Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse põhikirja kinnitamine uues redaktsioonis ja nime muutmine

RIIGISIDE SIHTASUTUSE PÕHIKIRI

NIMI JA ASUKOHT

1. Sihtasutuse nimi on Riigiside Sihtasutus (edaspidi: “Sihtasutus”). Sihtasutuse ametlik

lühend on „RIKS”.

2. Sihtasutuse asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn.

EESMÄRK JA ÜLESANDED

3. Sihtasutus on Vabariigi Valitsuse (edaspidi: „Asutaja“) 12. detsembri 2000. a korraldusega

nr 1008 asutatud riigi huvides vara valitsemiseks ja kasutamiseks Eesti Vabariigi

territoriaalse pädevuse piirides alljärgnevate põhikirjaliste eesmärkide ning ülesannete

täitmiseks:

3.1. ühtse infokommunikatsioonisüsteemi haldamine ning mitte üldkasutatavate

telekommunikatsioonivõrkude opereerimine;

3.2. ühtsete infokommunikatsiooniteenuste (sh telefoni-, andme- ja raadioside; edaspidi:

„IKteenused“), andmete majutus- ja haldusteenuste, serverimajutusteenuste (sh

serverite ja andmekogude haldusteenuste), serveriruumide rendile andmise teenuse,

elektritööde ja tugiteenuste osutamine riigieelarveliselt finantseeritavatele asutustele,

institutsioonidele, juriidilistele isikutele ja esindustele, samuti elutähtsa teenuse

osutajatele ning teistele infokommunikatsiooniteenuste pakkujatele teenuste

toimepidevuse ning IK-teenuste kasutajate sõnumite saladuse tagamine;

3.3. välislepingutega riigile võetud kohustuste täitmine meresõidu ohutuse tagamiseks

ning sidevõimaluse tagamine laeva ja kalda vahel;

3.4. infotehnoloogial põhinevate riiklike sihtprogrammide väljatöötamine ja arendamine;

3.5. riigiside teenuste, sh mereside, operatiivraadioside, satelliitside, elanikkonna

ohuteavituse platvormi teenus, osutamine ja nende toimepidevuse tagamine;

3.6. riiklike andmekeskuste arendamine ja haldamine.

4. Sihtasutuse asutajaõiguste teostaja on Justiits- ja Digiministeerium (edaspidi:

„Asutajaõiguse teostaja“).

5. Sihtasutuse põhitegevus on seotud riigile, riigiasutustele ning kohalikele omavalitsustele

käesoleva põhikirja punktis 3. nimetatud teenuste osutamisega. Sihtasutus ei osuta

üldkasutatavat sideteenust.

6. Oma ülesannete täitmiseks teeb Sihtasutus koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega

ning esindab volituse alusel riiki riigisidega seotud valdkondades, foorumites ja

töögruppides.

7. Sihtasutus peab tagama riigi kaitsetegevuse kavas määratud püsivate riigikaitseülesannete

täitmise.

VARA JA FINANTSEERIMISALLIKAD

8. Sihtasutuse vara moodustub Sihtasutusele Asutaja poolt vastavalt asutamisotsusele üle antud

varast, tegevusest saadavatest tuludest ja tehingutest ning muudest allikatest (sh annetused).

9. Sihtasutuse finantseerimisallikateks on riigieelarveliselt eraldatud sihtotstarbelised vahendid

ning Sihtasutuse põhikirjaliste ülesannete ja riiklike programmide täitmisest ning välisabi

programmidest saadavad muud rahalised vahendid.

10. Sihtasutus on kohustatud oma vara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema igati selle

säilimise ja väärtuse võimaliku kasvu eest.

11. Sihtasutusele asutamisel üleantav raha kantakse Sihtasutuse arvelduskontole ning muu vara

antakse üle juhatuse valdusesse. Sihtasutusele vara üleandmise kohta koostatakse vastav leping.

12. Vara vastuvõtmise täpsem kord määratakse nõukogu poolt.

13. Sihtasutus valdab, kasutab ja käsutab vara ainult põhikirjas nimetatud eesmärkide

saavutamiseks. Sihtasutuse eesmärgi saavutamiseks võib vara kasutada ja käsutada

õigusaktidega piiramata ulatuses majandustegevuseks. Vara kasutamise ja käsutamise üle

otsustavad Sihtasutuse nõukogu ja juhatus kooskõlas õigusaktide ja põhikirjaga.

14. Sihtasutuse kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama

sihtasutuse finantsplaanile, riigieelarve seaduses esitatud eelarvepositsiooni ja

netovõlakoormuse reeglitele ning riigieelarve seaduses kehtestatud piirangutele.

15. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduses sätestatud nõuetele vastavalt

finantsplaani, mis on aluseks sihtasutuse eelarve koostamisel.

16. Sihtasutuse soodustatud isikuks on Eesti Vabariik oma asutuste kaudu ning muud isikud

vastavalt nõukogu otsusele.

17. Sihtasutus hoiab kõiki oma rahalisi vahendeid Rahandusministeeriumis, teeb rahaliste

vahendite arvelt makseid Rahandusministeeriumi kaudu ja võib omada kontot krediidi- või

finantseerimisasutuses üksnes kokkuleppel Rahandusministeeriumiga.

18. Sihtasutus ei või anda ega tagada laenu, tagada kolmandate isikute kohustusi, sõlmida krediidi-

või finantseerimisasutustega hoiulepinguid ega paigutada oma rahalisi vahendeid

finantsvarasse, sealhulgas väärtpaberitesse.

19. Sihtasutus võib võtta laenu ja sõlmida kapitalirendilepinguid üksnes kõigi nõukogu liikmete

ühehäälse otsuse alusel.

20. Sihtasutus osaleb üksnes äriühingus, mille tegevus on otseselt seotud sihtasutuse eesmärgi

saavutamisega. Sihtasutus ei või olla täisühingu osanik ega usaldusühingu täisosanik ega

juhtida täis- ega usaldusühingut.

21. Sihtasutus võtab kinnisasja või hoonestusõiguse tasuta omandamise lepingus selle vara

sihtotstarbelise kasutamise ja leppetrahvi maksmise kohustuse kehtiva riigivaraseadusega

sätestatud korras.

22. Vara kasutamise ja käsutamise täpsema korra ning Sihtasutuse majandustegevuse läbiviimise

korra kehtestab nõukogu oma otsusega.

23. Sihtasutus korraldab oma arvestusteenuseid Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu.

24. Sihtasutus rakendab juhtimisel jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtteid ning

kirjeldab nende järgimist majandusaasta aruandes.

JUHTIMINE

25. Sihtasutuse juhtorganid on nõukogu ja juhatus.

26. Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik:

26.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;

26.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud

tegevusloa kehtetuks tunnistamise;

26.3. kellel on ärikeeld;

26.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;

26.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud.

27. Põhikirja punktides 26.1.–26.4. nimetatud piirangud kehtivad viis (5) aastat pärast pankroti

väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist;

28. Põhikirja punktis 26.5. sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on

karistusregistrist kustutatud.

Nõukogu

29. Nõukogu kavandab Sihtasutuse strateegilist tegevust, korraldab Sihtasutuse juhtimist ning

teostab järelevalvet Sihtasutuse tegevuse üle.

30. Nõukogul on kuni kuus (6) liiget. Asutajaõiguse teostaja nimetab nõukogu liikmed

riigiametnike ja/või teiste asjatundjate hulgast, kusjuures vähemalt ühe (1) neist valib ta

rahandusministri ettepanekul.

31. Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on Sihtasutusega sisuline huvide konflikt, mille

allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik (seotud isikuks loetakse

abikaasa, vanem, laps ja lapselaps ning isik, keda seob nõukogu liikmega ühine majapidamine):

31.1. on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui Sihtasutus

ega ole Sihtasutuse kaasasutaja;

31.2. on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama

majandustegevusega kui Sihtasutus ning ta ise või tema osalusega täis- või

usaldusühing ei ole Sihtasutuse kaasasutaja;

31.3. on isik, kellele kuuluva osa või aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 osa- või

aktsiakapitalist äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui Sihtasutus

ning ta ise või äriühing, mille osanik või aktsionär ta on, ei ole Sihtasutuse

kaasasutaja;

31.4. on Sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja

arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga, selle äriühinguga samasse kontserni

kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on Sihtasutuse kaasasutaja;

31.5. on isik, kes omab Sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas

olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise

isiku juhtorganisse, kes on Sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuste

osutaja või tellija.

32. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimesel koosolekul ühehäälselt nõukogu esimehe, kes

korraldab nõukogu tööd, ja tema asendaja.

33. Nõukogu liikmete volituste tähtaeg on viis (5) aastat. Nõukogu liikmete volitused pikenevad

kuni uute nõukogu liikmete määramiseni.

34. Nõukogu liikmed kutsub tagasi Asutajaõiguste teostaja.

35. Nõukogu liige võib nõukogust tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest Asutajaõiguste

teostajale.

36. Nõukogu liikmetele määrab tasu Asutajaõiguse teostaja.

37. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui õigusaktidest ei tulene teisiti. Nõukogu

esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu

seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditikomitee või muu nõukogu

organi tegevuses.

38. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja

nõukogu organi tegevuses.

39. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist.

40. Kui nõukogu esimees ei täida põhikirja punktis 44 toodud kohustusi, võib Asutajaõiguste

teostaja otsustada tasu maksmise peatamise nõukogu esimehele või tasu vähendamise

proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei täidetud.

41. Sihtasutuse juurde moodustatakse auditikomitee, mis on nõukogule nõuandev organ

raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, järelevalve teostamise ja eelarve koostamise

valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse osas. Auditikomitee liikmetele makstakse tasu

audiitortegevuse seadusest tulenevatel alustel.

42. Nõukogul on õigus saada juhatuselt teavet Sihtasutuse tegevuse kohta, nõuda juhatuselt

Sihtasutuse arengustrateegia ja iga-aastase tegevuskava, eelarve, raamatupidamise

aastaaruande ja tegevusaruande ning auditite tulemuste ülevaate koostamist.

43. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid vähemalt neli (4) korda aastas.

Kõigile nõukogu liikmetele saadetakse vähemalt seitse (7) kalendripäeva enne koosoleku

toimumist välja kirjalikud kutsed, millele lisatakse kirjalikud kokkuvõtted kõikidest koosolekul

arutatavatest küsimustest ning vajadusel nõukogu otsuse projektid. Koosoleku kutsub kokku

nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku ka

juhul, kui seda nõuab Nõukogu liige, Juhatus või audiitor.

44. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest,

sealhulgas Asutajaõiguse teostaja esindaja. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel

ei ole õigust hääletamisest keelduda või jääda erapooletuks, välja arvatud seaduses sätestatud

juhud. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletasid kõik koosolekul osalenud

nõukogu liikmed. Isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai kõigi koosolekul osalenud

nõukogu liikmete poolthääle.

45. Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult

kõik nõukogu liikmed. Nõukogu liige võib koosolekul osaleda ja teostada oma õigusi

elektrooniliste vahendite abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva

kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab organi

liikmel eemal viibides koosolekut jälgida ja sõna võtta ning otsuste vastuvõtmisel hääletada.

Nõukogu esimees või juhatuse esimees saadab nõukogu liikmetele otsuse projekti kirja teel,

määrates kindlaks vastamise aja, mis ei või olla lühem kui nelikümmend kaheksa (48) tundi

arvates kirja kättesaamisest, ega pikem kui kolmkümmend (30) kalendripäeva alates otsuse

projekti väljasaatmisest. Tähtaegselt kirjalikult mittevastamine loetakse vastu hääletamiseks.

46. Nõukogu peab järgima kehtiva seaduse alusel rahandusministri kehtestatud nõudeid Sihtasutuse

nõukogu koosoleku protokolli koostamise ja protokolli kantavate andmete kohta ning nõukogu

esimees on kohustatud esitama Asutajaõiguste teostajale ja rahandusministrile:

46.1. nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm (3) tööpäeva enne koosoleku

toimumist ja protokolli koopia koos koosoleku materjalidega ühe kuu jooksul pärast

nõukogu koosoleku toimumist;

46.2. nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse

eelnõu samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või

hääletustulemused viie (5) tööpäeva jooksul pärast hääletamist.

47. Nõukogu koosoleku protokolli peavad allkirjastama kõik koosolekust osa võtnud nõukogu

liikmed.

48. Nõukogu esimees esindab nõukogu otsuse alusel ja edasivolitamise õigusega Sihtasutust

vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmega.

49. Nõukogu nõusolek (otsus) on vajalik tehingute tegemiseks, mis väljuvad Sihtasutuse

igapäevase majandustegevuse raamest, s.o tehingute tegemiseks, millega kaasneb Sihtasutuse

poolt kinnisasjade ning registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või asjaõigusega

koormamine.

50. Nõukogu kehtestab nõukogu töökorra.

51. Nõukogu kinnitab Sihtasutuse majandusaasta aruande, finantsplaani ja majandusaasta alguseks

Sihtasutuse aastased tegevuseesmärgid ning eelarve.

52. Nõukogu liikmed vastutavad oma kohustuste rikkumise eest õigusaktidega reguleeritud korras.

Juhatus

53. Juhatus on Sihtasutuse juhtimisorgan, mis juhib ja esindab Sihtasutust. Juhatuse liikmete

koosseisus muudatuste tegemise ja juhatuse liikmete tagasikutsumise otsustab nõukogu.

54. Juhatusel on üks (1) või kolm (3) liiget. Ühe juhatuse liikme korral nimetatakse juhatuse liiget

juhatajaks. Kolme juhatuse liikme korral valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse

esimehe, kes korraldab juhatuse tööd.

55. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige või pankrotivõlgnik.

56. Juhatuse liikmete volituste kestus on kuni viis (5) aastat. Juhatuse liikme võib nõukogu igal ajal

ja sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused

ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.

57. Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest nõukogule.

Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt

lepingule.

58. Juhatuse liikme tasu suuruse ja selle maksmise korra määrab nõukogu.

59. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui

juhatuse liige täidab lisaks sihtasutuse juhatuse liikme ülesannetele muid sihtasutusele vajalikke

ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes siis, kui see on ette nähtud

juhatuse liikme lepingus.

60. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava

tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab Sihtasutusele seatud eesmärkide

täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse

liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu.

61. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel

enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme

tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme (3) kuu tasu ulatuses.

62. Juhatus on aruandekohustuslik nõukogu ees. Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord

nelja (4) kuu jooksul ülevaate Sihtasutuse majandustegevusest ja majanduslikust seisundist,

samuti teatama kohe Sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest.

63. Juhatus peab oma tegevuses järgima nõukogu seaduslikke korraldusi. Tehinguid, mis väljuvad

igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu asjakohase otsuse

alusel.

64. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud Sihtasutusele kahju, vastutavad

tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt.

ÕIGUSVÕIME JA ÕIGUSTOIMINGUD

65. Sihtasutuse õigusvõime tekib alates Sihtasutuse kandmisest mittetulundusühingute ja

sihtasutuste registrisse. Pärast registrisse kandmist väljastatakse Sihtasutusele seaduses

sätestatud load.

66. Sihtasutust esindab tehingute tegemisel juhataja. Kolme (3) juhatuse liikme korral peavad

tehingute tegemisel Sihtasutust esindama juhatuse esimees ja vähemalt üks (1) juhatuse liige,

v.a nõukogu eraldi otsuse alusel, samuti Sihtasutusele Asutaja poolt vara üleandmisel.

67. Põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks sõlmib Sihtasutus IK-teenuste kasutajatega lepingud, mis

peavad tagama avaliku sektori rahaliste vahendite säästliku kasutamise ja riigi IK vajaduste

kohase rahuldamise.

68. Sihtasutus võib sõlmida valitsusasutusega seaduses sätestatud alusel halduslepingu nimetatud

valitsusasutuse osa funktsioonide täitmiseks kui halduslepingu sisu on kooskõlas Sihtasutuse

põhikirjaliste ülesannetega.

69. Sihtasutus on kohustatud esitama kolme (3) kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates

registrile auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande. Koos aruandega esitatakse ülevaade

selle kohta, kuidas nõukogu on Sihtasutuse tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja

järelevalvet teostanud, ning näidatakse nõukogu ja juhatuse liikmeile majandusaasta jooksul

makstud tasude summa.

AUDIITOR, SISEAUDIITOR JA ERIKONTROLL

70. Audiitor(id) valitakse nõukogu poolt ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või tähtajaliselt

kolmeks (3) aastaks. Nõukogu võib audiitori igal ajal tagasi kutsuda. Audiitorite arvu ja

tasustamise korra määrab nõukogu.

71. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise.

72. Sihtasutus on kohustatud moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust

audiitorühingult, kui aruandeaasta bilansipäeva seisuga on sihtasutuse bilansimaht suurem kui

kaks miljonit eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui kaks miljonit eurot.

73. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse

ostmisest audiitorühingult, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult

otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada Sihtasutuse

Asutajaõiguste teostajaga.

74. Asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt

juhitava asutuse struktuuriüksust.

75. Juhatuse liige või nõukogu või nõukogu liige või muu õigustatud huvi omav isik võib nõuda,

et kohus otsustaks Sihtasutuse juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli

korraldamise ja määraks erikontrolli läbiviija. Kohus otsustab erikontrolli korraldamise ainult

mõjuval põhjusel. Erikontroll toimub seaduses sätestatud korras.

ARUANDLUS

76. Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

77. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande

(edaspidi “majandusaasta aruanne”) ning esitab need audiitorile kontrollimiseks. Juhatus esitab

majandusaasta aruande koos audiitori järeldusotsusega nõukogule kinnitamiseks arvestusega,

et kinnitatud aruanne tuleb registrile esitada kolme kuu jooksul majandusaasta lõppemisest.

78. Selleks õigustatud huvi omav isik võib nõuda Sihtasutuselt teavet Sihtasutuse eesmärgi täitmise

kohta seaduses sätestatud korras.

PÕHIKIRJA MUUTMINE

79. Sihtasutuse põhikirja võib muuta asutaja otsusega või nõukogu ühehäälse otsusega, järgides

Sihtasutuse eesmärki.

80. Kui asjaolude muutumise tõttu tuleb põhikirja muuta, kuid Asutajaõiguse teostaja seda ei tee,

võib põhikirja muutmise otsustada kohus.

81. Põhikirja muutmine jõustub muudatuse kandmisest mittetulundusühingute ja sihtasutuste

registrisse.

ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA LÕPETAMINE

82. Sihtasutuse lõpetamine, ühinemine ja jagunemine toimub asutaja otsusel riigivaraseadusega

sätestatud korras.

83. Sihtasutus võib olla ühendavaks või omandavaks Sihtasutuseks juhul, kui ühendatakse või

omandatakse Sihtasutus, mille tegevus on kooskõlas Sihtasutuse eesmärgiga.

84. Sihtasutus osaleb, omandab ja võõrandab osalusi äriühingutes, asutab teisi sihtasutusi, ühineb

teise sihtasutusega või jaguneb üksnes kõigi asutajate eelneva ühehäälse otsuse alusel.

85. Sihtasutus lõpetatakse või ühendatakse teise sihtasutusega riigi nõudmisel.

86. Sihtasutust ei või lõpetada või teise sihtasutusega ühendada ilma riigi nõusolekuta.

87. Sihtasutuse lõpetamisel toimub Sihtasutuse likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

88. Sihtasutuse likvideerijateks on juhatus, kui nõukogu otsusega ei ole ette nähtud teisiti.

Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus.

89. Pärast likvideerimismenetluse kohast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist allesjäänud vara

antakse viivitamatult üle Asutajaõiguse teostajale.

MINISTRI KÄSKKIRI Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse põhikirja kinnitamine uues redaktsioonis ja nime muutmine Asutajaõiguste teostaja otsus Vastavalt sihtasutuste seaduse § 41 lõigete 1 ja 3, riigivara seaduse § 6 lõigete 3 ja 5 ning Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus põhikirja punktile 79 otsustan: 1. Muuta Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse nime. Sihtasutuse uus nimi on Riigiside Sihtasutus. 2. Kinnitada Riigiside Sihtasutuse uus põhikiri käesoleva käskkirja juures oleva lisa redaktsioonis (lisatud). 3. Tunnistada kehtetuks majandus- ja infotehnoloogiaministri 05.06.2023.a käskkirjaga nr 103 kinnitatud põhikiri. 4. Riigiside Sihtasutuse juhatusel esitada põhikirja kinnitamise otsus ning uus põhikiri Tartu Maakohtu registriosakonnale mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse registrikande tegemiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja digiminister

10.04.2025 nr 26