Avaliku sektori innovatsioonifondi taotlus astmelise abi piloteerimiseks

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Riigikantselei [email protected] Rahukohtu 3 Tallinn, 15161, Harju maakond

Meie 08.04.2025 nr 5.2-2/980-1

Avaliku sektori innovatsioonifondi taotlus astmelise abi piloteerimiseks

Edastame Sotsiaalministeeriumi ettevalmistatud taotluse vaimse tervise astmelise abi piloteerimise elluviimise toetamiseks, mille eesmärk on testida uuenduslikku ja kulutõhusat teenusemudelit vastamaks vaimse tervise probleemide tõusule. Piloteerimise käigus soovime hinnata, kuidas tõenduspõhised väheintensiivsed sekkumised, digitaalselt juhitud seisundihindamine ja automaatne teenusetasemele suunamine toimivad ühtse, riiklikku terviseinfosüsteemi integreeritud teenusena. Lähenemine tugineb rahvusvahelistele praktikatele, kuid seob need Eestis esmakordselt terviklikuks süsteemseks lahenduseks. Taotlusele on lisatud vastav dokumentatsioon ja lisamaterjalid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Lisad: Projekti ideekavand 2025_Vaimse tervise astmelise abi piloteerimine Lisa 1 Vaimse tervise astmelise abi protsessianalüüs Lisa 2 Projektiplaan Kertu Miidu [email protected]

JAANUAR 2025 SOTSIAALMINISTEERIUM

Vaimse tervise astmeline abi

Protsessianalüüs

SOTSIAALMINISTEERIUM 1

Sisukord

Sissejuhatus ........................................................................................................... 3

Taust ............................................................................................................................ 3

Lühendid ja mõisted ...................................................................................................... 4

Metoodika ..................................................................................................................... 4

Hetkeolukorra analüüs ............................................................................................ 5

Tänased võimalused psühholoogilise abi saamiseks ...................................................... 5

Puudused tänases süsteemis ........................................................................................ 5

Väheintentsiivsed psühholoogilised sekkumised (VIPSid) .............................................. 6

Seotud osapooled/teenuse pakkujad ja nende rollid ....................................................... 7

Hindamisvahendid ja sekkumised .................................................................................. 8

Õigusruumi analüüs ...................................................................................................... 9

Rahvusvahelise praktika ülevaade ......................................................................... 10

Inglismaa .................................................................................................................... 10

Belgia ......................................................................................................................... 11

Soome ........................................................................................................................ 11

Andmed ................................................................................................................ 13

Andmete koosseis ja liikumine .................................................................................... 13

Klassifikaatorid ja standardid ...................................................................................... 14

TO-BE lahendus .................................................................................................... 16

Keskne protsess .......................................................................................................... 16

Baasaste – iseseisev eneseabi .......................................................................................................... 17

Esimene (1) aste – eneseabi e-kursus/digitaalsed rakendused...................................................... 17

Teine (2) aste – toetatud väheintensiivsed psühholoogilised sekkumised .................................... 18

Kolmas (3) aste – psühhoteraapia .................................................................................................... 18

Neljas (4) aste – kombineeritud ravi psühhiaatrilise ravi meeskonnas .......................................... 18

Seisundi hindamine ja liikumine astmete vahel ................................................................................ 19

Kasutajaliides ja võimalikud keskkonnad ......................................................................................... 20

Tervisemurega inimese teekond .................................................................................. 20

Esmane hindamine ............................................................................................................................. 20

Spetsialisti teekond ..................................................................................................... 24

VIPS spetsialisti teekond .................................................................................................................... 24

SOTSIAALMINISTEERIUM 2

Tervishoiutöötaja teekond ................................................................................................................. 25

Süsteemi eeldused ja nõuded ...................................................................................... 25

Kokkuvõte, järeldused ja ettepanekud .................................................................... 27

Järeldused .................................................................................................................. 27

Ettepanekud ................................................................................................................ 27

Kasutatud allikad .................................................................................................. 29

SOTSIAALMINISTEERIUM 3

Sissejuhatus

Taust

Viimastel aastatel läbi viidud uuringud viitavad vaimse tervise häirete ulatuslikule levikule

Eestis. 2021. aastal avalikustatud rahvastiku vaimse tervise uuringu põhjal on

depressioonirisk igal neljandal (27,6%) ning üldistunud ärevushäire risk igal viiendal (20%)

täiskasvanul.1 Vaimse tervise teenuste kättesaadavus ja kvaliteet on piirkondlikult killustatud

ja rõhuasetusega eriarstiabile. Spetsialistide koguhulk on väike, mis põhjustab ravijärjekorra

kuude pikkuseks venimist ja raskendab abi kättesaadavust.2, 3

Olukorra leevendamiseks on vajalik vaimse tervise teenuste süsteemne ümber korraldamine,

kasutades aega ja ressursse säästvad varajase abi võimalusi.4 Mitmetes välisriikides on

selleks kasutusele võetud astmelise abi (inglise keeles: stepped care) põhimõtted. Välisriikide

kogemusel aitab sellise süsteemi kasutuselevõtt parandada vaimse tervise mure korral kiire

abi kättesaadavust, ennetada probleemide süvenemist ning vähendada pikemas perspektiivis

patsientide juurdevoolu eriarstiabisse.5

Astmelise abi kohaselt pakutakse inimesele minimaalse intensiivsusega teenust, mis on

tema seisundile tõendatud efektiivsusega. Selleks võib olla näiteks iseseisev või juhendatud

eneseabioskuste õppimine, digitaliseeritud ja/või juhendatud psühholoogilised sekkumised

või muud väheintensiivsed psühholoogilised sekkumised (edaspidi VIPS). VIPSe ei pea läbi

viima tingimata vaimse tervise spetsialist, vaid selleks vastava väljaõppe läbinud inimene.

Abimeetmete pakkumine ja liikumine mudeli astmetel põhineb seisundi hindamisele.

Eestile sobiva astmelise abi mudeli väljatöötamiseks kutsus Sotsiaalministeeriumi vaimse

tervise osakond kokku valdkonna ekspertidest koosneva töörühma. Töörühma töö tulemusel

valmis astmelise abi tegevuskava.6 Mudeli järkjärguliseks rakendamiseks töötati

Sotsiaalministeeriumi poolt kokku kutsutud kliinilise töörühma poolt välja astmelise abi

miinimummudel. Miinimummudel kirjeldab esimese ja teise astme hindamisvahendid, VIPS

spetsialistide pädevused ja väljaõppe ning VIPS kriteeriumid.

Astmelise abi laialdaselt ja kulutõhusalt kättesaadavaks muutmine vajab muu hulgas selleks

sobivaid digitaalseid lahendusi, mis:

• võimaldaksid hinnata seisundit ühtsete ja võrreldavate standardite põhjal; • võimaldaksid hinnata sekkumiste tulemusi ja seisundi dünaamikat; • anda ülevaade toimunud sekkumistest nii teenusesaajale kui –osutajale (spetsialisti

märkmed ja tagasiside, (digi)sekkumiste progress); • hõlbustada koostööd spetsialistide vahel (tervishoiutöötajad ja mitte

tervishoiutöötajad); • automatiseerida teekonna koordineeriminev (suunamised, info jagamine spetsialistilt

spetsialistile); • parandada teenuste kättesaadavust.

SOTSIAALMINISTEERIUM 4

Lühendid ja mõisted VIPS Väheintensiivsed psühholoogilised sekkumised

TAI Tervise Arengu Instituut

TIS Tervise Infosüsteem

TTKS Tervishoiuteenuste korraldamise seadus

TP Terviseportaal

TJT Tervisejuhtimise töölaud

IAPT Improving Access to Psychological Therapies programm (Inglismaa astmelise abi programmi nimi)

KKT Kognitiiv-käitumuslik teraapia

Metoodika

Analüüs põhineb dokumentatsiooni ülevaatel ja rahvusvahelise praktika analüüsil. Fookuses

on praeguse olukorra, õigusruumi, sihtrühmade vajaduste ning tulevikulahenduste

kaardistamine.

SOTSIAALMINISTEERIUM 5

Hetkeolukorra analüüs

Tänased võimalused psühholoogilise abi saamiseks

Kergemate vaimse tervise sümptomite leevendamiseks ja ennetuseks puuduvad täna riiklikult

pakutavad lahendused.8 Riiklikult pakutavad abivõimalused on kaldu eriarstiabi poole, kus abi

saamiseks pöördutakse peamiselt vaimse tervise õe, perearsti või psühhiaatri vastuvõtule.

Abini jõutakse ka läbi EMO (erakorralise meditsiini osakond) või muu eriarsti.7 Üldjuhu puutub

inimene diagnoosi asjus edaspidi kokku spetsialistiga, kes teda diagnoosis ehk puudub

süsteemne suunamine spetsialistide vahel.7 Alates 2017. aastast on perearstil võimalik

kasutada e-konsultatsiooni psühhiaatriga, kuid selle võimaluse kasutamine jääb depressiooni

raviteekonna kaardistuse raporti hinnangul suurusjärku üks sajast.7 Samuti puuduvad ühtselt

kokkulepitud standardid, mille alusel seisundit hinnata ja patsienti suunata erinevate

spetsialistide või sekkumisteni.

Psühholoogilist abi osutavad Eestis vaimse tervise õed, kliinilised psühholoogid ja

psühhiaatrid, kelle pädevused ja/või kutsestandardid on riiklikult reguleeritud.8 Samas toob

Eestis kasutavate väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste ülevaade (edaspidi VIPSide

ülevaade)8 välja mitmeid tervishoiusüsteemi väliseid psühholoogilise abi pakkujaid, kelle

pädevused ei vasta riiklikult reguleeritud standarditele, sh kutseta psühholoogid, nõustajad,

erinevad terapeudid, superviisorid jne. Kutsete jagunemine erinevate erialade vahel on

killustatud ja tekitab probleeme nii teenuseosutajatele kui ka -saajatele, sest on ebaselge,

milliseid teenuseid nad pakkuda saavad.8 Samuti on hindamata enamuste sekkumiste

efektiivsus ning abi saamine ei ole riiklikult rahastatud. Riikliku rahastuse puudumise tõttu

võivad majanduslikult vähem kindlustatud abivajajad jääda ilma õigeaegsest sekkumisest.

Mitmete VIPSide, mis ei täna kvalifitseeru tervishoiuteenusteks, rahastus on projektipõhine.

Projektipõhine rahastus ohustab nende teenuste jätkusuutlikkust.

Peamised probleemid:

• Killustatus ja keerukad raviteekonnad: Patsiendid ei tea, kuhu pöörduda, mis põhjustab viivitusi ja tõrkeid abisaamises. Puudub sujuv ja selge suunamisprotsess.

• Piirkondlikud erinevused: Teenuste kvaliteet ja kättesaadavus varieeruvad oluliselt, eriti maapiirkondades. Ressursside jaotus on ebaühtlane.

• Ebapiisav ressursside kasutus: Vaimse tervise spetsialistide vähesus koormab süsteemi ja pikendab ravijärjekordi. Puuduvad tõhusad digitaalsed lahendused protsesside optimeerimiseks.

• Tõenduspõhiste sekkumiste piiratud rakendamine: Ei ole piisavalt standardiseeritud hindamisvahendeid ega tõenduspõhiseid sekkumisi, mis vastaksid patsientide vajadustele.

Puudused tänases süsteemis

Alljärgnev ülevaade põhineb „Depressiooniga tööealise inimese raviteekond – kaardistamise

ja analüüsi tulemused” raportil, mis käsitleb küll ainult depressiooni raviteekonda, kuid

samaväärsed probleemid esinevad ka teiste psühhiaatriliste haiguste raviteekondades, sh

ärevushäirete ravimisel. Meeleolu- ja ärevushäirete raviteekond (MÄRT) on 2025 jaanuari

SOTSIAALMINISTEERIUM 6

seisuga arendamisel ja osalemas Tervisekassa kiirendiprogrammis. MÄRT teekond on osa

astmelise vaimse tervise abi süsteemist, paigutudes 3. ja 4. astmele.

Depressiooni raviteekonna kaardistuses on puudusena välja toodud vaimse tervise

probleemide ravimisel ühtse käsitluse puudumine Eestis.7 Selle tõttu on saadav abi erineva

tasemega ning õige abini jõudmine raskendatud.

Depressiooni raviteekonna kaardistusel kasutatud persoonade näitel on kitsaskohtadeks:

• Raviteekondade killustatus ja keerulisus; • Koostöö ja selge rollijaotuse puudumine; • Inimkesksuse puudumine;

• Kodu- ja kogukonnateenuste sekkumisvõimaluste vähesus.

Persoonade näitel määratakse või soovitatakse patsiendile erinevaid ravivõimalusi kas

perearsti või psühholoogi poolt. Sageli puuduvad tegevused tagasilanguse ennetamiseks ja

raviteekond ei ole jälgitav – puudub ühtne standard hindamiseks ja dünaamika jälgimiseks,

hindamisvahendeid kasutatakse erinevalt ning kõik info ei jõua TISi, sest osa spetsialiste ei

tegutse tänases tervishoiusüsteemis. Selle tõttu on ravi katkendlik ja seisundi parandamisega

tegelevad erinevad spetsialistid omamata kõikehõlmavat ülevaadet eelnevatest tegevustest,

puudub koordineerija.

Arsti poolt määratakse mõningatel juhtudel psühholoogi vastuvõtt, kuid parameetrid

vastuvõtu määramiseks ei ole standardiseeritud ning üheselt arusaadavad. Samuti võib

sobiva spetsialisti leidmine või spetsialisti vastuvõtule pääsemine olla raskendatud –

põhjusteks võib olla muu seas asukoht ja ligipääsetavus, keelebarjäär, teenuse kõrge hind ja

pikad ootejärjekorrad. Tervisekassa rahastusega on võimalik patsiendil saatekirja alusel

pöörduda koostööpartnerist kliinilise psühholoogi vastuvõtule, kuid sageli kasutatakse

tervishoiusüsteemist välja jäävaid spetsialiste ja sekkumisi (nt psühholoog-nõustaja, kutseta

psühholoogid jne). Kliinilise psühholoogi teenus on rahastatud Tervisekassa hinnakirja alusel

ja ei pruugi olla alati piisav, et katta vastuvõtu tasu – vajalik võib olla ka patsiendi omaosalus.

Vaimse tervise häired esinevad sageli episoodiliselt, kuid pikkade ravijärjekordade tõttu ei

pruugi abivajaja jõuda õigel hetkel spetsialisti juurde. Depressiooni raviteekonna andmetel on

37% inimestest korduvad depressiooni episoodid. Juhul, kui inimene jõuab arsti vastuvõtule

perioodil, mil vaimse tervise häiret ei esine, ei alustata ravi. Samal ajal on oht uueks

episoodiks, mille vältimiseks saaks kasutada ennetus- või väheintensiivse sekkumisega

meetmeid. Kergemate vaimse tervise sümptomite leevendamiseks ja ennetuseks puuduvad

täna riiklikult pakutavad lahendused.

Väheintentsiivsed psühholoogilised sekkumised (VIPSid)

VIPSid on psühholoogilised sekkumised, mille eesmärk on pakkuda varast, väheintensiivset

ja operatiivset abi. VIPSe pakuvad eriväljaõppe saanud spetsialistid. VIPS spetsialistide

pädevused ja väljaõpe on kirjeldatud astmelise abi miinimummudelis. VIPSide all peetakse

silmas lühendatud psühhoteraapia vorme, juhendatud eneseabi ja digisekkumisi. Eesmärk on

SOTSIAALMINISTEERIUM 7

suurendada tõenduspõhise ja seisundile efektiivse vaimse tervise abi kättesaadavust,

kasutades minimaalseid ressursse nii teenusekasutaja kui teenuse perspektiivist. VIPSid on

mõeldud enamlevinud, kergete kuni mõõdukate, vaimse tervise probleemide ennetamiseks,

leevendamiseks ja seisundi halvenemise ärahoidmiseks.

Ressursisäästlik lähenemine teenib nii teenusepakkuja kui –saaja huve. Ressursse säästvate

lahenduste kasutamine on kulutõhus nii riigile kui teenusepakkujale, kuid vähem oluline ei ole

siinjuures ka teenusesaaja kiirem ja tõhusam sümptomite leevendus. Hetke seisuga riiklikult

VIPSe abivajajale ei pakuta, kuid 2024. aasta algusest on TAI alustanud kahe tõenduspõhise

sekkumise välja töötamist ja kohandamist. VIPSide riiklikul tasandil pakkumise jaoks on

Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna juhtimisel, koostöös kliinilistest ekspertidest

koosneva töörühmaga, töötatud välja vaimse tervise astmelise abi miinimummudel, mis on

aluseks VIPS teenuste ja nende pakkujate jaoks standardite loomist. Standardiseeritud

lähenemine võimaldab selgelt mõõta ja hinnata sekkumiste mõju ning tagada ühtne kvaliteet.

Täna on turul mitmeid VIPSide pakkujaid, kuid puudub ühtne standard.

Täna ei ole VIPS pakkujad TTKSis reguleeritud. Hetkel on Sotsiaalministeeriumis töös TTKSi

muudatuste eelnõu, mis võimaldaks tulevikus ka vastava kvalifikatsiooniga spetsialistidel

pakkuda VIPSe tervishoiu-/ennetusteenustena. Muudatused võimaldavad tulevikus VIPSide

pakkujatele õiguspäraselt ligipääsu teenuse pakkumiseks vajalikele terviseandmetele ja

tagada riiklik rahastus.

Seotud osapooled/teenuse pakkujad ja nende rollid

Teenusesaaja/patsient – vaimse tervise abi teenuseid vajav inimene. Tänased võimalused

abi saamiseks on pöördumine perearsti, vaimse tervise õe, psühhiaatri, muu eriarsti või

tervishoiusüsteemi välise pakkuja poole. Seisundi hindamine ja jälgimine ei ole ühtlustatud.

Teenusesaajale on oluline omada ülevaadet oma vaimse tervisega seonduvatest tegevustest,

lihtsustada sobivate sekkumisvõimaluste leidmist ja saada vastuvõttudega/sekkumistega

seotud informatsiooni (meeldetuletused, kohtumisele eelnevad tegevused jne).

Tervishoiutöötajad – vaimse tervise teenuseid pakkuvad töötajad tervishoiusüsteemis

(arstid, vaimse tervise õed ja kliinilised psühholoogid). Tervishoiutöötajatele on vajalik muuta

kättesaadavaks raviteekonna ajalugu – info eelnevate seisundi hindamiste ja sekkumiste

kohta.

VIPSide pakkujad – vähe intensiivsete psühholoogiliste sekkumiste pakkujad, kes ei ole

tervishoiutöötajad. Täna pakuvad teenuseid väljaspool tervishoiusüsteemi. Kliendiga tehtud

tegevused ei ole tervishoiutöötajale jälgitavad. Puudub riiklik rahastus teenuste pakkumiseks,

mis ohustab jätkusuutlikkust. Teenuse hinnad võivad olla kõrged, mille tõttu ei ole need

kättesaadavad majanduslikult vähem kindlustatud inimestele. Samuti esineb piirkondlikku

ebavõrdsust, kus teenused on kättesaadavad vaid suuremates keskustes.

SOTSIAALMINISTEERIUM 8

Hindamisvahendid ja sekkumised

Eestis on kasutusel erinevad vaimse tervise hindamiseks mõeldud küsimustikud, mis ei ole

digitaliseeritud. Mitmed kasutatavad küsimustikud on Eestile valideerimata või osaliselt

valideeritud. Tervisekassa eestvedamisel on valideerimisel hindamisinstrumendid, mida

hakatakse tulevikus mudelis kasutama, valideerimisprojekti tähtaeg on 2025 aasta lõpp.

Vaimse tervise astmelise abi kliiniline töögrupp on välja töötanud esimese ja teise astme

hindamisvahendid, milles kasutatavad instrumendid on valideerimisel eelpool nimetatud

projekti raames.

Digilahendused

Täna ei ole riiklikult valmidust pakkuda digitaalselt vaimse tervise teenuseid astmelise abi

põhimõttel. TPs ja TJTs on käimas arendused kajastamaks diagnoose ja ravimravi skeemi,

kuid puuduvad vahendid seisundi hindamiseks ja jälgimiseks ühtsetel põhimõtetel. Samuti

puudub võimalus potentsiaalsetele VIPSide pakkujatele tagada vajaduspõhiselt ligipääs

inimese andmetele, seega ei saa teenusepakkujad asjakohaseid andmeid näha ega lisada –

kirjeldatud funktsionaalsuse olulisus on aktuaalne terve raviteekonna vältel (sh eriarstitasand)

ja rehabilitatsiooniteenuste arendamisel. Osadel mitteriiklikel VIPSidel on olemas digitaalsed

platvormid, millele on ligipääs vaid teenuse pakkujale ja -saajale, tulevikus soovime

integreerida ka mitteriiklikud, tõenduspõhised VIPSid astmelise abi süsteemi. See võimaldaks

mitmekesisemat sekkumiste valikud ja paremat teenuse kättesaadavust. Tervishoiusüsteemi

väliste sekkumiste info täna TISis ei kajastu, kuid efektiivse raviteekonna vaatest on see info

vajalik. Tabelis 2 on ülevaade tervishoiusüsteemi osapoolte hetkeolukorrast.

Osapool/teenus Kirjeldus Tänane olukord

Tervishoiutöötajad Perearst, psühhiaater, muu eriarst, kliiniline psühholoog, vaimse tervise õde

Kvalifikatsiooninõuded on kirjeldatud, vastuvõtule pääseb ilma saatekirjata (va kliiniline psühholoog Tervisekassa rahastusega), diagnoosid ja retseptiravimid kajastatud riiklikus infosüsteemis.

VIPS pakkujad VIPS pakkujad, kes ei ole tervishoiutöötajad (kutseta psühholoogid, muu väljaõppe saanud spetsialistid)

VIPSi ja selle pakkuja standardid on reguleerimata; riiklikus tervishoiusüsteemis VIPSe ei pakuta. Andmete kogumine inimese seisundi ja sekkumise kohta puuduvad riiklikus infosüsteemis.

Hindamisvahendid Vahendid, mida kasutatakse inimese vaimse tervise seisundi hindamiseks.

Puudub täielik ülevaade, millised hindamisvahendid on valideeritud ja mida spetsialistid kasutavad. Valideerimist viiakse läbi enamasti akadeemiliste uurimistööde raames. Hindamisvahendid ei ole digitaliseeritud ja tulemused ei ole võrreldaval kujul talletatud ega taasesitatavad.

TABEL 1 HETKEOLUKORD TERVISHOIUSÜSTEEMI VAATEST

SOTSIAALMINISTEERIUM 9

Õigusruumi analüüs

TTKS sätestab tervishoiuteenuste osutamise korralduse, juhtimise ja järelevalve korra.

Astmelise abi kontekstis on oluline, et seadus looks aluse VIPSide pakkumiseks

tervishoiusüsteemis. TTKS § 2 määratleb tervishoiuteenuse tervishoiutöötaja tegevusena,

mis võib olla suunatud ennetamiseks, diagnoosimiseks, ravimiseks või vaevuste

leevendamiseks.

Tervishoiutöötajana määratleb TTKS (§ 3):

• Terviseametis registreeritud arsti, hambaarsti, õde ja ämmaemanda; • Üld- või haiglaapteegis apteegiteenust osutavad proviisor ja farmatseut; • Tervishoiutöötaja on võrdsustatud ravi osutav ja tervishoiukorralduse infosüsteemis

registreeritud füsioterapeut, kliiniline psühholoog ja logopeed.

Vaimse tervise astmelise abi VIPS teenuste pakkumiseks riiklikul tasandil on

Sotsiaalinisteeriumis käesolevalt töös TTKSi muudatuste eelnõu, mille osa on VIPS teenuste

ja VIPSi pakkuvate spetsialistide defineerimine TTKSis. Nimetatud muudatused loovad ka

võimaluse teenuste rahastamiseks.

SOTSIAALMINISTEERIUM 10

Rahvusvahelise praktika ülevaade

Alljärgnevad ülevaated põhinevad “Madala intensiivsusega psühholoogiliste sekkumiste ja

rakendusmudelite analüüs ja soovitused Eestile” raportile. 5

Inglismaa

Inglismaa on astmelise psühholoogilise abi pakkumisel Euroopas esirinnas, olles

integreerinud madala intensiivsusega tõenduspõhised psühholoogilised sekkumised riiklikku

tervishoiusüsteemi (National Health Services, NHS). Depressioon ja ärevushäired, mis

koormavad oluliselt indiviide, ühiskonda ja majandust, moodustavad programmi peamise

sihtgrupi. Nende häiretega seotud kulud moodustavad hinnanguliselt 4–5% riigi SKP-st,

mõjutades töövõimekust, haridust ja tervishoiukulusid. 2008. aastal käivitatud IAPT

programmi eesmärk on tagada kvaliteetne ja kättesaadav psühholoogiline abi:

• Suurendada tõenduspõhiste psühholoogiliste sekkumiste kättesaadavust.

• Tagada teraapiate kvaliteet, tõhusus ja kulutõhusus. • Võimaldada pidevat teenuste mõju ja tulemuslikkuse jälgimist.

IAPT mudel põhineb astmelisel lähenemisel:

• Madala intensiivsusega sekkumised: juhendatud eneseabi, digiteraapia ja KKT- põhised lühisekkumised.

• Kõrgema intensiivsusega sekkumised: pikemaajalised ja intensiivsemad KKT- põhised teraapiad ning muud tõenduspõhised teraapiad.

Mudelis kasutatakse „hub-and-spoke“ lähenemist, kus keskne administratiivüksus (hub)

koordineerib kohalikku teenuste osutamist piirkondlikes keskustes (spokes), mis asuvad

patsiendile lähemal. Teraapiate pakkumine põhineb NICE-standarditel (National Institute for

Care Excellence), mis määravad sekkumiste kvaliteedi ja tõenduspõhisuse.

Teenuste osutamine ja hindamine:

• Esmase hindamise käigus määratakse inimese probleemide tõsidus ja sobiv teraapiatase.

• Teenuste efektiivsust mõõdetakse regulaarselt läbi kliiniliste mõõdikute (GAD-7, PHQ- 9 jne).

• Patsientidel on võimalik valida endale sobivaim teraapiavorm. • Teenust osutavad IAPT praktikud (madala intensiivsusega sekkumised) ja KKT

terapeudid (kõrgema intensiivsusega sekkumised) läbivad spetsiaalse väljaõppe.

2022. aastal jõudis 50,2% IAPT teenusesaajatest kliiniliselt määratletud paranemiseni. KKT-

põhised sekkumised moodustavad 72,7% teraapiatest ja näitavad parimaid tulemusi. Teenuse

kaudu paranenud töövõime ja vähenevad tervishoiukulud on üks programmi peamiseid

edutegureid. Süsteemne andmekogumine ja analüüs on olnud programmi oluline osa,

võimaldades teenuste kvaliteedi pidevat jälgimist ja parendamist.

SOTSIAALMINISTEERIUM 11

Vaatamata edusammudele tuuakse kitsaskohana välja komorbiidsuse ja somaatiliste

haigustega mitte arvestamise, mille tõttu jääb osa abivajajatest süsteemist välja. Probleemiks

on olnud ka füüsilise ruumi nappus, spetsialistide suurenev töökoormus ja digilahenduste

kasutamise kasv, mis ei sobi patsientidele, kel puudub digipädevus või vajalikud seadmed.

Belgia

Belgia vaimse tervise reformi (Artikkel 107) ajendasid probleemid, mis tulenesid killustunud

tervishoiusüsteemist, kus vastutus jagunes föderaal- ja regioonitasandi vahel. Süsteem oli

keerukas, aeglane ja ebaefektiivne, pakkudes peamiselt statsionaarseid lahendusi, mis ei

vastanud patsientide vajadustele. Suur hospitaliseerimiste määr ja piiratud

kogukonnapõhised teenused tõid esile vajaduse muuta vaimse tervise süsteem

patsiendikeskseks ja kogukonnapõhiseks, vähendades samal ajal eriarstiabi koormust.

Reformi eesmärgiks oli muuta vaimse tervise abi süsteem võrgustikupõhiseks, st süsteemi

deinstitutsionaliseerida ja toetada inimesi juba kogukondlikul tasemel, mitte ainult haiglates.

Reformi loomisel võeti eeskujuks mudelid Ühendkuningriigist, Hollandist, Itaaliast ja teistest

riikidest. Reformi tulemusel loodi üleriigiline võrgustik, mis liitis olemasolevad kohalikud

üksused, vaimse tervise teemadega tegelevad MTÜd, (ravi)asutused, vaimse tervise

meeskonnad haiglates ja ka erasektoris töötavad professionaalid.

Praktikas töötab süsteem läbi interdistsiplinaarse võrgustiku, kus patsient saab abi kas ise

pöördudes või perearsti suunamisel. Akrediteeritud teenusepakkujad tagavad kvaliteetse ravi,

mida toetab regulaarselt uuendatav andmebaas. Lisaks on rõhk psühhoharimisel ja vähese

intensiivsusega sekkumistel, nagu tugigrupid ja veebinõustamine. Patsientide tagasisidet ja

kogemusi kasutatakse süsteemi pidevaks täiustamiseks.

Reformi tulemusel on psühhiaatriahaiglate voodikohtade arv on vähenenud,

hospitaliseerimised on lühemad ja patsientide rahulolu kogukonnapõhiste teenustega on

suurenenud. Samuti on langenud suitsiidimäär, kuigi täpseid tulemusi mõjutavad mitmed

tegurid. Uue süsteemi üks suurimaid saavutusi on olnud madala intensiivsusega sekkumiste

kättesaadavuse ja mitmekesisuse parandamine, mis aitab vähendada esmatasandi teenuste

koormust ja lühendab ooteaegu.

Kuigi reform on toonud olulisi parandusi, on esinenud ka väljakutseid, nagu infovahetuse ja

ühtsete standardite puudumine eri regioonide vahel ning skeptitsism spetsialistide ja

patsientide seas. Belgia kogemus on siiski hea näide sellest, kuidas kogukonnapõhised

lahendused ja interdistsiplinaarne koostöö võivad muuta vaimse tervise süsteemi

kättesaadavamaks, tõhusamaks ja patsientidele sobivamaks.

Soome

Soome vaimse tervise teenuste reformi ajendas vaimse tervise probleemide levik ja nende

mõju, sealhulgas töövõimetustoetuste kasvu ja töölt puudutud päevade suurenemist.

Põhieesmärk oli parandada teenuste kättesaadavust ja vähendada sotsiaal-majanduslikku

kahju, keskendudes integreeritud ja tõenduspõhisele astmelisele abile.

SOTSIAALMINISTEERIUM 12

Soome astmelise vaimse tervise abi mudel on üles ehitatud viiele astmele:

• 0. aste: digitaalsed eneseabiprogrammid, mis on kättesaadavad anonüümselt ja tasuta.

• 1. aste: 1–3 seanssi juhendatud eneseabi spetsialisti toel – nõustamine, online- teraapiad, grupiteraapiad, lühikesed pere- ja paarisekkumised.

• 2. aste: kognitiivne lühi-/eesliiniteraapia, interpersonaalne psühhoteraapia, omaksvõtmise ja pühendumise teraapia.

• 3. aste: lühikesed psühhoteraapiad, isiksusehäirete ravi, kroonilise või korduva depressiooni ravi, suunatud psühholoogilised sekkumised. Põhjalikum ravi mõõduka kuni raske seisundiga patsientidele, hõlmates spetsialiseerunud terapeute ja põhjalikumaid meetodeid.

• 4. aste: spetsialiseerunud psühhiaatriline abi, Intensiivne ravi raskete ja krooniliste seisundite korral, sealhulgas rehabilitatsioon ja multidistsiplinaarne meeskonnatöö.

Mudeli rakendamine tugineb digitaalsele infrastruktuurile ja spetsialistide koolitusele.

Soomes on loodud vaimse tervise portaali alajaotused nii patsientidele kui ka spetsialistidele,

pakkudes ressursse ja tööriistu. Teraapiavaliku algoritmid aitavad esmatasandi arste,

suunates patsiendid sobivatele sekkumistele. Rahastus põhineb maksurahal ja fikseeritud

pearahal, mis tagab jätkusuutliku toimimise.

Astmelise abi mudel on parandanud abi kättesaadavust, eriti kergete ja mõõdukate vaimse

tervise häirete korral. Online-teraapiad on näidanud positiivseid tulemusi – 98% kasutajatest

soovitaks neid teisteni ja sümptomite leevenemine ulatub kuni 61%-ni ärevushäirete ja 53%-ni

depressiooni puhul. Mudel on võimaldanud vähendada hospitaliseerimiste arvu ja suurendada

taastumise võimalusi kogukonnapõhiste lahenduste kaudu. Digitaalse infrastruktuuri

olemasolu ja spetsialistide paindlik väljaõpe on võimaldanud süsteemi kiiremat laienemist ja

kohanemist.

SOTSIAALMINISTEERIUM 13

Andmed

Astmelise abi selgrooks on seisundipõhiselt optimaalse sekkumise kasutamine. Selle jaoks

on vajalik, et andmed seisundi hindamisest ja sekkumistest jõuaksid vajalike osapoolteni.

Andmete alla kuuluvad hetkel teadaolevalt hindamistulemused, sekkumiste progress ja

spetsialisti poolt tehtavad märkmed, mis on olulised edasiste sammude koordineerimiseks.

Esimestel astmetel (1. ja 2. aste) on vaja teatud andmed kättesaadavaks muuta rollipõhiselt

ka mittetervishoiutöötajale, kes vastab VIPS pakkuja kvalifikatsiooni nõuetele. Andmete

nägemine ja lisamine peab olema piiratud vastavalt spetsialisti rollile. Kõrgematel astmetel

on andmetele ligipääs vajalik tervishoiutöötajatele, sh andmetele, mis on kogutud esimestel

astmetel – andmete olemasolu võimaldab tervishoiutöötajal teha informeeritud raviotsuseid

ja patsiendi vaatest on vähem dubleerivaid tegevusi, samuti võimaldab see lähenemine

kasutada samu hindamisinstrumente, mis on oluline dünaamika jälgimisel.

Ülevaade oma terviseseisundist peab olema nähtav ka inimesele endale – hindamised,

seisundi muutus ajas ja läbitud sekkumised.

Lisaks hindamistulemustele on vajalik ülevaade ka sekkumiste läbimisest ja nende mõjust –

see annab ülevaate, mis sekkumised on olnud mõjusad ja aitab vältida olukorda, kus inimene

jääb nö kinni tema jaoks mittesobivale sekkumisele. Tegevused mudeli astmetel on sisendiks

suunamisele – kõrgemale astmele liigutakse juhul, kui madalama astme sekkumised ei ole

toonud oodatavat tulemust.

Digitaalsed sekkumised, näiteks e-kursused, ei pruugi olla riikliku infosüsteemi osa, kuid

teekonna jälgimiseks ja täieliku ülevaate saamiseks on tõenäoliselt vajalik andmevahetus

väliste keskkondadega (näiteks Digiriigi Akadeemia aga tulevikus ka teised teenusepakkujad,

platvormid). Vajalikud andmed ei ole täna defineeritud, kuid hetkel teadaolevalt on tarvilik

omada ülevaadet sekkumise läbimise progressist (alustamine, läbimine ja lõpetamine).

Andmete koosseis ja liikumine

Vajalik kaardistada koostöös TEHIKuga, esialgsed mõtted:

VIPSide andmed:

• VIPS teenuste loetelu • VIPS teenuse sihitatus (inimese murekoht - alanenud meeleolu, ärevushäire

sümptomid) • Seosed VIPS spetsialistide ja pakutavate sekkumiste vahel – kellel on pädevus

konkreetset sekkumist läbi viia • Seosed VIPSi ja seda läbiva tervisemurega inimese vahel

VIPS spetsialistide andmed:

• Isikuandmed • Roll

SOTSIAALMINISTEERIUM 14

• Rolli staatus • Pakutavad VIPS sekkumised • Seos spetsialisti ja tervisemurega inimese vahel

Tervisemurega inimese andmed:

• Isikuandmed

• Määratud mudeli aste • Viited sekkumiste ajaloole • Viide aktiivsele sekkumisele • Viited läbitud hindamiste tulemustele • Seos VIPS spetsialistiga

• Spetsialisti märkmed

Hindamisvahendid:

• Instrumendid (PHQ-2, PHQ-9, GAD-2, GAD-7, WHO-5, KIDSCREEN-10, MOS-SSS, WSAS, NIDA, S2BI jne)

• Küsimused • Vastusevariandid

• Äralõikepunktid

Instrument:

• Tüüp/nimetus • Küsimused • Vastusevariandid

• Äralõikepunktid

Läbitud hindamised:

• Hindamisvahend

• Tulemused • Seotud isik • Kuupäev

Sekkumiste ajalugu:

• Sekkumise tüüp • Algusaeg

• Lõpetamise aeg • Progress • Viimaste tegevuse toimumise aeg • Hinnang tulemusele/staatus

Klassifikaatorid ja standardid

Vajalik kaardistada koostöös TEHIKuga.

SOTSIAALMINISTEERIUM 15

SOTSIAALMINISTEERIUM 16

TO-BE lahendus

Keskne protsess

Eesmärgiks on rakendada astmelise abi põhimõtteid vaimse tervise teenuste pakkumisel.

Astmelise abi põhimõtte järgi alustatakse vaimse tervise probleemide lahendamist vähem

intensiivsetest sekkumistest, mille tõhusus seisundi parandamiseks on optimaalne. Eestile

kohandatud mudel koosneb neljast astmest, millele eelneb baastasemel iseseisev eneseabi

(Joonis 1). Iga järgneva astme sekkumised on kõrgema intensiivsusega ja viiakse läbi vastava

väljaõppe saanud spetsialisti poolt.

Astmeline abi lähtub stepped-care põhimõttest ehk vaimse tervise probleemi ilmnemisel

alustab tervisemurega inimene mudeli madalamast astmest, liikudes vajadusepõhiselt edasi.

Astmelises abis osutatakse esmalt kõige väiksema intensiivsusega sekkumist või abi,

jälgitakse teenusesaaja seisundit ning suunatakse vastavalt vajadusele intensiivsemate (või

ka tagasi väiksema intensiivsusega) sekkumisteni. Täpsed suunamisalgoritmid on välja

töötamisel 2025 I poolaastal.

Astmeline abi ei ole sobiv inimestele, kelle seisund viitab kõrge riski või raskekujuliste häirete

olemasolule. Sellisel juhul esitatakse inimestele käitumissoovitused õige abini jõudmiseks.

Kõrge riski alla kuuluvad inimesed, kellel on kõrge suitsiidi- või psühhoosirisk, psühhoos,

traumaatiline kogemus, raskekujuline depressiooni ja ärevushäirete, söömishäirete,

sõltuvushäirete jne sümptomaatika (kõrge riski kriteeriumid on täpsustamisel).

Astmelise abi fookuses on aidata tervisemurega inimesi, kel esinevad alanenud meeleolu ja

ärevushäirete sümptomid. Sümptomite esinemise tuvastamiseks kasutatakse mudelisse

sisenemisel esimese astme hindamist ehk sõelhindamist. Astme läbimisel viiakse läbi

järelhindamine, mis annab võrreldavad tulemused mõju hindamiseks ja dünaamika

jälgimiseks. Järelhindamine sekkumise järel viiakse läbi sama küsimustikku kasutades,

mida inimene läbis enne sekkumisega alustamist.

Esimestel astmetel kasutatakse eelistatult digitaalseid sekkumisi (digital first printsiip), mis

vähendab inimressursi vajadust ja suurendab ligipääsetavust sõltumata piirkonnast.

Asjakohaseid alternatiive pakutakse inimestele, kelle jaoks on tehnoloogiliste lahenduste

kasutamine piiratud. Ravimravi alustatakse sekkumisega paralleelselt, kui selleks on

näidustus. Ravimravi määrab ja koordineerib perearst või psühhiaater.

SOTSIAALMINISTEERIUM 17

JOONIS 1. VAIMSE TERVISE ASTMELISE ABI ASTMED

Baasaste – iseseisev eneseabi

Baasastmele on igale inimesele isikustamata vaba ligipääs ja ei eelda sümptomite esinemist.

Baastasemel viiakse läbi esmane sõelhindamine ja sekkumine keskendub eelkõige vaimse

tervise häirete kujunemise ja süvenemise ennetustegevustesse ja lihtsamate

toimetulekuoskuste õppimisele, mis aitavad leevendada sümptomeid. Kiire sekkumise

vajadusel (nt suitsiidiriski olemasolu) suunatakse inimene vajaliku abini. Baastasemel läbitud

sõelhindamise tulemused on anonüümselt talletatud ja inimene saab need soovi korral

isikustada (esimeses etapis on isikustamine võimalik kohe peale läbimist, hiljem võib kaaluda

Soome lähenemist, kus inimene saab koodi, mille abil on tulemusi võimalik ka hiljem

isikustada).

Lisaks sisaldab baastase juhiseid abivajaja lähedastele abi pakkumiseks ja ülevaadet

toetavatest kogukonna tugitegevustest.

Esimene (1) aste – eneseabi e-kursus/digitaalsed rakendused

Suunatud inimestele, kellel on sõelhindamise (esimese astme hindamise) käigus ilmnenud esmased vaimse tervise häirele viitavad sümptomid ning kes soovivad õppida eneseabivõtteid sümptomite leevendamiseks. Esimene aste lähtub digital first põhimõttest ehk sekkumised on läbitavad digitaalselt ja iseseisvalt. Sekkumise läbimise toetamine on automatiseeritud, et minimeerida inimkomponendi vajadust. Esimese astme sekkumisega võib alustada nii enese algatusel kui ka spetsialisti suunamisel, kuid sekkumise läbimiseks on vajalik isikustamine ja sõelhindamise(esimese astme hindamise) läbimine. Sekkumise lõppedes tuleb läbida seisundi järelhindamine, et hinnata programmi mõju inimese enesetundele ning liikuda vajadusel täiendava abi saamiseks järgmisele astmele.

SOTSIAALMINISTEERIUM 18

Teine (2) aste – toetatud väheintensiivsed psühholoogilised sekkumised

Suunatud inimestele, kes on läbinud mudeli esimesed astmed, kuid sekkumistest pole

piisanud sümptomite leevendamiseks. Samuti on siia võimalik suunata inimesi kõrgematelt

astmetelt ehk intensiivsemalt sekkumiselt madalama intensiivsega sekkumisele (MÄRT).

Toetatud väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste ehk VIPSide alla kuuluvad

struktureeritud, tõenduspõhised ja seisundispetsiifilised sekkumised, mis võivad olla nii

veebipõhised kui ka kontaktkohtumise formaadis. Selliste sekkumiste eesmärk on tekitada

muutust konkreetset häiret või seisundit alalhoidvas mehhanismis (nt KKTl põhinevad

lühiajalised sekkumised). Toetatud VIPSide läbiviijateks on vastava koolituse läbinud

inimesed, kelle ülesanne on jälgida ka inimese motivatsiooni ja aktiivsust muutuste

elluviimisel, tema seisundit ja selle dünaamikat, vastata tekkinud küsimustele ning suunata

inimene vajaduspõhiselt kokkulepitud suunamisalgoritmide alusel edasi kõrgema

intensiivsusega astmetele.

Sekkumiste läbiviijad peavad töötama regulaarse supervisiooni all, et vähendada läbipõlemise

ohtu ning tagada kõrgema väljaõppega spetsialisti tugi keerulisemate juhtumite ja olukordade

lahendamisel.

Kolmas (3) aste – psühhoteraapia

Suunatud inimestele, kes vajavad intensiivsemat/ravitasandi sekkumist. Astmelise abi

mudelis liikudes on eelduseks esimeste astmete läbimine, va juhul, kui inimesel on kõrgele

riskile viitavad sümptomid (kõrge suitsiidirisk, psühhoos jne). Kõrge riskiga inimeste

esmatasandile suunamiseks on esimestel astmetel käitumissoovitused, kõrget riski ei

määrata sõelhindamise teel.

Kolmanda astme sekkumiste alla kuulub psühhoteraapia (sh individuaalne ja grupiteraapia).

Psühhoteraapia sisu ja kestus on piiritletud vastavalt transdiagnostiliste ja häirespetsiifiliste

sekkumiste raviprotokollidele ning seda viib läbi vastava kvalifikatsiooniga spetsialist. Juhul,

kui psühhoteraapia käigus hinnatakse vajadust komplekssema ravi järele, suunatakse

inimene edasi neljandale astmele psühhiaatrilise ravi meeskonna jälgimise alla. Kolmanda ja

neljanda astme vahelised suunamised defineerib MÄRT standard (arendusjärgus).

Neljas (4) aste – kombineeritud ravi psühhiaatrilise ravi meeskonnas

Kombineeritud ravi psühhiaatrilise ravi meeskonnas on suunatud kompleksse ja/või

komorbiidse seisundiga inimestele:

• kes on madalamate astmete sekkumised juba läbinud, kuid nendest võtetest pole piisanud sümptomite leevendamiseks;

• kelle seisund nõuab juba esmahindamisel pikaajalist jälgimist ja kombineeritud ravi psühhoteraapiast, ravimravist ja teistest raviliikidest vastavalt kokkulepitud suunamisalgoritmidele.

SOTSIAALMINISTEERIUM 19

Ülevaade astmete sihtgruppidest ja sisust on toodud tabelis 3.

Mudeli aste Sihtgrupp Isikustatud Eeldus Sekkumise tüüp

Baasaste Kõik inimesed Ei - Psühhoharimine

Esimene aste Sõelhindamine viitab sümptomite* olemasolule

Jah Sõelhindamine viitab sümptomite olemasolule

Iseseisev ebeseabi automatiseeritud juhendamisega

Teine aste Esimene aste läbitud, kuid sümptomid* on püsima jäänud

Jah Esimese astme sekkumised on läbitud, järelhindamisel sümptomid* püsivad

VIPS

Kolmas aste Eelnevad astmed läbitud, kuid sümptomid* on püsima jäänud; kõrge risk**

Jah Eelnevad sekkumised on läbitud, kuid järelhindamisel sümptomid* püsivad; kõrge risk**

Psühhoteraapia

Neljas aste Eelnevad astmed läbitud, kuid sümptomid* püsivad; kõrge risk**

Jah Eelnevad sekkumised on läbitud, kuid järelhindamisel sümptomid* püsivad; kõrge risk**

Kombineeritud ravi psühhiaatrilise ravi meeskonnas

TABEL 2 ASTMETE SIHTGRUPID

Seisundi hindamine ja liikumine astmete vahel

Liikumine astmete vahel lähtub seisundi hindamise tulemustest ja eelnevate sekkumiste

läbimisest. Erandiks on esimene aste, kuhu võib inimene ka iseseisvalt pöörduda.

Seisundi hindamiseks kasutatakse valideeritud või valideerimisel olevat mõõtmisvahendit

(valideerimisprojekt on käimas). Seisundi hindamisel kasutatakse veebipõhist küsimustikku

ning vajaliku väljaõppe saanud spetsialisti. Eesmärk on hindamine automatiseerida

võimalikult suures mahus. Digitaalsed hindamisvahendid muudavad andmete kogumise,

talletamise ja taaskasutamise efektiivsemaks.

Esmase seisundi hindamiseks täidab pöörduja veebipõhise anonüümse enesekohase

küsimustiku, mille kaudu saab inimene tagasisidet võimaliku abivajaduse kohta ja

informatsiooni olemasolevate kogukonna tugiteenuste kohta (nt teemapõhised tugigrupid,

kogemusnõustamine, huviringid, muud tervislikke eluviise soodustavad kogukonna algatused

jne). Küsimustikku võib täita inimene iseseisvalt või abilise (nt lähedase, spetsialisti) toel.

Inimesel on võimalik küsimustiku täitmise järel isikustada tulemused liikumaks mudeli

järgmistele astmetele.

SOTSIAALMINISTEERIUM 20

Abi saamiseks võib pöörduda esmatasandi perearstikeskuse, kooli- või töötervishoiu

spetsialisti poole ka ilma eelnevalt enesekohast küsimustikku täitmata, kuid sel juhul tuleb

küsimustik täita vastuvõttu oodates või selle ajal.

Esmane seisundi hindamine ja sekkumise läbimine on eeldus mudeli teisele, kolmandale ja

neljandale astmele jõudmiseks.

Hilisem seisundi jälgimine ja vajaduspõhiselt edasisuunamine toimub selle astme vastutava

läbiviija poolt, kus inimene parajasti viibib ehk esimesel astmel esmatasandi

perearstikeskuse, kooli- või töötervishoiu spetsialisti poolt ning hilisematel astmetel vastavate

sekkumiste läbiviija või neljanda astme puhul raviarsti poolt.

Hindamisvahendid on kirjeldatud vaimse tervise astmelise abi miinimummudelis.

Kasutajaliides ja võimalikud keskkonnad

Kasutaja teekond astmelise abi teenuste mudelis peab olema võimalikult lihtne, inimkeskne

ja spetsialistide koostööd soodustav. Üheks murekohaks, mida varasemad uuringud ja

analüüsid on välja toonud, seisneb segaduses, kelle poole pöörduda ja kust kohast abi saada.

Inimese jaoks peaks olema üks keskne keskkond, kus on koondatud tema vaimse tervisega

seotud tegevused. Samuti tuleb silmas pidada ka alternatiivsete abivahendite kättesaadavus

inimestele, kelle digipädevused või ligipääs on piiratud. Baasastmel on võimalik abi saada

anonüümselt, kuid soovi korral on inimesel võimalik oma hindamise tulemused isikustada.

Võimalikeks keskkondadeks, kus hoida vaimse tervise informatsiooni on Terviseportaal (TP)

ja Tervisejuhtimise töölaud (TJT).

Tervisemurega inimese teekond Esmane hindamine

Esmast hindamist on võimalik teha isikustatud ja isikustamata kujul, lihtsustatud skeem on

toodud Joonisel 2.

Isikustatult, kui inimene on eelnevalt TPsse sisse logitud pääseb küsimustikule ligi

sisselogitud vaatest, vaimse tervise kategooria alt (mis võiks asuda tulevikus vasakul asuvas

menüüs, sarnaselt “hammaste tervis” kategooriale). Inimesele jääb võimalus oma

hindamisetulemused hoida soovi korral varjatuna.

Isikustamata, kui inimene ei ole eelnevalt sisse logitud, avaneb võimalus sisse logimiseks

enne küsimustikuga alustamist. Kui küsimustikule vastamist alustatakse isikustamata, tekib

uuesti võimalus tulemuse isikustamiseks peale küsimustiku täitmist. Inimene saab

isikustamisest loobuda, kuid sellisel juhul ei teki tal ligipääsu esimesele astmele. Sellegi

poolest võiksid ka isikustamata tulemused olla anonüümselt talletatud (vähemalt

piloteerimise faasis), et võimaldada ülevaadet, kas ja kui palju tervisemurega inimesi loobub

astmelise abi teenusest peale sõelhindamise läbimist.

SOTSIAALMINISTEERIUM 21

JOONIS 2 ESMASE SÕELHINDAMISE LÄBIMINE ISIKUSTATULT JA ISIKUSTAMATA

Tervisemurega inimese teekonna kirjeldus

Joonisel 3 on ülevaade baastasemest, kus on kättesaadavad vabalt ligipääsetavad

psühhoharivad materjalid ja sõelhindamine. Vaimse tervise murega inimene soovib leida infot

abivõimaluste kohta. Mudelisse sisenemise kanalid on kaardistamisel, kuid need võiksid

suunata TPi, mis on astmelise vaimse tervise abi mudeli keskne kanal. TPs on võimalik

alustada esmast sõelhindamist, tabelis 3 on ülevaade sõelhindamise tegevustest:

• Valik 1: vanuses 15-18 või 18+

• Valik 2: isikustatud või isikustamata

JOONIS 3 BAASTASE

Sõelhindamine 15-18 ja 18+

Isikustatud Isikustamata

Autendib -

Alustab küsimustiku täitmist (vastavalt vanusegrupile)

SOTSIAALMINISTEERIUM 22

Automaatne tagasiside

Tulemuste äralõikepunktide põhjal otsus, kas vajab 1. astme sekkumist

EI, suunatakse baasastmele

JAH, siis jätkab mudeli 1. astmel

EI, suunatakse baasastmele

JAH, suunatakse isikustama

TABEL 3 SÕELHINDAMISE TEGEVUSED

Esimesel astmel (Joonis 4) määratakse juhendamata eneseabi, millel on automatiseeritud

jälgimine (enesereflektsioon) ja meeldetuletused/müksamine. Kui inimene on teinud talle

määratud tegevusi, siis saab ta automaatteavitusi protsessi osas (kõik kulgeb hästi, peale

sekkumise läbimist toimub järelhindamine jne). Kui inimene ei ole teinud määratud tegevusi,

siis saadetakse automaatne meeldetuletus. Juhul, kui inimene ei ole teinud määratud

tegevusi pikema aja jooksul, siis sellest teavitatakse VIPS spetsialiste, kes saavad inimesega

ühendust võtta. Peale sekkumise läbimist toimub automaatne järelhindamine (sama

sõelküsimustik, mis enne sekkumisega alustamist). Järelhindamise põhjal tekib otsus, kas

inimene on valmis mudelist väljuma:

• JAH, teekond lõpeb

• EI, siis liigub teisele astmele

JOONIS 4 ESIMENE ASTE JA LIIKUMINE TEISELE

Teisel astmel (Joonis 5) läbitakse põhjalikum teise astme hindamise (vastavalt

vanusegrupile) veebiküsimustik ja inimene märgib oma peamise murekoha/probleemi (drop-

down listist). Murekohast/probleemist lähtudes määratakse inimesele sobivat VIPSi pakkuv

spetsialist. VIPS spetsialisti ja tervisemurega inimese vahelise vestluse teel otsustatakse, kas

VIPS on inimesele sobiv:

SOTSIAALMINISTEERIUM 23

• EI, siis toimub suunamine kõrgemale astmele (esmatasand) abivajaduse määramiseks ja seisundi täpsustamiseks (MÄRT), koostatakse ohutusplaan

• JAH, siis alustatakse VIPS sekkumisega

VIPSi läbi viimine toimub vastavalt spetsiifilise VIPSi protokollile – võib olla veebipõhine või

kontaktkohtumine. Inimesel võiks olla võimalik VIPS spetsialistiga suhelda läbi TP

(sisseehitatud funktsionaalsus, bürokratt vms). Nii tervisemurega inimesele kui ka VIPS

spetsialistile on nähtav ülevaade VIPSi läbimise progressist.

VIPSi mõju/seisundi hindamine ehk järelhindamine toimub peale VIPS sekkumise läbimist,

kasutades sama hindamisvahendit, mida sekkumise eelselt (2. astme hindamine).

Järelhindamise tulemusel ja VIPS spetsialisti hinnangul põhinevalt otsustatakse, kas inimene

vajab kõrgema astme sekkumist (suunamisalgoritmid täpsustamisel). Kui järelhindamise

tulemusel ei hinnata teekonna jätkamist vajalikuks, siis uusi tegevusi ei tule. VIPS spetsialist:

• lõpetab sekkumise; • annab juhendi, kuidas baastaseme materjalide abil vältida tagasilangust.

Kui järelhindamise tulemus osutab edasisele ravivajadusele, siis toimub suunamine

kõrgemale astmele (3. aste, esmatasand) ja koostatakse ohutusplaan. Joonisel 6 on ülevaade

lihtsustatud astmete vahel liikumise skeemist.

JOONIS 5 TEINE ASTE JA SUUNAMINE KOLMANDALE

SOTSIAALMINISTEERIUM 24

JOONIS 6 ASTMELISE ABI LIIKUMISE SKEEM

Spetsialisti teekond

VIPS spetsialisti ja tervishoiutöötaja sujuv koostöö eeldab integreeritud keskkonda, mis

toetab nende tööd ja tagab tõhusa ning kvaliteetse abi pakkumise. Allpool on kirjeldatud

esmane hinnang vajalikule tehnilisele võimekusele vastavalt spetsialisti rollile ja tegevustele.

VIPS spetsialisti teekond

Väljaõpe ja kvalifikatsioon: VIPS spetsialistid läbivad väljaõppe ning neile määratakse VIPS

sekkuja roll, mis tagab neile ligipääsu astmelise abi süsteemis tegutsemiseks. VIPS

spetsialisti rolli säilitamiseks on vajalik läbida regulaarseid supervisioone, see peaks olema

jälgitav ja hallatav. Vajab täpsustamist/analüüsi, millises keskkonnas peaks toimuma VIPS

spetsialistide haldamine ja kellel on selleks õigused.

Andmetele ligipääs ja haldamine: VIPS spetsialistil on juurdepääs vastava inimese andmetele

rollipõhiselt. Kõikide sekkumiste progress ja hindamised salvestatakse tervisesüsteemi,

tagades info järjepidevuse.

• Rollipõhine juurdepääs – VIPS spetsialistil peab olema juurdepääs ainult nende inimeste andmetele, keda nad teenindavad. Juurdepääs sisaldab:

o varasemaid hindamisi, o sekkumiste ajalugu, o progressi ja järelhindamiste tulemusi.

• Andmete logimine ja jälgitavus – iga tegevus (nt andmete vaatamine, sisestamine, muudatused) peab olema logitud, et tagada jälgitavus ja andmete turvalisus.

Hindamise ja sekkumiste läbiviimine: VIPS spetsialist viib läbi struktureeritud,

tõenduspõhiseid ja seisundispetsiifilisi sekkumisi, näiteks lühiajalisi teraapiavorme või

digitaalseid lahendusi, millele vastav väljaõpe on tal olemas ja tõendatud. VIPS spetsialist

hindab inimese motivatsiooni ja dünaamikat ning pakub juhendamist. Sekkumised võivad

toimuda nii kontakt- kui veebikohtumise teel. Kohtumise detailid ja kokkulepped on võimalik

teha läbi TP.

• VIPS spetsialist peab saama suhelda endale määratud inimesega (tugi sekkumise läbimisel, kokkulepete tegemine);

SOTSIAALMINISTEERIUM 25

• VIPS spetsialist peab saama teha märkmeid sekkumise kohta, mis on nähtavad ka teistele asjakohastele spetsialistidele;

• VIPS spetsialist näeb endale määratud inimese hindamistulemusi ja sekkumise progressi;

• VIPS spetsialist saab teavituse, kui on vaja pakkuda tuge esimese astme sekkumist läbivale inimesele (siin võiks lahendust pakkuda bürokratt rakendus, kus on võimalik luua töölaud VIPS spetsialistidele inimestega suhtlemiseks, kui TP ja TJT sellist lähenemist ei võimalda);

• VIPS spetsialist saab ühendust võtta kolmanda astme tervishoiutöötajaga inimese edasi suunamiseks.

Sõnumivahetus ja suhtlusvahendid: Integreeritud suhtlusvahendid (nt turvaline

sõnumivahetusplatvorm), mis võimaldavad spetsialistidel patsientidega otse suhelda,

pakkuda tagasisidet ja juhiseid.

Tervishoiutöötaja teekond

Esmane hindamine ja suunamine: kui patsient liigub ravitasandile läbi astmelise abi, ei pea

uuesti sõelhindamist läbi viima, eelnevalt läbitud hindamiste ja sekkumiste tulemused on

tervishoiutöötajatele nähtavad. Eelnevate hindamiste ja sekkumise tulemuste põhjal tehakse

otsus järgmiste tegevuste osas vastavalt MÄRT standardile.

• Valideeritud hindamisinstrumendid: o Keskkonnas peab olema saadaval valideeritud küsimustikud, mida

kasutatakse dünaamika hindamiseks astmete üleselt. o Hindamistulemused peavad olema automaatselt salvestatud ja seotud

patsiendiga. • Ravi koordineerimine ja jälgimine:

o Tervishoiutöötajal peab olema juurdepääs patsiendi täielikule raviprofiilile, sealhulgas varasematele hindamistele ja sekkumiste tulemustele.

o Koostöövõime teiste spetsialistidega: platvorm peab hõlbustama suhtlust teiste spetsialistidega, nt VIPS spetsialistidega, psühholoogidega ja psühhiaatritega. Andmejagamine peab olema turvaline ja rollipõhine.

Astmete vahel liikumine: Kui seisund ei parane madalama intensiivsusega sekkumisega,

koordineerivad tervishoiutöötajad inimese liikumise kõrgema intensiivsuse tasemele

vastavalt MÄRT standardile.

Süsteemi eeldused ja nõuded

• Digiteeritud hindamisinstrumendid ja -vahendid, mis on läbitavad TPs • Hindamistulemused on kättesaadavad TPs ja TJTs, seotud vastava patsiendiga • Digitaalsetele sekkumistele suunamine/ligipääs on TPs, kontaktkohtumisi on võimalik

planeerida/kokku leppida läbi keskkonna • Andmed koonduvad keskkonda, kus need on inimesega/patsiendiga seotud ja

kättesaadavad nii VIPS spetsialistidele kui tervishoiutöötajatele • Patsiendi vaatest on üks keskne keskkond, milles liikuda

SOTSIAALMINISTEERIUM 26

• Andmed peavad olema rangelt rollipõhised – VIPS spetsialist ei tohi ligipääseda tema pädevuse piiridest välja jäävatele andmetele või inimeste andmetele, kellega tal puudub seos

• Andmete säilitamine vastavalt GDPR-ile ja kohalikele õigusaktidele • Astmeline abi on üles ehitatud riikliku e-tervise keskkonda (TP, TJT, TIS),

võimaldades andmete jagamist eri tasandi spetsialistide vahel • Süsteem võimaldab suhtlust osapoolte vahel:

o VIPS spetsialist – tervisemurega inimene o VIPS spetsialist - esmatasand

SOTSIAALMINISTEERIUM 27

Kokkuvõte, järeldused ja ettepanekud

Astmelise vaimse tervise abi mudel pakub tõhusa lahenduse, et parandada vaimse tervise

teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti Eestis. Selle mudeli rakendamiseks on vaja integreeritud

digitaalset platvormi, standardiseeritud hindamisvahendeid ja jätkusuutlikku rahastust.

Rahvusvahelised praktikad näitavad, et varajane ja vajaduspõhine sekkumine vähendab survet

eriarstiabile, suurendab inimeste heaolu ning optimeerib tervishoiusüsteemi ressursse. Mudeli

edukas rakendamine nõuab süsteemset lähenemist, koolitusi ja riiklikke investeeringuid.

Järeldused Süsteemi killustatus ja puudused:

Praegune vaimse tervise abi süsteem Eestis on killustunud ja rõhuasetusega eriarstiabile, mis

pikendab ravijärjekordi ning raskendab abi kättesaadavust. Täna puuduvad

tervishoiusüsteemis standardiseeritud hindamisvahendid ja sekkumised vaimse tervise

probleemide tõhusaks ennetamiseks, varajaseks sekkumiseks, leevenamiseks ja ravimiseks.

Standardiseerituse puudimine muudab ravi ja teenuste kvaliteedi ebaühtlaseks. Vaimse

tervise spetsialistide ja väheintensiivsete sekkumiste puudus koormavad süsteemi ning

vähendavad teenuste kättesaadavust.

Astmeline abi mudel kui lahendus:

Astmelise vaimse tervise abi mudel pakub tõhusat raamistikku, mis põhineb madala

intensiivsusega sekkumistele ja varajasele abile, vähendades survet eriarstiabile. Mudel

võimaldab kuluefektiivset ja optimaalset abi, alustades madala intensiivsusega sekkumistest

ning liikudes vajadusel kõrgematele astmetele. Digitaalsed lahendused, nagu juhendatud

eneseabi ja veebipõhised teraapiad, on keskne osa mudelist, võimaldades laiema

kättesaadavuse ja tõhususe.

Tehniliste lahenduste puudumine:

Täna puudub integreeritud digitaalne süsteem, mis toetaks astmelise abi mudeli rakendamist.

Tervise Infosüsteem (TIS), Terviseportaal (TP) ja Tervisejuhtimise töölaud (TJT) vajavad

täiendusi, et hõlmata hindamisinstrumente, sekkumisi ja nende dünaamika jälgimist.

Rahvusvahelised praktikad:

Inglismaa, Belgia ja Soome on näidanud, et astmelise abi mudel võib oluliselt parandada

vaimse tervise teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti, tingimusel, et on olemas digitaalsed

tööriistad, standardiseeritud protsessid ja jätkusuutlik rahastus.

Ettepanekud

• Luua riiklik digitaalne platvorm, mis toetab astmelise vaimse tervise abi mudelit. Platvorm peab võimaldama:

o Hindamisvahendite ja -tulemuste digitaliseerimist. o Teenuseosutajate ja -kasutajate vahelist koostööd, sealhulgas turvalist

andmevahetust.

SOTSIAALMINISTEERIUM 28

o Tõenduspõhiste sekkumiste jälgimist ja tulemuste mõõtmist.

• VIPSide kättesaadavuse ja rahastuse tagamine: o VIPSide rahastamine riiklikul tasandil, et need oleksid kättesaadavad kõigile

abivajajatele sõltumata nende majanduslikust olukorrast või elukohast. o Tõenduspõhiste VIPSide integreerimine tervishoiusüsteemi, et pakkuda

optimaalset ja kulutõhusat vaimse tervise abi. • Standardiseerida hindamisvahendid, suunamised ja sekkumiste protokollid, et tagada

ühtne lähenemine kõigil astmetel ja lihtsustada patsientide liikumist süsteemi sees. • Edendada spetsialistide koostööd läbi rollipõhise juurdepääsu, mis tagab andmete

turvalise jagamise ja efektiivse töövoo. • Viia lõpule tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) muudatused, et VIPS

teenused ja spetsialistid oleksid ametlikult tunnustatud ning neil oleks ligipääs vajalikele terviseandmetele.

SOTSIAALMINISTEERIUM 29

Kasutatud allikad 1 Tervise Arengu Instituut. Tartu Ülikool. (2021). Eesti rahvastiku vaimse tervise uuring. Lõpparuanne. https://sm.ee/media/2315/download 2 Tervisekassa. (2023). Eriarstiabis ambulatoorsete vastuvõttude ooteajad. https://www.tervisekassa.ee/ravijarjekorrad#tab-eriarstiabis-ambulatoorsete-vastuvottude-ooteajad

3 Riigikontrolli aruanne Riigikogule. (2022). Eesti tervishoiu suundumused. https://www.riigikontroll.ee/LinkClick.aspx?fileticket=tFmw-xteFvw%3d

4 Sotsiaalministeerium. (2022). Vaimse tervise tegevuskava 2023-2026. https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2023-03/Vaimse%20tervise%20tegevuskava%202023- 2026_l%C3%BChiversioon.pdf

5 Ilves, K., Kubre, M.A., Saapar, M., Randver, R., Haring, L., & Kastepõld-Tõrs, K. (2023). Välisriikide madala intensiivsusega psühholoogiliste sekkumiste rakendusmudelite analüüs ja soovitused Eestile. https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2023- 04/Madala%20intensiivusega%20ps%C3%BChholoogiliste%20sekkumiste%20ja%20rakendusmudelite%20anal% C3%BC%C3%BCs%20ja%20soovitused%20Eestile_1.pdf

6 Sotsiaalministeerium. (2023). Vaimse tervise astmelise abi tegevuskava 2024-2027. https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2023- 12/Vaimse%20tervise%20astmelise%20abi%20tegevuskava.pdf

7 Eesti Haigekassa. (2021). Depressiooniga tööealise inimese raviteekond – kaardistamise ja analüüsi tulemused. https://www.tervisekassa.ee/sites/default/files/Raviasutused/Depressiooni%20raviteekond/de pressiooniga_tooealise_inimese_raviteekond.pdf

8 Ilves, K., Kubre, M.A., Timberg, M., Tubelt, E., Haring, L., Randver, R. (2023). Eestis kasutavate väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste ülevaade. https://skytte.ut.ee/sites/default/files/2024- 01/RAKE_VIPS_raport_ISBN.pdf

Innovatsiooniprojekti ideekavand1 AVALIKU SEKTORI INNOVATSIOONIVÕIMEKUSE TÕSTMINE Ideekavandit täites palume tutvuda riigikantselei lehel toodud soovituste ja juhistega projekti esitajale.

Pealkiri Vaimse tervise astmelise abi piloteerimine

Innovatsiooniprojekti esitaja (asutus)

Sotsiaalministeerium

Partner (asutus/asutused)2

Sotsiaalministeerium

Innovatsiooniprojekti kaasesitaja (asutus/asutused)

TEHIK, Tervisekassa, TAI

Projektijuht (nimi, asutus, e –posti aadress ja telefon)

Kertu Miidu, Sotsiaalministeerium [email protected] 5884 9693

Innovatsiooniprojekti kestus (kuudes)

48 kuud* *Projekti kestusesse on arvestatud TEHIKu tööde planeerimise protsess ning digiteekonna MVP arendustegevuste võimalikud viibimised. Samuti planeerime mitut hanget, mille ettevalmistamine ja läbi viimine võtavad aega. Oleme ajakava koostamisel lähtunud pigem konservatiivsest lähenemisest, arvestades, et ootamatusi võib esineda erinevates etappides.

Ajaarvestust alustame koostööleppe/partnerluslepingu sõlmimisest. Palun arvestage, et esimese hankeni jõudmiseks võib kuluda ligikaudu pool aastat.

Innovatsiooniprojekti kogumaksumus

Innovatsioonifondist taotletav kogurahastus (sh käibemaks)3 1 912 000

Käibemaks ☒ jääb kulu tegija kanda (käibemaks abikõlblik)

☐ saab küsida riigilt tagasi (käibemaks ei ole abikõlblik)

Täita iga partneri kohta.

1 Juhul kui ideekavand on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks, siis lisage vastav alus ideekavandi

päisesse. 2 Partner EL struktuurivahendite mõttes, kes viib ise läbi innovatsiooniprojekti elluviimisega seotud hanked,

sõlmib lepingud ning vastutab aruandluse eest. 3 Käibemaks on abikõlblik, kui on võimalik tõendada, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.

2

1. Taust ja probleemikirjeldus  Probleemi olulisus (nt probleemi suurus, miks just praegu aktuaalne), keda puudutab (sh

sihtrühmad)?

 Tegemist peab olema probleemiga, mille lahendamisega tegeleb avalik sektor.

 Oodatakse suure mõjuga projekte, mis panustavad otseselt ja oluliselt Eesti 2035 sihtide saavutamisse (täpsem info: https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja- planeering/strateegia/aluspohimotted-ja-sihid).

 Kirjeldage tausta ehk mida on probleemi lahendamiseks Eestis juba tehtud või mis on tegemisel. Relevantsed teiste riikide kogemused.

 Kogupikkus1-2 lk. Oluline on, et probleem, eesmärgid ja planeeritud projekti tegevused on omavahel loogilises ja tugevas seoses.

Mõisted Astmeline abi (stepped care)

Järkjärguline teenusemudel, kus vaimse tervise toetamine algab madala intensiivsusega sekkumistest ning liikumine kõrgematele astmetele toimub vaid siis, kui eelnevad astmed ei ole olnud piisavalt tõhusad. Teenuse saamine kõrgemal astmel eeldab varasemate astmete läbimist ja seisundi hindamist. Madalamatel astmetel on võimalik kaasata vaimse tervise tugispetsialiste, kellel ei ole kliinilist väljaõpet, kuid nad on saanud spetsiaalse väljaõppe ja saavad pakkuda esmast toetust ja juhendamist. Nende roll on aidata vähendada kõrgema astme spetsialistide koormust ning parandada teenuse kättesaadavust.

Sobitatud abi (matched care)

Teenusemudel, mille puhul abi andmine algab spetsialisti (nt vaimse tervise õde, kliiniline psühholoog, psühhiaater) poolt läbiviidavast põhjalikust terviseseisundi hindamisest, mille alusel määratakse inimese seisundile vastav sekkumine. Mudeli eelduseks on piisav arv vaimse tervise spetsialiste (vaimse tervise õed, kliinilised psühholoogid, psühhiaatrid), et tagada individuaalne ja paindlik ravi.

VIPS Väheintensiivsed psühholoogilised sekkumised (VIPSid) on struktureeritud ja tõenduspõhised lühiajalised sekkumised, mis on suunatud vaimse tervise sümptomite varajaseks leevendamiseks. Neid viivad läbi spetsiaalse väljaõppe saanud spetsialistid, kes ei pruugi olla vaimse tervise õed, kliinilised psühholoogid või arstid, kuid kelle töö on juhendatud ja allub regulaarsele kliinilisele supervisioonile.

VIPS spetsialist Spetsiaalse väljaõppe saanud inimene, kes viib läbi väheintensiivseid psühholoogilisi sekkumisi (VIPS). Ta ei ole psühholoog-nõustaja, kliiniline psühholoog või tervishoiutöötaja, kuid peab vastama miinimummudelis seatud kompetentsinõuetele, mis tagavad oskused konkreetse sekkumise läbiviimiseks. VIPS spetsialist töötab regulaarse supervisiooni all, järgib selgeid tööpiire ning suunab inimese vajadusel edasi kõrgema intensiivsusega teenustele.

(Digitaalne) juhendamata eneseabi

Iseseisev vaimse tervise toetamise viis, kus inimene kasutab teaduspõhiseid, struktureeritud, digitaalseid materjale, rakendusi või e-kursusi sümptomite leevendamiseks ilma spetsialisti otsese juhendamiseta.

Digitaalse teekonna MVP

Katsetamise jaoks innovatsiooniprojekti raames loodav minimaalne funktsionaalsus, mis võimaldab digitaalse astmelise vaimse tervise abi teekonna. MVP (inglise k. minimum viable product, minimaalne töötav toode) hulka kuuluvad digitaalsed sõelhindamised, suunamine VIPS-spetsialisti juurde, ligipääs sekkumistele.

Vaimse tervise häired on Eestis laialdaselt levinud ning süvenev probleem – depressioonirisk on igal neljandal (27,6%) ja üldistunud ärevushäire risk igal viiendal (20%) täiskasvanul (RVTU). Samas on vaimse tervise teenuste kättesaadavus jätkuvalt piiratud, kuna praegu rakendatav sobitatud abi (matched care) mudel ei ole suutnud kasvanud vajadustega kohaneda. Süsteemi koormavad pikaajalised kitsaskohad – spetsialistide nappus, pikad ootejärjekorrad ning piirkonniti ebaühtlane teenuste kättesaadavus. OSKA tervishoiuvaldkonna uuringu (2024) kohaselt on Eestis märkimisväärne puudus psühhiaatritest, kliinilistest psühholoogidest ja vaimse tervise õdedest, et vastata kasvavale abivajadusele. Eriti keeruline on olukord esmatasandi teenustega, mis aitaksid ennetada ja varakult leevendada kergemate psüühikahäirete süvenemist. Seetõttu jõuavad paljud inimesed eriarstiabi teenusteni liiga hilja, mis omakorda suurendab tervishoiusüsteemi koormust ja vähendab ravi tulemuslikkust. Puudub riiklikult reguleeritud lahendus, mis võimaldaks enamlevinumate vaimse tervise probleemide tõhusat ennetamist ja varajast sekkumist. Üheks võimalikuks lahenduseks on astmelise abi mudeli

3

rakendamine (stepped care), mis võimaldab pakkuda vajaduspõhist ja skaleeritavat abi, alustades väiksema intensiivsusega sekkumistest ning liikudes edasi vastavalt inimese seisundile. See optimeerib ressursside kasutust, vähendab spetsialistide koormust ning tagab kiire ja kättesaadava vaimse tervise toe, muutes selle hädaolukorras vajalikuks uuenduseks, mitte lihtsalt üheks võimalikuks alternatiiviks. Astmelise abi mudel: Mudel on suunatud depressiooni/alanenud meeleolu ja ärevushäirete sümptomite ennetuseks ja leevendamiseks. Astmelise abi mudel koosneb neljast astmest, millele eelneb baastase:

Baastase – kõigile kättesaadavad psühhoharivad materjalid (nt enesetunne.ee) ja veebipõhine sõelhindamine, mis aitab tuvastada võimalikke vaimse tervise probleemide esinemist. 1. aste – iseseisev eneseabi digitaalsete rakenduste ja e-kursuste vormis, suunatud inimestele, kellel on sõelhindamisel ilmnenud esmased vaimse tervise probleemide sümptomid. Digital first lähenemine võimaldab teenust läbida automatiseeritult ja ilma spetsialisti sekkumiseta. Eesti turul on olemas mitmeid digitaalseid lahendusi, mida saab kasutada selle astme raames. 2. aste – toetatud väheintensiivsed psühholoogilised sekkumised (VIPS), mis on suunatud inimestele, kelle sümptomid ei ole eneseabiga leevenenud. Sekkumised on struktureeritud, tõenduspõhised ning juhendatud vastava koolituse läbinud spetsialistide poolt, kes ei ole tervishoiutöötajad, kliinilised psühholoogid või psühholoog-nõustajad. VIPS spetsialistid toetavad teenusesaaja motivatsiooni, jälgivad seisundi dünaamikat ja suunavad vajadusel edasi järgmistele astmetele (tuginedes kokkulepitud suunamisalgoritmidele). 3. aste – psühhoteraapia, mida viivad läbi vastava kvalifikatsiooniga spetsialistid (tervishoiutöötajad, kliinilised psühholoogid, psühholoog-nõustajad) ning mis on mõeldud neile, kelle seisund vajab intensiivsemat ravi. Mudelis liikudes on eelduseks varasemate astmete läbimine, välja arvatud kõrge riskiga juhtudel (nt suitsiidikäitumine, psühhoos). 4. aste – kombineeritud ravi psühhiaatrilise ravi meeskonnas, suunatud inimestele, kelle seisund on keeruline ja vajab pikaajalist jälgimist. Siia kuuluvad patsiendid, kelle varasemad sekkumised pole andnud tulemust või kes vajavad kohe kompleksset ravi, kombineerides psühhoteraapiat, ravimravi ja teisi raviliike.

Seisundi hindamine ja liikumine astmete vahel toimub valideeritud mõõdikute alusel. Hindamisel kasutatakse digitaliseeritud hindamisvahendeid ehk veebipõhiseid enesekohaseid küsimustikke, mille tulemuste põhjal suunatakse inimene optimaalsele sekkumisele. Järelhindamine toimub samuti digitaalselt pärast igat sekkumist, et hinnata selle mõju ja otsustada edasise suunamise üle. Need veebipõhised enesekohased hindamisvahendid võimaldavad seisundi hindamist ja dünaamika jälgimist, andmete kogumist ja taaskasutamist, tagades süsteemi efektiivsuse ja paindlikkuse. Astmelise abi mudeli fookuses on alanenud meeleolu ja ärevushäirete sümptomid. Kuigi mudeli üldine loogika näeb ette liikumise madalama intensiivsusega sekkumistest kõrgemate suunas, on teatud juhtudel – näiteks suitsiidiriski, psühhoosinähtude või muude raskekujuliste vaimse tervise häirete korral – võimalik suunata inimene kohe kolmandale või neljandale astmele. Sellisel juhul esitatakse inimestele juhised, kuidas jõuda kiiremini sobiva abini.

4

Probleem puudutab laia sihtrühma, sealhulgas:

 Inimesed, kellel on alanenud meeleolu ja ärevushäirete sümptomid - mudeli sihtrühm on enim levinud vaimse tervise häirete ehk meeleolulanguse ja ärevuse sümptomitega Eesti inimesed alates 15. eluaastast. Katsetusperioodil keskendume RVTU andmetel enim ohustatud gruppidele: noored vanuses 15–24, töötud, madalama haridustasemega ja väiksema sissetulekuga inimesed.

 Tervishoiutöötajad ja kutsega psühholoogid - spetsialistid on ülekoormatud ning neil pole piisavalt ressursse abivajajate aitamiseks. Astmelise abi mudel pakub lisavõimalusi sekkumisteks ja seisundi hindamiseks, laiendab vaimse tervise spetsialistide ringi, pakub varasemat sekkumist ja aitab sõeluda patsiente, kes peaksid liikuma abi ülemistele astmele ehk hajutada koormust.

 Väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste (VIPS) pakkujad, maaletoojad ja arendajad – väheintensiivsete psühholoogiliste sekkumiste osutajad, mida ja keda praegu tervishoius ei saa kasutada, sest puuduvad vastavad regulatsioonid.

 Tööandjad ja haridussektor – vaimse tervise probleemid mõjutavad töövõimet, õppimist ja üldist ühiskondlikku toimetulekut. Astmelise abi mudel annab võimaluse suunata abivajavad inimesed astmelise abi süsteemi ja tööandjatel ning haridusasutustel keskenduda oma rollile ehk tagada inimeste heaolu toetav keskkond.

Projekti panus Eesti 2035 sihtide saavutamisesse Vaimse tervise astmelise abi piloteerimine toetab Eesti 2035 sihte, parandades inimeste vaimset heaolu ja kättesaadavust abile, tugevdades valdkondade vahelist koostööd ning soodustades teaduspõhiste ja innovaatiliste lahenduste arengut. Projekt aitab luua hoolivamat ja kaasavamat ühiskonda, tugevdab terviseteadlikkust ning toetab kestlikku ja inimesekeskset teenusmudelit. Vaimse tervise astmelise abi piloteerimine panustab otseselt: Vaimse tervise astmelise abi piloteerimine toetab otseselt Rahvastiku Tervise Arengukava 2020–2030 eesmärke, parandades teenuste kättesaadavust ja pakkudes inimkeskset tuge vajaduspõhiselt, sealhulgas läbi spetsialistide ringi laiendamise ja uute teenuste pakkumise. E-tervise strateegia 2025– 2030 raames panustab projekt digilahenduste ja andmepõhise lähenemise kaudu inimese tervisejuhtimise toetamisse ning teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tõstmisse. Eesti Digiühiskond 2030 arengukava toetatakse läbi innovaatiliste ja inimesekesksete digiteenuste arendamise ning Eesti Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 eesmärke täidetakse noortele suunatud sekkumiste kättesaadavuse parandamise kaudu. Mida on Eestis juba tehtud ja mis on tegemisel? Eestis on tehtud olulisi ettevalmistusi vaimse tervise astmelise abi süsteemi käivitamiseks. Valminud on analüüs välisriikide madala intensiivsusega sekkumistest ja rakendmismudelistest ning selle põhjal on loodud Eestile kohandatud astmelise abi mudeli tegevuskava, mis on projekti aluseks. Töös on astmelise abi miinimummudel, mis keskendub alanenud meeleolu- ja ärevushäirete esimesele ja teisele astmele ning mille valmimine on planeeritud 2025. aasta III kvartalisse. Miinimummudel loob raamistiku piloteerimiseks ehk sõnastab, mis on minimaalselt vajalik, et uut lahendust katsetada. Kokku on lepitud seisundi hindamise põhimõtted, VIPS kriteeriumid ja spetsialistide kompetentsinõuded. 2025. aastal jätkatakse kasutajateekonna ja suunamisalgoritmide arendamisega. Kasutajate vajaduste paremaks mõistmiseks on astmelise abi meeskond osalemas Riigikantselei innosprindis. Usaldusväärse seisundi hindamise tagamiseks viiakse Tartu Ülikooli Kliinikumi eestvedamisel ja Tervisekassa toel läbi hindamisvahendite valideerimise projekt, mis lõpeb 2025. aasta IV kvartalis. TAI arendab miinimummudelisse sobituvaid sekkumisi – esimese astme sekkumine on planeeritud piloteerimiseks 2025. aasta teises pooles, teise astme oma 2026. aastal. TEHIK on koostanud digilahenduste MVP teostatavuse analüüsi, mille tulemused on sisendiks Terviseportaali võimaliku lahenduse arenduse planeerimisele. Sotsiaalministeerium plaanib 2025. aastal toetada olemasolevate VIPSide laiemat kasutuselevõttu läbi spetsialistide ringi laiendamise. Rahvusvahelised kogemused ja nende rakendatavus Eestis Eestile kohandatud mudel tugineb teiste riikide edulugudele (Välisriikide madala intensiivsusega psühholoogiliste sekkumiste ja rakendusmudelite analüüs ja soovitused Eestile):

5

Inglismaa Improving Access to Psychological Therapies programm on näidanud, et astmelise vaimse tervise abi rakendamine aitab parandada teenuste kättesaadavust ja vähendada tervishoiukulutusi, kasutades soodsamaid lahendusi varases etapis. Samas põhineb sealne lahendus valdavalt spetsialistide kaasamisel ning puudub automatiseeritud teekond ning nad toovad kitsaskohtadena endiselt välja spetsialistide vähesuse. Soome mudel ühendab astmelise vaimse tervise abi digiplatvormidega, mis võimaldavad kiiret hindamist ja ravi, kuid see ei ole integreeritud ühtsesse terviseinfosüsteemi. Seega ei liigu info sujuvalt spetsialistide ja süsteemide vahel, mistõttu võib abi saamine viibida, korduvhindamisi tekib rohkem ja inimese teekond jääb katkendlikuks. Eestis soovime katsetada rahvusvaheliselt uudset lahendust, mis ühendab tõenduspõhised VIPSid, laiendatud spetsialistide ringi, automatiseeritud digiteekonna ning andmete liikumise riiklikus terviseinfosüsteemis. See võimaldab inimesel saada kiiret, sobivat tuge, automatiseerimise teel vähendada spetsialistide töömahtu ning võimaldab sujuva teekonna.

2. Projekti eesmärk ja soovitud tulemus  Mh mille alusel hindame, kas soovitud sisuline tulemus saavutati?

Projekti eesmärk on piloteerida astmelise vaimse tervise abi mudeli rakendatavust Eestis, keskendudes 1. ja 2. astmele, mis sisaldavad seisundi hindamist ning madala intensiivsusega tõenduspõhiseid sekkumisi alanenud meeleolu ja ärevushäirete sümptomitega inimestele. Katsetame, kuidas kergemate vaimse tervise murede korral saaks inimesi aidata kulutõhusalt, kombineerides digitaalse teekonna, digitaalsed eneseabimaterjalid ja väheintensiivsed psühholoogilised sekkumised, mida viivad läbi vastava väljaõppe saanud spetsialistid, kes ei ole tervishoiutöötajad. Eesmärgid ja soovitud tulemused:

1. Astmelise abi mudeli 1. ja 2. astme rakendatavus on testitud Hinnatud on, kuidas mudel praktikas toimib - millised on kitsaskohad ja millised kohandused on vajalikud edasiseks rakendamiseks. Hinnatud on inimeste valmisolek digitaalsete vahendite kasutamiseks. Hinnatud on tervishoiutöötajate valmisolek koostööks vaimse tervise tugispetsialistidega/VIPS- spetsialistidega.

2. Tervise Infosüsteemi (TIS) teekonna MVP (inglise k. minimum viable product ehk minimaalne töötav toode) on testitud Seisundi hindamise ja suunamise protsess on digitaliseeritud ja toimib sujuvalt. Kasutajad saavad läbida hindamise ja suunatakse automaatselt esimesele abiastmele. Asjakohastel spetsialistidel on vajalik rollipõhine ligipääs, hinnatud on seadusloome vajadus selle muudatuse rakendamiseks.

3. Digitaalsed hindamisvahendid on piloteeritud ja valideeritud Testitud, kas digitaalsed küsimustikud ja algoritmid võimaldavad usaldusväärselt tuvastada ärevuse ja alanenud meeleolu sümptomeid. Selgitatud, kas hindamisvahendite abil saab tõhusalt jälgida seisundi dünaamikat ja suunata inimesi astmete vahel.

4. 1. astme iseseisev eneseabi on kasutusele võetud ja hinnatud Piloteeritud, kas juhendamata digilahendused (nt e-kursused, rakendused) on kasutajasõbralikud ja toetavad varajast sekkumist. Kaardistatud on põhimõtted, mille alusel edaspidiseks rakendamiseks kujundada iseseisva eneseabi „teenusturg“. Hinnatud on, kui palju kasutajaid on neid lahendusi kasutanud ja milline on nende mõju sümptomite leevendamisel. Hinnatud on, milline on inimeste hoiak ja valmidus eneseabi teenuste kasutamisel.

5. 2. astme VIPS-sekkumised on katsetatud ja analüüsitud Hinnatud, kas ja kuidas VIPS-spetsialistide juhendatud väheintensiivsed sekkumised aitavad kasutajaid. Selgitatud, millised on tervishoiutöötajate hoiakud ja koostöökogemus vaimse tervise tugispetsialistidega/VIPS-spetsialistidega ning hinnatakse nende võimalikku toetavat rolli vaimse tervise teenuste edaspidisel pakkumisel.

6

Selgitatud, milliseid täiendusi vajab VIPS-sekkumiste süsteemne integreerimine tervishoidu, sh õigusloome vajaduse hindamine.

6. Astmelise abi mõju tervishoiusüsteemi koormusele on analüüsitud Hinnatud, kas ja kui palju 1. ja 2. astme sekkumised vähendavad eriarstiabi vajadust. Selgitatud, kuidas süsteem peaks töötama jätkusuutlikult ja millised ressursid on selleks vajalikud.

3. Võimalikud lahendussuunad, projekti uuenduslikkus  Kirjeldage võimalikke erinevaid lahendussuundi, ootusi lahendustele, võimalikku katsetust,

võimalikke takistusi.

 Innovatsiooniprojektid võivad hõlmata probleemidele lahenduste otsimist, lahenduste arendamist ja katsetamist, kuid mitte valmislahenduse hankimist.

 Oodatakse teaduspõhiseid, uuenduslikke lahendusi.4 Kirjeldage olemasoleva info põhjalt projekti uuenduslikkust.

Põhimõtted, millest lahendus lähtub

Lahendus keskendub alanenud meeleolu ja ärevushäire sümptomitega inimeste toetamisele mudeli

esimestel astmetel, lähtudes astmelise abi miinimummudelist. Piloteerimiseks on valitud astmed, mida

tänases süsteemis ei ole, kuid mille mõju vaimse tervise teenuste pakkumisele on teiste riikide näitel

märkimisväärne. Projekt ei loo uusi sekkumisi, vaid kaasab turul juba olemasolevaid lahendusi, mis

vastavad selgelt seatud kvaliteedikriteeriumitele. Seejuures ei ole tegemist valmis „karbitoodete“

ostmisega, vaid avaliku teenuse pakkumise uue mudeliga, kus loome reguleeritud nn turuplatsi

erasektori ja riigi koostööks. Piloodi käigus testime, kuidas erasektori sekkumised saaksid läbipaistva

kvaliteedikontrolli ja sobivuskriteeriumite kaudu integreeruda astmelise vaimse tervise teenuse

pakkumisse.

Esimesel astmel kasutatakse digitaalseid juhendamata eneseabi sekkumisi, teisel astmel toetatud

madala intensiivsusega psühholoogilisi sekkumisi (VIPS). VIPSide pakkumiseks kaasame spetsiaalse

väljaõppe saanud spetsialiste, kes ei ole tervishoiutöötajad, kuid kelle ettevalmistus võimaldab pakkuda

tõenduspõhist tuge kindlaksmääratud raamistikus.

Katsetame digitaliseeritud teekonna MVPd (inglise k. minimum viable product ehk minimaalne töötav

toode) tervise infosüsteemis, mis võimaldab hinnata inimese seisundit automaatselt ja suunata teda

sobivale teenusetasemele ilma spetsialistita. MVP on minimaalne arendus, mis on vajalik teekonna

osaliseks automatiseerimiseks ja testitav reaalses keskkonnas. Eesti lähenemine on rahvusvaheliselt

uuenduslik, sest ühendame astmelise abi tõenduspõhised sekkumised, laiendatud spetsialistide

ringi, digitaalse seisundihindamise ja automaatse suunamise ühtseks tervikuks riiklikus

terviseinfosüsteemis. Inglismaal on astmelise abi mudel näidanud tulemuslikkust, Soomes on

kasutusel digitaalsed hindamisvahendid, kuid Eestis viime need komponendid kokku sujuvaks,

süsteemseks lahenduseks, mis pakub senisest paremat ligipääsu ja tuge nii inimestele kui

spetsialistidele. MVP testimine võimaldab hinnata, kui kulutõhus ja kasutajasõbralik see lähenemine

tegelikult on.

Eestis rakendatakse täna sobitatud abi mudelit, mis tööjõu ressursse arvestades ei ole jätkusuutlik –

selline lähenemine põhjustab pudelikaelu, kuna kõrgema kvalifikatsiooniga spetsialiste on piiratud arv

ning nende aeg kulub juhtumitele, mida saaks lahendada ka madalama taseme sekkumisega. See

pikendab ootejärjekordi ja viivitab abi saamist ka neil, kes vajavad kiiret sekkumist. Ressursse

kasutatakse ebatõhusalt, sest süsteem ei suuda eristada, kellele piisaks kergemast toest ja kes vajab

keerukamat ravi. Vaimse tervise teenuste vajadus kasvab kiiremini kui olemasolev süsteem

suudab reageerida ja ilma uuendusliku lahenduseta ei pea see koormusele vastu. Digitaalsed

4 Innovatsioon on uus või täiustatud toode või protsess (või nende kombinatsioon), mis erineb märkimisväärselt

tegija varasematest toodetest või protsessidest ja mis on potentsiaalsetele kasutajatele kättesaadavaks tehtud või tegija poolt kasutusele võetud (protsess). Teadus- ja arendustegevus on uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline ning ülekantav

ja/või korratav uurimistöö, mille eesmärk on saada uusi teadmisi ning leida neile uusi rakendusalasid.

7

eneseabi sekkumised ja osaliselt automatiseeritud teekond tervise infosüsteemis on astmelise abi

kuluefektiivsuse võti, võimaldades ressursse suunata täpselt sinna, kus neid enim vajatakse.

Tegutseme koostöös teadusasutuste ja erasektoriga, et tagada teenuste kvaliteet, teaduspõhisus ja

süsteemi skaleeritavus. Lahenduse eesmärk on luua jätkusuutlik, vajaduspõhine ja kulutõhus avalik

teenus, mis võimaldab paremat ligipääsu vaimse tervise abile juba probleemide varases faasis.

Uuenduslikkus

 Uudne lähenemine vaimse tervise teenuste pakkumiseks: astmelise abi põhimõttel loodav

uus mudel, mis aitab ennetada raviteekonna alguses tekkivat pudelikaela, mida põhjustavad

teenuste piiratud kättesaadavus ja spetsialistide vähesus. See võimaldab pakkuda kiiret ja

varajast tuge ning tõhustada patsientide sõelhindamist. Avaliku sektori innovatsioon seisneb

vaimse tervise teenuste strateegilises ümberkujundamises – pakub ühtse digitaalse

keskkonna nii patsientidele kui spetsialistidele, laiendab sekkumiste ja spetsialistide ringi, loob

selge raamistikuga teenuseturu sekkumistele (VIPS ja eneseabi), suunab seeläbi inimesed

sobiva abini ning tagab ühtlase teenuse kvaliteedi. Erinevalt teistest riikidest ei seisne

uuenduslikkus ainult üksikute komponentide kasutuselevõtus (nt VIPSid Inglismaal või

digiplatvormid Soomes), vaid esmakordselt ühendatakse tõenduspõhised sekkumised,

laiendatud spetsialistide ring, automatiseeritud hindamine ja suunamine ning andmevoog

riiklikus terviseinfosüsteemis üheks sujuvaks terviklahenduseks. Kombinatsioon inimese

seisundist lähtuvast digitaalsest teekonnast, spetsialistide ringi laiendamisest, VIPSide

kaasamisest tervishoiusüsteemi ja riiklikku infosüsteemi integreeritud andmekogumisest on

rahvusvahelises kontekstis unikaalne ning loob eeldused skaleeritavale, kulutõhusale ja

proaktiivsele teenusele, mis võiks pakkuda eeskuju ka teistele riikidele.

 Skaleeritav süsteem: digilahenduste abil saab pakkuda rohkem teenuseid väiksema

spetsialistide kaasatusega. Osaliselt automatiseeritud ja digitaalne teenusekorraldus võimaldab

jõuda suurema hulga inimesteni, hoides samal ajal kokku tervishoiutöötajate ressurssi. Esimese

astme teenused toimivad inimkomponendita, samas kui teise astme sekkumisi viivad läbi

väljaõppe saanud spetsialistid, kes ei ole tervishoiutöötajad, kuid kes on omandanud vajalikud

oskused VIPS sekkumiste läbiviimiseks. See muudab süsteemi kulutõhusamaks ja vähendab

pudelikaelu tervishoius, võimaldades kõrgema kvalifikatsiooniga spetsialistidel keskenduda

keerulisematele juhtumitele.

 Tõenduspõhine ja andmepõhine lähenemine: teenuste tõhusust hinnatakse valideeritud

hindamisvahenditega, mis võimaldavad süsteemi arendamist. Andmepõhine lähenemine

võimaldab ennetavalt tuvastada arenduskohti ja suunata innovatsiooni, muutes

tervishoiusüsteemi proaktiivseks, mitte ainult reageerivaks.

 Riiklik ja erasektori koostöö: vaimse tervise teenuste arendamisel ei looda riiklikult uusi

teenuseid nullist, vaid kaasatakse turul juba olemasolevad tõenduspõhised lahendused, mis

integreeritakse tervishoiusüsteemi. Katsetamise üheks eesmärgiks on saada teada, kuidas turul

tegutsevad VIPSid sobituvad tervishoiusüsteemi ja millised võimalused on meil nende

rakendamiseks. See võimaldab keskenduda teenuste kohandamisele, kvaliteedi tagamisele ning

süsteemi strateegilisele juhtimisele. Eesmärk on kujundada reguleeritud ja kvaliteedipõhine

teenuseturg, kuhu saavad panustada kõik pakkujad, kelle sekkumised vastavad seatud

kriteeriumitele. Riik toimib siin mitte pelgalt teenuse tellijana, vaid innovatsiooni soodustajana,

kes loob reeglid, määratleb kvaliteedi ja valib lahendused, mis teenivad avalikke huve. Selline

lähenemine lühendab innovatsiooni elutsüklit – tõenduspõhised lahendused saavad kiiremini

kasutusele võetud, teenused on paindlikumad ning süsteem suudab paremini ja kulutõhusamalt

reageerida ühiskondlikele vajadustele.

 Digitaalne infrastruktuur ja automatiseeritud suunamine: uuenduslik ei ole ainult teenuste

sisu, vaid ka kasutamise viis – automatiseeritud, andmepõhine suunamine võimaldab avalikul

sektoril toimida targalt ja efektiivselt, suunates inimesed sobivatele teenustele varajases faasis

ning optimeerides olemasolevaid ressursse.

Planeeritav lahendus

8

Planeeritav lahendus aitab inimestel saada sobivat vaimse tervise abi kiiremini ja lihtsamalt, kasutades

selleks nutikat digitaalset teekonda, digitaalseid eneseabivahendeid ja olemasolevaid VIPS teenuseid.

Lahendus on kombinatsioon katsetamiseks arendatavast digiteekonna MVPst tervise

infosüsteemis, kriteeriumitele vastavatest sekkumistest, mida hangime turult ja katsetame seeläbi

“avatud turuplatsi” põhimõtet erasektori kaasamiseks vaimse tervise teenuste pakkumisel ning

spetsialistide ringi laiendamisest ehk kuidas tuua valdkonda juurde spetsialiste, kelle ettevalmistus

võimaldab abi pakkuda, kuid täna seda riiklikus süsteemis teha ei saa.

 Soovime piloteerimise käigus arendada Terviseportaali digitaalse teekonna MVP, mille üheks

osaks on digitaalne sõelhindamise küsimustik. Sõelhindamisega tuvastatakse alanenud

meeleolu ja ärevushäirete sümptomite esinemine. See hindamine ei vaja arsti ega spetsialisti

ning on kättesaadav ööpäevaringselt, sõltumata asukohast. Soovime, et teekond oleks

kasutajale intuitiivne ja sujuv ning näeme, et Terviseportaal on keskne ja usaldusväärne

keskkond, kust Eesti inimene leiab tervisealast infot ja abi. Terviseportaalis tehtavad

digiteekonna MVP arendused teostatakse pilootprojekti raames arenduspartnerite poolt, kelle

kaasame läbi hanke. Pilootprojekti käigus soovime katsetada, kas digitaalne teekond võimaldab

teenuseid pakkuda kulutõhusalt ja kas kasutajatel on valmisolek selle kasutamiseks. Sümptomite

olemasolu korral suunatakse inimene läbi Terviseportaali automaatselt esimesele astmele, kus

on ligipääs digitaalsele eneseabikursusele. Esimese astme sekkumise läbimise järgselt toimub

järelhindamine, mille tulemuste põhjal suunatakse inimene automaatselt teisele astmele või

sümptomite paranedes lõpetatakse teekond.  Teisel astmel rakendatakse toetatud VIPSe, mida viivad läbi spetsiaalse koolituse saanud

inimesed, kes ei ole tervishoiutöötajad, psühholoog-nõustajad ega kliinilised psühholoogid, kuid

nad on saanud selle läbiviimiseks vajaliku väljaõppe, töötavad metoodikapõhiselt ja on

regulaarselt superviseeritud . See võimaldab laiendada teenusepakkujate ringi ja leevendada

spetsialistide puudust. Teise astme sekkumise järgselt toimub järelhindamine, mille põhjal

suunatakse inimene järgmisele astmele, teisele sekkumisele või sümptomite paranedes

lõpetatakse teekond.

Digitaalse teekonna MVP (inglise k. minimum viable product ehk minimaalne töötav toode) tervise

infosüsteemis – katsetame, kuidas digitaliseeritud hindamisvahendid ja automaatne abini suunamine

tõstab teenuste efektiivsust. Selleks arendame Terviseportaali hindamisküsimustikud, loome ligipääsu

sobivatele sekkumistele ning võimaldame VIPS-spetsialistidele rollipõhise juurdepääsu Tervisejuhtimise

töölauale. See võimaldab neil näha inimese hindamistulemusi ja dokumenteerida sekkumise kulgu – info,

mida saab vajadusel kasutada ka edasises ravis.

Digitaalsed iseseisvad eneseabimaterjalid – katsetame „avatud turuplatsi“ põhimõtet, kus riiklik

süsteem kaasab kvaliteedikriteeriumitele vastavaid, tõenduspõhiseid sekkumisi erasektori pakkujatelt.

Me ei loo ise uusi sekkumisi piloodi raames ega testi olemasolevate sekkumiste eraldiseisvat mõju, sest

tõenduspõhisus on üks seatud kvaliteedikriteerium – nende tõhusus sümptomite leevendamisel on juba

teaduskirjanduse ja praktikate põhjal kinnitatud. Pilootprojektis kaasame juba tõenduspõhisuse

lävendi ületanud sekkumised ning katsetame, kuidas nende süsteemne kasutamine aitab

pakkuda kiiremat, sihitumat ja kulutõhusamat vaimse tervise abi. Fookus on sellel, kuidas need

lahendused töötavad osana uuest astmelise abi teenusemudelist – kas need on kasutaja jaoks

kättesaadavad ja usaldusväärsed ning süsteemi jaoks integreeritavad ja jätkusuutlikud. Tegemist ei ole

nii-öelda karbitoodete ostmisega, vaid teenusemudeli strateegilise uuendamisega, kus eneseabi ja

psühholoogiline tugi on lahutamatud osad astmelisest abist.

VIPSide ja VIPS-spetsialistide kaasamine riiklikku teenusemudelisse – katsetame, kuidas VIPSid ja nende läbiviijad saavad toimida osana astmelise abi süsteemist. Selleks hangime turul juba olemasolevad, tõenduspõhiseid digitaalseid eneseabi ja VIPS-sekkumisi. Hankes saavad osaleda kõik VIPS pakkujad, kelle sekkumised vastavad kriteeriumitele. VIPS-sekkumisi viivad läbi spetsiaalse koolituse saanud VIPS-spetsialistid. Katsetamiseks loome VIPS-spetsialistidele rollipõhise ligipääsu Tervisejuhtimise töölauale, kus nad saavad näha inimese hindamistulemusi, sisestada sekkumise kulgemise andmed ning toetada vajadusel inimese liikumist järgmistele teenusetasanditele.

9

Koostöö teadusasutuste ja ettevõtetega

Lahenduse arendamine tugineb koostööle teadusasutuste ja ettevõtetega, et tagada teenuste

tõenduspõhisus ning kvaliteet. Tõenduspõhiste sekkumiste kasutamine aitab vältida juhuslikke või

teaduslikult tõendamata meetodeid, tagades inimestele usaldusväärse ja tõhusa abi. Ettevõtetele pakub

projekt võimaluse oma sekkumisi arendada ja teenuseid laiendada, tugevdada nende tõenduspõhisust

ning integreerida need riiklikusse süsteemi. See toetab innovatsiooni ja parandab teenuste

kättesaadavust, samal ajal kui riiklik raamistik tagab, et kõik pakutavad lahendused vastavad

teaduspõhisuse ja kvaliteedikriteeriumidele, hoides teenuste usaldusväärsuse kõrgel tasemel. Projektis

teeme koostööd teadusasutustega, et luua ettevõtetele võimalusi oma sekkumiste arendamiseks ja

hindamiseks, tagades, et kõik lahendused vastavad tõenduspõhisuse põhimõtetele ning toetavad

astmelise abi süsteemi arengut.

Piloteerimisel esineda võivad takistused

Piloteerimise raames arendame MVP-d, mis võimaldab testida digitaalset teekonda ja hinnata selle

toimivust astmelise abi süsteemis. Kuna sellist lahendust ei ole varem kasutusel olnud, võib väljakutseks

osutuda spetsialistide valmisolek uute digivahendite kasutamiseks. Riski maandamiseks panustame

koolitamisse ja juhendamisse, et tagada sujuv rakendamine ning tõsta süsteemi kasutusvalmidust.

Lisaks võib MVP testimise käigus ilmneda vajadus täiendavate kohanduste järele, mis võib mõjutada

projekti ajakava ja ressursikasutust. Teise võimaliku takistusena näeme kasutajate teadlikkust ja

valmisolekut digitaalseid sekkumisi kasutada, mis võib mõjutada teenuse tegelikku kasutust ja selle mõju

hindamist. Selle riski vähendamiseks loome kasutajateekonna prototüübid ning planeerime sihtgrupile

suunatud kommunikatsiooni, et toetada digilahenduste kasutuselevõttu ning tõsta teadlikkust astmelise

abi süsteemist.

Täpsem ülevaade võimalikust lahendusest on lisas 1. TO-BE versioonist kasutaja vaates on toodud lisas 1.

4. Innovatsiooniprojekti (sh katsetuse) elluviimisega seotud riskid ja nende maandamismeetmed

Digitaalse infrastruktuuri ja integratsiooni väljakutsed: Hetkel puuduvad riiklikud digitaalsed lahendused, mis võimaldaksid astmelise abi süsteemi tõhusalt rakendada. Samuti võib osutuda keerukaks digilahenduste integreerimine olemasolevate tervishoiusüsteemidega. Maandamismeetmed:

 TEHIKu poolt on läbi viidud esmane teostatavuse analüüs, samuti on ideed valideeritud Terviseportaali ja Tervisejuhtimise töölaua tootejuhtidega.

Spetsialistide ja sihtrühmade vastuvõtlikkus muutustele: Nii sihtrühm kui spetsialistid võivad olla uute sekkumiste, sh digitaalsete, ning teenusepakkujate suhtes skeptilised, mis võib takistada nende laialdast kasutuselevõttu. Maandamismeetmed:

 Valdkonnas tegutsevad spetsialistid on olnud algusest peale kaasatud mudeli välja töötamisse, samuti jätkub tihe koostöö arendusprojekti edasistes etappides.

 Mudeli loomise aluseks on kasutatud tõenduspõhiseid lähenemisi ja rahvusvahelist praktikat.

 Enne piloteerimist koolitatakse spetsialiste ja koostatakse juhendmaterjalid. Rahastus ja jätkusuutlikkus: Astmeline abi alanenud meeleolu ja ärevusehäirete sümptomite varaseks märkamiseks ja raviks peab vastava tervisemurega inimesele olema riiklikult tagatud ja tasuta. Täna on VIPS-e arendatud ja pakutud valdavalt projektipõhise rahastuse toel kas teadusgrantidest või ka riiklikult (SoM strateegiline partnerlus, Tervisekassa), kuid tagatud ei ole ei järjepidevus ega jätkusuutlikkus ning riigieelarve piiratud tingimustes on keeruline leida süsteemset lahendust, sh püsirahastust. Maandamismeetmed:

 Katsetamise eesmärk on saada hinnang teenuste ja süsteemi ülalpidamiskuludele ning leida kuluefektiivne ja jätkusuutlik lahendus, mis teenib avalikke huve. Mudel loob eeldused

10

pikaajaliseks kulude kokkuhoiuks - esimeste astmete teenuste maksumus on tervishoiuteenustega võrreldes madalam.

 Astmelise abi pakkumine on riigi vastutus, kuid süsteemse lahenduse ülesehitus võib toetuda paindlikule korraldusmudelile, kus teatud teenusekomponendid on võimalik delegeerida usaldusväärsetele partneritele (nt konkreetsed VIPS sekkumised). Paindliku korraldusmudeli olemasolul saavad riigi poolt arendatud lahendused võimestada ka erasektorit, nt läbi keskse infrastruktuuri loomise ja tõenduspõhisuse arendamise. Seeläbi toetame erasektori teenusepakkujatel kvaliteetsete lahenduste pakkumist, mis täiendavad avalikku teenust. Eesmärk on uuendada vaimse tervise teenuste süsteemi nii, et see oleks suuteline kasvava vajadusega toime tulema.

 Töötada välja jätkusuutlik korraldus- ja rahastusmudel näidustatud e personaalsetele ennetusteenustele (sümptomite tuvastamine ja sekkumine).

Kasutajate vähene teadlikkus ja madal kaasatus: Inimesed ei pruugi olla teadlikud astmelise abi mudeli võimalustest või ei pruugi nad tunda eneseabi vahendite kasutamist intuitiivseks ja mugavaks. Maandamismeetmed:

 Sihtrühma esindajaid kaasates luua kasutajasõbralikud ja ligipääsetavad digilahendused, mis on intuitiivsed ja arvestavad sihtrühma vajadustega. Lahendusi testitakse koos kasutajatega ning kohandatakse vajadustele vastavaks.

 Vaimse tervise astmelise abi tegevuskava näeb ette kommunikatsiooniplaani koostamist, et tõsta teadlikkust vaimse tervise eneseabivõimalustest ja digilahenduste kasulikkusest.

 Teavitustöö esmatasandi ja teiste asjakohaste spetsialistide (sotsiaaltöötajad, tugiisikud, õpetajad jne) kaasamine sihtgrupini jõudmiseks.

5. Võimalikud lahenduste pakkujad  Kirjeldage võimalikke probleemile lahenduste väljapakkujaid (nt erinevate valdkondade eksperdid,

teadlased (sh humanitaarteadlased), ettevõtted, kes on teemaga varem tegelenud, mõelge nii Eesti kui rahvusvaheliste pakkujate peale).

Lahenduste väljatöötamisel kaasame erinevate valdkondade eksperte, teadusasutusi ja ettevõtteid, kellel on kogemus vaimse tervise teenuste ja sekkumiste arendamisel. Võimalikud lahenduste pakkujad: Teadus- ja arendusasutused

 Eesti ülikoolid ja teadusinstituudid – vaimse tervise hindamise, tõenduspõhiste sekkumiste ja digitaalsete lahenduste uurimine ning arendamine. Tänase seisuga oleme koostöös ekspertidega Tartu Ülikoolist ja Tallinna Ülikoolist töötanud välja astmelise abi hindamismeetodid, VIPS kriteeriumid ja VIPS spetsialistide pädevused. Edasistes sammudes projekti ellu viimisel plaanime jätkata koostööd teadusasutuste ekspertidega.

 Humanitaar- ja sotsiaalteadlased – psühholoogia, sotsioloogia ja tervisekäitumise eksperdid, kes aitavad mõista, kuidas inimesed sekkumisi vastu võtavad ja nende mõju kogevad.

 Innoprojekti raames kaasame ülikoolide ja teadusasutuste ekspertiisi avatud hanke teel. Ettevõtted ja idufirmad

 Eesti ja rahvusvahelised tervisetehnoloogia ettevõtted, kes arendavad tõenduspõhistele praktikatele baseeruvaid digitaalseid eneseabi- ja psühhoteraapia platvorme.

 Meditsiinitehnoloogia ja andmeanalüüsi ettevõtted, kes pakuvad lahendusi vaimse tervise hindamiseks ja sekkumise mõju analüüsiks.

6. Projekti meeskond ja töökorraldus  Kirjeldage meeskonna liikmete rolle ja tööjaotust (sh kaasatud osapoolte rollid)

 Kirjeldage projektijuhi varasemat kogemust innovatsiooniprojektide juhtimisega

 Märkige ära, kui suure koormusega projektijuht (ja võimalusel ka teised meeskonna liikmed) projekti panustavad. Kirjeldage asendusvõimalusi.

 Kirjeldage projekti juhtimise korraldust ja koostöömudelit teiste osapooltega. NB! Meeskonna liikmetega peab olema koostöö läbi räägitud!

11

Astmelise abi piloteerimine hõlmab endas juhendatud eneseabi, VIPSide ja VIPS spetsialistide integreerimist tervishoiusüsteemi ja digiteekonna MVP arendust. Sisutöö hõlmab miinimummudeli, teenuste ja tervisemurega inimese teekonna ja VIPSide tervishoiusüsteemi kaasamise põhimõtete välja töötamist. Sisutöö eestvedamise vastutus on Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonnal, keda toetavad TAI vaimse tervise valdkonnajuht ja Tervisekassa vaimse tervise teenuste juht. Terviseportaali (TP) ja Tervisejuhtimise töölaua (TJT) tootejuhid toetavad teekonna loomist, et see oleks kooskõlas nimetatud kanalite ja digiriigi arengusuundadega. Kanalite (TP ja TJT) tootejuhid panustavad kasutajasõbralike lahenduste loomisesse tehes koostööd TEHIKu ja arenduspartneritega. TEHIK vastutab arenduste tehnilise analüüsi, teostuse ja töökindluse eest. Projektijuhil Kertu Miidul ei ole varasemat kogemust innovatsiooniprojektide juhtimisel, kuid omab kogemust väiksemamahuliste IT projektide eestvedamisel. Projekti ellu viimisel toetab projektijuhti Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna ekspert Margit Lenk-Adusoo, vaimse tervise teenuste koordinaator Triin Viskus (lapsepuhkusel kuni 2025 septembrini) ja osakonna juht Anne Randväli. Margit Lenk-Adusoo omab pikaajalist kogemust teadusprojektide läbiviimisel. Projektijuht panustab täiskoormusega, teised projektiliikmed on kaasatud väiksema koormusega ja seotud konkreetsete töö etappidega. Projektijuht – Kertu Miidu, Sotsiaalministeerium, vaimse tervise osakond

 Vastutab projekti üldise juhtimise ja koordineerimise eest.

 Tagab projekti eesmärkide täitmise, eelarve ja ajakava järgimise.

 Juhib sidusrühmade koostööd ja koordineerib projekti erinevaid tööpakette.

 Vastutab projektiga seotud administratiivsete tegevuste eest.

 Vastutab VIPS kaasamise põhimõtete väljatöötamise eest.

Kliiniline ekspert – Margit Lenk-Adusoo, Sotsiaalministeerium, vaimse tervise osakond

 Vastutab miinimummudeli väljatöötamise eest.

 Toetab projektijuhti sidusrühmadega koostöös.

 Toetab VIPSide kaasamise põhimõtete väljatöötamist.

 Toetab ärianalüüsi valmimist.

 Toetab digilahenduste testimist ja VIPSide integreerimist.

 Toetab piloteerimist ja mõju-uuringu ettevalmistust ja läbi viimist.

Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna esindaja – Triin Viskus, vaimse tervise teenuste

koordinaator (lapsepuhkusel kuni 2025 september, asendab Anne Randväli, vaimse tervise

osakonnajuht)

 Vastutab astmelise abi tegevuskava elluviimise eest Sotsiaalministeeriumi tööplaanis ja tagab

selleks vajaliku toetuse ning ressursid.

 Panustab projekti toetavasse seadusloomesse.

 Töötab koos asjassepuutuvate asutustega, hankides sealjuures vajalikud kooskõlastused

tervikliku mudeli arendamiseks ja rakendamiseks.

 Toetab projektijuhti sidusrühmadega koostöös.

Terviseportaali (TP) tootejuht – Evgeni Nikolaevski, Tervisekassa

 Toetab digilahenduste ärianalüüsi valmimist.

 Toetab tehnilise analüüsi, arenduse ja testimise protsessi.

 Vastutab TP arenduste eest koostöös TEHIKuga.

Tervisejuhtimise töölaua (TJT) tootejuht – Patrick Pihelgas, Tervisekassa

 Toetab digilahenduste ärianalüüsi valmimist.

 Toetab tehnilise analüüsi, arenduse ja testimise protsessi.

 Vastutab TJT arenduste eest koos TEHIKuga.

TEHIKu esindaja – Roman Kostrõkin või määratud esindaja

 Vastutab tehnilise analüüsi, arenduse ja süsteemide integratsiooni eest.

12

 Koordineerib ise või määrab TEHIKu poolt esindaja arendustegevuste ja testimise

koordineerimiseks.

 Tagab, et lahendused vastaksid turvanõuetele ja andmekaitse regulatsioonidele.

 Toetab koostööd arenduspartneritega.

TAI esindaja – Elisabeth Luisk, vaimse tervise valdkonna juht

 Vastutab TAI poolt arendatavate VIPSide väljatöötamise eest.  Toetab miinimummudeli valmimist.

 Toetab VIPSide kaasamise põhimõtete väljatöötamist.

 Toetab digilahenduste testimist ja VIPSide integreerimist.

 Toetab piloteerimist ja mõju-uuringu ettevalmistust ja läbi viimist.

Tervisekassa esindaja – Helis Ojala, vaimse tervise teenuste juht

 Tagab, et astmelise abi mudeli 1. ja 2. astme tegevused haakuksid 3. ja 4. astme teenuste

ravimudeli ja –teekonnaga.

 Toetab VIPSide kaasamise põhimõtete väljatöötamist.

 Toetab piloteerimist ja mõju-uuringu ettevalmistust ja läbi viimist.

Töökorraldus ja koostöömudel:

 Projekti meeskond koguneb regulaarselt projektikoosolekutele, kus hinnatakse edusamme,

arutatakse takistusi ja tehakse otsuseid edasiste tegevuste kohta.

 Erinevate tööpakettide töögrupid teevad eraldi koosolekuid vastavalt vajadusele.

 Projekti võtmeotsused kinnitatakse Sotsiaalministeeriumi, Tervisekassa ja TEHIKu koostöös.

7. Projektiplaan, sh ajakava ja eelarve sisuliste etappide kaupa  Tegevuste kestus tuua kuude kaupa, aga sidumata neid kindlate kuupäevadega.

 Eelarves summad tuua kogumaksumusena (st sisaldavad kõiki makse), sh projektijuhi kogukulu.

 Lisada eelarve kujunemise põhjendused.

 Soovi korral võib projektiplaani esitada Excelis vm vormingus ideekavandi lisana.

Projektiplaan ja ajakava

Hetkel on käimas piloteerimisprojekti eeltegevus, mille raames töötatakse välja astmelise abi miinimummudel. See mudel määratleb miinimumnõuded, mis on vajalikud astmelise abi pakkumiseks selle esimestel tasemetel, et võimaldada uudse lähenemise katsetamist ja hinnata selle rakendatavust riiklikus süsteemis. Eesti tervishoiusüsteemis puudub alternatiiv 1. ja 2. astmele ja astmelist lähenemist võimaldavad lahendused, seega on vajalik struktureeritud ja etapiviisiliselt üles ehitatud tööpakettide süsteem. Piloteerimisprojekti kestus on 48 kuud, mille jooksul viiakse ellu neli omavahel seotud tööpaketti, mis moodustavad loogilise järgnevuse, kus iga tööpakett loob eeldused järgmisteks sammudeks.

Tööpaketid ja kestused:

 Piloteerimiseks vajaliku digitaliseeritud teekonna MVP arendamine tervise infosüsteemi (27 kuud) - tehnilise analüüsi ja arenduse hanke ette valmistamine ja läbi viimine, tegevuste teostamine ning testimine. Digitaalse teekonna MVP valmimine on eelduseks VIPS-spetsialistide piloteerimiseks ette valmistamiseks ja piloteerimiseks. Kuna TEHIK on võtmerollis arenduspartneri hanke korraldamisel, saame selle protsessiga alustada alles 2026. aastal, kooskõlas TEHIKu tööplaaniga. Soovime testida kuidas katsetatav lahendus toimib reaalses keskkonnas, et hinnata selle tõhusust ja sobivust. Ajakava koostamisel oleme lähtunud konservatiivsest ja realistlikust planeerimisest, et tagada katsetuse edukus ning usaldusväärsus.

13

 Piloteerimise ette valmistamine, läbi viimine ja mõju hindamine (39 kuud) - mõju-uuringu partneri hanke ettevalmistamine ja läbi viimine, uuringu disain, ettevalmistavad tegevused, piloteerimise ja mõju-uuringu läbi viimine, tulemuste analüüsimine ja lõppraportite koostamine. Kestus on pikk, sest mõju-uuringu disain, seal hulgas valimi suurus on oluline sisend sekkumiste (juhendamata eneseabi ja VIPS) hankimiseks. Sellest tulenevalt on mõju uuringu tööpaketi kestus hinnatud 39 kuu peale.

 VIPS kaasamise põhimõtete väljatöötamine (6 kuud) - pilootprojekti raames VIPSide hanke ette valmistamine ja hanke läbi viimine. Pilootprojektis on plaan hankida sekkumine, koos seda läbi viiva spetsialistiga. VIPSi pakkuja vastutab sekkumise väljaõppe ja toe pakkumise eest (supervisioon). Pilootprojektist sõltumatult on vajalikud tegevused VIPSide ja VIPS spetsialistide defineerimiseks seadusandluses ja Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna poolt toetavad tegevused olemasolevate VIPSide jõustamiseks ja arendamiseks.

 Digilahenduste testimine, spetsialistide koolitamine ja VIPSide integreerimine digilahendustega (9 kuud) - lahenduse testimine ja juhendite loomine spetsialistidele, ettevalmistavad koolitused mõju-uuringu läbi viimiseks. Kestuse hinnang on konservatiivne, võttes arvesse võimalust, et MVP testimisel võib tulla välja parandusvajadusi – tegemist on täiesti uue lähenemisega tervise infosüsteemis, mis toob endaga kaasa määramatust.

Tööpaketid on omavahel seotud, mistõttu sõltuvad teataval määral üksteisest ajaliselt. Esmalt alustame digilahenduste analüüsi ja arenduse hankimisega ning samal ajal valmistame ette mõju-uuringut. Digilahenduste tööga alustame võimalikult vara, kuna analüüs ja arendus on ajamahukad ning vajavad testimist (sh turvatestimine ja kasutajatepoolne testimine). Piloteerimise ettevalmistuse esimene samm on mõju-uuringu hankimine ja planeerimine. Mõju-uuringu disain annab otsese sisendi VIPSide kaasamisele – usaldusväärsete tulemuste saamiseks peame arvestama sobiva valimi suurusega, mis omakorda määrab VIPSide mahu. Digilahenduste testimise, spetsialistide koolitamise ja ettevalmistamisega saab alustada siis, kui teistest tööpakettidest tulenevad eeldused on täidetud.

Tööpakettide planeeritud ajaline kulg on toodud alloleval joonisel, Lisas 2 on ajakava tabel.

Eelarve

Kululiik Selgitus Kulu KMga

Projektijuhi töötasu* *täistööaeg 48 kuu vältel,

koos tööandja maksudega

Projektijuht töötab täistööajaga, sest tegemist on suuremahulise projektiga, mis hõlmab mitut hanget. Tööpaketid on omavahel seotud, mis eeldab pidevat koordineerimist, riskide juhtimist ning koostööd meeskonna liikmete ja hankepartneritega.

288 000

VIPSid – 2. astme sekkumise kulu* *sekkumise kulu alla kuulub sekkumine, sekkumist läbiviiva spetsialisti kulu, supervisiooni ja koolituse kulu ning muud kaasnevad kulud. Innoprojekti raames viiakse läbi hange, milles saavad osaleda kõik VIPS

VIPSide ja iseseisva eneseabi mahuhinnang põhineb usaldusväärsete tulemuste saamiseks vajalikul valimi arvutamisel, arvestades ka võimalikke katkestamisi pilootuuringu käigus. Sekkumised (VIPS ja eneseabi) kaasamiseks viiakse läbi hange, katsetame seatud kriteeriumite alusel sekkumiste kaasamist avatud teenusturult.

274 500

14

kriteeriumitele vastavad pakkujad turul.

Juhendamata eneseabi materjalid – 1. astme sekkumiste kulu sekkumise kulu arvestades hetkel turul olevate kursuste hinda ja eeldusel, et esimesele astmele jõuab rohkem kasutajaid. Innoprojekti raames viiakse läbi hange, milles saavad osaleda kõik digitaalsetele eneseabi kriteeriumitele vastavad pakkujad turul.

274 500

Digitaalse teekonna MVP arendused Arendused kasutavad maksimaalselt olemasolevaid baasteenuseid ja arendatakse juurde minimaalselt vajalikke komponente, mis võimaldavad katsetust ellu viia. Kõik arendused lähtuvad MVP loogikast – katsetuse elluviimiseks luuakse vaid hädavajalik funktsionaalsus, millele tuginedes saab piloodi edukal õnnestumisel ehitada püsiv ja skaleeritav rakendus. Arenduspartnerid kaasatakse hanke teel.

upTIS arendused astmelise abi digiteekonna MVP loomiseks tööd teostab hanke teel kaasatud arenduspartner

Baasteenuste süsteemianalüüs ja küsimustike teenuse täiendamine, lisades I ja II astme küsimustikud koos tulemuste talletamise ja tagastamisega. Talletamiseks töötatakse välja eraldiseisev mikroteenus, mis on modulaarne lisandus olemasolevale arhitektuurile. Samuti võetakse kasutusele algoritmid vastuste töötlemiseks, arendatakse juurdepääsuõiguste moodul, et määratleda VIPS-spetsialisti roll, ning lisatakse minimaalne funktsionaalsus spetsialisti ja patsiendi sidumiseks.

209 000

Terviseportaali MVP arendused küsimustike kasutuselevõtuks tööd teostab hanke teel kaasatud arenduspartner

Süsteemianalüüs, küsimustike prototüüpimine ja disain, arendused nii avalikus kui autenditud vaates ning turvalisusmehhanismide rakendamist.

293 000

Tervisejuhtimise töölaua MVP arendused VIPS-toe võimaldamiseks tööd teostab hanke teel kaasatud arenduspartner

Süsteemianalüüs, vaadete prototüüpimine ja disain ning arendusi Tervisejuhtimise töölaual, sh teavituste süsteemi arendust, mis toetab info liikumist ja töövoo sujuvust. Vajadusel kaasatakse arendusi ka Terviseportaali poolelt.

241 000

Turvatestimine tööd teostab hanke teel kaasatud turvatestide partner

Eesmärk on tuvastada võimalikke haavatavusi ja hinnata lahenduse vastavust infosüsteemide turvanõuetele.

115 000

Mõju-uuring tööd teostab hanke teel kaastatud partner

Uuringukava ja hindamismudeli väljatöötamine, andmekogumine (kvantitatiivne ja kvalitatiivne), andmeanalüüs ja tulemuste tõlgendamine, uuringuaruande koostamine ja soovitused mudeli edasiseks rakendamiseks, teavitustegevused ja kommunikatsioon uuringu läbi viimisel.

217 000

1 912 000

8. Projekti tulemuste elluviimine  Kirjeldage kuidas on kavandatud projekti tulemusi rakendada.

 Kas selleks vajalikud ressursid on olemas?

 Kirjeldage valmisolekut pärast innovatsiooniprojekti lõppu tulemusi ellu viia (kui projekt lõpeb positiivsete tulemustega). Nt kas seostub asutuse prioriteetsete tegevustega, on tööplaanis, vms.

15

 Kas tulemuste elluviimiseks vajalik rahastus on olemas või tegeletakse selle leidmisega?

 Riskide hindamine. Kirjeldage, kui tulemuste elluviimine sõltub lisaks muudest asjaoludest ja protsessidest (nt seadusemuudatused, eelarve, koostöö teiste valdkondadega vmt). Kuidas plaanite riske maandada, et kirjeldatud eelduslikud tingimused saaks täidetud innovatsiooniprojekti tulemuste elluviimise ajaks?

 Kirjeldage, kas ja mil määral on tulemused mujal avalikus sektoris kasutatavad.

VIPSide süsteemne rakendamine: VIPS sekkumised integreeritakse vaimse tervise teenuste süsteemi, pakkudes inimestele varajast ja vähese intensiivsusega psühholoogilist abi. Digitaliseeritud teekonna arendamine: Pilootprojektis arendatav digilahenduste MVP esindab miinimumlahendust, ilma milleta ei saa katsetada astmelist lähenemist. Piloodi käigus testitakse digilahendusi, et hinnata nende sobivust seisundipõhise astmelise lähenemise rakendamisel ning võimalusi lõimida mitte-tervishoiutöötajaid tervishoiu infosüsteemi. Rakendamise etapis arendatakse MVP edasi, lähtudes mõju-uuringu tulemustest. TEHIK järgib arenduses jätkusuutlikkuse põhimõtteid ning kasutab kaasaegset mikroteenuste arhitektuuri, mis võimaldab juba loodud lahendusi taaskasutada. Teenuste rahastamine ja regulatsioonid: Tervisekassa eelarvest planeeritakse VIPS sekkumiste ja VIPS spetsialistide jätkusuutlik rahastus ning TEHIKule taotletakse täiendavat eelarvet digilahenduste haldamiseks ja arendamiseks. Vajalikud ressursid ja valmisolek tulemuste elluviimiseks Inimressursid: VIPS spetsialistid, digilahenduste arendajad, kliinilised eksperdid ja tervishoiutöötajad on vajalikud teenuse osutamiseks ja arendamiseks. Õiguslik raamistik: VIPS sekkumiste ja VIPS spetsialistide reguleerimine õigusruumis. Tehniline võimekus: TEHIKu ja Tervisekassa koostöös loodavad ja arendatavad digilahendused jäävad kasutusele, mis toetavad seisundi hindamist ja teenuseosutamist. Riskid ja maandamismeetmed

 Seadusemuudatuste viibimine võib takistada VIPS sekkumiste ja VIPS spetsialistide ametlikku integreerimist tervishoiusüsteemi. Maandamismeede on agiilne piloteerimisprotsess, piloodi tulemuste hindamine, koostöö seadusandjatega ja huvigruppide vahel, et tagada vajalikud ja sobivad regulatiivsed muudatused.

 Eelarvelised piirangud võivad takistada teenuste jätkusuutlikku pakkumist pärast pilootprojekti lõppu. Maandamine läbi eelarve planeerimise, vajadusel alternatiivsete rahastusallikate otsimine.

 Teenuste madala kasutajamäära korral on 1. ja 2. astme mõju tervishoiusüsteemi koormuse vähendamisel piiratud. Maandamine läbi sihtrühmadele suunatud teavituskampaaniate, koolituste ja esmatasandiga koostöö, et suunata inimesi teenust kasutama.

 Digilahenduste tehnilised probleemid võivad takistada teenuste tõhusat toimimist. Maandame läbi püsiva tehnilise toe pakkumisega ja testimisega. TEHIKu esialgsel hinnangul ei kaasne digilahenduste MVP-ga märkimisväärseid ülalpidamiskulusid, sest lahendus integreeritakse olemasolevasse infrastruktuuri.

Tulemuste rakendatavus mujal avalikus sektoris

 Sotsiaalhoolekandes: VIPS sekkumised ja VIPS spetsialistid on rakendatavad ka sotsiaaltöö kontekstis, toetades psühhosotsiaalset tuge vajavaid inimesi.

 Tööturuasutustes: Digitaalsed juhendamata eneseabi lahendused ja VIPS sekkumised ning VIPS spetsialistid toetavad varajast sekkumist, aidates ennetada töövõime halvenemist. See vähendab töötukassa ja teiste tööturuprobleemidega tegelevate asutuste koormust, soodustades inimeste töövõime säilitamist ja taastumist.

9. Mõju ettevõtlusele

Astmelise vaimse tervise abi mudel mõjutab ettevõtlust laialdaselt, aidates kaasa tootlikkuse suurenemisele, uute ärivõimaluste tekkele ja tööjõu heaolu parandamisele. Samuti loob see uusi võimalusi digilahenduste ja tervisetehnoloogia arenguks, muutes vaimse tervise toetamise lahutamatuks osaks kaasaegsest ettevõtluskultuurist.

16

Innovatsioon ja uued ärivõimalused

 Digilahenduste arendamine: Astmelise abi mudeli rakendamine loob vajaduse uute tehnoloogiliste lahenduste, näiteks tehisintellekti ja telemeditsiini rakenduste järele, mis soodustab iduettevõtete ja tehnoloogiafirmade arengut.

 Tervise- ja sotsiaalteenuste turu kasv: Kasvav nõudlus vaimse tervise teenuste järele loob uusi ärivõimalusi tervishoiusektori ettevõtetele, sh erapraksistele, nõustamisplatvormidele ja psühholoogilistele rakendustele.

 Ettevõtete ja tervisetehnoloogia sektorite koostöö: Ettevõtted võivad hakata investeerima vaimse tervise programmidese, pakkudes oma töötajatele ligipääsu uuenduslikele eneseabi- ja terapeutilistele lahendustele.

Kulude vähendamine tööandjatele

 Haiguskulude vähenemine: Kui vaimse tervise probleemidega tegeletakse varakult ja ennetavalt, väheneb krooniliste probleemide ja töövõimetuspuhkuste hulk, mis aitab ettevõtetel kokku hoida ravikindlustuse ja haiguspuhkuste kuludelt.

 Töötajate hoidmine: Vähem stressi ja paremad tugiteenused aitavad vähendada töötajate voolavust, mis omakorda vähendab värbamise ja koolituse kulusid.

 Vaimse tervise parandamine tööealise elanikkonna seas: Kui töötajad saavad kiiremini ja lihtsamalt ligipääsu vaimse tervise teenustele, väheneb stress, läbipõlemine ja haiguspuhkuste arv.

 Töövõime paranemine: Terved ja motiveeritud töötajad suudavad olla loovamad, tulemuslikumad ja pühendunumad, mis omakorda tõstab ettevõtte üldist tootlikkust.

☒ Projekt omab positiivset mõju innovatsioonile ettevõtlussektoris. Kõige otsesemalt

väljendub mõju läbi ettevõtete, kes osalevad tegevuste elluviimiseks korraldatavatel hangetel ja/või konkurssidel. Innovatsiooni hankimine avaliku sektori poolt aitab kaasa innovatsioonitegevuste kasvule erasektoris.

10. Seos NUTIKA SPETSIALISEERUMISE valdkondadega  Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukaval 2021-2035 on

fookusvaldkonnad, s.o Eesti arenguvajadustele ja -võimalustele vastavad riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöös eelisarendatavad teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad. Ettevõtluse ja majandusliku arengupotentsiaaliga TAIE fookusvaldkonnad on ühtlasi Eesti nutika spetsialiseerumise valdkonnad (täpsem info: https://www.hm.ee/korgharidus-ja- teadus/teadus-ja-arendustegevus/taie-fookusvaldkonnad).

 Kirjeldage teie projekti võimalike lahenduste seost vähemalt ühe valdkonnaga (rõhuasetusega teadmus- ja tehnoloogiasiirdel).

Digilahendused igas eluvaldkonnas (vt teekaarti)

Vaimse tervise astmelise abi innovatsiooniprojekt aitab kaasa "Digilahendused igas eluvaldkonnas" teekaardi eesmärkide saavutamisele järgmiselt:

 Teadus- ja arendustegevus andmevaldkonna arendamiseks: Seisundi hindamise digitaliseerimine võimaldab vaimse tervise probleemide sümptomaatika, seisundi ja selle dünaamika kohta andmete kogumist, et toetada tõenduspõhiste lahenduste arendamist. See võimaldab jälgida, kuidas VIPSid mõjutavad ennetust ja sümptomite leevendamist. Samuti pakuvad seisundi hindamise tulemused väärtuslikku sisendit nende inimeste puhul, kes jõuavad tervishoiuteenusele, aidates tulevikus kaasa sobivaimate raviotsuste tegemisele. Projekti raames kogutud andmed võimaldavad paremat analüüsi ja taaskasutust erinevate teenuste arendamisel, aidates optimeerida tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostööd. Lisaks

17

tagab MVP-lähenemine, et astmelise abi digilahendused läbivad testimise ja valideerimise enne nende laiemat rakendamist ja edasiarendust. See vähendab riske ja võimaldab lahendusi kohandada vastavalt tegelikele vajadustele, toetades tervisetehnoloogiate jätkusuutlikku arengut ning parandades vaimse tervise teenuste kättesaadavust ja tõhusust.

 Teaduspõhised digilahendused hariduses ja elukestvas õppes: Projekt arendab (digi)lahendusi, mis toetavad vaimse tervise alast haridust ja koolitust nii spetsialistidele kui ka laiemale avalikkusele, edendades seeläbi teadlikkust ja oskusi vaimse tervise valdkonnas.

 Digilahendused äriprotsesside innovatsiooni toetamiseks: Vaimse tervise teenuste osutajad saavad kasutada innovaatilisi digilahendusi, et parandada oma teenuste kvaliteeti ja tõhusust, näiteks läbi telemeditsiini või automatiseeritud nõustamissüsteemide.

Tervisetehnoloogiad ja - teenused (vt teekaart)

Vaimse tervise astmelise abi väljatöötamise ja piloteerimise innovatsiooniprojekt aitab kaasa "Tervisetehnoloogiad ja -teenused" teekaardi eesmärkide saavutamisele järgmiselt:

 Andmepõhised ja infotehnoloogilised lahendused: Digitaalsete tööriistade, näiteks mobiilirakenduste ja telemeditsiini platvormide kasutamine võimaldab pakkuda vaimse tervise teenuseid laiemale elanikkonnale, parandades seeläbi teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti.

 Inimkesksed ja inimest kaasavad tervisetehnoloogiad ja - teenused: Projekt keskendub kasutajasõbralike lahenduste loomisele, mis vastavad patsientide vajadustele ja eelistustele, kaasates neid aktiivselt teenuste kujundamisse.

 Interdistsiplinaarne teadus- ja arendustegevus: Vaimse tervise probleemide lahendamine nõuab koostööd erinevate teadusvaldkondade vahel, sealhulgas meditsiini-, psühholoogia-, sotsiaal- ja infotehnoloogia spetsialistide vahel.

 Tervisevaldkonna kriiside ennetamine ja nendega toimetulek: Projekti eesmärk on välja töötada lahendusi, mis toetavad elanikkonna vaimset tervist nii elukaareüleselt kui ka kriisiolukordades.

Kohalike ressursside (toit, puit,

maapõueressursid, teisene

toorme ja jäätmed)

väärindamine (vt teekaart)

Otsene seos tegevusvaldkonnaga puudub

Nutikad ja kestlikud energialahendused (vt teekaart)

Otsene seos tegevusvaldkonnaga puudub

11. Selgitada, kuidas partner täidab innovatsiooniprojekti ellu viies avalikke ülesandeid.

 Tuua välja seosed ja viited missuguse seaduse, määruse, haldusakti või lepingu alusel täidab asutus innovatsiooniprojekti ellu viies avalikke ülesandeid.

18

 Kui innovatsiooniprojekti esitaja on MTÜ, siis selgitada lisaks, kas ta pakub otsest avalikku teenust ja on esitanud ideekavandi avaliku teenuse arendamiseks? MTÜde puhul konsulteerige täpsemate kriteeriumite teemal Innofondi projektijuhiga.

Astmelise vaimse tervise abi mudeli loomine on seotud mitmete Eesti õigusaktidega, mis määratlevad asutuste avalike ülesannete täitmise raamistiku. Olulised seadused ja määrused, mille alusel partner täidab avalikke ülesandeid innovatsiooniprojekti elluviimisel, on järgmised:

 Tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS): sätestab tervishoiuteenuste osutamise üldpõhimõtted ning tervishoiusüsteemi korralduse Eestis. Seaduse alusel on tervishoiuteenuste osutajatel kohustus pakkuda kvaliteetseid ja kättesaadavaid teenuseid, mis hõlmab ka vaimse tervise teenuste arendamist ja uuendamist. Täna on vaimse tervise teenuste kättesaadavus vähene ja väheintensiivseid, kulutõhusaid sekkumisi riiklikult ei pakuta. Avalike ülesannete huvides on jätkusuutlike uute lahenduste loomine.

 Sotsiaalhoolekande seadus (SHS): reguleerib sotsiaalhoolekande süsteemi ja sotsiaalteenuste osutamist, sealhulgas vaimse tervise toetamise teenuseid. Seaduse alusel on kohalikel omavalitsustel ja riiklikel asutustel kohustus tagada vajalikud sotsiaalteenused, mis võivad hõlmata ka innovaatilisi lahendusi vaimse tervise abivajaduse katmiseks.

 Võrdse kohtlemise seadus: Seadus keelab diskrimineerimise erinevatel alustel ning edendab võrdset kohtlemist kõigis eluvaldkondades. Vaimse tervise teenuste arendamisel tuleb tagada, et kõik inimesed saavad võrdse ligipääsu neile teenustele, sõltumata nende eripäradest.

12. Kas probleemi lahendamiseks on taotletud või taotletakse toetust teistest rahastamisallikatest? Kui jah siis tuua välja rahastusallikas, summa ja elluviimise etapp.

Ei, hetkel läbi viidud tegevused on tehtud riigieelarve vahenditest.

Kinnitus

☒ Oleme teadlikud, et Riigikantselei võib saata ideekavandi eksperthinnangu

saamiseks valdkonna ekspertidele.

☒ Kinnitan, et esitatud innovatsiooniprojekt on kaasesitaja juhtkonnaga

kooskõlastatud. Allkirjastamine

 Ideekavand tuleb allkirjastada projekti esitava asutuse juhi/allkirjaõigusliku juhtkonnaliikme poolt (nt kantsler, asekantsler, KOVi juht, KOVi volikogu esimees, ministeeriumi allasutuse juht/asejuht) ja saata [email protected].

 Palume ideekavand allkirjastada Word (.docx) formaadis.