Otsus

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kambja Vallavalitsus

[email protected]

Pargi tn 2

61714, Tartu maakond, Kambja vald,

Ülenurme alevik

Teie 11.03.2025 nr 6-1/192-13

Meie 09.04.2025 nr 7.2-2/25/20465-4

Kalda maaüksuse ja lähiala

detailplaneeringu kooskõlastamine

märkustega

Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Kambja valla Palumäe küla Kalda maaüksuse ja lähiala

detailplaneeringu (katastritunnus 28201:004:0026, edaspidi planeering).

Planeeringu eesmärgiks on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Kalda

maaüksuse jagamiseks elamumaa ja maatulundusmaa kruntideks ning elamumaa krundile

ehitusõiguse määramiseks üksikelamu projekteerimiseks ja ehitamiseks ning anda lahendus

juurdepääsudele, parkimiskorraldusele, tehnovõrkudega varustamisele, haljastusele ja heakorrale.

Oleme väljastanud seisukohad planeeringu koostamiseks 23.12.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/20465-2

(edaspidi seisukohad).

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse kooskõlastame planeeringu

tingimusel, et planeeringu seletuskirja pt 4.19 „Planeeringu rakendamise võimalused“ lõiku

„Planeeringu elluviimise tegevuskava etapid“ täiendatakse vastavalt meie seisukohtade p 9.

Muuhulgas juhime tähelepanu, et kuigi planeeringuga ei kavandata planeeringuala jaotamist eraldi

kruntideks, on planeeringu põhijoonise (Lisa 2) tingmärkide loetelus endiselt planeeritud

krundipiiri tingmärk.

Planeeringu elluviimisel palume arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

meile nõusoleku saamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume meid kaasata menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering meile lähteseisukohtade uuendamiseks.

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. KaldaDP-Seletuskiri_11.03.25

2. KaldaDP-Põhijoonis_09.03.25

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]

V1

V1

V1

V1

V1

V1

K1

P-3

3,5

Heitvee immutamise keeluala 50 m kaevu hooldusala piirist

Planeeitud imbväljak (kuja 10 m)

Planeeitud septik (kuja 5 m)

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

Riigimaantee kaitsevöönd 30m

Kaevu hooldusala 10 m

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W1

W1

W1

W1

W1

22

60

135

48

Nähtavusala 3x120

4

Mõõtkava:

Joonise nr: Kuupäev: Töö nr:

reg.nr 14224192 e-mail: [email protected]

KALDA MAAÜKSUSE

4

DP-25-1

Toomas KeldojaHuvitatud isik: Kambja vald, Palumäe küla Objekti asukoht:

Töö nimetus:

Joonise nimetus:

Planeerija: Triin Nurmsalu

1:500 Allika tee 9, Lombi küla,

Tel: 5348 4495 09.03.25

DP

Staad.

OÜ TRULLUS

PÕHIJOONIS

Märkus: Topogeodeetiline alusplaan on koostatud WeW OÜ poolt (töö nr GEO-248-24, 10.12.2024). Koordinaadid L-EST '97, kõrgused EH2000 süsteemis.

Planeeritud krundisisene sõidu- ja parkimisala

TINGMÄRGID: Detailplaneeringu ala piir Olemasolev krundipiir

Planeeritud hoonestusala

P-3 Planeeritud parkimiskohad

EHITUSÕIGUSE TABEL:

Olemasolev mets

Olemasolev rohumaa

Olemasolev sõidutee V1 Planeeritud veetorustik K1 Planeeritud reoveekanalisatsiooni torustik

Tartu vald 60516 DETAILPLANEERING

Planeeritud eluhoone võimalik asukoht

Planeeritud juurdepääs krundile

Olemasolev kõrgepinge õhuliin

Elektri õhuliini servituudiala ja kaitsevöönd (10m)

W1 W1 Planeeritud madalpinge kaabel Projekteeritud elektri liitumiskilp

W1 W1 Projekteeritud madalpinge kaabel

Planeeritud juurdepääsuservituut

Elektrikaabli servituudiala Planeeritud krundipiir

___________________________________________________________________________

OÜ Trullus

Reg. nr 14224192

Allika tee 9, Lombi küla, Tartu vald 60516

Tel. +372 5348 4495

[email protected]

Töö nr DP-25-1

Palumäe külas asuva Kalda (kü tunnus

28201:004:0026) maaüksuse ja lähiala

DETAILPLANEERING

Objekti asukoht: Kambja vald, Palumäe küla

Planeeringu koostamise korraldaja: Kambja Vallavalitsus

Detailplaneeringust huvitatud isik: Toomas Keldoja

Planeeringu koostaja: Triin Nurmsalu (EPMÜ maastikuarhitektuuri

diplom nr BD 00 2562)

TARTU 2025

2

SISUKORD

SELETUSKIRI ......................................................................................................................... 3

1. Detailplaneeringu koostamise alus .................................................................................. 3

2. Planeeringu eesmärk, planeeritava ala suurus, andmed planeeringualal olevate kruntide kohta .......................................................................................................................... 3

3. Arvestamisele kuuluvad kehtestatud planeeringud ja muud dokumendid ................ 4

4. Planeerimisettepanek ....................................................................................................... 4

4.1. Olemasoleva olukorra iseloomustus ............................................................................... 4

4.1.1. Maastikuanalüüs ..................................................................................................... 6

4.2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed .................................................. 8

4.3. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine................................................................... 9

4.4. Kruntide ehitusõigus ....................................................................................................... 9

4.5. Krundi hoonestusala piiritlemine ................................................................................... 9

4.6. Juurdepääs, liiklus- ja parkimiskorraldus ...................................................................... 9

4.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ...................................................................... 10

4.8. Ehitistevahelised kujad ................................................................................................. 10

4.9. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad .......................................................................... 10

4.9.1. Veevarustus, sh tuletõrje veevarustus ..................................................................... 11

4.9.2. Reoveekanalisatsioon sh sademevesi ..................................................................... 11

4.9.4. Elektrivarustus ........................................................................................................ 11

4.9.5. Sidevarustus ............................................................................................................ 12

4.9.6. Soojusvarustus ........................................................................................................ 12

4.10. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ning vajaduse korral

ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine või

riskianalüüs .......................................................................................................................... 12

4.11. Vajaduse korral ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide

kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks, ettepanekud maa-alade või

üksikobjektide kaitse alla võtmiseks ..................................................................................... 13

4.12. Vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja

kasutustingimuste seadmine ................................................................................................. 13

4.13. Arhitektuurinõuded ehitistele ....................................................................................... 13

4.14. Servituutide vajaduse määramine ................................................................................ 13

4.15. Vajadusel riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine ........................................ 14

4.16. Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning

nõuded .................................................................................................................................. 14

4.17. Uuringute koostamise vajadus. .................................................................................... 14

4.18. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja............................. 14

4.19. Planeeringu rakendamise võimalused .......................................................................... 14

KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE .................................................... 15

3

SELETUSKIRI

1. Detailplaneeringu koostamise alus

Palumäe külas asuva Kalda (kü tunnus 28201:004:0026) maaüksuse ja lähiala

detailplaneering algatati Kambja vallavolikogu otsusega 20.11.2024 nr 60: Palumäe külas

asuva Kalda (kü tunnus 28201:004:0026) maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine

ning lähteseisukohtade kinnitamine.

2. Planeeringu eesmärk, planeeritava ala suurus, andmed

planeeringualal olevate kruntide kohta

Detailplaneeringu eesmärgiks on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa sihtotstarbega

Kalda maaüksuse jagamiseks elamumaa ja maatulundusmaa kruntideks ning elamumaa

krundile ehitusõiguse määramiseks üksikelamu projekteerimiseks ja ehitamiseks ning anda

lahendus juurdepääsudele, parkimiskorraldusele, tehnovõrkudega varustamisele, haljastusele

ja heakorrale. Planeerimisprotsessi käigus kaaluti Kalda maaüksuse jagamist ja leiti, et see ei

ole vajalik ning otsustati jätta maaüksus jagamata ja anda ehitusõigus olemasolevale

kinnistule.

Planeeringuala suurus on 2,4 ha. Andmed planeeritava ala kinnistute kohta:

 Kalda

 Pindala: 21218 m²

 Sihtostarve: maatulundusmaa 100%

 KÜ tunnus: 28201:004:0026

 Üldplaneeringu järgne maakasutus: elamumaa ja maatulundusmaa

 22188 Kambja-Kodijärve tee

 Pindala: 8411,0 m² (planeeringualas u 3000 m²)

 KÜ tunnus: 28201:004:0033

 maakasutuse sihtotstarve – transpordimaa 100%

Kambja valla üldplaneeringu järgi, mis kehtib endise Kambja valla territooriumil,

planeeritavale Kalda kinnistule maakasutuse juhtotstarvet ei ole määratud ehk säilib

olemasolev maakasutus. Maatulundusmaale on lubatud projekteerimistingimustega ehitada

üks ühepereelamu kuni kolme abihoonega tingimusel, et kavandatavate hoonekomplekside

vahekauguseks jääks vähemalt 100 meetrit.

Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringu kohaselt on maaüksusele osaliselt määratud

elamumaa juhtotstarve, kuhu on lubatud maksimaalselt 1 kuni 125 m² ehitisealuse pinnaga

hoone ning määratud konkreetsed arhitektuurilised ehitustingimused.

4

Kavandatud tegevus on kooskõlas territooriumil kehtivate üldplaneeringutega.

3. Arvestamisele kuuluvad kehtestatud planeeringud ja muud

dokumendid

Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud järgmisi dokumente:

 Tartu maakonnaplaneering (kehtestatud riigihaldusministri 27.02.2019.a käskkirjaga

nr 1.1-4/29);

 Kambja valla üldplaneering (end Kambja vald) (kehtestatud Kambja Vallavolikogu

04.09.2007 määrusega nr 40);

 Pangodi maastikukaitseala üldplaneering (kehtestatud Kambja Vallavolikogu

02.03.2006.a otsusega nr 28);

 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne;

 Kambja Vallavolikogu 18.12.2018 määrus nr 47 „Eratee avalikes huvides

omandamise ja avalikuks kasutamiseks määramise kord“;

 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“.

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on võetud:

 WeW OÜ poolt 2024. aasta detsembris koostatud geodeetiline digitaalne alusplaan

täpsusastmega 1:500, töö nr GEO-248-24.

4. Planeerimisettepanek

4.1. Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeritav ala asub Tartu maakonnas Kambja vallas Palumäe külas. Planeeritav maaüksus on

maatulundusmaa sihtotstarbega, hoonestus puudub. Umbes pool kinnistust (ca 1 ha) on

kasutusel põllumaana, kasvatatud on teravilja ja heintaimi. Ülejäänud osa kinnistust katab

metsamaa kahe eraldiseisvana osana. Läänepoolne väiksem eraldis (0.16 ha) on umbes 30-

aastane lepik, kus puude kõrgus 12-15 m, on ka mõned üksikud vahtrad ja üks vanem kask.

Alusmetsana esineb toomingat. Mets on hooldamata, maapind on täis murdunud ja kuivanud

puutüvesid. Muld on liigniiske, ilmselt survelise väljakiilduva põhjavee tõttu.

Teine metsaosa, umbes 1 ha suurune eraldis, asub krundi kirdeosas ja seda poolitab 35 aastat

tagasi rajatud 10 kV elektriliin. Reljeef on sellel metsaga kaetud alal väga vahelduv. Tugev

põhja-idasuunaline looduslik langus, lisaks inimtegevus. Nimelt on kaevatud sellele maa-alale

45 aastat tagasi kanalid ja rajatud tammid. Püüti arendada kalakasvatust Suur-Kodijärves.

Tegemist on majandatud metsaga, elektriliinist lääne pool kasvab hall-lepik, kus puude

kõrgus kuni 25 m. Esineb ka vahtrapuid ja toomingat. Raiutud alale on istutatud mände, aga

noorendik ei ole eriti elujõuline. Rohttaimestikust kasvab vaarikas ja põdrakanep.

5

Elektriliinist ida pool on tehtud lageraie umbes 5 aastat tagasi ja rajatud väike kuusekultuur

(0.1 ha). Sellel metsaosal on väga levinud punane leeder. Elektriliinialune on võsastunud,

kasvab toomingas ja punane leeder. Elektriliini vahetus läheduses, liinist läänes kasvavad

täiskasvanud saared. Esineb saaresurma ja puud on langenud maapinnale. Pidevalt pehme

pinnase tõttu ei ole neid välja veetud.

Planeeringuala maapind on väga reljeefne (kõrguste vahe kuni 13 meetrit), peamine langus

lõunast põhjapoole. Madalates kohtades esineb liigniiskust. Põllumaa muld on küllaltki

viljakas (boniteediga kuni 40).

Vaade maanteelt järve suunas.

Eesti põhjavee kaitstuse kaardi järgi jääb planeeringuala kaitstud (väga madal

reostusohtlikkus) alale, kus moreeni kiht on >50 m ja savi kiht on >10 m, seega lokaalse

omapuhasti süsteemi rajamine on lubatud.

Juurdepääs Kalda maaüksusele on võimalik kinnistut lõunaservast piiravalt riigimaanteelt nr

22188 Kambja-Kodijärve, mis on kruusakattega ja mille teekaitsevöönd 30 meetrit ulatub

planeeritavale kinnistule. Lisaks on kitsendustest planeeringualal olemasoleva keskpinge

õhuliini koridori kaitsevöönd 10 meetrit kummalegi poole. Samuti jääb planeeritav Kalda

maaüksus terves ulatuses Pangodi maastikukaitseala (KL1000288) koosseisu ja Pangodi

maastikukaitseala Pangodi piiranguvööndisse (KL01101011), mille eesmärgiks on säilitada ja

6

tutvustada Pangodi järvestiku järvesid ning neid ümbritsevate moreenkattega mõhnade

loodus- ja pärandmaastikke, sealhulgas sürjametsi ja niite, ning looduse mitmekesisust. Muud

kitsendused planeeringualal puuduvad.

Vaade läänest, inimene planeeritava hoone asukohas.

4.1.1. Maastikuanalüüs

Pangodi maastikukaitseala osana on planeeritava Kalda kinnistu maastik hinnatud

väärtuslikuks maastikuks, mille ilmet ja omapära tuleb maksimaalselt säilitada. Alal kehtiva

Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringu järgi on piirkonna peamised ruumilise arengu

põhimõtted järgmised:

- säilitada põllumajanduslike alade avatust ja vaateid maastikule ja järvedele, eriti

üldkasutatavate teede ääres;

- sobitada uusi elemente (hooneid, rajatisi) ja maakasutust vanaga nii, et ei tekiks häirivat

ebakõla ning et ei rikutaks pöördumatult ala väärtusi.

Olemasolevad vaated planeeritavale kinnistule avanevad kinnistu lõunaservas kulgevalt

maanteelt. Hetkel maanteelt Kivijärve (Suur Kodijärv) ei näe. Söödi kinnistul kasvavad puud

- hall lepp, kask, kuusk, toomingas - varjavad vaate. Esteetilisteks vaadeteks maanteel

liiklejale on põliskased Kalda kinnistu põllu ja metsaala piiril. Ka olemasolev põllusaar koos

seal kasvava suure kõvera kase ja kasvujõudu koguvate puudega (nulg, lodjapuu, pihlakas) on

ilmselt esteetiliselt nauditav. Silmailu võivad pakkuda ka 5-10 aasta pärast juba nähtavad

7

männi ja kuusepuud, mida krundiomanik on metsaalale istutanud. Kauniks vaateks on

kindlasti ka avatud maastiku reljeefi vahelduvus küllaltki väikesel maa-alal. Kui vaadata

laiemalt külamaastiku, siis üksikud majapidamised vahelduva reljeefiga maastikul annavad

maastikule ilmekust veel juurde.

Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringu järgselt on planeeritava maa-ala peamine

kasutamise sihtotstarve maatulundusmaa. Planeeritava Kalda kinnistu põhjaossa on

üldplaneeringuga planeeritud väike elamumaa ala, kuhu on lubatud ehitada 1 hoone, mille

suurim lubatud ehitisealune pind on 125 m². Ligi 20 aastat tagasi kehtestatud üldplaneeringu

maakasutuse kaardilt on näha, et sel ajal oli Kalda kinnistul oluliselt rohkem metsa ja

elamuala on määratud põhjapoolsele väiksele metsavabale alale. Praeguseks on metsaala

vahele tekkinud avatud ala, mis võimaldab vaadet sulgemata sobitada maastikku ühe sobiva

eluhoone. Kuna planeeritava hoone asukohas on maapind ca 3 meetrit madalam kui maantee

äärsel alal, siis jääb hoone osaliselt reljeefse maastiku varju ning hoopis rõhutab (toob

paremini esile) maastiku kaunist reljeefsust.

Vasakul väljavõte Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringu maakasutuse joonisest (vt

määratud elamuala tee poolt vaadates metsa taga) ja paremal planeeritud hoonestusala Maa-

ja Ruumiameti katastrikaardil (metsaala vahele tekkinud avatud ala reljeefsuse

rõhutamiseks).

Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringus käsitletud peamised säilitamist nõudvad vaated on

Kambja-Kodijärve teelt või äärest suunaga Kivijärve (Suur Kodijärv) poole. Planeeritava

hoonestusala toomine kinnistu põhjapiirilt veidi lõuna poole on põhjendatud, kuna nii jääb

hoonestusala vaatekoridoride piirile ega piira säilitamist vajavaid vaateid. Lõunast põhjapoole

vaatel varjab hoonestusala ka olemasolev metsatukk.

8

Väljavõte Pangodi maasikukaitseala üldplaneeringu vaatealade joonisest. Lisatud on

planeeringuala piir ja lillaga tähistatud planeeritav hoonestusala.

4.2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Planeeritav kinnistu piirneb põhjast maatulundusmaa sihtotstarbega Söödi kinnistuga (kat nr

28201:004:0041, suurus 28439 m²), millel paikneb peamiselt mets, edelaosas ka veidi

põllumaad. Planeeringualast põhjasuunas ca 160 meetri kaugusel asub Kivijärv (Suur

Kodijärv), millele vaadet varjab Söödi kinnistul kasvav mets. Järve ääres planeeringualast

veidi kirde suunas asuvad olemasoleva hoonestusega tihedalt paiknevad elamumaa krundid.

Idapoolt piirneb planeeringuala elamumaa sihtotstarbega Hirve maaüksusega (kat nr

28201:004:0003, suurus 10349 m²), mille põhjapoolses osas paikneb talukompleks avara

õuealaga ja lõunapoolses osas põllumaa.

Läänepoolt piirneb planeeringuala maatulundusmaa sihtotstarbega Kasemäe kinnistuga (kat nr

28301:001:0719, suurus 20647 m²), mis on kasutatav põllumaana ja elamumaa sihtotstarbega

Kasepõllu kinnistuga (kat nr 28301:001:0720, suurus 8455 m²), mis on samuti hetkel

kasutatav põllumaana. Nimetatud kinnistutele on 2017. a kehtestatud Kase maaüksuse

detailplaneering, millega on Kasepõllu kinnistule määratud hoonestusala elamu ehitamiseks.

Nimetatud kehtestatud planeeringuala hõlmab ka käesolevast planeeringualast ca 80 meetrit

loodesse jäävat Kase kinnistut, millel paikneb üks ca 400 m² ehitisealuse pinnaga eluhoone.

Planeeritava Kalda maaüksuse lõunaservas kulgeb riigimaantee nr 22188, Kambja-Kodijärve

tee (kat nr 28201:004:0033, suurus 8411,0 m²), mis viib riigiteele nr 46 Tatra-Otepää-

Sangaste. Lähim bussipeatus asub planeeritavast juurdepääsuteest ca 275 m kaugusel

(Palumäe). Bussipeatusesse liiguvad jalakäijad mööda Kambja-Kodijärve tee serva.

Lähim kauplus asub Nõuni külas, planeeritavast alast ca 7,5 km kaugusel. Lähim kool asub

Pangodi külas (Unipiha algkool), planeeringualast ca 3,8 km kaugusel. Lähimaks kiireima ja

mugavaima ühistranspordiühendusega (mitu korda päevas otseühendus) tõmbekeskus on ca

9

16 km kaugusel olev Otepää linn, kus asub lasteaed, kool, perearst, apteek, raamatukogu,

kauplused, kohvikud, bensiinijaamad ja mitmed muud asutused ja teenused.

Kruntide suurused kontaktvööndi piirkonnas on varieeruvad. Elamumaa maaüksused jäävad

vahemikku 1452-10349 m². Ümbritsevate maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuste

suurused on vahemikus 2,12-32,5 ha. Piirkonna hoonestuses domineerivad viilkatusega 1- ja

2-korruselised hooned. Antud planeeringulahenduses on arvestatud alaga piirnevate

olemasolevate kinnistute struktuuri ja hoonestuse paiknemise lahendusi. Lisaks on hoone

planeerimisel arvestatud planeeritud ja olemasoleva hoonestuse arhitektuurse sobivusega ning

Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringus esitatud arhitektuurinõuetega.

4.3. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine Detailplaneeringuga ei ole ette nähtud muuta planeeritava kinnistu piire.

4.4. Krundi ehitusõigus Planeeritava Kalda maaüksuse sihtotstarbeks on planeeritud maatulundusmaa (M), mille

koosseisus on järgmised kõlvikud: haritav maa, metsamaa, looduslik rohumaa, õuemaa.

Õuemaa kõlvik on kavandatud planeeritud hoonestusala ulatuses. Hoonete suurim lubatud arv

krundil on 1 eluhoone. Hoone suurim lubatud kõrgus on 8,5 meetrit maapinnast ja

korruselisus 2 korrust (teine korrus katusekorrusena). Maksimaalne lubatud ehitisealune pind

krundil on 125 m². Planeeritud ehitise kasutamise otstarve vastavalt Majandus- ja

taristuministri 02.06.2015 määrusele nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” on:

 11101 Üksikelamu

Ehitusõiguse tabel on esitatud planeeringu põhijoonisel (joonis 4).

4.5. Krundi hoonestusala piiritlemine Detailplaneeringu põhijoonisel on tähistatud hoonestusala ja hoone võimalik asukoht. Hoone

täpne asukoht hoonestusalas täpsustatakse projekteerimise käigus. Hoonestusala on määratud

vastavalt Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringule krundi põhjapoolsesse ossa 22 meetri

kaugusele krundi põhjapoolsest piirist, 60 meetri kaugusele krundi läänepoolsest piirist, 48

meetri kaugusele krundi lõunapoolsest piirist ning 135 meetri kaugusele krundi idapoolsest

piirist. Hoonestusalast põhjapoole jääv ala tagab vähemalt 10-meetrise vahemaa planeeritud

imbväljakust planeeritud eluhooneni ja naaberkinnistu piirini. Hoonestusala määramisel on

arvestatud Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringus lähtutud põhimõttest säilitada

maksimaalselt olemasolevat maastikku ja vaateid ning planeeritud minimaalsele alale.

Planeeritud hoonestusala on seotud krundi piiridega (vt põhijoonis).

4.6. Juurdepääs, liiklus- ja parkimiskorraldus

Juurdepääs planeeritavale elamukrundile on ette nähtud riigimaanteelt nr 22188 Kambja-

Kodijärve. Juurdepääsutee on planeeritud 3,5 meetri laiune ja kruusakattega vastavalt

Transpordiametiga sõlmitud ristumiskoha ehitamise lepingu lisadele 1 - Ristumiskoha

10

ehitamise näidislahendus ja 1.1 – Näidislahenduse joonis (vt lisa 8). Kuna juurdepääsutee on

planeeritud vaid ühe elamu teenindamiseks, siis eraldi transprodimaa krunti selleks ei

planeerita ning jalakäijad on ette nähtud liikuma tee servas. Planeeringu põhijoonisel on

näidatud ka nähtavusala 3x120m planeeritud tee ristumiskohas riigimaanteega.

Eesmärgiga tagada jalgsi ligipääs Söödi kinnistule läbi planeeritava ala, on krundi Pos 2

läänepoolsesse serva määratud juurdepääsuservituut 4 meetri ulatuses kinnistu piirist.

Parkimine on ette nähtud krundisiseselt arvestusega kolm parkimiskohta krundil, mille

võimalik paiknemine on tähistatud põhijoonisel (joonis 4). Parkimiskohtade paiknemine

täpsustub edasisel projekteerimisel.

4.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted Olemasolev kõrghaljastus on ette nähtud maksimaalselt säilitada. Täiendava haljastuse

rajamine lahendatakse edasisel projekteerimisel.

Piirded peavad olema avadega ja looduslikest materjalidest (puit), kuni 1,0 m kõrged. Piirete

ja hekkide rajamisel ei tohi sulgeda vaateid maastikule ja järvedele. Tarastada on lubatud

ainult hoonestusala ulatuses. Keelatud on läbipaistmatud piirded (aia pinnast min 25% peab

olema läbipaistev).

Haljastuse hooldus ja heakorrastus jääb krundi omaniku/valdaja kohustuseks.

Vertikaalplaneerimisega tagada sademevee juhtimine hoonest eemale ja immutamine või

kogumine oma krundil.

4.8. Ehitistevahelised kujad Ehitiste vahelised kujad on lahendatud vastavalt Siseministri 30.03.2017. a määrusele nr 17

„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. Hoonete lubatud minimaalne tulepüsivusklass kuni

2-korruselise hoone puhul kõrgusega kuni 9 m ja suletud netopindalaga kuni 800 m² on TP3.

Tulepüsivusklass määratakse projekteerimise käigus. Planeeritud hoonestusala paigutus tagab

planeeritud hoonete vähemalt minimaalselt nõutava 8 meetrise kauguse naaberkinnistute

võimalikust hoonestusest.

4.9. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad Käesoleva detailplaneeringuga on esitatud tehnovõrkude põhimõttelised lahendused, mis

täpsustuvad edasise projekteerimise käigus.

Tehnovõrkude lahendus on kajastatud planeeringu põhijoonisel (joonis 4).

11

4.9.1. Veevarustus, sh tuletõrje veevarustus

Planeeritava ala veega varustamine on kavandatud krundi Pos 1 edelanurka kavandatud

salvkaevu baasil. Tegemist on alla 10 m³ ööpäevase tarbimisega (kahe majapidamise

tarbevesi, mis on ca 1,3 m³/d) veehaardega, millele kehtib vastavalt Veeseaduse § 154

hooldusala ulatusega 10 meetrit. Planeeritud kaevust on ette nähtud veetorustik hooneni.

Vastavalt siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ on

tuletõrje veevõtukoha maksimaalne kaugus I-kasutusviisiga hoonest 200/400 meetrit.

Vastavalt standardile EVS 812-6:2012+A1+A2 „Tuletõrje veevarustus“ hajaasustusega

piirkonna (naaberkinnistute hoonete vaheline minimaalne kaugus ei ole väiksem kui 40

meetrit) üksik- ja kaksikelamutele ning nende abihoonetele ei nähta ette eraldi välist

veevõtukohta kustutusveele. Hoone ehitusprojektis antakse teave lähima kasutuskõlbliku

veevõtukoha kohta. Antud juhul on tegemist hajaasustusega, kus hoonete vaheline kaugus

ületab 40 meetrit. Lähim kasutuskõlblik veevõtukoht (10 l/s) asub Kodijärve hooldekodu

maaüksusel, 46 Tatra-Otepää-Sangaste tee ääres, planeeringuala hoonestusest ca 1,7

kilomeetri kaugusel.

4.9.2. Reoveekanalisatsioon sh sademevesi

Planeeritava krundi reovee ärajuhtimine lahendatakse krundil lokaalselt. Planeeritava

omapuhasti ja imbväljaku orienteeruv asukoht on ära toodud planeeringu põhijoonisel.

Asukoha planeerimisel on arvestatud maastiku kalletega ja jälgitud, et immutusala paikneks

madalamal kui kaev ja eluhoone. Omapuhasti ja imbväljaku täpsem asukoht määratakse

puhasti projekteerimise käigus, jälgides, et heitvee immutamisel arvestatakse

Keskkonnaministri 31.07.2019 määrusega nr 31 seatud nõudeid (vähim kaugus veehaarde

sanitaarkaitsealast 50 m, immutussügavuse ja põhjavee kõrgema taseme vahe 1,2 m jne).

Omapuhasti projekteerimisel tuleb järgida Eesti Vabariigis kehtivat seadusandlust ja

keskkonnaohutust.

Planeeringuala sademevesi on ette nähtud immutada või koguda ja kasutada oma krundil.

Naaberkinnistutele sademevee juhtimine on keelatud.

4.9.4. Elektrivarustus

Vastavalt Elektrilevi OÜ-ga sõlmitud liitumislepingule nr 479459 ja sellele lisatud

projektjoonisele 20.01.2025 (vt lisa 9) on planeeritava elamu elektrivarustuseks kavandatud

Kalda kinnistule paigaldada uus 1-kohaline liitumiskilp teenindusküljega tee suunas.

Planeeritud liitumiskilbi toide on ette nähtud olemasolevast Turmi:(Elva) alajaamast, millest

alates on planeeritud 0,4 kV kaabelliin mööda Tatra-Otepää-Sangaste ja Kambja-Kodijärve

tee serva kuni planeeringualani ja sealt kinnisel meetodil kaitsetorus Kabja-Kodijärve tee alt

läbi ja mööda Kalda kinnistu põllumaad kuni planeeritud liitumiskilbini. Elektritoide

12

liitumiskilbist objektini on ette nähtud maakaabliga. Planeeritavale elektriliinile on ette nähtud

servituudiala.

4.9.5. Sidevarustus

Planeeritava elamu telekommunikatsiooniühendusega varustamine on ette nähtud lahendada

raadiolahendusena (õhu kaudu).

4.9.6. Soojusvarustus

Planeeritava elamu soojusvarustus on ette nähtud puiduküttega. Lubatud on ka maaküte ja

päikesekollektoritega (ainult visuaalselt märkamatud lahendused nagu nt päikeseenergiat

salvestavad katusekivid) küte ja eelnimetatud küttevõimaluste kombinatsioonid. Keelatud on

küttematerjalina kasutada kivisütt, raskeõlisid jm rohkelt saastet tekitavaid küttevõimalusi.

4.10. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ning

vajaduse korral ehitised, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi

viia keskkonnamõju hindamine või riskianalüüs

Planeeritud krundile Pos 1 tuleb kavandada normide kohane prügimahuti, kus peab olema

võimaldatud eriliigiliste jäätmete kogumine. Jäätmete äraveoks tuleb sõlmida leping KOV

lepingulise teenuspakkujaga.

Vastavalt Veeseaduse § 148 lg 2 ei moodustata põhjaveehaarde ümber sanitaarkaitseala juhul,

kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla kümne

kuupmeetri ööpäevas. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse käesoleva seaduse § 154

kohane 10-meetrine hooldusala. Hooldusalal keelatud tegevused on loetletud Veeseaduse §

154 lg 5. Planeeritud salvkaevu hooldusala on märgitud joonisel 4.

Vastavalt Vabariigi Valituse 29.11.2012 määruse nr 99 § 7 lg 1 ei ole heitvee pinnasesse

juhtimine lubatud lähemal kui 50 m veehaarde hooldusala välispiirist. Sellest tulenevalt on

planeeringu põhijoonisele (joonis 4) kantud 50 meetri raadiuses planeeritud puurkaevu

hooldusalast imbväljaku rajamise keeluala, mis ulatub ka Söödi, Kasepõllu, Kasemäe ja

Keerdo kinnistutele.

Planeeringualal immutatav sademe- ja heitvesi peavad vastama õigusaktidega ettenähtud

nõuetele.

Planeeringuala külgneb riigimaanteega nr 22188 Kambja-Kodijärve tee, mille olemasolevast

ja perspektiivsest liiklusest võivad olla põhjustatud häiringud nagu müra, vibratsioon ja

õhusaaste. Arvestades Kambja-Kodijärve kõrvalmaantee väga väikest liiklusintentsiivsust

(2023. aasta loendusandmetel 68 autot ööpäevas. Allikas: Ristumiskoha ehitamise lepingu

13

Lisa 1, vt DP lisa 8), siis olulist mürahäiringut oodata ei ole. Soovitatav on siiski tagada

hoonete ehitamisel hea ehituskvaliteet ning avatäidete puhul eelistada hea heliisolatsiooniga

lahendusi. Tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud

leevendusmeetmete rakendamiseks.

4.11. Vajaduse korral ettepanekud kaitse alla võetud maa-alade ja

üksikobjektide kaitserežiimi täpsustamiseks, muutmiseks või

lõpetamiseks, ettepanekud maa-alade või üksikobjektide kaitse alla

võtmiseks

Vajadus puudub.

4.12. Vajaduse korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning

nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine

Vajadus puudub.

4.13. Arhitektuurinõuded ehitistele Hoone välisviimistlusmaterjalidena tohib kasutada laudist, kooritud ümarpalki, maakivi.

Keelatud on kasutada plasti, metalli, betooni ja kivi (va maakivi). Katusekatte materjalidena

on lubatud pilbas, laast, sindel ja kimmkatus (materjaliks tuleb kasutada ainult puitu) ning

mati värviga värvitud valtsplekk, kivi (sh päikeseenergiat salvestav katusekivi).

Maastikukaitsealal paiknevate hoonete sobiva ja tasakaalustatud värvilahenduste

saavutamiseks tuleb kõikidele kavandatavatele hoonetele ja olemasolevatele

rekonstrueeritavatele hoonetele koostada värvipassid.

Planeeritud katusetüüp on viilkatus. Hoone katusekalle on planeeritud 40-47 kraadi.

Hoone suurim lubatud kõrgus on 8,5 m. Hoone korruselisus kuni kaks korrust (teine korrus

katusealune korrus). Lubatud on rajada ka keldrikorrus.

Kohustuslikku ehitusjoont ja katuseharja suunda ei ole määratud, hoonestuse paiknemine ja

suund hoonestusalas on vaba.

4.14. Servituutide vajaduse määramine Käesoleva planeeringuga tehakse ettepanek servituutide seadmiseks järgmiselt:

Teeniv kinnisasi/isik Valitsev kinnisasi/isik Servituut

Planeeritav Kalda mü Elektrilevi OÜ Elektrikaabli isiklik kasutusõigus

14

Planeeritav Kalda mü Elektrilevi OÜ Kõrgepinge õhuliini isiklik kasutusõigus

Planeeritav Kalda mü Söödi Juurdepääsu servituut

Servituutide paiknemine on näidatud põhijoonisel (joonis 4).

4.15. Vajadusel riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine Vajadus puudub.

4.16. Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi

kitsendused ning nõuded Puuduvad.

4.17. Uuringute koostamise vajadus. Koostatud on maastikuarhitekt Triin Nurmsalu poolt maastikuanalüüs käesoleva

detailplaneeringu mahus (vt ptk 4.1.1.).

4.18. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub

kahjud hüvitama vastava krundi igakordne omanik.

4.19. Planeeringu rakendamise võimalused Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele.

Tehnovõrkude rajamine toimub krundi igakordse omaniku ja tehnovõrkude valdaja koostöös.

Koostöö käigus pannakse paika tehnovõrkude rajamise finantseerimise tingimused. Projekte

võivad koostada vastavat litsentsi omavad firmad või isikud.

Planeering on peale kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi koostatavatele ehituslikele

projektidele. Krundi ehitusõigus realiseeritakse krundi igakordse valdaja poolt.

Planeeringu elluviimise tegevuskava etapid: detailplaneeringuga ette nähtud tehnovõrkude ja

hoonete projekteerimine, planeeritud juurdepääsuservituudi seadmine, ehitusõiguse

realiseerimine.

Kui planeeringuala realiseerimist ei ole alustatud 5 aasta jooksul peale detailplaneeringu

kehtestamist on kohalikul omavalitsusel (Kambja Vallavalitsusel) õigus tunnistada koostatud

detailplaneering kehtetuks.