Keskkonnaameti arvamus riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 41,9-62,3 Kernu-Päädeva lõigu eelprojekti ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Roadplan OÜ

[email protected]

Teie 12.03.2025

Meie 09.04.2025 nr 6-2/25/5002-2

Arvamus riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 41,9-

62,3 Kernu-Päädeva lõigu eelprojekti ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruande eelnõu kohta

Esitasite Keskkonnaametile1 kooskõlastamiseks riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km

41,9-62,3 Kernu-Päädeva lõigu eelprojekti2. Kavandatava tegevuse eelprojektile viiakse läbi

keskkonnamõju hindamise (KMH) menetlust: Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 41,9-62,3

Kernu-Päädeva teelõigu eelprojekti KMH3 (Kernu-Päädeva KMH). Projekti materjalidega koos

esitati ka KMH aruande esialgne versioon (enne KMH aruande ametlikku menetlust).

Keskkonnaamet sai Transpordiametilt informatsiooni, et lähikuudel on neil kavas korraldada

Kernu-Päädeva KMH aruande avalikustamine ning asjaomastelt asutustelt seisukohtade

küsimine. Kuna käesoleva kirja märkused puudutavad peaasjalikult KMH aruande materjale,

siis eelnevat silmas pidades lisame vastuskirja adressaadiks ka Transpordiameti.

EELIS4 andmetel paikneb projektala vähesel määral Haiba mõisa pargi (KLO1200573) alal ja

Kükita Suurkivi (KLO4000523) piiranguvööndis ning piirneb Vardi looduskaitsealaga.

Looduskaitseseaduse (LKS) § 14 lg 1 kohaselt ehitusprojekti kooskõlastamine

Keskkonnaametiga vajalik ei ole. Eelöeldust lähtuvalt loobub Keskkonnaamet ehitusprojekti

kooskõlastamisest. Järgnevalt esitame valdkondade kaupa märkused esitatud materjalidele:

Looduskaitse

1. Vähesel määral on projektalal (Karjatse tee, 29701:001:0617) puutumus Haiba mõisa

pargiga. Haiba mõisa park on kaitsealune park, kus valitsev kaitsekord on kehtestatud

Vabariigi Valitsuse 03.03.2006 määrusega nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja

puistute kaitse-eeskiri“ (kaitse-eeskiri). Pargi valitseja nõusolekuta on pargis keelatud

puuvõrade või põõsaste kujundamine ja puittaimestiku raie ja ehitusloa andmine5.

Mõisa park jääb põhimahus rekonstrueeritavast ristmikust eemale ning ristmikule ulatub

vaid allee üks nurk. Antud asukohas ei ole alleest säilinud vanu puid. Laieneva ristmiku

1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 12.03.2025 nr 6-2/25/5002 all. 2 Projekt: „Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 41,9-62,3 Kernu-Päädeva lõik“ (Roadplan OÜ, töö nr 23014). 3 Koostaja Alkranel OÜ. KMH programm on Transpordiameti 12.01.2024 otsusega nt 1.1-2/24/5 nõuetele

vastavaks tunnistatud. 4 Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur. 5 Kaitse-eeskiri § 7 lg 2 p 1 ja 6.

2 (5)

asukohas raiutakse üks noor puu, mis ei paikne allee puudega samas rivis. Keskkonnaamet

on seisukohal, et kavandatav tegevus ei kahjusta pargi kaitse-eesmärke ega ole vastuolus

pargi kaitse-eeskirjaga ja Keskkonnaamet nõustub olemasoleva ristmiku rekonstrueerimise

ning laiendamisega Haiba mõisa pargi alal.

2. Rekonstrueeritav teelõik ületab Jutapere, Kasari, Vardi ja Konnaveski jõgesid ehk läbib ka

jõgede veekaitse- ja ehituskeeluvööndit. Ehituskeeluvööndis on uute rajatiste ehitamine

keelatud6, kuid olemasolevate rajatiste rekonstrueerimine seal keelatud ei ole. Ka on

ehituskeeluvööndis võimalik olemasolevate ehitiste esmakordne juurdeehitus 1/3

ulatuses7.

3. Kustja külas paiknevad karuputke kolooniad on projektis ja KMH aruandes kajastatud.

Nendes kolooniates toimub tõrje ja tehakse koostööd Keskkonnaametiga. Juhime

tähelepanu, et Keskkonnaameti kodulehel on karuputkega seonduvat käsitlev materjal

kättesaadav lingil: https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/voorliigid/karuputk-

ja-selle-ohjamine.

4. Kustja külas, 500 m mõjualas (rohkem kui 200 m teest), paiknevad harivesiliku

(KLO9118239) ja rabakonna (KLO9118240) elupaigad. KMH aruandes on jõutud

järeldusele, et mõju nendele liikidele puudub. Keskkonnaamet nõustub järeldusega.

5. KMH aruande lisa 98 hõlmab projekteeritava teelõigu mõjualas (500 m vööndis) asuva

kahe II kaitsekategooria linnuliigi (kanakull ja laanerähn) elupaigale avalduvute mõjude

eksperthinnangut (eksperthinnang). Keskkonnaamet ei ole eksperthinnangu järelduste ja

meetmetega nõus ning seetõttu palume kaasata täiendav liigiekspert, kes annaks koostatud

eksperthinnangule omapoolse kooskõlastuse või heakskiidu, täiendaks ja korrigeeriks seda

ning lisaks vajadusel leevendusmeetmeid. Järgnevalt toome välja eksperthinnangus

esinevad puudujäägid ja ebakõlad:

5.1. Keskkonnaamet on kohalikult Kotkaklubi liikmelt saanud kinnituse, et käsitletud kanakulli

elupaik on toimiv ja jätkusuutlik. Keskkonnaamet juhib ka tähelepanu sellele, et kuna

kanakulli elupaik asub Vardi looduskaitseala Vardi sihtkaitsevööndis, siis riiklik kanakulli

seire ei näe ette, et otsitakse uusi pesi, vaid seda, et kontrollitakse olemasolevaid pesi ja

nende pesitsuse edukust9. Antud elupaigas on tõenäoliselt pesa uude kohta tehtud nagu

röövlindudel kombeks on.

5.2. Eksperthinnang ei maini, et kanakulli ja laanerähni kõnealused elupaigad jäävad Vardi

looduskaitseala Vardi sihtkaitsevööndisse, mille kaitse-eesmärgiks on elustiku

mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning kasvukohatüübile iseloomuliku liikide

koosseisu säilitamine. Seega tegu ei ole lihtsalt kaitstavate liikide leiukohtadega, vaid

osaga riikliku tähtsusega kaitseala kaitse-eesmärkidest.

5.3. Eksperthinnangu lk 5: Laanerähni on EELISe andmete põhjal nähtud/kuuldud viimati

27.04.2011 ning pärast seda pole liiki enam alal kohatud. Jääb arusaamatuks, kas vahepeal

on ala külastatud ja pole linnuliiki leitud või ei ole tegelikkuses ala külastatud ja seetõttu

ei ole EELIS-es vaatlusandmeid. Kui elupaik on liigile endiselt sobilik, siis saab igal juhul

6 Looduskaitseseadus (LKS) § 38 lg 3. 7 LKS § 38 lg 4 p 5. 8 Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67) km 41,9-62,3 Kernu-Päädeva projekteeritava teelõigu mõjuväljas asuvate II

kaitsekategooria linnuliikide (kanakulli ja laanerähni) eksperthinnang koos võimalike leevendusmeetmetega

(Teostaja: OÜ Loodusekspert, Ants Tull). 9 Riiklik kanakulli seireankeet: https://keskkonnaagentuur.ee/media/2030/download.

3 (5)

eeldada, et liik seda endiselt asustab. Kuna tegu on kaitseala sihtkaitsevööndiga, siis

eelduslikult on liigi elupaik endiselt säilinud ja sobilik.

5.4. Eksperthinnangu lk 5: Lisaks on töö autorile teadaolevalt lisandumas juurde mitmeid

kanakulli leiupaiku seoses Eestis läbiviidavate tuuleenergeetika linnustiku uuringutega.

Antud juhul ei anna see mingit infot juurde, kuna liigi arvukushinnangutes arvestatakse ka

tõenäoliselt teadmata elupaikadega ja uute elupaikade lisandumine ei tähenda nende

automaatset kaitset.

5.5. Eksperthinnangu lk 7: Looduskaitseseaduse (LKS) § 48 lg 2 põhjal on liigi soodne seisund

tagatud, kui II kaitsekategooria liikide vähemalt 50% teadaolevate ja Eesti looduse

infosüsteemis (EELIS) registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse tagatakse

kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade (PEP) kindlaksmääramisega

lähtuvalt alade esinduslikkusest. Kanakull on riikliku punase nimestiku kohaselt ohualdis

liik ja asurkond jätkuvalt langustrendis. Seega ei ole kohane järeldada puhtalt protsendi

arvutamisest, et liik on soodsas seisundis.

5.6. Eksperthinnangu lk 8: Antud uuringute tulemuste põhjal võib väita, et teede lähedus võib

toidubaasi vähenedes kujutada kanakullile ökoloogilist lõksu, sest müra tõttu lahjeneb

saakloomade arvukus ja mitmekesisus. Seega ei pruugi pikemas perspektiivis antud

kanakulli elupaik olla jätkusuutlik. See järeldus ei ole pädev, kuna elupaik asub Vardi

looduskaitseala Vardi sihtkaitsevööndis ja on raiete poolt puutumata nagu eksperthinnangu

alguses tõdetakse. Antud elupaik ei saa kuidagi olla ökoloogiline lõks, kuna ümberringi on

piisavalt põlde ja metsa, kus kanakull saab toituda.

5.7. Eksperthinnangu lk 9: Pesitsusperioodi alguses (märtsi lõpus-aprilli alguses kanakulli

puhul ja aprilli keskpaigas laanerähni puhul) tuleb linnustiku eksperdil pesapaiku

külastada, et II kaitsekategooria pesitsus kinnitada või välistada. Kui pesitsus esineb, tuleb

hakata planeerima mürarikkamate ehitustegevuste vähendamist/ajastamist, mis tee-

ehituse käigus ilmneda võivad. Kindlasti ei ole see aktsepteeritav leevendusmeede, sest

liigi leiukoha määramiseks on eeldus, et liigile see ala pesitsemiseks sobib. Pesituse

tuvastamine selle algfaasis ei ole absoluutne.

5.8. Ajaliste kitsenduste puhul on oluline vältida maanteetrassiäärseid raieid (laanerähni

leiupaiga lähistel) ja mürarikkaid töid II kaitsekategooria liikide leiupaikadega piirnevates

lõikudes kanakulli puhul 1.03-31.07 ja laanerähni puhul 15.04-1.08. Kõik vajalikud

raietegevused tuleb planeerida väljapoole üldist lindude pesitsuse kõrgperioodi (15. märts

kuni 31. juuli). Palume täpsemalt defineerida termin: lähistel. Täiesti hindamata on, kas

kanakullil ja laanerähnil on piisavalt elupaiga mahutavust, et ehituse ajal nihkuda eemale.

Kindlasti oleks vajalik kanakulli võimalike teiste pesade otsimine kaitsealalt, kuna liik

vahetab aastati pesi ja territooriumil on tavaliselt mitu pesa. Märgime, et laanerähni õige

pesitsusperiood on 1. aprillist kuni 15. juulini.

Vesi

6. Juhime tähelepanu sellele, et Kasari, Vardi ja Konnaveski jõgede sildade

rekonstrueerimisel on vaja taotleda veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut, kui

toimub tee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamine avalikult kasutataval veekogul või

avalikul veekogul (KMH aruandes on see välja toodud, kuid projektmaterjalides mitte).

Jutapere jõgi ei ole avalik ega avalikult kasutatav veekogu, seega palume KMH aruande lk

57, p-s 5.1 esitatut korrigeerida. Juhime tähelepanu, et maaparandussüsteemi eesvool

Allika 10 on vastavalt maaparandusseaduse § 4 lg 4 p 1 tähenduses klassifitseeritud kui

vooluveekogu.

4 (5)

6.1. Keskkonnaluba või veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut on vaja olenevalt

mahtudest (paigutatakse tahkeid aineid veekogusse, süvendatakse või eemaldatakse setteid

veekogust) taotleda Jutapere jõel paikneva Kongu silla rekonstrueerimiseks ja ka

maaparandussüsteemi eesvoolul Allika 10 tööde teostamiseks. Seega tuleb KMH aruandes

võimalusel käsitleda mõjusid, mis võivad kaasneda, kui paigaldatakse tahkeid ained

veekogusse, süvendatakse veekogu või eemaldatakse setteid ning nende tegevuste

hinnangulised mahud.

Veekeskkonnariskiga tegevuse registreering tuleb taotleda veeseaduse (VeeS) § 196 lg 2 p-

de 2, 31 ja 5 puhul. Veekeskkonnariskiga tegevust kavandav isik esitab keskkonnaotsuste

infosüsteemi (KOTKAS) kaudu taotluse tegevuse registreerimiseks vähemalt 30 päeva

enne selle tegevuse alustamist (VeeS § 197 lg 1). Juhul, kui silla või truubi ehituse käigus

ei tehta ajutiselt ega püsivalt veekogus töid (ei paigaldata tahkeid aineid, ei süvendata, ei

eemaldata setteid), siis tegevus veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut ei vaja.

Juhul, kui süvendatakse veekogu või paigutatakse veekogu põhja süvenduspinnast mahuga

alates 100 kuupmeetrist (VeeS § 187 p 8) või paigutatakse veekogusse tahkeid aineid

mahuga alates 100 kuupmeetrist (VeeS § 187 p 10), on vaja taotleda veeluba.

Vee-elustik

7. KMH aruande eelnõus on käsitletud nii varasemas Keskkonnaameti kirjas esitatud vee-

elustiku nõudeid kui ka Kasari jões registreeritud kaitsealuse kalaliiki tõugjat, sh on lisatud

täpsustus Kasari jõel tööde perioodiks, mis erineb teiste veekogudega. Keskkonnaamet

palub KMH aruande lk 58, p-s 5.1 leevendavate meetme loetelus kolmanda punkti

sõnastust muuta või täpsustada, kuna hetkel annab sõnastus võimaluse teostada vajadusel

töid voolava vee tsoonis. Palume täpsustada, et Kasari jões ei ole lubatud töid teostada

voolava vee tsoonis ning looduslikku jõepõhja ei ole lubatud kahjustada, kuna tegemist on

tõugja elupaigaks määratud veekoguga. Setete/orgaanika allavoolu kandumine, mis võib

halvendada tõugjale sobilikku elupaika(sid), on keelatud.

Mets

8. KMH aruande lk 69, p 5.3 on loetletud olemasoleva põhimaantee ääres paiknevad

vääriselupaigad, mille servaaladega projektlahendus osaliselt kattub (VEP101015,

VEPL01059, VEP204990, VEP208107, VEP204992). Kuna tee rekonstrueerimise käigus

läbib projekti ala ainult servaalasid, siis saab kavandatud töid teostada vääriselupaiga piiri

muutmisega ning puudub vajadus vääriselupaikade asendamiseks 20 km raadiuses.

Märgime, et raadamise metsateatise menetlemise käigus edastab Keskkonnaamet

Keskkonnaagentuurile vääriselupaiga piirimuudatuse soovi, misjärel Keskkonnaagentuur

korrigeerib vääriselupaiga piiri vastavalt kavandatud tegevusele.

Maapõu

9. KMH aruande lk 18, p 3.1. (samuti projekti üldosa seletuskirja lk 8, p 1.3). Andmed

keskkonnalubade kohta on tänaseks muutunud. Teadmiseks, et Keskkonnaamet menetleb

käesolevalt Põlli kruusakarjääri kaevandamisluba10, Põlli III uuringuruumi menetlus on

lõpetatud ja luba väljastatud11 ning Keskkonnaamet keeldus Käbiküla uuringuruumi

geoloogilise uuringu loa andmisest12. Maapõueseaduse § 97 kohaselt ei ole vaja

kaeviseluba riigi omandisse kuuluvate maanteede ja raudteede ehitamisel vastava

10 Arendaja: AS TREV-2 Grupp, menetlus M-131025 (keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS), taotlus esitatud

28.01.2025. 11 Arendaja: Dozerland OÜ, menetlus M-130183, luba antud 14.03.2025. 12 Arendaja: Marina Minerals OÜ, menetlus M-116883, keeldutud 14.04.2022.

5 (5)

projektiga määratud mahus tekkivale pinnakatte kaevisele, sõltumata selle kasutuskohast

ja tee ehitamisel saadud kaevisele, kui seda kasutatakse sama objekti tarbeks. Seega kui

riigitee ehitamisel tekib lubjakivikaevis ja seda viiakse muudele objektidele, tuleb taotleda

kaeviseluba ning tasuda keskkonnatasu. Märgime, et kliimakindluse analüüsis võiks

keskkonnahoiu ja -säästlikkuse seisukohast kirjas olla, et tee-ehitusmaterjal tuleks varuda

objektile võimalikult lähedal asuvatest karjääridest.

Üldised märkused

10. Projekti üldosa seletuskirja (p 6.3) on üle kantud peamised KMH aruandest tulenevad

järeldused, leevendusmeetmed ja tingimused. Juhime tähelepanu, et neid tuleb vajadusel

korrigeerida või täiendada, vastavalt KMH aruande lõpptulemustele.

11. KMH aruande lk 11, p 1.2.2 on kirjas: Teeprojekti koostamisel tuleb Vardi loodusalaga

piirnevas lõigus kindlasti läbi viia täiendav keskkonnamõju hindamine koos täpsema

Natura-hindamisega, et täpselt määrata konkreetsed leevendavad meetmed Natura ala

terviklikkuse tagamiseks. Esiteks, palume täpsustada, mida on mõeldud teeprojekti all kui

praegu on menetluses teelõigu eelprojekt? Teiseks, kas silmas on peetud KMH-d või KMH

eelhinnangut. Isegi kui selles lõigus on viidatud eelhinnangu andmise kohustusele, vajaks

see arusaadavuse huvides täiendavaid selgitusi. Praegu on kavandatava tegevuse

eelprojektile koostamisel KMH aruanne koos Natura asjakohase hindamisega ning selle

tulemuseks on selgitada välja olulised keskkonnamõjud ning töötada välja vajalikud

tingimused ja leevendusmeetmed. Palume selgitada, mis põhjustel on seatud KMH

aruandesse tingimus, et teeprojekti koostamisel on vaja täiendavat mõjuhindamist?

12. Projekti üldosa seletuskirja lk 13, p 1.5.3 on kirjas: Projekteeritava maanteelõigu äärde

jääb Natura 2000 Vardi loodusala (RAH0000346; joonis Error! Reference source not

found.). Eeldatavasti on joonis puudu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ester Pindmaa

peaspetsialist juhataja ülesannetes

keskkonnakorralduse büroo

Teadmiseks: Transpordiamet

Karl Markus Wahlberg 5885 7049 (keskkonnakorraldus), [email protected]

Triin Ristmets 5698 1773 (looduskasutus), [email protected]

Liisu Aulik 5692 4060 (loodushoiutööd), [email protected]

Olavi Randver 525 4935 (looduskasutus), [email protected]

Valerija Svätskaja 5193 3976 (vesi), [email protected]

Ave Sadam 512 4689 (mets), [email protected]

Moonika Aunpuu 5698 0504 (maapõu), [email protected]

Kerli Pettai 5302 2467 (vee-elustik), [email protected]