| Dokumendiregister | Päästeamet |
| Viit | 1.1-1/2170 |
| Registreeritud | 09.04.2025 |
| Sünkroonitud | 10.04.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.1 Juhtimine, planeerimine ja aruandlus |
| Sari | 1.1-1 Ministri määrused, korraldused ja VV määrused |
| Toimik | 1.1-1 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Siseministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Siseministeerium |
| Vastutaja | Martin Lambing (põhivaldkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
MÄÄRUS
08.04.2025 nr 9
Korteriühistule kriisivalmiduse
suurendamiseks toetuse andmise ning selle
kasutamise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse korteriühistule kriisivalmiduse suurendamiseks toetuse andmise ning
selle kasutamise tingimused ja kord.
§ 2. Terminid
(1) Projekt käesoleva määruse tähenduses on kindlaks määratud tulemuse, eelarve ja piiritletud
ajaraamiga ühekordne tegevus või tegevuste kogum, mille tegemiseks toetust taotletakse.
(2) Korterelamu käesoleva määruse tähenduses on kolme või enama korteriomandiga
igapäevases kasutuses olev elamu.
§ 3. Toetuse taotleja
Toetuse taotleja (edaspidi taotleja) on korteriühistu.
§ 4. Toetuse taotluse menetleja ja toetuse rahastaja
(1) Toetuse taotlust (edaspidi taotlus) menetleb Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi menetleja).
(2) Toetuse rahastaja on Päästeamet.
§ 5. Toetuse andmise eesmärk
Toetuse andmise eesmärk on suurendada korteriühistu toimepidevust kriisiolukorras.
§ 6. Vähese tähtsusega abi
2 (8)
Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, järgitakse komisjoni määrust
(EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023), või komisjoni
määrust (EL) 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise
kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese
tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2832, 15.12.2023) ja konkurentsiseaduse § 33.
2. peatükk
Toetuse andmise alused
§ 7. Toetatavad tegevused
(1) Toetust antakse projektile, millega aidatakse kaasa käesoleva määruse §-s 5 nimetatud
eesmärgi saavutamisele.
(2) Toetatavad tegevused on järgmised:
1) mobiilse või statsionaarse generaatori soetamine;
2) avariitoite väljaehitamine generaatori ühendamiseks korterelamu elektripaigaldisega ning
sellega seotud ehitus- või rekonstrueerimis- ja projekteerimistööd;
3) käesoleva lõike punktis 2 nimetatud tööde tegemisele järgneva elektripaigaldise nõuetele
vastavuse tõendamine kooskõlas majandus- ja taristuministri 3. juuli 2015. aasta määrusega
nr 86 „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi
tulemuste esitamisele“.
§ 8. Kulu abikõlblikkus
(1) Abikõlblik on kulu, mille on teinud toetuse saaja projekti abikõlblikkuse perioodi (edaspidi
abikõlblikkuse periood) jooksul ning mis vastab projekti eesmärgile, on vajalik ja põhjendatud
ning otseselt seotud projekti elluviimisega.
(2) Abikõlblik on kulu, mis on vajalik teenuse või eseme soetamiseks juriidiliselt isikult või
füüsilisest isikust ettevõtjalt, et viia ellu käesoleva määruse § 7 lõikes 2 nimetatud tegevused.
(3) Abikõlbliku kulu kohta kehtivad järgmised üldtingimused:
1) projekti kulu kaetakse toetuse saaja arvelduskontolt;
2) kulu on tõendatud raamatupidamise algdokumendiga ja selle alusel tehtud ülekannet
tõendava maksekorralduse või pangakonto väljavõttega;
3) kulu on selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamisregistris ja vastab Eesti
finantsaruandluse standardile;
4) kulu on tekkinud ja tasutud abikõlblikkuse perioodil.
(4) Abikõlbmatud on järgmised kulud:
1) kulu, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 toodud tingimustele;
2) toetuse saaja igapäevane haldus-, transpordi-, sidevahendi-, majandamis- ja kontorikulu;
3) kulu, mis on hüvitatud riigieelarvest või Euroopa Liidu või välisvahendite toetustest;
4) kulu projekti raamatupidamisele;
5) kindlustuskulu ja sellega kaasnev kulu;
6) finantskulu, sealhulgas intressikulu, viivis ja trahv;
7) laenu-, liisingu- ja pangagarantiikulu ning nendega kaasnev kulu;
8) vaide- ja kohtukulu;
9) kulu, mis on käsitletav erisoodustusena, ja sellelt tasutav maks;
10) püsikulu, sealhulgas töötasu;
3 (8)
11) käibevahendite, sealhulgas materjali või tarbekauba soetamise kulu, välja arvatud juhul,
kui see on otseselt vajalik projekti eesmärgi saavutamiseks;
12) ootamatu või ettenägematu kulu reserv.
§ 9. Abikõlblikkuse periood
(1) Abikõlblikkuse periood on ajavahemik, mille kestel viiakse ellu projekti tegevusi ja tekivad
projekti kulud.
(2) Abikõlblikkuse periood algab toetuse taotluse esitamise kuupäevast ja lõppeb hiljemalt
30. novembril taotlusvooru väljakuulutamise kalendriaastal.
§ 10. Toetuse taotlusvooru eelarve ja toetuse ülemmäär
(1) Toetuse taotlusvooru (edaspidi taotlusvoor) eelarve kujuneb vastavalt riigieelarvest
sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditele kalendriaasta kohta ja selle kinnitab Päästeamet.
(2) Toetuse ülemmäär on 10 000 eurot toetuse saaja kohta.
3. peatükk
Nõuded taotlejale ja taotlusele
§ 11. Nõuded taotlejale
(1) Taotleja korterelamus asuvatest korteriomanditest peavad vähemalt 80 protsenti olema
füüsiliste isikute omandis.
(2) Taotlejale kehtivad järgmised nõuded:
1) taotlejal ei ole riiklikku maksu- ega maksevõlga, välja arvatud juhul, kui see võlg on täies
ulatuses ajatatud;
2) taotleja suhtes ei ole algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust ning taotleja ei ole
sundlõpetamisel ja tal puudub kehtiv äriregistrist kustutamise hoiatus;
3) taotleja on täitnud taotluse esitamise ajaks nõuetekohaselt majandusaasta aruande esitamise
kohustuse;
4) taotleja seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku §-de 209, 2091, 210, 2601, 372, 373,
379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust;
5) kui taotleja on varem saanud riigieelarvest, Euroopa Liidu või muudest vahenditest toetust,
mis on kuulunud tagasimaksmisele, on tagasimaksed tehtud tähtajaks ja nõutud summas;
6) taotleja on varem Päästeametiga sõlmitud riigieelarvelise toetuse lepingut täitnud
nõuetekohaselt.
§ 12. Nõuded taotlusele
(1) Toetuse taotlemiseks esitatakse taotlus koos lisadokumentidega. Taotlus peab olema eesti
keeles ja sisaldama informatsiooni ulatuses, mis võimaldab menetlejal kontrollida taotleja ja
taotluse vastavust käesoleva määruse nõuetele.
(2) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja lisadokumente:
1) taotleja nimi ja registrikood ning korterelamu ehitisregistri kood, aadress, telefoni number,
e-posti aadress ja arvelduskonto number;
2) taotleja kontaktisik ja telefoni number ning e-posti aadress;
3) projekti nimi ja eesmärk;
4 (8)
4) planeeritavad tegevused;
5) projekti eelarve abikõlblike kulude lõikes ja taotletav toetuse summa;
6) kinnitus käesoleva määruse § 11 lõikes 2 nimetatud nõuetele vastamise kohta;
7) korteriomanike üldkoosoleku kehtiv otsus taotleda toetust ja täita sellega kaasnevad
kohustused;
8) elektripaigaldise kehtiv audit, mis vastab majandus- ja taristuministri 3. juuli 2015. aasta
määruse nr 86 „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja
auditi tulemuste esitamisele“ nõuetele;
9) võrreldavad hinnapakkumused, mis on saadud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
ühesuguse lähteülesande järgi hinnapäringu tulemusel;
10) andmed selle kohta, kui taotleja on projekti tegevustele taotlenud toetust samal ajal muust
riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või välisabi toetusmeetmest.
(3) Kui kahte sõltumatut hinnapakkumust ei ole võimalik lõike 2 punkti 9 kohaselt esitada või
kui odavaimat pakkumust ei valita, tuleb taotluses esitada sellekohane põhjendus.
(4) Taotlus peab sisaldama taotleja kinnitust, et ta on teadlik:
1) toetuse saamisega seotud kohustustest;
2) toetuse saamisega seotud andmete avalikustamisest;
3) tagasinõutud toetuse tagasimaksmise kohustusest;
4) haldusaktide, dokumentide ja muu teabe elektroonilisest edastamisest;
5) toetuse kasutamise üle tehtavast kontrollist.
4. peatükk
Taotluse esitamine ja menetlemine ning taotluse kohta otsuse tegemine
§ 13. Taotlusvooru avamine ja taotluse esitamine
(1) Menetleja kuulutab taotlusvooru välja oma veebisaidil ja sihtrühmale suunatud avalikus
kanalis, avaldades taotlemise algusaja ja taotlusvooru eelarve.
(2) Taotleja esindusõiguslik isik esitab taotluse ja selle lisadokumendid digiallkirjastatult
menetleja e-toetuse keskkonnas.
§ 14. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemine koosneb taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist ning
taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.
(2) Taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras jooksvalt kuni taotlusvooru eelarve
ammendumiseni.
§ 15. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine
(1) Menetleja kontrollib taotluse, selle lisadokumentide ja taotleja vastavust käesolevas
määruses sätestatud nõuetele.
(2) Kui taotleja või taotluse kontrollimisel avastatakse puudusi, teavitab menetleja sellest
taotlejat ja määrab tähtpäeva nende kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamise ajaks peatub
taotluse menetlemise aeg.
§ 16. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse tegemine
5 (8)
(1) Menetleja teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 14 tööpäeva jooksul
alates taotluse esitamisest.
(2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad käesolevas
määruses sätestatud nõuetele.
(3) Taotluse rahuldamise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) otsuse kuupäev;
2) toetuse saaja nimi ja registrikood;
3) projekti nimi;
4) toetatavate tegevuste kirjeldus ja summa;
5) toetuse väljamaksmise tingimused;
6) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta.
(4) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui taotleja või taotlus ei vasta käesoleva
määruse nõuetele ja taotleja pole puudust menetleja määratud tähtpäevaks kõrvaldanud.
(5) Taotluse rahuldamata jätmise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) otsuse kuupäev;
2) taotleja nimi ja registrikood;
3) projekti nimi;
4) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;
5) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta.
(6) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus toimetatakse taotlejale kätte
elektrooniliselt viie tööpäeva jooksul alates otsuse tegemisest.
§ 17. Taotlusvooru sulgemine
Menetleja sulgeb taotlusvooru, kui taotlusvooru eelarve ulatuses on taotluste rahuldamise
otsused tehtud. Taotlusvooru sulgemisest teavitatakse menetleja veebisaidil.
5. peatükk
Toetuse kasutamine ja tagasinõudmine
§ 18. Toetuse maksmine
Toetus makstakse toetuse saajale välja ettemaksena toetuse rahuldamise otsuses sätestatud
tingimustel viie tööpäeva jooksul.
§ 19. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Kui projekti elluviimisel selgub, et taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti
tegevustes või eelarves on otstarbekas teha muudatusi, peab toetuse saaja esitama menetlejale
põhjendatud muutmistaotluse.
(2) Muutmistaotlus tuleb esitada enne abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäeva ja muudatus peab
olema elluviidav jooksva aasta 30. novembriks.
(3) Menetlejal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav
muudatus:
6 (8)
1) ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärgiga või seab kahtluse alla projekti oodatava tulemuse
saavutamise abikõlblikkuse perioodil;
2) ei ole kooskõlas käesoleva määruse nõuetega;
3) ei ole põhjendatud;
4) ei ole taotlusvooru eelarve mahu tõttu võimalik.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise üle otsustab menetleja viie tööpäeva jooksul alates
muutmistaotluse saamisest.
(5) Toetuse saaja võib projekti eelarves konkreetsele tegevusele või teenusele ette nähtud
eelarverea mahtu muuta, ilma et esitaks selle kohta muutmistaotlust, teise eelarverea mahu
arvelt kuni kümne protsendi ulatuses võrreldes taotluse rahuldamise otsuses ettenähtuga. Kui
projekti eelarve suureneb, katab selle toetuse saaja.
§ 20. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsuse võib tunnistada kehtetuks, kui:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
2) toetuse saaja taotlust muuta taotluse rahuldamise otsust ei rahuldata;
3) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.
(2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise järel
tagastada.
§ 21. Aruande esitamine ja kinnitamine
(1) Toetuse saaja esindusõiguslik isik esitab e-toetuse keskkonnas menetlejale projekti
elluviimise aruande (edaspidi aruanne) ning abikõlblikke kulusid tõendavad dokumendid.
(2) Aruanne esitatakse esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui jooksva aasta
15. detsembriks.
(3) Kui aruande kontrollimisel ilmneb puudusi, teeb menetleja ettepaneku kõrvaldada puudused
üldjuhul viie tööpäeva jooksul.
(4) Kui projekti elluviimise kulu oli väiksem kui ettemakstud toetuse summa, saadab menetleja
toetuse saajale info kasutamata toetuse jäägi tagastamiseks. Toetuse saaja peab kasutamata
toetuse jäägi menetleja määratud tähtpäevaks tagastama.
(5) Menetleja ei kinnita aruannet, kui:
1) toetuse saaja on aruandes või toetuse kasutamisega seotud dokumendis esitanud ebaõigeid
või mittetäielikke andmeid;
2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud projekti tegevusi ellu viinud või
ei ole toetuse saaja kirjeldatud tegevused tõendatud;
3) toetuse saaja ei ole aruande esitamise ajaks läbinud temast sõltuval põhjusel Päästeameti
elanikkonnakaitse koolitust.
(6) Menetleja kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul alates aruande e-toetuse keskkonda
esitamisest.
§ 22. Toetuse tagasinõudmine
7 (8)
(1) Menetleja nõuab toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui:
1) ilmnevad asjaolud, mille korral oleks taotlus jäetud rahuldamata;
2) toetuse saaja on rikkunud käesolevas määruses kehtestatud nõudeid või taotluse rahuldamise
otsuses määratud tingimusi;
3) taotluse menetlemise, projekti elluviimise või aruande menetlemise ajal on toetuse saaja
esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või mõjutanud toetuse saamist pettuse,
ähvarduse või muu õigusvastase viisi abil;
4) aruannet käesoleva määruse § 21 lõike 5 kohaselt ei kinnitata.
(2) Menetleja põhjendab toetuse tagasinõudmise määra toetuse tagasinõudmise või osalise
tagasinõudmise otsuses.
(3) Toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) otsuse tegija nimi;
2) toetuse saaja nimi ja registrikood;
3) projekti nimi ja registreerimisnumber;
4) tagasinõude faktiline ja õiguslik alus;
5) tagasinõutava toetuse määr;
6) tagasinõudmise otsuse täitmise tähtpäev;
7) tagasimakse tegemiseks vajalikud andmed, sealhulgas arvelduskonto number ja saaja nimi;
8) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta.
(4) Menetleja saadab toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse toetuse saajale
elektrooniliselt.
(5) Toetuse saaja võib taotleda menetlejalt toetuse tagasimaksmise ajatamist, esitades selleks
kümne tööpäeva jooksul alates toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse
kättesaamisest menetlejale kirjaliku avalduse, milles ta esitab ajatamise vajaduse põhjenduse ja
soovitud tagasimaksmise ajatamiskava.
(6) Menetleja teeb ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta otsuse ja määrab
selles kindlaks ajatamisperioodi kümne tööpäeva jooksul alates ajatamistaotluse saamisest.
Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades
sellest toetuse saajat.
6. peatükk
Poolte õigused ja kohustused
§ 23. Toetuse saaja õigused ja kohustused
(1) Toetuse saajal on õigus:
1) taotleda menetlejalt nõusolekut teha projekti tegevustes või eelarves põhjendatud muudatusi;
2) loobuda toetuse saamisest või see tagastada.
(2) Toetuse saaja on kohustatud:
1) esitama menetlejale ettenähtud viisil ja tähtaja jooksul nõutud teabe;
2) säilitama projekti kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja
maksedokumentidest selgelt eristatavalt;
3) võimaldama menetlejal kontrollida projekti kulu- ja maksedokumente, soetatud seadet ja eset
ning tehtud tööd, sealhulgas võimaldama menetlejale juurdepääsu projektiga seotud ehitisse,
selle osasse ja territooriumile;
8 (8)
4) säilitama taotluse ja projekti elluviimise dokumente ja teavet raamatupidamise seaduse § 12
kohaselt;
5) teavitama menetlejat viivitamata kirjalikult, kui toetuse saaja esitatud andmed on muutunud
või on ilmnenud asjaolu, mis mõjutab või võib mõjutada toetuse saaja kohustuse täitmist;
6) teavitama menetlejat viivitamata kirjalikult, kui projekti elluviimisel ilmneb suur tõenäosus
või vältimatus, et projekti ei viida ellu, või tekib kahtlus, et projekti jätkamine ei ole otstarbekas;
7) kandma kõik kulud, mis tulenevad projekti kallinemisest võrreldes taotluse rahuldamise
otsuses kajastatud summaga;
8) läbima Päästeameti elanikkonnakaitse koolituse käesoleva määruse §-s 21 nimetatud
aruande esitamise ajaks;
9) tegema muid käesolevas määruses sätestatud toiminguid.
§ 24. Menetleja õigused ja kohustused
(1) Menetlejal on õigus:
1) nõuda, et taotleja või toetuse saaja esitaks projekti kohta selgitusi ja lisateavet ning projekti
tegevuste ja kulude kohta lisaandmeid ja -dokumente;
2) kontrollida projekti elluviimisega seotud kulu- ja maksedokumente, soetatud seadet ja eset
ning tehtud tööd.
(2) Menetleja on kohustatud:
1) juhendama taotlejat ja toetuse saajat toetuse andmise ja kasutamise küsimustes;
2) edastama taotlejale ja Päästeametile taotlust käsitleva otsuse ning toetuse tagasinõudmise
korral toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse;
3) korraldama toetuse väljamaksmise toetuse saajale;
4) kontrollima toetuse kasutamist, sealhulgas tegema vajaduse korral kohapealseid kontrolle;
5) tegema muid käesolevas määruses sätestatud toiminguid.
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Miilits
kantsler
1
Siseministri määruse „Korteriühistule kriisivalmiduse suurendamiseks
toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Siseministri määruse
„Korteriühistule kriisivalmiduse suurendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise
tingimused ja kord“ eelnõu (edaspidi eelnõu) reguleerib korteriühistule kriisivalmiduse
suurendamiseks toetuse (edaspidi toetus) andmise ja selle kasutamise tingimusi ja korda.
Toetuse andmise eesmärk on suurendada korteriühistute toimepidevust kriisiolukorras.
Elanikkonnakaitse arendamise eesmärk on suurendada kogu ühiskonna kerksust, sh inimeste
valmidust kriisides toime tulla ja taastuda. Elanikkonnakaitse toimimise alus on, et inimesed
suudavad end kriisi ajal kuni abi saabumiseni ise kaitsta ning vajaduse korral üksteist aidata.
Päästeamet on aastatel 2017, 2019, 2021 ja 2023 tellinud elanikkonna hädaolukorraks
valmisoleku alase teadlikkuse indeksuuringu. Indeksuuringu põhjal on näha, et elanikkonna
teadlikkus paraneb vähehaaval (hüppeliselt on suurenenud nende inimeste hulk, kes
teadvustavad riigikaitselise olukorra võimalikkust). Tegelik valmisolek on siiski endiselt madal
(kriisideks on täielikult valmis umbes 15% inimestest), seejuures kõige haavatavamad on
linnades suurtes kortermajades elavad inimesed.
Rahva- ja eluruumide loenduse käigus ehk 31. detsembri 2021. aasta seisuga loendati Eestis
kokku 47 847 korterelamut. Püsielanikega eluruumidest 69,8% asuvad kortermajades ehk
rohkem kui pooled Eesti inimesed elavad korterelamutes. Kõige sagedasem kütteliik on
keskküte (65%)1. Korterelamute elanikud, kes sõltuvad olulisel määral elutähtsatest teenustest,
on näiteks elektrikatkestuse korral ohustatud nii kütte-, vee- kui ka kanalisatsiooniriketest.
Päästeamet soovib parandada korterelamute kriisivalmidust viisil, mis võimaldab inimestel
elektrikatkestuste korral oma kodus võimalikult kaua hakkama saada. Määruse alusel antaval
toetusmeetmel on positiivne mõju elanikkonna turvalisusele, kuna toetuse andmisega
suurendatakse korterelamutes elavate inimeste kriisikindlust ja valmisolekut kauem
elektrikatkestuse ajal iseseisvalt toime tulla.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Päästeameti ennetustöö osakonna elanikkonnakaitse
ekspert Anni Alev (anni.alev@paasteamet.ee) ja õigusosakonna õigusloome jurist
Kätlin Tänavots (katlin.tanavots@paasteamet.ee).
Eelnõu koostamisse olid kaasatud Siseministeeriumi elanikkonnakaitse osakonna nõunik
Mari Tikan (mari.tikan@siseministeerium.ee) ja õigusosakonna õigusnõunik Heli Simson
(heli.simson@siseministeerium.ee).
Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusnõunik
Kadi Parmas (kadi.parmas@siseministeerium.ee).
1 Arvutivõrgus. Kättesaadav: https://stat.ee/et/statistikaamet/rahvaloendus-2021 (24.01.2025).
2
Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo keeletoimetaja Raili
Remmelg (luisa@luisa.ee).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammiga.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb seitsmest peatükist ja 24 paragrahvist.
Eelnõu esimeses peatükis tuuakse välja üldsätted.
Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse korteriühistule
kriisivalmiduse suurendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord.
Määruse alusel rahastatakse projekte, mille eesmärk on parandada korterelamute elektriga
varustatuse jätkusuutlikkust ja elektrikatkestustega toimetulekut ning luua turvalisem
elukeskkond.
Eelnõu §-s 2 tuuakse välja eelnõus kasutatavate terminite sisu.
Lõike 1 kohaselt on projekt käesoleva määruse tähenduses kindlaks määratud tulemuse, eelarve
ja piiritletud ajaraamiga ühekordne tegevus või seotud tegevuste kogum, mille tegemiseks
toetust taotletakse.
Lõike 2 kohaselt on korterelamu käesoleva määruse tähenduses kolme või enama
korteriomandiga igapäevases kasutuses oleva elamu.
Eelnõu § 3 kohaselt on toetuse taotleja korteriühistu. Nõuded taotlejale on toodud välja eelnõu
§-s 10.
Eelnõu §-s 4 tuuakse välja, kes menetleb toetuse taotlust (edaspidi taotlus) ja kes on toetuse
rahastaja.
Lõike 1 kohaselt menetleb taotlust Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK). Taotluse
menetlemine hõlmab taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrolli ning otsuse tegemist
taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. RTK teeb toetuse väljamakse, kontrollib
toetuse kasutamist ja tegeleb vajaduse korral ka toetuse tagasinõudmisega.
Lõike 2 kohaselt on toetuse rahastaja Päästeamet.
Eelnõu §-s 5 sätestatakse toetuse andmise eesmärk.
Toetuse andmise eesmärk on suurendada korteriühistute toimepidevust kriisiolukorras. Toetuse
andmise eesmärgi saavutamiseks toetatakse tegevusi, mis parandavad korterelamute
toimepidevust ja reageerimiskindlust elektrikatkestuse korral. Toetatavad tegevused on
nimetatud eelnõu §-s 7. Toetuse andmise tulemusel paraneb korterelamute kriisikindlus ehk
suureneb korterelamutes elavate inimeste võimekus elektrikatkestuste korral iseseisvalt
hakkama saada.
3
Eelnõu §-s 6 reguleeritakse vähese tähtsusega abi. Kui määruse alusel antav toetus on vähese
tähtsusega abi, siis tuleb toetuse andmisel järgida komisjoni määrust (EL) 2023/2831, milles
käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese
tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023), või komisjoni määrust (EL) 2023/2832
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi
pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes
(ELT L 2023/2832, 15.12.2023) ja konkurentsiseaduse § 33.
Vähese tähtsusega abi on väikeses mahus antav abi, mille kohta Euroopa Komisjon on leidnud,
et see ei mõjuta liikmesriikidevahelist konkurentsi ega kaubandust. Riigiabi ja vähese
tähtsusega abi andmise analüüs on toodud seletuskirja punktis 3.
RTK kontrollib seda, kas toetus on vähese tähtsusega abi. Vähese tähtsusega abi andmisel tuleb
muuhulgas jälgida vähese tähtsusega abi kogusummat. Komisjoni määruse (EL) 2023/2831
alusel ühele ettevõtjale antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava
toetusega ei tohi toetuse andmisele vahetult eelnenud kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul
ületada 300 000 eurot. Komisjoni määruse (EL) 2023/2832 alusel ei tohi vähese tähtsusega
abina üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavale ettevõtjale antav vähese tähtsusega
abi koos määruse alusel taotletava toetusega ületada kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul
750 000 eurot.
Eelnõu teine peatükk reguleerib toetuse andmise aluseid.
Eelnõu §-s 7 sätestatakse toetatavad tegevused.
Lõike 1 kohaselt toetatakse projekti, millega panustatakse eelnõu §-s 5 nimetatud eesmärgi
saavutamisse. Eesmärk on toetada selliseid projekte, mis võimaldavad parandada
korterelamutes kriisikindlust ja suurendada toimepidevust elektrikatkestuste korral. Toetusega
on võimalik katta vaid abikõlblikku kulu. Kulu abikõlblikkust reguleerib eelnõu § 8.
Lõikes 2 tuuakse välja, millistele tegevustele on võimalik toetust anda.
Punktide 1 ja 2 kohaselt toetatakse mobiilse või statsionaarse generaatori soetamist, avariitoite
väljaehitamist generaatori ühendamiseks korterelamu elektripaigaldisega ning sellega seotud
ehitus- või rekonstrueerimis- ja projekteerimistöid.
Generaator on iseseisvalt elektrienergiat tootev süsteem, mis võimaldab elektriseadmetel
töötada elektrikatkestuse ajal. Generaatori soetamisel ja selle kasutamiseks tehtavate tööde
puhul tuleb arvestada ka elektrienergiat vajavate korterelamute süsteemidega, mida on vaja töös
hoida, et tagada küte, vesi, ventilatsioon jne. Lisaks tuleb jälgida, et projekteerimist ja ehitamist
teostav isik on pädev ja valmis vajaduse korral oma pädevust ka tunnistusega tõendama. Kuna
generaatorid on erinevate omadustega, tuleb nende paigaldamisel lähtuda juhendist, mis
sisaldab teavet generaatori paigaldamise asukoha, ühendamise, käitamise ja ohutusnõuete
kohta.
Punkti 3 kohaselt toetatakse ka lõike 2 punktis 2 nimetatud tööde tegemisele järgneva
elektripaigaldise nõuetele vastavuse tõendamist ehk kontrolli teostamist. Elektripaigaldise
nõuetele vastavuse tõendamisel tuleb aluseks võtta majandus- ja taristuministri 3. juuli
2015. aasta määrus nr 86 „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise
4
auditile ja auditi tulemuste esitamisele“ (edaspidi määrus nr 86). Üldjuhul mõeldakse nõuetele
vastavuse tõendamise all elektripaigaldise auditi tegemist, kuid määrus nr 86 sätestab ka teatud
erisused. Nimelt sätestab määruse nr 86 § 11 lõike 4 esimene lause: „Kasutuses olevas
nõuetekohases madalpingepaigaldise osas, mille toiteliini ees oleva kaitseaparatuuri nimivool
on kuni 35 amprit, ei pea seal tehtud elektritööde järgselt kasutusele võtmisele eelnevat auditit
teostama, kui elektripaigaldise ehitaja kinnitab kirjalikult mõõtmis- ja katsetustulemuste,
visuaalkontrolli ja dokumentatsiooni alusel elektripaigaldise nõuetele vastavust ja kasutamise
ohutust.“. Ka generaatori jaoks avariitoitesüsteemi paigaldamine olemasolevasse
elektripaigaldisse võib kuuluda selle erisuse alla, kui generaatori ühendamiseks
(avariitoitesüsteemi) paigaldatava toiteahela kaitseaparatuuri nimivool on alla 35 ampri (kaasa
arvatud). Sellisel juhul ei ole määruse nr 86 kohaselt audit kohustuslik ja piisab elektritöid
teinud ettevõtja kirjalikust kinnitusest teostatud tööde nõuetekohasuse kohta. Võimsamate
generaatorite paigaldamisega kaasnevate tööde tegemisel elektripaigaldises on aga audit
kohustuslik. Nii audit kui ka kirjalik kinnitus on toetatavad tegevused.
Toetatavate tegevuste puhul tuleb tähele panna, et toetust on võimalik taotleda ka ainult
generaatori soetamiseks või ainult avariitoite väljaehitamiseks korterelamu elektripaigaldises
generaatori ühendamiseks.
Eelnõu § 8 reguleerib kulu abikõlblikkust.
Lõikes 1 tuuakse välja, mis on abikõlblik kulu. Abikõlblik on kulu, mille on teinud toetuse saaja
projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul ning mis vastab projekti eesmärgile, on vajalik ja
põhjendatud ning otseselt seotud projekti elluviimisega. Tegemist on kulu abikõlblikuks
lugemise üldpõhimõttega.
Lõike 2 kohaselt on abikõlblik kulu, mis on vajalik teenuse või eseme soetamiseks juriidiliselt
isikult või füüsilisest isikust ettevõtjalt, et viia ellu käesoleva määruse § 7 lõikes 2 nimetatud
tegevused. Abikõlblik on seega kulu, mis on seotud mobiilse või statsionaarse generaatori
soetamise ja avariitoite väljaehitamise ning sellega seotud ehitus- või rekonstrueerimis- ja
projekteerimistöödega. Näiteks on abikõlblik ehitustöö projekteerimiskulu ja ehitustöö tegijale
makstav tasu, sealhulgas töötegija arvel kajastuv ehitusmaterjalide kulu. Abikõlblik on ka
ehitus- või rekonstrueerimis- ja projekteerimistööde teostamisele järgneva elektripaigaldise
nõuetele vastavuse kontrolliga seotud kulu (peamiselt auditi kulu). Abikõlbliku kulu all
mõeldakse teenuse või eseme soetamise kulu, mis on otseselt vajalik projekti elluviimiseks ja
projekti eesmärgi saavutamiseks.
Lõike 3 kohaselt kehtivad abikõlbliku kulu puhul järgmised üldtingimused:
1) projekti kulu peab olema tasutud toetuse saaja arvelduskontolt – sularahas kaetud kulu
loetakse abikõlbmatuks;
2) kulu on tõendatud raamatupidamise algdokumendiga ja selle alusel tehtud ülekannet
tõendava maksekorralduse või pangakonto väljavõttega;
3) kulu on selgelt eristatavalt kirjendatud raamatupidamisregistris ja vastab Eesti
finantsaruandluse standardile;
4) kulu on tekkinud ja tasutud abikõlblikkuse perioodil.
Lõikega 4 kehtestatakse abikõlbmatute kulude nimekiri. Abikõlbmatute kulude osas on
valdavalt tegemist toetuse andmise eesmärgi täitmiseks ebaoluliste või ebasobivate kuludega.
5
Taotleja jaoks on mõistlik ja oluline sellised kulud toetusvahendite ebaotstarbeka kasutamise
vältimiseks välistada.
Abikõlbmatud on eelnõu kohaselt järgmised kulud:
1) kulu, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 toodud tingimustele;
2) toetuse saaja igapäevane haldus-, transpordi-, sidevahendi-, majandamis- ja kontorikulu;
3) kulu, mis on hüvitatud riigieelarvest või Euroopa Liidu või välisvahendite toetustest;
4) kulu projekti raamatupidamisele;
5) kindlustuskulu ja sellega kaasnev kulu;
6) finantskulu, sealhulgas intressikulu, viivis ja trahv;
7) laenu-, liisingu- ja pangagarantiikulu ning nendega kaasnev kulu;
8) vaide- ja kohtukulu;
9) kulu, mis on käsitletav erisoodustusena, ja sellelt tasutav maks;
10) püsikulu, sealhulgas töötasu;
11) käibevahendite, sealhulgas materjali või tarbekauba soetamise kulu, välja arvatud juhul, kui
see on otseselt vajalik projekti eesmärgi saavutamiseks;
12) ootamatu või ettenägematu kulu reserv.
Eelnõu §-s 9 reguleeritakse abikõlblikkuse perioodi.
Lõike 1 kohaselt on abikõlblikkuse periood ajavahemik, mille kestel viiakse ellu projekti
tegevusi ja tekivad projekti kulud. Abikõlblikkuse perioodi sisse ei arvestata tagasiulatuvalt
hüvitatava projekti ettevalmistamist ja sellega seotud kulusid.
Taotleja peab projekti ellu viima abikõlblikkuse perioodi jooksul. See tähendab, et kui toetust
antakse näiteks generaatori soetamiseks ja selle ühendamiseks korterelamu elektripaigaldisega,
tuleb abikõlblikkuse perioodi jooksul teha asjakohased ehitus- või rekonstrueerimis- ja
projekteerimistööd ning soetada asjakohane seade. Samuti tuleb tasuda kõik teenuse
tellimusega kaasnevad kulud.
Lõike 2 kohaselt algab abikõlblikkuse periood taotluse esitamise kuupäevast ja lõppeb hiljemalt
30. novembril taotlusvooru väljakuulutamise kalendriaastal. Abikõlblikkuse perioodi ei saa
pikendada, sest asjaomaseks eelarveaastaks eraldatud rahalised vahendid tuleb ära kasutada
taotlusvooru väljakuulutamise kalendriaasta jooksul.
Eelnõu § 10 sätestab taotlusvooru eelarve ja toetuse ülemmäära.
Lõike 1 kohaselt kujuneb toetuse taotlusvooru (edaspidi taotlusvoor) eelarve vastavalt
riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditele kalendriaasta kohta ja selle kinnitab
Päästeamet. Päästeamet eraldab toetust vahenditest, mida saadakse igal aastal
eelarvevahenditest või väljaspool eelarvet ühekordselt sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditest.
Taotlusvoor kuulutatakse välja selleks kalendriaastaks, mil sihtotstarbelisi vahendeid ka
eraldatakse.
Korteriühistutele mõeldud toetuste eelarve on 2025. aastal ligikaudu 1,3 miljonit eurot.
Lõike 2 kohaselt on toetuse ülemmäär 10 000 eurot toetuse saaja kohta. Toetuse määr on 100%
projekti toetatavate tegevuste abikõlblikest kuludest ja taotletav toetus saab olla kuni
10 000 eurot. Seega, kui projekti elluviimiseks kulub suurem summa, tuleb arvestada sellega,
et toetuse ülemmäärast suuremat summat kinni ei maksta.
6
Eelnõu kolmandas peatükis tuuakse välja nõuded taotlejale ja taotlusele.
Eelnõu §-s 11 kehtestatakse nõuded taotlejale.
Lõike 1 järgi peab taotleja korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80 protsenti
olema füüsiliste isikute omandis. Ühel korteriomandil võib olla mitu erinevat füüsilisest isikust
omanikku, kuid oluline on, et korterelamus asuvatest korteriomanditest 80 protsenti kuuluksid
füüsilistele isikutele. 80 protsendi nõue on seatud seetõttu, et toetus on mõeldud korterelamus
füüsilistest isikutest elanike kriisikindluse parandamiseks elektrikatkestuste korral. Toetuse
andmise eesmärk ei ole toetada äriprojekte.
Lõikes 2 loetletakse nõuded, millele taotleja peab vastama. Eelnõus nimetatud nõuded tagavad,
et taotleja järgib seadusi ja on suuteline projekti määruse kohaselt ellu viima.
Punkti 1 kohaselt ei tohi taotlejal olla riiklikku maksu- ega maksevõlga, välja arvatud juhul, kui
see võlg on täies ulatuses ajatatud. Punkti 2 kohaselt ei tohi taotleja suhtes olla algatatud
pankroti- või likvideerimismenetlust. Taotleja ei tohi olla ka sundlõpetamisel ja tema suhtes ei
tohi kehtida äriregistrist kustutamise hoiatus. Punkti 3 kohaselt peab taotleja olema täitnud
taotluse esitamise ajaks nõuetekohaselt majandusaasta aruande esitamise kohustuse.
Majandusaasta aruande esitamise nõue näitab, kas taotleja on oma hoolsuskohustuse täitnud.
Punkti 4 kohaselt ei tohi taotleja seaduslikul esindajal olla karistusseadustiku §-de 209, 2091,
210, 2601, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust. Kui taotleja on varem
saanud riigieelarvest, Euroopa Liidu või muudest vahenditest toetust, mis on kuulunud
tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtajaks ja nõutud summas (punkt 5).
Kui taotleja on varem sõlminud Päästeametiga riigieelarvelise toetuse lepingu, peab ta olema
täitnud seda nõuetekohaselt (punkt 6). Punktis 6 nimetatud nõude kontrollimiseks peab RTK
tegema koostööd Päästeametiga, sest ainult Päästeametil on info võimaliku lepingu ja selle
täitmise kohta.
Eelnõu §-s 12 kehtestatakse nõuded taotlusele.
Lõike 1 kohaselt peab taotleja toetuse taotlemiseks esitama taotluse koos lisadokumentidega.
Taotlus peab olema eesti keeles ja sisaldama informatsiooni ulatuses, mis võimaldab RTK-l
kontrollida taotluse vastavust eelnõus toodud nõuetele.
Lõikes 2 tuuakse välja, milliseid andmeid ja lisadokumente peab taotlus sisaldama.
Taotlus peab sisaldama taotleja nime, registrikoodi, korterelamu ehitisregistri koodi, aadressi,
telefoni numbrit, e-posti aadressi ja arvelduskonto numbrit (punkt 1). Lisaks peaks kirjas olema
taotleja kontaktisik ja tema telefoni number ning e-posti aadress (punkt 2). Taotluses peab kirjas
olema ka projekti nimi ja eesmärk (punkt 3), mida soovitakse toetuse abil saavutada. Punkti 4
kohaselt tuleb välja tuua planeeritavate tegevuste kirjeldus ja punkti 5 kohaselt peab kirjas
olema projekti eelarve abikõlblike kulude lõikes ja taotletav toetuse summa.
Punkti 6 kohaselt peab taotlus sisaldama kinnitust eelnõu § 11 lõikes 3 nimetatud nõuetele
vastamise kohta. See tähendab, et taotleja peab andma kinnituse näiteks selle kohta, et tal ei ole
riiklikku maksu- ega maksevõlga, tema suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ja ta on
taotluse esitamise ajaks esitanud nõuetekohaselt majandusaasta aruande. Punkti 7 kohaselt peab
lisatud olema ka korteriomanike üldkoosoleku kehtiv otsus taotleda toetust ja täita sellega
7
kaasnevaid kohustusi. Korteriomanike üldkoosoleku tingimusi reguleerib korteriomandi- ja
korteriühistuseaduse § 20.
Veel tuleb lisada elektripaigaldise kehtiv audit, mis peab vastama määruse nr 86 nõuetele
(punkt 8) ning tõendama, et elektripaigaldis vastab nõuetele. Nõue, et esitada tuleb korterelamu
ühiskasutuses oleva elektripaigaldise audit, on mõistlik ja vajalik, et vältida võimalikke
ohuolukordi, kus generaator on ühendatud ohtliku elektripaigaldisega. Elektripaigaldis on
kõrgendatud ohu allikas. Kui elektripaigaldis ei ole korras, on see risk nii inimesele kui ka
varale. Nõuetele vastav elektripaigaldise audit tõendab, et elektripaigaldis vastab kehtivatele
nõuetele ja normidele, aitab tagada elektrisüsteemi turvalisuse ja töökindluse ning ühtlasi
ennetada tulekahjusid ja muid õnnetusi. Oluline on tähele panna, et abikõlblikuks kuluks ei
loeta elektripaigaldise kehtiva auditiga seotud kulusid (mis on tehtud enne taotluse esitamist),
vaid projekti käigus avariitoite väljaehitamise järel tehtava elektripaigaldise auditi kulu.
Punkti 9 kohaselt tuleb taotluses esitada võrreldavad hinnapakkumused, mis on saadud
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ühesuguse lähteülesande järgi hinnapäringu
tulemusel (nt projekteerimistööd, ehitustööd, esemete ost jne). Taotleja peab olema teinud
piisavalt pingutusi võrreldavate hinnapakkumuste saamiseks, et tagada optimaalne hinna ja
kvaliteedi suhe. Konkurentsivõimelist hinda saab tõendada võrreldavate pakkumustega, mis
tähendab, et ühe ettevõtte esitatud pakkumusega üldjuhul piirduda ei saa (sealhulgas juhtudel,
kus pakkujad on näiteks pakkumuste esitamisest loobunud). Oluline on, et pakkumuste võtmise
protsess oleks selge ja läbipaistev, pakkumuste esitamiseks on antud piisavalt aega ning taotleja
on selle dokumenteerinud. Hinnapäringust peab nähtuma, millise kauba või teenuse ostmiseks
pakkumust soovitakse saada, ning pakkumuses peab olema märgitud pakutav kaup või teenus,
maksumus, pakkumuse kehtivusaeg, pakkumuse esitamise kuupäev ja koostaja nimi.
Elektrisüsteemi projekteerimist ja ehitamist teostav isik peab olema pädev ja olema vajaduse
korral valmis oma pädevust kutse- või pädevustunnistusega tõendama. Hinnapakkumused on
olulised taotletava toetuse summa määramisel. Taotleja peab taotluses tooma välja projekti
eelarve abikõlblike kulude lõikes ja taotletava toetuse summa (punkt 5).
Kui kahte sõltumatut hinnapakkumust ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumust ei
valita, tuleb taotluses esitada sellekohane põhjendus (lõige 3). Kui odavaimat pakkumust ei
valita, tuleb selgitada, millised olid kriteeriumid ja millised tegurid mõjutasid otsuse tegemist.
See võimaldab RTK-l hinnata, kas tehtud otsus ja selle aluseks olev põhjendus on mõistlik ja
põhjendatud. Kui kahte sõltumatut hinnapakkumust pole võimalik esitada, tuleb põhjenduses
välja tuua, kas ja millal taotleja hinnapakkumusi küsis. Põhjenduses toodud väited peavad
toetuma usaldusväärsetele tõenditele või andmetele.
Punkti 10 kohaselt tuleb esitada teave, kui taotleja on projekti tegevustele taotlenud toetust
samal ajal muust riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või välisabi toetusmeetmest (taotleja taotleb
samal ajal toetust näiteks Kredexist korterelamu rekonstrueerimiseks vms).
Lõikes 4 nimetatakse asjaolud, mille kohta peab taotleja andma taotluses kinnituse, et ta on
nendest teadlik.
Punkti 1 kohaselt peab taotleja kinnitama, et ta on teadlik toetuse saamisega seotud
kohustustest. Taotleja võtab endale toetuse saamisega kohustuse tagada projekti elluviimine.
Näiteks peab taotleja abikõlblikkuse perioodil ellu viima taotluses märgitud toetatavad
tegevused ja kandma nende kulud, tehes taotleja kontolt ülekande või makstes tema
8
pangakaardiga. Taotleja peab ka läbima Päästeameti elanikkonnakaitse koolituse (eelnõu § 23
lõike 2 punkt 9) ja esitama RTK-le projekti elluviimise aruande (eelnõu § 21).
Punkti 2 kohaselt peab taotleja kinnitama, et ta on teadlik sellest, et kui ta saab toetust,
avalikustatakse talle toetuse andmisega seotud andmed (toetuse saaja nimi, toetuse summa)
RTK veebisaidil.
Punkti 3 kohaselt peab taotleja andma kinnituse, et ta on teadlik tagasinõutud toetuse
tagasimaksmise kohustusest. Kõnealuse toetuse puhul on tegemist avaliku sektori rahaga ja
selle raha kasutamiseks on eelnõus kehtestatud tingimused. Kui toetuse saaja rikub eelnõuga
kehtestatud tingimusi, nõuab RTK toetuse tagasi osaliselt või täielikult olenevalt rikkumise
raskusastmest. Toetuse tagasinõudmise tingimused on sätestatud eelnõu §-s 22.
Punkti 4 kohaselt peab taotleja kinnitama, et ta on teadlik, et talle edastatakse haldusaktid,
dokumendid ja muu teave elektrooniliselt.
Punkti 5 kohaselt peab taotleja kinnitama, et ta on teadlik sellest, et toetuse kasutamise üle
tehakse kontrolli. Kontroll on vajalik selleks, et veenduda, kas toetust on kasutatud vastavalt
nõuetele (toetusest on rahastatud toetatavaid tegevusi ja seda kinnitab asjakohane
dokumentatsioon).
Eelnõu neljandas peatükis reguleeritakse taotluse esitamist ja menetlemist ning taotluse
kohta otsuse tegemist.
Eelnõu §-s 13 reguleeritakse taotlusvooru avamist ja taotluste esitamist.
Lõike 1 järgi kuulutab RTK taotlusvooru välja oma veebisaidil ja sihtrühmale suunatud avalikus
kanalis. Seejuures avaldatakse ka taotlemise algusaeg ja taotlusvooru eelarve.
Lõike 2 kohaselt esitab taotluse ja selle lisadokumendid RTK e-toetuse keskkonnas taotleja
esindusõiguslik isik digitaalselt allkirjastatuna. Esindusõiguslik isik on näiteks juhatusse
valitud isik, kelle volitused on kehtivad ja nähtavad äriregistrist.
Eelnõu § 14 reguleerib taotluse menetlemist.
Lõike 1 kohaselt koosneb taotluse menetlemine taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse
kontrollist ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.
Lõike 2 kohaselt menetleb RTK taotlusi nende esitamise järjekorras jooksvalt kuni taotlusvooru
eelarve ammendumiseni.
Eelnõu § 15 reguleerib taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimist.
Lõike 1 kohaselt kontrollib RTK esitatud taotluse ja selle lisadokumentide ning taotleja
vastavust määruses sätestatud nõuetele.
Lõikes 2 märgitakse, et kui taotleja või taotluse kontrollimisel avastatakse puudusi, teavitab
RTK sellest taotlejat ja määrab tähtpäeva nende kõrvaldamiseks. Haldusmenetluse seaduse
(edaspidi HMS) § 15 lõige 2 sätestab, et kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed
või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale
9
esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste
kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata.
Seega, kui taotluse läbivaatamise käigus selgub, et taotluses esinevad puudused, tuleb taotlejal
etteantud tähtpäevaks taotlust täiendada või muuta. Taotlejale edastatakse vastavasisuline teade,
milles on kirjeldatud asjaolud, mis vajavad täiendavat selgitamist või täiendamist, ning tähtpäev
puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamise ajaks peatub taotluse menetlemise aeg. Kui
taotleja ei ole talle antud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, tehakse tema taotluse osas
taotluse rahuldamata jätmise otsus (vt ka eelnõu § 16).
Eelnõu §-s 16 nähakse ette taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse tegemine.
Lõike 1 kohaselt teeb RTK taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 14 tööpäeva
jooksul alates taotluse esitamisest. RTK-l on kohustus enne otsuse tegemist kontrollida taotleja
ja taotluse vastavust eelnõus sätestatud nõuetele. Ühtlasi peab RTK kontrollima esitatud
andmeid, näiteks kinnistusraamatust või äriregistrist. Otsuse tegemiseks on ette nähtud vähim
aeg, mille jooksul jõuab taotlusi menetleda.
Lõikes 2 sätestatakse, et taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad
eelnõus nimetatud nõuetele.
Lõikes 3 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses märgitavad andmed. Otsus peab sisaldama
järgmisi andmeid:
1) otsuse kuupäev;
2) toetuse saaja nimi ja registrikood;
3) projekti nimi;
4) toetatavate tegevuste kirjeldus ja summa;
5) toetuse väljamaksmise tingimused;
6) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta.
Lõike 4 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja või taotlus ei vasta
määruse nõuetele ja taotleja pole puudust RTK määratud tähtpäevaks kõrvaldanud. Näiteks ei
ole esitatud elektripaigaldise kehtivat auditit, mis tõendab, et elektripaigaldis vastab nõuetele,
või korteriomanike üldkoosoleku otsust ning taotluse puudust pole RTK määratud tähtpäevaks
kõrvaldatud.
Lõige 5 sätestab taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitavad andmed. Taotluse
rahuldamata jätmise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) otsuse kuupäev;
2) taotleja nimi ja registrikood;
3) projekti nimi;
4) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;
5) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta.
Lõike 6 kohaselt teavitatakse taotlejat taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest
elektrooniliselt viie tööpäeva jooksul alates otsuse tegemisest.
Eelnõu § 17 kohaselt sulgeb RTK taotlusvooru, kui toetuste jagamiseks määratud eelarve
ulatuses on toetuste rahuldamise otsused tehtud. Taotlusvooru sulgemisest teavitatakse RTK
veebisaidil.
10
Eelnõu viiendas peatükis reguleeritakse toetuse kasutamist ja selle tagasinõudmist.
Eelnõu § 18 kohaselt makstakse toetus toetuse saajale välja ettemaksena 100% ulatuses
taotletud summast toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel viie tööpäeva jooksul. See
tähendab, et toetuse saaja saab toetuse summa ettemaksena, et katta toetatavate tegevustega
seotud kulud. RTK teeb taotleja näidatud arveldusarvele ettemakse ja tõendab seda toetuse saaja
esitatud kuludokumentide põhjal.
Eelnõu § 19 reguleerib taotluse rahuldamise otsuse muutmist.
Lõikes 1 on märgitud, et kui projekti elluviimisel selgub, et taotluse rahuldamise otsuses
nimetatud projekti tegevustes või eelarves on otstarbekas teha muudatusi, peab toetuse saaja
esitama RTK-le põhjendatud muutmistaotluse.
RTK peab seejuures iga saadud teavet hindama, sest olenemata toetuse saaja taotluse
sõnastusest võib teave olla sisuliselt käsitletav taotluse rahuldamise otsuse muutmise
avaldusena. Muutmine leiab aset toetuse saaja algatusel ja juhul, kui on vaja muuta projekti
tegevusi või eelarvet (näiteks projekti maksumus kallineb). Projekti tegevuste puhul võib
muutmistaotlus tulla kõne alla näiteks juhul, kui selgub, et generaatori tarneaeg on väljaspool
abikõlblikkuse perioodi ja tuleb soetada teise võimsusega generaator ning teha vajalikud
ehitustöö muudatused. Muutmistaotlus tuleb ka siis esitada, kui toetuse saaja soovib loobuda
taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetatavast tegevusest.
Muutmistaotluse esitamise põhjus võib olla ka olukord, kus toetuse saaja näeb, et
abikõlblikkuse perioodil ei saa näiteks elektripaigaldise audit valmis. Oluline on märkida, et
kui toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud projekti tegevusi abikõlblikkuse
perioodil teinud, siis RTK aruannet ei kinnita (§ 21 lõige 5) ja aruande mitte kinnitamisega
kaasneb toetuse tagasinõudmine (§ 22 lõike 1 punkt 4).
Muutmise võimaldamine on sobiv ja vajalik, sest toetuse taotlemisel ei pruugi kõiki tulemuse
saavutamiseks vajaminevaid tegevusi või nende ulatust ette näha. Seega ei ole põhjendatud igal
juhul ja alati nõuda algsest kavandatud tegevusplaanist kinnihoidmist.
Lõike 2 kohaselt tuleb muutmistaotlus esitada enne projekti abikõlblikkuse perioodi
lõppkuupäeva ja muudatus peab olema elluviidav jooksva aasta 30. novembriks.
HMS-i § 61 lõike 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja
lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui
seadus ei sätesta teisiti. Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni abikõlblikkuse perioodi
lõpuni, kuid mitte pärast projekti tegevuste lõppemist.
Lõike 3 kohaselt on RTK-lõigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav
muudatus:
1) ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärgiga või seab kahtluse alla projekti oodatava tulemuse
saavutamise abikõlblikkuse perioodil;
2) ei ole kooskõlas käesoleva määruse nõuetega;
3) ei ole põhjendatud;
4) ei ole taotlusvooru eelarve mahu tõttu võimalik.
11
RTK saab seega näiteks keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muutunud
asjaolude tõttu ei ole projekt eelnõus sätestatud tingimustega kooskõlas, soovitud muudatuse
korral on oodatava tulemuse saavutamine kaheldav või projekti tegevuste lõpetamine projekti
abikõlblikkuse perioodi jooksul ei ole tõenäoline. Sellisel juhul muutmistaotlust ei rahuldata ja
taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks (vt § 20 lõike 1 punkt 2). Muutmistaotlust ei
saa rahuldada ka juhul, kui taotluste menetlemise käigus on taotlusvooru eelarve ammendunud.
Lõike 4 kohaselt otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise RTK viie tööpäeva jooksul
alates muutmistaotluse saamisest. Muutmistaotluse esitamisel tuleb RTK-l läbi töötada
dokumendid, küsida vajaduse korral täiendavat infot taotlejalt ja hinnata, kas esinevad
käesoleva paragrahvi lõikes 3 toodud asjaolud.
Lõike 5 kohaselt võib toetuse saaja projekti eelarves konkreetsele tegevusele või teenusele ette
nähtud eelarverea mahtu muuta, ilma et esitaks selle kohta muutmistaotlust, teise eelarverea
mahu arvelt kuni kümne protsendi ulatuses võrreldes taotluse rahuldamise otsuses ettenähtuga.
Kui projekti eelarve suureneb, katab selle toetuse saaja.
Eelnõu §-s 20 reguleeritakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist.
Lõike 1 kohaselt võib taotluse rahuldamise otsuse tunnistada kehtetuks, kui:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
2) toetuse saaja taotlust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata;
2) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.
Lõike 2 kohaselt tuleb toetuse saajal saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks
tunnistamise järel tagastada.
Eelnõu §-s 21 kehtestatakse aruande esitamise ja kinnitamise põhimõtted.
Lõikes 1 sätestatakse toetuse saajale projekti elluviimise aruande esitamise kohustus läbi e-
toetuse keskkonna. Toetuse saaja peab esitama e-toetuse keskkonnas RTK-le esindusõigusliku
isiku koostatud projekti elluviimise aruande ning abikõlblikke kulusid tõendavad dokumendid.
Aruanne tuleb täita vastavalt etteantud vormile. Aruandes on oluline välja tuua elluviidud
projekti tegevused, aga ka näiteks Päästeameti elanikkonnakaitse koolituse läbimine.
Abikõlblik kulu on tõendatud, kui toetatav tegevus on tehtud ehk kaup on kätte saadud või
teenus osutatud ja seda kinnitab vastav dokument. Reeglina on selleks tööde või asja
üleandmise-vastuvõtmise akt, kirjavahetus, saateleht, arve või leping, kui see kajastab teavet
üleandmise kohta. Toetatavad tegevused on loetletud eelnõu § 7 lõikes 2.
Lõike 2 kohaselt tuleb aruanne esitada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui jooksva aasta
15. detsembriks.
Lõikes 3 sätestatakse, et kui aruande kontrollimisel ilmneb puudusi, teeb RTK ettepaneku
kõrvaldada puudused üldjuhul viie tööpäeva jooksul.
Lõikes 4 sätestatakse, et kui projekti elluviimise kulu oli väiksem kui ettemakstud toetuse
summa, saadab RTK toetuse saajale info kasutamata toetuse jäägi tagastamiseks. Toetuse saaja
peab kasutamata toetuse jäägi RTK-le määratud tähtpäevaks tagastama. Kui pärast toetuse
rahuldamise otsuse alusel ettemakse saamist selgub, et projekti elluviimise tegelik kulu ehk
12
maksumus on väljamakstud toetuse summast (projekti eelarvest, mis märgiti taotluses)
väiksem, peab toetuse saaja kasutamata toetuse jäägi tagastama.
Lõikes 5 sätestatakse, et RTK ei kinnita aruannet, kui:
1) toetuse saaja on aruandes või toetuse kasutamisega seotud dokumendis esitanud ebaõigeid
või mittetäielikke andmeid;
2) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud projekti tegevusi kõnealuses
otsuses määratud tähtajaks ellu viinud või ei ole toetuse saaja kirjeldatud tegevused tõendatud;
3) toetuse saaja ei ole aruande esitamise ajaks läbinud temast sõltuval põhjusel Päästeameti
elanikkonnakaitse koolitust. Päästeameti korraldatava elanikkonnakaitse koolituse läbimine on
üks toetuse saaja kohustusi (vaata lähemalt eelnõu § 23 lõike 2 punkti 9 selgitust). Koolituse
läbimise kohta annab RTK-le infot Päästeamet.
Lõikes 6 sätestatakse, et RTK kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul alates aruande e-
toetuse keskkonda esitamisest.
Eelnõu §-s 22 reguleeritakse toetuse tagasinõudmist. Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse
saamise tingimustega, sealhulgas kohustusega maksta toetus tagasi, kui esineb toetuse
tagasinõudmise alus. Toetuse tagasinõudmise otsuse puhul on tegemist haldusaktiga HMS-i
tähenduses.
Lõikes 1 sätestatakse, millal tehakse otsus toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta.
Punkti 1 kohaselt nõuab RTK toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui ilmnevad asjaolud, mille
korral oleks taotlus jäetud rahuldamata. Selline olukord võib esineda näiteks siis, kui selgub, et
taotlus või taotleja ei vasta määruses esitatud nõuetele ja taotlus oleks jäetud nende asjaolude
teadmisel rahuldamata (puudus kehtiv elektripaigaldise audit või korteriomanike üldkoosoleku
otsus jne).
Punkti 2 alusel nõutakse toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui toetuse saaja on rikkunud
määruse nõudeid või taotluse rahuldamise otsuses määratud tingimusi. Selline olukord võib
tekkida näiteks juhul, kui toetuse saaja pole järginud abikõlbliku kulu tingimusi.
Toetus nõutakse osaliselt või täielikult tagasi ka siis, kui taotluse menetlemise, projekti
elluviimise või aruande menetlemise ajal on toetuse saaja esitanud ebaõigeid või mittetäielikke
andmeid või mõjutanud toetuse saamist pettuse, ähvarduse või muu õigusvastase viisi abil
(punkt 3).
Punkti 4 kohaselt nõutakse toetus osaliselt või täielikult tagasi ka juhul, kui RTK ei kinnita
aruannet eelnõu § 21 lõike 5 kohaselt.
Lõike 2 kohaselt tuleb RTKl põhjendada toetuse tagasinõudmise määra tagasinõudmise või
osalise tagasinõudmise otsuses. Tagasinõudmise määra puhul on tegemist kaalutlusõigusega ja
selle otsuse kujunemine peab olema toetuse saajale arusaadav. Arvestada tuleb HMS-i § 3
lõikes 2 sätestatud proportsionaalsuse ja HMS-i § 4 lõikes 2 sätestatud kaalutlusõiguse
teostamise põhimõtetega. Kaalumisel on oluline arvesse võtta nii toetuse tagasinõudmise alust
ehk põhjust kui ka selle mõju – näiteks peab lähtuma sellest, kas ja kui suures ulatuses aitavad
toetuse saaja tegevused kriisiolukorras toimepidevust tagada. Toetuse tagasinõudmise määr
oleneb rikkumise raskusastmest.
13
Lõige 3 sätestab toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuses esitatavad andmed.
Toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) otsuse tegija nimi;
2) toetuse saaja nimi ja registrikood;
3) projekti nimi ja registreerimisnumber;
4) tagasinõude faktiline ja õiguslik alus;
5) tagasinõutava toetuse määr;
6) tagasinõudmise otsuse täitmise tähtpäev;
7) tagasimakse tegemiseks vajalikud andmed, sealhulgas arvelduskonto number ja saaja nimi;
8) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta.
Lõike 4 kohaselt saadab RTK tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse toetuse saajale
elektrooniliselt. Toetuse tagasinõudmise otsus kui haldusakt hakkab HMS-i § 61 lõike 1 järgi
kehtima alates selle teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest koostoimes HMS-i § 62 lõike 2
punktiga 2, mille kohaselt tuleb haldusakt teha menetlusosalisele kättetoimetamisega teatavaks,
kui varasem haldusakt tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse.
Toetuse saaja peab toetuse tagasi maksma toetuse tagasinõudmise otsuses näidatud summas ja
tähtajaks. Enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist tuleb anda toetuse saajale võimalus
asjaolusid selgitada. Sellega tagatakse, et toetuse saaja on tema suhtes käimas olevast
menetlusest teadlik ning ta on saanud otsustamisel teadaolevaid asjaolusid selgitada ja RTK on
saanud neid otsuse tegemisel arvesse võtta.
Lõikes 5 sätestatakse, et põhjendatud juhul võib toetuse saaja taotleda toetuse tagasimaksmise
ajatamist, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Toetuse
saaja võib taotleda tagasinõude ajatamist kümne tööpäeva jooksul alates toetuse
tagasinõudmise otsuse kättesaamisest. Ajatamise taotluses tuleb esitada ajatamise vajaduse
põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava.
Lõike 6 kohaselt teeb RTK ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse ja
määrab selles kindlaks ajatamisperioodi kümne tööpäeva jooksul alates ajatamistaotluse
saamisest. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra,
teavitades sellest toetuse saajat.
Eelnõu kuues peatükk reguleerib poolte õigusi ja kohustusi.
Eelnõu §-ga 23 kehtestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused.
Lõikes 1 nimetatakse toetuse saaja õigused.
Punkti 1 kohaselt on toetuse saajal õigus esitada RTK-le taotlus, et teha projekti tegevustes või
eelarves põhjendatud muudatusi (nt generaatori tarneaeg on väljaspool abikõlblikkuse perioodi
ja tuleb soetada teise võimsusega generaator ja sellest tulenevalt vajavad avariitoite ehitustööd
ümberprojekteerimist vms).
Punkti 2 kohaselt on toetuse saajal õigus toetuse saamisest loobuda või see tagastada.
Lõike 2 punktides 1–9 loetletakse toetuse saaja kohustused, mida tuleb järgima hakata pärast
taotluse rahuldamise otsuse tegemist.
14
Punkti 1 kohaselt peab toetuse saaja esitama RTK-le ettenähtud viisil ja tähtaja jooksul nõutud
teabe. See nõue hõlmab sisuliselt arusaadavate selgituste andmist, õigete ja täielike andmete
ning nõutud dokumentide tähtaegset esitamist.
Toetuse saaja on kohustatud tõendama kulude abikõlblikkust ning esitatud teabe õigsust või
paikapidavust, sealhulgas peab toetuse saaja esitama asjakohased raamatupidamis- ja
pangadokumendid, et veenda RTK-d, et tegemist ei ole näiteks pettusega. Kui selgub, et taotluse
menetlemise, projekti elluviimise või aruande menetlemise ajal on toetuse saaja esitanud
ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või mõjutanud toetuse saamist pettuse, ähvarduse või muu
õigusvastase viisi abil, on RTK kohustatud toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõudma (vt
eelnõu § 22).
Punkti 2 kohaselt peab toetuse saaja säilitama projekti kulu- ja maksedokumendid muudest
toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavalt. Projekti finantsandmed, st
projektiga seotud kulud ja nende maksumus peavad olema üheselt eristatavad, sealjuures see,
millised neist on käsitletavad abikõlblikena.
Punkti 3 kohaselt peab toetuse saaja aitama kaasa RTK kontrolltegevusele. Toetuse saaja peab
võimaldama RTK-l kontrollida projekti kulu- ja maksedokumente, soetatud seadet ja eset ning
tehtud tööd, sealhulgas võimaldama RTK-le juurdepääsu projektiga seotud ehitisse, selle osasse
ja territooriumile.
Toetuse saaja peab säilitama taotluse ja projekti elluviimise dokumente ja teavet
raamatupidamise seaduse § 12 kohaselt (punkt 4).
Punkti 5 kohaselt peab toetuse saaja teavitama RTK-d, kui toetuse saaja esitatud andmed on
muutunud või on ilmnenud asjaolu, mis mõjutab või võib mõjutada toetuse saaja kohustuse
täitmist. RTK-d tuleb teavitada ka sellest, kui projekti elluviimisel ilmneb suur tõenäosus või
vältimatus, et projekti ei viida ellu, või tekib kahtlus, et projekti jätkamine ei ole otstarbekas
(punkt 6). Mõlemal juhul tuleb RTK-d teavitada viivitamata ja kirjalikult. RTK hindab saadud
teabe alusel, kas ja kuidas projekti elluviimise ja toetuse kasutamisega edasi liigutakse.
Punkti 7 kohaselt peab toetuse saaja kandma kõik kulud, mis tulenevad projekti kallinemisest
võrreldes taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuses kajastatud summaga.
Punkti 8 järgi peab toetuse saaja läbima Päästeameti elanikkonnakaitse koolituse aruande
esitamise ajaks. Kui on soetatud generaator, on oluline, et maja elanikud ka teaksid, millal ja
kuidas seda kasutada. Koolituse tellimiseks tuleb kirjutada aadressile
kriisikoolitus@paasteamet.ee. Koolituse viib läbi Päästeamet ja see tuleb läbida enne aruande
kinnitamist. Koolitust on võimalik läbida ka veebis. Koolituse vorm lepitakse iga kord eraldi
kokku.
Punkti 9 kohaselt peab toetuse saaja tegema ka muid eelnõus sätestatud toiminguid. Näiteks
peab toetuse saaja tagastama toetuse, kui esineb eelnõu § 22 lõikes 1 nimetatud olukord ja RTK
esitab toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse. Toetus tuleb täielikult või
osaliselt tagastada toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuses nimetatud
arvelduskontole. Toetuse saajal on võimalik taotleda tagasimaksmise ajatamist.
Eelnõu §-ga 24 kehtestatakse RTK õigused ja kohustused.
15
Lõike 1 kohaselt on RTK-l õigus:
1) nõuda, et taotleja või toetuse saaja esitaks projekti kohta selgitusi ja lisateavet ning projekti
tegevuste ja kulude kohta lisaandmeid ja -dokumente;
2) kontrollida projekti elluviimisega seotud kulu- ja maksedokumente, soetatud seadet ja eset
ja tehtud tööd.
Lisaks sellele, et RTK-l on õigus kontrollida projekti elluviimist ja nõuda asjakohaste andmete
esitamist, on RTK-l õigus teha abikõlblike kulude kontrolli ka toetuse saaja juures kohapeal
(vt ka käesoleva paragrahvi lõike 2 punkt 5). Kohapealse kontrolli käigus saab tuvastada
toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas projekti tegevuste toimumist ja edenemist, projekti
kulude ja tulude kohta eraldi arvepidamise olemasolu ning tehingute kajastamist
raamatupidamises. Kohapealse kontrolli käigus on võimalik kontrollida ka abikõlblike kulude
kohta esitatud dokumentide vastavust originaalile.
Lõike 2 punktides 1–5 kehtestatakse RTK kohustused.
Punkti 1 kohaselt peab RTK juhendama taotlejat ja toetuse saajat nii toetuse andmise kui ka
kasutamise küsimustes. See tähendab, et taotlejal ja toetuse saajal on õigus saada RTK-lt
vajalikku lisateavet ja selgitusi toetuse taotlemise, taotluse rahuldamise või rahuldamata
jätmise, aga ka toetuse kasutamise kohta. Kõnealune punkt hõlmab ka teavet ja selgitusi, mis
on seotud toetuse saaja kohustustega.
Punkti 2 kohaselt peab RTK edastama taotlejale ja Päästeametile taotlust käsitleva otsuse ning
toetuse tagasinõudmise korral toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse.
Taotlust käsitlev otsus tähendab taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise või taotluse
rahuldamise muutmise otsust. Kuivõrd Päästeamet on toetuse rahastaja, peab tal olema
ülevaade sellest, kuidas on toetuse summasid RTK otsuste alusel kasutatud.
RTK peab korraldama ka toetuse väljamaksmise (punkt 3) ning kontrollima toetuse kasutamist,
sealhulgas tegema vajaduse korral kohapealseid kontrolle (punkt 4). Lisaks tuleb teha muid
eelnõus sätestatud toiminguid (punkt 5).
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõuga ei võeta üle ega rakendata Euroopa Liidu õigust. Eelnõu on kooskõlas Euroopa
Komisjoni määrusega (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu
artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023),
ja Euroopa Komisjoni määrusega (EL) 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu
artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele
ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2832, 15.12.2023).
Riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise analüüs Kuna riigiabi definitsiooni ei ole Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 toodud,
tuleb selle üle otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, lähtuda järgmistest kriteeriumidest:
abi antakse riigi, linna või valla vahenditest;
abimeetmel on valikuline iseloom, st see on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate
grupile või konkreetsete kaupade tootmiseks;
abimeede annab abi saajale eelise;
16
abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu
riikide vahel2.
Riigiabiga on tegemist juhul, kui abi vastab kõigile eespool toodud neljale kriteeriumile.
Kõnealune abimeede ei moonuta ega oma ka potentsiaali moonutada konkurentsi ja kaubandust
Euroopa Liidu riikide vahel. Tegemist on kohaliku mõjuga. Kuivõrd korteriühistutele antav
toetus ei täida seega kõiki riigiabi kriteeriume, ei käsitleta käesoleva eelnõu raames
jagatavat toetust riigiabina.
Euroopa Kohtu praktika järgi tuleb ettevõtjateks lugeda kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindlalt
majandustegevusega. Seejuures ei ole oluline nende üksuste õiguslik seisund ega rahastamise
viis3 . Oluline pole isegi see, kas asutus või üksus on asutatud eesmärgiga teenida kasumit.
Määrav on vaid asjaolu, kas faktiliselt tegeletakse majandustegevusega. Eestis võib riigiabi
kontekstis lugeda ettevõtjateks peale tavapäraste äriühingute ka mittetulundusühinguid,
seltsinguid, kohaliku omavalitsuse üksusi ja teisi ametiasutusi. Seda siiski vaid eeldusel, et nad
pakuvad vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiksid
turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid4.
Käesoleva määruse kohaselt on abi ehk toetuse taotlejaks korteriühistu. Korteriühistu on
eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud
kinnisomandi korteriomandite omanikud 5 . Korteriühistud ei ole eelduslikult asutatud
eesmärgiga teenida kasumit ja tegeleda majandustegevusega. Käesoleva määruse alusel antav
toetus on mõeldud selleks, et parandada korterelamus elavate inimeste ehk füüsiliste isikute
toimetulekut elektrikatkestuste korral ja kriisikindlust. Eelnõu § 10 lõike 1 kohaselt peab
taotleja korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80 protsenti olema füüsiliste isikute
omandis. See tähendab, et ülejäänud 20% ulatuses võivad siiski vähemalt teoorias olla
registreeritud ettevõtted, kes tegelevad majandustegevusega.
Kuigi tegemist pole riigiabiga, on eelnõu §-s 6 vähese tähtsusega abi siiski välja toodud. Vähese
tähtsusega abi on väikeses mahus antav abi, mille kohta Euroopa Komisjon on leidnud, et see
ei mõjuta liikmesriikidevahelist konkurentsi ega kaubandust. Siit tuleneb ka riigiabi ja vähese
tähtsusega abi erinevus. Seega ei saa toetuse kohaliku mõju ja liikmesriikidevahelise
konkurentsi moonutuse puudumise kaudu põhjendada, et tegemist ei ole automaatselt vähese
tähtsusega abiga. Nagu eespool on kirjas, on eelnõus esitatud nõue, mille kohaselt peab
vähemalt 80 protsenti korteriomanditest olema füüsiliste isikute omandis. Vähese tähtsusega
abi andmise küsimus võib teoorias kerkida seega juhul, kui ülejäänud 20% pinnale on
registreeritud ettevõtted, kes tegelevad majandustegevusega.
4. Määruse mõju
4.1 Sotsiaalne ja majanduslik mõju
Sihtrühm
Korteriühistud. Rahva- ja eluruumide loenduse käigus ehk 31. detsembri 2021. aasta seisuga
loendati Eestis kokku 47 847 korterelamut.
2 Arvutivõrgus. Kättesaadav: Riigiabi | Rahandusministeerium (21.01.2025). 3 Linntam, A. Kuidas tunda ära riigiabi? Albert Linntam. Kuidas tunda ära riigiabi.pdf (21.01.2025). 4 Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, p 8. Komisjoni teatis
riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (21.01.2025). 5 Korteriomandi- ja korteriühistuseadus – Riigi Teataja (21.01.2025).
17
Avalduv mõju ja mõju olulisus
Toetuse andmisega suurendatakse korterelamutes elavate inimeste iseseisvat hakkama saamist
ja vähendatakse sõltuvust elutähtsast teenusest. Toetuse andmisega suurendatakse
korteriühistute toimepidevust elektrienergia katkestuste korral. Toetuse abil on võimalik muuta
korterelamud ohutumaks, muu hulgas paraneb eelduslikult korterelamutes elavate inimeste
ohuteadlikkus. Mõju ulatus on pigem väike, kuivõrd sihtrühma käitumises erilisi muutusi ei
toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevuseks. Mõju avaldumise
sagedus on eelduslikult väike, kuivõrd elektrikatkestused leiavad aset pigem harva. Eelnõu
rakendamisega kaasneb sihtrühmale positiivne mõju, kuna korterelamutes paraneb
elektrikatkestuste korral elektrienergia kui elutähtsa teenuse toimepidevus. Lisaks parandab
Päästeameti korraldatav elanikkonnakaitse koolitus korterelamu elanike teadlikkust ja
valmisolekut kriisiolukordadeks. Koolituse läbimine aitab inimestel paremini mõista, kuidas
käituda erinevates kriisiolukordades, mis võivad olla seotud nii elektrikatkestuste kui ka muude
ootamatute sündmustega.
Oluline on märkida, et taotlusvooruga luuakse korteriühistutele võimalus kindla eesmärgi jaoks
toetust taotleda, kuid taotlusvooru avamine ei too korteriühistutele kaasa lisakohustusi, kui nad
selles osaleda ei soovi. Seega, kui korteriühistu ei soovi toetust taotleda, ei kaasne ka kohustusi.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on kokkuvõttes väheoluline.
4.2. Mõju riigiasutuste korraldusele
Sihtrühm I
Päästeamet. Arvestades riigiametnike ja töötajate koguarvu, on sihtrühma suurus väike.
Avalduv mõju ja mõju olulisus
Eelnõuga ei kaasne Päästeametile olulist töökoormuse kasvu, kuna toetuse andmisega seotud
tegevusi viib kokkuleppe alusel RTK. Päästeameti roll piirdub taotlusvooru eelarve kinnitamise
ja elanikkonnakaitse koolituse tegemisega toetuse saajale. Võrreldes Päästeameti kõigi
ülesannetega on mõju ulatus seega väike – erilisi muutusi ei kaasne ja puudub tarvidus
muutustega kohanemisele suunatud tegevuseks. Mõju avaldumise sagedus on eelduslikult väike
kuni keskmine ja oleneb sellest, kui palju on taotlejaid. Negatiivse iseloomuga mõju puudub
või on vähene.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on kokkuvõttes väheoluline.
Sihtrühm II
RTK. Arvestades riigiametnike ja töötajate koguarvu, on sihtrühma suurus väike.
Avalduv mõju ja mõju olulisus
Eelnõu rakendamisega kaasneb mõningane töökoormuse kasv, kuid kuna taotluste menetlemine
ei ole RTK jaoks uus tegevus, ei teki otsest tarvidust muutustega kohanemisele suunatud
tegevuseks ja vajadust lisatöökohtade järele. RTK viib ellu määruse kohaselt toetuse andmisega
seotud tegevusi, st menetleb taotlusi Päästeametiga sõlmitud kokkuleppe alusel. Mõju ulatus ja
sagedus on eelduslikult väike kuni keskmine ja oleneb sellest, kui palju taotlusi esitatakse.
Negatiivse iseloomuga mõju on vähene – taotluste menetlemine tähendab küll teataval määral
töökoormuse kasvu, kuid sisuliselt uusi ülesandeid asutusele ei lisandu. Võimalik negatiivne
mõju oleneb ka sellest, kui palju taotlusi tuleb menetleda.
18
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on kokkuvõttes väheoluline.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Taotlusi rahastatakse Päästeameti eelarvest. Määruse rakendamisega ei kaasne tulusid. Määruse
rakendamisega seotud tegevusi ehk taotlusi menetleb RTK. Päästeamet tellib RTK-lt eespool
nimetatud teenuse.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Eelnõuga ei
kaasne lisategevusi, mistõttu ei ole vaja planeerida eelnõuga kohanemiseks lisaaega.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) vahendusel kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Päästeametile, RTK-le ja Eesti
Korteriühistute Liidule. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi märkusteta.
Päästeamet märkis, et ettepanekud puuduvad. Eesti Korteriühistute Liit märkusi ei esitanud.
Märkused esitasid RTK ning Eesti Linnade ja Valdade Liit. Märkustega arvestamise tabel on
seletuskirjale lisatud.
1
Siseministri määruse
„Korteriühistule kriisivalmiduse suurendamiseks
toetuse andmise ning selle kasutamise
tingimused ja kord“
eelnõu seletuskirja
lisa
Märkustega arvestamise tabel
ELVL, 21.03.2025, nr 5-1/111
Kontaktisik: Mailiis Kaljula, Mailiis.kaljula@elvl.ee
1. Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab siseministri määruse "Korteriühistule
kriisivalmiduse suurendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja
kord" eelnõu järgmise ettepanekuga. Eelnõu kohaselt on toetuse andmise eesmärgiks
suurendada korteriühistu toimepidevust kriisiolukorras ja toetust antakse projektile, millega
panustatakse eesmärgi saavutamisse. Kahjuks on toetatavate tegevuste loetelu väga kitsas ja
seondub vaid generaatoritega. Liikmetelt tulnud tagasiside kohaselt teeme ettepaneku toetada
ka akujaamade soetamisega seonduvat.
Mittearvestatud ja anname selgituse.
Käesoleva projektivooruga pole võimalik
toetatavaid tegevusi enam laiendada, aga
kaalume koostöös Päästeametiga toetatavate
tegevuste laiendamist järgmise projektivooruga.
Riigi Tugiteenuste Keskus, 21.03.2025 e-kiri
Kontaktisik: Kaidi Kenkmann, Kaidi.Kenkmann@rtk.ee
1. Eelnõu § 6: Kas on kindel, et võib tekkida vajadus anda VTA-d? Eelnõu lõpus on Riigiabi
andmise analüüs, kus täheldatakse: "Kuivõrd korteriühistutele antav toetus ei täida seega kõiki
riigiabi kriteeriume, ei käsitleta käesoleva eelnõu raames jagatavat toetust riigiabina." Võrreldes
mitteametlikuks kooskõlastamiseks esitatud eelnõuga on lisatud võimalus anda toetust ka
vähese tähtsusega abina. Samas on seletuskirja riigiabi analüüsis jõutud järeldusele, et antav abi
ei ole käsitatav riigiabina. Kuna VTA-d analüüsitakse riigiabiga samade kriteeriumite alusel,
siis ettepanek seletuskirjas tuua näiteid, millistel juhusel võib antav toetus olla VTA. Palun
kontrollida ja teha vajalikud parandused.
Anname selgituse. Meie arusaama järgi tehakse
riigiabil ja VTA-l siiski vahet ja kuigi neid
analüüsitakse põhiliselt samade kriteeriumite
järgi, erineb VTA siiski teatud määral riigiabist.
Seletuskirjas on märgitud, et riigiabiga pole
tegemist seetõttu, et antud abimeede ei moonuta
ega oma ka potentsiaali moonutada konkurentsi
ja kaubandust EL riikide vahel. Kuivõrd üks
neljast kriteeriumist pole täidetud, ei ole
tegemist riigiabiga. VTA oma olemuselt on aga
väikeses mahus antav abi, mille kohta Euroopa
2
Komisjon on leidnud, et see ei mõjuta
liikmesriikide vahelist konkurentsi ja
kaubandust. Siit tuleb ka riigiabi ja VTA
erinevus. Seega ei saa toetuse kohaliku mõju ja
liikmesriikide vahelise konkurentsi moonutuse
puudumise kaudu põhjendada, et tegemist ei ole
automaatselt ka vähese tähtsusega
abiga. Eelnõus on toodud nõue, mille kohaselt
peab vähemalt 80 protsenti korteriomanditest
olema füüsiliste isikute omandis. Vähese
tähtsusega abi andmise küsimus võib teoorias
kerkida juhul, kui ülejäänud 20% pinnale on
registreeritud firmad, kes tegelevad
majandustegevusega.
2. Ettepanek § 11 lg 3 p 4 kohta: SFOS-is on olemas automaatpäring karistusregistriga KarS §
209, 2091, 210, 2601, 372, 373, 379 või 384. Kui need siia meetmesse ei sobi, palun kõikide
süütegude KarS paragrahvid välja tuua seletuskirjas, neid hakkab RÜ vastavuskontrollis käsitsi
pärima.
Arvestatud. Eelnõu § 11 lõike 3 punkti 4
täpsustatud järgmiselt: „ 4) taotleja seaduslikul
esindajal ei ole karistusseadustiku §-de 209,
2091, 210, 2601, 372, 373, 379 või 384 alusel
määratud kehtivat karistust“.
3. Eelnõu § 21 lg 1 – varasema kommentaariga ei ole arvestatud. E-toetuses ei saa aruannet
digiallkirjastada. Palun digiallkirjastamise nõue lausest välja võtta.
Arvestatud.
4. Seletuskirjas § 5 on viga. Kui jääb alles § 6 siis on viga lauses: "Toetatavad tegevused on
nimetatud eelnõu §-s 6." Sellisel juhul oleks õige lause: "Toetatavad tegevused on nimetatud
eelnõu §-s 7". Palun kontrollida ja teha vajalikud parandused.
Arvestatud.
5. Seletuskirja § 18 palun täiendada lausega "Menetleja teostab taotleja poolt näidatud
arveldusarvele ettemakse ning teeb toetuse saaja poolt esitatud kuludokumentide põhjal
ettemakse tõendamise."
Arvestatud.
6. Seletuskirja § 21 lg 1 viimane lause lk 11: "E-toetuse keskkonnas tuleb täita kuludokumentide
read, mida RTK kontrollib.". See lause on liigne, kui toetuse saaja esitab ainult aruande, mitte
maksetaotlust.
Arvestatud.