Puuduste kõrvaldamine taotlusel

1

Andmekaitse Inspektsioon

Tatari 39

Tallinn 10134

Haridus- ja Teadusministeerium (taotluse esitaja)

TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS

Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada

Uuringu pealkiri Täiskasvanute osalemine kutsehariduse tasemeõppes ning elukestvas

õppes

Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või JAH

uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik

eetikakomitee (IKS § 6 lg 4)

-

Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul

puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka

eetikakomitee otsuse lahter.

Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh

tema nimi ja kontaktandmed)?

Mirjam Reinthal

Õigusnõunik-

andmekaitsespetsialist

Tel: 735 2405

Mirjam.reinthal@hm.ee

Kas on olemas eetikakomitee otsus? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele.

EI

Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või

selle kavand.

EI

1. Vastutava töötleja üldandmed

1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon

Haridus- ja Teadusministeerium

70000740

Munga 18

50088 Tartu

Uuringu kontaktisik:

Ingrid Jaggo

nõunik

Tel: 529 6048

Ingrid.jaggo@hm.ee

1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

2. Volitatud töötleja üldandmed

2

2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood,

aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja

telefoninumber

Statistikaamet

70000332

Tatari 51, Tallinn

Ilona Reiljan

Tel 625 9390

ilona.reiljan@stat.ee

2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui

erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks

-

3. Mis on teadusuuringu

läbiviimise õiguslik alus? Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse

teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest IKS

§ 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil

läbiviidava uuringu puhul tuua välja

volitusnorm, millest nähtub, et asutus on

selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise

uuringu korral võib see olla näiteks

Teadus- ja arendustegevuse korralduse

seadus või teadus- või arendusprojekti

avamise otsus, leping vms.

1) Vabariigi Valitsuse seadus § 58 lg 1:

Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas on riigi

haridus-, teadus-, arhiivi-, noorte- ja keelepoliitika

kavandamine ning sellega seonduvalt alus-, põhi-, üldkesk-,

kutsekesk-, kõrg-, huvi- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja

arendustegevuse, arhiivinduse, noorsootöö ja erinoorsootöö ja

keele valdkondade korraldamine ning vastavate õigusaktide

eelnõude koostamine.

2) Eesti Vabariigi haridusseadus § 6 lg 2 p 9:

Haridus- ja Teadusministeerium osaleb riikliku teaduspoliitika

elluviimises ja tellib haridusalaseid uurimistöid.

3) Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus § 5 p 6:

Ministeeriumi põhiülesanded: poliitika ja õigusaktide mõju

hindamine ning selleks vajalike uuringute ning statistika

koostamine.

4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis

selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa

uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand.

Kutsehariduse ja kutsesüsteemi reformide üks osa on täiskasvanutele suunatud kutseõppe võima-

luste korrastamine, et tagada hariduse ja töömaailma sidumine kooskõlas OSKA raportites välja-

toodud oskuste arendamise vajadustega ja eelarvevahendite võimalikult eesmärgipärane kasuta-

mine. Prioriteediks on kutseõppe võimaluste tagamine noortele oskuste omandamiseks ja esmase

erialase hariduse saamiseks õppimiskohustuse täitmisel.

Vabariigi Valitsuse tööplaanis on tähtajaga 01.05.2025 ülesanne viia läbi analüüs ja teha seniste

Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Töötukassa meetmete tulemuste põhjal ettepanekud oskuste õppe

korraldamiseks kutse- ja täiskasvanuhariduses.

Uuring viiakse läbi ülevaate saamiseks kutsehariduses viimase viie aasta jooksul õppinud

täiskasvanute hariduslikust, sotsiaalmajanduslikust ja regionaalsest profiilist. Oluline poliitikate

kavandamisel on saada ka võrreldav ülevaade, millise profiiliga on see osa kutseõppes osalenud

täiskasvanutest, kellele kutseõpe muutub tulevikus tasuliseks ning võrdlevalt vaadata, millise

profiiliga on inimesed, kes on või ei ole viimase 5 aasta jooksul elukestvas õppes osalenud.

Uuringu tulemused on sisendiks kavandatava täiskasvanute oskuste õppe mudeli loomiseks

tervikuna ja selle rakendamise mõjude analüüsiks. Uuring annab täiendavat

3

informatsiooni kutsesüsteemi reformi rakendamiseks.

Uuringu raames:

1. Koostatakse koondülevaade ja analüüs kutseõppe tasemeõppes osalenud täiskasvanud

õppijate sotsiaalmajanduslikust, regionaalsest ja hariduslikust taustast.

2. Koostatakse koondülevaade ja analüüs elukestvas õppes osalenud ja mitteosalenud

täiskasvanud elanikkonna sotsiaalmajanduslikust, regionaalsest ja hariduslikust taustast.

3. Koostatakse võrdlev analüüs kutseõppe tasemeõppes osalenute ja elukestvas õppes

osalemise kohta.

Eesti elukestva õppe strateegia 2020

(https://www.haridusfoorum.ee/images/haridusstrateegia/Eesti_elukestva_oppe_strateegia_loplik.

pdf) järgi

„Elukestev õpe hõlmab formaalharidussüsteemi (lasteaed, põhikool, gümnaasium,

kutseõppeasutus, kõrgkool) kõrval ka sellest väljaspool pakutavat täiendus- ja ümberõpet,

mitteformaalset ja informaalset õpet kogu selle mitmekesisuses. Uute teadmiste ja oskuste

omandamise võimalusi annab töökoht, vaba- ja huviharidus ning noorsootöö, samuti osalemine

kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevuses või virtuaalruumis, kus saab õppida

individuaalselt või koos teistega./…/

Eesti elukestva õppe strateegia käsitab õppijatena kõiki – nii lapsi, noori kui ka täiskasvanuid.“

Selle järgi kuuluvad elukestva õppe alla kõik isikud ja igasugune enda täiendamine.

5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Sidumaks isiku õpitee erinevaid episoode ning tema sotsiaalmajandusliku tausta andmeid (sugu,

vanus, haridustase, elukoht, hõivestaatus, majanduslik positsioon) on vaja ühendada erinevaid

isikupõhiselt kogutud andmestikke. Seega peavad ka analüüsis andmestikud olema kujul, mis

võimaldab sama inimese andmed ühes andmekogus viia kokku tema andmetega teises

andmekogus. Andmeid analüüsitakse pseudonüümitult, s.t isiku nimi või isikukood analüüsi läbi

viivatele Statistikaameti töötajatele kättesaadav ei ole. Nimetatud andmetest on Haridus- ja

Teadusministeeriumil küll olemas ligipääs isikute õpiteede andmetele, kuid puudub info

sotsiaalmajandusliku tausta kohta. Seega volitab haridus- ja teadusministeerium andmeanalüüsi

tegema Statistikaameti, kellel on juba olemas vastavad registri- ja küsitlusandmed.

6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu.

Õppimiskohustuse ea tõstmise 18. eluaastani ja kutsekeskharidusõppe aasta võrra pikenemise tõttu

lisandub kutseõppe tasemeõppesse suur hulk noori õppijaid - prioriteediks on kutseõppe võimaluste

tagamine noortele oskuste omandamiseks ja esmase erialase hariduse saamiseks õppimiskohustuse

täitmisel. Seetõttu jääb senisega võrreldes oluliselt vähem riigieelarvelisi vahendeid tasuta

õppekohtade loomiseks täiskasvanutele.

Kutsehariduse ja kutsesüsteemi reformide üks osa on täiskasvanutele suunatud kutseõppe

võimaluste korrastamine, et tagada hariduse ja töömaailma sidumine kooskõlas oskuste

arendamise vajadustega ja eelarvevahendite võimalikult eesmärgipärane kasutamine.

Tagamaks täiskasvanutele võimalused oma tööalaste oskuste arendamiseks ja konkurentsivõime

4

säilitamiseks tööturul on kavas koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning

Töötukassaga välja töötada uued täiskasvanute oskuste omandamise ja täiendamise mudelid.

Analüüsi tulemuste põhjal valmivad ettepanekud oskuste õppe korraldamiseks kutse- ja

täiskasvanuhariduses.

7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt

andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks.

Registriandmete kasutamine on andmete taaskasutamine, mis ei lisa andmesubjektidele täiendavaid

kohustusi. Andmed on juba kogutud riiklike statistikatööde “Heaolu” ja „Haridus“ jaoks1. Analüüsi

tulemused esitatakse uuringu raportis anonüümselt, üldistatud kokkuvõttena, seega ei kahjusta

uuring ka andmesubjekti õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu. Uuringu tulemustes ei ole

isikud tuvastatavad.

Analüüsi käigus kasutatakse ka küsitlusandmeid uuringust „Eesti Tööjõu-uuring“, mille

küsitluslained on juba toimunud ning mis viidi läbi riikliku statistikatöö “Tööelu jaoks.

Taotleja on hinnanud uuringu käigus toimuva andmetöötluse mõjuhinnangu koostamise vajadust.

Taotleja leiab, et mõjuhinnangu koostamine ei ole nõutav, kuivõrd tegemist on küll süstemaatilise

ja ulatusliku (üle 10 000 inimese juurdepääsupiiranguga andmete) andmetöötlusega, kuid

andmesubjektile ei kaasne sellega mingisuguseid negatiivseid tagajärgi. Andmeid töödeldakse

ainult statistilisel eesmärgil, mitte andmesubjekti suhtes otsuste tegemiseks või hinnangute

andmiseks. Juurdepääsupiiranguga andmete avalikuks saamise oht on ebatõenäoline, arvestades

andmete töötlemise viisi (vt p 8).

8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh

pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid.

Andmed on Statistikaametil juba olemas seoses riiklike statistikatöödega “Haridus”, “Heaolu” ja

“Tööelu”. Andmed paiknevad ja nende töötlus toimub Statistikaameti serverites, mis asuvad Eestis.

9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on.

1) Kutseharidusse vastuvõetud vähemalt 20-aastased õpilased aastatel 2019-2024. 20-

aastaste ja vanemate kutsehariduses õppijate arv on aastati olnud vahemikus 13000-

15000. Erinevatel aastatel õppijad võivad korduda.

2) Tööjõu-uuringus (statistikatöö “Tööelu”) osalenud vähemalt 20-aastaste isikute andmed.

Aastas küsitletakse umbes 15000 inimest vanuses 15a ja vanemad. Analüüsi võetakse vaid

20-aastased ja vanemad inimesed, seega on aastase valimi suurus väiksem.

9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse.

1 Vabariigi Valitsuse korraldus „Statistikaameti 2025.−2029. aastal tehtavate statistikatööde loetelu“. Varasemalt

kehtinud korraldused statistikatööde tegemiseks kättesaadavad Riigi Teatajas.

5

Statistikatööde „Heaolu“ ja „Tööelu“ andmed: 2019-2024;

Statistikatöö „Haridus“ andmed: 2014-2024.

9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks

just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina).

Vt punkt 10.1.

9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse.

1) Eesti hariduse infosüsteemi andmed kutseharidusse vastuvõetud vähemalt 20-aastaste

õpilaste kohta aastatel 2019-2024 ning nende varasemate õpiepisoodide kohta aastatel

2014-2024. 20-aastaste ja vanemate kutsehariduses õppijate arv on aastati olnud vahemikus

13000-15000. Erinevatel aastatel õppijad võivad korduda. Andmed saadakse statistikatööst

“Haridus”.

2) Maksu- ja tolliameti Töötamise registri andmed punktis 1 välja toodud töötavate õpilaste

kohta (saadakse statistikatööst “Heaolu”).

3) Maksu- ja tolliameti tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonide andmed punktis 1 välja toodud

töötavate õpilaste kohta (saadakse statistikatööst “Heaolu”)

4) Töötukassa andmed punktis 1 välja toodud õpilaste kohta juhul, kui nad on olnud töötud

aastatel 2019-2024 (saadakse statistikatööst “Heaolu”).

5) Rahvastiku statistilise registri andmed punktis 1 nimetatud õpilaste kohta aastatel 2019-

2024 (saadakse statistikatöödest “Heaolu” ja “Haridus”).

6) Riikliku statistikatöö “Heaolu” jaoks koostatud sissetulekute andmebaasi andmed punktis

1 toodud õpilaste kohta aastatel 2019-2024.Eesti tööjõu-uuringu andmed 2019-2024

(saadakse statistikatööst „Tööelu“).

Ülaltoodud riiklike statistikatööde jaoks on Statistikaamet saanud andmed järgmistest

andmekogudest.

„Haridus“ – Eesti Hariduse Infosüsteem

„Heaolu“ – Töötamise register, Tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonid, Töötuna ja tööotsijana arvel

olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register, Üksikisiku tuludeklaratsioonid, Rahvastiku

statistiline register

„Tööelu“ – Statistikaameti läbiviidav tööjõu-uuring.

9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on

valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed?

Uuringus kasutatakse andmeid, mille Statistikaamet (uuringu volitatud töötleja) on kogunud

riiklike statistikatööde käigus. Statistikaametiga on konsulteeritud.

10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda

tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud

töötleja, andmeandja vms)?

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta.

Andmed on pseudonüümitud statistikaametisse saabumisel (registriandmete puhul) ning

küsitlustulemuste laekumisel (küsitlusandmete puhul). Pseudonüümimine toimub vastavas

6

statistikaameti osakonnas, mille töötaja ei teosta käesolevat analüüsi. Vastutav töötleja ei pääse ligi

pseudonüümitud alusandmetele ega pseudonüümimise võtmele.

10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.

Eesti Hariduse Infosüsteemi andmed õppeaastatel 2019/20 - 2023/24 kutseharidusse vastuvõetud

vähemalt 20-aastaste õpilaste kohta ning nende varasemate õpingute andmed alates õppeaastast

2014/15:

1) Isiku identifikaator (pseudonüümitud isikukood)

2) Isiku identifikaator EHISes

3) õpingute alustamise aeg

4) õpingute lõpetamise aeg

5) õpingute katkestamise aeg

6) õpingute rahastamise allikas

7) õppeasutus,

8) õppekava,

9) õppetase,

10) õppekavarühm,

11) sugu,

12) õppekeel

13) sünniaeg

EHISe identifikaatori kasutamine lisaks isiku pseudokoodile on vajalik tulenevalt HTM-i poolt

statistikatööks saadetud andmete formaadist. Ilma selleta ei ole võimalik õppivat isikut tema

pseudokoodiga kokku viia.

Kutseharidusse vastuvõetud vähemalt 20-aastaste õpilaste andmed maksu- ja tolliameti töötamise

registrist (aastad 2019-2024)

14) Isiku identifikaator (pseudonüümitud isikukood)

15) Isiku identifikaator Töötamise registris

16) Töötamise alguse kuupäev

17) Töötamise lõpu kuupäev

18) Töölepingu liik

19) Töökoormus

20) Ameti kood

Töötamise registri identifikaatori kasutamine lisaks isiku pseudokoodile on vajalik, sest inimesel

võib olla samaaegselt mitu töökohta. Identifikaatori abiga saab määrata peamise töökoha.

Kutseharidusse vastuvõetud vähemalt 20-aastaste õpilaste andmed maksu- ja tolliameti tulu- ja

sotsiaalmaksudeklaratsioonide lisa 1 ja 2 väljamaksete kohta aastatel 2019-2024:

21) Isiku identifikaator (pseudonüümitud isikukood)

22) Aasta

23) Kuu

24) Väljamakse brutosumma

25) Väljamakse liik (võimaldab selekteerida välja töise tulu)

Kutseharidusse vastuvõetud vähemalt 20-aastaste õpilaste andmed Töötukassa andmekogust

registreeritud töötute kohta aastatel 2019-2024:

26) Isiku identifikaator (pseudonüümitud isikukood)

7

27) Töötuse alguse kuupäev

28) Töötuse lõpu kuupäev

Kutseharidusse vastuvõetud vähemalt 20-aastaste õpilaste andmed rahvastiku statistilisest

registrist aastatel 2019-2024. Tegemist on registriga, mida statistikaamet peab rahvastikustatistika

tegemiseks:

29) Isiku identifikaator

30) Isikukoodi muutmise kuupäev (kui on muutunud)

31) Sugu

32) Sünniaeg

33) Haridustase

34) Elukoht (KOV üksus)

35) Elukoha linnalisus

Kutseharidusse vastuvõetud vähemalt 20-aastaste õpilaste andmed statistikatöö „Heaolu“ jaoks

erinevatest registritest kokku pandud andmebaas (vt p 9.3), mis sisaldab sissetulekute ja hõive

andmeid aastase seisuga (2019-2023):

36) Isiku identifikaator

37) Aastane töine tulu (sisaldab lisaks eelnevalt välja toodud väljamaksete andmetele ka

ettevõtlustulu ning näiteks välismaalt teenitud tulu)

38) Kuude arv, mil töist tulu teeniti

39) Hõivestaatus detsembris

40) Tööandja tegevusala peamisel töökohal

41) Ameti kood peamisel töökohal

42) Töökoormus peamisel töökohal

Eesti tööjõu-uuringu andmed aastatest 2019-2024 (statistikatöö “Tööelu”)

43) Isiku identifikaator

44) Kuu

45) Kvartal

46) Aasta

47) Andmestiku kaal

48) Sugu

49) Sünniaeg

50) Vanus uuringuhetkel

51) Elukoht (KOV üksus)

52) Haridustase

53) Kõrgeim lõpetatud erialaharidus

54) Kõrgeim lõpetatud kõrgharidus

55) Omandatud eriala kood

56) Kutseõppeasutuse või kõrgkooli lõpetamise aasta

57) Koolitusel osalemine viimase 4 nädala jooksul

58) Viimase koolituse tüüp

59) Viimase koolituse teema kood

60) Viimase koolituse eest tasuja

61) Viimase koolituse toimumine tööajal

62) Viimase koolituse kestus

63) Koolitustundide arv kokku viimase 4 nädala jooksul

64) Hõivestaatus

8

65) Kõrvaltöö olemasolu

66) Ameti kood põhitööl

67) Juhtimiskohustuste olemasolu põhitööl

68) Tööalane seisund põhitööl

69) Töölepingu tüüp põhitööl

70) Töölepingu tähtajalisus põhitööl

71) Täis- või osaajatöö põhitöökohal

72) Töötatud tundide arv nädalas

73) Viimase netokuutöötasu vahemik põhitööl

74) Tehtava töö vastavus haridustasemele

75) Töö olemasolu minevikus

76) Leibkonna tüüp (eristamaks vanemate peres elavaid noori nendest, kes moodustavad

omaette leibkonna)

77) Leibkonnaliikmete arv

Punktis 10.1 kirjeldatud andmekoosseis kuulub punktis 9.3 nimetatud statistikatöödeks kogutud

andmestike sisse. See tähendab, et punktis 10.1 on kirjeldatud seda alamosa (tunnuste nimekirja)

viidatud statistikatöödest, mida konkreetse projekti jaoks kasutatakse.

10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid.

Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab.

Andmed pseudonümiseeritakse Statistikaametisse saabumisel kasutades üldist pseudonüümimise

võtit. Pseudonümiseerimisega tegeleb Statistikaametis eraldi tiim ning käesolevat uuringut

teostavatel analüütikutel isikukoodidega ja/või nimedega andmetele ligipääsu ei ole.

Pseudonümiseerimise võtit hoitakse tähtajatult.

10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus.

Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega.

Tellimustöö jaoks kokku pandud andmestikus olevad andmed kustutatakse ühe kuu jooksul, ,

hiljemalt 31.07.2025 pärast töö vastuvõtmist tellija poolt. Tööks kasutatud alusandmeid (riikliku

statistika jaoks kokku pandud alusandmed) tellimustöö teostamise järel ei kustutata.

11. Kas andmesubjekti teavitatakse

isikuandmete töötlemisest? Jah/ei

JAH

11.1. Kui vastasite ei, siis palun

põhjendage

-

11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage,

kuidas teavitatakse.

Haridus- ja Teadusministeerium avaldab oma

kodulehel teavituse antud uuringu toimumise ja selles

isiku registriandmete töötlemise kohta

11.3. Kust on leitavad

andmekaitsetingimused?

https://hm.ee/ministeerium-uudised-ja-

kontakt/kontakt/isikuandmete-tootlemine

12. Kas isikuandmeid edastatakse

kolmandatesse riikidesse Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid.

EI

12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid

edastatakse.

-

12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid -

9

kasutatakse?

Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele.

Triin Laasi-Õige

kantsler

/digiallkirjastatud/