Teenistuse korraldamine

1

26.03.2025

ISIKUANDMETE KAITSE SEADUSE MUUTMISE SEADUSE VÄLJATÖÖTAMISKAVATSUS

Isikuandmete nõusolekuta töötlemine analüüsi või uuringu tarbeks

Sissejuhatus

25. maist 2018 hakkas isikuandmete kaitse õigust reguleerima otsekohalduv Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste

andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (IKÜM)1, mis tingis

ka vajaduse sel hetkel kehtinud riigisisene regulatsioon üle vaadata. Kuigi IKÜM-i puhul on

tegemist EL-i otsekohalduva õigusaktiga, on teatud küsimustes jäetud liikmesriikidele

kaalutlusõigus riigisiseselt täpsustada IKÜM-is sätestatud isikuandmete töötlemisega seotud

küsimusi. Isikuandmete kaitse seadus (IKS) loob üldised raamid isikuandmete töötlemisele

küsimustes, mis IKÜM-iga on jäetud liikmesriigi otsustada.

IKÜM artikkel 89 võimaldab liikmesriikidel sätestada teadus-, ajaloouuringute ja statistilisel

eesmärkidel töötlemisele erandeid andmesubjektidele sätestatud õigustest. 2019. aasta 15. jaanuaril

jõustunud IKS-i uue terviktekstiga2 muudeti muu hulgas ka seni kehtinud IKS3 §-i 16.

Muudatusega (uus IKS § 6) ei plaanitud seni kehtivat regulatsiooni muuta, küll aga täiendada seda

eranditega, mis tulenevad IKÜM-i artiklist 89, ning kehtestati nimetatud artiklile vastavad

kaitsemeetmed isikuandmete töötlemiseks teadus-, ajaloouuringute ja statistilisel eesmärkidel. IKS

§ 6 põhineb ka IKÜM art 6 lõike 1 punktil e, mille kohaselt on liikmesriigil võimalik õigusaktiga

täpsustada avalikes huvides oleva ülesande täitmise aluseid. Teadus- ja ajaloouuringud ning riiklik

statistika on avalikes huvides olevad ülesanded.

IKS-i uue tervikteksti jõustumisest on VTK koostamise hetkeks möödas viis aastat ning selle aja

jooksul on selgunud mitu probleemi IKS § 6 tõlgendamisel ja rakendamisel.

Väljatöötamiskavatsusega (VTK) sõnastatakse nii aktuaalsed ja konkreetseid lahendusi vajavad

probleemid kui ka üldist arutelu vajavad küsimused, et informeerida avalikkust esinevatest

probleemidest ja kaasata huvigruppe uute lahenduste väljatöötamisse. Oluline on siinkohal meeles

pidada, et IKS § 6 kohaldub juhul, kui andmeid töödeldakse andmesubjekti nõusolekuta.

Alljärgnevas tabelis on esitatud enne 2019. aastat kehtinud IKS § 16 ning jaanuaris 2019 jõustunud

IKS § 6.

1 Määrus - 2016/679 - ET - GDPR - EUR-Lex 2 Eelnõu - Riigikogu 3 Isikuandmete kaitse seadus–Riigi Teataja

2

Enne 2019. aastat kehtinud IKS § 16 Alates 15.01.2019 kehtiv IKS § 6

§ 16. Isikuandmete töötlemine teadusuuringu või

riikliku statistika vajadusteks

(1) Andmesubjekti nõusolekuta võib teadusuuringu või

riikliku statistika vajadusteks töödelda

andmesubjekti kohta käivaid andmeid üksnes

kodeeritud kujul. Enne isikuandmete üleandmist

teadusuuringu või riikliku statistika vajadustel

töötlemiseks asendatakse isiku tuvastamist

võimaldavad andmed koodiga. Tagasikodeerimine

ja selle võimalus on lubatud ainult täiendavate

teadusuuringute või riikliku statistika vajadusteks.

Isikuandmete töötleja määrab nimeliselt isiku, kellel

on ligipääs tagasikodeerimist võimaldavatele

andmetele.

(2) Andmesubjekti tuvastamist võimaldaval kujul on

teadusuuringu või riikliku statistika vajadusteks

andmesubjekti nõusolekuta tema kohta käivate

andmete töötlemine lubatud üksnes juhul, kui pärast

tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist ei

oleks andmetöötluse eesmärgid enam saavutatavad

või oleks nende saavutamine ebamõistlikult raske.

Sellisel juhul võib andmesubjekti nõusolekuta

isikuandmeid töödelda tingimusel, et selleks on

teadusuuringu teostaja hinnangul ülekaalukas avalik

huvi ning töödeldavate isikuandmete põhjal ei

muudeta tema kohustuste mahtu ega kahjustata

muul viisil ülemääraselt andmesubjekti õigusi.

(3) Teadusuuringu või riikliku statistika vajadusteks

isikuandmete töötlemine andmesubjekti

nõusolekuta on lubatud, kui isikuandmete töötleja

on isikuandmete kaitseks võtnud kasutusele

piisavad organisatsioonilised, füüsilised ja

infotehnilised turvameetmed, delikaatsete

isikuandmete puhul on registreerinud nende

töötlemise ning Andmekaitse Inspektsioon on enne

isikuandmete töötlemise algust kontrollinud

käesolevas paragrahvis sätestatud tingimuste

täitmist, kuulates vastavas valdkonnas seaduse

alusel loodud eetikakomitee olemasolu korral

eelnevalt ära ka nimetatud eetikakomitee seisukoha.

(4) Kogutud isikuandmeid on lubatud töödelda

teadusuuringu või riikliku statistika vajadusteks,

olenemata sellest, millisel eesmärgil neid

isikuandmeid algselt koguti. Teadusuuringu või

riikliku statistika vajadusteks kogutud isikuandmeid

on kodeeritud kujul lubatud säilitada ka hilisemate

teadusuuringute või riikliku statistika vajadusteks.

§ 6. Isikuandmete töötlemine teadus- ja ajaloouuringu ning

riikliku statistika vajadusteks

(1) Isikuandmeid võib andmesubjekti nõusolekuta teadus- või

ajaloouuringu või riikliku statistika vajadusteks töödelda eelkõige

pseudonüümitud või samaväärset andmekaitse taset võimaldaval

kujul. Enne isikuandmete üleandmist teadus- või ajaloouuringu

või riikliku statistika vajadustel töötlemiseks asendatakse

isikuandmed pseudonüümitud või samaväärset andmekaitse taset

võimaldaval kujul andmetega.

(2) Depseudonüümimine või muu viis, millega isikut mittetuvastavad

andmed muudetakse uuesti isikut tuvastavaks, on lubatud ainult

täiendavate teadus- või ajaloouuringute või riikliku statistika

vajadusteks. Isikuandmete töötleja määrab nimeliselt isiku, kellel

on juurdepääs depseudonüümimist võimaldavatele andmetele.

(3) Teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika vajadusteks

andmesubjekti nõusolekuta tema kohta käivate andmete

töötlemine andmesubjekti tuvastamist võimaldaval kujul on

lubatud üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

1) pärast tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist ei ole

andmetöötluse eesmärgid enam saavutatavad või neid oleks

ebamõistlikult raske saavutada;

2) teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika tegija

hinnangul on selleks ülekaalukas avalik huvi;

3) töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta andmesubjekti

kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemäära

andmesubjekti õigusi.

(4) Kui teadus- või ajaloouuring põhineb eriliiki isikuandmetel, siis

kontrollib asjaomase valdkonna eetikakomitee enne käesolevas

paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist. Kui teadusvaldkonnas

puudub eetikakomitee, siis kontrollib nõuete täitmist Andmekaitse

Inspektsioon. Rahvusarhiivis säilitatavate isikuandmete suhtes on

eetikakomitee õigused Rahvusarhiivil.

(5) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse teadusuuringuks ka

täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika

kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval

riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud

töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid.

Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud

isikuandmete töötlemise algust käesolevas paragrahvis sätestatud

tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika

kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete

töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist.

(6) Kui isikuandmeid töödeldakse teadus- või ajaloouuringu või

riikliku statistika eesmärgil, võib vastutav või volitatud töötleja

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679

artiklites 15, 16, 18 ja 21 sätestatud andmesubjekti õigusi piirata

niivõrd, kuivõrd nende õiguste teostamine tõenäoliselt muudab

võimatuks teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika

eesmärgi saavutamise või takistab seda oluliselt.

3

Ülevaade VTK-s käsitletavatest probleemidest

Väljatöötamiskavatsuses käsitletakse järgmisi teemasid, mis on kehtiva IKS § 6 kontekstis

osutunud problemaatiliseks:

1. Kaitsemeetmed nõusolekuta isikuandmete töötlemisel

2. Täidesaatva riigivõimu asutuse tehtud analüüsid ja uuringud

3. Tehnoloogiaarendus, sh tehisaru arendamine

4. Eetikakomiteed ja Andmekaitse Inspektsiooni hinnang

5. Eri andmekogude andmete ühildamine

6. Uuringud, milles kasutatakse erinevaid õiguslikke aluseid andmete töötlemiseks

1. Kaitsemeetmed nõusolekuta isikuandmete töötlemisel

IKS § 6 lg 1 kohaselt on üldine reegel, et nõusolekuta isikuandmete töötlemine teadus- ja

ajaloouuringu ning riikliku statistika vajadusteks onlubatud eelkõige pseudonüümitud või

samaväärset andmekaitse taset võimaldaval kujul andmetega. Andmete psedonüümimise tingimusi

aga kõnealuses sättes kindlaks määratud ei ole, seega võiks IKS § 6 kontekstis näiteks lihtsalt

inimese nime asendada numbriga ja väita, et tegemist on pseudonüümitud andmetega. Tegelikkuses

esineb mitmeid erinevaid pseudonüümimise tasandeid ning isikut saab tuvastada ka muude

andmete põhjal kui üksnes nimi ja isikukood. Euroopa Andmekaitsenõukogu on võtnud 2025. aasta

16. jaanuaril vastu pseudonüümimist käsitlevad suunised4, mis on hetkel avalikul konsultatsioonil

ning võivad seetõttu küll veel muutuda, kuid suunistes on selgitatud, et pseudonüümimine on

kaitsemeede, mida vastutavad töötlejad saavad kohaldada, et täita andmekaitseõiguse nõudeid ja

eelkõige tõendada vastavust andmekaitsepõhimõtetele kooskõlas IKÜM-i artikli 5 lõikega 2. Ühine

arusaam pseudonüümimisest hõlmab üksikisikute identifikaatorite asendamist pseudonüümidega.

Isikuandmeid ei ole enam võimalik omistada konkreetsele andmesubjektile ilma täiendavat teavet

kasutamata. Selleks on vaja vaadata kõiki isikuandmete osi, mitte ainult varjunimesid. Samuti on

öeldud, et andmete hulgast tuleb eemaldada otsesed tunnused, et neid andmeid ei omistataks

üksikisikutele. Pseudonüümimist võib kooskõlas IKÜM-i artikli 32 lõikega 1 kasutada ühena

mitmest meetmest, mis aitavad tagada andmetöötlustoimingu riskile vastava turvalisuse taseme.

Seega tuleb silmas pidada, et pseudonüümimine pole ainus meede piisava andmekaitse taseme

tagamiseks, vaid olemas on ka palju erinevaid privaatsuskaitse tehnoloogiaid, mida andmetöötluses

on võimalik kasutada.

2023. aastal valmis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel privaatsuskaitse

tehnoloogiate kontseptsioon5, mis kirjeldab tehnoloogiaid ja pakub nende rakendamiseks e-riigis

üldised mudelid. Kontseptsioonis on välja toodud, et privaatsuskaitse tehnoloogiate arendamisel

on eesmärgina kõige suuremat tähelepanu pälvinud andmete seostamatus (isikustatavuse

välistamine/vähendamine), kuna see toimib andmete väärkasutamise esmase kaitseliinina ning

hõlmab ühtlasi rakenduslikus mõttes kõige küpsemaid tehnoloogiaid.

Samuti näeb Eesti Vabariigi digiühiskonna arengukava aastani 2030 ühe põhimõttena ette inimeste

põhiõiguste, sh privaatsuse kaitse6. Lisaks peab arengukava privaatsuskaitse tehnoloogiate

rakendamist oluliseks andmepõhise riigivalitsemise ja andmete taaskasutuse saavutamisel. IKÜM

artikkel 25 näeb isikuandmete töötlemisel ette lõimitud ja vaikimisi andmekaitse rakendamist.

4 edpb_guidelines_202501_pseudonymisation_en.pdf 5 Privaatsuskaitse tehnoloogiate kontseptsioon. Internetis: https://www.justdigi.ee/en/media/5193/download 6 Digiühiskonna arengukava 2030 | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

4

Sama artikli lõike 2 kohaselt peab vastutav töötleja rakendama asjakohaseid tehnilisi ja

korralduslikke meetmeid, millega tagatakse, et vaikimisi töödeldakse ainult isikuandmeid, mis on

vajalikud töötlemise konkreetse eesmärgi saavutamiseks. Erinevate privaatsustehnoloogiate

kasutamine toetab lõimitud ja vaikimisi andmekaitse lähenemisviisi rakendamist. Selleks, et täita

IKÜM-i nõudeid ja kaitsta andmesubjektide õigusi, on vajalik erinevate kaitsemeetmete lõimimine

isikuandmete töötlemisse.

Sisuliselt liigutakse eelnevalt käsitletud kaitsemeetmete suunas ka laiemalt. Nii näiteks sätestab

andmehalduse määrus7, et avaliku sektori käes olevate tundlikku teavet (nt isikuandmeid) tuleks

võimalusel anda taaskasutamiseks, kuid rakendades selleks ka kaitsemeetmeid – nagu

pseudonüümine ning turvalise keskkonna pakkumine. Määruse eesmärk on reguleerida teatud

kaitstud kategooriatesse kuuluvate andmete taaskasutamist, andes ette justkui teatud tingimused

(art 1 lg 1, p a ning art 3 lg 1). Sisuliselt tuleb tagada kooskõla liidu ja liikmesriigi õigusega,

säilitamaks selliste andmete kaitstus (art 5 lg 3) kasutades järgmisi võimalusi:

 isikuandmed anonüümitakse,

 ärisaladuse kaitse, kus nt õigused tagatakse andmete muutmise, koondamise teel

 andmete taaskasutus on tagatud läbi juurdepääsu turvalises keskkonnas, mida pakub

avaliku sektori asutus (art 3 lg 3 p b) jne.

Seega suunatakse liikmesriike jagama teavet teatud viisil ja tingimustel, nt soovitatakse

anonüümida, võimaldada turvalist keskkonda jne. Seega on võetud suund pigem andmete

koondamisele, ilma, et neid peaks väljastama isikustatult.

VTK eesmärk ei ole näha seadusega ette, milliseid pseudonüümimise meetodeid või

privaatsustehnoloogiad peaks kasutama, vaid näha ette täpsemad tingimused, millele andmetöötlus

peab vastama, et oleks täidetud IKÜM-i nõuded ning andmesubjekti õigused oleksid kaitstud.

Selleks, et andmeid oleks võimalik teadustöös kasutada, tuleb ette näha, millistele tingimustele

vastavad kaitsemeetmed on piisavad, et võimaldada isikuandmete töötlemist teadusuuringutes.

Lisaks tekitab segadust IKS § 6 lg 2, mille kohaselt justkui võiks teadusuuringu jaoks saadud

pseudonüümitud andmeid kasutada ka täiendavaks uuringuks, üksnes juhul, kui nimeliselt on

määratud, kellel on juurdepääs depseudonümiseerimist võimaldavatele andmetele. Tegelikult

tuleks aga olukorras, kus on vaja teadusuuring läbi viia isiku tuvastamist võimaldavate andmetega,

teha uus taotlus teadusuuringu läbiviimiseks, mille menetlemisel hinnatakse uuesti IKS § 6

tingimuste täitmist. 2019. aastal jõustunud IKS seaduseelnõu seletuskirjas8 paraku lg 2 kohta

selgitust ei ole, seega ei ole võimalik aru saada, millist eesmärki seadusandja kõnealuse sättega

taotles. Samuti on tekitanud segadust IKS § 6 üldine tõlgendamine, st millistel tingimustel võib

pseudonüümitud kujul andmeid töödelda ning millistel tingimustel võib teadusuuringu läbiviimisel

töödelda isiku tuvastamist võimaldavaid andmeid.

Eesmärk on luua selgus, millistele tingimustele peab vastama andmetöötlus olukorras, kus

teadusuuringut viiakse läbi isiku nõusolekuta.

Kuna kehtiv regulatsioon ei täpsusta, millised tingimused peavad olema täidetud, et teadusuuringut

läbi viia pseudonüümitud või samaväärset andmekaitse taset võimaldavate andmetega, ning selliste

7 Andmehalduse määrus 8 Eelnõu - Riigikogu

5

tingimuste järele on vajadus, siis ei ole võimalik eesmärki saavutada mitteregulatiivse lahenduse

kaudu.

Võimalik lahendus oleks täiendada IKS §-i 6 tingimustega, millele andmetöötlus peab vastama,

kui andmeid töödeldakse teadusuuringu läbiviimiseks isiku nõusolekuta. Esmalt on vaja eristada,

millistele tingimustele peab vastama uuringu läbiviimine, kui seda tehakse pseudonüümitud või

samaväärset andmekaitset võimaldavate andmetega, ning seejärel, millised tingimused peavad

olema täidetud, kui uuringut viiakse läbi isiku tuvastamist võimaldavate andmetega. IKS §-s 6 tuleb

sätestada tingimused andmete pseudonüümimisele või samaväärset andmekaitse taset võimaldaval

kujule viimisel ning andmetöötlusele, mis viiakse läbi isiku tuvastamist võimaldavate andmetega.

Esialgne võimalik eelnõu sõnastus on toodud lisas nr 1.

Lisaks tuleb kaaluda sarnaselt täidesaatva riigivõimu asutuse uuringule nö tavaliste uuringute

korral andmetöötluse võimaldamist turvalises keskkonnas. Sellise lahenduse puhul aga ei saa

turvalise andmetöötluskeskkonna olemasolu olla ainus variant teadusuuringu läbiviimiseks, vaid

ette tuleb näha ka alternatiivne võimalus, mis näeb andmetöötlusele ette kaitsemeetmed.

Alternatiivi ettenägemine on vajalik, kuna sellise turvalise andmetöötluskeskkonna üleval

pidamine ei pruugi väiksematele teadustöötegijatele olla rahaliselt jõukohane ning tingimuste

täitmine on võimalik tagada ka muul viisil.

2. Täidesaatva riigivõimu asutuse tehtavad analüüsid ja uuringud

2.1. Probleem – kehtiv seadus kitsendab ülemäära asutuste ringi, kellel on lubatud analüüse ja

uuringuid teha.

IKS § 6 lg-s 5 on sätestatud, et teadusuuringuks loetakse ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja

uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Siinkohal on oluline, et välja on toodud

kaks tingimust, mis peavad olema täidetud. Esmalt, et analüüse ja uuringuid teeb just täidesaatev

riigivõim, ning teiseks, et uuringud ja analüüsid on vajalikud poliitika kujundamiseks. Põhiseaduse

(PS) § 86 sätestab, et täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi Valitsusele. PS kommenteeritud

väljaandes on PS § 86 kohta märgitud, et Vabariigi Valitsus asub täidesaatva riigivõimu tipus. Talle

kuulub koordineerimis- ja järelevalvefunktsioon täidesaatva riigivõimu asutuste üle. Nende

kompetentside vorm ja sisu on eri asutuste suhtes erinev ning oleneb PS ja seaduste

regulatsioonidest. PS ei ava valitsusasutuse mõistet, küll on seda tehtud Vabariigi Valitsuse

seaduses (edaspidi VVS). Täidesaatva riigivõimu asutused on VVS § 38 järgi valitsusasutused ja

valitsusasutuste hallatavad asutused. Valitsusasutused on VVS § 39 lg 3 kohaselt ministeeriumid,

kaitsevägi ja Riigikantselei, samuti ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva

riigivõimu volitusi omavad asutused. Seadusega võib ette näha ka teisi valitsusasutusi. Nii näiteks

on valitsusasutused ka prokuratuur ja vanglad. IKS § 6 lg 5 aga ei ütle otsesõnu, et poliitika

kujundamise uuringuid võivad teha täidesaatva riigivõimu asutuse, vaid säte on sisustatud läbi

täidesaatva riigivõimu ning sätet sisustatakse läbi VVS-i. Selline regulatsioon tekitab

õigusselgusetust. Lisaks ei ole otstarbekas asutuste uuringute tegemise õigust siduda üksnes

poliitika kujundamisega, asutustel on vajalik analüüse ja uuringuid teha ka muul otstarbel, nt

teenuste arendamiseks jne.

Eesmärk on luua ühtne arusaam, millised asutused võivad IKS § 6 alusel analüüse ja uuringuid

teha. Muudatus tehakse õigusselguse huvides, sest ka kehtiva seaduse tõlgendamise kaudu on

valitsusasutused ja nende hallatavad asutused saanud siiani uuringuid teha.

6

2.2. Probleem – kohalikel omavalitsustel ei ole õiguslikku alust analüüside ja uuringute

tegemiseks.

IKS § 6 lg 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud.

Kohalik omavalitsus (KOV) aga üldjuhul korraldab kohaliku elu küsimusi (omavalitsuslikud

ülesanded, PS § 154 lg 1). Samas on ka KOV-del PS § 154 lg 2 kohaselt kohaliku elu küsimuste

kõrval täita ka riiklikke ülesandeid (riigielu küsimused). PS § 154 lg 2 esimese lause sisuks on

riiklike ülesannete KOV-le delegeerimise õiguslike aluste sätestamine. Samuti on PS-i

kommenteeritud väljaandes selgitatud, et riiklikke ülesandeid peab põhimõtteliselt täitma riik.

Teatud juhtudel on aga KOV-le riigi ülesannete täitmiseks delegeerimine avalikke huve silmas

pidades otstarbekas, võimaldades tagada nende täitmist kõikjal riigi territooriumil kohalikust

olukorrast hästi informeeritud ja kergesti kättesaadavate valla- ja linnaametnike poolt väiksemate

kuludega. Ehkki KOV-idele võib delegeerida teatud riigielu küsimuste korraldamist, ei saa KOV-e

lugeda täidesaatvaks riigivõimuks PS-i mõttes. PS kommenteeritud väljaande XIV peatüki

sissejuhatuses on mainitud, et PS eristab järjekindlalt KOV-e täidesaatvast riigivõimust (nt PS §

14, § 86 ja § 139 lg 1). Seadusandja on IKS § 6 lg-s 5 öelnud, et poliitika kujundamise uuringuid

saab teha üksnes täidesaatev riigivõim. Eelnõu menetlemisega seonduvatest materjalidest ei ilmne,

et seadusandja oleks antud küsimuses kaalunud ka muid võimalusi, nt IKS § 6 lg 5 kohaldamisala

laiendamist laiemalt riigielu küsimustega seotud analüüsidele ja uuringutele. Seetõttu tuleb IKS §

6 lg 5 tõlgendada kitsalt ning selle alusel saavad poliitika kujundamise analüüse ja uuringuid teha

üksnes valitsusasutused ja nende hallatavad asutused. Lähtudes eelnevast ei saa KOV-id uuringute

teostamisel tugineda IKS § 6 lg 5-le. Samas on ka KOV-idel vaja teha innovatsiooni ja arendada

teenuseid, mistõttu on vaja ka neile ette näha õiguslik alus analüüside ja uuringute tegemiseks.

Eesmärk on tagada, et KOV-idel oleks võimalik töödelda andmeid uuringute ja analüüside

läbiviimiseks. Õiguslik alus selleks tuleb ette näha seadusega.

Justiits- ja Digiministeerium pakub välja kolm võimalikku lahendust, kuidas KOV-ide õigus

analüüside ja uuringute tarbeks andmete töötlemiseks IKS-is sätestada. Võimalikud sätete

sõnastused on esitatud lisades 1–3. Ootame tagasisidet, milline võiks olla sobiv lahendus.

1. variant – luua KOV-idele IKS-is eraldi õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks analüüside

ja uuringute teostamisel (VTK lisa 2 lahendus).

2. variant – laiendada asutuste analüüside ja uuringu tegemise õigust (VTK lisa 3 lahendus)

lisaks täidesaatva riigivõimu asutusteleka KOV-idele.

3. variant – laiendada teadusuuringu tegemise õigus (VTK lisa 1 lahendus) KOV-idele.

2.3. Probleem – täidesaatva riigivõimu asutusel ei ole võimalik teha kiireid andmetel põhinevaid

otsuseid, kuna hetkel kehtiv regulatsioon näeb ette aeganõudva menetlusprotsessi.

Täidesaatva riigivõimu asutusel ei ole võimalik töödelda isikuandmeid kiirete otsuste

langetamiseks andmepõhiselt.. Kui poliitika kujundamise uuringuks on vaja töödelda

isikuandmeid, siis IKS § 6 lg 5 kohaselt on selle eelduseks AKI hinnangut IKS tingimuste täitmise

kohta. Kui aga uuringu tarbeks on vajalik eriliiki isikuandmete töötlemine, siis tuleb läbida nö

topeltkontroll – esmalt eetikakomitee hinnang, mille kohustus tuleneb IKS § 6 lõikest 4, ning sellele

lisaks on vaja AKI hinnangut.

7

Probleemi, et asutustel ei ole võimalik teha kiireid andmepõhiseid otsuseid, on käsitletud

Riigikantselei tellitud NJORD Advokaadibüroo analüüsis9 järgmiselt „Eesti on seadnud eesmärgi

kasutada andmeid avaliku halduse efektiivsemaks muutmiseks. Eeltoodu hõlmab ka andmepõhiste

otsuste tegemist poliitikakujundamise eesmärkidel operatiivselt ja võimalikult lühikese perioodi

jooksul. See on võimalik ainult siis, kui kehtivad õigusaktid toetavad isikuandmete ja muude

andmete töötlemist, avaliku sektori andmekorraldus on efektiivne ja läbipaistev, andmed on kiiresti

leitavad ja lihtsalt taaskasutatavad ning paigas on nii organisatoorsed kui ka tehnilised

protsessesid, mis lubavad isikuandmeid turvaliselt, kiiresti ja operatiivselt töödelda, kaitstes

seejuures andmesubjektide õigusi. Poliitikakujundaja ei saa andmepõhiste otsuste tegemiseks

piisavalt kiiresti ligipääsu vajalikele isikuandmetele. Analüüside ja uuringute tegemiseks vajalike

isikuandmete töötlemine on võrdsustatud ajamahukate teadusuuringute protsessiga. Riik peab

saama andmekogude andmeid targalt ning vajadusel ka kiirelt kasutada, kaitstes samal ajal

andmesubjektide õigusi ja isikuandmeid. Isikuandmete töötlemine peab olema kontrollitud,

läbipaistev ja vastutustundlik.“

Analüüsis on välja toodud, et kui kasutada privaatsustehnoloogiaid, mis aitavad tagada isikute

põhiõiguste kaitset, ning seadusega ette näha tingimused, mis peavad olema andmete töötlemisel

täidetud, võiks kaaluda lahenduse loomist, mida kindlaks määratud tingimustel võiks uuringute

läbiviimiseks andmete töötlemisel kasutada alternatiivina ilma täna ette nähtud ajakuluka

kooskõlastusprotsessita. Täiendavalt tuleb ette näha kohustus tingimuste täitmisel andmetöötlusest

AKI-t teavitada, kes vajadusel saab protsessi kaasuda. Samas ei saa jätta kõrvale asjaolu, et teatud

juhtudel on ka täidesaatva riigivõimu asutuse analüüsi ja uuringu tarbeks vaja töödelda isiku

tuvastamist võimaldavaid andmeid, mistõttu tuleb ka siin vajalik protsess ette näha. See jätkab

varasemat loogikat, et sellisel juhul on siiski vajalik enne andmetöötlust saada AKI hinnang IKS-i

tingimuste täitmise kohta.

Eesmärk on tagada, et täidesaatva riigivõimu asutused saavad kiirelt ja andmesubjekti põhiõigusi

kõige vähem riivavamal moel teha andmetel põhinevaid otsuseid.

Võimalik lahendus oleks luua asutustele analüüside ja uuringute läbiviimiseks selged ja täpsed

normid, milliste tingimuste täitmisel on võimalik andmeid töödelda senisest kiiremini, tagades

samas andmesubjektide õigused, sh vähendades riivet andmesubjekti põhiõigustele. Silmas tuleb

pidada, et tingimused peavad olema piisavalt selged, et isikuandmete töötlemisel kasutatakse

turvalisi, privaatsustehnoloogiatele tuginevaid tehnilisi lahendusi, mitte lihtsustatud

pseudonüümist. Võimaliku seadusemuudatuse ettepanek on toodud VTK lisas 3.

2.4. Probleem – kehtivat regulatsiooni on aeg-ajalt tõlgendatud selliselt, et asutus, kes on mitme

andmekogu vastutav töötleja, võib poliitika kujundamise uuringu eesmärgil oma erinevate

andmekogude andmeid kokku panna (omavahel seostada).

Kehtiva IKS § 6 lg 5 sõnastus on järgmine:

„Käesoleva seaduse tähenduses loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid

ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval

riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning

9 Riigi andmekogu andmete ristkasutuse võimalused IKS vaates. Internetis:

https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/documents/2024-

10/240607%20IKS%20%C2%A7%206%20lg%205%20anal%C3%BC%C3%BCs%20ja%20normatiivteksdi%20ett

epanek.pdf; lk 4

8

töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud

isikuandmete töötlemise algust käesolevas paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja

arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete

töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist.“

Teise vastutava töötleja mõiste kasutamine viidatud lõike teises lauses on eksitav, kuna sätte mõte

on, et asutus ei saaks iseseisva otsustuse alusel ka enda erinevate andmekogude andmeid uuringu

eesmärgil koos töödelda. Seda on selgitatud ka NJORD Advokaadibüroo õigusanalüüsis10

järgmiselt: „Kehtiva sõnastusese kohaselt võib tekkida ebaõige ettekujutus, et valitsusasutus, mis

on mitme andmekogu vastutav töötleja, võib poliitika kujundamise eesmärgil töödelda mitmest

andmekogust pärit isikuandmeid normis sätestatud eesmärgil ilma, et ta peaks AKI ja/või

eetikakomitee kontrolli järgima. Mitmest andmekogust pärit isikuandmete töötlemisega kaasneb

kõrgendatud risk andmesubjekti õiguste ja privaatsuse riivele. Mitmest andmekogust pärit

isikuandmete töötlemisel paragrahvis sedastatud eesmärkidel peab järgima lõikest 2 ja 3

tulenevat.“.

Eesmärk on luua ühtne arusaam, et asutus, kes on mitme erineva andmekogu vastutav töötleja, saab

nende andmekogude andmeid analüüsi ja uuringu tarbeks koos töödelda üksnes IKS §-s 6

sätestatud tingimustel.

Võimalik lahendus oleks sätestada seaduses selgelt, et kui mitme andmekogu vastutav töötleja on

sama asutus, siis tuleb nende andmekogude andmete seostamisel analüüsi ja uuringu läbiviimiseks

lähtuda IKS §-s 6 sätestatud tingimustest, ettepanek on toodud lisas 3.

3. Tehnoloogiaarendus, sh tehisaru arendamine

IKÜM põhjenduspunkti 159 kohaselt tuleb teadusuuringute eesmärgil toimuvat isikuandmete

töötlemist tõlgendada laialt nii, et see hõlmab tehnoloogiaarendust ja tutvustamistegevust,

alusuuringuid, rakendusuuringuid ja erasektori vahenditest rahastatavaid uuringuid. IKÜM artikkel

89 võimaldab liikmesriikidel sätestada teadus-, ajaloouuringute ja statistilisel eesmärkidel

töötlemisele erandeid andmesubjektidele sätestatud õigustest.

Selgitame, et tehisaru arendamine on osa tehnoloogiaarendusest. Eelnevat arvesse võttes kohaldub

ka tehisaru andmetöötlusele IKS § 6 juhul, kui tehisaru arendamisel soovitakse kasutada

isikuandmeid. Loomulikult peab tehisaru arendamine toimuma esmajärjekorras anonüümitud

andmetega. Kui aga konkreetse tehisaru arendamiseks anonüümitud andmetest ei piisa, siis peab

isikuandmete kasutamine vastama IKS §-s 6 sätestatud tingimustele. Tehisaru puhul tuleb alati

silmas pidada, milliseid andmeid ja kellele tehisaru arendamiseks edastatakse. Arvestada tuleb

kõikide IKÜM-is sätestatud andmetöötluse põhimõtetega, sh andmete minimaalsuse ja

eesmärgipärasuse põhimõtetega. Tehisaru arendamisel tuleb hinnata, milliseid isikuandmeid on

tarvis konkreetse eesmärgi saavutamiseks töödelda. Andmetöötlus peab toimuma selliselt, et oleks

tagatud isikute põhiõiguste kaitse.

Silmas tuleb pidada, et tehisaru ei ole asi iseeneses, selle arendamise eest vastutab alati asutus või

isik, kes seda arendab, mh määrab andmetöötluse eesmärgid, otsustab, milliseid isikuandmeid

arendamisel kasutatakse jne. Tehisaru arendaja on isikuandmete vastutav töötleja IKÜM art 4 p 7

mõttes. Kui tehisaru arendamisel osaleb mitu isikut või asutust, kes ühiselt määravad, kuidas ja

10 240607 IKS § 6 lg 5 analüüs ja normatiivteksdi ettepanek.pdf lk 7

9

millisel eesmärgil andmeid töödeldakse, siis on nad kaasvastutavad töötlejad (IKÜM art 26).

Asutus või isik, kes soovib tehisaru arendada, aga ei oma selleks tehnilist kompetentsi, võib

eesmärkide täitmiseks kasutada ka volitatud töötlejat (IKÜM art 4 p 8). Sellisel juhul töötleb

tehisaru arendaja andmeid ainult vastavalt arenduse tellinud asutuse juhistele ning arendaja on

siinkohal volitatud töötleja. Tehisaru arendamisel tuleb alati läbi mõelda osapoolte rollid,

kohustused ja vastutus.

Tehisaru arendamise puhul kohalduvad IKS § 6 sätted nagu iga teise uuringu puhul. Tuleb välja

selgitada, milliseid andmeid arendamiseks on vaja töödelda, kas on vaja erinevate andmekogude

andmeid arendamiseks kokku panna, kas uuringu tegija või tehisaru arendaja vajab andmeid

isikustatud kujul jne. Juhul kui andmetöötluseks on vaja eetikakomitee või AKI hinnangut, siis

tuleb ka see protsess enne tehisaru arendamisega alustamist läbida. Tehisaru arendamisel tuleb alati

lähtuda sellest, et riive isikute põhiõigustele oleks minimaalne ning proportsionaalne soovitava

eesmärgiga. Seetõttu tuleb alati arvestada IKS-is ette nähtud tingimustega.

Tehisaru arendamisega seotud teadus- ja arendustegevust hakkab tulevikus mõjutama ka Euroopa

Liidu tehisintellekti määrus (AI määrus)11. Muuhulgas loob AI määrus täiendava võimaluse

kasutada seaduslikult – kuid muudel eesmärkidel – kogutud isikuandmeid tehisaru arendamiseks,

treenimiseks ja testimiseks regulatiivliivakasti raames. AI määruse art 3 p 55 kohaselt on

tehisintellekti regulatiivliivakast pädeva asutuse loodud kontrollitud raamistik, mis pakub

tehisintellektisüsteemide pakkujatele võimalust arendada, treenida, valideerida ja testida tehisaru

regulatiivse järelevalve all. AI määruse art 59 kohaselt võib regulatiivliivakastis töödelda muudel

eesmärkidel seaduslikult kogutud isikuandmeid, kui tehisaru arendatakse avalikes huvides ja

täidetud on muud nimetatud artiklis kirjeldatud nõuded. AI määruse art 57 lg 1 kohaselt peab Eesti

looma tehisintellekti regulatiivliivakasti hiljemalt 2. augustiks 2026.

Selle valguses on lahtine küsimus, kas kirjeldatud õigusraamistik loob tasakaalustatud lahenduse

isikuandmete taaskasutamiseks tehisaru arendamise eesmärgil, mis ühelt poolt ei kujuneks

barjääriks innovatsioonile, kuid teisalt võimaldaks põhiõiguste, sh isikuandmete, kõrgetasemelise

kaitse.

Võimalik lahendus:

Teadusuuringu eesmärgil toimuvat isikuandmete töötlemist tuleb IKÜM-i kohaselt tõlgendada

laialt nii, et see hõlmab ka tehnoloogiaarendust, mille alla kuulub ka tehisaru arendus. Seega

tehisaru arendamisel toimuvale andmetöötlusele kohaldub IKS §-is 6 sätestatu. Täpsustus, et

täidesaatva riigivõimu asutuse analüüsid ja uuringud sisaldavad endas ka tehnoloogiaarendust, on

pakutud VTK lisa 3 kohases IKS § 6 sõnastuses ning eelnõu seletuskirja saab selle kohta lisada

selgituse. Siinkohal ootame teie arvamust, kas näete vajadust tehnoloogia arendamise jaoks

täiendava sätte loomiseks.

4. Eetikakomiteed ja AKI hinnang

Aastani 2019 kehtinud IKS-is oli sätestatud tingimus, et eetikakomitee peab olema asutatud

seaduse alusel. Hetkel kehtivas IKS-is sellist tingimust ei ole. Seega võib hetkel kehtiva

regulatsiooni kohaselt eetikakomitee luua igaüks, kes seda soovib. Samuti puudub läbipaistvus

11 Määrus - EL - 2024/1689 - ET - EUR-Lex

10

eetikakomitee töös, sh ei ole nõudeid, milliseid kompetentse peaks eetikakomitee omama jne.

Silmas tuleb pidada, et eetikakomitee peab IKS-i järgi andma hinnangu IKS § 6-i sätestatud

tingimuste täitmisele ning seetõttu peab olema andmekaitse valdkonnas kompetentne. Temaatikat

on käsitletud ka artiklis „Ametnikud: teadusuuringud, eetika ja andmekaitse vajavad terviklikku

lahendust“12 Samas ei näe IKS § 6 ette teadusuuringu eetilisuse hindamise kohustust, mis on aga

samuti uuringute puhul vajalik.

Varasemas regulatsioonis oli ette nähtud, et IKS-i tingimuste täitmist hindab AKI, kes vajadusel

kaasab ka eetikakomitee. Kehtiva regulatsiooni kohaselt annab valdkonnas eetikakomitee

puudumise korral hinnangu AKI, samas eetilise hindamise kohustust seadus ette ei näe. Samas

praktikas tegelikult eetikakomiteed uuringu eetilisusele siiski hinnangu annavad. Siinkohal on ka

oluline märkida, et uuringu eetilistele aspektidele hinnangu andmiseks AKI-il kompetentsid

puuduvad. Seega tuleks lahendada probleem, kuidas toimub uuringute puhul selle eetilisuse

hindamine. Eriti relevantne on see tervise- ja geeniandmete puhul, mille tundlikkusaste on eriti

kõrge ja kaitsemeetmed seda vajalikumad.

2024. a septembris edastas Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) Justiitsministeeriumile (JUM)

kooskõlastamiseks teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse (TAIKS)

eelnõu13, mille tagasisides märkis Justiitsministeerium järgmist: „Eelnõu § 12 lg 1 kohaselt on

teaduseetika komitee teadus-ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse moodustatud sõltumatu

eri valdkonna ekspertidest koosnev kogu, mille tegevuse eesmärk on anda hinnang teadus- ja

arendustegevuse eetilisuse kohta ning tagada uuringusse kaasatud isikute õiguste, ohutuse ja

heaolu kaitse. Palume selgitada, kas teaduseetika komitee on edaspidi komitee, kelle hinnangut on

vaja ka juhul, kui teadusuuring põhineb eriliiki isikuandmetel IKS § 6 lg 4 mõttes. Seletuskirjas on

selgitatud: „Teaduseetika komitee moodustamisel määratletakse teadusarendustegevuse

valdkonnad ja uuringute tüübid, milles eetikakomiteel on hinnangute andmise pädevus.

Teaduseetika komitee võib pädevuse olemasolul anda teadusuuringute läbiviimisele ka

andmekaitse aspekte käsitleva hinnangu vastavalt isikuandmete kaitse seaduse §-s 6 sätestatule.

Kui eelnõu eesmärk on koondada eetiline ja andmekaitse aspektide hindamine ühe eetikakomitee

alla, siis tuleks IKS § 6 vaatest muuta loodava komitee läbimine kohustuslikuks, jättes kõrvale

võimaluse luua igaühel eetikakomiteesid IKS § 6 mõttes. Sellisel juhul oleks vaja lisada IKS § 6 lg-

sse 4 viide TAIKS-ile, kuid see vajab kindlasti eelnevalt arutamist. IKS § 6 lg 4 kohaselt kontrollib

eetikakomitee ka IKS § 6 sätestatud tingimuste täitmist, mis on seotud andmetöötlusega, seega ei

saa teaduseetika komitee hinnata üksnes teadus- ja arendustegevuse eetilisust, vaid peab hindama

ka andmetöötluse aspekte, sh andmesubjekti õiguste kaitse vaatest. Eelnõu tuleb täiendada ning

kuna tegemist on olulise küsimusega, mis vajab enne arutelusid asjassepuutuvate osapooltega,

oleme valmis panustama.“.

HTM-i ja JuM-i ühiste arutelude tulemusena tehti eelnõus muudatused, mille kohaselt jääks

poliitika kujundamise uuringute puhul, mille käigus töödeldakse isikuandmeid, ära eetikakomitee

ja AKI IKS-i tingimuste nö topeltkontroll. Poliitika kujundamise uuringute puhul kontrollib IKS-

i tingimuste täitmist üksnes AKI ning kui poliitika kujundamise uuring võib AKI hinnangul vajada

ka eetilist hindamist, siis on AKI-l võimalus poliitika kujundamise uuringu puhul küsida TAIKS-i

alusel loodava eetikakomitee käest hinnangut uuringu eetiliste aspektide kohta. Ettepanek TAIKS-

i eelnõuga IKS-i § 6 täiendamiseks on toodud VTK lisas 4.

12 Ametnikud: teadusuuringud, eetika ja andmekaitse vajavad terviklikku lahendust | Teaduselu | ERR 13 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4d550e84-baa7-4a51-ae2a-5fded75f18a0#1iE7zbDZ

11

Küll aga ei lahenda võimalik IKS muudatus probleemi nö tavaliste teadusuuringute vaatest. Nimelt

näeb IKS § 6 lg 4 ette, et kui valdkonnas puudub eetikakomitee, siis IKS § 6 tingimuste täitmist

kontrollib AKI, aga selliste uuringute puhul jääks pakutud lahenduse korral eetilisusele hinnang

andmata. Siinkohal on HTM selgitanud, et kuna TAIKS kohaldub teadusuuringutele ning poliitika

kujundamise uuringud nende hinnangul TAIKS-i kohaldamisalasse ei kuulu, oli neile vaja ette näha

erisätted IKS-i, ning teiste nö tavaliste teadusuuringute puhul tuleb kohaldada TAIKS-i. Samas ei

ole ka TAIKS-i eelnõuga ette nähtud teadusuuringutele eetikakomitee läbimise kohustust, seega

tuleks eetikakomitee läbimise nõue samuti IKS-is ette näha.

Alternatiivse variandina võiks kaaluda kõigi IKS § 6 alusel tehtavate teadusuuringute allutamist

TAIKS-i alusel loodavale eetikomiteele. Vastavasisulise ettepaneku on teinud ka Tartu Ülikool

TAIKS-i eelnõu tagasisides14 HTM-ile. Tartu Ülikool tõi välja järgmise ettepaneku: „Eelnõu § 39

p 1 kavandatud isikuandmete kaitse seaduse muutmisel ei ole enam asjakohane panna

eetikakomitee õigusi Andmekaitse Inspektsioonile juhul, kui teadusvaldkonnas eetikakomitee

puudub. Eelnõu § 26 kohaselt luuakse teaduseetika komitee Eesti teadusagentuuri juurde ning

sellel saavad olema volitused hinnata teadus- ja arendustegevuse eetilisust ning vajadusel täita

isikuandmete kaitse seaduse paragrahvi 6 lõikes 4 sätestatud ülesannet kõigis

teadusvaldkondades.“.

Seega on käesoleva VTK üheks eesmärgiks leida sobivaim lahendus eetikakomitee ja AKI

kaasamiseks IKS § 6 kohaselt kõikide teadusuuringute sh asutuste analüüside ja uuringute taotluste

menetlemisse.

Siinkohal juhime tähelepanu asjaolule, et poliitika kujundamise uuringute puhul annab AKI

hinnangu ka mitte eriliiki isikuandmetega tehtavate uuringute korral (IKS § 6 lg 5). Seevastu nö

tavaliste teadusuuringute puhul on eetikakomitee või AKI hinnangut vaja üksnes juhul, kui uuring

põhineb eriliiki isikuandmetel (IKS § 6 lg 4). Seega vajab arutelu, kas ka nö tavaliste

teadusuuringute puhul ei peaks uuring esmalt hindamist läbima.

Eesmärk on tagada, et teadusuuringud saavad hinnangu mitte üksnes IKS §-is 6 sätestatud

tingimuste täitmise, vaid ka seadusega või selle alusel moodustatud asjaomase valdkonna

eetikakomitee hinnangu uuringu eetilisuse kohta. Tuleb tagada selgus, millistel juhtudel on

eetikakomitee või AKI hinnangu küsimine kohustuslik.

Võimalik lahendus:

1. Variant – kõik teadusuuringud, sh asutuste analüüsid ja uuringud allutada TAIKS-i alusel

loodava eetikakomitee pädevusse, kes hindab nii uuringu eetilisust kui ka andmekaitse

aspekte. See tagab ühtsete põhimõtete rakendamise ja võimaldab valdkonda reguleerida

paindlikult. Ühtne uks tagab selguse nii andmesubjektile kui teadusuuringu tegijale.

2. Variant – nö tavalised teadusuuringu allutada TAIKS-i alusel loodava eetikakomitee

pädevusse, asutuste analüüside ja uuringute puhul jääb kehtima senine loogika, et IKS

tingimuste täitmist kontrollib AKI. Praktikas on AKI vajaduse korral eetikakomitee

hinnangut lisaks küsinud, aga täna seadus sellist võimalust ette ei näe. Seega tuleks selline

14 Justiits- ja Digiministeeriumi avalik dokumendiregister

12

võimalus seadusega lisaks ette näha. Lisaks ei oma AKI sellist kompetentsi ja peaks väikses

riigis otsima sama kompetentsi, mis on eetikakomiteedes juba olemas.

Eraldi probleem seostub sellega, et andmete väljastamise või mitteväljastamise otsuse teeb

andmekogu vastutav töötleja, kellelt andmeid küsitakse, see otsus on haldusakt. Aeg ajalt on

tekkinud küsimus, mida kujutab endast õiguslikus mõttes AKI ja eetikakomitee IKS-is sätestatud

tingimuste kontroll. Siinkohal on oluline, et tegemist ei ole haldusaktiga, vaid toiminguga, mis

tehakse haldusakti andmise menetluses. Sama küsimust on käsitletud ka Eesti Teadusagentuuri

raportis15. See ei ole probleem, mis vajab regulatiivset lahendust, vaid pigem selgitust seaduse

seletuskirjas.

5. Erinevate andmekogude andmete ühildamine

Teadusuuringu läbiviimiseks on sageli vaja ühildada mitme erineva andmekogu andmed. Tuleb

lahendada küsimus, kes riigi vaatest võiks lubada erinevate andmekogude andmeid kokku panna

(seostada) ja võimalusel muuta enne teadusuuringu tegijale edastamist kujule, mis ei võimalda

andmesubjekti tuvastada. Eriti terav on see küsimus haldusorganil, kelle haldusalas on kas palju

andmeid (andmekogusid) või kelle haldusalas on nö väärtuslikud andmed (terviseandmed,

maksuandmed vms). Reeglid on ähmased ja sama võimekust mitmes kohas üleval hoida (nt

turvalist keskkonda hallata) ei ole ilmselt ressursisäätlik ega ka mõttekas.

Kehtiva seaduse kohaselt juhul, kui teadusuuringu läbiviimiseks vajab uuringu tegija andmeid

mitmest andmekogust, edastatakse talle andmekogudest isikustatud andmed. Siin kerkib kahtlus,

kas selline suures mahus isikustatud andmete väljastamine riiklikest andmekogudes ei riiva mitte

liigselt andmesubjektide põhiõigusi. Riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude vastutavatel

töötlejatel on tekkinud küsimusi, kes ja millisel kujul peaksid nad andmeid väljastama ja kes neid

seostab. Näiteks kui uuringu üheks eesmärgiks on teada saada, kui paljud noored, kes haridustee

on pooleli jätnud, on karistatud mingi süüteo eest, on teadusuuringu läbiviijal vaja riigi käest üksnes

statistilisi andmeid, mitte isikustatud andmed. Statistiliste andmete kokkupanemiseks on ilmselt

vaja seostada rahvastukuregistri, Eesti hariduse infosüsteemi ja karistusregistri andmeid. Siinkohal

aga tekib küsimus, kes antud olukorras peaks andmed ühildama ja vastava statistilise tulemuse

teadusuuringu tegijale edastama. Selline andmetöötlus vajab õigusliku alust. Kas siinkohal võiks

ehk lähtuda loogikast, et andmed ühildab see vastutav töötleja, kelle andmekogus on kõige

tundlikumad andmed? Samas aga tekib küsimus, kuidas lahendada olukord juhul, kui tegemist on

näiteks tervise ja karistuse andmetega, kuivõrd mõlema puhul on tegemist eriliiki isikuandmetega.

Seega tuleks lahendada küsimus, millised peaksid sellisel juhul olema andmetöötluse protsessid.

Täna pakub Statistikaamet teadusuuringute tegemiseks teadlaste keskkonda16, milles on

teadustööde tegemiseks võimalik kasutada Statistikaametil olevaid konfidentsiaalseid andmed,

arvestades, et andmete taotlemisel tuleb samuti lähtuda IKS §-ist 6. Lisaks peab taotleja

isikuandmetega seotud uuringute puhul saama konfidentsiaalsusnõukogu otsuse. Riikliku statistika

seaduse § 38 lg 6 kohaselt kehtestab teaduslikel eesmärkidel kasutamiseks konfidentsiaalsete

andmete edastamise korra riikliku statistika tegija ning vastava korra on Statistikaamet ka

kehtestanud17. Korra p 3.4 kohaselt kaalub taotluse põhjendatust konfidentsiaalsusnõukogu ning

teeb ka otsuse andmete kasutamise võimaldamise kohta. Ehk siis Statistikaameti teadlaste

15 Pormeister K (2024) Inimestega tehtavate uuringute õiguslik regulatsioon Eestis - Eesti Teadusagentuur lk 19 jj. 16 Konfidentsiaalsete andmete kasutamine teaduslikul eesmärgil | Statistikaamet 17 Konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.pdf

13

keskkonna kasutamiseks peab teadustöö tegija läbima nii eetikakomitee või AKI kui ka

Statistikaameti konfidentsiaalsusnõukogu.

Teadusuuringute läbiviimiseks edastavate andmete pseudonüümimise või samaväärset

andmekaitse taset võimaldavale kujule viimise ja andmete ühildamise kontekstis on vaja selgust,

kes ja kuidas seda kõige paremal ja andmesubjekti õigusi vähem riivavamal moel teha võiks. Ehk

kuidas võiks toimuda isikustatud andmete töötlemise protsess olukorras, kus uuringu läbiviimiseks

on tarvis töödelda mitme erineva andmekogu andmeid.

Võimalik lahendus oleks luua õiguslik alus erinevate andmekogude andmete kokku panemiseks

ning kehtestada nõue viia andmed enne riigi andmekogudes olevate andmete edastamist

teadusuuringu läbiviijale tuvastamist mittevõimaldavale kujule. Võimalikud lahendused andmete

kokkupanemisel võivad olla järgmised:

 Andmed paneb kokku selle andmekogu vastutav töötleja, kelle andmekogust soovitakse

saada kõige tundlikuma sisuga andmed. Siinkohal tuleb ka sisustada kriteeriumid, mille

alusel andmete tundlikkust tuvastada.

 Andmed paneb kokku üks seadusega kindlaks määratud asutus, kes omale selle ülesande

saab.

6. Uuringud, milles kasutatakse erinevaid õiguslikke aluseid andmete töötlemiseks

IKS § 6 sätestab tingimused olukorraks, kus andmetöötlus toimub andmesubjekti nõusolekuta.

Samas tuleb silmas pidada, et on palju uuringuid, milles osalejate valimi koostamiseks töödeldakse

andmeid IKS § 6 alusel ning edasine andmetöötlus, sh küsimustikele vastamine toimub

andmesubjekti nõusoleku alusel. Siinkohal on aga oluline, et juhul, kui uuring hõlmab erinevates

etappides erinevaid andmetöötluse õiguslikke aluseid, on vaja kogu andmetöötlusprotsess

eetikakomiteele ja AKI-le ja andmete väljastamise otsuse tegijale (andmekogu vastutavale

töötlejale) ära kirjeldada. Võttes eelkõige arvesse küsimuste laadi ja soovitud saavutatavat

eesmärki, peab olema võimalik hinnata kogu andmetöötlusprotsessi, mitte üksnes valimi

moodustamist. Nt võib teatud juhtudel küsimustik, mis valimi alusel isikutele edastati, põhjustada

vaimseid läbielamisi ning enne sellise kompleksse uuringu läbiviimist tuleks sellele anda ka

hinnang eetilisest aspektist.

Eesmärk on luua selgus, et olukorras, kus uuring koosneb mitmest etapist osa andmetöötlusest

toimub IKS § 6 alusel ja teine isiku nõusoleku alusel ning uuring vajab eetikakomitee ja/või AKI

hinnangut, tuleb uuringu läbiviimise taotluses kirjeldada kogu andmetöötlusprotsess, et oleks

võimalik anda hinnang uuringule kogumis. Kuna see on praktikas tekitanud vaidlusi ja norm

võimaldab mitmeti tõlgendamist, palume siinkohal arvamust, kas võiks kaaluda normi täiendamist.

Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud on leitavad

NJORD Advokaadibüroo analüüsist18 lk 46 jj.

Muudatustega kaasnev mõju

18 240607 IKS § 6 lg 5 analüüs ja normatiivteksdi ettepanek.pdf

14

Sihtrühm – Andmekaitse Inspektsioon ja eetikakomitee

Töökoormuslik mõju AKI-le sõltub suuresti sellest, milliste lahenduste kasuks seaduseelnõu

edasise väljatöötamise käigus otsustatakse. Küll aga tähendab IKS § 6 muutmine igal juhul teatavat

mõju AKI-le, olgu see siis seadusemuudatusega kaasneva nõustamise näol või ülesannete

lisandumisest tulenevalt. Vaadates AKI tegevust tervikuna, siis kontroll, mida tehakse IKS § 6

alusel andmesubjekti nõusolekuta tehtavate teadusuuringute raames, moodustab vaid väikse osa

AKI tegevustest.19

Sõltuvalt erinevatest eespool toodud variantidest teadusuuringute hindamisel – millistele

uuringutele hakkab hinnanguid andma AKI ja millistele eetikakomitee – siis vastavalt kas suureneb

või väheneb AKI töökoormus. Aastal 2024 vaatas AKI läbi 24 poliitika kujundamise uuringute

tegemise taotlust. Eelmistel aastatel on suurusjärk olnud samasugune. Juhul, kui AKI hakkab läbi

vaatama ka KOV-ide taotlusi, siis töökoormus selle võrra kasvab.

Juhul, kui teadusuuringute taotlusi hakkab läbi vaatama üksnes TAIKS-i alusel loodav

eetikakomitee, siis kasvab selle eetikakomitee töökoormus, AKI töökoormus vastavalt väheneb.

Olukorras, kui asutuste analüüside ja uuringute, sh KOV-ide taotluste läbivaatamine jääb AKI

ülesandeks ning eetikakomitee annab hinnangu nö tavalistele teadusuuringutele, suureneb

mõnevõrra AKI töökoormus. Samas peab arvestama, et AKI-l on õigus küsida eetikakomitee

hinnangut.

Sihtrühm – andmesubjektid

Kuna muudatusega nähakse ette kindlad kaitsemeetmed isikuandmete töötlemisele, siis väheneb

riive isikute põhiõigustele. Muudatusega luuakse võimalused andmete töötlemiseks turvalises

andmetöötluskeskkonnas ning väheneb isikustatud andmete töötlemise maht. Avades KOV-idele

uuringute tegemise võimaluse, suureneb isikuandmete töötlejate ring, kuid samas nähakse ette ka

kaitsemeetmed isikuandmete töötlemisele, seega ei suurene oluliselt isikute põhiõiguste riive.

Isikute põhiõigustele muudatusega täiendavaid olulisi riiveid ei teki.

Andmesubjekt võib sõltuvalt uuringust olla iga inimene. Muudatusega luuakse andmetöötluse

protsess, mis riivab vähem isikute põhiõigusi, ning täiendatakse andmetöötluse kaitsemeetmeid,

mis tagavad tõhusama isikuandmete kaitse. Muudatus mõjutab andmesubjekti positiivselt, lisaks

IKS § 6 tingimuste täitmise hindamisele antakse uuringule ka eetiline hinnang.

Sihtrühm – täidesaatva riigivõimu asutused, kohaliku omavalitsuse üksused ja hallatavad

asutused,

Praegu ei saa KOV-id teha isikuandmetel põhinevaid uuringuid, muudatuse mõju on KOV-idele

positiivne, kuna selline võimalus neile luuakse. Positiivne mõju on ka täidesaatva riigivõimu

asutustele, sest muudatus võimaldab teha kiiremini andmetel põhinevaid otsused. Enamik

uuringuid ei vaja isikustatud andmete töötlemist ning uuringu tegijale on vajalikud üksnes

statistilised andmed. Sellist andmetöötlust saaks edaspidi teha turvalises andmetöötluskeskkonnas.

Keskkonnas ei töödelda andmeid isikustatud kujul, mistõttu ei ole vajalik AKI või eetikakomitee

eelnev hinnang, piisab üksnes AKI teavitamine tehtavast andmetöötlusest, mistõttu kiireneb

uuringu läbiviimise protsess. Nendel juhtudel, kui andmetöötlust on vaja läbi viia isikustatud

19 Viimase viie aasta statistika AKI tegevuste kohta: Statistika | Andmekaitse Inspektsioon.

15

andmetega, jätkub tänane protsess, kus enne andmetöötlusega alustamist tuleb läbida AKI või

eetikakomitee.

Andmekogude andmete kokkupanemise (seostamise) regulatsiooni loomisel vastavalt valituks

osutuvale variandile suureneb teatud määral selle asutuse töökoormus, kes andmeid seostama

hakkab. Võib kaasneda risk, et mõne andmekogu vastutaval töötlejal ei ole vajaminevat

andmetöötlusalast võimekust.

Sihtrühm – teadusuuringu tegijad

Muudatusega luuakse selgemad tingimused, millal ja milliste andmetega uuringuid on lubatud läbi

viia. Sõltuvalt valitavast variandist luuakse selgus, millal ja millise eetikakomitee poole peab

uuringu tegija pöörduma. Samuti, kui uuringu läbiviija andmeid isikustatud kujul ei vaja ning

teadusuuringu tegijale luuakse võimalus andmetöötlus läbi viia turvalises

andmetöötluskeskkonnas, siis väheneb uuringu läbiviija töökoormus ja kiireneb uuringu

läbiviimise aeg.

Isikuandmete töötlemine andmesubjekti nõusolekuta tähendab teadustöö tegijale paratamatult IKS-

ist tulenevaid piiranguid ja halduskoormust (AKI või eetikakomitee loa taotlemine). Kavandatud

muudatused küll muudavad kehtivat korda, kuid eelduslikult halduskoormus teadustöö tegijatele

ei suurene.

Muudetav õigusakt

Isikuandmete kaitse seadus, vajaduse korral teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni

korralduse seadus.

Kaasamine

VTK koostamisele eelnesid arutelud riigi andmete juhtrühma õiguse töörühma kohtumised, kuhu

lisaks ministeeriumidele oli kaasatud Riigikantselei, AKI, Õiguskantsleri Kantselei, Statistikaamet,

ülikoolid, Eesti Andmekaitse Liit. Samuti toimusid kohtumised ITL-i ja IT ettevõtetega. Avalikus

konsultatsioonis kaasatakse lisaks Eesti Juristide Liit, Eesti Advokatuur, Riigi Infosüsteemide

Amet, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti

rektorite nõukogu, Rahvusarhiiv, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Riigikohus, Tallinna

Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus, Tallinna Halduskohus, Tartu Halduskohus, Tartu

Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti

Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Lennuakadeemia, Kaitseväe Akadeemia, Sisekaitseakadeemia,

Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Kõrgem Kunstikool Pallas, Rektorite

Nõukogu, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, Eesti teaduste akadeemia, SA Eesti

Teadusagentuur, Eesti Isikuloo Keskus, Eesti Mälu Instituut, Inimõiguste Instituut, e-Riigi

Akadeemia, Eesti Koostöö Kogu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Väike- ja Keskmiste

Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Tööandjate Keskliit.

VTK esitatakse teadmiseks Riigikogule.

16

LISA 1

IKS § 6. Isikuandmete töötlemine teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika eesmärgil

(1) Isikuandmeid võib andmesubjekti nõusolekuta teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika

eesmärgil töödelda eelkõige pseudonüümitud või samaväärset andmekaitse taset võimaldaval

kujul.

(2) Pseudonüümitud või samaväärset andmekaitse taset võimaldaval kujul võib isikuandmeid ja

eriliiki isikuandmeid töödelda, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

1) enne isikuandmete üleandmist teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika vajadustel

töötlemiseks isikuandmed pseudonüümitakse või kasutatakse muid asjakohaseid

kaitsemeetmeid vastava päringu saanud andmekogus enne isikuandmete või eriliiki

isikuandmete edastamist;

2) analüüsi ja uuringut tehes teostamisel ei või teha lisatoiminguid, mille tagajärjel saab isiku

tuvastada;

3) analüüsi ja uuringu tulemus, sealhulgas tulemuse töötlemine ei võimalda tuvastada isikut,

kelle isikuandmeid või eriliiki isikuandmeid töödeldi;

4) töödeldavate isikuandmete või eriliiki isikuandmete põhjal ei muudeta andmesubjekti

kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega

avaldata kahjulikku mõju andmesubjektile.

(3) Andmesubjekti nõusolekuta tema kohta käivate andmete töötlemine andmesubjekti tuvastamist

võimaldaval kujul on lubatud üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

1) pärast tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist ei ole andmetöötluse eesmärgid

enam saavutatavad või neid oleks ebamõistlikult raske saavutada;

2) teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika tegija hinnangul on selleks ülekaalukas

avalik huvi;

3) töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta andmesubjekti kohustuste mahtu ega

kahjustata muul viisil ülemäära andmesubjekti õigusi.

(4) Kui teadus- või ajaloouuringus kasutatakse isiku tuvastamist võimaldavaid, sealhulgas eriliiki

isikuandmeid, siis kontrollib asjaomase valdkonna eetikakomitee enne teadusuuringu läbiviimist

käesolevas paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist. Kui teadusvaldkonnas puudub

eetikakomitee, siis kontrollib nõuete täitmist Andmekaitse Inspektsioon. Rahvusarhiivis

säilitatavate isikuandmete suhtes on eetikakomitee õigused Rahvusarhiivil.

(5) Kui isikuandmeid töödeldakse teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika eesmärgil, võib

vastutav või volitatud töötleja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679

artiklites 15, 16, 18 ja 21 sätestatud andmesubjekti õigusi piirata niivõrd, kuivõrd nende õiguste

teostamine tõenäoliselt muudab võimatuks teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika

eesmärgi saavutamise või takistab seda oluliselt.

17

LISA 2

§ 62. Isikuandmete töötlemine kohaliku omavalitsuse või tema hallatava asutuse analüüsi ja

uuringu eesmärgil (1) Valla või linna ametiasutusel ja ametiasutuse hallataval asutusel on õigus teha poliitika

kujundamiseks analüüse ja uuringuid. Kui analüüsi või uuringu tegemiseks on vaja saada

teise vastutava töötleja andmekogudest isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid või

andmeid pseudonüümitud kujul või muid asjakohaseid kaitsemeetmeid rakendades, siis

hindab Andmekaitse Inspektsioon enne andmekogu vastutavale töötlejale taotluse 30 päeva

jooksul avaliku huvi olemasolu, andmete töötlemise eesmärki, andmekoosseisu

minimaalsust ja andmete säilitamise vajadust. Isikuandmete andmekogust väljastamise

otsustab andmekogu vastutav töötleja, võttes arvesse Andmekaitse Inspektsiooni

hinnangut.

(2) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata juhul, kui tehtava uuringu või analüüsi eesmärgid ja

isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad seadusest.

18

LISA 3

IKS § 61. Isikuandmete töötlemine täidesaatva riigivõimu asutuse analüüsi ja uuringu

eesmärgil (1) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse § 6 lõikes 1 sätestatud teadusuuringuks ka Vabariigi

Valitsuse seaduse §-s 38 sätestatud täidesaatva riigivõimu asutuse tehtud analüüsid ja

uuringud, sealhulgas tehnoloogiaarendused, mis tehakse avalikes huvides. Nende

koostamiseks on täidesaatva riigivõimu asutusel õigus teha päringuid andmekogudesse ja

töödelda saadud isikuandmeid.

(2) Kui täidesaatva riigivõimu asutus töötleb käesolevas paragrahvis sätestatud eesmärkidel

isikuandmeid ühe andmekogu raames, mille vastutavaks töötlejaks ta on, siis ei pea ta järgima

käesoleva paragrahvis lõike 3 punktides 1–4 ja lõikes 6 sätestatud nõudeid.

(3) Täidesaatva riigivõimu asutus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärkidel

mitmest andmekogust pärinevaid isikuandmeid ja eriliiki isikuandmeid töödelda, kui on

täidetud järgmised tingimused:

1) isikuandmete või eriliiki isikuandmete töödeldakse süsteemis, mille turvameetmed ei

võimalda teha eesmärgina nimetamata andmetöötlust ega võimalda ühelgi süsteemile

juurde pääseval töötlejal tuvastada töödeldavate andmetega seotud isikuid, sealhulgas

mõistliku tõenäosusega selleks meetmeid kasutades;

2) isikuandmed või eriliiki isikuandmed pseudonüümitakse või kasutatakse muid

asjakohaseid kaitsemeetmeid vastava päringu saanud andmekogus enne isikuandmete või

eriliiki isikuandmete edastamist käesoleva lõike punktis 1 nimetatud süsteemi ning

asjakohased kaitsemeetmed peavad võimaldama eesmärkide saavutamist ja käesoleva

lõike punktis 1 nimetatud turvameetmete rakendamist.

3) analüüsi ja uuringut tehes ei või teha lisatoiminguid, mille tagajärjel saab isikut tuvastada;

4) analüüsi ja uuringu tulemus, sealhulgas tulemuse töötlemine ei võimalda tuvastada isikut,

kelle isikuandmeid või eriliiki isikuandmeid töödeldi;

5) töödeldavate isikuandmete või eriliiki isikuandmete põhjal ei muudeta andmesubjekti

kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega

avaldata kahjulikku mõju andmesubjektile.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud süsteemist kustutatakse andmed pärast

analüüsi või uuringu valimist ja uurimistulemuste valideerimist.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud süsteemi ülesehituse täpsemad nõuded,

andmete töötlemise sh andmete edastamise ja säilitamise täpsemad tingimused ning korra

kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(6) Kui täidesaatva riigivõimu asutus töötleb isikuandmeid või eriliiki isikuandmeid käesoleva

paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimustel, teavitab täidesaatva riigivõimu asutus enne

isikuandmete töötlemist vastavast uuringust või analüüsist, uuringu ja analüüsi eesmärkidest,

töödeldavatest andmetest ja käesolevas paragrahvis sätestatud tingimuste täitmisest

Andmekaitse Inspektsiooni ning avaldab eelnimetatud teabe vastava asutuse veebilehel.

(7) Kui täidesaatva riigivõimu asutuse uuringus või analüüsis kasutatakse isikuandmeid või

eriliiki isikuandmeid, mille töötlemine ei vasta kõigile käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud

tingimustele, siis kontrollib Andmekaitse Inspektsioon enne isikuandmete või eriliiki

19

isikuandmete töötlemise algust 30 jooksul taotluse saamisest arvates isikuandmete töötlemise

tingimuste ja eesmärkide vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679

artiklile 5 ja käesoleva seaduse § 6 lõikele 3. Täidesaatva riigivõimu asutus avaldab enne

isikuandmete ja eriliiki isikuandmete töötlemist teabe uuringu või analüüsi, uuringu ja analüüsi

eesmärkide, töödeldavate andmete, isikuandmete kaitsemeetmete ning andmesubjektide

õiguste kohta asutuse veebilehel.

(8) Juhul kui käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud uuring või analüüs vajab Andmekaitse

Inspektsiooni hinnangul ka eetilisuse hindamist, konsulteerib Andmekaitse Inspektsioon

teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse §-s 26 nimetatud

eetikakomiteega.

(9) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata juhul, kui tehtava uuringu või analüüsi eesmärgid ja

isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad seadusest.

(10) Kui isikuandmeid töödeldakse käesolevas paragrahvis sätestatud eesmärkidel, võib

vastutav või volitatud töötleja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679

artiklites 15, 16, 18 ja 21 sätestatud andmesubjekti õigusi piirata niivõrd, kuivõrd nende

õiguste teostamine tõenäoliselt muudab võimatuks analüüsi või uuringu eesmärgi saavutamise

või takistab seda oluliselt.

20

LISA 4

IKS § 6 muudatusettepanekud TAIKS menetluse raames

(4) Kui teadus- või ajaloouuringus kasutataks eriliiki isikuandmeid, kontrollib seadusega või selle

alusel moodustatud asjaomase valdkonna eetikakomitee enne uuringu tegemist käesolevas

paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist. Kui teadusvaldkonnas puudub eetikakomitee, kontrollib

nõuete täitmist Andmekaitse Inspektsioon. Rahvusarhiivis säilitatavate isikuandmete suhtes on

eetikakomitee õigused Rahvusarhiivil.

(5) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid

ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval

riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ja töödelda

saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete

töötlemise algust käesolevas paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui

poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad

õigusaktist.

(51) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud

eetikakomitee kontrollikohustust käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud täidesaatva riigivõimu

analüüsidele ja uuringutele, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Andmekaitse

Inspektsioon võib konsulteerida teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse

§-s 26 nimetatud eetikakomiteega, kui Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul vajab poliitika

kujundamiseks tehtav uuring või analüüs eetilisuse hindamist.

(52) Kui Andmekaitse Inspektsioon konsulteerib käesoleva paragrahvi lõike 51 kohaselt

eetikakomiteega, maksab tasu eetikakomitee poolt konsultatsiooni eest küsitava tasu täidesaatva

riigivõimu analüüsi või uuringu tellija.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 [email protected]/ www.justdigi.ee/ Registrikood 70000898

Ministeeriumid Isikuandmete kaitse seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus Esitame ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning lisatud adressaatidele arvamuse avaldamiseks isikuandmete kaitse seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse, mis käsitleb isikuandmete nõusolekuta töötlemist analüüsi või uuringu tarbeks. Palume Teil esitada oma kooskõlastus ja arvamused hiljemalt 12. maiks 2025. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisaadressaadid: Andmekaitse Inspektsioon Õiguskantsleri Kantselei Riigikantselei Eesti Andmekaitse Liit Tartu Ülikool Tallinna Ülikool Tallinna Tehnikaülikool Statistikaamet Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Riigikogu Eesti Juristide Liit Eesti Advokatuur Riigi Infosüsteemi Amet Eesti teaduste akadeemia Eesti rektorite nõukoda Rahvusarhiiv Eesti Linnade ja Valdade Liit Riigikohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Tallinna Halduskohus Tartu Halduskohus Eesti Maaülikool Eesti Kunstiakadeemia

Meie 10.04.2025 nr 8-3/3312-1

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Eesti Lennuakadeemia Kaitseväe Akadeemia Sisekaitseakadeemia Tallinna Tehnikakõrgkool Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Kõrgem Kunstikool Pallas Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu Sihtasutus Eesti Teadusagentuur Eesti Isikuloo Keskus Eesti Mälu Instituut Eesti Inimõiguste Keskus Inimõiguste Instituut e-Riigi Akadeemia Eesti Koostöö Kogu Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Eesti Tööandjate Keskliit Kristel Niidas 6208235 [email protected]