Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
Viit | 1.4-1.1/864-6 |
Registreeritud | 10.04.2025 |
Sünkroonitud | 11.04.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1.4 EL otsustusprotsess ja rahvusvaheline koostöö |
Sari | 1.4-1.1 Euroopa Liidu Nõukogu töös osalemise dokumendid |
Toimik | 1.4-1.1/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Tervisekassa |
Saabumis/saatmisviis | Tervisekassa |
Vastutaja | Daisy Maryjane Hydes (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervishoiukorralduse osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Daisy Maryjane Hydes Teie 20.03.2025
Sotsiaalministeerium
[email protected] Meie 10.04.2025 nr 3-23/3246-2
Tagasiside
Lugupeetud Daisy Maryjane Hydes
Tervisekassa tutvus Teie poolt edastatud esmatähtsate ravimite määruse (Critical Medicines Act)
materjalidega ning tagasisidestame alljärgnevat.
1. Tervisekassa hinnangul puudub selgus, milliseks kujuneb ravimite hangetes kohustuslike MEAT
kriteeriumite kasutamisel rahaline mõju Tervisekassa eelarvele. Kvaliteedipunktide andmisel
tarnekindluse tagamiseks peab olema valmisolek aktsepteerida ravimite senisest hinnatasemest
kallimat hinda, mis toob kaasa eeldatava lisakulu Tervisekassa eelarvele.
2. Tervisekassa hinnangul tuleks tähelepanu pöörata ka ambulatoorse sektori kriitiliste ravimite,
mida valdavalt ei osteta läbi avaliku hanke, korral nõutud hinnakujunduse ja hüvitamise meetmete
muutmisest tulenevale rahalisele mõjule. Tõenäoliselt on ka siinkohal eeldatud kõrgemate hindade
aktsepteerimist, mille täpne rahaline mõju on teadmata.
3. Märgime, et artikli 18 punktis 1 toodud nimekiri võimalikest hanketingimustest eeldavad nii
hankijatelt kui ka pakkujatelt lisaressurssi täiendava dokumentatsiooni ja kontrolli vaatest.
Hankijad peavad veenduma, et nõuded tarneahelate, tootmiskohtade jne kontrollimiseks oleks
proportsionaalsed, vastav dokumentatsioon pakkujatele kättesaadav ja dokumentatsiooni sisu ilma
liigse lisaressursita kontrollitav. Lisaks on Eesti turul valdavalt pakkujateks ravimite hulgimüüjad,
kellel võib olla keeruline ligipääs või mõnel juhul võimatu esitada ravimite tootmist puudutavat
dokumentatsiooni. Seda eriti juhtudel, kus ravim on Eestis müügiloata.
Tervisekassa leiab, et üheks lahenduseks võiks näiteks olla ühtsete soovituslike standardite välja
töötamine, mis võiks olla abiks hankijatele vastavate nõuete seadmisel, eriti sellest vaatest, kas
ükski pakkuja reaalselt neid ka täita suudaks. Põhjus siin taga peitub selles, et kehtestada võib
erinevaid nõudeid, ent need peaksid olema ka reaalselt täidetavad ja kontrollitavad. Vastasel juhul
toovad need kaasa pelgalt hinnatõusu, ent ei täida oma eesmärki.
4. Tervisekassa hinnangul tuleks kindlasti tähelepanu pöörata, et artikli 18 punktide 2 ja 3 kohaselt
on võimaldatud eelistada EL-i päritoluga ravimeid, kuid oluline on ka müügiloa kehtivus vastavas
liikmesriigis. Näiteks võib turul olla samaaegselt pakkumisel Eestis kehtiva müügiloaga UK
päritolu ravim ja Eestis müügiloata Hispaania päritolu ravim, mil regulatsiooni kohaselt tuleb
eelistada Eesti müügiloaga ravimit, sõltumata tootmiskohast.
5. Märgime, et ühishangete korraldamise, vajalike hankemeetmete rakendamise ja raporteerimise
vaatest puudub meil täna tervishoiusektoris keskne hankija, kes seda rolli veaks. Riigi tasandil
vajab kokku leppimist, kuidas ja millal vajalik lisaressurss, eeskätt tööjõu ja seonduvate kulude
vaatest, tagatakse.
6. Viimase punktina märgime, et tänasel päeval Tervisekassa poolt organiseeritud ühishanked
haiglate nimel on vabatahtlikud ja valdavalt ostukohustusteta. Vastavalt artiklitele 22 ja 23 võivad
Euroopa Komisjoni poolt korraldatavad hanked olla eksklusiivsed ja sisaldada siduvaid
ostukohustusi. Kuivõrd tänasel hetkel sisaldab kriitiliste ravimite nimekiri eeskätt haiglate poolt
iseseisvalt hangitavaid ravimeid, on Tervisekassal keerukas võtta haiglate nimel kohustusi ja
esindada Eestit EK ühishangetes eksklusiivselt. Lisaks eeldab Euroopa Komisjoni ühishangetes
haiglate nimel osalemine, et vastava hanke edukas pakkuja leiab Eesti turult kohaliku hulgimüüja
koostööpartnerina, kes ravimeid ladustama ja igapäevaselt tarnima hakkab haiglatele. Pole teada,
kas selline lahenduskäik on võimalik, kuivõrd senised kogemused on piirdunud Tervisekassa
kesklao kasutamisega. Tänasel hetkel aga Tervisekassa kesklaol ei ole valmisolekut võtta sama
rolli mahukates Euroopa Komisjoni hangetes. Eriti kuna see eeldab ka ravimite igapäevast
komplekteerimist ja edasimüüki, mitte üksnes tasuta laiali jaotamist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rain Laane
juhatuse esimees
[Koostaja nimi]koostaja [tel nr]
[e-post]
Aigi Veber
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|