Vastus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Marti Rehemaa

Saku Vallavalitsus

[email protected]

Teaduse 1

Saku, Saku vald, 75501, Harju

maakond

Teie 24.04.2025 nr 7-1/14-1

Meie 10.04.2025 nr 13-5/1415-2

Vastus pöördumisele seoses

gaasielektrijaamade kavandamisega Saku

valda

Austatud Marti Rehemaa

Esitasite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) pöördumise, milles kirjeldate

teile esitatud Kiisa Energia OÜ ja KC Energy OÜ avaldusi algatada detailplaneering

gaasielektrijaamade rajamiseks. Kuna Teie hinnangul on tegemist planeeringuga, mis on olulise

ruumilise mõjuga ning mille asukoha valiku või toimimise vastu võib-olla suur riiklik huvi, palute

vastuseid erinevatele küsimustele seoses riigi eriplaneeringu (REP) instrumendiga. Käesolevaga

esitame vastused Teie küsimustele.

1. Kas riik on kaalunud elektrijaamade püstitamiseks riigi eriplaneeringu algatamist, arvestades,

et riigile kuuluv ettevõte on hankes määratlenud seda kui riiklikku huvi? Samuti on ettevõtted

põhjendanud detailplaneeringu algatamist selliste asjaoludega, mis viitavad sellele, et sellise

planeeringu toimimise vastu võiks riigil huvi olla.

Vastus: MKM-il puudub teave, et energeetikavaldkonna eest vastutav Kliimaministeerium (vt

Vabariigi Valitsuse seadus (VVS) § 61 lõige 1) või mõni (era)ettevõte oleks kaalunud

kirjeldatud gaasielektrijaamade rajamiseks REP-i algatamise taotluse esitamist. Kuna MKM ei

vastuta energeetikavaldkonna eest, ei ole MKM-i pädevuses iseseisvalt hinnata REP-i

algatamise vajadust kõnealuste gaasielektrijaamade rajamise osas. MKM vastutab REP-i

koostamise korraldajana REP-i algatamise taotluste menetlemise eest ning teeb Vabariigi

Valitsusele ettepanekuid REP-i algatamise üle otsustamiseks (planeerimisseadus (Plans) § 27

lõige 7).

2. Riik on suhtluses Saku vallaga märkinud, et riigi eriplaneeringut saab algatada ennekõike

juhul, kui on esitatud vastav taotlus, mida täna ei ole. Seega juhul, kui taotlus esitatakse, kas

riik on valmis algatama riigi eriplaneeringu gaasielektrijaama(de) püstitamiseks?

Vastus: REP-i algatamise võimalikkuse üle on ainupädev otsustama Vabariigi Valitsus (PlanS

§ 28 lõige 1). MKM-il puudub pädevus väljaspool esitatud REP-i algatamise taotlust anda

2 (4)

hinnanguid planeeringu algatamise võimalikkuse üle ning hinnata, kas ja milliseid

planeeringulisi otsuseid võib Vabariigi Valitsus kõnealuste gaasielektrijaamade osas teha.

3. Palume kirjalikult õigusliku hinnangut, et juhul kui Saku Vallavolikogu algatab üldplaneeringu

muutva(d) detailplaneeringu(d), siis kas see on juriidiliselt korrektne seoses eelnevalt mainitud

PlanS § 27 sätestatuga.

Vastus: MKM-i pädevuses pole õiguslike hinnangute andmine kohaliku omavalitsuse üksuse

(KOV) planeerimisalaste otsuste osas. Lähtume vastuse andmisel MKM-ile antud pädevusest

selgitada valdkonda reguleerivate õigusaktide sisu (vt VVS § 63 lõige 1).

PlanS 4. peatüki sätetega reguleeritud REP-i puhul on tegemist ainukese riigi tasandi

planeeringuliigiga, mis on otseselt ehitustegevuse aluseks ja mis võimaldab riigil sekkuda

KOV-i planeerimisautonoomiasse. Seepärast peab REP-i algatamist põhjalikult kaaluma ja

REP algatatakse ainult mõjuvate põhjuste esinemisel lähtudes suurest riiklikust huvist.

Tegemist on planeeringuliigiga, mis loodi selleks, et anda riigile võimalus enda jaoks oluliste

ehitiste planeerimiseks ja seeläbi ka kiiremaks ehitustegevuse alustamiseks. PlanS § 27 lõikes

2 nimetatud ehitiste planeerimiseks ei pea aga koostama ilmtingimata REP-i, vaid selleks võib

sobida ka mõni muu planeeringuliik.

Arvestades Eesti planeerimissüsteemi hierarhilisust ning planeerimise tasakaalustamise ja

lõimimise põhimõtet (vt PlanS § 10 lõige 3), peab kohaliku tasandi planeering olema kooskõlas

riiklikke huve väljendava planeeringuga. Seega põhimõtteliselt on riigil oma huve võimalik

teostada läbi tavapärase planeerimissüsteemi ja REP on vaid üks võimalus planeerida riigile

olulisi ehitisi erimenetluses tõhusamalt ja ressursse säästvamalt. Seega see, kas riigi huve

teeniv ehitis kavandatakse tavapärases planeerimismenetluses või erimenetluses REP-iga,

sõltub erinevatest asjaoludest, nagu näiteks riigi huvide kaalukus, tavapärase

planeerimissüsteemi tasandite rakendatavus, ehitise eripärasus, ajakriitilisus, menetluse

ressursimahukus jne. Samuti tuleb hinnata, milline menetluse on efektiivsem ja vähem

ressurssi nõudev. Soovi korral on võimalik põhjalikumat analüüsi lugeda Juridicast number

2020/1 (lk 3–14).

Eelnevast tulenevalt on seega võimalik ka kohaliku tasandi planeeringuga riigi huve teenivaid

ehitisi kavandada. KOV-i haldusterritooriumil planeerimisalase tegevuse korraldamine on

KOV-i olemuslik ülesanne (vt PlanS § 4 lõiked 1 ja 2). Seega on KOV-i pädevuses otsustada

asjakohase kohaliku tasandi planeeringuliigi kasutamise võimaluste üle.

Seoses detailplaneeringu instrumendiga näeb PlanS ette erinevad menetluskorrad juhuks, kui

koostatakse üldplaneeringu kohast detailplaneeringut või üldplaneeringut muutvat

detailplaneeringut. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisele kohalduv

regulatsioon sisaldub peamiselt PlanS §-s 142 „Üldplaneeringut muutev detailplaneering“.

Nimetatud paragrahvi lõige 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral

sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud

üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on:

1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine;

3 (4)

2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse

vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine;

3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu

muutmine.

Seega näeb PlanS üheselt ette, et üldplaneeringu põhilahenduse muutmisena tuleb käsitleda

PlanS § 142 lõige 1 punktides 1 ja 2 sätestatud juhtumeid. Lisaks annab punkt 3 kohalikule

omavalitsusele täiendava õiguse otsustada, milliseid juhtumeid tuleb lisaks punktides 1 ja 2

loetletule, käsitleda üldplaneeringu põhilahenduse muutmisena. KOV-i pädevuses on

otsustada, milline muudatus on üldplaneeringu muutmine (ehk üldplaneeringu põhilahenduste

muutmise ettepanekut sisaldav detailplaneering). See sõltub üldplaneeringust, mida

kehtestades on KOV mh otsustanud, millistest parameetritest lähtuvalt on maakasutuse

juhtotstarbed määratud ning millised tingimused juhtotstarvetega kaasnevad. Seega saab KOV

otsustada vaid üldplaneeringuga tutvumisel, kas mingi ala teisel juhtotstarbel kasutamine on

üldplaneeringu muutmine.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ivan Sergejev

planeeringute asekantsler

Lisaadressaadid: Kliimaministeerium

4 (4)

Kadi-Kaisa Kaljuveer

[email protected]