantsvahendite olemasolul arendada välja mitme taseme

kiirgusohutuse täiendõppe kavad mõne ülikooli juures. Koolitus peab võimaldama katta nende asutuste

vajadusi, kes on seotud kiirguskaitse ja -ohutuse tagamisega kiirgustegevusloa andmisel ja järelevalve

tegemisel. Samuti vajavad samuti kiirguskaitsealaseid teadmisi kiirgusallika kasutajad ning teised

huvitatud isikud (kauba kontroll piiril ja radioaktiivset ainet sisaldava kauba avastamine, radioaktiivse

aine põhjustatud avariile ja hädaolukorrale reageerimine). See lubaks riiklikult koolitada tudengeid ja ka

töötajaid kiirgusohutuse, sh radioaktiivsete jäätmete käitlemise alal, ning rahuldada uute spetsialistide

ettevalmistamise ja perioodilise täiendkoolituse vajaduse. Täiendkoolitus, eriti aga praktiliste oskuste

41

omandamine, on seega endiselt probleemne. Oluline on tagada täiendkoolituse tase, praktikatööde

tehnilised vahendid, õppejõud ja õppe järjepidevus. Et kõik see teoks teha, tuleb asjakohased nõuded

lisada kiirgusohutust käsitlevatesse õigusaktidesse. Koolitajatena saab ja tuleb muidugi võimaluse korral

kasutada ka väliseksperte. Nii selle variandi kui ka siinse koolituse korral tuleb laiemalt kasutada

mitmesuguseid infotehnoloogilisi lahendusi (näiteks Skype´i või e-õppe keskkondi). Samas tuleb kindlasti

tähelepanu pöörata kohalike koolitajate endi koolitamisele. Regulaarne koolitus võimaldab lisaks

teadmiste kogumisele tagada pädeva asutuse ja kiirgustegevusloa omajate, sh radioaktiivsete jäätmete

käitlemisega tegelevate asutuste, professionaalsemad suhted.

Radioaktiivsete jäätmete käitlemise vallas on Eesti Vabariigis teadus- ja arendustegevus välja arendamata.

Seda aitab leevendada osalemine rahvusvahelistes projektides, töögruppides, konventsioonide

aruandekoosolekutel jne ning koostöö edendamine riigisiseste osaliste vahel.

42

5 Plaanid ja tehnilised lahendused tekkest lõpliku

ladustamiseni Radioaktiivsete jäätmete käitlemise planeerimisel lähtutakse eelkõige olemasolevatest jäätmetüüpidest,

kogustest ja aktiivsustest. Arvestades, et reaktorisektsioonidest on tuumkütus eemaldatud, on Eestis

olemasolevad jäätmed keskkonnaministri 4. oktoobri 2016. a määrus nr 34 „Radioaktiivsete jäätmete

klassifikatsioon, registreerimise, käitlemise ja üleandmise nõuded ning radioaktiivsete jäätmete pakendi

vastavusnäitajad“ järgi madal- ja keskaktiivsed lühiealised jäätmed ning madal- ja keskaktiivsed

pikaealised jäätmed.

Tulevikus tekivad samuti lühi- ja pikaealised madal- ja keskaktiivsed jäätmed.

Jäätmekäitleja ASi ALARA rajas lisaks varem loodud kinniste kiirgusallikate iseloomustamise süsteemile

aastatel 2014-2017 jäätmete iseloomustamise gammamõõtesüsteemi, koostas vajalikud jäätmepakendite

iseloomustamismetoodikad ja teostas personali koolituse. AS ALARA alustas jäätmete iseloomustamist

2017. aastal. Iseloomustamine hõlmab esialgu gammaspektromeetrilisi mõõtmisi, millele vajaduse korral

järgnevad tulevikus alfa- ja beetakiirguse mõõtmised.

5.1 Reaktorisektsioonid Paldiski endise tuumaallveelaevnike õppekeskuse tuumaobjekti reaktorisektsioonide

dekomissioneerimise käigus tekib tulevikus 900–1000 m3 jäätmeid tulenevalt 50-aastasest sektsioonide

hoiustamise strateegiast. Tekkivate jäätmete koguseid ja aktiivsus täpsustusid oluliselt eeluuringute

käigus aastatel 2014–2015. Lisaks täpsustus muu hulgas tekkiv jäätmekogus, jäätmete tüüp ning

soovitatav käitlemisviis. Samuti hinnati eeluuringute käigus võimalike vabastamisele või

lõppladustamisele kuuluvate jäätmete koguseid ning täpsustati reaktorisektsioonides olevaid

radionukliide ja nende aktiivsusi.

5.2 Metallkonteinerid Metallkonteinerites ladustatakse Paldiski objektil läbiviidud dekomissioneerimistööde käigus tekkinud

betoneeritud jäätmeid. Betoneeritud jäätmete iseloomu (eelkõige saastunud materjalid) ja pakendite

doosikiiruste põhjal saab eeldada, et tegemist on lühi- ja pikaealiste madalaktiivsete jäämetega.

Konteinerites olevad jäätmed on konditsioneeritud (betoneeritud) kujul ja nende edasist käitlemist ei ole

ette näha. Kuna tegemist on madalaktiivsete jäätmetega, siis on oluline hinnata, kas need jäätmed on

otstarbekas tulevikus ladustada lõppladustuspaigas või oodata, kuni radioaktiivse lagunemise tulemusena

langeb jäätmete aktiivsus allapoole vabastamistasemeid, mis võimaldab jäätmed seejärel vabastada.

Selleks tuleb jäätmed detailselt iseloomustada. Kuna iseloomustamist alustatakse

gammaspektromeetriliste mõõtmistega, siis saab nende tulemuste põhjal anda hinnangu edasise tegevuse

kohta. Sisuliselt on võimalikud kaks varianti:

1. kui mõõtmiste käigus selgub, et jäätmete aktiivsuse ja/või seal esinevate pikaealiste radionukliidide

tõttu ei ole nende vabastamine tulevikus võimalik, ei ole jäätmete edasine väga detailne (alfa- ja

beetaosakesi kiirgavate radionukliidide määramine) iseloomustamine enam vajalik ja jäätmed

ladustatakse lõplikult lõppladustuspaigas;

2. kui mõõtmiste käigus selgub, et jäätmete aktiivsuse ja/või seal esinevate radionukliidide tõttu võib olla

nende vabastamine tulevikus võimalik, tuleb edasi minna alfa- ja beetaosakesi kiirgavate radionukliidide

määramisega. Tõenäoliselt tuleb jäätmepakendist võtta destruktiivsel meetodil (puurimine) proovid ning

neid analüüsida. Analüüsi põhjal saab otsustada, kas pakend on võimalik vabastada või mitte.

Vabastamise korral on võimalik pakend ladustada näiteks tavajäätmete prügilas

43

5.3 Betoonkonteinerid Betoonkonteinerites ladustatakse jäätmeid konditsioneeritud (betoneeritud) kujul, pliist

varjestuskonteinerites ja ka muus taaras (kui allikad ei vaja varjestust, näiteks suitsuandurite allikad,

jäätumisandurite allikad jne). Jäätmed pärinevad Paldiski objekti dekomissioneerimistöödelt (1995–

2008), Tammiku hoidlast ning Eesti asutustelt ja ettevõtetelt. Jäätmete tüübist ja ladustamisviisist sõltub

ka edasine tegevus.

5.3.1 Betoonkonteinerid konditsioneeritud jäätmetega

Konditsioneeritud jäätmed tuleb nagu metallkonteinerites asuvad konditsioneeritud jäätmed esmalt

iseloomustada ning võimalik edasine tegevus on kas nende vabastamine või lõppladustamine (vt p. 5.2).

Täiendavalt tuleb märkida, et Tammiku hoidlast pärinevate konditsioneeritud jäätmete iseloomustamisel

on jäätmetes sisalduvate radionukliidide määramisel abiks hoidla põrandate ja seinte radioloogiline

iseloomustamine aastatel 2012–2015. Selle käigus võeti betooniproovid ning määrati nendes esinevad

radionukliidid.

5.3.2 Betoonkonteinerid radionukliide 137Cs, 90Sr, 239Pu, 241Am, 238U, 60Co ja Pu-Be

sisaldavate kinniste kiirgusallikatega

Kuna tegemist on iseloomustatud allikatega, siis eelkõige vajavad need enne lõppladustamist

konditsioneerimist. Sobiv meetod on betoneerimine. Praegu on veel selgusetu, kas kinnised allikad

konditsioneeritakse koos varjestuskonteineriga või tuleb allikad eelnevalt neist eemaldada.

Varjestuskonteineriga betoneerimine on käitlemise seisukohalt kindlasti otstarbekam ja ohutum, kuna

sellisel juhul piirdub käitlemine ainult betoneerimisega. Kui aga lõppladustuspaigas ladustatavate

jäätmete pakendite vastavusnäitajates limiteeritakse raskmetallide sisaldus jäätmepakendis sellisel

määral, et pliist varjestuskonteinerites betoneerimine ei ole võimalik, tuleb allikad enne betoneerimist

varjestuskonteinerist eemaldada, paigutada lisavarjestusega betoonkonteinerisse ning seejärel

betoneerida. Sellisel juhul tuleb allikad kiirgusohutuse tagamiseks enne betoneerimist spetsiaalses

varjestuskambris ehk hot cellis varjestuskonteinerist välja võtta. Hetkel pole Eestis hot celli ning tulevikus

tuleks kaaluda selle soetamist või leida alternatiive (rentimine).

Lisavarjestusega betoonkonteiner on standardne betoonkonteiner, mille keskele on paigutatud 200–400

mm diameetriga raud- või plastiktoru ning toru ümbritsev vaba väline ruum on täidetud betooniga. Toru

täidetakse seest kihtide kaupa allikate ja betooniga nii, et viimaseks kihiks jääb betoon.

5.3.3 Betoonkonteiner kontrollallikatega

Betoonkonteinerisse on koondatud erinevate isotoopidega kontrollallikad. Konteineris olevad allikad

tuleb täiendavalt sorteerida ning eraldada allikad isotoopide kaupa. Seejärel paigutatakse allikad juba

isotoopide kaupa eraldi betoonkonteineritesse teiste sama isotoopi sisaldavate allikate juurde. Edasi

järgneb punktis 5.3.2 kirjeldatud jäätmete konditsioneerimine.

5.3.4 Betoonkonteiner radionukliidi 226Ra sisaldavate kinniste kiirgusallikatega

Selliste jäätmete korral on tegemist pikaealiste madalaktiivsete jäätmetega, mis ladustatakse

lõppladustuspaigas. Selliste jäätmete lõppladustuspakendi kohta ei ole veel välja töötatud rahvusvahelisi

soovitusi. On olemas vaid soovitused vaheladustamiseks ja nende kohaselt tuleb jäätmed ladustada

roostevabast terasest hermeetilises hoiukonteineris. AS ALARA planeerib kõik sellised allikad lähiajal

pakendada roostevabast terasest konteineris, mille ümber on samuti roostevabast terasest tugevdatud

raam, mis omakorda on paigutatud betoonkonteinerisse. Konteiner on varustatud manomeetriga ja käsitsi

44

avatava ventiiliga (vajaduse korral 226Ra lagunemisel tekkiva heeliumi tekitatud surve alandamiseks).

Selliselt pakendatud jäätmed vaheladustatakse seni, kuni on selgunud sobilik lõppladustamise viis.

Samamoodi on kavas ladustada ka hetkel 200 l metallvaati paigutatud 226Ra sisaldava värviga kaetud

pimedas helendavad skaalad (eelkõige lennukikellad, kompassid jne).

5.3.5 Radionukliide 85Kr, 3H, 152Eu, 106Ru, 133Ba sisaldavad kinnised allikad

Sellised allikad on vahehoidlas ühes konteineris ning nende allikate korral rakendatakse radioaktiivse

lagunemise ootamise taktikat. Pärast allikate radioaktiivset lagunemist allapoole vabastustasemeid viiakse

läbi protseduurid jäätmete vabastamiseks. Lõpptulemusena ladustatakse vabastatud jäätmed tavajäätmete

prügilas või taaskasutatakse vanametallina.

5.3.6 Betoonkonteinerid Tammiku hoidlast pärit iseloomustamata allikatega

Iga betoonkonteiner sisaldab ainult ühte varjestamata allikat. Mõnesse konteinerisse on ehitatud

lisavarjestus (nt allikas asub konteineri keskel metalltorus ja seda ümbritseb liiv). Allikate doosikiirustest

lähtudes on tõenäoliselt tegemist eelkõige 137Cs või mõnel juhul ka 60Co allikatega, mis vajavad

ladustamist lõppladustuspaigas. 60Co allikad oma suhteliselt lühikese poolestusajaga oleksid sobilikud

kandidaadid ka radioaktiivse lagunemise ootamiseks allapoole vabastamistasemeid ja selle järgnevaks

vabastamiseks. Kuid arvestades allikate suhteliselt suurt doosikiirust ja seega aktiivsust, võib nende

lagunemiseks allapoole vabastamistasemeid kuluda rohkem kui 300 aastat. Lõplikud otsused selliste

allikate ladustamise kohta saab teha pärast nende iseloomustamist.

Vaheladustamise korral (radioaktiivse lagunemise ootamiseks allapoole vabastamistasemeid) on

otstarbekas paigutada iseloomustatud allikad kokku betoonkonteinerisse koos teiste sarnaste

radionukliidide allikatega. Lõppladustamise korral tuleb allikad radionukliidide kaupa koondada

lisavarjestusega betoonkonteinerisse ning seejärel betoneerida.

5.3.7 Betoonkonteinerid tundmatute kinniste allikatega Tammiku hoidlast

Tammikult pärit tundmatute kinniste allikate korral on tegemist varjestuskonteinerites olevate tõenäoliselt 137Cs ja 60Co allikatega. Need jäätmed tuleb iseloomustada ning seejärel saab otsustada, kas jäätmed

vaheladustada ja hiljem vabastada või lõppladustada. Samasugused tööstuses kasutatavad kinnised 137Cs

allikad omavad nii suurt aktiivsust, et aeg radioaktiivseks lagunemiseks allapoole vabastamistasemeid on

700–1000 aastat ning seetõttu on need allikad otstarbekas lõppladustada. 60Co allikad vajavad

vabastamistasemeni jõudmiseks 100–200 aastat ning põhjendatud on nende vaheladustamine ning

vabastamine.

Vaheladustatavad jäätmed ladustatakse pärast iseloomustamist olemasoleval kujul (varjestuskonteineris)

radionukliidi põhiselt betoonkonteineris.

Lõppladustamist vajavate allikate korral tuleb arvestada juba punktis 6.3.2. käsitletud küsimust, kas

betoneerimine toimub koos varjestuskonteineriga või ilma ning sellest sõltub, kas jäätmepakend peab

olemastandardne betoonkonteiner või lisavarjestusega betoonkonteiner.

5.3.8 Betoonkonteinerid beetakiirguse allikatega

Beetakiirguse allikatega konteinerid sisaldavad tundmatuid allikaid eelkõige Tammiku hoidlast. Allikad

vajavad iseloomustamist (radionukliidi ja aktiivsuse määramist). Osade allikate tuvastamine võib olla

võimalik ka visuaalselt kataloogide abil, kuid osade allikate puhul on ainuke võimalus radiokeemiline

analüüs. Pärast allikate iseloomustamist saab tuvastatud allikad tõsta radionukliidi põhiselt

betoonkonteinerisse kokku ning vaheladustada ja vabastada või lõppladustada, käideldes neid samamoodi

45

punktis 5.3.2 kirjeldatuga.

5.3.9 Betoonkonteinerid Tammiku hoidla suure aktiivsusega kastidega

Tammiku hoidlast eemaldatud kinniseid kiirgusallikaid sisaldavad suure aktiivsusega metallkastid asuvad

kahes erimõõdus betoonkonteineris. Need jäätmed tuleb esmalt iseloomustada ning seejärel saab

otsustada, kas need vajavad vaheladustamist ja vabastamist või lõppladustamist. Vajalik on spetsiaalne

varjestuskamber ehk hot cell, mis võimaldab kastid avada ning allikad sorteerida distantsilt.

Seejärel on võimalik allikaid detailsemalt iseloomustada ja tulemuste põhjal eraldatakse allikad

radionukliidide järgi ning paigutatakse lisavarjestusega betoonkonteineritesse ning vaheladustatakse ja

vabastatakse või betoneeritakse lõppladustamiseks.

Kui varjestuskambrit ei ole mingil põhjusel võimalik kasutada, on iseloomustamisel otstarbekam piirduda

gammaspektromeetriliste mõõtmiste ning modelleerimisega. Sellisel juhul järgneb iseloomustamisele

kaste ümbritseva tühimiku täitmine betooniseguga ning lõppladustamine. Seejuures võib aga probleemiks

osutuda kõrge doosikiirus konteinerite pinnal, mis ei pruugi vastata tulevikus kehtestatavatele

lõppladustatava pakendi vastavusnäitajatele. Sellisel juhul tuleb metallkastid pakendada ümber suurema

varjestusega betoonkonteineritesse.

5.3.10 Betoonkonteiner NORM-puursüdamikuga

Sillamäe jäätmehoidla konserveerimistööde ajast pärit NORM- puursüdamik tuleb iseloomustada

gammaspekromeetriliste mõõtmistega ning saadud tulemuste põhjal tuleb jäätmed kas vabastada või

betoneerida koos muude alfa-kiirgavate radionukliididega saastunud materjalidega ja lõppladustada, sest

tegemist on pikaajalisi radionukliide, 232Th- ja 238U-seeria, sisaldavate jäätmetega.

5.3.11 Betoonkonteiner 226Ra saastunud metalliga

Alfaaktiivsete isotoopidega saastunud metalli sisaldavas betoonkonteineris on Tammikult pärit

metallijäätmed, millest on identifitseeritud vähemalt 226Ra. Kuna selliseid jäätmeid käideldakse nagu

muidki metallijäätmeid, siis käsitletakse seda teemat detailsemalt punktis 5.4.1.

5.4 Merekonteinerid Paldiski objekti peahoone kontrollalal asuvates merekonteinerites ladustatakse saastunud metalli ja

madalaktiivset betoonimurdu. Lisaks hoiustatakse neis ka 200 l metallvaate betoneeritud, pehmete

pressitavate jms jäätmetega, mille käitlemist kirjeldab lähemalt punkt 5.5.

5.4.1 Saastunud metallijäätmed

Paldiski kontrollalal ladustatud metallijäätmed asuvad merekonteinerites (osa jäätmeid on enne

merekonteinerisse paigutamist paigutatud omakorda veel 200 l metallvaatidesse) ja betoonkonteineris

ning nende saastetase 2012. aastal tehtud mõõtmiste käigus oli 0,6–40 Bq/cm2. Metallijäätmeid oli 2017.

aasta seisuga Paldiski käitluskohas ladustatud 168 tonni ja 185 m3, ning käitlemisel on plaanis ühe

alternatiivina nende ümbersulatamine Rootsis Studsvikis asuvas sulatustehases (Studsvik Nuklear AB).

Saastunud metalli sulatamisel eraldub enamik saastest sulametalli pealmisesse räbukihi ning see on

võimalik muust materjalist eemaldada. Sulatamise käigus puhastatud metall läheb toorainena

taaskasutusse ning allesjäänud räbu ja võimalik sulatamiseks mittesobilik metall (hinnanguline maht 2

m3) saadetakse tagasi Eestisse. Hinnanguliselt tagastatakse Eestisse u 13 m3 räbu ja sekundaarseid

jäätmeid ning need jäätmed vajavad lõppladustamist. Enne lõplikku konditsioneerimist tuleb määrata

46

jäätmete keskmine aktiivsus. Saastunud metalli radionukliidne koostis määratakse enne materjali

sulatamist. Lõppladustamiseks betoneeritakse jäätmed betoonkonteinerisse.

5.4.2 Saastunud betoonimurd

Betoonimurd asub u 30 l kilekottides, mis omakorda on paigutatud big bagidesse ja seejärel

merekonteineritesse. See materjal vajab enne edasisi käitlemisalaseid otsuseid iseloomustamist. Kuna

Paldiski objekti desaktiveerimise algusaastatel ei olnud veel vastu võetud radionukliidi-põhiseid

vabastamistasemeid, siis saaste eemaldamisel pindadelt lähtuti väga konservatiivsetest

puhastustasemetest 0,4 (β, γ) ja 0,04 (α) Bq/cm2. Selle tõttu võib eeldada, et osa kottides olevast materjalist

on võimalik iseloomustamise järel kohe või pärast mõningast vaheladustamist vabastada. Ülejäänud

materjal betoneeritakse betoonkonteinerisse ja lõppladustatakse.

5.5 200 l metallvaadid

200 l metallvaatides hoiustatakse madalaktiivseid jäätmeid, mis ei põhjusta jäätmepakendi pinnal

doosikiirust rohkem kui 50 μSv/h. Metallvaatidesse ladustatud metall on käsitletud punktis 5.4.1 ning 226Ra sisaldava värviga kaetud pimedas helendavad ekraanid ja skaalad käsitletud punktis 5.3.4.

5.5.1 Pehmed pressitavad jäätmed

Sellised on pärast vaati panekut mahu vähendamise eesmärgil kokku pressitud. Jäätmed vajavad

iseloomustamist. Pärast seda võib väikese osa jäätmetest tõenäoliselt vabastada. Enamik jäätmeid aga

tuleb konditsioneerida enne lõppladustamist. Edasiseks käitlemiseks on kolm võimalikku varianti:

a) vaadid pressitakse mobiilse superpressiga kokku (mahu vähenemine kuni kuus korda) ning

betoneeritakse seejärel betoonkonteineris;

b) vaadid betoneeritakse olemasoleval kujul betoonkonteineris;

c) vaatides olevad jäätmed saadetakse tagasivõtulepingu alusel põletusse mõnda välisriiki ning

jäätmete põletamisest allesjäänud tuhk saadetakse tagasi Eestisse, kus see enne lõppladustamist

betoneeritakse.

Alfasaastunud pehmete jäätmete korral on lahenduseks vaid variandid b) ja c).

5.5.2 Puit ja saepuru

Puit on biolagunev jääde, mis tekitab lagunemisel gaase ning võib jäätmepakendi destabiliseerida. Kuna

tegemist on madala aktiivsusega jäätmetega, siis tuleb sellised jäätmed esmalt iseloomustada, et hinnata

aega, millal jäätmete aktiivsus langeb allapoole vabastustasemeid. Kui jäätmed on võimalik tulevikus

vabastada, siis on mõistlik rakendada ootamise taktikat. Kui lagunemisaeg on siiski liiga pikk, tuleb

kaaluda võimalust jäätmed põletada välisriigis ning tagasi saadav tuhk betoneerida ja lõppladustada. Alfa-

kiirgavate radionukliididega saastunud puidu põletamisele alternatiive ei ole.

5.5.3 Betoneeritud jäätmed, roostepuru ja tolm

Betoneeritud jäätmete mahtu ei ole enam võimalik kahandada. Jäätmed tuleb iseloomustada ning seejärel

vabastada või paigutada lõppladustamiseks betoonkonteinerisse. Selliste jäätmete jaoks võib olla

otstarbekas töötada välja eraldi lõppladustamise konteiner, kuhu oleks võimalik mahutada 4–6 200 l vaati.

Olemasolevasse 1 m3 standardsesse betoonkonteinerisse mahub ainult üks vaat. Kui on võimalik vaadi

ümbrus täita muude betoneeritud jäätmetega (saastunud betoonimurd, saastunud tolm, saastunud

47

rauarooste jne), siis võib olla otstarbekas kasutada ka olemasolevaid betoonkonteinereid.

Betoneerimata roostepuru ja tolm, mis on ladustatud 200 l vaadis, on otstarbekas pärast iseloomustamist

vabastada või lõppladustamiseks betoneerida betoonkonteinerisse.

5.5.4 Beetakiirguse allikad

Beetakiirguse allikateks on fooliumalusel pehmete allikatega. Allikad vajavad iseloomustamist ja seejärel

saab teha edasised otsused vaheladustamise ja vabastamise või lõppladustamise kohta. Vaheladustamise

korral saab allikad hoiustada olemasoleval kujul, kuid lõppladustamise korral tuleb allikad mahu

vähendamiseks vaadis kokku pressida ning seejärel betoneerida.

5.5.5 Saastunud asbest

Need jäätmed tuleb kindlasti põhjalikult iseloomustada, et tuvastada saastetasemed. Seejärel tuleb hinnata,

kas jäätmete aktiivsus on langenud või langeb tulevikus allapoole vabastustasemeid, misjärel jäätmed

vabastatakse. Kui jäätmete radionukliidne koostis ja/või aktiivsus ei võimalda vabastamist, tuleb jäätmed

betoneerida betoonkonteineris ja lõppladustada. Kindlasti tasub enne nimetatud jäätmete käitlemist oodata

ka reaktorisektsioonide dekomissioneerimistööde tulemusi, et käidelda samaaegselt ka sektsioonide

dekomissioneerimisel tekkivad võimalikud asbestjäätmed.

5.6 Vedeljäätmed

Tegemist Tammiku hoidla jäätmete sorteerimise käigus leitud jäätmetega, mille maht on u 30 liitrit.

Jäätmekäitleja AS ALARA plaanib vedeljäätmed iseloomustada, mille järel selgub kas need

betoneeritakse või vabastatakse.

5.7 Paldiski objektil asuvad suuregabariidilised jäätmed

Suuregabariidiliste jäätmete all on mõeldud Paldiski objektil ladustatud 4 silindrilist betoonkonteinerit

reaktorite juhtvarastega ning 8 aurugeneraatorit. Lisaks ladustatakse veel 55 HEPA-filtrit, mis on samuti

tekkinud veel Paldiski objekti käitamise ajal.

Reaktorite juhtvardad on pakendatud lõppladustamiseks sobilikesse betoonkonteineritesse ning need

täiendavat käitlemist tõenäoliselt ei vaja.

Aurugeneraatorid sisaldavad radionukliidi 60Co ja seetõttu ei ole neid võimalik ümber sulatada. Seadmed

on planeeritud tükeldada, määrata aktiivsustasemed ning paigutada betoonkonteinerisse. Sõltuvalt

aktiveeritud metalli aktiivsusest konteinerid vaheladustatakse ja vabastatakse või lõppladustatakse.

Filterelemendid tuleb paigutada betoonkonteinerisse, kuna elementi ümbritsev puidust kast ei ole ajas

vastupidav lahendus. Võimaluse korral demonteeritakse filter eelnevalt nii palju kui võimalik, et

mahutada ühte konteinerisse võimalikult palju filtreid. Seejärel täidetakse filtrite ümbrus betooniga ning

peale valatakse veel betoonist kiht ja konteiner lõppladustatakse.

5.8 NORM-jäägid ja –jäätmed

NORM-jääkide ja -jäätmete käitlusviisid võib üldjoontes jagada kaheks – taaskasutamine ja käitlemine

jäätmena. Tingimused NORM-jääkide taaskasutamiseks olenevad konkreetsest tööstusest, tekkiva

48

materjali iseloomustusest, kehtivast õigusraamistikust ja riigi poliitikast. Taaskasutamine on tugevalt

soositud just jätkusuutlikke ning majanduslikke aspekte silmas pidades.

Kuna NORM-jääkide või -jäätmete teke on otseselt seotud kasutatava toormaterjali ja

tootmistehnoloogiaga, on NORM-jääkide ja -jäätmete tekke vältimise aga ka vähendamise võimalused

piiratud. Samuti on kõikide tööstuste NORM-jääkide või -jäätmete osas on tegemist väheväärtusliku

mineraalse materjaliga.

Põhjavee veetöötlusjaamad (Kambrium-Vendi veehaare)

2014-2015.a. läbi viidud uuringutega tuvastati NORM-materjali teke ca 65 % uuringu all olnud Cm-V

vett tarbivast veetöötlusjaamadest. Tehtud hinnangute põhjal võib Eestis igal aastal tekkida ca 30-60 t

NORM-materjali.

Veetööstusettevõtete puhul on NORM-jäätmete tekke vältimise üheks võimaluseks sätestada

filtermaterjali seiretingimused ning kavandada võimalusel filtermaterjalide vahetamine selliselt, et see

toimuks enne kiirgusseadusega sätestatud väljaarvamistasemete ületamist. See tagab, et filtermaterjali

edasiseks käitlemiseks pole täiendavaid hinnanguid kiirgusseaduse alusel tarvis teha. Samas tuleb kaaluda

tihedama filtrivahetusega kaasnevaid keskkondlikke, majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte. Praktikas ei

saa seda siiski kõigi vee-ettevõtete puhul väga realistlikuks pidada, sest tugevate absorbentide korral

küllastub filtermaterjal väga kiiresti, seega võib pikas perspektiivis kujuneda kuluefektiivsemaks

tehnoloogia muutmine kui pidev filtrite vahetamine.

Eesti Cm-V veehaaret kasutavates veetööstustes tekkivate NORM-jäätmete lõppladustamine tavajäätmete

või ohtlike jäätmete prügilasse on muutumas aktuaalsemaks, kuna on selgunud, et NORM-jäätmete teke

Kambrium-Vendi veekompleksi veetöötlusjaamades on pigem reegel kui erand, seda enam, et hetkel ei

ole vee-ettevõtetes tekkiva filtermaterjali jaoks veel jätkusuutlikku taaskasutuslahendust leitud. Samas

arvestades riiklikku eesmärki NORM-jäätmete tekke vähendamisele ning NORM-jääkide

käitlustehnoloogia kiiret arengut ei ole Eestisse otstarbekas rajada NORM-jäätmete ladustuspaika.

Veetöötlusettevõtetes tekkivate NORMide väheväärtuslikkus on üks nende prügilasse jõudmise

põhjuseks. Arvestades NORMide käitluspraktikat riikides, kus NORMidega on tegeletud kaua,

praktiseeritakse enamasti mõõduka mineraalse materjali käitlusviisina ladestamist ohtlike jäätmete või

tavajäätmete prügilasse. Sellisel juhul seatakse maksimaalsele aktiivsuskontsentratsioonile ning NORM-

jäätmete kogusele ülempiir. Prügilasse ladestamine tugineb kiirgusohutushinnangutel.

NORM-jäätmete tava- või ohtlike jäätmete prügilasse ladustamise võimalusel tuleb prügilal koostada

kiirgusohutushinnang hindamaks kiirgustegevusloa taotlemise vajalikkust. NORM-jäätmete prügilasse

ladustamisele ei kohaldu kiirgusseaduse nõuded, kui kiirgusohutushinnang tõendab, et prügila töötaja

saadav doos tegevusest ei ületa väljaarvamise aluseid ja tegevuse võib välja arvata kiirgusseaduse nõuete

kohaldamisest kui väljaarvamine on majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnategureid arvesse võttes

parim lahendus. Käesolevaks ajaks on kiirgusohutushinnangu koostanud üks jäätmete taaskasutuse

ettevõte ning sellele tuginedes ei ole veetööstuses tekkivate NORM-jäätmete ladustamiseks prügilasse

kiirgustegevusluba vajalik. Prügilal peab olema asjakohane keskkonnaluba. Mainitud jäätmete

taaskasutamisega tegelev ettevõte on taotlenud 2017. a ohtlike jäätmete käitluslitsentsi muutmist

muuhulgas NORM-jäätmete prügilasse ladestamiseks.

Üks võimalus oleks NORM-jäätmete teket vähendada, võttes kasutusele uusi radionukliidide ärastamise

tehnoloogiaid, näiteks mangaanoksiid-suspensioon tehnoloogia (HMO), mis aitab filtritesse kogunevaid

radionukliide lihtsamini filtritest välja pesta - selle tulemusel ei muutu radionukliidide kontsentratsioon

filtrites liiga suureks. Samas ei ole selle tehnoloogia tööstusliku tootmise katsetused lõpule viidud.

Milline saab olema Kambrium-Vendi veehaarde veetöötlusjaamade tulevikupraktika, selgub kui on

lõppenud uuringud uue raadiumi ärastamistehnoloogia kasutamiseks vee tööstuslikus tootmises.

49

Veetööstuse NORMide osas turupõhised taaskasutusvõimalused tõenäoliselt puuduvad. Materjal võiks

potentsiaalselt sobida täitematerjaliks, kuid puuduvad nii ettevalmistavad uuringud ja

kiirgusohutushinnangud kui ka potentsiaalselt huvitatud osapooled, arvestades, et jäätmetekitajaid on

palju, kogused on väiksed ja materjalitüübid erinevad.

Üks aga on kindel - uue veetöötlusjaama ehitamisel tuleb eelistada vee puhastamiseks testitud

tehnoloogiad, mis võimaldavad minimiseerida ja/või vältida NORM-jääkide teket, et vähendada

tõenäosust tulevikus NORM-jäätmete tekkeks.

Nioobiumi- ja tantaalimaagi töötlemine

Eestis ainus selles valdkonnas tegutsev ettevõte kogub ja pakendab nioobiumi- ja tantaalimaagi töötlemise

protsessis tekkinud NORM-jäägid ja ladustab need ajutiselt oma territooriumil laos, mille kohta on tehtud

keskkonnamõju hindamine. Tootmisprotsessi ja nõudluse eripära tõttu on jäätmevoog ebareeglipärane.

Lisaks varieeruvad tekkivad NORM-jäägi kogused sõltuvalt kasutatavast toorainest. NORM-jääkide

kogus 2017. a lõpu seisuga on 463,33 t (tekkinud alates aastast 2004). 2018. a tekkiv prognoositav kogus

on 72 t. Aastaks 2019-2024 on ettevõte taotlenud kuni 150 t NORM-jäägi tekkimist tingimusel, et samal

perioodil alustavad olemasoleva jäägi ohutustamisega ning 2024. aasta lõpuks on kogu jääk ohutustatud.

Ettevõte on analüüsinud tehnilisi lahendusi NORM-jääkide ohutustamiseks kohapeal, mille kohta on

koostatud NORM-jäägi ohutustamise kava. Eesmärk on vabastada NORM-jääk kiirgusseaduse nõuete

kohaldamisest selle ringlusse võtmiseks täitematerjalina kohaliku sadama ehitamisel. Selleks segatakse

NORM-jääk põlevkivituhaga, et viia NORM-jäägis sisalduvate radionukliidide aktiivsuskontsentratsioon

nii madalale, et see vastaks radionukliidide vabastamistasemetele, ning teiseks viia NORM-jäägis

sisalduvate raskemetallide sisaldus nii madalale, et saadud materjali saab kasutada sadamas

täitematerjalina. NORM-jäägi ohutustamiseks eeltoodud viisil on ettevõttel vaja ehitada täiendavad

rajatised põlevkivituhaga segamiseks ning hankida ja muuta keskkonnakasutusega seotud lube. NORM-

jäägi ohutustamiseks peab ettevõte tõendama põlevkivituhaga lahjendatud NORM-jäägi kasutamist

sadama ehituses. Ettevõtte 2018. a esitatud kiirgustegevusloa taotluses toodud NORM-jäägi ohutustamise

kava on rakendatav perioodil 2019-2024, mil planeeritakse ohutustada kogu NORM-jääk. Kuigi NORM-

jäägi välja viimine Eestist tegevuskava ajakohastamisel pole hetkel aktuaalne, jätkab ettevõte siiski

NORM-jääkide ohutustamiseks eksportimisvõimaluste leidmist. Juhul kui NORM-jäägi ohutustamise

kava realiseerimisel tekivad tõrked, siis NORM-jäägi ohutustamise alternatiivne lahendus NORM-jäägi

väljaviimise näol vähendab võimalust NORM-jäägi kestvaks kogumiseks, mis omakorda peab aitama

vähendada NORM-jäätmete tekke tõenäosust ja sellest tulenevalt NORM-jäätmete käitlemisega sh

lõppladustamisega seotud probleeme.

Tsemenditööstus ja klinkerahjude hooldus

Tsemenditööstuse jäätmed on leidnud pikka aega kasutust tee-ehituses tee sideainena. Ettevõte näeb

kasutusvõimalusena ka happeliste muldade lupjamist. Kuigi klinkritolmu hakati lubiväetisena kasutama

juba 1960datel aastatel põldude väetamiseks keelati selle kasutamine 2005.a põllumajandusministri

määrusega kui selgus, et tsemenditootmisel alternatiivkütuse kasutamisel tekkivas klinkritolmus ületas

raskemetall plii kehtestatud piirnormi (100mg/kg). Arvestades uut teadmist klinkritolmus sisalduvast Pb-

210, tuleb enne väetise turule laskmist teha uued radioloogilised mõõtmised lõpptootele, et olla kindel, et

väetisesegus sisalduv Pb-210 on alla väljaarvamis- ja vabastamistaset.

Keskkonnaamet on palunud ettevõttel koostada kiirgusohutushinnangu tööstusprotsessi osas klinkritolmu

käitlemisele, selle ladustamisel prügilasse ning ka juhtudel, kus klinkritolm leiab kasutust muudes

tegevusvaldkondades. Samuti tuleb klinkritolmust määrata Po-210 kontsentratsioonid.

50

5.9 Meditsiiniasutustes tekkivad lühiealised radioaktiivsed

jäätmed

Meditsiiniasutustes kasutatavate lühiealiste radionukliidide lagunemine allapoole vabastamistasemeid

toimub väga kiiresti (minutid, tunnid) ning leiab harilikult aset juba patsiendi sees ning seejärel need

radionukliidid lastakse kanalisatsiooni. Pikema poolestusajaga radionukliidid (päevad) kogutakse eraldi

mahutisse ning vabastatakse pärast lagunemist allapoole vabastamistasemeid. Haiglates kasutusel olevad

kinnised kiirgusallikad antakse kasutusaja lõppedes üle radioaktiivsete jäätmete käitlejale ASile ALARA,

kes need sõltuvalt radionukliidist ja aktiivsusest vaheladustab ja vabastab või lõppladustab.

5.10 Tuumkütusetsükliga seotud jäätmete käitlemine ja

lõppladustamine

Tuumaelektrijaama käitamisega seonduvad jäätmed võib jagada kaheks: opereerimisel tekkivad jäätmed

ja dekomissioneerimisel tekkivad jäätmed. Reeglina tekib opereerimisel väikestes kogustes tahkeid

madala aktiivsusega saastunud töö- ja kaitsevahendeid, kui ka muid regulaarse hoolduse ja jaama

käitamise käigus saastuvaid materjale. Antud jäätmemahtude vähendamiseks sobib nii jäätmete põletus-

kui ka kokkupressimise tehnoloogia. Kergelt leviva radioaktiivse materjali korral eeldab jäätmete

töötlemine ja konditsioneerimine kuivatamist, polümeriseerimist ja/või tahkestamist koos lõpliku

pakendamisega, et hõlbustada nende käitlemist ja ladustamist.

Vedelatest jäätmetest võib tekkida opereerimise käigus madala või keskmise aktiivsusega heitvedelikke,

mida saab esmalt suunata reaktorist vedeljäätmete mahutitesse ning piisava aja möödudes töödelda,

konditsioneerida ja pakendada jäätmevaatidesse. Jäätmevaatidesse pakendamise eel tuleb lekkeohu

vähendamiseks vedel radioaktiivne jääde konditsioneerimise teel tahkestada. Heitvedelike aktiivsus ja

iga-aastane maht sõltub reaktori tehnoloogia valikust, kusjuures osad reaktoritehnoloogiad võivad

opereerida ka heitvedelikke tootmata, lihtsustades seeläbi opereerimisjäätmete käitlemistegevusi.

Opereerimise käigus tekib kasutatud tuumkütust, mille käitlemisel rakenduvad madala ja keskmise

aktiivsusega jäätmetest oluliselt erinevad käitluspõhimõtted. Esmalt, reaktorist tulenev kõrge aktiivsusega

kütus peab jahtuma paar aastat kasutatud tuumkütuse basseinis. Kui kütusest eralduv soojus langeb alla

lubatud piirmäära (fikseeritakse transpordikonteineri ja vahehoidla poolt kehtestatud kriteeriumitega),

saab selle liigutada reaktorihoonest kas kütuse vahehoidlasse või ümbertöötlemiskeskusesse. Vastavalt

tuumkütusetsükli valikule:

1. kasutatud tuumkütus hoitakse vaheladustuses kuniks valmib lõppladustuspaik koos

pakendamiskeskusega, mille järel paigutatakse jahtunud kütus süvageoloogilisse

lõppladustuspaika.

2. ümbertöötlemiskeskuses sorteeritakse kasutatud tuumkütusest välja uraan ja plutoonium,

millest on võimalik valmistada MOX kütust. MOX kütust on võimalik taaskasutada nii

kolmanda kui neljanda põlvkonna reaktorites. Niinimetatud osaliselt suletud kütusetsükli

käitamine võimaldab tuumkütuse utiliseerimise käigus ära kasutada tekkivat ressurssi ning

vähendada süvageoloogilisse lõppladustuspaika paigutatava jäätmete mahtu.

Kuigi ümbertöötlemine vähendab kõrgaktiivsete jäätmete mahtu, kaasnevad sellega ka ohutus- ja

julgeolekuriskid, sealhulgas tuumamaterjalide võimalik väärkasutus. Kui riigis ei ole MOX-kütuse

kasutamiseks sobivat reaktoritehnoloogiat, tuleb leida lahendused plutooniumi hoiustamisele vastavalt

tuumarelvade leviku tõkestamise nõuetele. Samuti on oluline hinnata ümbertöötlemise majanduslikku

51

tasuvust ning selle mõju riigi energiapoliitikale ja rahvusvahelistele kohustustele.

Opereerimisperioodi järgselt tekib kohustus kasutuses olnud tuumarajatised dekomissioneerida.

Dekomissioneerimise käigus tekib suurtes kogustes väga madala ja madala aktiivsusega jäätmeid ning

väikeses koguses keskmise aktiivsusega jäätmeid. Jäätmete täpne kirjeldus sõltub valitud

reaktoritehnoloogiast, kuid reeglina tekib dekomissioneerimise käigus väga madala aktiivsusega kergelt

saastunud betooni, madala aktiivsusega kasutatud töö ja kaitsevahendeid, keskmise aktiivsusega

aktiveerunud reaktori primaarahela komponente jms. Teiste riikide kogemus näitab, et tuumarajatise

elutsükli jooksul tekib suurim osa jäätmetest just dekomissioneerimise etapis. Seetõttu toimub peamine

jäätmekäitlus pärast tuumaelektrijaama tegevuse lõppu. Selleks võib olla vajalik olemasoleva

jäätmekäitlusvõimekuse laiendamine või uute lahenduste väljatöötamine, et tagada kõikide radioaktiivsete

jäätmete nõuetekohane ja õigeaegne käitlemine.

Enne tuumaelektrijaama käivitamist peab riik analüüsima Eesti tingimustes võimalikke radioaktiivsete

jäätmete lõppladustamise lahendusi. Analüüsi põhjal tuleb kujundada referentsstsenaarium, mille alusel

saab välja valida optimaalse jäätmekäitlusstrateegia, jäätmefondi mehhanismid ning sobiva

lõppladustustehnoloogia. Kuigi jaama tööperioodil võib kaaluda ka alternatiivseid lahendusi, eeldab see

nende selget eelist majanduslike ja mittemajanduslike tegurite põhjal. 2024. aasta seisuga ei ole

referentsstsenaariumi veel valitud, kuna jäätmekäitlusstrateegia sõltub otseselt reaktoritehnoloogia

valikust, mis on veel otsustamata.

Nii avatud kui kinnine tuumkütusetsükkel eeldab süvageoloogilise lõppladustuspaiga rajamist Eestisse.

Kuna geoloogilise lõppladustuspaiga rajamise võimalus on üheks piiravaks tingimuseks tuumaenergia

kasutuselevõtu korral, siis valmis 2023. aastal tuumaenergia töörühma ruumianalüüsi alltöörühma

koordineerimisel uuring "Tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga potentsiaalsete

asukohtade ruumianalüüsi koostamine". Ruumianalüüsi koostamise käigus leiti välistavate kriteeriumite

abil potentsiaalsed piirkonnad geoloogilisele lõppladustuspaigale kõrgradioaktiivsete jäätmete

ladustamiseks ja maapinnalähedaseks lõppladustamiseks madal- ja keskaktiivsete radioaktiivsete

jäätmete tarbeks. Analüüs kinnitas, et Eesti tingimustes on võimalik rajada erinevate radioaktiivsete

jäätmete lõppladestuspaiku, kusjuures antud alasid on rohkem kui SMR-i jaoks. Ruumianalüüsist järeldus

ka võimalus rajada radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaik tuumajaama vahetusse lähedusse.

Lõppladustuspaiga lähedus tuumajaamale võib oluliselt vähendada logistilisi väljakutseid, kuid paiga

lõppvalik tehakse majanduslike ja mittemajanduslike kaalutluste alusel, valides kõige sobilikum piirkond

Eesti riigi territooriumil.

5.11 Jäätmete lõppladustamine

Aastatel 2014-2015 läbi viidud eeluuringute käigus selgitati välja Paldiski objekti reaktorisektsioonide

dekomissioneerimise võimalikud stsenaariumid, lõppladustamist vajavate jäätmete kogused ja tüübid,

sobivad lõppladustuspaiga tüübid ja nende rajamise maksumused.

Arvestades olemasolevaid radioaktiivseid jäätmeid Paldiski objekti vaheladustuspaigas ja kontrollalal,

reaktorisektsioonide dekomissioneerimise käigus tekkivaid jäätmeid ja kuni aastani 2040 Eesti tööstuses,

meditsiinis ja teadusasutustes tekkivaid jäätmeid vajab lõppladustamist ca 3 000 m3 madal- ja

keskaktiivseid jäätmeid. Eeluuringute tulemusel leiti, et kõige sobivam lõppladustamise lahendus Eestile

on kombinatsioon maa-alusest šaht- tüüpi ja maapinnalähedale rajatud lõppladustuspaikadest.

52

5.11.1 Maa-alune lõppladustuspaik

Kuna Eestis olemasolevate ja tekkivate keskaktiivsete jäätmete aktiivsus on piisavalt suur, siis tuleb need

ladustada maa-aluses lõppladustuspaigas. Sellisteks jäätmeteks on kinnised kiirgusallikad, keskaktiivsed

ja pika poolestusajaga jäätmed ning reaktorisektsioonide dekomissioneerimise käigus demonteeritavad

reaktorianumad. Lõppladustamist vajavate jäätmete kogus on suhteliselt väike ja seetõttu on selleks

sobivaim šahti-tüüpi lõppladustuspaik. Kavandatud šahti sügavus on umbes 50 meetrit ning välisläbimõõt

10,4 meetrit (sisediameeter 9,4 m). Jäätmeid kavandatakse lõppladustada 30–50 meetri sügavusel. Šahti

vooderdis võib olla valmistatud kokkupandavatest raudbetoonist detailidest (segmentidest) või kohapeal

valatud betoonist. Välimised seinad kaetakse täiendavalt kvaliteetse läbitungimatu betoonikihiga (katte

minimaalne paksus on 0,5 m), mis moodustab betoonbarjääri. Alusplaat on valmistatud samast betoonist.

Jäätmepakenditega täidetud šaht tagasitäidetakse betooniga. Tagasitäiteks ning katteplaadi rajamiseks

soovitatakse kasutada poorset gaasi läbilaskvat betooni ja selle peal kasutatakse gaasi läbilaskva kattena

tihendatud liiva/bentoniidi segu. Liiva-/bentoniidikihi paksus ei tohi jääda alla 5 meetri. Šahti mahutavus

on ligikaudu 1 400 m3. Selline maht on piisav kõigi šahtis ladustamist vajavate konditsioneeritud jäätmete

lõppladustamiseks (umbes 900 m3, koos u 70 m3 varuga). Suletud šaht-tüüpi lõppladustuspaiga ristlõige

on toodud joonisel 4.

Joonis 4. Suletud šaht-tüüpi lõppladustuspaiga ristlõige

5.11.2 Maapinna lähedane lõppladustuspaik

Madalaktiivsete ja lühikese poolestusajaga jäätmete lõppladustamiseks Eestis on sobiv rajada kahest

raudbetoon sektsioonist koosnev maapinnalähedane lõppladustuspaik, mis asub maapinnal või madala

niiskustasemega pinnases. Sektsioonide kavandatud sisemõõtmed on 15 x 12,5 x 6 m (ühe sektsiooni maht

on u. 1 125 m3). See on piisav kõikide sellist tüüpi ladustuspaigas ladustamiseks sobivate

konditsioneeritud jäätmete mahutamiseks (umbes 2 100 m3, koos u 60 m3 varuga). Parim geoloogiline

53

keskkond sellisele ladustuspaigale on madala niiskusetasemega ja heade imendumise omadustega pinnas,

mis võimaldavad tõhusalt vee dreenimist ilma radionukliidide levikuta keskkonda.

Joonisel 5 on toodud suletud maapinnalähedase lõppladustuspaiga ristlõige.

Joonis 5. Suletud maapinnalähedase lõppladustuspaiga ristlõige

Lõppladustamiseks sobivad mitut liiki jäätmepakendid: standardsed betoonist või metallist konteinerid,

suured betoonkonteinerid ning kokkupressitud või betoneeritud jäätmeid sisaldavad vaadid. Tööperioodi

ajal on lõppladustuspaik varustatud kraanaga ning kaetud ajutise katteehitisega. Katte ülesandeks on

kaitsta avatud sektsioonis asuvaid jäätmepakendeid ilmastikumõjude eest ja seeläbi vältida võimalikke

lekkeid.

Jäätmete paigutamist ladustuspaika teostatakse sektsiooni pealmise osa kaudu. Pakendid saab paigutada

vertikaalselt või horisontaalselt. Pakendite vahelised tühimikud ja avad täidetakse betooniga. Sektsiooni

peale paigaldatakse/valatakse betoonplaat kui sektsioon on täitunud.

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaikade disainil on lähtutud kolmeastmelise kaitse kontseptsioonist.

Esmase kaitse radioaktiivse saaste keskkonda jõudmise takistamisel annab jäätmepakend. Teise kaitse

moodustavad raudbetoonist seinad ja kolmanda kaitse paiga geoloogia (näiteks savikiht). Võimaliku lekke

kiireks avastamiseks on sektsioonide alla rajatud vaatlustunnelid, kus teostatakse regulaarset seiret.

Jäätmete sektsiooni paigutamise ajal kaitseb sektsiooni katteehitis. Sellegipoolest võib sektsioonidesse

sattuda vähesel hulgal vett. Seega tuleb vajadusel rajada vee kogumissüsteemi. Nõrguv vesi voolab

vaatlustunnelites asuva torustiku kaudu spetsiaalsesse roostevabast terasest mahutisse. Mahutisse

kogunenud vett pumbatakse regulaarselt välja ning teostatakse seiret. Vett saab koguda ja seirata

lõppladustuspaiga lõpliku katte paigaldamiseni või aktiivse institutsionaalse kontrolli perioodi (järelseire)

lõpuni. Seejärel tuleb mahuti täita betooniga ning vaatlustunnelid ja toru betooni või bentoniidiga

nõuetekohaselt sulgeda.

54

6 Radioaktiivsete jäätmete ladustuspaiga

sulgemisjärgsed plaanid Kiirgusseadus sätestab, et kiirgustegevusloa taotlemisel peab taotleja esitama radioaktiivsete jäätmete

käitlemiseks, vahe- ja lõppladustamiseks loa taotlemisel andmed käitlemise või ladustuskoha lõpliku

sulgemise viiside kohta. Ladustuskoha sulgemine on igasuguse tegevuse lõpetamine pärast kasutatud

tuumkütuse või radioaktiivsete jäätmete paigutamist lõppladustamiseks ettenähtud rajatisse, kaasa arvatud

lõplikud insenertehnilised või muud tööd, et rajatis saavutaks pikaajalise ohutuse seisundi.

Lõppladustamine on radioaktiivsete jäätmete paigutamine teatud tingimustele vastavasse ladustuskohta

või selleks ettevalmistatud kohta väljavõtmise kavatsuseta. Seega radioaktiivsete jäätmete

lõppladustamiskoht on rajatis, millesse ladustatud radioaktiivseid välja ei võeta. Lõppladustuskoha

täitumisel radioaktiivsete jäätmetega see suletakse. Ladustuskoha sulgemine on kiirgustegevus ja selle

läbiviimiseks tuleb taotleda kiirgustegevusluba, kus määratakse sulgemise tingimused. Ladustuskoha

sulgemiseks esitatakse kiirgustegevusloa taotlusega muuhulgas:

1) sulgemiskava;

2) andmed planeeritud radioaktiivsete jäätmete koguaktiivsuse kohta;

3) planeeritud jäätmepakendite arv ja jäätmepakendite iseloomustus;

4) sulgemisjärgse ligipääsu piiramise meetmete kirjeldus;

5) sulgemisjärgse kiirgusseire vajaduse ja ulatuse prognoos;

6) radionukliidide keskkonda sattumise piiramiseks kavandatavate meetmete kirjeldus;

7) käitluskoha projekteerimise ja muude asjakohaste dokumentide säilitamise kavad;

8) lõppladustuspaiga sulgemise kiirgusohutushinnang.

Samuti sätestab kiirgusseadus, et pärast radioaktiivsete jäätmete käitluskoha sulgemist Keskkonnaamet

säilitab dokumendid radioaktiivsete jäätmete käitluskoha asukoha, selle projekteerimise ja radioaktiivsete

jäätmete inventuuri kohta tähtajatult; korraldab vajaduse korral kiirgusseiret ja ligipääsupiirangu

kontrollimist ning korraldab sekkumist, kui seireandmete põhjal või kontrollimisel tuvastatakse

radioaktiivsete ainete sattumine keskkonda. Siiani ei ole olnud vajadust sulgemisjärgsete tingimuste

täpsemaks lahtikirjutamiseks õigusaktides, kuna Eestis puudub lõppladustuspaik ning juba ainuüksi selle

rajamiseks tuleb ilmtingimata täiendada ka kehtivaid õigusakte.

Aastatel 2014-2015 läbi viidud eeluuringute käigus selgitati välja reaktorisektsioonide

dekomissioneerimise võimalikud stsenaariumid, lõppladustamist vajavate jäätmete kogused ja tüübid,

sobivad lõppladustuspaiga tüübid ja nende rajamise maksumused. Eeluuringute tulemusel leiti, et kõige

sobivam lõppladustamise lahendus Eestile on kombinatsioon maa-alusest šaht- tüüpi ja maapinnalähedale

rajatud lõppladustuspaikadest. Eesti radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaik peab olema valmis 2040.

a. Kuigi maapinnalähedased lõppladustuspaigad on kasutusel mitmetes riikides, on kogemusi sulgemise

tegevuse läbi viimiseks vähe. Tuginedes IAEA juhendile võib sulgemise tegevus kesta kuni 20 aastat.

Lõppladustamiskoha plaanimisel ja disainimisel tuleb koostada ka esmane sulgemiskava. Selle

eesmärgiks on vähendada sulgemisega kaasnevaid kulusid. Eeltoodust tulenevalt on vajalik paralleelselt

tegeleda õigusaktide täiendamise ja väljatöötamisega nii lõppladustuspaiga rajamiseks kui selle

sulgemiseks.

Samaaegselt Paldiski endise tuumaobjekti peahoones asuvate reaktorisektsioonide

dekomissioneerimisega toimub samas peahoones asuva ja seni kasutusel olnud radioaktiivsete jäätmete

vaheladustuspaiga lammutamine. Vaheladustuspaigas asunud jäätmed on selleks ajaks paigutatud ümber

lõppladustuspaika. Paiga dekomissioneerimise aegsed ja järgsed tingimused, sh. seire määratakse

55

tegevuslubades, millede väljastamine toimub hiljemalt 2040. aastal. Vajaliku sisendi selleks annavad

aastal 2023 valmivad uuringud.

Aastaks 2040 rajatud lõppladustuspaiga kasutusaeg ja aktiivse institutsionaalse kontrolli periood

(järelseire) määratakse tegevuslubades, millede väljastamine toimub hiljemalt 2027. aastal. Vajaliku

sisendi selleks annavad aastal 2023 valmivad uuringud, misjärel on samuti võimalik hinnata

lõppladustuspaiga sulgemisega kaasnevaid kulusid.

56

7 Teadus- ja arendustegevus Teadus- ja arendustegevust kiirgusohutuse valdkonnas on põgusalt kajastatud kiirgusohutuse riiklikus

arengukavas. Arvestades Eesti riigi väiksust ja asjaolu, et Eestis ei ole tuumakäitisi ning tulevikus

tekkivate jäätmete voog on tagasihoidlik, siis puudub Eestis eraldi dokument, mis sätestaks teadus- ja

arendusteemad radioaktiivsete jäätmete käitlemise valdkonnas. Võttes samas arvesse KORAKi

rakendusplaani, siis võib selle alusel väita, et peamised sellealased teemad teadus- ja arendusvaldkonnas

on järgmised:

● jäätmete iseloomustamiseks vajalike protseduuride väljatöötamine alfa- ja beeta kiirgajate

määramiseks;

● jäätmete vabastamiseks vajalike protseduuride väljatöötamine;

● NORM-jääkide ja/või -jäätmete vaba tehnoloogia alase teadus- ja arendustegevuse toetamine.

Teadus- ja arendustegevuses lähtutakse võimalikest rahastusallikatest, mida omakorda võib jagada nelja

gruppi:

● riiklik teadusrahastamine;

● rahvusvahelised rahastusvõimalused;

● tõukefondid;

● osalejatepoolne rahastus.

Viimastel aastatel on NORM-jäätmete ja -jääkide teemal Tartu Ülikooli Füüsika Instituudil tänu SA

Keskkonnainvesteeringute Keskus rahastusele valminud mitmeid teaduslikke uuringuid, sh:

1) 2015. aastal projekt „Radioaktiivsete jäätmete tekkimine Kambrium-Vendi veehaaret kasutavates

veetöötlusjaamades“. Valminud töö kajastab uuringu tulemusi, mis hindas esmakordselt Cm-V

veehaarde veetöötlusjaamades tekitatavaid madal-aktiivsete radioaktiivsete jäätmete koguseid.

Uuringu eesmärgiks oli anda kvantitatiivne hinnang tekkivatele radioaktiivse materjali kogustele

Cm-V veetöötlusjaamadest ning samuti karakteriseerida tekitatav radioaktiivne materjal.

2) 2017. aastal uuring „Uuring direktiivi 2013/59/EURATOM looduslike radioaktiivsete ainete

(NORM) nõuete ülevõtmise ettevalmistamiseks riigisisesesse õigusloomesse“. Valminud töö

kajastab uuringu tulemusi, mis hindas Eestis tegutsevate põlevkivitööstuse, tsemenditööstuse,

tsentraalsete katlamajade ja koostootmisjaamade ning põhjaveetoiteliste veetöötlusjaamade

kiirgusriske ning NORM-materjali teket tootmistegevuse kõrvalsaadusena. Hinnati ka maa-aluste

kaevanduste radooniohtlikkust ning ehitusmaterjalide ja nende toorainete radioaktiivsust.

Praegu osaleb Eesti teadusprojektis “LIFE Alchemia - Toward a smart & integral treatment of natural

radioactivity in water provision services”, mis kestab 2020.a lõpuni. Tegemist on Hispaania ja Eesti

koostööprojektiga, kus Eesti poolt on partneriteks Tartu Ülikool, AS Viimsi Vesi ja Tallinna

Tehnikaülikool ning Hispaania poolt on partneriteks kaks teaduskeskust ning üks kohalik omavalitsus.

Projekti peamiseks eesmärgiks on välja töötada veetöötlustehnoloogia, mille tulemusena tekib

minimaalses koguses NORM-jäätmeid. Projekti on kaasatud Eesti poolt üks veetöötlusjaama pilootjaam,

Hispaania poolt kolm. Tehnoloogia kasutuselevõtu uurimine hõlmab endas veel kulu-tulu analüüside

tegemist, sotsiaalsete mõjude hindamist, elutsükli analüüsi kuni CO2 kokkuhoiuni välja. Projekti raames

on plaanis välja töötada nö juhenddokumenti, et töö käigus saadud teadmisi jagada ka teistele riikidele.

57

7.1 Riiklik teadusrahastamine

Riiklik teadusrahastamine toimub Eestis institutsionaalsete ja personaalsete uurimistoetustena. Mõlemal

juhul eraldatakse raha riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu. Toetuste taotlemine

toimub avalikul konkursil Eesti Teadusagentuuri kehtestatud ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga

kooskõlastatud tingimustel ja korras. Teadusagentuur teeb ka uurimistoetuste määramise otsused.

Institutsionaalne uurimistoetus (IUT) võimaldab teadus- ja arendusasutustel rahastada kõrgetasemelist

teadus- ja arendustegevust ning ajakohastada ja ülal pidada selleks vajalikku taristut. Õigus

institutsionaalset uurimistoetust taotleda on teadus- ja arendusasutusel, mille teadus- ja arendustegevus on

taotlemise hetkel vähemalt ühes valdkonnas korraliselt positiivselt evalveeritud. Personaalne

uurimistoetus (PUT) on teadus- ja arendusasutuses töötava isiku või uurimisrühma kõrgetasemelise

teadus- ja arendustegevuse projekti rahastamiseks eraldatav toetus.

Eestis puudub piisava suurusega teadusgrupp institutsionaalse uurimistoetuse taotlemiseks radioaktiivsete

jäätmete käitlemisega seotud teemadel. Samas on personaalse uurimistoetuse taotlemiseks võimalused

olemas. Probleemiks võib osutuda ainult teadusraha vähesusest tulenev tihe konkurents.

Viimastel aastatel on NORM-jäätmete ja -jääkide teemal läbiviidud projektid saanud rahastust SA-lt

Keskkonnainvesteeringute Keskus. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus on finantsasutus, mis vahendab

riigieelarvelisi (keskkonnatasudest laekuv raha), Euroopa Liidu fondide, välisabiprogrammide ja rohelise

investeerimisskeemi vahendeid ning annab laene keskkonnaprojektide elluviimiseks.

7.2 Rahvusvahelised rahastusvõimalused

Üks olulisem võimalus teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks on Euroopa Liidu teadusuuringute ja

innovatsiooni rahastamisprogramm „Horisont 2020“. Selle programmi eesmärgiks on uute ideede ja

töökohtade loomine ning majanduskasvu edendamine. Programmi koondatakse kõik praegused ELi

teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisvahendid: teadusuuringute raamprogramm, konkurentsivõime

ja uuendustegevuse raamprogrammi ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi tegevus.

Programmi kolm prioriteeti:

● Tipptasemel teadus. Eesmärk on tõsta Euroopa teaduse taset ja tagada maailmatasemel

teadusuuringute jätkumine Euroopa pikaajalise konkurentsivõime kindlustamiseks.

● Juhtpositsioon tööstuses. Eesmärk on muuta Euroopa atraktiivseks teadusuuringutesse ja

innovatsiooni investeerimise kohaks, edendades ettevõtlusega seotud tegevusi.

● Ühiskonnaprobleemid.

Tegemist on juba kaheksanda raamprogrammiga. Võttes arvesse eelmiste programmiperioodide

kogemusi, on jõutud järeldusele, et programm „Horisont 2020” peab olema atraktiivne tipptasemel

teadlastele ja innovaatilistele ettevõtetele. See omakorda nõuab eeskirjade ja menetluste lihtsustamist.

Programmi „Horisont 2020” lihtsustamisel on kolm põhieesmärki:

● vähendada osalejate halduskulusid,

● kiirendada kõiki taotluste ja toetuslepingutega seotud menetlusi ning

● vähendada finantsvigade määra.

Programmis on kiirgus- ja tuumaohutusega seotud teemadel eraldi tööprogramm (Euratom Research and

Training Programme), mille alusel toimuvad konkursid rahastuse saamiseks. Kõige ajakohasem

58

tööprogrammi versioon on koostatud 2018. aasta kohta.

Lisaks tuumaohutuse, radioaktiivsete jäätme käitlemise ja kiirguskaitsega seotud uuringutele toetab 2018.

aasta tööprogramm uuringuid, mis on seotud tuumarajatiste kasutuselt kõrvaldamisega, innovatsiooni

ning hariduse ja koolituste edendamisega. Sellest lähtuvalt peavad kõik Research and Innovation Action

(RIA) tüüpi projektid panustama vähemalt 5% kogu eelarvest doktorantidele, järeldoktorantidele ja

praktikantidele.

Tegevuste puhul on teretulnud koostöö kolmandate riikidega ning kiirgusohutusega tegelevate

rahvusvaheliste organisatsioonidega. Samuti on tervitatav projektitulemuste kasutamine

teaduspublikatsioonides.

Eesti ei pruugi olla valmis ise mõnda konsortsiumit juhtima ning taotluse ettevalmistamist korraldama,

kuid kindlasti on võimeline osalema ühisprojektides.

7.3 Osalejatepoolne rahastus

Lisaks eelkirjeldatud rahastusvõimalustele tuleb teadus- ja arendustegevuseks finantsvahendeid ette näha

ka radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud organisatsioonide enda eelarvetes. See tagab teadmiste

järjepidevuse ning organisatsioonide arengu.

59

8 Kohustused ja vastutus, tulemusnäitajad

8.1 Osalised ja nende kohustused

Kiirgusseaduse kohaselt korraldab Kliimaministeerium kiirgusohutustegevust Keskkonnaameti kaudu.

Kliimaministeerium töötab välja kiirgusalast poliitikat ning õigusloomet. Lisaks koordineerib energeetika

valdkonna arengut ning korraldab radioaktiivsete jäätmete lõpp- ja vaheladustamist. Ministeeriumi

haldusalas asub radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja ladustamisega tegelev aktsiaselts ALARA

Keskkonnaamet menetleb kiirgustegevuslubade ja kvalifitseeritud kiirguseksperdi litsentsi taotlusi,

osutab kiirgusohutust kindlustavaid teenuseid,koordineerib ja kontrollib looduskeskkonna ja -varade

kasutamist, kohaldades seadusega määratud juhtudel riigi sunnivahendeid.

Lisaks on radioaktiivsete jäätmete käitlusesse ja sellega seotud tegevusesse kaasatud veel mitu

ministeeriumi ning nende allasutused:

● Siseministeerium vastutab oma valitsemisala asutuste poolt juhitavate hädaolukorra lahendamise

plaanide (sealhulgas ka kiirgushädaolukorra plaani) koostamise eest. Siseministeeriumi

valitsemisala valitsusasutused Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet ning tuumamaterjaliga

seotud juhtudel ka Kaitsepolitseiamet osalevad hädaolukordade likvideerimisel oma pädevuse

piires.

● ALARA;

● Haridus- ja Teadusministeerium tagab haridus- ja teadusalase tegevuse korraldamise;

● Rahandusministeeriumi korraldab riiklike vahendite eraldamist ning ministeeriumi haldusalasse

kuuluv Maksu- ja Tolliamet kontrollib kaupade vedu üle piiri ning haldab piiriületuskohtades

kiirgusmonitoride võrku.

8.2 Keskkonnaamet

Keskkonnaameti põhimääruse kohaselt täidab ta muu hulgas järgmisi kohustusi:

• loastab kiirgustegevust ja teeb kiirgustegevusvaldkonna registreeringud;

• korraldab kiirgusseiret ja tagab kiirgusohust varajase hoiatamise süsteemi toimimise;

• korraldab kiirgusalase hädaolukorra lahendamist ja täidab kriisireguleerimisülesandeid;

• tagab piiriülese kiirgusohu eest varase hoiatamise süsteemi töö;

• täidab rahvusvahelistest kohustustest ja kokkulepetest tulenevaid ülesandeid, sh vahendab teavet

Euroopa Aatomienergiaühenduse, Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri ja rahvusvahelise

andmekeskusega tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingu alusel.

• korraldab keskkonnakasutuse, looduskaitse ja keskkonnajärelevalve andmete kogumist, analüüsi,

aruannete koostamist ja esitamist ning keskkonnapoliitika rakendamise tulemuslikkuse hindamist;

• korraldab keskkonnakahju vältimist ja heastamist;

• osaleb keskkonnamõju hindamisel ja keskkonnamõju strateegilisel hindamisel ning teeb

• keskkonnamõju hindamise järelhindamist;

• korraldab keskkonnatasude arvestamist ja määramist;

• teeb riiklikku järelevalvet, ennetab ja menetleb süütegusid ning kohaldab riiklikku sundi;

• korraldab oma tegevusvaldkonnas valveteenistust;

• osaleb poliitikate, arengudokumentide ja õigusaktide väljatöötamisel, esitades eelnõude kohta

arvamusi ning tehes ettepanekuid nende muutmiseks ja täiendamiseks;

60

• arendab koostööd riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste, valitsusväliste organisatsioonide,

avalikkuse ning välisriikide vastavate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega

8.3 AS ALARA

AS ALARA asutamine 1995. aastal oli tingitud vajadusest hallata ja saastusest puhastada Paldiski endise

tuumaallveelaevnike õppekeskuse tuumaobjekti, mis võeti üle Vene Föderatsioonilt 26. septembril 1995.

aastal. Sama aasta 1. novembril võeti toonaselt Tallinna Eriautobaasilt üle ka Tammiku radioaktiivsete

jäätmete hoidla, kuhu olid alates 60. aastate algusest ladustatud Eestis paiknevates tööstusettevõtetes,

teadus- ja raviasutustes tekkinud radioaktiivsed jäätmed. AS ALARA kiirgustegevus hõlmab Paldiski ja

Tammiku objektide dekommissioneerimist ning radioaktiivsete jäätmete transporti, käitlemist ja

ladustamist.

AS ALARA on Kliimaministeeriumi haldusalas asuv 100% riigi omandis olev äriühing, mille põhitegevus

on:

● Paldiski endise tuumaobjekti ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla haldamine ja saastusest

puhastamine;

● Eestis tekkivate radioaktiivsete jäätmete käitlemine ja ladustamine;

● radioaktiivsete jäätmete käitlemise alaste projektide väljatöötamine ja rakendamine;

● teenuste osutamine radioaktiivsuse ja radioaktiivse saastatuse mõõtmise ning radioaktiivse

saastatuse desaktiveerimise valdkondades;

● Paldiski endise tuumaobjekti mittevajalike ja/või ohtlike rajatiste konserveerimise ja ohutu

demonteerimise plaanide väljatöötamine ja rakendamine.

AS ALARA käitleb vedelaid ja tahkeid ning vaheladustab tahkeid madal- ja keskaktiivseid lühi- ja

pikaealisi radioaktiivseid jäätmeid. Kõrgaktiivseid radioaktiivseid jäätmeid ei käidelda ega ladustata. AS

ALARA hallata on Paldiski objekt ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla (milles olnud

radioaktiivsed jäätmed on viidud edasiseks käitlemiseks Paldiskis asuvasse radioaktiivsete jäätmete

käitluskeskusesse). Paldiski objekti peahoones asub lisaks käitluskeskusele ka vaheladustuspaik

(kasutusel alates aastast 1997) ja kaks sarkofaagi, mis sisaldavad dekomissioneerimata reaktorisektsioone.

8.4 Kiirgustegevusloa omajad

Kiirgustegevuslube on Eestis ligikaudu 600, millest radioaktiivse ainega seotud tegevuseks väljastatud

load moodustavad umbes 10%. Loa omaja õigused ja kohustused on sätestatud kiirgusseaduse ning selle

alusel välja antud määrustega. Võttes arvesse kiirgustegevuslubadega seotud seadusraamistikku, siis on

loa andjal ehk Keskkonnaametil õigus ja võimalus täiendavate tingimuste sätestamiseks

kiirgustegevusloas.

8.5 Kvalifitseeritud kiirgusekspert

Kiirgusseadus sätestab kvalifitseeritud kiirguseksperdi mõiste järgmiselt: kvalifitseeritud kiirgusekspert

on isik, kellel on asjakohased teadmised ja väljaõpe dooside hindamiseks ja inimeste nõustamiseks, et

tagada nende efektiivne kaitse ja kaitseseadmete nõuetekohane toimimine. Kvalifitseeritud kiirgusekspert

nõustab kiirgustegevusloa omajat kiirgusohutuse tagamisel ja kiirgustöötajate tervise kaitsmisel.

Vastavalt kiirgusseadusele tohib kvalifitseeritud kiirguseksperdina tegutseda ainult sellekohast litsentsi

omav füüsiline isik.

61

8.6 Vastutuse jaotus

Praegu kehtivad õigusaktid ei sätesta täpselt vastutuse jaotust radioaktiivsete jäätmete käitlemisel ning

see võib põhjustada segadust. Täpsustamist vajavad osaliste kohustused ning vastutused. Lisaks on

Euroopa Liidus jõustunud mitu õigusakti, mis panevad omakorda täiendavaid kohustusi Eesti riigile ning

ka nende kohustuste täitmiseks on vaja kohustused täpsemalt sätestada. Nii kiirgusohutuse tagamist kui

radioaktiivsete jäätmete ohutut käitlemist lihtsustab ka asjakohaste protseduuride ning juhendmaterjalide

väljatöötamine. Näiteks on omanikuta kiirgusallikate ohutuse tagamiseks koostatud juhendmaterjal

„Leitud kiirgusallikatest teavitamine”.

On ette näha, et seoses radioaktiivsete jäätmete käitlemisega tekib Eestis täiendav koormus – tehakse

ettevalmistusi lõppladustuspaiga rajamiseks, radioaktiivsete jäätmete iseloomustamiseks ja

vabastamiseks. Võttes arvesse nii Kliimaministeeriumi, Keskkonnaameti ja ka ASi ALARA koormatust

ning radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud teemade keerukust, siis on otstarbekas koolitada

praeguste, juba teatud kogemustega töötajate hulgast spetsialiste juurde. See toob kaasa täiendava

tööjõuvajaduse. Näiteks Keskkonnaametvajab vähemasti kahte spetsialisti, kes edaspidi tegeleksid

peamiselt radioaktiivsete jäätmete käitlemise teemadega. Selleks oleks aga kiirgusosakonda vaja juurde

inimesi, kes võtaksid üle nende töötajate muud töökohustused.

8.7 Tulemusnäitajad

Tegevuskava täitmise peamised tähtajad kronoloogilises järjekorras on järgmised:

Jrk

nr

Tegevus Tähtaeg,

aasta

1. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks on riigi eriplaneeringu

koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatud.

2019

2. Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise

keskkonnamõju hindamine on algatatud.

2019

3. NORM-jääkide ja -jäätmetega seotud õigusaktide täiendamine 2020

4. Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla on ohutustatud - jäätmed on hoidlast

eemaldatud, hoidla on saastusest puhastatud, lammutatud ning vabastatud üldiseks

kasutamiseks.

2022

5. Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks vajalikud keskkonnauuringud

on tehtud.

2023

6. Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimiseks vajalikud

keskkonnauuringud on tehtud.

2023

7. Tegevusload lõppladustuspaiga rajamiseks on väljastatud. 2027

8. Valminud on radioaktiivsete jäätmete lõppladususpaiga kompleks, kus lisaks

ladustuspaigale on ruumid ka jäätmete töötlemiseks ja pakendamiseks ning ajutiseks

hoiustamiseks.

2040

9. Kasutusluba lõppladustuspaiga kasutuselevõtuks on väljastatud. 2040

10. Tegevusload reaktorisektsioonide dekomissioneerimiseks on väljastatud. 2040

62

11. Reakorisektsioonid on likvideeritud, tekkinud radioaktiivsed jäätmed on töödeldud ja

pakendatud ning ladustatud lõppladustuspaigas. Samuti on lammutatud seni kasutusel

olnud vaheladustuspaik.

2050

Riigi jäätmekäitlussüsteemi jätkusuutlikkust ning käimasolevate ja planeeritavate tööde edenemist

hinnatakse tulemusnäitajatega. Kokku on määratletud 8 tulemusnäitajat, mis jagunevad õigusloome,

Paldiski tuumaobjekti tegevuste, Tammiku objekti tegevuste ja hariduse ning kommunikatsiooniga seotud

valdkonna vahel. Valdkondade ja tulemusnäitajate loetelu vaadatakse üle iga kahe aasta tagant, et tagada

nende ajakohasus ja vastavus tegelikele jäätmekäitlustegevustele. Kuna praegused suuremahulised

projektid on veel planeerimis- ja keskkonnauuringute etapis, kasutatakse esialgu üldisemaid

tulemusnäitajaid. Projekti edenedes täiendatakse tulemusnäitajaid, et kajastada tööde elluviimist

täpsemalt vastavalt algsele ajagraafikule.

Tulemusnäitajate hindamisel lähtutakse kiirgusohutuse riikliku arengukava (KORAK) vastutavate täitjate

tagasisidest, mida kogutakse Kliimaministeeriumi ja kaasatud ministeeriumide (Sotsiaalministeerium,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium) kaudu. Aruandluseks vajalik teave

hangitakse ministeeriumide allasutustelt ja arengukava meetmete täitjatelt, kes esitavad andmeid oma

vastutusvaldkondade tegevuste ja tulemusnäitajate kohta. Täpne ülevaade võtmetegevuste

tulemusnäitajatest on koostatud vastutavate täitjate saadetud aruannete põhjal.

Tulemusnäitajate valikul oli üheks põhifookuseks nende praktilisus. Selleks, et tulemusnäitajatele tuginev

süsteem oleks jätkusuutlik, peab olema võimalik neid uuendada liigse administratiivse kuluta, kasutades

ära juba praktiliselt kasutuses olevaid näitajaid ja aruandluskohustust. Antud tulemusnäitajate valikul

rakendati iga kahe aasta tagant uuendatavat tegevuskava rakenduse aruannet, mille raames tulevikus ka

tulemusnäitajaid uuendatakse.

Tulemusnäitaja arvutamiseks kasutatakse all väljatoodud valemit. Valemis N on esialgselt planeeritud

tegevuste koguarv (nt viie kavandatava tegevuse korral oleks N=5), Hi kirjeldab i-nda tegevuse 0-5 palli

skaalal hinnangut selle täituvusest (skaala täpsustus on esitatud koos valemiga). Lihtsas keeles tuleb

kokku summerida igale tegevusele vastav hinnang, jagada tulemus 5N-ga ja korrutada 100-ga, et saada

lõpptulemuseks protsentuaalne hinnang.

Tegevuskava progressi hindamisel kasutatavad tulemusnäitajad saab jagada kahte rühma. Esimese rühma

tulemusnäitajad hindavad valdkonnaspetsiifiliste tegevuste kulgemist. Need näitajad jagunevad omakorda

kaheks: näitajad, mis hindavad jooksvaid tegevusi, ja näitajad, mis hindavad tegevusi kumulatiivselt.

Tulemusnäitajad valdkonna kohta on kirjeldatud tabelis 6:

Skaala Tegevuse olek

0 Tegevusega pole alustatud.

1 Tegevuse alustamise eeltegevused nagu näiteks kirjanduse ülevaade, esmane suhtlus jne.

2 Tegevuse esimesed etapid, kus kulutatakse ettemõeldud finantsvahendeid.

3 Tegevuse elluviimine on prioriteetne, ning tegijate põhifookuses.

4 Tegevus on lõpusirgel, kooskõlastusringil / eksperdihinnangu faasis.

5 Tegevus on lõpetatud.

ä% = 100

5 ∑

=1

63

Tabel 6. Rakenduskavas monitooritud võtmetulemusnäitajad tegevusvaldkonna kohta.

1 Õigusloome analüüs ja õigusaktide täiendamise valdkond

1.1 Tegevuste jooksev % planeeritust

1.2 Tegevuste kumulatiivne % planeeritust

2 Radioaktiivsete jäätmete riikliku tegevuskava laiahaardeline elujõulisus ja Paldiskiga seotud tegevuste

valdkond

2.1 RAJALA tegevuste jooksev % planeeritust

2.2 RAJALA tegevuste kumulatiivne % planeeritust

3 Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla dekomissioneerimise valdkond

3.1 Tegevuste jooksev % planeeritust

3.2 Tegevuste kumulatiivne % planeeritust

4 Kiirgusohutusalase teadlikkuse ja pädevuse suurendamise valdkond

4.1 Tegevuste jooksev % planeeritust

4.2 Tegevuste kumulatiivne % planeeritust

Jooksvate tegevuste korral hinnatakse iga tegevuse edenemist 0–5 palli skaalal. Selle põhjal arvutatakse

viimase 6 aasta tegevuste täitmise protsent. Jooksvate tegevuste puhul analüüsitakse viimaste aastate

progressi, hinnates tööde elluviimise efektiivsust ja jätkusuutlikkust. Kui jooksva hindamise tulemusel

ilmneb, et teatud tegevustes esineb probleeme (võtmenäitaja väärtus < 75%), viitab see vajadusele kaasata

täiendavaid tööjõu- või finantsressursse või teha organisatsioonilisi muudatusi, et olemasolevaid ressursse

tõhusamalt kasutada.

Kumulatiivse hinnangu andmiseks vaadeldakse tegevuskava laiemas kontekstis ning sama arvutusloogika

alusel arvutatakse projekti täitmise protsent alates projekti algusest kuni tänaseni. Kumulatiivne hinnang

annab ülevaate projekti terviklikust elluviimisest ning võrdleb tegelikku progressi algselt planeeritud

tegevuskavaga. Kui probleemid ilmnevad kumulatiivses hinnangus (võtmenäitaja väärtus < 75%), juhib

see tähelepanu vajadusele tegevuskava kohandada, et see vastaks paremini tegelikele võimalustele ja

võimekusele.

Tabelis 7 on toodud planeeritavad tegevused, tulemused koos vastutajate, täitjate, läbiviimise aja ning

kuludega, sh. tööjõukuludega ja kulude jaotumise ajalise profiiliga kuni aastani 2050. Tegevuste kulud

tagatakse võimalusel riigieelarve ning vajadusel välisfinantseerimise vahenditest.

64

Tabel 7. Planeeritavad tegevused ja tulemused koos vastutajate, täitjate, läbiviimise perioodide ning kuludega, sh. tööjõukuludega ja kulude jaotumise ajalise profiiliga (Klim-

Kliimaministeerium; HTM – Haridus- ja Teadusministeerium; SiM – Siseministeerium; KA – Keskkonnaamet; PA – Päästeamet; PPA – Politsei- ja Piirivalveamet; MTA – Maksu- ja Tolliamet;

UT – Tartu Ülikool)

Nr. Tegevused Taotletav tulemus Põhi-vastutaja Täitja(d) Elluviimise algus- ja/lõpp

Maksumus (tuh eurot) 2018-2021

Maksumus (tuh eurot) 2022-2030

Maksumus (tuh eurot) 2031-2040

Maksumus (tuh eurot) 2041-2050

Maksumus (tuh eurot) 2051-2065

EA liik

1 Radioaktiivsete jäätmete pikaajaline ohutu käitlemine

1.1.

Riigi võimekuse suurendamine läbi töötajate spetsialiseerumise ja koolitamise

Keskkonnaameti ja AS ALARA töötajate järjepidev koolitamine

KLIM; KA KLIM; KA; AS ALARA

2020-2050 40 360 400 400 0 RE

1.2. Õigusloome analüüs ja õigusaktide täiendamine

Uute oluliste nõuete lisamine õigusloomese, sealhulgas ladustuspaiga kasutuselevõtuks, rad. jäätmete impordi/ekspordi ja transiidi tingimuste, jäätmete käitlemise vastutuse ja käitluskohtade keskkonnaseire tingimuste, miinimumturvanõuete, füüsilise kaitse nõuete täpsustamine ja kiirgusallikate kategoriseerimise aluste väljatöötamine, NORM materjalide, jääkide ja jäätmete sätete lisamine ja täiendamine

KLIM AS ALARA, KLIM; KA,

2015-2050 0 0 0 0 0 RE

1.3. Jäätmete käitlemise kvaliteedijuhtimissüsteemi arendamine

Toimub pidev juhtimissüsteemi parendamine tagamaks radioaktiivsete jäätmete ohutut käitlemist.

AS ALARA AS ALARA 2018-2050 (pidev)

22 70 91 105 0 RE

65

1.4. Olemasoleva vaheladustuspaiga haldamine

Vaheladustuspaik on hooldatud ja soovimatu ründe, mille tulemusel võib toimuda ümbritseva keskkonna saastumine, vastu kaitstud. Seireprogrammide täitmine ning vajadusel seiretulemustest lähtuvalt meetmekavade koostamine ja rakendamine.

KLIM KLIM; AS ALARA 2018-2050 (pidev)

1510 4189 5342 6165 0 RE

1.5

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks riigi eriplaneeringu ja KSH menetluse algatamine

Riigi eriplaneering ja KSH on algatatud.

KliM KLIM, KA, AS ALARA

2019 10 0 0 0 0 RE

1.6.

Radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamiseks vajalike keskkonnauuringute tellimine

Teostatakse paiga asukoha valiku uuringud nagu näiteks tektoonilise omapära kaardistamine, seismiline analüüs, maapõue geoloogilis- litoloogilise koostise analüüs, maapinna reljeefi analüüs ja geodeetilised uuringud, hüdrogeoloogiliste tingimuste analüüs, klimaatiliste tingimuste uuring, keskkonna uuring (floora, fauna, liikide elupaigad, harjumused jne), sotsiaalse olukorra uuring (olulised kogukonnad, maa kasutusotstarve, maa omandiõigus, majanduslikud aspektid, kultuuriloolised aspektid jne), teede ja taristu analüüs jne.

AS ALARA AS ALARA, KliM, KA

2019-2028 1658 1006 0 0 0 RE/välisfin

1.7. Tegevuslubade taotlemine lõppladustuspaiga rajamiseks

Tegevusload on väljastatud ladustuspaiga projekteerimiseks ja ehitamiseks.

AS ALARA KLiM 2028-2030 0 550 0 0 0 RE

1.8. Lõppladustuspaiga projekteerimine ja ehitamine

KMH tulemustelt lähtuvalt on projekteeritud ja ehitatud lõppladususpaiga kompleks, kus lisaks ladustuspaigale on ruumid ka jäätmete töötlemiseks ja

AS ALARA KLIM; AS ALARA 2028-2040 0 14150 35280 0 0 RE/välisfin

66

pakendamiseks ning ajutiseks hoiustamiseks.

1.9. Kasutusloa taotlemine lõppladustuspaiga kasutuselevõtuks

Kasutusloa taotlemine ja väljastamine, seireprogrammi rakendamine ja lõpphoidla kasutuselevõtt.

AS ALARA AS ALARA 2039-2040 0 0 2350 0 0 RE

1.10. Rajatud lõppladustuspaiga haldamine

Lõppladustuspaik on hooldatud ja soovimatu ründe, mille tulemusel võib toimuda ümbritseva keskkonna saastumine, vastu kaitstud. Seireprogrammide täitmine ning vajadusel seiretulemustest lähtuvalt meetmekavade koostamine ja rakendamine.

AS ALARA KLIM; AS ALARA 2041-… (pidev)

0 0 0 3420 3420 RE

1.11

Paldiski endise tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise KMH algatamine

KMH on algatatud. AS ALARA KLIM, AS ALARA 2026 10 0 0 0 0 RE

1.12.

Paldiski endise tuumaobjekti reaktori-sektsioonide dekomissioneerimiseks vajalike keskkonnauuringute tellimine

Teostatakse uuringud nagu näiteks Paldiski objekti peahoone seisukorra insenertehniline uuring, reaktorisektsioonide radioloogiline uuring, reaktorisarkofaagide ja reaktorisektsioonide konstruktsiooni uuring jne.

AS ALARA KLIM, KA, AS ALARA

2023-2028 2408 1008 0 0 0 RE/välisfin

1.13. Tegevuslubade taotlemine reaktorisektsioonide dekomissioneerimiseks

Tegevusload on väljastatud reaktorisektsioonide likvideerimiseks. Selle tegevuse käigus tehakse ka ettevalmistustööd sektsioonide lammutamiseks sealhulgas on soetatud lammutamiseks vajalikud seadmed.

AS ALARA KLIM; AS ALARA 2037-2040 0 4280 10640 0 0 RE

1.14. Reaktorisektsioonide dekomissioneerimine

Reakorisektsioonid on likvideeritud, tekkinud radioaktiivsed jäätmed on töödeldud ja pakendatud ning ladustatud lõppladustuspaigas. Samuti on lammutatud seni kasutusel olnud vaheladustuspaik.

AS ALARA KLIM; AS ALARA 2040-2050 0 0 0 37470 0 RE/välisfin

1.15. Lõppladustuspaiga sulgemine

Maapinnalähedase ja kesksügava ladustuspaiga katte ehitamine ja

AS ALARA KLIM; AS ALARA 2060-2065 0 0 0 0 5520 RE

67

paigaldamine, seire- ja vihmavee äravoolusüsteemi rajamine ning ajutiste hoonete eemaldamine ja haljastustööd.

1.16. Lõppladustuspaiga sulgemisjärgsed tegevused

Keskkonnauuringud ja -seire, tööjõu-, tehnika- ja koolituskulud ning paiga turvamine, infrastruktuuri rajamine ja hooldus.

KLIM KLIM; AS ALARA 2065-2165 0 0 0 0 11590 RE

1.17. Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla ohutustamine

Hoidla on ohutustatud - jäätmed on hoidlast eemaldatud, hoidla on saastusest puhastatud, lammutatud ning vabastatud üldiseks kasutamiseks.

KLIM KLIM; AS ALARA 2006-2022 170 0 0 0 0 RE

1.18.

Lõppladustuspaiga rajamise ja reaktorisektsioonide dekomissioneerimise kommunikatsioonistrateegia koostamine ja rakendamine

Strateegia sätestab kommunikatsiooni eesmärgid ning identifitseerib sihtgrupid. Strateegia sisaldab kava tulevasteks tegevusteks. Edaspidi põhineb kommunikatsioon strateegial, mida regulaarselt üle vaadetakse ja vajadusel täiendatakse.

KLIM KLIM, KA, AS ALARA

2019-2050 70 300 300 300 300 RE

Maksumus kokku 5898 25913 54403 47860 20830

154904

2 Radioaktiivsete jäätmete tekke vähendamine

Nr. Tegevused Taotletav tulemus Põhi-vastutaja Täitja(d) Elluviimise algus- ja/lõpp

Maksumus (tuh eurot) 2018-2021

Maksumus (tuh eurot) 2022-2030

Maksumus (tuh eurot) 2031-2040

Maksumus (tuh eurot) 2041-2050

Maksumus (tuh eurot) 2051-2065

EA liik

2.1. Jäätmete iseloomustamise süsteemi arendamine alfa- ja beetakiirgajate määramiseks

Alfa- ja beetakiirgajate määramist võimaldavate mõõteseadmete soetamine, mõõtemetoodikate koostamine ja personali koolitamine.

KLIM KLIM; AS ALARA 2019-2029 42 144 0 0 0 RE/välisfin

2.2.

Radioaktiivsete jäätmete vabastamiseks vajalike protseduuride väljatöötamine

Peamised protseduurid on koostatud ja kooskõlastatud.

KLIM KLIM; AS ALARA 2016-2019 8 0 0 0 0 RE

2.3. Radioaktiivsete jäätmete käitlusseadmete pargi arendamine ja jäätmete

Radioaktiivsete jäätmete käitlusseadmete parki arendatakse järjepidevalt, mis võimaldab

KLIM KLIM; AS ALARA 2018-2050 (pidev)

40 1500 1500 2000 0 RE

68

ladustamiseks vajalike pakendite soetamine

jäätmeid lõppladustamiseks sobivalt käidelda. Samuti on soetatud lõppladustamiseks vajalikud jäätmepakendid.

2.4. Kinniste kiirgusallikate konditsioneerimine

Iseloomustatud jäätmed on nõuetekohaselt töödeldud ja pakendatud võimaldamaks nende edasist ladustamist vahe- või lõppladustuspaigas.

KLIM KLIM; AS ALARA 2018-2050 (pidev)

16 56 72 86 0 RE

2.5. Pehmete, kokkupressimist võimaldavate, jäätmete konditsioneerimine

Iseloomustatud jäätmed on nõuetekohaselt töödeldud ja pakendatud võimaldamaks nende edasist ladustamist vahe- või lõppladustuspaigas.

KLIM KLIM; AS ALARA 2018-2050 (pidev)

12 51 64 76 0 RE

2.6. Saastunud puidu käitlemine

Iseloomustatud jäätmed on nõuetekohaselt töödeldud ja pakendatud võimaldamaks nende edasist ladustamist vahe- või lõppladustuspaigas.

KLIM KLIM; AS ALARA 2018-2050 (pidev)

8 24 31 0 0 RE

2.7. Saastunud metallijäätmete kokkukogumine ja sulatamine

Kokkukogutud saastunud metall iseloomustatakse ja saadetakse sulatamisele. Sulatamisest järgi jäänud kontsentreeritud jäätmed on nõuetekohaselt töödeldud ja pakendatud võimaldamaks nende edasist ladustamist vahe- või lõppladustuspaigas.

AS ALARA AS ALARA 2019-2050 (pidev)

1200 0 0 400 0 RE

2.8. Omanikuta kiirgusallikate käitlussüsteemi arendamine ja käigushoidmine

Tagatud on omanikute kiirgusallikate ohutu kokkukogumine ja nende järjepidev käitlemine.

KLIM KLIM, SiM (PA), KeM (KA), AS ALARA

2018-2050 (pidev)

136 327 391 418 0 RE/KIK

Maksumus kokku 1462 2102 2058 2980 0

8602

3 NORM-jääkide ja –jäätmete tekke vältimine ja ohutu käitlemise tagamine

Nr. Tegevused Taotletav tulemus Põhi-vastutaja Täitja(d) Elluviimise algus- ja/lõpp

Maksumus (tuh eurot) 2018-2021

Maksumus (tuh eurot) 2022-2030

Maksumus (tuh eurot) 2031-2040

Maksumus (tuh eurot) 2041-2050

Maksumus (tuh eurot) 2051-2065

EA liik

3.1 NORM valdkonnaga seoses õigusaktide täiendamine

Seoses NORM valdkonnaga on täiendatud õigusakte.

KLiM KLIM, KA 2019-2021 15 0 0 0 0 RE

69

3.2

NORM-jääkide ja/või - jäätmete vaba tehnoloogia teadus- ja arendustegevuse toetamine.

Toetatud on NORM-jääkide ja/või - jäätmete vaba tehnoloogia teadus- ja arendustegevust

KLIM KLIM; ettevõtted 2015-2021 350 0 0 0 0 RE

3.5.

Ehitusmaterjalide radioaktiivsuse täiendava uuringu läbi viimine ning vajadusel töötada välja täpsustatud seiretingimused ja -nõuded.

Läbi on viidud ehitusmaterjalide radioaktiivsuse täiendav uuring, et vältida kõrgendatud radioaktiivsusega materjali kasutuselevõttu ja hilisemate jäätmete teket. Vajadusel on sätestatud täiendavad nõuded.

KA/KLIM KA/KLIM 2015-2021 50 0 0 0 0 RE

Maksumus kokku 415 0 0 0 0 415

4 Radioaktiivsete jäätmetega seotud teadlikkuse suurendamine

Nr. Tegevused Taotletav tulemus Põhi-vastutaja Täitja(d) Elluviimise algus- ja/lõpp

Maksumus (tuh eurot) 2018-2021

Maksumus (tuh eurot) 2022-2030

Maksumus (tuh eurot) 2031-2040

Maksumus (tuh eurot) 2041-2050

Maksumus (tuh eurot) 2051-2065

EA liik

4.1. Rahvusvaheliste aruannete õigeaegne ettevalmistamine ja esitamine

Aruanded on koostatud esitatud õigeaegselt

KLIM KLIM; KA; KLIM; AS ALARA

2015-2050 0 0 0 0 0 RE

4.2. Taustamaterjalide koostamine ja elanikkonna teadlikkuse suurendamine

Põhjalikuma mitmekeelse informatsiooni avalikustamine, kus ja millistes valdkondades tekivad radioaktiivsed jäätmed, millised on võimalused nende käitlemiseks sõltuvalt radioaktiivsete jäätmete liikidest ja omadustest, millised on radioaktiivsete jäätmete käitlemise nõuded, kuidas selliseid tegevusi reguleeritakse, milline on lõppladustuspaiga valiku/ettevalmistamise protseduur, kuidas radioaktiivsete jäätmete käitlus mõjutab ümbruskaudseid elanikke, jne.

KLIM/KA/AS ALARA

KLIM, KA, AS ALARA

2018-2050 (pidev)

30 120 144 172 0 RE

4.3. Radioaktiivsete jäätmetega tegelevate ekspertide koolitamine

Vajalike koolitusmaterjalide koostamine ja täiendkoolituse korraldamine loa andjatele, omajatele ja teistele ekspertidele. Eraldi on vajalik keskenduda meediakoolitamisele seoses

HTM/KLIM

HTM; KLIM; HTM; KA; AS ALARA; teadusasutused, kiirgustegevusloa omajad, eksperdid

2015-2050 10 15 20 20 0 RE

70

ladustupaiga otsuse vastuvõtmisega

4.4.

Õppused reageerimiseks radioaktiivsete jäätmetega seotud kiirgushädaolukordadele

Järjepidevalt viiakse läbi reageerijatele hädaolukorrale reageerimise koolitusi, mille käigus õpitakse reageerima radioaktiivsete jäätmetega seotud olukordadele

SiM/KLIM SiM, KLIM, KLIM, PA, PPA, KA, KI, AS ALARA

2018-2050 (pidev)

15 50 50 50 0 RE

4.5. Arendustegevuse teostamine radioaktiivsete jäätmete valdkonnas

Kuna vastavat arendustööd ei ole siiani Eestis koordineeritult läbi viidud, on vaja kaardistada osalised ja nende huvid. Osaliste nägemuse baasil saab kaardistada ühised huvid ning selle alusel on hea planeerida näiteks edasist teadustegevust või siis projektide ettevalmistamist. Kohtumise tuleb korraldada regulaarselt. Viimane tagaks järjepideva arengu teadus- ja arendustegevuses ning soodustab ka infovahetust.

KLIM/HTM

KLIM; HTM; KA; AS ALARA; teadusasutused, kiirgustegevusloa omajad, eksperdid

2015-2050 60 60 60 60 0 RE

Maksumus kokku (tuh eurot) 115 245 274 302 0

936

Kõikide tegevuste maksumus kokku (tuh eurot) 7890 28260 56735 51142 20830

164857

71

9 Kuluhinnang Kuluhinnangus on välja toodud eelkõige seadmete hankimise või teenustööde tellimisega seotud

suuremad kulud. Hinnangus ei ole arvestatud kulutusi jäätmekäitleja ASi ALARA igapäevasele tööjõule

ning sisseostetavatele materjalidele ja teenustele seoses Paldiski ja Tammiku objektide haldamise ja

dekomissioneerimisega, milleks kasutatakse riigieelarvelise toetuse vahendeid u 0,45 miljonit eurot

aastas. Lisaks osutab AS ALARA omanikuta kiirgusallikate ohutustamise ja selleks valmisoleku tagamise

teenust, mille rahastamiseks kasutatakse riigieelarvelise toetuse (valmisolek) ja SA

Keskkonnainvesteeringute Keskuse (ohutustamine) vahendeid u 35 000 eurot aastas.

Jäätmete iseloomustamise, käitlemise ja lõppladustamise suuremad kulud on seotud eelkõige järgmiste

töödega:

● jäätmete iseloomustamise süsteemi arendamine;

● reaktorisektsioonide dekomissioneerimine ja nendest tekkivate jäätmete käitlemine;

● lõppladustuspaiga rajamine;

● saastunud metalli sulatamine;

● betoonisõlme hankimine jäätmete konditsioneerimiseks;

● betoonkonteinerite hankimine lõppladustamiseks.

Lisakulu toob kaasa võimaliku mobiilse superpressi ja hot celli kasutamine (seadmete rent) ning osa

jäätmete põletamise teenustöö.

Kuna reaktorisektsioonide dekomissioneerimisel tekkiv jäätmete kogus on samas suurusjärgus juba

olemasolevate jäätmete kogustega, siis ei ole võimalik välja pakkuda parimat lõplikku lahendust teatud

jäätmeliikide jaoks (pehmed pressitavad jäätmed, saastunud puit). Pressitavate jäätmete korral on mitu

alternatiivi:

a) mobiilse superpressi rentimine ning sellele järgnev 200 l metallvaatide kokkupressimisel saadud nn

tablettide betoneerimine;

b) jäätmete põletusteenuse tellimine ning järgnev põlemisjääkide betoneerimine;

c) jäätmete mahte ei vähendata, vaid jäätmed pakendatakse betoonkonteineritesse ja betoneeritakse.

Reaktorisektsioonidest tulevate jäätmete voog on sobiva lahenduse valikul väga oluline, sest see annab

kõikide jäätmete olemasolevatest mahtudest ja iseloomust üldpildi, mida tulevikus Eestis tekkivad

radioaktiivsete jäätmete kogused oluliselt ei mõjuta (seda eeldusel, et Eestis ei hakata arendama

tuumaenergeetikat või ei rajata mõnda muud jäätmeid tekitavat tööstust).

Samuti eeldatakse kuluhinnangus, et nioobiumi- ja tantaalimaagi töötlemisega tegelev ettevõte ohutustab

oma NORM-jäägid ise ning nende käitlemist jäätmetena ja lõppladustamist Eestis ei toimu.

9.1 Jäätmete iseloomustamise süsteemi arendamine

Paldiski tuumaobjektil asuvas vaheladustuspaigas olevatest jäätmetest moodustavad mahuliselt valdava

osa Paldiski endise tuumaobjekti ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla dekomissioneerimise käigus

tekkinud jäätmed. Osaliselt on tegemist konditsioneeritud jäätmepakenditega, kuid küllaltki suure osa

moodustavad ka veel konditsioneerimata jäätmed – eeskätt saastunud ruumide ja rajatiste puhastus- ja

lammutustöödel tekkinud mitmesugused saastunud ehitusjäätmed – betoonimurd, aga ka puit, asbest jms

72

jäätmed, kasutatud polüetüleenkile, eririietus jne. Institutsionaalsed (teistelt asutustelt ja

organisatsioonidelt vastuvõetud) jäätmed, millest enamik on kinnised kiirgusallikad, moodustavad

mahuliselt tagasihoidliku osa, kuid nende arvele langeb suurem osa ladustatud aktiivsusest. Eraldi

rühmana on institutsionaalsete jäätmete seas vaadeldav metallikäitlusettevõtetelt üle võetud saastunud

vanametall, mida nagu ka desaktivatsioonijäätmeid iseloomustab suur maht ja väike eriaktiivsus. Kinniste

kiirgusallikate kohta on enamjaolt olemas piisavalt algteavet (allikate sertifikaadid vms dokumendid),

mistõttu võib väita, et need on kirjeldatud piisava põhjalikkusega ning andmed on kasutatavad nii

sisendandmetena radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga projekteerimisel kui ka vajalike

ohutushinnangute koostamisel. Probleeme on aga nii olemasolevate dekomissioneerimisjäätmete, mida

on vähemalt 90% olemasolevate jäätmete mahust, kui ka Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla

likvideerimise ja Paldiski objekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise käigus tulevikus tekkivate

(nn ajalooliste) jäätmete iseloomustamisega. Olukorra muudab keeruliseks asjaolu, et osaliselt puudub

info jäätmetes sisalduvate radionukliidide koostise ning nende aktiivsuse kohta. Nagu tihtipeale ajalooliste

jäätmetega ikka, puuduvad ka siin usaldusväärsed kirjeldusandmed jäätmete elutsükli varasematest

etappidest. Veelgi komplitseeritumaks muudab olukorra asjaolu, et kohati on olemasolevate

dekomissioneerimisjäätmete korral tegu juba konditsioneeritud ja valmis jäätmepakenditega, mille

kirjeldamine on oluliselt keerulisem kui lõplikult konditsioneerimata jäätmeid. 2012. aastal koostatud

analüüsis „Ülevaade Paldiski vahehoidlas asuvate radioaktiivsete jäätmete iseloomustamise võimalustest”

leiti, et võttes arvesse piiratud ressursse ning radioaktiivsetes jäätmetes leiduvaid peamisi radionukliide

on õigustatud alustada jäätmete iseloomustamise metoodika väljatöötamist in situ

gammaspektromeetriast. Jäätmete iseloomustamise süsteemi arendamise tulemusel aastatel 2014-2017

soetati gammamõõtesüsteem, mis võimaldab iseloomustada – näiteks määrata jäätmete radionukliidid ja

eriaktiivsused (Bq/g) – ajaloolisi jäätmeid, mis on eelduseks nende jäätmete hilisemal vabastamisel või

lõppladustamisel. Samuti koolitati välja töötajad seadme kasutamiseks ning koostati ja testiti

mõõtemetoodikad erineva konfiguratsiooniga jäätmepakendite ning veel pakendamata radioaktiivsete

jäätmete aktiivsuse, sh mõõtemääramatuse hindamiseks, mille eesmärk on hilisem jäätmete vabastamine

või lõppladustamine. Iseloomustamise süsteemi soetamise kogumaksumus oli 0,26 miljonit eurot.

Jäätmete gammaspektromeetriline iseloomustamine algas 2017. aastal.

Järgmise etapina on vajaduse korral plaanis jätkata alfa- ja beetakiirgajate iseloomustamisega

jäätmepakendites (aastatel 2019–2029), mille maksumus on oluliselt suurem gammaspektromeetriast.

Täiendavalt tuleb märkida, et selles valdkonnas on viimastel aastatel toimunud märkimisväärne tehniline

areng ning lähema paari aasta jooksul võib tulla olulisi muudatusi mõõtesüsteemides ja metoodikates, sh

nende maksumuses. Seetõttu ei ole hetkel kulude prognoosimine alfa- ja beetakiirgajate

iseloomustamiseks usaldusväärne.

9.2 Reaktorisektsioonid

Reakorisektsioonide kuluhinnangu kohta on olemas ainult üle 10 aasta tagasi (2001) Technicatome-

BNFLi koostatud hinnang. Selles hinnangus on kulude poole pealt lähemalt käsitletud ainult stsenaariumi,

mille järgi sektsioonid lammutatakse täielikult, kuid lammutamise käigus tehakse ainult hädavajalikud

tükeldamised ning tekkivad jäätmed/jäätmepakendid on suhteliselt suured. Sellise strateegia maksumus

oli 2001. aasta seisuga 14,1 miljonit eurot. Sama töögrupi soovitatud ja Eesti Vabariigi poolt valitud

strateegiaks oli 50aastase sektsioonide hoiustamise järel nende täielik lammutamine ning lõppladustamist

vajavate jäätmekoguste minimeerimine, kuid täiendavat kuluhinnangut sellele strateegiale ei tehtud.

Aastatel 2014–2015 tehtud reaktorisektsioonide dekomissioneerimise eeluuringute käigus selgus

dekomissioneerimise ligikaudne maksumus. Eeluuringutes keskenduti 2001. aastal välja valitud

sektsioonide täieliku lammutamise ja jäätmete minimeerimise stsenaariumile.

Eeluuringuid rahastati täies mahus, kokku u 1,14 miljonit eurot, Euroopa Liidu struktuurivahenditest

73

(uuringud hõlmasid ka lõppladustuspaiga rajamist). Eeluuringud on aluseks edasistele tegevustele:

• 2017-2025 viiakse läbi riigi eriplaneering koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega

leidmaks parimat asukohta lõppladestuspaiga rajamiseks. Paralleelselt viiakse läbi

keskkonnamõju hindamine leidmaks parimat võimalust reaktorisektsioonide lammutamiseks.

• 2025–2027 taotletakse ja saadakse tegevusload lõppladustuspaiga projekteerimiseks ja

ehitamiseks.

• 2027–2040 lõppladustuspaiga projekteerimine ja ehitamine. Planeeringu ja mõjuhindamise

tulemuste põhjal on projekteeritud ja ehitatud lõppladususpaiga kompleks, kus lisaks

ladustuspaigale on ruumid ka jäätmete töötlemiseks ja pakendamiseks ning ajutiseks

hoiustamiseks. Samuti on olemasolevad radioaktiivsed jäätmed töödeldud ja pakendatud ning

valmis ladustamiseks lõppladustuspaigas.

• 2027–2040 tegevuslubade taotlemine ja saamine reaktorisektsioonide lammutamiseks. Selle

tegevuse käigus tehakse ka ettevalmistustööd sektsioonide lammutamiseks, sh on soetatud

lammutamiseks vajalikud seadmed.

• 2039–2040 kasutusloa taotlemine ja väljastamine, seireprogrammi rakendamine ja

lõppladustuspaiga kasutuselevõtt.

• 2040–2050 reaktorisektsioonide lammutamine. Lisaks reakorisektsioonide lammutamisele on

töödeldud ja pakendatud tekkinud radioaktiivsed jäätmed ning ladustatud lõppladustuspaigas.

• 2040–2060 igal aastal tekkivate radioaktiivsete jäätmete käitlemine ja lõppladustamine.

• 2060–2065 lõppladustuspaiga sulgemisega seotud tegevused, muuhulgas ladustuspaikade katte

ehitamine ja paigaldamine, seire ja vihmavee äravoolusüsteemi rajamine ja ajutiste hoonete

eemaldamine ning haljastustööd.

• 2065–2165 sulgemisjärgsed tegevused, mille raames tellitakse keskkonnauuringuid, ja -seiret.

2015. aastal avaldatud eeluuringute kohaselt on nimetatud tööde orienteeruv maksumus kokku 89,095

miljonit eurot. Eeluuringus läbiviidud kuluhinnangu tänapäevastamiseks viidi läbi aastatel 2022–2023

kulude täiendav kaardistamine koos kuluhinnangute uuendamise metoodika väljatöötamisega. Täiendava

kaardistuse käigus selgus, et tegevuste põhistsenaariumi oodatav kulu jääb 68% tõenäosusega 128 miljoni

euro ja 156 miljoni euro vahemikku, 95% tõenäosusega 114 miljoni euro ja 170 miljoni vahemikku.

Projekti oodatav kulu on 2022. aasta seisuga 142 miljonit eurot. Suure tõenäosusega (80%-sel

usaldusnivool) jääb projekti kogukulu alla 154 miljoni euro. Võrreldes 2015. aastaga on projekti kulud

suurenenud ligi 48% võrra. Kogukulu märkimisväärne kasv on suuresti mõjutatud 2020-ndate alguses aset

võtnud kõrgetest inflatsioonitingimustest kui ka kulukaardistuse laiendamine sulgemis- ja

sulgemisjärgsete tööde arvelt. Ülal nimetatud tööde teostamiseks on kavas kasutada välisfinantseerimise

ja riigieelarvelise toetuse vahendeid.

Kuigi projekti kogukulu tänapäeval annab võrreldava ülevaate projekti erinevate osade maksumusest, ei

toimu dekomissioneerimine ja lõppladustuspaiga rajamistööd üle öö. Projekti kulud on jaotatud

mitmekümne aastase perioodi peale, alustades eeluuringutest ja lõpetades sulgemisjärgsete

tegevuskuludega. Kulude jaotust ajas on kirjeldatud joonisel 6.

74

Joonis 6. Projekti kulude jaotumine ajas (2016-2070) koos projekti etappidega. Uuendatud kulu ja

aastase inflatsiooniga 3% arvestatud kulu.

Kuigi projekti kogukulu tänapäeval annab võrreldava ülevaate projekti erinevate osade maksumusest, ei

toimu dekomissioneerimine ja lõppladustuspaiga rajamistööd üle öö. Projekti kulud on jaotatud

mitmekümne aastase perioodi peale, alustades eeluuringutest ja lõpetades sulgemisjärgsete

tegevuskuludega. Kulude jaotust ajas on kirjeldatud joonisel 6, mille põhjal võib järeldada, et projekt on

praegu eeluuringute faasis, kus kulud on madalad. Pärast 2027. aastat liigub projekt projekteerimise,

ehitamise ja ettevalmistustööde etappi, millega kaasneb kulude märkimisväärne suurenemine.

Enne lõppladustuspaiga kasutuselevõttu tuleb taotleda vastavad load ning samal aastal algavad ka

dekomissioneerimistööd. Üleminekufaasi tõttu kattuvad teatud kulud ajutiselt, mille tulemusena võib

2040. aastal – vastavalt 2022. aasta hinnangutele – inflatsiooniga korrigeeritud kulude tase ulatuda ligi 20

miljoni euroni. Lõppladustuspaiga opereerimise kulud on oluliselt väiksemad kui projekteerimise, ehituse

ja sulgemisega seotud kulud. Viimane kulumahukas etapp on lõppladustuspaiga sulgemine, mis kestab

viis aastat (2060–2065). Pärast sulgemisperioodi järgneb institutsionaalne kontroll ja keskkonnaseire.

9.3 Lisaks ajas jaotatud kulude analüüsile uuriti ka inflatsiooni võimalikku mõju. Joonisel 6

esitatud stsenaariumis eeldatakse iga-aastast 3% inflatsioonimäära. 3% inflatsiooni

stsenaariumi korral on projekti oodatav maksumus 243 miljonit eurot, ning 80%

tõenäosusega ei ületa kogukulu 2065. aastaks 254 miljonit eurot. Projekti esimeses pooles on

inflatsiooni mõju minimaalne, kuid teises pooles võib kulude kasv kumulatiivse efekti tõttu

ületada kahekordse taseme.Saastunud metalli sulatamine

Saastunud metalli sulatamise tasuvust käsitleti 2012. aasta töös „Looduslikke ja tehislikke radionukliide

sisaldavate metallijäätmete käitlemise metoodika“, millest selgus, et sulatamine on kuus korda tasuvam

käitlusviis kui pikaajaline vaheladustamine radioaktiivse lagunemise ootamiseks ja seejärel jäätmete

vabastamiseks. Hinnakalkulatsioonis arvestati eelnevaid konsultatsioone käitlejatega, jäätmete

saastemõõtmisi, jäätmete transporti, sulatamist Rootsi ettevõttes Studsvik Nuclear AB ning tagastatava

räbu käitlust. Kogukulu olemasoleva saastunud metalli sulatamiseks on 2,51 miljonit eurot. Sulatamine

on kavas perioodil 2018-2020.

9.4 Betoonisõlm

Kuna jäätmete konditsioneerimisel (v.a saastunud puidu ja pehmete jäätmete käitlemine) on

75

betoneerimine sisuliselt ainus kasutatav tehniline lahendus siis tuleb jäätmete lõppladustamiseks

ettevalmistamiseks hankida pool- või täisautomaatne betoonisõlm. Sellise sõlmega on tagatud betooni

stabiilne kvaliteet ning võrreldes käsimikseriga betooni segamisega on ka doosid töötajatele mõnevõrra

madalamad.

Kaasaegne pool- või täisautomaatne betoonisõlm jõudlusega kuni 12 m3/h maksab 35 000–40 000 eurot.

Arvestades metallijäätmete sulatamisel tagastatavate jäätmete konditsioneerimise vajadusega tuleb

betoonisõlm hankida 2020. aastal. Pärast lõppladustamiseks vajalike pakendite vastavusnäitajate

väljatöötamist (KMH lõpuks ehk aastaks 2027) on võimalik alustada 200 l vaati pressitud jäätmete,

betoneeritud 200 l vaatide ja kõrgaktiivsete kiirgusallikate lõppladutamiseks käitlemisega, mis väga suurel

määral on seotud just jäätmete betoneerimisega.

9.5 Betoonkonteinerid

Tulevikus lõppladustamiseks vajaminevate betoonkonteinerite koguse hindamisel lähtuti konservatiivsest

stsenaariumist, s.t 200 l metallvaatide pressimise teenust mobiilse superpressiga ei tellita ning metalli

sulatamise kõrval muud jäätmete mahu vähendamise tehnoloogiat (põletamine) ei kasutata. Lisaks ei

soetata 200 l betoneeritud metallvaatide ladustamiseks uut tüüpi 4–6 vaati mahutavaid

betoonkonteinereid, vaid üks vaat paigutatakse ühte standardsesse 1 m3 betoonkonteinerisse, kinnised

allikad konditsioneeritakse koos varjestuskonteineritega (hot celli ei kasutata), kogu betoonimurd

betoneeritakse. Hindamisel lähtuti ainult olemasolevatest ja Tammiku objekti pindade saastest

puhastamise käigus tekkivatest jäätmetest (perioodil 2015–2022 tekib u 28 m3 saastunud betoonimurdu).

Eelnimetatud asjaolusid arvestades on olemasolevate jäätmete lõppladustamiseks vaja u 600 täiendavat

standardset 1 m3 betoonkonteinerit (aastatel 2014-2015 läbi viidud eeluuringute käigus selgitati välja, et

olemasolev jäätmete vaheladustamiseks kasutatav betoonkonteiner sobib samuti jäätmete

lõppladustamiseks). Sellele lisandub veel 900–1000 m3 konditsioneerimata jäätmeid reaktorisektsioonide

dekomissioneerimisest. Arvestades, et osa selliseid jäätmeid on võimalik vabastada (metall sulatamise

kaudu jne), siis tekkivate jäätmete maht väheneb, kuid hilisem konditsioneerimine betoneerimise teel

suurendab kokkuvõttes lõppladustatavate jäätmete mahu tõenäoliselt vähemalt kahekordseks (1800–2000

m3) ning nende ladustamiseks on vaja veel u 2 000 standardset 1 m3 betoonkonteinerit. Ühe konteineri

hind on u 2 500 eurot ehk vajaliku koguse konteinerite hankimiseks kulub u 5 miljonit eurot. Täiendava

koguse konteinerite hankimisega on mõistlik alustada etapiviisiliselt, et vältida suuremaid ühekordseid

kulutusi.

9.6 Lõppladustuspaiga rajamine

Arvestades olemasolevaid radioaktiivseid jäätmeid Paldiski objekti vaheladustuspaigas ja kontrollalal,

reaktorisektsioonide dekomissioneerimise käigus tekkivaid jäätmeid ja kuni aastani 2040 Eesti tööstuses,

meditsiinis ja teadusasutustes tekkivaid jäätmeid vajab lõppladustamist ca 3 000 m3 madal- ja

keskaktiivseid jäätmeid. Lõppladustuspaiga rajamise etapid, ajakava ja maksumus on kirjeldatud punktis

9.2.

76

10 Rahastamisskeem Arenenud riikides, kus töötavad tuumajaamad, on tekkivate jäätmete lõppladustamise ja jaamade

dekomissioneerimise finantseerimiseks loodud spetsiaalsed fondid, kuhu kogutakse vahendeid osana

müüdava elektrienergia hinnast. Institutsionaalsete radioaktiivsete jäätmete korral on üldtunnustatud

saastaja maksab põhimõte ehk jäätmete omanik on rahaliselt vastutav nende käitlemise ja ladustamise

eest.

Eestis ei ole tuumajaamu ja seetõttu pole loodud ka ühtegi jäätmekäitluse fondi. 94,5% olemasolevaid

jäätmeid on nn ajaloolist päritolu (Paldiski ja Tammiku objektid) ning seega on nende ohutustamine riigi

kohustus. Edaspidi moodustab nende osakaal jäätmest üle 99%, sest tulevased jäätmevood allikate

omanikelt (institutsionaalsed jäätmed) on väikesed. Sellises olukorras ei ole mõistlik luua käitlusfondi,

kuna sinna kogunevad vahendid on sisuliselt olematud ja ebapiisavad jäätmeprobleemistiku

lahendamiseks.

Eestis on rakendatud finantstagatiste süsteem, mis tagab, et kasutuses olevate kiirgusallikate

ohutustamiseks on vajalikud vahendid olemas. Kiirgusseadus kohustab allika omanikku kiirgustegevusloa

taotlemisel esitama allika ohutustamise maksumuse hinnangu, mille koostab radioaktiivsete jäätmete

käitleja. Seejärel kaalub Keskkonnaamet taotleja majanduslikku usaldusväärsust ning vajaduse korral

deponeeritakse allika ohutustamiseks vajalik summa pangas. Jäätmekäitleja tehtud allika ohutustamise

maksumuse hinnang põhineb välja töötatud hinnametoodikal, mis arvestab ka jäätmete lõppladustamise

kulusid. Nimetatud kohustus on piisav, et ettevõtte pankrotistumisel ei pea riik enda vahenditest tagama

allika ohutustamist. Teisalt on selliste allikate osakaal väike ning see lahendus ei taga lõppladustamise

finantseerimist, vaid pigem vähendab väga väikesel määral riigi kulusid ja tagab kiirgusloa omanike

võrdse kohtlemise.

Paldiski ja Tammiku objektid on riigi omandis Kliimaministeeriumi valitsemisel. Objektide haldamiseks

ja dekomissioneerimise ülesanded on Kliimaministeerium andnud AS-le ALARA, kes on just sel

otstarbel asutatud riigi äriühing. Teenuse rahastamiseks kasutatakse riigieelarvelise toetuse vahendeid u

0,45 miljonit eurot aastas. Lisaks osutab AS ALARA omanikuta kiirgusallikate ohutustamise ja selleks

valmisoleku tagamise teenust, mille rahastamiseks kasutatakse riigieelarvelise toetuse (valmisolek) ja SA

Keskkonnainvesteeringute Keskuse (ohutustamine) vahendeid u 35 000 eurot aastas. Need vahendid on

piisavad objektide haldamiseks, dekomissioneerimiseks ja omanikuta kiirgusallikate ohutustamiseks, kuid

ei ole piisavad lähiaastatel kavandatavate suuremahuliste projektide, nagu reaktorisektsioonide

dekomissioneerimine ja lõppladustuspaiga rajamine, radioaktiivsete jäätmete iseloomustamise ja

vabastamise süsteemide arendamine jne, finantseerimiseks.

Riiklikest täiendava finantseerimise mehhanismidest on jäätmekäitlusprojektide finantseerimiseks kõige

sobivam SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). KIK asutati sihtasutusena keskkonnakasutusest

laekuva raha kasutamise seaduse ja selle muutmise seaduse alusel rahandusministeeriumi haldusalas

2000. aasta maikuus. Nende põhitegevus on rahastada keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest

laekuvast rahast, Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist (ÜF), Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) ja

Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) ning rakendada rohelist investeerimisskeemi (CO2 kvoodimüük ja toetuste

vahendamine).

KIKi puuduseks on kindlasti suur konkurents toetuse saamiseks, kuna probleemseid valdkondi on Eestis

suhteliselt palju. Seetõttu tuleb kõikidele küsimustele läheneda projektipõhiselt ja sedasi tagada ka nende

finantseerimine.

Projektide täitmiseks on samuti võimalik taotleda toetust Euroopa Liidu tõukefondidest.

Programmeerimisperiood 2007–2013 on lõppenud ja seetõttu tulevad kõne alla programmeerimisperioodi

2014–2020 vahendid. Seni on tõukefondidest toetatud projekte nende maksumusest kuni 85% ulatuses.

77

Lisaks KIKile ja ELi tõukefondidele on kolmas võimalik jäätmekäitlusprojektide finantseerija

Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA). IAEA ei paku küll otsest finantstuge tegevuseks, kuid

pakub ekspertide hinnanguid ja korraldab ekspertmissioone asukohariigis. Missioonid kujutavad endast

eelkõige olukorra analüüsi ning olemasoleva teabe põhjal soovituste tegemist ning võimalike

puudujääkide märkimist. Seega on IAEA-poolne võimalik tugi pigem analüütiline kui materiaalne.

78

11 Läbipaistvuspoliitika või protsess

11.1 Kaasamine

Kaasamise kontseptsioon lähtub eeldusest, et riigi tasandil otsuste tegemise ja õigusaktide

ettevalmistamise protsessid ei toimu vaid poliitikute- ja ametnikekeskselt, vaid üha enam osalevad otsuste

ja õigusaktide ettevalmistamises ka kodanikud ja huvirühmad. Kaasamine otsuste tegemise protsessidesse

on mahukas töö ja sel on mitu vormi. Kaasamine on kui katus, mille alla informeerimine, konsulteerimine

ja osalemine koonduvad. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise seisukohalt on eriti olulised esimesed kaks:

● informeerimine – ühepoolne suhe, kus riik teavitab oma tegevusest ja otsustest, ent tagasisidet ei

eeldata. Samas on informeerimine aga eelduseks, et saaks rääkida tõhusast kaasamisest ning

teavitatud olemisest. Oluline on, et väljastatav informatsioon oleks piisav, objektiivne,

usaldusväärne, asjakohane ning kergesti arusaadav;

● konsulteerimine – ühiskonna liikmed saavad arvamust avaldada ja ettepanekuid teha.

Keskkonnavallas on väga palju õigusakte, mis käsitlevad kaasamist. Üks oluline vahend

läbipaistvuspoliitika tagamiseks on keskkonnamõju hindamise protsess, mis omakorda on

arendustegevust suunava otsustusprotsessi üks osa. Lisaks keskkonnamõju hindamise protsessile on

kiirgusseaduses sätestatud, et teatud kiirgustegevuse (sh radioaktiivsete jäätmete käitlemine) korral

kohaldatakse kiirgustegevusloa andmise ja muutmise menetlusele avatud menetluse sätteid. Avatud

menetlus eeldab muu hulgas, et haldusorgan peab enne otsuse tegemist andma menetlusosalistele

võimaluse avaldada eelnõu või taotluse kohta oma arvamust ja esitada asjakohaseid vastuväiteid ning need

ära kuulama. Haldusorgan määrab ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks tähtaja, mis ei või olla lühem

kui kaks nädalat väljapaneku algusest arvates. Kiirgusseadus sätestab, et kiirgustegevusloa taotluse ja

kiirgustegevusloa eelnõu avaliku väljapaneku aeg ja koht tehakse teatavaks vähemalt kaks nädalat enne

avaliku väljapaneku algust ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, vähemalt ühes üleriigilise

levikuga ajalehes ja Keskkonnaameti veebilehel.

11.2 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline

hindamine

Keskkonnamõju hindamise (KMH) eesmärk on anda otsustajale teavet kõigi reaalsete tegevusvariantide

keskkonnamõju kohta ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks.

Keskkonnamõju hinnatakse, kui:

● taotletakse tegevusluba, kui loa taotlemise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt

kaasa olulise keskkonnamõju;

● taotletakse tegevusloa muutmist, kui loa muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob

eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju;

● kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt oluliselt

mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt on keskkonnamõju oluline,

kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid

muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KMH protsessi oluliseks osaks

on avalikud arutelud, mis on ette nähtud nii hindamise programmi kui ka lõpparuande

kinnitamisprotsessis. See tähendab, et enne otsustaja poolt kinnitamist peab arendaja korraldama avaliku

79

arutelu ning selleks tuleb ka arutelu all olevad dokumendid varakult huvilistele kättesaadavaks teha. See

võimaldab huvitatutel teha ettepanekuid, mille mittearvestamise korral peab lõplikule keskkonnamõju

hindamise aruandele lisama ka põhjenduse. Info avalike arutelude ning dokumentidega tutvumise

võimaluste kohta avaldatakse Ametlikes Teadaannetes, kuid sageli informeeritakse peamisi huvigruppe

ka otse. Kuna radioaktiivsete jäätmete käitlemise paljud aspektid on olulise keskkonnamõjuga, siis tuleb

nendega seotud lubade taotlemisel läbida ka keskkonnamõjude hindamise etapp.

Lisaks tavapärasele keskkonnamõju hindamisele on eraldi ka strateegiline hindamine. Keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) eesmärk on keskkonnakaalutlustega arvestamine strateegiliste

dokumentide koostamisel ja kehtestamisel. KSH aitab kaasa kõrgetasemelisele keskkonnakaitsele ning

säästva arengu edendamisele. Keskkonnakaalutlustega arvestamine peab algama juba siis, kui

kavandatakse valdkonna või piirkonna peamisi arengusuundi. KSH võimaldab hilisemaid probleeme

ennetada, võttes keskkonnaküsimusi arvesse juba otsuse tegemise kõrgemal tasandil. KMH on sellisel

juhul juba hilisem täpsustav hindamine projekti tasandil.

KSH korraldatakse strateegiliste planeerimisdokumentide ja planeeringute koostamisel, sh. riigi

eriplaneeringu koostamisel lõppladustuspaiga rajamisel. Seega saab laiem avalikkus osaleda

kiirgusohutuse riikliku arengukava vms. tegevuse ettevalmistusprotsessis KSH protsessi kaudu. KSH

algatab, selle eest vastutab ja sellega seotud kulud kannab strateegilise planeerimisdokumendi koostamise

korraldaja ehk Keskkonnaministeerium.

11.3 Informeerituse tagamine

Tagamaks avalikkuse huvide parem esindatus otsustusprotsessis, on oluline ka osaliste parem

informeeritus temaatikast. Hetkeolukorra parandamiseks tuleb rohkem tähelepanu pöörata erinevate

infomaterjalide väljatöötamisele ning tagada info parem edastamine. Samuti on vaja koolitada meediaga

otseselt tegelevaid inimesi (nii käitlejate kui ka meedia poolelt).

Radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seonduvat infot on võimalik leida nii Kliimaministeeriumi,

Keskkonnaameti kui ka radioaktiivsete jäätmete käitleja ASi ALARA kodulehelt. Samas on kõigil nendel

juhtudel tegemist suhteliselt staatilise infoga, mis tavaliselt sisaldab lühikest ülevaadet koos viidetega

õigusaktidele. Üldiselt on Eestis üllatavalt vähe käsitletud radioaktiivsete jäätmete käitlemise temaatikat.

Võttes aga arvesse avalikkuse ootusi, siis on olemas suur vajadus demonstreerida kasutatavaid

radioaktiivsete jäätmete käitlusviise, samuti on oluline demonstreerida eri tehnoloogiate otstarbekust ja

efektiivsust. Lisaks teoreetilisele taustinformatsioonile tuleks anda ka ülevaade sellealasest tegevusest

Eestis. Seega vajavad kodulehed kindlasti täiendamist ning kaaluda tasuks ka sotsiaalmeedia kasutamist.

Selline tegevus põhjustab täiendavat ajakulu, kuid võttes aluseks näiteks kodulehe tuumajaam.ee, mis

lühikese aktiivse toimimise jooksul tagas hea eestikeelse ülevaate tuumajaamast, siis võis täheldada

vähemasti noorema põlvkonna paremat suhtumist teemasse. Ka kodulehtede uuendamist tasuks eri

osalistel ühiselt planeerida ning näiteks jagada teemad omavahel ära ning kasutada siis kodulehtedel

vastastikust viitamist.

Põhisuunaks peaks olema Eesti elanikkonna teadlikkuse suurendamine. Oluline on seejuures ka üldise

kiirgusteemalise (sh radioaktiivsete jäätmete käitlejate) kommunikatsioonistrateegia väljatöötamine ning

elluviimine ning enam tähelepanu tuleb pöörata ka kooliõpilaste teadlikkuse parandamisele. Seejuures on

võimalik koostöö eri osalistega, näiteks täiendkursuste läbiviimine koostöös Teaduskooli või siis

teaduskeskusega Ahhaa. Kiirgust ja radioaktiivsete jäätmete käitlust tutvustavad taustmaterjalid aitaksid

mõista temaatikat ning vähendada elanikkonna hirme seoses ioniseeriva kiirgusega (sh ka radioaktiivsete

jäätmete teemaga). Taustmaterjalide ettevalmistamisel tuleb arvestada ka võimalikult erinevaid

sihtgruppe - näiteks kooliõpilased, radioaktiivsete jäätmete käitluskohtade ümbruse elanikud jne. Lisaks

tavapärastele trükimaterjalidele on oluline ka veebikeskkonda sobilike taustmaterjalide ettevalmistamine.

Kõige olulisem on alustuseks kindlaks määrata võimalikud sihtgrupid ning kõige sobivamad viisid

80

nendeni jõudmisel. Ainult headest infomaterjalidest ei piisa, kui puudub ettekujutus nende levitamiseks.

Siin võiks abiks olla eri osaliste meediaplaanide välja töötamine.

Viimastel aastatel on vähe ilmunud abimaterjali, mis puudutab ioniseerivat kiirgust. Alustuseks võiks olla

ühe huvitava näituse koostamine koostöös Ahhaa-keskusega. Näiteid ja ideid saab päris lähedalt, näiteks

Olkilouto tuumajaama külastuskeskus. Sellise ürituse paremaks korraldamiseks võiksid osalised

(Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, radioaktiivsete jäätmete käitlejad jne) ühenda jõud ning selline

ettevõtmine võiks tagada positiivse meediakajastuse.

Meedias seni kajastatule tuginedes võib julgelt väita, et olemas on ka vajadus koolitada nii ajakirjanikke

kui ka potentsiaalseid kiirgusuudiste tootjaid-vahendajaid kiirguskaitsetöötajate hulgast. Tänapäevases

infomüras väljapaistmiseks peab meediatöötajatele olema tagatud võimalikult kerge juurdepääs

informatsioonile ja võimalus asjatundlike spetsialistidega konsulteerida. Selles kontekstis on oluline nii

pädevate asutuste (Kliimaministeerium, Keskkonnaamet) kui ka radioaktiivsete jäätmete käitleja ASi

ALARA kommunikatsioonistrateegia, mis aitab tagada kiire ja objektiivse infovahetuse.

81

12 Lepingud Eesti Vabariigil puuduvad lepingud nii teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kui ka kolmandate osalistega

radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks, sealhulgas lõppladustamiseks. Arutluse all on olnud võimalik

NORM-materjalidega saastunud metallide saatmine töötlemiseks mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki,

sest metallikogused on sedavõrd väikesed, et nende töötlemise võimekuse tekitamine Eestis läheks liialt

kalliks. Arutluse all olevate võimaluste korral tagastatakse kontsentreeritud jäätmed Eestile pärast

materjalide töötlust mõnes teises riigis ning nende lõppkäitlus toimuks Eestis.

82

13 Juhtdokument

13.1 Sissejuhatus

2011. aastal jõustus Euroopa Liidu radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vastutustundliku ja

ohutu käitlemise direktiiv 2011/70/Euratom, mis kohustab iga liikmesriiki koostama ja esitama nõukogule

riikliku programmi (tegevuskava), milles on kirjeldatud jäätmetega tegelemise olukord liikmesriigis ning

lahendused alates jäätme tekkest kuni lõppladustamiseni. Tegevuskava hõlmab riikliku radioaktiivsete

jäätmete poliitika kirjeldust, olemasolevate jäätmete inventuuri, jäätmete käitlemise ja (lõpp)ladustamise

tehnilisi lahendusi, tegevuse ajalist raamistikku, ressursse jms teemasid.

Radioaktiivsete jäätmete käitlemise üldised ja spetsiifilisemad põhimõtted on leidnud reguleerimist nii

rahvusvahelisel tasemel kui ka Eesti õigusaktides. Saamaks osa rahvusvahelisel tasemel väljatöötatud

radioaktiivsete jäätmete käitlemise alasest oskusteabest ja sellealasest rahvusvahelisest koostööst on Eesti

Vabariik ühinenud mitme rahvusvahelise konventsiooni ja organisatsiooniga. Väga oluline on olnud

liitumine Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga. Üldlevinud põhimõtte kohaselt vastutab enamikus

riikides radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise eest neid tekitanud isik. See aga ei tähenda, et riigil

endal pole mingeid kohustusi radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise tagamisega. Kasutatud

tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ühendkonventsiooni preambulas kinnitavad

konventsiooni osalised, et kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutuse tagamise

eest vastutab lõppastmes riik. Riik peab samuti tagama kontrolli kiirgusallikate kasutamise üle, sh tagama

omanikuta kiirgusallikate ohutu käitlemise.

Käesoleva juhtdokumendi eesmärk on anda ülevaade radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklikust

tegevuskavast ning selle kaudu luua huvigruppide esindajatel ühine laiapõhjaline arusaam radioaktiivsete

jäätmete temaatikaga seonduvast.

Juhtdokument sisaldab kokkuvõtet riikliku tegevuskava järgmistest osadest:

1. riiklik poliitika;

2. etapid ja ajakavad;

3. inventuur;

4. plaanid ja tehnilised lahendused jäätmete tekkest lõppladustamiseni;

5. kuluhinnang;

6. rahastamisskeem.

13.2 Riiklik poliitika

Põhiprintsiibid

Radioaktiivsete jäätmete käitlemisel kasutatakse nii tavajäätmete käitlemise praktikast tuntud (kaks

esimest) kui ka neile ainuomaseid protseduure:

● kontsentreerimine ja isoleerimine (kasutatakse juhtudel, kui jäätmete kogused on suured ja

aktiivus keskmine või suur);

● lahjendamine ja hajutamine (kasutatakse madalate aktiivsuskontsentratsioonide ja väikeste

koguste korral);

● viivitamine ja radioaktiivne lagunemine.

83

Radioaktiivsete jäätmete käitlemisel on väga oluline tagada käitlemist vajavate jäätmehulkade

minimeerimine. Selleks tuleb:

● hoida tekkivate jäätmete hulk nii minimaalsena, kui see erinevaid tegureid arvesse võttes on

võimalik;

● hoida kiirgustegevuse käigus radioaktiivse saaste levik kontrolli all, et vähendada võimalust, et

saastumise tulemusena suureneb käitlust vajavate radioaktiivsete jäätmete hulk;

● optimeerida komponentide töötlemise ja korduvkasutuse võimalusi;

● rakendada käitlustehnoloogiaid jäätmehulkade minimeerimiseks.

Õigusaktid

Eestis käsitleb radioaktiivsete jäätmete ja heitmete ohutu käitlemise temaatikat kiirgusseadus ning seda

täiendavad Vabariigi Valitsuse ja keskkonnaministri määrused. Õigusaktides on sätestatud, et

kõrgaktiivse kiirgusallika korral peab kiirgustegevusloa taotleja eelistama kiirgusallika hankel tootjat, kes

on nõus lisama müügilepingusse tingimuse kiirgusallika talle tagastamise kohta hiljemalt 15 aastat pärast

kiirgusallika sissevedu, kui kiirgusallika aktiivsus kümme aastat pärast riiki sissevedu on suurem kui 10

MBq. Lisaks tuleb igal taotlejal esitada kiirgusallika ohutustamise kava pärast kiirgusallika kasutamise

lõpetamist, millest selgub, millisel viisil toimub tulevikus allika ohutustamine. Mõõduka ja suure ohuga

kiirgustegevuse korral peab kava olema heaks kiitnud kvalifitseeritud kiirgusekspert.

Otsuste läbipaistvus ja avalikkuse kaasamine

Kaasamise kontseptsioon lähtub eeldusest, et riigi tasandil otsuste tegemise ja õigusaktide

ettevalmistamise protsessid ei toimu vaid poliitikute ja ametnike keskselt, vaid üha enam osalevad otsuste

ja õigusaktide ettevalmistamises ka kodanikud ja huvirühmad. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise

seisukohalt on eriti olulised:

3. informeerimine – ühepoolne suhe, kus riik teavitab oma tegevusest ja otsustest, ent tagasisidet

ei eeldata. Informeerimine on eelduseks, et saaks rääkida tõhusast kaasamisest ning

teavitamisest. Oluline on, et väljastatav informatsioon oleks piisav, objektiivne, usaldusväärne,

asjakohane ning kergesti arusaadav.

4. konsulteerimine – ühiskonna liikmed saavad arvamust avaldada ja ettepanekuid teha.

Keskkonnavaldkonnas on väga palju õigusakte, mis käsitlevad ka kaasamist. Üks oluline vahend

läbipaistvuspoliitika tagamiseks on keskkonnamõju hindamise (KMH) protsess, mis omakorda on

arendustegevust suunava otsustusprotsessi üks osa. KMH eesmärk on anda otsustajale teavet kõigi

reaalsete tegevusvariantide keskkonnamõju kohta ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi

valikuks. KMH protsessi oluliseks osaks on avalikud arutelud, mis on ette nähtud nii hindamise

programmi kui ka lõpparuande kinnitamisprotsessis. See tähendab, et enne otsustaja poolt kinnitamist

peab arendaja korraldama avaliku arutelu ning selleks tuleb ka arutelu all olevad dokumendid varem

huvilistele kättesaadavaks teha. See võimaldab huvitatutel teha ettepanekuid, mille mittearvestamise

korral peab lõplikule KMH aruandele lisama ka põhjenduse. Info avalike arutelude ning dokumentidega

tutvumise võimaluste kohta avaldatakse Ametlikes Teadaannetes, kuid sageli informeeritakse peamisi

huvigruppe ka otse. Kuna radioaktiivsete jäätmete käitlemise paljud aspektid on olulise

keskkonnamõjuga, siis tuleb nendega seotud lubade taotlemisel läbida ka KMH etapp.

Lepingud

Eesti on ühinenud kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise

ühendkonventsiooniga, milles on sätestatud, et kui käitlemise ohutus seda võimaldab, tuleb radioaktiivsed

jäätmed lõppladustada riigis, kus need on tekkinud. Eesti Vabariigil puuduvad lepingud nii teiste Euroopa

Liidu liikmesriikide kui ka kolmandate osalistega radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks, sealhulgas

84

lõppladustamiseks. Arutatud on võimalust saata saastunud metall töötlemiseks mõnda teise Euroopa Liidu

liikmesriiki, sest metallikogused on sedavõrd väikesed, et nende töötlemise võimekuse tekitamine Eestis

läheks liialt kalliks. Arutluse all olevate võimaluste korral tagastatakse kontsentreeritud jäätmed Eestile

pärast materjalide töötlust mõnes teises riigis ning nende lõppkäitlus toimuks Eesti Vabariigis.

Jäätmete klassifikatsioon

Eesti õigusaktides on sätestatud radioaktiivsete jäätmete klassifikatsioon, registreerimise, käitlemise ja

üleandmise nõuded ning radioaktiivsete jäätmete vastavusnäitajad. Radioaktiivsete jäätmete liigid on

järgmised:

• Vabastatud jäätmed -Kiirgustegevuse käigus tekkivad jäätmed, mille aktiivsus, eriaktiivsus või

pinderiaktiivsus on väiksem kui kiirgusseaduse alusel kehtestatud vabastamistasemed;

• NORM (Naturally Occuring Radioactive Material – looduslikke radionukliide sisaldavad ained)-

jäätmed - Looduslikke radionukliide (Th-232 ja U-238 ning nende lagunemisritta kuuluvad

radionukliidid) sisaldava toorme töötlemise tulemusena tekkivad radioaktiivsed jäätmed, mille

eriaktiivsus on suurem kui kiirgusseaduse alusel kehtestatud vabastamistasemed;

• Lühiealised radioaktiivsed jäätmed - Radioaktiivsed jäätmed, mis sisaldavad alla 100-päevase

poolestusajaga radionukliide ja mis lagunevad allapoole kiirgusseaduse alusel kehtestatud

vabastamistasemeid kuni viie aasta jooksul;

• Madal- ja keskaktiivsed lühiealised radioaktiivsed jäätmed - Radioaktiivsed jäätmed, mis

sisaldavad alla 30-aastase poolestusajaga beeta- ja gammakiirgajaid ning piiratud koguses

pikaealisi alfakiirgajaid (mitte rohkem kui 4000 Bq/g ühes jäätmepakendis ja mitte rohkem kui

keskmiselt 400 Bq/g kogu jäätmete hulga kohta);

• Madal- ja keskaktiivsed pikaealised radioaktiivsed jäätmed - Radioaktiivsed jäätmed, mis

sisaldavad pikema kui 30-aastase poolestusajaga radionukliide ja mille eriaktiivsus on suurem kui

madal- ja keskaktiivsetel lühiealistel radioaktiivsetel jäätmetel ning mille radioaktiivsel

lagunemisel tekkiv soojuse hulk on väiksem kui 2 kW/m3;

• Kõrgaktiivsed radioaktiivsed jäätmed - Radioaktiivsed jäätmed, milles radioaktiivse lagunemise

käigus tekkiv soojuse hulk on suurem kui 2 kW/m3.

13.3 Etapid ja ajakavad

Arvestades Eestis olemasolevate jäätmete iseloomu, seni vastu võetud otsuseid ning ka riigi

majanduslikku , on tõenäoline, et kõige aja- ja kapitalimahukam tegevus jääb ajavahemikku 2035–2045

(reaktorisektsioonide dekomissioneerimine ja lõppladustuspaiga rajamine). Vajalike ettevalmistustega

tuleb alustada juba lähiajal, et jagada ühtlasemalt kulusid ning arvestada, et osa ettevalmistustöödest on

väga ajamahukad (eeluuringud, keskkonnamõju hindamine, tegevuslubade taotlemine, lõppladustuspaiga

projekteerimine jne).

Olulisemad verstapostid Eesti radioaktiivsete jäätmete käitlemisel on:

1. olemasolevate jäätmete iseloomustamine. Aastatel 2014-2017 soetati jäätmete

iseloomustamise gammamõõtesüsteem, koostati jäätmepakendite mõõtemetoodikad ja teostati

personali koolitused. Jäätmete gammaspektromeetriline iseloomustamine algas 2017. aastal.

Sellele järgneb vabastamisprotseduuride koostamine. Seejärel liigutakse jäätmete

iseloomustamise ja vabastamise süsteemide arendamise järgmisse etappi, mis seisneb

jäätmetes alfa- ja beetakiirgajate olemasolu tuvastamiseks vajaliku mõõteaparatuuri

soetamises, mõõtmis- ja jäätmete vabastamise metoodikate koostamises ja personali

koolituses. See on planeeritud täita aastatel 2019–2029;

2. reaktorisektsioonide dekomissioneerimine ja lõppladustuspaiga rajamine.

85

Reaktorisektsioonide dekomissioneerimise ja lõppladustuspaiga rajamise eeluuringud

toimusid aastatel 2014–2015 ning neist saadi olulist sisendit reaktorisektsioonide

dekomissioneerimise keskkonnamõju hindamiseks ja lõppladustuspaiga rajamise riigi

eriplaneeringu koostamiseks ja keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks. Rahvusvaheline

kogemus näitab, et nii tundliku teema mõju hindamine võib kesta kuni 10 aastat. Hindamistega

on planeeritud lõpule jõuda aastaks 2027. Lõppladustuspaik valmib aastaks 2040. Seejärel on

võimalik alustada reaktorisektsioonide dekomissioneerimisega, kuna selle käigus tekkivaid

jäätmeid ei ole nende suure aktiivsuse ja mahu tõttu olemasolevasse vahehoidlasse võimalik

paigutada ning neid tuleb peale iseloomustamist käidelda ja ladustada lõppladustuspaigas;

3. saastunud metallijäätmete käitlemine. Saastunud metallijäätmed on planeeritud sulatada

perioodil 2018-2020. Selle käigus tekkivate ja tagastatavate kontsentreeritud ja sekundaarsete

jäätmete käitlemine on planeeritud lõpetada aastaks 2022. Arvestades reaktorisektsioonide

dekomissioneerimisega ning sealt tulevate sulatamist vajavate metallijäätmete suhteliselt suure

kogusega, tuleb järgmine suurem kogus metalli sulatada tõenäoliselt aastatel 2045–2050.

Edaspidi toimub sulatamine ühe merekonteineri (30 m3) kaupa ning arvestades ennustatavaid

tekkivaid metallijäätmete vooge tulevikus on sulatamise välbaks 60 aastat.

13.4 Inventuur

Eestis olemasolevate radioaktiivsete jäätmete kogus seisuga 31.08.2018 on hinnanguliselt 2127 m3.

Jäätmed asuvad Paldiski endise tuumaallveelaevnike õppekeskuse peahoones, mida haldab AS ALARA

Olemasolevad jäätmed hõlmavad ka aastatel 2008–2011 Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidlast

eemaldatud ja edasiseks käitlemiseks Paldiski objektile transporditud jäätmeid.

Kuna peahoones asuvad konserveeritud reaktorisektsioonid on alles lammutamata, siis on nende

lammutamisel tekkivat jäätmete kogust hinnatud 2001. aastal tehtud uurimistöö käigus 900–1000 m3

tulenevalt 50aastasest sektsioonide hoiustamise strateegiast. Reaktorisektsioonide hinnanguline aktiivsus

seisuga 31.12.2015 oli 351 TBq.

Olemasolevad jäätmepakendid asuvad peahoones olevas vahehoidlas ja kontrollalal. Jäätmeid

hoiustatakse metall- ja betoonkonteinerites (välismõõdud 1,2 x 1,2 x 1,2 m), täis- ja poolkõrgetes

merekonteinerites ning 200 l vaatides.

Jäätmete edasiseks käitlemiseks või vaheladustamiseks/lõppladustamiseks sobivaid võimalusi valides on

vaja teada jäätmetes olevaid isotoope ja nende aktiivsust ehk jäätmed tuleb iseloomustada. Kuna Eestis

olemasolevad jäätmed on enamjaolt nn ajaloolist päritolu ning olemasolev info jäätmete kohta on

puudulik, siis võib öelda, et enamik olemasolevatest jäätmetest vajab veel iseloomustamist. Praegu on

iseloomustatud u 11,7% jäätmete mahust. Tegemist on valdavalt teistelt asutustelt ja ettevõtetelt

vastuvõetud kinniste kiirgusallikatega.

Kuna suur osa ladustatavate jäätmete aktiivsusest asub valdavalt kinnistes allikates, mis on üle antud ASile

ALARA koos detailse dokumentatsiooniga, võib hinnanguliselt öelda, et koos reaktorisektsioonidest

tulevate jäätmetega on iseloomustatud u 40% jäätmete koguaktiivsusest. Iseloomustatud jäätmete

aktiivsus seisuga 31.12.2013 oli u 730 TBq.

Eelkõige vajavad iseloomustamist madala ja väga madala aktiivsusega jäätmed, mille mahuline osakaal

kõigist jäätmetest on suur. Need on eelkõige saastunud metall, saastunud betoonimurd, saastunud pehmed

jäätmed ning madalaktiivsed betoneeritud jäätmed.

Detailsem info eri liiki jäätmete ja koguste kohta on esitatud peatükis 5.

Paldiski objektil asuvad jäätmed on madal- ja keskaktiivsete radioaktiivsed jäätmed, mis lõppladustatakse

reeglina kas maapinnalähedases lõppladustuspaigas (rajatakse kas maapinnale või mõni meeter sellest

86

allapoole) või maa-aluses lõppladustuspaigas (tavaliselt paarkümmend kuni 100 meetrit maapinnast

allapoole kaevatud tunnel). Aastatel 2014-2015 läbi viidud eeluuringute käigus selgitati välja Paldiski

objekti reaktorisektsioonide dekomissioneerimise võimalikud stsenaariumid, lõppladustamist vajavate

jäätmete kogused ja tüübid, sobivad lõppladustuspaiga tüübid ja nende rajamise maksumused.

Arvestades olemasolevaid radioaktiivseid jäätmeid Paldiski objekti vaheladustuspaigas ja kontrollalal,

reaktorisektsioonide dekomissioneerimise käigus tekkivaid jäätmeid ja kuni aastani 2040 Eesti tööstuses,

meditsiinis ja teadusasutustes tekkivaid jäätmeid vajab lõppladustamist ca 3 000 m3 madal- ja

keskaktiivseid jäätmeid. Eeluuringute tulemusel leiti, et kõige sobivam lõppladustamise lahendus Eestile

on kombinatsioon maa-alusest šaht- tüüpi ja maapinnalähedale rajatud lõppladustuspaikadest.

Tulevikus Eestis tekkivad radioaktiivsete jäätmete vood on väga väikesed ja need on üldjuhul detailselt

kirjeldatud. Märkimisväärsemad kogused on Tammiku hoidla dekomissioneerimistöödelt, so pindade

saastest puhastamisel tekkiv saastunud betoonimurd (u 28 m3). Teistelt asutustelt ja ettevõtetelt

vastuvõetavate metallijäätmete ennustatav voog tulevikus on u 0,5 m3 jäätmeid aastas. Lisaks tuleb

mainida nioobiumi- ja tantaalimaagi töötlemisega tegeleval ettevõttel on NORM-jääke, mis tuleb

ohutustada aastaks 2024.

Meditsiiniasutustes kasutatavate lühiajaliste nukliidide lagunemine allapoole vabastamistasemeid toimub

väga kiiresti (minutid, tunnid) ning leiab harilikult aset juba patsiendi sees ning seejärel need isotoobid

kanaliseeritakse. Veidi pikema poolestusajaga nukliidid (päevad) kogutakse eraldi mahutisse ning

vabastatakse pärast nukliidide lagunemist allapoole vabastamistasemeid.

Teiste asutuste ja ettevõtete poolt ASile ALARA tulevikus üleantavate kinniste kiirgusallikate maht on

0,1 m3 aastas. Ülejäänud jäätmevood ja nende aktiivsus, sh omanikuta kiirgusallikad, on väheolulised.

Jäätmete vabastamises ei ole olulist arengut enne oodata, kui jäätmed on iseloomustatud. Sellega alustati

2017. aastal. Varasemalt iseloomustatud jäätmete puhul on eelkõige tegemist 90Sr, 60Co ja 137Cs kinniste

allikatega, mis on suure aktiivsusega. Nende radioaktiivne lagunemine allapoole vabastamistasemeid

kestab üldjuhul 100–1000 aastat ning seetõttu on otstarbekas need jäätmed lõppladustada.

13.5 Plaanid ja tehnilised lahendused jäätmete tekkest

lõppladustamiseni

Jäätmete käitlemise tehniliste lahenduste juures tuleb märkida, et Eestis olemasolevad ja ka tulevikus

tekkivad jäätmekogused võrreldes tuumaenergeetikat kasutavate riikidega on sedavõrd väikesed, et

enamiku uute tehnoloogiliste lahenduste hind ühe jäätmeühiku kohta on oluliselt kõrgem kui

tuumaenergeetikat kasutavates riikides. Lisaks on seadmete võimsus sedavõrd suur, et enamikul juhtudel

piisab Eesti jäätmemahtude käitlemiseks nädal kuni kuu. Sellises olukorras ei ole otstarbekas hankida uut

tehnoloogiat, vaid võimaluse korral tuleb keskenduda juba olemasolevate tehnoloogiate efektiivsele

rakendamisele ning vajaduse korral vaadata eelkõige mobiilseid (renditavaid) jäätmekäitluse lahendusi

(superpress, hot cell). Sobiva tehnoloogia valikul ja hilisemal rakendamisel tuleb kindlasti arvestada, et

lisaks jäätmepakendites olevatele jäätmetele tekib reaktorisektsioonide dekomissioneerimisel juurde

vähemalt sama palju jäätmeid, kui on praegu. See võib muuta mõne uue tehnoloogilise lahenduse

kasutamise perspektiivikaks.

Kõige odavam, kättesaadavam ning enamikule Eestis olemasolevatele ja tulevikus tekkivatele jäätmetele

sobiv konditsioneerimise tehnoloogia on betoneerimine. Betoneerimine on enamikul juhtudel jäätmete

käitlemise viimane etapp enne ladustamist. Enne seda tuleb aga teha hulk tööd, alustades jäätmete

iseloomustamisest ning lõpetades lõppladustuspaiga jäätmepakendite vastavusnäitajate koostamisega.

Mahuliselt väga suur osa jäätmetest on osaliselt või täielikult iseloomustamata. Seepärast soetas AS

ALARA aastatel 2014-2017 jäätmete iseloomustamise gammamõõtesüsteemi, töötas välja vajalikud

87

jäätmepakendite mõõtemetoodikad ja teostas personali koolitused. Jäätmete gammaspektromeetriline

iseloomustamine algas 2017. aastal, mille eesmärk on hilisem jäätmete vabastamine või lõppladustamine.

Sellele järgneb vabastamisprotseduuride koostamine.

Mobiilsetest renditavatest käitlusviisidest pakuvad Eestile huvi superpress ning spetsiaalne

varjestuskamber ehk hot cell. Teine võimalus on viia jäätmed käitlemiseks välisriiki (põletusahi,

superpress) ning tuua tagasi juba käideldud jäätmed ning teha konditsioneerimine (betoneerimine) Eestis.

Enne lõplikku otsustamist tuleb teha majandusanalüüs, selleks peavad olema aga juba koostatud

lõppladustuspaiga jäätmepakendite vastavusnäitajad.

Tabelis 8 on esitatud liigiti kõigi (v.a NORM-jäätmed) Eestis tekkinud ja tekkivate jäätmete käitlemise,

sh vaheladustamise ja vabastamise või lõppladustamise, võimalikud lahendused. Tabelis ei kajastu

NORM-jäätmed, sest selliste jäätmete käitlemine vajab juhtumipõhist lahendamist, kuna olenevalt

päritoluallikast on need erinevate keemiliste ja füüsikaliste omadustega.

88

Tabel 8. Eestis tekkinud ja tekkivate jäätmete (v.a NORM-jäätmed) käitlemise, sh vaheladustamise ja vabastamise või lõppladustamise võimalikud

lahendused

Jäätme liik Jäätmepakend Jäätme päritolu

Jäätme tüüp Iseloomustamise

vajadus Vabastamise võimalikkus

Sobiv käitlusmeetod

Alternatiivne käitlusmeetod

Ladustusviis

Madala ja keskmise

aktiivsusega jäätmed

<30 a

Reaktorisektsioon nr 1 Paldiski betoneeritud jah ei

demonteerimine ja pakendamine

standard mõõduga (1,2mx1,2mx1,2m)

konteineritesse. Reaktorianum

terviklikult erikonteinerisse.

demonteerimine ja pakendamine

suuremõõtmelistesse erikonteineritesse

lõppladustamine

Reaktorisektsioon nr 2 Paldiski betoneeritud jah ei

demonteerimine ja pakendamine

standard mõõduga (1,2mx1,2mx1,2m)

konteineritesse. Reaktorianum

terviklikult erikonteinerisse.

demonteerimine ja pakendamine

suuremõõtmelistesse erikonteineritesse

lõppladustamine

Metallkonteinerid Paldiski betoneeritud jah jah/ei käideldud - vaheladustamine /lõppladustamine

Betoonkonteinerid Paldiski

betoneeritud jah jah/ei käideldud - vaheladustamine /lõppladustamine

Tammiku betoneeritud jah jah/ei käideldud - vaheladustamine /lõppladustamine

Eesti kinnised allikad ei jah/ei

demonteerimine, lisavarjestusena kasutatavasse kogujanõusse

paigutamine ja betoneerimine

betoneerimine vaheladustamine /lõppladustamine

Merekonteinerid Paldiski metall jah jah sulatamine betoneerimine lõppladustamine

89

Jäätme liik Jäätmepakend Jäätme päritolu

Jäätme tüüp Iseloomustamise

vajadus Vabastamise võimalikkus

Sobiv käitlusmeetod

Alternatiivne käitlusmeetod

Ladustusviis

betoonimurd jah jah/ei betoneerimine - vaheladustamine /lõppladustamine

200 l vaat Paldiski ja Tammiku

pressitavad jah jah/ei pressimine ja

betoneerimine betoneerimine

vaheladustamine /lõppladustamine

puit jah jah/ei põletamine ootamine aktiivsuse

langemiseni alla vabastamistasemeid

vaheladustamine /lõppladustamine

metall jah jah/ei sulatamine betoneerimine vaheladustamine /lõppladustamine

betoneeritud jah jah/ei käideldud - vaheladustamine /lõppladustamine

roostepuru, tolm jah jah/ei betoneerimine - vaheladustamine /lõppladustamine

Vedeljäätmed Tammiku orgaaniline vedelik jah jah põletamine keemiline töötlemine -

Suuregabariidilised jäätmed

Paldiski metall jah jah/ei tükeldamine - vaheladustamine /lõppladustamine

Meditsiiniasutustes tekkivad jäätmed

Eesti

kemikaalid ei jah

ootamine aktiivsuse

langemiseni alla

vabastamistasemei d

- -

Madala ja keskmise

aktiivsusega jäätmed

>30 a

Reaktorisektsioon nr 1 Paldiski betoneeritud jah ei

demonteerimine ja pakendamine

standard mõõduga (1,2mx1,2mx1,2m)

konteineritesse. Reaktorianum

demonteerimine ja pakendamine

suuremõõtmelistesse erikonteineritesse

lõppladustamine

90

Jäätme liik Jäätmepakend Jäätme päritolu

Jäätme tüüp Iseloomustamise

vajadus Vabastamise võimalikkus

Sobiv käitlusmeetod

Alternatiivne käitlusmeetod

Ladustusviis

terviklikult erikonteinerisse

Reaktorisektsioon nr 2 Paldiski betoneeritud jah ei

demonteerimine ja pakendamine

standard mõõduga (1,2mx1,2mx1,2m)

konteineritesse. Reaktorianum

terviklikult erikonteinerisse

demonteerimine ja pakendamine

suuremõõtmelistesse erikonteineritesse

lõppladustamine

200 l vaat Paldiski ja Tammiku

alfa-saastunud pressitavad

jah ei pressimine ja

betoneerimine betoneerimine lõppladustamine

alfa-saastunud metall jah ei sulatamine betoneerimine lõppladustamine

alfa-saastunud puit jah ei põletamine - lõppladustamine

226Ra näidikud jah ei

hermeetilises konteineris

vahehoiustamine kuni sobiva

lõppladustamise pakendi

väljatöötamiseni

- lõppladustamine

91

13.6 Kuluhinnang

Kuluhinnangus on välja toodud eelkõige seadmete hankimise või teenuste tellimise suuremad teadaolevad

kulud. Suuremad kulud jäätmete iseloomustamisel, käitlemisel ning lõppladustamisel on:

• jäätmete iseloomustamise süsteemi arendamine – alfa- ja beetakiirgajate määramist

võimaldavate mõõteseadmete soetamine, mõõtemetoodikate koostamine ja personali

koolitamine – kuni 0,8 miljonit eurot aastatel 2019–2029;

• reaktorisektsioonide dekommissioneerimine ja nendest tekkivate jäätmete käitlemine koos

olemasolevate ning kuni 2060 aastaks tekkivate radioaktiivsete jäätmete käitlemisega kokku

141,84 miljonit eurot:

- 2018-2027 viiakse läbi riigi eriplaneering koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega

leidmaks parimat asukohta lõppladestuspaiga rajamiseks. Paralleelselt viiakse läbi

keskkonnamõju hindamine leidmaks parimat võimalust reaktorisektsioonide

lammutamiseks. Kulu kokku on 7,77 miljonit eurot.

- 2025–2027 taotletakse ja saadakse tegevusload lõppladustuspaiga projekteerimiseks ja

ehitamiseks, milleks kulub hinnanguliselt 550 tuhat eurot.

- 2027–2040 lõppladustuspaiga projekteerimine ja ehitamine hinnangulise maksumusega

49.43 miljonit eurot. Mõju hindamise tulemuste põhjal on projekteeritud ja ehitatud

lõppladususpaiga kompleks, kus lisaks ladustuspaigale on ruumid ka jäätmete töötlemiseks

ja pakendamiseks ning ajutiseks hoiustamiseks. Samuti on olemasolevad radioaktiivsed

jäätmed töödeldud ja pakendatud ning valmis ladustamiseks lõppladustuspaigas.

- 2027–2040 tegevuslubade taotlemine ja saamine reaktorisektsioonide lammutamiseks

hinnangulise kuluga 14,92 miljonit eurot. Selle tegevuse käigus tehakse ka

ettevalmistustööd sektsioonide lammutamiseks. Sealhulgas on soetatud lammutamiseks

vajalikud seadmed.

- 2039–2040 kasutusloa taotlemine ja väljastamine, seireprogrammi rakendamine ja

lõppladustuspaiga kasutuselevõtt maksumusega 2,35 miljonit eurot.

- 2040–2050 reaktorisektsioonide lammutamine, millele kulub 37,47 miljonit eurot. Lisaks

reakorisektsioonide lammutamisele, on töödeldud ja pakendatud tekkinud radioaktiivsed

jäätmed ning ladustatud lõppladustuspaigas.

- 2040–2060 igal aastal tekkivate radioaktiivsete jäätmete käitlemine ja lõppladustamine,

millele kulub hinnanguliselt 6,84 miljonit eurot.

- 2060–2065 lõppladustuspaiga sulgemisega seotud tegevused, muuhulgas ladustuspaikade

katte ehitamine ja paigaldamine, seire ja vihmavee äravoolusüsteemi rajamine ja ajutiste

hoonete eemaldamine ning haljastustööd, millele kulub hinnanguliselt 5,52 miljonit eurot.

- 2065–2165 sulgemisjärgsed tegevused, mille raames tellitakse keskkonnauuringuid, ja -

seiret, kuid ka tööjõu, tehnika ja koolituskulud koos paiga turvamise ja infrastruktuuri

hoolduskuludega on oodatava maksumusega 11,59 miljonit eurot.

- 2017–2040 koostatakse ja rakendatakse lõppladustuspaiga rajamise ja reaktorisektsioonide

likvideerimise kommunikatsioonistrateegia, mis sätestab kommunikatsiooni eesmärgid

ning identifitseerib sihtgrupid. Tegevus on vajalik, kuna ioniseeriva kiirguse valdkond on

tihti tavakodanike jaoks raskesti hoomatav ja sensitiivne. Kulu kokku on 900 tuhat eurot.

• lõppladustuspaiga rajamine – vt eelmist punkti;

92

• saastunud metalli sulatamine – 2,51 miljonit eurot 2019. aastal;

• betoonisõlme hankimine jäätmete konditsioneerimiseks – 40 000 eurot 2020. aastal;

• betoonkonteinerite soetamine jäätmete lõppladustamiseks – 5 miljonit eurot aastatel 2018–

2040.

13.7 Rahastamisskeem

Arenenud riikides, kus tegutsevad tuumajaamad, on tekkivate jäätmete lõppladustamise ja jaamade

dekommissioneerimise finantseerimiseks loodud spetsiaalsed fondid, kuhu kogutakse vahendeid osana

müüdava elektrienergia hinnast. Institutsionaalsete radioaktiivsete jäätmete korral on üldtunnustatud

saastaja maksab põhimõte ehk jäätmete omanik on rahaliselt vastutav nende käitlemise ja ladustamise

eest.

Eesti on olukorras, kus tuumajaamade puudumisel ühtegi jäätmekäitluse fondi loodud ei ole. Lisaks on

94,5% olemasolevaid jäätmeid nn ajaloolist päritolu (Paldiski ja Tammiku objektid) ja tuleviku jäätmete

koguses tõuseb nende osakaal üle 99%, kuna tulevikus tekkivad jäätmevood allikate omanikelt

(institutsionaalsed jäätmed) on väikesed. Sellises olukorras ei ole mõistlik luua käitlusfondi, kuna sinna

kogunevad vahendid on sisuliselt olematud ja ebapiisavad jäätmete probleemistiku lahendamiseks.

Eestis on rakendatud finantstagatiste süsteem, mis tagab, et kasutuses olevate kiirgusallikate

ohutustamiseks on vajalikud vahendid olemas. Kiirgusseaduse § 98 kohustab allika omanikku

kiirgustegevusloa taotlemisel esitama allika ohutustamise maksumuse hinnangu, mille koostab

radioaktiivsete jäätmete käitleja. Seejärel kaalub Keskkonnaamet taotleja majanduslikku usaldusväärsust

ning vajaduse korral deponeeritakse allika ohutustamiseks vajalik summa pangas. ASi ALARA koostatud

maksumuse hinnang allika ohutustamiseks põhineb hinnametoodikal, mis arvestab ka jäätmete

lõppladustamise kulusid. Nimetatud kohustus jõustus 10.11.2011 ja see on piisav, et ettevõtte

pankrotistumisel ei pea riik oma vahenditest tagama allika ohutustamist. Teisalt on selliste allikate osakaal

väike ning see lahendus ei taga lõppladustamise finantseerimist, vaid pigem vähendab väga vähesel

määral riigi kulusid ja tagab kiirgusloa omanike võrdse kohtlemise.

Paldiski ja Tammiku objektid on riigi omandis Kliimaministeeriumi valitsemisel. Objektide haldamiseks

ja dekommissioneerimiseks tellib Kliimaministeerium teenust ASilt ALARA Teenuse rahastamiseks

kasutatakse riigieelarvelise toetuse vahendeid u 0,45 miljonit eurot aastas. Lisaks osutab AS ALARA

omanikuta kiirgusallikate ohutustamise ja selleks valmisoleku tagamise teenust, mille rahastamiseks

kasutatakse riigieelarvelise toetuse (valmisolek) ja KIKi (ohutustamine) vahendeid u 35 000 eurot aastas.

Need vahendid on piisavad objektide haldamiseks, dekommissioneerimiseks ja omanikuta kiirgusallikate

ohutustamiseks, kuid ei ole piisavad lähiaastatel kavandatavate suuremahuliste projektide, nagu

reaktorisektsioonide dekommissioneerimine ja lõppladustuspaiga rajamine, radioaktiivsete jäätmete

iseloomustamise ja vabastamise süsteemide arendamine jne, finantseerimiseks.

Riiklikest täiendava finantseerimise mehhanismidest on kõige sobivam jäätmekäitlusprojektide

finantseerimiseks KIK (www.kik.ee). KIK asutati sihtasutusena keskkonnakasutusest laekuva raha

kasutamise seaduse ja selle muutmise seaduse alusel Rahandusministeeriumi haldusalas 2000. aasta

maikuus. Tema põhitegevus on rahastada mitmesuguseid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest

laekuvast rahast, Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist (ÜF), Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) ja

Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) ning rakendada rohelist investeerimisskeemi (CO2 kvoodimüük ja toetuste

vahendamine).

KIKi puuduseks on kindlasti suur konkurents toetuse saamiseks, kuna probleemseid keskkonnavaldkondi

on Eestis suhteliselt palju. Seetõttu tuleb kõikidele küsimustele läheneda projektipõhiselt ja sedasi tagada

ka nende finantseerimine.

93

Projektide täitmiseks on samuti võimalik taotleda toetust Euroopa Liidu tõukefondidest. Seni on

tõukefondidest toetatud projekte kuni 85% ulatuses.

Lisaks KIKile ja ELi tõukefondidele on võimalik jäätmekäitlusprojektide finantseerija Rahvusvaheline

Aatomienergeetikaagentuur (IAEA). IAEA ei paku küll otsest finantstuge, kuid pakub ekspertide

hinnanguid ja korraldab ekspertmissioone asukohariigis. Missioonid kujutavad endast eelkõige olukorra

analüüsi ning olemasoleva teabe põhjal otsuste tegemist ning võimalike puudujääkide märkimist. Seega

on IAEA võimalik tugi pigem analüütiline kui materiaalne.

94

14 Kirjandus ● Kiirgusseadus (RT I 2018, RT I, 26.06.2018, 9);

● Kiirgustegevuses tekkinud radioaktiivsete ainete või radioaktiivsete ainetega saastunud esemete

vabastamistasemed ning nende vabastamise, ringlusse võtmise ja taaskasutamise tingimused,

keskkonnaministri määrus nr 43 (RT I, 29.10.2016, 1);

● Radioaktiivsete jäätmete klassifikatsioon, registreerimise, käitlemise ja üleandmise nõuded ning

radioaktiivsete jäätmete pakendi vastavusnäitajad, keskkonnaministri määrus nr 34 (RT I,

05.10.2016, 6);

● Radionukliidide väljaarvamistasemete tuletamise alused ja väljaarvamistasemed, millest väiksema

väärtuse korral kiirgustegevusluba ei nõuta Valitsuse määrus nr 96 (RT I, 20.09.2016, 8);

● Jäätmeseadus (RT I 2004, 9, 52);

● Veeseadus (RT I 1994, 40, 655);

● Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018–2027 eelnõu;

● Eesti energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2030;

● IAEA Safety Series No 111-G-1.1, Classification of Radioactive Waste, 1994;

● IAEA Safety Guide RS-G-1.7, Application of the Concepts of Exclusion, Exemption and

Clearance, 2004;

● IAEA Safety Reports Series No 44, Derivation of Activity Concentration Values for Exclusion,

Exemption and Clearance, 2005;

● IAEA Safety Fundamentals, No 111-F, The principles of radioactive waste management, 1995;

● IAEA Safety Series, No 111-S-1, Establishing a national system for radioactive waste

management, 1995;

● IAEA Safety Series 103, International Basic Safety Standards for Protection Against Ionising

Radiation and for the Safety of Radiation Sources, 2007;

● IAEA TS-R-1, Regulations of Safe Transport of Radioactive Material, 2005;

● IAEA TECDOC 1145, Handling, conditioning and storage of spent sealed radioactive sources,

2000;

● IAEA-TECDOC-1260, Procedures and techniques for closure of near surface disposal facilities

for radioactive waste, 2011;

● Contract B7-5350/99/6141/MAR/C2, Evaluation of Management Routs for the Paldiski

Sarcophagi, Final Report, 2001;

● Kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ühendkonventsiooni

aruandekoosolekutel 2015 ja 2018 esitatud Eesti aruanded;

● Töövõtulepingu 04.11.2009 nr 18-19/276 alusel koostatud radioaktiivsete jäätmete andmestik,

2009;

● Töölepingu 01.06.2010 nr 4-11/141 alusel koostatud radioaktiivsete jäätmevoogude hindamine,

2010;

● Töölepingu nr 4-1.2/231 alusel koostatud looduslikke radionukliide sisaldavate ja looduslike

radionukliididega saastunud materjalide käitlemise valikud, 2010;

● Eesti Energia, Ülevaade radioaktiivsete jäätmete käitlemise tehnoloogiatest ja nende rakendamise

ökonoomikast, 2010;

● Euroopa Komisjoni juhendmaterjal „Guidelines for the establishment and notification of National

Programmes under the Council Directive 2011/70/Euratom of 19 july 2011 on the responsible and

safe management of spent fuel and radioactive waste“, 2013;

● Euroopa Nõukogu direktiiv 2011/70/Euratom, 19. juuli 2011, millega luuakse ühenduse raamistik

kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks;

● Euroopa Nõukogu direktiiv 2013/59/Euratom, 5. detsember 2013, millega kehtestatakse põhilised

95

ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning

tunnistatakse kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom,

97/43/Euratom ning 2003/122/Euratom;

● Euroopa Nõukogu direktiiv 2014/87/Euratom, 8. juuli 2014, millega muudetakse direktiivi

2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik;

● Endise sõjaväeala Paldiski tuumaobjekti reaktorisektsioonide dekomisjoneerimise ning

radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eeluuringute lõpparuanne, AS ALARA, 2015.

● Keskkonnainvesteeringute Keskuse projekti nr 9888 aruanne: Uuring direktiivi

2013/59/EURATOM looduslike radioaktiivsete ainete (NORM) nõuete ülevõtmise

ettevalmistamiseks riigisisesesse õigusloomesse, Madis Kiisk, Taavi Vaasma, 2017

● Eestis tekkivate looduslikke radionukliide (NORM-e) sisaldavate materjalide käitluslahenduste

analüüs, Madis Kiisk, Taavi Vaasma, Maria Leier, 2018

● KIK projekt nr. 11759, Joogivee radionukliidide sisaldusest põhjustatud terviseriskihinnangu

metoodika väljatöötamine ja NORM-vaba veetöötlus teostatavuse uuringud, Maria Leier, Siiri

Suursoo, Madis Kiisk, 2017

● Tuumaenergia kasutuselevõtmise võimalused Eestis, Tuumaenergia töörühm, 2024

Tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga potentsiaalsete asukohtade

ruumianalüüsi koostamine, Tuumaenergia töörühma ruumianalüüsi alltöörühm, 2023

96

Lisa 1. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise

üldised põhimõtted Radioaktiivsete jäätmete käitlemise põhiprintsiibid

IAEA sätestatud radioaktiivsete jäätmete käitlemise põhiprintsiibid on järgmised:

● radioaktiivseid jäätmeid käideldakse viisil, mis tagab inimese tervise ja keskkonna kaitse

vastuvõetaval tasemel;

● radioaktiivseid jäätmeid käideldakse viisil, mis tagab võimalike piiriüleste mõjude

arvessevõtmise ka naaberriikide inimeste tervisele ja keskkonnale;

● radioaktiivseid jäätmeid käideldakse viisil, mis ei põhjusta üleliigset koormust tulevastele

põlvkondadele ja millega seonduv ennustatav mõju inimese tervisele ei oleks suurem kui

tänapäeval vastuvõetav tase;

● radioaktiivseid jäätmeid käideldakse õigusaktides sätestatu kohaselt. Õigusaktid peavad muu

hulgas tagama sõltumatu regulatiivorgani olemasolu ja vastutusalade selge jaotuse;

● radioaktiivsete jäätmete tekitamise mahtusid hoitakse nii madalal tasemel kui võimalik;

● radioaktiivsete jäätmete tekitamise ja käitlemise juures tuleb võtta arvesse igasugust

vastastikust sõltuvust radioaktiivsete jäätmete tekitamise ja nende käitlemise etappide vahel;

● radioaktiivsete jäätmete käitlemisrajatiste ohutus tagatakse kogu nende kasutusaja kestel.

Need põhiprintsiibid leiavad ühel või teisel moel kajastamist ka Eesti õigusloomes. Eesti Vabariigis on

radioaktiivsete jäätmete käitlemise põhimõtted ning käitlemisega seotud kohustused sätestatud

kiirgusseaduses. Muu hulgas sätestab see, et kiirgustegevusloa omaja peab tagama kiirgustegevuse käigus

tekkivate radioaktiivsete jäätmete ja heitmete ohutu käitlemise ning kindlustama, et:

● radioaktiivseid jäätmeid käideldakse viisil, mille prognoositav kahjulik mõju tulevastele

põlvedele ei oleks suurem kui kiirgusseadusega või selle alusel antud õigusaktidega lubatud;

● tekkivate radioaktiivsete jäätmete ja heitmete aktiivsus ja kogused oleksid võimalikult

väikesed;

● oleks arvesse võetud bioloogilisi, keemilisi ja muid ohte ning radioaktiivsete jäätmete

tekkimise etappide ja nende käitlemise vastastikust mõju;

● radioaktiivsete jäätmete üleandmine radioaktiivsete jäätmete käitluskohta ei toimuks hiljem

kui viie aasta jooksul pärast nende tekkimist;

● radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks antud kiirgustegevusloa omaja tagab, et radioaktiivsete

jäätmete käitluskoha ohutus oleks tagatud kogu selle kasutamise jooksul;

● radioaktiivsete jäätmete tekitaja katab kõik radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud

kulutused.

Radioaktiivsete jäätmete käitlusvõtted

IAEA soovitusel kasutatakse radioaktiivsete jäätmete käitlemisel nii tavajäätmete käitlemise praktikast

tuntud võtteid, nagu kontsentreerimine ja isoleerimine ning lahjendamine ja hajutamine, kui ka

ainuomaseid protseduure, nagu viivitamine ja radioaktiivne lagunemine.

Protseduuride valikul lähtutakse eelkõige radioaktiivsete jäätmete kogustest ning nende eriaktiivsusest.

Väiksemate koguste ja suurema eriaktiivsusega radioaktiivsete jäätmete korral eelistatakse sageli

kontsentreerimist ja isoleerimist. Suurte koguste ja väikese eriaktiivsuse korral kaalutakse eelkõige

97

lahjendamist ja hajutamist. Samas lisaks ülalkirjeldatud üldistele põhimõtetele sisaldab kiirgusalane

õigusloome ka spetsiifilisemaid sätteid:

● eri liikidesse kuuluvad ja erinevate füüsikalis-keemiliste omadustega radioaktiivsed jäätmed

tuleb koguda ja ladustada eraldi;

● töötlemata radioaktiivsed jäätmed tuleb koguda ja ladustada konditsioneeritud jäätmetest eraldi;

● radioaktiivsed jäätmed tuleb koguda ja ladustada sööbivatest, plahvatusohtlikest ja

kergestisüttivatest ainetest eraldi;

● bioloogilised radioaktiivsed jäätmed tuleb koguda ja ladustada külmutatult, paigutatuna

sobivasse lahusesse või töödelduna mõnel muul sobival viisil;

● kasutatud kinnised kiirgusallikad tuleb koguda ja ladustada kas nende enda või muus sobivas

kiirgusvarjestuskestas;

● teravad radioaktiivsed jäätmed tuleb koguda ja ladustada eraldi, soovitatavalt metallkonteineris,

mis on märgistatud sildiga «teravad radioaktiivsed esemed»;

● konditsioneerimata märjad tahked radioaktiivsed jäätmed tuleb koguda ja ladustada vähemalt

kahekordses hoiukonteineris, et oleks välistatud radioaktiivselt saastunud vedeliku leke;

● konditsioneerimata vedelad radioaktiivsed jäätmed tuleb koguda ja ladustada konteineris, mis on

ümbritsetud absorbeeriva materjaliga koguses, mis tagab konteineris olevast vedelikust kaks

korda suurema vedelikuhulga sidumise. Konteineri võib asetada ka teise konteineri sisse või

kindlustada mõnel muul sobival viisil.

Rääkides radioaktiivsete jäätmete käitlemisest, on väga oluline esimeses etapis tagada käitlemist vajavate

jäätmehulkade vähendamine. Jäätmevoogude minimeerimise seisukohalt võib jäätmekäitluse

põhiprintsiibid sõnastada järgmiselt:

● hoida tekkivate jäätmete hulk nii minimaalsena, kui see erinevaid tegureid arvesse võttes on

võimalik;

● hoida kiirgustegevuste raames radioaktiivse saaste levikut kontrolli all, et vähendada

võimalust, et saastumise tulemusena suureneb käitlust vajavate radioaktiivsete jäätmete hulk;

● optimeerida komponentide töötluse ja korduvkasutuse võimalusi;

● käitlustehnoloogiate rakendamine jäätmehulkade minimeerimiseks.

Jäätmete hulga minimeerimise eesmärk on tekkivate ja käideldavate radioaktiivsete jäätmete hulga

vähendamine ning saastatuse leviku vähendamine. Kogu tegevuse eesmärk on tagada, et käideldavate

radioaktiivsete jäätmete (kaasa arvatud lõppladustamist vajavate jäätmete) hulk oleks minimaalne.

Peamised jäätmete minimeerimisega seotud toimingud võib jagada nelja alagruppi:

● radioaktiivsete jäätmete allikate vähendamine;

● materjalide saastumise vältimine/kontroll;

● materjalide töötlus ja korduvkasutus;

● radioaktiivsete jäätmete käitluse optimeerimine.

Radioaktiivsete jäätmete tekkimise kontrollimiseks on võimalik kasutada mitmesuguseid vahendeid ning

meetodeid. Eestis sätestab kiirgusseadus kiirgusohutuse põhiprintsiibid, mille alusel tuleb kavandatavat

tegevust eelnevalt õigustada ja tõendada, et see on majanduslikke, sotsiaalseid ja muid aspekte arvesse

võttes parim võimalik lahendus. See tähendab, et kui kiirgustegevusloa taotleja või loa andja leiab, et

kavandatavale kiirgustegevusele on olemas parem alternatiiv, siis selleks tegevuseks kiirgustegevusluba

98

ei anta. Põhiprintsiibi rakendamisega hoitakse tekkivate radioaktiivsete jäätmete kogused nii väikesed,

kui see eri aspekte arvesse võttes võimalik on.

Kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ühendkonventsioon sätestab, et kui

käitlemise ohutus seda võimaldab, tuleb radioaktiivsed jäätmed lõppladustada riigis, kus need on

tekkinud. Teisest küljest soodustab rahvusvaheline praktika kasutatud kiirgusallikate tagastamist tootjale.

Üldiselt on radioaktiivsete jäätmete hulga vähendamise tagamiseks võimalik kasutada mitmeid võimalusi

– alustades töökultuurist ning lõpetades erinevate tehnoloogiliste lahendustega. Jäätmehulga vähendamise

kontekstis on oluline selgelt sätestatud vastutuse ja tööülesannete jaotus. Viimane kehtib nii sellisele

tegevusele, mille käigus radioaktiivsed jäätmed tekivad, kui ka jäätmekäitlejate tegevusele. Töökultuuri

olulised osad on muu hulgas tööprotseduurid, mis moodustava osa kiirgusohutuse kvaliteedisüsteemist,

kasutatavate metoodikate arendamine, tehnoloogiate uuendamine jne. Alahinnata ei tohi ka töötajate

koolitamist ning nende teadlikkuse suurendamist. Tekkivate jäätmete hulka on võimalik vähendada,

puhastades mitmesuguse tegevuse käigus saastunud tööriistu või materjale. Meetodite valikul tuleb alati

võtta arvesse ka majanduslikke, sotsiaalseid ning keskkonnaaspekte ehk siis hinnata tegevuse

majanduslikku tasuvust, võttes arvesse mõju inimesele ja keskkonnale. Kontrollimehhanismid võib jagada

administratiivseteks ja tehnilisteks.

Administratiivsed kontrollimehhanismid:

● tehnilise andmestiku pidev uuendamine ja säilitamise tagamine;

● organisatsiooni struktuur, mis tagab vastutuse selge jaotuse;

● regulaarne kiirgusallikate ja radioaktiivsete jäätmete inventuur;

● tööprotsesside koostamisel võetakse arvesse ka tegevust, mille käigus võib tekkida

radioaktiivne saastumine;

● tööprotseduuride pidev arendamine ning kogemuste vahetamine;

● radioaktiivsete jäätmete käitlejate regulaarne koolitus ning kogemuste vahetus.

Tehnilised faktorid, mille abil on võimalik radioaktiivsete jäätmete tekkimist minimeerida või hoopiski

ära hoida:

● rajatise disain;

● materjalide valik;

● rajatise ja süsteemide kasutamine;

● puhtus ja saastusest vabastamine.

Saamaks ülevaadet nii administratiivsete kui ka tehniliste faktorite rakendamisest, tuleb kiirgustegevusloa

taotlejal esitada koos taotlusmaterjalidega ülevaade kiirgusohutuse tagamisest, kiirgustöö eeskiri ning

kiirgusohutuse kvaliteedisüsteemi kirjeldus.

Kui radioaktiivsed jäätmed on tekkinud, tuleb nende käitlemise maksumuse vähendamiseks minimeerida

käideldavate jäätmete mahtu. Loomulikult tuleb mahtude vähendamise juures jälgida optimeerimise

printsiipi ehk siis tuleb võtta arvesse ka protsesside maksumust ning leida kõige optimaalsem lahendus.

Eri riikides on kasutusel erinevad meetodid radioaktiivsete jäätmete mahtude vähendamiseks. Valdavalt

põhinevad need meetodid mehaanilistel, füüsikalistel, keemilistel, bioloogilistel või soojuslikel

protsessidel ning sobilik valitakse, arvestades tekkivate radioaktiivsete jäätmete omadusi ning nende

mahte.

Üks aspekt, mida tuleb alati arvestada, on see, et tekkivaid jäätmekoguseid on võimalik reguleerida ning

kontrollida materjalide taaskasutuse abil. Oluline on ka eri jäätmeliikide eraldamine, et vähendada

99

tekkivaid jäätmehulki ning lihtsustada nende käitlemist. Segajäätmete käitlemine on üldiselt palju

kulukam ning keerulisem kui eraldatud jäätmeliikide käitlemine.

100

Radioaktiivsete jäätmete liigid

Rahvusvahelise praktika ja ka Eesti õigusaktide kohaselt liigitatakse radioaktiivseid jäätmeid vastavalt

nendes sisalduvate radionukliidide:

● aktiivsusele ja eriaktiivsusele;

● poolestusajale;

● kiirguse liigile;

● radioaktiivsel lagunemisel tekkivale soojuse hulgale.

Eestis on sätestatud järgmised radioaktiivsete jäätmete liigid:

● Vabastatud jäätmed -Kiirgustegevuse käigus tekkivad jäätmed, mille aktiivsus, eriaktiivsus või

pinderiaktiivsus on väiksem kui kiirgusseaduse alusel kehtestatud vabastamistasemed;

● NORM (Naturally Occuring Radioactive Material – looduslikke radionukliide sisaldavad

ained)- jäätmed - Looduslikke radionukliide (Th-232 ja U-238 ning nende lagunemisritta

kuuluvad radionukliidid) sisaldava toorme töötlemise tulemusena tekkivad radioaktiivsed

jäätmed, mille eriaktiivsus on suurem kui kiirgusseaduse alusel kehtestatud

vabastamistasemed;

● Lühiealised radioaktiivsed jäätmed - Radioaktiivsed jäätmed, mis sisaldavad alla 100-päevase

poolestusajaga radionukliide ja mis lagunevad allapoole kiirgusseaduse alusel kehtestatud

vabastamistasemeid kuni viie aasta jooksul;

● Madal- ja keskaktiivsed lühiealised radioaktiivsed jäätmed - Radioaktiivsed jäätmed, mis

sisaldavad alla 30-aastase poolestusajaga beeta- ja gammakiirgajaid ning piiratud koguses

pikaealisi alfakiirgajaid (mitte rohkem kui 4000 Bq/g ühes jäätmepakendis ja mitte rohkem

kui keskmiselt 400 Bq/g kogu jäätmete hulga kohta);

● Madal- ja keskaktiivsed pikaealised radioaktiivsed jäätmed - Radioaktiivsed jäätmed, mis

sisaldavad pikema kui 30-aastase poolestusajaga radionukliide ja mille eriaktiivsus on suurem

kui madal- ja keskaktiivsetel lühiealistel radioaktiivsetel jäätmetel ning mille radioaktiivsel

lagunemisel tekkiv soojuse hulk on väiksem kui 2 kW/m3;

● Kõrgaktiivsed radioaktiivsed jäätmed - Radioaktiivsed jäätmed, milles radioaktiivse

lagunemise käigus tekkiv soojuse hulk on suurem kui 2 kW/m3.

Eestis tekkivad radioaktiivsete jäätmete liigid nende tekkimisest kuni lõppladustamiseni või

vabastamiseni on esitatud järgmistel joonistel:

joonisel 1.1 on näidatud madal- ja keskaktiivsete lühiealiste jäätmete, joonisel 1.2 madal- ja

keskaktiivsete pikaealiste jäätmete ning joonisel 1.3 NORM-jääkide liikumine nende tekkimisest kuni

vabastamiseni või NORM-jäätmena ladustamiseni.

101

Joonis 1.1. Madal- ja keskaktiivsete lühiealiste jäätmete liikumine nende tekkimisest kuni lõppladustamise või vabastamiseni.

102

Joonis 1.2. Madal- ja keskaktiivsete pikaealiste jäätmete liikumine nende tekkimisest kuni

lõppladustamise või vabastamiseni

103

Joonis 1.3. NORM-jääkide liikumine nende tekkimisest kuni vabastamiseni või NORM-jäätmena

ladustamiseni.

Asutused ja ettevõtted

NORM-Jäägid (juhtumipõhised)

Iseloomustamine

Väljaarvamine kiirgusseaduse

nõuete kohaldamisest

Kiirgustegevusluba

NORM-jääkide vabastamine

Materjali ringlusse võtmine ja/või taaskasutamine

Ladustamine prügilas

Ladustamine NORM-jäätmena

Eestist väljaviimine