Planeerimisseaduse jt seaduste muutmise arvamus

Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse

rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

EELNÕU KAVAND

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 1. oktoobri 2015. a määruse nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste

nimekiri“ muutmine

Määrus kehtestatakse planeerimisseaduse § 75 lõike 11 alusel.

Vabariigi Valitsuse 1. oktoobri 2015. a määruse nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste

nimekiri“ preambulas asendatakse tekstiosa „95 lõike 2“ tekstiosaga „75 lõike 11“.

Kristen Michal

Peaminister

Erkki Keldo

Majandus- ja tööstusminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

1

EELNÕU

05.03.2025

Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse

rakendamise seaduse muutmise seadus

§ 1. Planeerimisseaduse muutmine

Planeerimisseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 3 teist lauset täiendatakse pärast sõna „lähtutakse“ sõnaga „lisaks“;

2) paragrahvi 3 lõike 4 kolmas lause loetakse neljandaks lauseks ja lõiget täiendatakse

kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 61 kohase eelhinnangu

koostamise korral on eelhinnang planeeringu juurde kuuluv lisa.“;

3) paragrahvi 41 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute“;

4) paragrahvi 6 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 11 nimetatud planeeringu elluviimise alguseks

loetakse kehtiva planeeringu alusel tehtavate tegevustega alustamist, kui planeeringus ei ole

määratud teisiti.“;

5) paragrahvi 8 teksti täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Planeerimisel peab arvestama asukoha eripära ja konteksti ning aitama kaasa funktsionaalse,

kvaliteetse ja kestliku keskkonna loomisele.“;

6) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 23 järgmises sõnastuses:

„(23) Käesolevas seaduses ettenähtud veebilehel teavitamise kohustuse korral avalikustab

planeeringu koostamise korraldaja käesolevas seaduses ettenähtud teated lisaks ka oma

sotsiaalmeedia kontol, kui see on olemas. Kui planeeringu koostamise korraldaja ülesandeid

täidab Maa- ja Ruumiamet, avalikustatakse teated Maa- ja Ruumiameti sotsiaalmeedia kontol,

kui see on olemas.“;

7) paragrahvi 10 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „vajaduse korral“;

8) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Planeerimisel tuleb arvestada kliimamuutustega, võimaluse korral neid ennetades ja

leevendades ning elukeskkonda kliimamuutustele kohandades.“;

2

9) paragrahvi 13 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Üleriigilise planeeringu võib koostada teemaplaneeringuna.

(3) Üleriigiline planeering on planeering, mille eesmärk on riigi territooriumi ja

majandusvööndi säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu pikaajaliste põhimõtete ning

suundumuste määratlemine, samuti Eesti strateegiliste sihtide saavutamiseks tervikliku

ruumilahenduse kavandamine.“;

10) paragrahvi 14 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Mereala ja sellega piirneva rannikuala ning majandusvööndi teemaplaneeringu ülesanded

on:“;

11) paragrahvi 19 lõigetes 4 ja 5, § 20 lõikes 3, § 32 lõigetes 4 ja 5, § 33 lõikes 2, § 38 lõigetes

4 ja 5, § 39 lõikes 2, § 50 lõigetes 5 ja 6, § 51 lõikes 3, § 62 lõigetes 4 ja 5, § 63 lõikes 2, § 67

lõikes 5, § 68 lõikes 3, § 82 lõigetes 4 ja 5, § 83 lõikes 2, § 87 lõigetes 5 ja 6, § 88 lõikes 3,

§ 135 lõigetes 6 ja 7 ning § 136 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „14 päeva“ sõnadega „viis

päeva“;

12) paragrahvi 55 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kui üldplaneering puudub või kui maakonnaplaneeringust varem kehtestatud üldplaneering

ei kajasta maakonnaplaneeringus sätestatut, on maakonnaplaneering detailplaneeringu

koostamise või projekteerimistingimuste väljaandmise aluseks.“;

13) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Maakonnaplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi.“;

14) paragrahvi 57 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Maakonnaplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi planeering võib

puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib

olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või planeeringuala

ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid

neid ühendava organisatsiooni kaudu.“;

15) paragrahvi 62 lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Maakonnaplaneeringu koostamisel maakonna osa kohta korraldatakse avalik väljapanek

vähemalt planeeringuala sobivas asukohas.“;

16) paragrahvi 62 lõike 5 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „väljapaneku“ sõnadega „ja

avaliku arutelu“;

3

17) paragrahvi 63 lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Maakonnaplaneeringu koostamisel maakonna osa kohta korraldatakse avalik arutelu

planeeringuala sobivas asukohas.“;

18) paragrahvi 65 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Pärast keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande tulemuste lisamist

maakonnaplaneeringusse esitatakse maakonnaplaneering ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu kooskõlastamiseks käesoleva seaduse § 57 lõikes 1 nimetatud

isikutele ja asutustele ning § 57 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi teavitatakse võimalusest

avaldada maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

kohta arvamust.“;

19) paragrahvi 65 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Pärast maakonnaplaneeringu kooskõlastamist ja arvamuse andmiseks esitamist teeb

planeeringu koostamise korraldaja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande nõuetele

vastavaks tunnistamise otsuse.“;

20) paragrahv 66 tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahvi 67 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Pärast maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

kooskõlastamist ja arvamuste alusel vajalike muudatuste tegemist korraldab

maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja nende avaliku välja paneku.“;

22) paragrahvi 67 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Maakonnaplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumise aeg ja koht

teatatakse maakonnalehes või ühes üleriigilise levikuga ajalehes ning planeeringuala kohaliku

omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes hiljemalt viis päeva enne avaliku väljapaneku algust.

Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub või ei ole teatamine valla- või

linnalehe ilmumissageduse tõttu selle aja jooksul võimalik, avaldatakse teade hiljemalt viis

päeva enne avaliku väljapaneku algust planeeringuala maakonnalehes. Teade

maakonnaplaneeringu avalikust väljapanekust avaldatakse maakonnaplaneeringu koostamise

korraldaja veebilehel.“;

23) paragrahvi 74 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja“;

24) paragrahvi 75 lõike 1 punkti 18 täiendatakse pärast sõna „kõrguspiirangu“ tekstiosaga „,

vajaduse korral vaatekoridoride“;

25) paragrahvi 75 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud olulise ruumilise mõjuga ehitiste

nimekirja kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“;

4

26) paragrahvi 77 lõikest 5, § 82 lõikest 5, § 87 lõikest 6, § 88 lõikest 5, § 89 lõikest 1, § 91

lõikest 2, § 128 lõikest 6, § 135 lõikest 7, § 137 lõikest 2 ja § 139 lõikest 3 jäetakse välja

tekstiosa „, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille on kohaliku

omavalitsuse üksus määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks“;

27) paragrahvi 84 lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „,samuti maakonnalehes või

üleriigilise levikuga ajalehes, mille on kohaliku omavalitsuse üksus määranud valla või linna

ametlike teadaannete avaldamise kohaks“;

28) paragrahvi 82 lõikest 1, § 83 lõikest 1, § 87 lõikest 1 ja § 88 lõikest 1 jäetakse välja sõnad

„ja valla suuremate asulate keskustes“;

29) seaduse 7. peatükk tunnistatakse kehtetuks;

30) paragrahvi 124 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Käesoleva seaduse § 125 lõike 1 punktis 4 nimetatud planeeringu, samuti

detailplaneeringu, mis on aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 6 lõike 1 kohasele tegevusele, koostamisel on kohustuslik keskkonnamõju

strateegiline hindamine.“;

31) paragrahvi 124 lõikest 6 jäetakse välja tekstiosa „§ 125 lõike 1 punktis 4 ja“;

32) paragrahvi 124 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:

„(91) Kui detailplaneering koostatakse alal, kus üldplaneering puudub, kohaldatakse

detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle

ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid.“;

33) paragrahvi 125 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks.“;

34) paragrahvi 126 lõiget 6 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Uue katastriüksuse moodustamisel ei pea krundi piiridest lähtuma, kui pärast uue

katastriüksuse moodustamist on detailplaneering ja seal määratud ehitusõigus endisel kujul

elluviidav.“;

35) paragrahvi 128 lõiget 5 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) algatamise otsusega tutvumise aeg ja koht.“;

36) paragrahvi 129 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) muud käesoleva lõike punktides 1–4 nimetamata põhjendatud juhud.“;

37) paragrahvi 131 pealkirjas ning lõigetes 2, 21, 4 ja 5 asendatakse sõna „rajatiste“ sõnaga

„ehitiste“;

5

38) paragrahvi 131 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Planeeringu koostamise korraldaja on kohustatud oma kulul välja ehitama

detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seotud rajatised,

haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised, samuti kohaliku omavalitsuse üksuse ülesande

täitmiseks vajalikud avalikult kasutatavad hooned, kui planeeringu koostamise korraldaja ja

detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku leppinud teisiti.“;

39) paragrahvi 135 lõike 1 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Avalik väljapanek korraldatakse vähemalt planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse

asukohas.“;

40) paragrahvi 136 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Avalik arutelu korraldatakse vähemalt planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse sobivas

asukohas.“;

41) paragrahvi 139 lõikes 2 asendatakse sõna „kolme“ sõnadega „kahe ja poole“;

42) paragrahvi 139 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Detailplaneering kaotab kehtivuse, kui planeeringut ei ole asutud ellu viima seitsme aasta

möödumisel detailplaneeringu kehtestamisest arvates. Detailplaneeringu kehtivust võib

põhjendatud juhul pikendada ühe korra kuni seitse aastat.“;

43) paragrahvi 140 lõiget 1 täiendatakse punktidega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„3) pärast detailplaneeringu kehtestamist on ilmnenud asjaolud, mis välistavad planeeringu

elluviimise tulevikus;

4) selleks on muu avalikul huvil põhinev põhjus.“.

§ 2. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmine

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust täiendatakse §-dega 309–3011

järgmises sõnastuses:

㤠309. Enne planeeringute andmekogu asutamist kehtestatud planeeringute andmete

andmekogusse kandmine

Planeeringu koostamise korraldaja esitab enne 2022. aasta 1. novembrit kehtestatud

planeeringute kohta planeerimisseaduse § 41 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute

andmekogusse hiljemalt 31.12.2030.

§ 3010. Enne planeerimisseaduse §-de 95–123 kehtetuks tunnistamist algatatud kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringute lõpuni menetlemine

Enne planeerimisseaduse §-de 95–123 kehtetuks tunnistamist algatatud kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringute menetlemisel kohaldatakse planeerimisseaduse redaktsiooni, mis kehtis enne

käesoleva paragrahvi jõustumist. Menetlus viiakse lõpuni hiljemalt 31.12.2026.

6

§ 3011. Planeerimisseaduse § 139 lõike 7 rakendamine

Planeerimisseaduse § 139 lõige 7 kohaldub detailplaneeringutele, mis kehtestatakse pärast

käesoleva paragrahvi jõustumist.“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ………………. 2025. a

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ……………….. 2025. a

(allkirjastatud digitaalselt)

1

05.03.2025

Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse

rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise

seaduse eelnõu keskne eesmärk on seaduse ligi kaheksa-aastase kehtimisaja jooksul ilmnenud

õiguslike, rakenduslike ning kohtupraktika pinnalt ilmnenud probleemide lahendamine. Eelnõu

lähtub 2023. aastal koostatud väljatöötamiskavatsusest (edaspidi VTK) ja selle kohta saadud

tagasisidest1. Osa muudatustest täpsustavad sõnastust, kuid mõned muudavad sisu ning

kuigipalju ka senist praktikat. Eelnõu on seotud ka valitsusliidu 2024–2027 uuendatud

tegevusplaanis kavandatud tegevuste täitmisega, mis näeb ette planeeringute tegemise

reformimise, sh menetlusaja lühendamise.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on välja töötanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

(edaspidi MKM) ruumilise planeerimise osakonna õigusnõunik Külli Siim

([email protected]), valdkonnajuhid Kadi-Kaisa Kaljuveer ([email protected])

ja Tiit Oidjärv ([email protected]) ning osakonnajuhataja Heddy Klasen (ametist lahkunud).

Eelnõu õigusekspertiisi tegi MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass

([email protected]). Keeletoimetaja oli Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome

korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõukohase seadusega on kavandatud muuta 2025 aasta 1. jaanuaril jõustunud

planeerimisseaduse redaktsiooni (RT I, 30.12.2024, 14) ja ehitusseadustiku ja

planeerimisseaduse rakendamise seaduse redaktsiooni (RT I, 30.12.2024, 7). Eelnõu

väljatöötamise eel koostati Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea

õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 1 kohane seaduseelnõu

väljatöötamise kavatsus (VTK). VTK kirjeldas planeerimisseaduse problemaatikat ning

analüüsis õigusliku regulatsiooni muudatuste kõrval ka alternatiivseid võimalusi. Eelnõu vastab

VTK-le, kuid kooskõlastamisel esitatud märkuste, samuti pärast VTK kooskõlast esitatud

ettepanekute tõttu erineb eelnõuga kavandatu mõnevõrra VTK-s ettenähtust.

Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu

õiguse rakendamisega.

Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

1 https://planeerimine.ee/aktid-ja-kohtulahendid/planeerimisseaduse-uuendamine/.

2

Seaduse üldine eesmärk on planeerimismenetluste selgemaks muutmine ja kiirendamine, mis

aitab kaasa ka taastuvenergia kasutuselevõtule. Samuti on seaduse rakendamisel ilmnenud

mõningad sõnastuslikud ebatäpsused, mis eelnõus parandatakse.

Muudatuste ettevalmistamiseks koostati 2023. aasta eelnõude infosüsteemis kooskõlastusringil

olnud VTK, millele laekunud kooskõlastusmärkuste ja ettepanekutega on eelnõus asjakohasel

juhul ka arvestatud. Planeerimismenetluste kiirendamine on Eesti majanduskeskkonna

konkurentsivõime edendamise eeldus. Planeeringute menetlusaja lühendamine ning

asjaajamise vähendamine on kavandatavate tegevustena toodud ka Eesti Reformierakonna,

Erakonna Eesti 200 Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu 2024–2027 uuendatud

tegevusplaanis.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse planeerimisseadust (edaspidi

PlanS) ja §-ga 2 muudetakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust

(edaspidi EhSRS).

Eelnõu § 1. Planeerimisseaduse muutmine

Eelnõu § 1 punktiga 1 täpsustataks § 2 lõike 3 sõnastust, muutes selle selgemaks, lisades sätte

teise lausesse pärast sõna „lähtutakse“ sõna „lisaks“. Probleemiks on osutunud Natura mõju

hindamise ja piiriülese keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) kehtiva käsitluse mitmeti

mõistetavus. Planeeringu ja KSH koostamisel tuleb tavaliselt lähtuda PlanSi-kohasest

menetlusest. Kehtiv sõnastus näeb ette, et kui KSH-ga koos on vaja teha Natura hindamine

ja/või piiriülene KSH, tuleb lähtuda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduses (edaspidi KeHJS) ettenähtud menetlusest. See aga ei ole täpne, kuna PlanS ei reguleeri

Natura ja piiriülese menetluse lisanõudeid. Seetõttu tuleb menetluse puhul lähtuda küll PlanSist,

kuid lisaks rakendada ka KeHJSis sätestatud Natura hindamise ja/või piiriülese KSH

menetlemise nõudeid. Seega tuleb lisaks PlanSi menetlusnõuetele järgida ka KeHJSis

sätestatud erisusi: Natura hindamise korral KeHJSi §-s 45 sätestatut (keskkonnamõju

strateegilise hindamise erisused Natura 2000 võrgustiku alal) ja piiriülese KSH korral KeHJSi

§-s 46 sätestatut (strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva piiriülese

keskkonnamõju strateegiline hindamine).

Eelnõu § 1 punktiga 2 täpsustatakse § 3 lõiget 4 ja lisatakse planeeringu lisasid loetlevasse

sättesse, et keskkonnamõju eelhinnangu koostamise korral on eelhinnang planeeringu juurde

kuuluv lisa. Eelhinnang on aluseks KSH algatamisele või mittealgatamisele ning arvestades, et

nii planeeringu algatamise kui ka KSH algatamise või mittealgatamise puhul on tegemist

olemuslikult menetlustoiminguga, mis juba kehtiva sõnastuse kohaselt on planeeringu lisa, on

selguse huvides sättesse eelhinnangu lisamine põhjendatud. Praegu on sätestatud, et

planeeringu juurde kuulub lisana KSH aruanne, kuid eraldi eelhinnangut nimetatud ei ole. Kuna

ka eelhinnang annab olulist informatsiooni selle kohta, millistel alustel KSH algatati või

algatamata jäeti või kuidas kujunes planeeringulahendus, on vaja see nimetada eraldi lisana.

Samuti tagab muudatus, et eelhinnang on avalikkusele lihtsasti leitav ja kättesaadav.

Eelnõu § 1 punktiga 3 jäetakse § 41 lõikest 2 välja tekstiosa „, kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringute“. Muudatus on seotud kohaliku eriplaneeringust kui liigist loobumisega (vt

selgitust eelnõu § 1 p 29 juures).

Eelnõu § 1 punktiga 4 loetakse § 6 senine tekst lõikeks 1 ja § 6 täiendatakse uue lõikega 2

millega täpsustatakse seda, mida loetakse planeeringu elluviimise alustamiseks. PlanSi § 6

3

punkti 11 kohaselt on planeeringu elluviimine tegevus, mille eesmärk on planeeringus sätestatu

realiseerimine ning planeeringu nõuetest kinnipidamise tagamine, mis on eelkõige avaliku

võimu asutuse ülesanne. Mõistet saab pidada liialt üldiseks, mistõttu ei ole olnud võimalik

tuvastada, millisest tegevusest või ajahetkest alates planeeringu elluviimine algab.

Lõikega 2 nähakse ette, et planeeringu elluviimise alustamiseks loetakse planeeringu alusel

tehtavate tegevustega alustamist. Sellisteks tegevusteks on näiteks ehitusloa või

projekteerimistingimuste taotlemine ehk konkreetse planeeringu alusel tehtavad tegevused,

mida ilma planeeringuta ei ole võimalik teha. Kuigi maakorralduslikke toiminguid tavaliselt

planeeringu elluviimiseks ei loeta, kuid kui planeering näeb üheselt ette planeeringualal

krundid, mille alusel moodustatakse katastriüksused, siis sel juhul loetakse ka seda planeeringu

elluviimiseks.

Samas näeb lisatav sõnastus ette, et ka planeeringus endas saab täpsemalt määrata, mida ja

milliseid tegevusi mõistetakse planeeringu elluviimise alustamisena.

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse § 8 teise lausega nähes ette, et planeerimisel peab

arvestama asukoha eripära ja konteksti ning aitama kaasa funktsionaalse, kvaliteetse ja kestliku

keskkonna loomisele.

Nimetatu sätestamisel on mh lähtutud Davosi kaheksast kvaliteetse ruumi aluspõhimõttest,

milleks on juhtimine/valitsetus, funktsionaalsus, keskkond, majandus, mitmekesisus, kontekst,

kohatunnetus ja ilu2. Pikem selgitus Davosi kriteeriumidest on toodud ka ehitusseadustiku ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirjas3, kus selgitatakse põhjalikult

kriteeriume ja nende lisamist ehitusseadustikku. Lisaks on riigihalduse ministri 2. aprilli 2019.

aasta käskkirjaga nr 1.1-4/56 moodustatud ministeeriumide vahelise ruumiloome töörühma

lõpparuande osana sõnastatud dokument „Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted“

(https://www.kul.ee/media/60/download), mille alusel on kvaliteetne ruum tehis- ja

looduskeskkonna tasakaalustatud ruumiline tervik, mis hõlmab välis- ja siseruumi. Säästva ja

tervikliku elukeskkonna kavandamine ja loomine (ruumiloome) sisaldab planeerimis- ja

projekteerimistegevust (sh ruumilist planeerimist, arhitektuuri, maastikuarhitektuuri),

ehitustegevust ning muude ruumiotsuste (nt liikluse ja liikumisvõimaluste, teenuste,

metsamajandamise jm) ruumilist haldamist, et muuta olemasolev elukeskkond ruumiotsustega

pikas vaates võimalikult paljudele paremaks. Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete järgimine ei ole

praegu ühegi õigusaktiga kohustuslik, kuid on oluline elukeskkonna parendamiseks. Sellest, et

kvaliteetne ja kestlik elukeskkond on olulised, annab tunnistust seegi, et rahulolu

elukeskkonnaga on üks mõõdik strateegia „Eesti 2035“ eesmärkide täitmise seiramisel4. Kuna

eelviidatud dokument (ruumiloome aluspõhimõtted) on peamine kvaliteetse ruumi põhimõtted

fikseeriv dokument, on ka seda vaja edaspidi järgida.

Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse § 9 lõikega 23 ja nähakse ette, et seaduses ettenähtud

veebilehel teavitamise kohustuse korral avalikustab planeeringu koostamise korraldaja teated

ka oma sotsiaalmeedia kontol, kui see on olemas. Kuna 01.01.2026 jõustuva PlanS redaktsiooni

kohaselt ei ole Maa- ja Ruumiamet ise planeeringu koostamise korraldaja, küll aga täidab osasid

planeeringu koostamise korraldaja ülesandeid, (PlanS § 27 lg 71 ja § 55 lg 5), siis lasub

sotsiaalmeedia kontol teadete avaldamise kohustus ka Maa- ja Ruumiametil. Säte suunab

senisest enam avaldama infot ka sotsiaalmeedias, mida aina enam kasutatakse ja mille kaudu

jõuab info paljude inimesteni. Kuigi sotsiaalmeedias teavitamise võimalus on juba olemas, on

selle selgem sätestamine seaduses vajalik ühtse lähenemise tagamiseks. Analoogselt veebilehel

2 Davos Baukultur Quality System 3 Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus – EIS 4 https://tamm.stat.ee/tulemusvaldkonnad/heaolu/indikaatorid/186.

4

teadete avaldamata jätmisega on sotsiaalmeedias avaldamise nõude eiramise puhul tegemist

menetlusnõuete rikkumisega.

Eelnõu § 1 punktiga 7 jäetakse § 10 lõikest 3 välja sõnad „vajaduse korral“. Nimetatud lõige

näeb ette, et kohalikku huvi väljendav planeering peab lähtuma kohalikest huvidest ja olema

kooskõlas riiklikke huve väljendava planeeringuga ning vajaduse korral teiste ruumilist aspekti

väljendavate strateegiliste dokumentidega. Lausest „vajaduse korral“ välja jätmine tagab

senisest enam erinevate strateegiliste dokumentide omavahelist kooskõla. Üksiti annab säte

tugevamalt edasi sõnumi, et erinevates strateegilistes dokumentides, sh riigi arengukavades,

käsitletud ruumilise aspekti järgimine planeeringute koostamisel on oluline ja vajalik, et viia

strateegilistes dokumentides ettenähtu reaalselt ellu.

Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse § 12 lõikega 4 ja nähakse ette, et planeerimisel tuleb

arvestada kliimamuutustega, võimaluse korral neid ennetades ja leevendades ning

elukeskkonda kliimamuutustele kohandades.

Kliimamuutustega tuleb planeerimisel püüda arvestada ning neid ennetada ning leevendada.

Selleks tuleb planeeringuga näha ette meetmed, millega kohandatakse elukeskkonda

kliimamuutustele, nt kuumasaarte vältimiseks, tugevate sajuhoogudega toimetulekuks jne.

Märkida tuleb, et PlanS saab sätestada üksnes kliimamuutustega arvestamise põhimõtte, kuid

täpsemad normistiku keskkonna kujundamisele annab eriseadus (kliimakindla majanduse

seadus) ja selle rakendusaktid. Kliimaeesmärgid puudutavad paljusid eluvaldkondi ja vastutus

nende valdkondade eest on jagatud mitme ministeeriumi vahel.

Kuigi praegu kehtivad planeerimise põhimõtted (ennekõike otstarbeka, säästliku ja mõistliku

maakasutuse põhimõte) võimaldavad arvestada kliimamuutustega, ei tulene seadusest üheselt

ja selgelt kliimamuutustega arvestamise kohustuslikkust, mis aga ülemaailmses

kliimaolukorras kindlasti vajalik on. Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu on

Kliimaministeeriumis koostamisel. Ettepaneku täienduse lisamiseks tegi Kliimaministeerium.

Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse § 13 lõikeid 2 ja 3. Lõike 2 eesmärk on selgelt sätestada,

et üleriigilise planeeringu võib koostada teemaplaneeringuna ka muude teemade lahendamiseks

kui vaid merealade ja nendega piirneva rannikuala ning majandusvööndi planeerimiseks.

Arvestades kiireid muudatusi tänapäeva maailmas, võib osutuda ootamatult vajalikuks

lahendada mõni teema, mida kehtiv üleriigiline planeering pole käsitlenud. Selline võimalus on

juba olemas maakonna- ja üldplaneeringu puhul, mistõttu on põhjendatud sellise võimaluse

loomine ka üleriigilise planeeringu puhul. Lõikes 3 sätestatakse, et üleriigiline planeering on

planeering, mille eesmärk on määrata kindlaks riigi territooriumi ja majandusvööndi säästva ja

tasakaalustatud ruumilise arengu pikaajalised põhimõtted ning suundumused, samuti

kavandada Eesti strateegiliste sihtide saavutamiseks terviklik ruumilahendus.

Sätte muudetud sõnastus loob selguse, et üleriigilise planeeringu (edaspidi ÜRP) koostamisel

lähtutakse riigi pikaajalise arengustrateegia sihtidest ning väljendatakse neid ruumilise

planeerimise kaudu, samuti määratakse riigi säästva ja tasakaalustatud arengu pikaajalised

põhimõtted ja suundumused.

Sätte muudetud sõnastus täpsustab üleriigilise planeeringu ja riigi strateegiliste

arengudokumentide seoseid. Riigieelarve seaduse § 19 lõike 11 järgi määratakse riigi

pikaajalises strateegias („Eesti 2035“) mh Eesti üleriigilised strateegilised sihid; konkreetsete

poliitikavaldkondade eesmärgid ja eesmärkide saavutamise poliitikainstrumendid määratakse

valdkonna arengukavades. Üleriigilises planeeringus käsitletakse strateegilisi sihte ning

valdkondade arengueesmärke ruumilises koosmõjus ning seatakse Eesti ruumipoliitika

5

põhimõtted, mis toetavad nii Eesti strateegiliste sihtide kui ka valdkondlike eesmärkide

saavutamist eri planeeringutasanditel.

Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse § 14 lõike 2 sissejuhatavat lauseosa ja täpsustatakse, et

lõikes 2 nimetatud ülesanded lahendatakse vaid mereala ja sellega piirneva rannikuala ning

majandusvööndi teemaplaneeringu koostamisel. Muudatus on seotud eelmises punktis tehtud

muudatusega, millele vastavalt üleriigilise planeeringu võib koostada teemaplaneeringuna ka

muude teemade lahendamiseks kui vaid merealade ja nendega piirneva rannikuala ning

majandusvööndi planeerimiseks. Analoogselt muude planeeringuliikidega lahendatakse

maismaal teemaplaneeringuga vaid need seaduses nimetatud ülesanded (üleriigilise

planeeringu puhul § 14 lg-s 1 sätestatud), mis on konkreetse teema puhul vajalikud ja

asjakohased on.

Eelnõu § 1 punktiga 11 asendatakse sõnad „14 päeva“ sõnadega „viis päeva“ järgmistes

sätetes: § 19 lõigetes 4 ja 5, § 20 lõikes 3, § 32 lõigetes 4 ja 5, § 33 lõikes 2, § 38 lõigetes 4 ja

5, § 39 lõikes 2, § 50 lõigetes 5 ja 6, § 51 lõikes 3, § 62 lõigetes 4 ja 5, § 63 lõikes 2, § 67 lõikes

5, § 68 lõikes 3, § 82 lõigetes 4 ja 5, § 83 lõikes 2, § 87 lõigetes 5 ja 6, § 88 lõikes 3, § 135

lõigetes 6 ja 7 ning § 136 lõikes 3.

Kõikides nimetatud sätetes lühendatakse avalikust väljapanekust ja arutelust teavitamise nõuet

14 päevalt viiele päevale. Muudatus puudutab kõiki planeeringuliike.

Kuigi koostööd planeeringu koostamise korraldaja ja planeeringulahendusest huvitatud isikute

ning laiema avalikkuse vahel saab üldiselt pidada toimivaks, süveneb üha digitaalsemaks

muutuva ühiskonna tõttu paratamatult arusaam, et kehtivas PlanSis sätestatud teavitus- ja

kaasamisnõuded on liialt koormavad ja ressursimahukad kõigile osalistele ning 14-päevane

avalikest väljapanekutest ja aruteludest etteteatamise aeg võib põhjustada asjatuid pause

planeerimisprotsessis.

Avalikust väljapanekust ja arutelust etteteatamise tähtaeg kehtestati ajal, mil paljud isikud

tutvusid materjalidega nt KOVi või maavalitsuse ruumides kohapeal ja selleks, et kavandada

aegsasti näiteks omavalitsuse kaugemast piirkonnast avalikule väljapanekule või arutelule

sõitmist (kavandada transport jm), oli 14päevane etteteatamise tähtaeg selleks, et osaleda

soovijad saaksid oma aega paremini planeerida. Tänapäevase infotehnoloogia arengut, samuti

võimalusi arvestades tutvub enamik inimesi materjalidega elektroonselt, mistõttu on senine

14päevane etteteatamisaeg liiga pikk ja kaotanud sel kujul oma esialgse mõtte. Seetõttu

lühendatakse avalikust väljapanekust ja arutelust etteteatamise aja nõue viiele päevale.

Muudatus aitab parema planeerimisprotsessi ajaplaneerimise ja kavandamisega lühendada ka

menetlusaega. Samamoodi lühendatakse ajalehtedes etteteatamisaeg viiele päevale.

Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse § 55 lõiget 2 ja lisatakse teine lause, et juhul, kui

üldplaneering puudub või kui maakonnaplaneeringust varem kehtestatud üldplaneering ei

kajasta maakonnaplaneeringus sätestatut, on maakonnaplaneering detailplaneeringu

koostamise või projekteerimistingimuste väljaandmise aluseks. Sarnane säte oli ka kuni 30.

juunini 2015. aastal kehtinud PlanSis, kuid see jäeti välja eeldusel, et kõikidel KOVidel on

üldplaneeringud. Üksikutel KOVidel üldplaneering siiski puudub praegugi või on see tervikuna

või osaliselt kohtu poolt tühistatud või ei ole üldplaneering enam aja- ega asjakohane, sest on

kehtestatud mitukümmend aastat tagasi. Seega on tekkinud küsimus, kas sellises olukorras saab

detailplaneeringut koostada või projekteerimistingimusi anda ja millest tuleb sellisel juhul

lähtuda. Tegemist on õiguslikult reguleerimata olukorraga. Samuti on mõistetav, et puuduva

üldplaneeringu tõttu ei ole mõistlik ega põhjendatud detailplaneeringute ja

projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumine ehk ehitustegevuse seiskumine. Samuti on

muudatuse põhjuseks asjaolu, et kõigis maakondades kehtivad maakonnaplaneeringud on

6

suhteliselt ajakohased, on kehtestatud aastatel 2018 ja 2019, samas paljud üldplaneeringud on

kehtestatud 20 ja rohkem aastat tagasi ehk nende sisu ei pruugi olla enam vastavuses vahepeal

toimunud muutustega. Kaudselt toetab muudatust ka haldusmenetluse seadus (HMS), mille

järgi peavad kõik haldusaktid kehtestamise ajal olema kooskõlas kehtiva õigusega (§ 54). Seega

tuleb detailplaneeringute ja projekteerimistingimuste andmisel arvestada ka kehtiva

maakonnaplaneeringuga osas, mis on seotud detailplaneeringu või projekteerimistingimuste

sisuga. Nii on ka näiteks ehitusseadustikus selgelt sätestatud, et projekteerimistingimuste

andmisel tuleb mh arvestada, et projekteerimistingimuste andmine ei oleks vastuolus

õigusaktide, isikute õiguste ega avaliku huviga (EhS § 26 lg 3 p 2). Kuna ka

maakonnaplaneeringud sisaldava paljuski tingimusi, mis on seatud avalikes huvides, tuleb

lähtuda maakonnaplaneeringust, kui see on üldplaneeringust hiljem kehtestatud ja

üldplaneering selliseid tingimusi ei sisalda. Seega on asjakohane ette näha, et juhul kui

tingimused on liigilt üldisemas planeeringus, on igati põhjendatud detailplaneeringute ja

projekteerimistingimuste puhul neist lähtumine. Maakonnaplaneeringust lähtumine võib olla

oluline olukorras, kus varasemas üldplaneeringus toodud rohevõrgustiku ala ei kajasta või ei

ühti maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku alaga. Samuti tuleb maakonnaplaneeringust lähtuda

olukorras, kus üldplaneeringus ei ole seatud selgeid tingimusi nt väärtuslike maastike,

rohealade vm säilitamiseks, kuid hiljem kehtestatud maakonnaplaneeringus on need olemas.

Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse § 55 lõikega 21 ning sätestatakse, et kinnisomandile saab

kitsendusi seada ka maakonnaplaneeringu alusel.

Kehtiv PlanS ei näe üheselt ette, et maakonnaplaneeringuga saab kinnisomandile seada

kitsendusi, kuid mõningatel juhtudel mingisugused kinnisomandi kitsendused sellest siiski

tekivad. Arvestades, et üldplaneeringute koostamisel tuleb lähtuda maakonnaplaneeringust,

jõuavad konkreetsed maakonnaplaneeringust tulenevad nõuded üldplaneeringutesse, millega

võivad kaasneda kitsendused kinnisomandi kasutamisele (nt riigi huvides rajatava maantee või

raudtee trassi asukoha, riigikaitselise harjutusvälja asukoha määramine vms). Seega kirjeldavad

probleemi olemust nt juhud, mil maakonnaplaneering sätestab ehitise või selle asukohaga

seotud tingimused, aga samas ehitusõiguse aluseks maakonnaplaneering otseselt ei ole

(erinevalt üldplaneeringust, detailplaneeringust ja eriplaneeringust). See tähendab, et

maakonnaplaneeringus toodud tingimused jõuavad üldplaneeringusse ja mõjutavad seega ka

otseselt kinnistu omanikke, kelle seniseid võimalusi omandi kasutamiseks võidakse piirata või

muutub see üldse võimatuks. Seega ei vasta praegusel kujul reguleeritud maakonnaplaneering

mõningatel juhtudel praktikas kaasnevatele tagajärgedele ja seetõttu võivad kinnistu omanikud

maakonnaplaneeringu koostamisel kaasamata jääda. Muudatus tagab selguse ja annab sõnumi,

et ka maakonnaplaneeringust võivad kinnisomandile kitsendused tekkida. Nimetatu on

kooskõlas ka HMSi § 11 lõike 1 punktiga 3, mille kohaselt tuleb haldusmenetlusse kaasata isik,

kelle õigusi või kohustusi haldusakt võib puudutada. Sellele on viidanud ka Riigikohus, mh

lahendis 3-15-2232, milles on tõdenud, et haldusmenetlusse tuleb kaasata iga isik, kelle puhul

on haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et tulevane haldusakt võib piirata tema

õigusi. Kaasamiseks ei pea isiku õiguste riive olema tõendatud – piisab mõistlikust kahtlusest

(nt 8. oktoobri 2002. a määrus asjas nr 3-3-1-56-02, p 9; 11. oktoobri 2016. a otsus asjas nr 3-

3-1-15-16, p 20, 20. veebruari 2019. a otsus nr 3-14-52416/72, p 13). Eeltoodut toetab ka üldine

kohtupraktikas rõhutamist leidnud planeerimispõhimõte, mille kohaselt tuleb isikud kaasata

planeeringu koostamisse võimalikult varases staadiumis

Seega tuleb pärast muudatuse jõustumist maakonnaplaneeringu koostamisel hinnata, kas

planeeringu koostamisega võivad kaasneda kitsendused kinnisomandile või mitte. See sõltub

konkreetsest planeeringust ja selles seatavatest suunistest või tingimustest. Kui tegemist on

suure üldistusastmega seatud tingimusega, ei pruugi kitsenduste tekkimine alati tõenäoline olla,

kuid seda tuleb igal konkreetsel juhul hinnata. Kui kitsenduste tekkimine on tõenäoline, tuleb

kinnistuomanik ka menetlusse kaasata. Kaasatavate ringi laiendamine maakonnaplaneeringute

7

koostamisel muudab mõnevõrra senist praktikat, kuid muudatuse tingib paljuski viimasel

aastakümnel lisandunud kohtupraktika, mis senisest enam on rõhutanud haldusmenetluse ja hea

halduse põhimõtteid, mis kohalduvad ka planeeringute koostamisele ja sellesse isikute

kaasamisele (vt ka järgmise punkti selgitust).

Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse § 57 lõiget 2 kohustusega kaasata maakonnaplaneeringu

koostamisel kinnistute omanikud menetlusse, kui planeeringuga võib kaasneda kinnisomandi

kitsendusi, mis võivad tekkida ka kaudselt (vt selgitust eelmise punkti juures).

Muudatus on seotud eelnõu punktides 12 ja 13 sätestatud muudatustega. Olukorras, kus nt

maantee- või raudteetrassi asukoht seatakse maakonnaplaneeringuga, ja arvestades, et

üldplaneeringute koostamisel on maakonnaplaneeringust lähtumine kohustuslik, võib see viia

selleni, et kavandatud trassi asukohas ei väljastata enam ehituslube ehk tekivad piirangud

kinnistu senisele kasutamisele. Sellisel juhul on vaja kaasata ka kinnistuomanikud

maakonnaplaneeringu koostamise menetlusse ning see ka selgelt seaduses sätestada, et

välistada isikute kaasamata jätmine. Eeltoodu on kooskõlas ka HMS üldise korraga ja senise

kohtupraktikaga. Nii on näiteks Riigikohus asjas 3-18-913, milles käsitleti harjutusvälja

asukohta kavandava korralduse ja sellest lähtuva maakonnaplaneeringu koostamisse kaasamist,

märkinud, et viies harjutusvälja asutamise menetluse läbi kaebaja selja taga ja teda ära

kuulamata, kohtles Vabariigi Valitsus kaebajat haldusmenetluses objektina, mitte isikuna, kelle

seisukohad väärivad ärakuulamist ja arvestamist.

Samuti on Riigikohus Tamba tuuleparki käsitlevas asjas 3-3-1-15-16 rõhutanud, et

haldusmenetlusse tuleb kaasata iga isik, kelle puhul on haldusülesannete hoolsal täitmisel

võimalik ette näha, et haldusakt võib piirata tema õigusi (HMS § 11, § 35 lg 2, § 40, § 62; vt nt

haldusasja 3-3-1-56-02, p 9; 3-3-1-55-13, p 14). HMSi § 11 lõike 1 punkti 3 järgi on

menetlusosaline kolmas isik, kelle õigusi haldusakt võib puudutada. Kolmanda isikuna

kaasamiseks ei pea tema õiguste riive olema tõendatud, piisab, kui esineb mõistlik kahtlus, et

riive esineb.

Eelnõu § 1 punktiga 15 muudetakse § 62 lõiget 1 ning lisatakse kolmanda lausega, et

maakonnaplaneeringu koostamisel maakonna osa kohta korraldatakse avalik väljapanek

vähemalt planeeringuala sobivas asukohas. See annab paindlikkuse olukorras, kus planeering

koostatakse vaid osale maakonna territooriumist (mis ei asu ka maakonna keskuses), ega nõua,

et ka sellisel juhul tuleb alati avalik väljapanek korraldada maakonna keskuses. Muudatuse

kohaselt saab planeeringu koostamise korraldaja hinnata, milline koht on avaliku väljapaneku

korraldamiseks sobivaim, kuid sh tuleb eelistada asukohti, millele on lihtne juurdepääs. Avaliku

väljapaneku korraldamine on mõistlik ja vajalik just sellistes asukohtades, kus

planeeringulahendusest huvitatud isikud saavad hõlpsasti planeeringumaterjalidele ligipääsu

ehk kuhu on tagatud mugav juurdepääs jalgsi, ühistranspordiga, autoga jms ehk asukoht on

avaliku väljapaneku korraldamiseks sobiv.

Eelnõu § 1 punktiga 16 lisatakse § 62 lõike 5 esimesse lausesse pärast sõna „väljapaneku“

sõnad „ja avaliku arutelu“. Säte reguleerib maakonnaplaneeringu avalikust väljapanekust

teavitamist. Samas teiste planeeringuliikide puhul on analoogses sättes märgitud, et lisaks

avalikust väljapanekust teavitamisele tuleb teavitada ka avalikust arutelust, kuid

maakonnaplaneeringu puhul on avalikust arutelust teavitamise nõue välja jäänud. Tegemist on

tehnilise täpsustusega, et ühtlustada planeeringu avalikust väljapanekust ja arutelust teavitamise

nõudeid.

Eelnõu § 1 punktiga 17 muudetakse § 63 lõiget 1 avaliku arutelu korraldamise asukoha nõue

sarnaseks avaliku väljapaneku asukoha nõudega, nähes ette, et maakonnaplaneeringu

koostamisel maakonna osa kohta korraldatakse avalik arutelu planeeringuala sobivas asukohas

(vt selgitusi PlanSi § 62 lõike 1 muudatuse juures).

8

Eelnõu § 1 punktiga 18 muudetakse § 65 lõiget 1. Muudatus on seotud kavandatava

muudatusega, mis näeb ette PlanSi § 66 kehtetuks tunnistamise (vt selgitust ülejärgmise punkti

juures) ehk maakonnaplaneeringu vastuvõtmise otsusest loobumise. Kuna keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande tulemuste planeeringusse lisamise nõue on kehtiva seaduse

järgi vastuvõtmise otsuse tegemise eeldus, on vaja tagada, et ka selle vastuvõtmisest loobumise

korral lisatakse aruandest tulenevad nõuded siiski planeeringule.

Eelnõu § 1 punktiga 19 lisatakse § 65 lõige 4, mis on seotud maakonnaplaneeringu

vastuvõtmise etapi ärajätmisega. Lõikega nähakse ette, et pärast maakonnaplaneeringu

kooskõlastamist ja arvamuse andmiseks esitamist teeb planeeringu koostamise korraldaja

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse.

Kuna see nõue kaob, on siiski endiselt vaja tagada maakonnaplaneeringu asjakohasus ja

piisavus, samuti see, et aruandega arvestatakse planeeringu koostamisel (KSH aruande

tulemuste arvestamise nõue on seni sisaldunud kehtetuks tunnistatava § 66 lõikes 2). Samuti on

säte kooskõlas KeHJSis sätestatud KSH aruande vastavaks tunnistamise nõudega (vt KeHJS

§ 42 lg-d 5 ja 6). Otsuse tegemisel kontrollib planeeringu koostamise korraldaja aruande

asjakohasust ja piisavust ning seda, et vajalikus osas on aruandega ka planeeringu koostamisel

arvestatud. Kuigi PlanSi § 2 lõike 3 kohaselt on nõuded KSH programmi ja aruande sisu ning

muude tingimuste kohta sätestatud KeHJSis, on otsuse tegemise puhul tegemist pigem

menetlusliku nõudega, mistõttu on see vaja PlanSis eraldi sätestada.

Eelnõu § 1 punktiga 20 tunnistatakse kehtetuks § 66. Muudatusega tunnistatakse kehtetuks

maakonnaplaneeringu vastuvõtmise otsuse tegemist reguleerivad sätted. Tegemist on

menetlustoiminguga, millega maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja kinnitab, et

maakonnaplaneering vastab õigusaktidele, see on koostatud vastavuses maakonna ruumilise

arengu eesmärkidega ning selle koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju strateegilise

hindamise tulemusi. Võttes arvesse asjaolu, et sellele järgneb veel planeeringulahenduse

avalikustamise etapp (PlanS §-d 67–69), on vastuvõtmise etapi põhjendatus ebaselge. Pärast

avalikustamise etappi tuleb vajaduse korral muuta planeeringulahendust, et tagada parim

lahendus ja selle vastavus õigusaktidele. Seda eelkõige juhul, kui avalikul väljapanekul tehtud

ettepanekud annavad aluse planeeringulahenduse täiendamiseks. Seega võib

planeeringulahendus pärast selle vastuvõtmist, avalikku väljapanekut ja arutelu muutuda.

Planeeringulahenduse õiguspärasust, sh KSH tulemustega arvestamist, kinnitab seega lõplikult

alles planeeringu kehtestamise otsus ehk planeeringu kehtestamise otsuse kui haldusakti

õiguspärasuse eest vastutab selle kehtestaja. Vastuvõtmise otsuse tegemine, mis on suunatud

pigem haldusesisese kontrolli tegemiseks, koormab põhjendamatult Vabariigi Valitsust kui

planeeringu kehtestajat (otsuse tegemise puhul on tegemist pigem formaalse toiminguga),

pikendab menetlust, kuid ei aita tagada planeeringu sisulist kvaliteeti. Seetõttu on vastuvõtmise

otsusest loobumine põhjendatud.

Eelnõu § 1 punktiga 21 muudetakse § 67 lõike 1 esimest lauset. Muudatus on seotud PlanSi

§ 66 kehtetuks tunnistamise ettepanekuga ehk loobuda maakonnaplaneeringu vastuvõtmise

otsusest. Lauses asendatakse viide maakonnaplaneeringu vastuvõtmisele viitega

kooskõlastamise ja arvamuse andmise etapile (PlanS § 65). See tähendab, et avalik väljapanek

toimub pärast maakonnaplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamist ja arvamuste

esitamist ning nende alusel asjakohaste muudatuste tegemist. Et vältida seaduse mitmeti

tõlgendatavust vastuvõtmise etapist loobumisega, muudetakse sõnastust, et avalikule

väljapanekule suunatakse nii maakonnaplaneering kui ka KSH aruanne.

Eelnõu § 1 punktiga 22 täiendatakse § 67 lõiget 6 ja lisatakse avalikust arutelust teavitamise

kohustus ajalehtedes, veebilehel ja sotisaalmeedia kontol juhul, kui see on olemas, sarnaselt

9

avalikust väljapanekust teavitamise kohustusega. Tegemist on pigem tehnilise muudatusega,

millega lisatakse aruteludest teavitamise nõue sarnaselt teiste planeeringuliikide juures olevate

sarnaste sätetega. Samuti sätestatakse teate avaldamisele lühem etteteatamiseaeg. Analoogselt

eelnõu punktiga 11võib teade avalikust väljapanekust ilmuda viis päeva enne avaliku

väljapaneku algust, mitte enam 14 päeva. Arvestades, et tänapäeval tutvutakse avaliku

väljapaneku materjalidega eelkõige veebis, siis ei ole teate ilmumisel kaks nädalat ehk 14 päeva

enne avalikku arutelu enam praktilist väärtust. Pigem võib eeldada, et planeeringu

materjalidega soovitakse tutvuda kohe pärast teate ilmumist.

Eelnõu § 1 punktiga 23 jäetakse § 74 lõikest 5 välja lauseosa „kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu ja“. Muudatus on seotud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu seadusest välja

jätmisega (vt selgitusi §-de 95–123 kehtetuks tunnistamise juures).

Eelnõu § 1 punktiga 24 lisatakse § 75 lõike 1 punkti 18 pärast sõna „kõrguspiirangu“

tekstiosaga „, vajaduse korral vaatekoridoride“. Vaatekoridoride määramisega tegeletakse

planeeringutes ka praegu, kuid selle sättes nimetamine muudab normi selgemaks ja

mõistetavamaks, aidates kaasa parima ruumilahenduse leidmisele. Kui vaatekoridoride

määramine pole asjakohane, ei pea seda tegema, seega tuleb see määrata vaid vajaduse korral.

Eelnõu § 1 punktiga 25 lisatakse volitusnormi aluseks § 75 lõige 11, mille puhul on tegemist

seni kehtivas PlanSi § 95 lõikes 2 sätestatud volitusormiga olulise ruumilise mõjuga ehitiste

nimekirja kehtestamiseks. Kuna kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu sätted (§-d 95–123), sh

volitusnormi sätestav säte, jäetakse seadusest välja, on vaja volitusnorm olulise ruumilise

mõjuga ehitiste nimekirja kehtestamiseks sätestada uue lõikena. Kavas on ka määruse sisuline

ülevaatamine, kuid kuna tegemist on põhjaliku ja teisi osalisi kaasava protsessiga, siis seaduse

muutmisega paralleelselt määruse sisu veel ei muudeta, küll aga tuleb muuta ära määruse

preambul (eelnõu kavand seletuskirjale lisatud).

Eelnõu § 1 punktidega 26 ja 27 jäetakse § 77 lõikest 5, § 82 lõikest 5, § 87 lõikest 2, § 88

lõikest 5, § 89 lõikest 1, § 91 lõikest 2, § 128 lõikest 6, § 135 lõikest 7, § 137 lõikest 2 ja § 139

lõikest 3 välja tekstiosa „, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille on

kohaliku omavalitsuse üksus määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks“

ning § 84 lõike 1 esimesest lausest tekstiosa „, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga

ajalehes, mille on kohaliku omavalitsuse üksus määranud valla või linna ametlike teadaannete

avaldamise kohaks“. Tegemist on muudatusega, millega jäetakse KOVi koostatavate

planeeringute puhul ära üleriigilises ja maakonnalehtedes teadete avaldamise kohustus. Pärast

muudatuse jõustumist ei ole nimetatud lehtedes teadete esitamine enam kohustuslik ning teated

tuleb avaldada vaid kohaliku omavalitsuse lehes. Erandiks on vaid olukord, kus KOVil leht

puudub või ei ilmu õigel ajal, siis tuleb teated avaldada maakonnalehes (kehtiv nõue on sama).

Muudatus aitab KOVil hoida kokku ressurssi, mis on seni kulunud teadete avaldamisele

ajalehtedes.

Eelnõu § 1 punktiga 28 jäetakse § 82 lõikest 1, § 83 lõikest 1, § 87 lõikest 1 ja § 88 lõikest 1

välja lauseosa „ja valla suuremate asulate keskustes“. Selle muudatusega jäetakse seadusest

välja kohustus korraldada üldplaneeringu avalikke väljapanekuid ja arutelusid ka valla

suuremate asulate keskustes. Praegu on lisaks kohustus korraldada avalikke väljapanekuid ja

arutelusid ka KOVi keskustes ja linnaosadega linnades linnaosa keskustes. Kuna seadusest ei

selgu, mida mõista valla suurema keskuse all ehk kui suur on suur keskus, siis on sätte

rakendamine tekitanud segadust. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 6 lõike 2 kohaselt

on asulad linnad, külad, alevikud ja alevid. Seega on säte ka õiguslikult ebatäpne, kuna valla

suuremaks asulaks ei saa olla linn (sama seaduse § 2 lg 1 kohaselt jaotub Eesti territoorium

maakondadeks, valdadeks ja linnadeks). Küll tuleb arvestada, et kuna avalikustamiste puhul on

10

PlanSis sätestatud miinimumnõuded, tuleb planeeringu koostamise korraldajal vajadusel

korraldada avalikustamine ka muudes paikades, kui seadus ette näeb.

Eelnõu § 1 punktiga 29 tunnistatakse kehtetuks §-d 95–123 ehk PlanSi 7. peatükk „Kohaliku

omavalitsuse eriplaneering“.

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu (KOV EP) instrument toodi õigusesse 2015. aasta

1. juulil jõustunud PlanSiga ehk ligi kümme aastat tagasi. Analoogselt riigi eriplaneeringuga on

tegemist kaheetapilise planeeringuga, mis koosneb asukoha eelvalikust ja detailse lahenduse

koostamisest. Möödunud ajavahemikul toimunud arengut arvestades ei ole KOV EP instrument

aga praktikas osutunud asjakohaseks ega täitnud täiel määral eesmärki. Efektiivset menetlust

on takistanud nt maaomandiga seotud küsimused. Olulise ruumilise mõjuga (ORME) ehitised

on ehitised, mille ehitamise huvi on eelkõige eraettevõtjatel. Arvestades, et kohalikele

omavalitsustele kuuluva maa hulk on piiratud ning sundvõõrandamise vahendid napid, on

asukoha eelvalik sageli osutunud formaalseks, kuna seda on tehtud vaid arendajale kuuluval

maa-alal. Sellisel kujul ei ole asukoha eelvaliku tegemine ja ehitisele sobivaima asukoha

leidmine, mis oli KOV EP instrumendi loomise üks peamisi eesmärke, ka sisulist väärtust,

nõudes samas kulukat ja ajamahukat menetlemist.

Eelnõu koostamisel on jõutud seisukohale, et ORME ehitiste kavandamine detailplaneeringuga

on eesmärgipärasem ja menetluslikult sobivam. Endiselt on ORME kavandamiseks esimene ja

sobivaim võimalus üldplaneering, kuid kui seda ei ole tehtud, saab ORMEle asukohta valida ka

detailplaneeringuga. Kuna tegemist on olulise ruumilise mõjuga ehitisega, tuleb sellise

detailplaneeringu koostamisel sarnaselt KOV EPga alati teha keskkonnamõju strateegiline

hindamine. PlanSis juba sisalduva volitusnormi alusel (§ 3 lg 6 p 21) koostatakse ja

kehtestatakse ka detailplaneeringu algatamise taotluse vorm, milles nähakse ette, et ORME

ehitamiseks detailplaneeringu algatamise taotlus peab sisaldama analüüsi, mis kinnitaks ehitise

asukoha sobivust ja välistavate tegurite puudumist. See aitab tagada asukoha sobivust, kuid

lõplik seisukoht selgub pärast detailplaneeringu koostamist ja mõjude hindamist. Muudatus ei

puuduta juba koostamisel olevaid KOV EPsid ja nende koostamine viiakse lõpuni, lähtudes

PlanSi redaktsioonist, mis kehtis enne eelnõuga kavandatud muudatuste jõustumist.

Eelnõu § 1 punktiga 30 muudetakse § 124 lõiget 5 ja nähakse ette, et keskkonnamõju

strateegiline hindamine on kohustuslik olulise ruumilise mõjuga ehitist kavandava

detailplaneeringu koostamisel (vt ka selgitust eelmise punkti juures). Olulise ruumilise mõjuga

ehitis kavandatakse üldplaneeringuga, mille koostamisel on KSH tegemine alati kohustuslik.

Kui üldplaneeringus ehitisele asukohta pole valitud, saab seda teha detailplaneeringuga, mis on

üldplaneeringut muutev, lähtudes selleks ettenähtud nõuetest. Arvestades eeltoodut ja asjaolu,

et ka praegu on olulise ruumilise mõjuga ehitist kavandava kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu koostamisel kohustuslik KSH, nõutakse ka sellise ehitise kavandamiseks

koostatava detailplaneeringu puhul KSHd ning sisulist muudatust siin ei tehta.

Eelnõu § 1 punktiga 31 jäetakse § 124 lõikest 6 välja lauseosa „§ 125 lõike 1 punktis 4 ja“ ehk

viide sellele, et kui olulise ruumilise mõjuga ehitis on kavandatud üldplaneeringuga, tuleb

detailplaneeringu koostamisel teha KSH eelhinnang. Selle põhjus on asjaolu, et kavandatavate

muudetuste kohaselt kaotatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu instrument ning KSH on

olulise ruumilise mõjuga ehitist kavandava detailplaneeringu puhul alati kohustuslik.

Eelnõu § 1 punktiga 32 täiendatakse § 124 lõikega 91 ja nähakse ette, et juhul, kui

detailplaneering koostatakse alal, kus üldplaneering puudub, kohaldatakse detailplaneeringu

koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele

kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Mõnel KOVil puudub

üldplaneering, mis aga ei saaks olla takistuseks detailplaneeringute koostamisele. Seega tuleb

sellises olukorras leida lahendus ja sätestada, millest detailplaneeringu koostamisel lähtuda

11

tuleb. Seega tuleb teha nn kaks ühes ehk menetluse puhul tuleb järgida üldplaneeringu

menetlusnõudeid (v.a koostöö ja kaasamise puhul). Samamoodi tuleb üldplaneeringu

menetlusnõudeid järgida ka üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisel (PlanS

§ 142 lg 2).

Eelnõu § 1 punktiga 33 muudetakse § 125 lõike 1 punkti 4 ja nähakse ette, et detailplaneeringu

koostamine on alati kohustuslik olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks (mitte vaid

detailplaneeringu kohustuslikul alal – linnas, alevis ja alevikus ning nendega piirnevas avalikus

veekogus). Muudatus on seotud KOV EP kaotamisega, mistõttu tuleb edaspidi olulise ruumilise

mõjuga ehitisi kavandada detailplaneeringuga. Eelistatud on olulise ruumilise mõjuga ehitise

asukoha määramine üldplaneeringus ja see on ka üks üldplaneeringu ülesanne. Kuid ka juhul,

kui seda tehtud ei ole, saab sellist ehitist kavandada detailplaneeringu koostamise kaudu,

muutes vajaduse korral üldplaneeringut.

Eelnõu § 1 punktiga 34 muudetakse § 126 lõiget 6 ja lisatakse teise lausega, et krundi piiridest

ei pea uue katastriüksuse moodustamisel lähtuma, kui pärast uue katastriüksuse moodustamist

(mis võib seisneda ka olemasoleva katastriüksuse muutmises, nt jagamises) on detailplaneering

endisel kujul elluviidav. Seega ei tohi uue katastriüksuse moodustamisega kaasneda

detailplaneeringus määratud ehitusõiguse muudatust, samuti ei tohi katastriüksuse

moodustamine ka muude detailplaneeringu tingimustega vastuolus olla. Katastriüksuse piiride

muutmisel vaid kehtivast krundist lähtumine ei ole alati proportsionaalne, seda eriti olukorras,

kus ehitusõigust muuta ei soovita. Sellisel juhul on tegemist pigem maakorraldusliku

toiminguga, millega ei kaasne muudatusi ehitusõiguses ega ka muudes detailplaneeringus

määratud tingimustes, ning piiride muutmisel saab lähtuda maakorraldusseaduses ja

maakatastriseaduses sätestatust. Eeltoodule on juhtinud tähelepanu ka Riigikohus oma lahendis

3-20-952, leides, et kehtiva detailplaneeringu alal asuva kinnisasja jagamiseks, kui selle käigus

ei soovita muuta detailplaneeringuga määratud ehitusõigust, kogu detailplaneeringuala

hõlmava uue detailplaneeringu koostamise nõue ei oleks proportsionaalne vahend eesmärgi

saavutamiseks. Lisaks on kohus rõhutanud, et muudatused kehtiva detailplaneeringuga

sätestatud ehitusõigustes võivad riivata avalikku huvi enam kui muudatused katastriüksuste

piirides.

Eelnõu § 1 punktiga 35 täiendatakse PlanSi § 128 lõiget 5 punktiga 4 ja nähakse ette, et

detailplaneeringu algatamise otsuses tuleb märkida ka algatamise otsusega tutvumise aeg ja

koht. Sellise info toomine algatamise otsuses on nõutav kõigi teiste planeeringuliikide puhul,

samuti tehakse seda detailplaneeringute puhul osaliselt ka praegu. Seega on tegemist pigem

nõuete ühtlustamise eesmärgil tehtava tehnilise täpsustusega.

Eelnõu § 1 punktiga 36 täiendatakse § 129 lõiget 1 punktiga 5 ja nähakse ette, et

detailplaneeringu koostamise võib lõpetada lisaks paragrahvis sisalduvatele alustele ka muul

põhjendatud juhul. See annab KOVile võimaluse lõpetada nt menetlused, mis on seiskunud

aastateks või aastakümneteks põhjusel, et detailplaneeringu algatamise taotleja (nt arendaja vm

huvitatud isik) ei ole pärast korduvaid meeldetuletusi esitanud menetluse jätkamiseks vajalikke

andmeid, ilma milleta planeeringu koostamise korraldaja menetlusega edasi minna ei saa,

samuti kui planeeringu koostaja ei tee planeeringus kohaliku omavalitsuse ettenähtud

muudatusi või täpsustusi vms. Samuti saab menetluse lõpetada, kui taotleja on äriühing, mis on

pankrotistunud, likvideeritud vms. Menetluse lõpetamine peab olema sisuliselt kaalutud ja

põhjendatud, samuti tuleb arvestada haldusmenetluse seaduse nõudeid. Arvestama peab ka

asjaolu, et PlanSi muudatuse kohaselt peab detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata

jätmise otsuse tegema hiljemalt kahe ja poole aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest

arvates. See paneb planeeringu koostamise korraldajale kohustuse, mille täitmist takistavaks

asjaoluks on ka vajalike andmete esitamata jätmine selleks ettenähtud tähtaja jooksul.

12

Menetlemine seaduses ettenähtud aja jooksul on ka avalikes huvides ning kooskõlas

põhiseadusest tuleneva seaduslikkuse põhimõttega (PS § 10), mis tähendab, et avaliku võimu

tegevus ei tohi olla vastuolus seadusega ning kõiki seadusi tuleb täita nii avalikul võimul kui

ka üksikisikutel.

Eelnõu § 1 punktidega 37 ja 38 tehakse PlanSis muudatus, mille kohaselt antakse

omavalitsusele õigus sõlmida detailplaneeringust huvitatud isikuga haldusleping lisaks

detailplaneeringu kohastele avalikuks kasutamiseks ettenähtud rajatistele (avalikuks

kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning

tehnorajatised) ka omavalitsuse ülesande täitmiseks vajalike avalikult kasutatavate hoonete

väljaehitamiseks või väljaehitamise kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks. Nimetatud

rajatised kavandatakse detailplaneeringuga ja tegemist on rajatistega, mis on vajalikud

detailplaneeringu lahenduse elluviimiseks. Kuigi selline võimalus on täna olemas eelnimetatud

rajatiste puhul, kuid praktikas on selline vajadus ilmselgelt olemas ka hoonete puhul.

Omavalitsused sõlmivad selliseid lepinguid ka praegu, kuid nende õiguslik alus ja seega ka

õiguspärasus on ebaselge. Sellise probleemi olemasolu kinnitas juba 2020. aastal

Rahandusministeeriumi ja Riigikantselei koostöös tellitud Poliitikauuringute Keskuse Praxis ja

AB Triniti analüüs (kohaliku kasu instrumentide analüüsi), milles käsitleti ka taristu

väljaehitamise võimalusi ja välisriikide kogemusi. Nimetatud analüüsis on välja toodud, et

õiguslik alus sotsiaalse ja tehnilise taristu lepingutel puudub (v.a tehniline taristu

planeeringualal, mis on kehtiva planeerimisseaduse alusel lubatud). Arendustega kaasnevate

ühiskondlike kulude kandmise instrumendid on kasutusel kõigis OECD liikmesriikides (v.a

Uganda).5 Eesmärk on, et arendusest kasu saav osapool panustaks omavalitsusele kaasnevate

kulude kandmisse.

Kiili vald on 2025 aasta alguses esitanud Riigikohtule taotluse tunnistada põhiseadusega

vastuolus olevaks ja kehtetuks planeerimisseaduse § 131 lõige 2 osas, milles see ei võimalda

kohaliku omavalitsuse üksusel sõlmida detailplaneeringust huvitatud isikuga halduslepingut,

millega huvitatud isik võtab kohustuse ehitada välja detailplaneeringu kohased ja elanike

teenindamiseks vajalikud lasteaia-, kooli-, sotsiaalteenuse osutamise, raamatukogu- ja

spordihooned ja -rajatised või kannab täielikult või osaliselt nende hoonete ja rajatiste

väljaehitamise kulud.

Kui omavalitsused soovivad sõlmida halduslepingud lisaks rajatistele ka omavalitsuse

ülesannete täitmiseks vajalike avalikult kasutatavate hoonete väljaehitamiseks või

väljaehitamisega seotud kulude rahastamiseks, tuleb selleks PlanSi § 131 lõike 21 alusel

kehtestatud kordasid täiendada. Kohalikul tasandil kehtestatud korrad aitavad tagada osapoolte

võrdset kohtlemist, instrumendi rakendamise läbipaistvust, ettenähtavust maaomanikele ja

elanikele.

Eelnõu § 1 punktidega 39 ja 40 muudetakse detailplaneeringu puhul PlanSi §-e 135 ja 136 ja

nähakse ette, et avalik arutelu ja väljapanek korraldatakse vähemalt planeeringuala kohaliku

omavalitsuse sobivas asukohas. Praegu näeb seadus ette, et avalik väljapanek ja arutelu

korraldatakse vähemalt planeeringuala valla või asula keskuses ja linna või linnaosa keskuses.

Arvestades valdade ja linnade territooriumi suurust ja seda, et detailplaneeringu ala võib

paikneda KOVi keskusest mitmekümne kilomeetri kaugusel, on otstarbekam korraldada

väljapanek ja arutelu planeeringualal või mujal sobilikus paigas, mis on seotud

planeeringulahendusega. Silmas tuleb pidada, et need tuleks korraldada sellistes asukohtades,

5 OECD/Lincoln Institute of Land Policy, PKU-Lincoln Institute Center (2022), Global Compendium of Land Value Capture Policies, OECD Regional Development Studies, OECD Publishing, Paris, https://doi.org/10.1787/4f9559ee-en.

13

kuhu on tagatud mugav juurdepääs jalgsi, ühistranspordi, autoga jms ehk asukoht peab olema

sobiv.

Eelnõu § 1 punktiga 41 muudetakse PlanSi § 139 lõiget 2 selliselt, et detailplaneeringu

kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tehakse hiljemalt kahe ja poole aasta möödumisel

detailplaneeringu algatamisest arvates.

Kehtivas PlanSis on sätestatud, et detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise

otsus tehakse kolme aasta jooksul detailplaneeringu algatamisest. Analüüsi „Eestis kehtestatud

detailplaneeringute menetlusajad“ alusel kehtestati 2023. aastal Eestis planeeringute

andmekogu info kohaselt 342 detailplaneeringut, mille keskmine menetlusaeg oli 2,4 aastat

(mediaan 1,6 aastat). Menetlusaeg jäi kolme aasta sisse 81 protsendil detailplaneeringutest.

2024. aasta esimesel poolaastal kehtestati andmekogu andmetel 148 detailplaneeringut,

keskmine menetlusaeg oli 2,1 aastat (mediaan 1,7). Menetlusaeg jäi kolme aasta sisse 83

protsendil detailplaneeringutest.

Eesti majanduskeskkonna konkurentsivõime edendamiseks on seatud eesmärgiks planeeringute

menetluse kiirendamine, mistõttu lühendatakse detailplaneeringute menetlusaega 2,5 aastani.

Menetlust aitavad kiirendada ka eelnõukohase seadusega kavandatud muudatused.

PlanS-i ei täiendata rakendussättega, mida kohaldatakse neile detailplaneeringu kehtestamise

või kehtestamata jätmise otsustele, mille osas on detailplaneeringu menetlus juba algatatud uue

redaktsiooni jõustumisel ja mida menetletakse enne käesoleva seaduse jõustumist. PlanS-i § 1

lõige 3 sätestab, et käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse

haldusmenetluse seadust (HMS), arvestades käesoleva seaduse erisusi. HMS-i § 5 lõige 5

sätestab, et kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal,

kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Sellest tulenevalt, kui seadust

muudetakse, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist algatatud menetlustele menetluse

alguses kehtinud õigusnorme.

Eelnõu § 1 punktiga 42 lisatakse § 139 lõige 7 ja nähakse ette, et detailplaneering kaotab

kehtivuse, kui planeeringut ei ole asutud ellu viima seitsme aasta möödumisel detailplaneeringu

kehtestamisest arvates. Põhjendatud juhul võib detailplaneeringu kehtestamise otsuses

sätestada pikema kehtivusaja. Detailplaneeringu kehtivust võib põhjendatud juhul pikendada

ühe korra kuni seitse aastat. Senini on detailplaneeringud kehtinud kuni kehtetuks

tunnistamiseni olenemata sellest, kas neid on asutud ellu viima või mitte. See on aga toonud

kaasa olukorra, kus kehtivad näiteks 30 aastad vanad detailplaneeringud, mis ei ole aga ammu

enam aja- ega asjakohased.

Analoogne kord on toodud ehitusseadustikus (§ 45 lg 1) ka ehituslubade puhul, mis näeb ette,

et ehitusluba kehtib viis aastat. Kui ehitamisega on alustatud, kehtib ehitusluba kuni seitse aastat

ehitusloa kehtima hakkamisest. Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada pikema

tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust. Arvestama peab, et võimalus detailplaneeringu kehtetuks

tunnistamiseks on kehtiva korra kohaselt siis, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödas

viis aastat ja planeeringut pole asutud ellu viima. Nimetatud muudatus ei puuduta

detailplaneeringuid, mis on kehtestatud enne muudatuse kehtima hakkamist, kuid neid on

endiselt võimalik kehtetuks tunnistada seaduses ettenähtud nõuetest lähtudes.

Muudatuse rakendamist aitab tõhustada ka PLANK rakendus, mis hakkab automaatselt saatma

eelhoiatusi detailplaneeringute kehtetuks muutumise tähtaja saabumise kohta.

Eelnõu § 1 punktiga 43 täiendatakse PlanSi § 140 lõikes 1 sätestatud detailplaneeringu

kehtetuks tunnistamise aluseid. Lisaks senistele nähakse ette, et detailplaneeringu võib

kehtetuks tunnistada juhul, kui pärast detailplaneeringu kehtestamist on ilmnenud asjaolud, mis

välistavad planeeringu elluviimise tulevikus. Tegemist on sama alusega, mis on seatud

14

detailplaneeringu algatamisest keeldumise puhul. Samas võivad planeeringu elluviimist

välistavad asjaolud ilmneda ka pärast detailplaneeringu kehtestamist ja seda eriti just mitmeid

aastaid tagasi kehtestatud ehk vananenud planeeringute puhul. Sellisteks asjaoludeks võivad

olla näiteks ranna kaldajoone ja sellega seoses ehituskeeluvööndi muutumine, mõni muu

looduses aset leidnud muudatus, mis muudab ehitustegevuse võimatuks, vms. Lisaks võib

ilmneda ka muid asjaolusid, mis planeeringu elluviimist välistada võivad (nt vastuolu

hilisemate riigi või omavalitsuse kehtestatud õigusaktide või arengut suunavate dokumentidega

vms). Lisaks võib detailplaneeringu võib kehtetuks tunnistada muul avalikul huvil põhineval

põhjusel. Avaliku huvi sisustamine on igakordne kaalutlus ja lähtuda tuleb konkreetse

planeeringu puhul esinevatest asjaoludest.

Planeeringu kui haldusakti kehtetuks tunnistamisel tuleb järgida ka üldiseid HMSis sätestatud

haldusakti kehtetuks tunnistamise nõudeid.

Eelnõu § 2. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmine

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust täiendatakse §-dega 309–3011.

Paragrahv 309 kohustab kanda enne planeeringute andmekogu asutamist ehk enne 01.11.2022

kehtestatud planeeringud planeeringute andmekogusse hiljemalt 31.12.2030. See aitab tagada,

et andmekogust on kättesaadavad kõik planeeringud, mitte vaid need, mis on kehtestatud pärast

01.11.2022. Muudatus loob andmekogu kasutajatele senisest paremad võimalused

planeeringuis ettenähtud võimaluste ja nõuetega tutvumiseks ning nende alusel otsuste

tegemiseks (kodu ostmine, investeeringute kavandamine jms). MKM-ile eraldati ELi taaste- ja

vastupidavusrahastust digiteerimisprojekti jaoks 550 000 eurot. Praegu valmistatakse ette

lepingu sõlmimist parima pakkujaga.

Paragrahv 3010 näeb ette, et enne planeerimisseaduse §-de 95–123 kehtetuks tunnistamist

algatatud KOVi eriplaneeringute menetlemisel kohaldatakse planeerimisseaduse redaktsiooni,

mis kehtis enne selle paragrahvi jõustumist. Menetlus viiakse lõpuni hiljemalt 31.12.2026.

Seega ei muuda kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kehtetuks tunnistamine pooleli olevate

planeeringute koostamist ning nende puhul lähtutakse koostamisel sellest PlanSi redaktsioonist,

mis kehtis vahetult enne kavandatud eelnõu seadusena jõustumist.

Paragrahv 3011 näeb ette, et detailplaneeringu nn automaatne kehtetuks muutumine laieneb vaid

neile detailplaneeringutele, mis kehtestatakse pärast eelnõu seadusena jõustumist. Seega ei

puuduta muudatus kehtivaid detailplaneeringuid, kuid nende puhul säilib võimalus need

kehtetuks tunnistada.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul puudub seos Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

6.1. Planeerimisseaduse muudatused

6.1.1. Mõju avaldav muudatus: planeerimisseaduses kasutatavate terminite täpsustamine ja

täiendamine, sätete õigusselguse suurendamine

15

Mõju sihtrühm: riigiasutused, kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad ja elanikud.

Sotsiaalne ja majanduslik mõjud, mõju loodus- ja elukeskkonnale ning regionaalarengule

Otsesed mõjud puuduvad, planeeringute ja neis kasutatavate terminite õigusselgus aitab kaasa

planeeringute kvaliteedi ja seeläbi elukeskkonna parandamisele.

Mõju riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse asutustele

Mõju on positiivne. PlanSis kasutatavate terminite täpsem sisustamine ja sätete õigusselguse

parendamine hõlbustab planeeringu koostamise korraldajatel planeerimismenetluse läbi

viimist, sh vähendab halduskoormust.

Mõju ettevõtjatele ja elanikele

Mõju on positiivne. Selged ja üheselt arusaadavad terminid ja õigusselged sätted aitavad

ettevõtjatel ja elanikel oma tegevust paremini planeerida ning hõlbustavad

planeerimisküsimuste lahendamist.

6.1.2. Mõju avaldav muudatus: planeerimise põhimõtete ajakohastamine, sh kvaliteetse

ruumi põhimõtetest lähtumise ja kliimamuutusega arvestamise kohustuse sätestamine

planeeringute sisu kujundamisel

Mõju sihtrühm: riigiasutused, kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad ja elanikud.

Sotsiaalne ja majanduslik mõjud, mõju loodus- ja elukeskkonnale ning regionaalarengule

Mõju on positiivne. Ajakohastatud planeerimise põhimõtetega arvestavad planeeringud

pakuvad senisest läbimõeldumaid ja kvaliteetseid ruumilahendusi ning võimaldavad ruumi

kohandada vastavalt kliimamuutuse mõjule.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju on positiivne. Kliimamuutuse mõjuga kohanenud ja kvaliteetne ruum suurendab riigi

julgeolekut ja välissuheteid, sh võimaldab riigil täita rahvusvaheliselt võetud eesmärke ning

leevendada ja kohandada ruumi kliimamuutuse mõju arvestades.

Mõju riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse asutustele Mõju on positiivne. Planeeringu koostamist korraldavad riigiasutused ja KOVid saavad

planeerimise põhimõtetele tuginedes ruumi kohandada senisest jõulisemalt kliimamuutusest

tingitud mõjudega arvestavalt, samuti luua senisest kvaliteetsemat elukeskkonda. Võimalikke

lisakulusid kliimamuutusega arvestavate planeeringute koostamiseks ei saa pidada oluliseks.

Mõju ettevõtjatele ja elanikele Kliimamuutusega arvestavate ja kvaliteetset ruumi loovate planeeringulahenduste elluviimise

kulu planeeringulahenduse koostamisest huvitatud isikutele tõenäoliselt vähesel määral

suureneb. Kliimamuutusega arvestaval planeeringulahendusel on aga oluliselt suurem väärtust

– paraneb kavandatava keskkonna kvaliteet ning tekib võimalus õigeaegselt teadvustada ja

kavandada vajalikke leevendus- ja kohanemismeetmeid. Seega ei saa kokkuvõtvalt mõju

oluliseks pidada.

6.1.3. Mõju avaldav muudatus: etteteatamise, teadete edastamise (sh edastuskanalite) ja

avaliku väljapaneku ning arutelu korraldamise nõuete ajakohastamine ja paindlikumaks

muutmine

Mõju sihtrühm: riigiasutused, kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad ja elanikud.

Sotsiaalne mõjud, mõju julgeolekule ja välissuhetele ning mõju loodus- ja elukeskkonnale

16

Mõju puudub.

Majanduslik mõju Mõju on positiivne. Vähenevad planeerimismenetluse kulud.

Mõju riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse asutustele Mõju on positiivne. Väheneb menetluskoormus ning rohkem saab tähelepanu keskendada

tõhusale eesmärgipärasele koostööle ja kaasamisele. Samuti vähenevad planeerimismenetluse

kulud.

Mõju ettevõtjatele ja elanikele Mõju on positiivne. Menetlusosalisteks olevad isikud saavad teateid hõlpsamalt ja need on

kergemini leitavad selgelt kindlaks määratud kohtadest, sh ka sotsiaalmeediast. Ühtlasi paraneb

juurdepääs avalikele väljapanekutele ja aruteludele, mis korraldatakse asukohta arvestades

sobivas kohas – see aga omakorda soodustab planeerimismenetluses aktiivset osalemist. Samuti

on kaasamise korral asjakohane lähtuda PlanSi §-des 9–11 sätestatud põhimõtetest ning tagada

planeerimismenetluses tõhus koostöö osalistega ja avalikkuse kaasamine. Seega ei saa pidada

mõju oluliseks.

6.1.4. Mõju avaldav muudatus: maakonnaplaneeringust lähtumise aluste täpsustamine

Mõju sihtrühm: riigiasutused, kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad ja elanikud.

Sotsiaalne ja majanduslik mõju, mõju loodus- ja elukeskkonnale, regionaalarengule,

riigiasutustele ja kohalike omavalitsuse asutustele ning ettevõtjatele ja elanikele

Mõju on positiivne. Pidevalt muutuvas ühiskonnas, sh muutuvate vajaduste keskkonnas, on

vaja soodustada erinevate planeeringuliikide koosmõjust lähtumist ja see selgelt ka seaduses

välja tuua. Seetõttu loob muudatus paindlikumad nõuded, kuidas ja millistel alustel on võimalik

ruumi kasutada, sh maakasutust kavandada ja tingimusi seada. Võttes arvesse huvide

tasakaalustamise ja lõimimise (PlanS § 10) ning teabe piisavuse põhimõtet (§ 11), mille

kohaselt peab planeerimisel võtma arvesse juba kehtivaid planeeringuid, samuti asjaolu, et

haldusakt peab kehtestamisel olema kooskõlas kehtiva õigusega (sh eelnevalt kehtestatud

planeeringute kui haldusaktidega), suureneb õigusselgus planeerimismenetluses ning toob

kaasa üheselt arusaadavuse kõigile planeerimismenetluse osalistele. Eeltoodu aitab vältida

arusaamatusi ja mitmeti mõistmist ning seega vältida hilisemaid kohtuvaidlusi.

6.1.5. Mõju avaldav muudatus: regulatsioon, mis näeb ette, et kitsendused võivad tuleneda

ka maakonnaplaneeringust

Mõju sihtrühm: riigiasutused, kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad ja elanikud.

Sotsiaalne ja majanduslik mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, loodus- ja

elukeskkonnale ning regionaalarengule Mõju puudub.

Mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele Mõju on positiivne. Kitsenduste seadmise võimaluse selge sätestamine aitab tagada planeeringu

elluviidavuse ning vältida hilisemaid vaidlusi küsimuses, kes on kitsenduste seadmiste eest

vastutav, kas riik või KOV. Samuti vältida hilisemaid vaidlusi, sest isikud, kellele kuuluva

omandi kasutamine on planeeringu tõttu oluliselt kitsendatud või lausa võimatu, on menetlusse

juba kitsenduse kavandamise etapis kaasatud. Samuti väldib see olukordi, kus riigi poolt

maakonnaplaneeringuga seatud kitsenduste eest jääb vastutama KOV, kellel puudub ÜP

koostamisel võimalus jätta maakonnaplaneeringus ettenähtu arvestamata.

Mõju ettevõtjatele ja elanikele

Mõju on positiivne. Kitsenduste otsese (mitte nn varjatud kujul, mis ilmnevad alles kohaliku

omavalitsuse tasandi planeeringute koostamisel) seadmise võimaldamine aitab vältida

hilisemaid vaidlusi, sest isikud, kellele kuuluva omandi kasutamine on planeeringu tõttu

oluliselt kitsendatud või lausa võimatu, on menetlusse kaasatud juba kitsenduse kavandamise

etapist alates, mis aitab neil tagada oma õiguste tõhusat kaitset.

17

6.1.6. Mõju avaldav muudatus: maakonnaplaneeringu vastuvõtmise etapist loobumine

Mõju sihtrühm: riigiasutused, eelkõige maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja.

Sotsiaalne mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, loodus- ja elukeskkonnale ning

regionaalarengule Mõju puudub.

Majanduslik mõju Mõju on positiivne. Menetlusele kuluva aja kokkuhoid avaldab otsest majanduslikku mõju

eelkõige planeeringu korraldajale, kelle planeeringu koostamisega kaasnevad kulud ning

menetlusele kuluv aeg planeeringu vastuvõtmise etapi kaotamisel vähenevad.

Mõju riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse asutustele Mõju on positiivne. Väheneb planeerimismenetluse halduskoormus ja lüheneb menetlusaeg.

Mõju ettevõtjatele ja elanikele Mõju on positiivne. Väheneb planeerimismenetluse halduskoormus ja lüheneb menetlusaeg.

6.1.7. Mõju avaldav muudatus: kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu liigi kaotamine

Mõju sihtrühm: kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad ja elanikud.

Sotsiaalne mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, loodus- ja elukeskkonnale ning

regionaalarengule Mõju puudub. Kuna ka edaspidi tuleb olulise ruumilise mõjuga ehitise detailplaneeringu

koostamisel teha keskkonnamõju strateegiline hindamine, on välistatud ka ebasoodne mõju

looduskeskkonnale.

Majanduslik mõju

Mõju on positiivne. Kuna edaspidi saab olulise ruumilise mõjuga ehitisi planeerida

detailplaneeringuga, mille menetlus on lihtsam ja menetlusele kuluv aeg on lühem, väheneb nii

planeeringu koostamise korraldajal menetluskulu kui ka planeeringulahenduse koostamisest

huvitatud isiku kulu.

Mõju kohaliku omavalitsuse asutustele, ettevõtjatele ja elanikele Mõju on positiivne. KOVi EP kaotamine ja olulise ruumilise mõjuga ehitiste kavandamine

detailplaneeringuga võimaldab KOVil ja ettevõtjatel olulise ruumilise mõjuga ehitisi senisest

ressursitõhusamalt ja kiiremini planeerida. Elanikele avaldatav mõju ei muutu, sest

detailplaneeringu menetluses on neile tagatud samad võimalused protsessis osalemiseks ja oma

huvide väljendamiseks, nagu on praegu KOVi EP menetluses.

6.1.8. Mõju avaldav muudatus: katastriüksuse piiride muutmine maakorraldustoiminguna

Mõju sihtrühm: kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad, elanikud.

Sotsiaalne ja majanduslik mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, loodus- ja

elukeskkonnale ning regionaalarengule Mõju puudub.

Mõju kohaliku omavalitsuse asutustele, ettevõtjatele ja elanikele Mõju on positiivne. Edaspidi puudub vajadus olukorras, kus ehitusõigust muuta ei soovita,

koostada DP, mis on katastriüksuse piiride muutmise eesmärki silmas pidades liialt koormav.

Seeläbi hoitakse kokku märkimisväärselt aega ja muid ressursse, mis kuluks DP koostamisele

ja menetlusele või DP (osalisele) kehtetuks tunnistamisele. Katastriüksuse piiride muutmine

maakorraldustoiminguna koormab osalisi oluliselt vähem.

6.1.10. Mõju avaldav muudatus: detailplaneeringutele kehtivusaja sätestamine, sh

võimalused kehtivusaja pikendamiseks

Mõju sihtrühm: kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad ja elanikud.

Sotsiaalne ja majanduslik mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, loodus- ja

elukeskkonnale ning regionaalarengule

Mõju puudub.

18

Mõju kohaliku omavalitsuse asutustele, ettevõtjatele ja elanikele Detailplaneeringu kehtetuks muutumine seaduse alusel mõjutab teatud määral nii KOVe kui ka

planeeringust huvitatud isikuid (ettevõtjad, elanikud), sest motiveerib neid senisest enam

planeeringut seitsme aasta perspektiivis siiski realiseerima asuma. Vananenud planeeringud,

mis ei vasta enam KOVi ruumilise arengu eesmärkidele, muutuvad kehtivusaja möödumisel

kehtetuks ega takista enam kohaliku omavalitsuse tasandil ruumilise arengu kavandamist

tänapäevaste nõuete ja vajadustega arvestavalt. Isegi kui planeeringute kehtivuse pikendamine

võib kaasa tuua mõningast halduskoormuse kasvu, ei saa seda pidada ülemääraseks ning

arvestama peab, et KOVil peab juba praegu olema ajakohane ülevaade planeeringute

asjakohasusest (PlanS § 92 lg 2 p 5 kohaselt peab ÜPde ülevaatamise käigus vaatama üle

kehtivad detailplaneeringud, et tagada nende vastavus ÜP-le, ning vajaduse korral algatama

DPde muutmise või kehtetuks tunnistamise menetluse). Kuna muudatus ei puuduta enne

eelnõukohase seaduse jõustumist kehtestatud detailplaneeringuid, samuti asjaolu, et võimalus

on ka DP kehtivusaega pikendada, ei saa pidada muudatuse mõju oluliseks.

6.1.14. Mõju avaldav muudatus: detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise aluste täiendamine

Mõju sihtrühm: kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad ja elanikud.

Sotsiaalne ja majanduslik mõjud, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, loodus- ja

elukeskkonnale ning regionaalarengule

Mõju puudub.

Mõju kohaliku omavalitsuse asutustele, ettevõtjatele ja elanikele Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise aluste täiendamine mõjutab nii KOVe kui ka

planeeringust huvitatud isikuid (ettevõtjad, elanikud), võimaldades senisest paindlikumalt

planeeringuid kehtetuks tunnistada. Kuna täiendused on tehtud juba kehtivat õigust järgides ehk

endiselt kehtivad HMSis haldusakti kehtetuks tunnistamisele kohalduvad nõuded, sh nõuded

kaalutlemisele ja põhjendamisele, ei saa pidada muudatuse mõju oluliseks.

6.1.15 Mõju avaldav muudatus: kohalikule omavalitsusele sätestatakse õigus sõlmida

detailplaneeringust huvitatud isikuga haldusleping lisaks detailplaneeringu kohastele avalikuks

kasutamiseks ettenähtud rajatistele ka omavalitsuse ülesannete täitmiseks vajalike avalikult

kasutatavate hoonete väljaehitamiseks või väljaehitamise kulude täielikuks või osaliseks

kandmiseks.

Sotsiaalne ja majanduslik mõjud, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, loodus- ja

elukeskkonnale ning regionaalarengule

Mõju puudub.

Mõju kohaliku omavalitsuse asutustele, ettevõtjatele ja elanikele Halduslepingu sõlmimiseks võimaluse loomine mõjutab eelkõige KOVe, samuti planeeringust

huvitatud isikuid (ettevõtjad, elanikud), võimaldades senisest paindlikumalt leppida kokku

haldusülesande (milleks avalikult kasutatavate hoonete ehitamine on) üleandmises

detailplaneeringust huvitatud isikule. Muudatus loob ka senisest suurema õigusselguse, kuna

praegu samasisulisi lepinguid sõlmitakse, kuid nende õiguspärasus on kaheldav. Seda kinnitab

ka Poliitikauuringute Keskuselt Praxis ja AB Triniti koostatud analüüs (kohaliku kasu

instrumentide analüüsi). Muudatus on positiivne, kuid selle mõju ei saa pidada oluliseks.

6.2. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muudatus

6.2.1. Mõju avaldav muudatus: enne 01.11.2022 kehtestatud planeeringute andmekogusse

kandmise kohustus

Mõju sihtrühm: kohaliku omavalitsuse asutused.

Sotsiaalne ja majanduslik mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, loodus- ja

elukeskkonnale ning regionaalarengule, ettevõtjatele ja elanikele puudub.

19

Mõju kohaliku omavalitsuse asutustele

Andmekogusse andmete kandmisega kaasneb planeeringu koostamise korraldajale mõningane

ajakulu. Riik on aga juba aktiivselt abistamas kohalikke omavalitsusi planeeringute

digiteerimisel, vähendades sellega märkimisväärselt nende ajakulu. Samal ajal lihtsustab

planeeringute andmekogusse andmete laadimine planeeringute kättesaadavust ning

planeeringute kasutamist loamenetluse alusena. Seega ei saa muudatuse mõju pidada oluliseks.

6.2.2. Mõju avaldav muudatus: enne planeerimisseaduse §-de 95–123 (kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu liigi) kehtetuks muutumist algatatud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute

lõpuni menetlemine

Mõju sihtrühm: kohaliku omavalitsuse asutused.

Sotsiaalne ja majanduslik mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, loodus- ja

elukeskkonnale, regionaalarengule ning ettevõtjatele ja elanikele

Mõju puudub.

Mõju kohaliku omavalitsuse asutustele

Mõju puudub.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud

ja tulud

Muudatustega ei kaasne otseseid kulusid ega tulusid riigile ega kohalikule omavalitsusele.

Koolitamiskulud kaetakse iga-aastasest MKM-i planeeringute valdkonna eelarvest.

8. Rakendusaktid

Majandus- ja tööstusministri määruse „Detailplaneeringu algatamise taotlusele esitatavad

nõuded“ eelnõu kavand on seletuskirjale lisatud (lisa 1). Määruse kehtestamise aluseks on

kehtiva PlanS § 3 lg 21, mis lubab valdkonna eest vastutaval ministril kehtestada määrusega

nõuded planeeringu algatamise taotlusele. Seni sellist määrust kehtestatud ei ole ja kohalike

omavalitsuste nõuded algatamise taotlusele on olnud erinevad. Praktika ühtlustamiseks, samuti

Planeeringute Andmekogu kasutusele võtmisega 2022. aasta novembris on ilmnenud vajadus

taotluses küsitavate andmete ühtlustamiseks.

Samuti on lisatud Vabariigi Valitsuse määruse „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“

muutmise määruse eelnõu (lisa 2), milles on muudetud vaid preambulas toodud määruse

kehtestamise aluseks olevat volitusnormi. Kehtiva määruse andmise aluseks PlanS § 95 lg 2,

kuid kohaliku omavalitsuse planeeringu liigi kaotamisega (käesoleva eelnõu § 1 p 28) viiakse

volitusnorm üle PlanS § 75 lg-sse 11.

9. Seaduse jõustumine

Kuna muudatused ei oma olulist mõju, ei vaja need üleminekuaega ning seadus jõustub üldises

korras.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks

Kliimaministeeriumile ja Kaitseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks

Keskkonnaametile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, MTÜ-le Eesti Planeerijate Ühing, MTÜ-

le Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, Eesti Arhitektide Liidule, Eesti Maastikuarhitektide

Liidule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Omanike Keskliidule, Eesti Lairiba Arenduse

Sihtasutusele ja kohalikele omavalitsusüksustele.

20

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus …………………………….. 2025

(allkirjastatud digitaalselt)

Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse

rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1

EELNÕU KAVAND

MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER

MÄÄRUS

Detailplaneeringu algatamise taotlusele esitatavad nõuded

Määrus kehtestatakse planeerimisseaduse § 3 lõike 6 punkti 21 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrus sätestab nõuded detailplaneeringu algatamise taotlusele, mis esitatakse kohaliku

omavalitsuse üksusele.

§ 2. Nõuded detailplaneeringu algatamise taotlusele

(1) Detailplaneeringu algatamise taotluses esitatakse järgmised andmed:

1) taotleja nimi, registrikood, telefoni number ja e-posti aadress

2) planeeringu koostamise vajadus koos põhjendustega;

3) planeeringu koostamise eesmärk;

4) kavandatava ehitise ja seda teenindavate ehitiste kasutamise otstarve ning sellega seotud

tegevuse kirjeldus;

5) planeeringuala kirjeldus ja ruumiandmed;

6) kavandatava ehitisega eeldatavasti kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste,

sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude kirjeldus;

7) planeeringu koostamiseks teadaolevate vajalike uuringute ja analüüside nimekiri koos

kirjeldusega;

8) vajaduse korral muu asjakohane teave.

(2) Kui taotlus esitatakse olulise ruumilise mõjuga ehitise kavandamiseks, esitatakse lisaks

lõikes 1 loetletud andmetele ruumianalüüs, mis kinnitab, et taotletud planeeringuala on

sobivaim ruumilise mõjuga ehitise kavandamiseks ning teadaolevate andmete põhjal puuduvad

välistavad tegurid ehitise kavandamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

Majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

Kantsler

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Kliimaministeerium

Kaitseministeerium

10.03.2025 nr 2-2/1116-1

Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku ja

planeerimisseaduse rakendamise seaduse

muutmise seadus

Lugupeetud asutuste esindajad

Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) eelnõu seletuskiri;

3) määruse kavand „Detailplaneeringu algatamise taotlusele esitatavad nõuded“;

4) määruse kavand „Vabariigi Valitsuse 1. oktoobri 2015. a määruse nr 102 „Olulise

ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ muutmine“.

Külli Siim

5817 0529, [email protected]

2 (2)

Lisaadressaadid: Keskkonnaamet

Eesti Linnade ja Valdade Liit

MTÜ Eesti Planeerijate Ühing

MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing

Eesti Arhitektide Liit

Eesti Maastikuarhitektide Liit

Eesti Tööandjate Keskliit

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus

Põlva Vallavalitsus

Kadrina Vallavalitsus

Setomaa Vallavalitsus

Rõuge Vallavalitsus

Põhja-Sakala Vallavalitsus

Mulgi Vallavalitsus

Valga Vallavalitsus

Tõrva Vallavalitsus

Kastre Vallavalitsus

Saaremaa Vallavalitsus

Rapla Vallavalitsus

Tori Vallavalitsus

Saarde Vallavalitsus

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus

Häädemeeste Vallavalitsus

Väike-Maarja Vallavalitsus

Viru-Nigula Vallavalitsus

Vormsi Vallavalitsus

Lääne-Nigula Vallavalitsus

Türi Vallavalitsus

Järva Vallavalitsus

Põltsamaa Vallavalitsus

Mustvee Vallavalitsus

Lüganuse Vallavalitsus

Alutaguse Vallavalitsus

Hiiumaa Vallavalitsus

Saue Vallavalitsus

Saku Vallavalitsus

Rae Vallavalitsus

Lääne-Harju Vallavalitsus

Kuusalu Vallavalitsus

Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse

rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

EELNÕU KAVAND

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 1. oktoobri 2015. a määruse nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste

nimekiri“ muutmine

Määrus kehtestatakse planeerimisseaduse § 75 lõike 11 alusel.

Vabariigi Valitsuse 1. oktoobri 2015. a määruse nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste

nimekiri“ preambulas asendatakse tekstiosa „95 lõike 2“ tekstiosaga „75 lõike 11“.

Kristen Michal

Peaminister

Erkki Keldo

Majandus- ja tööstusminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

1

EELNÕU

05.03.2025

Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse

rakendamise seaduse muutmise seadus

§ 1. Planeerimisseaduse muutmine

Planeerimisseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 3 teist lauset täiendatakse pärast sõna „lähtutakse“ sõnaga „lisaks“;

2) paragrahvi 3 lõike 4 kolmas lause loetakse neljandaks lauseks ja lõiget täiendatakse

kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 61 kohase eelhinnangu

koostamise korral on eelhinnang planeeringu juurde kuuluv lisa.“;

3) paragrahvi 41 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute“;

4) paragrahvi 6 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 11 nimetatud planeeringu elluviimise alguseks

loetakse kehtiva planeeringu alusel tehtavate tegevustega alustamist, kui planeeringus ei ole

määratud teisiti.“;

5) paragrahvi 8 teksti täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Planeerimisel peab arvestama asukoha eripära ja konteksti ning aitama kaasa funktsionaalse,

kvaliteetse ja kestliku keskkonna loomisele.“;

6) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 23 järgmises sõnastuses:

„(23) Käesolevas seaduses ettenähtud veebilehel teavitamise kohustuse korral avalikustab

planeeringu koostamise korraldaja käesolevas seaduses ettenähtud teated lisaks ka oma

sotsiaalmeedia kontol, kui see on olemas. Kui planeeringu koostamise korraldaja ülesandeid

täidab Maa- ja Ruumiamet, avalikustatakse teated Maa- ja Ruumiameti sotsiaalmeedia kontol,

kui see on olemas.“;

7) paragrahvi 10 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „vajaduse korral“;

8) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Planeerimisel tuleb arvestada kliimamuutustega, võimaluse korral neid ennetades ja

leevendades ning elukeskkonda kliimamuutustele kohandades.“;

2

9) paragrahvi 13 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Üleriigilise planeeringu võib koostada teemaplaneeringuna.

(3) Üleriigiline planeering on planeering, mille eesmärk on riigi territooriumi ja

majandusvööndi säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu pikaajaliste põhimõtete ning

suundumuste määratlemine, samuti Eesti strateegiliste sihtide saavutamiseks tervikliku

ruumilahenduse kavandamine.“;

10) paragrahvi 14 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Mereala ja sellega piirneva rannikuala ning majandusvööndi teemaplaneeringu ülesanded

on:“;

11) paragrahvi 19 lõigetes 4 ja 5, § 20 lõikes 3, § 32 lõigetes 4 ja 5, § 33 lõikes 2, § 38 lõigetes

4 ja 5, § 39 lõikes 2, § 50 lõigetes 5 ja 6, § 51 lõikes 3, § 62 lõigetes 4 ja 5, § 63 lõikes 2, § 67

lõikes 5, § 68 lõikes 3, § 82 lõigetes 4 ja 5, § 83 lõikes 2, § 87 lõigetes 5 ja 6, § 88 lõikes 3,

§ 135 lõigetes 6 ja 7 ning § 136 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „14 päeva“ sõnadega „viis

päeva“;

12) paragrahvi 55 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kui üldplaneering puudub või kui maakonnaplaneeringust varem kehtestatud üldplaneering

ei kajasta maakonnaplaneeringus sätestatut, on maakonnaplaneering detailplaneeringu

koostamise või projekteerimistingimuste väljaandmise aluseks.“;

13) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Maakonnaplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi.“;

14) paragrahvi 57 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Maakonnaplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi planeering võib

puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib

olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või planeeringuala

ruumiliste arengusuundumuste vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid

neid ühendava organisatsiooni kaudu.“;

15) paragrahvi 62 lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Maakonnaplaneeringu koostamisel maakonna osa kohta korraldatakse avalik väljapanek

vähemalt planeeringuala sobivas asukohas.“;

16) paragrahvi 62 lõike 5 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „väljapaneku“ sõnadega „ja

avaliku arutelu“;

3

17) paragrahvi 63 lõiget 1 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Maakonnaplaneeringu koostamisel maakonna osa kohta korraldatakse avalik arutelu

planeeringuala sobivas asukohas.“;

18) paragrahvi 65 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Pärast keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande tulemuste lisamist

maakonnaplaneeringusse esitatakse maakonnaplaneering ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu kooskõlastamiseks käesoleva seaduse § 57 lõikes 1 nimetatud

isikutele ja asutustele ning § 57 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi teavitatakse võimalusest

avaldada maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

kohta arvamust.“;

19) paragrahvi 65 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Pärast maakonnaplaneeringu kooskõlastamist ja arvamuse andmiseks esitamist teeb

planeeringu koostamise korraldaja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande nõuetele

vastavaks tunnistamise otsuse.“;

20) paragrahv 66 tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahvi 67 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Pärast maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu

kooskõlastamist ja arvamuste alusel vajalike muudatuste tegemist korraldab

maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja nende avaliku välja paneku.“;

22) paragrahvi 67 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Maakonnaplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumise aeg ja koht

teatatakse maakonnalehes või ühes üleriigilise levikuga ajalehes ning planeeringuala kohaliku

omavalitsuse üksuse valla- või linnalehes hiljemalt viis päeva enne avaliku väljapaneku algust.

Kui kohaliku omavalitsuse üksusel valla- või linnaleht puudub või ei ole teatamine valla- või

linnalehe ilmumissageduse tõttu selle aja jooksul võimalik, avaldatakse teade hiljemalt viis

päeva enne avaliku väljapaneku algust planeeringuala maakonnalehes. Teade

maakonnaplaneeringu avalikust väljapanekust avaldatakse maakonnaplaneeringu koostamise

korraldaja veebilehel.“;

23) paragrahvi 74 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja“;

24) paragrahvi 75 lõike 1 punkti 18 täiendatakse pärast sõna „kõrguspiirangu“ tekstiosaga „,

vajaduse korral vaatekoridoride“;

25) paragrahvi 75 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud olulise ruumilise mõjuga ehitiste

nimekirja kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“;

4

26) paragrahvi 77 lõikest 5, § 82 lõikest 5, § 87 lõikest 6, § 88 lõikest 5, § 89 lõikest 1, § 91

lõikest 2, § 128 lõikest 6, § 135 lõikest 7, § 137 lõikest 2 ja § 139 lõikest 3 jäetakse välja

tekstiosa „, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille on kohaliku

omavalitsuse üksus määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks“;

27) paragrahvi 84 lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „,samuti maakonnalehes või

üleriigilise levikuga ajalehes, mille on kohaliku omavalitsuse üksus määranud valla või linna

ametlike teadaannete avaldamise kohaks“;

28) paragrahvi 82 lõikest 1, § 83 lõikest 1, § 87 lõikest 1 ja § 88 lõikest 1 jäetakse välja sõnad

„ja valla suuremate asulate keskustes“;

29) seaduse 7. peatükk tunnistatakse kehtetuks;

30) paragrahvi 124 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Käesoleva seaduse § 125 lõike 1 punktis 4 nimetatud planeeringu, samuti

detailplaneeringu, mis on aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse § 6 lõike 1 kohasele tegevusele, koostamisel on kohustuslik keskkonnamõju

strateegiline hindamine.“;

31) paragrahvi 124 lõikest 6 jäetakse välja tekstiosa „§ 125 lõike 1 punktis 4 ja“;

32) paragrahvi 124 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:

„(91) Kui detailplaneering koostatakse alal, kus üldplaneering puudub, kohaldatakse

detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle

ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid.“;

33) paragrahvi 125 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks.“;

34) paragrahvi 126 lõiget 6 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Uue katastriüksuse moodustamisel ei pea krundi piiridest lähtuma, kui pärast uue

katastriüksuse moodustamist on detailplaneering ja seal määratud ehitusõigus endisel kujul

elluviidav.“;

35) paragrahvi 128 lõiget 5 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) algatamise otsusega tutvumise aeg ja koht.“;

36) paragrahvi 129 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) muud käesoleva lõike punktides 1–4 nimetamata põhjendatud juhud.“;

37) paragrahvi 131 pealkirjas ning lõigetes 2, 21, 4 ja 5 asendatakse sõna „rajatiste“ sõnaga

„ehitiste“;

5

38) paragrahvi 131 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Planeeringu koostamise korraldaja on kohustatud oma kulul välja ehitama

detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seotud rajatised,

haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised, samuti kohaliku omavalitsuse üksuse ülesande

täitmiseks vajalikud avalikult kasutatavad hooned, kui planeeringu koostamise korraldaja ja

detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku leppinud teisiti.“;

39) paragrahvi 135 lõike 1 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Avalik väljapanek korraldatakse vähemalt planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse

asukohas.“;

40) paragrahvi 136 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Avalik arutelu korraldatakse vähemalt planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuse sobivas

asukohas.“;

41) paragrahvi 139 lõikes 2 asendatakse sõna „kolme“ sõnadega „kahe ja poole“;

42) paragrahvi 139 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Detailplaneering kaotab kehtivuse, kui planeeringut ei ole asutud ellu viima seitsme aasta

möödumisel detailplaneeringu kehtestamisest arvates. Detailplaneeringu kehtivust võib

põhjendatud juhul pikendada ühe korra kuni seitse aastat.“;

43) paragrahvi 140 lõiget 1 täiendatakse punktidega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„3) pärast detailplaneeringu kehtestamist on ilmnenud asjaolud, mis välistavad planeeringu

elluviimise tulevikus;

4) selleks on muu avalikul huvil põhinev põhjus.“.

§ 2. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmine

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust täiendatakse §-dega 309–3011

järgmises sõnastuses:

㤠309. Enne planeeringute andmekogu asutamist kehtestatud planeeringute andmete

andmekogusse kandmine

Planeeringu koostamise korraldaja esitab enne 2022. aasta 1. novembrit kehtestatud

planeeringute kohta planeerimisseaduse § 41 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute

andmekogusse hiljemalt 31.12.2030.

§ 3010. Enne planeerimisseaduse §-de 95–123 kehtetuks tunnistamist algatatud kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringute lõpuni menetlemine

Enne planeerimisseaduse §-de 95–123 kehtetuks tunnistamist algatatud kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringute menetlemisel kohaldatakse planeerimisseaduse redaktsiooni, mis kehtis enne

käesoleva paragrahvi jõustumist. Menetlus viiakse lõpuni hiljemalt 31.12.2026.

6

§ 3011. Planeerimisseaduse § 139 lõike 7 rakendamine

Planeerimisseaduse § 139 lõige 7 kohaldub detailplaneeringutele, mis kehtestatakse pärast

käesoleva paragrahvi jõustumist.“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ………………. 2025. a

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ……………….. 2025. a

(allkirjastatud digitaalselt)

1

05.03.2025

Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse

rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise

seaduse eelnõu keskne eesmärk on seaduse ligi kaheksa-aastase kehtimisaja jooksul ilmnenud

õiguslike, rakenduslike ning kohtupraktika pinnalt ilmnenud probleemide lahendamine. Eelnõu

lähtub 2023. aastal koostatud väljatöötamiskavatsusest (edaspidi VTK) ja selle kohta saadud

tagasisidest1. Osa muudatustest täpsustavad sõnastust, kuid mõned muudavad sisu ning

kuigipalju ka senist praktikat. Eelnõu on seotud ka valitsusliidu 2024–2027 uuendatud

tegevusplaanis kavandatud tegevuste täitmisega, mis näeb ette planeeringute tegemise

reformimise, sh menetlusaja lühendamise.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on välja töötanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

(edaspidi MKM) ruumilise planeerimise osakonna õigusnõunik Külli Siim

([email protected]), valdkonnajuhid Kadi-Kaisa Kaljuveer ([email protected])

ja Tiit Oidjärv ([email protected]) ning osakonnajuhataja Heddy Klasen (ametist lahkunud).

Eelnõu õigusekspertiisi tegi MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass

([email protected]). Keeletoimetaja oli Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome

korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõukohase seadusega on kavandatud muuta 2025 aasta 1. jaanuaril jõustunud

planeerimisseaduse redaktsiooni (RT I, 30.12.2024, 14) ja ehitusseadustiku ja

planeerimisseaduse rakendamise seaduse redaktsiooni (RT I, 30.12.2024, 7). Eelnõu

väljatöötamise eel koostati Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea

õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 1 kohane seaduseelnõu

väljatöötamise kavatsus (VTK). VTK kirjeldas planeerimisseaduse problemaatikat ning

analüüsis õigusliku regulatsiooni muudatuste kõrval ka alternatiivseid võimalusi. Eelnõu vastab

VTK-le, kuid kooskõlastamisel esitatud märkuste, samuti pärast VTK kooskõlast esitatud

ettepanekute tõttu erineb eelnõuga kavandatu mõnevõrra VTK-s ettenähtust.

Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu

õiguse rakendamisega.

Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

1 https://planeerimine.ee/aktid-ja-kohtulahendid/planeerimisseaduse-uuendamine/.

2

Seaduse üldine eesmärk on planeerimismenetluste selgemaks muutmine ja kiirendamine, mis

aitab kaasa ka taastuvenergia kasutuselevõtule. Samuti on seaduse rakendamisel ilmnenud

mõningad sõnastuslikud ebatäpsused, mis eelnõus parandatakse.

Muudatuste ettevalmistamiseks koostati 2023. aasta eelnõude infosüsteemis kooskõlastusringil

olnud VTK, millele laekunud kooskõlastusmärkuste ja ettepanekutega on eelnõus asjakohasel

juhul ka arvestatud. Planeerimismenetluste kiirendamine on Eesti majanduskeskkonna

konkurentsivõime edendamise eeldus. Planeeringute menetlusaja lühendamine ning

asjaajamise vähendamine on kavandatavate tegevustena toodud ka Eesti Reformierakonna,

Erakonna Eesti 200 Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu 2024–2027 uuendatud

tegevusplaanis.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse planeerimisseadust (edaspidi

PlanS) ja §-ga 2 muudetakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust

(edaspidi EhSRS).

Eelnõu § 1. Planeerimisseaduse muutmine

Eelnõu § 1 punktiga 1 täpsustataks § 2 lõike 3 sõnastust, muutes selle selgemaks, lisades sätte

teise lausesse pärast sõna „lähtutakse“ sõna „lisaks“. Probleemiks on osutunud Natura mõju

hindamise ja piiriülese keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) kehtiva käsitluse mitmeti

mõistetavus. Planeeringu ja KSH koostamisel tuleb tavaliselt lähtuda PlanSi-kohasest

menetlusest. Kehtiv sõnastus näeb ette, et kui KSH-ga koos on vaja teha Natura hindamine

ja/või piiriülene KSH, tuleb lähtuda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduses (edaspidi KeHJS) ettenähtud menetlusest. See aga ei ole täpne, kuna PlanS ei reguleeri

Natura ja piiriülese menetluse lisanõudeid. Seetõttu tuleb menetluse puhul lähtuda küll PlanSist,

kuid lisaks rakendada ka KeHJSis sätestatud Natura hindamise ja/või piiriülese KSH

menetlemise nõudeid. Seega tuleb lisaks PlanSi menetlusnõuetele järgida ka KeHJSis

sätestatud erisusi: Natura hindamise korral KeHJSi §-s 45 sätestatut (keskkonnamõju

strateegilise hindamise erisused Natura 2000 võrgustiku alal) ja piiriülese KSH korral KeHJSi

§-s 46 sätestatut (strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva piiriülese

keskkonnamõju strateegiline hindamine).

Eelnõu § 1 punktiga 2 täpsustatakse § 3 lõiget 4 ja lisatakse planeeringu lisasid loetlevasse

sättesse, et keskkonnamõju eelhinnangu koostamise korral on eelhinnang planeeringu juurde

kuuluv lisa. Eelhinnang on aluseks KSH algatamisele või mittealgatamisele ning arvestades, et

nii planeeringu algatamise kui ka KSH algatamise või mittealgatamise puhul on tegemist

olemuslikult menetlustoiminguga, mis juba kehtiva sõnastuse kohaselt on planeeringu lisa, on

selguse huvides sättesse eelhinnangu lisamine põhjendatud. Praegu on sätestatud, et

planeeringu juurde kuulub lisana KSH aruanne, kuid eraldi eelhinnangut nimetatud ei ole. Kuna

ka eelhinnang annab olulist informatsiooni selle kohta, millistel alustel KSH algatati või

algatamata jäeti või kuidas kujunes planeeringulahendus, on vaja see nimetada eraldi lisana.

Samuti tagab muudatus, et eelhinnang on avalikkusele lihtsasti leitav ja kättesaadav.

Eelnõu § 1 punktiga 3 jäetakse § 41 lõikest 2 välja tekstiosa „, kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringute“. Muudatus on seotud kohaliku eriplaneeringust kui liigist loobumisega (vt

selgitust eelnõu § 1 p 29 juures).

Eelnõu § 1 punktiga 4 loetakse § 6 senine tekst lõikeks 1 ja § 6 täiendatakse uue lõikega 2

millega täpsustatakse seda, mida loetakse planeeringu elluviimise alustamiseks. PlanSi § 6

3

punkti 11 kohaselt on planeeringu elluviimine tegevus, mille eesmärk on planeeringus sätestatu

realiseerimine ning planeeringu nõuetest kinnipidamise tagamine, mis on eelkõige avaliku

võimu asutuse ülesanne. Mõistet saab pidada liialt üldiseks, mistõttu ei ole olnud võimalik

tuvastada, millisest tegevusest või ajahetkest alates planeeringu elluviimine algab.

Lõikega 2 nähakse ette, et planeeringu elluviimise alustamiseks loetakse planeeringu alusel

tehtavate tegevustega alustamist. Sellisteks tegevusteks on näiteks ehitusloa või

projekteerimistingimuste taotlemine ehk konkreetse planeeringu alusel tehtavad tegevused,

mida ilma planeeringuta ei ole võimalik teha. Kuigi maakorralduslikke toiminguid tavaliselt

planeeringu elluviimiseks ei loeta, kuid kui planeering näeb üheselt ette planeeringualal

krundid, mille alusel moodustatakse katastriüksused, siis sel juhul loetakse ka seda planeeringu

elluviimiseks.

Samas näeb lisatav sõnastus ette, et ka planeeringus endas saab täpsemalt määrata, mida ja

milliseid tegevusi mõistetakse planeeringu elluviimise alustamisena.

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse § 8 teise lausega nähes ette, et planeerimisel peab

arvestama asukoha eripära ja konteksti ning aitama kaasa funktsionaalse, kvaliteetse ja kestliku

keskkonna loomisele.

Nimetatu sätestamisel on mh lähtutud Davosi kaheksast kvaliteetse ruumi aluspõhimõttest,

milleks on juhtimine/valitsetus, funktsionaalsus, keskkond, majandus, mitmekesisus, kontekst,

kohatunnetus ja ilu2. Pikem selgitus Davosi kriteeriumidest on toodud ka ehitusseadustiku ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirjas3, kus selgitatakse põhjalikult

kriteeriume ja nende lisamist ehitusseadustikku. Lisaks on riigihalduse ministri 2. aprilli 2019.

aasta käskkirjaga nr 1.1-4/56 moodustatud ministeeriumide vahelise ruumiloome töörühma

lõpparuande osana sõnastatud dokument „Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted“

(https://www.kul.ee/media/60/download), mille alusel on kvaliteetne ruum tehis- ja

looduskeskkonna tasakaalustatud ruumiline tervik, mis hõlmab välis- ja siseruumi. Säästva ja

tervikliku elukeskkonna kavandamine ja loomine (ruumiloome) sisaldab planeerimis- ja

projekteerimistegevust (sh ruumilist planeerimist, arhitektuuri, maastikuarhitektuuri),

ehitustegevust ning muude ruumiotsuste (nt liikluse ja liikumisvõimaluste, teenuste,

metsamajandamise jm) ruumilist haldamist, et muuta olemasolev elukeskkond ruumiotsustega

pikas vaates võimalikult paljudele paremaks. Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete järgimine ei ole

praegu ühegi õigusaktiga kohustuslik, kuid on oluline elukeskkonna parendamiseks. Sellest, et

kvaliteetne ja kestlik elukeskkond on olulised, annab tunnistust seegi, et rahulolu

elukeskkonnaga on üks mõõdik strateegia „Eesti 2035“ eesmärkide täitmise seiramisel4. Kuna

eelviidatud dokument (ruumiloome aluspõhimõtted) on peamine kvaliteetse ruumi põhimõtted

fikseeriv dokument, on ka seda vaja edaspidi järgida.

Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse § 9 lõikega 23 ja nähakse ette, et seaduses ettenähtud

veebilehel teavitamise kohustuse korral avalikustab planeeringu koostamise korraldaja teated

ka oma sotsiaalmeedia kontol, kui see on olemas. Kuna 01.01.2026 jõustuva PlanS redaktsiooni

kohaselt ei ole Maa- ja Ruumiamet ise planeeringu koostamise korraldaja, küll aga täidab osasid

planeeringu koostamise korraldaja ülesandeid, (PlanS § 27 lg 71 ja § 55 lg 5), siis lasub

sotsiaalmeedia kontol teadete avaldamise kohustus ka Maa- ja Ruumiametil. Säte suunab

senisest enam avaldama infot ka sotsiaalmeedias, mida aina enam kasutatakse ja mille kaudu

jõuab info paljude inimesteni. Kuigi sotsiaalmeedias teavitamise võimalus on juba olemas, on

selle selgem sätestamine seaduses vajalik ühtse lähenemise tagamiseks. Analoogselt veebilehel

2 Davos Baukultur Quality System 3 Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus – EIS 4 https://tamm.stat.ee/tulemusvaldkonnad/heaolu/indikaatorid/186.

4

teadete avaldamata jätmisega on sotsiaalmeedias avaldamise nõude eiramise puhul tegemist

menetlusnõuete rikkumisega.

Eelnõu § 1 punktiga 7 jäetakse § 10 lõikest 3 välja sõnad „vajaduse korral“. Nimetatud lõige

näeb ette, et kohalikku huvi väljendav planeering peab lähtuma kohalikest huvidest ja olema

kooskõlas riiklikke huve väljendava planeeringuga ning vajaduse korral teiste ruumilist aspekti

väljendavate strateegiliste dokumentidega. Lausest „vajaduse korral“ välja jätmine tagab

senisest enam erinevate strateegiliste dokumentide omavahelist kooskõla. Üksiti annab säte

tugevamalt edasi sõnumi, et erinevates strateegilistes dokumentides, sh riigi arengukavades,

käsitletud ruumilise aspekti järgimine planeeringute koostamisel on oluline ja vajalik, et viia

strateegilistes dokumentides ettenähtu reaalselt ellu.

Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse § 12 lõikega 4 ja nähakse ette, et planeerimisel tuleb

arvestada kliimamuutustega, võimaluse korral neid ennetades ja leevendades ning

elukeskkonda kliimamuutustele kohandades.

Kliimamuutustega tuleb planeerimisel püüda arvestada ning neid ennetada ning leevendada.

Selleks tuleb planeeringuga näha ette meetmed, millega kohandatakse elukeskkonda

kliimamuutustele, nt kuumasaarte vältimiseks, tugevate sajuhoogudega toimetulekuks jne.

Märkida tuleb, et PlanS saab sätestada üksnes kliimamuutustega arvestamise põhimõtte, kuid

täpsemad normistiku keskkonna kujundamisele annab eriseadus (kliimakindla majanduse

seadus) ja selle rakendusaktid. Kliimaeesmärgid puudutavad paljusid eluvaldkondi ja vastutus

nende valdkondade eest on jagatud mitme ministeeriumi vahel.

Kuigi praegu kehtivad planeerimise põhimõtted (ennekõike otstarbeka, säästliku ja mõistliku

maakasutuse põhimõte) võimaldavad arvestada kliimamuutustega, ei tulene seadusest üheselt

ja selgelt kliimamuutustega arvestamise kohustuslikkust, mis aga ülemaailmses

kliimaolukorras kindlasti vajalik on. Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu on

Kliimaministeeriumis koostamisel. Ettepaneku täienduse lisamiseks tegi Kliimaministeerium.

Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse § 13 lõikeid 2 ja 3. Lõike 2 eesmärk on selgelt sätestada,

et üleriigilise planeeringu võib koostada teemaplaneeringuna ka muude teemade lahendamiseks

kui vaid merealade ja nendega piirneva rannikuala ning majandusvööndi planeerimiseks.

Arvestades kiireid muudatusi tänapäeva maailmas, võib osutuda ootamatult vajalikuks

lahendada mõni teema, mida kehtiv üleriigiline planeering pole käsitlenud. Selline võimalus on

juba olemas maakonna- ja üldplaneeringu puhul, mistõttu on põhjendatud sellise võimaluse

loomine ka üleriigilise planeeringu puhul. Lõikes 3 sätestatakse, et üleriigiline planeering on

planeering, mille eesmärk on määrata kindlaks riigi territooriumi ja majandusvööndi säästva ja

tasakaalustatud ruumilise arengu pikaajalised põhimõtted ning suundumused, samuti

kavandada Eesti strateegiliste sihtide saavutamiseks terviklik ruumilahendus.

Sätte muudetud sõnastus loob selguse, et üleriigilise planeeringu (edaspidi ÜRP) koostamisel

lähtutakse riigi pikaajalise arengustrateegia sihtidest ning väljendatakse neid ruumilise

planeerimise kaudu, samuti määratakse riigi säästva ja tasakaalustatud arengu pikaajalised

põhimõtted ja suundumused.

Sätte muudetud sõnastus täpsustab üleriigilise planeeringu ja riigi strateegiliste

arengudokumentide seoseid. Riigieelarve seaduse § 19 lõike 11 järgi määratakse riigi

pikaajalises strateegias („Eesti 2035“) mh Eesti üleriigilised strateegilised sihid; konkreetsete

poliitikavaldkondade eesmärgid ja eesmärkide saavutamise poliitikainstrumendid määratakse

valdkonna arengukavades. Üleriigilises planeeringus käsitletakse strateegilisi sihte ning

valdkondade arengueesmärke ruumilises koosmõjus ning seatakse Eesti ruumipoliitika

5

põhimõtted, mis toetavad nii Eesti strateegiliste sihtide kui ka valdkondlike eesmärkide

saavutamist eri planeeringutasanditel.

Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse § 14 lõike 2 sissejuhatavat lauseosa ja täpsustatakse, et

lõikes 2 nimetatud ülesanded lahendatakse vaid mereala ja sellega piirneva rannikuala ning

majandusvööndi teemaplaneeringu koostamisel. Muudatus on seotud eelmises punktis tehtud

muudatusega, millele vastavalt üleriigilise planeeringu võib koostada teemaplaneeringuna ka

muude teemade lahendamiseks kui vaid merealade ja nendega piirneva rannikuala ning

majandusvööndi planeerimiseks. Analoogselt muude planeeringuliikidega lahendatakse

maismaal teemaplaneeringuga vaid need seaduses nimetatud ülesanded (üleriigilise

planeeringu puhul § 14 lg-s 1 sätestatud), mis on konkreetse teema puhul vajalikud ja

asjakohased on.

Eelnõu § 1 punktiga 11 asendatakse sõnad „14 päeva“ sõnadega „viis päeva“ järgmistes

sätetes: § 19 lõigetes 4 ja 5, § 20 lõikes 3, § 32 lõigetes 4 ja 5, § 33 lõikes 2, § 38 lõigetes 4 ja

5, § 39 lõikes 2, § 50 lõigetes 5 ja 6, § 51 lõikes 3, § 62 lõigetes 4 ja 5, § 63 lõikes 2, § 67 lõikes

5, § 68 lõikes 3, § 82 lõigetes 4 ja 5, § 83 lõikes 2, § 87 lõigetes 5 ja 6, § 88 lõikes 3, § 135

lõigetes 6 ja 7 ning § 136 lõikes 3.

Kõikides nimetatud sätetes lühendatakse avalikust väljapanekust ja arutelust teavitamise nõuet

14 päevalt viiele päevale. Muudatus puudutab kõiki planeeringuliike.

Kuigi koostööd planeeringu koostamise korraldaja ja planeeringulahendusest huvitatud isikute

ning laiema avalikkuse vahel saab üldiselt pidada toimivaks, süveneb üha digitaalsemaks

muutuva ühiskonna tõttu paratamatult arusaam, et kehtivas PlanSis sätestatud teavitus- ja

kaasamisnõuded on liialt koormavad ja ressursimahukad kõigile osalistele ning 14-päevane

avalikest väljapanekutest ja aruteludest etteteatamise aeg võib põhjustada asjatuid pause

planeerimisprotsessis.

Avalikust väljapanekust ja arutelust etteteatamise tähtaeg kehtestati ajal, mil paljud isikud

tutvusid materjalidega nt KOVi või maavalitsuse ruumides kohapeal ja selleks, et kavandada

aegsasti näiteks omavalitsuse kaugemast piirkonnast avalikule väljapanekule või arutelule

sõitmist (kavandada transport jm), oli 14päevane etteteatamise tähtaeg selleks, et osaleda

soovijad saaksid oma aega paremini planeerida. Tänapäevase infotehnoloogia arengut, samuti

võimalusi arvestades tutvub enamik inimesi materjalidega elektroonselt, mistõttu on senine

14päevane etteteatamisaeg liiga pikk ja kaotanud sel kujul oma esialgse mõtte. Seetõttu

lühendatakse avalikust väljapanekust ja arutelust etteteatamise aja nõue viiele päevale.

Muudatus aitab parema planeerimisprotsessi ajaplaneerimise ja kavandamisega lühendada ka

menetlusaega. Samamoodi lühendatakse ajalehtedes etteteatamisaeg viiele päevale.

Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse § 55 lõiget 2 ja lisatakse teine lause, et juhul, kui

üldplaneering puudub või kui maakonnaplaneeringust varem kehtestatud üldplaneering ei

kajasta maakonnaplaneeringus sätestatut, on maakonnaplaneering detailplaneeringu

koostamise või projekteerimistingimuste väljaandmise aluseks. Sarnane säte oli ka kuni 30.

juunini 2015. aastal kehtinud PlanSis, kuid see jäeti välja eeldusel, et kõikidel KOVidel on

üldplaneeringud. Üksikutel KOVidel üldplaneering siiski puudub praegugi või on see tervikuna

või osaliselt kohtu poolt tühistatud või ei ole üldplaneering enam aja- ega asjakohane, sest on

kehtestatud mitukümmend aastat tagasi. Seega on tekkinud küsimus, kas sellises olukorras saab

detailplaneeringut koostada või projekteerimistingimusi anda ja millest tuleb sellisel juhul

lähtuda. Tegemist on õiguslikult reguleerimata olukorraga. Samuti on mõistetav, et puuduva

üldplaneeringu tõttu ei ole mõistlik ega põhjendatud detailplaneeringute ja

projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumine ehk ehitustegevuse seiskumine. Samuti on

muudatuse põhjuseks asjaolu, et kõigis maakondades kehtivad maakonnaplaneeringud on

6

suhteliselt ajakohased, on kehtestatud aastatel 2018 ja 2019, samas paljud üldplaneeringud on

kehtestatud 20 ja rohkem aastat tagasi ehk nende sisu ei pruugi olla enam vastavuses vahepeal

toimunud muutustega. Kaudselt toetab muudatust ka haldusmenetluse seadus (HMS), mille

järgi peavad kõik haldusaktid kehtestamise ajal olema kooskõlas kehtiva õigusega (§ 54). Seega

tuleb detailplaneeringute ja projekteerimistingimuste andmisel arvestada ka kehtiva

maakonnaplaneeringuga osas, mis on seotud detailplaneeringu või projekteerimistingimuste

sisuga. Nii on ka näiteks ehitusseadustikus selgelt sätestatud, et projekteerimistingimuste

andmisel tuleb mh arvestada, et projekteerimistingimuste andmine ei oleks vastuolus

õigusaktide, isikute õiguste ega avaliku huviga (EhS § 26 lg 3 p 2). Kuna ka

maakonnaplaneeringud sisaldava paljuski tingimusi, mis on seatud avalikes huvides, tuleb

lähtuda maakonnaplaneeringust, kui see on üldplaneeringust hiljem kehtestatud ja

üldplaneering selliseid tingimusi ei sisalda. Seega on asjakohane ette näha, et juhul kui

tingimused on liigilt üldisemas planeeringus, on igati põhjendatud detailplaneeringute ja

projekteerimistingimuste puhul neist lähtumine. Maakonnaplaneeringust lähtumine võib olla

oluline olukorras, kus varasemas üldplaneeringus toodud rohevõrgustiku ala ei kajasta või ei

ühti maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku alaga. Samuti tuleb maakonnaplaneeringust lähtuda

olukorras, kus üldplaneeringus ei ole seatud selgeid tingimusi nt väärtuslike maastike,

rohealade vm säilitamiseks, kuid hiljem kehtestatud maakonnaplaneeringus on need olemas.

Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse § 55 lõikega 21 ning sätestatakse, et kinnisomandile saab

kitsendusi seada ka maakonnaplaneeringu alusel.

Kehtiv PlanS ei näe üheselt ette, et maakonnaplaneeringuga saab kinnisomandile seada

kitsendusi, kuid mõningatel juhtudel mingisugused kinnisomandi kitsendused sellest siiski

tekivad. Arvestades, et üldplaneeringute koostamisel tuleb lähtuda maakonnaplaneeringust,

jõuavad konkreetsed maakonnaplaneeringust tulenevad nõuded üldplaneeringutesse, millega

võivad kaasneda kitsendused kinnisomandi kasutamisele (nt riigi huvides rajatava maantee või

raudtee trassi asukoha, riigikaitselise harjutusvälja asukoha määramine vms). Seega kirjeldavad

probleemi olemust nt juhud, mil maakonnaplaneering sätestab ehitise või selle asukohaga

seotud tingimused, aga samas ehitusõiguse aluseks maakonnaplaneering otseselt ei ole

(erinevalt üldplaneeringust, detailplaneeringust ja eriplaneeringust). See tähendab, et

maakonnaplaneeringus toodud tingimused jõuavad üldplaneeringusse ja mõjutavad seega ka

otseselt kinnistu omanikke, kelle seniseid võimalusi omandi kasutamiseks võidakse piirata või

muutub see üldse võimatuks. Seega ei vasta praegusel kujul reguleeritud maakonnaplaneering

mõningatel juhtudel praktikas kaasnevatele tagajärgedele ja seetõttu võivad kinnistu omanikud

maakonnaplaneeringu koostamisel kaasamata jääda. Muudatus tagab selguse ja annab sõnumi,

et ka maakonnaplaneeringust võivad kinnisomandile kitsendused tekkida. Nimetatu on

kooskõlas ka HMSi § 11 lõike 1 punktiga 3, mille kohaselt tuleb haldusmenetlusse kaasata isik,

kelle õigusi või kohustusi haldusakt võib puudutada. Sellele on viidanud ka Riigikohus, mh

lahendis 3-15-2232, milles on tõdenud, et haldusmenetlusse tuleb kaasata iga isik, kelle puhul

on haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et tulevane haldusakt võib piirata tema

õigusi. Kaasamiseks ei pea isiku õiguste riive olema tõendatud – piisab mõistlikust kahtlusest

(nt 8. oktoobri 2002. a määrus asjas nr 3-3-1-56-02, p 9; 11. oktoobri 2016. a otsus asjas nr 3-

3-1-15-16, p 20, 20. veebruari 2019. a otsus nr 3-14-52416/72, p 13). Eeltoodut toetab ka üldine

kohtupraktikas rõhutamist leidnud planeerimispõhimõte, mille kohaselt tuleb isikud kaasata

planeeringu koostamisse võimalikult varases staadiumis

Seega tuleb pärast muudatuse jõustumist maakonnaplaneeringu koostamisel hinnata, kas

planeeringu koostamisega võivad kaasneda kitsendused kinnisomandile või mitte. See sõltub

konkreetsest planeeringust ja selles seatavatest suunistest või tingimustest. Kui tegemist on

suure üldistusastmega seatud tingimusega, ei pruugi kitsenduste tekkimine alati tõenäoline olla,

kuid seda tuleb igal konkreetsel juhul hinnata. Kui kitsenduste tekkimine on tõenäoline, tuleb

kinnistuomanik ka menetlusse kaasata. Kaasatavate ringi laiendamine maakonnaplaneeringute

7

koostamisel muudab mõnevõrra senist praktikat, kuid muudatuse tingib paljuski viimasel

aastakümnel lisandunud kohtupraktika, mis senisest enam on rõhutanud haldusmenetluse ja hea

halduse põhimõtteid, mis kohalduvad ka planeeringute koostamisele ja sellesse isikute

kaasamisele (vt ka järgmise punkti selgitust).

Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse § 57 lõiget 2 kohustusega kaasata maakonnaplaneeringu

koostamisel kinnistute omanikud menetlusse, kui planeeringuga võib kaasneda kinnisomandi

kitsendusi, mis võivad tekkida ka kaudselt (vt selgitust eelmise punkti juures).

Muudatus on seotud eelnõu punktides 12 ja 13 sätestatud muudatustega. Olukorras, kus nt

maantee- või raudteetrassi asukoht seatakse maakonnaplaneeringuga, ja arvestades, et

üldplaneeringute koostamisel on maakonnaplaneeringust lähtumine kohustuslik, võib see viia

selleni, et kavandatud trassi asukohas ei väljastata enam ehituslube ehk tekivad piirangud

kinnistu senisele kasutamisele. Sellisel juhul on vaja kaasata ka kinnistuomanikud

maakonnaplaneeringu koostamise menetlusse ning see ka selgelt seaduses sätestada, et

välistada isikute kaasamata jätmine. Eeltoodu on kooskõlas ka HMS üldise korraga ja senise

kohtupraktikaga. Nii on näiteks Riigikohus asjas 3-18-913, milles käsitleti harjutusvälja

asukohta kavandava korralduse ja sellest lähtuva maakonnaplaneeringu koostamisse kaasamist,

märkinud, et viies harjutusvälja asutamise menetluse läbi kaebaja selja taga ja teda ära

kuulamata, kohtles Vabariigi Valitsus kaebajat haldusmenetluses objektina, mitte isikuna, kelle

seisukohad väärivad ärakuulamist ja arvestamist.

Samuti on Riigikohus Tamba tuuleparki käsitlevas asjas 3-3-1-15-16 rõhutanud, et

haldusmenetlusse tuleb kaasata iga isik, kelle puhul on haldusülesannete hoolsal täitmisel

võimalik ette näha, et haldusakt võib piirata tema õigusi (HMS § 11, § 35 lg 2, § 40, § 62; vt nt

haldusasja 3-3-1-56-02, p 9; 3-3-1-55-13, p 14). HMSi § 11 lõike 1 punkti 3 järgi on

menetlusosaline kolmas isik, kelle õigusi haldusakt võib puudutada. Kolmanda isikuna

kaasamiseks ei pea tema õiguste riive olema tõendatud, piisab, kui esineb mõistlik kahtlus, et

riive esineb.

Eelnõu § 1 punktiga 15 muudetakse § 62 lõiget 1 ning lisatakse kolmanda lausega, et

maakonnaplaneeringu koostamisel maakonna osa kohta korraldatakse avalik väljapanek

vähemalt planeeringuala sobivas asukohas. See annab paindlikkuse olukorras, kus planeering

koostatakse vaid osale maakonna territooriumist (mis ei asu ka maakonna keskuses), ega nõua,

et ka sellisel juhul tuleb alati avalik väljapanek korraldada maakonna keskuses. Muudatuse

kohaselt saab planeeringu koostamise korraldaja hinnata, milline koht on avaliku väljapaneku

korraldamiseks sobivaim, kuid sh tuleb eelistada asukohti, millele on lihtne juurdepääs. Avaliku

väljapaneku korraldamine on mõistlik ja vajalik just sellistes asukohtades, kus

planeeringulahendusest huvitatud isikud saavad hõlpsasti planeeringumaterjalidele ligipääsu

ehk kuhu on tagatud mugav juurdepääs jalgsi, ühistranspordiga, autoga jms ehk asukoht on

avaliku väljapaneku korraldamiseks sobiv.

Eelnõu § 1 punktiga 16 lisatakse § 62 lõike 5 esimesse lausesse pärast sõna „väljapaneku“

sõnad „ja avaliku arutelu“. Säte reguleerib maakonnaplaneeringu avalikust väljapanekust

teavitamist. Samas teiste planeeringuliikide puhul on analoogses sättes märgitud, et lisaks

avalikust väljapanekust teavitamisele tuleb teavitada ka avalikust arutelust, kuid

maakonnaplaneeringu puhul on avalikust arutelust teavitamise nõue välja jäänud. Tegemist on

tehnilise täpsustusega, et ühtlustada planeeringu avalikust väljapanekust ja arutelust teavitamise

nõudeid.

Eelnõu § 1 punktiga 17 muudetakse § 63 lõiget 1 avaliku arutelu korraldamise asukoha nõue

sarnaseks avaliku väljapaneku asukoha nõudega, nähes ette, et maakonnaplaneeringu

koostamisel maakonna osa kohta korraldatakse avalik arutelu planeeringuala sobivas asukohas

(vt selgitusi PlanSi § 62 lõike 1 muudatuse juures).

8

Eelnõu § 1 punktiga 18 muudetakse § 65 lõiget 1. Muudatus on seotud kavandatava

muudatusega, mis näeb ette PlanSi § 66 kehtetuks tunnistamise (vt selgitust ülejärgmise punkti

juures) ehk maakonnaplaneeringu vastuvõtmise otsusest loobumise. Kuna keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande tulemuste planeeringusse lisamise nõue on kehtiva seaduse

järgi vastuvõtmise otsuse tegemise eeldus, on vaja tagada, et ka selle vastuvõtmisest loobumise

korral lisatakse aruandest tulenevad nõuded siiski planeeringule.

Eelnõu § 1 punktiga 19 lisatakse § 65 lõige 4, mis on seotud maakonnaplaneeringu

vastuvõtmise etapi ärajätmisega. Lõikega nähakse ette, et pärast maakonnaplaneeringu

kooskõlastamist ja arvamuse andmiseks esitamist teeb planeeringu koostamise korraldaja

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse.

Kuna see nõue kaob, on siiski endiselt vaja tagada maakonnaplaneeringu asjakohasus ja

piisavus, samuti see, et aruandega arvestatakse planeeringu koostamisel (KSH aruande

tulemuste arvestamise nõue on seni sisaldunud kehtetuks tunnistatava § 66 lõikes 2). Samuti on

säte kooskõlas KeHJSis sätestatud KSH aruande vastavaks tunnistamise nõudega (vt KeHJS

§ 42 lg-d 5 ja 6). Otsuse tegemisel kontrollib planeeringu koostamise korraldaja aruande

asjakohasust ja piisavust ning seda, et vajalikus osas on aruandega ka planeeringu koostamisel

arvestatud. Kuigi PlanSi § 2 lõike 3 kohaselt on nõuded KSH programmi ja aruande sisu ning

muude tingimuste kohta sätestatud KeHJSis, on otsuse tegemise puhul tegemist pigem

menetlusliku nõudega, mistõttu on see vaja PlanSis eraldi sätestada.

Eelnõu § 1 punktiga 20 tunnistatakse kehtetuks § 66. Muudatusega tunnistatakse kehtetuks

maakonnaplaneeringu vastuvõtmise otsuse tegemist reguleerivad sätted. Tegemist on

menetlustoiminguga, millega maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja kinnitab, et

maakonnaplaneering vastab õigusaktidele, see on koostatud vastavuses maakonna ruumilise

arengu eesmärkidega ning selle koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju strateegilise

hindamise tulemusi. Võttes arvesse asjaolu, et sellele järgneb veel planeeringulahenduse

avalikustamise etapp (PlanS §-d 67–69), on vastuvõtmise etapi põhjendatus ebaselge. Pärast

avalikustamise etappi tuleb vajaduse korral muuta planeeringulahendust, et tagada parim

lahendus ja selle vastavus õigusaktidele. Seda eelkõige juhul, kui avalikul väljapanekul tehtud

ettepanekud annavad aluse planeeringulahenduse täiendamiseks. Seega võib

planeeringulahendus pärast selle vastuvõtmist, avalikku väljapanekut ja arutelu muutuda.

Planeeringulahenduse õiguspärasust, sh KSH tulemustega arvestamist, kinnitab seega lõplikult

alles planeeringu kehtestamise otsus ehk planeeringu kehtestamise otsuse kui haldusakti

õiguspärasuse eest vastutab selle kehtestaja. Vastuvõtmise otsuse tegemine, mis on suunatud

pigem haldusesisese kontrolli tegemiseks, koormab põhjendamatult Vabariigi Valitsust kui

planeeringu kehtestajat (otsuse tegemise puhul on tegemist pigem formaalse toiminguga),

pikendab menetlust, kuid ei aita tagada planeeringu sisulist kvaliteeti. Seetõttu on vastuvõtmise

otsusest loobumine põhjendatud.

Eelnõu § 1 punktiga 21 muudetakse § 67 lõike 1 esimest lauset. Muudatus on seotud PlanSi

§ 66 kehtetuks tunnistamise ettepanekuga ehk loobuda maakonnaplaneeringu vastuvõtmise

otsusest. Lauses asendatakse viide maakonnaplaneeringu vastuvõtmisele viitega

kooskõlastamise ja arvamuse andmise etapile (PlanS § 65). See tähendab, et avalik väljapanek

toimub pärast maakonnaplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamist ja arvamuste

esitamist ning nende alusel asjakohaste muudatuste tegemist. Et vältida seaduse mitmeti

tõlgendatavust vastuvõtmise etapist loobumisega, muudetakse sõnastust, et avalikule

väljapanekule suunatakse nii maakonnaplaneering kui ka KSH aruanne.

Eelnõu § 1 punktiga 22 täiendatakse § 67 lõiget 6 ja lisatakse avalikust arutelust teavitamise

kohustus ajalehtedes, veebilehel ja sotisaalmeedia kontol juhul, kui see on olemas, sarnaselt

9

avalikust väljapanekust teavitamise kohustusega. Tegemist on pigem tehnilise muudatusega,

millega lisatakse aruteludest teavitamise nõue sarnaselt teiste planeeringuliikide juures olevate

sarnaste sätetega. Samuti sätestatakse teate avaldamisele lühem etteteatamiseaeg. Analoogselt

eelnõu punktiga 11võib teade avalikust väljapanekust ilmuda viis päeva enne avaliku

väljapaneku algust, mitte enam 14 päeva. Arvestades, et tänapäeval tutvutakse avaliku

väljapaneku materjalidega eelkõige veebis, siis ei ole teate ilmumisel kaks nädalat ehk 14 päeva

enne avalikku arutelu enam praktilist väärtust. Pigem võib eeldada, et planeeringu

materjalidega soovitakse tutvuda kohe pärast teate ilmumist.

Eelnõu § 1 punktiga 23 jäetakse § 74 lõikest 5 välja lauseosa „kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu ja“. Muudatus on seotud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu seadusest välja

jätmisega (vt selgitusi §-de 95–123 kehtetuks tunnistamise juures).

Eelnõu § 1 punktiga 24 lisatakse § 75 lõike 1 punkti 18 pärast sõna „kõrguspiirangu“

tekstiosaga „, vajaduse korral vaatekoridoride“. Vaatekoridoride määramisega tegeletakse

planeeringutes ka praegu, kuid selle sättes nimetamine muudab normi selgemaks ja

mõistetavamaks, aidates kaasa parima ruumilahenduse leidmisele. Kui vaatekoridoride

määramine pole asjakohane, ei pea seda tegema, seega tuleb see määrata vaid vajaduse korral.

Eelnõu § 1 punktiga 25 lisatakse volitusnormi aluseks § 75 lõige 11, mille puhul on tegemist

seni kehtivas PlanSi § 95 lõikes 2 sätestatud volitusormiga olulise ruumilise mõjuga ehitiste

nimekirja kehtestamiseks. Kuna kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu sätted (§-d 95–123), sh

volitusnormi sätestav säte, jäetakse seadusest välja, on vaja volitusnorm olulise ruumilise

mõjuga ehitiste nimekirja kehtestamiseks sätestada uue lõikena. Kavas on ka määruse sisuline

ülevaatamine, kuid kuna tegemist on põhjaliku ja teisi osalisi kaasava protsessiga, siis seaduse

muutmisega paralleelselt määruse sisu veel ei muudeta, küll aga tuleb muuta ära määruse

preambul (eelnõu kavand seletuskirjale lisatud).

Eelnõu § 1 punktidega 26 ja 27 jäetakse § 77 lõikest 5, § 82 lõikest 5, § 87 lõikest 2, § 88

lõikest 5, § 89 lõikest 1, § 91 lõikest 2, § 128 lõikest 6, § 135 lõikest 7, § 137 lõikest 2 ja § 139

lõikest 3 välja tekstiosa „, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille on

kohaliku omavalitsuse üksus määranud valla või linna ametlike teadete avaldamise kohaks“

ning § 84 lõike 1 esimesest lausest tekstiosa „, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga

ajalehes, mille on kohaliku omavalitsuse üksus määranud valla või linna ametlike teadaannete

avaldamise kohaks“. Tegemist on muudatusega, millega jäetakse KOVi koostatavate

planeeringute puhul ära üleriigilises ja maakonnalehtedes teadete avaldamise kohustus. Pärast

muudatuse jõustumist ei ole nimetatud lehtedes teadete esitamine enam kohustuslik ning teated

tuleb avaldada vaid kohaliku omavalitsuse lehes. Erandiks on vaid olukord, kus KOVil leht

puudub või ei ilmu õigel ajal, siis tuleb teated avaldada maakonnalehes (kehtiv nõue on sama).

Muudatus aitab KOVil hoida kokku ressurssi, mis on seni kulunud teadete avaldamisele

ajalehtedes.

Eelnõu § 1 punktiga 28 jäetakse § 82 lõikest 1, § 83 lõikest 1, § 87 lõikest 1 ja § 88 lõikest 1

välja lauseosa „ja valla suuremate asulate keskustes“. Selle muudatusega jäetakse seadusest

välja kohustus korraldada üldplaneeringu avalikke väljapanekuid ja arutelusid ka valla

suuremate asulate keskustes. Praegu on lisaks kohustus korraldada avalikke väljapanekuid ja

arutelusid ka KOVi keskustes ja linnaosadega linnades linnaosa keskustes. Kuna seadusest ei

selgu, mida mõista valla suurema keskuse all ehk kui suur on suur keskus, siis on sätte

rakendamine tekitanud segadust. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 6 lõike 2 kohaselt

on asulad linnad, külad, alevikud ja alevid. Seega on säte ka õiguslikult ebatäpne, kuna valla

suuremaks asulaks ei saa olla linn (sama seaduse § 2 lg 1 kohaselt jaotub Eesti territoorium

maakondadeks, valdadeks ja linnadeks). Küll tuleb arvestada, et kuna avalikustamiste puhul on

10

PlanSis sätestatud miinimumnõuded, tuleb planeeringu koostamise korraldajal vajadusel

korraldada avalikustamine ka muudes paikades, kui seadus ette näeb.

Eelnõu § 1 punktiga 29 tunnistatakse kehtetuks §-d 95–123 ehk PlanSi 7. peatükk „Kohaliku

omavalitsuse eriplaneering“.

Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu (KOV EP) instrument toodi õigusesse 2015. aasta

1. juulil jõustunud PlanSiga ehk ligi kümme aastat tagasi. Analoogselt riigi eriplaneeringuga on

tegemist kaheetapilise planeeringuga, mis koosneb asukoha eelvalikust ja detailse lahenduse

koostamisest. Möödunud ajavahemikul toimunud arengut arvestades ei ole KOV EP instrument

aga praktikas osutunud asjakohaseks ega täitnud täiel määral eesmärki. Efektiivset menetlust

on takistanud nt maaomandiga seotud küsimused. Olulise ruumilise mõjuga (ORME) ehitised

on ehitised, mille ehitamise huvi on eelkõige eraettevõtjatel. Arvestades, et kohalikele

omavalitsustele kuuluva maa hulk on piiratud ning sundvõõrandamise vahendid napid, on

asukoha eelvalik sageli osutunud formaalseks, kuna seda on tehtud vaid arendajale kuuluval

maa-alal. Sellisel kujul ei ole asukoha eelvaliku tegemine ja ehitisele sobivaima asukoha

leidmine, mis oli KOV EP instrumendi loomise üks peamisi eesmärke, ka sisulist väärtust,

nõudes samas kulukat ja ajamahukat menetlemist.

Eelnõu koostamisel on jõutud seisukohale, et ORME ehitiste kavandamine detailplaneeringuga

on eesmärgipärasem ja menetluslikult sobivam. Endiselt on ORME kavandamiseks esimene ja

sobivaim võimalus üldplaneering, kuid kui seda ei ole tehtud, saab ORMEle asukohta valida ka

detailplaneeringuga. Kuna tegemist on olulise ruumilise mõjuga ehitisega, tuleb sellise

detailplaneeringu koostamisel sarnaselt KOV EPga alati teha keskkonnamõju strateegiline

hindamine. PlanSis juba sisalduva volitusnormi alusel (§ 3 lg 6 p 21) koostatakse ja

kehtestatakse ka detailplaneeringu algatamise taotluse vorm, milles nähakse ette, et ORME

ehitamiseks detailplaneeringu algatamise taotlus peab sisaldama analüüsi, mis kinnitaks ehitise

asukoha sobivust ja välistavate tegurite puudumist. See aitab tagada asukoha sobivust, kuid

lõplik seisukoht selgub pärast detailplaneeringu koostamist ja mõjude hindamist. Muudatus ei

puuduta juba koostamisel olevaid KOV EPsid ja nende koostamine viiakse lõpuni, lähtudes

PlanSi redaktsioonist, mis kehtis enne eelnõuga kavandatud muudatuste jõustumist.

Eelnõu § 1 punktiga 30 muudetakse § 124 lõiget 5 ja nähakse ette, et keskkonnamõju

strateegiline hindamine on kohustuslik olulise ruumilise mõjuga ehitist kavandava

detailplaneeringu koostamisel (vt ka selgitust eelmise punkti juures). Olulise ruumilise mõjuga

ehitis kavandatakse üldplaneeringuga, mille koostamisel on KSH tegemine alati kohustuslik.

Kui üldplaneeringus ehitisele asukohta pole valitud, saab seda teha detailplaneeringuga, mis on

üldplaneeringut muutev, lähtudes selleks ettenähtud nõuetest. Arvestades eeltoodut ja asjaolu,

et ka praegu on olulise ruumilise mõjuga ehitist kavandava kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu koostamisel kohustuslik KSH, nõutakse ka sellise ehitise kavandamiseks

koostatava detailplaneeringu puhul KSHd ning sisulist muudatust siin ei tehta.

Eelnõu § 1 punktiga 31 jäetakse § 124 lõikest 6 välja lauseosa „§ 125 lõike 1 punktis 4 ja“ ehk

viide sellele, et kui olulise ruumilise mõjuga ehitis on kavandatud üldplaneeringuga, tuleb

detailplaneeringu koostamisel teha KSH eelhinnang. Selle põhjus on asjaolu, et kavandatavate

muudetuste kohaselt kaotatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu instrument ning KSH on

olulise ruumilise mõjuga ehitist kavandava detailplaneeringu puhul alati kohustuslik.

Eelnõu § 1 punktiga 32 täiendatakse § 124 lõikega 91 ja nähakse ette, et juhul, kui

detailplaneering koostatakse alal, kus üldplaneering puudub, kohaldatakse detailplaneeringu

koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele

kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Mõnel KOVil puudub

üldplaneering, mis aga ei saaks olla takistuseks detailplaneeringute koostamisele. Seega tuleb

sellises olukorras leida lahendus ja sätestada, millest detailplaneeringu koostamisel lähtuda

11

tuleb. Seega tuleb teha nn kaks ühes ehk menetluse puhul tuleb järgida üldplaneeringu

menetlusnõudeid (v.a koostöö ja kaasamise puhul). Samamoodi tuleb üldplaneeringu

menetlusnõudeid järgida ka üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisel (PlanS

§ 142 lg 2).

Eelnõu § 1 punktiga 33 muudetakse § 125 lõike 1 punkti 4 ja nähakse ette, et detailplaneeringu

koostamine on alati kohustuslik olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks (mitte vaid

detailplaneeringu kohustuslikul alal – linnas, alevis ja alevikus ning nendega piirnevas avalikus

veekogus). Muudatus on seotud KOV EP kaotamisega, mistõttu tuleb edaspidi olulise ruumilise

mõjuga ehitisi kavandada detailplaneeringuga. Eelistatud on olulise ruumilise mõjuga ehitise

asukoha määramine üldplaneeringus ja see on ka üks üldplaneeringu ülesanne. Kuid ka juhul,

kui seda tehtud ei ole, saab sellist ehitist kavandada detailplaneeringu koostamise kaudu,

muutes vajaduse korral üldplaneeringut.

Eelnõu § 1 punktiga 34 muudetakse § 126 lõiget 6 ja lisatakse teise lausega, et krundi piiridest

ei pea uue katastriüksuse moodustamisel lähtuma, kui pärast uue katastriüksuse moodustamist

(mis võib seisneda ka olemasoleva katastriüksuse muutmises, nt jagamises) on detailplaneering

endisel kujul elluviidav. Seega ei tohi uue katastriüksuse moodustamisega kaasneda

detailplaneeringus määratud ehitusõiguse muudatust, samuti ei tohi katastriüksuse

moodustamine ka muude detailplaneeringu tingimustega vastuolus olla. Katastriüksuse piiride

muutmisel vaid kehtivast krundist lähtumine ei ole alati proportsionaalne, seda eriti olukorras,

kus ehitusõigust muuta ei soovita. Sellisel juhul on tegemist pigem maakorraldusliku

toiminguga, millega ei kaasne muudatusi ehitusõiguses ega ka muudes detailplaneeringus

määratud tingimustes, ning piiride muutmisel saab lähtuda maakorraldusseaduses ja

maakatastriseaduses sätestatust. Eeltoodule on juhtinud tähelepanu ka Riigikohus oma lahendis

3-20-952, leides, et kehtiva detailplaneeringu alal asuva kinnisasja jagamiseks, kui selle käigus

ei soovita muuta detailplaneeringuga määratud ehitusõigust, kogu detailplaneeringuala

hõlmava uue detailplaneeringu koostamise nõue ei oleks proportsionaalne vahend eesmärgi

saavutamiseks. Lisaks on kohus rõhutanud, et muudatused kehtiva detailplaneeringuga

sätestatud ehitusõigustes võivad riivata avalikku huvi enam kui muudatused katastriüksuste

piirides.

Eelnõu § 1 punktiga 35 täiendatakse PlanSi § 128 lõiget 5 punktiga 4 ja nähakse ette, et

detailplaneeringu algatamise otsuses tuleb märkida ka algatamise otsusega tutvumise aeg ja

koht. Sellise info toomine algatamise otsuses on nõutav kõigi teiste planeeringuliikide puhul,

samuti tehakse seda detailplaneeringute puhul osaliselt ka praegu. Seega on tegemist pigem

nõuete ühtlustamise eesmärgil tehtava tehnilise täpsustusega.

Eelnõu § 1 punktiga 36 täiendatakse § 129 lõiget 1 punktiga 5 ja nähakse ette, et

detailplaneeringu koostamise võib lõpetada lisaks paragrahvis sisalduvatele alustele ka muul

põhjendatud juhul. See annab KOVile võimaluse lõpetada nt menetlused, mis on seiskunud

aastateks või aastakümneteks põhjusel, et detailplaneeringu algatamise taotleja (nt arendaja vm

huvitatud isik) ei ole pärast korduvaid meeldetuletusi esitanud menetluse jätkamiseks vajalikke

andmeid, ilma milleta planeeringu koostamise korraldaja menetlusega edasi minna ei saa,

samuti kui planeeringu koostaja ei tee planeeringus kohaliku omavalitsuse ettenähtud

muudatusi või täpsustusi vms. Samuti saab menetluse lõpetada, kui taotleja on äriühing, mis on

pankrotistunud, likvideeritud vms. Menetluse lõpetamine peab olema sisuliselt kaalutud ja

põhjendatud, samuti tuleb arvestada haldusmenetluse seaduse nõudeid. Arvestama peab ka

asjaolu, et PlanSi muudatuse kohaselt peab detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata

jätmise otsuse tegema hiljemalt kahe ja poole aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest

arvates. See paneb planeeringu koostamise korraldajale kohustuse, mille täitmist takistavaks

asjaoluks on ka vajalike andmete esitamata jätmine selleks ettenähtud tähtaja jooksul.

12

Menetlemine seaduses ettenähtud aja jooksul on ka avalikes huvides ning kooskõlas

põhiseadusest tuleneva seaduslikkuse põhimõttega (PS § 10), mis tähendab, et avaliku võimu

tegevus ei tohi olla vastuolus seadusega ning kõiki seadusi tuleb täita nii avalikul võimul kui

ka üksikisikutel.

Eelnõu § 1 punktidega 37 ja 38 tehakse PlanSis muudatus, mille kohaselt antakse

omavalitsusele õigus sõlmida detailplaneeringust huvitatud isikuga haldusleping lisaks

detailplaneeringu kohastele avalikuks kasutamiseks ettenähtud rajatistele (avalikuks

kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning

tehnorajatised) ka omavalitsuse ülesande täitmiseks vajalike avalikult kasutatavate hoonete

väljaehitamiseks või väljaehitamise kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks. Nimetatud

rajatised kavandatakse detailplaneeringuga ja tegemist on rajatistega, mis on vajalikud

detailplaneeringu lahenduse elluviimiseks. Kuigi selline võimalus on täna olemas eelnimetatud

rajatiste puhul, kuid praktikas on selline vajadus ilmselgelt olemas ka hoonete puhul.

Omavalitsused sõlmivad selliseid lepinguid ka praegu, kuid nende õiguslik alus ja seega ka

õiguspärasus on ebaselge. Sellise probleemi olemasolu kinnitas juba 2020. aastal

Rahandusministeeriumi ja Riigikantselei koostöös tellitud Poliitikauuringute Keskuse Praxis ja

AB Triniti analüüs (kohaliku kasu instrumentide analüüsi), milles käsitleti ka taristu

väljaehitamise võimalusi ja välisriikide kogemusi. Nimetatud analüüsis on välja toodud, et

õiguslik alus sotsiaalse ja tehnilise taristu lepingutel puudub (v.a tehniline taristu

planeeringualal, mis on kehtiva planeerimisseaduse alusel lubatud). Arendustega kaasnevate

ühiskondlike kulude kandmise instrumendid on kasutusel kõigis OECD liikmesriikides (v.a

Uganda).5 Eesmärk on, et arendusest kasu saav osapool panustaks omavalitsusele kaasnevate

kulude kandmisse.

Kiili vald on 2025 aasta alguses esitanud Riigikohtule taotluse tunnistada põhiseadusega

vastuolus olevaks ja kehtetuks planeerimisseaduse § 131 lõige 2 osas, milles see ei võimalda

kohaliku omavalitsuse üksusel sõlmida detailplaneeringust huvitatud isikuga halduslepingut,

millega huvitatud isik võtab kohustuse ehitada välja detailplaneeringu kohased ja elanike

teenindamiseks vajalikud lasteaia-, kooli-, sotsiaalteenuse osutamise, raamatukogu- ja

spordihooned ja -rajatised või kannab täielikult või osaliselt nende hoonete ja rajatiste

väljaehitamise kulud.

Kui omavalitsused soovivad sõlmida halduslepingud lisaks rajatistele ka omavalitsuse

ülesannete täitmiseks vajalike avalikult kasutatavate hoonete väljaehitamiseks või

väljaehitamisega seotud kulude rahastamiseks, tuleb selleks PlanSi § 131 lõike 21 alusel

kehtestatud kordasid täiendada. Kohalikul tasandil kehtestatud korrad aitavad tagada osapoolte

võrdset kohtlemist, instrumendi rakendamise läbipaistvust, ettenähtavust maaomanikele ja

elanikele.

Eelnõu § 1 punktidega 39 ja 40 muudetakse detailplaneeringu puhul PlanSi §-e 135 ja 136 ja

nähakse ette, et avalik arutelu ja väljapanek korraldatakse vähemalt planeeringuala kohaliku

omavalitsuse sobivas asukohas. Praegu näeb seadus ette, et avalik väljapanek ja arutelu

korraldatakse vähemalt planeeringuala valla või asula keskuses ja linna või linnaosa keskuses.

Arvestades valdade ja linnade territooriumi suurust ja seda, et detailplaneeringu ala võib

paikneda KOVi keskusest mitmekümne kilomeetri kaugusel, on otstarbekam korraldada

väljapanek ja arutelu planeeringualal või mujal sobilikus paigas, mis on seotud

planeeringulahendusega. Silmas tuleb pidada, et need tuleks korraldada sellistes asukohtades,

5 OECD/Lincoln Institute of Land Policy, PKU-Lincoln Institute Center (2022), Global Compendium of Land Value Capture Policies, OECD Regional Development Studies, OECD Publishing, Paris, https://doi.org/10.1787/4f9559ee-en.

13

kuhu on tagatud mugav juurdepääs jalgsi, ühistranspordi, autoga jms ehk asukoht peab olema

sobiv.

Eelnõu § 1 punktiga 41 muudetakse PlanSi § 139 lõiget 2 selliselt, et detailplaneeringu

kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tehakse hiljemalt kahe ja poole aasta möödumisel

detailplaneeringu algatamisest arvates.

Kehtivas PlanSis on sätestatud, et detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise

otsus tehakse kolme aasta jooksul detailplaneeringu algatamisest. Analüüsi „Eestis kehtestatud

detailplaneeringute menetlusajad“ alusel kehtestati 2023. aastal Eestis planeeringute

andmekogu info kohaselt 342 detailplaneeringut, mille keskmine menetlusaeg oli 2,4 aastat

(mediaan 1,6 aastat). Menetlusaeg jäi kolme aasta sisse 81 protsendil detailplaneeringutest.

2024. aasta esimesel poolaastal kehtestati andmekogu andmetel 148 detailplaneeringut,

keskmine menetlusaeg oli 2,1 aastat (mediaan 1,7). Menetlusaeg jäi kolme aasta sisse 83

protsendil detailplaneeringutest.

Eesti majanduskeskkonna konkurentsivõime edendamiseks on seatud eesmärgiks planeeringute

menetluse kiirendamine, mistõttu lühendatakse detailplaneeringute menetlusaega 2,5 aastani.

Menetlust aitavad kiirendada ka eelnõukohase seadusega kavandatud muudatused.

PlanS-i ei täiendata rakendussättega, mida kohaldatakse neile detailplaneeringu kehtestamise

või kehtestamata jätmise otsustele, mille osas on detailplaneeringu menetlus juba algatatud uue

redaktsiooni jõustumisel ja mida menetletakse enne käesoleva seaduse jõustumist. PlanS-i § 1

lõige 3 sätestab, et käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse

haldusmenetluse seadust (HMS), arvestades käesoleva seaduse erisusi. HMS-i § 5 lõige 5

sätestab, et kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal,

kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme. Sellest tulenevalt, kui seadust

muudetakse, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist algatatud menetlustele menetluse

alguses kehtinud õigusnorme.

Eelnõu § 1 punktiga 42 lisatakse § 139 lõige 7 ja nähakse ette, et detailplaneering kaotab

kehtivuse, kui planeeringut ei ole asutud ellu viima seitsme aasta möödumisel detailplaneeringu

kehtestamisest arvates. Põhjendatud juhul võib detailplaneeringu kehtestamise otsuses

sätestada pikema kehtivusaja. Detailplaneeringu kehtivust võib põhjendatud juhul pikendada

ühe korra kuni seitse aastat. Senini on detailplaneeringud kehtinud kuni kehtetuks

tunnistamiseni olenemata sellest, kas neid on asutud ellu viima või mitte. See on aga toonud

kaasa olukorra, kus kehtivad näiteks 30 aastad vanad detailplaneeringud, mis ei ole aga ammu

enam aja- ega asjakohased.

Analoogne kord on toodud ehitusseadustikus (§ 45 lg 1) ka ehituslubade puhul, mis näeb ette,

et ehitusluba kehtib viis aastat. Kui ehitamisega on alustatud, kehtib ehitusluba kuni seitse aastat

ehitusloa kehtima hakkamisest. Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada pikema

tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust. Arvestama peab, et võimalus detailplaneeringu kehtetuks

tunnistamiseks on kehtiva korra kohaselt siis, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödas

viis aastat ja planeeringut pole asutud ellu viima. Nimetatud muudatus ei puuduta

detailplaneeringuid, mis on kehtestatud enne muudatuse kehtima hakkamist, kuid neid on

endiselt võimalik kehtetuks tunnistada seaduses ettenähtud nõuetest lähtudes.

Muudatuse rakendamist aitab tõhustada ka PLANK rakendus, mis hakkab automaatselt saatma

eelhoiatusi detailplaneeringute kehtetuks muutumise tähtaja saabumise kohta.

Eelnõu § 1 punktiga 43 täiendatakse PlanSi § 140 lõikes 1 sätestatud detailplaneeringu

kehtetuks tunnistamise aluseid. Lisaks senistele nähakse ette, et detailplaneeringu võib

kehtetuks tunnistada juhul, kui pärast detailplaneeringu kehtestamist on ilmnenud asjaolud, mis

välistavad planeeringu elluviimise tulevikus. Tegemist on sama alusega, mis on seatud

14

detailplaneeringu algatamisest keeldumise puhul. Samas võivad planeeringu elluviimist

välistavad asjaolud ilmneda ka pärast detailplaneeringu kehtestamist ja seda eriti just mitmeid

aastaid tagasi kehtestatud ehk vananenud planeeringute puhul. Sellisteks asjaoludeks võivad

olla näiteks ranna kaldajoone ja sellega seoses ehituskeeluvööndi muutumine, mõni muu

looduses aset leidnud muudatus, mis muudab ehitustegevuse võimatuks, vms. Lisaks võib

ilmneda ka muid asjaolusid, mis planeeringu elluviimist välistada võivad (nt vastuolu

hilisemate riigi või omavalitsuse kehtestatud õigusaktide või arengut suunavate dokumentidega

vms). Lisaks võib detailplaneeringu võib kehtetuks tunnistada muul avalikul huvil põhineval

põhjusel. Avaliku huvi sisustamine on igakordne kaalutlus ja lähtuda tuleb konkreetse

planeeringu puhul esinevatest asjaoludest.

Planeeringu kui haldusakti kehtetuks tunnistamisel tuleb järgida ka üldiseid HMSis sätestatud

haldusakti kehtetuks tunnistamise nõudeid.

Eelnõu § 2. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmine

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust täiendatakse §-dega 309–3011.

Paragrahv 309 kohustab kanda enne planeeringute andmekogu asutamist ehk enne 01.11.2022

kehtestatud planeeringud planeeringute andmekogusse hiljemalt 31.12.2030. See aitab tagada,

et andmekogust on kättesaadavad kõik planeeringud, mitte vaid need, mis on kehtestatud pärast

01.11.2022. Muudatus loob andmekogu kasutajatele senisest paremad võimalused

planeeringuis ettenähtud võimaluste ja nõuetega tutvumiseks ning nende alusel otsuste

tegemiseks (kodu ostmine, investeeringute kavandamine jms). MKM-ile eraldati ELi taaste- ja

vastupidavusrahastust digiteerimisprojekti jaoks 550 000 eurot. Praegu valmistatakse ette

lepingu sõlmimist parima pakkujaga.

Paragrahv 3010 näeb ette, et enne planeerimisseaduse §-de 95–123 kehtetuks tunnistamist

algatatud KOVi eriplaneeringute menetlemisel kohaldatakse planeerimisseaduse redaktsiooni,

mis kehtis enne selle paragrahvi jõustumist. Menetlus viiakse lõpuni hiljemalt 31.12.2026.

Seega ei muuda kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kehtetuks tunnistamine pooleli olevate

planeeringute koostamist ning nende puhul lähtutakse koostamisel sellest PlanSi redaktsioonist,

mis kehtis vahetult enne kavandatud eelnõu seadusena jõustumist.

Paragrahv 3011 näeb ette, et detailplaneeringu nn automaatne kehtetuks muutumine laieneb vaid

neile detailplaneeringutele, mis kehtestatakse pärast eelnõu seadusena jõustumist. Seega ei

puuduta muudatus kehtivaid detailplaneeringuid, kuid nende puhul säilib võimalus need

kehtetuks tunnistada.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul puudub seos Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

6.1. Planeerimisseaduse muudatused

6.1.1. Mõju avaldav muudatus: planeerimisseaduses kasutatavate terminite täpsustamine ja

täiendamine, sätete õigusselguse suurendamine

15

Mõju sihtrühm: riigiasutused, kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad ja elanikud.

Sotsiaalne ja majanduslik mõjud, mõju loodus- ja elukeskkonnale ning regionaalarengule

Otsesed mõjud puuduvad, planeeringute ja neis kasutatavate terminite õigusselgus aitab kaasa

planeeringute kvaliteedi ja seeläbi elukeskkonna parandamisele.

Mõju riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse asutustele

Mõju on positiivne. PlanSis kasutatavate terminite täpsem sisustamine ja sätete õigusselguse

parendamine hõlbustab planeeringu koostamise korraldajatel planeerimismenetluse läbi

viimist, sh vähendab halduskoormust.

Mõju ettevõtjatele ja elanikele

Mõju on positiivne. Selged ja üheselt arusaadavad terminid ja õigusselged sätted aitavad

ettevõtjatel ja elanikel oma tegevust paremini planeerida ning hõlbustavad

planeerimisküsimuste lahendamist.

6.1.2. Mõju avaldav muudatus: planeerimise põhimõtete ajakohastamine, sh kvaliteetse

ruumi põhimõtetest lähtumise ja kliimamuutusega arvestamise kohustuse sätestamine

planeeringute sisu kujundamisel

Mõju sihtrühm: riigiasutused, kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad ja elanikud.

Sotsiaalne ja majanduslik mõjud, mõju loodus- ja elukeskkonnale ning regionaalarengule

Mõju on positiivne. Ajakohastatud planeerimise põhimõtetega arvestavad planeeringud

pakuvad senisest läbimõeldumaid ja kvaliteetseid ruumilahendusi ning võimaldavad ruumi

kohandada vastavalt kliimamuutuse mõjule.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju on positiivne. Kliimamuutuse mõjuga kohanenud ja kvaliteetne ruum suurendab riigi

julgeolekut ja välissuheteid, sh võimaldab riigil täita rahvusvaheliselt võetud eesmärke ning

leevendada ja kohandada ruumi kliimamuutuse mõju arvestades.

Mõju riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse asutustele Mõju on positiivne. Planeeringu koostamist korraldavad riigiasutused ja KOVid saavad

planeerimise põhimõtetele tuginedes ruumi kohandada senisest jõulisemalt kliimamuutusest

tingitud mõjudega arvestavalt, samuti luua senisest kvaliteetsemat elukeskkonda. Võimalikke

lisakulusid kliimamuutusega arvestavate planeeringute koostamiseks ei saa pidada oluliseks.

Mõju ettevõtjatele ja elanikele Kliimamuutusega arvestavate ja kvaliteetset ruumi loovate planeeringulahenduste elluviimise

kulu planeeringulahenduse koostamisest huvitatud isikutele tõenäoliselt vähesel määral

suureneb. Kliimamuutusega arvestaval planeeringulahendusel on aga oluliselt suurem väärtust

– paraneb kavandatava keskkonna kvaliteet ning tekib võimalus õigeaegselt teadvustada ja

kavandada vajalikke leevendus- ja kohanemismeetmeid. Seega ei saa kokkuvõtvalt mõju

oluliseks pidada.

6.1.3. Mõju avaldav muudatus: etteteatamise, teadete edastamise (sh edastuskanalite) ja

avaliku väljapaneku ning arutelu korraldamise nõuete ajakohastamine ja paindlikumaks

muutmine

Mõju sihtrühm: riigiasutused, kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad ja elanikud.

Sotsiaalne mõjud, mõju julgeolekule ja välissuhetele ning mõju loodus- ja elukeskkonnale

16

Mõju puudub.

Majanduslik mõju Mõju on positiivne. Vähenevad planeerimismenetluse kulud.

Mõju riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse asutustele Mõju on positiivne. Väheneb menetluskoormus ning rohkem saab tähelepanu keskendada

tõhusale eesmärgipärasele koostööle ja kaasamisele. Samuti vähenevad planeerimismenetluse

kulud.

Mõju ettevõtjatele ja elanikele Mõju on positiivne. Menetlusosalisteks olevad isikud saavad teateid hõlpsamalt ja need on

kergemini leitavad selgelt kindlaks määratud kohtadest, sh ka sotsiaalmeediast. Ühtlasi paraneb

juurdepääs avalikele väljapanekutele ja aruteludele, mis korraldatakse asukohta arvestades

sobivas kohas – see aga omakorda soodustab planeerimismenetluses aktiivset osalemist. Samuti

on kaasamise korral asjakohane lähtuda PlanSi §-des 9–11 sätestatud põhimõtetest ning tagada

planeerimismenetluses tõhus koostöö osalistega ja avalikkuse kaasamine. Seega ei saa pidada

mõju oluliseks.

6.1.4. Mõju avaldav muudatus: maakonnaplaneeringust lähtumise aluste täpsustamine

Mõju sihtrühm: riigiasutused, kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad ja elanikud.

Sotsiaalne ja majanduslik mõju, mõju loodus- ja elukeskkonnale, regionaalarengule,

riigiasutustele ja kohalike omavalitsuse asutustele ning ettevõtjatele ja elanikele

Mõju on positiivne. Pidevalt muutuvas ühiskonnas, sh muutuvate vajaduste keskkonnas, on

vaja soodustada erinevate planeeringuliikide koosmõjust lähtumist ja see selgelt ka seaduses

välja tuua. Seetõttu loob muudatus paindlikumad nõuded, kuidas ja millistel alustel on võimalik

ruumi kasutada, sh maakasutust kavandada ja tingimusi seada. Võttes arvesse huvide

tasakaalustamise ja lõimimise (PlanS § 10) ning teabe piisavuse põhimõtet (§ 11), mille

kohaselt peab planeerimisel võtma arvesse juba kehtivaid planeeringuid, samuti asjaolu, et

haldusakt peab kehtestamisel olema kooskõlas kehtiva õigusega (sh eelnevalt kehtestatud

planeeringute kui haldusaktidega), suureneb õigusselgus planeerimismenetluses ning toob

kaasa üheselt arusaadavuse kõigile planeerimismenetluse osalistele. Eeltoodu aitab vältida

arusaamatusi ja mitmeti mõistmist ning seega vältida hilisemaid kohtuvaidlusi.

6.1.5. Mõju avaldav muudatus: regulatsioon, mis näeb ette, et kitsendused võivad tuleneda

ka maakonnaplaneeringust

Mõju sihtrühm: riigiasutused, kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad ja elanikud.

Sotsiaalne ja majanduslik mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, loodus- ja

elukeskkonnale ning regionaalarengule Mõju puudub.

Mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele Mõju on positiivne. Kitsenduste seadmise võimaluse selge sätestamine aitab tagada planeeringu

elluviidavuse ning vältida hilisemaid vaidlusi küsimuses, kes on kitsenduste seadmiste eest

vastutav, kas riik või KOV. Samuti vältida hilisemaid vaidlusi, sest isikud, kellele kuuluva

omandi kasutamine on planeeringu tõttu oluliselt kitsendatud või lausa võimatu, on menetlusse

juba kitsenduse kavandamise etapis kaasatud. Samuti väldib see olukordi, kus riigi poolt

maakonnaplaneeringuga seatud kitsenduste eest jääb vastutama KOV, kellel puudub ÜP

koostamisel võimalus jätta maakonnaplaneeringus ettenähtu arvestamata.

Mõju ettevõtjatele ja elanikele

Mõju on positiivne. Kitsenduste otsese (mitte nn varjatud kujul, mis ilmnevad alles kohaliku

omavalitsuse tasandi planeeringute koostamisel) seadmise võimaldamine aitab vältida

hilisemaid vaidlusi, sest isikud, kellele kuuluva omandi kasutamine on planeeringu tõttu

oluliselt kitsendatud või lausa võimatu, on menetlusse kaasatud juba kitsenduse kavandamise

etapist alates, mis aitab neil tagada oma õiguste tõhusat kaitset.

17

6.1.6. Mõju avaldav muudatus: maakonnaplaneeringu vastuvõtmise etapist loobumine

Mõju sihtrühm: riigiasutused, eelkõige maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja.

Sotsiaalne mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, loodus- ja elukeskkonnale ning

regionaalarengule Mõju puudub.

Majanduslik mõju Mõju on positiivne. Menetlusele kuluva aja kokkuhoid avaldab otsest majanduslikku mõju

eelkõige planeeringu korraldajale, kelle planeeringu koostamisega kaasnevad kulud ning

menetlusele kuluv aeg planeeringu vastuvõtmise etapi kaotamisel vähenevad.

Mõju riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse asutustele Mõju on positiivne. Väheneb planeerimismenetluse halduskoormus ja lüheneb menetlusaeg.

Mõju ettevõtjatele ja elanikele Mõju on positiivne. Väheneb planeerimismenetluse halduskoormus ja lüheneb menetlusaeg.

6.1.7. Mõju avaldav muudatus: kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu liigi kaotamine

Mõju sihtrühm: kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad ja elanikud.

Sotsiaalne mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, loodus- ja elukeskkonnale ning

regionaalarengule Mõju puudub. Kuna ka edaspidi tuleb olulise ruumilise mõjuga ehitise detailplaneeringu

koostamisel teha keskkonnamõju strateegiline hindamine, on välistatud ka ebasoodne mõju

looduskeskkonnale.

Majanduslik mõju

Mõju on positiivne. Kuna edaspidi saab olulise ruumilise mõjuga ehitisi planeerida

detailplaneeringuga, mille menetlus on lihtsam ja menetlusele kuluv aeg on lühem, väheneb nii

planeeringu koostamise korraldajal menetluskulu kui ka planeeringulahenduse koostamisest

huvitatud isiku kulu.

Mõju kohaliku omavalitsuse asutustele, ettevõtjatele ja elanikele Mõju on positiivne. KOVi EP kaotamine ja olulise ruumilise mõjuga ehitiste kavandamine

detailplaneeringuga võimaldab KOVil ja ettevõtjatel olulise ruumilise mõjuga ehitisi senisest

ressursitõhusamalt ja kiiremini planeerida. Elanikele avaldatav mõju ei muutu, sest

detailplaneeringu menetluses on neile tagatud samad võimalused protsessis osalemiseks ja oma

huvide väljendamiseks, nagu on praegu KOVi EP menetluses.

6.1.8. Mõju avaldav muudatus: katastriüksuse piiride muutmine maakorraldustoiminguna

Mõju sihtrühm: kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad, elanikud.

Sotsiaalne ja majanduslik mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, loodus- ja

elukeskkonnale ning regionaalarengule Mõju puudub.

Mõju kohaliku omavalitsuse asutustele, ettevõtjatele ja elanikele Mõju on positiivne. Edaspidi puudub vajadus olukorras, kus ehitusõigust muuta ei soovita,

koostada DP, mis on katastriüksuse piiride muutmise eesmärki silmas pidades liialt koormav.

Seeläbi hoitakse kokku märkimisväärselt aega ja muid ressursse, mis kuluks DP koostamisele

ja menetlusele või DP (osalisele) kehtetuks tunnistamisele. Katastriüksuse piiride muutmine

maakorraldustoiminguna koormab osalisi oluliselt vähem.

6.1.10. Mõju avaldav muudatus: detailplaneeringutele kehtivusaja sätestamine, sh

võimalused kehtivusaja pikendamiseks

Mõju sihtrühm: kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad ja elanikud.

Sotsiaalne ja majanduslik mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, loodus- ja

elukeskkonnale ning regionaalarengule

Mõju puudub.

18

Mõju kohaliku omavalitsuse asutustele, ettevõtjatele ja elanikele Detailplaneeringu kehtetuks muutumine seaduse alusel mõjutab teatud määral nii KOVe kui ka

planeeringust huvitatud isikuid (ettevõtjad, elanikud), sest motiveerib neid senisest enam

planeeringut seitsme aasta perspektiivis siiski realiseerima asuma. Vananenud planeeringud,

mis ei vasta enam KOVi ruumilise arengu eesmärkidele, muutuvad kehtivusaja möödumisel

kehtetuks ega takista enam kohaliku omavalitsuse tasandil ruumilise arengu kavandamist

tänapäevaste nõuete ja vajadustega arvestavalt. Isegi kui planeeringute kehtivuse pikendamine

võib kaasa tuua mõningast halduskoormuse kasvu, ei saa seda pidada ülemääraseks ning

arvestama peab, et KOVil peab juba praegu olema ajakohane ülevaade planeeringute

asjakohasusest (PlanS § 92 lg 2 p 5 kohaselt peab ÜPde ülevaatamise käigus vaatama üle

kehtivad detailplaneeringud, et tagada nende vastavus ÜP-le, ning vajaduse korral algatama

DPde muutmise või kehtetuks tunnistamise menetluse). Kuna muudatus ei puuduta enne

eelnõukohase seaduse jõustumist kehtestatud detailplaneeringuid, samuti asjaolu, et võimalus

on ka DP kehtivusaega pikendada, ei saa pidada muudatuse mõju oluliseks.

6.1.14. Mõju avaldav muudatus: detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise aluste täiendamine

Mõju sihtrühm: kohaliku omavalitsuse asutused, ettevõtjad ja elanikud.

Sotsiaalne ja majanduslik mõjud, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, loodus- ja

elukeskkonnale ning regionaalarengule

Mõju puudub.

Mõju kohaliku omavalitsuse asutustele, ettevõtjatele ja elanikele Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise aluste täiendamine mõjutab nii KOVe kui ka

planeeringust huvitatud isikuid (ettevõtjad, elanikud), võimaldades senisest paindlikumalt

planeeringuid kehtetuks tunnistada. Kuna täiendused on tehtud juba kehtivat õigust järgides ehk

endiselt kehtivad HMSis haldusakti kehtetuks tunnistamisele kohalduvad nõuded, sh nõuded

kaalutlemisele ja põhjendamisele, ei saa pidada muudatuse mõju oluliseks.

6.1.15 Mõju avaldav muudatus: kohalikule omavalitsusele sätestatakse õigus sõlmida

detailplaneeringust huvitatud isikuga haldusleping lisaks detailplaneeringu kohastele avalikuks

kasutamiseks ettenähtud rajatistele ka omavalitsuse ülesannete täitmiseks vajalike avalikult

kasutatavate hoonete väljaehitamiseks või väljaehitamise kulude täielikuks või osaliseks

kandmiseks.

Sotsiaalne ja majanduslik mõjud, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, loodus- ja

elukeskkonnale ning regionaalarengule

Mõju puudub.

Mõju kohaliku omavalitsuse asutustele, ettevõtjatele ja elanikele Halduslepingu sõlmimiseks võimaluse loomine mõjutab eelkõige KOVe, samuti planeeringust

huvitatud isikuid (ettevõtjad, elanikud), võimaldades senisest paindlikumalt leppida kokku

haldusülesande (milleks avalikult kasutatavate hoonete ehitamine on) üleandmises

detailplaneeringust huvitatud isikule. Muudatus loob ka senisest suurema õigusselguse, kuna

praegu samasisulisi lepinguid sõlmitakse, kuid nende õiguspärasus on kaheldav. Seda kinnitab

ka Poliitikauuringute Keskuselt Praxis ja AB Triniti koostatud analüüs (kohaliku kasu

instrumentide analüüsi). Muudatus on positiivne, kuid selle mõju ei saa pidada oluliseks.

6.2. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muudatus

6.2.1. Mõju avaldav muudatus: enne 01.11.2022 kehtestatud planeeringute andmekogusse

kandmise kohustus

Mõju sihtrühm: kohaliku omavalitsuse asutused.

Sotsiaalne ja majanduslik mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, loodus- ja

elukeskkonnale ning regionaalarengule, ettevõtjatele ja elanikele puudub.

19

Mõju kohaliku omavalitsuse asutustele

Andmekogusse andmete kandmisega kaasneb planeeringu koostamise korraldajale mõningane

ajakulu. Riik on aga juba aktiivselt abistamas kohalikke omavalitsusi planeeringute

digiteerimisel, vähendades sellega märkimisväärselt nende ajakulu. Samal ajal lihtsustab

planeeringute andmekogusse andmete laadimine planeeringute kättesaadavust ning

planeeringute kasutamist loamenetluse alusena. Seega ei saa muudatuse mõju pidada oluliseks.

6.2.2. Mõju avaldav muudatus: enne planeerimisseaduse §-de 95–123 (kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu liigi) kehtetuks muutumist algatatud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute

lõpuni menetlemine

Mõju sihtrühm: kohaliku omavalitsuse asutused.

Sotsiaalne ja majanduslik mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, loodus- ja

elukeskkonnale, regionaalarengule ning ettevõtjatele ja elanikele

Mõju puudub.

Mõju kohaliku omavalitsuse asutustele

Mõju puudub.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud

ja tulud

Muudatustega ei kaasne otseseid kulusid ega tulusid riigile ega kohalikule omavalitsusele.

Koolitamiskulud kaetakse iga-aastasest MKM-i planeeringute valdkonna eelarvest.

8. Rakendusaktid

Majandus- ja tööstusministri määruse „Detailplaneeringu algatamise taotlusele esitatavad

nõuded“ eelnõu kavand on seletuskirjale lisatud (lisa 1). Määruse kehtestamise aluseks on

kehtiva PlanS § 3 lg 21, mis lubab valdkonna eest vastutaval ministril kehtestada määrusega

nõuded planeeringu algatamise taotlusele. Seni sellist määrust kehtestatud ei ole ja kohalike

omavalitsuste nõuded algatamise taotlusele on olnud erinevad. Praktika ühtlustamiseks, samuti

Planeeringute Andmekogu kasutusele võtmisega 2022. aasta novembris on ilmnenud vajadus

taotluses küsitavate andmete ühtlustamiseks.

Samuti on lisatud Vabariigi Valitsuse määruse „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“

muutmise määruse eelnõu (lisa 2), milles on muudetud vaid preambulas toodud määruse

kehtestamise aluseks olevat volitusnormi. Kehtiva määruse andmise aluseks PlanS § 95 lg 2,

kuid kohaliku omavalitsuse planeeringu liigi kaotamisega (käesoleva eelnõu § 1 p 28) viiakse

volitusnorm üle PlanS § 75 lg-sse 11.

9. Seaduse jõustumine

Kuna muudatused ei oma olulist mõju, ei vaja need üleminekuaega ning seadus jõustub üldises

korras.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks

Kliimaministeeriumile ja Kaitseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks

Keskkonnaametile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, MTÜ-le Eesti Planeerijate Ühing, MTÜ-

le Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, Eesti Arhitektide Liidule, Eesti Maastikuarhitektide

Liidule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Omanike Keskliidule, Eesti Lairiba Arenduse

Sihtasutusele ja kohalikele omavalitsusüksustele.

20

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus …………………………….. 2025

(allkirjastatud digitaalselt)

Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse

rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1

EELNÕU KAVAND

MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER

MÄÄRUS

Detailplaneeringu algatamise taotlusele esitatavad nõuded

Määrus kehtestatakse planeerimisseaduse § 3 lõike 6 punkti 21 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrus sätestab nõuded detailplaneeringu algatamise taotlusele, mis esitatakse kohaliku

omavalitsuse üksusele.

§ 2. Nõuded detailplaneeringu algatamise taotlusele

(1) Detailplaneeringu algatamise taotluses esitatakse järgmised andmed:

1) taotleja nimi, registrikood, telefoni number ja e-posti aadress

2) planeeringu koostamise vajadus koos põhjendustega;

3) planeeringu koostamise eesmärk;

4) kavandatava ehitise ja seda teenindavate ehitiste kasutamise otstarve ning sellega seotud

tegevuse kirjeldus;

5) planeeringuala kirjeldus ja ruumiandmed;

6) kavandatava ehitisega eeldatavasti kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste,

sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude kirjeldus;

7) planeeringu koostamiseks teadaolevate vajalike uuringute ja analüüside nimekiri koos

kirjeldusega;

8) vajaduse korral muu asjakohane teave.

(2) Kui taotlus esitatakse olulise ruumilise mõjuga ehitise kavandamiseks, esitatakse lisaks

lõikes 1 loetletud andmetele ruumianalüüs, mis kinnitab, et taotletud planeeringuala on

sobivaim ruumilise mõjuga ehitise kavandamiseks ning teadaolevate andmete põhjal puuduvad

välistavad tegurid ehitise kavandamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

Majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

Kantsler

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Kliimaministeerium

Kaitseministeerium

10.03.2025 nr 2-2/1116-1

Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku ja

planeerimisseaduse rakendamise seaduse

muutmise seadus

Lugupeetud asutuste esindajad

Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) eelnõu seletuskiri;

3) määruse kavand „Detailplaneeringu algatamise taotlusele esitatavad nõuded“;

4) määruse kavand „Vabariigi Valitsuse 1. oktoobri 2015. a määruse nr 102 „Olulise

ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ muutmine“.

Külli Siim

5817 0529, [email protected]

2 (2)

Lisaadressaadid: Keskkonnaamet

Eesti Linnade ja Valdade Liit

MTÜ Eesti Planeerijate Ühing

MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing

Eesti Arhitektide Liit

Eesti Maastikuarhitektide Liit

Eesti Tööandjate Keskliit

Eesti Omanike Keskliit

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus

Põlva Vallavalitsus

Kadrina Vallavalitsus

Setomaa Vallavalitsus

Rõuge Vallavalitsus

Põhja-Sakala Vallavalitsus

Mulgi Vallavalitsus

Valga Vallavalitsus

Tõrva Vallavalitsus

Kastre Vallavalitsus

Saaremaa Vallavalitsus

Rapla Vallavalitsus

Tori Vallavalitsus

Saarde Vallavalitsus

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus

Häädemeeste Vallavalitsus

Väike-Maarja Vallavalitsus

Viru-Nigula Vallavalitsus

Vormsi Vallavalitsus

Lääne-Nigula Vallavalitsus

Türi Vallavalitsus

Järva Vallavalitsus

Põltsamaa Vallavalitsus

Mustvee Vallavalitsus

Lüganuse Vallavalitsus

Alutaguse Vallavalitsus

Hiiumaa Vallavalitsus

Saue Vallavalitsus

Saku Vallavalitsus

Rae Vallavalitsus

Lääne-Harju Vallavalitsus

Kuusalu Vallavalitsus