Nimekirja alusel 13.03.2024 nr 24/7-1.2/12
Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu ja selle
lähiala detailplaneeringu ning selle detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande
eelnõu kooskõlastamine
Narva-Jõesuu Linnavolikogu 29.12.2021 otsusega nr 17 algatati Narva-Jõesuu linna Soldina külas asuva Lennuvälja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering ja selle detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Planeeringu arendajaks on Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur. Detailplaneeringu ala pindala on ca 140 ha. Planeeringus on ette nähtud lennuvälja arendamine: lennuraja (1600 m kõvakattega + 200 m kruuskattega lennuraja otstes), lennukite ruleerimisala ja teenindava hoonestuse (sh lennukikütuse tankla) rajamine. Detailplaneeringuga on antud võimalus harrastada ka langevarjuspordi ja puri- ja/või mudellennundust. Detailplaneeringus on kavandatud ka äri- ja tootmismaad, mis on kasutusotstarbelt seotud lennundusvaldkonnaga.
Lennuvälja lähiümbrus on kitsendatud takistuste piirangupindade kogumi ja kaitsevööndiga. Kaitsevöönd moodustab ristkülikukujulise ala, mis ulatub 150–500 m lennuraja telgjoonest mõlemale poole ja 600–2300 m lennuraja lävedest lähenemisalade suunas. Lennuvälja kaitsevööndis keelatud tegevused on loetletud Lennundusseaduse § 35².
Planeeritud juurdesõidutee ja lennurada läbivad Soldina peakraavi 25 m ulatusega ehituskeeluvööndit. Looduskaitseseaduse § 38 lg 3 kohaselt on ranna või kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Detailplaneeringus on tehtud ettepanek suunata Soldina peakraav Olgino rändrahnu piiranguvööndisse jäävasse kraavi. Uues asukohas on tagatud Looduskaitseseaduse § 38 lg 1 p 6 kohane ehituskeeluvöönd. Kraaviga ristub kavandatud juurdepääsutee Narva-Arumäe maanteelt. Looduskaitseseaduse § 38 alusel ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringus kavandatud avalikult kasutatavale teele. Planeeringus kavandatud juurdepääsutee (krunt pos 26) määratakse avalikuks kasutamiseks.
Üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtotstarve lennuvälja maa (L) ja reserveeritud lennuvälja maa (LR). Tegemist on lennuliikluse korraldamiseks (sh lennutranspordi maandumiseks ja õhku tõusmiseks vajalike maandumisradade ehitamiseks) kasutatava maaga, kuhu on lubatud ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste püstitamine. Detailplaneeringus on üldplaneeringu kohasele lennuvälja maale ja reserveeritud lennuvälja maale kavandatud ka äri- ja tootmismaa sihtotstarbed, mis on kasutusotstarbelt seotud lennundusvaldkonnaga. Lisaks on reserveeritud krunt, mis on ette nähtud õppesõidu korraldamiseks (harjutusväljakud ja libedasõidurada ning neid teenindavad hooned) ning krunt, mis on ette nähtud motospordirajatiste ja neid teenindavate hoonete jaoks.
Planeeringuala perimeetrile jääb üldplaneeringu kohane maakasutuse juhtostarve looduslik haljasmaa, põld või mets (HL), kus tuleb säilitada olemasolev kõrghaljastus.
Detailplaneeringule on algatatud keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). KSH käigus ei ole tuvastatud riigipiiriülese keskkonnamõju esinemise võimalust. Samuti ei esine mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Samuti KSH käigus ei tuvastatud tugevat ebasoodsat mõju üheski hinnatud valdkonnas. Oodata on piirkonna müra ja välisõhusaaste tasemete suurenemist ning häiringute sagenemist piirkonna elanikkonnale. Seega KSH aruande eelnõus on toodud välja asjakohaste leevendavate ja rikastavate meetmete rakendamine. Meetmed on efektiivsed vältimaks ja vähendamaks avaldatavad olulised keskkonnamõjud.
Detailplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek toimus 15.12.2023 – 15.01.2024 ja avalik arutelu toimus 30.01.2024. Avalikustamise tulemusel detailplaneering oli korrigeeritud.
Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 85 lg 1 kohaselt esitatakse üldplaneering (antud juhul detailplaneering) ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande eelnõu kooskõlastamiseks käesoleva seaduse § 76 lõikes 1 nimetatud asutustele. Vastavalt planeerimisseadusele ja määrusele „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ esitame teile kooskõlastamiseks detailplaneeringu ja selle KSH eelnõu.
Planeerimisseaduse § 85 lg 2 kohaselt, kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse üldplaneering ja KSH aruande eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks.
Planeerimisseaduse § 85 lg 3 kohaselt, kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või maakonnaplaneeringuga, loetakse detailplaneering kooskõlastatuks. KSH aruande eelnõu kooskõlastamisel hinnatakse aruande eelnõu õigusaktidele vastavust ning selles sisalduvate hinnangute piisavust ja objektiivsust.
Detailplaneeringu dokumentidega on võimalik tutvuda lingil https://files.teliahybridcloud.com/s/3gA7JZT5FFkE5Lr.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Raim Sarv
aselinnapea/osakonna juhataja
Olga Rudomina, planeeringuspetsialist,
[email protected], +372 5302 0276