Taotlus

EELNÕU

KORRALDUS

Tee ehitusloa andmine riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita

lõigu 2+2 maantee ehitamiseks

Transpordiamet algatas tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km

62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigul 2+2 sõidurajaga maantee ehitamiseks ehitusseadustiku (edaspidi

EhS) § 101 lõike 2 ja 3 alusel.

Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada

osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse

või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse ese paikneb riigi transpordimaa kinnisasjadel: 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee

katastriüksustel tunnusega 50402:001:0001, 50201:001:0692, 50201:001:0749, 50201:001:0691,

50301:001:0644, 50301:001:0789, 50402:001:0150, 50402:001:0151, 50201:001:0686,

50402:001:0149, 50201:001:0018, 50201:001:0012, 50301:001:0789, 50402:001:0315,

50402:001:0314, 50402:001:0313, 50402:001:0079; 29 Märjamaa-Koluvere tee katastriüksustel

tunnusega 50402:001:0019, 50402:001:0020 ja 50501:001:0012; 28 Rapla-Märjamaa tee

katastriüksusel tunnusega 50402:001:0013 Rapla maakonnas Märjamaa vallas Päädeva, Ringuta,

Rangu ja Orgita külas.

Teedevõrgu terviklikkuse tagamiseks on ehitusprojekti haaratud põhimaantee ümberehitamise ja

liikluskorralduse muudatustega seotud ning seetõttu osaliselt ümberehitatavad kohaliku

teedevõrgu teed: erateed nr 5041932 Altvälja tee, 5041933 Tamme tee, 5041943 Töngi tee,

5041936 Rinksu tee; kohalikud teed nr 5041934 Põlde tee, 5040062 Konnaveski tee, 5040556

Orgita paekarjääri tee, 5040076 Orgita - Rassiotsa tee ja 5041076 Orgita - Rassiotsa tee, 5040060

Orgita - Päädeva tee (tugimaantee 29 uuel lõigul ristmiku väljaehitamiseks vajalikus mahus),

5043069 Välja tänav, 5045004 Orgita kergliiklustee, 5045000 Märjamaa - Orgita kergliiklustee

ning metsatee nr 5044007 Orgita metsatee, 5041935 Kirsipuu tee ja 5041944 Augu tee.

Põhimaantee ning selle toimimiseks vajalikke teede ja rajatiste ehitamiseks on vajalikud äralõiked

teega piirnevatest kinnisasjadest. Transpordiamet alustas teemaa omandamise menetlust

01.02.2024. aastal, kuid käesolevaks ajaks ei ole kõigi kinnisasjade osas maade omandamine

lõpuni viidud. Arvestades eeltooduga, seatakse ehitusloale kõrvaltingimus, et enne kinnisasjal

ehitustöödega alustamist peab olema sõlmitud kinnisasja omanikuga kokkulepe ehitustööde

teostamiseks või ehituseks vajaliku maa omandamiseks.

Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,2-64,8 teelõigu ümberehitus 2+2 sõidurajaga maanteeks

vastab Rapla maakonnaplaneeringut täpsustavale teemaplaneeringule „Põhimaantee nr 4 (E67)

2

Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0 – 92,0“, kehtestatud

Rapla maavanema 23.05.2016 korraldusega nr 1-1/16/348.

Lähtudes ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 13 lõikest 2 ja 4 on

eelnimetatud planeeringut täpsustatud projekteerimistingimustega. Projekteerimistingimustega on

täpsustatud ehitusseadustiku § 27 lõikes 4 toodud tingimusi, mida ei olnud võimalik määrata

maakonnaplaneeringu täpsusastmes (projekti koostamiseks vajalikud uuringud, teede ja rajatiste

täpsustatud asukohad, juurdepääsud kinnisasjadele, olemasoleva teedevõrgu ümberehitus,

bussipeatused, rajatised, sh ulukirajatised, müratõkkerajatised, keskkonnamõjude leevendamise

meetmed, kergliiklusteed, kogujateed, parklad, teevalgustus, tehnovõrkude ümberehitus).

Transpordiameti 22.06.2021 korraldusega nr 1.1-3/21/262 on antud projekteerimistingimused

riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,0-78,5 Päädeva-Konuvere lõigu I klassi maantee

ehitusprojekti koostamiseks. Märjamaa Vallavalitsuse 15.06.2021 korraldusega nr 2-1.1/278 on

antud projekteerimistingimused põhimaantee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,0-78,5 Päädeva-

Konuvere lõigu I klassi maantee ehitamise koosseisus kohalike teede projekteerimiseks.

Tee ehitusloa andmise aluseks on Selektor Projekt OÜ töö nr MA17446 „Riigitee 4 (E67) Tallinn-

Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt.

Põhiprojekt“ töö osa „Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu

2+2 maantee ehitusprojekt (ETAPP-1)“.

Põhiprojekti trassiskeem, asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 01.06.2028 nähtavad lingilt:

https://pilv.transpordiamet.ee/s/cmDU3FDh1OivGz3

Töö eesmärgiks on riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,2-64,8 lõigu ümberehitus 2+2

sõidurajaga maanteeks koos tee toimimiseks vajalikke teede ning rajatistega.

Töö on koostatud Selektor Projekt OÜ töö nr 20014 „Põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67)

km 62,2-78,8 Päädeva-Konuvere lõigu I klassi maantee ehitusprojekt. Eelprojekt“ alusel ning

viidud põhiprojekti staadiumis kooskõlla kehtivate normidokumentidega.

Käesolev ehitusluba ei käsitle kohaliku tee nr 5040060 Orgita-Päädeva tee km 0-0,6

rekonstrueerimist. Eelnimetatud teelõigu rekonstrueerimiseks annab tee ehitusloa Märjamaa

Vallavalitsus.

2. MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Käesolev ehitusluba käsitleb põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,2-64,8

Päädeva-Orgita lõigul 2+2 sõidurajaga maantee ehitamiseks kavandatud tegevusi, mis

moodustab ühe etapi põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,2-78,8 Päädeva-Konuvere

lõigul eelprojektiga kavandatud tegevusest.

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2. KeHJS § 6 lõike 1 punkti 13 alusel on põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km

62,2-78,8 Päädeva-Konuvere lõigu I klassi maantee ehitusprojektiga kavandatav üle kümne

kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine olulise keskkonnamõjuga tegevus. KeHJS §

3

11 lõike 3 kohaselt algatatakse § lõikes 1 nimetatud tegevuste korral kavandatava tegevuse KMH

selle vajadust põhjendamata.

Tuginedes eeltoodule, algatati Maanteeameti1 keskkonnatalituse juhataja 18.09.2020 otsusega nr

15-7/20/376 riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,0-78,5 Päädeva-Konuvere teelõigu

eelprojektiga kavandatavate tegevuste KMH2.

Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-78,8 Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojektiga

kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise aruanne (Alkranel OÜ töö „Riigitee 4 Tallinn-

Pärnu-Ikla (E67) km 62,2-78,8 Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojekti keskkonnamõju

hindamine“) tunnistati nõuetele vastavaks Transpordiameti keskkonnakorralduse juhi 08.08.2023

otsusega nr 1.1-2/23/1303.

KMH aruandes (ptk 8.3) järeldatakse, et kavandatava tegevuse elluviimine koos

leevendavate meetmete rakendamisega ei põhjusta lühi- ja pikaajalises skaalas olulisi

ebasoodsaid mõjusid, küll aga suureneb liiklusohutus ja suuremate keskuste vaheliste

ühenduste sujuvus paraneb ning tegevus on kooskõlas kõrgemate strateegiliste jm

arengudokumentidega.

Transpordiamet on seisukohal, et kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb rakendada KMH

tulemusena välja töötatud keskkonnameetmeid või teisi vähemalt samaväärselt tõhusaid

meetmeid, et ennetada, vältida ja leevendada võimalikku kaasnevat ebasoodsat keskkonnamõju.

Võrreldes eelprojektiga on tehtud järgmised muudatused Päädeva-Orgita põhiprojektis:

 Projekteerimise käigus ilmnes Orgita liiklussõlme ja viadukti asukoha muutmise vajadus

(viadukti nihutus ca 27 m), mistõttu on muudetud teede ja rajatiste asukohta, aeglustus-

ning kiirendusrampide ning kogujateedega sidumise geomeetriat, et viia need kooskõlla

kehtivate nõuetega. Seoses liiklussõlme asukoha muudatusega muutuvad

vääriselupaikadest (edaspidi VEP; VEP nr.205152, VEP nr 205153, VEP nr 206090 ja

VEP205151) teede ehitamiseks hõivatavad alad. Mõjutatud VEP alade pindala suureneb

0,97 ha võrreldes eelprojektis tooduga (1,16 ha) ja moodustub kokku 2,13 ha.

 Tugimaantee 29 Märjamaa-Koluvere trass on nihutatud kaugemale Pajumäe kinnistu

(katastriüksuse tunnusega 50402:001:0850) eluhoonest.

 Kavandatud on kolm tiiki valingvihma vastu võtmiseks ja vooluhulkade ühtlustamiseks

teekraavides:

1) Orgita liiklussõlme tiik PK 635+00 pindalaga ~ 900 m2;

2) Romantika kinnistu tiik PK 638+50 pindalaga ~ 2168 m2;

3) Linnametsa kinnistu tiik PK 646+50 pindalaga ~ 300 m2.

 Orgita ulukiläbipääsu (km 65,05) ei rajata kuna rajatise suudmealale on kavandatud

asustuse potentsiaalne laienemine vastavalt kehtivatele planeeringutele.

Võrreldes KMH koostamise ajaga on projektalale lisandunud III kaitsekategooria taimeliigi suur

käopõll (Listera ovata, KLO9348133) leiuala.

1 1.jaanuarist 2021 moodustus Veeteede Ameti, Maanteeameti ja Lennuameti liitmisel Transpordiamet

Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse alusel (Lennuameti, Maanteeameti ja

Veeteede Ameti ühendamine), RT I, 10.12.2020, 1. 2 https://transpordiamet.ee/keskkonnamoju-hindamise-algatamine-riigitee-4-tallinn-parnu-ikla-e67-km-

620-785-paadeva-konuvere 3 https://transpordiamet.ee/riigitee-4-e67-tallinn-parnu-ikla-km-622-788-paadeva-konuvere-teeloigu-

eelprojektiga-kavandatavate

4

Eeltoodud muudatused ei ole käsitletud eelprojekti keskkonnamõju hindamise aruandes, mistõttu

on amet kogunud teavet selle kohta, kas muudatustega kaasneb oluline keskkonnamõju. Alkranel

OÜ töö (2025) alusel ei ole Päädeva-Orgita lõigu ümberehitamisega olulise negatiivse ehk

ebasoodsa keskkonnamõju avaldumist ette näha KeHJS § 6 lõige 21 mõistes. Projektiga ei muudeta

oluliselt eelprojekti lahendust ja selle KMH põhimõttelisi järeldusi, sh varem seatud asjakohaste

meetmete rakendamise osas. Samuti ei ole muutunud projektala määral, mis muudaks eelprojekti

KMH menetluses seatud tingimusi ja seire põhimõtteid. Projekti muudatusest ei lisandu tegevuse

lubatavusele lisatingimusi või seire kohustusi. Tuginedes KeHJS § 11 lõikele 62 jätab otsustaja

eelhinnangu andmata, kuna kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise aruande

heakskiitmisest või nõuetele vastavaks tunnistamisest ei ole möödunud rohkem kui neli aastat ning

asjaolud ei ole olulisel määral muutunud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet.

Võttes aluseks KeHJS § 24 lõiked 1 ja 15, lähtub Transpordiamet ehitusloaga kõrvaltingimuste

seadmisel KMH aruandest, aruande lõppjäreldustest ja keskkonnameetmetest. KMH aruandest

tulenevad antud lõigul asjakohased keskkonnameetmed on kantud käesoleva korralduse lisaks 1

olevale ehitusloale.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, § 42 lõike 2, EhS § 101 lõiked 2 ja 3,

liiklusseaduse § 11 lõike 6, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82

„Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 1 punkti

13, § 9, § 11 lõike 62, § 24 lõiked 1 ja 15,§ 261 ja § 29 lõiked 3-5, otsustab Transpordiamet:

5

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita

lõigul 2+2 sõidurajaga maantee ehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.

3. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti

teehoiuteenistuse põhja osakonna ehituse üksus.

4. Edastada tee ehitusloa andmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse

kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Riigitee 4 Päädeva-Orgita lõigu tee ehitusluba_eelnõu;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel (lisatakse korraldusele).

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Kruusmaa

juhataja

projekteerimise üksus

EELNÕU

1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine riigitee 4 Tallinn-

Pärnu-Ikla (E67) km 62,2-64,8

Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee

ehitamiseks“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks

☒ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks

☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number

Tee ehitusloa andmise kuupäev

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Kaie Kruusmaa

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused 1. Enne ehitustööde algust tuleb teostada rajatiste ehitusprojektidele ekspertiis ja koostada

tööprojektid, mis vastavad majandus- ja taristuministri määrusele 09.01.2020 nr 2 „Tee

ehitusprojektile esitatavad nõuded“ ja kliimaministri määrusele 17.11.2023 nr 71 „Tee

projekteerimise normid“.

2. Enne ehitamist projekteerida põhimaanteel 2+2 sõiduradade vahelise eraldusriba

kindlustamata osa laiuse vähendamine 4,0 meetrilt 2,8 meetrile, mis võimaldab objekti

maksumust optimeerida.

3. Enne tee-ehitustööde teostamist Linnametsa kinnisasjal (katastriüksuse tunnusega

50402:001:0079) koostada ehitusprojekt olemasolevate hoonete ja rajatiste lammutamiseks,

taotleda Märjamaa Vallavalitsuselt ehitusluba ja teostada lammutustööd.

4. Enne kinnisasjal ehitustöödega alustamist peab olema sõlmitud kinnisasja omanikuga

kokkulepe ehitustööde teostamiseks või ehituseks vajaliku maa omandamiseks.

5. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee

ehitamiseks“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ (lisatakse tee ehitusloa

andmise korraldusele).

6. Kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb rakendada alljärgnevaid riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla

(E67) km 62,2-78,8 Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamise (KMH)

tulemusena välja töötatud keskkonnameetmeid:

6.1. Tee ehitustööde maa-alal paiknevate III kaitsekategooria taimeliikide kasvukohtade

EELNÕU

2

kaitsmine ja ümberasustamine korraldada vastavalt püst-linalehiku (Thesium

ebracteatum) ümberasustamise projekti koostamise, ümberasustamise teostamise ja seire

ning I väärtusklassi koosluste ümberasustamise metoodilistele juhistele.

6.2. Näha ette hooldatavale teemaale jääva metsaala raadamine raierahu välisel kuival

perioodil või talvel külmunud pinnasega võimalikult väheste pinnase kahjustusega.

6.3. Metsaraie ja raadamine on keelatud 15. aprillist kuni 15. juuli. Keelatud on linnupesade

hävitamine ajal, kui pesa on kasutuses. Metsaraie tööde teostamisse kaasata vajadusel

ornitoloog pesade aktiivse kasutuse fikseerimiseks.

6.4. Raadatavalt vääriselupaiga nr 205152, nr 205153, nr 206090 ja 205151 osalt tuleb

teisaldada jämedamõõduline (läbimõõt üle 25 cm) surnud puit ja lamapuit (selle

olemasolul) vääriselupaiga säilivasse ossa ilma viimast kahjustamata või läheduses

paiknevatesse teistesse samaväärsetesse vääriselupaikadesse.

6.5. Ehitustegevuse käigus kasutada tehniliselt korras ehitusmasinaid ning nende

opereerimisel ja hooldamisel kinni pidada tööohutus- ja keskkonnanõuetest (hooldusalade

juures tagada ka reostustõrjeks (avariide esinemisel) vajalik valmisolek).

6.6. Mürarikaste ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (19.00 – 7.00) lähemal kui

300 m elamutest. Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja

piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et võimalusel ei jääks

mürarikkad tööd perioodi 23.00 – 7.00 ja piirkonna elanike teavitatakse tööde

teostamisest.

6.7. Ehitusaegse vibratsiooniga seotud võimalike riskide maandamiseks ja hilisemate vaidluste

vältimiseks enne ehitustööde algust fikseerida vahetult ehitusalade lähialal (kuni 25 m)

paiknevate kinnistute hoonete ja olulisemate rajatiste (nt salvkaevud) tehniline seisukord.

6.8. Iga müratõkke juures teostada eluhoonete piirkonnas müra kontrollmõõtmised,

tõendamaks ehitatud müratõkke vastavust projekteeritud lahendusele. Tegevusi teostada

kooskõlas keskkonnaministri 16.12.2016. a määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.

6.9. Kui kaevetööde käigus ilmneb arheoloogiline kultuurkiht, tuleb peatada tööd viivitamatult

ning teavitada Muinsuskaitseametit.

1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba

antakse Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,2-64,8

Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee ning teelõiguga

seotud teede ja rajatiste ehitamine, sh riigiteede 28

Rapla-Märjamaa tee ja 29 Märjamaa-Koluvere tee

ümberehitamine, bussipeatused, „Pargi ja reisi“ parkla

ja kergliiklusteed, riigitee 4 km 62,55 Ringuta

ulukiläbipääs, km 63,47 Orgita viadukt, km 64,30

Orgita jalgteetunnel; riigitee 29 km 0,37 karjatunnel;

sademevete immutustiigid; müratõkkesein nr 1

(Metsavahi talu) ja müratõkkesein nr 2 (Kase, Kustase,

Koplinurga, Elbergi, Lensmenti). 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Selektor Projekt OÜ

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12503887

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Pärnu mnt 186, 11314 Tallinn

EELNÕU

3

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 6613925

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus „Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km

62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2

sõidurajaga maantee ehitusprojekt“ töö osa

„Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km

62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2

maantee ehitusprojekt (ETAPP-1)“

2.7 Tee ehitusprojekti number MA17446

(allkirjastatud digitaalselt)

Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2

Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee

ehitusprojekt.

Töö osa (etapp 1) nimi: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km

62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee

rekonstrueerimise põhiprojekt

Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine

Projekti kood: MA17446

Töö nr: P24007

Staadium: Põhiprojekt

Tellija: Selektor Projekt OÜ

Projekti tellija/otsustaja (KeHJS § 9 alusel): Transpordiamet

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

Tartu 2025

2 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-1: Riigitee 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

Publitseerimise üldised andmed;

 Objekt: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2

sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-1: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km

62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt

(põhiprojekti koostab Selektor Projekt OÜ).

 Töö vormistatud: 14.03.2025. a.

 Töö muudetud: 08.04.2025. a.

 Töö (keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu (EH) andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine) koostajad:

o Elar Põldvere (Alkranel OÜ), projektijuht ja keskkonnaspetsialist.

o Diana Matejuk (Alkranel OÜ), keskkonnakonsultant.

 Töö sisu - otsustajale eelhinnangu andmise vajalikkuse ning vajalikkuse tuvastamisel

eelhinnangu otsuse (KMH algatamine/mitte algatamine) eelnõu vormistamise

alusandmestiku kogumine.

 Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) - keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-1: Riigitee 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Kavandatava tegevuse (põhiprojekt) lühiiseloomustus, sh seosed paikkonnaga ning

eelprojekti ja selle KMH tingimustega ...................................................................................... 6

1.1. Kavandatud tegevuse (põhiprojekt) lühiülevaade ........................................................... 6

1.2. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ja

arendusdokumentidega .......................................................................................................... 9

1.3. Tegevuse paikkonna keskkonna asjakohaste aspektide lühikirjeldus ning tegevuse

aluseks oleva eelprojekti KMH tingimused ......................................................................... 10

1.3.1. Kultuurimälestised, pärandkultuur, väärtuslikud maastikud ................................. 10

1.3.2. Pinnas (sh maavarad) ja põhjavesi (sh joogiveevarustus) ...................................... 11

1.3.3. Pinnavesi (sh sademevesi ja maaparandussüsteemid) ........................................... 13

1.3.4. Kaitstavad loodusobjektid ning kaitsealused liigid (sh Natura 2000 võrgustiku

alad).................................................................................................................................. 13

1.3.5. Rohevõrgustik, mets, vääriselupaigad ................................................................... 15

1.3.6. Inimeste heaolu ja tervis (müra ja vibratsioon, õhukvaliteet, maakasutuse

muutused ja liikumisvõimalused, tehnovõrgud) .............................................................. 18

1.3.7. Ressursside säästlik kasutamine (sh jäätmeteke) ning kliimategurid .................... 20

2. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH algatamise vajalikkus

määramine ................................................................................................................................ 22

2.1. Maa ja maakasutus .................................................................................................... 22

2.2. Märgalad.................................................................................................................... 23

2.3. Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad .................................................... 23

2.4. Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale ............ 25

2.5. Muld ja pinnas, õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) ................................................. 25

2.6. Maavarade kasutus .................................................................................................... 26

2.7. Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke .................... 26

2.8. Maastik (sh pinnavormid) ......................................................................................... 26

2.9. Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik ja metsad) ja kaitstavad loodusobjektid

(sh Natura 2000 võrgustiku alad) ......................................................................................... 27

2.10. Elanikkond, inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav

elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime), mh müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn .......................................................................... 28

2.11. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid .................................................. 28

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 29

4 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-1: Riigitee 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

Sissejuhatus

Kavandatavaks tegevuseks on riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre

lõigu ümberehitamine I klassi maanteeks (st 2+2 sõidurajaga maanteeks) lähtudes

teemaplaneeringust, eelprojektist ja tehnilistest tingimustest. Põhimaantee ristumine

kõrvalmaanteega 20173 Haimre-Moka tee ja kõrvalmaanteega 20172 Märjamaa-Haimre tee on

lahendatud eritasandiliselt, liiklussõlme kaudu. Kõrvalmaanteed on lahendatud 1+1

sõidurajaga riigimaanteedena. Lisaks on kavandatud muid koguja- ja ühendusteid, et ühendada

olemasolevad teed ja piirnevad alad riigimaanteedega.

Põhiprojektiga on projektala jagatud 4 eraldiseisvalt realiseeritavaks etapiks:

 Etapp-1: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2

maantee ehitusprojekt;

 Etapp-2: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 64,8-68,2 Orgita-Haimre lõigu 2+2

maantee ehitusprojekt;

 Etapp-3: Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 68,2-70,2 Haimre liiklussõlm 2+2

maantee ehitusprojekt;

 Etapp-4: Riigitee 20172 Märjamaa-Haimre km 0,0-2,1 rekonstrueerimise ehitusprojekt.

Käesoleva töö põhieesmärgiks (projektala etapp 1) on koguda otsustajale eelhinnangu andmise

vajalikkuse ning vajalikkuse tuvastamisel eelhinnangu otsuse (KMH algatamine/mitte

algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestikku. Tööd, mida tehakse eelhinnangu

andmise vajaduse tuvastamiseks, nimetatakse allpool lühendatult ka eelhinnanguks.

Käesolev dokument on koostatud siiski vaid eelhinnangu andmise vajaduse

fikseerimiseks ning kui vastav vajadus fikseeritakse, siis on tegemist ka eelhinnangu

otsuse (KMH algatamine/mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestikuga.

Käesolevas dokumendis analüüsitakse põhimaantee nr 4 (E67) Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-

Ikla km 62,2-64,8 (ülekatvusega eelhinnangus kuni 65,2) Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee

rekonstrueerimise põhiprojekti, mis on ühtlasi Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-

Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekti etapp-1. Dokumendi tellijaks on Selektor

Projekt OÜ, kes on nii Päädeva-Haimre, kui ka selle etapp-1 Päädeva-Orgita lõigu põhiprojekti

koostaja. Töö on koostatud Transpordiameti poolt tellitud projektile, mille koostamine toimub

eelhinnangu vajalikkuse määratlemise ajal.

Põhiprojekti koostamisele eelnes eelprojekti1 teostamine, millega paralleelselt viidi läbi ka

KMH protsess2 (tunnistatud nõuetele vastavaks Transpordiameti 08.08.2023 otsusega nr 1.1-

2/23/130). Põhiprojekti koostamisel välja töötatud lahenduste puhul vajab otsustaja

(Transpordiamet) vastavas lõigus täiendavat ülevaadet, eelhinnangu andmise vajalikkuse

(KeHJS § 11 lg 6 ja 62) määratlemise protsessi kaudu, eelkõige looduskaitseliste (seos ka

KeHJS § 6 lg 2 p 22) mõjueelduste jätkuvale piisavale leevendatusele ja/või oluliste

negatiivsete mõjueelduste puudumisele.

Seega käesolevas töös ehk lühendatult eelhinnangus võetakse arvesse ja viidatakse KMH

aruandes kirjeldatut/-le ning a(s)jakohastatakse vajalik info. Paralleelselt käesoleva töö

koostamisega, koostab Alkranel OÜ (2025) Päädeva-Orgita lõigule keskkonnajuhtimiskava,

mis sisaldab, lisaks KMH-s välja toodud meetmetele, täiendavaid keskkonnameetmeid

1 Eelprojekt - „Põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,2-78,8 Päädeva-Konuvere lõigu I klassi maantee

ehitusprojekt“ (Selektor Projekt OÜ, 2023) 2 Edaspidi eelhinnangus viidatud kui “KMH aruanne”.

5 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-1: Riigitee 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

ehitustegevuse ajaks. Lisaks on Alkranel OÜ poolt varasemalt koostatud Päädeva-Haimre (sh

Päädeva-Orgita) lõigule katendi CO2 arvutus. Käesoleva eelhinnangu raames võetakse arvesse

muuhulgas kõiki eelpool nimetatud dokumente.

Käesolevat dokumentatsiooni saab eelkõige Transpordiamet (mh otsustaja) kasutada täiendava

töövahendina põhiprojektiga seonduvates ja sellele eeldatavalt järgnevates

menetlusprotsessides. Käesoleva töö koostamisel lähtutakse mh Eesti Vabariigis kehtivast

seadusandlusest ja väljakujunenud praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22

kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel lähtutakse mh juhendist „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise

juhend” (Keskkonnaministeerium, 2017) ja eelhinnangu ülesehitamisel arvestatakse ka

dokumente „KMH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“ (Kutsar ja

Keskkonnaministeerium, 2018), „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi

artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (Kutsar jt 2019) ning „Natura 2000 aladega seotud kavade

ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6

lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (Euroopa Komisjon 2021).

Koostatud dokumendis on paralleelselt analüüsi tekstiga esitatud olulisim materjalide loetelu,

st kasutatud materjalide loetelu ei dubleerita eraldi ptk „Kasutatud materjalid“ (vastav ptk

seega ei kuulu käesoleva töö koosseisu).

6 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-1: Riigitee 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

1. Kavandatava tegevuse (põhiprojekt) lühiiseloomustus, sh

seosed paikkonnaga ning eelprojekti ja selle KMH tingimustega

Käesolevas peatükis (edaspidi ptk) antakse esmalt lühiülevaade kavandatava tegevusega

seonduvast (põhiprojekti tasand; ptk 1.1), millele järgneb ülevaade tegevusega seotud

strateegilistest dokumentidest (ptk 1.2) ning keskkonnast, koos eelprojekti KMH tingimustega

(ptk 1.3). Esitatud dokumentatsiooni koostamisel on arvestatud põhiprojektis,

juhendmaterjalides ning avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet.

Alusallikatena kasutatakse peamiselt EELIS andmebaasi (Eesti looduse infosüsteem,

Keskkonnaagentuur (09.02.2025. a)) ning Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusi. Samuti on

aluseks dokument „Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,2-78,8 Päädeva-Konuvere

teelõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamine“ (Alkranel OÜ, 2021-2023) jm asjakohane

teave (vt ka ptk „Sissejuhatus“), millele viidatakse vajadusel ka edasises dokumentatsiooni

tekstis.

Päädeva-Orgita põhiprojekti lahendusega hõlmatav ehk projekti ala asub Rapla maakonnas

Märjamaa vallas ning hõlmab järgmisi asustusüksusi: Päädeva küla, Ringuta küla, Orgita küla,

Rangu küla. Valdavas osas ümbritsevad projekteeritavat lõiku maatulundusmaa sihtotstarbega

maaüksused, kuid on ka elamumaa, ärimaa ning transpordimaa sihtotstarbega maaüksuseid.

Lähimad elamutega katastriüksused Päädeva-Orgita põhitrassile (sh jäävad

teekaitsevööndisse) on Metsavahi (50201:001:0689), Tamme (50402:001:0253), Kaasiku

(50402:001:0670), Kase (50201:001:0017), Kustase (50201:001:0013), Elbergi

(50402:001:0880), Lensmenti (50402:001:0610), Andrese (50201:001:0367), Kuukivi

(50201:001:0366), Sirme (50402:001:0157), Linnametsa (50402:001:0079, määratud juba

2016. a teemaplaneeringus likvideeritavaks), Trahteri (50402:001:0138), Düüna

(50402:001:1220), Tiigi (50402:001:0117), Orgita keskus 4 (50402:001:0011), Orgita keskus

5 (50402:001:0540). Lisaks eelnimetatule on lähimad (sh jäävad teekaitsevööndisse)

elamutega katastriüksused Märjamaa-Koluvere tugimaantee õgvendusele Toompihlaka

(50402:001:0231), Kopli (50402:001:0264), Seedri (50402:001:0238), Tominga

(50402:001:1200), Pajumäe (50402:001:0850), Paju (50402:001:0189).

1.1. Kavandatud tegevuse (põhiprojekt) lühiülevaade

KMH eelhinnangu objektiks on põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8

(ülekatvusega eelhinnangus kuni 65,2) Päädeva-Orgita lõigu 2+2 rekonstrueerimise

põhiprojekt, mis on ühtlasi Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2

sõidurajaga maantee ehitusprojekti etapp-1. Kavandatava tegevusega hõlmatav ehk

projekteeritav teelõik asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas (vt joonis 1.1). Seosed

strateegiliste dokumentidega ja keskkonnaparameetritega ning eelprojekti KMH-ga on esitatud

ptk-s 1.2 ja 1.3.

Põhimaantee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) kuulub rahvusvahelisse Trans European Network

Transport (TEN-T) teedevõrgustikku ning on tähtis Põhja- ja Lääne-Euroopa vaheline turismi-

ja transpordimarsruut. Liiklussagedused käsitletaval põhimaantee (1+1 sõidusuunaga)

Päädeva-Orgita lõigul oli 2024. aastal 8521-9299 a/ööp, millest sõidu- ja pakiautod

moodustasid 78-81%, veoautod ja autobussid 4% ning autorongid 15-18% (Maa- ja

Ruumiameti 2025). Projekteerimise raames, sh põhiprojekti faasis, viidi läbi liiklusuuringud

ning anti mh tuleviku vaatavad liiklusprognoosid (ERC Konsultatsiooni OÜ, viimane analüüs

7 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-1: Riigitee 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

Päädeva-Haimre põhiprojektile 2024), mille järgi prognoositakse liiklussageduse kasvu

perioodil 2030-2080 keskmiselt 1,5% võrra aastas, sh Päädeva-Orgita lõigul 1,38% aastas.

Joonis 1.1 Päädeva-Haimre ehitusprojekti (märgitud lilla viirutusena), sh etapp-1 Päädeva-Orgita

põhiprojekti (märgitud rohelise joonena) asukohaskeem. Alus: põhiprojekti kaardikihid Selektor

Projekt OÜ (2025), Maa- ja Ruumiamet, 2025.

Põhiprojekti käigus soovitakse (vastavalt varasemale eelprojektile) laiendada senist 1+1

sõidurajaga teed 2+2 sõidurajaga I klassi teeks. Peamiselt on kavandatud tee mulde

laiendamine ühele poole olemasolevat maanteed, et arvestada ehitustehnoloogiaga ja

vajadusega lasta ehituse ajal läbi autoliiklus. Lisaks on kavandatud tugimaantee 29 Märjamaa-

Koluvere õgvendus.

Eelprojekti KMH aruandest selgub, et projekteerimisel on ette nähtud rajada müratõkkeseinad

vastavalt mürauuringule (KMH ptk 5.6.1). Samuti rajatakse ulukite ning kahepaiksete ja

roomajate läbipääsud koos vastavate lahenditega (KMH ptk 5.4). Võrreldes eelprojektiga

loobuti põhiprojekti faasis Orgita ulukipääsu km 65,05 rajamisest, kuna tegemist on Orgita

asustuse potentsiaalse laienemisalaga vastavalt Märjamaa üldplaneeringule. Loomade

liikumise suunamine asustatud piirkonda suurendaks konflikte inimeste ja ulukite vahel.

Kokkuvõtvalt järeldati, et läbipääsu rajamine on tehniliselt keeruline ja majanduslikult

ebaotstarbekas, mistõttu ulukipääsu rajamine ei ole põhjendatud. Ulukipääsude arvus ja

lahendustes toimunud muudatused on põhiprojektis kooskõlastatud varasema ulukiuuringu

8 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-1: Riigitee 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

teostajaga3. Etapp-1 seletuskirjast selgub, et projektlahendusega on kavandatud projektalale

Orgita liiklussõlm km 63,5 ning kavandatakse järgmised risted (sh pääsud) ja müraseinad:

 Ringuta ulukiläbipääs km 62,55;

 Orgita viadukt km 63,5;

 Orgita jalgteetunnel km 64,30;

 Orgita karjatunnel T29 km 0,985;

 Mürasein 1 (Metsavahi kinnistu piiril) PK 626+00 kuni 626+30;

 Mürasein 2 PK 637+00 kuni PK 642+00.

Eelprojekti KMH aruandes märgitakse, et sademevete lahenduste väljatöötamisel arvestati

asjakohaste uuringutega, vastates mh prognoositavale liikluskoormusele ning tagades

omakorda, et ei halvendata ka veekogude seisundit. Etapp-1 põhiprojekti seletuskirjas

kirjeldatakse, et sademevete ärajuhtimise lahendamisel on eelistatud immutamist pinnasesse

või juhtimist eesvooludesse ja lisaks on kasutatud immutustiike. Sademeveed on teekattelt ära

juhitud põikkalletega projekteeritud haljasaladele, kraavidesse, tiikidesse ning võimalusel

edasi eesvoolude suunas (nt lõigu alguses asuv Konnaveski oja). Liiklussõlmes on kõrges

muldes projekteeritud sademevee ärajuhtimine üle kindlustatud nõlva või äärekiviga ristlõike

korral sademeveekaevudesse, mille kaudu on sademeveed juhitud edasi projekteeritud

sademeveetoru ja renni kaudu eesvoolukraavi. Vete juhtimiseks, uutelt teedelt, on ettenähtud

rajada uued kraavid ja truubid.

Võrreldes eelprojektiga on tehtud järgmised (siinkohal asjakohased) muudatused Päädeva-

Orgita põhiprojektis:

1. Projekteerimise käigus on ilmnenud Orgita liiklussõlme ja viadukti asukoha muutmise

vajadus (viadukti nihutus ca 27 m), st on täpsustatud Orgita liiklussõlmes km 63,50

asukohta, aeglustus- ning kiirendusrampide ning kogujateedega sidumise geomeetriat,

et viia need kooskõlla kehtivate nõuetega tee projekteerimisnormis. Seoses

muudatusega muutuvad vääriselupaikadest (edaspidi VEP; VEP nr.205152, VEP nr

205153, VEP nr 206090 ja VEP205151) teede ehitamiseks hõivatavad alad. Mõjutatud

VEP alade pindala suureneb 0,97 ha võrreldes eelprojektis tooduga (1,16 ha) ja

moodustub kokku 2,13 ha (joonis 1.2);

2. Eelprojekti mahus kavandati tugimaantee 29 Märjamaa-Koluvere õgvendus (uus trass)

teemaplaneeringu järgses asukohas, arvestades lähialade detailplaneeringutega ja

väljakujunenud maakasutusega. Võrreldes eelprojektiga korrigeeriti tugimaantee 29

trassi paiknemist vastavalt maaomanikega sõlmitud kokkulepetele (teostamaks maade

võõrandamised) ning täpsustati tugimaantee 29 ja Orgita-Päädeva tee ristumisala

geomeetriat pöörderaadiuste ja liiklussaarte osas (joonis 1.2);

3. Võrreldes eelprojektiga kavandatakse põhiprojektis kolm tiiki valingvihma vastu

võtmiseks ja vooluhulkade ühtlustamiseks teekraavides:

1) Orgita liiklussõlme tiik PK 635+00 pindalaga 900 m2;

2) Romantika kinnistu tiik PK 638+50 pindalaga 2168 m2;

3) Linnametsa kinnistu tiik PK 646+50 pindalaga 300 m2.

3 Kirjavahetusest (10.01.2025) Olavi Hiiemäega (Keskkonnaagentuur Viridis OÜ) selgub, et ulukiuuringu

teostamise ajal oli kavandatud Orgita ulukiläbipääsu km 65,05 asukohas märgata eelkõige kitsede jälgi, kuid

ulukiuuringu kokkuvõttes anti soovitusena, arvestades piirkonda kavandatud arengustsenaariume, tunneli

rajamisest loobuda.

9 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-1: Riigitee 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

Vastavalt geoloogilistele uuringutele asub tiikide alla murenenud lubjakivi ja

geoloogiliste tingimuste kohaselt imbub vesi lubjakivi lõhede kaudu pinnasesse.

Joonis 1.2. Päädeva-Orgita põhiprojektis kavandatud muudatused Orgita liiklussõlme piirkonnas, sh

Orgita liiklussõlme ja viadukti asukoha muutmine (sh hõivatavad VEP) , tugimaantee 29 õgvendus (sh

ristumisala Orgita-Päädeva teega), sademevete eesvoolu tiigid. Alus: eelprojekti kaardikihid (märgitud

kollasega), põhiprojekti kaardikihid (märgitud punaste joonte ja halli alana) Selektor Projekt OÜ (EP:

2023, PP: 2025), EELIS (09.02.2025).

1.2. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ja

arendusdokumentidega

Eelprojekti KMH aruandes, selle lisades ja/või eelprojekti seletuskirjas on arvestatud järgmiste

asjakohaste strateegiliste arengu- ja planeerimisdokumentidega (dokumendi muutuse (peale

eelprojekti tööprotsessi) vm asjaolu esinemisel lisatud täiendav kommentaar):

 Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-

Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 44,0-92,0“ (2016);

 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 (2017);

 Rapla maakonnaplaneering 2030+ (2018);

 Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 (2021).

 Riiklik veemajanduskava 2022-2027.

 Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030; 2019/2023-2024) -

Aastail 2023-2024 ajakohastati REKK 2030 vahepeal valminud arengudokumentide

alusel. Viimase versiooni järgi on mitu eesmärki täpsustunud – kui varem oli

kasvuhoonegaaside heidet sajandi keskpaigaks 1990. a võrreldes kavas vähendada 80

%, siis nüüdne suund on olla 2050. a kliimaneutraalne. Mh prognoositakse aastaks 2050

10 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-1: Riigitee 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

KHG heitme vähenemist võrreldes aastaga 1990 transpordis kuni 88,5%. Lisaks seab

REKK 2030 KHG heitkoguste vähendamise pikaajaliseks riiklikuks eesmärgiks mh

2035. aasta transpordisektori kasvuhoonegaaside netoheitkoguste sihttaseme, milleks

on 1700 kt CO2 ekv.

 Märjamaa valla üldplaneering (hetkel kehtiv (2000)) ning Märjamaa valla

üldplaneering (menetluses) – seisuga 09.02.2025 on ÜP eelnõu (Entec Eesti OÜ)

läbinud koos selle KSH-ga aruande (Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

(ELLE OÜ) eelnõuga esimese avaliku väljapaneku (02.10-31.10.2024) ettepanekute

ning seisukohtade esitamiseks. Dokumentatsioon ei sisalda olulisi muutusi, mis

seonduks käesoleva põhiprojektiga.

Strateegiliste planeerimis- ja arengudokumentide alla saab lugeda ka detailplaneeringuid.

Samas eelprojekti ja põhiprojekti koostamise raames teostatud eeluuringute (Selektor Projekt

OÜ) raames kogutud teave, mis aluseks ka projektide koostamiseks, on olnud piisav ja

siinkohal eraldi teavet ei esitata.

1.3. Tegevuse paikkonna keskkonna asjakohaste aspektide lühikirjeldus ning tegevuse

aluseks oleva eelprojekti KMH tingimused

Käesolevas alampeatükis tuuakse välja eelkõige täiendavat teavet infole, mis on koondunud

eelnevatesse peatükkidesse (mh ptk 1 ja ptk 2 sissejuhatav osa). Teabe koondamisel on lähtutud

varasema eelprojekti KMH programmis seatud mõju eelduste piirkondadest (põhitrassist

mõlemal tee poolel 500 m, Märjamaa-Koluvere tugimaantee õgvenduse juures 300 m,

tulenevalt toona ka projekteeritavate teetrasside täpse asukoha eelduste puudumisest), kuigi

eelprojekti KMH menetluse raames tuvastati, et mõju eeldused esinevad peamiselt vahetus

tööde tsoonis (< 30 kuni 50 m, mh teekaitsevöönd), va müra puhul (häiringute eeldus)

elamualadele kuni 300 m). Alljärgnevates ptk-s võetakse kokku ka põhiprojekti aluseks olnud

eelprojekti KMH järeldused/tingimused.

1.3.1. Kultuurimälestised, pärandkultuur, väärtuslikud maastikud

Eelprojekti KMH aruandes käsitleti kultuurimälestisi, pärandkultuuriobjekte ja väärtuslikke

maastikke puudutavat infot ptk 3.4 ning 5.5.

Pärandkultuur – Käesoleva eelhinnangu käigus kontrolliti Maa- ja Ruumiameti

kaardirakenduse andmeid (2025) pärandkultuuriobjektide registreeringute osas. Võrreldes

KMH koostamise ajaga pole 09.02.2025 seisuga toimunud muudatusi.

Kultuurimälestised – Käesoleva eelhinnangu käigus kontrolliti Maa- ja Ruumiameti

kaardirakenduse andmeid (2025) kultuurimälestiste registreeringute osas. Võrreldes KMH

koostamise ajaga pole 09.02.2025 seisuga toimunud muudatusi, st Päädeva-Orgita põhitrassi

500 m ja Märjamaa-Koluvere tugimaantee õgvenduse 300 m vööndis ei ole registreeritud

kultuurimälestisi.

Väärtuslikud maastikud – Eelprojekti KMH aruandes selgub, et projekteeritava Päädeva-

Orgita lõigu lähedusse ei jää Rapla maakonnaplaneeringu järgi väärtuslikke maastike ning

võrreldes KMH koostamise ajaga pole 09.02.2025 seisuga toimunud muudatusi Rapla

maakonnaplaneeringus või muus dokumendis, mis väärtuslikke maastike piire puudutaks.

Kokkuvõte mõju hindamisest ja meetmed KMH-st (käesolevas ptk-s käsitletu osas) –

eelprojekti KMH aruandes järeldati, et ebasoodsaid mõjusid seoses kavandatava tegevuse ellu

11 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-1: Riigitee 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

viimisega pole ette näha. KMH aruandes märgitakse, et eelprojekti käigus tuvastati täiendavate

arheoloogiliste uuringute II etapi läbiviimise vajadus (esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem

kui põhiprojekti staadiumis) ja III etapp (reaalsel ehitustegevusel) vastavalt Arheoloogiakeskus

MTÜ (2022) tööle.

09.02.2025 seisuga on viidud läbi arheoloogiliste uuringute etapp II, mis tuvastas vajadust

teostada (ehitustööde ajal) pinnasetööde juures nn III etapi arheoloogilised uuringud Päädeva-

Orgita lõigu läheduses järgmiste kinnistute ümbruses: Jüri (Orgita küla), Linnametsa (Orgita

küla), joonis 1.3.

Joonis 1.3. Arheoloogilise järelevalve asukohad (märgitud punaste joontena). Alus: eelprojekti

kaardikihid (märgitud kollasega) Selektor Projekt OÜ (2023), Arheoloogiakeskus MTÜ eeluuringud

(2024)

1.3.2. Pinnas (sh maavarad) ja põhjavesi (sh joogiveevarustus)

Eelprojekti KMH aruandes käsitleti pinnast ja põhjavett, sh joogiveevarustust (eelkõige

puurkaevud) puudutavat infot ptk 3.1, 3.5.2 ja 5.2.

Pinnas – Eelprojekti KMH aruandes kirjeldatakse, et vaadeldava maanteelõigu piirkonnas on

reljeef valdavalt tasane, kerge kaldega lõuna suunas. Pinnakatet kirjeldatakse järgnevalt:

pinnakate on valdavalt õhuke (kuni 2 m) koosnedes peamiselt saviliivmoreenist ja kruusast.

Pinnakatte all on aluspõhjaline lubja- ja dolokivi. Võrreldes KMH koostamise ajaga pole

06.03.2025 seisuga toimunud muudatusi lõigu põhiandmetes (mh põhiprojekti raames

täpsustati täiendavalt geoloogilisi tingimusi projektlahenduse täpsemaks väljatöötamiseks).

Maavarad – Eelprojekti KMH aruandes kirjeldatakse, et Päädeva-Orgita lõigu 500 m

vööndisse jääb Orgita-Haimre dolokivimaardla, mille põhjaosasse on väljastatud ka

keskkonnaload (maavaravaru kaevandamise eesmärgil). Võrreldes KMH koostamise ajaga

pole 17.02.2025 seisuga toimunud muudatusi, st tulnud juurde uusi maardlaid või väljastatud

uusi keskkonnalubasid maavaravaru kaevandamiseks.

12 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-1: Riigitee 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

Põhjavesi – Eelprojekti KMH aruandes kirjeldatakse, et vaadeldava maanteelõigu piirkonnas

põhjavesi sõltuvalt asukohast kaitsmata, nõrgalt või keskmiselt kaitstud. Maa- ja Ruumiameti

kaardirakenduse järgi (2025) jääb valdav osa Päädeva-Orgita lõigust kaitsmata (km

62,6…65,2) ja nõrgalt kaitstud põhjaveega (km 62,2…62,6) alale. Alal ei ole registreeritud ka

allikate esinemist. Võrreldes KMH koostamise ajaga pole 09.02.2025 seisuga toimunud

muudatusi andmetes.

Joonis 1.5 Põhjavee kaitstus Päädeva-Orgita lõigul, kus kaitsmata ala on märgitud tumeroosa

viirutusena ning nõrgalt kaitstud ala heleroosa viirutusena. Alus: eelprojekti kaardikihid (märgitud

kollasega) Selektor Projekt OÜ (2023), Maa- ja Ruumiamet (2025).

Joogivesi (sh puurkaevud) – Eelprojekti KMH aruandes kirjeldatakse, et Päädeva-Orgita

põhitrassi 500 m vööndis asub u asukohas km 63,7 üks puurkaev (PRK0009662), teetrassist

umbes 118 m kaugusel. Eelprojekti KMH aruandes kirjeldatakse, et Märjamaa-Koluvere

õgvenduse 300 m vööndis jäävad järgmised puurkaevud: PRK0009662, PRK0009315,

PRK0009321, PRK0025008, PTK0016240. Nendel majapidamistel, kus EELIS-sse kantud

puurkaevud puudusid eeldati, et veevarustus on lahendatud salvkaevude baasil (või esinevad

registrisse kandmata puurkaevud). Võrreldes KMH koostamise ajaga (09.02.2025 seisuga) on

lisandunud Märjamaa-Koluvere õgvenduse 300 m vööndisse üks puurkaev (PRK0070908),

mis asub umbes 80-110 m kaugusel õgvendusest. Puurkaev asub teemaast rohkem kui 25 m

kaugusel (võimalik vibratsiooni seire mõjuulatus), sh selle puurkaevu hooldusala (10 m) jääb

teemaast välja.

Kokkuvõte mõju hindamisest ja meetmed KMH-st (käesolevas ptk-s käsitletu osas) –

Eelprojekti KMH aruandes järeldati, et ebasoodsaid mõjusid seoses kavandatava tegevuse ellu

viimisega pole ette näha. Eraldi toodi välja järgmine meede pinnase reostusohu

13 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-1: Riigitee 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

minimeerimiseks: „Ehitustegevuse käigus kasutada tehniliselt korras ehitusmasinaid ning

nende opereerimisel ja hooldamisel kinni pidada tööohutus- ja keskkonnanõuetest

(hooldusalade juures tagada ka reostustõrjeks (avariide esinemisel) vajalik valmisolek).“

1.3.3. Pinnavesi (sh sademevesi ja maaparandussüsteemid)

Eelprojekti KMH aruandes käsitleti pinnavett, sh sademevett ja maaparandussüsteeme

puudutavat infot ptk 3.2, 5.2.

Pinnavesi – Eelprojekti KMH aruandes kirjeldatakse, et rekonstrueeritava teelõigu vahetus

läheduses ei asu ühtegi avalikult kasutatavat veekogu (Veeseaduse § 24 mõistes). Lähim

avalikult kasutatav veekogu on Konnaveski oja (nimetatud ka kui jõgi), mis jääb Päädeva-

Orgita lõigu töötsoonist u 300 m kaugusel põhja suunas, kuid kaudsete seoste (mh sademevee

ärajuhtimise kontekstis) arvestatakse sellega eelprojektis. Võrreldes KMH koostamise ajaga

pole 09.02.2025 seisuga toimunud muudatusi andmetes.

Maaparandussüsteemid – Eelprojekti KMH aruande järgi jäävad Päädeva ja Ringuta külade

piirkonna lähistele/piirnevad nendega maaparandussüsteemidega kaetud alad. Täpsemalt siis,

Maa- ja Ruumiameti andmetel (07.03.2025) piirneb Päädeva-Orgita lõik mõlemal pool teed

järgmiste maaparandussüsteemi maa-aladega – Päädeva-Ringuta1 ja Päädeva-Ringuta2 (sh

selle maaparandussüsteemi eesvooluga). Eelprojekti KMH aruandes kirjeldatakse, et

maanteega ristub maaparanduse eesvool Konnaveski jõgi (sh riigi poolt korrashoitav

ühiseesvool). Samas mainitakse, et Konnaveski jõgi jääb u 300 m eelprojekti töötsoonist põhja

suunda, kuid kaudsete seoste tõttu arvestati sellega eelprojektis.

Eelprojekti KMH aruandest selgub, et projekteerimisel on arvestatud maaparandussüsteemide

toimimise tagamisega ning ebasoodsat mõju ei ole ette näha. Võrreldes KMH koostamise ajaga

pole 07.03.2025 seisuga toimunud muudatusi teadaoleva info kohta.

Sademevesi – KMH aruandes tuuakse välja, et maanteelt saasteainete kogused pole piisavalt

suured, et põhjustada veekogude keemilise või ökoloogilise seisundi halvenemist ning

eelprojektis olid sademeveelahendustele antud piisavad suunised järgnevate projekteerimise

tasandite jaoks, mistõttu polnud vajalikud täiendavad meetmed.

Sademeveed on teekattelt ära juhitud põikkalletega projekteeritud haljasaladele, kraavidesse,

tiikidesse ning võimalusel edasi eesvoolude suunas (nt lõigu alguses asuv Konnaveski oja).

Liiklussõlmes on kõrges muldes projekteeritud sademevee ärajuhtimine üle kindlustatud nõlva

või äärekiviga ristlõike korral sademeveekaevudesse, mille kaudu on sademeveed juhitud edasi

projekteeritud sademeveetoru ja renni kaudu eesvoolukraavi. Vete juhtimiseks ehitatavatelt

teedelt on ettenähtud rajada uued kraavid ja truubid. Põhiprojekti etapis on projekteerimise

käigus ilmnenud vajadus rajada kolm tiiki (vt ptk 1.1) valingvihma vastu võtmiseks ja

vooluhulkade ühtlustamiseks teekraavides.

Kokkuvõte mõju hindamisest ja meetmed KMH-st (käesolevas ptk-s käsitletu osas) –

Eelprojekti KMH aruandes järeldati, et ebasoodsaid mõjusid seoses kavandatava tegevuse ellu

viimisega pole ette näha.

1.3.4. Kaitstavad loodusobjektid ning kaitsealused liigid (sh Natura 2000 võrgustiku alad)

Eelprojekti KMH aruandes käsitleti kaitstavaid loodusobjekte ja kaitsealuseid liike puudutavat

infot ptk 3.3.1 ja 5.3.

14 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-1: Riigitee 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

Kaitstavad loodusobjektid – Eelprojekti KMH aruandest selgub, et Päädeva-Orgita lõigu

vahetusse lähedusse ei jää ühtegi Natura 2000 ala. Lähim Natura 2000 ala jääb u 900 m

kaugusele lõuna suunas (Märjamaa järtade loodusala, RAH0000335; käsitletakse maantee 2.

etapi eelhinnangus). Päädeva-Orgita 500 m ja Märjamaa-Koluvere õgvenduse 300 m vööndisse

jääb üks kaitsealune park – Orgita mõisa park (KLO1200305), umbes 110 m kaugusele. KMH

aruandes kirjeldatakse, et kaitsealuste parkide kaitse-eesmärgiks on ajalooliselt kujunenud

planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, ja puhkemajanduslikult

väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos

edasise kasutamise ja arendamise suunamisega. KMH aruandes järeldatakse, et vastavate

parkide kaitse-eesmärkide ja hinnatava objekti vahekauguse ning teadaolevate tee ehitusest ja

kasutusest tulenevate mõjufaktorite tõttu ei ole reaalne eeldada ebasoodsate mõjude teket

vastavatele objektidele.

Kaitsealused taime- ja loomaliigid – Päädeva-Orgita lõigu 500 m ja Märjamaa-Koluvere

õgvenduse 300 m vööndisse jäävad eelprojekti KMH aruande (sh võttes arvesse Rewild OÜ

2021 tööd „Päädeva-Konuvere loodusinventuur“, KMH lisa 4) järgi järgmised kaitsealused

taime- ja loomaliigid (käesoleva EH käigus võetud fookusesse vaid Päädeva-Orgita lõik, st

täpsustatud liigi asukohad):

 II kaitsekategooria looma- ja taimeliigid:

o harivesilik (Triturus cristatus, KLO9118075) – asub u 330 m kaugusel

olemasolevast ja eelprojektiga kavandatud põhitrassist;

o põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii, KLO9112975, KLO9112974) – asub u 110-

400 m kaugusel olemasolevast ja eelprojektiga kavandatud põhitrassist.

Võrreldes KMH koostamise ajaga pole 09.02.2025 seisuga, võttes sh arvesse põhiprojekti

lahendust, toimunud muudatusi teadaoleva info kohta, v.a lisandunud III kaitsekategooria

taimeliigi suur käopõll (Listera ovata, KLO9348133) leiuala kohta.

Eelprojekti KMH aruandes ei käsitletud III kaitsekategooria taimeliigi suur käopõll (Listera

ovata, KLO9348133) leiuala. Seisuga 09.02.2025 asub leiuala umbes 75 m kaugusel

olemasolevast põhitrassist ning jääb umbes 28 m kaugusele põhiprojektiga kavandatud Orgita

liiklussõlmest (sh kergliiklusteest). Projekti koostaja (Selektor Projekt OÜ) esitas päringu

Keskkonnaametile paludes Keskkonnaameti seisukohta lisandunud liigi suur käopõll elupaiga

kohta. Alljärgnevalt tuuakse välja Keskkonnaametipoolne seisukoht eelnevalt päringule (kiri

08.10.2025 nr 6-2/24/20691):

„III kaitsekategooria liigi suur käopõll (Listera ovata) piiritletud elupaik (KLO9348133)

paikneb projekteeritava kergliiklustee kõrval, kusjuures tee nõlvad elupaika ei ulatu. Liigi

alamkirjete andmetel (EELIS id: 165672468) on vaadeldud isendite täpne kasvukoht ligikaudu

8 m kaugusel tee nõlvast. Teadmata on, kas ehitustöid tehakse taimede kasvukohas või mitte.

Tööde projekteerimisel palume juhinduda Riigitee 4 Tallinn-Pärnu Ikla (E67) km 62,2-78,8

Päädeva-Konuvere teelõigu eelprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise

aruandest. Aruande peatükis 5.3 on kirjutatud, et kaitsealuste taimede osas saab välja tuua, et

III kaitsekategooria taimi (leiukohad, määratletud EELISes) leidub ka väljaspool Rewild OÜ

2021. a töös esitatud I väärtusklassi alasid. Seega tuleb ehitusaladelt ümberasustamise

meedet, mis oli esitatud Rewild OÜ 2021. a töös vaid I väärtusklassi aladele, laiendada ka

III kaitsekategooria taimeliikide leiukohtadele, juhul kui need ei paikne Rewild OÜ 2021. a

töö määratud I väärtusklassi tsoonides.“

15 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-1: Riigitee 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

Kokkuvõte mõju hindamisest ja meetmed KMH-st (käesolevas ptk-s käsitletu osas,

tingimused, mis rakenduvad vastaval lõigul) – eelprojekti KMH aruandes järeldati, et suures

osas olulisi ja pikaajalisi ebasoodsaid mõjusid seoses kavandatava tegevuse ellu viimisega pole

ette näha (sh Natura 2000 aladele lõigul Päädeva-Orgita), st kui rakendatakse järgmisi

leevendusmeetmeid ebasoodsate mõjude minimeerimiseks/ärahoidmiseks:

 Hävivad taimekooslused (väärtusklass I, vt KMH aruande lisa A4) tee ehitusalalt

teisaldada. Hoolikalt kooritud taimekamarat kasutada uute teeäärte haljastamisel või

lähedaloleva inimtegevuse tõttu tugevalt kahjustada saanud alade (nt ammenduvate

paekarjääride) korrastamisel. Teeääre haljastamiseks kasutatavat kamarat ladustada

ühes kihis ning mitte üle aasta. Teisaldamiseks tellida eraldi projekt (metoodika nt vt

„Paevälja alvarikoosluse esinduslikkuse ja ümberasustamisvõimaluste uuring”, OÜ

Nordic Botanical 2019).

 Kaitsealuste taimede ümberasustamist kaaluda, kui väärtuslike (väärtusklassi I

klassifitseeritud (Rewild OÜ 2021. a) või III kaitsekategooria leiupaigas4, sh EELIS

alusel) taimekoosluste tervikuna teisaldamine on ebaotstarbekas (eelkõige

majanduslikel põhjustel). Taimede ümberasustamine on võimalik ja õigeid võtteid

kasutades ka tulemuslik. Oluline on leida sobiv ümberasustusala eelkõige tegevuskoha

piirkonnas, mis parimal juhul on eelnevalt taimestikuta (ammenduv paekarjäär vms)

või vajab korrastamist (jäätmaa). Ümberasustamistöödeks tellida Keskkonnaametiga

koostöös ekspertarvamus ja koostada eraldi projekt.

 Ehituse käigus rajatavate uute haljasaladele rajamisel kasutada looduslike niidutaimede

seemneid. Sobilike kogumisalade (heas ökoloogilises seisus niitude) olemasolul

lähikonnas eelistada kohalike seemnete kasutamist. Selliste alade puudumisel kasutada

mujalt Eestist kogutud sarnaste niitude seemneid või liigikaupa koostatud looduslike

niidutaimede seemnesegusid.

 Ehitusjärgselt säilinud, taastatud või rajatud niidualade hooldusel kasutada uuringu

„Riigiteede niidetavate pindade ja hekkide korrashoid” (OÜ Nordic Botanical 2020)

soovitusi.

 Ehituse käigus raiutavad ning edaspidi hooldatavale teemaale jäävad praegused

metsaalad raiuda külmal ajal ja võimalikult väheste pinnasekahjustusega. Raiejärgselt

kännud maapinnaga tasaseks freesida ja teeääri edaspidi hooldada niiduna (koos

heinakoristusega).

1.3.5. Rohevõrgustik, mets, vääriselupaigad

Eelprojekti KMH aruandes käsitleti rohevõrgustiku ja vääriselupaikasid puudutavat infot ptk

3.3.2, 5.4.

Rohevõrgustik – Eelprojekti KMH aruande, täpsemalt Rapla maakonnaplaneeringu alusel ei

jää Päädeva-Orgita lõigu vahetusse lähedusse rohevõrgustiku alasid. Lähim rohevõrgustiku ala

jääb Päädeva-Orgita lõigust põhja suunas u 650 m kaugusele. Päädeva-Haimre lõigule on

kavandatud juba eelprojekti KMH aruande ajal mitmeid ulukite läbipääsusid, sh Päädeva-

Orgita lõigule on kavandatud Ringuta ulukiläbipääs, km 62,55 ning Orgita ulukitunnel, km

65,055.

4 Keskkonnaameti kirjaga (kiri 08.10.2025 nr 6-2/24/20691): „Seega tuleb ehitusaladelt ümberasustamise meedet,

mis oli esitatud Rewild OÜ 2021. a töös vaid I väärtusklassi aladele, laiendada ka III kaitsekategooria taimeliikide

leiukohtadele, juhul kui need ei paikne Rewild OÜ 2021. a töö määratud I väärtusklassi tsoonides.“ esitatud

põhimõte oli siiski juba KMH-s käsitletud, kuid eelprojekti KMH ptk 5.3 eraldiseisvas meetmes. 5 Põhiprojektis loobutud Orgita ulukitunneli km 65,05 rajamisest, vt ka ptk 1.1

16 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-1: Riigitee 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

Võrreldes KMH koostamise ajaga pole 07.03.2025 seisuga toimunud muudatusi, st pole

muutunud rohevõrgustiku alade paiknemine. Ulukipääsudega toimunud muutused on ptk 1.1

alusel põhiprojektis üle konsulteeritud varasema ulukiuuringu koostajaga. Seega kohalduvad

juba eelprojekti raames määratletud uluki ja kahepaiksete läbipääsude tingimused (käsitletud

KMH aruandes üldistatult ning selle lisades täpsemalt), vastavalt eelprojekti koostamise

raames määratule. KMH aruandes järeldatakse, et kuna parandatakse nähtavust rohevõrgustiku

koridoride lõikumisel maanteega ning kavandatakse abinõud loomade liikumisvõimaluste

säilitamiseks (tunnelid, sillad jms), siis projekti ei kavanda senistele transpordikoridoridele

täiendavate konfliktkohtade teket ehk rohevõrgustikku täiendavalt ei killustata.

Mets ja vääriselupaigad – Metsaregistri (10.03.2025) andmetel on Päädeva-Orgita lähimate

(500 m vööndis) metsaeraldiste domineerivaks puuliigiks mänd, seejärel kuusk. Vähesel

määral esineb kaske, sangleppa, haaba ja hall leppa. Metsa peamisteks kasvukohatüüpideks on

kastikuloo ja sinilille. Enim esineb keskealist ja küpset metsa, mille keskmine vanus on

vastavalt 122 ja 69 aastat. Metsaga seonduvat on käsitletud ka ptk-s 1.3.4 ja 1.3.7.

KMH aruandest selgub, et Päädeva-Orgita lõigu 500 m vööndisse jäävad järgmised

vääriselupaigad (VEP):

 VEP205151 - 1,84 ha (männik ja männisegamets, kasvukoht 1111, kaasnev - loomets);

 VEP205152 - 0,73 ha (männik ja männisegamets, kasvukoht 1112 (Kastikuloo),

kaasnev - loomets);

 VEP205153 - 2,23 ha (männik ja männisegamets, kasvukoht 1112, kaasnev - loomets);

 VEP208032 - 0,71 ha (männik ja männisegamets, kasvukoht 1112, kaasnev - loomets);

 VEP206090 - 1,04 ha (männik ja männisegamets, kasvukoht 1112, kaasnev - loomets).

Eelprojekti KMH aruandes on kirjas, et vääriselupaikadest toimuks raie (raadamine) kolmes

eelnevalt nimetatud VEP-s, et rajada olulist avalikku huvi kandvat taristuobjekti:

 VEP205152 - 0,73 ha (männik ja männisegamets, kasvukoht 1112 (Kastikuloo),

kaasnev – loomets). Raadatav ala (0,5540 ha) 76% VEP pindalast;

 VEP205153 - 2,23 ha (männik ja männisegamets, kasvukoht 1112, kaasnev – loomets).

Raadatav ala (0,4503 ha) 20% VEP pindalast;

 VEP206090 - 1,04 ha (männik ja männisegamets, kasvukoht 1112, kaasnev – loomets).

Raadatav ala (0,1112 ha) 11% VEP pindalast.

Keskkonnaministri 04.01.2007 määruse nr 2 § 261 lg 2 kohaselt on avalik-õigusliku isiku

omandis olevas metsas ja riigimetsas asuvas vääriselupaigas keelatud raie, va erandkorras

tehtav raie ja kujundusraie Keskkonnaameti nõusolekul. Eelprojekti KMH käigus järeldas

Keskkonnamet 23.02.2023 kirjaga. nr 6-3/23/1878-2 (vt ka KMH aruande lisa A13), et

kavandatava tegevusega kaasneb VEP-de pindala (1,1155 ha) vähenemisega ebasoodne mõju

väärtustatavale ökosüsteemile. Samas suurendatakse tee rajamisega piirkonnas liiklusohutust

ning tegemist on osaga olulisest taristuobjektist nii piirkondlikul kui ka riiklikul tasandil.

Arvestades eelnevaid asjaolusid on Keskkonnaamet määranud kahjustuste kompenseerimise

meetme – moodustada uus VEP RMK kvartalile MM104 eraldisele 21 (1,81 ha, osaks

kinnistust 50402:001:0181; VEP registreerimisel lisada märge, et VEP kompenseerib VEP-ide

(VEP205152, VEP205153 ja VEP206090) raadatavaid pindalasid). Võrreldes KMH

koostamise ajaga on seisuga 09.02.2025 EELIS andmetes toimunud muudatus eelnevalt

nimetatud uue VEP registreerimise osas. Seisuga 10.03.2025 on registreeritud uus

17 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-1: Riigitee 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

vääriselupaik kinnistul 50201:001:07566, RMK kvartalil MM104 eraldisel 21 (VEP nr

212720, 1,86 ha) (joonis 1.6).

Joonis 1.6. Vääriselupaigad Päädeva-Orgita lõigul, lisandunud VEP märgitud lilla joonena, kinnistu

50201:001:0756 märgitud oranži viirutusena, RMK kvartal MM104 märgitud ära rohelise viirutusena,

tähistusena kvartali nr. Alus: eelprojekti kaardikihid (märgitud kollasega), põhiprojekti kaardikihid

(märgitud punaste joonte ja halli alana) Selektor Projekt OÜ (EP: 2023, PP: 2025), EELIS (09.02.2025).

Võrreldes eelprojektiga, muudetakse põhiprojektiga Orgita liiklussõlme ja viadukti asukohta,

sh nihutatakse lahendus u 27 m võrra põhja suunas. Seoses muudatusega muutuvad

vääriselupaikadest (VEP nr.205152, VEP nr 205153, VEP nr 206090 ja VEP205151) teede

ehitamiseks hõivatavad alad. Mõjutatud VEP alade pindala suureneb 0,97 ha võrreldes

eelprojektis tooduga (1,16 ha) ja moodustub kokku 2,13 ha.

Projekti koostaja (Selektor Projekt OÜ) esitas päringu Keskkonnaametile paludes

Keskkonnaameti seisukohta Orgita liiklussõlme asukoha muudatusele. Alljärgnevalt tuuakse

välja Keskkonnaametipoolne seisukoht eelnevalt päringule (kiri 08.10.2025 nr 6-2/24/20691):

Esialgse projektlahenduse kohaselt pidi VEPide raadatav osa olema 1,16 ha ja asendus-VEP

nr 212720 sai pindalaga 1,83 ha. Kui nüüd raadatav ala VEPide lõigus on 2,13 ha, siis

Keskkonnaameti hinnangul tuleb sinna leevendusmeetmena leida sarnane VEP vähemalt

pindalaga 0,5 ha, mida ka Keskkonnaameti metsahoiu spetsialist on lähiajal lubanud teha.

VEPide pindala ei tohi riigimaal registris väheneda.

6 Varasemalt kirjas kui kinnistu 50402:001:0181. Uus katastrinumber registreeritud 05.03.2025, viimane

muudatus 06.03.2025.

18 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-1: Riigitee 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

St projektlahenduse muutuseid on Keskkonnaameti poolt teadvustatud ja asjakohaste

tegevuste kaudu tagatakse, et VEP-ide üldpindala ei väheneks, võimaldamaks ellu viia

olulise avaliku huviga tee rajamist.

Kokkuvõte mõju hindamisest ja meetmed KMH-st (käesolevas ptk-s käsitletu osas) –

KMH aruandes järeldati, et VEP raadamisega kaasnevat mõju kompenseeritakse mh täiendava

VEP registreerimisega (eelprojektis kavandatu järgi määratud mahus). Kavandatava

tegevusega kaasnevate võimalike negatiivsete mõjude leevendamiseks kavandati

rakendamiseks järgmisi kompenseerimis- ja leevendusmeetmeid:

 Hiljemalt põhiprojekti koostamise raames kontrollida, kas enne VEP-e mõjutavat

ehitustegevust on moodustud ja säilitatud VEP RMK kvartalile MM104 eraldisele 217

(1,81 ha, osaks kinnistust 50402:001:0181). Vastav VEP kompenseerib VEP-ide

(VEP205152, VEP205153 ja VEP206090) raadatavaid pindalasid8.

 Raadatavatest vääriselupaiga osadest jämedamõõtmeline (läbimõõt üle 25 cm) surnud

puit ja lamapuit selle olemasolul võimalusel ümber teisaldada vääriselupaikade

säilivasse ossa (ilma viimast kahjustamata) või läheduses paiknevatesse teistesse ja

samaväärsetesse vääriselupaikadesse.

Eelprojekti KMH aruandes toodi välja ka meetmeid, mis suurendaks soodsate mõjude eeldusi

seoses loomapääsudega:

 Loomatunnelite avadele (eelkõige betoonlagede otsad, mis moodustavad visuaalselt

horisontaalse joonelemendi) kujundada püsttriibud või ebakorrapärased laigud,

imiteerimaks puutüvede või puulehtede efekti.

 Rakendada elustiku läbipääsutunnelite lagede ja suudmete looduslikumaks muutmist

(katmine looduslike kivide, püstise laudis- või ümarpalkkilpidega või taimestikuga).

 Elustiku läbipääsutunnelite ja läbipääsude sisemusse tekitada maantee muldkeha

rajamisel ette jäänud ja likvideeritud puude väljajuuritud kändudest ning suurematest

puuokstest ebakorrapärased peitumisvallid- või kuhilad.

1.3.6. Inimeste heaolu ja tervis (müra ja vibratsioon, õhukvaliteet, maakasutuse

muutused ja liikumisvõimalused, tehnovõrgud)

Eelprojekti KMH aruandes käsitleti müra ja vibratsiooni, õhukvaliteeti, maakasutuse muutusi

ja liikumisvõimalusi ning tehnovõrkusid puudutavat infot ptk 3.5 ja 5.6.

Müra – KMH raames viidi läbi müra modelleerimine (KMH lisa A6), milles järeldati, et

perspektiivne (2047. a) liikluskoormus toob kaasa mürataseme tõusu võrreldes praegusega, st

suurimad piirvaartuste (päevasel ajal 65 dB, öisel ajal 60 dB) ületamised esinevad

perspektiivses (2047) olukorras, kui päevasel ajal ületatakse piirväärtust kuni 6 dB ja öisel ajal

kuni 3 dB. Ehitusjärgses (2027) olukorras on suurimad piirväärtuste ületamised võrreldes

aastaga 2047 päevasel ajal mõnevõrra väiksemad, olles päevasel ajal kuni 5 dB (öisel ajal kuni

3 dB) üle lubatud piirväärtuse.

Võrreldes KMH koostamise ajaga koostati 2024. a ERC Konsultatsiooni OÜ poolt uus

liiklusuuring, mille kohaselt põhimaantee AKÖL 2047. a väheneb (põhitrass EP 13000 vs PP

7 Seondub eelnevalt kirjeldatud teabega, et seisuga 09.02.2025 on EELIS-s registreeritud uus VEP (nr 212720). 8 Seondub Keskkonnaameti 08.10.2025 kirjaga nr 6-2/24/20691, mille kohaselt on vajalik leida põhiprojekti

Orgita liiklussõlme lahenduse nihutamise tõttu lisaks 0,5 ha pindalaga uus VEP, kompenseerimaks raadatavate

VEP pindalasid.

19 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-1: Riigitee 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

11100-12100) võrreldes eelprojektiga 900-1900 sõidukit/ööpäevas võrra, see-eest Märjamaa-

Koluvere õgvenduse lõigul AKÖL 2047. a suureneb (EP 3800 vs PP 3900) võrreldes

eelprojektiga 100 sõidukit/ööpäevas võrra. Arvestades üldist suurt liiklussagedust on muutused

üsna marginaalsed, isegi mürataseme vähenemise (põhitrassi) või suurenemise

(kõrvalmaantee) potentsiaali võtmes. Põhiprojektis teetasapinna minimaalsed muutused ei

mõjuta samuti müra, kuna müratõkked on kavandatud tee tasapinnast ehk müratõkete kõrgus

nihkub koos teetasapinna nihkumisega.

Vibratsioon – KMH raames projekteeritava maanteelõiguga parandatakse liikluse sujuvust

ning uuendatakse (või rajatakse täielikult uus) tee konstruktsiooni, sh teekate, mis võib aidata

kaasa maantee kasutusega kaasneva vibratsiooni leviku vähenemisele. Arvestades eelnevaid

asjaolusid ei ole ette näha ebasoodsaid mõjusid maanteele lähimate majapidamiste elanikele

seoses maantee kasutamise aegse võimaliku vibratsiooniga.

Õhukvaliteet – Õhukvaliteedi muutuste kaardistamiseks koostati õhusaaste hajuvusuuring

(KMH aruande lisa A5). Modelleerimise ja KMH tulemused näitasid, et olulise negatiivse mõju

eelduseid õhusaastest ei tulene.

Maakasutuse muutused ja liikumisvõimalused – KMH aruandes tuuakse välja järgmised

võimalikud mõjud (sh positiivsetes aspektides):

 Projekti eesmärgiks on tõsta liiklusohutust ja parendada ühendust suuremate keskuste

vahel, sh pole näha ette negatiivset mõju päästevõimekusele, kuna tagatakse ehituse

ajal operatiivsõidukitele liiklemise võimalikkus ja lahenduse valmimisel on võimalik

taristut kasutada senise reageerimiskiirusega võrreldes kiiremalt.

 Uue teekoridori rajamisega või või seniste laiendamisega kaasneb teatav barjääriefekt

inimeste liikumisele. Samas tagatakse jätkuvalt kõik olulisemad ühendused,

juurdepääsud kõikidele kinnistutele läbi mahasõitude, kogujateede ja sõlmede ning

piirkonna elanike liikumine muudetakse ohutumaks (sh eritasandilised liiklussõlmed).

Parendatakse kergliiklusteede võimalusi.

 Teede ehitamiseks vajalike maade võõrandamise ebasoodne (lokaalne ja lühiajaline)

mõju on leevendatav õiglase hüvitise tasumisega. Printsiip on kooskõlas

keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 10 (ülekaaluka huviga tegevus).

 Teekoridor läbib väärtuslikku põllumajandusmaad, kuid maakasutuse muutus ei too

kaasa olulist ebasoodsat mõju põllumassiividele. Põhiprojektis on kavandatud loomade

läbipääs (karjatunnel) kahel pool Märjamaa-Koluvere tugimaanteed ümbritsevate

põldude (karjamaad) ühendamiseks.

Tehnovõrgud – KMH aruandes tuuakse välja, et projektlahendus ristub mitmete eriliiki

tehnovõrkudega ja nende kaitsevöönditega. Eelprojekti raames toimus tehnovõrguhaldajatelt

tehniliste tingimuste hankimine ning nendes seatud põhimõtete arvestamine. Põhiprojekti

faasis ajakohastati vajadusel tehnovõrkudega seonduvat teavet, mida ka projekti koostamisel

arvestati.

Kokkuvõte mõju hindamisest ja meetmed KMH-st (käesolevas ptk-s käsitletu osas) –

KMH aruandes järeldati, et olulisi ebasoodsaid mõjusid seoses kavandatava tegevuse ellu

viimisega (sh müra uuringus sätestatud müraseinte rajamisel) pole ette näha, kuivõrd

rakendatakse leevendusmeetmeid. KMH aruandest kokkuvõte müra mõjule ning

leevendusmeetmed:

20 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-1: Riigitee 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

 KMH aruandest järeldati, et nii ehitusjärgses kui ka perspektiivses olukorras ületatakse

piirväärtusi, mistõttu kavandati müratõkked kohtadesse, mis vajasid leevendamist.

Mürakaitsemeetmete kavandamisel võeti aluseks nö halvim olukord ehk suurima

müratasemega modelleeritud olukord (antud juhul 2047. a päevane aeg), mille puhul

tuli tagada piirväärtuste kohane müratase töö käigus fikseeritud majapidamiste juures.

 Lisaks seati tingimus ehitusaegse müra leevendamiseks: Mürarikaste ehitustööde

tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (19.00 – 7.00) vähemalt lähemal kui 300 m

elamutest. Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja

piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei

jääks perioodi 23.00 – 7.00. Eelnev suunis tuleneb ka keskkonnaseadustiku üldosa

seaduse § 10, mille alusel tuleb keskkonnaohtu või olulist keskkonnahäiringut taluda,

kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja

keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud tarvitusele

vajalikud meetmed.

KMH aruandest kokkuvõte vibratsiooni mõjule ning leevendusmeede:

 Ehitusaegse (kasutusel töökorras ja nõuetele vastavad ehitusmasinad) vibratsiooniga

seotud võimalike riskide maandamiseks ja hilisemate vaidluste vältimiseks enne

ehitustööde algust fikseerida vahetult ehitusalade lähialal (kuni 25 m) paiknevate

kinnistute hoonete ja olulisemate rajatiste (nt salvkaevud) tehniline seisukord.

1.3.7. Ressursside säästlik kasutamine (sh jäätmeteke) ning kliimategurid

Eelprojekti KMH aruandes käsitleti ressursside säästlikku kasutamist (sh jäätmeteket) ja

kliimategureid puudutavat infot ptk 5.7.

Ressursside säästlik kasutamine (sh jäätmeteke) – KMH aruandes viidatakse omakorda

KMH programmile, kus tuuakse välja järgmine eeldus: materjalide kasutamisel lähtutakse

optimaalsest kulust ning ülemäärast ressursside kulutamist ette ei ole näha. Jäätmetest tekivad

tegevuse käigus peamiselt ehitusjäätmed, mille nõuetekohasel käitlemisel ei ole olulist mõju

ette näha. Võrreldes KMH koostamise ajaga pole 09.02.2025 seisuga toimunud muudatusi

teadaoleva info kohta.

Kliimategurid – KMH aruandes tuuakse välja, et üheks tähtsaimaks kasvuhoonegaaside

allikaks teeprojektide juures on maakasutuse muutusest (raadamine) tulenev CO2 heide.

Eelprojekti järgselt oli kavas raadata kokku (Päädeva-Konuvere lõigul) u 29,1 ha ala.

Lisaks KMH aruandes väljatoodule, koostas Skepast&Puhkim kliimakindluse analüüsi

Päädeva-Konuvere lõigule, milles analüüsiti nii sõidukite transpordiheitmeid kui ka

kliimamuutustega kohanemise aspekte. Töös leiti, et sõidukite transpordiheitmed projekti

realiseerumise stsenaariumi järgi on aastal 2030 18 570 t CO2 ekv, mis ei ületa Euroopa

Komisjoni teatises 2021/C 373/01 sätestatud 20 000 t CO2 piirmäära. Samuti järeldati, et

kavandatava taristuobjekti kliima suhtes haavatavus praeguse ja tulevase kliima puhul väike,

st kliimamuutustega kohanemise seisukohast on antud projektidega tagatud kliimakindlus.

Lisaks koostas Alkranel OÜ (2025) Päädeva-Haimre (sh Päädeva-Orgita) lõigule katendi CO2

analüüsi, milles arvutati eri katendi variantide ehitus- ning remonditegevusest tuleneva CO2

jalajälje. Tulemusi saab projekteerija ja Transpordiamet kasutada katendi alternatiivi valimisel.

21 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-1: Riigitee 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

Kokkuvõte mõju hindamisest ja meetmed KMH-st (käesolevas ptk-s käsitletu osas) –

KMH aruandes järeldati, et võimalikud ebasoodsad ja vähesed mõjud võivad avalduda ehituse

ajal, kuid mida on võimalik leevendada kasutades alljärgnevaid meetmeid:

 Ressursid – tee ehitusel (väljakaevatav) pinnas (ülejääv) võimalusel realiseerida

tekkekoha läheduses, nt täitmisel, haljastustöödel jms (pinnasvallide rajamine

(maaomaniku ja Transpordiameti / tee ehitaja vahelisel kokkuleppel)). Kui tekkivat

pinnast ei ole võimalik vastava projekti ehitamisel ära kasutada, siis kaaluda selle

kasutamist ajutiste ja kohalike teede rajamisel või teistes, eelkõige tee-ehituse

projektides.

 Kliimategurid (meede suunav, ei rakendu vaid käesoleva projekti tõttu) –

Transpordiameti haldusalas välja töötada raadatavate metsaalade asendusalade loomise

või kompenseerimise metoodikad, koostöös riigi teiste ametkondadega ja võimalusel

ka eraalgatusel põhinevate projektide teostajatega (vt näiteid KMH aruande ptk 5.7).

Metoodikad võiksid olla tulevikuks osaks nt riigiteede teehoiukavast või siis seda eraldi

ehk täiendavalt toetada.

22 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-1: Riigitee 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

2. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH

algatamise vajalikkus määramine

Tegevuse elluviimisega seonduva analüüsimisel arvestatakse mõju (otsene või kaudne)

suurust ja ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning

võimalikkust ehk tõenäosust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja

koosmõju ning õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada). Alljärgnev kirjeldab tegevuse elluviimisega seotud

olulisi keskkonnaprobleeme ehk negatiivseid mõjusid (mh koos muude mõjualas toimuvate

ja/või planeeritavate tegevustega, kui on kirjeldatud ptk 1) ja mõjude (ebasoodne olustik)

tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise täiendavaid võimalusi

(määratakse vajadusel). Teemad (sh KeHJS § 61 lg 5 põhjal):

1) maa ja maakasutus;

2) märgalad;

3) jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad;

4) veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale;

5) muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale);

6) maavarade kasutus;

7) ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke;

8) maastik (sh pinnavormid);

9) looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad);

10) elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn;

11) suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud alampeatükkide

kaupa. Peatükkide sisustamisel on arvestatud mh ptk-s 1.1–1.3 toodud teavet, sh arvestatakse

juba KMH aruandes sätestatud leevendusmeetmetega.

2.1. Maa ja maakasutus

Päädeva-Orgita lõigu rekonstrueerimine hõlmab suures osas olemasoleva tee laiendamist,

seega olulist maastikumuutust tee rekonstrueerimine kaasa ei too, sh võrdluses eelprojekt ja

põhiprojekti lahenduste võtmes. Ptk 1.3.6 käsitleti maakasutuse muutusi, sh toodi välja

tuginedes KMH aruandele peamised võimalikud positiivsed ja negatiivsed mõjud

(liiklusohutuse tõstmine, teekoridori rajamise ja laiendamisega võimalik barjääriefekt, maade

võõrandamine, mõju karjaloomade liikumisele) ning asjakohased leevendusmeetmed

(ühenduste ja juurdepääsude tagamine, kergliiklusteede võimaluste parendamine, õiglase

hüvitise tasumine maade võõrandamisel).

Eelprojekti KMH aruandes järeldati, et teelõigu rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset

mõju käsitletavatele valdkondadele. Kuna põhiprojekti lahenduste muudatused ei mõjuta

käesoleva teema all käsitlevaid aspekte, siis eelneva põhjal saab järeldada, et Päädeva-Orgita

lõigu rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset mõju, võttes arvesse sh juba eelprojekti KMH-

s seatud leevendusmeetmeid.

23 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-1: Riigitee 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju

eelduseid, st ei sätestata projekti täiendavaid meetmeid vastava valdkonna osas ning

puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus.

2.2. Märgalad

Tegevuskavaga hõlmatud alal ei ole otsest seotust märgalade ega kuivendustegevusega. EELIS

09.02.2025 andmete järgi ei esine Päädeva-Orgita lõigu vahetus läheduses märgalasid.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju

eelduseid, st ei sätestata projekti täiendavaid meetmeid vastava valdkonna osas ning

puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus.

2.3. Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad

Ptk 1.3.3 kirjeldatakse, et rekonstrueeritava teelõigu vahetus läheduses ei asu ühtegi avalikult

kasutatavat veekogu. Lähim avalikult kasutatav veekogu, Konnaveski oja, jääb Päädeva-Orgita

lõigu töötsoonist u 300 m kaugusel põhja suunas, kuid kaudsete seoste (mh sademevee

ärajuhtimise kontekstis) tõttu arvestati sellega projekteerimisel. Sademeveed juhitakse

haljasaladele, kraavidesse, tiikidesse ja eesvooludesse. Liiklussõlmes suunatakse vesi nõlvade,

äärekivide või sademeveekaevude kaudu torustikku ja eesvoolukraavi. Rajatakse uued kraavid,

truubid ja kolm tiiki mh valingvihmadega teemaalt formuleeruva sadevee korrektseks

koondamiseks.

Maantee kasutamisel sademeveest vooluveekogumi kvaliteedile ohtu ei tulene, arvestades mh

prognoositavat liikluskoormust. AS Maves (2013) alusel tuleb liiklusega kaasneva

keskkonnariski vähendamiseks sademevett (peamine probleem heljum) käidelda alates

liiklussagedusest 30 000 autot ööpäevas ning käitlemise vajadust analüüsida alates 15 000

autost ööpäevas. Käesoleva projektiga maantee sademevett ei koondata ega ka juhita otse

vooluveekogumitesse, vaid kavandatud on asjakohane sademevee taristu (vähendamaks mh ka

minimaalset heljuvaine jõudmist vooluveekogumitesse). Seega projektis tagatakse sademevete

süsteemne äravool rajatistelt viisil, mis ei kahjusta loodus- ja sotsiaalkeskkonda. St sademevee

tekkega on arvestatud ja see juhitakse ära mööda selleks projekteeritud rajatisi, tagades, et

teerajatistel ei esineks ohtlikku liigvett ja sademevesi jõuaks veekogusse, ilma mh kalda

erosiooni ja täiendavat reostuskoormust tekitamata. Vaadeldavate teede liiklussagedus

vastavate (> 15 000) määrangute alla ei lähe (vt ka ptk 1.1 ja 1.3.6). Seega juba vastavatest

tingimustest lähtuvalt ei ole sademevesi ning sellega seonduv temaatika (sademevee

koondamine ja suublasse juhtimine) käesoleva objekti puhul olulisi mõjueeldusi põhjustav.

2013. a järeldused peegeldavad mh Alkranel OÜ 2005. a dokumendi „Alternatiivsete

sademevee äravoolu- ja kogumissüsteemide uurimistöö“ järeldusi. Mh nähtus sealt, et USA

uuringutest tulenevalt on ca 9000 sõidukiga päevakoormusega maanteedelt nt heljuvaineid teelt

koondatud veest fikseeritud vaid 19 mg/l (heljumisisaldus ei tohi > 40 mg/l (Keskkonnaministri

08.11.19. a. määrus nr 61)). Transpordiamet on mitmeid aastaid teostanud omaseiret suure

liiklussagedusega maanteelõikude (liiklussagedusega nii alla kui üle 10000 sõiduki/ööp)

lähedases pinnases, sademeveekraavides (maanteelõigud u 15000 sõiduk/ööp) kui ka

sademevee settebasseinides esinevate saasteainete osas. Omaseire tulemused on kokkuvõtlikult

esitatud mh Maves OÜ (2019) töös „Eksperthinnang Maanteeameti sademevee väljalaskudele

võttes aluseks omaseire andmed ja tellitud veeseire uuringud“. Maves OÜ (2019) alusel:

 perioodil 2016-2018 võetud kõikide pinnaseproovide tulemused vastasid pinnase

piirarvule elamumaal. Enamike saasteainete sisaldused jäid ka vastavatest sihtarvudest

24 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-1: Riigitee 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

madalamaks, üksikutel kordadel esines sihtarvu ületamisi Zn, Pb ja Cd korral. Eelneva

alusel on maanteede ümbruse pinnas valdavalt heas seisundis.

 perioodil 2013-2019 sademeveekraavide proovide tulemused näitasid, et aasta keskmisi

sademevee saasteainete piirväärtusi maanteelt ärajuhitavas vees ei ületatud.

Prioriteetsete ohtlike ainete aasta keskmisi piirväärtusi pinnavees ületasid üksikud

proovid, suurima lubatud sisalduse ületamist ei esinenud. Näiteks tsingi puhul esines

aasta keskmise piirväärtuse (10 μg/l) ületamist üksikproovides 10% suurusjärgus, vase

puhul üksikjuhtudel. 2018. a seire alusel ületas tsingi keskmine sisaldus sademete vees

10 μg/l kümnes seirejaamas 18-st. Seega on suurem tsingi sisaldus maanteede läheduses

tingitud ka sademete koormusest, sest tsink ei ole veel jõudnud keskkonnas neelduda.

Naftasaaduste sisaldus pinnavees ja maanteelt ärajuhitavas sademevees viimastel

aastatel probleemiks ei ole olnud.

 2018. a maantee settebasseide seire alusel vastas Kukruse-Jõhvi sademeveesüsteemide,

Kroodi ja Pirita sademeveesüsteemide ning Kurna, Kurna-Luige ja Luige

sademeveesüsteemide vesi raskmetallide osas pinnaveekogude vee kvaliteedi aasta

keskmistele piirväärtustele, va Kurna II settebassein, kus tsingi sisaldus vees oli 15 μg/l

(Eestis piirväärtus 10 μg/l; Soome uuringutes tsingi ohutu sisaldus heitvees 52 μg/l).

Heljumi ja naftasaaduste osas vastas sademeveesüsteemide vesi vastavatele

heitveelaskude piirväärtustele.

Maves OÜ (2019) toob välja, et Eesti maanteedelt ei juhita saasteaineid suublasse koguses, mis

võiks põhjustada veekogude saastatuse riski. St, et maanteede liikluskoormus ei ole

üldprintsiibis nii suur, et võiks põhjustada prognoositavas tulevikus veekogumite keemilise või

ökoloogilise seisundi halvenemist, seda ka koosmõjus muude koormustega. See on tõendatud

seniste uurimistööde, seireandmete ja naabermaade (Soome ja Rootsi) uurimistulemustega, kus

liikluskoormus on kordades Eesti omast suurem.

Lisaks on koos raskmetallide heidete vähenemisega atmosfääri käesoleval ajal oluliselt

vähenenud ka raskmetallide sisaldus sademetes. Tulevikuprognoosid näitavad raskmetallide

heidete edasist vähenemist, seda eelkõige põlevkivi põletamise vähenemise mõjul.

Liiklussageduse suurenemiseset tulenevaid tegureid kompenseerivad ka transpordisektoris

karmistuvad nõuded autode mootoritele ning eeldatav elektriautode osatähtsuse tõus (Maves

OÜ, 2019).

Eeltoodust lähtuvalt ei ole sademevesi ning sellega seonduv temaatika käesoleva objekti puhul

mõjueeldusi põhjustav ega ka vastuolus õiguskorraga (mh VeeS) ja ei tekita ohtu ka tarbevee

kvaliteedile (mh paikkonnas valdavalt kasutuses ka ühisveevarustus). Põhiprojekti sademevee

tiikide osas saab siiski esile tuua, et nende pikaajalisust aitab paremini tagada ka regulaarne

hooldus9, mida võib eraldi esile tuua maantee tulevase haldamise korraldamist reguleerivates

dokumentides või ka põhiprojekti dokumentides. Siinkohal esitatavad suunised:

kaldataimestiku hooldamine, sh invasiivse taimestiku ja umbrohu eemaldamine, kahjustuste ja

ummistuste jm tegurite kontroll esimesel aastal minimaalselt kord kvartalis, hiljem kaks korda

aastas.

Eelprojekti KMH aruandes järeldati, et teelõigu rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset

mõju käsitletavatele valdkondadele. Maanteelt ära juhitavad saasteainete kogused pole

piisavalt suured, et põhjustada veekogude keemilise või ökoloogilise seisundi halvenemist.

9 Lähtuvad LIFE UrbanStorm projekti juhendust “Looduslähedased sademeveesüsteemid: Eesti kliimasse sobivad

sademevee lahendused”

25 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-1: Riigitee 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

Kuna põhiprojekti lahenduste muudatused (sh sademevee tiikide kavandamine) ei mõjuta

olulisel määral käesoleva teema all käsitlevaid aspekte, siis eelneva põhjal saab järeldada, et

Päädeva-Orgita lõigu rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset mõju, võttes arvesse sh juba

eelprojekti KMH-s seatud leevendusmeetmeid.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju

eelduseid ning puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu

kaaluda samas edaspidi järgnevat (tingimus/suunis (sademevee tiikide (lisandunud

põhiprojektis) hoolduse vaatest), mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks

jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust):

 Sademevee tiikide (kavandatud põhiprojektis) hooldustingimused maantee

kasutusperioodi (võib kajastuda juba põhiprojekti seletuskirjas) - kaldataimestiku

hooldamine, sh invasiivse taimestiku ja umbrohu eemaldamine, kahjustuste ja

ummistuste jm tegurite kontroll esimesel aastal minimaalselt kord kvartalis, hiljem kaks

korda aastas.

2.4. Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale

Veestiku mõjueeldusi on kirjeldatud juba ka ptk 2.3, st seal toodut käesolevasse ptk ei

dubleerita. Tegevus ei oma sisulisi seoseid merekeskkonnaga, lähtuvalt mh tegevuse

asupaigast. Põhjavee, sh veeressursi teemat käsitleti ptk 1.3.2, millest selgus, et piirkonna

põhjaveekaitstus varieerub (lõigul domineerivad kaitsmata ja nõrgalt kaitstud alad). Tegevus

ei eelda põhjaveevarude vähendamist vms vastavat valdkonda ohustavat tegevuse elluviimist.

Veeressursiga peamiselt seotud puurkaevud ning nende hooldus- või sanitaarkaitsevööndid ei

ulatu teemaani ning asuvad teemaast rohkem kui 25 m kaugusel (mõjueeldustega (vibratsioon)

ala vastavas valdkonnas). Eelnevalt ptk 1.3.2 ja 1.3.6 sätestatud tingimused KMH aruandes

tagavad ka väheste võimalike keskkonnaohtlike olukordade või häiringute tekke

vältimise/piisava minimeerimise.

KMH aruandes järeldati, et teelõigu rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset mõju

käsitletavatele valdkondadele. Kuna põhiprojekti lahenduste muudatused ei mõjuta käesoleva

teema all käsitlevaid aspekte, siis eelneva põhjal saab järeldada, et Päädeva-Orgita lõigu

rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset mõju, võttes arvesse sh juba eelprojekti KMH-s

seatud leevendusmeetmeid.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju

eelduseid, st ei sätestata projekti täiendavaid meetmeid vastava valdkonna osas ning

puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus.

2.5. Muld ja pinnas, õhk ja kliima (sh oht keskkonnale)

Mulla ja pinnase teemat käsitleti ptk 1.3.2, õhukvaliteediga seonduvat teemat käsitleti ptk 1.3.6,

kliimaga seotud teemat käsitleti ptk 1.3.7. Vastavates ptk-s ehk eelpool kirjeldati võimalikke

mõjusid pinnasele (pinnase eemaldamine), õhukvaliteedile (õhusaaste), kliimale (raadamine,

transpordiheitmed, katendi ehitamine ja rekonstrueerimine) ning võimalikke

leevendusmeetmeid.

KMH aruandes järeldati, et teelõigu rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset mõju

käsitletavatele valdkondadele. Kuna põhiprojekti lahenduste muudatused ei mõjuta käesoleva

teema all käsitlevaid aspekte, siis eelneva põhjal saab järeldada, et Päädeva-Orgita lõigu

26 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-1: Riigitee 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset mõju, võttes arvesse sh juba eelprojekti KMH-s

seatud leevendusmeetmeid.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju

eelduseid, st ei sätestata projekti täiendavaid meetmeid vastava valdkonna osas ning

puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus.

2.6. Maavarade kasutus

Maavarade teemat käsitleti ptk 1.3.2. Ehitusprojekti ala ja selle lähiala ei asu teadaolevalt

maavararessurssidel, mistõttu pole ette näha võimalikku (sh negatiivset) mõju maavaradele.

Maavarade ressursside (nt ehitusmaavarad) kasutamist kavandatav tegevus ei kitsenda,

maavarasid kavandatakse kasutada eesmärgi päraselt ja säästlikult. St ei looda materjali

defitsiiti ning seega ei kitsenda maavaravarude üldist kasutust neile, kes vastavaid maavarasid

täiendavalt tarbida võiksid ja sooviksid.

KMH aruandes järeldati, et teelõigu rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset mõju

käsitletavale valdkonnale. Kuna põhiprojekti lahenduste muudatused ei mõjuta käesoleva

teema all käsitlevaid aspekte, siis eelneva põhjal saab järeldada, et Päädeva-Orgita lõigu

rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset mõju. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval

projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju eelduseid ning puudub ka KMH protsessi

algatamisvajadus.

2.7. Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke

Ressusikasutuse teemat käsitleti ptk 1.3.7, milles selgus, et Päädeva-Orgita lõigu

rekonstrueerimine ei mõjuta oluliselt ebasoodsalt ehk negatiivselt ressursikasutuse (sh

energiakasutuse), jääkide, heidete ning jäätmetekke aspekte.

KMH aruandes järeldati, et teelõigu rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset mõju

käsitletavatele valdkondadele. Kuna põhiprojekti lahenduste muudatused ei mõjuta käesoleva

teema all käsitlevaid aspekte, siis eelneva põhjal saab järeldada, et Päädeva-Orgita lõigu

rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset mõju, võttes arvesse sh juba eelprojekti KMH-s

seatud leevendusmeetmeid.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju

eelduseid, st ei sätestata projekti täiendavaid meetmeid vastava valdkonna osas ning

puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus.

2.8. Maastik (sh pinnavormid)

Maastiku, sh maakasutuse muutuseid puudutavat, teemat käsitleti ptk 1.3.6 ja 2.1, milles selgus,

et Päädeva-Orgita lõigu rekonstrueerimine ei mõjuta oluliselt ebasoodsalt ehk negatiivselt

maastike muudatusi.

KMH aruandes järeldati, et teelõigu rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset mõju

käsitletavale valdkonnale. Kuna põhiprojekti lahenduste muudatused ei mõjuta käesoleva

teema all käsitlevaid aspekte, siis eelneva põhjal saab järeldada, et Päädeva-Orgita lõigu

rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset mõju.

27 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-1: Riigitee 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju

eelduseid, st ei sätestata projekti täiendavaid meetmeid vastava valdkonna osas ning

puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus.

2.9. Looduslik mitmekesisus (loomastik, taimestik ja metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad)

Loodusliku mitmekesisuse (loomastik, taimestik, metsad) ja kaitstavaid loodusobjekte (sh

Natura 2000 võrgustiku alad) käsitleti peamiselt ptk 1.3.4, 1.3.5, milles nähtub, et juba

eelprojekti KMH-s tuvastati võimalikud mõjud (elupaiga ja liigi seisundi halvenemine,

raadamine) ning toodi välja võimalikud leevendusmeetmed KMH-s ja põhiprojektiga seotud

dokumentatsioonis (sh keskkonnajuhtimise kavas, ehitustööde korraldamiseks). Loomastiku

liikumist tagavate rajatistega seonduvad muudatused on põhiprojektis üle konsulteeritud

varasema ulukiuuringu teostajaga ning vastava järgselt ei suurenda toimunud muudatused

olulise negatiivse mõju avaldumise eelduseid.

Eelprojekti KMH aruandes sätestatud leevendusmeetmete põhimõtted (vt ka käesoleva töö ptk

1.3.4) ja rakendatavuse areaal tagavad ka põhiprojekti tasandil kaitsealuste liikide soodsa

seisundi hoidmise eeldused. Võrreldes KMH koostamise ajaga muudeti põhiprojekti Orgita

liiklussõlme lahendust, mistõttu suurenes raadatavate VEP-de ulatus, võrreldes eelprojektiga.

Käesoleva töö ptk-st 1.3.5 nähtub, et projekti koostaja (Selektor Projekt OÜ) esitas päringu

Keskkonnaametile paludes Keskkonnaameti seisukohta Orgita liiklussõlme asukoha

muudatusele. Alljärgnevalt tuuakse välja Keskkonnaametipoolne seisukoht eelnevalt päringule

(kiri 08.10.2025 nr 6-2/24/20691):

Esialgse projektlahenduse kohaselt pidi VEPide raadatav osa olema 1,16 ha ja asendus-VEP

nr 212720 sai pindalaga 1,83 ha. Kui nüüd raadatav ala VEPide lõigus on 2,13 ha, siis

Keskkonnaameti hinnangul tuleb sinna leevendusmeetmena leida sarnane VEP vähemalt

pindalaga 0,5 ha, mida ka Keskkonnaameti metsahoiu spetsialist on lähiajal lubanud teha.

VEPide pindala ei tohi riigimaal registris väheneda.

St projektlahenduse muutuseid on Keskkonnaameti poolt teadvustatud ja asjakohaste tegevuste

kaudu tagatakse, et VEP-ide üldpindala ei väheneks, võimaldamaks ellu viia olulise avaliku

huviga tee rajamist. Täiendavad meetmed ei ole siinkohal asjakohased.

Kuna muude teemade osas ei mõjuta põhiprojekti lahenduste muudatused käsitlevaid aspekte,

siis eelneva põhjal saab järeldada, et Päädeva-Orgita lõigu rekonstrueerimine ei too olulist

negatiivset mõju, võttes arvesse eelprojekti KMH-s seatud leevendusmeetmeid. Siinkohal võib

üle rõhutada, et juhul kui nt ehitamise käigus tuvastatakse uued kaitsealuste liikide leiukohad,

on eelprojekti KMH aruandes ja keskkonnajuhtimiskavas määratud meetmed (sh taimede

ümberistutamise, hilisem hooldamine, raierahu, sh ornitoloogi kaasamise osas) piisavad, et

tagada kaitsealuste liikide säilimine ning tekitades vaid häiringuid, mis ei sea ohtu erinevate

liikide või nende elupaikade soodsat seisundit.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju

eelduseid, st ei sätestata projekti täiendavaid meetmeid vastava valdkonna osas ning

puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus.

28 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-1: Riigitee 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

2.10. Elanikkond, inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime), mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Elanikonnaga seonduvad kõik ptk 1 all esitatud alamvaldkonnad, kuid elanikkonna, sh inimese

tervis, heaolu ja vara teemat spetsiifilisemalt käsitleti ptk 1.3.6, milles selgus, et Päädeva-

Orgita lõigu rekonstrueerimine võib tuua peamiselt mõju liiklusohutusele (selle tõstmisele),

barjääriefekti tekitamisele ning maade võõrandamisele. Samas leiti, et lõigu rekonstrueerimine

ei mõjuta oluliselt ebasoodsalt ehk negatiivselt inimeste heaolu, tervise ja vara aspekte, kuivõrd

rakendatakse (leevendus-)meetmeid (kinnistutele juurdepääsude tagamine, kergliiklusteede

võimaluste parendamine, õiglase hüvitise tasuine, karjatunneli projekteerimine).

Kultuuripärandi ja arheoloogiliste väärtuste teemat käsitleti ptk 1.3.1, milles selgus, et lõigu

rekonstrueerimine võib mõjutada teelõigu vahetus läheduses asetsevaid pärand- ja/või

kultuuriobjekte, mistõttu ehitustööde ajaks määrati arheoloogilise järelevalve piirkonnad.

Seatud tingimused on koondatud põhiprojekti koostamise raames ja ei vaja eraldi üle kordamist

käesolevas eelhinnangus.

Müra, vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna teemasid käsitleti asjakohases mahus

eelhinnangu ptk 1.3.6, milles selgus, et lõigu rekonstrueerimisel ületatakse nii ehitusjärgses kui

ka perspektiivses olukorras mürataseme piirväärtusi, mistõttu kavandatakse müratõkked

kohtadesse, mis vajavad leevendamist, võttes arvesse nö halvim olukord (ehk suurima

müratasemega modelleeritud olukord). Samas nähtus ptk 1.3.6, et põhiprojekti lahendused või

liiklusprognoosid ei ole muutunud määral, mis muudaks eelnevalt eelprojekti tasandil

määratud tingimusi. Vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna teemadel järeldati KMH

aruandes, et oluline mõju puudub. Vibratsiooni väheste mõjude eelduste tarbeks seati aga ka

täiendavad seiretingimused, mis on edasi kandunud ka põhiprojekti tasandi dokumentatsiooni

(sh ehitustööde keskkonnajuhtimiskavasse).

Eelprojekti KMH aruandes järeldati, et teelõigu rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset

mõju käsitletavatele valdkondadele kui võetakse kasutusele eelprojekti KMH

leevendusmeetmed, mida on ka teadaolevalt tehtud. Seega käsitletavate teemade osas ei mõjuta

põhiprojekti lahenduste muudatused käsitlevaid aspekte, mistõttu eelneva põhjal saab

järeldada, et Päädeva-Orgita lõigu rekonstrueerimine ei too olulist negatiivset mõju, võttes

arvesse sh juba eelprojekti KMH-s seatud leevendusmeetmeid.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju

eelduseid, st ei sätestata projekti täiendavaid meetmeid vastava valdkonna osas ning

puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus.

2.11. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe)

ega ka riigipiiriüleseid mõjusid. Tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda,

arvestades mh ka tegevuse mastaabiga.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval projektil olulise negatiivse (ebasoodsa) mõju

eelduseid, st ei sätestata projekti täiendavaid meetmeid vastava valdkonna osas ning

puudub ka KMH protsessi algatamisvajadus.

29 Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt. Etapp-1: Riigitee 4 (E67)

Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse

tuvastamise informatsiooni kogumine (lühendatult eelhinnang). Alkranel OÜ, 2025.

Kokkuvõte

Käesoleva töö objektiks oli põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8

(ülekatvusega eelhinnangus kuni 65,2) Päädeva-Orgita lõigu 2+2 rekonstrueerimise

põhiprojekt, mis on ühtlasi Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2

sõidurajaga maantee ehitusprojekti etapp-1 (vt ptk „Sissejuhatus“). Põhiprojekti (ptk 1.1)

käigus soovitakse teostada senise 1+1 sõidurajaga tee laiendamist 2+2 sõidurajaga I klassi teeks

tagamaks liiklusohutus. Kavandatava tegevusega hõlmatav ehk projekteeritav teelõik asub

Rapla maakonnas Märjamaa vallas (vt ka ptk 1.2 ja 1.3). Põhiprojekti koostamisele eelnes

eelprojekti teostamine, millega paralleelselt viidi läbi ka KMH protsess (tunnistatud nõuetele

vastavaks Transpordiameti 08.08.2023 otsusega nr 1.1-2/23/130).

Käesoleva töö põhieesmärgiks (projektala etapp 1) on koguda otsustajale eelhinnangu andmise

vajalikkuse ning vajalikkuse tuvastamisel eelhinnangu otsuse (KMH algatamine/mitte

algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestikku. Tööd, mida tehakse eelhinnangu

andmise vajaduse tuvastamiseks, nimetati lühendatult ka eelhinnanguks. Käesolev

dokument on koostatud siiski vaid eelhinnangu andmise vajaduse fikseerimiseks ning kui

vastav vajadus fikseeritakse, siis on tegemist ka eelhinnangu otsuse (KMH

algatamine/mitte algatamine) eelnõu vormistamise alusandmestikuga.

Kokkuvõtvalt – lähtudes ptk 2.1 – 2.11 esitatud infost, ei ole Päädeva-Orgita lõigu

rekonstrueerimisega (analüüsitud projekt - põhiprojekt) olulise negatiivse ehk ebasoodsa

keskkonnamõju avaldumist ette näha. St projektiga ei muudeta eelprojekti ja selle KMH

põhimõttelisi järeldusi (sh varem seatud asjakohaste meetmete rakendamise osas) ning ka

projektala ei ole muutunud määral, mis ei võimaldaks rakendada tõhusalt juba eelprojekti KMH

menetluses seatud tingimusi ja seire põhimõtteid. Kohustuslikke lisa tingimusi või seire

parameetreid käesolevast tööst põhiprojekti tasandisse ei lisandunud. Dokumendi ptk-st 2.3

tulenes põhiprojektiga ette nähtud sademevee tiikidele hooldussuunis, mida võib kajastada ka

põhiprojekti seletuskirjas.

Eeltoodu alusel asub dokumendi teostanud meeskond seisukohale, et KMH protsessi

vajadust tuvastava eelhinnangu vormistamist ning sellega seotud otsustusprotsessi

menetluse tarbeks vajadus puudub. Käesolev dokument on vastavas

projekteerimismenetluses otsustajale (Transpordiamet) siiski vaid töövahendiks lõplike

seisukohtade andmiseks. Edasine otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine

on otsustaja ehk Transpordiameti pädevuses.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Keskkonnaamet

Kliimaministeerium

Märjamaa Vallavalitsus

Terviseamet

Maa- ja Ruumiamet

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

ühistranspordi osakond

Päästeamet

Muinsuskaitseamet

Meie 09.04.2025 nr 8-1/24-028/5839-1

Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km

62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2

maantee ehitusloa menetlusse kaasamine

Transpordiamet algatas tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km

62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee ehitamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101

lõike 2 ja 3 alusel.

Tee ehitusloa andmise aluseks on Selektor Projekt OÜ töö nr MA17446 „Riigitee 4 (E67) Tallinn-

Pärnu-Ikla km 62,2-70,2 Päädeva-Haimre lõigu 2+2 sõidurajaga maantee ehitusprojekt.

Põhiprojekt“ töö osa „Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu

2+2 maantee ehitusprojekt (ETAPP-1)“. Tee ehitustööd on kavandatud 2025-2027.a.

Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt: https://pilv.transpordiamet.ee/s/cmDU3FDh1OivGz3

Käesolevale kirjale on lisatud tutvumiseks Alkranel OÜ koostatud töö „Töö osa (etapp 1) nimi:

Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu 2+2 maantee

rekonstrueerimise põhiprojekt. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni

kogumine“.

Töö eesmärgiks on riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita lõigu

ümberehitus 2+2 sõidurajaga maanteeks koos tee toimimiseks vajalikke teede ning rajatistega.

Ehitusseadustiku § 42 lg 7 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks

ehitusloa ja korralduse eelnõu. Palume teie seisukoht esitada hiljemalt 21.04.2025 e-posti

aadressile [email protected].

Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks

või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada.

Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti projekteerimise üksuse

projektijuhi Marge Kelgo poole (tel +372 5349 9226, e-post [email protected]).

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marge Kelgo

projektijuht

planeerimise osakonna projekteerimise üksus

Lisad: 1. Korraldus_ eelnõu

2. Riigitee 4 km 62,2-64,8 Päädeva-Orgita ehitusluba_eelnõu

3. Eelhinnangu andmise vajaduse tuvastamise informatsiooni kogumine