Dokumendiregister | Kultuuriministeerium |
Viit | 3-4/1152-1 |
Registreeritud | 08.04.2025 |
Sünkroonitud | 11.04.2025 |
Liik | Leping |
Funktsioon | 3 Ministeeriumi ja valitsemisala varahaldus ja majandustegevus |
Sari | 3-4 Varahaldusega seotud lepingud (sh aktid) |
Toimik | 3-4 Varahaldusega seotud lepingud |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Marju Reismaa |
Originaal | Ava uues aknas |
1
Asutajate ootused Sihtasutusele Pärnu Muuseum
Sissejuhatus
Riigi kui asutaja ootused Sihtasutusele Pärnu Muuseum (edaspidi sihtasutus või muuseum)
tulenevad strateegiast „Eesti 2035“, „Kultuuri arengukavast 2021–2030“, „Sidusa Eesti
arengukavast 2021-2030“, Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu ICOM eetikakoodeksist ning
muuseumiseadusest. Ootused on kooskõlas sihtasutuse põhikirjaga.
Pärnu linna kui asutaja ootused tulenevad arengukavast „Pärnu linna arengukava aastani 2035“,
Pärnu kultuuristrateegiast ja spordistrateegiast „Loov ja liikuv Pärnu 2030“ ning Pärnumaa
Omavalitsuste Liidu arengukavast „Pärnumaa 2035+“.
Eesti Vabariik, asutajaõiguste teostajana Kultuuriministeerium, ning Pärnu linn, asutajaõiguste
teostajana Pärnu Linnavalitsus, seavad sihtasutusele viis peamist eesmärki:
tagada muuseumikogu pikaajaline säilimine, arendamine, uurimine ja vahendamine
avalikkusele;
olla Pärnumaa kultuuriloo visiitkaart ja teejuht ning kogukonna väärtuskasvatuse
allikas;
tugevdada Pärnu linna ja piirkonna konkurentsivõimet, toetades ja edendades Eesti
identiteeti;
järgida sotsiaalse vastutuse põhimõtteid ja head juhtimistava;
tagada muuseumi jätkusuutlik majandustegevus.
Eesmärgid ja põhimõtted on allpool teemade lõikes lahti kirjutatud. Asutajate ootuste täitmise eest
vastutavad sihtasutuse nõukogu ja juhatus. Täitmise seire toimub igal aastal perioodil veebruar–
märts, st enne majandusaasta aruande kinnitamist sihtasutuse nõukogus. Vajaduse korral räägitakse
uuendamine läbi sihtasutuse nõukogu esimehe, juhatuse esimehe ja asutajate esindajatega, hiljemalt
pärast korralisi kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude valimistulemuste selgumist.
Riigi ja kohaliku omavalitsuse osalemise põhjused sihtasutuse asutamisel
Riik ja Pärnu linn asutasid üheskoos 21.07.2015 Sihtasutuse Pärnu Muuseum, et tagada sihtasutuse
avaliku funktsiooni täitmine, milleks on vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada ja
vahendada Pärnumaa kultuuripärandit ning tugevdada Pärnumaa kultuuri-, haridus- ja turismialast
konkurentsivõimet. Pärnu Muuseumi missioon on olla Eesti vanima asustuse ja kuurorti loo hoidja
ning jagaja omariikluse sünnilinnas.
Strateegilised valdkondlikud eesmärgid
Sihtasutuse eesmärkide täitmist jälgitakse järgmiste võtmeindikaatorite1 alusel:
1) külastajate rahulolu;
2) töötajate rahulolu.
Täpsemad valdkonnapõhised ootused on sihtasutusele järgmised:
1. Tutvustada näituste ja üritustega Pärnumaa ajalugu ja teha koostööd teiste
organisatsioonidega. Nõustada Pärnumaa väikemuuseume ja teisi asutusi.
Tulemusindikaatorid:
1.1. Pärnumaa ajaloo uurimise ja tutvustamisega seotud näituste, haridusprogrammide ja ürituste
osakaal muuseumi vastavate tegevuste koguarvust
1.2. Koostööprojektide arv Pärnumaa asutuste ja organisatsioonidega (sh väikemuuseumid)
1 Vt kõigi indikaatorite metoodikat ning baas- ja sihttasemeid lisas 1.
2
2. Hoida kogumispõhimõtted ajakohased ja täiendada muuseumikogu järjepidevalt
kogumispõhimõtete alusel.
Tulemusindikaatorid:
2.1. Uute museaalide vastavus kehtivatele kogumispõhimõtetele
2.2. Muuseumikogu täiendamise otsuste põhjendatus
3. Säilitada muuseumikogu turvalistes ja stabiilsetes tingimustes.
Tulemusindikaatorid:
3.1. Nõuetekohast säilitamist tagava hoidlapinna osakaal hoidlate kogupinnast
3.2. Rahuldava füüsilise seisukorraga museaalide osakaal museaalide koguarvust
4. Võimaldada huvilistele ligipääs muuseumikogule ja algatada muuseumikoguga ja/või
muuseumi uurimisteemaga seotud uurimisprojekte. Säilitada ja populariseerida
muuseumi arheoloogiakogu.
Tulemusindikaatorid:
4.1. Foto- ja dokumendikogu kättesaadavus MuIS-is
4.2. Uurimisprojektide arv aastas, sh koostööprojektide arv
4.3. Muuseumi publikatsioonide arv aastas
4.4. Uurimistööde konsultatsioonide arv
4.5. Muuseumis töötavate arheoloogide arv
5. Pakkuda muuseumi missioonist, kogudest ja teemadest lähtuvaid haridustegevusi kogu
elukaare ulatuses ning unikaalset ja inspireerivat näituseprogrammi ning sündmusi
linnaruumis.
Tulemusindikaatorid:
5.1. Uus atraktiivne ja kaasaegne püsinäitus
5.2. Muuseumi külastajate arv aastas, sh eraldi tasuliste ja tasuta külastajate arv
5.3. Haridustegevustes osalejate rahulolu pakutud tegevustega
5.4. Aasta jooksul tegevusest osa saanud laste ja noorte arv
5.5. Aasta jooksul tegevusest osa saanud täiskasvanute arv
6. Tagada muuseumikogusse kuuluvate autoriõigustest vabade teoste digikujutiste
vabakasutus.
Tulemusindikaatorid:
6.1. MuIS-is on määratud õiged litsentsid
6.2. Muuseumi veebilehel on vabakasutuse kohta asjakohane selgitus
7. Hoida muuseumi peamaja näitused külastajatele avatud vähemalt viiel päeval nädalas, sh
nädalavahetustel, ning filiaalid vähemalt neljal päeval nädalas, sh nädalavahetusel;
20. juuni kuni 20. august hoida muuseumi filiaalid avatud kauem kui kell 17. Pärnu
Muuseum kui omariikluse häll on alati avatud 24. veebruaril ja 20. augustil. Lisaks
pakkuda vähemalt kord nädalas õhtust pikemat lahtiolekuaega (kauem kui kella 18-ni)
vähemalt suvehooajal vähemalt ühes filiaalis.
Tulemusindikaator:
7.1. Muuseumi lahtiolekuajad filiaalide lõikes
8. Arvestada teenuste pakkumisel kasutajate vajadustega kogu nende elukaare ulatuses: lapsed, eakad, erivajadustega inimesed, lapsevanemad, ajutise tegevuspiiranguga inimesed,
3
erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed ja kõik teised. Analüüsida teenuseid nn
suutlikkussurvest ja kogemuse terviklikkusest lähtudes, st millist võimekust või suutlikkust iga
konkreetne teenus kasutajalt igas üksikus kasutusetapis nõuab ning kuidas on võimalik teenust
kõigile kasutajasõbralikumaks muuta või alternatiive pakkuda. Suuremaid investeeringuid
nõudvate muudatuste puhul koostada tegevuskava.
Tulemusindikaator:
8.1. Enesehindamine teenuste lõikes, tegevuskava koostamine puuduste likvideerimiseks ja selle
täitmine
9. Vähendada muuseumi keskkonnajalajälge.
Tulemusindikaatorid:
9.1. Elektri- ja soojusenergia tarbimine aastas
9.2. Vee tarbimine aastas
9.3. Jäätmete liigiti kogumine
9.4. Keskkonnahoidlike hangete osakaal kõigist hangetest aastas
9.5. „Rohelise muuseumi“ ja/või „Rohelise võtme“ märgise saamine/hoidmine
Finantseesmärgid
Kasumi teenimine ei ole sihtasutuste tegevuseesmärk. Vaatamata sellele on vaja jälgida, et
sihtasutus tegutseks oma eesmärkide saavutamisel neile eraldatud rahaliste vahenditega võimalikult
kulutõhusalt.
Võtmeindikaatorid on järgmised:
a. majandustegevusest teenitava tulu osakaal kogutulust (v.a investeeringutoetused);
b. lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja.
Strateegiliste valdkondlike eesmärkide saavutamist ja tegevuse jätkusuutlikkust peavad toetama
järgmised finantseesmärgid ja põhimõtted:
1. Tõhusus ja jätkusuutlikkus:
a. majandustegevus peab toimuma ressursisäästlikult;
b. keskpikas ajahorisondis (4 a) summeerituna ei tohi kulude kasv (ilma amortisatsioonita)
ületada tulude kasvu.
2. Investeerimispoliitika:
a. sihtasutuse põhitegevuse arendusliku iseloomuga investeeringuid tehakse lähtuvalt
nõukogu otsusest ning need kaetakse üldjuhul sihtasutuse majandustegevusest laekunud
tulust ja avalikest siseriiklikest ja välisvahendite taotlusvoorudest;
b. kõik plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud ning
kaasnevad riskid tuvastatud ja arvesse võetud;
c. arendustegevuste investeeringuotsuste ettevalmistamisel ja alternatiivide analüüsil
lähtutakse põhimõttest, et arendusprojekt peab olema jätkusuutlik ja tasuv, st mitte
suurendama sihtasutuse püsikulusid määral, mida projekti tulud ei kata;
d. uute hoonete ehitamisele eelistatakse olemasolevate hoonete (eelkõige mälestiste)
renoveerimist.
3. Sihtasutuse eelarve kavandamisel lähtuda põhimõttest, et riigi ja kohaliku omavalitsuse
toetust kasutatakse esmajärjekorras lisas 1 loetletud baasteenuste osutamiseks ja
asutajate ootuste dokumendis nimetatud strateegiliste valdkondlike eesmärkide
saavutamiseks. Lisateenused on teenused, mille osutamine ei ole sihtasutuse põhitegevus. St et
sihtasutus võib, aga ei pea neid pakkuma. Muuseumiseaduse (§ 20 lg 2) kohaselt ei tohi
lisateenused takistada põhiülesannete täitmist, need peavad olema isetasuvad (soovituslikult
4
kasumlikud) ning nende osutamise otsesteks kuludeks ei või kasutada riigi ega kohaliku
omavalitsuse tegevustoetust.
Juhtimiskvaliteedi eesmärgid
1. Sihtasutus on töötajaid ja koostööpartnereid väärtustav, paindlik, efektiivselt majandatud
kaasaegne organisatsioon, mis rakendab sobivat juhtimissüsteemi ja hindab regulaarselt selle
toimimist. Selleks toimub muuhulgas:
1.1. kord aastas nõukogu esimehe koostöövestlus juhatuse liikmega;
1.2. vähemalt kord kahe aasta jooksul nõukogu liikmete enesehindamine ning juhatuse liige
annab tagasisidet nõukogu liikmete tööle2.
2. Sihtasutus lähtub andmete töötlemisel ning infosüsteemide pidamisel, kasutamisel ja
arendamisel avaliku sektori infoturbe nõuetest3 ning Kultuuriministeeriumi haldusala IKT
teenuste korraldamise põhimõtetest4.
Tulemusindikaator: küberhügieeni koolituse (digitesti) läbinud töötajate osakaal aastas
kõikidest asutuse töötajatest, kellele test saadeti.
3. Juhatuse liikmele tulemustasu maksmine on seotud mh asutajate ootuste täitmisega (on
sõlmitud tulemusleping või kokkulepe fikseeritud muul moel).
2 Korraldab Kultuuriministeerium. 3 https://eits.ria.ee/ 4 Heaks kiidetud Kultuuriministeeriumi IT nõukogu 31.10.2022 koosolekul.
SIHTASUTUSE PÄRNU MUUSEUM
ASUTAJATE OTSUS
3-4/1152-1
Eesti Vabariik Kultuuriministeeriumi kaudu, keda esindab kultuuriminister Heidy Purga, ja
Pärnu linn Pärnu Linnavalitsuse kaudu, keda esindab linnapea Romek Kosenkranius,
otsustavad kinnitada asutajate ootused Sihtasutusele Pärnu Muuseum (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Heidy Purga Romek Kosenkranius