(EIS) algatatud kooskõlastamine

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Rahandusministeerium

[email protected] 10.04.2025 nr 13-3/30-1

Kultuuriministri käskkirja eelnõu

kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

edastamine

Edastame Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele kooskõlastamiseks ning

Integratsiooni Sihtasutusele ja Eesti Rahvusraamatukogule arvamuse avaldamiseks Šveitsi-Eesti

koostööprogrammi toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ programmikomponendi

„Kultuuriline ja keeleline lõimumine“ toetuse andmise käskkirja eelnõu, seletuskirja ja lisad.

Palume eelnõu kooskõlastada kümne tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Sama:

Riigi Tugiteenuste Keskus

Integratsiooni Sihtasutus

Eesti Rahvusraamatukogu

Maria Aasma 628 2300

[email protected]

Lisa 2

Tegevuskava vorm

Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse

toetamine“ programmikomponent „Kultuuriline ja keeleline lõimumine“

Tegevus nr …1

Elluviija: ….

1. Tegevuskava perioodiks: ……………………..

1.1.Tegevuste kirjeldus2

Tabel3 1. Tegevuste ajakava Tegevus Tegevuse algus- ja

lõppkuupäev tegevuskava perioodil

1 Tegevuse nr ja nimetus peavad vastama tegevuste rakendamise tingimustele. 2 Kirjeldada alategevuste kaupa tegevuste, sealhulgas kommunikatsiooni tegevuste, eesmärki, läbiviimist ja

oodatavat tulemust tegevuskava aastal. 3 Tabelitesse lisada ridu vastavalt vajadusele. Loetelu peab olema esitatud vähemalt alategevuste kaupa ja vastama

tegevuste rakendamise tingimustele.

2. Tegevustega seotud näitajad 2.1 Näitaja kood ja nimetus: ….4 Indikaatori kood ja nimetus5 Mõõtühik Sihttase Tegevuskava aastal planeeritud

sihttase Selgitus6

2.2 7

4 Näitaja kood ja nimetus vastavalt tegevuste rakendamise tingimuste lisale 1 5 Indikaatori kood ja nimetus vastavalt tegevuste rakendamise tingimuste lisale 1 6 Kirjeldatakse indikaatori saavutamisega seotud plaane tegevuskava aastal 7 Lisada näitajaid vastavalt tegevuste rakendamise tingimuste lisale 1

1

MINISTRI KÄSKKIRI

EELNÕU 02.04.2025

Toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse

toetamine“ programmikomponendi

„Kultuuriline ja keeleline lõimumine“

tegevuste rakendamise tingimused

1 Reguleerimis- ja kohaldamisala

1.1 Tegevuste rakendamise tingimuste käskkiri (edaspidi käskkiri) kehtestatakse Vabariigi

Valitsuse 1. augusti 2024. aasta määruse nr 49 „Aastatel 2022–2029 Šveitsi-Eesti

koostööprogrammi toetuse kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi koostööprogrammi

määrus) § 6 lõike 4 alusel ja kooskõlas toetusmeetme rakendamise lepinguga, mis on

sõlmitud sama määruse § 3 lõike 3 punkti 3 alusel toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse

toetamine“ (edaspidi toetusmeede) rakendamiseks.

1.2 Käskkirjaga reguleeritakse toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“

programmikomponendi „Kultuuriline ja keeleline lõimumine“ (edaspidi

programmikomponent) tegevuste rakendamiseks toetuse andmist ja kasutamist.

1.3 Toetuse andmise eesmärk on parandada eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste võimalusi

Eesti ühiskonnas aktiivsemalt osaleda, keskendudes lõimumise, sealhulgas kohanemise

valdkonnas digipöörde toetamisele, vabatahtlike kaasamisele, nõustamisteenuse,

sealhulgas keeleõppe nõustamisteenuse kättesaadavamaks muutmisele, Eesti

kultuuriruumi tutvustamisele ja meediapädevuse suurendamisele.

1.4 Toetuse andmise tulemus on eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste aktiivsem osalus Eesti

ühiskonnaelus, olles paremini lõimunud Eesti kultuuriruumis. Suurenenud on eri keele-

ja kultuuritaustaga inimeste ligipääs nõustamisteenustele, sealhulgas keeleõppealasele

nõustamisele, suurenenud on meediapädevus ning paranenud teadlikkus Eesti

kultuuriruumist. Digipööre ja vabatahtlike kaasamine on soodustanud uuenduslikke ja

kestlikke lahendusi lõimumise ja kohanemise valdkonnas.

1.5 Tegevuste rakendamisel lähtutakse:

1.5.1 Eesti Vabariigi valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahelise Euroopa Liidus majanduslike

ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidu valitud liikmesriikidele

mõeldud Šveitsi teise toetuse rakendamise raamkokkuleppest ja selle lisast (edaspidi

raamkokkulepe);

1.5.2 Euroopa Liidus majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidu

valitud liikmesriikidele mõeldud Šveitsi teise toetuse rakendamise regulatsioonist

(edaspidi Šveitsi regulatsioon);

1.5.3 Šveitsi Arengu- ja Koostööagentuuri ning riikliku koordineerimisüksuse vahel 31. mail

2024. aastal sõlmitud toetusmeetme lepingust ja selle lisadest;

1.5.4 koostööprogrammi määrusest;

1.5.5 riikliku koordineerimisüksuse ja programmioperaatori vahel 19. novembril 2024. aastal

2

sõlmitud toetusmeetme rakendamise lepingust;

1.5.6 Šveitsi regulatsiooni artikli 13.1 punktis 2 nimetatud teavitus- ja teabekäsiraamatust.

1.6 Tegevuste rakendamisel lähtutakse põhimõttest, et seksuaalse ärakasutamise,

kuritarvitamise ja ahistamisega ei lepita. Võetakse kõik mõistlikud ja piisavad meetmed,

et vältida koostööprogrammiga seotud isikute seksuaalset ärakasutamist, kuritarvitamist

ja ahistamist koostööprogrammiga seotud asutuste töötajate poolt.

1.7 Tegevuste rakendamisel juhindutakse sotsiaalse kaasatuse ja keskkonnahoiu

põhimõtetest.

1.8 Tegevuste rakendamisega seotud kulude hüvitamine ei ole riigiabi Euroopa Liidu

toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõistes.

1.9 Programmioperaatori ülesandeid täidab Kultuuriministeeriumi finantsosakond (edaspidi

programmioperaator).

1.10 Programmikomponendi operaatori ülesandeid täidab Kultuuriministeeriumi kultuurilise

mitmekesisuse osakond (edaspidi programmikomponendi operaator).

2 Terminid

2.1 Eri keele- ja kultuuritaustaga inimene on Eestis seaduslikul alusel viibiv eesti keelest

erineva emakeelega isik. Eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed võivad olla Eesti

kodanikud, määratlemata kodakondsusega isikud, Euroopa Liidu või kolmandate riikide

kodanikud, sealhulgas uussisserändajad ning ajutise ja rahvusvahelise kaitse saajad.

2.2 Uussisserändaja on vähem kui viis aastat Eestis seaduslikult elanud:

2.2.1 välismaalane, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduses või

välismaalase rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alustel;

2.2.2 Euroopa Liidu kodanik, kes on omandanud Eestis tähtajalise elamisõiguse Euroopa

Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel;

2.2.3 Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige, kellele on antud Eestis tähtajaline elamisõigus

Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel.

3 Programmikomponendi tegevus ja selle rakendamise periood ning tegevuse

elluviija, partner ja sihtrühm

3.1 Programmikomponendi tegevuse „Digimuutuste ettevalmistamine lõimumisvaldkonnas“

rakendamine.

3.1.1 Tegevuse elluviija on Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi elluviija).

3.1.2 Tegevuse „Digimuutuste ettevalmistamine lõimumisvaldkonnas“ alategevused:

3.1.2.1 analüüsimine, kuidas olemasolevad süsteemid ja platvormid toetavad

lõimumistegevusi ja omavahel ühilduvad;

3.1.2.2 digitööriistade väljatöötamine, et parandada lõimumistegevuste kättesaadavust ja

toetada sihtrühma eesti keele õpet.

3.1.3 Tegevuse rakendamise periood on 01.06.2024–31.05.2028.

3.1.4 Tegevuse sihtrühm on eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed.

3.2 Programmikomponendi tegevuse „Vabatahtlike kaasamine lõimumistegevustesse“

rakendamine.

3.2.1 Tegevuse elluviija on Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi elluviija).

3.2.2 Tegevuse „Vabatahtlike kaasamine lõimumistegevustesse“ alategevused:

3.2.2.1 vabatahtlike kaasamise hetkeolukorra väljaselgitamine, keskendudes

lõimumisvaldkonna tegevustele;

3.2.2.2 vabatahtlike, sealhulgas vabatahtlike eestvedajate kaasamise ja toetamise programmi

3

loomine, et toetada lõimumistegevuste elluviimist;

3.2.2.3 vabatahtlike ja vabatahtlike eestvedajate koolitamine;

3.2.2.4 vabaühenduste toetamine, juhendamine ja võimestamine nende töös eri keele- ja

kultuuritaustaga inimeste kogukondades;

3.2.2.5 kogukonnakeskuste lõimumistegevuste korraldamise võimekuse arendamine ja

toetamine. Kogemuste vahetamise kohtumisteks platvormide loomine.

Platvormidevahelise koostöö toetamine.

3.2.3 Tegevuse rakendamise periood on 01.06.2024–31.05.2028.

3.2.4 Tegevuse sihtrühm on eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed.

3.3 Programmikomponendi tegevuse „Nõustamisteenuste pakkumine“ rakendamine.

3.3.1 Tegevuse elluviija on Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi elluviija).

3.3.2 Tegevuse „Nõustamisteenuste pakkumine“ alategevused:

3.3.2.1 nõustamisteenuste, sealhulgas iseseisva keeleõppe ja kogemusnõustamise teenuse

arendamine (sealhulgas katsetamine) ja pakkumine, et tagada teenuste piisav

kättesaadavus eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele;

3.3.2.2 nõustajate pädevuse suurendamine tööks sihtrühmaga.

3.3.3 Tegevuse rakendamise periood on 01.06.2024–31.05.2028.

3.3.4 Tegevuse sihtrühm on eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed.

3.4 Programmikomponendi tegevuse „Eesti kultuuriruumi tutvustavad tegevused“

rakendamine.

3.4.1 Tegevuse elluviija on Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi elluviija).

3.4.2 Tegevuse „Eesti kultuuriruumi tutvustavad tegevused“ alategevused:

3.4.2.1 Eesti keele-, kultuuri- ja komberuumiga kohanemist soodustavate tegevuste

kavandamine ja elluviimine;

3.4.2.2 selliste tegevuste arendamine ja pakkumine, mis edendavad sotsiaalseid sidemeid

kogukondlike ühistegevuste kaudu, et toetada sotsiaalset kaasatust ja eesti keele

praktikat;

3.4.2.3 koostöö kultuuriasutustega (muuseumid, teatrid, raamatukogud jne), et suurendada

nende teadlikkust sihtrühmade vajadustest ja eripäradest;

3.4.2.4 vabatahtlike kaasamine üritustele ja kultuuritegevustesse, et pakkuda sihtrühmale

keelepraktika võimalusi ja kontakte.

3.4.3 Tegevuse rakendamise periood on 01.06.2024–31.05.2028.

3.4.4 Tegevuse sihtrühm on eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed.

3.5 Programmikomponendi tegevuse „Meediapädevuse koolituste pakkumine“ rakendamine.

3.5.1 Tegevuse elluviija on Kultuuriministeerium (edaspidi elluviija).

3.5.1.1 Elluviija ülesandeid täidab Kultuuriministeeriumis kultuurilise mitmekesisuse

4

osakond.

3.5.2 Partner on Eesti Rahvusraamatukogu (edaspidi partner).

3.5.3 Tegevuse „Meediapädevuse koolituste pakkumine“ alategevused:

3.5.3.1 meediapädevuse programmi väljatöötamine ja elluviimine koos partneriga;

3.5.3.2 õppe- ja teabematerjalide loomine.

3.5.4 Tegevuse rakendamise periood on 01.06.2024–31.05.2028.

3.5.5 Tegevuse sihtrühm on eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed.

3.6 Iga tegevus on struktuuritoetuse registris eraldi projekt.

4 Seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad

Programmikomponendi tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on esitatud

käskkirja lisas 1.

5 Kulude abikõlblikkuse periood

Kulude abikõlblikkuse periood on 01.06.2024–31.08.2028.

6 Programmikomponendi tegevuste eelarve

Jrk Tegevuse nimetus ja finantsallikatevaheline jaotus Summa

eurodes

Osakaal

1 Digimuutuste ettevalmistamine lõimumisvaldkonnas 1 547 349,50 100,00%

Šveitsi toetus 1 315 247,07 85%

Riiklik kaasfinantseering 232 102,43 15%

2 Vabatahtlike kaasamine lõimumistegevustesse 974 393,49 100,00%

Šveitsi toetus 828 234,47 85%

Riiklik kaasfinantseering 146 159,02 15%

3 Nõustamisteenuste pakkumine 931 384,82 100,00%

Šveitsi toetus 791 677,10 85%

Riiklik kaasfinantseering 139 707,72 15%

4 Eesti kultuuriruumi tutvustavad tegevused 2 164 839,41 100,00%

Šveitsi toetus 1 840 113,50 85%

Riiklik kaasfinantseering 324 725,91 15%

5 Meediapädevuse koolituste pakkumine 1 039 605,65 100,00%

Šveitsi toetus 883 664,80 85%

Riiklik kaasfinantseering 155 940,85 15%

KÕIK KOKKU 6 657 572,87 100,00%

Šveitsi toetus kokku 5 658 936,94 85%

Riiklik kaasfinantseering kokku 998 635,93 15%

7 Kulude abikõlblikkus

7.1 Kulu on abikõlblik, kui:

7.1.1 see on kooskõlas koostööprogrammi määruse §-ga 8 ja muu riigisisese õigusega;

7.1.2 see tekib punktis 3 nimetatud tegevuste rakendamise perioodil, välja arvatud

aruandlusega seotud otsese personali ja kaudne kulu, mis võib tekkida punktis 5

nimetatud perioodil;

7.1.3 tegelik kulu tasutakse punktis 5 nimetatud perioodil, välja arvatud partneri kulu, mis

5

peab olema tekkinud ja tasutud punktis 3 nimetatud tegevuse rakendamise perioodil.

7.2 Abikõlblikud kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks.

7.2.1 Kaudsed kulud on üldkulud ja administreerimisega seotud kulud.

7.2.1.1 Üldkuluks loetakse halduskulud, muu hulgas:

7.2.1.1.1 kontoritarvete ja -mööbli ostmise, rentimise, hooldamise ja remondi kulu;

7.2.1.1.2 sidekulu, sealhulgas interneti-, telefoni- ja postikulu;

7.2.1.1.3 infotehnoloogia kulu, sealhulgas tark- ja riistvara, kontoritehnika ostmise ja

rentimise ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldamise ja remondi kulu;

7.2.1.1.4 kütte-, vee- ja elektrikulu ning ruumide koristamise kulu;

7.2.1.1.5 ruumide rendikulu;

7.2.1.1.6 valveteenuse kulu;

7.2.1.1.7 maamaks;

7.2.1.1.8 pangakonto avamise ja haldamise kulu ning makse ülekandetasu.

7.2.1.2 Administreerimiskuluks loetakse abistavate tegevustega kaasnevaid kulusid,

sealhulgas:

7.2.1.2.1 raamatupidamiskulu;

7.2.1.2.2 sekretäri- ja personalitöö tasu;

7.2.1.2.3 juriidilise nõustamise kulu;

7.2.1.2.4 riigihanke korraldamise ja ostumenetluse läbiviimise kulu;

7.2.1.2.5 vara haldamise kulu;

7.2.1.2.6 infotehnoloogilise tugitegevuse kulu.

7.2.2 Kaudseid kulusid hüvitatakse elluviijatele ja partneritele lihtsustatud kuluna ühtse

määra alusel, milleks on 7% toetatavate tegevuste otsestest kuludest.

7.2.3 Otsene kulu on:

7.2.3.1 otsene personalikulu, milleks loetakse kulu, mis on otseselt seotud tegevuse

rakendamisega ja mille seost tegevusega on võimalik tõendada:

7.2.3.1.1 palk proportsionaalselt tegevuse heaks töötatud ajaga;

7.2.3.1.2 puhkusetasu töölepinguseaduse kohaselt;

7.2.3.1.3 teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud

seadusest tulenevad hüvitised proportsionaalselt punkti 7.2.3.1.1 kohase palgaga;

7.2.3.1.4 seadusest tulenevad maksud ja maksed punktides 7.2.3.1.1–7.2.3.1.3 nimetatud

kuludelt;

7.2.3.1.5 seadusest tulenev lähetusega või töö- ja ametiülesande täitmisega seotud kulu;

7.2.3.1.6 koolituskulu;

7.2.3.1.7 töötaja ja ametniku tervisekontrolli kulu proportsionaalselt tegevuse heaks töötatud

ajaga;

7.2.3.2 otseseks personaliks loetakse töölepingu või ametniku ametisse nimetamise õigusakti

alusel otseselt tegevuse heaks töötavad füüsilised isikud. Võlaõigusseaduses

nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel otseselt tegevuse heaks töötavad

füüsilised isikud loetakse otseseks personaliks, kui leping vastab punktis 7.2.3.2.1

sätestatule;

7.2.3.2.1 füüsilise isikuga sõlmitud võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või

käsunduslepingu alusel tekkiva personalikuluna loetakse abikõlblikuks

proportsionaalselt tegevuse heaks kulunud ajaga teenuse või töö eest makstav tasu,

mida maksustatakse kui palka, ning sellelt tasult makstav sotsiaalmaks ja

töötuskindlustusmakse, kui eri teenuste eest makstavad tasud on eristatud;

7.2.3.3 tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt

tasutav maks;

7.2.3.4 ligipääsetavuse tagamise kulu sündmustel, kommunikatsioonitegevustes, õppe- ja

6

infomaterjalides, tegevuste raames loodavates ja arendatavates teenustes;

7.2.3.5 tegevuste rakendamiseks vajalike koolituste, seminaride, töötubade, infopäevade,

kohtumiste, konverentside ja muude ürituste korraldamise kulu;

7.2.3.6 õppereisi kulu;

7.2.3.7 uuringute, analüüside, hindamiste, teenusdisaini, konsultatsiooni ja eksperdi

kaasamise kulu;

7.2.3.8 kommunikatsiooni- ja teavitamiskulu;

7.2.3.9 tegevusmudelite, juhend-, õppe-, info- ja teavitusmaterjalide, sealhulgas

audiovisuaalsete materjalide väljatöötamise, koostamise, loomise, uuendamise,

soetamise kulu, sealhulgas litsentsi- ja autoritasud;

7.2.3.10 punktis 3.5 nimetatud tegevuses õppekavade väljatöötamise, koostamise, loomise,

uuendamise, soetamise kulu, sealhulgas litsentsi- ja autoritasud;

7.2.3.11 tegevuste töö- ja õppevahendite kulu;

7.2.3.12 sihtrühma ja tegevustesse kaasatud isikute majutus-, transpordi- ja toitlustuskulu, kui

need kulud on tegevuste rakendamiseks vajalikud;

7.2.3.13 lähetuskulu:

7.2.3.13.1 peale punktis 7.2.3.1.5 nimetatud otsese personali lähetusega seotud kulu, on

abikõlblikud tegevustesse kaasatud isikute lähetuskulud, kui need kulud on tegevuste

rakendamiseks vajalikud;

7.2.3.13.2 välislähetused väljapoole Bulgaariat, Horvaatiat, Küprost, Tšehhit, Ungarit, Leedut,

Lätit, Maltat, Poolat, Rumeeniat, Slovakkiat, Sloveeniat ning Šveitsi on abikõlblikud

vaid eelneval kokkuleppel Šveitsi toetuste bürooga. Kooskõlastamise korraldab

programmikomponendi operaator programmioperaatori kaudu elluviija ingliskeelse

sooviavalduse alusel;

7.2.3.14 tõlkekulu;

7.2.3.15 punktides 3.1 ja 3.2 nimetatud tegevustes infotehnoloogilised arendus-, testimis-,

majutamis- ja halduskulud, litsentsi-, serveri- ja domeenitasud ning vara

amortisatsioon;

7.2.3.16 kindlustuskulu, mis on vajalik punktis 9.3.18 nimetatud kohustuse täitmiseks.

7.2.4 Otseseid kulusid hüvitatakse elluviijale ja partneritele tegelike kulude alusel.

7.3 Peale Šveitsi regulatsiooni artiklis 6.6 loetletud abikõlbmatute kulude on abikõlbmatud

järgmised kulud:

7.3.1 liiklusvahendi ostmise kulu;

7.3.2 kinnisasjade ostmise kulu;

7.3.3 päevaraha, majutuskulu ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab õigusaktides

kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära;

7.3.4 esinduskulu ja kingitused;

7.3.5 kõik toetatava tegevuse rakendamisega otseselt sidumata kulud.

8 Toetuse maksmise tingimused ja kord

8.1 Toetuse maksmise, maksmise peatamise ja maksmisest keeldumise üldtingimused on

sätestatud koostööprogrammi määruse §-s 10.

8.2 Toetusest makse saamiseks vajalikud dokumendid ja tõendid esitab elluviija riiklikule

koordineerimisüksusele perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 21 lõikes 3 nimetatud e-toetuse

keskkonna kaudu. Nimetatud dokumendid esitatakse vähemalt kord kvartalis, kuid mitte

tihedamini kui kord kuus.

8.3 Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama riiklikule koordineerimisüksusele

e-toetuse keskkonna kaudu:

8.3.1 väljavõtte raamatupidamise sise-eeskirjast või samaväärsest dokumendist, mille abil on

7

võimalik veenduda, et otseseid kulusid eristatakse raamatupidamises muudest kuludest;

8.3.2 koopia hankekorrast või viite veebilehele, kus kord on avalikult kättesaadav;

8.3.3 allkirjaõigusliku isiku edasivolitatud õiguste korral volituse koopia.

8.4 Otseste kulude eest makstakse toetust kooskõlas koostööprogrammi määruse § 10

lõikega 2 ja käskkirja punktiga 7.2.4.

8.5 Kaudsete kulude eest makstakse toetust kooskõlas koostööprogrammi määruse § 8

lõikega 3 ja käskkirja punktiga 7.2.2 ühtse määrana kulude lihtsustatud hüvitamisviisi

alusel.

8.6 Ühtse määra alusel makse tegemisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega

kontrollita.

9 Elluviija kohustused

9.1 Elluviija kohustub lähtuma tegevuste rakendamisel käesolevast käskkirjast ning käskkirja

punktis 1.5 nimetatud õigusaktidest ja dokumentidest.

9.2 Elluviija peab kasutama toetust sihtotstarbeliselt selliste abikõlblike kulude katteks, mis

on vajalikud käskkirjas nimetatud tegevuste rakendamiseks ning käskkirja lisas 1

kirjeldatud väljundite ja tulemuste saavutamiseks, ning viima tegevused ellu punktis 9.3.1

nimetatud eelarve ja tegevuskava kohaselt.

9.3 Peale koostööprogrammi määruse § 5 lõikes 3 nimetatu on elluviija kohustatud:

9.3.1 esitama käimasoleva aasta 1. novembriks programmikomponendi operaatorile

kooskõlastamiseks järgneva aasta tegevuskava (lisa 2) ja eelarve (lisa 3). 2024. ja

2025. aasta eelarve ja tegevuskava esitab elluviija kümne tööpäeva jooksul pärast

käskkirja kinnitamist;

9.3.1.1 kui kooskõlastatud eelarvet muudetakse ühe kalendriaasta jooksul kuni 10% ulatuses,

informeerib elluviija sellest programmikomponendi operaatorit;

9.3.1.2 kui kooskõlastatud eelarvet muudetakse ühe kalendriaasta jooksul üle 10% ulatuses,

kooskõlastab elluviija eelarve muutmise programmikomponendi operaatoriga;

9.3.2 esitama riiklikule koordineerimisüksusele 2025. aasta maksete prognoosi hiljemalt koos

esimese maksetaotlusega ja iga järgneva aasta maksete prognoosi jooksva aasta

10. detsembriks. Maksete prognoos esitatakse e-toetuse keskkonnas;

9.3.3 esitama riiklikule koordineerimisüksusele maksete korrigeeritud prognoosi, kui makse

erineb esitatud prognoosist rohkem kui 25% võrra;

9.3.4 viivitamata teavitama programmioperaatorit ja programmikomponendi operaatorit

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis:

9.3.4.1 asjaoludest, mis takistavad elluviija ülesandeid täitmast;

9.3.4.2 käskkirja muutmise vajalikkusest;

9.3.4.3 tegevuse rakendamisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse

saavutamist;

9.3.5 teavitama programmioperaatorit ja programmikomponendi operaatorit, kui toetatava

tegevusega samalaadsetele tegevusele on taotletud toetust muudest välisabi vahenditest;

9.3.6 tagama tegevusega seotud raamatupidamise vastavuse raamatupidamise seadusele,

sealhulgas säilitama tegevuse rakendamisega seonduvad raamatupidamise

algdokumendid, kulu abikõlblikkust ja tasumist tõendavad dokumendid ning muud

toetuse kasutamisega seotud tõendid ja dokumendid kümme aastat toetusmeetme

lõppemisest arvates, kuid mitte kauem kui 2039. aasta 3. detsembrini. Toetusmeetme

lõppemise kuupäev on määratud toetusmeetme lepingus;

9.3.7 eristama toetuse kasutamisel abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud, kasutades selleks

eraldi arvestussüsteemi või raamatupidamiskoode, välja arvatud juhul, kui kulusid

hüvitatakse kulude lihtsustatud hüvitamisviisi alusel;

9.3.8 järgima tegevuse rakendamisel riigihangete seadust, Šveitsi regulatsiooni 7. peatükki ja

8

koostööprogrammi määruse §-s 9 sätestatut;

9.3.9 riigihangete läbiviimisel esitama riiklikule koordineerimisüksusele Šveitsi toetuste

büroo küsitud teavet ja dokumente kooskõlas Šveitsi regulatsiooni artikliga 7.2;

9.3.10 vajaduse korral taotlema riiklikult koordineerimisüksuselt riigihangete nõustamist

riikliku koordineerimisüksuse riigihangete eelnõustamise protseduuride kohaselt;

9.3.11 vastama riikliku koordineerimisüksuse, makseasutuse, programmioperaatori ja

programmikomponendi operaatori päringutele;

9.3.12 osutama kontrolli, järelevalve, auditi või Šveitsi regulatsiooni artiklis 10.3 nimetatud

hindamise läbiviijale igakülgset abi ning tagama juurdepääsu toetuse kasutamisega

seotud teabele, dokumentidele, ruumidele, territooriumile ja seadmetele;

9.3.13 koguma ja töötlema andmeid aruannete jaoks, sealhulgas lisas 1 seatud näitajate

tõendamiseks, ning tagama osalejate korrektsete andmete olemasolu. Andmeid

kogutakse ja töödeldakse kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega;

9.3.14 osalema programmioperaatori moodustatud töörühma koosolekutel;

9.3.15 programmioperaatori juhtimisel tegema koostööd Šveitsi toetusmeetme partneriga.

Nimetatud koostöö toimub programmioperaatori ja Šveitsi toetusmeetme partneri vahel

sõlmitud partnerluslepingu alusel, mille programmioperaator teeb elluviijale

kättesaadavaks;

9.3.16 tagama punktis 3.5 nimetatud partneriga sellise partnerluslepingu sõlmimise, milles

kirjeldatakse partneri täpsed ülesanded, õigused ja kohustused tegevuste rakendamisel;

9.3.17 tagama, et Šveitsi toetus on selgelt nähtav kõikidel füüsilistel objektidel, väljaannetes ja

muudes teabematerjalides, mis on seotud tegevuste rakendamisega;

9.3.18 toetusmeetme abikõlblikkuse perioodil ja viie aasta jooksul pärast toetusmeetme

lõppemist tagama toetusest rahastatavate seadmete puhul järgmiste tingimuste täitmise:

9.3.18.1 neid käitatakse ja kasutatakse toetusmeetme eesmärkide kohaselt;

9.3.18.2 need on kindlustatud kahjujuhtumite vastu;

9.3.18.3 need on nõuetekohaselt hooldatud;

9.3.19 võõrandama toetusmeetme abikõlblikkuse perioodil toetuse abil hangitud vara ainult

Šveitsi eelneval kirjalikul nõusolekul;

9.3.20 esitama programmikomponendi operaatorile sooviavalduse punktis 7.2.3.13.2

nimetatud välislähetuste kooskõlastamiseks.

10 Partneri kohustused

10.1 Partner peab täitma koostööprogrammi määruse § 5 lõikes 4 nimetatud kohustusi.

10.2 Peale koostööprogrammi määruse § 5 lõikes 4 nimetatud kohustuste on partner

kohustatud:

10.2.1 täitma käskkirja punktides 9.1, 9.3.5–9.3.13, 9.3.15 ja 9.3.17–9.3.19 nimetatud

kohustusi;

10.2.2 kasutama toetust sihtotstarbeliselt abikõlblike kulude katteks;

10.2.3 tagama elluviijaga partnerluslepingu sõlmimise.

11 Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord

11.1 Elluviija on kohustatud andma aru tegevuse täitmise ning väljundite, tulemuste ja

näitajate saavutamise seisu kohta programmioperaatori antaval vormil järgmiselt:

11.1.1 ülevaade perioodi jaanuar–juuni kohta tuleb esitada 15. juuliks ja juuli–detsember kohta

15. jaanuariks. Need ülevaated peavad sisaldama teavet vaadeldaval perioodil tehtud

tegevuste kohta, sealhulgas infot hangete kohta ja väljamaksete prognoosi;

11.1.2 aastaülevaade tuleb esitada 15. jaanuariks eelmise kalendriaasta kohta ja lõplik ülevaade

15. juuniks 2028. Ülevaade tuleb anda eelkõige tegevuse täitmise ja näitajate

9

saavutamise seisust, teavitustegevustest, koostööst Šveitsi partneriga, hangetest,

riskidest, hindamistest, tegevuse tulemuslikkusest ja eelarve täitmisest;

11.1.3 programmikomponendi operaator ja programmioperaator annavad esitatud ülevaatele

tagasiside või esitavad parandus- ja täiendusettepanekud ning elluviija on kohustatud

täiendama või parandama ülevaadet etteantud tähtaja jooksul.

12 Käskkirja muutmine

12.1 Käskkirja, sealhulgas programmikomponendi tegevuse, eelarve ja näitajate muutmisel

lähtutakse Šveitsi regulatsiooni artiklist 4.12, toetusmeetme lepingust ja toetusmeetme

rakendamise lepingust.

12.2 Kui ilmneb vajadus tegevust, tulemust, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi

muuta, riiklik koordineerimisüksus on teinud finantskorrektsiooni otsuse või ilmneb muid

asjaolusid, mis mõjutavad tegevuse rakendamist, esitab elluviija programmikomponendi

operaatorile ja programmioperaatorile käskkirja muutmise taotluse kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis.

12.3 Programmikomponendi operaator vaatab taotluse läbi kümne tööpäeva jooksul taotluse

kättesaamisest arvates. Kui esineb puudusi, siis annab programmikomponendi operaator

elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

12.4 Kui programmikomponendi operaator on muudatusega nõus, edastab ta taotluse

programmioperaatorile, kes korraldab muudatuse menetluse, lähtudes Šveitsi

regulatsiooni artiklist 4.12, toetusmeetme lepingust ja toetusmeetme rakendamise

lepingust.

12.5 Programmikomponendi operaatoril või programmioperaatoril on õigus iseseisvalt

algatada käskkirja muutmine, teavitades sellest elluviijat ette mõistliku aja jooksul.

Programmikomponendi operaator või programmioperaator algatab käskkirja muutmise,

kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetusmeetme, programmikomponendi või

tegevuse edukaks rakendamiseks või kui elluviijal ei ole võimalik toetust ettenähtud

tingimustel enam kasutada.

12.6 Programmioperaatoril on õigus programmikomponendi operaatori taotluse alusel teha

tegevuste vahel eelarvemuudatusi kooskõlas Šveitsi regulatsiooni artikliga 4.12,

toetusmeetme lepinguga ja toetusmeetme rakendamise lepinguga.

12.7 Käskkirja muutmine kooskõlastatakse koostööprogrammi määruse §-s 7 sätestatud

korras.

13 Finantskorrektsioonid

13.1 Finantskorrektsiooni alused ja ulatus on sätestatud koostööprogrammi määruse §-s 12.

13.2 Abikõlbmatuks tunnistatud kulud kannab elluviija.

14 Vaidluste lahendamine

Vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada haldusmenetluse seaduse §-des 73 ja 75

sätestatud tingimustel ja korras. Riigiasutuste vahelised vaidlused lahendatakse Vabariigi

Valitsuse seaduse § 101 kohaselt.

15 Rakendussätted

Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.06.2024.

10

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

Lisa 1. Tulemusraamistik

Lisa 2. Tegevuskava vorm

Lisa 3. Eelarve vorm

1

Kultuuriministri käskkirja „Toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse

toetamine“ programmikomponendi „Kultuuriline ja keeleline lõimumine“

tegevuste rakendamise tingimused“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Käskkirja eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 1. augusti 2024. aasta

määruse nr 49 „Aastatel 2022–2029 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetuse kasutamise

tingimused ja kord“ (edaspidi koostööprogrammi määrus) § 6 lõike 4 alusel ja kooskõlas

toetusmeetme rakendamise lepinguga, mis on sõlmitud sama määruse § 3 lõike 3 punkti 3

alusel toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ (edaspidi toetusmeede)

rakendamiseks.

Eelnõuga reguleeritakse tegevuste rakendamist toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse

toetamine“ programmikomponendi „Kultuuriline ja keeleline lõimumine“ (edaspidi

programmikomponent) raames.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse

osakonna juhataja Keit Spiegel ([email protected], 513 1223) ja sama osakonna nõunik

Maria Aasma ([email protected], 628 2300). Juriidilise ekspertiisi on teinud õigus- ja

haldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet ([email protected], 628 2224). Eelnõu ja

seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele vanemtoimetaja Helen

Noormägi ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõuga määratakse tegevuse elluviijad ja partner ning kirjeldatakse tegevust, selle

tulemust, sihtrühma, eelarvet ja näitajaid. Samuti kehtestatakse eelnõuga tegevuse

rakendamise ja kulude abikõlblikkuse periood, abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud, toetuse

maksmise, finantskorrektsioonide tegemise ja aruandluse kord ning sätestatakse elluviija ja

partnerite kohustused ja muud tegevuse rakendamiseks vajalikud tingimused.

Eelnõus on 15 punkti ja kolm lisa:

1. punkt „Reguleerimis- ja kohaldamisala“;

2. punkt „Terminid“;

3. punkt „Programmikomponendi tegevus ja selle rakendamise periood ning tegevuse

elluviija, partner ja sihtrühm“;

4. punkt „Seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad“;

5. punkt „Kulude abikõlblikkuse periood“;

6. punkt „Programmikomponendi tegevuse eelarve“;

7. punkt „Kulude abikõlblikkus“;

8. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“;

9. punkt „Elluviija kohustused“;

10. punkt „Partneri kohustused“;

11. punkt „Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord“;

12. punkt „Käskkirja muutmine“;

13. punkt „Finantskorrektsioon“;

14. punkt „Vaidluste lahendamine“;

15. punkt „Rakendussätted“.

2

Taust ja vajadus

Eestis elab palju eri keele- ja kultuuritaustaga inimesi ning tulevikutrende arvestades muutub

Eesti veelgi mitmekesisemaks. Seega on innovatsiooni ja arengu toetamine

lõimumisvaldkonnas möödapääsmatu.

Lõimumisvaldkond on dünaamiline ja areneb pidevalt, eriti arvestades Eesti geopoliitilist

asukohta ning maailmas toimuvat. Suureneva sisserände ning Eesti ühiskonna

mitmekesistumisega kaasnevad raskused, mis on peamiselt seotud eri keele- ja

kultuuritaustaga inimeste kohanemisega, sealhulgas Eesti ühiskonna- ja kultuurielus

osalemisega ning ühiskonna üldise sidususega.

Rahvastikuregistri andmetel on viimastel aastatel välisriikidest saabunud inimestest kõige

rohkem asunud elama Harju- ja Tartumaale, samal ajal on eri keele- ja kultuuritaustaga

püsielanike osakaal kõige suurem endiselt Ida-Virumaal. Ka Eesti teistes piirkondades on

elanikkond kujunemas üha mitmekesisemaks ja seda töö- või pererände pärast Eestisse elama

asunud inimeste või Ukraina sõjapõgenike tõttu. Tähelepanu tuleb pöörata sotsiaalse

ühtekuuluvuse suurendamisele ning keelepõhise ja ruumilisest eraldatusest tingitud

ebavõrdsuse vähendamisele. Seetõttu on lõimumises, sealhulgas kohanemises üha olulisem

kasutada uuenduslikke digilahendusi, tagamaks kvaliteetsete teenuste kättesaadavus, et

sihtrühmal oleks võimalik Eesti eluga kiiremini kohaneda.

Tähtsal kohal peab olema sotsiaalsete sidemete teke, mis toetab omakorda sotsiaalset

aktiivsust. Lõimumise üks põhilisi takistusi Eestis on eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste

vähesed või puuduvad sidemed ja kontaktid kohalikega. Lõimumismonitooringu andmetel

puutuvad eri rahvused Eestis omavahel kõige sagedamini kokku tööl või koolis. Muudes

valdkondades puutub teise emakeelega inimestega kokku vaid üle poole Eesti elanikest.

Vaba aja tegevuste kontekstis suhtleb veerand (24%) eestlastest ja 44% muust rahvusest

inimestest teise emakeelega inimestega.1 Sarnaselt varasemate aastatega näitas uuring, et

muust rahvusest elanikud on ühiskondlikult vähem aktiivsed, seda nii vabatahtlikus

tegevuses kui ka kodanikuühenduste tegevuses osalemisel. Kuna lõimumine on kahepoolne

protsess, on oluline kaasata eestlasi eri keele- ja kultuuritaustaga inimestega

ühistegevustesse. Teadlikkuse suurendamine ja omavaheliste kontaktide soodustamine

aitavad ületada tõkkeid ning luua uusi võimalusi eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste

ühiskondlikus elus osalemiseks. Ühistegevused aitavad peale omavaheliste kontaktide

tugevdamise tutvustada ka Eesti kultuuri- ja komberuumi, traditsioone ja väärtuseid.

Lõimumise, sealhulgas kohanemisprotsessi edukus sõltub paljuski keeleoskusest. Keeleõpe

on kõige tähtsam, sest see avab ligipääsu tööturule, haridusele ja sotsiaalsetele suhetele,

võimaldades osaleda aktiivselt ühiskonnaelus. Samas on oluline, et keeleõppega kaasneks

individuaalne ja vajaduspõhine nõustamine, mis toetab eri keele- ja kultuuritaustaga inimesi

nende isiklike eesmärkide saavutamisel ning toimetulekuprobleemide lahendamisel. Seoses

eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste arvu ja sellest tingituna nõustamismahu kiire kasvuga

on tähtis tagada nõustamisteenuse piisav kättesaadavus.

Meediapädevus on ühiskonnas üha olulisem oskus, seda eriti eri emakeele ja kultuuritaustaga

inimeste seas, kuna see toetab teadlikku ja kvaliteetset infotarbimist, mis suurendab

teadlikkust ühiskonnas toimuvast. Võime eristada usaldusväärset teavet valeinfost aitab

1 Eesti ühiskonna lõimumismonitooring (https://www.kul.ee/EIM2023, lk 7).

3

kaasa lõimumisele, sealhulgas kohanemisele, ennetades võimalikke väärarusaamu ning

kultuuriliste ja keeleliste erinevuste põhjal tekkivaid pingeid. Meediapädevus annab

inimestele tööriistad, et mõista ja hinnata nii kohalikke kui ka globaalseid meediaväljaandeid

ning olla teadlik sotsiaalmeedia ja digiplatvormide mõju ulatusest. See aitab luua sildu eri

kogukondade vahel, suurendades üksteisemõistmist ja usaldust.

Sidusa Eesti arengukavas 2021–2030 on eesmärgiks seatud sidus ja kaasav ühiskond, kus

„Eesti inimesed on koostöömeelsed, jagavad ühist Eesti kultuuriruumi, väärtustavad Eesti

riiki ja tunnevad ühtekuuluvust, sõltumata emakeelest, kultuuritaustast või elukohast“.2

Ühiskonna sidususe suurenemine riigi põhirahvastikust erineva keele- ja kultuuritaustaga

inimeste ühiskonnaellu parema sulandumise kaudu on muutunud üha olulisemaks riigi

stabiilsuse ja sisejulgeoleku, aga ka majanduse kasvupotentsiaali ja ühiskonna laiema heaolu

tagamisel.3

Eesmärk

Eelnõu eesmärk on parandada eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste võimalusi Eesti

ühiskonnas aktiivsemalt osaleda, keskendudes lõimumise, sealhulgas kohanemise

valdkonnas digipöörde toetamisele, vabatahtlike kaasamisele, nõustamisteenuse, sealhulgas

keeleõppe nõustamisteenuse kättesaadavamaks muutmisele. Samuti tutvustatakse eri keele-

ja kultuuritaustaga inimestele Eesti kultuuri- ja komberuumi ning luuakse toetav

meediapädevuse suurendamise programm. Need sammud loovad tervikliku ja strateegilise

aluse eri kultuuride ja keeltega inimeste kaasamiseks, aidates tugevdada sotsiaalset ja

kultuurilist ühtekuuluvust Eestis.

Eesmärgi saavutamiseks viiakse elluviijate Kultuuriministeeriumi ja Integratsiooni

Sihtasutuse (edaspidi INSA) koordineerimisel koostöös partneri Eesti Rahvusraamatukoguga

(edaspidi RaRa) ellu järgmisi programmikomponendi tegevusi:

 digimuutuste ettevalmistamine lõimumisvaldkonnas, mille käigus muu hulgas

analüüsitakse olemasolevaid platvorme ja süsteeme ning töötatakse välja uusi

digitööriistu valdkonna arendamiseks. Programmikomponendi tegevuse elluviija on

INSA;

 vabatahtlike kaasamine lõimumistegevustesse, mille raames luuakse muu hulgas

vabatahtlike kaasamise ja toetamise programm, mis aitab toetada keele- ja

kultuuriõppes osalejaid. Programmikomponendi tegevuse elluviija on INSA;

 nõustamisteenuste (sealhulgas iseseisva keeleõppe nõustamisteenus ja

kogemusnõustamine) pakkumine, mis muu hulgas toetab nõustajate pädevuse

suurenemist ja parandab nõustamisteenuse kättesaadavust. Programmikomponendi

tegevuse elluviija on INSA;

 Eesti kultuuri- ja komberuumi tutvustavate tegevuste pakkumine, et toetada eesti

keele harjutamist, suurendada sotsiaalset kaasatust ning aidata mõista eesti kultuuri,

tavasid ja väärtusi. Programmikomponendi tegevuse elluviija on INSA;

 meediapädevuse koolituste pakkumine eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele.

Programmikomponendi tegevuse elluviija on Kultuuriministeerium, partner on

RaRa.

2 Sidusa Eesti arengukava 2021–2030 (https://kul.ee/siduseesti2030).

3 Lõimumisprogramm 2023–2026 (https://www.kul.ee/siduseesti2030).

4

Seosed teiste meetmetega

Perioodil 2023–2029 toetatakse lõimumise, sealhulgas kohanemise tegevusi nii Euroopa

Sotsiaalfond+ (edaspidi ESF+) kui ka Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (edaspidi

AMIF) meetmetest. ESF+ tegevused keskenduvad peamiselt eri keele- ja kultuuritaustaga

inimestele (vähelõimunud Eesti kodanikud, määratlemata või muu riigi kodakondsusega

isikud), tagasipöördujatele ning uussisserändajatele. Tegevused seisnevad

kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ pakkumises, aga ka avalikkuse teavitamises

erinevatel rände- ja lõimumis-, sealhulgas kohanemisteemadel. Tegevused toetavad ka

kohalikke omavalitsusi lõimumis-, sealhulgas kohanemisteenuste pakkumisel ning

keskendub ka kogukondade võimestamisele.

AMIFi tegevused keskenduvad peamiselt kolmandate riikide kodanike, sealhulgas

rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate esmasele vastuvõtule. Sihtrühmale pakutakse

individuaalsete vajaduste alusel esmaseid tugiteenuseid ja -tegevusi.

Erinevused nimetatud ESF+ meetme ja AMIFi meetme vahel võrreldes Šveitsi-Eesti

koostööprogrammi programmikomponendiga „Kultuuriline ja keeleline lõimumine“

tulenevad eelkõige tegevuste sisust ja ulatusest, aga ka sihtrühmast.

Eelnõu punktis 1 määratakse käskkirja reguleerimis- ja kohaldamisala.

Punktis 1.1 sätestatakse käskkirja kehtestamise alus. Käskkiri kehtestatakse

koostööprogrammi määruse § 6 lõike 4 alusel, milles on sätestatud, et

programmikomponendi operaator määrab programmikomponendi tegevuste rakendamise

tingimused, vajaduse korral elluviijad ja partnerid käskkirjaga. Käskkirja kehtestamine on

kooskõlas toetusmeetme rakendamise lepinguga.

Punktis 1.2 sätestatakse, millise programmikomponendi tegevuste rakendamist käskkiri

reguleerib. Toetusmeede „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ koosneb neljast

programmikomponendist. Iga programmikomponendi rakendamise eest vastutab konkreetne

ministeerium (ehk programmikomponendi operaator): Kultuuriministeerium,

Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Siseministeerium. Eelnõuga

reguleeritakse Kultuuriministeeriumi programmikomponendi „Kultuuriline ja keeleline

lõimumine“ tegevuste rakendamist.

Punktis 1.3 nimetatakse toetuse andmise eesmärk ja punktis 1.4 toetuse andmise tulemus.

Toetuse eesmärk on parandada eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste võimalusi

ühiskonnaelus osalemiseks, keskendudes digipöördele, vabatahtlike kaasamisele,

nõustamisteenuste (sealhulgas keeleõppealane nõustamine) kättesaadavuse parandamisele

ning Eesti kultuuriruumi tutvustamisele ja meediapädevuse suurendamisele.

Selle tulemusena paraneb sihtrühmade lõimumine ja kohanemine: paraneb ligipääs

nõustamisteenustele, suureneb meediapädevus ning laieneb teadlikkus Eesti kultuuriruumist.

Digipöörde ja vabatahtlike kaasamise toel luuakse uuenduslikke ja kestlikke lahendusi

lõimumise toetamiseks.

Punktis 1.5 on loetelu dokumentidest, millest tuleb tegevuste rakendamisel lähtuda.

Euroopa Liit (edaspidi EL) ja Šveitsi Liidunõukogu allkirjastasid 30. juunil 2022. aastal

vastastikuse mõistmise memorandumi majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamise

5

koostööprogrammi loomiseks. Koostööprogrammi raames on Euroopa Liiduga ühinenud

riikidel võimalik kasutada Šveitsi toetust majandusliku ja sotsiaalse erinevuse

vähendamiseks. Koostööprogrammi elluviimiseks sõlmis Šveits iga abisaava riigiga

kahepoolse raamkokkuleppe. Eestiga sõlmiti raamkokkulepe4 21. novembril 2022. aastal.

Raamkokkuleppega määratakse kindlaks toetuse kasutamise kord ja tingimused

liikmesriigis, toetuse kavandamise ja haldamise reeglid ja menetlus ning rahastatavad

valdkonnad (toetusmeetmed). Raamkokkuleppe lahutamatu osa on ka regulatsioon, kus

sätestatakse täpsemalt koostööprogrammi rakendamise tingimused.

Riigisisese õigusraamistiku loomiseks ja tingimuste sätestamiseks doonorriigi ees võetud

kohustuste täitmiseks kehtestas Vabariigi Valitsus koostööprogrammi määruse5.

Toetusmeetme, sealhulgas programmikomponentide taust, vajadus, ülesehitus, elluviivad

asutused, eesmärgid, tegevused, näitajad ja eelarve on põhjalikult kirjeldatud toetusmeetme

taotluses, mis koostati koostöös Šveitsiga. Taotlus on doonorriigi ning riikliku

koordineerimisüksuse vahel 31. mail 2024. aastal sõlmitud toetusmeetme lepingu6

lahutamatu osa, millest tuleb tegevuste rakendamisel lähtuda.

Riiklik koordineerimisüksus ja Kultuuriministeerium kui programmioperaator sõlmisid

19. novembril 2024. aastal toetusmeetme rakendamise lepingu, milles on sätestatud

toetusmeetme tingimuste detailsem sisu, sealhulgas programmioperaatori õigused

toetusmeetme muutmiseks.

Šveitsi toetus peab olema nähtav (eelnõu punkt 9.3.16) ning Šveitsi toetuse logo kasutamisel

ja teavitustegevuses tuleb lähtuda teavitus- ja teabekäsiraamatust7.

Punkt 1.6 tuleneb Šveitsi regulatsiooni artikli 11.2 punktidest 1 ja 2. Need regulatsiooni

punktid panevad riiklikule koordineerimisüksusele, kelle ülesandeid täidab Riigi

Tugiteenuste Keskus, kohustuse tegeleda regulatsioonis nimetatud rikkumistega (seksuaalne

ärakasutamine, kuritarvitamine ja ahistamine) ning reguleerida rikkumistega seotud

kohustused lepingutes ja käskkirjades. Kui riikliku koordineerimisüksuseni jõuab info

selliste rikkumiste kohta, millega tegelemine ei kuulu tema pädevusse, siis saadab ta selle

info edasi või teavitab rikkumisest teatajat, kuidas edasi toimida. Rikkumistest teatamiseks

on loodud meiliaadress [email protected].

Punkt 1.7 tuleneb raamkokkuleppe artikli 3 punktist 5. Koolituste ja sündmuste

korraldamisel lähtutakse võimalikult palju keskkonnahoidlikest põhimõtetest. Elluviijale on

abiks „Keskkonnahoidlike sündmuste juhend“

(https://ringmajandus.envir.ee/index.php/et/abimaterjalid/keskkonnahoidlike-sundmuste-

korraldamine). Tegevusteks vajalike teenuste ja toodete hankimisel kasutatakse võimaluse

korral keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriume (tooterühmades, kus see on kohustuslik,

kasutatakse neid igal juhul). Elluviijale on abiks Kliimaministeeriumi veebileht

https://kliimaministeerium.ee/keskkonnahoidlikud-riigihanked.

4 Eesti Vabariigi valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahelise Euroopa Liidus majanduslike ja sotsiaalsete

erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidu valitud liikmesriikidele mõeldud Šveitsi teise toetuse rakendamise

raamkokkulepe (RT II, 07.12.2022, 1; https://www.riigiteataja.ee/akt/207122022001). 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/103082024001?leiaKehtiv#para6. 6 https://adr.rik.ee/kum/dokument/15579621. 7 https://rtk.ee/toetused-ja-taotlemine/toetusfondid-ja-programmid/sveitsi-eesti-koostooprogramm#teavitus-

ja-logod.

6

Punktis 1.8 sätestatakse, et eelnõu raames antav toetus ei ole riigiabi.

Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ja riigi tasandil konkurentsiseaduse 6. peatükk

„Riigiabi“. ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt

või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab

kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist,

ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust.

Toetatava tegevuse sihtrühm on füüsilised isikud ning sihtrühmale teenuse pakkujad leitakse

riigihangete seaduses sätestatud korras läbipaistvalt, kontrollitavalt, proportsionaalselt ja

mittediskrimineerival moel ning välditakse konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. Kui

tegevusega on seotud teenuste või kaupade ostmine, on käskkirja tegevuste elluviijad

kohustatud lähtuma riigihangete seadusest, mille tulemusena kujuneb teenuse ja kauba hind

turuhinnana, mis välistab teenuseosutajale või töövõtjale eelise andmise ja saamise. Seega ei

ole tegemist riigiabiga ka pakkujate tasandil.

Toetuse abil pakutavad teenused on täielikult kohaliku iseloomuga, tasuta kättesaadavad ja

mõeldud ainult konkreetsele sihtrühmale. Teenused täidavad sotsiaalset eesmärki, mis ei ole

oma olemuselt majanduslik. Seetõttu puudub mõju konkurentsile ja kaubandusele ning

toetatavad tegevused ei mõjuta liikmesriikidevahelist kaubandust.

Seega ei ole käskkirja raames antav toetus riigiabi.

Punktides 1.9 ja 1.10 sätestatakse, et programmioperaatori ülesandeid täidab

Kultuuriministeeriumi finantsosakond ja programmikomponendi operaatori ülesandeid

täidab Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakond. Koostööprogrammi

määruse kohaselt täidab Kultuuriministeerium nii programmioperaatori kui ka

programmikomponendi operaatori ülesandeid. Et tagada kohustuste lahusus, täidavad neid

ülesandeid eri osakonnad. Kultuurilise mitmekesisuse osakond vastutab

programmikomponendi operaatori rollis konkreetse programmikomponendi rakendamise

eest ning finantsosakond programmioperaatori rollis vastutab terve toetusmeetme

koordineerimise eest.

Ministeeriumi põhimääruse kohaselt on kultuurilise mitmekesisuse osakonna põhiülesanne

tagada lõimumise valdkonna poliitika kujundamine ja koordineerida selle elluviimist ning

toetada Eestis elavate vähemusrahvuste ja hõimurahvaste kultuurielu arengut ning väljaspool

Eestit elavate rahvuskaaslaste tagasipöördumist ja kohanemist. Seega on osakonnal vajalik

kogemus ja pädevus, et tagada programmikomponendi eesmärgi saavutamine.

Finantsosakonna põhiülesanne on eelarve- ja finantsjuhtimise korraldamine.

Finantsosakonnal on laialdane kogemus ELi struktuurivahendite rakendusasutuse ülesannete

täitmisel ning seega on finantsosakonnal vajalik pädevus ja kogemus toetusmeetme

koordineerimiseks ja programmioperaatori ülesannete täitmiseks.

Eelnõu punktis 2 antakse sisu terminitele „eri keele- ja kultuuritaustaga inimene“ ja

„uussisserändaja“.

Eelnõu punktis 3 sätestatakse programmikomponendi tegevused (sealhulgas alategevused),

nende rakendamise periood, elluviijad, partner ja sihtrühm. Need tulenevad toetusmeetme

7

lepingu lisast A „Toetusmeetme taotluse lõppversioon 22.05.2024, kaasa arvatud loogiline

raamistik“.

Punktides 3.1.1, 3.2.1, 3.3.1 ja 3.4.1 sätestatakse, et asjaomase programmikomponendi

tegevuste elluviija on INSA. INSA tegutseb Kultuuriministeeriumi haldusalas ja viib

valdkondliku kompetentsikeskusena ellu lõimumist, sealhulgas kohanemist soodustavaid

tegevusi. INSA põhikirja kohaselt on sihtasutuse üks eesmärke rakendada tegevusi, mis

toetavad eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste Eestis ja Eesti kultuuriruumis lõimumist,

sealhulgas kohanemist.

Punktis 3.5.1 sätestatakse, et tegevuse „Meediapädevuse koolituste pakkumine“ elluviija on

Kultuuriministeerium.

Punktis 3.5.1.1 sätestatakse, et asjaomase programmikomponendi elluviija ülesandeid

täidab selles punktis Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakond, mille

ülesanne ministeeriumi põhimääruse kohaselt on luua tingimused Eestis elavate

vähemusrahvuste ja hõimurahvaste kultuurielu arenguks ning nende lõimumiseks Eesti

ühiskonda ning toetada väljaspool Eestit elavate rahvuskaaslaste kultuurielu ja -tegevuse

arendamist.

Punktis 3.5.2 sätestatakse, et programmikomponendi tegevuse „Meediapädevuse koolituste

pakkumine“ partner on RaRa.

RaRa on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb Eesti Rahvusraamatukogu seaduse ja

põhikirja ning teiste õigusaktide alusel kooskõlas raamatukogutööd reguleerivate

rahvusvaheliste normide ja põhimõtetega.

Elluviijatel Kultuuriministeeriumil ja INSA-l ning tegevustesse kaasatud partneril RaRA-l

on kvalifikatsioon ja kogemus ning õiguslikud, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused,

et rakendada tegevusi kavandatud viisil ning tagada tegevuste tulemuste kestlikkus.

Punktides 3.1.2, 3.2.2, 3.3.2, 3.4.2 ja 3.5.3 sätestatakse elluviija ja partneri alategevused.

Need põhinevad toetusmeetme lepingu lisal A „Toetusmeetme taotluse lõppversioon

22.05.2024, kaasa arvatud loogiline raamistik“. Väikesed erinevused lisast A on tingitud

soovist sõnastada alategevused paremini, selgemalt ja üheselt mõistetavamalt. Need

erinevused ei ole vastuolus toetusmeetme väljundite ja tulemustega ega muuda tegevuste

sisu.

Punktis 3.1.2 on kirjeldatud INSA tegevust, milleks on digimuutuste ettevalmistamine

lõimumisvaldkonnas.

Selleks analüüsitakse, kuidas olemasolevad süsteemid ja platvormid omavahel ühilduvad

ning kuidas need toetavad lõimumis-, sealhulgas kohanemistegevusi. Lisaks töötatakse välja

digitööriistad, et parandada lõimumistegevuste kättesaadavust, toetades seeläbi ka sihtrühma

keeleõpet.

Kaasava digipöörde toetamine võimaldab lõimumis- ja kohanemisteenustel jõuda suurema

sihtrühmani. Digilahendused muudavad teenused kättesaadavamaks, mugavamaks ja

tõhusamaks, aidates eri keele- ja kultuuritaustaga inimestel ühiskonnas kiiremini kohaneda

(sealhulgas ligipääs haridusele, tööturule).

8

Punktis 3.2.2 on kirjeldatud INSA tegevust, milleks on vabatahtlike kaasamine

lõimumistegevustesse.

Selleks kaardistatakse vabatahtlike kaasamise hetkeolukord lõimumisvaldkonna tegevustes.

Vabatahtlik on isik, kes tegutseb tasu saamata, panustades oma aega ja oskusi kogukonna,

organisatsiooni või ühiskonna hüvanguks. Olemasolevad vabatahtlikud on vaja koondada,

tuvastada nende ootused ja vajadused ning kaasata nad aktiivselt programmi

arendustegevustesse. Seejärel töötatakse välja vabatahtlike, sealhulgas nende eestvedajate

kaasamise ja toetamise programm lõimumistegevuste toetamiseks. Programm kujundab

tervikliku süsteemi, mis muu hulgas hõlmab koolitusprogrammi(de) väljatöötamist ja

koolituskeskkonna loomist, standardite, dokumentatsiooni ja kvaliteediraamistiku

väljatöötamist ning värbamissüsteemi ja platvormide loomist kogemuste vahetamiseks.

Programmi väljatöötamise käigus on oluline analüüsida, millised võiksid olla lõimumis- ja

keeleõppe kogemusega inimeste ning piiratud võimalustega sotsiaalsete rühmade, nagu

uussisserändajad ja põgenikud, võimalikud rollid vabatahtliku töö kontekstis. Samuti tuleb

selgitada, mida kogemusnõustamine vabatahtliku tegevuse kontekstis täpselt hõlmab ning

millised on selle eesmärgid ja väärtus. Programmis pööratakse vabatahtlike eestvedajatele

eraldi tähelepanu, kuna nad kaasavad, motiveerivad, koordineerivad ja juhivad vabatahtlikke

kogukondades, organisatsioonides või projektides ning neil on seetõttu tähtis roll tegevuste

õnnestumisel. Jõulise ja teadliku eestvedamise kaudu tugevneb kogukondade võimekus,

paraneb vabatahtlike kogemus, suureneb nende püsivus ning kasvab kogu algatuse mõju ja

jätkusuutlikkus. Seetõttu on oluline, et eestvedajad saaksid vajalikud teadmised ja oskused,

et oma rolli edukalt täita.

Töötatakse välja ja viiakse ellu koolitusprogramm(id), mis pakub/pakuvad vabatahtlikele ja

nende eestvedajate põhiteadmisi ja -oskusi.

Tegevuste raames juhendatakse ja toetatakse ka organisatsioone, kes eri keele- ja

kultuuritaustaga inimestega töötavad. See hõlmab näiteks võrgustike loomist,

koostöövõimaluste edendamist, parimate tavade jagamist, mentorlust ja eksperdinõu

jagamist. Samuti arendatakse ja toetatakse kogukonnakeskuste lõimumistegevuste

korraldamise võimekust. Kogukonnakeskuse all mõeldakse avalikku või mittetulunduslikku

ruumi, milles pakutakse kohalikele elanikele sotsiaalseid, hariduslikke, kultuurilisi ja

vabaajategevusi. Selleks võib olla näiteks raamatukogu, muuseum, mittetulundusliku

ühenduse hallatud ruum/keskus (külakeskus vms).Vabatahtlikud on ühiskonna sidususe

suurendamisel väga tähtsad. Vabatahtlik tegevus pakub praktilist tuge, edendab

kogukondlikku suhtlust ning loob võimalusi kultuuridevaheliseks suhtlemiseks, mis aitab

lõimuda ja võimalikud tõkked ületada.

Punktis 3.3.2 on kirjeldatud INSA tegevust, milleks on nõustamisteenuste pakkumine.

Selleks arendatakse ja katsetatakse nõustamisteenuseid, sealhulgas iseseisva keeleõppe,

kogemusnõustamise teenus kui ka laiemalt lõimumisvaldkonna nõustamisteenused, ning

tagatakse nende piisav kättesaadavus. Nõustaja on spetsialist, kes nõustab eri keele- ja

kultuuritaustaga inimesi, pakkudes teavet ja tuge lõimumise, sealhulgas kohanemise ning

Eestis elamisega seotud küsimustes. Nõustaja aitab eri keele- ja kultuuritaustaga inimestel

leida sobivaid lahendusi ja ressursse, toetades nende sotsiaalset ja kultuurilist lõimumist.

Kogemusnõustamise puhul on tegemist uue teenusega, mille käigus lõimumis- ja keeleõppe

kogemusega inimene toetab eri keele- ja kultuuritaustaga inimest uude kultuuriruumi

lõimumisel ja kohanemisel. Iseseisva keeleõppe nõustamise teenus on nõustamisliik, kus

9

iseseisva keeleõppe nõustaja suunab õppija iseseisva õppe materjalide juurde, annab

keeleõppijale suuniseid, tagasisidet ja tuge õppeprotsessis, võimaldades samal ajal õppijal

keeleoskust arendada omas tempos. Iseseisev keeleõpe on keeleõppemeetod, mis ühendab

iseseisva keeleõppe vabaduse ja personaalse juhendamise toetuse. See võimaldab õppijal

arendada keeleoskust omas tempos, saades samal ajal suuniseid, tagasisidet ja tuge kogenud

iseseisva keeleõppe nõustajalt.

Samuti suurendatakse tegevuse raames nõustamispädevust tööks sihtrühmaga (näiteks

traumakogemusega ja erivajadustega inimeste nõustamine, nõustamisoskuste arendamine,

virtuaalne nõustamine).

Kättesaadavad ja kvaliteetsed nõustamisteenused toetavad lõimumist, sealhulgas

kohanemisprotsessi. Keeleõppe nõustamise laiendamine annab inimestele selgema arusaama

keeleõppe võimalustest ning aitab leida sobivad lahendused, mis toetavad Eesti ühiskonnas

toimetulekut ja aktiivset osalust.

Punktis 3.4.2 on kirjeldatud INSA tegevust, milleks on Eesti kultuuriruumi tutvustavad

tegevused.

Selleks korraldatakse tegevusi (sealhulgas külastatakse kultuurisündmusi ja -asutusi), et

tutvuda eesti kultuuri ja tavadega ning harjutada eesti keelt. Ühistegevuste kaudu edenevad

ka sotsiaalsed sidemed ja valmisolek ühiskonnaelus osaleda.

Eesti kultuuri- ja komberuumi mõistmine ja sellega tutvumine soodustab üksteise

traditsioonide ja väärtuste tundmist, mis loob aluse vastastikusele austusele ja sallivusele.

Kultuuriline dialoog toetab ka emakeelsete kultuuriväärtuste hoidmist ja mõistmist eri

rahvusrühmade vahel.

Punktis 3.5.3 on kirjeldatud RaRa tegevust, milleks on meediapädevuse koolituste

pakkumine.

Selleks töötatakse välja meediapädevuse programm ning luuakse õppematerjalid, mis

toetavad koolituste korraldamist. Esimeses etapis koolitatakse Eesti eri piirkondades

kogukonnakeskuste, sealhulgas raamatukogude töötajaid digi-, meedia- ja infopädevuse

teemadel. Eesmärgiks on pakkuda neile teadmisi ja tuge (sealhulgas õppematerjale), et nad

omakorda korraldaksid vastavateemalisi koolitusi ja sündmusi oma kogukonnas, eelkõige eri

keele- ja kultuuritaustaga inimestele. Erilise tähelepanu all on vanemaealised inimesed, kellel

on vaja rohkem tuge meediakirjaoskuse ja digipädevuse arendamiseks, mis on tänapäeva

ühiskonnas toimetulekuks kriitilise tähtsusega.

Meediapädevuse koolituse eesmärk on:

 eristada meediatarbimisel faktidel põhinevat infot valeinfost;  anda näpunäiteid ja juhendeid, kuidas hoiduda pettuste ja manipulatsioonide küüsi

sattumast;

 õpetada digivahendite kasutamist, et digimaailmas edukalt toime tulla.

Koolitusprogrammi ja läbiviijate toetamiseks luuakse meediapädevuse õppe- ja

teabematerjale, nagu digi- ja meediapädevuse õpik koolitajatele (kogukonnakeskuste,

sealhulgas raamatukogude töötajatele) ning mitmesuguseid teabematerjale sihtrühmale.

Eestis tegelevad meediapädevuse edendamisega riiklikul tasandil mitu riigi- ja avalik-

õiguslikku asutust. Lisaks on Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Riigikantselei juhtimisel

10

loodud riiklik meediapädevuse võrgustik, mille töö tulemusena on valminud

„Meediapädevuse riiklik tegevuskava 2024–2026“8. Küll aga on enamik senistest

meediapädevuse koolituskavadest ja projektidest olnud mõeldud eelkõige lastele ja noortele

(alates lasteaiast kuni ülikoolini) ning täiskasvanutele, eriti keskealistele ja vanematele

elanikele on vähe tähelepanu pööratud. Vanemaealiste digioskused on sageli kehvemad,

mistõttu on nende juurdepääs usaldusväärsele veebimeediale piiratud. Samuti on neil pika

aja jooksul välja kujunenud kindlad meedia- ja infotarbimise harjumused ja hoiakud,

sealhulgas harjumus tarbida näiteks venekeelset, sealhulgas Venemaa Föderatsioonis

toodetud ajakirjanduslikku sisu. Lisaks on oluline lõimida neid Eesti ühisesse inforuumi ja

kaitsta pahatahtliku ning Eesti ja Lääne vastu vaenuliku propaganda, aga ka Eesti inforuumis

tegutsevate petturite eest. Seetõttu on selles toetusmeetmes tähtis keskenduda eelkõige

vanemaealistele (50aastastele ja vanematele).

Meediapädevus on teadmised, oskused ja hoiakud pidevalt muutuvas info- ja

tehnoloogiakeskkonnas tegutsemiseks. Meediapädevus hõlmab info-, digi-, küber-,

audiovisuaalset ja andmekirjaoskust. Meediapädev inimene oskab:

 kriitiliselt ja tõhusalt tarbida kommunikatiivset sisu, aga ka ise seda luua või osaleda

selle loomises, olgu selleks näiteks tekst, pilt, video, heli või andmed ja nende

kombinatsioonid, väärtustades seejuures intellektuaalset omandit ja veebikäitumise

head tava;

 mõista eri meedialiike ja nende toimimismehhanisme: traditsiooniline meedia,

sotsiaalmeedia, suhtlusvõrgustikud, tehisarurakendused ja muud keskkonnad, mis

kommunikatiivset sisu vahendavad ja/või milles seda luuakse või mis ise seda sisu

loob;

 kasutada digitehnoloogiat (digiseadmetes teabe haldamine, suhtlemine ja koostöö,

digisisu loomine, digiturvalisus, probleemilahendusoskus digikeskkondades).

Meediapädevuse suurendamine aitab inimestel tänapäeva infokeskkonnas paremini

orienteeruda, infot kriitiliselt analüüsida ning vähendada desinformatsiooni mõju. See

tugevdab ühiskonna sidusust ja aitab eri kogukondadel üksteise seisukohti paremini mõista.

Punktides 3.1.2, 3.2.2, 3.3.2, 3.4.2 ja 3.5.3 kirjeldatud tegevused võivad toimuda mitmes

keeles, sest oluline on saavutada kontakt eri keeletaustaga inimestega.

Punktides 3.1.3, 3.2.3, 3.3.3, 3.4.3 ja 3.5.4 on määratud tegevuste rakendamise periood,

milleks on 01.06.2024–31.05.2028. See ajavahemik jääb abikõlblikkuse perioodi (eelnõu

punkt 5) sisse ja selle jooksul tuleb kõik tegevused ellu viia.

Punktides 3.1.4, 3.2.4, 3.3.4 ja 3.4.4 ja 3.5.5 on määratud tegevuste sihtrühm, kelleks on eri

keele- ja kultuuritaustaga inimesed. Siinjuures on oluline mainida, et eesmärkide ja tulemuste

saavutamiseks võib tegevustesse peale sihtrühma kaasata ka muid isikuid (ehk eestlasi), sest

lõimumine on ühiskonda tervikuna läbiv kahesuunaline protsess, millesse on kaasatud kogu

Eesti elanikkond.

Punktis 3.6 sätestatakse, et iga tegevus peab olema struktuuritoetuse registris eraldi projekt.

See tagab tegevuste sujuva haldamise elluviijate ja riikliku koordineerimisüksuse jaoks.

8 https://hm.ee/sites/default/files/documents/2025-

03/Meediap%C3%A4devuse%20riiklik%20tegevuskava%20%28002%29.pdf.

11

Eelnõu punktis 4 sätestatakse programmikomponendi seireks ja hindamiseks kasutatavad

näitajad, mis on esitatud käskkirja lisas 1. Need tulenevad toetusmeetme lepingu lisast A

„Toetusmeetme taotluse lõppversioon 22.05.2024, kaasa arvatud loogiline raamistik“ ja

toetusmeetme juhtkomitees tehtud otsustest. Käskkirja lisas 1 esitatakse tegevuste kaupa

näitajate tüüp, kood ja nimetus, indikaatori kood ja nimetus, sihttasemed ja tõendamise

allikad. Lisaks selgitatakse näitajate sisu ja täpsustatakse, milliste tunnuste alusel tuleb

kogutavaid andmeid eristada.

Eelnõu punktis 5 sätestatakse kulude abikõlblikkuse periood, milleks on 01.06.2024–

31.08.2028. See periood tuleneb toetusmeetme lepingust. Abikõlblikkuse periood on

tegevuste rakendamise perioodist pikem, et elluviija saaks lõpetada aruandlustoimingud.

Eelnõu punktis 6 sätestatakse programmikomponendi tegevuste eelarve, sealhulgas kaks

finantsallikat: Šveitsi toetus ja riiklik kaasfinantseerimine. Omafinantseeringut elluviijalt ja

partneritelt ei nõuta. Tegevuste eelarve sisaldab nii otseseid kui kaudseid kulusid.

Programmikomponendi eelarve summad ja jaotus tegevuste vahel on kindlaks määratud

toetusmeetme lepingu lisas B „Eelarve“. Kultuuriministeerium suurendab tegevuse

„Meediapädevuse koolituste pakkumine“ eelarvet, kasutades selleks programmikomponendi

operaatorile ettenähtud vahendeid. Toetusmeetme lepingu lisas B sätestatud eelarve

summade ümberjaotus on toodud allolevas tabelis.

Eelarve,

EUR

Ümberjaotatud

vahendite

summa, EUR

Ümberjaotatud

vahendite %

programmikomponendi

esialgsest eelarvest

Uus eelarve,

EUR

Programmikomponent 1

„Kultuuriline ja keeleline

lõimumine“, kokku

6 816 349,13

6 816 349,13

Programmikomponendi

operaator,

Kultuuriministeerium

205 200,03 - 56 811,00 -1% 148 389,03

Kaudsed kulud (7% otsestest

kuludest) 445 929,38

445 929,38

Tegevus 1: Digimuutuste

ettevalmistamine

lõimumisvaldkonnas (sh

personalikulud)

1 446 121,03

1 446 121,03

Tegevus 2: Vabatahtlike

kaasamine

lõimumistegevustesse (sh

personalikulud)

910 648,12

910 648,12

Tegevus 3: Nõustamisteenuste

pakkumine (sh personalikulud) 870 453,10

870 453,10

Tegevus 4: Eesti kultuuriruumi

tutvustavad tegevused (sh

personalikulud)

2 023 214,40

2 023 214,40

Tegevus 5: Meediapädevuse

koolituste pakkumine (sh

personalikulud)

914 783,07 +56 811,00 +1% 971 594,07

Eelarveridade vahel ümberpaigutatud vahendite summa moodustab vähem kui 20%

programmikomponendi esialgsest eelarvest ja on väiksem kui 103 608,10 eurot. Samuti ei

mõjuta see muudus toetusmeetme väljundeid, tulemusi ega kestust. Seega on antud muudatus

kooskõlas toetusmeetme rakendamise lepinguga.

12

Eelnõus sätestatud eelarvest on tegevusele „Meediapädevuse koolituste pakkumine“ ette

nähtud 60 787,77 eurot elluviija kulude katmiseks ja 978 817,88 eurot partneri kulude

katmiseks. Summad sisaldavad nii otseseid kui kaudseid kulusid.

Eelnõu punktis 7 sätestatakse, millised kulud saab lugeda abikõlblikeks ja millised mitte.

Abikõlblike kulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda koostööprogrammi määruse §-st 8 ja

käskkirjas sätestatust. Kulu peab olema tekkinud tegevuse rakendamise perioodil, välja

arvatud aruandlusega seotud otsese personali ja kaudne kulu, mis võib tekkida kulude

abikõlblikkuse perioodil. Kõik kulud peavad olema tasutud kulude abikõlblikkuse perioodi

lõpuks.

Punktis 7.1.3 nähakse ette erisus partneri kuludes. Kõik partneri kulud (sealhulgas

aruandlusega seotud kulud) peavad olema nii tekkinud kui ka tasutud tegevuse rakendamise

perioodi jooksul, et elluviijad saaksid tegevuste rakendamisega seotud viimased aruanded

esitada õigeks ajaks.

Abikõlblikud kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks.

Kaudsed kulud on abikõlblikud ainult ühtse määra alusel.

Punktis 7.2.1 sätestatakse eelnõu raames kaudne kulu. Kaudsete kulude loetelu tuleneb

toetusmeetme lepingu lisast B. Kaudsed kulud moodustavad 7% tegevuse otsestest kuludest.

Kaudsed kulud on kulud, mis ei ole otseselt seotud sisutegevuse rakendamisega, vaid tehakse

sisutegevust abistavate tegevuste elluviimiseks. Elluviija administreerimistegevustega

seotud personalikulud ja üldkulud ehk halduskulud on abikõlblikud lihtsustatuna ühtse määra

alusel. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega esitada kaudsete kulude

kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid

arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka kaudsete kulude aluseks olevaid kulusid

paikvaatluse ega auditi käigus. Kui kulu arvestatakse ja hüvitatakse ühtse määra raames, ei

hüvitata sellist kulu tegeliku kuluna kuludokumendi (arve) alusel, sest vastasel korral oleks

tegemist topeltfinantseerimisega.

Punktis 7.2.3 on loetletud kulud, mis on abikõlblikud lisaks punktis 7.2.1 nimetatud

kaudsele kulule ning mis on vajalikud ja põhjendatud programmikomponendi tegevuste

rakendamiseks ning eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks.

Otseste personalikulude määramisel punktides 7.2.3.1 ja 7.2.3.2 kohaldati analoogiat

struktuurivahendite regulatsiooniga. Otseste personalikulude arvestamisel kehtib põhimõte,

et hüvitatakse ainult tegevusega seotud tööülesannete täitmise kulusid. Personalikulude

hulka arvatakse töötajate või ametnike töö eest makstav töötasu või füüsilisele isikule

võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel makstav tasu. Tasu peab

vastama tegevuse heaks töötatud ajale. Hüvitatavad on ka abikõlblikult töötasult makstavad

seadusest tulenevad tasud, sealhulgas tööjõumaksud (sotsiaalmaks ja tööandja

töötuskindlustusmakse) ning hüvitised, puhkusetasu, ametist vabastamise ja töölepingu

lõpetamise hüvitis ning töövõimetushüvitis.

Samuti on abikõlblikud töötaja ja ametniku lähetuse, koolituse ja tervisekontrolliga seotud

kulud. Lähetuskulud, sealhulgas päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulud, on

abikõlblikud riigisisestes õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate

13

piirmäärade või asutuse sisekorras kehtestatud piirmäärade ulatuses. Töötaja

tervisekontrolliga seotud kulu all peetakse silmas töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13

lõike 7 kohaseid tööandja kulusid töötajate tervisekontrolli korraldamisel.

Töötaja ja ametniku töötamine tegevuse heaks peab olema tõendatud kirjalikult, et oleks

võimalik kontrollida hüvitamiseks esitatud kulu seotust tegevusega. Füüsilisele isikule tööde

või teenuste eest makstav lepingutasu on võrdsustatud töötasuga ning tasu maksjal on

kohustus maksustada see tasu tööjõumaksudega (sotsiaalmaksu ja

töötuskindlustusmaksega). Kui teenuse osutaja on juriidiline isik või füüsilisest isikust

ettevõtja, käsitatakse lepingujärgset kulu sisseostetud teenusena, mille pealt tööjõumakse ei

arvestata ning mida seega personalikuluks ei loeta. Teenuse osutamise eest makstav tasu

peab olema lepingus selgelt eristatud ning see ei või sisaldada muude kulude, näiteks

sõidukulu või teenuse osutamiseks vajalike muude kulude maksumust. Kui personalikulud

hüvitatakse tegelike kulude alusel ja töötaja täidab samas asutuses peale

programmikomponendi tegevuse raames tehtava töö ka teisi tööülesandeid, peab ta tõendama

töö seotust programmikomponendi tegevusega ehk tegevuse heaks tehtud töö osakaalu kogu

tööajast. Seda võib teha tööajatabeli vormis või muus dokumendis, näiteks töölepingus

fikseeritud kokkulepitud proportsiooni alusel, kus on näidatud tegevusega seotuse määr kogu

tööajast, seega ka töötasust. Vajaduse korral võib jaotust tegevuse rakendamise käigus

muuta, et see oleks tegelikkusega kooskõlas.

Punktis 7.2.3.5 nimetatud koolituste, seminaride, töötubade, infopäevade, kohtumiste,

konverentside ja muude ürituste korraldamise kulu hõlmab muu hulgas ruumi ja

esitlustehnika renti, esinejate ja/või moderaatori töötasu, ürituse veebiülekandeid ning muid

teenuseid, mis on vajalikud sündmuse õnnestumiseks ning põhjendatud

programmikomponendi eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks.

Punktis 7.2.3.6 nimetatud õppereisi kulu võib sisaldada kolmanda isiku ehk teise asutuse

töötaja õppereisil osalemisega kaasnevat kulu, kui tema osalemine on

programmikomponendi tegevuste rakendamiseks vajalik. Sel juhul esitab kolmas isik

elluviijale või partnerile taotluse kulude hüvitamiseks koos kinnitusega, et kulusid ei hüvitata

teistest vahenditest. Taotlusele lisatakse kuludokumendid ja lähetuskorraldus või muu

samaväärne dokument lähetusse saatmise kohta. Abiks on Maksu- ja Tolliameti käsiraamat

(https://emta.ee/ariklient/maksud-ja-tasumine/tulumaks-ja-

sotsiaalmaks/erisoodustused/kolmanda-isiku-kinnimakstud-lahetus). Samal viisil tuleb

käituda, kui elluviija või partner soovib katta kolmanda isiku punktis 7.2.3.12 nimetud

majutus- ja transpordikulu ning punktis 7.2.3.13.1 nimetatud lähetuskulu.

Punktis 7.2.3.8 nimetatud kommunikatsiooni- ja teavitamiskulu puhul tuleb meeles pidada,

et Šveitsi toetus peab olema nähtav (eelnõu punkt 9.3.17) ning Šveitsi toetuse logo

kasutamisel ja teavitustegevuses tuleb lähtuda eelnõu punktis 1.5.6 nimetatud teavitus- ja

teabekäsiraamatust.

Punktis 7.2.3.11 nimetatud töö- ja õppevahendite kulu hõlmab ka digitaalseid

õppevahendeid (riist- ja tarkvara), nagu tahvelarvutid ja ID-kaardi lugeja meediapädevuse

programmi elluviimiseks.

Punktis 7.3 on loetelu kuludest, mis on abikõlbmatud lisaks Šveitsi regulatsiooni artiklis 6.6

loetletud abikõlbmatutele kuludele.

14

Šveitsi regulatsiooni artikli 6.6 kohaselt ei peeta abikõlblikuks järgmisi kulusid:

 võlaintressid, võlateeninduskulud ja viivised;

 finantstehingute tasud ja muud puhtalt rahalised kulud, välja arvatud kulud, mis on

seotud riikliku koordineerimisüksuse või makseasutuse nõutavate või kehtivas

õiguses ette nähtud kontodega, ning toetusmeetme lepingu alusel nõutavate

finantsteenuste kulud;

 kahjueraldised või eraldised võimalike tulevaste kohustuste katteks;

 vahetuskursikahju, välja arvatud kahju, mis tuleneb Šveitsi partnerite kaasamisest;

 maa soetamiseks kantud kulud;

 käibemaks, mis on abstraktselt mis tahes vahendite arvelt tagastatav, isegi kui

toetusesaaja ise faktiliselt käibemaksu tagasi ei saa;

 kulud, mis kaetakse muudest allikatest;

 trahvid, sunniraha, hüvitised või muud sellega seotud hüvitatavad summad,

sealhulgas saamata jäänud kasum ja kohtuvaidluste kulud, välja arvatud juhul, kui

kohtuvaidlus on toetusmeetme tulemuste saavutamiseks lahutamatu ja vajalik, ning

 ülemäärased või ebamõistlikud kulud.

Samuti ei ole abikõlblik liiklusvahendi ostmise kulu, kinnisasjade ostmise kulu, päevaraha,

majutuskulu ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab õigusaktides kehtestatud

maksustamisele mittekuuluvat piirmäära, esinduskulu ja kingitused ning kõik toetatava

tegevuse rakendamisega otseselt sidumata kulud.

Eelnõu punktis 8 sätestatakse toetuse maksmise tingimused ja kord. Toetuse maksmise,

maksmise peatamise ja maksmisest keeldumise üldtingimused on sätestatud

koostööprogrammi määruse §-s 10. Toetusest makse saamiseks esitab elluviija vajalikud

dokumendid ja tõendid riiklikule koordineerimisüksusele e-toetuse keskkonna kaudu. Need

dokumendid esitatakse vähemalt kord kvartalis, kuid mitte tihedamini kui kord kuus. Riiklik

koordineerimisüksus kontrollib kulude abikõlblikkust ning toetuse kasutamisega seotud

kohustuste täitmist 20 tööpäeva jooksul makse saamiseks vajalike dokumentide ja tõendite

esitamisest arvates. Põhjendatud juhtudel võib riiklik koordineerimisüksus nimetatud

tähtaega pikendada.

Otseste kulude eest makstakse toetust tegelike kulude alusel. Tegeliku kulu tekkimist

tõendatakse dokumendiga, muu hulgas arve, saatelehe, üleandmise-vastuvõtmise akti või

sellesisulise kinnituse või osalejate registreerimislehega; töö- või teenistusülesannete eest

makstava tasu puhul palgaarvestust tõendava väljavõtte või palgalehega. Riigiasutus ei pea

esitama kulu tasumist tõendavaid dokumente ning avalik-õiguslik juriidiline isik palga ja

sellelt tasutavate maksude ja maksete tasumist tõendavaid dokumente.

Kaudsete kulude eest makstakse toetust ühtse määrana kulude lihtsustatud hüvitamisviisi

alusel. Ühtse määra alusel makse tegemisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega

kontrollita.

Eelnõu punktis 9 sätestatakse elluviija kohustused, mis tulenevad käskkirja punktis 1.3

nimetatud õigusaktidest ja dokumentidest, sealhulgas koostööprogrammi määruse § 5

lõikest 3, samuti sätestatakse lisakohustused.

Elluviijad ja partner peavad tegevuse ellu viima eelnõu kohaselt ehk seal nimetatud eesmärgil

kavandatud tegevuste abil ning saavutama kavandatud tulemused. Tulemusi iseloomustavad

eelnõus lisas 1 nimetatud näitajate sihttasemete saavutamine. Kui elluviija või partner

15

sätestatud tulemusi ei saavuta, on tegemist kohustuste eiramisega ning tal ei ole õiguspärast

ootust, et eelnõus märgitud toetuse summa jääb esialgu määratud summa ulatuses kehtima.

Elluviija on kohustatud täitma koostööprogrammi määruse § 5 lõikes 3 nimetatud ülesandeid.

Peale seal esitatud ülesannete sätestatakse eelnõus lisakohustused, mis on loetletud eelnõu

punktides 9.3.1–9.3.20.

Igal aastal kooskõlastab elluviija programmikomponendi operaatoriga järgneva aasta

tegevuskava ja eelarve. Eelnõu punktis 9.3.1 sätestatakse nimetatud dokumentide

programmikomponendi operaatorile esitamise tähtajad ja muutmise kord.

Punktides 9.3.2–9.3.3 täpsustatakse riiklikule koordineerimisüksusele maksete prognoosi

esitamise ja muutmise tähtajad ja kord.

Punkti 9.3.4 kohaselt peab elluviija viivitamata teavitama programmioperaatorit ja

programmikomponendi operaatorit kirjalikult, kui tegevuse rakendamine on takistatud,

ilmnevad probleemid, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist või tekivad muud asjaolud,

mille tõttu on vaja käskkirja muuta. Selle alusel otsustavad programmioperaator ja

programmikomponendi operaator edasiste sammude üle, pidades vajaduse korral nõu

riikliku koordineerimisüksuse ja Šveitsi toetuste bürooga, sest teatud muudatused on

võimalikud vaid toetusmeetme juhtkomitee või Šveitsi otsusel.

Punkti 9.3.6 kohaselt on kohustus säilitada tegevuse rakendamise ja toetuse kasutamisega

seotud dokumendid kümme aastat toetusmeetme lõppemisest arvates, kuid mitte kauem kui

2039. aasta 3. detsembrini. Toetusmeetme lõppemise kuupäev on määratud toetusmeetme

lepingus ja käskkirja kehtestamise ajal on selleks kuupäevaks 31.08.2028.

Punktis 9.3.7 sätestatakse, et elluviija peab eristama tegevustega seotud abikõlblikud ja

abikõlbmatud kulud. Abikõlblike kulude puhul peab olema tuvastatav ka nende tasumine.

Kulude eristamise kohustus ei kohaldu lihtsustatud kuludega kaetud tegevuste osale.

Nimetatud kohustuse rikkumine võib kaasa tuua finantskorrektsiooni, sest võib tekkida

kahtlus, et projektiga seotud finantsteave ei ole tuvastatav ehk usaldusväärne.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata hangete läbiviimisele, mille puhul tuleb eelnõu punkti 9.3.8

kohaselt järgida riigihangete seadust, Šveitsi regulatsiooni 7. peatükki ja koostööprogrammi

määruse §-s 9 sätestatut.

Punkti 9.3.9 kohaselt on kohustus esitada riigihangete läbiviimisel riiklikule

koordineerimisüksusele Šveitsi toetuste büroo küsitud teavet ja dokumente kooskõlas Šveitsi

regulatsiooni artikliga 7.2. See puudutab eelkõige hankeid, mis on loetletud toetusmeetme

lepingu lisas C „Hankeplaan“. Samuti võib Šveits valida teisi hankeid, mille kohta esitatakse

info hüvitistaotluses.

Punktis 9.3.13 sätestatakse, et elluviija peab koguma ja töötlema andmeid aruannete jaoks,

sealhulgas lisas 1 seatud näitajate tõendamiseks. Elluviija vastutab andmetöötlemise nõuete

eest isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktide alusel. Kogutakse ja töödeldakse ainult

neid andmeid, mis on toetuse andmise, kasutamise ja sellest aruandmise seisukohast

vajalikud.

16

Programmioperaator on sõlminud partnerluslepingu9 Šveitsi toetusemeetme partneri Berni

Rakendusteaduste Ülikooliga. Partnerluslepingu raames teevad Šveitsi toetusmeetme partner

ja programmikomponentide tegevuste rakendamise eest vastutavad asutused koostööd, mis

hõlmab töötubasid, õppereise ja muid tegevusi, milles lepitakse igal aastal kokku.

Punkti 9.3.15 kohaselt teeb elluviija programmioperaatori juhtimisel koostööd Šveitsi

toetusmeetme partneriga.

Punktis 9.3.17 sätestatakse, et tegevuste rakendamisel peab Šveitsi toetus olema nähtav.

Šveitsi toetuse logo kasutamisel ja teavitustegevuses tuleb lähtuda eelnõu punktis 1.5.6

nimetatud teavitus- ja teabekäsiraamatust.

Eelnõu punktis 10 sätestatakse partneri kohustused. Peale koostööprogrammi määruse § 5

lõikes 4 nimetatud kohustuste täidab partner ka muid käskkirjas nimetatud kohustusi.

Elluviija sõlmib partneriga partnerluslepingu, kus sätestatakse elluviija ja partneri õigused,

kohustused ja vastutus, maksete tegemise kord, dokumentide esitamise ja säilitamise ning

infovahetuse viis. See annab partnerile kindluse, et tema tehtud kulud hüvitatakse, ning

elluviijale kindluse, et partneri tehtavad kulud on abikõlblikud ja kõik kohustused täidetakse.

Eelnõu punktis 11 kirjeldatakse esitatavaid aruandeid ja aruandluse korda. Elluviija esitab

poolaasta ülevaated kaks korda aastas, aastaülevaate igal aastal ja lõpliku ülevaate

toetusmeetme viimasel aastal. Programmioperaator annab juhised ülevaadete esitamise

kohta. Ülevaated annavad programmioperaatorile sisendinfot toetusmeetme hüvitistaotluste,

aastaaruande ja lõpparuande jaoks, mille programmioperaator esitab riiklikule

koordineerimisüksusele, kes omakorda esitab need Šveitsi toetuste büroole.

Eelnõu punkt 12 reguleerib eelnõu muutmist. Eelnõu muutmise algatamise õigus on

programmikomponendi operaatoril, programmioperaatoril ja elluviijal. Eelnõu muudatused

kehtestatakse kultuuriministri käskkirjaga. Lähtudes Šveitsi regulatsiooni artiklist 4.12,

toetusmeetme lepingust ja toetusmeetme rakendamise lepingust, eeldavad mõned

muudatused toetusmeetme juhtkomitee otsust või toetusmeetme lepingu muutmist.

Eelnõu punkt 13 reguleerib finantskorrektsioonide tegemist ning toetuse tagasimaksmist

koostööprogrammi määruse kohaselt. Finantskorrektsiooni tegemise pädevus on riiklikul

koordineerimisüksusel. Finantskorrektsiooni kohustatud subjekt on elluviija. Kui rikkumise

on toime pannud partner, siis tema eest vastutab elluviija ja omavaheline tagasinõutud

toetuse maksmine nähakse ette partnerluslepingus.

Eelnõu punktis 14 sätestatakse vaidluste lahendamise kord. Šveitsi-Eesti

koostööprogrammil puudub seadusega kehtestatud erikord vaidluste lahendamiseks.

Seepärast saab otsust või toimingut vaidlustada haldusmenetluse seaduse §-des 73 ja 75

sätestatud tingimustel ja korras. Kui tegemist on riigiasutustevaheliste või ministeeriumi

struktuuriüksuste vaheliste vaidlustega, lahendatakse need Vabariigi Valitsuse seaduse

§-s 101 sätestatud korras.

Eelnõu punktis 15 sätestatakse, et käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates

1. juunist 2024.

9 https://adr.rik.ee/kum/dokument/16105250.

17

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole otseselt seotud ELi õigusega, kuna välisabi andja on Šveitsi Konföderatsioon.

4. Eelnõu mõjud

Eelnõu mõjutab otseselt valdkondliku arengukava „Sidus Eesti 2021–2030“ eesmärkide

saavutamist, sest toetatav tegevus lähtub arengukavast. Tegevuste tulemusena saab eeldada

positiivset mõju ühiskonnale, kuna parandatakse Eestis elavate, eelkõige eri keele- ja

kultuuritaustaga inimeste võimalusi Eesti ühiskonnas aktiivsemalt osaleda. See aitab

tugevdada sotsiaalset ja kultuurilist ühtekuuluvust, mis omakorda toetab riigi stabiilsust,

sisejulgeolekut, majanduskasvu potentsiaali ning ühiskonna üldist heaolu.

5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja käskkirja

rakendamise eeldatavad tulud

Programmioperaatori kulud kaetakse toetusmeetme halduskulust. Programmioperaatori

halduskulust hüvitatakse muu hulgas riikliku koordineerimisüksuse kulud, mis on vahetult

seotud kontrollifunktsiooni täitmisega. Programmikomponendi operaatori kulud kaetakse

programmikomponendi eelarvest.

Eelnõuga tulu ei teenita.

6. Eelnõu jõustumine

Eelnõu jõustub allkirjastamisel ja seda rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. juunist 2024.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu kooskõlastatakse õigusaktide kooskõlastamise infosüsteemi kaudu Riigi

Tugiteenuste Keskuse (riikliku koordineerimisüksuse) ja Rahandusministeeriumiga.

Samuti esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks INSA-le ja RaRa-le.

Huvirühmade kaasamiseks korraldati 21. septembril 2023 toetusmeetme kaasamisüritus.