Tähtaja määramine

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Marion Rummo

Sotsiaalministeerium

[email protected]

Lp Ulla Saar

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

Teie 12.03.2025 nr 4.2-1/619-2 Meie 09.04.2025 nr 2.2.-1/25/19-2

Puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramine

Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) menetluses on Sotsiaalministeeriumi ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi taotlus uuringus „Eesti EUROMOD-i andmete

kasutamine“ isikuandmete töötlemiseks andmesubjekti nõusolekuta.

Tutvunud teie taotlusega, palun taotlust täiendada vastavalt alljärgnevale:

1. IKS § 6 lg 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja

uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Andmekaitse Inspektsioon

kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise algust IKS §-s 6 sätestatud tingimuste

täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja

isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist.

IKS § 6 lg 3 järgi on teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika vajadusteks

andmesubjekti nõusolekuta tema kohta käivate andmete töötlemine andmesubjekti

tuvastamist võimaldaval kujul muu hulgas lubatud üksnes juhul, kui pärast tuvastamist

võimaldavate andmete eemaldamist ei ole andmetöötluse eesmärgid enam saavutatavad

või neid oleks ebamõistlikult raske saavutada.

AKI-le esitatud taotluses on ministeeriumid välja toonud, et luba taotletakse Eesti

EUROMOD-i pseudonüümitud registripõhistele mikroandmete kasutamiseks, mis on

kättesaadavad perioodi 2019-2023 kohta. Lisaks sellele etteulatuvalt ka perioodi 2024-

2030 kohta sama statistikatöö raames Statistikaameti poolt kokku pandavale andmestikule.

Ligipääs Eesti EUROMOD-i andmestikule võimaldab SoMil ja MKMil kasutada

EUROMOD-i mudelit Eesti poliitikareegleid arvestades. Statistikaameti poolt kokku

pandud Eesti EUROMOD-i pseudonüümitud registriandmete töötlemise eesmärk

EUROMOD-i mudelit kasutades, on hinnata erinevate SOMi ja MKMi poliitikameetmete

mõju (ex ante) elanikele ja leibkondadele, nende majanduslikule toimetulekule, vaesusele,

ebavõrdsusele, töötamise stiimulitele (arvutuslikud näitajad iseloomustamaks, kas ja mil

määral toetuse/hüvitise saamine või mittesaamine võib mõjutada nende otsust töötada või

töökoormust suurendada) ja seeläbi ka riigieelarvele. Samuti teha alternatiivide analüüsi

2 (3)

ning läbi viia meetmete järelanalüüse (ex post). Eesti EUROMOD-i alusel saadud

uuringutulemused annavad usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis võivad olla

aluseks teadmispõhise poliitika sõnastamisele ja rakendamisele, parandada paljude

inimeste elukvaliteeti ning suurendada sotsiaalteenuste ja tööturupoliitikate tõhusust. Eesti

EUROMOD-i jaoks kokkupandud pseudonüümitud registriandmete kasutamine on SoMi

ja MKMi teenistujatele oluline tõhusate ja täpsete poliitikameetmete mõju hinnangute

koostamiseks.

Isiku nõusolekuta tema isikuandmete töötlemise lubatavuse hindamiseks kooskõlas IKS §-

s 6 sätestatud nõuetele poliitika kujundamise eesmärgil läbiviidavas uuringus peab

taotlusest nähtuma ajaliselt ja esemeliselt selgelt piiritletud uuringu eesmärk. Antud juhul

ei ole Teie taotluse põhjal andmetöötluse õiguspärasusele võimalik hinnangut anda, kuna

taotluses ei ole konkreetset uuringu läbiviimise eesmärki välja toodud, vaid on kirjeldatud

üldiselt vajadust ministeeriumite valitsemisala poliitikameetmete hindamiseks. Samuti ei

pea AKI võimalikuks uuringu kooskõlastamist etteulatuvalt. Iga konkreetsel eesmärgil

läbiviidav uuring tuleb AKI-ga eraldi kooskõlastada.

2. Taotluse andmetel on taotlus samaaegselt esitatud Sotsiaalministeeriumi sotsiaalteaduslike

rakendusuuringute eetikakomiteele. Kui olete eetikakomitee otsuse saanud, palun edastage

see inspektsioonile.

3. Taotluse punkti 11 kohaselt andmesubjekte nende isikuandmete töötlemisest ei teavitata,

kuivõrd teavitamine ei ole võimalik, kuna kasutatakse riikliku statistikatöö raames kogutud

andmeid, andmesubjektid ei ole andmetöötlejale tuvastatavad ning läbi viidud uuringud

avaldatakse ministeeriumite kodulehtedel.

Isikuandmete kaitse üldmääruse üheks oluliseks põhimõtteks on läbipaistvuse põhimõte.

Läbipaistvuse tagamiseks tuleb andmesubjekte isikuandmete töötlemisest teavitada

vastavalt IKÜM artiklitele 12 – 14 konkreetselt selles uuringus toimuvast andmetöötlusest.

Märgin, et taotluses välja toodud viited ministeeriumite läbi viidud uuringutele ja

Statistikaameti üldistele andmekaitsetingimustele seda ei kajasta. Üldmäärus küll

kehtestab ka andmesubjektide teavitamata jätmise alused, kuid neid saab rakendada pigem

erandlikel asjaoludel. Antud taotluses ei nähtu selliseid erandlikke asjaolusid, mis

takistavad isikute teavitamist. Teavitada on võimalik läbi (sotsiaal)meedia, ministeeriumi

vm asutuse kodulehe kaudu vms viisil iga konkreetse uuringu raames toimuvast

andmetöötlusest. Seega palun kaaluda andmesubjekti teavitamise võimalusi ja vastavalt

sellele taotlust täiendada. Kui leiate, et isegi ka üldine andmesubjektide teavitamine

võimalikuks ei osutu, palun seda otsust põhjendada.

4. Palun esitada andmekaitsealane mõjuhinnang või kui seda ei ole koostatud või ei koostata,

siis palun seda otsust põhjendada, arvestades isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM)

artiklis 35 sätestatuga. Taotluse punktist 9 nähtuvalt on uuringu valimiks, kelle andmeid

töödeldakse, kogu Eesti püsielanikkond. Statistikaameti andmetel on Eesti elanike arv

2025.a alguse seisuga 1 369 285 isikut2. Andmetöötleja kavandab kõigi valimisse

kuuluvate isikute andmete, sh eriliigiliste isikuandmete süstemaatilist ja ulatuslikku

töötlemist. IKÜM art 35 lg 1 kohaselt peab isikuandmete vastutav töötleja hindama enne

isikuandmete töötlemist kavandatavate isikuandmete töötlemise toimingute mõju

isikuandmete kaitsele, kui isikuandmete töötlemise laadi, ulatust, konteksti ja eesmärke

arvesse võttes tekib tõenäoliselt füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele suur oht. IKÜM

art 35 lg 3 loetleb olukorrad, millal andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemine on nõutav,

mh on hinnangu koostamine kohustuslik, kui toimub füüsiliste isiklike aspektide

süstemaatiline ja ulatuslik hindamine, mis põhineb automaatsel isikuandmete töötlemisel,

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta 2 Rahvaarv | Statistikaamet

3 (3)

sealhulgas profiilianalüüsil, ja millel põhinevad otsused, millel on füüsilise isiku jaoks

õiguslikud tagajärjed või mis samaväärselt mõjutavad oluliselt füüsilist isikut, samuti ka

eriliigiliste isikuandmete ulatuslik töötlemine.

Inspektsiooni koostatud isikuandmete töötleja üldjuhendis3 on selgitatud, mis on

süstemaatiline ja ulatuslik andmetöötlus. Samuti on toodud näiteid suure ohu kohta.

Juhendis on viidatud suunistele4, mis käsitlevad andmekaitsealast mõjuhinnangut.

Olemasolevast teabest lähtuvalt palun hinnata, kas käesoleval juhul on mõjuhinnangu

koostamine vajalik ja kui on, siis palun see koostada. Kui mitte, siis palun tuua esile

sellekohased kaalutlused.

Palun esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 21.04.2025 taotluses esinevad puudused kõrvaldada

ning täpsustused taotlusvormile sisse viia. Muudatused palun algtekstist eristada. Vastus palun

saata aadressil [email protected].

Käesolevas kirjas on toodud esialgsed tähelepanekud, millele on punktis 1 toodud märkust

arvestades võimalik tähelepanu juhtida. Tervikuna saab inspektsioon taotluse läbi vaadata pärast

puuduste kõrvaldamist. Tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral võib AKI vastavalt

haldusmenetluse seaduse § 15 lõikele 3 jätta taotluse läbi vaatamata.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Suviste

jurist

peadirektori volitusel

3 https://www.aki.ee/isikuandmed/juhendid/isikuandmete-tootleja-uldjuhend 4 https://ec.europa.eu/newsroom/article29/items/611236