Enefit Power AS-ile kuuluvate keskkonnalubade omaniku andmete muutmine

Jäätmevaldkonna registreering Registreeringu number RE.JÄ/518346

Registreeringu omaja andmed Ärinimi / Nimi Enefit Power OÜ

Registrikood / Isikukood 17209649

Tegevusvaldkond Jäätmete vedamine majandus- või kutsetegevuses

Veo piirkond Ida-Viru maakond

Registreeringu kehtivuse periood Registreeringu väljastamise kuupäev

Registreeringu kehtivuse algus

Lõppemise kuupäev

Andmise põhjendus (faktiline ja õiguslik alus)

Keskkonnaamet on vastavalt jäätmeseaduse § 98⁷ lg 4 kontrollinud jäätmeloa omamise vajaduse puudumist. Jäätmekäitleja tegevus registreeritakse jäätmeseaduse § 98⁷ lõike 2 punkt 2 alusel.

Täiendavad nõuded

Vaidlustamine Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Registreeringu andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Allkirjastaja nimi Helen Akenpärg

Ametikoht jäätmebüroo juhataja

Jäätmete vedu

Ohtlike jäätmete veo kogus (t/a)

Olmejäätmete veo kogus (t/a)

Metallijäätmete veo kogus (t/a)

Muude jäätmete veo kogus (t/a) 250 000

Üldine jäätmete veo kogus (t/a) 250 000

2/2

Jäätmevaldkonna registreering Registreeringu number RE.JÄ/520890

Registreeringu omaja andmed Ärinimi / Nimi Enefit Industry AS

Registrikood / Isikukood 10579981

Tegevusvaldkond Tavajäätmete taaskasutamine teadusuuringutes, arendustegevuses või uute toodete ja protsesside katsetamisel

Registreeringu kehtivuse periood Registreeringu väljastamise kuupäev 05.01.2024

Registreeringu kehtivuse algus

Lõppemise kuupäev 14.07.2025

Andmise põhjendus (faktiline ja õiguslik alus)

Keskkonnaamet on vastavalt jäätmeseaduse § 98⁷ lg 4 kontrollinud jäätmeloa omamise vajaduse puudumist. Jäätmekäitleja tegevus registreeritakse jäätmeseaduse § 98⁷ lõike 2 punkt 1 ja esitatud taotluse 16.10.2023 T-RJÄ/1018131-2 alusel.

Täiendavad nõuded 1. Tööstuskatsed viiakse läbi Enefit 280-1 õlitootmisseadmes vastavalt keskkonnakompleksloa nr KKL/176540 nõuetele ja käesoleva registreeringu erisustele. Lisaks arvestatakse Auvere energiakompleksis tehnoloogiliselt omavahel seotud Eesti elektrijaama keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV-172516) ja Auvere elektrijaama keskkonnakompleksloa nr KKL/324417 asjasse puutuvate nõuetega.

2. Tööstuskatsete läbiviimisel tuleb lähtuda Keskkonnaametiga kooskõlastatud Enefit 280-1 seadmes koospürolüüsi protsessis plastijäätmete kui sisendi ja põlevkivi kasutamise tööstuskatsete katseprogrammist (ka nimetatud kui katseplaan), mis esitati Keskkonnaametile 06.12.2023 kirjaga nr NJ-KKJ-1/1416-4. Järgida tuleb nii katseprogrammis kirjeldatud tegevusi ja tingimusi, kui sisendmaterjalist ja heitgaasidest analüüsitavate ainete loetelu ja proovivõtu sagedust.“

3. Lisaks tuleb tööstuskatsete läbiviimisel lähtuda Enefit 280-1 seadmel plastijäätmete koospürolüüsi katsetamise eksperthinnangus toodust (Versioon 5.12.2023, Töö nr 23004591).

4. Enefit 280-1 seadmes koospürolüüsi protsessis plastijäätmete kui sisendi ja põlevkivi kasutamise tööstuskatsete katseprogramm (katseplaan) ja Enefit 280-1 seadmel plastijäätmete koospürolüüsi katsetamise eksperthinnang on käesoleva registreeringu lahutamatud lisad.

5. Katseperioodi iga ööpäeva summaarne plastijäätmete (15 01 02 ja 19 12 12) kogus ei ületa 100 t/ööpäevast kogust.

6. Tööstuskatse läbiviimiseks peab käitleja veenduma, et sisendina kasutatavad plastijäätmed ei sisalda POS-ühendeid. Selleks peab iga jäätmepartii kohta olema võetud esinduslik proov ja tehtud keemiline analüüs vastavalt EN-standarditele. St et enne ei ole lubatud plastijäätmeid keemiliselt ringlusse võtta, kui ei ole laekunud akrediteerud labori analüüs, mis kinnitab POS- ühendite puudumise. Juhul kui sisendmaterjalis leitakse POS-ühendeid, ei saa neid katse perioodil kasutada - need materjalid või jäätmed tuleb kõrvaldada ja anda üle selleks vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

7. Plasti ja põlevkivi koospürolüüsi katsetamisega saab alustada vaid juhul, kui eelnevalt on Keskkonnaametile kirjalikult saadetud ECHA REACH PPORDI registreerimist tõendavad dokumendid.

8. Keskkonnaametit tuleb kirjalikult informeerida (aadressile [email protected]) tööstuskatsetamise alguskuupäevast vähemalt 24 h ette enne selle toimumist.

9. Tööstuskatse läbiviimisel seiratavate näitajate pistelised proovivõtmised, mõõtmised, kasutatavad analüüsimeetodid ja labor(id) peavad olema vastavalt akrediteeritud.

10. Katsetuste käigus tekkinud saadusi sh õli ja bensiin (jäätmed) tuleb koguda tavapärasest toodangust eraldi mahutites.

11. Katseperioodil Enefit 280 seadmes tekkinud töötlemisjääke (sh uttegaas ja fenoolvesi) võib edasi suunata vaid seadme(te)sse, millel on katse läbiviimise ajal töökorras ja töötav pidevseireseade.

12. Tööstuskatse tulemustest tuleb kirjalikult Keskkonnaametit informeerida (KOTKAS või aadressil [email protected]) mõistliku aja jooksul pärast katsete läbiviimist vastavalt katseplaanis kirjeldatud aruande koostamise plaanile ja esitada mitte hiljem kui 31.12.2025.

13. Kõikide sisend- ja väljund materjalivoogude (sh ka abimaterjal) kohta tuleb tööstuskatse perioodil arvestust pidada ja andmed koos aruandega Keskkonnaametile esitada.

14. Tööstuskatse ajal edasi suunatud töötlemisjääkide suunamise katkestused tuleb registreerida, sh registreerida katseperioodil tõrviku kasutamise aeg (kasutuse pikkus) ja põhjus ning esitada koos lõpliku tööstuskatse aruandega.

15. Katsetamise käigus tekkiva õhkuheite saasteainete kontsentratsioone kontrollitakse eelnevalt mainitud komplekslubade pidevseire kaudu. Juhul, kui ületatakse näitaja(te) piirväärtusi, vähendatakse koheselt plastijäätmete sisendkogust.

Tööstuskatses kasutatavate plastijäätmete ladustamine on lubatud vaid kehtiva Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendava dokumendi alusel (jäätmeseadus § 98_3), mis tuleb Keskkonnaametile toimingule eelnevalt esitada.

Vaidlustamine Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Registreeringu andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Allkirjastaja nimi Helen Akenpärg

Ametikoht jäätmebüroo juhataja

2/6

Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Käitluskoha andmed

Jrk nr 1.

Nimetus Enefit õlitööstus

Kood JTK0670921

Käitluskoha täpne asukoht kaardil Ruumikuju: 1 lahustükk ja 4 auku. Puudutatud katastriüksus: Keskterritooriumi (51401:001:1297). Puudutatud veekogud: Eesti SEJ juurdevoolukanal (Mustajõe kanal) (VEE1064900), Mustajõgi (VEE1063800), Põõsastiku kraav (VEE1065000).

Aadress ja katastritunnus Aadress Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid

Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Auvere küla, Keskterritooriumi 51401:001:1297 X: 6576795, Y: 721857

Tegevuskoha põhitegevusala (EMTAK) 19201 - Puhastatud naftatoodete (sh turbabriketi) tootmine

Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus 3/6

Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus Jrk nr

Jäätmekäitlustoimingu nimetus

Toimingu kood Jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Tehnilise varustuse kirjeldus Maksimaalne käitlusvõimsus (t/a)

1. Plastjäätmete ja põlevkivi koospürolüüs

R12p - jäätmete taaskasutamisele eelnev füüsikalis- keemiline töötlemine (kuivatamine, aurutamine, konditsioneerimine jms)

Katsetamise eesmärk on uurida plastijäätmete lisamise mõju pürolüüsi protsessile, protsessisaadustele ja keskkonnale.

Katsetamine seisneb plastijäätmete mõju uurimisel Enefit280 seadmele põlevkivi koospürolüüsi protsessis. Selleks kasutatakse katseplaanis ettenähtud kogustes hinnanguliselt kuni 5% plasti ja 95% põlevkivi. Enefit 280-1 seadmes katsetatakse 20 päeva jooksul erinevaid töörežiime, kokku kuni 2 000 tonni plastijäätmeid. Plastijäätmete materjali tarnijad on Eesti jäätmekäitlejad. Materjali purustamine ning pallimine toimub tarnijatest jäätmekäitlejate poolt. Transportimiseks, käitlemiseks ning ladustamiseks pallitakse materjal pallimispressis, mis pakendab pallitud jäätmed võrgu ja/või kilega. Kiletamise eesmärk on vähendada jäätmete lõhnamist ja nõrgvee eraldumist ning ohutuma ladustamise tagamiseks. Materjal tuuakse pallidesse pakituna liikuva põrandaga või teist tüüpi sõidukitega. Enefit 280-1 katseks on ette nähtud umbes 2500 palli, keskmiselt on ühe plastpalli mass hinnanguliselt 780-850 kg. Pallid laetakse maha automaatselt või teleskooplaaduri pallihaaratsiga. Materjali transporditakse Enefit Õlitööstuse territooriumil asuval palliavajal pidevalt protsessiks vajalikus koguses. Järelejäänud kile pärast pallide avamist ladustakse konteineris ja täiendavaks purustamiseks või muuks käitlemiseks antakse üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale.

Katse nr 1 12 päeva pidevat käitamist koormusel 255,83 t/h põlevkivi ja kuni 4,125 t/h plastijäätmeid. 12 päevaga käideldakse plastijäätmeid kokku kuni 1 200 tonni.

Katse nr 2 8 päeva käitamist koormusel 14 t/h plastijäätmeid. Tehas töötab lühiajaliselt koormusel 246 t/h põlevkivi ja kuni 14 t/h plastijäätmeid umbes 14 h jooksul (jaotatud kahe ööpäeva vahel), misjärel töötab seade režiimis, kus ette antakse ainult põlevkivi. 14 h periood on jaotatud kahe ööpäeva vahel, kus esimesel päeval opereeritakse õhtusel perioodil 7 tundi (17-24), millele järgneb järgmise päeva öötundidel 7 tunnine periood (00- 07). Uus 14 h periood on planeeritud kolmanda päeva õhtutundidel. Kirjeldatud katsetuste ülesehitus kindlustab selle, et ühes ööpäevas ei kasutata protsessis rohkem kui kuni 100 t plastijäätmeid. Testimist korratakse 4 korda 8 ööpäeva jooksul. 8 päevaga käideldakse plastijäätmeid kokku kuni 800 tonni.

Plastijäätmeid ja põlevkivi antakse ette eri liinide kaudu ja segatakse enne reaktorisse jõudmist segamiskambris. Plastijäätmete jaoks kasutatakse ajutist 2-astmelist toitesüsteemi, kus esimeses astmes toimub pneumaatiline transport vahepunkrisse ning teises astmes lämmastiku keskkonnas doseerimine segukambrisse. Doseerimisseade võimaldab mõõta täpselt protsessi sisenevat plastijäätme massi süsteemis oleva kaalumisseadmega, mille täpsusklass on 1%. Etteantud põlevkivi ja plastijäätmete kogused registreeritakse igapäevaselt.

Lisainfo dokumendis Planeeritav plastijäätmete etteandmissüsteemi kirjeldus

2 000

Projekti kogumaht (t) 2 000

Käideldavad jäätmeliigid koos aastase käitluskogusega 4/6

Käideldavad jäätmeliigid koos aastase käitluskogusega Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Enefit õlitööstus

Jäätmeliik Väljaminek (t/a)

Taaskasutatakse Kõrvaldatakse

Kogus (t/a)

R-kood Kogus (t/a)

D- kood

15 01 02 - Plastpakendid 1 000 R12p - jäätmete taaskasutamisele eelnev füüsikalis-keemiline töötlemine (kuivatamine, aurutamine, konditsioneerimine jms)

19 12 12 - Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sealhulgas materjalisegud), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 11*

1 000 R12p - jäätmete taaskasutamisele eelnev füüsikalis-keemiline töötlemine (kuivatamine, aurutamine, konditsioneerimine jms)

Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Enefit õlitööstus

Ladustamiskoht Jäätmeliigid

Number plaanil või kaardil

L-EST97 koordinaadid

Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või ladestamisele suunamise aeg

Üheaegne ladustamise kogus

Jäätmeliik Põlev ​‐ materjal

Üheaegne ladustamise kogus

Tonni m³ Tonni m³

1 X: 6577091, Y: 722105

Pallitud jäätmeid ladustatakse Eesti elektrijaama põlevkivilaos, rehvihakke ladustamisega samas kohas (X: 6577090, Y: 722105). Ladustamine toimub vastavalt Päästeameti poolt kooskõlastatud põlevmaterjali ladustamise plaanile, sh on nendega kooskõlastatud plastijäätmete ladustamine vastavalt senisele plaanile.

Jäätmeid võib ladustada enne taaskasutamist max kuni kolm aastat. Antud projekti raames hiljemalt juuli 2025.

500 15 01 02 - Plastpakendid Jah 500

19 12 12 - Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sealhulgas materjalisegud), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 11*

Jah 500

Seotud failid

Käitluskohaplaan (sh ajutiselt ladustatavate jäätmete asukohad) Lisa 1: Käitluskohaplaan (sh ajutiselt ladustatavate jäätmete asukoht).pdf

Jäätmete ajutise ladustamise korral Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendav dokument ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude katmiseks.

Kinnitatud põlevmaterjali ladustamise plaan Lisa 2: EE_kaaskiri.asice

Lisa 3: EEJ_polevmaterjali_ladumistamise_plaan.asice

Analüüsiaktid

5/6

6/6

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KMIN-046

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi Enefit Industry AS

Registrikood / Isikukood

10579981

Tegevuskoha andmed

Nimetus Eesti põlevkivimaardla Narva põlevkivikarjäär II

Aadress Keskterritooriumi/1, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond

Katastritunnus(ed) 85101:001:0640

Territoriaalkood EHAK

1472

Käitise territoorium

Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Anatoli kalakasvandus (85101:012:0049), Kalakasvanduse (85101:012:0039), Keskterritooriumi (51401:001:1297), Külaotsa (85101:012:0059), Ladiska (85101:012:0063), Narva metskond 54 (85101:012:0116), Põdrasaare (51401:001:0102), Suur alajaam 330 (85101:001:0642), Vaivara metskond 24 (85101:012:0014), Vaivara metskond 47 (85101:012:0113), Vete (85101:012:0099), Vulina (85101:012:0105), Väike alajaam 110 (85101:001:0641). Puudutatud veekogud: Eesti SEJ juurdevoolukanal (VEE1064900), Mustajõgi (VEE1063800), Põõsastiku kraav (VEE1065000).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Maavara kaevandamine;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

10.04.2025

Lõppemise kuupäev

15.08.2038

Maapõu M1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Mäeeraldise liik ümberregistreerimine

Registrikaardi nr 10

Maardla nimetus Eesti

Maardla osa nimetus Narva kaeveväli

Maardla põhimaavara põlevkivi

Mäeeraldise nimetus Narva põlevkivikarjäär II

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju

Teenindusmaa ruumikuju

Mäeeraldise pindala (ha) 544.15

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 560.35

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve põlevkivi: kütuseks ja keemiatööstuse toormeks; turvas: pinnase viljakuse parandamine korrastamisel

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas

Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) 6 400

Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

8 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei Jah aT - aktiivne tarbevaru 8 980.978 tuh t 12.02.2020

25 plokk vähelagunenud turvas Turvas, vähelagunenud Jah Jah aT - aktiivne tarbevaru 10.265 tuh t 12.02.2020

26 plokk hästilagunenud turvas Turvas, hästilagunenud Jah Jah aT - aktiivne tarbevaru 14.37 tuh t 12.02.2020

Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu

Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Põlevkivi 2003 2038 6 400 tuh t 16 653 tuh t

2/3

Geoloogilised uuringud

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Eesti põlevkivimaardla varu ümberhindamine (seisuga 01.01.1995.a.). Narva kaeveväli

Geoloogiafondi number 4942

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 95-18

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 09.06.1995

Maavara kaevandamise maksimaalne lubatud aastamäär põlevkivi kaevandamise lubadele KMIN-073, KMIN-046, KMIN-074 ja KMIN-087 kokku on 6 400 tuh t, kuid Enefit Kaevandused AS-le antud kõikide põlevkivi kaevandamise lubade alusel kokku ei tohi aastas kaevandada rohkem kui 15 010 tuh t. Turba kaevandamise maksimaalselt lubatud aastamäär on 36 tuh t. Kaevandamise loa valdaja peab: - pärast loa muutmist koostama seirekava ja esitama selle Keskkonnaministeeriumile heakskiitmiseks. Seirekava koostamise tähtaeg on 6 kuud pärast kaevandamisloa muutmise otsuse jõustumist (muutmise otsus EK 27.03.2014 kirjaga nr EP-KES-1.01/225 esitatud taotluse kohta kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046, KMIN-074 ja KMIN-087 muutmiseks). Seirekava koostamisel tuleb lähtuda KMH aruande peatükkidest 1.6, 6.3.1 ja 8. Loa omanik teostab seirekava kinnitamiseni seiret vastavalt kinnitamise eel kehtinud keskkonnalubade nõuetele, peale seirekava kinnitamist vastavalt heakskiidetud seirekavale. Seire tulemused esitada Keskkonnaametile ja Keskkonnaministeeriumile lähtuvalt seirekavas kehtestatud seireperioodidest; - piirama tolmu levikut loodusaladele nendega piirnevatel teedel kasutades asjakohaseid vahendeid (nt teede kastmine); - allmaakaevandamisel hoidma veetaset all töötavas kaevandamispiirkonnas kuivenduse tagamiseks. Pärast ala langetamist reguleerida langetatud ala veetase lõpetamisjärgsele võimalikult lähedasele tasemele; - jätkama soo- ja rabaveetaseme seiret Usnova kinnistu ja Puhatu looduskaitseala vahelisse puhvertsooni rajatud puuraukude grupis. Antud tingimus on kehtetu pärast kaevandamisloa muutmise otsusest (muutmise otsus EK 27.03.2014 kirjaga nr EP-KES-1.01/225 esitatud taotluse kohta kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046, KMIN-074 ja KMIN-087 muutmiseks) tuleneva uue seirekava heakskiitmist; - teostama kaevandamise alustamisest peale seiret jälgimaks soo- ja rabavee taset ning Keila-Kukruse põhjaveekihi alanduslehtri levikut üle mäeeraldise piiride Puhatu looduskaitseala suunal. Seire käigus saadud mõõtetulemuste alusel peab hüdrogeoloogilist mudelit vajadusel korrigeerima ning täiendama selle kirjeldust prognoositäpsuse suurendamiseks. Seire tulemused tuleb esitada vähemalt neli korda aastas. Antud tingimus on kehtetu pärast kaevandamisloa muutmise otsusest (muutmise otsus EK 27.03.2014 kirjaga nr EP-KES-1.01/225 esitatud taotluse kohta kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046, KMIN-074 ja KMIN-087 muutmiseks) tuleneva uue seirekava heakskiitmist; - kavandama modelleerimis- ja seiretulemuste alusel preventiivsed meetmed Puhatu looduskaitseala soo- ja rabavee kaitseks (näiteks vee ärajuhtimiskraavide ja -kanalite veetõketena toimimise tagamine, Poruni jõe, Gluboki kraavi või Liguski (Luguki) kraavi veetasemete reguleerimine, puistangute moodustamise tehnoloogia muutmine vms), mida tuleb vajadusel rakendada Puhatu looduskaitseala osalise kuivendamise vältimiseks ja biokoosluste säilitamiseks. Antud tingimus on kehtetu pärast kaevandamisloa muutmise otsusest (muutmise otsus EK 27.03.2014 kirjaga nr EP-KES-1.01/225 esitatud taotluse kohta kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046, KMIN-074 ja KMIN-087 muutmiseks) tuleneva uue seirekava heakskiitmist; - seiretulemused esitama Keskkonnaministeeriumile. Antud tingimus on kehtetu pärast kaevandamisloa muutmise otsusest (muutmise otsus EK 27.03.2014 kirjaga nr EP-KES-1.01/225 esitatud taotluse kohta kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046, KMIN-074 ja KMIN-087 muutmiseks) tuleneva uue seirekava heakskiitmist;

Turvas, vähelagunenud 2003 2038 15 tuh t 15 tuh t Turvas, hästilagunenud 2003 2038 21 tuh t 21 tuh t

Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id

KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Põlevkivi 2003 2038 0130 Alutaguse vald 145 100 544.15 1 Turvas, vähelagunenud 2003 2038 0130 Alutaguse vald Turvas, hästilagunenud 2003 2038 0130 Alutaguse vald

Kõrvaltingimused

Kaevandatud maa kasutamise otstarve metsamaa

3/3

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KMIN-053

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi Enefit Industry AS

Registrikood / Isikukood

10579981

Tegevuskoha andmed

Nimetus Eesti põlevkivimaardla Viru mäeeraldis

Aadress Keskterritooriumi/1, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond

Katastritunnus(ed) 85101:001:0640

Territoriaalkood EHAK

1472

Käitise territoorium

Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Anatoli kalakasvandus (85101:012:0049), Kalakasvanduse (85101:012:0039), Keskterritooriumi (51401:001:1297), Külaotsa (85101:012:0059), Ladiska (85101:012:0063), Narva metskond 54 (85101:012:0116), Põdrasaare (51401:001:0102), Suur alajaam 330 (85101:001:0642), Vaivara metskond 24 (85101:012:0014), Vaivara metskond 47 (85101:012:0113), Vete (85101:012:0099), Vulina (85101:012:0105), Väike alajaam 110 (85101:001:0641). Puudutatud veekogud: Eesti SEJ juurdevoolukanal (VEE1064900), Mustajõgi (VEE1063800), Põõsastiku kraav (VEE1065000).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Maavara kaevandamine;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

10.04.2025

Lõppemise kuupäev

10.08.2049

Maapõu M1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine

Registrikaardi nr 14

Maardla nimetus Eesti

Maardla osa nimetus Viru kaeveväli

Maardla põhimaavara põlevkivi

Mäeeraldise nimetus Viru mäeeraldis

Mäeeraldisel on teenindusmaa Ei

Mäeeraldise ruumikuju

Teenindusmaa ruumikuju

Mäeeraldise pindala (ha) 4 148.37

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha)

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve keemiatööstuse tooraine ja energeetikatööstuse kütus

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas

Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) 2 100

Plokid

2/4

Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

1 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 1 966.10 tuh t 15.02.2020

2 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aR - aktiivne reservvaru 15 014.962 tuh t 15.02.2020

3 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pR - passiivne reservvaru 9 338 tuh t 15.02.2020

4 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 1 196 tuh t 15.02.2020

5 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 416 tuh t 15.02.2020

6 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 44 tuh t 15.02.2020

7 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 64 tuh t 15.02.2020

8 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 328 tuh t 15.02.2020

9 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 32 tuh t 15.02.2020

10 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 17 tuh t 15.02.2020

Geoloogilised uuringud

Geoloogilise uuringu aruande nimetus -

Geoloogiafondi number -

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number keskkonnaministri 10.07.2008 käskkiri nr 919

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 10.07.2008

Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu

Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Põlevkivi 2019 2049 2 100 tuh t 15 015 tuh t

Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id

KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Põlevkivi 2019 2049 0130 Alutaguse vald 145 100 3 800.68 0.481567

0251 Jõhvi vald 12 330 347.69 0.518433

Kõrvaltingimused

3/4

1. Kalina ohvritamme (KLO4000643) piiranguvööndis ja Kiikla mõisa pargis (KLO1200443) on kaevandamine keelatud. 2. Kaevandamisloa omanik peab kaevandusvee eesvooluna rakendama juba kaevandusveest mõjutatud vooluveekogusid. Valgala piires tuleb kaevandusveena väljapumbatud vesi juhtida tagasi sama valgala veekokku. 3. Kaevandamisloa omanik peab vee-alanduse mõjualas rajama puurkaevud ja/või veetrassid elanike veevarustuse (sh kvaliteetse joogivee) tagamiseks enne vee alandamist. Alternatiivne veevarustus tuleb tagada ka aladel, kuhu veealandus tulevikus jõuda võib. 4. Tuulutusšurfid rajada asustamata aladele ning kindlustada kaitsevõredega. Šurfide rajamisel raadata ala selliselt, et vältida puude okste murdumist talvel jää raskuse all. Kõik kaeveväljale rajatavad uued tuulutusšurfid ja tehnilised puuraugud tuleb rajada kasutades vettpidavaid ja põhjaveekihte üksteisest isoleerivaid konstruktsioone. 5. Lõhketöid on elamute läheduses lubatud teostada ainult ajavahemikus 08.00–22.00. Elamute läheduseks loetakse läbindustöödel elamule lähemat ala kui 100 m ja koristustöödel elamule lähemat ala kui 200 m. Muul ajal on lõhketööde teostamine elamute läheduses lubatud vaid kirjalikul kokkuleppel vastavate kinnisasjade omanikega. Lõhatavate laengute mass ja viitegrupid peavad jääma lubatud koguste piiridesse. Lubatud kogused määratakse kindlaks lõhketööde passis. 6. Kaevandamisloa omanik peab mõõtma lõhketöödega kaasnevat vibratsiooni ja võnkekiirust, kui elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või Alutaguse Vallavalitsuse poolt esitatakse nõue lõhketööde mõjurite seireks hoonetes, mis asuvad vähem kui 500 meetri kaugusel kaevanduses kambriploki koristustöödel toimuvatest lõhketöödest. Elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või Alutaguse Vallavalitsuse nõudel peab kaevandamisloa omanik teostama kambriploki koristustööde lõhketöödest tingitud vibratsiooni ja võnkekiiruse mõõtmise esimesel võimalusel alates vastava kirjaliku nõude saamisest. Mõõtmisi ei ole vaja teha, kui samas piirkonnas (kaevanduse tiivas), kus on sarnased mäetehnoloogilised tingimused ning mäetöödel kasutatakse jätkuvalt tavapärast kaevandamistehnoloogiat, on viimase kolme aasta jooksul vastavad mõõtmised tehtud. Põhjendatud juhul teostatakse kordusmõõtmisi ka tihemini. Lõhkamiste mõju seiret tehakse kamberploki iseloomuliku tootmisrütmiga ajal 30 päeva pikkuse perioodi kestel, elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse põhjendatud taotlusel pikemalt. Mõõtmiste aruanne esitada loaandjale ning elamu ja ühiskasutuses hoone omanikule ühe nädala jooksul pärast mõõtmiste lõpetamist. 7. Lõhketööde mõjurite seiret tuleb teostada mõõteseaduse ning majandus- ja taristuministri 08.09.2017 määruse nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ kohaselt. 8. Hoonete seisund hinnatakse ja dokumenteeritakse erapooletu eksperdi poolt hoone omaniku või valdaja juuresolekul. Hindamisega seotud kulud kannab kaevandamisloa omanik. Hoonete seisund tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone valdaja või esindaja juuresolekul enne lõhketööde jõudmist hoonetele lähemale kui 200 m ja lõhketööde lõpetamisel hoonest enam kui 200 m kaugusel. Hoone omaniku nõudel tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone seisund varem kui 200 m kaugusel. Hoonete seisundi hindamise akt koostatakse vähemalt kolmes eksemplaris, millest üks antakse hoone valdajale ja teine kohalikule omavalitsusele, kolmas eksemplar jääb kaevandamisloa omanikule. Hindamise akt(id) tuleb hoonete valdajale ja kohalikule omavalitsusele üle anda kahe nädala jooksul, suuremate objektide (hoonekompleksid, mitme pere elamud, ühiskondlikud hooned jmt) puhul ühe kuu jooksul pärast hindamise tegemist. 9. Kaevandamisloa omanik peab teavitama hoone omanikku kirjalikult enne mäetööde jõudmisest hoonele lähemale kui 500 m, märkides teavituskirjas ligikaudse ajakava mäetööde jõudmisest hooneni. Samuti tuleb märkida teavituskirjas info selle kohta, millal jõuavad kaevetööd hoonest uuesti kaugemale kui 500 meetrit. 10. Lõhketööd kanakulli elupaigale (KLO9112356) lähemal kui 1 km on keelatud 1. märtsist 30. juunini.

Kaevandatud maa kasutamise otstarve -

4/4

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KMIN-054

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi Enefit Industry AS

Registrikood / Isikukood

10579981

Tegevuskoha andmed

Nimetus Eesti põlevkivimaardla Estonia kaevandus

Aadress Keskterritooriumi/1, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond

Katastritunnus(ed) 85101:001:0640, 49802:002:0450, 22901:002:0224

Territoriaalkood EHAK

1472

Käitise territoorium

Ruumikuju: 5 lahustükki. Puudutatud katastriüksused: Aheraine (49802:002:0402), Alajõe metskond 7 (22901:002:0224), Estonia jäätmehoidla (49802:002:0010), Estonia kaevanduse tööstusterritoorium (22901:002:0260), Estonia tööstusala (49802:002:0450), Ohakvere settebassein (22901:002:0012), Puistangu (49802:002:0396), Raudi kanal L2 (13001:001:0203), Settebassein 2 (49802:002:0007), Settebassein 3 (49802:002:0008), Settebasseini (22901:002:0033). Puudutatud veekogud: Jõuga peakraav (VEE1058900), Milloja (VEE1059100), Nimi teadmata (VEE2034610), Ohakvere veehoidla (VEE2034750), (Ongassaare tiigid) (VEE2034710), (Ongassaare tiigid) (VEE2034720), (Ongassaare tiigid) (VEE2034730), (Ongassaare tiigid) (VEE2034740), Rannapungerja jõgi (VEE1058700), Raudi kanal (VEE1063600), Vareseniidu kraav (VEE1058901).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Vee erikasutus; Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; Jäätmete käitlemine; Maavara kaevandamine;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

10.04.2025

Lõppemise kuupäev

10.08.2049

Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Jäätmete käitlemine J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Käitluskoha andmed

Jrk nr 1.

Nimetus Estonia põlevkivikaevandus

Keskkonnaregistrikood JTK0900673

Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid

Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Väike-Pungerja küla, Estonia tööstusala 3230172 49802:002:0450 X: 6566976, Y: 691935

Plaan või kaart

Number plaanil või kaardil

Käitluskoha andmed

Jrk nr 2.

Nimetus Estonia kaevanduse rikastusjäägihoidla nr 1

Keskkonnaregistrikood JKK4400304

Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid

Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Väike-Pungerja küla, Estonia tööstusala 3230172 49802:002:0450 X: 6567788, Y: 693345

Plaan või kaart

Number plaanil või kaardil

Käitluskoha andmed

Jrk nr 3.

Nimetus Estonia kaevanduse päikeseelektrijaam II

Keskkonnaregistrikood JKK4400300

Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid

Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ohakvere küla, Estonia kaevanduse tööstusterritoorium 3227275 22901:002:0260 X: 6567952, Y: 694692

Plaan või kaart

Number plaanil või kaardil

J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul2/38

J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Estonia põlevkivikaevandus

Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a)

Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse

Kogus R-kood Kogus D-kood

01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed 6 000 000 6 000 000 6 000 000 R5m

6 000 000 R5t

6 000 000 R12s

Jrk nr 2.

Käitluskoha nimetus Estonia kaevanduse rikastusjäägihoidla nr 1

Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a)

Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse

Kogus R-kood Kogus D-kood

01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed 6 000 000 6 000 000 3 600 000 D1

Jrk nr 3.

Käitluskoha nimetus Estonia kaevanduse päikeseelektrijaam II

Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a)

Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse

Kogus R-kood Kogus D-kood

01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed 6 000 000 6 000 000 6 000 000 R5m

J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus Jrk nr

Jäätmekäitlustoimingu nimetus

Toimingu kood Lubatud jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Lubatud jäätmekäitlustoimingu aastane käitlusmaht (tonni/aastas)

1. Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmete (jäätmekood 01 01 02) taaskasutamine

R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine

Aheraine taaskasutamine teede ja platside ehitamisel oma tarbeks (nt tehnoloogiliste teede rajamine ja hooldus tehnoloogiliste rajatiste hooldus).

Ettevõttel tuleb eraldi arvestust pidada selle kohta, millistes kogustest ning otstabel aherainet taaskasutati oma tarbeks. Aastane oma tarbeks kasutatav kogus (R5m ja R5t kokku) on 1 miljon tonni.

1 000 000

3/38

2. Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmete (jäätmekood 01 01 02) taaskasutamine

R5t - jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks

Aheraine taaskasutamine maa-alade tagasitäitmisel ja korrastamisel oma tarbeks (nt ehitusobjektidel (puuraukude ja šurfide tööplatsidel täitematerjalina); erinevate kasutusest väljunud kaevandusobjektide korrastustöödel (ehitiste, sh. šurfide ja puuraukude likvideerimine, settebasseinide ala korrastamine, maapinna vajumiste täitmine jmt).

Ettevõttel tuleb eraldi arvestust pidada selle kohta, millistes kogustest ning otstabel aherainet taaskasutati oma tarbeks. Aastane oma tarbeks kasutatav kogus (R5m ja R5t kokku) on 1 miljon tonni.

1 000 000

3. Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmete (jäätmekood 01 01 02) taaskasutamine Estonia kaevanduse päikeseelektrijaama I ehitamisel

R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine

Keskkonnaluba annab ettevõttele õiguse Estonia kaevanduses maavara kaevandamisel ja rikastamisel tekkiva aheraine taaskasutamiseks toimingukoodiga R5m Estonia kaevanduse aherainepuistangu territooriumile rajatava päikeseelektrijaama I päikesepaneelide alustarindi rajamisel. Aheraine lubatud taaskasutatavaks koguseks alustarindi ehitamisel on kokku kuni 3,4 mln tonni. Päikeseelektrijaama I ehitamine toimub vastavalt 2018. aastal valminud "Estonia kaevanduse I päikeseelektrijaama eskiisprojektile" ning muudetud kaevandamisjäätmekavale.

3 400 000

4. Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmete (jäätmekood 01 01 02) ringlussevõtt

R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine

Toote nõuetele vastava killustiku tootmine ning müümine ehitusmaterjalina kuni 6 miljonit tonni aastas.

Killustiku valmistamiseks on kaevandusel vastavad seadmed: purustid, sõelad, konveierid, laadimiskompleks, kaalud jmt. Killustiku tootmise jõudlus on erinevate fraktsioonide osas aastas kokku kuni 1 mln t, nõudluse kasvades on võimalik jõudluse kasvatamine kuni 2 mln t/aastas.

Aherainest valmistatakse kohapeal kaevanduse tööstusterritooriumil järgmiseid tooteid: - lubjakivi, fraktsioon 90/300 (omab vastavusdeklaratsiooni) - lubjakivikillustiku fraktsioonid 0/90; 4/16; 16/32; 32/63; 0/32 on kasutatavad ehitustöödel ja teede ehituses sidumata ja hüdrauliliselt seotud kihtide täitematerjalina vastavalt EVS-NE l3242:2006+ A1:2008. Lubjakivikillustiku erinevate fraktsioonide kohta on välja antud tootmisohje sertifikaat, mis tõendab lisaks eelnimetatud fraktsioonide 4/16; 16/32; 32/63; 0/32 kasutamisvõimalust ka betooni täitematerjalina. Lubjakivi tooteid valmistatakse ja müüakse tarbijatele vastavalt turunõudlusele. Ettevõte esitas loa muutmise taotluse lisana tootmisohje sertifikaadi nr 4103-CPR-0107, mis kehtis kuni 01.11.2019. Sertifikaadi lõppemisel tuleb ettevõttel taotleda uut sertifikaati. Samuti on ettevõte esitatud toimivus- ja vastavusdeklaratsioonid. Esitatud dokumendid tõendavad, et aherainest toodetud killustik vastab toote nõuetele.

6 000 000

5. Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmete (jäätmekood 01 01 02) ladestamine jäätmehoidlas

D1 - maapealne või maa-alune ladestamine (näiteks prügilatesse)

See osa aherainest, mida ei realiseerita tootena ega taaskastuta ära oma tarbeks päikesepargi I rajamisel, ladestatakse B-kategooria jäätmehoidlasse.

Seoses seatud kohustusega võtta taaskasutusee vähemalt 40% aherainet aastas, on lubatud aastaseks ladestamiskoguseks kuni 3 600 000 tonnini aastas (60% tekkivast aherainest).

3 600 000

6. Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmete (jäätmekood 01 01 02) taaskasutamine Estonia kaevanduse päikeseelektrijaama II ehitamisel

R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine

Keskkonnaluba annab ettevõttele õiguse Estonia kaevanduses maavara kaevandamisel ja rikastamisel tekkiva aheraine taaskasutamiseks toimingukoodiga R5m Estonia kaevanduse territooriumile rajatava päikeseelektrijaama II päikesepaneelide alustarindi rajamisel. Aheraine lubatud taaskasutatavaks koguseks alustarindi ehitamisel on kokku kuni 6,5 mln tonni (3,75 mln m3). Päikeseelektrijaama II ehitamine toimub vastavalt 2020. aastal valminud "Estonia kaevanduse II päikeseelektrijaama eskiisprojektile" ning muudetud kaevandamisjäätmekavale.

6 000 000

J4. Jäätmete ladustamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J5. Jäätmete vedu Vorm ei ole asjakohane

J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded4/38

J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded Tegevuse liigid Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded

Kirjeldus Rakendamine Põlevkivi kaevandamisel ja rikastamisel tekkivad kaevandamisjäätmed

Kaevandamisjäätmete üleandmisel teistele isikutele peab omama Keskkonnaameti poolt väljastatud keskkonnaluba või jäätmekäitleja registreeringut.

Põlevkivi kaevandamisel ja rikastamisel tekkivate kaevandamisjäätmete üleandmisel

Taaskasutamine, sh ringlussevõtt

Ettevõttel on õigus taaskasutada, sh ringlusse võtta 100% ning kohustus taaskasutada, sh ringlusse võtta vähemalt 40% tekkivast aherainest. Aheraine taaskasutamise protsent arvutatakse kolme aasta keskmisena ning arvestamist alustatakse 2019-st aastast, mis tähendab, et 2021. aasta lõpuks peab kolme aasta jooksul tekkinud aherainest taaskasutatud olema vähemalt 40%. 2022. aasta lõpuks peab olema taaskasutatud aastatel 2020-2022 tekkinud aherainest 40% jne.

Aheraine taaskasutamine (R5m ja R5t) oma tarbeks.

Järgida tuleb keskkonnaministri 21.04.2004 määruse nr 21 "Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded 1 " §-is 4 ¹ sätestatud nõudeid.

Ettevõttel tuleb eraldi arvestust pidada selle kohta, millistes kogustest ning otstabel aherainet taaskasutati oma tarbeks. Aastane oma tarbeks kasutatav kogus on 1 miljon tonni.

Aheraine käitlemine Aheraine käitlemine (vedu, taaskasutamine, kõrvaldamine jne) toimub vastavalt rikastusjäägihoidla projektile ja kaevandamisjäätmekavale. Maavara kaevandamise maksimaalselt lubatud aastamäär on vastavalt maavara kaevandamise lubadele KMIN-054 ja KMIN-119 kokku 10 mln tonni põlevkivi. Sellise koguse geoloogilise põlevkivi saamiseks on vaja maa alt välja tuua ca 17,7 mln tonni mäemassi. Mäemassist ~ 35% ehk ~ 6 mln tonni moodustab aheraine ehk maavarade kaevandamisjäätmed. Rikastusjäägid tekivad mäemassi rikastamisprotsessis (kaubapõlevkivi ja lubjakivi e. aheraine separeerimine läbi sõelte ja nn. raskes lahuses) rikastusvabrikus. Pärast aheraine eraldamist mäemassist transporditakse aheraine, mis ei leia kasutamist ehitusmaterjalina, kogumispunkritesse. Punkritest laaditakse rikastusjäägid kalluritele, mis veavad materjali rikastusjäägihoidlasse, ning ladestatakse vastavalt projektile.

Keskkonnahäiringute ennetamine ja leevendamine päikeseelektrijaamade I ja II ehitamisel

Ettevõte on kohustatud pidama eraldi arvestust päikeseelektrijaama I ja II alustarindi ehitamisel taaskasutatud aheraine koguste kohta. Ettevõte on kohustatud päikeseelektrijaama I ja II ehitustöödel ennetama võimalikke keskkonnahäiringute, nagu tolm, müra, vibratsioon teket ning rakendama asjakohaseid meetmeid häiringute leevendamiseks.

Päikeseelektrijaama I ja II ehitamisel ja pärast ehitamist tuleb teostada pidevalt visuaalset seiret veendumaks, et kõik keskkonna- ja tuleohutusnõuded on täidetud.

Pidev

J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse5/38

J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Estonia põlevkivikaevandus

Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine

Failid

Tegevuse lõpetamine

Tegevuse lõpetamisel tuleb jäätmete tekke ja taaskasutamiskoht korrastada vastavalt korrastamisprojektidele ning kõik jäätmed (v.a. kaevandamisjäätmed koodiga 01 01 02) anda üle edasiseks käitlemiseks vastavat tegevusluba omavale isikule või ettevõttele.

Tegevuse lõpetamisel

J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J9. Prügila või jäätmehoidla liik Pürgila ja/või jäätmehoidla liik* Prügila või jäätmehoidla mahutavus

Tavajäätmed (t) Ohtlikud jäätmed (t) Prügila - püsijäätmete prügila 60 000 000 0

J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Piirkogus (t/a) Jäätmekoodid

Jäätmekood 3 600 000 01 01 02 01 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisel tekkiv põlevkivi aheraine, sealhulgas rikastusjäätmed

J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Vorm ei ole asjakohane

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Veehaarde jrk nr 1.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaevandusvee pumbajaam nr 31

6/38

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024018

Puurkaevu katastri number 0000

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6566753, Y: 694911

Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O)

Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Kaevandusest väljapumbatav vesi 2021 2048 5 000 000 13 699

Kaevandusest väljapumbatav vesi 2049 2049 3 061 644 13 699

Veehaarde jrk nr 2.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Estonia kaevandus (2656)

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0002756

Puurkaevu katastri number 2656

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6567339, Y: 693722

Põhjaveekihi nimi ja kood C-V - Kambriumi-Vendi (Cm-V)

Põhjaveekogumi nimi ja kood Cm-V2vr - Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum (Cm-V₂vr)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Veevõtt 2021 2045 5 000 5 000 5 000 5 000 20 000 55

Veehaarde jrk nr 3.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Estonia kaevandus (2657)

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0002754

Puurkaevu katastri number 2657

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6566901, Y: 693818

Põhjaveekihi nimi ja kood C-V - Kambriumi-Vendi (Cm-V)

Põhjaveekogumi nimi ja kood Cm-V2vr - Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum (Cm-V₂vr)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Veevõtt 2021 2045 5 000 5 000 5 000 5 000 20 000 55

7/38

Veehaarde jrk nr 4.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Estonia kaevandus (5967)

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0002755

Puurkaevu katastri number 5967

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6567338, Y: 693718

Põhjaveekihi nimi ja kood O-C - Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm)

Põhjaveekogumi nimi ja kood O-Cm_Ida - Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (O-Cm_Ida)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Veevõtt 2021 2045 16 250 16 250 16 250 16 250 65 000 178

Veehaarde jrk nr 5.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Estonia kaevandus (5968)

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0002753

Puurkaevu katastri number 5968

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6566898, Y: 693815

Põhjaveekihi nimi ja kood O-C - Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm)

Põhjaveekogumi nimi ja kood O-Cm_Ida - Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (O-Cm_Ida)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Veevõtt 2021 2045 16 250 16 250 16 250 16 250 65 000 178

Veehaarde jrk nr 6.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaevandusvee pumbajaam nr 2

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024025

Puurkaevu katastri number 0000

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6567099, Y: 693666

Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O)

Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

8/38

Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Kaevandusest väljapumbatav vesi 2021 2048 1 000 000 2 740

Kaevandusest väljapumbatav vesi 2049 2049 612 329 2 740

Veehaarde jrk nr 7.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaevandusvee pumbajaam nr 3

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024016

Puurkaevu katastri number 0000

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6567800, Y: 694928

Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O)

Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Kaevandusest väljapumbatav vesi 2021 2048 4 000 000 10 959

Kaevandusest väljapumbatav vesi 2049 2049 2 449 315 10 959

Veehaarde jrk nr 8.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaevandusvee pumbajaam nr 4

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024026

Puurkaevu katastri number 0000

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6566775, Y: 693157

Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O)

Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Kaevandusest väljapumbatav vesi 2021 2048 4 000 000 10 959

Kaevandusest väljapumbatav vesi 2049 2049 2 449 315 10 959

Veehaarde jrk nr 9.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaevandusvee pumbajaam nr 6

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024027

Puurkaevu katastri number 00000

9/38

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6566358, Y: 692607

Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O)

Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Kaevandusest väljapumbatav vesi 2021 2048 14 300 000 39 178

Kaevandusest väljapumbatav vesi 2049 2049 8 756 301 39 178

Veehaarde jrk nr 10.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaevandusvee pumbajaam nr 8

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024028

Puurkaevu katastri number 0000

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6565964, Y: 692007

Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O)

Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Kaevandusest väljapumbatav vesi 2021 2048 6 600 000 18 082

Kaevandusest väljapumbatav vesi 2049 2049 4 041 370 18 082

Veehaarde jrk nr 11.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaevandusvee pumbajaam nr 10

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024029

Puurkaevu katastri number 0000

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6565808, Y: 691308

Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O)

Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Kaevandusest väljapumbatav vesi 2021 2048 3 000 000 8 220

Kaevandusest väljapumbatav vesi 2049 2049 1 836 986 8 220

10/38

Veehaarde jrk nr 12.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaevandusvee pumbajaam nr 13

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024017

Puurkaevu katastri number 0000

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6569354, Y: 698089

Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O)

Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Kaevandusest väljapumbatav vesi 2021 2048 24 000 000 65 753

Kaevandusest väljapumbatav vesi 2049 2049 14 695 890 65 753

Veehaarde jrk nr 13.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaevandusvee pumbajaam nr 16

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024030

Puurkaevu katastri number 0000

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6564473, Y: 689559

Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O)

Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Kaevandusest väljapumbatav vesi 2021 2048 38 000 000 104 110

Kaevandusest väljapumbatav vesi 2049 2049 23 268 493 104 110

Veehaarde jrk nr 14.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Pumbajaam nr 383

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0023947

Puurkaevu katastri number 0000

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6566753, Y: 694911

Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O)

11/38

Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Kaevandusest väljapumbatav vesi 2021 2048 52 800 000 144 658

Kaevandusest väljapumbatav vesi 2049 2049 32 330 959 144 658

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded

Veearvestuse pidamine 1. Puurkaevudest võetava vee arvestust pidada taadeldud veearvestite näidiku järgi fikseerides veearvestusepäevikus veearvesti näidud ja võetud vee kogused kuude lõikes kuu alguses või lõpus. Pidada andmebaasi digitaalselt. Veearvesteid tuleb taadelda vastavalt kehtivale korrale. Taatlust tõendav dokument tuleb säilitada ja esitada kontrollimiseks loa andja nõudmisel. Taatlemise aeg märkida veearvestuse päevikus. Veearvestuse päevik esitada loa andjale. 2. Kaevandusest väljapumbatava vee arvestust pidada arvutuslikult veekõrvalduspumpade tunnitootlikkuse ja tööaja alusel või taadeldud veearvestite alusel. Pumpade vahetuse korral paigaldada uutele pumpadele veearvestid. Arvestust pidada igakuiselt. Kaevandusvee koguse arvutusliku määramise eelduseks on dokumenteeritud ja kontrollitavad andmed veepumpade tööaja ja tootlikkuse kohta. Veearvesteid tuleb taadelda vastavalt kehtivale korrale. Vee kogused, pumpade tunnitootlikus ja tööaeg, veearvestite näidud, veerarvestite ja pumpade vahetuse ning veearvestite taatlemise andmed märkida elektroonsesse veearvestuse päevikusse. Veearvestuse päevik esitada loa andjale.

Põhjaveetaseme mõõtmine Mõõta puurkaevude staatilist veetaset üks kord aastas. Tulemuste esitamisel tuleb ära näidata veetaseme mõõtmise aeg, viimase pumpamise aeg, mõõtepunkti maapinna absoluutkõrgus ja andmed veetaseme mõõtmise tehnoloogia, tehnika ja seadmete osas. Tulemused tuleb fikseerida ja säilitada puurkaevu hoolduspäevikus ning edastada loa andjale koos veekasutuse aastaaruandega. Hoolduspäevik pidada digitaalselt või paberkandjal.

Proovivõtunõuded Proovid tuleb võtta vastavuses kehtiva metoodikaga.

Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed.

Veehaarde kood Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha koordinaadid (L-Est) Seire Proovi võtmise sagedus Seiratavad näitajad

POH0002756 Estonia kaevandus (2656) X: 6567339, Y: 693722 Üks kord aastas Kloriid (CL)

12/38

Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Üldraud (Fe) Elektrijuhtivus Fosfaat (PO43-) Veetemperatuur (proovivõtul) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn

POH0002754 Estonia kaevandus (2657) X: 6566901, Y: 693818 Üks kord aastas Kloriid (CL) Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+)

Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Üldraud (Fe) Elektrijuhtivus Fosfaat (PO43-) Veetemperatuur (proovivõtul) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn

13/38

POH0002755 Estonia kaevandus (5967) X: 6567338, Y: 693718 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Üldraud (Fe) Elektrijuhtivus Fosfaat (PO43-) Veetemperatuur (proovivõtul) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn

POH0002753 Estonia kaevandus (5968) X: 6566898, Y: 693815 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Üldraud (Fe) Elektrijuhtivus Fosfaat (PO43-) Veetemperatuur (proovivõtul) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks 1. Põhjavee kvaliteedi kontrollimiseks proovid tuleb võtta enne põhjavee töötlemist. 2. Reostuse kahtluse korral tuleb põhjavee seire teha viivitamatult arvestades reostuse olemust ja võttes samaaegselt kasutusele abinõud veekvaliteedi parandamiseks.

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1.

Väljalaskme nimetus Settebassein nr 1

Väljalaskme kood IV015

14/38

Reoveepuhasti nimetus Settebassein nr 1

Reoveepuhasti kood PUH0440152

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Jõuga peakraav

Suubla kood VEE1058900

Veekogumi nimetus

Veekogumi kood

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6566541, Y: 694287

Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2021 2049 9 000 000 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2021 2049 Sulfaat (SO42-) SO4

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2021 2049 Kaltsium Ca

2021 2049 Magneesium Mg

2021 2049 Üldkaredus Üldkaredus

2021 2049 Kloriid Cl

2024 2049 Leelisus ALKTOT

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus ​aste % Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2021 2049 BHT7 BHT7 15

2021 2049 KHT KHT 125

2021 2049 Heljum HEL 40

2021 2049 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45

2021 2049 Üldfosfor (Püld) Pyld 1

2021 2049 pH 6-9 pH

2021 2049 Nafta NAF 1

2021 2049 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10

2021 2049 Kahealuselised fenoolid FEN2 15

Väljalaskme jrk nr 2.

Väljalaskme nimetus Settebassein nr 2

Väljalaskme kood IV016

15/38

Reoveepuhasti nimetus Settebassein nr 2

Reoveepuhasti kood PUH0440160

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Rannapungerja jõgi

Suubla kood VEE1058700

Veekogumi nimetus Rannapungerja lähtest Millojani

Veekogumi kood 1058700_1

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6564946, Y: 692021

Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2021 2049 23 900 000 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2021 2049 Sulfaat (SO42-) SO4

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2021 2049 Kaltsium Ca

2021 2049 Magneesium Mg

2021 2049 Üldkaredus Üldkaredus

2021 2049 Kloriid Cl

2024 2049 Leelisus ALKTOT

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus ​aste % Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2021 2049 BHT7 BHT7 15

2021 2049 KHT KHT 125

2021 2049 Heljum HEL 40

2021 2049 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45

2021 2049 Üldfosfor (Püld) Pyld 1

2021 2049 pH 6-9 pH

2021 2049 Nafta NAF 1

2021 2049 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10

2021 2049 Kahealuselised fenoolid FEN2 15

Väljalaskme jrk nr 3.

Väljalaskme nimetus Settebassein nr 3

Väljalaskme kood IV017

16/38

Reoveepuhasti nimetus Settebassein nr 3

Reoveepuhasti kood PUH0440170

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Raudi kanal (Raudi jõgi)

Suubla kood VEE1063600

Veekogumi nimetus

Veekogumi kood

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6568998, Y: 698077

Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2021 2049 24 000 000 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2021 2049 Sulfaat (SO42-) SO4

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2021 2049 Kaltsium Ca

2021 2049 Magneesium Mg

2021 2049 Üldkaredus Üldkaredus

2021 2049 Kloriid Cl

2024 2049 Leelisus ALKTOT

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus ​aste % Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2021 2049 BHT7 BHT7 15

2021 2049 KHT KHT 125

2021 2049 Heljum HEL 40

2021 2049 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45

2021 2049 Üldfosfor (Püld) Pyld 1

2021 2049 pH 6-9 pH

2021 2049 Nafta NAF 1

2021 2049 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10

2021 2049 Kahealuselised fenoolid FEN2 15

Väljalaskme jrk nr 4.

Väljalaskme nimetus Settebassein nr 4

Väljalaskme kood IV018

17/38

Reoveepuhasti nimetus Settebassein nr 4

Reoveepuhasti kood PUH0440180

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Milloja

Suubla kood VEE1059100

Veekogumi nimetus

Veekogumi kood

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6563271, Y: 689117

Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2021 2049 38 000 000 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2021 2049 Sulfaat (SO42-) SO4

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2021 2049 Kaltsium Ca

2021 2049 Magneesium Mg

2021 2049 Üldkaredus Üldkaredus

2021 2049 Kloriid Cl

2024 2049 Leelisus ALKTOT

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus ​aste % Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2021 2049 BHT7 BHT7 15

2021 2049 KHT KHT 125

2021 2049 Heljum HEL 40

2021 2049 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45

2021 2049 Üldfosfor (Püld) Pyld 1

2021 2049 pH 6-9 pH

2021 2049 Nafta NAF 1

2021 2049 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10

2021 2049 Kahealuselised fenoolid FEN2 15

Väljalaskme jrk nr 5.

18/38

Väljalaskme nimetus Settebassein nr 5

Väljalaskme kood IV091

Reoveepuhasti nimetus Settebassein nr 5

Reoveepuhasti kood PUH0440910

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Vareseniidu kraav

Suubla kood VEE1058901

Veekogumi nimetus

Veekogumi kood

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6566812, Y: 695025

Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2021 2049 5 000 000 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2021 2049 Sulfaat (SO42-) SO4

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2021 2049 Kaltsium Ca

2021 2049 Magneesium Mg

2021 2049 Üldkaredus Üldkaredus

2021 2049 Kloriid Cl

2024 2049 Leelisus ALKTOT

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus ​aste % Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2021 2049 BHT7 BHT7 15

2021 2049 KHT KHT 125

2021 2049 Heljum HEL 40

2021 2049 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45

2021 2049 Üldfosfor (Püld) Pyld 1

2021 2049 pH 6-9 pH

2021 2049 Nafta NAF 1

2021 2049 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10

2021 2049 Kahealuselised fenoolid FEN2 15

19/38

Väljalaskme jrk nr 6.

Väljalaskme nimetus Settebassein nr 6

Väljalaskme kood IV220

Reoveepuhasti nimetus Settebassein nr 6

Reoveepuhasti kood PUH0442200

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Jõuga peakraav

Suubla kood VEE1058900

Veekogumi nimetus

Veekogumi kood

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6563515, Y: 693588

Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2021 2049 52 800 000 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2021 2049 Sulfaat (SO42-) SO4

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2021 2049 Kaltsium Ca

2021 2049 Magneesium Mg

2021 2049 Üldkaredus Üldkaredus

2021 2049 Kloriid Cl

2024 2049 Leelisus ALKTOT

20/38

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus ​aste % Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2021 2049 BHT7 BHT7 15

2021 2049 KHT KHT 125

2021 2049 Heljum HEL 40

2021 2049 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45

2021 2049 Üldfosfor (Püld) Pyld 1

2021 2049 pH 6-9 pH

2021 2049 Nafta NAF 1

2021 2049 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10

2021 2049 Kahealuselised fenoolid FEN2 15

¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0.

V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Reoveepuhasti nimi Reoveepuhasti kood Proovi võtmise liik Määramise aeg Vooluhulga mõõtmise viis Põlevkivi Kaevandamise AS Estonia kaevandus PUH0440151 Ajas keskmistatud Mai Mittestatsionaarne vooluhulga mõõtur

Täiendavad nõuded reostuskoormuse määramiseks

Reostuskoormus määrata hiljemalt 2027. aastal. Järgmised reostuskoormuse määramised teostada üks kord seitsme aasta jooksul või siis, kui toimub oluline muudatus reoveepuhasti või muu reostusallika töös, võttes reoveepuhastisse sisenevast reoveest seitse keskmistatud veeproovi ühe nädala kestel ja ajal kui reoveepuhasti töötab täiskoormusel. Reostuskoormuse määramisel ei lähe arvesse proovid, mis on võetud vihmavalingu või muude erakorraliste ilmastikuolude ajal.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine 21/38

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Proovi liik Proovi

tüüp Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha koordinaadid (L-

Est) Seotud reoveepuhasti kood

Seotud reoveepuhasti nimi Seire Seiratavad näitajad Proovi võtmise

sagedus Proovi võtmise aeg

Üksikproov Reovesi Estonia kaevanduse reoveepuhasti sissevool

X: 6567038, Y: 694059 PUH0440151 Põlevkivi Kaevandamise AS Estonia kaevandus

Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld)

Üks kord aastas

Üksikproov Heitvesi Estonia kaevanduse reoveepuhasti väljavool

X: 6566974, Y: 694079 PUH0440151 Põlevkivi Kaevandamise AS Estonia kaevandus

Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld)

Üks kord aastas

Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 1 sissevool X: 6566926, Y: 694151 PUH0440152 Settebassein nr 1 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 1 väljavool X: 6566545, Y: 694299 PUH0440152 Settebassein nr 1 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 2 sissevool X: 6564946, Y: 692021 PUH0440160 Settebassein nr 2 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 2 väljavool X: 6564944, Y: 692034 PUH0440160 Settebassein nr 2 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 3 sissevool X: 6568998, Y: 698077 PUH0440170 Settebassein nr 3 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 3 väljavool X: 6569016, Y: 698065 PUH0440170 Settebassein nr 3 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 4 sissevool X: 6563271, Y: 689117 PUH0440180 Settebassein nr 4 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 4 väljavool X: 6563756, Y: 689081 PUH0440180 Settebassein nr 4 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 5 sissevool X: 6566785, Y: 694868 PUH0440910 Settebassein nr 5 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 5 väljavool X: 6566820, Y: 694999 PUH0440910 Settebassein nr 5 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 6 sissevool X: 6563610, Y: 693661 PUH0442200 Settebassein nr 6 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 6 väljavool X: 6563515, Y: 693588 PUH0442200 Settebassein nr 6 Heljum Üks kord kvartalis

Täiendavad nõuded puhastusefektiivsuse hindamiseks

1. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamiseks tuleb võtta proovid ühel ajal nii reoveepuhastisse sisenevast reoveest kui ka sealt väljuvast heitveest. 2. Settebasseinide puhastusefektiivsuse hindamiseks tuleb võtta kaevandusvee proovid ühel ajal nii settebasseinide sissevoolul kui ka väljavoolul.

V7. Väljalaskme seire nõuded

Proovivõtunõuded Proovivõtja peab olema atesteeritud vastavas valdkonnas kehtiva seadusandluse alusel kehtestatud korra kohaselt ning peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat.

Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed.

Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme koordinaadid (L‑Est) Pinnaveekogumi nimetus Pinnavee ​kogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus

22/38

Settebassein nr 1 IV015 X: 6566545, Y: 694299 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Leelisus

Kaevandusvesi Üksikproov Üks kord kvartalis

Settebassein nr 2 IV016 X: 6564944, Y: 692034 Rannapungerja lähtest Millojani 1058700_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Leelisus

Kaevandusvesi Üksikproov Üks kord kvartalis

Settebassein nr 3 IV017 X: 6569016, Y: 698065 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Leelisus

Kaevandusvesi Üksikproov Üks kord kvartalis

23/38

Settebassein nr 4 IV018 X: 6563271, Y: 689117 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Leelisus

Kaevandusvesi Üksikproov Üks kord kvartalis

Settebassein nr 5 IV091 X: 6566820, Y: 694999 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Leelisus

Kaevandusvesi Üksikproov Üks kord kvartalis

Settebassein nr 6 IV220 X: 6563515, Y: 693588 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Leelisus

Kaevandusvesi Üksikproov Üks kord kvartalis

Täiendavad nõuded väljalaskme seire läbiviimiseks

V8. Veekogu sh suubla seire 24/38

V8. Veekogu sh suubla seire

Proovivõtunõuded Proovivõtja peab olema atesteeritud vastavas valdkonnas kehtiva seadusandluse alusel kehtestatud korra kohaselt ning peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat.

Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed.

Veekogu nimetus

Veekogu kood

Suubla nimetus

Suubla kood Väljalaskme kood

Väljalaskme nimetus Veekogumi nimetus

Veekogumi kood

Proovi ​võtukoha nimetus Proovi ​võtukoha koordinaadid (L‑Est)

Seire Seire liik Seiratavad näitajad Proovi

võtmise sagedus

Proovi võtmise aeg

Jõuga peakraav

VEE1058900 IV015, IV091, IV220

Settebassein nr 1, Settebassein nr 5, Settebassein nr 6

Pärast kaevandusvete heidet, enne Rannapungerja jõkke suubumist

X: 6561555, Y: 692148

Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Heljum Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Leelisus Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn

Üks kord kvartalis

Pinnaveeseire Kahealuselised fenoolid Naftasaadused Ühealuselised fenoolid

Üks kord poolaastas

Rannapungerja jõgi

VEE1058700 IV016 Settebassein nr 2 Rannapungerja lähtest Millojani

1058700_1 Milloja suubumiskohast allavoolu X: 6561219, Y: 691494

Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Heljum Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Leelisus Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn

Üks kord kvartalis

25/38

Pinnaveeseire Kahealuselised fenoolid Naftasaadused Ühealuselised fenoolid

Üks kord poolaastas

Milloja VEE1059100 IV018 Settebassein nr 4 50 m allavoolu settebasseinist nr 4 väljuva kaevandusvee suubumiskohast

X: 6563217, Y: 688936

Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Heljum Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Leelisus Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn

Üks kord kvartalis

Pinnaveeseire Kahealuselised fenoolid Naftasaadused Ühealuselised fenoolid

Üks kord poolaastas

Raudi kanal (Raudi jõgi)

VEE1063600 IV017 Settebassein nr 3 50 m allavoolu settebasseinist nr 3 väljuva kaevandusvee suubumiskohast

X: 6568393, Y: 698180

Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Heljum Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Leelisus Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn

Üks kord kvartalis

Pinnaveeseire Kahealuselised fenoolid Naftasaadused Ühealuselised fenoolid

Üks kord poolaastas

26/38

Raudi kanal VEE1063600 Enne suubumist Nõmme järve X: 6572189, Y: 702192

Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn

Üks kord poolaastas

Konsu peakraav

VEE1064200 Peale Konsu järve X: 6570066, Y: 705005

Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn

Üks kord poolaastas

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Täiendavalt tuleb võtta proovid üldleelisuse sisalduse määramiseks sagedusega üks kord kvartalis.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Vorm ei ole asjakohane

V10. Süvendamine Vorm ei ole asjakohane

27/38

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Vorm ei ole asjakohane

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Vorm ei ole asjakohane

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Vorm ei ole asjakohane

V14. Vesiviljelus Vorm ei ole asjakohane

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Vorm ei ole asjakohane

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad28/38

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Veehaarde ehitiste nõuete täitmiseks vajalikud meetmed Tagada veehaarete sanitaarkaitsealadel kehtivate nõuete täitmine. Puurkaevude veearvestid peavad olema töökorras. Pidev 2. Kanalisatsiooniehitiste nõuete täitmiseks vajalikud

meetmed 1. Tagada kanalisatsioonisüsteemi vastavus kehtivas seadusandluses kehtestatud nõuetele. 2. Reoveepuhasti kuja peab vastama kehtivas seadusandluses sätestatud nõuetele.

1.-2. Pidev

3. Meetmed, mis vähendavad ohtlike ainete mõju suublale Kaevandusmasinaid tuleb remondita ja tankida maa all selleks ette nähtud kohtades. Erakorraliste remonttööde/tankimise teostamisel mitte ettenähtud kohtades tuleb koht viivitamatult reostuse tõrje vahenditega varustada

Pidev

4. Nõutav reoveepuhastusviis Bioloogiline Pidev 5. Sademevee käitluse nõuded Kuivalt puhastada kõvakattega alasid (auto ja busside parklad). Vajadusel 6. Reoveesette käitluse ja kasutamise nõuded Vastavalt kehtivale korrale. Pidev 7. Toimingud avarii korral Võtta koheselt tarvitusele abinõud reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks. Avariilistest

olukordadest ja (võimalikust) loodusreostusest informeerida Päästeteenistust, kohalikku omavalitsust, loa andjat ja Keskkonnainspektsiooni.

Avarii korral

8. Parima võimaliku tehnika kasutamine Kaevandamisel kasutatavad seadmed, masinad, tehnoloogia ja tööjõud peavad vastama kaasaja nõuetele.

Pidev

9. Tööde teostamise tingimused ja nõuded 1. Kaevandusest väljapumbatav vesi peab enne suublasse juhtimist läbima settebasseini. 2. Tagada settebasseinide pidev töökorras olek. 3. Vee erikasutaja on kohustatud võtma tarvitusele kõik meetmed, et hoida ära kaevandusvee veekogudesse ümberjuhtimisega kaasnevad üleujutused ja veekahjustused. 4. Estonia kaevanduse tegevus ei tohi kahjustada teiste veekasutajate õigusi. Kui tööde teostamine avaldab negatiivset mõju on loa andjal õigust esitada loa saajale täiendavaid tingimusi negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks. 5. Loas määramata juhtudel tuleb lähtuda kehtivast seadusandlusest.

1.-5. Pidev

10. Muud asjakohased meetmed 1. Kaevandusalade korrastamine, puuraukude ja surfide sulgemine. 2. Põhjavee alandamisega seotud kahjude likvideerimine. Veetrasside planeerimisel ja rajamisel tuleb võtta arvesse piirkonna geoloogilisi tingimusi ning põhjavee seire tulemusi. 3. Kurtna järvede seire teostamine Raudi kanalis enne suubumist Nõmme järve ja Konsu peakraavis peale Konsu järve vastavalt loa tabelis V8 sätestatule. 4. Kõikide veekõrvalduskraavide ja Rannapungerja jõe pidev seire ja takistuste kõrvaldamine pumbajamadest settebasseinideni ja eesvooludeni, vältimaks voolutakistuste teket, et tagada vee vaba liikumine. 5. Rannapungerja jõe lõigul Estonia šurf 6 settebassein nr 2 tuleb vähemalt kord viie aasta jooksul mõõta kogunenud sette paksust ja määrata selle maht. Vastavalt uuringu tulemustele teostada vajadusel jõe puhastamine settest.

1.-5. Pidev

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale 29/38

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr

Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus

1. Teave meetmete rakendamise kohta

1. Tegevusega kaasnevate negatiivsete keskkonnamõjude leevendamise lisameetmete rakendamise kavatsusest ja rakendamisest teavitada loa andjat. 2. Esitada loa andjale ja kohalikule omavalitsusele teave käesoleva loa tabelis V16 punktis 10 toodud meetmete rakendamise kohta. 3. Kui kavandatud meetmeid ei ole võimalik mingil põhjusel täita, tuleb sellest kirjalikult teavitada loa andjat.

1. Enne ja peale meetmete rakendamist; 2. Üks kord aastas järgneva aasta 10.kuupäevaks; 3. Olukorra tekkimisel

2. Võetava vee arvestus 1. Vastavalt käesoleva loa tabelis V3 toodud veearvestuse pidamise nõuetele. Andmed veevõtu kohta veehaarete kaupa deklareerida keskkonnatasude deklaratsioonides. 2. Veearvestuse päevik, kuhu on kantud käesoleva loa tabelis V3 nimetatud andmed esitada loa andjale.

1. Vastavalt kehtivale korrale; 2. Koos keskkonnatasude deklaratsioonidega vastavalt kehtivale korrale

3. Seireandmed Esitada loa andjale järgmised andmed: 1. puurkaevudest võetud veeproovide analüüsitulemused vastavalt käesoleva loa tabelis V3 toodud nõuetele; 2. väljalaskme omaseire tulemused vastavalt käesoleva loa tabelis V7 toodud nõuetele. 3. suubla omaseire tulemused vastavalt käesoleva loa tabelis V8 toodud nõuetele. 4. settebasseinide efektiivsuse kohta vastavalt käesoleva loa vormis V7 toodud nõuetele (sh analüüsitulemused). 5. reoveepuhasti efektiivsuse kohta vastavalt käesoleva loa tabelis V6 toodud nõuetele (sh analüüsitulemused); 6. reoveepuhasti hoolduspäevik ja kanalisatsiooniehitiste seisundi kontrolli akt.

1.-5. Andmed esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS)6 . Loa andja nõudmisel

4. Reostusallikast lähtuv reostuskoormus

1. Vastavalt käesoleva keskkonnaloa vormis V5 sätestatud nõuetele. Andmed reostuskoormuse kohta (mõõtmistulemused) esitada loa andjale. 2. Olulise muudatuse korral reoveepuhasti tööprotsessis teavitada loa andjat.

1. Andmed esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS)2. Koheselt olukorra tekkimisel

5. Saastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu teave

Veesaastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu deklaratsioonid esitada ja tasu maksta vastavalt kehtivale korrale.

Vastavalt kehtivale korrale

6. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aruanne esitada elektrooniliselt vastavalt kehtivale korrale. Vastavalt kehtivale korrale 7. Muu vajalik informatsioon 1. Käesoleva loa tabelis V4 nõuetele mittevastavad heit- ja kaevandusvee analüüsitulemused koos ettevõtte

poolse põhjendusega tuleb esitada loa andjale kirjalikult. 2. Ohtlike ainete heidetest tuleb loa andjat teavitada. 3. Puurkaevude hoolduspäevik esitada loa andjale. 4. Reoveepuhasti puhastusprotsessi lakkamise järgselt tuleb teatada loa andjale ja keskkonnajärelevalve asutusele.

1. 10 päeva jooksul analüüsitulemuste kättesaamist laborist; 2. Koheselt olukorra tekkimisel; 3. Loa andja nõudmisel; 4. Koheselt ja ühe ööpäeva jooksul ka kirjalikult

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Vorm ei ole asjakohane

Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 06101 - Põlevkivi kaevandamine ja toornafta tootmine 35301 - Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

Põletusseade Jah

Põletus ​seadme summaarne soojus ​sisendile vastav nimi ​soojus ​võimsus, MWth

8.70

30/38

Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu

Kogus Ühik

Põlevkiviõli (raske fraktsioon) 2 800 tonni

Heiteallika kood Soojus ​sisendile vastav nimi ​soojus ​võimsus, MWth

Keskmise võimsusega põletusseadmete arv

Eeldatav töötundide arv aastas

Keskmine koormus, %

Käitamise alguskuupäev

Kasutatav kütus või jäätmed

Kütuse liik Kütuseliigi aastakulu

Kogus Ühik

K1 Katlamaja (K1) - HEIT0001680

4.89 1 6 480 90 17.12.2014 Põlevkiviõli (raske fraktsioon)

1 855 tonni

K1 Katlamaja (K1) - HEIT0001680

3.80 1 6 480 90 17.12.2014 Põlevkiviõli (raske fraktsioon)

945 tonni

Kütuse liik Laadimiskäive aastas, m³

Diislikütus 11 750

Autobensiin 50

Põlevkiviõli (raske fraktsioon) 2 800

Keskmise võimsusega põletus ​seade Jah

Suure võimsusega põletus ​seade Ei

Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist

Ei

Nafta ​saaduste, muude mootori- või vedel ​‐ kütuste, kütuse ​komponentide või kütuse ​‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)

Jah

Seakasvatus Ei

Veisekasvatus Ei

Kodulinnukasvatus Ei

E-PRTR registri kohustuslane Ei

Kasvuhoone ​gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane

Ei

A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane

A3. Heiteallikad 31/38

A3. Heiteallikad Heite ​allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0001680 K1 K1 Katlamaja X: 6567586, Y: 693845 HEIT0001681 K2 K2 Kütusehoidla X: 6567608, Y: 693867 HEIT0001679 V10 V10 Tankla X: 6567424, Y: 693589 HEIT0001678 V9 V9 Tankla X: 6567484, Y: 693518 HEIT0010057 K3 K3 Kütusehoidla X: 6567611, Y: 693874 HEIT0010058 V9.1 V9.1 Tankla X: 6567484, Y: 693519 HEIT0010059 V11 V11 Tankla X: 6567562, Y: 693510 HEIT0010060 V1 V1 Vagunite laadimine X: 6567597, Y: 693789

X: 6567619, Y: 693815 HEIT0010061 V2 V2 Ladu X: 6567706, Y: 693740

X: 6567717, Y: 693750 HEIT0010062 V3 V3 Aheraine laadimine autodele X: 6567680, Y: 693765

X: 6567698, Y: 693785 HEIT0010063 V4 V4 Aheraine kukkumine lattu X: 6567935, Y: 693056

X: 6568082, Y: 693229 HEIT0010064 V5 V5 Killustiku kukkumine lattu X: 6567113, Y: 693080

X: 6567142, Y: 693114 HEIT0010065 V6 V6 Killustiku kallamine kuhja X: 6567024, Y: 693092

X: 6567092, Y: 693177 HEIT0010066 V7 V7 Killustik transpordile X: 6567128, Y: 693242

X: 6567135, Y: 693278 HEIT0010067 V8 V8 Šurfid X: 6567791, Y: 697912

X: 6567794, Y: 697916

A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus

Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2025 61.395 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 2021 8 593.824 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 2021 213.157 t 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 2021 1.112 kg 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 2021 22.232 kg 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 2021 4.947 kg 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 2021 2.223 kg 7446-09-5 Vääveldioksiid 2021 50.932 t Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud 2021 0.004 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2021 0.699 t PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 2021 1 429.454 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2021 749.035 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2021 745.218 t

A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine

CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Hetkeline kogus Mõõtühik

32/38

K1 Katlamaja (K1) HEIT0001680 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.348 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.052 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.052 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.965 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.365 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.044 g/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 0.087 mg/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 0.387 mg/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0.174 mg/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 1.738 mg/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 3.502 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s

K2 Kütusehoidla (K2) HEIT0001681 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.029 g/s K3 Kütusehoidla (K3) HEIT0010057 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.029 g/s V1 Vagunite laadimine (V1) HEIT0010060 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.072 g/s

PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.034 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.005 g/s

V2 Ladu (V2) HEIT0010061 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.011 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.005 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.001 g/s

V3 Aheraine laadimine autodele (V3) HEIT0010062 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.039 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.018 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s

V4 Aheraine kukkumine lattu (V4) HEIT0010063 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.039 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.018 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s

V5 Killustiku kukkumine lattu (V5) HEIT0010064 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.041 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.019 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s

V6 Killustiku kallamine kuhja (V6) HEIT0010065 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.041 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.019 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s

V7 Killustik transpordile (V7) HEIT0010066 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.041 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.019 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s

V9 Tankla (V9) HEIT0001678 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.045 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.001 g/s

V9.1 Tankla (V9.1) HEIT0010058 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 5.933 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.005 g/s

V10 Tankla (V10) HEIT0001679 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.045 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.001 g/s

V11 Tankla (V11) HEIT0010059 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.046 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.001 g/s

V8 Šurfid (V8) HEIT0010067 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 3.283 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 1.725 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 1.722 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.483 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.114 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.014 g/s

33/38

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused 34/38

A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Seotud heite ​allikas K1 Katlamaja (K1)

Heiteallika kood HEIT0001680

Vanus Olemasolev seade

Seadme liik Muu põletusseade

Identsete põletusseadmete arv ühel heiteallikal 1

Soojus ​sisendile vastav nimi ​soojus ​võimsus, MWth 4.89

Kütuse liik koos selle osakaaluga (%) Saasteained

Saasteaine nimetus Heite piirväärtus, mg/Nm3 Piirväärtuse rakendamise algus Piirväärtuse rakendamise lõpp

Põlevkiviõli (raske fraktsioon) - 100 SO₂ 350 01.01.2030

NOₓ 650 01.01.2030

Osakesed 50 01.01.2030

Seotud heite ​allikas K1 Katlamaja (K1)

Heiteallika kood HEIT0001680

Vanus Olemasolev seade

Seadme liik Muu põletusseade

Identsete põletusseadmete arv ühel heiteallikal 1

Soojus ​sisendile vastav nimi ​soojus ​võimsus, MWth 3.80

Kütuse liik koos selle osakaaluga (%) Saasteained

Saasteaine nimetus Heite piirväärtus, mg/Nm3 Piirväärtuse rakendamise algus Piirväärtuse rakendamise lõpp

Põlevkiviõli (raske fraktsioon) - 100 SO₂ 350 01.01.2030

NOₓ 650 01.01.2030

Osakesed 50 01.01.2030

Maapõu M1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine

Registrikaardi nr 36

Maardla nimetus Eesti

35/38

Maardla osa nimetus Estonia kaeveväli

Maardla põhimaavara põlevkivi

Mäeeraldise nimetus Estonia kaevandus

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju

Teenindusmaa ruumikuju

Mäeeraldise pindala (ha) 13 824.23

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 720.97

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve elektrijaamades kütusena, õli tootmise toormena

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas

Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) 10 000

Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

1 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 22 616.114 tuh t 17.02.2020

2 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 1 764 tuh t 17.02.2020

3 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 3 715 tuh t 17.02.2020

5 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 170 tuh t 17.02.2020

6 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 237 tuh t 17.02.2020

7 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aR - aktiivne reservvaru 8 391 tuh t 17.02.2020

8 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 5.908 tuh t 17.02.2020

10 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 46 337.992 tuh t 17.02.2020

11 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 1 060 tuh t 17.02.2020

12 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 673 tuh t 17.02.2020

13 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 967 tuh t 17.02.2020

14 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 122 tuh t 17.02.2020

15 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aR - aktiivne reservvaru 0 tuh t 17.02.2020

16 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 38 520.766 tuh t 17.02.2020

17 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 0 tuh t 17.02.2020

Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu

36/38

Geoloogilised uuringud

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Eesti põlevkivimaardla kaevevälja nr 9 geoloogilisuuringuliste tööde aruanne

Geoloogiafondi number 2443

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number EMK nr 98-05, 01-15, 01-34

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 22.11.2011

1. Kaevandamisloa omanik peab kahe kuu jooksul peale muudetud kaevandamisloa saamist esitama Keskkonnaametile kooskõlastamiseks Selisoo ning Muraka raba ja Kurtna järvestiku pinnase- ja põhjavee seirekava. 2. Seirekava koostamisel tuleb lähtuda aktsiaseltsi Maves (registrikood 10097377) KMH aruande „Eesti Energia Kaevandused ASi kaevandamisloa KMIN-054 muutmisega kaasneva eeldatava keskkonnamõju hindamine“ peatükist 6 (töö nr 9107) ning OÜ Hendrikson & Ko (registrikood 10269950) KMH aruande „AS Enefit Kaevandused Estonia kaevanduse kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine“ peatükist 8 (töö nr 2596). 3. Kaevandamisloa omanik peab teostama seiret vastavalt kooskõlastatud seirekavale. Seire tulemused esitada Keskkonnaametile lähtuvalt seirekavas kehtestatud seireperioodidest. 4. Kuni seirekava kinnitamiseni tuleb jätkata seiret vastavalt keskkonnaministeeriumi kantsleri 10.08.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/779 antud kaevandamisloa täiendavatele tingimustele. 5. Kaevandamisloa omanik peab mõõtma lõhketöödega kaasnevat vibratsiooni ja võnkekiirust, kui elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse poolt esitatakse nõue lõhketööde mõjurite seireks hoonetes, mis asuvad vähem kui 500 meetri kaugusel kaevanduses kambriploki koristustöödel toimuvatest lõhketöödest. Elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse nõudel peab kaevandamisloa omanik teostama kambriploki koristustööde lõhketöödest tingitud vibratsiooni ja võnkekiiruse mõõtmise esimesel võimalusel alates vastava kirjaliku nõude saamisest. Mõõtmisi ei ole vaja teha, kui samas piirkonnas (kaevanduse tiivas), kus on sarnased mäetehnoloogilised tingimused ning mäetöödel kasutatakse jätkuvalt tavapärast kaevandamistehnoloogiat, on viimase kolme aasta jooksul vastavad mõõtmised tehtud. Põhjendatud juhul teostatakse kordusmõõtmisi ka tihemini. Lõhkamiste mõju seiret tehakse kamberploki iseloomuliku tootmisrütmiga ajal 30 päeva pikkuse perioodi kestel, elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse põhjendatud taotlusel pikemalt. Mõõtmiste aruanne esitada loaandjale ning elamu ja ühiskasutuses hoone omanikule ühe nädala jooksul pärast mõõtmiste lõpetamist. 6. Lõhketööde mõjurite seiret tuleb teostada mõõteseaduse ning majandus- ja taristuministri 08.09.2017 määruse nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ kohaselt. 7. Hoonete seisund hinnatakse ja dokumenteeritakse erapooletu eksperdi poolt hoone omaniku või valdaja juuresolekul. Hindamisega seotud kulud kannab ettevõtja. Hoonete seisund tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone valdaja või esindaja juuresolekul enne lõhketööde jõudmist hoonetele lähemale kui 200 m ja lõhketööde lõpetamisel hoonest enam kui 200 m kaugusel. Hoone omaniku nõudel tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone seisund varem kui 200 m kaugusel. Hoonete seisundi hindamise akt koostatakse vähemalt kolmes eksemplaris, millest üks antakse hoone valdajale ja teine kohalikule omavalitsusele, kolmas eksemplar jääb kaevandamisloa omanikule. Hindamise akt(id) tuleb hoonete valdajale ja kohalikule omavalitsusele üle anda kahe nädala jooksul, suuremate objektide (hoonekompleksid, mitme pere elamud, ühiskondlikud hooned jmt.), ühe kuu jooksul pärast hindamise tegemist.“ 8. Kaevandamisloa omanik peab sulgema mäetööde käigus rajatud Estonia kaevanduse mäeeraldisel teadaolevad kasutusest väljas olevad puuraugud ja tuulutusšurfid, et takistada nende kaudu põhjaveekihtide vee segunemist ning esitama kaevandamisloa andjale puuraukude ja tuulutusšurfide sulgemise kava kord aastas. 9. Kaevandamisloa omanik peab koostama maavara kaevandamise loas sätestatud sulgemistööde jaoks vajalikud prognoosid ja tegema hüdrogeoloogilised modelleerimistööd vähemalt 5 aastat enne kaevanduse sulgemist. 10. Kaevandamisloa omanik peab rajama kaevanduse mõjupiirkonda jäävatele taludele alternatiivse veevarustuse (veetrass või puurkaev). Kaevandamise mõju veevarustusele tuleb ennetada, alternatiivset veevarustust tuleb hakata projekteerima 3 aastat enne ehitiste eeldatavat mõjutsooni jõudmist. Veevarustuse väljaehitamise järgnevus tuleb otsustada igal aastal mäetööde kava koostamise käigus. Kaevude asendamise kava tuleb esitada omavalitustele. 11. Kaevandamisloa omanik peab rakendama Väike-Pungerja külas aheraine ladestamisel tekkiva müra mõju vähendamiseks asjakohaseid leevendusmeetmeid (sh jätkama kummipolstrite kasutamist kallurite kastide tagaportede sisekülgedel). 12. Lõhketööde teostamine elamute läheduses peab jääma ajavahemikku 08:00 – 22:00. Elamute läheduseks loetakse läbindustöödel elamule lähemat ala kui 100 m ja koristustöödel elamule lähemat ala kui 200 m. Lõhketööde teostamine elamute läheduses muul ajal on lubatud kokkuleppel kinnisasja omanikuga. 13. Kaevandamisloa omanik peab teavitama hoone omanikku kirjalikult enne mäetööde jõudmisest hoonele lähemale kui 500 m, märkides teavituskirjas ligikaudse ajakava mäetööde jõudmisest hooneni. Samuti tuleb märkida teavituskirjas info selle kohta, millal jõuavad kaevetööd hoonest uuesti kaugemale kui 500 meetrit. Kui valdaja või tema kontaktandmed ei ole teada, teavitab kaevandamisloa omanik sellest kohalikku omavalitsust. 14. Kaevandamisloa omanik peab sulgema Selisoo kuivenduskraavid ning Selisoo äärealade kuivenduskraavid vastavalt Selisoo looduskaitseala kaitsekorralduskava 2017-2026 (kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 03.01.2017

Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Põlevkivi 2004 2049 10 000 tuh t 135 806.638 tuh t

Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id

KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Põlevkivi 2004 2049 0130 Alutaguse vald 145 100 13 824.23 1

Kõrvaltingimused

37/38

käskkirjaga nr 1-2/17/3) toodud mahule ja metoodikale. Kuivenduskraavide sulgemine tuleb kooskõlastada Alutaguse rahvuspargi (endise Selisoo kaitseala) valitseja (Keskkonnaamet) ja maaomanikuga (Riigimetsa Majandamise Keskus). Kraavid tuleb sulgeda hiljemalt kuupäevaks 31.12.2022. Estonia kaevanduse mäeeraldiselt juhitavaid veevooge ei tohi juhtida riigiteeäärsetesse kraavidesse. 15. Kaevandamise frondi liikumisel Mäetaguse aleviku ja Alutaguse rahvuspargi (endise Selisoo looduskaitseala) vahelisel alal põhja suunas, tuleb rakendada minimaalselt 200 m laiust täiendavate meetmete rakendamise ala Alutaguse rahvuspargi (endise Selisoo loodukaitsesala) välispiiri ja Estonia kaevanduse kaevefrondi vahel, et vältida olulist pinnaseveetaseme langust kaitseala piires. 16. Alutaguse rahvuspargi (endise Selisoo looduskaitseala) piirist minimaalselt 200 meetri kaugusele ei tohi rajada läbi aluspõhja veekihtide maapinnale ulatuvaid kommunikatsioone. Tuulutusšurfide ja tehniliste puuraukude rajamisel tuleb kasutada ainul vettpidavaid ja põhjaveekihte üksteisest isoleerivaid konstruktsioone. Kaitseala piirini jõudvasse kaevanduse ossa tuleb elekter ja kommunikatsioonid viia maa alt. Kui tingimuste nr 1 ja 2 alusel läbiviidava seire raames leitakse, et kaevandamistegevuse tagajärjel on langemas Selisoo Kvaternaari veetase, tuleb seda tsooni suurendada 400 meetrini. 17. Muraka loodusala piirist jäetavas 300 m laiuses puhvertsoonis on keelatud põlevkivi kaevandamine. Tulenevalt kaitseala piiri keerukast konfiguratsioonist ning mäetööde otstarbekamast korraldusest võib puhvertsooni piiri vähendada kuni 280 meetrini, arvestatuna loodusala piirist. Kui täiendavate tingimuste punkti 10.1 alusel koostatud Muraka raba seire tulemustest ilmneb, et Muraka raba veetasemed väljuvad sademete hulgast põhjustatud sesoonsetest kõikumistest, tuleb puhvertsooni ulatust suurendada 500 meetrini ning kaevandamisloa andjal on õigus vaadata üle punkti 10.1 alusel kehtestatud seirekava nõuded ja/või muuta kaevandamisloa tingimusi 18. Kurtna rohe-tilksambliku (Biatoridium monasteriense) ja kollase virvesambliku (Coenogonium luteum) püsielupaigas on keelatud põlevkivi kaevandamine. Püsielupaiga kaitsekord on määratud Keskkonnaministri 10.08.2006 määrusega nr 58 „II kaitsekategooria samblikuliikide püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“, mille järgi kuulub püsielupaiga maa-ala sihtkaitsevööndisse. Looduskaitseseaduse § 30 lõike 2 punktide 1 ja 2 alusel on sihtkaitsevööndis keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, st põlevkivi kaevandamine on püsielupaigas keelatud. 19. Kaevandamisloa andjale tuleb üks kord aastas esitada Estonia kaevanduse mäetööde arengu graafiline plaan. 20. Muraka loodusalaga piirneva puhvertsooni piirist 500 m laiuses puhvertsoonis tuleb kõik puuraugud ja šahtid rajada veekihte isoleerivana. 21. Kui Keskkonnaameti poolt tellitava uuringu „Hüdrogeoloogiline ja limnoloogiline uuring koos loodusdirektiivi järvedele lubatava veetaseme kõikumise vahemiku määramisega Kurtna maastikukaitsealal” käigus teostatav hüdrogeoloogiline modelleerimine näitab Eesti põlevkivimaardlas Estonia kaeveväljal Estonia kaevanduses võimalikku mõju Kurtna järvede veetasemetele, on kaevandamisloa andjal õigus vaadata üle seirekava ja vajadusel esitada sellesse täiendavaid ettepanekuid, ning vaadata ümber andmete kogumise ja esitamise nõuded. Kui seire käigus ilmneb, et kaevandamistegevuse mõjul on järvede veetase langemas alla järvede ökosüsteemi toimimiseks lubatud veetaseme, mis määratakse nimetatud projekti käigus, on kaevandamisloa andjal õigus kaevandamisloa tingimuste muutmiseks. 22. Kaevandamisloa omanik peab mõõtma tootmisega kaasnevat müra Väike-Pungerja küla Estonia kaevanduse tootmisterritooriumi poolses osas. Sinna hulka kuulub akrediteeritud labori teostatav müramõõtmine tootmisterritooriumil, tootmisterritooriumi piiril ja lähimate elamute juures kogu ööpäeva kestel iseloomuliku tootmisrütmiga perioodil kaks korda aastas. Müra mõõtmisel arvestada eraldi ka ventilaator nr 6 tööga kaasnevat müra. Hindamaks müratõkke rajamise vajadust tuleb mõõtmistulemuste aruandes eraldi välja tuua ventilaator nr 6 tekitatud müra tase. Müratõkke rajamise vajaduse otsustab kaevandamisloa andja mõõtmistulemustest lähtuvalt. Mõõtmise ajad ja kohad kooskõlastada MTÜ Väike-Pungerja Külaseltsiga. Tulemused esitada kaevandamisloa andjale, kohalikule omavalitsusele ja MTÜ Väike-Pungerja Külaseltsile. Käesolevas punktis olevaid tingimusi ei pea täitma, kui Enefit Kaevandused AS peab kinni 11.07.2014 sõlmitud kokkuleppest EEK13200 MTÜ Väike-Pungerja Külaseltsiga. 23. Kaevandamisloa omanik teostab müra leviku uuringu Estonia kaevanduse tootmisterritooriumil ja ümbritsevates külades ühe aasta jooksul alates loa muudatuse kehtima hakkamisest 24. Kõik kaeveväljale rajatavad uued tuulutusšurfid ja tehnilised puuraugud tuleb rajada kasutades vettpidavaid ja põhjaveekihte üksteisest isoleerivaid konstruktsioone.

Kaevandatud maa kasutamise otstarve -

Loa lisad Nimetus Manus Plokkskeem Lisa 1: Lisa 1 - Plokksekeem__2_.pdf

Asukoha kaart Lisa 2: Lisa 2 - Asukohakaart_ff.pdf

Asendiplaan Lisa 3: Lisa 3 - Asendiplaan_Estonia_kaevandus_f__1_.pdf

Arvutustabel Lisa 4: Lisa 5 - Enefit_Power_AS_KMIN_054_arvutustabel_16.12.2024.xlsx

LHK Lisa 5: Lubatud heitkoguste projekt (LHK).pdf

38/38

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KMIN-073

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi Enefit Industry AS

Registrikood / Isikukood

10579981

Tegevuskoha andmed

Nimetus Enefit Power AS Narva karjäär

Aadress Narva karjääri tööstusterritoorium, Mustanina küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond

Katastritunnus(ed) 80201:002:0720, 80201:002:0358, 80201:002:0740, 22901:001:0167, 85101:011:0103, 80201:002:0489, 22901:003:0440, 22901:003:0400, 85101:012:0100, 85101:012:1000, 85101:012:2600, 85101:012:0037, 85101:012:0044, 85101:012:0053, 85101:011:0034, 85101:011:0045, 85101:011:0046, 22901:006:0008, 22901:006:0009, 22901:006:0003, 22901:006:0015, 22901:006:0011, 22901:006:0007, 22901:006:0006, 22901:006:0005, 22901:006:0002, 22901:006:0004, 85101:012:0036, 85101:012:0035, 85101:012:0020, 85101:012:0089, 85101:011:0101, 22901:006:0018, 22901:006:0017

Territoriaalkood EHAK

5067

Käitise territoorium

Ruumikuju: 23 lahustükki ja 28 auku. Puudutatud katastriüksused: Ahtme metskond 157 (80201:002:0481), Ahtme metskond 38 (80201:002:0152), Aleuriidi (80201:002:0483), Ammoniidi (80201:002:0484), Argilliidi (80201:002:0489), Haava (85101:012:0089), Hundi (85101:011:0108), Leevikese (85101:011:0034), Metsamaa (85101:012:0053), Metsvindi (85101:012:0037), Narva karjäär 12 (22901:006:0015), Narva karjäär 13 (22901:006:0003), Narva karjäär 14 (22901:006:0009), Narva karjäär 15 (22901:006:0004), Narva karjäär 16 (22901:006:0008), Narva karjäär 17 (22901:006:0014), Narva karjäär 18 (22901:006:0011), Narva karjäär 19 (22901:006:0007), Narva karjäär 20 (22901:006:0006), Narva karjäär 21 (22901:006:0005), jne. Kokku 45 puudutatud katastriüksust. Puudutatud veekogud: Konsu peakraav (VEE1064200), Metsasoo kraav (VEE1064300), Metsküla oja (VEE1064700), Mustajõgi (VEE1063800), Mustaladvaoja (VEE1064201), Mustanina karjäär (VEE2028170), Männiku kraav (VEE1064202), Männiku oja (VEE1064500), (Narva karjääri tiik) (VEE2035620), Nimi teadmata (VEE2025420), Nimi teadmata (VEE2025490), Nimi teadmata (VEE2026510), Nimi teadmata (VEE2028180), Nimi teadmata (VEE2028190), Putki peakraav (VEE1064400), Riiasoo kraav (VEE1063900), Savikraav (VEE1063901), Tagasoo kraav (VEE1064600), Viivikonna karjääri settebassein (VEE2025410), (Viivikonna karjääri tiik) (VEE2025480), (Viivikonna karjääri tiik) (VEE2026520), (Viivikonna karjääri tiik) (VEE2026530), (Viivikonna karjääri tiik) (VEE2026540), (Viivikonna karjääri tiik) (VEE2026550), (Viivikonna karjääri tiik) (VEE2026590), (Viivikonna karjääri tiik) (VEE2035610).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Vee erikasutus; Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; Jäätmete käitlemine; Maavara kaevandamine;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

10.04.2025

Lõppemise kuupäev

10.08.2029

2/39

Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Jäätmete käitlemine J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Käitluskoha andmed

Jrk nr 1.

Nimetus Narva kaeveväli: Narva karjäär, Narva põlevkivikarjäär II

Keskkonnaregistrikood JKK4400303

Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid

Narva karjääri tööstusterritoorium, Mustanina küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond 3659432 85101:012:0100 X: 6576342, Y: 719571

Narva karjäär 22, Kuningaküla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond 3282327 22901:006:0002 X: 6570637, Y: 721124

Usnova, Kuningaküla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond 3263893 22901:006:0018 X: 6571455, Y: 720644

Narva karjäär 13, Kuningaküla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond 3249249 22901:006:0003 X: 6570806, Y: 715811

Narva karjäär 15, Kuningaküla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond 3278799 22901:006:0004 X: 6571170, Y: 718492

Narva karjäär 21, Kuningaküla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond 3282414 22901:006:0005 X: 6569696, Y: 719553

Narva karjäär 20, Kuningaküla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond 3285245 22901:006:0006 X: 6569682, Y: 718609

Narva karjäär 19, Kuningaküla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond 3275757 22901:006:0007 X: 6569587, Y: 717273

Narva karjäär 16, Kuningaküla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond 3294404 22901:006:0008 X: 6570712, Y: 719331

Narva karjäär 18, Kuningaküla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond 3278838 22901:006:0011 X: 6569482, Y: 715842

Narva karjäär 12, Kuningaküla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond 3249504 22901:006:0015 X: 6569219, Y: 718030

Tihase, Mustanina küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond 3667503 85101:011:0046 X: 6571693, Y: 715776

Sirgala karjäär 19, Kuningaküla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond 3234489 22901:006:0017 X: 6570990, Y: 713763

Sirgala karjäär 11, Konsu küla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond 3281924 22901:003:0400 X: 6573014, Y: 709609

Sirgala karjäär 17, Konsu küla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond 3242703 22901:003:0440 X: 6572398, Y: 707719

Argilliidi, Konju küla, Toila vald, Ida-Viru maakond 2596597 80201:002:0489 X: 6576288, Y: 707165

Põdra, Mustanina küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond 3667698 85101:011:0103 X: 6572584, Y: 712417

Pruunikulla, Vasavere küla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond 3233603 22901:001:0167 X: 6579733, Y: 704041

Sirgala karjäär 2, Konju küla, Toila vald, Ida-Viru maakond 2594950 80201:002:0740 X: 6576097, Y: 707230

Põlevkivi, Konju küla, Toila vald, Ida-Viru maakond 2595438 80201:002:0358 X: 6578682, Y: 704918

Sirgala karjäär 2, Konju küla, Toila vald, Ida-Viru maakond 2594950 80201:002:0720 X: 6577541, Y: 705419

Plaan või kaart

Number plaanil või kaardil

J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul3/39

J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Narva kaeveväli: Narva karjäär, Narva põlevkivikarjäär II

Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a)

Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse

Kogus R-kood Kogus D-kood

01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed 2 840 000 2 840 000 0 2 840 000 R5m

16 01 03 - Vanarehvid 250 250 0 250 R3m

J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus Jrk nr

Jäätmekäitlustoimingu nimetus

Toimingu kood Lubatud jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Lubatud jäätmekäitlustoimingu aastane käitlusmaht (tonni/aastas)

1. Aheraine taaskasutamine

R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine

Toimingukood R5m tähendab keskkonnaloal aheraine taaskasutamist Narva karjääri alal asuvate teede ehitamisel ja hooldamisel, sisepuistangute rajamisel ja teistel korrastustöödel. Keskkonnaluba ei anna õigust aheraine tootena ringlussevõtuks toimingukoodiga R5m.

2 840 000

2. Vanarehvide taaskasutamine

R3m - mehaaniline ringlussevõtt ehk jäätmematerjali taaskasutamine selle keemilist struktuuri muutmata kas esialgsel või mõnel muul otstarbel

Toimingukood R3m tähendab keskkonnaloal ühes ja samas koguses vanarehvide taaskasutamist ajutiste elektriliinide toestamiseks. Toestamiseks mitte vajaminevad rehvid tuleb üle anda vastavat keskkonnaluba omavale jäätmekäitlejale. Vanarehvide ladustamine toimingukoodiga R13 ei ole lubatud. Keskkonnaluba ei anna õigust vanarehvide tootena ringlussevõtuks toimingukoodiga R3m.

250

J4. Jäätmete ladustamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J5. Jäätmete vedu Vorm ei ole asjakohane

J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded Tegevuse liigid Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded

Kirjeldus Rakendamine Aheraine taaskasutamine (R5m) Aheraine taaskasutamisel Narva karjääri alal asuvate teede ehitamisel ja hooldamisel tuleb täita keskkonnaministri 21.04.2004 määruse nr 21 "Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete,

mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded" § 4(1) sätestatud nõudeid ja tingimusi. Pidev

Aheraine üleandmine (müümine) teistele isikutele, kes soovivad aherainet taaskasutada.

Aheraine üleandmisel (müümisel) teistele isikutele on keskkonnaloa omaja kohustatud tagama, et isik(ud), kes aherainet vastu võtab omab jäätmeseaduse § 98(7) lg 2 p-is sätestatud jäätmekäitleja registreeringut või jäätmeseaduse § 73 lg 2 p-is sätestatud keskkonnaluba. Keskkonnaloa omaja on kohustatud veenduma/kontrollima vastava jäätmekäitleja registreeringu või keskkonnaloa olemasolu.

Pidev

J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse4/39

J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Narva kaeveväli: Narva karjäär, Narva põlevkivikarjäär II

Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine

Failid

Kaevandamistegevuse lõpetamine

Kaevandamistegevuse lõpetamisel tuleb aheraine tekke- ja taaskasutamiskoht, ehk karjääri territoorium vastavalt korrastamisprojektile korrastada ning taaskasutamisele kuuluvad aheraine kogused ära taaskasutada või anda edasiseks käitlemiseks üle teistele isikutele eeldusel, et isik(ud) omab(vad) jäätmekäitleja registreeringut või keskkonnaluba.

Tegevuse lõpetamisel

J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J9. Prügila või jäätmehoidla liik Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus

V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa 5/39

V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Veehaare jrk nr 1.

Veehaarde nimetus Pinnavee pumbajaam nr 1

Veehaarde kood PIH0000233

Veehaarde L-EST97 koordinaadid X: 6574295, Y: 714835

Veekogu nimetus Mustajõgi

Veekogu kood VEE1063800

Pinnaveekogumi nimetus Mustajõgi

Pinnaveekogumi kood 1063800_1

Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päevas Sek ​undis

Veevõtt 2024 2028 5 000 20 000 20 000 10 000 55 000 222

Veevõtt 2029 2029 5 000 20 000 5 410 0 30 410 222

Veehaare jrk nr 2.

Veehaarde nimetus Pinnavee pumbajaam nr 2

Veehaarde kood PIH0000234

Veehaarde L-EST97 koordinaadid X: 6576536, Y: 718786

Veekogu nimetus Mustanina karjäär

Veekogu kood VEE2028170

Pinnaveekogumi nimetus

Pinnaveekogumi kood

Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päevas Sek ​undis

Veevõtt 2023 2028 5 000 35 000 35 000 20 000 95 000 389

Veevõtt 2029 2029 5 000 35 000 8 658 0 48 658 389

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Veehaarde jrk nr 1.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Pumbajaam nr 17

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0023987

Puurkaevu katastri number

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6569427, Y: 721259

6/39

Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O)

Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Karjäärist väljapumbatav vesi 2021 2028 21 560 000 59 068

Karjäärist väljapumbatav vesi 2029 2029 13 113 505 59 068

Veehaarde jrk nr 2.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Pumbajaam nr 16

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0023781

Puurkaevu katastri number

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6570991, Y: 712060

Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O)

Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Karjäärist väljapumbatav vesi 2021 2028 11 440 000 31 342

Karjäärist väljapumbatav vesi 2029 2029 6 958 027 31 342

Veehaarde jrk nr 3.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Narva karjäär tõõstuster. pk nr 1(3434)

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0002771

Puurkaevu katastri number 3434

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6576342, Y: 719641

Põhjaveekihi nimi ja kood V2vr - Voronka (V2vr)

Põhjaveekogumi nimi ja kood Cm-V2vr - Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum (Cm-V₂vr)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Veevõtt 2021 2028 10 037 10 037 10 037 10 037 40 148 110

Veevõtt 2029 2029 10 037 10 037 4 345 0 24 419 110

Veehaarde jrk nr 4.

7/39

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Narva karjäär tööstuster. pk nr 2 (3416)

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0002772

Puurkaevu katastri number 3416

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6576248, Y: 719218

Põhjaveekihi nimi ja kood V2vr - Voronka (V2vr)

Põhjaveekogumi nimi ja kood Cm-V2vr - Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum (Cm-V₂vr)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Veevõtt 2021 2028 5 840 5 840 5 840 5 840 23 360 64

Veevõtt 2029 2029 5 840 5 840 2 528 0 14 208 64

Veehaarde jrk nr 5.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Pumbajaam nr 2

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0023981

Puurkaevu katastri number

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6572921, Y: 708686

Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O)

Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Karjäärist väljapumbatav vesi 2021 2028 14 080 000 3 858

Karjäärist väljapumbatav vesi 2029 2029 8 563 726 3 858

Veehaarde jrk nr 6.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Pumbajaam nr 6A ja 6B

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0023980

Puurkaevu katastri number

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid

Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O)

Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Pumbajaam nr 6A: X = 6573202 Y = 714923; X = 6572236 Y = 714897 Pumbajaam nr 6B: X = 6571990 Y = 715175; X = 6571928 Y = 715173

8/39

Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Karjäärist väljapumbatav vesi 2021 2028 17 490 000 47 918

Karjäärist väljapumbatav vesi 2029 2029 10 637 753 47 918

Veehaarde jrk nr 7.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Pumbajaam nr 11

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0023978

Puurkaevu katastri number

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6572646, Y: 721785

Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O)

Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Karjäärist väljapumbatav vesi 2021 2028 4 400 000 12 055

Karjäärist väljapumbatav vesi 2029 2029 2 676 164 12 055

Veehaarde jrk nr 8.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Pumbajaam nr 13

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0023979

Puurkaevu katastri number

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6569195, Y: 716507

Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O)

Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Karjäärist väljapumbatav vesi 2021 2028 26 280 000 72 000

Karjäärist väljapumbatav vesi 2029 2029 15 984 000 72 000

Veehaarde jrk nr 9.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Pumbajaam nr 14

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0023880

9/39

Puurkaevu katastri number

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6570946, Y: 711117

Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O)

Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Karjäärist väljapumbatav vesi 2021 2028 13 640 000 9 342

Karjäärist väljapumbatav vesi 2029 2029 8 296 110 9 342

Veehaarde jrk nr 10.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Pumbajaam nr 15

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0023780

Puurkaevu katastri number

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6571103, Y: 713516

Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O)

Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Karjäärist väljapumbatav vesi 2021 2028 10 120 000 27 726

Karjäärist väljapumbatav vesi 2029 2029 6 155 178 27 726

Veehaarde jrk nr 11.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Pumbajaam nr 18

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024048

Puurkaevu katastri number

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6569133, Y: 715282

Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O)

Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Karjäärist väljapumbatav vesi 2021 2028 22 780 000 62 411

Karjäärist väljapumbatav vesi 2029 2029 13 855 233 62 411

10/39

Veehaarde jrk nr 12.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kuivenduse pumbajaam nr 1

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024165

Puurkaevu katastri number

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6577743, Y: 706254

Põhjaveekihi nimi ja kood Q, O - Kvaternaari, Ordoviitsiumi (Q, O)

Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Karjäärist väljapumbatav vesi 2024 2028 20 000 000 54 795

Karjäärist väljapumbatav vesi 2029 2029 12 246 595 54 795

Veehaarde jrk nr 13.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kuivenduse pumbajaam nr 2

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024166

Puurkaevu katastri number

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6577424, Y: 706622

Põhjaveekihi nimi ja kood Q, O - Kvaternaari, Ordoviitsiumi (Q, O)

Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Karjäärist väljapumbatav vesi 2024 2028 8 000 000 21 918

Karjäärist väljapumbatav vesi 2029 2029 4 898 638 21 918

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded 11/39

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded

Veearvestuse pidamine 1. Pinnaveekogudest ja puurkaevudest võetava vee arvestust pidada taadeldud veearvestite alusel fikseerides veevõtupäevikus veearvestite näidud ja võetud vee kogused kuude lõikes kuu alguses või lõpus. Pidada andmebaasi digitaalselt. Veearvestit tuleb taadelda vastavalt kehtivale korrale. Taatlust tõendav dokument tuleb säilitada ja esitada kontrollimiseks loa andja nõudmisel. Taatlemise aeg märkida veearvestuse päevikus. Veearvestuse päevik esitada loa andjale. 2. Karjäärist väljapumbatava vee arvestust pidada veekõrvalduspumpade tunnitootlikkuse ja tööaja alusel (arvutuslik metoodika) või taadeldud mõõteseadmete alusel. Arvestust pidada igakuiselt. Karjäärivee koguse arvutusliku määramise eelduseks on dokumenteeritud ja kontrollitavad andmed veepumpade tööaja ja tootlikkuse kohta. Mõõteseadmeid tuleb taadelda vastavalt kehtivas seadusandlus sätestatud korrale. Vee kogused, pumpade tunnitootlikus ja tööaeg või mõõteseadme näidud ja taatlemise andmed märkida elektroonsesse veearvestuse päevikusse. Veearvestuse päevik esitada loa andjale. 3. Ümberjuhitava põhjavee arvestust pidada pumpade tunnitootlikkuse ja tööaja alusel. Arvestust pidada igakuiselt. Ümberjuhitava põhjavee koguse arvutusliku määramise eelduseks on dokumenteeritud ja kontrollitavad andmed veepumpade tööaja ja tootlikkuse kohta. Mõõteseadmeid tuleb taadelda vastavalt kehtivas seadusandlus sätestatud korrale. Vee kogused, pumpade tunnitootlikus ja tööaeg või mõõteseadme näidud ja taatlemise andmed märkida elektroonsesse veearvestuse päevikusse. Veearvestuse päevik esitada loa andjale.

Põhjaveetaseme mõõtmine Mõõta puurkaevude veetaset üks kord aastas. Tulemuste esitamisel tuleb ära näidata veetaseme mõõtmise aeg, viimase pumpamise aeg, mõõtepunkti maapinna absoluutkõrgus ja andmed veetaseme mõõtmise tehnoloogia, tehnika ja seadmete osas. Tulemused tuleb fikseerida ja säilitada puurkaevu hoolduspäevikus ning edastada keskkonnaloa andjale koos veekasutuse aastaaruandega. Hoolduspäevik pidada digitaalselt või paberkandjal.

Proovivõtunõuded Proovid tuleb võtta vastavuses kehtiva metoodikaga

Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed.

Veehaarde kood Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha koordinaadid (L-Est) Seire Proovi võtmise sagedus Seiratavad näitajad

POH0002771 Narva karjäär tööstuster. pk nr 1(3434) X: 6576342, Y: 719641 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus

12/39

POH0002772 Narva karjäär tööstuster. pk nr 2 (3416) X: 6576248, Y: 719218 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks 1. Põhjavee kvaliteedi kontrollimiseks proovid tuleb võtta enne põhjavee töötlemist. 2. Reostuse kahtluse korral tuleb põhjavee seire teha viivitamatult arvestades reostuse olemust ja võttes samaaegselt kasutusele abinõud veekvaliteedi parandamiseks.

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1.

Väljalaskme nimetus Narva karjääri reovee puhasti

Väljalaskme kood IV025

Reoveepuhasti nimetus Narva karjääri biopuhasti

Reoveepuhasti kood PUH0440250

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Mustajõgi

Suubla kood VEE1063800

Veekogumi nimetus Mustajõgi

Veekogumi kood 1063800_1

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6576207, Y: 719814

Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2021 2028 109 500 27 375 27 375 27 375 27 375 Arvestuslik

2029 2029 27 375 27 375 11 850 0 Arvestuslik

13/39

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2021 2029 Üldlämmastik (Nüld) Nyld

2021 2029 Üldfosfor (Püld) Pyld

2021 2029 Sulfaat (SO42-) SO4

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus

Perioodi lõpp

Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹

Puhastus ​aste %

Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2021 2029 BHT7 BHT7 40 1.095 1.095 1.095 1.095

2021 2029 KHT KHT 150 4.106 4.106 4.106 4.106

2021 2029 Heljum HEL 35 0.958 0.958 0.958 0.958

2021 2029 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)

pH

Väljalaskme jrk nr 2.

Väljalaskme nimetus settebassein 1

Väljalaskme kood IV031

Reoveepuhasti nimetus Settebassein nr 1

Reoveepuhasti kood PUH0440310

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Riiasoo kraav

Suubla kood VEE1063900

Veekogumi nimetus Mustajõgi

Veekogumi kood 1063800_1

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6575865, Y: 706232

Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2024 2029 28 000 000 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2024 2029 Sulfaat (SO42-) SO4

14/39

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2024 2029 Kloriid Cl

2024 2029 Kuivjääk Kuivj

2024 2029 Magneesium Mg

2024 2029 Kaltsium Ca

2024 2029 Üldkaredus Üldkaredus

2024 2029 Leelisus ALKTOT

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus ​aste % Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2024 2029 BHT7 BHT7 15

2024 2029 KHT KHT 125

2024 2029 Heljum HEL 40

2024 2029 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45

2024 2029 Üldfosfor (Püld) Pyld 1

2024 2029 pH 6-9 pH

2024 2029 Nafta NAF 1

2024 2029 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10

2024 2029 Kahealuselised fenoolid FEN2 15

Väljalaskme jrk nr 3.

Väljalaskme nimetus settebassein nr 2

Väljalaskme kood IV028

Reoveepuhasti nimetus settebassein nr 2

Reoveepuhasti kood PUH0440280

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Mustajõgi

Suubla kood VEE1063800

Veekogumi nimetus Mustajõgi

Veekogumi kood 1063800_1

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6573235, Y: 709937

Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

15/39

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2021 2028 14 080 000 Arvestuslik

2029 2029 8 563 726 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2021 2029 Sulfaat (SO42-) SO4

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2021 2029 Kloriid Cl

2021 2029 Kuivjääk Kuivj

2021 2029 Magneesium Mg

2021 2029 Kaltsium Ca

2021 2029 Üldkaredus Üldkaredus

2024 2029 Leelisus ALKTOT

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus ​aste % Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2021 2029 BHT7 BHT7 15

2021 2029 KHT KHT 125

2021 2029 Heljum HEL 40

2021 2029 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45

2021 2029 Üldfosfor (Püld) Pyld 1

2021 2029 pH 6-9 pH

2021 2029 Nafta NAF 1

2021 2029 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10

2021 2029 Kahealuselised fenoolid FEN2 15

Väljalaskme jrk nr 4.

Väljalaskme nimetus settebassein nr 6

Väljalaskme kood IV133

Reoveepuhasti nimetus settebassein nr 6

Reoveepuhasti kood PUH0441330

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Mustajõgi

Suubla kood VEE1063800

Veekogumi nimetus Mustajõgi

Veekogumi kood 1063800_1

16/39

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6573966, Y: 715037

Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2021 2028 17 490 000 Arvestuslik

2029 2029 10 637 753 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2021 2029 Sulfaat (SO42-) SO4

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2021 2029 Kloriid Cl

2021 2029 Kuivjääk Kuivj

2021 2029 Magneesium Mg

2021 2029 Kaltsium Ca

2021 2029 Üldkaredus Üldkaredus

2024 2029 Leelisus ALKTOT

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus ​aste % Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2021 2029 BHT7 BHT7 15

2021 2029 KHT KHT 125

2021 2029 Heljum HEL 40

2021 2029 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45

2021 2029 Üldfosfor (Püld) Pyld 1

2021 2029 pH 6-9 pH

2021 2029 Nafta NAF 1

2021 2029 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10

2021 2029 Kahealuselised fenoolid FEN2 15

Väljalaskme jrk nr 5.

Väljalaskme nimetus settebassein nr 21

Väljalaskme kood IV027

Reoveepuhasti nimetus Settebassein nr 21

Reoveepuhasti kood PUH0440270

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Metsküla oja

Suubla kood VEE1064700

17/39

Veekogumi nimetus Mustajõgi

Veekogumi kood 1063800_1

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6576624, Y: 719821

Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus ​aste % Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2021 2029 BHT7 BHT7 15

2021 2029 KHT KHT 125

2021 2029 Heljum HEL 25

2021 2029 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45

2021 2029 Üldfosfor (Püld) Pyld 1

2021 2029 pH 6-9 pH

2021 2029 Nafta NAF 1

Väljalaskme jrk nr 6.

Väljalaskme nimetus settebassein nr 11

Väljalaskme kood IV137

Reoveepuhasti nimetus settebassein nr 11

Reoveepuhasti kood PUH0441370

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Narva jõgi

Suubla kood VEE1062200

Veekogumi nimetus Narva lähtest Narva veehoidlani

Veekogumi kood 1062200_1

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6573774, Y: 722264

Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu)

18/39

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2021 2028 4 400 000 Arvestuslik

2029 2029 2 676 164 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2021 2029 Sulfaat (SO42-) SO4

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2021 2029 Kloriid Cl

2021 2029 Kuivjääk Kuivj

2021 2029 Magneesium Mg

2021 2029 Kaltsium Ca

2021 2029 Üldkaredus Üldkaredus

2024 2029 Leelisus ALKTOT

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus ​aste % Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2021 2029 BHT7 BHT7 15

2021 2029 KHT KHT 125

2021 2029 Heljum HEL 40

2021 2029 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45

2021 2029 Üldfosfor (Püld) Pyld 1

2021 2029 pH 6-9 pH

2021 2029 Nafta NAF 1

2021 2029 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10

2021 2029 Kahealuselised fenoolid FEN2 15

Väljalaskme jrk nr 7.

Väljalaskme nimetus Settebassein nr 13

Väljalaskme kood IV188_1

Reoveepuhasti nimetus settebassein nr 13

Reoveepuhasti kood PUH0000049

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Männiku kraav

Suubla kood VEE1064202

Veekogumi nimetus Mustajõgi

Veekogumi kood 1063800_1

19/39

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6568999, Y: 716577

Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2021 2028 26 280 000 Arvestuslik

2029 2029 15 984 000 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2021 2029 Sulfaat (SO42-) SO4

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2021 2029 Kloriid Cl

2021 2029 Kuivjääk Kuivj

2021 2029 Magneesium Mg

2021 2029 Kaltsium Ca

2021 2029 Üldkaredus Üldkaredus

2024 2029 Leelisus ALKTOT

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus ​aste % Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2021 2029 BHT7 BHT7 15

2021 2029 KHT KHT 125

2021 2029 Heljum HEL 40

2021 2029 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45

2021 2029 Üldfosfor (Püld) Pyld 1

2021 2029 pH 6-9 pH

2021 2029 Nafta NAF 1

2021 2029 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10

2021 2029 Kahealuselised fenoolid FEN2 15

Väljalaskme jrk nr 8.

Väljalaskme nimetus Settebassein nr 17

Väljalaskme kood IV222

Reoveepuhasti nimetus Settebassein nr 17

Reoveepuhasti kood PUH0442220

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Narva jõgi

Suubla kood VEE1062200

20/39

Veekogumi nimetus Narva lähtest Narva veehoidlani

Veekogumi kood 1062200_1

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6570361, Y: 721739

Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2021 2028 21 560 000 Arvestuslik

2029 2029 13 113 205 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2021 2029 Sulfaat (SO42-) SO4

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2021 2029 Kloriid Cl

2021 2029 Kuivjääk Kuivj

2021 2029 Magneesium Mg

2021 2029 Kaltsium Ca

2021 2029 Üldkaredus Üldkaredus

2024 2029 Leelisus ALKTOT

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus ​aste % Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2021 2029 BHT7 BHT7 15

2021 2029 KHT KHT 125

2021 2029 Heljum HEL 40

2021 2029 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45

2021 2029 Üldfosfor (Püld) Pyld 1

2021 2029 pH 6-9 pH

2021 2029 Nafta NAF 1

2021 2029 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10

2021 2029 Kahealuselised fenoolid FEN2 15

Väljalaskme jrk nr 9.

Väljalaskme nimetus Settebassein nr 14

Väljalaskme kood IV216

Reoveepuhasti nimetus Settebassein nr 14

Reoveepuhasti kood PUH0442160

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

21/39

Suubla nimetus Konsu peakraav

Suubla kood VEE1064200

Veekogumi nimetus Mustajõgi

Veekogumi kood 1063800_1

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6570723, Y: 711888

Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2021 2028 13 640 000 Arvestuslik

2029 2029 8 296 110 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2021 2029 Sulfaat (SO42-) SO4

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2021 2029 Kloriid Cl

2021 2029 Kuivjääk Kuivj

2021 2029 Magneesium Mg

2021 2029 Kaltsium Ca

2021 2029 Üldkaredus Üldkaredus

2024 2029 Leelisus ALKTOT

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus ​aste % Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2021 2029 BHT7 BHT7 15

2021 2029 KHT KHT 125

2021 2029 Heljum HEL 40

2021 2029 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45

2021 2029 Üldfosfor (Püld) Pyld 1

2021 2029 pH 6-9 pH

2021 2029 Nafta NAF 1

2021 2029 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10

2021 2029 Kahealuselised fenoolid FEN2 15

Väljalaskme jrk nr 10.

Väljalaskme nimetus Settebasseinid nr 15 ja 16

Väljalaskme kood IV206

Reoveepuhasti nimetus Settebasseinid nr 15 ja 16

Reoveepuhasti kood PUH0442060

22/39

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Mustajõgi

Suubla kood VEE1063800

Veekogumi nimetus Mustajõgi

Veekogumi kood 1063800_1

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6570539, Y: 712491

Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2021 2028 21 560 000 Arvestuslik

2029 2029 13 113 205 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2021 2029 Sulfaat (SO42-) SO4

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2021 2029 Kloriid Cl

2021 2029 Kuivjääk Kuivj

2021 2029 Magneesium Mg

2021 2029 Kaltsium Ca

2021 2029 Üldkaredus Üldkaredus

2024 2029 Leelisus ALKTOT

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus ​aste % Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2021 2029 BHT7 BHT7 15

2021 2029 KHT KHT 125

2021 2029 Heljum HEL 40

2021 2029 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45

2021 2029 Üldfosfor (Püld) Pyld 1

2021 2029 pH 6-9 pH

2021 2029 Nafta NAF 1

2021 2029 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10

2021 2029 Kahealuselised fenoolid FEN2 15

Väljalaskme jrk nr 11.

Väljalaskme nimetus Settebassein nr 18

23/39

Väljalaskme kood IV229

Reoveepuhasti nimetus Settebassein nr 18

Reoveepuhasti kood PUH0000257

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Männiku kraav

Suubla kood VEE1030301

Veekogumi nimetus Mustajõgi

Veekogumi kood 1063800_1

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6569007, Y: 716383

Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2021 2028 22 780 000 Arvestuslik

2029 2029 13 855 233 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2021 2029 Sulfaat (SO42-) SO4

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2021 2029 Kloriid Cl

2021 2029 Kuivjääk Kuivj

2021 2029 Magneesium Mg

2021 2029 Kaltsium Ca

2021 2029 Üldkaredus Üldkaredus

2024 2029 Leelisus ALKTOT

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus ​aste % Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2021 2029 BHT7 BHT7 15

2021 2029 KHT KHT 125

2021 2029 Heljum HEL 40

2021 2029 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45

2021 2029 Üldfosfor (Püld) Pyld 1

2021 2029 pH 6-9 pH

2021 2029 Nafta NAF 1

2021 2029 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10

2021 2029 Kahealuselised fenoolid FEN2 15

24/39

¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Reoveepuhasti nimi Reoveepuhasti kood Proovi võtmise liik Määramise aeg Vooluhulga mõõtmise viis Narva karjääri biopuhasti PUH0440250 Ajas keskmistatud Juuni Mittestatsionaarne vooluhulga mõõtur

Täiendavad nõuded reostuskoormuse määramiseks

Reostuskoormus määrata hiljemalt 2027. aastal. Järgmised reostuskoormuse määramised teostada üks kord seitsme aasta jooksul või siis, kui toimub oluline muudatus reoveepuhasti või muu reostusallika töös, võttes reoveepuhastisse sisenevast reoveest seitse keskmistatud veeproovi ühe nädala kestel ja ajal kui reoveepuhasti töötab täiskoormusel. Reostuskoormuse määramisel ei lähe arvesse proovid, mis on võetud vihmavalingu või muude erakorraliste ilmastikuolude ajal.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Proovi liik Proovi tüüp Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha koordinaadid (L-Est) Seotud reoveepuhasti kood Seotud reoveepuhasti nimi Seire

Seiratavad näitajad Proovi võtmise sagedus Proovi võtmise aeg Üksikproov Reovesi Narva karjääri reoveepuhasti sissevool X: 6569407, Y: 720590 PUH0440250 Narva karjääri biopuhasti Biokeemiline hapnikutarve (BHT7)

Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld)

Üks kord aastas

Üksikproov Heitvesi Narva karjääri reoveepuhasti väljavool X: 6576210, Y: 719807 PUH0440250 Narva karjääri biopuhasti Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld)

Üks kord aastas

Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 1 sissevool X: 6576691, Y: 705960 PUH0440310 Settebassein nr 1 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 1 väljavool X: 6575865, Y: 706232 PUH0440310 Settebassein nr 1 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 2 sissevool X: 6572890, Y: 709014 PUH0440280 settebassein nr 2 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 2 väljavool X: 6573235, Y: 709937 PUH0440280 settebassein nr 2 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 6 sissevool X: 6572890, Y: 709014 PUH0441330 settebassein nr 6 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 6 väljavool X: 6573966, Y: 715037 PUH0441330 settebassein nr 6 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 21 sissevool X: 6576513, Y: 719690 PUH0440270 Settebassein nr 21 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 21 väljavool X: 6576621, Y: 719746 PUH0440270 Settebassein nr 21 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 11 sissevool X: 6572693, Y: 721978 PUH0441370 settebassein nr 11 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 11 väljavool X: 6573774, Y: 722264 PUH0441370 settebassein nr 11 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 13 sissevool X: 6569044, Y: 717398 PUH0000049 settebassein nr 13 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 13 väljavool X: 6568999, Y: 716577 PUH0000049 settebassein nr 13 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 17 sissevool X: 6569458, Y: 721597 PUH0442220 Settebassein nr 17 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 17 väljavool X: 6570495, Y: 721765 PUH0442220 Settebassein nr 17 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 14 sissevool X: 6570656, Y: 711176 PUH0442160 Settebassein nr 14 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 14 väljavool X: 6570699, Y: 711904 PUH0442160 Settebassein nr 14 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 15 sissevool X: 6570656, Y: 711176 PUH0442060 Settebasseinid nr 15 ja 16 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 15 väljavool X: 6570602, Y: 712495 PUH0442060 Settebasseinid nr 15 ja 16 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 16 sissevool X: 6570821, Y: 712073 PUH0442060 Settebasseinid nr 15 ja 16 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 16 väljavool X: 6570630, Y: 712450 PUH0442060 Settebasseinid nr 15 ja 16 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 18 sissevool X: 6568963, Y: 715320 PUH0000257 Settebassein nr 18 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 18 väljavool X: 6569007, Y: 716383 PUH0000257 Settebassein nr 18 Heljum Üks kord kvartalis

25/39

Täiendavad nõuded puhastusefektiivsuse hindamiseks

1. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamiseks tuleb võtta proovid ühel ajal nii reoveepuhastisse sisenevast reoveest kui ka sealt väljuvast heitveest. 2. Settebasseinide puhastusefektiivsuse hindamiseks tuleb võtta karjäärivee/põhjavee/sademevee proovid ühel ajal nii settebasseinide sissevoolul kui ka väljavoolul.

V7. Väljalaskme seire nõuded

Proovivõtunõuded Proovivõtja peab olema atesteeritud vastavas valdkonnas kehtiva seadusandluse alusel kehtestatud korra kohaselt ning peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat.

Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed.

Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme koordinaadid (L‑Est) Pinnaveekogumi nimetus Pinnavee ​kogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus

Narva karjääri reovee puhasti IV025 X: 6576207, Y: 719814 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld)

Heitvesi Üksikproov Üks kord kvartalis

settebassein nr 1 IV031 X: 6575865, Y: 706232 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Leelisus

Karjäärivesi Üksikproov Üks kord kvartalis

26/39

settebassein nr 2 IV028 X: 6573235, Y: 709937 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Leelisus

Karjäärivesi Üksikproov Üks kord kvartalis

settebassein nr 6 IV133 X: 6573966, Y: 715037 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Leelisus

Karjäärivesi Üksikproov Üks kord kvartalis

settebassein nr 21 IV027 X: 6576621, Y: 719746 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld)

Heitvesi Üksikproov Üks kord kvartalis

settebassein nr 11 IV137 X: 6573774, Y: 722264 Narva lähtest Narva veehoidlani 1062200_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Leelisus

Karjäärivesi Üksikproov Üks kord kvartalis

27/39

Settebassein nr 13 IV188_1 X: 6568999, Y: 716577 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Leelisus

Karjäärivesi Üksikproov Üks kord kvartalis

Settebassein nr 17 IV222 X: 6570350, Y: 721632 Narva lähtest Narva veehoidlani 1062200_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Leelisus

Karjäärivesi Üksikproov Üks kord kvartalis

Settebassein nr 14 IV216 X: 6570699, Y: 711904 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Leelisus

Karjäärivesi Üksikproov Üks kord kvartalis

28/39

Settebasseinid nr 15 ja 16 IV206 X: 6570539, Y: 712491 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Leelisus

Karjäärivesi Üksikproov Üks kord kvartalis

Settebassein nr 18 IV229 X: 6569007, Y: 716383 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Leelisus

Karjäärivesi Üksikproov Üks kord kvartalis

Täiendavad nõuded väljalaskme seire läbiviimiseks

V8. Veekogu sh suubla seire

Proovivõtunõuded Proovivõtja peab olema atesteeritud vastavas valdkonnas kehtiva seadusandluse alusel kehtestatud korra kohaselt ning peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat.

Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed.

Veekogu nimetus

Veekogu kood

Suubla nimetus

Suubla kood Väljalaskme kood Väljalaskme nimetus

Veekogumi nimetus Veekogumi kood

Proovi ​võtukoha nimetus Proovi ​võtukoha koordinaadid (L‑Est)

Seire Seire liik Seiratavad näitajad Proovi võtmise

sagedus Proovi võtmise aeg

29/39

Mustajõgi VEE1063800 IV025, IV031, IV028, IV133, IV188_1, IV229

Mustajõgi 1063800_1 Mustajõgi peale karjääri-ja heitvee heidet

X: 6576175, Y: 720098 Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Heljum Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Leelisus

Üks kord kvartalis

Mustajõgi VEE1063800 IV025, IV031, IV028, IV133, IV188_1, IV229

Mustajõgi 1063800_1 Mustajõgi peale karjääri-ja heitvee heidet

X: 6576175, Y: 720098 Pinnaveeseire Kahealuselised fenoolid Ühealuselised fenoolid

Üks kord poolaastas

Mustajõgi VEE1063800 IV216, IV206 Mustajõgi 1063800_1 Mustajõgi X: 6572706, Y: 708661 Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Heljum Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Leelisus

Üks kord kvartalis

Mustajõgi VEE1063800 IV216, IV206 Mustajõgi 1063800_1 Mustajõgi X: 6572706, Y: 708661 Pinnaveeseire Kahealuselised fenoolid Ühealuselised fenoolid

Üks kord poolaastas

30/39

Narva jõgi VEE1062200 IV137, IV222 Narva lähtest Narva veehoidlani

1062200_1 Narva jõgi peale karjäärivee heidet

X: 6573961, Y: 722786 Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Heljum Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Leelisus

Üks kord kvartalis

Narva jõgi VEE1062200 IV137, IV222 Narva lähtest Narva veehoidlani

1062200_1 Narva jõgi peale karjäärivee heidet

X: 6573961, Y: 722786 Pinnaveeseire Kahealuselised fenoolid Ühealuselised fenoolid

Üks kord poolaastas

Narva jõgi VEE1062200 IV137, IV222 Narva lähtest Narva veehoidlani

1062200_1 Narva jõgi enne karjäärivee heidet

X: 6573383, Y: 722422 Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Heljum Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Leelisus

Üks kord kvartalis

Narva jõgi VEE1062200 IV137, IV222 Narva lähtest Narva veehoidlani

1062200_1 Narva jõgi enne karjäärivee heidet

X: 6573383, Y: 722422 Pinnaveeseire Kahealuselised fenoolid Üks kord poolaastas

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V10. Süvendamine

31/39

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Veehaarde ehitiste nõuete täitmiseks vajalikud meetmed Tagada veehaarete sanitaarkaitsealadel kehtivate nõuete täitmine. Puurkaevude veearvestid peavad olema töökorras. Pidev 2. Kanalisatsiooniehitiste nõuete täitmiseks vajalikud

meetmed 1. Tagada kanalisatsioonisüsteemi vastavus kehtivas seadusandluses kehtestatud nõuetele. 2. Reoveepuhasti kuja peab vastama kehtivas seadusandluses sätestatud nõuetele.

Pidev

3. Meetmed, mis vähendavad ohtlike ainete mõju suublale Tuleb vältida masinate remonti ja tankimist kaevandamiskohas. Pidev 4. Nõutav reoveepuhastusviis 1. Reovee puhastusviis - bioloogiline puhastus + fosfori ärastus.

2. Ärajuhitav karjäärivesi peab läbima settebasseini. Pidev

5. Heitvee immutamise nõuded Vastavalt kehtivale korrale. Pidev 6. Sademevee käitluse nõuded 1. Sademevett puhastada mehhaaniliselt.

2. Kuivalt puhastada kõvakattega sademevee kogumisalasid. Pidev

7. Reoveesette käitluse ja kasutamise nõuded Vastavalt kehtivale korrale Pidev 8. Toimingud avarii korral Võtta koheselt tarvitusele abinõud reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks. Avariilistest

olukordadest ja (võimalikust) loodusreostusest informeerida Päästeteenistust, kohalikku omavalitsust, loa andjat ja Keskkonnainspektsiooni.

Avarii korral

9. Parima võimaliku tehnika kasutamine Kaevandamisel kasutatavad seadmed, masinad, tehnoloogia ja tööjõud peavad vastama kaasaja nõuetele.

Pidev

10. Muud asjakohased meetmed 1. Vee erikasutaja on kohustatud võtma tarvitusele kõik meetmed, et hoida ära karjäärivee veekogudesse ümberjuhtimisega kaasnevad üleujutused ja veekahjustused. 2. Narva karjääri tegevus ei tohi kahjustada teiste veekasutajate õigusi. Kui tööde teostamine avaldab negatiivset mõju on loa andjal õigust esitada loa saajale täiendavaid tingimusi negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks. 3. Käesolevas loas määramata juhtudel tuleb lähtuda kehtivast seadusandlusest.

Pidev

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale 32/39

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr

Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus

1. Veehaarde seire tulemused Vastavalt käesoleva loa tabelis V3 toodud nõuetele. Põhjavee analüüsitulemuted esitada loa andjale. Analüüsitulemused esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS)

2. Võetava vee arvestus 1. Vastavalt käesoleva loa tabelis V3 toodud veearvestuse pidamise nõuetele. Andmed veevõtu kohta veehaarete kaupa deklareerida keskkonnatasude deklaratsioonides. 2. Veearvestuse päevik, kuhu on kantud käesoleva loa punktis V3 nimetatud andmed esitada loa andjale.

1. Vastavalt kehtivale korrale; 2. Koos keskkonnatasude deklaratsioonidega vastavalt kehtivale korrale

3. Heitvee arvestus Pidada arvestust heit- ja karjäärivee hulga üle. Arvestuse päevik, kuhu on kantud andmed heit- ja karjäärivee koguse kohta kuude kaupa esitada loa andjale koos keskkonnatasude deklaratsioonidega.

Vastavalt kehtivale korrale

4. Väljalaskme omaseire tulemused Vastavalt käesoleva loa tabelis V7 toodud nõuetele. Analüüsitulemused esitada loa andjale. Analüüsitulemused esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS)l

5. Veekogu omaseire tulemused Vastavalt käesoleva loa tabelis V8 toodud nõuetele. Analüüside tulemused esitada loa andjale. Analüüsitulemused esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS)l

6. Reostusallikast lähtuv reostuskoormus 1. Vastavalt käesoleva keskkonnaloa vormis V5 sätestatud nõuetele. Andmed reostuskoormuse kohta (mõõtmistulemused) esitada loa andjale. 2. Olulise muudatuse korral reoveepuhasti tööprotsessis teavitada loa andjat.

1. Andmed esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS); 2. Koheselt olukorra tekkimisel

7. Suublasse juhitavate saasteainete sisaldus (mg/l) ja kogused (t)

Andmed suublasse juhitavate sisalduste (mg/l) ja koguste kohta (t) esitada veesaastetasu deklaratsioonides. Vastavalt kehtivale korrale

8. Heitvee reostusnäitajate piirväärtuste või reovee puhastusastmete vastavus kehtestatud nõuetele

Käesoleva loa nõuetele mittevastavad heit- ja karjäärivee analüüsitulemused koos ettevõtte poolse põhjendusega tuleb esitada loa andjale kirjalikult.

10 päeva jooksul analüüsitulemuste kättesaamist laborist

9. Saastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu teave Veesaastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu deklaratsioonid esitada ja tasu maksta vastavalt kehtivale korrale. Vastavalt kehtivale korrale 10. Reoveepuhasti tööd iseloomustavad näitajad (näiteks

reostuskoormus) Esitada loa andjale järgmised andmed: 1. settebasseinide efektiivsuse kohta vastavalt käesoleva loa punktis V7 toodud nõuetele (sh analüüsitulemused). 2. reoveepuhasti efektiivsuse kohta vastavalt käesoleva loa punktis V6 toodud nõuetele (sh analüüsitulemused). 3. Reoveepuhasti hoolduspäevik ja kanalisatsiooniehitiste seisundi kontrolli akt.

1. -2. Andmed esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS); 3. Loa andja nõudmisel

11. Teave meetmete rakendamise kohta 1. Tegevusega kaasnevate negatiivsete keskkonnamõjude leevendamise lisameetmete rakendamise kavatsusest ja rakendamisest teavitada loa andjat. 2. Esitada loa andjale teave käesoleva loa punktis V16 toodud meetme rakendamise kohta. 3. Kui kavandatud meetmeid ei ole võimalik mingil põhjusel täita, tuleb sellest kirjalikult teavitada loa andjat.

1. -2. Enne ja peale meetmete rakendamist; 3. Olukorra tekkimisel

12. Ohtlike ainete heidetest teavitamine Ohtlike ainete heidetest tuleb loa andjat teavitada. Koheselt olukorra tekkimisel 13. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aruanne esitada elektrooniliselt vastavalt kehtivale korrale. Vastavalt kehtivale korrale 14. Muu vajalik informatsioon 1. Muudatustest omandisuhetes, likvideerimisest või pankrotimenetluse algatamisest teavitada ühe nädala jooksul loa andjat.

2. Puurkaevude hoolduspäevik esitada loa andjale. 3. Reoveepuhasti puhastusprotsessi lakkamise järgselt tuleb teatada loa andjale ja keskkonnajärelevalve asutusele.

1. Vastava olukorra tekkimisel 2. Loa andja nõudmisel; 3. Koheselt ja ühe ööpäeva jooksul ka kirjalikult

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 06101 - Põlevkivi kaevandamine ja toornafta tootmine

Põletusseade Ei

33/39

Kütuse liik Laadimiskäive aastas, m³

Diislikütus 17 751.50

Autobensiin 153.80

Keskmise võimsusega põletus ​seade Ei

Suure võimsusega põletus ​seade Ei

Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist

Ei

Nafta ​saaduste, muude mootori- või vedel ​‐ kütuste, kütuse ​komponentide või kütuse ​‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)

Jah

Seakasvatus Ei

Veisekasvatus Ei

Kodulinnukasvatus Ei

E-PRTR registri kohustuslane Ei

Kasvuhoone ​gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane

Ei

A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane

A3. Heiteallikad Heite ​allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0002124 001 001 Tankla kütusemahuti X: 6576011, Y: 719445 HEIT0002125 002A 002A Tankla kütusemahuti X: 6576002, Y: 719443 HEIT0002126 002B 002B Tankla kütusemahuti X: 6576003, Y: 719449 HEIT0002123 V1 Lõhketööd karjääris X: 6570700, Y: 718208

X: 6570787, Y: 718293 HEIT0009618 V2 V2 Laoplats X: 6576092, Y: 719644

X: 6576214, Y: 719776 HEIT0002122 V3 V3 Aspiratsioonisüsteem X: 6576252, Y: 719690 HEIT0002129 V4 V4 Aspiratsioonisüsteem X: 6576252, Y: 719707 HEIT0009619 V5 V5 Laadimine vagunitesse X: 6576373, Y: 719679

X: 6576385, Y: 719698 HEIT0011283 V8 V8 Biokütusehoidla X: 6575993, Y: 720126

X: 6576029, Y: 720163

A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas34/39

A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus

Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2024 170.264 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 2024 723.622 t 7446-09-5 Vääveldioksiid 2024 21.283 t Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud 2024 0.008 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2024 0.277 t PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 2024 193.897 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2024 100.984 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2024 78.986 t

A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus

Hetkeline kogus Mõõtühik 002A Tankla kütusemahuti (002A) HEIT0002125 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.002 g/s

Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.0001 g/s 002B Tankla kütusemahuti (002B) HEIT0002126 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.084 g/s

Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.003 g/s Lõhketööd karjääris (V1) HEIT0002123 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 1.047 g/s

PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.549 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.437 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 6.443 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 1.516 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.19 g/s

V3 Aspiratsioonisüsteem (V3) HEIT0002122 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.056 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.025 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.005 g/s

001 Tankla kütusemahuti (001) HEIT0002124 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.004 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.0001 g/s

V2 Laoplats (V2) HEIT0009618 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.078 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.037 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.006 g/s

V4 Aspiratsioonisüsteem (V4) HEIT0002129 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.056 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.025 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.005 g/s

V5 Laadimine vagunitesse (V5) HEIT0009619 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.038 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.018 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s

V8 Biokütusehoidla (V8) HEIT0011283 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.024 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.001 g/s

35/39

A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Heite ​allikas Heiteallika

kood Püüdeseade Nimetus, tüüp

Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine CAS nr

Nimetus Projekteeritud puhastusaste

Puhastusastme ühik

Muu ühik

V3 Aspiratsioonisüsteem (V3)

HEIT0002122 Multitsüklon 1 Teostada pidevat hooldust ja tehnilise korrasoleku kontrolli vastavalt püüdeseadme hooldusjuhendile. Kontrollimise kohta pidada dokumenteeritud arvestust.

PM- sum

Tahked osakesed, summaarsed

45 %

V4 Aspiratsioonisüsteem (V4)

HEIT0002129 Multitsüklon 1 Teostada pidevat hooldust ja tehnilise korrasoleku kontrolli vastavalt püüdeseadme hooldusjuhendile. Kontrollimise kohta pidada dokumenteeritud arvestust.

PM- sum

Tahked osakesed, summaarsed

45 %

A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Eritingimuse liik Eritingimus

Täitmise sagedus

Täitmise tähtaeg (vaid ühekordse tähtaja korral)

Eritingimuse kirjeldus

Heiteseire Pisteline regulaarne

Saasteainete heitkoguste määramise ja püüdeseadmete efektiivsuse kontrolli eesmärgil mõõta üks kord aastas laadimis-purustuskompleksile paigaldatud püüdeseadmetest (V3 Aspiratsioonisüsteem ja V4 Aspiratsioonisüsteem) väljuvas gaasivoos peente osakeste (CAS nr PM10) sisaldust. Mõõtmised viia läbi laadimis-purustuskompleksi ühtlase koormusega töötamise korral. Lisaks kontsentratsioonile esitada ka hetkeline heitkogus. Mõõtmised peab teostama akrediteeritud laboratoorium, kes peab tagama mõõtmiste kvaliteedi, jälgitavuse ja tulemuste esinduslikkuse. Vajalik on läbi viia 3 paralleelset mõõtmist, igaühe kestvus 30 minutit (võib vähendada, kui mõõtmisi läbiviiv labor tagab mõõtmiste esinduslikkuse ja vastavuse standardile). Mõõtmiste aruandes tuleb esitada mõõtmiste hetkel toimunud tegevused/protsessid, kasutatavate materjalide nimetused ja nende kogused, mõõtmiste teostamise ajavahemik ning kestvus, mõõdetud saasteainete kontsentratsioonid (mg/m3) ja saasteainete hetkelised heitkogused (g/s). Aruanne esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kaks nädalat pärast vastavate andmete saamist laborilt, kasutades keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kohustuse moodulit. Kui hetkelised heitkogused ületavad loaga lubatud koguseid, tuleb Keskkonnaameti nõudmisel keskkonnaluba KMIN-073 muuta.

Töökorralduslikud nõuded

Pidev Kuival perioodil tuleb tolmu leviku vähendamiseks karjääri teid niisutada.

A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Maapõu M1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine

Registrikaardi nr 10

Maardla nimetus Eesti

Maardla osa nimetus Narva kaeveväli

36/39

Maardla põhimaavara põlevkivi

Mäeeraldise nimetus Narva karjäär

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju

Teenindusmaa ruumikuju

Mäeeraldise pindala (ha) 4 255.44

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 2 181.36

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve põlevkivi: energia ja põlevkiviõli tootmine; turvas: pinnase viljakuse parandamine korrastamisel

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas

Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) 6 416

Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

1 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 88.086 tuh t 12.02.2020

2 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 1.819 tuh t 12.02.2020

3 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 457.60 tuh t 12.02.2020

4 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 487.50 tuh t 12.02.2020

5 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 20 684.133 tuh t 12.02.2020

6 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 5 186.933 tuh t 12.02.2020

7 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 398 tuh t 12.02.2020

17 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 666 tuh t 12.02.2020

18 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 115 tuh t 12.02.2020

19 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 83 tuh t 12.02.2020

23 plokk vähelagunenud turvas Turvas, vähelagunenud Ei aT - aktiivne tarbevaru 7 tuh t 12.02.2020

24 plokk hästilagunenud turvas Turvas, hästilagunenud Ei aT - aktiivne tarbevaru 9 tuh t 12.02.2020

Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu

Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Põlevkivi 2005 2029 6 400 tuh t 39 636 tuh t Turvas, vähelagunenud 2005 2029 tuh t 7 tuh t Turvas, hästilagunenud 2005 2029 tuh t 9 tuh t

Mäeeraldise KOV jaotus 37/39

Geoloogilised uuringud

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Eesti põlevkivimaardla varu ümberhindamine (seisuga 01.01.1995).Narva kaeveväli.",V.Kattai

Geoloogiafondi number 4942

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 96-06

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 14.02.1996

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Eesti põlevkivimaardla varu ümberhindamine (seisuga 01.01.1995).Narva kaeveväli.",V.Kattai

Geoloogiafondi number 4942

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 95-18

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 09.06.1995

Käesoleva loa alusel on kaevandamine ning kaevandamise teenindamisega seotud tegevus lubatud järgmistel katastriüksustel: 85101:012:1000, 85101:012:2600, 85101:012:2500, 85101:012:0037, 85101:012:0044, 85101:012:0053, 85101:012:0038, 85101:011:0033, 85101:011:0034, 85101:011:0045, 85101:011:0046, 22901:006:0014, 22901:006:0008, 22901:006:0009, 22901:006:0003, 22901:006:0015, 22901:006:0011, 22901:006:0007, 22901:006:0006, 22901:006:0005, 22901:006:0002, 22901:006:0004, kaevandamise teenindamisega seotud tegevus on lubatud järgmistel katastriüksustel: 85101:012:0100, 85101:012:0036, 85101:012:0035, 85101:012:0020. Lisaks peab loa omanik: 1. teostama seiret vastavalt kooskõlastatud seirekavale. Seire tulemused esitada Keskkonnaametile lähtuvalt seirekavas kehtestatud seireperioodidest; 2. piirama tolmu levikut loodusaladele nendega piirnevatel teedel kasutades asjakohaseid vahendeid (nt teede kastmine); 3. allmaakaevandamisel hoidma veetaset all töötavas kaevandamispiirkonnas kuivenduse tagamiseks. Pärast ala langetamist reguleerida langetatud ala veetase lõpetamisjärgsele võimalikult lähedasele tasemele; 4. siirdesoosoonikute alamjooksul veetaseme langemisel üle 0,2 m, võrreldes esimese 5 aasta seireperioodi aastakeskmiste veetasemetega, tõstma Männiku kraavi ja Konsu peakraavi ristumiskohas regulaatoriga veetaset 0,7-1,0 m praegusest (abs kõrgus 28,4 m) kõrgemale (samalaadselt reguleerida veetase ka Mustaladva oja ja Männiku kraavi ristumiskohas tõstes Mustaladva oja veetaset). Seireperiood algab pärast kaevandamisloa muutmise otsusest (muutmise otsus EK 27.03.2014 kirjaga nr EP-KES-1.01/225 esitatud taotluse kohta kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046, KMIN-074 ja KMIN-087 muutmiseks) tuleneva uue seirekava heakskiitmist; 5. reguleerima töötava Narva karjääri tranšee 13 põlevkivivaru ammendamise järgselt karjäärialal kujuneva veetaseme absoluutkõrgusele 25,5-26 m ning rajama kujuneva veekogu vähemalt 50 m eemale loodusala piirist.

Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id

KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Põlevkivi 2005 2029 0515 Narva-Jõesuu linn 40 250 3 147.92 0.911083

0130 Alutaguse vald 145 100 1 107.52 0.088917 Turvas, vähelagunenud 2005 2029 0514 Narva-Jõesuu linn

0130 Alutaguse vald Turvas, hästilagunenud 2005 2029 0514 Narva-Jõesuu linn

0130 Alutaguse vald

Kõrvaltingimused

Kaevandatud maa kasutamise otstarve -

Loa lisad 38/39

Loa lisad Nimetus Manus LHK projekt Lisa 1: LHK projekt.pdf

LHK lisa - Käitise asukoha kaart sobivas, kui mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas. - Narva_karjaari_asukohakaart.pdf Lisa 2: Narva_karjaari_asukohakaart.pdf

LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas - Asendiplaan.pdf Lisa 3: Asendiplaan.pdf

LHK lisa - Manused - Peened_osakesed__PM10__24_tunni_kontsentratsioon.pdf Lisa 4: Peened_osakesed__PM10__24_tunni_kontsentratsioon.pdf

LHK lisa - LHK projekti lisad - Narva_tolm_2019_I_kv.pdf Lisa 5: Narva_tolm_2019_I_kv.pdf

LHK lisa - LHK projekti lisad - Lohkamine_karjaaris.pdf Lisa 6: Lohkamine_karjaaris.pdf

LHK lisa - LHK projekti lisad - Narva_karjaar_katastrid_08.2023.xlsx Lisa 7: Narva_karjaar_katastrid_08.2023.xlsx

39/39

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KMIN-074

Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi Enefit Industry AS

Registrikood / Isikukood 10579981

Tegevuskoha andmed Nimetus Eesti põlevkivimaardla Sirgala karjäär

Aadress Jaama tn 10, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond

Katastritunnus(ed) 25301:002:0288

Territoriaalkood EHAK 2270

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Maavara kaevandamine;

Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

10.04.2025

Lõppemise kuupäev 03.05.2029

Maapõu M1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Mäeeraldise liik ümberregistreerimine

Registrikaardi nr 34

Maardla nimetus Eesti

Maardla osa nimetus Sirgala kaeveväli

Maardla põhimaavara põlevkivi

Mäeeraldise nimetus Sirgala karjäär

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju

Teenindusmaa ruumikuju

Mäeeraldise pindala (ha) 11 295.67

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 3 206.29

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve põlevkivi: energia ja põlevkiviõli tootmine; turvas: energia tootmine elektrijaamades

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas

Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) 6 400

Plokid

2/4

Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

1 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 17.261 tuh t 13.02.2020

2 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 184.464 tuh t 13.02.2020

3 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pR - passiivne reservvaru 544 tuh t 13.02.2020

12 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 10 745.096 tuh t 13.02.2020

13 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 143.303 tuh t 13.02.2020

14 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 40 506.734 tuh t 13.02.2020

18 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 25 993.097 tuh t 13.02.2020

19 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 8 396 tuh t 13.02.2020

20 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 401.867 tuh t 13.02.2020

21 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pR - passiivne reservvaru 576 tuh t 13.02.2020

22 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pR - passiivne reservvaru 3 502 tuh t 13.02.2020

23 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pR - passiivne reservvaru 3 187 tuh t 13.02.2020

25 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pR - passiivne reservvaru 339 tuh t 13.02.2020

30 plokk hästilagunenud turvas Turvas, hästilagunenud Ei aT - aktiivne tarbevaru 147 tuh t 13.02.2020

31 plokk vähelagunenud turvas Turvas, vähelagunenud Ei aR - aktiivne reservvaru 21 tuh t 13.02.2020

32 plokk hästilagunenud turvas Turvas, hästilagunenud Ei aR - aktiivne reservvaru 1 631 tuh t 13.02.2020

Geoloogilised uuringud

Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu

Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Turvas, vähelagunenud 2005 2029 tuh t 21 tuh t Turvas, hästilagunenud 2005 2029 tuh t 1 778 tuh t Põlevkivi 2005 2029 6 400 tuh t 82 843.767 tuh t

Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id

KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Turvas, vähelagunenud 2005 2029 0514 Narva-Jõesuu linn

0803 Toila vald 0130 Alutaguse vald

Turvas, hästilagunenud 2005 2029 0514 Narva-Jõesuu linn 0803 Toila vald 0130 Alutaguse vald

Põlevkivi 2005 2029 0514 Narva-Jõesuu linn 40 250 5 999.88 0.539013 0803 Toila vald 26 430 2 940.46 0.402291 0130 Alutaguse vald 145 100 2 355.33 0.058696

3/4

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Eesti põlevkivimaardla varu ümberhindamine seisuga 01.01.1995.a. Sirgala kaeveväli.", V.Kattai

Geoloogiafondi number 5309

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 95-83, 96-44, 98-31, 99-54, 00-39

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 30.11.2000

Käesoleva loa alusel on kaevandamine ning karjääri teenindamisega seotud tegevus lubatud järgmistel katastriüksustel: 80201:002:0213,80201:002:0750,80201:002:0700,80201:002:0140,85101:011:0032,85101:011:0230,80201:002:0710,80201:002:0740,22901:003:0440,22901:003:0400,22901:003:0430,22901:006.0017,85101:011:0240,85101:011:0210, karjääri teenindamisega seotud tegevus on lubatud järgmistel katastriüksustel:85101:011:0059,85101:011:0064. Lisaks peab loa omanik: 1. pärast loa muutmist koostama seirekava ja esitama selle Keskkonnaministeeriumile heakskiitmiseks. Seirekava koostamise tähtaeg on 6 kuud pärast kaevandamisloa muutmise otsuse jõustumist (muutmise otsus EK 27.03.2014 kirjaga nr EP-KES-1.01/225 esitatud taotluse kohta kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046, KMIN-074 ja KMIN-087 muutmiseks). Seirekava koostamisel tuleb lähtuda KMH aruande peatükkidest 1.6, 6.3.1 ja 8. Loa omanik teostab seirekava kinnitamiseni seiret vastavalt kinnitamise eel kehtinud keskkonnalubade nõuetele, peale seirekava kinnitamist vastavalt heakskiidetud seirekavale. Seire tulemused esitada Keskkonnaametile ja Keskkonnaministeeriumile lähtuvalt seirekavas kehtestatud seireperioodidest; 2. piirama tolmu levikut loodusaladele nendega piirnevatel teedel kasutades asjakohaseid vahendeid (nt teede kastmine); 3. allmaakaevandamisel hoidma veetaset all töötavas kaevandamispiirkonnas kuivenduse tagamiseks. Pärast ala langetamist reguleerida langetatud ala veetase lõpetamisjärgsele võimalikult lähedasele tasemele; 4. rajama Kanali S-3 mäeeraldise piirile, jättes Puhatu loodus- ja linnuala ning kanali vahele >300 m laiune puhvertsooni; 5. rajama Kanali S-3 vastavalt 2014 aasta projektitäpsustusele (Sirgala karjääri ja Sirgala II põlevkivikarjääri veekõrvalduse põhiprojekti muudatus, OÜ Inseneribüroo Steiger, Tallinn 2014); 6. siirdesoosoonikute alamjooksul veetaseme langemisel üle 0,2 m, võrreldes esimese 5 aasta seireperioodi aastakeskmiste veetasemetega, likvideerima koostöös kaitseala valitsejaga Puhatu loodus- ja linnuala loode- ja põhjaosas vanad metsakuivenduskraavid või need osaliselt sulgema reguleeritava kõrgusega tammidega. Seireperiood algab pärast kaevandamisloa muutmise otsusest (muutmise otsus EK 27.03.2014 kirjaga nr EP-KES-1.01/225 esitatud taotluse kohta kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046, KMIN-074 ja KMIN-087 muutmiseks) tuleneva uue seirekava heakskiitmist; 7. Riiasoo kraavi ja Mustajõe ümber juhtima rajatavasse kanalisse V-5 loodusala ja mäeeraldise piiri vahele ning kanali rajama minimaalse sügavuse ja pikilanguga vastavalt 2014 aasta projekti täpsustusele (Sirgala karjääri ja Sirgala II põlevkivikarjääri veekõrvalduse põhiprojekti muudatus, OÜ Inseneribüroo Steiger, Tallinn 2014);

Kõrvaltingimused

Kaevandatud maa kasutamise otstarve -

4/4

Keskkonnaluba

Loa registrinumber KMIN-119

Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi Enefit Industry AS

Registrikood / Isikukood 10579981

Tegevuskoha andmed

Nimetus Eesti põlevkivimaardla Ahtme II kaevandus

Aadress Keskterritooriumi/1, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond

Katastritunnus(ed) 85101:001:0640

Territoriaalkood EHAK 1472

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Maavara kaevandamine;

Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

10.04.2025

Lõppemise kuupäev 10.08.2049

Maapõu M1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine

Registrikaardi nr 7

Maardla nimetus Eesti

Maardla osa nimetus Ahtme kaeveväli

Maardla põhimaavara põlevkivi

Mäeeraldise nimetus Ahtme II kaevandus

Mäeeraldisel on teenindusmaa Ei

Mäeeraldise ruumikuju

Teenindusmaa ruumikuju

Mäeeraldise pindala (ha) 357.12

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha)

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve põlevkivienergia ja põlevkiviõli tootmine

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas

Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) 10 000

Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

1 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 3 434.274 tuh t 30.06.2021

2 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 4 836.159 tuh t 30.06.2021

Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu

Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Põlevkivi 2011 2049 tuh t 8 270.433 tuh t

Mäeeraldise KOV jaotus 2/4

Geoloogilised uuringud

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Eesti põlevkivimaardla maardlaosade registrikaartide täpsustamine

Geoloogiafondi number 7953

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number KK 919

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 10.07.2008

1. Vasavere veehaarde veevaru veetaseme säilimiseks peab kaevanduste vahelise kaitseterviku laius olema vähemalt 50 m. Kaitseterviku parameetri, vaatluskaevude arvu ja vaatlussageduse määramiseks koostatakse eraldi projekt. 2. Mäetööde läbiviimisel tuleb pidevalt kontrollida kaevanduskäikude lae ja seinte seisundit, võimaliku vee läbimurde tundemärke ning pumbaseadmete korrasolekut. 3. Põlevkivi kaevandamisel peab olema tagatud Tarkuse küla ühisveevärgi (puurkaev nr 16392) töö ja Pagari – Tarakuse – Illuka maantee (2290013) läbitavus ja olemasolu 4. Kaeveõõnte tuulutusventilaatorid paiknevad nii, et nende mõjuraadiuses puudub enamjaolt püsiv inimasustus. 5. Keskkonnaloa omanik peab teavitama hoone omanikku kirjalikult enne mäetööde jõudmisest hoonele lähemale kui 500 m, märkides teavituskirjas ligikaudse ajakava mäetööde jõudmisest hooneni. 6. Lõhketöid võib teostada elamute läheduses ajavahemikul 08:00–22:00. Elamute läheduseks loetakse läbindustöödel elamule lähemat ala kui 100 m ja koristustöödel elamule lähemat ala kui 200 m. Lõhketööde teostamine elamute läheduses muul ajal on lubatud kokkuleppel kinnisasja omanikuga. 7. Keskkonnaloa omanik peab teostama seiret vastavalt kooskõlastatud seirekavale. Seiretulemused esitada Keskkonnaametile lähtuvalt seirekavas kehtestatud seireperioodidest. Seirekava tuleb Keskkonnaameti ettepanekul muuta ja täiendada. Juhul, kui seire käigus selgub, et kaevandamistegevuse mõjul on Kurtna järvede veetase langemas alla järvede ökosüsteemi toimimiseks lubatud veetaseme (vastavalt Keskkonnaameti tellitud uuringule "Hüdrogeoloogiline ja limnoloogiline uuring koos loodusdirektiivi järvedele lubatava veetaseme kõikumise vahemiku määramisega Kurtna maastikukaitsealal”), on keskkonnaloa andjal õigus keskkonnaloa tingimusi muuta. 8. Keskkonnaloa omanik peab mõõtma lõhketöödega kaasnevat vibratsiooni ja võnkekiirust, kui elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse poolt esitatakse nõue lõhketööde mõjurite seireks hoonetes, mis asuvad vähem kui 500 meetri kaugusel kaevanduses kambriploki koristustöödel toimuvatest lõhketöödest. Elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse nõudel peab keskkonnaloa omanik teostama kambriploki koristustööde lõhketöödest tingitud vibratsiooni ja võnkekiiruse mõõtmise esimesel võimalusel alates vastava kirjaliku nõude saamisest. Mõõtmisi ei ole vaja teha, kui samas piirkonnas (kaevanduse tiivas), kus on sarnased mäetehnoloogilised tingimused ning mäetöödel kasutatakse jätkuvalt tavapärast kaevandamistehnoloogiat, on viimase kolme aasta jooksul vastavad mõõtmised tehtud. Põhjendatud juhul teostatakse kordusmõõtmisi ka tihemini. Lõhkamiste mõju seiret tehakse kamberploki iseloomuliku tootmisrütmiga ajal 30 päeva pikkuse perioodi kestel, elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse põhjendatud taotlusel pikemalt. Mõõtmiste aruanne tuleb esitada keskkonnaloa andjale ning elamu ja ühiskasutuses hoone omanikule ühe nädala jooksul pärast mõõtmiste lõpetamist. Lõhketööde mõjurite seiret tuleb teostada mõõteseaduse ning majandus- ja taristuministri 08.09.2017 määruse nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ kohaselt. 9. Hoonete seisund hinnatakse ja dokumenteeritakse erapooletu eksperdi poolt hoone omaniku või valdaja juuresolekul. Hindamisega seotud kulud kannab ettevõtja. Hoonete seisund tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone valdaja või esindaja juuresolekul enne lõhketööde jõudmist hoonetele lähemale kui 200 m ja lõhketööde lõpetamisel hoonest enam kui 200 m kaugusel. Hoone omaniku nõudel tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone seisund varem kui 200 m kaugusel. Hoonete seisundi hindamise akt koostatakse vähemalt kolmes eksemplaris, millest üks antakse hoone valdajale ja teine kohalikule omavalitsusele, kolmas eksemplar jääb keskkonnaloa omanikule. Hindamise akt(id) tuleb hoonete valdajale ja kohalikule omavalitsusele üle anda kahe nädala jooksul, suuremate objektide (hoonekompleksid, mitme pere elamud, ühiskondlikud hooned jmt.), ühe kuu jooksul pärast hindamise tegemist. 10. Keskkonnaloa omanik peab koostama kaevanduse sulgemistööde jaoks vajalikud prognoosid ja tegema hüdrogeoloogilised modelleerimistööd vähemalt 5 aastat enne kaevanduse sulgemist. 11. Keskkonnaloa omanik peab rajama kaevanduse mõjupiirkonda jäävatele taludele alternatiivse veevarustuse (veetrass või puurkaev). Kaevandamise mõju veevarustusele tuleb ennetada, alternatiivset veevarustust tuleb hakata projekteerima 3 aastat enne ehitiste eeldatavat mõjutsooni jõudmist. Veevarustuse väljaehitamise järgnevus tuleb otsustada igal aastal mäetööde kava koostamise käigus. Kaevude asendamise kava tuleb esitada kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele. 12. Lõhketööde teostamine elamute läheduses peab jääma ajavahemikku 08:00 – 22:00. Elamute läheduseks loetakse läbindustöödel elamule lähemat ala kui 100 m ja koristustöödel elamule lähemat ala kui 200 m. Lõhketööde teostamine elamute läheduses muul ajal on lubatud kokkuleppel kinnisasja omanikuga. 13. Keskkonnaloa omanik peab teavitama hoone omanikku kirjalikult enne mäetööde jõudmisest hoonele lähemale kui 500 m, märkides teavituskirjas ligikaudse ajakava mäetööde jõudmisest hooneni. Samuti tuleb märkida teavituskirjas info selle kohta, millal jõuavad kaevetööd hoonest uuesti kaugemale kui 500 meetrit. Kui valdaja või tema kontaktandmed ei ole teada, teavitab keskkonnaloa omanik sellest kohalikku omavalitsust. 14. Keskkonnaloa andjale tuleb üks kord aastas esitada kaevanduse mäetööde arengu graafiline plaan.

Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id

KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Põlevkivi 2011 2049 0130 Alutaguse vald 145 100 254.69 1

Kõrvaltingimused

3/4

Kaevandatud maa kasutamise otstarve -

4/4

Keskkonnaluba

Loa registrinumber L.MK/329491

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi Enefit Industry AS

Registrikood / Isikukood

10579981

Tegevuskoha andmed

Nimetus Eesti põlevkivimaardla Uus-Kiviõli kaevandus

Aadress Keskterritooriumi/1, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond

Katastritunnus(ed) 85101:001:0640

Territoriaalkood EHAK

1472

Käitise territoorium

Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Anatoli kalakasvandus (85101:012:0049), Kalakasvanduse (85101:012:0039), Keskterritooriumi (51401:001:1297), Külaotsa (85101:012:0059), Ladiska (85101:012:0063), Narva metskond 54 (85101:012:0116), Põdrasaare (51401:001:0102), Suur alajaam 330 (85101:001:0642), Vaivara metskond 24 (85101:012:0014), Vaivara metskond 47 (85101:012:0113), Vete (85101:012:0099), Vulina (85101:012:0105), Väike alajaam 110 (85101:001:0641). Puudutatud veekogud: Eesti SEJ juurdevoolukanal (VEE1064900), Mustajõgi (VEE1063800), Põõsastiku kraav (VEE1065000).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Maavara kaevandamine;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

10.04.2025

Lõppemise kuupäev

10.07.2049

Maapõu M1. Maavara kaevandamine

Maardlad

Maardla ja mäeeraldis

Mäeeraldise liik uus mäeeraldis

Registrikaardi nr 11

Maardla nimetus Eesti

Maardla osa nimetus Uus-Kiviõli uuringuväli

Maardla põhimaavara põlevkivi

Mäeeraldise nimetus Uus-Kiviõli kaevandus

Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah

Mäeeraldise ruumikuju

Teenindusmaa ruumikuju

Mäeeraldise pindala (ha) 4 130.54

Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 169.58

Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0

Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0

Kaevandatud maavara kasutamise otstarve energeetikatööstuse kütus, keemia- ja tsemenditööstuse tooraine

Minimaalne tootmismaht aastas

Keskmine tootmismaht aastas

Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) 4 000

Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu

Kogus Ühik Kuupäev

1 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 54 155 tuh t 14.02.2020

2 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 65 098.73 tuh t 14.02.2020

3 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 19 229.867 tuh t 14.02.2020

Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu

Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Põlevkivi 2019 2049 4 000 tuh t 138 483.597 tuh t

2/4

Geoloogilised uuringud

Geoloogilise uuringu aruande nimetus Eesti põlevkivimaardla Uus-Kiviõli uuringuvälja registrikaardi (0011) täpsustamine, seletus-kiri. (M. Rammo), OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2007

Geoloogiafondi number 7957

Maavaravaru arvele võtmise otsuse number keskkonnaministri käskkirjaga nr 919

Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 10.07.2008

1. Kaevandamisloa omanik peab 6 kuu jooksul peale kaevandamisloa saamist esitama Keskkonnaametile kooskõlastamiseks seirekava. Seirekava koostamisel tuleb lähtuda keskkonnamõju hindamise aruande peatükist 10 ja OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud tööst nr 14/1242 „Uus-Kiviõli kaevanduse täiendavad hüdrogeoloogilised uuringud. Uus-Kiviõli kaevanduse võimalik mõju liigniisketele elupaikadele“. Vastavalt Keskkonnaameti ettepanekutele tuleb seirekava jooksvalt täiendada ja/või muuta. Kaevandamisloa omanik teostab seiret vastavalt kooskõlastatud seirekavale. Seire tulemused esitada Keskkonnaametile lähtuvalt seirekavas kehtestatud seireperioodidest.

2. Kaevandamisega seotud rajatisi ei tohi rajada Rohukabja ja Oandu soo piiridele lähmale kui 300 m. Kui on vaja tuulutusšurfe rajada Rohukabja või Oandu soo piiridele lähemale kui 300 m, tuleb kvaternaarisetete veekihid isoleerida nii, et mõju ülemiste kihtide veerežiimile on minimaalne.

3. Lõhkamistööd Muraka linnu- ja loodusalale, Linnasaare raba metsise elupaigale (KLO9120397) ja Lümatu metsise elupaigale (KLO9123655) lähemal kui 1 km on keelatud 1. märtsist kuni 30. juunini (metsise mängu- ja pesitsusaeg).

4. Kaevandamine on keelatud Oandu parkmetsa kaitsealal (KLO1200193) ning kaitstavatele üksikobjektidele Mehide männik (KLO4000810) ja Rääsa kadakas (KLO4000714) lähemal kui 50 m (piiranguvöönd). Linnasaare raba metsise elupaigas (KLO9120397) ja Lümatu metsise elupaigas (KLO9123655) on kaevandamine lubatud tingimusel, et ei halvendata elupaiga ja liigi seisundit. Linnasaare raba metsise elupaigas ja Lümatu metsise elupaigas tuleb viia läbi metsiste seiret vastavalt Keskkonnaameti kooskõlastatud seirekavale. Kaevandamisloa omanik peab 6 kuu jooksul peale kaevandamisloa saamist esitama seirekava Keskkonnaametile kooskõlastamiseks. Vastavalt Keskkonnaameti ettepanekutele tuleb seirekava jooksvalt täiendada ja/või muuta.

5. Kaevandamisloa omanik peab kord aastas esitama mäeeraldise kohalikele omavalitsustele Uus-Kiviõli kaevanduse mäetööde arengu graafilise plaani, kus on näidatud eelseisva aasta jooksul planeeritud mäetööde ajakava ja pindalaline ulatus. Planeeritud mäetööde arengu graafilise plaani muutmise korral teavitab kaevandamisloa omanik koheselt (sh enne muudetud kava alusel tööde teostamist) kohalikku omavalitsust.

6. Lõhketöid on elamute läheduses lubatud teostada ainult tööpäevadel (esmaspäev – reede) ajavahemikus 08.00 – 22.00. Riigipühadel on lõhketööde teostamine elamute läheduses keelatud. Muul ajal on lõhketööde teostamine elamute läheduses lubatud vaid kirjalikul kokkuleppel vastavate kinnisasjade omanikega. Elamute läheduseks loetakse nii läbindus- kui koristustöödel elamule või abihoonele lähemat ala kui 200 m. Kaevandamisloa omanik peab asustatud piirkondades teostatavate lõhketööde ajakava kooskõlastama kohaliku omavalitsusega, kus lõhkamist teostatakse. Kaevandamisloa omanik peab asustatud piirkondades lõhketöid teostades valima minimaalsed lõhkelaengud.

7. Kaevandamisloa omanik peab teavitama hoone omanikku kirjalikult enne mäetööde jõudmisest hoonele lähemale kui 500 m, märkides teavituskirjas ligikaudse ajakava mäetööde jõudmisest hooneni.

8. Müra mõju vähendamiseks tuleb rakendada leevendusmeetmeid.

9. Kaevandamisloa omanik peab vastavalt KMH aruande peatükis 6.2 prognoositud alanduslehtri levikule rajama puurkaevud ja/või veetrassid elanike veevarustuse (sh kvaliteetse joogivee) tagamiseks enne põhjavee alanduslehtri piirkonnas kaevandamise alustamist. Pärast kohustuse täitmist annab kaevandamisloa omanik veevarustussüsteemid üle vee-ettevõttele (v.a. üksikmajapidamiste veevarustussüsteemid). Üksikmajapidamiste veevarustussüsteemid antakse üle kinnistu omanikule.

10. Kaevandamisloa omanik peab hiljemalt kahe aasta jooksul peale kaevandamisloa saamist läbi viima võimaliku alanduslehtri mõjusse jäävate üksikmajapidamiste ja asutuste töötavate veehaarete (puur- ja salvkaevude) revisjoni.

Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id

KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Põlevkivi 2019 2049 0442 Lüganuse vald 59 540 4 130.5431 1

Kõrvaltingimused

3/4

Revisjoni käigus tuleb määrata veehaarde tüüp (salvkaev, puurkaev või allikas), selle asukoht, koordinaadid, puurkaevu passi olemasolu, mõõtmise aegne veetase, selle maksimaalne ja minimaalne seis ning sanitaarkaitseala/hooldusala olemasolu. Pärast täiendavate andmete laekumist on otstarbekas täpsustada KMH peatükis 6.2 esitatud alanduslehtri mudelit ning vajadusel rajama täiendavaid puurkaevusid ja/või veetrasse elanike veevarustuse tagamiseks.

Kaevandamisloa omanik kompenseerib kinnisasja omanikule veevarustussüsteemi väljaehitamisega seotud kulud ning lisanduvad vee võtmisega seotud kulud (kuni arenduse lõpuni). Kinnisasja omanikel on õigus nõuda kulude kompenseerimist otse kaevandamisloa omanikult. Paralleelselt veevarustuse rajamisega lahendatakse kaevandamisloa omaniku kulul majapidamiste heitvete käitlemise küsimused (üldjuhul rajatakse lokaalsed puhastusseadmed).

11. Kaevandamisloa omanik peab arvestama teenindusmaal tegevuse korraldamisel kitsendusi põhjustavate objektide ja nende piiranguvööndite olemasolust tulenevate nõuetega: maaparandussüsteem nr 1106870010020 ja selle eesvoolud nr 1106870010010E ja 1106870010020E, Ojamaa jõgi, 110 kV elektriliin nr 08, SAVALA–ARVILA riigimaantee nr 13129 kaitsevöönd ja geodeetiline märk nr 65573.

12. Kaevandamisloa omanik peab mõõtma lõhketöödega kaasnevat vibratsiooni. Kaebuste esitamise korral tuleb lõhketöödega kaasneva vibratsiooni mõõtmist häiringute täpsemaks hindamiseks korrata. Elamu või ühiskasutusega hoone omaniku nõudel peab kaevandamisloa omanik teostama kambriploki koristustööde lõhketöödest tingitud vibratsiooni mõõtmise kahe kuu jooksul alates vastava nõude saamisest esimesel võimalusel. Nõude esitamise eelduseks on kambriploki koristustööde jõudmine elamule või ühiskasutusega hoonele lähemale kui 500 m. Vibratsiooni mõõdistatakse iseloomuliku tootmisrütmiga perioodil 30 päeva kestel, elamu või ühiskasutusega hoone omaniku põhjendatud taotlusel pikemalt. Tulemused esitada kaevandamisloa andjale ning elamu ja ühiskasutuses hoone omanikule ühe nädala jooksul pärast mõõtmiste lõpetamist. Vibratsiooni mõõtmisi tuleb teostada akrediteeritud mõõtja ning tulemuste arvestamisel tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri 08.09.2017 määruse nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ lisas esitatud ehitistele lubatud võnkekiirust.

13. Hoonete seisund tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone omaniku või valdaja juuresolekul erapooletu eksperdi poolt enne lõhketööde jõudmist hoonetele lähemale kui 200 m ja lõhketööde lõpetamisel hoonest ligikaudu 200 m kaugusel. Hoone omaniku nõudel tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone seisund varem kui lõhketööde jõudmisel 200 m kaugusele. Hoonete ekspertiisi akt koostatakse vähemalt kolmes eksemplaris, millest üks antakse hoone omanikule ja teine säilitatakse kaevandamisloa omaniku juures ning üks kohalikus omavalitsuses. Ekspertiisi aktid tuleb säilitamiseks üle anda kahe nädala jooksul ekspertiisi tegemisest.

14. Kaevanduse rajamise ja töötamise ajal kasutada Uus-Kiviõli ja Aidu tööstusterritooriumi vahelist rajatavat trassikoridori läbi endise Aidu karjääri.

15. Kaevanduse ehitamiseks vajamineva tehnika ja materjalide transpordiks ei tohi kasutada Võrnu küla läbivaid maanteid.

16. Kaevandamisloa omanik peab enne pinnasetöödega alustamist viima läbi arheoloogilised eeluuringud aladel, kuhu on planeeritud tuulutusšurfide ja teiste maapinda puudutavate rajatiste asukohad.

17. Kaevandamisloa omanik peab enne kaevanduse avamist esitama kohalikule omavalitsusele kirjaliku ülevaate kavandatavatest meetmetest negatiivsete mõjude ärahoidmiseks ja/või leevendamiseks ning vältimatute mõjude kompenseerimiseks ning viima enne kaevanduse avamist läbi avaliku arutelu meetmete käsitlemiseks

18. Pärast kaevanduse avamist esitab kaevandamisloa omanik iga kuue kuu tagant kohalikule omavalitsusele ülevaate kaevandamisega kaasnevate mõjude ennetamise ja/või leevendamise ning vältimatute mõjude kompenseerimise meetmete rakendamisest.

19. Tehnilise taristu objektide rajamisel lähtuda Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide teemaplaneeringust ning Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande peatükist 5. Oandu veepidet läbivad punkrid betoneerida

20. Igas kalendriaastas tuleb vähemalt 40% aherainest taaskasutada. Kaevandamisloa omanik peab pidama digitaalset arvestust aheraine taaskasutuse hulga ja kasutusvaldkondade kohta.

Kaevandatud maa kasutamise otstarve -

4/4

Keskkonnaluba

Loa registrinumber L.ÕV/318337

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi Enefit Industry AS

Registrikood / Isikukood

10579981

Tegevuskoha andmed

Nimetus Enefit Power AS Musta jaam

Aadress Musta jaam, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond

Katastritunnus(ed) 85101:012:0250

Territoriaalkood EHAK

1472

Käitise territoorium

Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Keskterritooriumi (51401:001:1297), Musta jaam (51401:001:1295), Põhjaterritooriumi (51501:001:0016). Puudutatud veekogud: Põõsastiku kraav (VEE1065000), Vaivara kraav (VEE1065001).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

10.04.2025

Lõppemise kuupäev

Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 33171 - Muude tsiviiltranspordivahendite remont ja hooldus

Põletusseade Ei

Keskmise võimsusega põletus ​seade Ei

Suure võimsusega põletus ​seade Ei

Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist

Ei

Nafta ​saaduste, muude mootori- või vedel ​‐ kütuste, kütuse ​komponentide või kütuse ​‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)

Ei

Seakasvatus Ei

Veisekasvatus Ei

Kodulinnukasvatus Ei

E-PRTR registri kohustuslane Ei

Kasvuhoone ​gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane

Ei

A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane

A3. Heiteallikad Heite ​allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0009771 V1 V1 - Märgliivapritsimiskamber X: 6577565, Y: 722701 HEIT0009772 V2 V2 - Värvimiskamber X: 6577555, Y: 722680 HEIT0009773 V3 V3 - Kuivatuskamber X: 6577528, Y: 722630

A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas2/4

A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus

Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik 100-41-4 Etüülbenseen 2021 0.431 t 1330-20-7 Ksüleen (dimetüülbenseen) 2021 2.015 t Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud 2021 2.445 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2021 2.489 t PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 2021 0.044 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2021 0.042 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2021 0.032 t

A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus

Hetkeline kogus Mõõtühik V2 - Värvimiskamber (V2) HEIT0009772 1330-20-7 Ksüleen (dimetüülbenseen) Tavaheide 0.257 g/s

100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0.055 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.317 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.312 g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.008 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.008 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.006 g/s

V3 - Kuivatuskamber (V3) HEIT0009773 1330-20-7 Ksüleen (dimetüülbenseen) Tavaheide 0.77 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0.165 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.951 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.935 g/s

V1 - Märgliivapritsimiskamber (V1) HEIT0009771 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.009 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.009 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.007 g/s

A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Heite ​allikas Heiteallika

kood Püüdeseade Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine

CAS nr

Nimetus Projekteeritud puhastusaste

Puhastusastme ühik

Muu ühik

V1 - Märgliivapritsimiskamber (V1)

HEIT0009771 Filter + märgliivapritsi niisutussüsteem

1 Püüdeseadmete ja märgliivapritsi niisutussüsteemi tuleb korrektselt hooldada ja kontrollida vastavalt tootjapoolsetele juhistele

PM- sum

Tahked osakesed, summaarsed

99.5 %

PM10 Peened osakesed (PM10)

99 %

PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5)

92 %

3/4

A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Eritingimuse liik Eritingimus

Täitmise sagedus

Täitmise tähtaeg (vaid ühekordse tähtaja korral)

Eritingimuse kirjeldus

Töökorralduslikud nõuded

Pidev Tööde teostamisel tuleb heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamiseks lähtuda tavapärasest heast tööpraktikast ning hoida uksed ja aknad värvimise ja liivapritsi tööde ajal suletud.

Muude andmete esitamine

Pidev Käitaja on kohustatud teavitama Keskkonnaametit tegevuskoha hoonestusõiguse lõppemisest (sh ülesütlemisest) või muutumisest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 14 päeva enne vastavate lepete jõustumist. Tegevuskoha hoonestamise lepingu muutumisel või uue kokkuleppe sõlmimisel tuleb käitajal esitada Keskkonnaametile uus kokkulepe või lepingu koopia, tõendamaks tegevuskoha hoonestamise õiguslikku alust. Kui tegevuskoha hoonestusõigust tõendava lepingu kehtivus lõppeb ning loa andjale ei ole esitatud uut kokkulepet või lepingut, mis tõendaks kinnistu hoonestamise õiguslikku alust, on Keskkonnaametil õigus keskkonnaluba kehtetuks tunnistada, kuna puudub tegevuskoha hoonestusõigust tõendav dokument.

4/4

Keskkonnaluba

Loa registrinumber L.VV/329683

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi Enefit Industry AS

Registrikood / Isikukood

10579981

Tegevuskoha andmed

Nimetus Enefit Power AS käitis Ringmajanduse üksuse Toormete ja kütuste ettevalmistus, põlevkivi ühendladu

Aadress Keskterritooriumi, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond

Katastritunnus(ed) 51401:001:1297

Territoriaalkood EHAK

1472

Käitise territoorium

Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Abikeskuse (85101:012:0086), Abimajandi (85101:012:0421), Anatoli kalakasvandus (85101:012:0049), Kalakasvanduse (85101:012:0039), Keskterritooriumi (51401:001:1297), Suur alajaam 330 (85101:001:0642), Väike alajaam 110 (85101:001:0641). Puudutatud veekogud: Eesti SEJ juurdevoolukanal (VEE1064900), Mustajõgi (VEE1063800), Põõsastiku kraav (VEE1065000).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Vee erikasutus; Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

Lõppemise kuupäev

Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1.

Väljalaskme nimetus Põlevkivi ühendlao settebassein

Väljalaskme kood IV198

Reoveepuhasti nimetus Põlevkivi ühendlao settebassein

Reoveepuhasti kood PUH0000063

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Mustajõgi

Suubla kood VEE1063800

Veekogumi nimetus Mustajõgi

Veekogumi kood 1063800_1

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6576114, Y: 721348

Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2022 54 740 13 680 13 690 13 690 13 680 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2022 Üldlämmastik (Nüld) Nyld

2022 Sulfaat (SO42-) SO4

2/13

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus

Perioodi lõpp

Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹

Puhastus ​aste %

Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2022 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15 0.2052 0.2053 0.2053 0.2052

2022 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125 1.71 1.7112 1.7112 1.71

2022 Heljum HEL 25 0.342 0.3422 0.3422 0.342

2022 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 0.0137 0.0137 0.0137 0.0137

2022 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)

pH

2022 Naftasaadused NAF 1 0.0137 0.0137 0.0137 0.0137

2022 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10 0.0014 0.0014 0.0014 0.0014

2022 Kahealuselised fenoolid FEN2 15 0.2052 0.2053 0.2053 0.2052

Väljalaskme jrk nr 2.

Väljalaskme nimetus Võrekamber nr 09

Väljalaskme kood IV009

Reoveepuhasti nimetus Võrekamber nr 09

Reoveepuhasti kood PUH0001609

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Mustajõgi

Suubla kood VEE1063800

Veekogumi nimetus Mustajõgi

Veekogumi kood 1063800_1

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6576114, Y: 721348

Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2022 8 700 1 300 2 300 3 000 2 100 Veearvesti

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2022 Üldlämmastik (Nüld) Nyld

2022 Sulfaat (SO42-) SO4

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

3/13

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus

Perioodi lõpp

Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹

Puhastus ​aste %

Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2022 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15 0.0195 0.0345 0.045 0.0315

2022 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125 0.1625 0.2875 0.375 0.2625

2022 Heljum HEL 25 0.0325 0.0575 0.075 0.0525

2022 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 0.0013 0.0023 0.003 0.0021

2022 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)

pH

2022 Naftasaadused NAF 1 0.0013 0.0023 0.003 0.0021

2022 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10 0.0001 0.0002 0.0003 0.0002

2022 Kahealuselised fenoolid FEN2 15 0.0195 0.0345 0.045 0.0315

Väljalaskme jrk nr 3.

Väljalaskme nimetus Võrekamber nr 08

Väljalaskme kood IV007

Reoveepuhasti nimetus Võrekamber nr 08

Reoveepuhasti kood PUH0001608

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Mustajõgi

Suubla kood VEE1063800

Veekogumi nimetus Mustajõgi

Veekogumi kood 1063800_1

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6576146, Y: 721300

Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

4/13

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus ​aste % Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2022 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15

2022 Heljum HEL 40

2022 Naftasaadused NAF 5

Väljalaskme jrk nr 4.

Väljalaskme nimetus Laoplatside sademevee väljalask

Väljalaskme kood IV014

Reoveepuhasti nimetus

Reoveepuhasti kood

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Mustajõgi

Suubla kood VEE1063800

Veekogumi nimetus Mustajõgi

Veekogumi kood 1063800_1

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6576156, Y: 721202

Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus ​aste % Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2024 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15

2024 Heljum HEL 40

2024 Naftasaadused NAF 5

¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0.

V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine 5/13

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Proovi liik Proovi tüüp Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha koordinaadid (L-Est) Seotud reoveepuhasti kood Seotud reoveepuhasti nimi Seire

Seiratavad näitajad Proovi võtmise sagedus Proovi võtmise aeg Üksikproov Reovesi Settebasseini sissevool X: 6576428, Y: 721626 PUH0000063 Põlevkivi ühendlao settebassein Heljum Vajadusel Üksikproov Heitvesi Settebasseini väljavool X: 6576366, Y: 721673 PUH0000063 Põlevkivi ühendlao settebassein Heljum Vajadusel

Täiendavad nõuded puhastusefektiivsuse hindamiseks

Settebasseini puhastusefektiivsuse hindamiseks võtta proovid ühel ajal nii settebasseini sisenevast veest kui ka sealt väljuvast veest kambri tühjendamise perioodil.

V7. Väljalaskme seire nõuded

Proovivõtunõuded 1) Heitvesi: Proovivõtja peab olema atesteeritud ning peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat. 2) Sademevesi: Proovivõtja peab proovivõtul järgima asjaomase proovivõtuvaldkonna tunnustatud meetodit ja tagama, et saadud tulemuste jälgitavus on tõendatud.

Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed.

Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme koordinaadid (L‑Est) Pinnaveekogumi nimetus Pinnavee ​kogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus

Põlevkivi ühendlao settebassein IV198 X: 6576114, Y: 721348 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Kahealuselised fenoolid Keemiline hapnikutarve (KHT) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld)

Heitvesi Üksikproov Vajadusel

Võrekamber nr 09 IV009 X: 6576114, Y: 721348 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Kahealuselised fenoolid Keemiline hapnikutarve (KHT) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld)

Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas

Võrekamber nr 08 IV007 X: 6576146, Y: 721300 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Keemiline hapnikutarve (KHT) Naftasaadused

Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas

6/13

Laoplatside sademevee väljalask IV014 X: 6576156, Y: 721202 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Naftasaadused

Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas

Täiendavad nõuded väljalaskme seire läbiviimiseks

1. Heitvee proovid väljalaskmest IV198 tuleb võtta üks kord kambri tühjendamise perioodil. 2. Veeproovid väljalaskmetest IV009, IV007 ja IV014 tuleb võtta III kvartalis. 3. Sademeveeproov tuleb võtta vooluhulgaga proportsionaalse või ajas keskmistatud proovina. Võetav sademevee omaseire proov võib olla punktproov, kui see on võetud 30 minuti jooksul pärast sademevee äravoolu algust.

V8. Veekogu sh suubla seire

Proovivõtunõuded Proovivõtja peab olema atesteeritud ning peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat.

Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed.

Veekogu nimetus

Veekogu kood

Suubla nimetus

Suubla kood Väljalaskme kood

Väljalaskme nimetus Veekogumi nimetus

Veekogumi kood

Proovi ​võtukoha nimetus

Proovi ​võtukoha koordinaadid (L‑Est)

Seire Seire liik Seiratavad näitajad Proovi võtmise

sagedus Proovi võtmise aeg

Mustajõgi VEE1063800 IV198 Põlevkivi ühendlao settebassein

Mustajõgi 1063800_1 Mustajõgi ülalpool väljalaset

Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Heljum Kahealuselised fenoolid Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5)

Vajadusel heitvee suublassejuhtimise ajal

Mustajõgi VEE1063800 IV198 Põlevkivi ühendlao settebassein

Mustajõgi 1063800_1 Mustajõgi allpool väljalaset

Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Kahealuselised fenoolid Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn

Vajadusel heitvee suublassejuhtimise ajal

7/13

Mustajõgi VEE1063800 IV009 Võrekamber nr 09 Mustajõgi 1063800_1 Mustajõgi ülalpool väljalaset

Pinnaveeseire Heljum Kahealuselised fenoolid Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn

Üks kord aastas

III kvartal

Mustajõgi VEE1063800 IV009 Võrekamber nr 09 Mustajõgi 1063800_1 Mustajõgi allpool väljalaset

Pinnaveeseire Heljum Kahealuselised fenoolid Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn

Üks kord aastas

III kvartal

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus 8/13

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Kanalisatsiooniehitiste nõuete täitmiseks vajalikud meetmed

Tagada kanalisatsioonisüsteemi vastavus kehtivas seadusandluses kanalisatsiooniehitistele esitatud veekaitse nõuetele. Kanalisatsiooniehitise seisundi kontrolli korraldada vähemalt üks kord viie aasta jooksul, kontrolliakt säilitada vähemalt 10 aastat.

Pidev

2. Nõutav reoveepuhastusviis Mehaaniline. Pidev 3. Reoveesette käitluse ja kasutamise nõuded Seliti puhastamisel saadav sete segada ühendlaos oleva kaubapõlevkivi hulka. Pidev 4. Toimingud avarii korral Avarii korral tuleb võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse ennetamiseks, peatamiseks või likvideerimiseks. Avariiolukorrast tuleb teavitada koheselt loa andjat ja kohalikku

omavalitsust ning vajadusel Päästeametit. Avarii korral

5. Muud asjakohased meetmed Käesolevas keskkonnaloas määramata juhtudel lähtuda kehtivast seadusandlusest. Pidev

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr

Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus

1. Heitvee arvestus Vastavalt käesoleva loa tabelis V7 toodud nõuetele. Analüüsitulemused esitada loa andjale. Vastavalt kehtivale korrale 2. Väljalaskme omaseire tulemused Vastavalt käesoleva loa tabelis V7 sätestatud nõuetele. Analüüsitulemused esitada loa andjale. Analüüsitulemused esitada Keskkonnaotsuste

infosüsteemis (KOTKAS) 3. Veekogu omaseire tulemused Vastavalt käesoleva loa tabelis V8 sätestatud nõuetele. Analüüsitulemused esitada loa andjale. Analüüsitulemused esitada Keskkonnaotsuste

infosüsteemis (KOTKAS) 4. Suublasse juhitavate saasteainete sisaldus (mg/l) ja kogused

(t) Arvestada tegelikult ärajuhitud heitvee koguste ja analüüsitulemuste põhjal kvartali jooksul suublasse juhitud saasteainete kogused. Vastavalt kehtivale korrale veesaastetasu

deklaratsioonides või loa andja nõudmisel 5. Heitvee reostusnäitajate piirväärtuste või reovee

puhastusastmete vastavus kehtestatud nõuetele Käesoleva loa nõuetele mittevastavad heitvee analüüsitulemused koos põhjendusega tuleb esitada loa andjale kirjalikult. 10 päeva jooksul analüüsitulemuste kättesaamist

laborist 6. Saastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu teave Veesaastetasu deklaratsioonid esitada ja tasu maksta vastavalt kehtivale korrale. Vastavalt kehtivale korrale 7. Reoveepuhasti tööd iseloomustavad näitajad (näiteks

reostuskoormus) Vastavalt käesoleva loa tabelis V6 sätestatud nõuetele. Analüüsitulemused enne ja peale puhastit esitada loa andjale. Analüüsitulemused esitada Keskkonnaotsuste

infosüsteemis (KOTKAS) 8. Reoveepuhasti tööd iseloomustavad näitajad (näiteks

reostuskoormus) Puhasti hoolduspäevik ja kanalisatsiooniehitiste seisundi kontrolli akt esitada loa andjale. Loa andja nõudmisel

9. Teave meetmete rakendamise kohta Teave veekeskkonna kaitseks kavandatavatest meetmetest (uue veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi rajamine, puhasti rekonstrueerimine, laiendamine jne) esitada loa andjale enne meetmete rakendamist.

Meetmete kavandamisel (enne meetmete rakendamist)

10. Teave meetmete rakendamise kohta Esitada loa andjale ülevaade veekeskkonna kaitseks rakendatud meetmetest. Peale meetmete rakendamist 11. Teave meetmete rakendamise kohta Kui kavandatud meetmeid ei ole võimalik mingil põhjusel täita, tuleb sellest kirjalikult teavitada loa andjat. Olukorra tekkimisel 12. Ohtlike ainete heidetest teavitamine Ohtlike ainete heidetest tuleb loa andjat teavitada. Koheselt olukorra tekkimisel 13. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aastaaruanne esitada elektrooniliselt vastavalt kehtivale korrale. Vastavalt kehtivale korrale 14. Muu vajalik informatsioon 1. Muudatustest omandisuhetes, likvideerimisest või pankrotimenetluse algatamisest teavitada ühe nädala jooksul loa andjat.

2. Käesoleva loa muutmiseks tuleb esitada loa andjale põhjendatud kirjalik taotlus vastavalt kehtivale korrale. 1.-3. Vastava olukorra tekkimisel

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku

A1. Käitise kategooria 9/13

A1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 09901 - Muud kaevandamist abistavad tegevusalad

Põletusseade Ei

Keskmise võimsusega põletus ​seade Ei

Suure võimsusega põletus ​seade Ei

Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist

Ei

Nafta ​saaduste, muude mootori- või vedel ​‐ kütuste, kütuse ​komponentide või kütuse ​‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)

Ei

Seakasvatus Ei

Veisekasvatus Ei

Kodulinnukasvatus Ei

E-PRTR registri kohustuslane Ei

Kasvuhoone ​gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane

Ei

A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane

A3. Heiteallikad 10/13

A3. Heiteallikad Heite ​allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0011784 V1 V1 Põhjapoolne estakaad X: 6576736, Y: 721313

X: 6576753, Y: 721330 HEIT0011785 V2 V2 Lõunapoolne estakaad X: 6576474, Y: 721265

X: 6576504, Y: 721295 HEIT0011786 V3 V3 Läänepoolne estakaad X: 6576306, Y: 721016

X: 6576370, Y: 721124 HEIT0009620 V4 V4 Ühendladu X: 6576398, Y: 721546

X: 6576414, Y: 721568 HEIT0009621 V5 V5 Ühendladu X: 6576315, Y: 721310

X: 6576346, Y: 721341 HEIT0012734 V6 V6 Idapoolne ladu X: 6576350, Y: 721609

X: 6576381, Y: 721624 HEIT0012735 V7 V7 Lõunapoolne ladu X: 6576188, Y: 721409

X: 6576204, Y: 721504 HEIT0012736 V8 V8 Läänepoolne ladu X: 6576210, Y: 721215

X: 6576348, Y: 721258

A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus

Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 2024 5.287 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2024 2.498 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2024 0.38 t PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 2023 2023 5.007 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2023 2023 2.368 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2023 2023 0.359 t

A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa11/13

A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus

Hetkeline kogus Mõõtühik V1 Põhjapoolne estakaad (V1) HEIT0011784 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.007 g/s

PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.003 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.001 g/s

V2 Lõunapoolne estakaad (V2) HEIT0011785 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.007 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.003 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.001 g/s

V3 Läänepoolne estakaad (V3) HEIT0011786 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.001 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0 g/s

V5 Ühendladu (V5) HEIT0009621 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.063 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.03 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.005 g/s

V4 Ühendladu (V4) HEIT0009620 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.063 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.03 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.005 g/s

V6 Idapoolne ladu (V6) HEIT0012734 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0 g/s

V8 Läänepoolne ladu (V8) HEIT0012736 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.001 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0 g/s

V7 Lõunapoolne ladu (V7) HEIT0012735 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.002 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.001 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0 g/s

A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Loa lisad 12/13

Loa lisad Nimetus Manus LHK projekt Lisa 1: LHK projekt.pdf

LHK lisa - Käitise Asukohakaart.pdf Lisa 2: Asukohakaart.pdf

LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan.pdf Lisa 3: Asendiplaan.pdf

LHK lisa - Eriti_peened_osakesed__PM2_5__1_aasta_kontsentratsioon.JPG Lisa 4: Eriti_peened_osakesed__PM2_5__1_aasta_kontsentratsioon.JPG

LHK lisa - Peened_osakesed__PM10__1_aasta_kontsentratsioon.JPG Lisa 5: Peened_osakesed__PM10__1_aasta_kontsentratsioon.JPG

LHK lisa - Peened_osakesed__PM10__24_tunni_kontsentratsioon.JPG Lisa 6: Peened_osakesed__PM10__24_tunni_kontsentratsioon.JPG

13/13

Keskkonnaluba

Loa registrinumber L.VV/330323

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi Enefit Industry AS

Registrikood / Isikukood

10579981

Tegevuskoha andmed

Nimetus Alutaguse vald, Ida-Viru maakond

Aadress Keskterritooriumi/1, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond

Katastritunnus(ed) 85101:001:0640

Territoriaalkood EHAK

1472

Käitise territoorium

Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Anatoli kalakasvandus (85101:012:0049), Kalakasvanduse (85101:012:0039), Keskterritooriumi (51401:001:1297), Külaotsa (85101:012:0059), Ladiska (85101:012:0063), Narva metskond 54 (85101:012:0116), Põdrasaare (51401:001:0102), Suur alajaam 330 (85101:001:0642), Vaivara metskond 24 (85101:012:0014), Vaivara metskond 47 (85101:012:0113), Vete (85101:012:0099), Vulina (85101:012:0105), Väike alajaam 110 (85101:001:0641). Puudutatud veekogud: Eesti SEJ juurdevoolukanal (VEE1064900), Mustajõgi (VEE1063800), Põõsastiku kraav (VEE1065000).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Vee erikasutus;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

Lõppemise kuupäev

Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Veehaarde jrk nr 1.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Viru kaevanduse ÜVPA (2)

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024010

Puurkaevu katastri number 58154

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6574548, Y: 683749

Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O)

Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Põhjavee tagasijuhtimine 2018 1 000 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000 4 000 000 10 000 000

Veehaarde jrk nr 2.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Viru kaevanduse ÜVPA (1)

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024011

Puurkaevu katastri number 58151

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6574548, Y: 683747

Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O)

Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päev ​as Sek ​und ​is Põhjavee tagasijuhtimine 2018 10 000 000 10 000 000 10 000 000 100 000 000 130 000 000 10 000 000

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

2/5

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1.

Väljalaskme nimetus Viru kaevanduse põhjavee ümberjuhtimine

Väljalaskme kood IV224

Reoveepuhasti nimetus

Reoveepuhasti kood

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Põllualuse kraav

Suubla kood VEE1069300

Veekogumi nimetus

Veekogumi kood

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6574554, Y: 683701

Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2018 Kahealuselised fenoolid FEN2

2018 Kloriid Cl

2018 Nafta NAF

2018 PAH PAH

2018 Sulfaat (SO42-) SO4

2018 Ühealuselised fenoolid FEN1

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus ​aste % Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2018 pH 6-9 pH

¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0.

V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine 3/5

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V7. Väljalaskme seire nõuded

Proovivõtunõuded Proovid tuleb võtta vastavalt seadusandluses kehtestatud korrale või kasutada atesteeritud proovivõtjat.

Analüüsinõuded Usaldusväärsema analüüsitulemuse tagamiseks on soovituslik proovid analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed.

Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme koordinaadid (L‑Est) Pinnaveekogumi nimetus Pinnavee ​kogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus

Viru kaevanduse põhjavee ümberjuhtimine IV224 X: 6574554, Y: 683701 Kahealuselised fenoolid Kloriid (CL) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid

Kaevandusvesi Üksikproov Vajadusel

Täiendavad nõuded väljalaskme seire läbiviimiseks

Proovid tuleb võtta vee ülevoolu ajal, kuid mitte sagedamini kui üks kord kvartalis.

V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid 4/5

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk nr

Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Toimingud avarii korral

Avarii korral tuleb võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse ennetamiseks, peatamiseks või likvideerimiseks. Avariiolukorrast tuleb teavitada koheselt Keskkonnaametit ja kohalikku omavalitsust ning reostusohtliku olukorra tekkimisel informeerida ka Keskkonnainspektsiooni ning vajadusel Päästeametit.

Avarii puhul

2. Muud asjakohased meetmed

Uurimustööd enne tegevust, tähtaeg: 1.Viru kaevanduse sulgemisest tulenevate hüdroloogiliste muutuste prognoosimine (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn, 2011). 2. Eesti Energia Kaevandused ASi Viru kaevevälja kaevandamise lõpetamise I etapiga kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne (AS Maves, Tallinn, 2014)

2011 - 2014

3. Muud asjakohased meetmed

1. Tuleb täita Alutaguse Vallavolikogu 05.01.2018 kirjas nr 9-4.8/605-1 sätestatud tingimused. 1.Pidev

4. Muud asjakohased meetmed

2. Juhul kui selgub, et vee erikasutus avaldab olulist negatiivset mõju pinnaveekogumi seisundile, on loa andjal õigus esitada vee erikasutajale rangemad nõuded ja/või täiendavad tingimused. 2. Olukorra tekkimisel

5. Muud asjakohased meetmed

3. Vee erikasutusloas määramata juhtudel tuleb lähtuda kehtivast seadusandlusest. 3. Pidev

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr

Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus

1. Seireandmed Ümberjuhitava vee analüüsitulemused vastavalt käesoleva loa punktides 8.1- 8.3 nõuetele ning koguste mõõtmistulemused esitada loa andjale. Neli korda aastas 2. Saastetasu ja vee erikasutusõiguse

tasu teave Veesaasteasu deklaratsioonid esitada vastavalt kehtivale korrale. Vastavalt kehtivale

korrale 3. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aruanne esitada elektrooniliselt vastavalt kehtivale korrale. Vastavalt kehtivale

korrale 4. Muu vajalik informatsioon 1. Muudatustest omandisuhetes, likvideerimisest või pankrotimenetluse algatamisest teavitada ühe nädala jooksul loa andjat.

2. Vee erikasutusega seotud ehitise valduse muutmisel on vee erikasutajal õigus vee erikasutusluba uuele valdajale üle anda. Uuel valdajal on kohustus teavitada loa andjat hiljemalt ühe nädala jooksul alates valduse muutumisest.

1.-2. Vastava olukorra tekkimisel

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

5/5

Keskkonnakompleksluba

Loa registrinumber KKL-521346

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi Enefit Industry AS

Registrikood / Isikukood

10579981

Tegevuskoha andmed

Nimetus Enefit õlitööstus, seade Enefit280-2

Aadress Keskterritooriumi, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond

Katastritunnus(ed) 51401:001:1297;51401:001:1294;51401:001:1295;85101:001:0642;85101:001:0641;51401:001:1296

Territoriaalkood EHAK

1472

Käitise territoorium

Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: 13109 Narva-Auvere tee (51401:001:0456), Anatoli kalakasvandus (85101:012:0049), Gaasitehase (51401:001:1296), Kalakasvanduse (85101:012:0039), Keskterritooriumi (51401:001:1297), Lämmastiku (51501:001:0017), Musta jaam (51401:001:1295), Põhjaterritooriumi (51501:001:0016), Suur alajaam 330 (85101:001:0642), Väike alajaam 110 (85101:001:0641). Puudutatud veekogud: Mustajõgi (VEE1063800), Põõsastiku kraav (VEE1065000), Vaivara kraav (VEE1065001).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Tööstusheide ehk kompleksluba; Vee erikasutus; Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; Jäätmete käitlemine;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

Lõppemise kuupäev

31.12.2034

Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Ühiskanalisatsiooni ohtlikke aineid ei juhita.

Tööstusheide T1. Käitise tegevus

Käitiste register

Käitise kood KNR0000588

Käitise nimetus Enefit õlitööstus, seade Enefit280-2

Käitise asukoha kirjeldus Tootmisseade Enefit280-2 rajati Enefit Power AS Keskterritooriumi kinnistule (KÜ nr 85101:001:0040) käitamisel õlitootmisseadme Enefit280-1 kõrvale. Õlitehase maa- ala asub Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linna haldusalas Auvere külas, Enefit Power AS Eesti elektrijaama lähiümbruses, mis jääb Narvast ligikaudu 16-25 km edelasse. Kohaliku omavalitsuse üldplaneeringu järgi on ala tootmise arendamise ja riigikaitse-objektide piirkond, kuhu jäävad lisaks olemasolevatele Eesti Energia kontserni ettevõtetele kuuluvatele elektrijaamale ja õlitehastele ohtlike jäätmete lõppladustamispaik, riigikaitselised maad, lõhkeainetehas ja seni tootmistegevuseks kasutusele võtmata maatulundusmaad jms. Õlitehase maa-alal ja selle lähiümbruses puudub püsielanikkond. Nn aiandusühistute-suvilate piirkond jääb ca 2 km kaugusele kagusse.

Maastikuliselt asub ala Alutaguse madalikul, mida iseloomustavad jääjärve- ja järvetasandikud ning suured metsa ja soomassiivid. Samas mitmekesistavad maastikurajooni välisilmet peamiselt põlevkivi kaevandamisega seotud tehnogeensed maastikud. Alast kagus voolab Narva jõgi. Eesti-Vene piirijõgi jääb õlitööstuse maa- ala keskmest ca 2 km kaugusele. Lõuna- ja lääneküljel voolab Narva jõe vasakpoolne lisajõgi Mustajõgi. Looduslikult on Mustajõe kaldad soised, eriti selgelt avaldub see Õlitehase ala lõuna ja kaguküljes Mustajõe ja Narva jõe vahelisel alal, kus valitsev kasvukohatüüp on lodu- ja soometsad. Kogu Mustajõe vooluhulk kasutatakse ära Eesti elektrijaama jahutusveena. Lääne poolt külgneb ala Narva karjääriga. Rekultiveeritud kaeveväljad jäävad loodesse ja edelasse ning nende vahel Mustajõe kallastel paikneb Narva karjääri tööstusterritoorium. Õlitehase alast põhjapool laiuvad nii riigi kui ka eraomandi suured metsamassiivid. Kirdesse jääb Kõrgesoo raba. Raba servas, enam kui 9 km2 suurusel alal asub Eesti elektrijaama tuhaväli. Õlitehase ala piir ühtib loodes, ca 820 m pikkusel lõigul Mustajõe Natura 2000 loodusalaga, kuid Enefit 280-2 seadme arendus ala loodesossa ei ulatu.

Asulad jäävad Enefit 280-2 arendusalast ja Õlitööstuse maa-alast suhteliselt kaugele: ca 40 elanikuga Auvere küla 7 km põhja suunas, ca 40 elanikuga Sirgala asula 8 km loode suunas, ca 500 elanikuga Sinimäe aleviku piirkond (sh Hiiemetsa ja Hundinurga) - 11 km põhja suunas ja 170 elanikuga Vaivara küla - 12 km loode suunas.

Aadress Keskterritooriumi, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond

Territoriaalkood EHAK 1472

Katastritunnus(ed) 51401:001:1297;51401:001:1294;51401:001:1295;85101:001:0642;85101:001:0641;51401:001:1296

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: 13109 Narva-Auvere tee (51401:001:0456), Anatoli kalakasvandus (85101:012:0049), Gaasitehase (51401:001:1296), Kalakasvanduse (85101:012:0039), Keskterritooriumi (51401:001:1297), Lämmastiku (51501:001:0017), Musta jaam (51401:001:1295), Põhjaterritooriumi (51501:001:0016), Suur alajaam 330 (85101:001:0642), Väike alajaam 110 (85101:001:0641). Puudutatud veekogud: Mustajõgi (VEE1063800), Põõsastiku kraav (VEE1065000), Vaivara kraav (VEE1065001).

Seotud käitised Seotud käitise kood Seotud käitise nimetus

KNR0000005 Enefit õlitööstus

KNR0000485 Eesti elektrijaam

KNR0000007 Auvere elektrijaam

Jäätmetekkekohad Jrk nr Nimetus Keskkonnaregistrikood 1. Enefit280-2 tootmisterritoorium JKK4400333

2/29

Tegevusala

Tegevus- ja alltegevusvaldkond Energiakandjate tootmine - Muude kütuste, sealhulgas põlevkivi utmine käitistes, mille nimisoojusvõimsus on vähemalt 20 MW

Tööaeg tundides ööpäevas 24

Tööaeg tundides aastas 8 200

Ülesseatud tootmis ​võimsus Heiteallika 280-2 soojus ​sisendile vastav tinglik nimi ​soojus ​võimsus on ca 660 MW.

Aastane tootmis ​maht 1. Enefit280-2 seadmes kasutatav põlevkivi kogus 2 014 888 t/a; 2. Kavandatav õlitoodang 267 980 t/a, millest 239 413 t/a on keskõli ja 28 567 t/a bensiin; 3. Tekkiv uttegaasi kogus 68,5 miljonit m3 aastas; 4. Elektri toodang 203 GWh/a (bruto), millest 106 GWh/a on omatarve ja 97 GWh/a on müük; 5. Fenoolvee teke 64 800 t/a, millest põhjendatud vajaduse korral suunatakse põletamisele elektrijaamas kuni 40 288 t/a.

Põhitegevusala Jah

Käitise tegevus

Käitise tegevus Enefit280-2 põhitegevus on põlevkiviõli ja põlevkivigaasi (uttegaasi, poolkoksigaasi) tootmine, põhitegevusala EMTAK kood: 19201 - Puhastatud naftatoodete (sh turbabriketi) tootmine.

Enefit Power AS-i neli ECHA REACH registreeringut: - 01-2119552464-38-0004 – shale oil (CAS nr. 68308-34-9) – põlevkiviõli (konsortsiumi registreering); - 01-2119703178-42-0002 – oil shale thermal processing residue (CAS nr 93685-99-5) –põlevkivituhk; - 01-2119756217-35-0002 – shale oils, heavy – põlevkiviõli (raske fraktsioon); - 01-2119769887-11-0002 – shale oils, light – põlevkivibensiin.

Ohukategooria A kategooria suurõnnetuse ohuga

Lähteolukorra aruanne Lisa 1: E280_2_lahteolukord_2023.docx

Lisa 2: LISA_1_OT_LOPPARUANNE.pdf

Lisa 3: Lisa_2._GE_2708_aruanne.pdf

Lisa 4: LISA_3._21056_TP_TL_4_101_v01_Asend_Vert_0.pdf

Lisa 5: Narva_veekihi_hudroisohupsid.PNG

Lisa 6: E280_2_lahteolukord_2023.docx

Lisa 7: LISA_1_OT_LOPPARUANNE.pdf

Lisa 8: Lisa_2._GE_2708_aruanne.pdf

Lisa 9: LISA_3._21056_TP_TL_4_101_v01_Asend_Vert_0.pdf

Lisa 10: Narva_veekihi_hudroisohupsid.PNG

Lisa 11: E280_2_lahteolukord_2023.docx

Lisa 12: LISA_1_OT_LOPPARUANNE.pdf

Lisa 13: Lisa_2._GE_2708_aruanne.pdf

Lisa 14: LISA_3._21056_TP_TL_4_101_v01_Asend_Vert_0.pdf

Lisa 15: Narva_veekihi_hudroisohupsid.PNG

3/29

T2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine

PVT allikad Jrk nr Lühend Allika nimetus Viide (URL) Avaldamise kuupäev Jõustumise kuupäev 1. PKÕ Järeldused Eesti põlevkiviõli tootmise parima võimaliku tehnika kirjelduse põhjal https://envir.ee/ringmajandus/toostusheide-ja-kemikaalid/pvt#eesti-igusaktid 17.12.2013 17.12.2017 2. EFS Reference Document on Best Available Techniques on Emissions from Storage https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/esb_bref_0706.pdf 01.07.2006 01.07.2010 3. ROM JRC Reference Report on Monitoring of Emissions to Air and Water from IED Installations https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-12/ROM_2018_08_20.pdf 01.07.2018 01.07.2022 4. ENE Reference Document on Best Available Techniques for Energy Efficiency https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/ENE_Adopted_02-2009.pdf 01.04.2009 01.04.2013

Jrk nr

Tootmisetapid Käitise KKJS-i ja tehnoloogia nimetused

Käitise KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused PVT nõude kirjeldus PVT lühend ja viide PVT lühend

PVT number

4/29

1. Juhtimine ja kontroll

Käitises on toimiv integreeritud ja sertifitseeritud juhtimissüsteem, mis hõlmab mh keskkonnajuhtimist. Enefit Power AS on osa Eesti Energia kontsernist, lähtutakse kontserni juhtimispõhimõtetest ja töökorraldusest, sh kasutatakse kontserni keskkonnaosakonna teenuseid.

Enefit Power AS juhtimissüsteem on sertifitseeritud vastavalt ISO 14001:2015 (keskkonnajuhtimine), ISO 9001:2015 (kvaliteedijuhtimine), ISO 45001:2018 (töötervishoiu ja tööohutuse juhtimine) ja ISO 55001:2014 (varahaldus) nõuetele ja eelnevalt mainitud nõuetest peetakse kinni. Juhtimissüsteem on integreeritud. Üks juhtimissüsteemi element on energiateemad, mida käsitletakse detailsemalt keskkonnajuhtimise (väljund on energiaaudit) ja varahalduse all (juhtimissüsteemi ülevaatus) - õlitööstust käsitletakse energia muundamise valdkonnas. Olulised mõõdikud on töökindlus, avariilisus, tehniliste intsidentide arvestamine. Energiaaudit katab nii energia tootmise kui kasutamise, käsitlusalas on nii elektrijaamad kui õlitehased. Arvestust peetakse energiatarbimise, energiatarbimise profiili ehk jaotuse üle (sisekliima, valgustus, transport, tööstusprotsessid), antakse ülevaade varsemalt elluviidud ning tulevikus kavandatavatest alternatiivse energiakasutuse ja energiasäästule suunatud tegevustest-meetmetest ning nendega seotud energia tootmise või säästmise potentsiaalist energiaühikutes (see on ühtlasi peamine mõõdik ehk indikaator).

PKÕ PVT nr 1 kõigile allpool loetletud tunnustele vastava keskkonnajuhtimissüsteemi (KKJS) rakendamine ja järgimine: 1) juhtkonna, sh tippjuhtkonna pühendumus; 2) keskkonnapoliitika määramine, mis muu hulgas näeb ette juhtimissüsteemi pidevat täiustamist; 3) vajalike protseduuride, eesmärkide ja sihttasemete planeerimine ja kehtestamine koos finantsplaneerimise ja investeeringute kavaga; 4) erilise tähelepanu pööramine järgmistele aspektidele: käitise struktuur ja vastutuse jaotus; personali väljaõpe; teadlikkus ja pädevus; ettevõttesisene ja -väline suhtekorraldus; töötajate kaasatus; dokumentatsioon; tootmisprotsessi tõhus kontrollimine; käitise hooldusprogramm; hädaolukordades tegutsemise kava; keskkonna-alaste õigusaktide nõuetele vastavuse tagamine; 5) tegutsemise tulemuslikkuse kontroll; parandusmeetmete rakendamine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele: seire ja mõõtmised; preventsioon ja korrigeeriv tegevus; andmetöötlus ja aruandlus; siseaudit (võimaluse korral sõltumatu) eesmärgiga kindlaks määrata, kas KKJS vastab kavandatule, on korrektselt rakendatud ja ajakohastatud; 6) keskkonnajuhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja tõhususe regulaarne hindamine, mida teostab tippjuhtkond; 7) valdkonna puhtamate tehnoloogiate arengu jälgimine; 8) uue käitise projekteerimisel ning käitise töötamise kogu aja vältel käitise töö tulevase lõpetamise keskkonnamõju arvestamine; 9) regulaarsete sektorisiseste võrdlusanalüüside tegemine.

Keskkonnajuhtimissüsteemi kohaldamisala (nt üksikasjalikkuse tase) ja laad (nt standardile vastav või mitte) sõltub käitise toimumisviisist, suurusest ja keerukusest ning selle võimalikust keskkonnamõjust. KKJS suuremat usaldusväärsust tagavad järgmised vabatahtlikud sammud: a) juhtimissüsteemi ja auditeerimise protseduure on kontrollinud ja kinnitanud akrediteeritud sertifitseerimisasutus või väline tõendaja; b) käitises koostatakse ja avalikustatakse korraline ja soovituslikult tõendatud keskkonnaaruanne, mis sisaldab käitise kõiki olulisi keskkonnaaspekte ja milles võrreldakse sobival moel eri aastate kaupa keskkonnaeesmärkide ja sihtide saavutamist, võimaluse korral on esitatud võrdlus tootmisharu parimate näidetega;

ENE BREF PVT nr 1 kirjeldab energiajuhtimise rakendamist, mis võib olla ka muu juhtimissüsteemi osaks. ENE PVT nr 1-16 kirjeldatud teemad on kaetud sertifitseeritud juhtimissüsteemi rakendamisega, sh eeldatakse PVT-ga nr 3 energiaauditi läbiviimist.

PKÕ 1 ENE 1-16

5/29

2. Kogu käitis Käitises on õnnetuste ja hädaolukordade jaoks olemas ohutus- ja riskijuhtimissüsteem, mis moodustab osa üldisest juhtimissüsteemist. Süsteem hõlmab mh tuleohutuse teemad.

A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttena on olemas teabeleht, ohutusaruanne (sisaldab ka riskianalüüsi ja ohutuse tagamise süsteemi kirjeldust), ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan, mis hõlmab ka tegutsemise tulekahjude korral. Enefit280-2 seade on osaka kogu Õlitööstust hõlmavast dokumentatsioonist. Lisaks on gaaside, tuha, reovee jm voogude käitlemiseks teiste Eesti Energia kontserni käitiste komplekslubades arvestatud Enefit280- 2 seadmelt tulenevate voogudega

PKÕ PVT nr 2 rakendatakse allpool loetletud asjakohaseid täiendavaid juhtimisvõtteid, mis on suunatud keskkonnariski ja - mõju vähendamisele põlevkiviõli tootmise käitises: a) samal tootmisterritooriumil tegutsevate eri käitiste käitajatel on keskkonna- ja kemikaaliohutuse alane koostöölepe (nt teenuse osutamise leping), mis muuhulgas määrab käitisesiseste suitsugaaside- ja reoveepuhastusseadmete või jäätmekäitlusseadmete kasutamise põhimõtted ja poolte vastutuse. Juhul kui see puudub, ei ole tootmisterritooriumil olevate puhastus- või jäätmekäitlusseadmete valdajal õigus vastu võtta teise käitaja tekitatud jäätmeid, reovett või jääkgaase, st selleks tegevuseks keskkonnakompleksluba ei anta; b) juhul kui käitises tekkiv reovesi juhitakse käitisevälisesse reoveepuhastisse, on käitaja ja selle reoveepuhasti käitaja kohustused määratud nendevahelise lepinguga või asjakohaste tegutsemisjuhistega nagu näiteks ühiskanalisatsiooniga liitumise leping, ühiskanalisatsiooni kasutamise eeskiri, heitvee ärajuhtimise teenusleping; c) käitises on kindlaks määratud ainevood, sh jääkgaasid ja reovesi, mis vajavad keskkonnaprobleemide vältimiseks töötlust või puhastamist. Nendele ainevoogudele on määratud kriitilised parameetrid, mis võivad mõjutada töötlemiseks või puhastamiseks vajalike seadmete (sh reovee eelpuhastite, jääkgaaside põletite jm) töö efektiivsust; d) käitises on avarii likvideerimise plaan, mis sisaldab saastuse levikut tõkestavate abinõude kirjeldust, sealhulgas reostuse tõkestamise ja selle likvideerimise peamiste meetodite ülevaadet; e) käitises on hädaolukorras tekkiva või kriitilisi parameetreid ületava reovee ja tuletõrjevee jaoks kogumissüsteem, mis on üldkanalisatsioonist või veekogusse viivast suublast isoleeritav ja võimaldab kogutu edasist keskkonnaohutut käitlemist; f) rakendatud on asjakohased tuleohutusmeetmed, käitises on tulekahju piiramiseks vajalikud vahendid töökorras.

EFS BREF ptk 5.1.2 Kõrge riskikategooriaga ettevõtted peab koostama ka ohutusaruande ja kohapealse hädaolukorra lahendamise plaan ja ajakohastatud ainete loetelu pidama.

PKÕ 2 EFS 5.1.2

6/29

3. Vedelkütuse käitlemine

Põlevkiviõli transport territooriumil toimub torustike kaudu

Põlevkiviõli transport territooriumil toimub torustike kaudu. Torustikud asuvad estakaadil. Torustike projekteerimisel on arvestatud vajadusega minimeerida toote kadusid, sh ka hajusheidet. Seetõttu on võimalikult maksimaalselt kasutatud keevisliiteid. Enefit280-2 seadmest suunatakse toodetud keskõli ja bensiin mahutiparki. Sealt laaditakse toodang auto- ja raudteetsisternidesse spetsiaalsetel estakaadidel. Laadimisel eralduvad aurud kogutakse kokku ja adsorbeeritakse aurude regeneerimisseadmes. Nii mahutipargi kui laadimisestakaadide tegevust reguleeritakse olemasoleva õlitööstuse kompleksloas. Enefit280-2 seadme rajamisega on selles kompleksloas arvestatud.

PKÕ PVT nr 3 on pinnase ja põhjavee reostuse vältimine koos ühe või mitme allpool loetletud käitamismeetme rakendamisega: a) kõikide vedelike lekkeid tõkestavate süsteemide terviklikkuse ja tiheduse, sh vee või muude ainete lekkekindluse kontroll; b) ohtlike ainete ning jäätmete laadimine, ajutine hoidmine ja ladustamine toimub ainult selleks ettenähtud kohtades, kus on välistatud lekked või puiste laialivalgumine; c) kõik mahutid ja seadmed, kus esineb ületäitumise võimalus, tuleb varustada alarmsüsteemi käivitavate nivooanduritega või rakendada muid samaväärseid meetmeid, mis minimeerivad mahutite ületäitumise riski; d) mahutitel jm seadmetel on kasutamise ja hooldamise nõuded, mis sisaldavad teavet tehnilise järelevalve sageduse ja meetodite kohta. Toimub regulaarne mahutite jm seadmete hooldus ja tehniline järelevalve; e) muude vedelike kui vesi torustike äärikute ja ventiilide regulaarne ülevaatus. Ülevaatuse tulemused dokumenteeritakse; f) muude vedelike kui vesi torustike äärikud ja ventiilid on varustatud lekkekogujatega, välja arvatud juhul, kui äärikute ja ventiilide tehniline lahendus lekked välistab; g) mahutite jm seadmete juures peab olema võimaliku reostuse piiramiseks vajalikus koguses absorbenti; h) (ei kohaldu) i) maa-aluste torustike projekteerimise vältimine või kui see on möödapääsmatu, tuleb ette näha torustiku kaitse vigastuste eest ja paigaldada lekete tuvastamise süsteem. Olemasolevates käitistes on selle punkti rakendatavus piiratud; j) käitises ehitustööde ajal või muudel põhjustel rasketehnika (raskeveokite, kraanade jm) kasutamisel jälgida, et maa-alused torustikud, sh kanalisatsioon ei saaks vigastada. Ette näha täiendavad maa-aluste kommunikatsioonide kaitsemeetmed; k) regulaarne maa-aluste kanalisatsioonitorustike visuaalne ülevaatus, nt kaugjuhitava kaameraga kahjustuste ja võimalike lekete tuvastamine.

EFS BREF ptk 5.2.2.1 maapealse suletud torustiku kasutamine. Poltidega äärikud ja tihendiga tihendatud ühendused on olulised lenduvate heitmete allikad. Tuleb minimeerida äärikute arvu, asendades need keevisühendustega.

PKÕ 3 EFS 5.2.2.1

4. Kogu käitis Töörežiimide reguleerimine Protsesse reguleeritakse vastavalt seadmete ekspluatatsioonieeskirjadele ja tootmisreglementidele. Sarnaselt olemasoleva Enefit280 seadmele töötatakse välja juhised seadme käivitamiseks ja seiskamiseks, käitamiseks tavapärasest erinevalt töörežiimil jm. Muuhulgas tagatakse Enefit280-2 seadme CFB katla töötamine optimaalsel põlemisõhu režiimil (ligikaudu 3-5% O2 sisaldus ärajuhitavates suitsugaasides).

Energia erikulu tuleb vähendada ühe või mitme allpool loetletud meetme abil: 1. Protsesside optimeerimine tööparameetrite reguleerimise abil (üldkohaldatav); 2. Seadmete regulaarne hooldamine (üldkohaldatav); 3. Tehnilise lahenduse optimeerimine. Kohaldatav uuele seadmeele. 4. Põlemise reguleerimise meetodite kasutamine. Kohaldatav kütuse ja põlemisõhu segul töötavatele põletusseadmetele (st protsessides, kus liigõhutegur α ~1 ei ole rakendatav).

PKÕ 4

7/29

5. Kogu käitis Rajatised, tehnika, seadmed; hooldus ja remont

Rajatiste, tehnika ja seadmete tehnilise seisukorra kontroll, hooldus ja remont toimub graafikute alusel Energia erikulu tuleb vähendada ühe või mitme allpool loetletud meetme abil: 1. Protsesside optimeerimine tööparameetrite reguleerimise abil (üldkohaldatav); 2. Seadmete regulaarne hooldamine (üldkohaldatav); 3. Tehnilise lahenduse optimeerimine. Kohaldatav uuele seadmeele. 4. Põlemise reguleerimise meetodite kasutamine. Kohaldatav kütuse ja põlemisõhu segul töötavatele põletusseadmetele (st protsessides, kus liigõhutegur α ~1 ei ole rakendatav).

PKÕ 4

6. Elektri tootmine Enefit280 tüüpi seadmetel toodetakse jääksoojusest elektrit

Pürolüüsi protsessile on lisatud soojusvahetid, sh utilisaatorkatel. Toodetakse auru, mis suunatakse auruturbiinile elektri tootmiseks. Saadud elektrit kasutatakse omatarbeks, ülejääv kogus suunatakse võrku. Olemuselt on tehnilise lahenduse optimeerisega, mis tagab jääksoojuse ärakasutamise ja Enefit280 seadme energeetilise autonoomsuse.

Utilisaatorkatla kasutamine suitsugaaside ja mittetäieliku põlemise produktide järelpõletamise soojusenergia taaskasutamiseks.

PVT 4. Energia erikulu tuleb vähendada ühe või mitme allpool loetletud meetme abil: 1. Protsesside optimeerimine tööparameetrite reguleerimise abil (üldkohaldatav); 2. Seadmete regulaarne hooldamine (üldkohaldatav); 3. Tehnilise lahenduse optimeerimine. Kohaldatav uuele seadmeele. 4. Põlemise reguleerimise meetodite kasutamine. Kohaldatav kütuse ja põlemisõhu segul töötavatele põletusseadmetele (st protsessides, kus liigõhutegur α ~1 ei ole rakendatav).

PVT nr 44 Utilisaatorkatelt tuleb kasutada suitsugaaside ja mittetäieliku põlemise produktide järelpõletamise soojusenergia taaskasutamiseks, kui see on tehniliselt ja majanduslikult võimalik. Kohaldatav uutele seadmetele. Meetodi kohaldatavus ja majanduslik otstarbekus sõltub üldisest energiatõhususe kasvust, sealhulgas tekkiva auru tõhusast kasutamisest.

ENE PVT nr 11. Tuleb püüda optimeerida energiakasutust rohkem kui ühe protsessi või süsteemi vahel, käitises või kolmanda osapoolega.

ENE PVT nr 19. Soojusvahetite efektiivsuse säilitamiseks tuleb soojustagastuseks rakendada: a. tõhususe perioodiline jälgimine; b. saastumise vältimine või eemaldamine;

PKÕ 4, 44 ENE 11, 19

8/29

7. Uttegaasi käitlemine

Uttegaasi kasutamine kütusena elektrijaamades

Põlevkiviõli tootmisel tekib uttegaas ehk põlevkivigaas. Normaalrežiimil põletatakse kõrge kütteväärtusega põlevkivigaasi Eesti elektrijaama ja Auvere elektrijaama kateldes; elektrijaamad vastavad PVT nõuetele, sh on tagatud SO2 heite piirväärtuse järrgimine vastavat tüüpi põletusseadmele. Eelistatult kasutatakse keevkohtkateldega energiaplokke. Uttegaasi transpordil põletamisele tuleb jälgida ohutusnõudeid. Juhistes on üksikasjalikult kirjeldatud, millised peavad olema tingimused, et hakata uttegaase elektrijaama suunama, samuti millal tuleb suunamine lõpetada ja kasutada ohutuse tagamiseks leektorusid.

PVT nr 5 on põlevkiviõli tootmise energiatõhususe suurendamine järgmiste meetmetega: a) uttegaaside käitisesisene ja -väline kasutamine kütusena; b) energeetilist väärtust omavate vedelate ja tahkete ainete tagasisuunamine utmisprotsessi või nende kasutamine kütusena nii käitisesiseselt kui ka -väliselt (viimasel juhul tuleb kehtestada teatud kvaliteedinõuded ja enne üleandmist kontrollida ainete nendele vastavust). Kui tegemist on jäätmetega, saab neid põletada vaid tööstusheite seaduse 4. peatüki tingimusi täitvais jäätmepõletus- või koospõletusseadmetes; c) gaasiliste, vedel- ja tahkete ainete jääksoojuse kasutamine energia tootmiseks.

PVT nr 49. Väävliühendeid sisaldavate uttegaaside käitlemine nii käitistesisestes kui -välistes põletusseadmetes, järgides tööstusheite seaduse või PVT nõudeid põletusseadmetele.

ENE PVT nr 11. Tuleb püüda optimeerida energiakasutust rohkem kui ühe protsessi või süsteemi vahel, käitises või kolmanda osapoolega.

PKÕ 5, 49 ENE 11

8. Fenoolvee käitlemine

Fenoolvee suunamine Enefit280-2 seadmele või juhtimine elektrijaama

Enefit280-2 seadme fenoolvee saab ära põletada seadme CFB katlas. Enefit280 tehnoloogial on võimekus enda tekitatud fenoolvee käitlemiseks, muuhulgas saab fenoolvee juhtimisega katlasse reguleerida tsirkuleeriva tuha temperatuuri (muul ajal toimub see õhkjahutusega). Põhjendatud vajadusel, sh elektrijaamade elektrifiltrite töö optimeerimiseks, saab fenoolvett osaliselt suunata elektrijaamadesse põletamisele. Enefit Power ei kasuta Kiviter protsessiga ehk gaasilisel soojuskandjal põhinevat põlevkiviõli tootmisprotsessi, ei ole käitises fenoolvee defenoleerimisseadmeid. Nende rajamine ainult tahke soojuskandjaga tootmisprotsessist saadud fenoolvee käitlemiseks ei ole põhjendatud.

PVT nr 5 on põlevkiviõli tootmise energiatõhususe suurendamine järgmiste meetmetega: a) uttegaaside käitisesisene ja -väline kasutamine kütusena; b) energeetilist väärtust omavate vedelate ja tahkete ainete tagasisuunamine utmisprotsessi või nende kasutamine kütusena nii käitisesiseselt kui ka -väliselt (viimasel juhul tuleb kehtestada teatud kvaliteedinõuded ja enne üleandmist kontrollida ainete nendele vastavust). Kui tegemist on jäätmetega, saab neid põletada vaid tööstusheite seaduse 4. peatüki tingimusi täitvais jäätmepõletus- või koospõletusseadmetes; c) gaasiliste, vedel- ja tahkete ainete jääksoojuse kasutamine energia tootmiseks.

Energeetilist väärtust omavate vedelate ja tahkete voogude kasutamine kütusena nii käitise siseselt kui väliselt. Arvestades tööstusheite seaduse § 85 lg 4 ei ole tegemist jäätmepõletusega vaid põlevkiviõli rafineerimisel tekkivate töötlemisjääkide põletamisega omatarbeks.

PVT nr 45 Juhul, kui käitises defenoleerimisvõimalused puuduvad, võib rakendada fenoolvee põletamist käitise põletusprotsessides. PVT nr 45 on ajutine ja kehtib kuni uuringute tulemuste selgumiseni. Nende meetodite rakendamiseks fenoolvee töötlemisel tuleb loa andjale tõendada, et on tagatud vähemalt käesolevate PVT- järelduste teistes osades kirjeldatuga samaväärne keskkonnakaitse tase.

PKÕ 5,45

9/29

9. Põlevkivi laadimine, ladustamine ja käitlemine

Põlevkivi transport territooriumil toimub konveieritega

Suletud konveierlintide, tigusööturite jms kasutamine tolmutekke võimalusega protsessides. Kütuse konveierid on kaetud. Põlevkiviladu ja põlevkivi ettevalmistamine on ühine kõikidele Auvere energiakompleksi käitistele, seda tegevust reguleeritakse Eesti elektrijaama kompleksloaga.

PVT nr 6 on põlevkivi, tuha ja poolkoksi ladustamisel ning käitlemisel tekkiva tolmu hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine ühe või mitme allpool loetletud meetme abil: a) põlevkivi transpordil ja ladustamisel selline asukoha valik, et kuhjatis oleks valitsevate tuulte eest kaitstud kas kõrghaljastuse või muude ekraniseerivate rajatistega; b) kuivematel perioodidel tolmuheite tekke vältimiseks niisutada avatud laoplatsi vastuvõtuja etteandealadel asuvat materjali ja/või vähendada konveierilt langemise kõrgust ja konveierlindi kiirust; c) toorme käitlemisel: c1) põlevkivi sõelumine või purustamine ja peenpõlevkivi käitlemine kinnises süsteemis (st tekkiv tolmuheide kogutakse kokku ja suunatakse tootmisprotsessi); c2) kui tolmutekke võimalusega protsessidest toimub õhu väljatõmme, kasutada filtrisüsteemi suunduvat väljatõmmet; c3) suletud konveierlintide, tigusööturite jms kasutamine tolmutekke võimalusega protsessides.

PKÕ 6

10. Õhkuheite vähendamine

Seadmete tööparameetrite jälgimine, korraline hooldus

Enefit280-2 seadme retordi kuivtihendid vähendavad lenduvate orgaaniliste ühendite hajusheidet pürolüüsiprotsessis. Retorditihendeid hooldatakse, vajadusel vahetatakse välja iga-aastase kapitaalremondi ajal. Pidevalt jälgitakse protsessi parameetreid erinevates lõikudes, sh retordis, CFB koldes ja mujal. Parameetreid hoitakse optimaalses vahemikus. Puhastusseadmetel (elektrifilter, kottfilter) jälgitakse küllastumist, vajadusel filtreid puhastatakse.

PVT nr 10. Energiakulu ja õhkuheite vähendamiseks tuleb seadmete tööparameetreid pidevalt jälgida ja korraliselt hooldada.

PKÕ 10

11. LOÜ hajusheite vähendamine

Projekteerimis- ja ehitusmeetmete rakendamine

Projekteerimisel on arvestatud protsessi suletust tagavate omaduste maksimeerimisega (pürolüüsiprotsess peab toimuma õhu juurdepääsuta), seadmetele on ette nähtud võimalikult vähe liideseid ja nende hoolduseks on tagatud juurdepääs. Ehitamise kvaliteeti hinnatakse ehitamise omanikujärelevalve ja vastuvõtmise käigus. Olemas on juhised seadmestiku töö projekteerimisnõuetele vastavuse kontrollimiseks. Tööd ei võeta enne teostajalt vastu, kui kontrolli tulemused on ettenähtud tasemel.

PVT nr 11 on lenduvate orgaaniliste ühendite hajusheite vähendamiseks järgmiste projekteerimis- ja ehitusmeetmete rakendamine: a) käitise või seadme projekteerimisega seotud tehnikad, sh potentsiaalsete heiteallikate arvu minimeerimine, protsessi suletust tagavate omaduste maksimeerimine, võimalikult terviklike (st minimaalsete ühenduste ja liideste arvuga) seadmete valik, potentsiaalsetele lekkekohtadele visuaalse seire ja hoolduse võimaldamiseks juurdepääsu ettenägemine; b) käitise või seadme ehituse ja vastuvõtmisega seotud tehnikad, sh hästi arusaadavad ehitusja koostamisjuhised, üheselt mõistetavad ja hästi rakendatavad protseduurid seadmestiku töö projekteerimisnõuetele vastavuse kontrollimiseks.

PKÕ 11

12. Töörežiimile viimine

Kütuse valik seadme üleskütmiseks

Seadme üleskütmisel kasutatakse põlevkiviõli ja seejärel, pärast elektrifiltri sisselülitamist jätkatakse üleskütmist põlevkiviga, Arvestades tehnilisi nõudeid ja vajaminevaid koguseid, on selline kütuste valik optimaalne ja tagab vähese saasteainete heite üleskütmisrežiimil - üldiselt jäävad heitkogused alla tavarežiimil tekkivat heidet, sh SO2 osas. CFB käivituspõletite süütamiseks kasutatakse propaani, mis on madalate saasteainete eriheitega kütus.

PVT nr 12 on utteseadmetesse töörežiimile viimisel (kuni saab hakata kasutama tekkivat uttegaasi) võimalikult väikese saasteainete eriheitega kütuste kasutamine. Olemasolevates käitistes väiksema väävlisisaldusega samaliigilise kütuse kasutamine.

PKÕ 12

13. Atmosfääriheite seire

Põlevkiviõli tootmisseadme õhkuheite seire.

Heiteallikal 280-2 on pidevseire seade (AMS), mis on kalibreeritud ja aeg-ajalt kontrollitakse selle tööd perioodiliste paralleelmõõtmistega. Täpsemalt: EN15267 standardi kohase QAL1 protseduuri järgimine: kasutusele võetavad seadmed on sertifitseeritud, sh hõlmab sertifikaat mõõtepiirkonna ja mõõtemääramatuse. Enne seadmete kasutuselevõttu läbitakse AML funktsionaalsuse test. EN14181 standardi nõuete järgimine QAL2 kalibreerimise ja valideerimise kaudu. QAL2 tehakse kõigi mõõdetavate parameetrite osas vähemalt üks kord viie aasta jooksul. QAL2 teostab akrediteeritud labor. Eneft Power AS rakendab QAL3 kontrollisüsteemi. Enefit280-2 seadme AMS seadmetele on tagatud pidev kvaliteedikontroll töö ajal. Ettevõttes on vastava väljaõppe saanud töötajad. Kontrolliks kasutatakse sertifitseeritud etalone. AMS seadmed läbivad AST kontrolli. Perioodilisi kontrollmõõtmisi teeb kord aastas akrediteeritud labor. Referentsmetodiga teostatakse vähemalt 5 paralleelmõõtmist ühel päeval.AMS seadmete funktsionaalsustest tehakse mitte harvem kui kord aastas, kuid mitte kauem kui 1 kuu enne QAL. AMS asukoha nõeute täitmine - asukoht on valitud vastavalt EVS-EN15259 nõuetele. Tagatud on ohutu ligipääs mõõtekohale ja piisava kandevõimega mõõteplatvorm. AMS tööplatvorm on kergesti ligipääsetav, puhas ja ventileeritud, hästi valgustatud.

ROM REF ptk 4.3.2.3 EN 14181 nõuab, et AMS-i tööplatvorm peab olema kergesti ligipääsetav, puhas ja hästi ventileeritud, hästi valgustatud (vastavalt standardile EN 15259). Personalile sobiv kaitse ja varustus on vajalik, kui tööplatvorm puutub kokku ilmastikutingimustega. Vastavalt standardile EN 15259 peab tööplatvorm olema piisava kandevõimega, mahutavusega ja piisava tööruumiga (st pindala ja kõrgus) AMS-iga töötamiseks. Pidevad mõõtmised piirduvad tavaliselt mõõtmise/proovi võtmisega ühes punktis. Standard EN 15259 nõuab, et need mõõtmis- /proovivõtupunktid asuvad kohas, mis võimaldab heitkoguste esinduslikku mõõtmist/proovide võtmist.

ROM REF ptk 4.3.2.2.1 QAL1 protseduuri korral tuleb järgida standardi EN 15267 osasid 1–3 (viitab standard EN 14181) nõudeid. Enne kohapealset paigaldamist peab tõendama, et AMS

ROM 4.3.2.2.1, 4.3.2.2.2, 4.3.2.3, 4.3.2.7; 4.3.3.2, 4.3.3.3

10/29

ventileeritud, hästi valgustatud. Mõõtmistulemuste andmed koondatakse selliselt, et need sisaldavad lisaks mõõtmistulemustele ka võrdlustingimusi (sh temperatuur, suitsugaaside hapnikusisaldus). Mõõtmistulemusi on võimalik esitada tunni- ,ööpäevakeskmiste ja kuukeskmiste protokollidena. Kui tehakse õhkuheite perioodilist seiret, siis tagatakse mõõtmiste vastavus ROM BREF 4.3.3 nõuetele, mh mõõtmiste kvaliteedi tagamise osas (4.3.3.2) ja mõõteplaani koostamisega vastavalt mõõtmiste eesmärgiga. Mõõtmiste eesmärk ja mõõdetavad parameetrid määratakse hankedokumentides, hanke võitnud laboriga kooskõlastatakse täpne mõõtmisplaan, sh läbiviimise aeg, millistel seadme koormustel mõõtmised tehakse, mõõtemeetod ja paralleelmõõtmiste arv jpm.

sobib ettenähtud otstarbeks.

ROM REF ptk 4.3.2.2.2 EN 14181 standardi nõudeid tuleb järgida QAL2, QAL3 ning iga-aastase AST seire korral.

ROM REF ptk 4.3.2.7 Pidevseire mõõtmisaruanne peab sisaldama: * kalibreerimise (QAL2 aruanne) ja iga-aastase seiretesti (AST) tulemusi AMSi aruannet (vastavalt standardile EN 14181:2014); * mõõtmistulemusi, sealhulgas võrdlustingimusi (temperatuur, hapnik, vesi aur, rõhk) ja töötingimusi. Päevase/kuu/aasta heitkoguste ulatuslikuks hindamiseks peab aruanne sisaldama ka: * andmeid, mis on seotud igapäevaste töötingimuste ja tundidega, mis näitavad normaalset ja muud kui normaalsed töötingimusi; * poole tunni/tunni keskmised, standardsed pooletunni/tunni keskmised ja valideeritud tunni keskmised konkreetse päeva kohta (või mis tahes muu nõutava keskmistamise korral periood); * tunni, päeva ja/või kuu keskmiste sagedusjaotus kalendriaasta; * eri(töö)tingimustega seotud mõõtmistulemuste deklareerimine koos sündmuse kirjeldava märkega; * kehtivast kalibreerimisvahemikust väljapoole jäävate mõõtmistulemuste ja andmete näitamine seotud kalibreerimisfunktsiooni kehtivusega; * AMS-i elektrikatkestuste kuupäev ja kestus; * AMS-i testimise ja hoolduse kuupäev ja kestus.

ROM REF ptk. 4.3.3.2 Standard EN 15267-4 kehtib P-AMS-i kohta, mida kasutatakse perioodiliste mõõtmiste jaoks statsionaarsete allikate heitkogused. Kvaliteedi tagamise asjakohane standard on EN ISO 17025. P-AMS põhinevad mõõtmismeetoditel, mis on määratletud punktis a standardmeetodil (SRM) või alternatiivsel meetodil (AM). PAMS-i jõudlustestid viiakse läbi sarnaselt statsionaarsete AMS-i testidega vastavalt standardile EN 15267-3.

ROM REF ptk. 4.3.3.3. Mõõtmiseesmärgi määrab tellija ja täpsustab teostatava töö ulatuse läbi viidu vastavalt standardile EN 15259. Mõõtmise eesmärgiga on täpsustatud vähemalt järgmine: * mõõtmiste kuupäevad ja kellaajad; * töötingimused, milles mõõtmised tehakse (tavalised töötingimused (NOC) ja/või muud kui normaalsed töötingimused (OTNOC), kui ette teada); * mõõtmiskoht; * mõõdetavad suurused (st saasteained ja võrdluskogused) ja eeldatavad väärtused; * katselabori pädevus. Mõõtmiseesmärgis võib määrata ka kasutatavad mõõtmismeetodid ja mõõtemääramatuse nõudeid.

14. Suitsugaasi puhastussüsteemid

Puhastususüsteemide käitamine optimaalse võimsusega.

Seadmete kaitamisel kasutatakse suitsugaaside puhastamiseks kott- ja elektrifiltreid. Üleskütmisel on elektrifilter välja lülitatud kuni kolle on saavutanud piisava temperatuuri käivituspõlevkivi etteandeks. Põlevkivi kasutamise momendiks on elektrifilter sisse lülitatud.

PVT nr 13 on suitsugaasi puhastussüsteemide käitamine tavapärastel töötingimustel optimaalse võimsusega. Teatud töötingimuste jaoks võidakse välja töötada eraldi protseduurid, seda eelkõige: seadmete käivitamise ja seiskamise ajaks; muude eritööde ajaks, mis võivad mõjutada süsteemide nõuetekohast talitlust (nt suitsugaasi puhastussüsteemi erakorralised hooldus- ja puhastustööd).

PKÕ 13

11/29

15. Veekasutus Enefit280-2 seadme veekasutuse integreeritus

Eri protsesside veekasutuse integreerimine, kui see on tehniliselt võimalik. Sademevee ja vähereostunud tööstusreovee kaasamine tahkete jääkide jahutamiseks. Enefit280-2 jahutusvee basseini suunatakse territooriumilt kogutud puhas sademevesi. Jahutusvee basseinis olev vesi on ka tehnilise vee allikaks, mida kasutatakse nii tehnoloogilises protsessis kui seadmete pesemisel. Enefit280-2 seadmel tekkiv kombineeritud reovesi (kondensaatvesi, põrandate pesuvesi, reostunud sademevesi) lisatakse tuhaärastussüsteemi veele. Tuha hüdroärastuse vesi on ringluses, lisaks transpordile toimib ka tuha jahutajana-stabiliseerijana. Kuni 250 000 m3/a tootmisel tekkinud vett võimalik süsteemi taaskasutada.

PVT nr 14 on veekulu vähendamine ühe või mitme allpool loetletud meetme abil: 1. Veekadude ja lekete vähendamine (üldkohaldatav); 2. Märgskraberite puhastusvee korduskasutamine, kui see on tehniliselt võimalik. Skraberivee retsirkuleerimine on võimalik enamikus süsteemides, kuid teatud aja järel võib olla vajalik vee väljalaskmine ja asendamine; 3. Sadevee ja vähe reostunud tööstusreovee kaasamine tahkete jääkide jahutamiseks. Peab olema tõestatud keskkonnaohutus, et ei teki ülemäärast õhusaastet ega pinnase ja põhjavee reostust; 4. Vesijahutusega seadmetel peaaegu suletud tsüklite kasutamine (tuleb kompenseerida vee aurumiskadu, samuti kulub vett läbipuhkeks) - üldkohaldatav; 5. Vaakumi tekitamine veevabalt: kasutada rõngassärgiga vaakumpumpasid, kus särgis on orgaaniline lahusti, või suletud tsükliga vedelik-rõngassärgiga vaakumpumpasid (üldkohaldatav); 6. Eri protsesside veekasutuse integreerimine – mitmesuguste protsesside vee (nt jahutusvee, kondensaatvee) taaskasutamine mõnel muul eesmärgil, kui see on tehniliselt võimalik. Üldiselt rakendatav uutes üksustes.

PKÕ 14

16. Leektoru kasutamine

Leektorude kasutamine tavapärasest erinevatel töörežiimidel

Käivitus- ja seiskamisrežiimidel põletatakse tekkiv põlevkivigaas leektorus. Leektoru kasutatakse ka ohutuse tagamiseks, kui elektrijaam ootamatult gaasi vastu võtta ei saa; sel eesmärgil ei juhita leektorru gaasi kauem kui 24 tundi, kui on teada või võib eeldada, et tegemist on katkestusega, mille kestus ei kujune pikemaks.

PVT nr 24 küünalseadmeid võib kasutada ainult avariiolukorras või tavapärasest erinevatel töörežiimidel (nt utteseadmete käivitamisel ja seiskamisel).

PKÕ 24

17. Leektorude kasutamine

Leektorude efektiivne ja optimaalne kasutamine

Enefit280-2 seadme leektoru saab suitsuvabas režiimis (st võib eeldada uttegaasi koostises olevate komponentide täielikku põlemist) vastu võtta kuni 4,725 m3/s uttegaasi. Reaalne maksimaalne koormus on sellest ligikaudu kolmandiku võrra väiksem. Leektoru on automaatsüütamisega. Kõik küünalseadme kasutamise juhud registreeritakse, eristatakse käivitamisi-seiskamisi ja kasutust ohutuse tagamiseks. Senine leektorude kasutamine jääb oluliselt väiksemaks lubatud kordade-tundide arvust.

PVT nr 25 Allpool loetletud meetmeid tuleb rakendamine õhkuheite vähendamiseks küünalseadmetest: a) käitise nõuetekohane projekteerimine. Muuhulgas on asjakohasteks meetmeteks piisav aurude kogumissüsteemi võimsus, kõrge usaldusväärsusega kaitseklappide kasutamine ja muud meetmed, mis tagavad, et küünalseadmeid kasutatakse ainult tavapärasest erinevatel töörežiimidel. Rakendatav uutele seadmetele; b) käitise juhtimine. Hõlmab korralduslike ja kontrollimeetmeid, et vähendada küünalseadmete kasutamise kordade arvu, nt gaaside/aurude tasakaalustamisel, protsessi kaasaegsete kontrollmeetmete kasutamisel jms; c) küünalseadmete nõuetekohane projekteerimine, sh seadme kõrgus, töörõhk, auru, õhu või gaasi juurdeandmise vajadus, küünalseadme otsa konstruktsioon. Eesmärk on saavutada seadme suitsuvaba töö, üldine töökindlus ja jääkgaaside hea põletamisefektiivsus. Rakendatav uutele seadmetele; d) küünalseadmetega seotud seire ja aruandlus. Kõik küünalseadmete kasutamise juhud registreeritakse, sh tuuakse välja äkkheite tekkepõhjused. Seiratakse ka küünalseadmetele saadetavate uttegaaside kogust, gaasisegu koostist, kütteväärtust, auru, õhu või gaasi juurdeandmise määra, voolukiirust, saasteainete heidet. Küünalseadme kasutamise alane aruandlus võimaldab keskkonnajuhtimises seada reaalsed seadme töökindluse eesmärgid, st kui suure osa tööajast moodustaks töötamine küünalseadmega, tuleks äkkheite tekkega seotud sündmusi vältida.

PKÕ 25

12/29

18. Põlevkiviõli tootmine, vetteheide

Meetmed reostunud vee koguse vähendamiseks

Eri protsessides tekkivate reostatud vete segunemise vältimine. Tinglikult puhaste vete segunemise vältimine reostunud veega. Välditakse eri protsessides tekkinud voogude segunemist, kui seda ei näe ette käitluslahendus. Fenoolvesi kogutakse eraldi ja suunatakse põletamisse, olmereovesi läheb Eesti elektrijaama puhastusseadmele. Tinglikult puhas vesi käideldakse eraldi reostunud veest. Õliste vete kogumise jaoks on eraldi kanalisatsioon.

PVT nr 26 Üht või mitut allpool loetletud meedet tuleb rakendamine käitises tekkiva reostunud vee koguse vähendamiseks: a) eri protsessides tekkivate reostatud vete segunemise vältimine ja nende juhtimine sobivasse eeltöötlemisseadmesse, millega tagatakse optimaalne veemajandus. Üldiselt rakendatav uutes käitistes. Olemasolevas käitises võib tähendada tehnoloogiliste seadmete suuremahulist ümberehitamist; b) tinglikult puhaste vete (nt läbivoolava jahutusvee, sadevee) segunemise vältimine reostunud veega, mis tagab, et reostumata vett ei suunata reoveepuhastisse ja selle keskkonda viimiseks, sh pärast korduskasutust, kasutatakse eraldi väljalasku. Üldiselt rakendatav uutes käitistes; c) kadude ja lekete vältimine teatud protseduure või seadmeid rakendades neis olukordades, kus on suurem kadude ja lekete tekete oht, nt seadmete hooldustöödel jms.

PKÕ 26

19. Põlevkiviõli tootmine, vetteheide

Enefit280-2 tekkiva kombineeritud reovee suublasse juhtimise vältimine

Sadevee ja vähereostunud tööstusreovee kaasamine tahkete jäätmete jahutamiseks. Auvere kompleksis on välja arendatud ja toimib kombineeritud reovee käitlemine, kus eelpuhastatud reovesi suunatakse tuhaärastussüsteemi ringlusvette.

Enefit280-2 seadmel tekkiv kombineeritud reovesi (kondensaatvesi, seadmete-põrandate pesuvesi, reostunud sademevesi) lisatakse tuhaärastussüsteemi veele. Tuha hüdroärastuse vesi on ringluses, väljalask tuhaväljalt puudub. Tuha ärastamisel kasutatav vesi on ümbritsevast keskkonnast täielikult eraldatud ja pole teada mingeid lekkeid ja otseseid keskkonnamõjusid, mis ulatuksid väljapoole tuhavälja.Tuhaväljakut võib pidada veekindlaks, seejuures mida rohkem tuhka ladestatakse, seda tüsedamaks kujuneb isoleeriv kiht selitustiigi ja tööstusjäätmete prügila aluspinna vahel. Tuhaväljaku ümber on tihe võrgustik vaatluskaevudega. Üheks seiratavaks parameetriks on naftasaadused ja fenoolid. Rakendatud käitluslahenduse tulemusena ei ole vaja PVT nr 27-32 kohaldamist käitisele.

PVT nr 14 on veekulu vähendamine ühe või mitme allpool loetletud meetme abil: 1. Veekadude ja lekete vähendamine (üldkohaldatav); 2. Märgskraberite puhastusvee korduskasutamine, kui see on tehniliselt võimalik. Skraberivee retsirkuleerimine on võimalik enamikus süsteemides, kuid teatud aja järel võib olla vajalik vee väljalaskmine ja asendamine; 3. Sadevee ja vähe reostunud tööstusreovee kaasamine tahkete jääkide jahutamiseks. Peab olema tõestatud keskkonnaohutus, et ei teki ülemäärast õhusaastet ega pinnase ja põhjavee reostust; 4. Vesijahutusega seadmetel peaaegu suletud tsüklite kasutamine (tuleb kompenseerida vee aurumiskadu, samuti kulub vett läbipuhkeks) - üldkohaldatav; 5. Vaakumi tekitamine veevabalt: kasutada rõngassärgiga vaakumpumpasid, kus särgis on orgaaniline lahusti, või suletud tsükliga vedelik-rõngassärgiga vaakumpumpasid (üldkohaldatav); 6. Eri protsesside veekasutuse integreerimine – mitmesuguste protsesside vee (nt jahutusvee, kondensaatvee) taaskasutamine mõnel muul eesmärgil, kui see on tehniliselt võimalik. Üldiselt rakendatav uutes üksustes.

PKÕ 14

20. Põlevkivi pürolüüs Jäätmetekke vältimine põlevkiviõli tootmisel

Põlevkivi pürolüüsil lisaks põlevkiviõlile saadav gaas on kõrvaltoode, mida kasutatakse kütusena. Fenoolvesi suunatakse protsessi tagasi seadme CFB katlasse põletamiseks või põletatakse elektrijaamas. Sellega välditakse nende voogude käitlemist jäätmetena. Enefit280 tehnoloogia väldib toodetud õli ülemäärast saastumist tahkete osakestega, st õliseid setteid suures koguses ei teki.

PVT nr 33 Jäätmete teket ja kõrvaldamisvajadust tuleb vähendada, rakendades prioriteetsuse järjekorras meetmeid, mis tagavad lisaks põlevkiviõlile saadavate ainete käsitlemise kõrvalsaadustena, võimaldavad protsessi tagasisuunamist, ringlussevõttu, kordus- ja taaskasutamist.

PVT nr 35 Õli tahkete osakestega saastumise vältimiseks tuleb saastunud setete tekke vähendamiseks ja nende kanalisatsioonisüsteemi või reovee puhastusseadmetesse sattumise vältimine.

PKÕ 33, 35

21. Tuhakäitlus Tuha ladestamine tööstusjäätmete prügilas

Põlevkiviõli tootmisel tekkiv tuhk ladestatakse Eesti Elektrijaama tuhaväljale. Tuha transpordiks kasutatakse vett suhtes 1:20 ja süsteem on ühine kogu Auvere energiakompleksile. Tuha hüdroärastuse vesi on ringluses, lisaks transpordile toimib ka tuha jahutajana-stabiliseerijana. Tuha ärastamisel kasutatav vesi on ümbritsevast keskkonnast täielikult eraldatud ja pole teada mingeid lekkeid ja otseseid keskkonnamõjusid, mis ulatuksid väljapoole tuhavälja.Tuhaväljakut võib pidada veekindlaks, seejuures mida rohkem tuhka ladestatakse, seda tüsedamaks kujuneb isoleeriv kiht selitustiigi ja tööstusjäätmete prügila aluspinna vahel. Tuhaväljaku ümber on tihe võrgustik vaatluskaevudega.

PVT nr 34 Poolkoksi ja põlevkivituha ladestamine jäätmete prügilas, tagades õigusaktiga kehtestatud nõuded leostuvuse jt näitajate kohta. Samuti poolkoksi ja tuha segamine nõuetekohaste näitajate saavutamiseks, kui on tagatud ladestamise keskkonnaohutus.

PKÕ 34

13/29

22. Kogu käitis Müraemissiooni vähendamine

Müratekitavad seadmed on hoonetes, kompressorid jm kõrge müratasemega seadmed on täiendavalt eraldi kambrites. Arvestades Enefit280-2 seadme paiknemist, ei põhjusta seadme töötamine eeldatavalt mürataseme tõusu Auvere energiakompleksi territooriumilt väljapool, st täiendavate müra leevendavate meetmete rakendamine ei ole vajalik,

PVT nr 37 Müraemissiooni vähendamist tuleb ühe või mitme allpool loetletud meetodi abil: a) hinnata keskkonnamüra ning koostada kohaliku keskkonna jaoks sobiv müra kontrollimise kava; b) sulgeda müratekitavad seadmed/tegevused eraldi rajatisse/üksusesse; c) ümbritseda müraallikas müratõketega; d) teostada mürarikkaid tegevusi vabas õhus päevasel ajal; e) kasutada käitise ja kaitstava ala vahel vastavalt kohalikele tingimustele kas müraseinu või looduslikke tõkkeid (istutada puud, põõsad).

PKÕ 37

23. Põlevkiviõli tootmine

Seadme töökindlus Tahke soojuskandjaga seadmete üldise töökindluse minimaalne tase on 80% aastasest tööajast, millest tööaeg normaalses töörežiimis moodustab omakorda 80%.

Enefit280-2 seadme projekteeritud tööaeg vähemalt 75% koormusega on 7450 tundi aastas, mis moodustab 85% aasta tundidest. Kapitaalremondi ja plaaniliste seisakute koguaeg on 42 päeva (1008 h), st võib eeldada et käivitamis-seiskamisrežiimis, sh avariiliste seiskamiste tõttu on seade kokku 302 tundi aastas. See annab seadme töökindluseks 7450/7752x100% = 96%.

PVT nr 47 TSK utteseadme töö stabiilsuse ja -kindluse suurendamine, milleks koostatakse ja järgitakse eesmärgistatud tegevuskava pika- ja lühiajaliste seiskamiste-käivitamiste arvu vähendamiseks, kasutades PVT nr 25 punktis d viidatud avariiliste juhtude registreerimist ja seiret. Üldise töökindluse minimaalne tase on 80% aastasest tööajast, millest tööaeg normaalses töörežiimis moodustab omakorda 80%.

PKÕ 47

24. Põlevkiviõli tootmine

Seadme töö peatamine kapitaalremondiks

Seadme mahukate hooldustööde tegemiseks on ette nähtud üks kapitaalremondi periood kestusega kuni 30 päeva. Lisaks kapitaaremondile on planeeritud veel kuni 5 lühemaajalist seisakut aastas lühema kestusega hoolduse tegemiseks.

PVT nr 48 tuleb koondada pikaajalist seisakut eeldavad remonttööd ühele seisakuremondiperioodile aastas.

PKÕ 48

25. SO2 heide uttegaaside käitlemisel

Summaarse koosmõju hindamine

Enefit280-2 seadme rajamisel viidi läbi keskkonnamõju hindamine (KMH), milles muuhulgas hinnati saasteainete heite hajumist koosmõjus teiste allikatega.Hinnangutes kasutati ka võrdlust Sinimäe seirejaama näitajatega. Jõuti järeldusele, et õhukvalitteedi piirväärtuste ületamine ei ole tõenäoline. Põhiosa saasteainete heitest pärineb Enefit140 tehnoloogiaga seadmetelt, st kui peaks tekkima ebasoodsastes hajumistingimustes heite piirväärtuste ületamise oht, peatatakse esmalt Enefit140 seadmete töö.

Uute käitiste rajamisel SO2 heiteallikate summaarse koosmõju hindamine käitise territooriumist väljaspool- Kui ei õnnestu täita lühi- ja pikaajalisi keskkonnanormatiive (eri keskmistamisperioodidega õhkukvaliteedi piirväärtusi), tuleb rakendada meetmeid utte- või põletusseadmete suitsugaaside väävlisisalduse vähendamiseks.

PVT nr 50 uue käitise rajamisel tuleb SO2 heiteallikate summaarse koosmõju hindamine käitise territooriumist väljaspool ja SO2 heiteallikate summaarse koosmõju regulaarne hindamine olemasolevate käitiste tegutsemise ajal. Kui hindamistulemustest selgub, et ei ole õnnestunud või ei õnnestu täita lühi- ja pikaajalisi keskkonnanormatiive (vastavalt SPV1 ja SPV24), tuleb rakendada meetmeid utte- või põletusseadmete suitsugaaside väävlisisalduse vähendamiseks, et täita kehtivast seadusest tulenevat nõuet.

PKÕ 50

14/29

26. Kemikaalide hoiustamine

Nõuetekohane kemikaalikäitlus

Enefit280-2 seadmel kasutatakse erinevaid kemikaale. Seoses kemikaalikäitlusega rajatakse uusi mahuteid (suurus kuni 3 m3), samuti kasutatakse pakendatud kemikaale. Käitaja lähtub mahutite projekteerimisel käideldava kemikaali omadustes ja kasutusotstarbest, õigusaktide ja PVT nõuetest (lekkekindlus jms). Kemikaale hoitakse originaalpakendites ja siseruumides. Hoiustamisel jälgitakse kemikaalide kokkusobivust. Pakendid hoitakse suletuna ning betoneeritud põrandaga ruumis. Pakendid antakse pärast kasutamist üle jäätmekäitlejale või tagastatakse kemikaalide tootjale. Kemikaale kasutavad isikud on saanud väljaõppe ning oskavad tegutsed ohuolukordades. Käitises on erinevad ettevaatusabinõud rakendatud

EFS BREF ptk 5.1.1.1. Vedelike ja veeldatud gaaside ladustamisel valida õige disainiga mahutid ja tuleb võtta arvesse vähemalt järgmist: • säilitatava aine füüsikalis-keemilised omadused; • kuidas hoidlat käitatakse, millisel tasemel mõõteriistad on vajalikud, kui palju operaatoreid ja milline on nende töökoormus; • kuidas operaatoreid teavitatakse kõrvalekalletest tavapärastest protsessitingimustest (häired); • kuidas hoidla on kaitstud tavapärastest protsessitingimustest kõrvalekallete eest (ohutus juhised, blokeerimissüsteemid, rõhualandusseadmed, lekke tuvastamine ja piiramine jne); • milliseid seadmeid tuleb paigaldada, võttes suures osas arvesse varasemaid kogemusi toode (ehitusmaterjalid, klapi kvaliteet jne); • millist hooldus- ja ülevaatusplaani on vaja rakendada ja kuidas seda hõlbustada hooldus- ja ülevaatustööd (juurdepääs, paigutus jne); • kuidas toimida hädaolukordades (kaugused teistest mahutitest, rajatistest ja piir, tulekaitse, juurdepääs hädaabiteenistustele, nagu tuletõrje jne).

Kemikaale tuleb hoiustada sobivas kohas. Kemikaali käitlejad peavad teadma kemikaalide omadusi ja olema kursis ohutusnõuetega.

EFS 5.1.1.1, 5.1.2

T3. Lubatud heite piirväärtused (HPV) Jrk nr

PVT lühend

PVT number

Nimetus, aine või muu näitaja

Nimetus, aine või muu näitaja täpsustav kirjeldus

PVT heitetaseme (HT) vahemik

HT keskmistamise ajavahemik, seire sagedus, proovivõtu täpsustus Lubatud HPV

HT ja HPV ühik

Erandi lõpp

1. PKÕ 46 Tahked osakesed Enefit280-2 korsten (koondab seadmete ja keevkihtkatla heite)

40–200 Kuukeskmine; pidevseire 162 mg/Nm3 (3% O2)

2. PKÕ 46 SO2 Enefit280-2 korsten (koondab seadmete ja keevkihtkatla heite)

700-1200 Kuukeskmine; pidevseire 24 mg/Nm3 (3% O2)

3. PKÕ 46 NO2 Enefit280-2 korsten (koondab seadmete ja keevkihtkatla heite)

40-400 Kuukeskmine; pidevseire 252 mg/Nm3 (3% O2)

4. PKÕ 46 CO Enefit280-2 korsten (koondab seadmete ja keevkihtkatla heite)

3000-6100 Kuukeskmine; pidevseire 1380 mg/Nm3 (3% O2)

5. PKÕ 46 H2S Enefit280-2 korsten (koondab seadmete ja keevkihtkatla heite)

0-75 Mõõteperioodi keskmine (H2S heide on madal, seetõttu ei kuulu H2S pidevseiratavate saasteainete hulka, st tuleb tagada vastavus igal proovivõtuperioodil).

6 mg/Nm3 (3% O2)

T4. Lubatud keskkonnatoime tasemed (KT) Jrk nr PVT lühend PVT number Valdkond Toode/ protsess/ üksus või seade PVT-KT vahemik Lubatud KT KT ühik 1. PKÕ 47 Seadme üldine töökindlus Enefit280-2 seade min 80% 85 % 2. PKÕ 47 Tööaeg normaalses/tavapärases töörežiimis Enefit280-2 seade min 80% 80.5-96 %

T5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed 15/29

T5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed Jrk nr

Hoidlad ja mahutid Hoiustatav aine, toode, toore, abimaterjal, kemikaal, sõnnik, jääk vms

Meetmed Tüüp Maht

m³ Maksimaalne ühel ajal hoitav

Asukoht kaardil

Hoidlate ja mahutite keskkonnakaitsemeetmed PVT lühend

PVT number

Kogus Ühik 1. Balloonid 0.21 0.21 tonni X:

6576857, Y: 721792

propaan Välisõhk: ladustamine kinnises ruumis Balloonid on hermeetilised.

EFS 5.1.2

Pinnas, pinna- ja põhjavesi: Balloonid on hermeetilised ja asuvad kinnises ruumis. EFS 5.1.2 Ohutus: balloonide ladustamisel arvestatakse, et tegemist on tuleohtliku veeldatud gaasiga. Seda hoitakse eemal süttimisallikatest ja läheduses ei hoita sobimatuid kemikaale. Käitlejad on saanud ohutu käitlemise väljaõppe.

EFS 5.1.2

2. Mahuti 5.50 5 tonni X: 6576812, Y: 721487

kerge kütteõli (2 avariigeneraatori mahutit, 3 m3 ja 2,5 m3).

Välisõhk: kerge kütteõli on madala lenduvusega, kasutatavat kogust arvestades (ca 4 t aastas) ei teki mahuti täitmisel ja kütteüli kasutamisel arvestuslikku heidet. Seetõttu ei ole kasutusel erimeetmeid õhkuheite vähendamiseks - mahutid on nn fikseeritud kaanega, hingamisklapiga.

EFS 5.1.1.2

Pinnas, pinna-ja põhjavesi: mahuti on lekkekindel, paikneb betoneeritud alusel. Mahuti täitmissõlm on betoneeritud põhjaga ja madala piirdega, mis väldib täitmisel tekkiva lekke laialivalgumise. Mahuti projekteerimisel on arvestatud ladustatava vedeliku omadustega. Avariigeneraator paikneb katusealuses, mis kaitseb otsese päikesekiirguse eest. Mahuti projekteerimisel, ehitamisel ja käitamisel arvestatakse kehtiva seadusandlusega.

EFS 5.1.1.1

Ohutus: mahutid on lekkekindlad, paikevad betoneeritud alusel. Täitmisel välditakse ületäitmist mahutis oleva tasemeandurilt saadava signaaliga. Avariigeneraatorite, sh nende mahutite paigutamisel on arvestatud, et tegemist on tuleohtliku vedelikuga. Seda hoitakse eemal süttimisallikatest ja läheduses ei hoita sobimatuid kemikaale. Käitlejad on saanud ohutu käitlemise väljaõppe. Perioodiliselt, vähemalt 1 kord 10 aasta jooksul tehakse mahuti tehnilise seisundi kontroll. Kogu kasutusperioodi vältel jälgitakse mahuti seisundit visuaalselt.

EFS 5.1.1.3

3. Vaadid või kanistrid, IBC konteinerid

20 20 tonni X: 6576857, Y: 721792

mootoriõli jm tööstuslikud õlid ja määrded, lisaained mis on madala lenduvusega, sh kohpeal valmistatavad töölahused (nt jahutusvee inhibiitorlisand, naatriumtrifosfaat)

Välisõhk: õlid jms on madala lenduvusega, vaadid või kanistrid asuvad kinnises ruumis, neid kohapeal ei täideta. EFS 5.1.2 Pinnas, pinna- ja põhjavesi: vaadid või kanistrid asuvad kinnises ruumis, neid kohapeal ei täideta. EFS 5.1.2 Ohutus: vaatide jms ladustamisel arvestatakse, et tegemist on põlevvedelikega. Neid hoitakse eemal süttimisallikatest ja läheduses ei hoita sobimatuid kemikaale. Käitlejad on saanud ohutu käitlemise väljaõppe.

EFS 5.1.2

4. IBC konteinerid 2 2 tonni X: 6576857, Y: 721792

ammoniaakvesi Välisõhk: lahused jms tarnitakse kinnistes konteinerites, kohapeal konteinereid ei täideta. EFS 5.1.2 Pinnas, pinna- ja põhjavesi: vaadid või kanistrid asuvad kinnises ruumis, neid kohapeal ei täideta. EFS 5.1.2 Ohutus: konteinerite jms ladustamisel arvestatakse, et konteinerid on põlevmaterjalist. Neid hoitakse eemal süttimisallikatest ja läheduses ei hoita sobimatuid kemikaale. Käitlejad on saanud ohutu käitlemise väljaõppe.

EFS 5.1.2

5. Jahutussüsteemi ressiivermahuti

1 0.45 tonni X: 6576761, Y: 721565

ammoniaak Õhk: süsteem täidetakse ühekordselt vahetult enne ekspluatatsiooni andmist, täitmisel õhkuheidet ei teki. Süsteem on hermeetiline. EFS 5.1.1.2 Pinnas, pinna- ja põhjavesi: ressiivermahuti jm jahutussüsteemi komponendid asuvad kinnises ruumis, põrand on betoneeritud. Süsteemis tavapärasel töötamisel lekkeid ei ole.

EFS 5.1.1.1

Ohutus: süsteem on hermeetiline, lekkekindel, paikneb betoneeritud põrandaga ruumis. Täitmisel välditakse ületäitmist mahutis oleva tasemeandurilt saadava signaaliga. Jahutussüsteemi paigutamisel on arvestatud, et ammoniaak on tuleohtlik. Seda hoitakse eemal süttimisallikatest ja läheduses ei hoita sobimatuid kemikaale. Käitlejad on saanud ohutu käitlemise väljaõppe. Perioodiliselt, vähemalt 1 kord 5 aasta jooksul tehakse süsteemi tehnilise seisundi kontroll. Kogu kasutusperioodi vältel jälgitakse mahuti seisundit visuaalselt.

EFS 5.1.1.3

T6. Keskkonnakaitse lisameetmed Jrk nr

Meede/Tegevus Meetme kirjeldus ja tehnika Rakendamine

1. Välisõhu saaste vältimine või vähendamine

Olukorras, kus Enefit280-2 ja ülejäänud Enefit Power AS õlitootmisseadmete uttegaasid suunatakse elektrijaamadesse põletamisele, sõltub põlevkiviõli tootmisseadmete töö elektrijaamade töötamisest. Kui peaks toimuma elektrijaamas rike, muu planeerimata seiskamine või koormuse vähendamine, mille tulemusena ei ole võimalik elektrijaama suunata Enefit280-2 uttegaase, on lubatud Enefit280-2 seadme töö jätkamine uttegaaside põletamisega leektorus kuni 24 tunni vältel, kui on teada, et selle aja jooksul on võimalik rakendada meetmeid uttegaaside tavapärase põletusvõimekuse taastamiseks. Kui tavapärase töö taastamise aeg kujuneb pikemaks, Enefit280-2 seisatakse.

Enefit280-2 leektoru süütamiseks kasutatakse automaatsüsteemi.

Pidevalt

16/29

2. Jäätmetekke vältimine

Enefit280-2 seadme fenoolvee käitluslahendus on fenoolvee tagasijuhtimine õlitootmisseadme CFB katlasse põletamisele. Põhjendatud juhul võib osa fenoolveest juhtida elektrijaama põletamisele. Kui Enefit280 seadme koormuskatsetest selgub, et võimalik on lisakoguse fenoolvee vastuvõtmine, on võimalik Enefit140 seadmete fenoolvee suunamine Enefit280-2 seadmele, kogus selgub katsetuste tulemustest.

Katsetuste tegemise järgselt pidevalt

3. Lõhna vältimine või vähendamine

Enefit Power ASil tuleb korraldada Sinimäe külas asuva välisõhu seirejaama töö (SO2, NMHC (NMVOC), H2S, PM10, PM2,5 pidevseire) ja selle mõõteseadmete standardile vastav kalibreerimine ning vajalik nõuetekohane hooldus. Käitise lõhnahäiringu tekkevõimaluse indikaator on väävelvesiniku (H2S) saatetase seirejaamas.

Pidevalt

4. Mitte tavapäraste käitamistingimuste korral rakendatavad meetmed

Tehnoloogiliste äkkheidete lubatud kestus heiteallika Enefit280-2 korsten (280-2) käivitusrežiimil katsetuste perioodil on kuni 1000 tundi aastas ja tavapärasel töö perioodil kuni 200 tundi aastas. Tehnoloogiliste äkkheidete lubatud kestus heiteallika Enefit280-2 leektoru (403) käivitusrežiimil katsetuste perioodil on kuni 300 tundi aastas ja tavapärasel töö perioodil kuni 144 tundi aastas. Elektrijaamade avarii või muu töökatkestuse korral (mille tulemusena ei võeta töötavalt Enefit280-2 seadmelt uttegaase vastu) võib gaase suunata leektorusse kuni 24 h järjest ja kokku kuni 300 tundi aastas. Tehnoloogiliste äkkheidete lubatud kestus heiteallika Enefit280-2 leektoru (403) seiskamisel katsetuste perioodil on kuni 15 tundi aastas ja tavapärasel töö perioodil kuni 3 tundi aastas. Pidada jooksvalt arvestust avariiliste ja tehnoloogiliste äkkheidete kohta Keskkonnaameti poolt etteantud vormil. Koondandmed esitada loa andjale üks kord aastas aruandeaastale järgneva aasta 01.märtsiks.

Pidevalt

5. Muud asjakohased meetmed

Pidada jooksvalt arvestust õnnetuste- ja muude vahejuhtumite kohta Keskkonnaameti poolt etteantud vormil. Koondandmed esitada loa andjale üks kord aastas aruandeaastale järgneva aasta 01.märtsiks. Pidevalt

6. Toorme säästlik kasutamine

Ettevõte peab arvestust kasutatavate kemikaalide, toorme ja abimaterjalide koguste kohta. Koondandmed esitada loa andjale üks kord aastas aruandeaastale järgneva aasta 01. märtsiks. Pidevalt

7. Pinna- ja põhjavee kaitse

Pinnase ning pinna- ja põhjavee kaitseks tuleb tagada ettevaatusmeetmena avariilise vedelkütuse pinnasesse sattumise vältimiseks (lekkeriskiga alad tuleb katta asfalt- või betoonkattega ning varustada absorbentainega võimaliku õnnetuse koheseks likvideerimiseks).

Enefit 280-2 territoorium on varustatud sademevee kanalisatsiooniga. Saastunud sademeveed peavad läbima veepuhastuse ja seejärel tohib suunata puhta sademeveega äravoolu kanalisatsiooni või tuhaärastussüsteemi transpordiveeks. Veepuhastuses kinni püütud vee ja õli segu tuleb koguda eraldi ja vajadusel suunata vastavat õigus omavale käitlejale töötlemiseks. Saastumata vesi tuleb eraldada saastunud vee voogudest.

Täiendava pinna- ja põhjavee kaitse tagamiseks tuleb sadevee õli- ja liivapüüdureid vastavalt kasutuskoormusele regulaarselt hooldada ja puhastada, mille kohta peetakse kirjalikku arvestust.

Pidevalt

8. Muud asjakohased andmed

Enefit280-2 seadmes ei ole lubatud lisaks põlevkivile kasutada sisendina rehvihaket enne, kui on Keskkonnaametile esitatud tõendus, et rehvihakke pürolüüsil tekkiva põlevkiviõlisegule (põlevkivi + rehvihake) on ECHA Interact Portal süsteemis registreeritud vastav REACH registreering

Pidevalt

9. Muud asjakohased meetmed

Põlevkiviõli tootmisprotsessi sisendina tohib kasutada rehvihaket, mis on keskkonnaministri 08.10.2018 määruse nr 40 "Nõuded põlevkiviõli tootmisprotsessi lisatavale rehvihakkele" kohaselt lakanud olemast jäätmed. See tähendab muuhulgas, et rehvihaket tohib vastu võtta vaid ettevõttelt, kellele on väljastatud keskkonnakaitseluba jäätmete käitlemiseks arvestades määruse nr 40 nõudeid.

Pidevalt

10. Muud asjakohased andmed

Toimiva keskkonnajuhtimissüsteemi kohta tuleb esitada igal järgneval aastal hiljemalt 30. aprilliks eelneva kalendri aasta kohta informatiivne ülevaatlik keskkonnaaruanne ning esitada see keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS.

Pidevalt

11. Muud asjakohased meetmed

Tootmisprotsesside avarii- ja õnnetusjuhtumite ennetamiseks tuleb rakendada rangeid ohutusnõudeid ja töötajate tööohutusnõudeid järgida. Pidevalt

12. Muud asjakohased andmed

Tuleb teha Enefit280 seadme fenoolvee käitlemise koormuskatsed, et selgitada välja kas lisa Enefit140 seadmete fenoolvee vastuvõtmine Enefit280 seadmes on võimalik ja millises koguses. Tuleb uurida, kas on võimalik Enefit280 seadme CFB katlasse suunata fenoolvett suuremal koormusel kui 8 t/h. Lisaks tuleb uurida, kas on võimalik põlevkivibensiini puhastussüsteemi BOB läbinud fenoolvee juhtimine CFB katlasse ning eraldatud õli ja setete tagasisuunamise võimalusi õlitootmisseadme CFB katlasse. Selleks tuleb teha katsetused, et selgitada välja, kas see võib mõjutada Enefit280 seadmete tööd ja saasteainete heidet. Fenoolvee jms lisamisega seotud seireprogrammide kestus on vähemalt 72 h (erinevate mõõtmisperioodide summaarne kestus).

31.12.2026

13. Muud asjakohased meetmed

Põlevkivi pürolüüsil saadud uttegaasi töötlemine kestlikumate toodete toormeks (uttegaasi tootestamine), mis ei lähe lõpptoodangus otse põletamisele. Näiteks: uttegaasist metanooli tootmine, töötlemine kergemateks süsivesinikeks või bensiinist kemikaalide tootmine, mille lähteaine on ka uttegaas. Hiljemalt 2031. aastaks tuleb Enefit280-2 seadmes tekkiv uttegaas kasutusele võtta mitteenergeetilisel otstarbel (st töötlusviis ei ole uttegaasi põletamine), et vähendada KHG õhkuheidet.

31.12.2031

14. Muud asjakohased meetmed

Ettevõte peab jälgima parimate kättesaadavate teaduspõhiste teadmiste ja tööstustehnoloogiate arenguid ning tegema ettevalmistavaid samme/tegevusi selleks, et juhul, kui ettevõte soovib tulevikus pikendada loa kehtivuse tähtaega ning eelnevad arendustegevused ei realiseerunud, mille lisaeesmärk on muuhulgas käitise KHG õhkuheite vähendamine, siis tuleb rakendada Enefit280 seadme poolt emiteeritava CO2 püüdmist (nt CCU- ja CCS-tehnoloogiaid).

Pidevalt

T7. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire Ettevõte teostab pinnase ja põhjavee saastatuse seire Enefit Power AS Eesti elektrijaama keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV-172516 (15 vaatluskaevu) ning Enefit Power AS Enefit õlitööstuse keskkonnakompleksloa nr KKL/176540 (13 vaatluskaevu) alusel.

T8. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed17/29

T8. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Jrk nr

Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamise sagedus

Meetme rakendamise tähtaeg

1. Pinnase ja põhjavee jääkreostuse seire

Piirkonna põhjaveekogumite veekvaliteedi (tase, temperatuur, agressiivsus, raua, fenoolide, naftasaaduste sisaldus) kohta on kogutud ja kogutakse riikliku põhjaveeseire ja käitiste omaseire raames andmeid. Kesk-Devoni Ida-Eesti vesikonna põhjaveekogumini ulatuvad 22 vaatluspuurkaevu.

Seire nõuded on reguleeritud Enefit Power AS Eesti elektrijaama keskkonnakompleksloaga nr L.KKL.IV-172516.

Loaga ettenähtud sagedusel

2. Heitetekke seire Piirkonna õhukvaliteedi juhtimissüsteemi raames teostatakse piirkonna välisõhu pidevseiret ettevõtja omaseirena. Käitaja korraldab operatiivse info edastamise Narva-Jõesuu Linnavalitsusele, kui käitises leiab aset sündmus, mis võib põhjustada lõhnahäiringut.

Pidevalt

3. Müra- ja vibratsiooni seire

Mürafooni hindamiseks Enefi 280-2 seadme tavapärase tööreziimi saavutamise järgselt tuleb kaebuste esinemise korral teostada müra taseme mõõtmised ja kui ületatakse müra normtasemeid Auvere energiakompleksist väljapool, tuleb rakendada meetmeid tehnoloogiliste protsesside müra piiramiseks selle tekkekohas, nt täiendavate mürasummutite ja müra piiramise kabiinide rajamine või müraallikate kapseldamine. Kõrgendatud müratasemega alal või hoonetes töötavate inimeste kaitsmiseks müra eest tuleb rakendada individuaalseid kaitsevahendeid (kõrvatropid, kõrvaklapid vms).

Vajadusel

T9. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks Jrk nr

Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess

Võimaliku avarii ohu kirjeldus

Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus)

Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus

1. Suitsugaaside puhastamine

elektrifiltrite avarii Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud Enefit Power AS hädaolukordade lahendamise plaanis

Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks on toodud Enefit Power AS hädaolukordade lahendamise plaanis (ver 07.11.2021)

Hädaolukordade lahendamise plaanid vaadatakse üle iga 3 aasta järel. Üle vaadatud HOLP on hetkel kooskõlastamisel. Manustena on lisatud viimati kooskõlastatud dokumendid, et anda ülevaade tegutsemispõhimõtetest, sest Enefit280-2 seadmel toimuvad samad tegevused, mis ülejäänud õlitööstuses ja kasutatakse ühist mahutiparki jm taristut, siis ka hädaolukordade lahendamine on sarnane.

2. Õlide käitlemine naftasaaduste leke, tulekahju oht

Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud Enefit Power AS hädaolukordade lahendamise plaanis

Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks on toodud Enefit Power AS hädaolukordade lahendamise plaanis (ver 07.11.2021)

Hädaolukordade lahendamise plaanid vaadatakse üle iga 3 aasta järel. Üle vaadatud HOLP on hetkel kooskõlastamisel

3. Põlevkivigaasi käitlemine

gaasi süttimine, plahvatusoht

Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud Enefit Power AS hädaolukordade lahendamise plaanis.

Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks on toodud Enefit Power AS hädaolukordade lahendamise plaanis (ver 07.11.2021)

Hädaolukordade lahendamise plaanid vaadatakse üle iga 3 aasta järel. Üle vaadatud HOLP on hetkel kooskõlastamisel

4. Toodangu laadimine raudtee- estakaadil

põlevkiviõli leke, tulekahju oht

Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud Enefit Power AS hädaolukordade lahendamise plaanis.

Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks on toodud Enefit Power AS hädaolukordade lahendamise plaanis (ver 07.11.2021)

Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks on toodud Enefit Power AS hädaolukordade lahendamise plaanis

18/29

5. Toodangu laadimine autodele

põlevkiviõli leke, tulekahju oht

Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud Enefit Power AS hädaolukordade lahendamise plaanis

Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks on toodud Enefit Power AS hädaolukordade lahendamise plaanis (ver 07.11.2021)

Hädaolukordade lahendamise plaanid vaadatakse üle iga 3 aasta järel. Üle vaadatud HOLP on hetkel kooskõlastamisel

6. Reovee käitlemine pumpade avarii Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud Enefit Power AS hädaolukordade lahendamise plaanis.

Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks on toodud Enefit Power AS hädaolukordade lahendamise plaanis (ver 07.11.2021)

Hädaolukordade lahendamise plaanid vaadatakse üle iga 3 aasta järel. Üle vaadatud HOLP on hetkel kooskõlastamisel

7. Enefit280-2 seadme käitamine

Eelkirjeldatud ohud, lisaks töökatkestused käitist teenindavas taristus ja elektrijaamades, mille tulemusena on häiritud tavapärane tootmistegevus.

Instruktsioonid sellisteks olukordadeks on toodud Enefit280 tehnoloogiaga seadme käitamisjuhistes (nt TJ 8.5- 01-B1 Enefit280 õlitootmise seadme ekspluatasioonijuhend), vastava tegutsemise korral välditakse mh keskkonnariski teket. Juhised hõlmavad mh tegevusi, kui peaks tekkima olukord kus uttegaasi ei saa või ei tohi juhtida elektrijaama - sel juhul suunatakse uttegaas leektorru. Iga võimaliku situatsiooni kohta on toodud ka tegevuste järgnevus, kui tõrke kestus muutub lühiajalisest pikaajaliseks. Fenoolvee elektrijaama suunamise tõrke korral suunatakse fenoolvesi Enefit280 seadme CFB katlasse, mis on tavapärane tegevus fenoolvee käitlemisel.

Toodud eelmistes jaotistes - antud rea tegevuste eesmärk on avarii vältimine.

Vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui kord 3 aasta tagant.

T10. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed

Tegevused käitise sulgemise korral Käitise tegevuse lõpetamisel tuleb võtta kasutusele meetmed, mis on vajalikud keskkonnale avalduva võiva ebasoodsa mõju vältimise või vähendamiseks, saastatuse tekke ohu vältimiseks ning käitise tegevuskoha rahuldava keskkonnaseisundi taastamiseks.

Käitise tegevuse täieliku lõpetamise korral hindab käitaja pinnase ja põhjavee saastatust käitises kasutatud, toodetud või sealt keskkonda viidud ohtlike ainetega. Kui tegevus on võrreldes lähteolukorra aruandes kirjeldatud seisundiga põhjustanud pinnase või põhjavee saastatuse, võtab käitaja vajalikke järelhooldusmeetmeid, mille abil taastatakse lähteolukorra aruandes kirjeldatud keskkonnaseisund. Meetmete valikul tuleb arvesse võtta nende tehnilist teostatavust.

Käitise sulgemise korral kõrvaldatakse käitisest kõik ohtlikud jt ained ja materjalid ning antakse need üle vastavat käitlemise õigust omavale ettevõttele. Käitise sulgemise vajaduse tekkimisel esitatakse loa andjale enne käitise sulgemistööde alustamist detailne sulgemiskava.

Järelhoolduse meetmed Tulevikus kui käitise tegevus lõppeb, tagatakse enne territooriumi üleandmist või selle kasutamisest loobumist kõikide keskkonnaohtude likvideerimine.

Käitaja on tegevuse täieliku lõpetamise korral kohustatud rakendama vajalikke järelhooldusmeetmeid ohtlike ainete eemaldamiseks, nende pinnases sisaldumise kontrollimiseks, piiramiseks või vähendamiseks

Täpsemad meetmed selguvad pärast sulgemise otsust tehtavate vastavate uuringute ja sulgemisprojektis toodud nõuete alusel.

T11. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

19/29

T12. Nõuete jõustumise erisused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Jäätmete käitlemine J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J4. Jäätmete ladustamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J5. Jäätmete vedu Vorm ei ole asjakohane

J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J9. Prügila või jäätmehoidla liik Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed 20/29

J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa

Veehaare jrk nr 1.

Veehaarde nimetus Mustajõgi

Veehaarde kood PIH0000172

Veehaarde L-EST97 koordinaadid X: 6576421, Y: 721965

Veekogu nimetus Mustajõgi

Veekogu kood VEE1063800

Pinnaveekogumi nimetus Mustajõgi

Pinnaveekogumi kood 1063800_1

Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päevas Sek ​undis

Jahutusvesi 2024 16 425 000 16 425 000 16 425 000 16 425 000 65 700 000 180 000

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded

Veearvestuse pidamine Pinnaveehaardest PIH0000172 võetava vee (tehnoloogiline vesi, jahutusvesi) arvestust tuleb pidada taadeldud veearvestite näitude alusel, fikseerides veevõtu päevikus veearvestite näidud ja võetava vee kogused kuude lõikes. Pidada eraldi arvestust tehnoloogilise vee ja jahutusvee koguste kohta. Komplekslubadega nr KKL/176540 ja nr KKL-521346 lubatud veevõtt pinnaveehaardest PIH0000172 kokku on 131 400 000 m³/aastas.

Põhjaveetaseme mõõtmine

Proovivõtunõuded

Analüüsinõuded

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks

21/29

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V7. Väljalaskme seire nõuded Jahutusvesi lastakse Eesti elektrijaama jahutusvee väljalasku IV084. Reovesi lisatakse tuhaärastussüsteemi veele (kondensaatvesi, põrandate pesuvesi, sademevesi). Saastumata sademevesi juhitakse Eesti elektrijaama tööstus- ja sademevee väljalasku IV142, mille suublaks on Mustajõgi (VEE1063800). Väljalaskmete IV084 ja IV142 seire nõudeid on reguleeritud Enefit Power AS Eesti elektrijaama keskkonnakompleksloaga nr L.KKL.IV-172516.

V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont

22/29

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria

Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu

Kogus Ühik

Kerge kütteõli Diislikütus vm kerge küttõli avariigeneraatorite kütuseks 26.66 tonni

Põlevkiviõli (keskmine fraktsioon) E280-2 seadme käivitamiseks põlevkiviõli, õlitööstuse omatoodang; kogus ehitamisjärgses faasis (tavarežiimis kulu 200 t/a) 1 300 tonni

Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 19201 - Puhastatud naftatoodete (sh turbabriketi) tootmine

Põletusseade Jah

Põletus ​seadme summaarne soojus ​sisendile vastav nimi ​soojus ​võimsus, MWth

33.67

Keskmise võimsusega põletus ​seade Ei

Suure võimsusega põletus ​seade Ei

Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist

Ei

Nafta ​saaduste, muude mootori- või vedel ​‐ kütuste, kütuse ​komponentide või kütuse ​‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)

Ei

Seakasvatus Ei

Veisekasvatus Ei

Kodulinnukasvatus Ei

E-PRTR registri kohustuslane Jah

23/29

Heite ​allikate arv tootmis ​territooriumil 6

Käitise töötajate arv 61

Emaettevõtte nimi

Emaettevõtte riik

Kasvuhoone ​gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane

Jah

Kauplemis ​süsteemi kohustus ​lase tegevus ​ala Mineraalõlide rafineerimistehaste käitamine

Iga-aastane kasuhoonegaaside heitkoguste seirekava ja aruandlus

Käitaja teeb CO2 heitkoguse seiret vastavalt pädeva asutuse kinnitatud seirekavale.

Käitaja peab esitama eelneva kalendriaasta kohta heitkoguse aruande koos tõendaja koostatud tõendamise aruandega iga aasta 25. märtsiks ELi HKSi aruandlussüsteemi

Käitaja peab tagastama kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise registris iga aasta 30. septembriks eelneva kalendriaasta heitkogusele vastava hulga lubatud heitkoguse ühikuid.

A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane

A3. Heiteallikad Heite ​allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0011986 280-2 Enefit280-2 korsten X: 6576761, Y: 721565 HEIT0011987 281-2 Enefit280-2 tuha pneumosüsteemide aspiratsioon X: 6576776, Y: 721572 HEIT0011988 282-2 Enefit280-2 retordi tihendite ventilatsioon X: 6576737, Y: 721572 HEIT0011989 G1 Avariigeneraator 1,5 MWe X: 6576646, Y: 721596 HEIT0011990 G2 Avariigeneraator 1 MWe X: 6576812, Y: 721487 HEIT0011991 403 Enefit280-2 leektoru X: 6577087, Y: 721427

A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas24/29

A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus

Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2024 409.182 t 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) 2024 0.156 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 2024 553 579.458 t 50-00-0 Formaldehüüd (metanaal) 2024 1.676 t 624-92-0 Dimetüüldisulfiid 2024 32.892 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 2024 2 166.975 t 67-64-1 Atsetoon (2-Propanoon) 2024 8.346 t 71-43-2 Benseen 2024 13.407 t 74-82-8 Metaan 2024 16.759 t 74-93-1 Metaantiool (metüülmerkaptaan) 2024 6.843 t 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 2024 13.139 kg 7439-96-5 Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks 2024 43.174 kg 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 2024 1.56 kg 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 2024 16.854 kg 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 2024 10.27 kg 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 2024 0.554 kg 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 2024 18.705 kg 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 2024 15.947 kg 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks 2024 13.194 kg 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 2024 86.918 kg 7446-09-5 Vääveldioksiid 2024 254.498 t 75-18-3 Dimetüülsulfiid 2024 1.441 t 7647-01-0 Vesinikkloriid 2024 3.352 t 7664-39-3 Vesinikfluoriid 2024 0.034 t 7664-41-7 Ammoniaak 2024 6.703 t 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks 2024 0.352 kg 7783-06-4 Vesiniksulfiid 2024 8.696 t Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud 2024 63.264 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2024 143.238 t PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 2024 291.873 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2024 290.78 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2024 226.598 t

A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine

CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Hetkeline kogus Mõõtühik

Enefit280-2 leektoru (403) HEIT0011991 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 5.739 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tehnoloogiline äkkheide 4.023 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tehnoloogiline äkkheide 124.431 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tehnoloogiline äkkheide 0.198 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tehnoloogiline äkkheide 7.122 g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tehnoloogiline äkkheide 0.068 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tehnoloogiline äkkheide 0.068 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tehnoloogiline äkkheide 0.068 g/s

25/29

124-38-9 Süsinikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s Enefit280-2 retordi tihendite ventilatsioon (282-2) HEIT0011988 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.008 g/s Enefit280-2 korsten (280-2) HEIT0011986 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 3.422 mg/s

7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 6.333 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 16.952 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 84.762 g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 14.127 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 14.127 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 10.595 g/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 0.487 mg/s 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tavaheide 0.021 mg/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 0.06 mg/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 0.307 mg/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0.682 mg/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 0.603 mg/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 0.25 mg/s 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks Tavaheide 0.509 mg/s 7439-96-5 Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks Tavaheide 1.666 mg/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.323 g/s 74-93-1 Metaantiool (metüülmerkaptaan) Tavaheide 0.264 g/s 75-18-3 Dimetüülsulfiid Tavaheide 0.056 g/s 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.259 g/s 7647-01-0 Vesinikkloriid Tavaheide 0.129 g/s 7664-39-3 Vesinikfluoriid Tavaheide 0.001 g/s 74-82-8 Metaan Tavaheide 0.647 g/s 50-00-0 Formaldehüüd (metanaal) Tavaheide 0.065 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 2.441 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.517 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0.006 g/s 67-64-1 Atsetoon (2-Propanoon) Tavaheide 0.322 g/s 624-92-0 Dimetüüldisulfiid Tavaheide 1.269 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 5.069 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tehnoloogiline äkkheide 9.333 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 2.953 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tehnoloogiline äkkheide 1.117 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tehnoloogiline äkkheide 0.133 g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tehnoloogiline äkkheide 0.709 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tehnoloogiline äkkheide 0.349 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tehnoloogiline äkkheide 0.087 g/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tehnoloogiline äkkheide 0.177 mg/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tehnoloogiline äkkheide 0.789 mg/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tehnoloogiline äkkheide 0.355 mg/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tehnoloogiline äkkheide 3.547 mg/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tehnoloogiline äkkheide 0.106 mg/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tehnoloogiline äkkheide 0.089 mg/s 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks Tehnoloogiline äkkheide 0.12 mg/s

Enefit280-2 tuha pneumosüsteemide aspiratsioon (281-2) HEIT0011987 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 1.30 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 1.30 g/s

26/29

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 1.30 g/s Avariigeneraator 1,5 MWe (G1) HEIT0011989 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.025 g/s

PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.025 g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.165 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.458 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.173 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.021 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.192 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s

Avariigeneraator 1 MWe (G2) HEIT0011990 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.018 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.018 g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.118 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.328 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.124 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.015 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.137 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s

A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Heite ​allikas Heiteallika

kood Püüdeseade Nimetus, tüüp

Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine CAS nr Nimetus Projekteeritud

puhastusaste Puhastusastme ühik

Muu ühik

Enefit280-2 korsten (280-2) HEIT0011986 Elektrifilter 1 teave pidevalt, seisund vaadatkse üle vähemalt 1 kord aastas

PM- sum

Tahked osakesed, summaarsed

200 mg/Nm³

Enefit280-2 tuha pneumosüsteemide aspiratsioon (281- 2)

HEIT0011987 Kottfilter 1 1 kord aastas PM- sum

Tahked osakesed, summaarsed

30 mg/Nm³

A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused27/29

A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Eritingimuse liik Eritingimus

Täitmise sagedus

Täitmise tähtaeg (vaid ühekordse tähtaja korral)

Eritingimuse kirjeldus

Heiteseire Pidev 1. Tavapärase töörežiimi saavutamisel tuleb pidevalt mõõta heiteallikast nr 280-2 väljuvast suitsugaasist järgmiste saasteainete sisaldust: osakesed, summaarselt (PM-sum); vääveldioksiid (CAS nr 7446-09-5); lämmastikoksiidid (CAS nr 10102-44-0) ja süsinikoksiid (CAS nr 630-08-0).

Mõõtmistele tuleb lisada andmed saasteainete kuukeskmiste sisalduste kohta normaaltingimustel (mg/Nm3) 3 mahuprotsendi hapniku juures ja hinnata nende vastavust heite kuukeskmistele piirväärtustele. Mõõtmiste aruanne esitada KOTKAS infosüsteemi kaudu hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks. Aruandele tuleb lisada andmed pidevseirejaama (AMS) seisakute kohta koos põhjuste väljatoomisega

Töökorralduslikud nõuded

Pidev 2. Pidevseire seade peab vastama viitedokumendi „THD käitise õhu ja vee emissioonide seire viiteraport“ ehk ROM REF punktis 4.3.2 sätestatud nõuetele. Käitaja peab tagama pideva mõõtmiste kvaliteedi kontrolli töö ajal (QAL3). Kontrolliks tuleb kasutada sertifitseeritud etalone ning tulemused dokumenteerida kontrollkaardil. QAL3 tehakse AMS hooldustööde käigus (AMS hooldustööde sageduse määrab QAL1). Tuleb korraldada automaatsete mõõdistussüsteemide kontrollimine ja kalibreerimine vähemalt kord aastas (AST), tehes paralleelmõõtmisi referentsmeetoditega. AST tulemused tuleb esitada Keskkonnaametile infosüsteemi KOTKAS kaudu aruandeaastale järgneva aasta 1.märtsiks.

Keskkonnaametile tuleb kord viie aasta jooksul esitada pidevseire seadmete kalibreerimise ja valideerimise aruanne QAL2. QAL2 aruanne tuleb esitada infosüsteemi KOTKAS kaudu aruandeaastale järgneva aasta 1. märtsiks. Esimene QAL2 peab olema läbitud kuue kuu jooksul seadme tavapärase töörežiimi saavutamisest (aruanne esitada kahe nädala jooksul). Uus QAL2 tuleb teostada kahe kuu jooksul pärast igat suuremat muudatust käitise protsessis (näiteks pärast uue suitsugaaside puhastusseadme kasutuselevõttu), pärast uue kütuse kasutuselevõttu, mille osas ei ole QAL2 teostatud, pärast pidevseiresüsteemi suuremat remonti, mis võivad mõjutada oluliselt mõõtetulemust. QAL2 käigus saadud kalibreerimisfunktsioon tuleb AMSis rakendada viivitamatult. Kui iga-aastane AMSi kontrollimine ja kalibreerimine (AST) ebaõnnestub, võib AMS vajada remonti, pärast mida tuleb QAL2 korrata ning esitada uus QAL2 aruanne Keskkonnaametiga kokkulepitud aja jooksul.

Töökorralduslikud nõuded

Pidev 3. Pidevseire seadmed peavad olema töökorras. Ettevõttel peab olema rakendatud eeskiri pidevseire katkemise korral tegutsemiseks (puuduvate andmete asendamine, pisteliste mõõtmiste korraldamine, AMS hooldustööde sagedus, reageerimine QAL3 mitteläbimisele või kui töötlemata toorandmed (FLD ehk first level data) ulatavad mõõtmise piirkonnast välja). Vastav eeskiri tuleb esitada Keskkonnaametile aasta jooksul kompleksloa andmisest.

Heiteseire Ühekordne 4. Seadmete tavapärase töörežiimi saavutamisel viia kuue kuu jooksul läbi heitallikate inventuur, mis hõlmab heiteallikate väljuvates gaasides sisalduvate saasteainete mõõtmist. Samuti tuleb pärast seadmete tavapärase töörežiimi saavutamist läbi viia saasteainete inventuur Enefit280-2 seadme mittetavapäraste töötingimuste (OTNOC/käivitamine) juures (vähem kui 30% seadme nominaalvõimsusest). Mõõtmisi tohib teostada akrediteeritud labor, kes peab tagama mõõtmiste kvaliteedi, jälgitavuse ja tulemuste esinduslikkuse. Esitada heitgaasides sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid (mg/Nm3) ja hetkelised heitkogused (g/s). Mõõtmiste tulemused esitada KOTKAS infosüsteemi kaudu hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks. Keskkonnaamet jätab endale õiguse nõuda kompleksloa muutmise taotluse esitamist, kui inventuuri tulemusena selgub, et saasteainete heitkogused erinevad oluliselt loa andmise aluseks olevatest heitkogustest. Lisaks vaatab Keskkonnaamet pärast inventuuri andmete esitamist üle heiteallikate seiretingimused.

Heiteseire Pisteline regulaarne

5. Tavapärase töörežiimi saavutamisel mõõta üks kord kvartalis Enefit280-2 korstnast väljuvast suitsugaasist järgmiste saasteainete sisaldust: vesiniksulfiid (H2S), tahked osakesed, summaarselt (PMsum); peened osakesed (PM10) ja eriti peened osakesed (PM2,5). Mõõtmised viia läbi tootmise tavapärasel töörežiimil. Teha kolm vähemalt 30 minutit kestvat mõõtmist. Mõõtmistulemused esitada keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord” § 15 kohaselt kehtestatud vormil ja mahus. Heitgaasis sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid (mg/Nm3) ja hetkelised heitkogused (g/s) esitada kolme proovi keskmise väärtusena. Mõõtmised peavad olema jälgitavad mõõteseaduse § 5 lg 1 ja 3 mõistes. Mõõtmisi tohib teostada akrediteeritud labor, kes peab tagama mõõtmiste kvaliteedi, jälgitavuse ja tulemuste esinduslikkuse. Mõõtmiste tulemused esitada KOTKAS infosüsteemi kaudu hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 25. kKuupäevaks.

Heiteseire Pisteline regulaarne

6. Tavapärase töörežiimi saavutamisel tuleb mõõta kord aastas tuha pneumosüsteemide aspiratsioonisüsteemi heiteallikast (281-2) väljuvast heitest järgmiste saasteainete sisaldust: osakesed, summaarselt (PMsum); peened osakesed (PM10) ja eriti peened osakesed (PM2,5). Mõõtmised viia läbi tootmise tavapärasel töörežiimil. Teha kolm vähemalt 30 minutit kestvat mõõtmist. Mõõtmistulemused esitada keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord” § 15 kohaselt kehtestatud vormil ja mahus. Heitgaasis sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid (mg/Nm3) ja hetkelised heitkogused (g/s) esitada kolme proovi keskmise väärtusena. Mõõtmised peavad olema jälgitavad mõõteseaduse § 5 lg 1 ja 3 mõistes. Mõõtmisi tohib teostada akrediteeritud labor, kes peab tagama mõõtmiste kvaliteedi, jälgitavuse ja tulemuste esinduslikkuse. Mõõtmiste tulemused esitada KOTKAS infosüsteemi kaudu hiljemalt järgneva aasta 15. jJaanuariks.

Müra seire Ühekordne 7. Käitise tavapärase töörežiimi saavutamisel tuleb Keskkonnaameti nõudmisel (registreeritud kaebuste esinemisel) viia läbi Auvere energiakompleksi mürataseme mõõtmine. Mõõtmiste asukoht tuleb eelnevalt Keskkonnaametiga kooskõlastada. Mõõtmiste ajal peavad kompleksi kõikide käitiste seadmed töötama tavapärasel tööreziimil. Mõõtmiste alusel tuleb esitada müra päevane ja öine hinnatud tase ja selle vastavus kehtestatud pii- või sihtväärtustele. Mõõtmiste kestus (ajaline kaetus) peab olema piisavalt esinduslik, et hinnata kogu võimalikku mürataset päevasel ja öisel ajal, arvestades tootmise tsüklilisust. Mõõtmistulemuste aruanne peab kajastama mõõtmiste aegseid ilmastikuolusid, kõikide Auvere energiakompleksi kuuluvate käitiste mõõtmiste läbiviimise ajal töötanud seadmete loetelu. Mõõtmisi peab teostama vastava akrediteeringuga labor. Mõõtmistulemused esitada Keskkonnaametile hiljemalt kaks nädalat pärast mõõtmistulemuste aruande laborilt laekumist keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS.

A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Loa lisad 28/29

Loa lisad Nimetus Manus Lähteolukorra aruanne - E280_2_lahteolukord_2023.docx Lisa 16: E280_2_lahteolukord_2023.docx

Lähteolukorra aruanne - LISA_1_OT_LOPPARUANNE.pdf Lisa 17: LISA_1_OT_LOPPARUANNE.pdf

Lähteolukorra aruanne - Lisa_2._GE_2708_aruanne.pdf Lisa 18: Lisa_2._GE_2708_aruanne.pdf

Lähteolukorra aruanne - LISA_3._21056_TP_TL_4_101_v01_Asend_Vert_0.pdf Lisa 19: LISA_3._21056_TP_TL_4_101_v01_Asend_Vert_0.pdf

Lähteolukorra aruanne - Narva_veekihi_hudroisohupsid.PNG Lisa 20: Narva_veekihi_hudroisohupsid.PNG

LHK projekt Lisa 21: LHK projekt.pdf

LHK lisa - Lähteandmete failid - Generaatorite_koordinaadid.docx Lisa 22: Generaatorite_koordinaadid.docx

LHK lisa - Käitise asukoha kaart sobivas, kui mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas. - Enefit280_2_asukohakaart__2_.jpg Lisa 23: Enefit280_2_asukohakaart__2_.jpg

LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas - Enefit280_2_heiteallikate_asendiplaan.jpg Lisa 24: Enefit280_2_heiteallikate_asendiplaan.jpg

LHK lisa - Müraallikate kaart koos müratasemega - AS_Eesti_Energia_Olitoostus_mura.pdf Lisa 25: AS_Eesti_Energia_Olitoostus_mura.pdf

LHK lisa - Mõjutatavad müratundlikud alad, seotud failid - Narva_Joesuu_uus_UP_maakasutus_valjavote.png Lisa 26: Narva_Joesuu_uus_UP_maakasutus_valjavote.png

29/29

Keskkonnakompleksluba

Loa registrinumber KKL/176540

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi Enefit Industry AS

Registrikood / Isikukood 10579981

Tegevuskoha andmed

Nimetus Enefit õlitööstus

Aadress Keskterritooriumi, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond

Katastritunnus(ed) Põhjaterritooriumi (õliladu, KÜ tunnus 85101:012:0160); Metsanurga (KÜ tunnus 85101:012:0072); Kauramäe (KÜ tunnus 85101:012:0055).

Territoriaalkood EHAK 1472

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Tööstusheide ehk kompleksluba; Vee erikasutus; Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; Jäätmete käitlemine;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

Lõppemise kuupäev

Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Ühiskanalisatsiooni ohtlikke aineid ei juhita.

Tööstusheide T1. Käitise tegevus

Käitiste register

Käitise kood KNR0000005

Käitise nimetus Enefit õlitööstus

Käitise asukoha kirjeldus Ettevõtte käitis asub Auvere külas, Narva-Jõesuu linnas, Ida-Viru maakonnas ja paikneb järgmistel katastriüksustel: 51401:001:1297 (Keskterritooriumi, edaspidi käitis), 85101:012:0160 (Põhjaterritooriumi, edaspidi õliladu), 85101:012:0072 (Metsanurga), 85101:012:0055 (Kauramäe). Käitis jagab Keskterritooriumi kinnistut samasse kontserni kuuluvate Auvere elektrijaama nr KKL/324417 ja Eesti elektrijaamaga nr L.KKL.IV-172516. Käitise ja õlilao vahele jäävad raudteeharud, mida kasutatakse põlevkivi ja ka põlevkiviõli transportimisel ja harudel paikneb raudteeveeremi hooldusüksus (nn Musta jaam nr L.ÕV/318337). Käitise territooriumist läände jääb Enefit Power AS Narva karjääri nn ühendladu. Käitise territooriumi sihtotstarve on 100 % tootmismaa. Käitise territooriumi moodustavad kinnistud on kõik kas ettevõtte omandis või kaasomandis ja kõigi osas kehtib ettevõtte kasuks kasutusõigus.

Käitise tegevus on ka teiste samale ettevõttele kuuluvate käitistega seotud: Õlitööstus saab oma tootmiseks vajaliku põlevkivi Eesti elektrijaama põlevkivilaost ning Narva karjääri ühendlaost. Eesti elektrijaama põlevkivilaos ladustatakse rehvihaket. Käitise kogu sademe ja jahutusvesi suunatakse Eesti elektrijaama väljalaskudesse. Õlitööstuse põhilised jäätmed on põlevkivituhk, mis ladestatakse Eesti elektrijaama tuhaväljale (prügila, mille tegevus on reguleeritud kompleksloaga nr L.KKL.IV-172516). Käitise vahetus läheduses asuvad Enefit Power AS Eesti elektrijaam ja Auvere elektrijaam, Enefit Power AS Narva karjäär, EcoPro AS Vaivara Ohtlike Jäätmete Käitluskeskus, Narva veehoidla ning Narva veehoidla ääres paiknevad 82 suvilakrunti. Õlitööstuse territooriumi lähedal ei ole elupiirkondi, märkimisväärseid kultuuri- ja ajaloomälestisi ega teisi kaitsealuseid objekte. Asulad jäävad käitisest suhteliselt kaugele. Lähimad elamumaad paiknevad käitise keskosast u 2 km kaugusel kagus (Mustajõe SÜ ala Auvere külas Narva jõe kaldaalal). Maastikuliselt asub käitise territooriumil Alutaguse madalikul, mida iseloomustavad jääjärve- ja järvetasandikud ning suured metsa ja soomassiivid. Samas mitmekesistavad maastikurajooni välisilmet peamiselt põlevkivi kaevandamisega seotud tehnogeensed maastikud. Piirkonna absoluutkõrgused on vahemikus 25...30 m, reljeef langeb Mustajõe ja Narva jõe suunas. Käitise territooriumist kagus voolab Narva jõgi (VEE1062200), käitisest lõuna- ja lääne suunal voolab Mustajõgi (VEE1063800) ja käitise territooriumit (mahutipargi osa) läbib Vaivara kraav (VEE1065001). Käitisest ca 1 km ja õlilaost 100 m kaugusel loodes asub Mustajõe Natura 2000 ala (EE0070105), mille eesmärk on taimeliigi laialehine nestik elupaiga kaitse. Käitisest 1 km kaugusel loodes ja kirdes asuvad III kaitsekategooria käpaliste kasvukohad. Teised kaitsealuseid objektid jäävad Käitisest rohkem kui 3 km kaugusele. Käitisest lääne suunas asub Narva karjäär (KMIN-073). Rekultiveeritud kaeveväljad jäävad käitise territooriumist loodesse ja edelasse ning nende vahel Mustajõe kallastel paikneb Narva karjääri tööstusterritoorium. Käitisest põhjapool laiuvad nii riigi kui ka eraomandisse kuuluvad suured metsamassiivid. Kirdesse jääb Kõrgesoo raba. Raba käitise poolses servas, enam kui 9 km² suurusel alal, asub Enefit Power AS-i Eesti elektrijaama käitise osaks olev tuhaväli.

Aadress Keskterritooriumi, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond

Territoriaalkood EHAK 1472

Katastritunnus(ed) Põhjaterritooriumi (õliladu, KÜ tunnus 85101:012:0160); Metsanurga (KÜ tunnus 85101:012:0072); Kauramäe (KÜ tunnus 85101:012:0055).

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Keskterritooriumi (51401:001:1297).

Manused Lisa 1: Enefit_ET_Auvere_katastrikaart.pdf

Seotud käitised Seotud käitise kood Seotud käitise nimetus

KNR0000007 Auvere elektrijaam

KNR0000485 Eesti elektrijaam

Käitise tegevus

2/43

Tegevusala

Tegevus- ja alltegevusvaldkond Energiakandjate tootmine - Muude kütuste, sealhulgas põlevkivi utmine käitistes, mille nimisoojusvõimsus on vähemalt 20 MW

Käitise tegevus Enefit õlitööstuse põhitegevus on põlevkiviõli ja põlevkivigaasi (uttegaasi, poolkoksigaasi) tootmine, millele vastab EMTAK kood: 19201 - Puhastatud naftatoodete (sh turbabriketi) tootmine. Lisaks toimub käitises vedelike ja gaaside ladustamine, EMTAK kood 52102 (ladustatakse ainult omatoodangut) ja Enefit280 seadmega elektrienergia tootmine mittetaastuvast energiaallikast, EMTAK kood 35111. Käitisesse on paigaldatud kaks tahke soojuskandjaga utteseadet Enefit140 (endise nimega TSK-140, alates 1979) ning uue põlvkonna utteseade Enefit280-1 (alates 2013), milles lisaks põlevkiviõlile ja uttegaasile toodetakse ka elektrit. Enefit140 utteseadme põlevkivi tooraine nominaalne kulu on 140 t/h ja tööaeg kuni 8000 h/a. Nominaalkoormusel toodab üks utteseade põlevkiviõli 15 t/h (keskõli), põlevkivibensiini 3,2 t/h ja uttegaasi ca 5000 Nm³/h. Kõrge kütteväärtusega uttegaas suunatakse elektri tootmiseks Eesti elektrijaama kateldes põletamisele. Enefit140 põhilised komponendid on trummelreaktor, kus toimub tooraine pürolüüs, aerofontäänkolle, kus põletatakse ära tekkinud poolkoks, et kasutada tekkiva tuha soojust reaktoris ning utmisosakond, kus toimub aurugaasisegu kondenseerimine ja edasine töötlemine. Enefit280-1 kuiva põlevkivi tooraine nominaalne kulu on 280 t/h ja tööaeg kuni 8100 h/a. Nominaalkoormusel toodab üks utteseade põlevkiviõli 40 t/h ja uttegaasi 12000 Nm³/h. Uttegaas suunatakse Eesti- ja Auvere elektrijaama kateldes põletamisele. Enefit280-1 tehnoloogias on kasutusele võetud tsirkuleeriv keevkihtkatel (CFB), mis on võimeline täielikult ära põletama poolkoksi ja suitsugaasides sisalduva jääkorgaanika. Enefit280-1 utteseadme arvutuslik soojuslik sisendvõimsus on 228 MW. Lisaks sellele on protsessis tuhk soojusvahetina ja suitsugaaside soojusvahetuspinnad ning auruturbiin, mis on ühendatud elektrigeneraatoriga. Toorainena kasutatav põlevkivi ladustatakse Eesti elektrijaama kütuselaos (kompleksluba nr L.KKL.IV-172516) ning Narva karjääri ühendlaos. Ettevõte lisab põlevkiviõli tootmisel seadmetesse põlevkivi sisendist kuni 4 % ulatuses rehvihaket. Enefti140 ja Enefit280 seadmetel toodetud põlevkiviõli ja -bensiin suunatakse õlilao mahutitesse, sealt väljastatakse kas paakautodele või raudteetsisternidesse. Enefit-280-1 seadmete muudatused seisnevad põhiliselt tuhaärastussüsteemides: nt CFB koldetuha transpordi ja jahutamise seadmed, CFB ja koldetuha soojusvahetite (AC1/2) vahele on paigaldatud hüdrolukud (Seal Pot) ja CFB koldetuha soojusvahetitele on paigaldatud täiendavad kruvikonveierid jämeda tuha ärajuhtimiseks ja jahutamiseks. 2014. a paigaldati töökindlamad poolkoksi kruvikonveieri. Jääksoojuskatla (WHB) tuhaärastuse võimsust on tõstetud pneumokonveierite asendamisega kruvi- ja kettkonveieritega. Gaasikäikude ja põlevkivi tsükloni vibratsioon vähendamiseks tugevdati 2013 tsükloni konstruktsiooni ja suurendati gaasikäikude läbimõõte. Enefit280-1 seadmele on paigaldatud CFB käivitustuha punker ja pneumotransport. Aurugaasisegu tsükloni tuhaärastuses on kruvikonveier asendatud auruejektoriga, et tõsta tsükloni efektiivsust ja kogu aurugaasisegu puhastuse sõlme töökindlust. Reaktori müüritis vahetatud töökindlama vastu. Kasutusel on uus kuuekohaline autode laadimisestakaad koos autokaalude ja operaatorihoonega. Vedelkütuste laadimisel tekkitavate aurude kogumiseks tekkivate aurude kogumiseks on kasutusel toru DN 200, mis on ühendatud regenereerimisseadmega. Raudtee laadimisestakaad on kaasaegne ühepoolne, millel valmisolek 5 vaguni üheaegseks laadimiseks. Estakaadile on paigaldatud vints koosseisude liigutamiseks, raudteekaalud ja tööliste soojak. Lisaks laadimisel tekkitavate produktiaurude kogumise toru DN 100, mis ühendatakse regenereerimisseadmega. Süsivesinikaurude tagastussüsteem põhineb aktiveeritud söe adsorbsioonil. Küllastunud süsi regenereeritakse vaakumiga. Aktiveeritud söest desorptsioneeritud süsivesinikud imendatakse terminalis ühe ladustatava produkti (põlevkivibensiin) poolt absorptsioonikolonnis. Adsorbsiooniprotsess ei ole pidev, söe regenereerimiseks vajab see katkestamist. Selleks on söele ette nähtud kaks paaki, et tagada gaaside liikuvus süsteemis igal ajal. Sulgarmatuuride avamine ja sulgemine on reguleeritud nii, et protsess läbib alati ühte aktiveeritud söega mahutit. 2015.a. paigaldati aurude regenereerimisseadmed laole nr 1 ja põlevkiviõli tsentrifuugimissõlmele.

Ohukategooria A kategooria suurõnnetuse ohuga

Lähteolukorra aruanne Lisa 2: OT_lahteolukorra_aruanne.zip

3/43

Tööaeg tundides ööpäevas 24

Tööaeg tundides aastas 8 760

Ülesseatud tootmis ​võimsus Põlevkiviõli ja -bensiin 72 t/h; Põlevkiviuttegaas 22 100 Nm³/h; Fenoolvesi: 18 m³/h; Elekter 35 MW.

Põlevkivi kulu kokku 4 268 000 t/a: Enefit140 seadmed - 2,208 mln t/a, Enefit280 seade 2,06 mln t/a.

Enefit280 seade installeeritud tootmisvõimsus 35 MWe elektrit.

Aastane tootmis ​maht Kahe Enefit140 seadme ja ühe Enefit280 täisvõimsusel töötamisel on prognoositav aastatoodang kokku põlevkiviõli ja bensiin kuni 604 000 t, põlevkivigaas kuni 178 mln. Nm³, elekter kuni 234,5 GWh

Jahutusvee ja tehnoloogilise vee kulu aastas u 65 700 000 m3.

Põhitegevusala Jah

T2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine

PVT allikad Jrk nr Lühend Allika nimetus Viide (URL) Avaldamise kuupäev Jõustumise kuupäev 1. PKÕ Järeldused Eesti põlevkiviõli tootmise parima võimaliku tehnika kirjelduse põhjal https://envir.ee/ringmajandus/toostusheide-ja-kemikaalid/pvt#eesti-igusaktid 17.12.2013 17.12.2017 2. EFS Reference Document on Best Available Techniques on Emissions from Storage https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/esb_bref_0706.pdf 01.07.2006 01.07.2010 3. ROM JRC Reference Report on Monitoring of Emissions to Air and Water from IED Installations https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-12/ROM_2018_08_20.pdf 01.07.2018 01.07.2022 4. ENE Reference Document on Best Available Techniques for Energy Efficiency https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/ENE_Adopted_02-2009.pdf 01.04.2009 01.04.2013 5. WT PVT-alased järeldused jäätmekäitluse jaoks https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32018D1147 17.08.2018 17.08.2022 6. REF PVT-alased järeldused mineraalõli ja gaasi rafineerimise kohta https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32014D0738 28.10.2014 28.10.2018 7. CWW PVT-alased järeldused reovee ja jääkgaaside ühiste puhastus- ja käitlussüsteemide kohta keemiatööstuses https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32016D0902 09.06.2016 09.06.2020

Jrk nr

Tootmisetapid Käitise KKJS-i ja tehnoloogia nimetused

Käitise KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused PVT nõude kirjeldus PVT lühend ja viide PVT lühend

PVT number

4/43

1. Juhtimine ja kontroll

Käitises on toimiv integreeritud ja sertifitseeritud juhtimissüsteem, mis hõlmab mh keskkonnajuhtimist. Enefit Power AS on osa Eesti Energia kontsernist, lähtutakse kontserni juhtimispõhimõtetest ja töökorraldusest, sh kasutatakse kontserni keskkonnaosakonna teenuseid.

Enefit Power AS juhtimissüsteem on sertifitseeritud vastavalt ISO 14001:2015 (keskkonnajuhtimine), ISO 9001:2015 (kvaliteedijuhtimine), ISO 45001:2018 (töötervishoiu ja tööohutuse juhtimine) ja ISO 55001:2014 (varahaldus) nõuetele ja eelnevalt mainitud nõuetest peetakse kinni. Juhtimissüsteem on integreeritud. Üks juhtimissüsteemi element on energiateemad, mida käsitletakse detailsemalt keskkonnajuhtimise (väljund on energiaaudit) ja varahalduse all (juhtimissüsteemi ülevaatus) - õlitööstust käsitletakse energia muundamise valdkonnas. Olulised mõõdikud on töökindlus, avariilisus, tehniliste intsidentide arvestamine. Energiaaudit katab nii energia tootmise kui kasutamise, käsitlusalas on nii elektrijaamad kui õlitehased. Arvestust peetakse energiatarbimise, energiatarbimise profiili ehk jaotuse üle (sisekliima, valgustus, transport, tööstusprotsessid), antakse ülevaade varsemalt elluviidud ning tulevikus kavandatavatest alternatiivse energiakasutuse ja energiasäästule suunatud tegevustest-meetmetest ning nendega seotud energia tootmise või säästmise potentsiaalist energiaühikutes (see on ühtlasi peamine mõõdik ehk indikaator).

PKÕ PVT nr 1 kõigile allpool loetletud tunnustele vastava keskkonnajuhtimissüsteemi (KKJS) rakendamine ja järgimine: 1) juhtkonna, sh tippjuhtkonna pühendumus; 2) keskkonnapoliitika määramine, mis muu hulgas näeb ette juhtimissüsteemi pidevat täiustamist; 3) vajalike protseduuride, eesmärkide ja sihttasemete planeerimine ja kehtestamine koos finantsplaneerimise ja investeeringute kavaga; 4) erilise tähelepanu pööramine järgmistele aspektidele: käitise struktuur ja vastutuse jaotus; personali väljaõpe; teadlikkus ja pädevus; ettevõttesisene ja -väline suhtekorraldus; töötajate kaasatus; dokumentatsioon; tootmisprotsessi tõhus kontrollimine; käitise hooldusprogramm; hädaolukordades tegutsemise kava; keskkonna-alaste õigusaktide nõuetele vastavuse tagamine; 5) tegutsemise tulemuslikkuse kontroll; parandusmeetmete rakendamine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele: seire ja mõõtmised; preventsioon ja korrigeeriv tegevus; andmetöötlus ja aruandlus; siseaudit (võimaluse korral sõltumatu) eesmärgiga kindlaks määrata, kas KKJS vastab kavandatule, on korrektselt rakendatud ja ajakohastatud; 6) keskkonnajuhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja tõhususe regulaarne hindamine, mida teostab tippjuhtkond; 7) valdkonna puhtamate tehnoloogiate arengu jälgimine; 8) uue käitise projekteerimisel ning käitise töötamise kogu aja vältel käitise töö tulevase lõpetamise keskkonnamõju arvestamine; 9) regulaarsete sektorisiseste võrdlusanalüüside tegemine.

Keskkonnajuhtimissüsteemi kohaldamisala (nt üksikasjalikkuse tase) ja laad (nt standardile vastav või mitte) sõltub käitise toimumisviisist, suurusest ja keerukusest ning selle võimalikust keskkonnamõjust. KKJS suuremat usaldusväärsust tagavad järgmised vabatahtlikud sammud: a) juhtimissüsteemi ja auditeerimise protseduure on kontrollinud ja kinnitanud akrediteeritud sertifitseerimisasutus või väline tõendaja; b) käitises koostatakse ja avalikustatakse korraline ja soovituslikult tõendatud keskkonnaaruanne, mis sisaldab käitise kõiki olulisi keskkonnaaspekte ja milles võrreldakse sobival moel eri aastate kaupa keskkonnaeesmärkide ja sihtide saavutamist, võimaluse korral on esitatud võrdlus tootmisharu parimate näidetega;

ENE BREF PVT nr 1 kirjeldab energiajuhtimise rakendamist, mis võib olla ka muu juhtimissüsteemi osaks. ENE PVT nr 1-16 kirjeldatud teemad on kaetud sertifitseeritud juhtimissüsteemi rakendamisega, sh eeldatakse PVT-ga nr 3 energiaauditi läbiviimist.

PKÕ 1 ENE 1-16 WT 1

5/43

2. Käitises tervikuna Käitises on õnnetuste ja hädaolukordade jaoks olemas ohutus- ja riskijuhtimissüsteem, mis moodustab osa üldisest juhtimissüsteemist. Süsteem hõlmab mh tuleohutuse teemad.

A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttena on olemas teabeleht, ohutusaruanne (sisaldab ka riskianalüüsi ja ohutuse tagamise süsteemi kirjeldust), ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan, mis hõlmab ka tegutsemise tulekahjude korral. Lisaks on gaaside, tuha, reovee jm voogude käitlemiseks teiste Eesti Energia kontserni käitiste komplekslubades arvestatud Enefit õlitööstuse seadmelt tulenevate voogudega.

PKÕ PVT nr 2 rakendatakse allpool loetletud asjakohaseid täiendavaid juhtimisvõtteid, mis on suunatud keskkonnariski ja - mõju vähendamisele põlevkiviõli tootmise käitises: a) samal tootmisterritooriumil tegutsevate eri käitiste käitajatel on keskkonna- ja kemikaaliohutuse alane koostöölepe (nt teenuse osutamise leping), mis muuhulgas määrab käitisesiseste suitsugaaside- ja reoveepuhastusseadmete või jäätmekäitlusseadmete kasutamise põhimõtted ja poolte vastutuse. Juhul kui see puudub, ei ole tootmisterritooriumil olevate puhastus- või jäätmekäitlusseadmete valdajal õigus vastu võtta teise käitaja tekitatud jäätmeid, reovett või jääkgaase, st selleks tegevuseks keskkonnakompleksluba ei anta; b) juhul kui käitises tekkiv reovesi juhitakse käitisevälisesse reoveepuhastisse, on käitaja ja selle reoveepuhasti käitaja kohustused määratud nendevahelise lepinguga või asjakohaste tegutsemisjuhistega nagu näiteks ühiskanalisatsiooniga liitumise leping, ühiskanalisatsiooni kasutamise eeskiri, heitvee ärajuhtimise teenusleping; c) käitises on kindlaks määratud ainevood, sh jääkgaasid ja reovesi, mis vajavad keskkonnaprobleemide vältimiseks töötlust või puhastamist. Nendele ainevoogudele on määratud kriitilised parameetrid, mis võivad mõjutada töötlemiseks või puhastamiseks vajalike seadmete (sh reovee eelpuhastite, jääkgaaside põletite jm) töö efektiivsust; d) käitises on avarii likvideerimise plaan, mis sisaldab saastuse levikut tõkestavate abinõude kirjeldust, sealhulgas reostuse tõkestamise ja selle likvideerimise peamiste meetodite ülevaadet; e) käitises on hädaolukorras tekkiva või kriitilisi parameetreid ületava reovee ja tuletõrjevee jaoks kogumissüsteem, mis on üldkanalisatsioonist või veekogusse viivast suublast isoleeritav ja võimaldab kogutu edasist keskkonnaohutut käitlemist; f) rakendatud on asjakohased tuleohutusmeetmed, käitises on tulekahju piiramiseks vajalikud vahendid töökorras.

EFS BREF ptk 5.1.2 Kõrge riskikategooriaga ettevõtted peab koostama ka ohutusaruande ja kohapealse hädaolukorra lahendamise plaan ja ajakohastatud ainete loetelu pidama.

PKÕ 2 EFS 5.1.2

3. Vedelkütuse käitlemine sh laadimine, ladustamine

Põlevkiviõli transport territooriumil toimub torustike kaudu.

Süsivesinikuaurude tagastusseadme paigaldamine põlevkiviõli mahutitele ja tsentrifuugimisseadmele.

Põlevkiviõli transport territooriumil toimub torustike kaudu. Torustikud asuvad estakaadil. Torustike projekteerimisel on arvestatud vajadusega minimeerida toote kadusid, sh ka hajusheidet. Seetõttu on võimalikult maksimaalselt kasutatud keevisliiteid. Enefit õlitööstuse seadmest suunatakse toodetud keskõli ja bensiin mahutiparki. Sealt laaditakse toodang auto- ja raudteetsisternidesse spetsiaalsetel estakaadidel. Laadimisel eralduvad aurud kogutakse kokku ja adsorbeeritakse aurude regeneerimisseadmes.

Enefit õlitööstuses toodetav põlevkiviõli ladustatakse mahutipargis. Enefit õlitööstuse õliladude kaitsepiirded mahutavad 110 % suurima hoidmisehitise mahust. Maapealsed mahutid peavad olema ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist. Piirde sisse jääv ala peab olema kaetud vett ja naftasaadusi mitteläbilaskva inertse materjaliga. Piirde sisse jääva ala mahutavus määratakse riikliku regulatsiooniga.

Süsivesinikuaurude tagastusseadmed põlevkiviõli mahutitel ja tsentrifuugimisseadmel. Laadimisel eralduvad aurud kogutakse kokku ja adsorbeeritakse tagastamisseadmes.

PKÕ PVT nr 3 on pinnase ja põhjavee reostuse vältimine koos ühe või mitme allpool loetletud käitamismeetme rakendamisega: a) kõikide vedelike lekkeid tõkestavate süsteemide terviklikkuse ja tiheduse, sh vee või muude ainete lekkekindluse kontroll; b) ohtlike ainete ning jäätmete laadimine, ajutine hoidmine ja ladustamine toimub ainult selleks ettenähtud kohtades, kus on välistatud lekked või puiste laialivalgumine; c) kõik mahutid ja seadmed, kus esineb ületäitumise võimalus, tuleb varustada alarmsüsteemi käivitavate nivooanduritega või rakendada muid samaväärseid meetmeid, mis minimeerivad mahutite ületäitumise riski; d) mahutitel jm seadmetel on kasutamise ja hooldamise nõuded, mis sisaldavad teavet tehnilise järelevalve sageduse ja meetodite kohta. Toimub regulaarne mahutite jm seadmete hooldus ja tehniline järelevalve; e) muude vedelike kui vesi torustike äärikute ja ventiilide regulaarne ülevaatus. Ülevaatuse tulemused dokumenteeritakse; f) muude vedelike kui vesi torustike äärikud ja ventiilid on varustatud lekkekogujatega, välja arvatud juhul, kui äärikute ja

PKÕ 3, 8, 9 EFS 5.2.2.1,

3.1.13.3; 4.1.6.1.11; 4.1.3.6; 4.1.3.15.; 5.1.1.2.

6/43

ventiilide tehniline lahendus lekked välistab; g) mahutite jm seadmete juures peab olema võimaliku reostuse piiramiseks vajalikus koguses absorbenti; h) (ei kohaldu) i) maa-aluste torustike projekteerimise vältimine või kui see on möödapääsmatu, tuleb ette näha torustiku kaitse vigastuste eest ja paigaldada lekete tuvastamise süsteem. Olemasolevates käitistes on selle punkti rakendatavus piiratud; j) käitises ehitustööde ajal või muudel põhjustel rasketehnika (raskeveokite, kraanade jm) kasutamisel jälgida, et maa-alused torustikud, sh kanalisatsioon ei saaks vigastada. Ette näha täiendavad maa-aluste kommunikatsioonide kaitsemeetmed; k) regulaarne maa-aluste kanalisatsioonitorustike visuaalne ülevaatus, nt kaugjuhitava kaameraga kahjustuste ja võimalike lekete tuvastamine.

PVT 8. PVT nr 8 on laadimisoperatsioonidel LOÜde heite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine ühe või mitme allpool loetletud meetme abil: a) aurude tasakaalustamine (ingl vapour balancing); b) aurude kinnipüüdmine; c) kondensatsioon; d) absorptsioon; e) adsorptsioon; f) membraanseparatsioon; g) hübriidsüsteemid. LOÜ-heite vähendamise nõue rakendub pidevprotsessiga seotud mahutitele summaarse mahuga üle 300 m3, milles käideldakse vedelikke küllastunud auru rõhuga üle 1,3 kPa 20 oC juures. PVTga saavutatavat saastetaset ei kehtestata, kuid regulaarselt peab toimuma arvutusliku LOÜ- heite kontroll pisteliste mõõtmistega. Mõõtmiste vajadus ja sagedus otsustatakse juhtumipõhiselt.

PVT nr 9 on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkivate lekete vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine ühe või mitme allpool loetletud meetme abil: a) topeltpõhjaga mahutite kasutamine; b) mitteläbilaskva membraani kasutamine kogu mahuti põhja alusel alal; c) maapealsed mahutid peavad olema ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist. Piirde sisse jääv ala peab olema kaetud vett ja naftasaadusi mitteläbilaskva inertse materjaliga. Piirde sisse jääva ala mahutavus määratakse riikliku regulatsiooniga.

EFS BREF ptk 5.2.2.1 maapealse suletud torustiku kasutamine. Poltidega äärikud ja tihendiga tihendatud ühendused on olulised lenduvate heitmete allikad. Tuleb minimeerida äärikute arvu, asendades need keevisühendustega.

Ladustamine mahutipargis ja betoonvannis: EFS ptk 3.1.13.3; ptk 4.1.6.1.11. Mahuti värvus: EFS ptk 4.1.3.6

Pumpamisel tekkivate gaaside käitlemine: EFS ptk 4.1.3.15.

7/43

Fikseeritud kaanega mahutite puhul tuleb aurude tagastusseade paigaldada kui hoitakse lenduvaid produkte, mis on mürgised või kartsinogeensed või mutageensed: EFS p 5.1.1.2

4. Töörežiimid ja hooldus

Töörežiimide reguleerimine efektiivsuse saavutamiseks. Rajatised, tehnika, seadmed; hooldus ja remont.

Protsesse reguleeritakse vastavalt seadmete ekspluatatsioonieeskirjadele ja tootmisreglementidele. Seadmetele on töötatud välja juhised seadme käivitamiseks ja seiskamiseks, käitamiseks tavapärasest erinevalt töörežiimil jm.

Muuhulgas tagatakse Enefit280-1 seadme CFB katla töötamine optimaalsel põlemisõhu režiimil (ligikaudu 3-5% O2 sisaldus ärajuhitavates suitsugaasides).

Automatiseeritud süsteem. Rajatiste, tehnika ja seadmete tehnilise seisukorra kontroll, hooldus ja remont toimub graafikute alusel.

Pidada kinni tehnoloogiliste parameetrite normidest, mis on ette nähtud tehnoloogilise protsesside tööjuhendites. Parameetrite näidud registreeritakse.

Energia erikulu tuleb vähendada ühe või mitme allpool loetletud meetme abil: 1. Protsesside optimeerimine tööparameetrite reguleerimise abil (üldkohaldatav); 2. Seadmete regulaarne hooldamine (üldkohaldatav); 3. Tehnilise lahenduse optimeerimine. Kohaldatav uuele seadmeele. 4. Põlemise reguleerimise meetodite kasutamine. Kohaldatav kütuse ja põlemisõhu segul töötavatele põletusseadmetele (st protsessides, kus liigõhutegur α ~1 ei ole rakendatav).

PKÕ 4

5. Elektri tootmine Enefit280 tüüpi seadmetel toodetakse jääksoojusest elektrit

Pürolüüsi protsessile on lisatud soojusvahetid, sh utilisaatorkatel. Toodetakse auru, mis suunatakse auruturbiinile elektri tootmiseks. Saadud elektrit kasutatakse omatarbeks, ülejääv kogus suunatakse võrku. Olemuselt on tehnilise lahenduse optimeerisega, mis tagab jääksoojuse ärakasutamise ja Enefit280 seadme energeetilise autonoomsuse.

Utilisaatorkatla kasutamine suitsugaaside ja mittetäieliku põlemise produktide järelpõletamise soojusenergia taaskasutamiseks.

PVT 4. Energia erikulu tuleb vähendada ühe või mitme allpool loetletud meetme abil: 1. Protsesside optimeerimine tööparameetrite reguleerimise abil (üldkohaldatav); 2. Seadmete regulaarne hooldamine (üldkohaldatav); 3. Tehnilise lahenduse optimeerimine. Kohaldatav uuele seadmeele. 4. Põlemise reguleerimise meetodite kasutamine. Kohaldatav kütuse ja põlemisõhu segul töötavatele põletusseadmetele (st protsessides, kus liigõhutegur α ~1 ei ole rakendatav).

PVT nr 44 Utilisaatorkatelt tuleb kasutada suitsugaaside ja mittetäieliku põlemise produktide järelpõletamise soojusenergia taaskasutamiseks, kui see on tehniliselt ja majanduslikult võimalik. Kohaldatav uutele seadmetele. Meetodi kohaldatavus ja majanduslik otstarbekus sõltub üldisest energiatõhususe kasvust, sealhulgas tekkiva auru tõhusast kasutamisest.

ENE PVT nr 11. Tuleb püüda optimeerida energiakasutust rohkem kui ühe protsessi või süsteemi vahel, käitises või kolmanda osapoolega.

ENE PVT nr 19. Soojusvahetite efektiivsuse säilitamiseks tuleb soojustagastuseks rakendada: a. tõhususe perioodiline jälgimine; b. saastumise vältimine või eemaldamine;

PKÕ 4, 44 ENE 11, 19

8/43

6. Uttegaasi käitlemine

Uttegaasi kasutamine kütusena elektrijaamades

Põlevkiviõli tootmisel tekib uttegaas ehk põlevkivigaas. Normaalrežiimil põletatakse kõrge kütteväärtusega põlevkivigaasi elektrijaama kateldes (eelistatult kasutatakse keevkihtkateldega energiaplokke). Uttegaasi transpordil põletamisele tuleb jälgida ohutusnõudeid. Käitamisjuhistes on üksikasjalikud kirjeldused, millised peavad olema tingimused, et hakata uttegaase elektrijaama suunama, samuti millal tuleb suunamine lõpetada ja kasutada ohutuse tagamiseks leektorusid.

Põlevkiviõli tootmisel Galoter-protsessis PVTga saavutatavad õhkuheite tasemed on esitatud tabelites allpool. Nende määramisel on arvestatud, et põlemine toimub olulises koguses õhu juurdepääsuta α ≈ 1, lisaks on heide muutlik, sõltuvalt konkreetsel perioodil kasutatava põlevkivi fraktsioonkoostisest ja kvaliteedist. Sõltumata tabelites esitatud heitetasemetest peavad olema tagatud lühi- ja pikaajalised keskkonnanormatiivid (saastatuse taseme ühe tunni ja 24 tunni keskmine piirväärtus, vastavalt SPV1, ning SPV24 ) tootmisterritooriumi piiril..

PVT nr 5 on põlevkiviõli tootmise energiatõhususe suurendamine järgmiste meetmetega: a) uttegaaside käitisesisene ja -väline kasutamine kütusena; b) energeetilist väärtust omavate vedelate ja tahkete ainete tagasisuunamine utmisprotsessi või nende kasutamine kütusena nii käitisesiseselt kui ka -väliselt (viimasel juhul tuleb kehtestada teatud kvaliteedinõuded ja enne üleandmist kontrollida ainete nendele vastavust). Kui tegemist on jäätmetega, saab neid põletada vaid tööstusheite seaduse 4. peatüki tingimusi täitvais jäätmepõletus- või koospõletusseadmetes; c) gaasiliste, vedel- ja tahkete ainete jääksoojuse kasutamine energia tootmiseks.

PVT nr 49. Väävliühendeid sisaldavate uttegaaside käitlemine nii käitistesisestes kui -välistes põletusseadmetes, järgides tööstusheite seaduse või PVT nõudeid põletusseadmetele.

ENE PVT nr 11. Tuleb püüda optimeerida energiakasutust rohkem kui ühe protsessi või süsteemi vahel, käitises või kolmanda osapoolega.

PKÕ 5 ENE 11

7. Fenoolvee käitlemine

Fenoolvee suunamine Enefit280-1 seadmele või juhtimine elektrijaama

Enefit õlitööstuse tehnoloogilistes protsessides tekib fenoole sisaldav fenoolvesi (C6H5OH) kõikide seadmete peale kokku (sh BOB seade) kuni 18 m³ tunnis, fenoole ca. 1,3 kg/m³. Enefit õlitööstuse tootmisprotsessis tekkiv fenoolvesi kasutatakse naabruses asuva ettevõttele kuuluva Eesti elektrijaama kateldes SO2 vähendamise eesmärgil. Kateldes tõuseb temperatuur piisavalt kõrgele, et ära põletada sinna suunatavad fenoolid (vt Tallinna Tehnikaülikooli uuring: UTTEVEE KASUTAMISE KATSED EESTI ELEKTRIJAAMA ENERGIAPLOKI KATLAL E08-K2" (Tallinn, 2018))

Enefit280-1 seadme fenoolvee saab ära põletada seadme CFB katlas. Enefit280 tehnoloogial on võimekus enda tekitatud fenoolvee käitlemiseks, muuhulgas saab fenoolvee juhtimisega katlasse reguleerida tsirkuleeriva tuha temperatuuri (muul ajal toimub see õhkjahutusega). Vajadusel, sh elektrijaamade elektrifiltrite töö optimeerimiseks, saab fenoolvett suunata elektrijaamadesse põletamisele.

Enefit140 seadmete fenoolvesi suunatakse Eesti elektrijaama.

PVT nr 5 on põlevkiviõli tootmise energiatõhususe suurendamine järgmiste meetmetega: a) uttegaaside käitisesisene ja -väline kasutamine kütusena; b) energeetilist väärtust omavate vedelate ja tahkete ainete tagasisuunamine utmisprotsessi või nende kasutamine kütusena nii käitisesiseselt kui ka -väliselt (viimasel juhul tuleb kehtestada teatud kvaliteedinõuded ja enne üleandmist kontrollida ainete nendele vastavust). Kui tegemist on jäätmetega, saab neid põletada vaid tööstusheite seaduse 4. peatüki tingimusi täitvais jäätmepõletus- või koospõletusseadmetes; c) gaasiliste, vedel- ja tahkete ainete jääksoojuse kasutamine energia tootmiseks.

Energeetilist väärtust omavate vedelate ja tahkete voogude kasutamine kütusena nii käitise siseselt kui väliselt. Arvestades tööstusheite seaduse § 85 lg 4 ei ole tegemist jäätmepõletusega vaid põlevkiviõli rafineerimisel tekkivate töötlemisjääkide põletamisega omatarbeks.

PVT nr 45 Juhul, kui käitises defenoleerimisvõimalused puuduvad, võib rakendada fenoolvee põletamist käitise põletusprotsessides. PVT nr 45 on ajutine ja kehtib kuni uuringute tulemuste selgumiseni. Nende meetodite rakendamiseks fenoolvee töötlemisel tuleb loa andjale tõendada, et on tagatud vähemalt käesolevate PVT- järelduste teistes osades kirjeldatuga samaväärne keskkonnakaitse tase.

PKÕ 5, 45

9/43

8. Põlevkivi laadimine, ladustamine ja käitlemine

Põlevkivi transport territooriumil toimub konveieritega.

Suletud konveierlintide, tigusööturite jms kasutamine tolmutekke võimalusega protsessides. Kütuse konveierid on kaetud. Põlevkiviladu ja põlevkivi ettevalmistamine on ühine kõikidele Auvere energiakompleksi käitistele, seda tegevust reguleeritakse Eesti elektrijaama kompleksloaga ja Narva karjääri ühendlao keskkonnaloaga.

PVT nr 6 on põlevkivi, tuha ja poolkoksi ladustamisel ning käitlemisel tekkiva tolmu hajusheite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine ühe või mitme allpool loetletud meetme abil: a) põlevkivi transpordil ja ladustamisel selline asukoha valik, et kuhjatis oleks valitsevate tuulte eest kaitstud kas kõrghaljastuse või muude ekraniseerivate rajatistega; b) kuivematel perioodidel tolmuheite tekke vältimiseks niisutada avatud laoplatsi vastuvõtuja etteandealadel asuvat materjali ja/või vähendada konveierilt langemise kõrgust ja konveierlindi kiirust; c) toorme käitlemisel: c1) põlevkivi sõelumine või purustamine ja peenpõlevkivi käitlemine kinnises süsteemis (st tekkiv tolmuheide kogutakse kokku ja suunatakse tootmisprotsessi); c2) kui tolmutekke võimalusega protsessidest toimub õhu väljatõmme, kasutada filtrisüsteemi suunduvat väljatõmmet; c3) suletud konveierlintide, tigusööturite jms kasutamine tolmutekke võimalusega protsessides.

PKÕ 6

9. Õhkuheite vähendamine

Seadmete tööparameetrite jälgimine, korraline hooldus

Enefit140 ja Enefit280-1 seadmete puhul on kasutusel märgtihenditega retordid. Mingil määral võivad tootmisterritooriumil lõhnaainete summaarsesse saastetasemesse panustada hajusheited õli tootmisest (alifaatseid süsivesinike heide retortide tihendite vahelt).

Pidevalt jälgitakse protsessi parameetreid erinevates lõikudes, sh retordis, CFB koldes ja mujal. Parameetreid hoitakse optimaalses vahemikus. Puhastusseadmetel (elektrifilter, kottfilter) jälgitakse küllastumist, vajadusel filtreid puhastatakse.

PVT nr 10. Energiakulu ja õhkuheite vähendamiseks tuleb seadmete tööparameetreid pidevalt jälgida ja korraliselt hooldada.

PKÕ 10

10. LOÜ hajusheite vähendamine

Projekteerimis- ja ehitusmeetmete rakendamine

Muudatuste projekteerimisel tuleb arvestada protsessi suletust tagavate omaduste maksimeerimisega (pürolüüsiprotsess peab toimuma õhu juurdepääsuta), seadmetele on ette nähtud võimalikult vähe liideseid ja nende hoolduseks on tagatud juurdepääs. Muudatuste ehitamisel hinnatakse ehitamise kvaliteeti omanikujärelevalve ja vastuvõtmise käigus. Olemas on juhised seadmestiku töö projekteerimisnõuetele vastavuse kontrollimiseks. Tööd ei võeta enne teostajalt vastu, kui kontrolli tulemused on ettenähtud tasemel.

PVT nr 11 on lenduvate orgaaniliste ühendite hajusheite vähendamiseks järgmiste projekteerimis- ja ehitusmeetmete rakendamine: a) käitise või seadme projekteerimisega seotud tehnikad, sh potentsiaalsete heiteallikate arvu minimeerimine, protsessi suletust tagavate omaduste maksimeerimine, võimalikult terviklike (st minimaalsete ühenduste ja liideste arvuga) seadmete valik, potentsiaalsetele lekkekohtadele visuaalse seire ja hoolduse võimaldamiseks juurdepääsu ettenägemine; b) käitise või seadme ehituse ja vastuvõtmisega seotud tehnikad, sh hästi arusaadavad ehitusja koostamisjuhised, üheselt mõistetavad ja hästi rakendatavad protseduurid seadmestiku töö projekteerimisnõuetele vastavuse kontrollimiseks.

PKÕ 11

11. Töörežiimile viimine

Kütuse valik seadme üleskütmiseks

Seadme üleskütmisel kasutatakse põlevkiviõli ja seejärel, pärast elektrifiltri sisselülitamist jätkatakse üleskütmist põlevkiviga, Arvestades tehnilisi nõudeid ja vajaminevaid koguseid, on selline kütuste valik optimaalne ja tagab vähese saasteainete heite üleskütmisrežiimil - üldiselt jäävad heitkogused alla tavarežiimil tekkivat heidet, sh SO2 osas. CFB käivituspõletite süütamiseks kasutatakse propaani, mis on madalate saasteainete eriheitega kütus.

PVT nr 12 on utteseadmetesse töörežiimile viimisel (kuni saab hakata kasutama tekkivat uttegaasi) võimalikult väikese saasteainete eriheitega kütuste kasutamine. Olemasolevates käitistes väiksema väävlisisaldusega samaliigilise kütuse kasutamine.

PKÕ 12

12. Atmosfääriheite seire

Põlevkiviõli tootmisseadme õhkuheite seire.

Heiteallikatel 301-1, 301-2 ja 280 on pidevseire seadmed. Enefit 140 seadmete heiteallikatele 301-1 ja 301-2 on paigaldatud eraldi automaatsed mõõtesüsteemid (AMS) OPSIS. Heiteallikatele 301-1 ja 301-2 paigaldatud AMS seadmete töö ei vasta kalibreerimiseni standarditega kehtestatud nõuetele.

Heiteallikatel on pidevseire seade (AMS), mis on kalibreeritud ja aeg-ajalt kontrollitakse selle tööd perioodiliste paralleelmõõtmistega. Täpsemalt: EN15267 standardi kohase QAL1 protseduuri järgimine: kasutusele võetavad seadmed on sertifitseeritud, sh hõlmab sertifikaat mõõtepiirkonna ja mõõtemääramatuse. Enne seadmete kasutuselevõttu läbitakse AML funktsionaalsuse test. EN14181 standardi nõuete järgimine QAL2 kalibreerimise ja valideerimise kaudu. QAL2 tehakse kõigi mõõdetavate parameetrite osas vähemalt üks kord viie aasta jooksul. QAL2 teostab akrediteeritud labor. Eneft Power AS rakendab QAL3 kontrollisüsteemi. Enefit ölitööstuse seadmete AMS seadmetele on tagatud pidev

ROM REF ptk 4.3.2.3 EN 14181 nõuab, et AMS-i tööplatvorm peab olema kergesti ligipääsetav, puhas ja hästi ventileeritud, hästi valgustatud (vastavalt standardile EN 15259). Personalile sobiv kaitse ja varustus on vajalik, kui tööplatvorm puutub kokku ilmastikutingimustega. Vastavalt standardile EN 15259 peab tööplatvorm olema piisava kandevõimega, mahutavusega ja piisava tööruumiga (st pindala ja kõrgus) AMS-iga töötamiseks. Pidevad mõõtmised piirduvad tavaliselt mõõtmise/proovi võtmisega ühes punktis. Standard EN 15259 nõuab, et need mõõtmis-/proovivõtupunktid asuvad kohas, mis võimaldab heitkoguste esinduslikku mõõtmist/proovide võtmist.

ROM 4.3.2.2.1, 4.3.2.2.2, 4.3.2.3, 4.3.2.7; 4.3.3.2, 4.3.3.3

10/43

Eneft Power AS rakendab QAL3 kontrollisüsteemi. Enefit ölitööstuse seadmete AMS seadmetele on tagatud pidev kvaliteedikontroll töö ajal. Ettevõttes on vastava väljaõppe saanud töötajad. Kontrolliks kasutatakse sertifitseeritud etalone. AMS seadmed läbivad AST kontrolli. Perioodilisi kontrollmõõtmisi teeb kord aastas akrediteeritud labor. Referentsmetodiga teostatakse vähemalt 5 paralleelmõõtmist ühel päeval.AMS seadmete funktsionaalsustest tehakse mitte harvem kui kord aastas, kuid mitte kauem kui 1 kuu enne QAL. AMS asukoha nõeute täitmine - asukoht on valitud vastavalt EVS-EN15259 nõuetele. Tagatud on ohutu ligipääs mõõtekohale ja piisava kandevõimega mõõteplatvorm. AMS tööplatvorm on kergesti ligipääsetav, puhas ja ventileeritud, hästi valgustatud. Mõõtmistulemuste andmed koondatakse selliselt, et need sisaldavad lisaks mõõtmistulemustele ka võrdlustingimusi (sh temperatuur, suitsugaaside hapnikusisaldus). Mõõtmistulemusi on võimalik esitada tunni- ,ööpäevakeskmiste ja kuukeskmiste protokollidena. Kui tehakse õhkuheite perioodilist seiret, siis tagatakse mõõtmiste vastavus ROM BREF 4.3.3 nõuetele, mh mõõtmiste kvaliteedi tagamise osas (4.3.3.2) ja mõõteplaani koostamisega vastavalt mõõtmiste eesmärgiga. Mõõtmiste eesmärk ja mõõdetavad parameetrid määratakse hankedokumentides, hanke võitnud laboriga kooskõlastatakse täpne mõõtmisplaan, sh läbiviimise aeg, millistel seadme koormustel mõõtmised tehakse, mõõtemeetod ja paralleelmõõtmiste arv jpm.

ROM REF ptk 4.3.2.2.1 QAL1 protseduuri korral tuleb järgida standardi EN 15267 osasid 1–3 (viitab standard EN 14181) nõudeid. Enne kohapealset paigaldamist peab tõendama, et AMS sobib ettenähtud otstarbeks.

ROM REF ptk 4.3.2.2.2 EN 14181 standardi nõudeid tuleb järgida QAL2, QAL3 ning iga-aastase AST seire korral.

ROM REF ptk 4.3.2.7 Pidevseire mõõtmisaruanne peab sisaldama: * kalibreerimise (QAL2 aruanne) ja iga-aastase seiretesti (AST) tulemusi AMSi aruannet (vastavalt standardile EN 14181:2014); * mõõtmistulemusi, sealhulgas võrdlustingimusi (temperatuur, hapnik, vesi aur, rõhk) ja töötingimusi. Päevase/kuu/aasta heitkoguste ulatuslikuks hindamiseks peab aruanne sisaldama ka: * andmeid, mis on seotud igapäevaste töötingimuste ja tundidega, mis näitavad normaalset ja muud kui normaalsed töötingimusi; * poole tunni/tunni keskmised, standardsed pooletunni/tunni keskmised ja valideeritud tunni keskmised konkreetse päeva kohta (või mis tahes muu nõutava keskmistamise korral periood); * tunni, päeva ja/või kuu keskmiste sagedusjaotus kalendriaasta; * eri(töö)tingimustega seotud mõõtmistulemuste deklareerimine koos sündmuse kirjeldava märkega; * kehtivast kalibreerimisvahemikust väljapoole jäävate mõõtmistulemuste ja andmete näitamine seotud kalibreerimisfunktsiooni kehtivusega; * AMS-i elektrikatkestuste kuupäev ja kestus; * AMS-i testimise ja hoolduse kuupäev ja kestus.

ROM REF ptk. 4.3.3.2 Standard EN 15267-4 kehtib P-AMS-i kohta, mida kasutatakse perioodiliste mõõtmiste jaoks statsionaarsete allikate heitkogused. Kvaliteedi tagamise asjakohane standard on EN ISO 17025. P-AMS põhinevad mõõtmismeetoditel, mis on määratletud punktis a standardmeetodil (SRM) või alternatiivsel meetodil (AM). PAMS-i jõudlustestid viiakse läbi sarnaselt statsionaarsete AMS-i testidega vastavalt standardile EN 15267-3.

ROM REF ptk. 4.3.3.3. Mõõtmiseesmärgi määrab tellija ja täpsustab teostatava töö ulatuse läbi viidu vastavalt standardile EN 15259. Mõõtmise eesmärgiga on täpsustatud vähemalt järgmine: * mõõtmiste kuupäevad ja kellaajad; * töötingimused, milles mõõtmised tehakse (tavalised töötingimused (NOC) ja/või muud kui normaalsed töötingimused (OTNOC), kui ette teada); * mõõtmiskoht; * mõõdetavad suurused (st saasteained ja võrdluskogused) ja eeldatavad väärtused; * katselabori pädevus. Mõõtmiseesmärgis võib määrata ka kasutatavad mõõtmismeetodid ja mõõtemääramatuse nõudeid.

11/43

13. Suitsugaasi puhastussüsteemid

Puhastususüsteemide käitamine optimaalse võimsusega.

Seadmete kaitamisel kasutatakse suitsugaaside puhastamiseks kott- ja elektrifiltreid. Üleskütmisel on elektrifilter välja lülitatud kuni kolle on saavutanud piisava temperatuuri käivituspõlevkivi etteandeks. Põlevkivi kasutamise momendiks on elektrifilter sisse lülitatud.

Seadmete kaitamisel kasutatakse suitsugaaside puhastamiseks elektrifiltreid. Olemas juhendid: Инструкция по эксплуатации электрофильтров типа Ion Blast ESP D95H6007. Инструкция по эксплуатации электрофильтра «ELEX». Инструкция по эксплуатации электрофильтра «ELEX» установки Enefit280

PVT nr 13 on suitsugaasi puhastussüsteemide käitamine tavapärastel töötingimustel optimaalse võimsusega. Teatud töötingimuste jaoks võidakse välja töötada eraldi protseduurid, seda eelkõige: seadmete käivitamise ja seiskamise ajaks; muude eritööde ajaks, mis võivad mõjutada süsteemide nõuetekohast talitlust (nt suitsugaasi puhastussüsteemi erakorralised hooldus- ja puhastustööd).

PKÕ 13

14. Veekasutus Seadmete ja protsesside veekasutus. Võetakse ainult vajalik veehulk. Automaatsete süsteemide rakendamine ja veearvesti

Eri protsesside veekasutuse integreerimine, kui see on tehniliselt võimalik. Sademevee ja vähereostunud tööstusreovee kaasamine tahkete jääkide jahutamiseks. Enefit280-1 jahutusvee basseini suunatakse territooriumilt kogutud puhas sademevesi. Jahutusvee basseinis olev vesi on ka tehnilise vee allikaks, mida kasutatakse nii tehnoloogilises protsessis kui seadmete pesemisel. Enefit280-1 seadmel tekkiv kombineeritud reovesi (kondensaatvesi, põrandate pesuvesi, reostunud sademevesi) lisatakse tuhaärastussüsteemi veele. Tuha hüdroärastuse vesi on ringluses, lisaks transpordile toimib ka tuha jahutajana-stabiliseerijana.

Gradiiri kasutamine Enefit-140 tööstusprotsessis.

Tootmisel tekkinud vesi tuleb süsteemis taaskasutada.

PVT nr 14 on veekulu vähendamine ühe või mitme allpool loetletud meetme abil: 1. Veekadude ja lekete vähendamine (üldkohaldatav); 2. Märgskraberite puhastusvee korduskasutamine, kui see on tehniliselt võimalik. Skraberivee retsirkuleerimine on võimalik enamikus süsteemides, kuid teatud aja järel võib olla vajalik vee väljalaskmine ja asendamine; 3. Sadevee ja vähe reostunud tööstusreovee kaasamine tahkete jääkide jahutamiseks. Peab olema tõestatud keskkonnaohutus, et ei teki ülemäärast õhusaastet ega pinnase ja põhjavee reostust; 4. Vesijahutusega seadmetel peaaegu suletud tsüklite kasutamine (tuleb kompenseerida vee aurumiskadu, samuti kulub vett läbipuhkeks) - üldkohaldatav; 5. Vaakumi tekitamine veevabalt: kasutada rõngassärgiga vaakumpumpasid, kus särgis on orgaaniline lahusti, või suletud tsükliga vedelik-rõngassärgiga vaakumpumpasid (üldkohaldatav); 6. Eri protsesside veekasutuse integreerimine – mitmesuguste protsesside vee (nt jahutusvee, kondensaatvee) taaskasutamine mõnel muul eesmärgil, kui see on tehniliselt võimalik. Üldiselt rakendatav uutes üksustes.

PKÕ 14

12/43

15. Leektoru kasutamine

Leektorude kasutamine tavapärasest erinevatel töörežiimidel. Leektorude efektiivne ja optimaalne kasutamine.

Käivitus- ja seiskamisrežiimidel põletatakse tekkiv põlevkivigaas leektorus. Leektoru kasutatakse ka ohutuse tagamiseks, kui elektrijaam ootamatult gaasi vastu võtta ei saa; sel eesmärgil ei juhita leektorru gaasi kauem kui 24 tundi, kui on teada või võib eeldada, et tegemist on katkestusega, mille kestus ei kujune pikemaks.

Enefit õlitööstuse seadmete leektorud saavad suitsuvabas režiimis (st võib eeldada uttegaasi koostises olevate komponentide täielikku põlemist) vastu võtta: Enefit280-1 poolkoksigaasi kulu ca 2570 tuh Nm3/a, Enefit140 poolkoksigaasi ca 2646 tuh Nm3/a. Reaalne maksimaalne koormus on väiksem. Leektoru on automaatsüütamisega. Kõik küünalseadme kasutamise juhud registreeritakse, eristatakse käivitamisi-seiskamisi ja kasutust ohutuse tagamiseks. Senine leektorude kasutamine jääb oluliselt väiksemaks lubatud kordade-tundide arvust.

PVT nr 24 küünalseadmeid võib kasutada ainult avariiolukorras või tavapärasest erinevatel töörežiimidel (nt utteseadmete käivitamisel ja seiskamisel).

PVT nr 25 Allpool loetletud meetmeid tuleb rakendamine õhkuheite vähendamiseks küünalseadmetest: a) käitise nõuetekohane projekteerimine. Muuhulgas on asjakohasteks meetmeteks piisav aurude kogumissüsteemi võimsus, kõrge usaldusväärsusega kaitseklappide kasutamine ja muud meetmed, mis tagavad, et küünalseadmeid kasutatakse ainult tavapärasest erinevatel töörežiimidel. Rakendatav uutele seadmetele; b) käitise juhtimine. Hõlmab korralduslike ja kontrollimeetmeid, et vähendada küünalseadmete kasutamise kordade arvu, nt gaaside/aurude tasakaalustamisel, protsessi kaasaegsete kontrollmeetmete kasutamisel jms; c) küünalseadmete nõuetekohane projekteerimine, sh seadme kõrgus, töörõhk, auru, õhu või gaasi juurdeandmise vajadus, küünalseadme otsa konstruktsioon. Eesmärk on saavutada seadme suitsuvaba töö, üldine töökindlus ja jääkgaaside hea põletamisefektiivsus. Rakendatav uutele seadmetele; d) küünalseadmetega seotud seire ja aruandlus. Kõik küünalseadmete kasutamise juhud registreeritakse, sh tuuakse välja äkkheite tekkepõhjused. Seiratakse ka küünalseadmetele saadetavate uttegaaside kogust, gaasisegu koostist, kütteväärtust, auru, õhu või gaasi juurdeandmise määra, voolukiirust, saasteainete heidet. Küünalseadme kasutamise alane aruandlus võimaldab keskkonnajuhtimises seada reaalsed seadme töökindluse eesmärgid, st kui suure osa tööajast moodustaks töötamine küünalseadmega, tuleks äkkheite tekkega seotud sündmusi vältida.

CWW PVT 18. Tõrvikpõletamisel (kui tõrvikpõletamine on vältimatu) tekkiva õhkuheite vähendamiseks tuleb rakendada üht järgenvalt kirjeldatud tehnikat või mõlemaid: a) Tõrvikpõletusseadmete nõuetekohane projekteerimine (uutelseadmetel); b) Seire ja andmete salvestamine kui osa tõrvikpõletamise juhtimisest (üldrakendatav)

PKÕ 24,25 CWW 18

13/43

16. Põlevkiviõli tootmine, vetteheide

Meetmed reostunud vee koguse vähendamiseks.

Utteseadmes tekkiva kombineeritud reovee suublasse juhtimise vältimine.

Eri protsessides tekkivate reostatud vete segunemise vältimine. Tinglikult puhaste vete segunemise vältimine reostunud veega. Välditakse eri protsessides tekkinud voogude segunemist, kui seda ei näe ette käitluslahendus. Fenoolvesi kogutakse eraldi ja suunatakse põletamisse, olmereovesi läheb Eesti elektrijaama puhastusseadmele. Tinglikult puhas vesi käideldakse eraldi reostunud veest. Õliste vete kogumise jaoks on eraldi kanalisatsioon.

Sadevee ja vähereostunud tööstusreovee kaasamine tahkete jäätmete jahutamiseks. Enefit280-1 seadmel tekkiv kombineeritud reovesi (kondensaatvesi, seadmete-põrandate pesuvesi, reostunud sademevesi) lisatakse tuhaärastussüsteemi veele.

Tuha hüdroärastuse vesi on ringluses, väljalask tuhaväljalt puudub. Tuha ärastamisel kasutatav vesi on ümbritsevast keskkonnast täielikult eraldatud ja pole teada mingeid lekkeid ja otseseid keskkonnamõjusid, mis ulatuksid väljapoole tuhavälja.Tuhaväljakut võib pidada veekindlaks, seejuures mida rohkem tuhka ladestatakse, seda tüsedamaks kujuneb isoleeriv kiht selitustiigi ja tööstusjäätmete prügila aluspinna vahel. Tuhaväljaku ümber on tihe võrgustik vaatluskaevudega. Üheks seiratavaks parameetriks on naftasaadused ja fenoolid. Rakendatud käitluslahenduse tulemusena ei ole vaja PVT nr 27-32 kohaldamist käitisele.

Enefit õlitööstuse heitvesi on kohati reostunud naftasaaduste ja fenoolidega. Õliste vete jaoks on eraldi kanalisatsioon. Enefit õlitööstuse tuhk jõuab koos elektrijaamade tuhaga Eesti elektrijaama tuhaväljakule. Enefit Õlitööstuse reovesi lisatakse tuhaärastussüsteemi veele (kondensaatvesi, põrandate pesuvesi, sademevesi). Tuha hüdroärastuse vesi on ringluses ja vajadusel lisatakse süsteemi lisavett Mustajõest. Väljalask tuhaväljalt puudub. Tuhaväljaku ümber on tihe võrgustik vaatluskaevudega. Üheks seiratavaks parameetriks on naftasaadused ja fenoolid. Saastumata sademevesi juhitakse Eesti elektrijaama tööstus- ja sademevee väljalasku (IV142). Järgitakse kõiki Eesti elektrijaama kompleksloa nr L.KKL.IV-172516 nõudeid antud väljalaskudele

PVT nr 26 Üht või mitut allpool loetletud meedet tuleb rakendamine käitises tekkiva reostunud vee koguse vähendamiseks: a) eri protsessides tekkivate reostatud vete segunemise vältimine ja nende juhtimine sobivasse eeltöötlemisseadmesse, millega tagatakse optimaalne veemajandus. Üldiselt rakendatav uutes käitistes. Olemasolevas käitises võib tähendada tehnoloogiliste seadmete suuremahulist ümberehitamist; b) tinglikult puhaste vete (nt läbivoolava jahutusvee, sadevee) segunemise vältimine reostunud veega, mis tagab, et reostumata vett ei suunata reoveepuhastisse ja selle keskkonda viimiseks, sh pärast korduskasutust, kasutatakse eraldi väljalasku. Üldiselt rakendatav uutes käitistes; c) kadude ja lekete vältimine teatud protseduure või seadmeid rakendades neis olukordades, kus on suurem kadude ja lekete tekete oht, nt seadmete hooldustöödel jms.

PVT nr 14 on veekulu vähendamine ühe või mitme allpool loetletud meetme abil: 1. Veekadude ja lekete vähendamine (üldkohaldatav); 2. Märgskraberite puhastusvee korduskasutamine, kui see on tehniliselt võimalik. Skraberivee retsirkuleerimine on võimalik enamikus süsteemides, kuid teatud aja järel võib olla vajalik vee väljalaskmine ja asendamine; 3. Sadevee ja vähe reostunud tööstusreovee kaasamine tahkete jääkide jahutamiseks. Peab olema tõestatud keskkonnaohutus, et ei teki ülemäärast õhusaastet ega pinnase ja põhjavee reostust; 4. Vesijahutusega seadmetel peaaegu suletud tsüklite kasutamine (tuleb kompenseerida vee aurumiskadu, samuti kulub vett läbipuhkeks) - üldkohaldatav; 5. Vaakumi tekitamine veevabalt: kasutada rõngassärgiga vaakumpumpasid, kus särgis on orgaaniline lahusti, või suletud tsükliga vedelik-rõngassärgiga vaakumpumpasid (üldkohaldatav); 6. Eri protsesside veekasutuse integreerimine – mitmesuguste protsesside vee (nt jahutusvee, kondensaatvee) taaskasutamine mõnel muul eesmärgil, kui see on tehniliselt võimalik. Üldiselt rakendatav uutes üksustes.

PKÕ 26, 14

17. Põlevkivi pürolüüs Jäätmetekke vältimine põlevkiviõli tootmisel

Põlevkivi pürolüüsil lisaks põlevkiviõlile saadav uttegaas on kõrvalsaadus, mida kasutatakse kütusena. Enefit 280- 1 fenoolvesi suunatakse protsessi tagasi seadme CFB katlasse põletamiseks ning põhjendatud vajadusel, sh elektrijaamade elektrifiltrite töö optimeerimiseks, saab fenoolvett suunata elektrijaamadesse põletamisele. Enefit140-te fenoolvesi põletatakse elektrijaamas.

PVT nr 33 Jäätmete teket ja kõrvaldamisvajadust tuleb vähendada, rakendades prioriteetsuse järjekorras meetmeid, mis tagavad lisaks põlevkiviõlile saadavate ainete käsitlemise kõrvalsaadustena, võimaldavad protsessi tagasisuunamist, ringlussevõttu, kordus- ja taaskasutamist.

PVT nr 35 Õli tahkete osakestega saastumise vältimiseks tuleb saastunud setete tekke vähendamiseks ja nende kanalisatsioonisüsteemi või reovee puhastusseadmetesse sattumise vältimine.

PKÕ 33, 35

18. Tuhakäitlus Tuha ladestamine tööstusjäätmete prügilas

Põlevkiviõli tootmisel tekkiv tuhk ladestatakse Eesti elektrijaama tuhaväljale. Tuha transpordiks kasutatakse vett suhtes 1:20 ja süsteem on ühine kogu Auvere energiakompleksile. Tuha hüdroärastuse vesi on ringluses, lisaks transpordile toimib ka tuha jahutajana-stabiliseerijana. Tuha ärastamisel kasutatav vesi on ümbritsevast keskkonnast täielikult eraldatud ja pole teada mingeid lekkeid ja otseseid keskkonnamõjusid, mis ulatuksid väljapoole tuhavälja. Tuhaväljakut võib pidada veekindlaks, seejuures mida rohkem tuhka ladestatakse, seda tüsedamaks kujuneb isoleeriv kiht selitustiigi ja tööstusjäätmete prügila aluspinna vahel. Tuhaväljaku ümber on tihe võrgustik vaatluskaevudega.

PVT nr 34 Poolkoksi ja põlevkivituha ladestamine jäätmete prügilas, tagades õigusaktiga kehtestatud nõuded leostuvuse jt näitajate kohta. Samuti poolkoksi ja tuha segamine nõuetekohaste näitajate saavutamiseks, kui on tagatud ladestamise keskkonnaohutus.

PKÕ 34

14/43

19. Kogu käitis Müraemissiooni vähendamine

Müratekitavad seadmed on hoonetes, kompressorid jm kõrge müratasemega seadmed on täiendavalt eraldi kambrites. Arvestades Enefit ölitööstuse seadmete paiknemist, ei põhjusta seadme töötamine eeldatavalt mürataseme tõusu Auvere energiakompleksi territooriumilt väljapool, st täiendavate müra leevendavate meetmete rakendamine ei ole vajalik,

PVT nr 37 Müraemissiooni vähendamist tuleb ühe või mitme allpool loetletud meetodi abil: a) hinnata keskkonnamüra ning koostada kohaliku keskkonna jaoks sobiv müra kontrollimise kava; b) sulgeda müratekitavad seadmed/tegevused eraldi rajatisse/üksusesse; c) ümbritseda müraallikas müratõketega; d) teostada mürarikkaid tegevusi vabas õhus päevasel ajal; e) kasutada käitise ja kaitstava ala vahel vastavalt kohalikele tingimustele kas müraseinu või looduslikke tõkkeid (istutada puud, põõsad).

PKÕ 37

20. Põlevkiviõli tootmine

Seadme töö peatamine kapitaalremondiks

Seadme mahukate hooldustööde tegemiseks on ette nähtud üks kapitaalremondi periood kestusega kuni 30 päeva. Lisaks kapitaaremondile on planeeritud veel kuni 5 lühemaajalist seisakut aastas lühema kestusega hoolduse tegemiseks.

PVT nr 48 tuleb koondada pikaajalist seisakut eeldavad remonttööd ühele seisakuremondiperioodile aastas.

PKÕ 48

21. Kemikaalide hoiustamine

Nõuetekohane kemikaalikäitlus

Enefit öitööstuse seadmetel kasutatakse erinevaid kemikaale. Seoses kemikaalikäitlusega rajatakse uusi mahuteid (suurus kuni 3 m3), samuti kasutatakse pakendatud kemikaale. Käitaja lähtub mahutite projekteerimisel käideldava kemikaali omadustes ja kasutusotstarbest, õigusaktide ja PVT nõuetest (lekkekindlus jms). Kemikaale hoitakse originaalpakendites ja siseruumides. Hoiustamisel jälgitakse kemikaalide kokkusobivust. Pakendid hoitakse suletuna ning betoneeritud põrandaga ruumis. Pakendid antakse pärast kasutamist üle jäätmekäitlejale või tagastatakse kemikaalide tootjale. Kemikaale kasutavad isikud on saanud väljaõppe ning oskavad tegutsed ohuolukordades. Käitises on erinevad ettevaatusabinõud rakendatud

EFS BREF ptk 5.1.1.1. Vedelike ja veeldatud gaaside ladustamisel valida õige disainiga mahutid ja tuleb võtta arvesse vähemalt järgmist: • säilitatava aine füüsikalis-keemilised omadused; • kuidas hoidlat käitatakse, millisel tasemel mõõteriistad on vajalikud, kui palju operaatoreid ja milline on nende töökoormus; • kuidas operaatoreid teavitatakse kõrvalekalletest tavapärastest protsessitingimustest (häired); • kuidas hoidla on kaitstud tavapärastest protsessitingimustest kõrvalekallete eest (ohutus juhised, blokeerimissüsteemid, rõhualandusseadmed, lekke tuvastamine ja piiramine jne); • milliseid seadmeid tuleb paigaldada, võttes suures osas arvesse varasemaid kogemusi toode (ehitusmaterjalid, klapi kvaliteet jne); • millist hooldus- ja ülevaatusplaani on vaja rakendada ja kuidas seda hõlbustada hooldus- ja ülevaatustööd (juurdepääs, paigutus jne); • kuidas toimida hädaolukordades (kaugused teistest mahutitest, rajatistest ja piir, tulekaitse, juurdepääs hädaabiteenistustele, nagu tuletõrje jne).

Kemikaale tuleb hoiustada sobivas kohas. Kemikaali käitlejad peavad teadma kemikaalide omadusi ja olema kursis ohutusnõuetega.

EFS 5.1.1.1, 5.1.2

22. Käitise lisaseade toodete töötlemiseks

Põlevkivibensiini järeltöötlus Põlevkiviõli bensiinifraktsiooni puhastamise plokk (BOB-plokk). Töötlemine naatriumhüdroksiidi lahusega. PVT 48. Et vähendada jäätmete ja heitvee teket leelist kasutavas toodete töötlemise protsessis, on PVT leeliselise lahuse astmeline kasutamine ja üldine süsteem kasutatud leelise käitlemiseks, sh kogumine pärast asjakohast kasutamist, nt läbipuhumise teel.

REF 48

23. Piusteainete laadimine ja ladustamine

Põlevkivi ja rehvihakke ladustamine puistena väliterritooriumil (Lisa 4: Käitise asendiplaan nr 1 ja 4)

Eraldi asfalteeritud või kõvakattega ala puisteainete ladustamiseks. Rehvihake on ladustatud viisil, millest tuleneval rehvihake ladustamisel ei kuumene ega lendu kõrval olevatele aladele.

ptk 3.3. Tahkete ainete ladustamine sh avatud alal; ptk 3.4. Tahkete ainete teisaldamine ja käitlemine sh puistematerjali laadimine.

EFS ptk 3.3 ja 3.4

15/43

24. Sissetulevate jäätmete kontroll ja registreerimine

Vastavalt keskkonnajuhtimissüsteemile on ettevõte välja töötanud vanarehvi vastuvõtu ja registreerimise korra

Rehvihakke vastu võetavad kogused registreeritakse ning kui ei vasta nõuetele tagastatakse koorem. BAT 2. Selleks et parandada käitise üldist keskkonnatoimet, tuleb kasutada kõiki järgmisi meetodeid: a. Jäätmete iseloomustamise korra ning jäätmete eelneva heakskiitmise korra kehtestamine ja rakendamine; b. Jäätmete vastuvõtmise korra kehtestamine ja rakendamine; c. Jäätmete jälgimise süsteemi ja inventuuri kasutuselevõtt ja rakendamine; d. Väljundi kvaliteedi juhtimise süsteemi kehtestamine ja rakendamine; e. Jäätmete eraldatuse tagamine; f. Jäätmete kokkusobivuse tagamine enne nende segamist või jäätmesegude koostamist; g. Tahkete sisendjäätmete sortimine;

WT 2

25. Jäätmete ladustamine

Hoiustamine põlevmaterjali ladustamise plaani kohaselt. Rehvihakke ladustamine toimub vastavalt Päästeametiga kooskõlastatud põlevmaterjalide ladustamise plaanile. Käitaja teostab põlevmaterjali käitlust ja seiret tuleohu vältimiseks. Platside ladustusmaht on piisav. Ohtlike jäätmeid ei käidelda.

Selleks et vähendada jäätmete ladustamisega seotud keskkonnariske, on PVT kasutada kõiki järgmisi meetodeid: 1. Ladustamiskoht on tundlikest aladest, vooluveekogudest jne nii kaugel kui tehniliselt ja majanduslikult võimalik. 2. Ladustamiskoht on valitud viisil, mis kõrvaldab või minimeerib käitises jäätmete tarbetu käitlemise (nt samu jäätmeid käideldakse kaks korda või enam või transpordikaugused on liiga suured). 3. Jäätmete maksimaalne ladustamismaht on selgelt kindlaks määratud, võttes arvesse jäätmete omadusi (nt seoses tuleriskiga) ja käitlusvõimsust, ning seda ei ületata. 4. Ladustatud jäätmete kogust kontrollitakse regulaarselt, et see ei ületaks maksimaalset lubatud ladustamismahtu. 5. Jäätmete maksimaalne viibeaeg on selgelt kindlaks määratud. 6. Seadmed, mida kasutatakse jäätmete peale- ja mahalaadimiseks ning ladustamiseks, on selgelt dokumenteeritud ja märgistatud. 7. jäätmeid, mis on teadaolevalt tundlikud soojuse, valguse, õhu, vee jne suhtes, kaitstakse selliste keskkonnatingimuste eest. 8. Konteinerid ja vaadid on otstarbekohased ning neid ladustatakse turvaliselt. 9. Eraldi koht pakendatud ohtlike jäätmete ladustamiseks ja käitlemiseks.

BAT 4. Selleks, et vähendada jäätmete ladustamisega seotud keskkonnariske, tuleb kasutada kõiki järgmisi meetodeid: a. Ladustamiskohtade optimeerimine; b. Piisav ladustamismaht; c. Ladustamistoimingute ohutus; d. Eraldi koht pakendatud ohtlike jäätmete ladustamiseks ja käitlemiseks;

EFS ptk 2.1. Ohtlike materjalide olemus ja klassifikatsioon

WT 4 EFS ptk 2.1.

26. Jäätmete käitlemisel ja ladustamisel heite minimaliseerimine

Rehvihakke laadimine ja ladustamine

Rehvihakke liigub etteandesüsteemi läbi maa-aluste liikumislintide. Laadimisel jälgitakse tuule tugevust ning rehvihakke ladustamisala paigutumisel on arvestatud valdavate tuultesuunadega. Ladustamisel peab jälgima, et põlevkivi ega rehvihake ei kanduks kõrvaladele ega seguneks omavahel.

BAT 5. Selleks et vähendada jäätmete käitlemise ja teisaldamisega seotud keskkonnariske, tuleb kehtestada käitlemise ja teisaldamise kord ning seda rakendada. Kirjeldus: Käitlemise ja teisaldamise korra eesmärk on tagada, et jäätmeid käideldakse ja viiakse asjaomastesse ladustamisvõi käitluskohtadesse ohutult. See hõlmab järgmist: — jäätmeid käitlevad ja teisaldavad pädevad töötajad; — jäätmete käitlemine ja teisaldamine on nõuetekohaselt dokumenteeritud, need toimingud kinnitatakse enne nende elluviimist ning neid kontrollitakse pärast nende elluviimist; — meetmeid võetakse lekete vältimiseks, tuvastamiseks ja vähendamiseks; — jäätmete segamisel ja jäätmesegude koostamisel (nt tolmjate/pulbriliste jäätmete imemisel) rakendatakse toimingu ja kavandamisega seotud ettevaatusabinõusid. Käitlemise ja teisaldamise kord on riskipõhine, sest selles arvestatakse õnnetus- ja vahejuhtumite tõenäosusega ning nende keskkonnamõjuga.

WT 5

T3. Lubatud heite piirväärtused (HPV) 16/43

T3. Lubatud heite piirväärtused (HPV) Jrk nr

PVT lühend

PVT number

Nimetus, aine või muu näitaja

Nimetus, aine või muu näitaja täpsustav kirjeldus PVT heitetaseme (HT) vahemik

HT keskmistamise ajavahemik, seire sagedus, proovivõtu täpsustus Lubatud HPV

HT ja HPV ühik

Erandi lõpp

1. PKÕ ptk 3.1 Fenool Enefit 140 Põlevkivi pürolüüsi protsessis, Heite piirväärtused on arvutatud O2 6 % lähtudes kuivade suitsugaaside nominaalsest kulust.

150 mg/Nm3

2. PKÕ ptk 3.1 ammoniaak Enefit 140 Põlevkivi pürolüüsi protsessis, Heite piirväärtused on arvutatud O2 6 % lähtudes kuivade suitsugaaside nominaalsest kulust.

250 mg/Nm3

3. PKÕ ptk 3.1 karbonüülsulfiid Enefit 140 Põlevkivi pürolüüsi protsessis, Heite piirväärtused on arvutatud O2 6 % lähtudes kuivade suitsugaaside nominaalsest kulust.

70 mg/Nm3

4. PKÕ ptk 3.1 benseen Enefit 140 Põlevkivi pürolüüsi protsessis, Heite piirväärtused on arvutatud O2 6 % lähtudes kuivade suitsugaaside nominaalsest kulust.

1000 mg/Nm3

5. PKÕ 46 Tahked osakesed

Enefit280-1 korsten (koondab seadmete ja keevkihtkatla heite) 40–200 Kuukeskmine; pidevseire 200 mg/Nm3 (3% O2)

6. PKÕ 46 SO2 Enefit280-1 korsten (koondab seadmete ja keevkihtkatla heite) 700-1200 Kuukeskmine; pidevseire 200 mg/Nm3 (3% O2)

7. PKÕ 46 NO2 Enefit280-1 korsten (koondab seadmete ja keevkihtkatla heite) 40-400 Kuukeskmine; pidevseire 240 mg/Nm3 (3% O2)

8. PKÕ 46 CO Enefit280-1 korsten (koondab seadmete ja keevkihtkatla heite) 3000-6100 Kuukeskmine; pidevseire 1200 mg/Nm3 (3% O2)

9. PKÕ 46 H2S Enefit280-1 korsten (koondab seadmete ja keevkihtkatla heite) 0-75 Mõõteperioodi keskmine (H2S heide on madal, seetõttu ei kuulu H2S pidevseiratavate saasteainete hulka, st tuleb tagada vastavus igal proovivõtuperioodil).

0 mg/Nm3 (3% O2)

10. PKÕ 46 Tahked osakesed

Enefit140-1 ja Enefit140-2 40–200 Kuukeskmine; pidevseire 200 mg/Nm3 (3% O2)

11. PKÕ 46 SO2 Enefit140-1 ja Enefit140-2 700-1200 Kuukeskmine; pidevseire 500 mg/Nm3 (3% O2)

12. PKÕ 46 NO2 Enefit140-1 ja Enefit140-2 40-400 Kuukeskmine; pidevseire 400 mg/Nm3 (3% O2)

13. PKÕ 46 NMVOC Enefit140-1 ja Enefit140-2 (trummelreaktor, aerofontäänkolle).Põlevkivi pürolüüsi protsessis tekivad atmosfääriheited

1000-2000 Pisteline seire 1000 mg/Nm3 (3% O2)

14. PKÕ 46 H2S Enefit140-1 ja Enefit140-2 110-600 Kuukeskmine; pidevseire 216 mg/Nm3 (3% O2)

T4. Lubatud keskkonnatoime tasemed (KT) Jrk nr PVT lühend PVT number Valdkond Toode/ protsess/ üksus või seade PVT-KT vahemik Lubatud KT KT ühik 1. PKÕ 47 Seadme üldine töökindlus Enefit140-1; Enefit140-2 min 80% 90 % 2. PKÕ 47 Seadme üldine töökindlus Enefit280-1 min 80% 91 3. PKÕ 47 Tööaeg normaalses/tavapärases töörežiimis Enefit280-1; Enefit140-1; Enefit140-2 min 80% %

T5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed 17/43

T5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed Jrk nr

Hoidlad ja mahutid Hoiustatav aine, toode, toore, abimaterjal, kemikaal, sõnnik, jääk vms

Meetmed Tüüp Maht

m³ Maksimaalne ühel ajal hoitav

Asukoht kaardil

Hoidlate ja mahutite keskkonnakaitsemeetmed PVT lühend

PVT number

Kogus Ühik 1. Terasest maapealne mahuti 2 000 Põlevkiviõli mahuti CEФ-Б (Mark C) Aktek, AKP-DS-PVV-100 Betoonvann V = 3386 m3 Betoonvann V = 3386 m3

Betoonvann V = 3386 m3 EFS

2. Terasest maapealne mahuti 10 000 Põlevkiviõli mahuti CECM-Б (raske kütteõli e. HFO) PVV model 120, 4 tk Betoonvann V = 11000 m3 Betoonvann V = 11000 m3 Betoonvann V = 11000 m3

EFS

3. Terasest maapealne mahuti 10 000 Põlevkiviõli mahuti CECM-A (raske kütteõli e. HFO) PVV model 120, 4 tk Betoonvann V = 11000 m3 Betoonvann V = 11000 m3 Betoonvann V = 11000 m3

EFS

4. Terasest maapealne mahuti 12 000 Põlevkiviõli mahuti CETM-Б (Mark C) PVV model 120, 2 tk Betoonvann V = 17344 m3 Betoonvann V = 17344 m3 Betoonvann V = 17344 m3

EFS

5. Terasest maapealne mahuti 2 000 Põlevkiviõli mahuti CEФ-B (põlevkivibensiin) Ujuv kaas (pontoon) Betoonvann V = 3386 m3 Betoonvann V = 3386 m3 Betoonvann V = 3386 m3

EFS

6. Terasest maapealne mahuti 2 000 Põlevkiviõli mahuti CEФ-A (mark C) Aktek, AKP-DS-PVV-100 Betoonvann V = 3386 m3 Betoonvann V = 3386 m3 Betoonvann V = 3386 m3

EFS

7. Terasest maapealne mahuti 400 Põlevkiviõli mahuti CEH (põlevkivibensiin) Ujuv kaas (pontoon) Betoonvann V = 5289 m3 Betoonvann V = 5289 m3 Betoonvann V = 5289 m3

EFS

8. Terasest maapealne mahuti 300 Põlevkiviõli mahuti CET-Б (raske kütteõli e. HFO või katsetoodangu raske fraktsioon)

КПГ - 200 Betoonvann V = 5289 m3 Betoonvann V = 5289 m3 Betoonvann V = 5289 m3

EFS

9. Terasest maapealne mahuti 400 Põlevkiviõli mahuti CEГ (põlevkivibensiin või katsetoodangu kergfraktsioon)

ERGIL Storagetech EN 13463, 2 tk Betoonvann V = 5289 m3 Betoonvann V = 5289 m3 Betoonvann V = 5289 m3

EFS

10. Terasest maapealne mahuti 400 Põlevkiviõli mahuti CEC-Б (Mark C või katsetoodangu kerg- ja keskfraktsioon segu ehk Mark C)

ERGIL Storagetech EN 13463, 2 tk Betoonvann V = 5289 m3 Betoonvann V = 5289 m3 Betoonvann V = 5289 m3

EFS

11. Terasest maapealne mahuti 400 Põlevkiviõli mahuti CEC-A (mark C) ERGIL Storagetech EN 13463, 2 tk Betoonvann V = 5289 m3 Betoonvann V = 5289 m3 Betoonvann V = 5289 m3

EFS

12. Terasest maapealne mahuti 400 Põlevkiviõli mahuti CEMБ-Б (põlevkivibensiin) ERGIL Storagetech EN 13463, 2 tk Betoonvann V = 5289 m3 Betoonvann V = 5289 m3 Betoonvann V = 5289 m3

EFS

13. Terasest maapealne mahuti 400 Põlevkiviõli mahuti CEMБ-A (põlevkivibensiin) ERGIL Storagetech EN 13463, 2 tk Betoonvann V = 5289 m3 Betoonvann V = 5289 m3 Betoonvann V = 5289 m3

EFS

14. Terasest maapealne mahuti 300 Põlevkiviõli mahuti CET-A (raske kütteõli e. HFO või katsetoodangu raske fraktsioon)

КПГ - 200 Betoonvann V = 5289 m3 Betoonvann V = 5289 m3 Betoonvann V = 5289 m3

EFS

15. Terasest maapealne mahuti 400 Põlevkiviõli mahuti CEБ (põlevkivibensiin) Ujuv kaas (pontoon) Betoonvann V = 5289 m3 Betoonvann V = 5289 m3 Betoonvann V = 5289 m3

EFS

16. Terasest maapealne mahuti 10 000 Põlevkiviõli mahuti CETM-A (põlevkivibensiin) Ujuv kaas (pontoon) Betoonvann V = 17344 m3 Betoonvann V = 17344 m3 Betoonvann V = 17344 m3

EFS

17. Maa-alune mahuti 20 Propaan Mahuti asub maa all, Nõuetekohane maa-alune gaasimahuti. EFS 18. Balloonid 3 0.50 Butaan Hoiustamine toimub hoones betoonpõrandal Hoiustamine toimub hoones

betoonpõrandal EFS

19. Balloonid 15 0.24 Hapnik Hoiustamine toimub hoones betoonpõrandal EFS 20. Mahutid 10 3 Kerge kütteõli/diisel (JET A-1 või analoogne) Hoiustamine toimub hoones betoonpõrandal EFS 21. Vaat või kanister 10 6 MOBIL DTE OIL MEDIUM või analoogne Hoiustamine toimub hoones betoonpõrandal EFS 22. Terasest mahutid 1 500 120 NaOH Kinnised, 2x 60 m3 mahutid on paigutatud valliga ümbritsetud alale EFS 23. Plekktünn 10 5 MARCOL 82 või analoogne Hoiustamine toimub hoones betoonpõrandal EFS 24. Balloonid 157 20 Propaan Hoiustamine toimub hoones betoonpõrandal EFS 25. Terasest mahuti 80 80 Bensiin + NaOH separaatormahuti Hoiustamine toimub hoones betoonpõrandal EFS 26. Hoiustamine toimub hoones

betoonpõrandalaat või kanister 5 12 Õli MOBILITH SHC 220 või analoogsed Hoiustamine toimub hoones betoonpõrandal EFS

T6. Keskkonnakaitse lisameetmed 18/43

Jrk nr

Meede/Tegevus Meetme kirjeldus ja tehnika Rakendamine

1. Toorme säästlik kasutamine

Põlevkivi optimaalne kasutamine põlevkiviõli tootmisel. Automaatsete süsteemide rakendamine. Ettevõte peab arvestust kasutatavate kemikaalide, toorme ja abimaterjalide koguste kohta. Koondandmed esitada loa andjale üks kord aastas aruandeaastale järgneva aasta 01. märtsiks.

Pidevalt

2. Lõhna vältimine või vähendamine

Lõhnaaine vähendamine käitises: - Põlevkivi kuivatis suitsugaaside temperatuuri minimaliseerimine.

Pidevalt

3. Lõhna vältimine või vähendamine

Enefit Power ASil tuleb korraldada Sinimäe külas asuva välisõhu seirejaama töö (SO2, NMHC (NMVOC), H2S, PM10, PM2,5 pidevseire) ja selle mõõteseadmete standardile vastav kalibreerimine ning vajalik nõuetekohane hooldus. Käitise lõhnahäiringu tekkevõimaluse indikaator on väävelvesiniku (H2S) saatetase seirejaamas.

Pidevalt

4. Lõhna vältimine või vähendamine

Lõhnaaine vähendamine käitises, sh elektrifiltrite varasem sisselülitamine. Hapnikuandurid tõrvikutesse (leektorudesse) viivatel gaasitrassidel ja Enefit140 seadmete elektrifiltritel, gaasitrassidel eelneva lämmastikuga läbipuhke süsteemi kasutamine ja Enefit140 seadmetel rekonstrueeritud leektorud koos pidevalt põleva pilootleegiga põlevkivigaasi süütamiseks.

Pidevalt

5. Välisõhu saaste vältimine või vähendamine

Paikse heiteallika valdaja peab tagama, et tema valduses olevast saasteallikast välisõhku eralduvad saasteainete kogused ei ületaks kehtestatud piirarvu ega põhjustaks piirkonna välisõhu saastatuse taseme piirväärtuse ületamist, vastasel korral on Keskkonnaametil õigus nõuda saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava. Rehvihakke osakaal segus ei tohi tekitada välisõhu heidete ettenähtud piitmäärade ületamist. Pidevseire (heiteallikad 301-1, 301-2, 280-1) ja regulaarsed mõõtmised. Utteseadmete korstnatele paigaldatud suitsugaaside pidevmonitooringu seadmete töökorras hoidmine ning monitooringu läbiviimine

Pidevalt

6. Välisõhu saaste vältimine või vähendamine

1. Ettevõte tagab heiteallikatel 301-1 ja 301-2 põlevkiviõli tootmise PVT-s välja toodud komponentide (PM, SO2, NO2, H2S, CO) ning TOC pidevseire vastavuse kehtivate EVS-EN standarditele. Heiteallikate 301-1 ja 301-2 pidevseire seadmed peavad vastama standarditele EVS-EN 14181, EVS-EN 15267-1, EVS-EN 15267-2, EVS-EN 15267-3, EVS-EN 13284-2, EVS-EN 17255-1, EVS-EN 17255-2, EVS–EN 15259. 2. Keskkonnaametile tuleb esitada saasteainete PM, SO2, NO2, H2S ja CO osas AMS seadmete kalibreerimise ja valideerimise aruanne QAL2 01.09.2023. TOC osas tuleb AMS kalibreerimise ja valideerimise aruanne QAL2 esitada hiljemalt 01.03.2025. 3. Ülejäänud saasteainete (fenoolid, NH3, COS, benseen) osas teostab ettevõte pärast nõuetele vastava pidevseire paigaldamist ja kuni Enefit140 seadmete järelpõletuse efektiivsust suurendavate meetmete kasutuselevõtuni korralisi mõõtmisi ning esitab andmed Keskkonnaametile. Heiteallikate 301-1 ja 301- 2 seirenõuded vaatab Keskkonnaamet üle pärast nõuetele vastava pidevseire paigaldamist.

01.09.2023

7. Välisõhu saaste vältimine või vähendamine

Enefit140 seadmete poolkoksi/suitsugaasi järelpõletuse tõhustamine/täiendamine vältimaks mittetäieliku põlemisega seotud saasteainete (fenoolid, NH3, COS, benseen, alifaatsed süsivesinikud) sisaldust suitsgaasides (paigaldatakse järelpõletusseade/utilisaatorkatel vms samaväärne lahendus). Ettevõte analüüsib Enefit140 seadmete mittetäieliku põlemisega seotud saasteainete osas (fenoolid, NH3, COS, benseen, alifaatsed süsivesinikud) võimalikke tehnilisi lahendusi, mis võimaldavad Enefit140 seadmete poolkoksi/suitsugaasi järelpõletuse tõhustamist/täiendamist vältimaks mittetäieliku põlemisega seotud komponentide sisaldust suitsgaasides. Analüüsi tulemuste põhjal viiakse mõlema seadme osas ellu parim võimalik lahendus (paigaldatakse järelpõletusseade/utilisaatorkatel vms samaväärne lahendus).

01.05.2027

8. Välisõhu saaste vältimine või vähendamine

Vastavalt "Eesti põlevkivi energeetilise kasutamise parima võimaliku tehnika kirjeldus" järeldustele saab uttegaasi liigitada ka kütusena. Juhul, kui sellest energia tootmine pole vajalik/võimalik, tuleb uttegaasi käsitleda kui heitgaasi. Tõrvikute kasutamine ainult seadmete käivitamisel/seiskamisel ja ohutuse tagamisel Enefit140 ja Enefit280 seadmetes. Juhul kui tõrvikut on vaja kasutada käitise ohutuse tagamiseks, tuleb põlevkiviõli tootmisseadmed viia kahe tunni jooksul seiskamisrežiimile. Teistel aegadel äkkheidet tekkida ei tohi ning otse, ilma heitgaaside kokku kogumata ja puhastamata heidet õhku suunata ei tohi. Tõrvikud, elektrijaamad

Erandolukordades

9. Välisõhu saaste vältimine või vähendamine

Tõrvikute (saasteallikas 401 ja 402) süütamiseks kasutada automaatsüsteemi Pidevalt

10. Välisõhu saaste vältimine või vähendamine

Enefit140 seadmetes tekkiva fenoolvee seadmetele tagasi suunamine on keelatud. Kui ettevõte soovib Enefit140 seadmetes tekkivat fenoolvett seadmetele tagasi suunata, tuleb taotleda katsetamiseks Keskkonnaametilt vastav katsetamise keskkonnakaitseluba. Katsetamiste eelduseks on seadme üldise toimivuse hindamiseks töötav ja kalibreeritud pidevseiresüsteem.

Pidevalt

11. Reovee tekke vähendamine

Remonditööde käigus asendatakse järk-järgult asbesti sisaldavad materjalid abestivabade materjalidega, sellega vähendatakse edaspidine asbestijäätmete teke. Pidevalt

12. Jäätmete muu taaskasutamine

Põlevkiviõli tootmisel ei tohi rehvihakke osakaal olla suurem kui 4 % toormest (t). Tagada rehvihakke osakaalu jälgitavus.

Õlitootmisseadmetes on lubatud kasutada põlevkivi ja rehvihakke segu, milles kuni 4 % põlevkivi on asendatud rehvihakkega. Tagada sisendi rehvihakke koguse jälgitavus. Enefit140 kasutab rehvihaket efektiivse diameetriga kuni 25 mm, Enefit 280 graanuleid läbimõõduga kuni 6 mm.

Pidevalt

13. Muud asjakohased meetmed

Põlevkiviõli tootmisprotsessi sisendina tohib kasutada rehvihaket, mis on keskkonnaministri 8.10.2029 määruse nr 40 "Nõuded põlevkiviõli tootmisprotsessi lisatavale rehvihakkele" kohaselt lakanud olemast jäätmed. See tähendab muuhulgas, et rehvihaket tohib vastu võtta vaid ettevõttelt, kellel on määruse nr 40 kohaselt väljastatud keskkonnakaitseluba jäätmete käitlemiseks.

Pidevalt

14. Muud asjakohased meetmed

Käitise autolaadimisestakaadi kasutada kergemate produktide (mark C ja põlevkivibensiin) laadimisel ainult töötava aurude regenereerimisseadmega (saasteallikas 901). Pidevalt

15. Muud asjakohased meetmed

Põlevkiviõli bensiinifraktsiooni puhastamine väävliühenditest - BOB-plokki kasutatakse põlevkiviõli bensiinifraktsioonist ebameeldiva lõhnaga väävliühenditest puhastamiseks. Pidevalt

16. Pinna- ja põhjavee kaitse

Uurida välja vaatluspuurkaevudes P-25, P-29 ja P-30 naftasaaduste kõrge sisalduse põhjus ja esitada Keskkonnaametile pinna ja põhjaveesaastuse 2024 koondaruandes uuringu tulemus ning rakendatud meetmete kirjeldus (või selle detailne kava) reostuse leviku tõkestamiseks.

01.02.2025

19/43

17. Muud asjakohased meetmed

Pidada jooksvalt arvestust õnnetuste- ja muude vahejuhtumite kohta Keskkonnaameti poolt etteantud vormil. Koondandmed esitada loa andjale üks kord aastas aruandeaastale järgneva aasta 01.märtsiks. Pidevalt

18. Muud asjakohased andmed

Tuleb teha Enefit280-1 seadme fenoolvee käitlemise koormuskatsed, et selgitada välja kas lisa Enefit140 seadmete fenoolvee vastuvõtmine Enefit280 seadmes on võimalik ja millises koguses. Tuleb uurida, kas on võimalik Enefit280 seadme CFB katlasse suunata fenoolvett suuremal koormusel kui 8 t/h. Lisaks tuleb uurida, kas on võimalik põlevkivibensiini puhastussüsteemi BOB läbinud fenoolvee juhtimine CFB katlasse ning eraldatud õli ja setete tagasisuunamise võimalusi õlitootmisseadme CFB katlasse. Selleks tuleb teha katsetused, et selgitada välja, kas see võib mõjutada Enefit280 seadmete tööd ja saasteainete heidet. Fenoolvee jms lisamisega seotud seireprogrammide kestus on vähemalt 72 h (erinevate mõõtmisperioodide summaarne kestus).

31.12.2026

19. Muud asjakohased meetmed

Ettevõte peab jälgima parimate kättesaadavate teaduspõhiste teadmiste ja tööstustehnoloogiate arenguid ning tegema ettevalmistavaid samme/tegevusi selleks, et juhul, kui ettevõtte arendustegevused ei realiseeru, mille lisaeesmärk on muuhulgas käitise KHG õhkuheite vähendamine, siis tuleb rakendada Enefit ölitööstuse seadmetel st Enefit280-1, Enefit140-1 ja Enefit140-2 seadme poolt emiteeritava CO2 püüdmist (nt CCU- ja CCS-tehnoloogiaid). Kohustuse täitmise kohta esitatakse kompleksloa tabeli T6 p 24 iga-aastase keskkonnaaruande raames kokkuvõte.

Ettevõte peab jälgima parimate kättesaadavate teaduspõhiste teadmiste ja tööstustehnoloogiate arenguid ning tegema ettevalmistavaid samme/tegevusi selleks, et juhul, kui ettevõtte arendustegevused ei realiseeru, mille lisaeesmärk on muuhulgas käitise KHG õhkuheite vähendamine, siis tuleb rakendada Enefit ölitööstuse seadmetel st Enefit280-1, Enefit140-1 ja Enefit140-2 seadme poolt emiteeritava CO2 püüdmist (nt CCU- ja CCS-tehnoloogiaid). Kohustuse täitmise kohta esitatakse kompleksloa tabeli T6 p 24 iga-aastase keskkonnaaruande raames kokkuvõte.

Eelnimetatud CO2 püüdmise tehnoloogiate rakendamine ei ole kohustuslik juhul kui ei käitatagi Enefit280-2 seadet või ulatuses, mis on saavutatav eelnevalt ettevõtte muude arendustegevustega KHG õhkuheite vähendamise valdkonnas.

Arendustegevustena käsitletakse antud meetme puhul kõiki ettevõtte tegevusi, mis vähendavad Auvere tööstuskompleksi KHG heidet, sh olemasolevate käitiste või nende osade sulgemist.

31.12.2034

20. Muud asjakohased meetmed

Põlevkivi pürolüüsil saadud uttegaasi töötlemine kestlikumate toodete toormeks (uttegaasi tootestamine), mis ei lähe lõpptoodangus otse põletamisele. Näiteks: uttegaasist metanooli tootmine, töötlemine kergemateks süsivesinikeks või bensiinist kemikaalide tootmine, mille lähteaine on ka uttegaas. Hiljemalt 2034. aastaks tuleb Enefit õlitööstuse seadmes tekkiv uttegaas kasutusele võtta mitteenergeetilisel otstarbel (st töötlusviis ei ole uttegaasi põletamine), et vähendada KHG õhkuheidet. Meetme rakendamise tähtaeg: 31.12.2034.

Eelnimetatud uttegaaside kasutuselevõtt mitteenergeetilisel otstarbel ei ole kohustuslik juhul, kui ei käitatagi Enefit280-2 seadet või ulatuses, mis on saavutatav eelnevalt arendustegevustega KHG õhkuheite vähendamise valdkonnas.

Arendustegevustena käsitletakse antud meetme puhul kõiki ettevõtte tegevusi, mis vähendavad Auvere tööstuskompleksi KHG heidet, sh olemasolevate käitiste või nende osade sulgemist.

31.12.2034

21. Mitte tavapäraste käitamistingimuste korral rakendatavad meetmed

Tehnoloogiliste äkkheidete lubatud kestus heiteallika Enefit280-1 korstnast (280-1).käivitusrežiimil (üleskütmine põlevkiviõliga + süsteemide ettevalmistamine) kuni 215 h/a (millest 180 tundi elektrifiltrita). Tehnoloogiliste äkkheidete lubatud kestus heiteallika Enefit280-1 leektorust (402) (ohutuse tagamine, käivitus- ja seiskamisrežiimid) kuni 612 h/a.

Tehnoloogiliste äkkheidete lubatud kestus heiteallika Enefit140 korstnast nr 1 (301-1) käivitusrežiimil (üleskütmine põlevkiviõliga + süsteemide ettevalmistamine, elektrifilter ei tööta) kuni 100 h/a. Tehnoloogiliste äkkheidete lubatud kestus heiteallika Enefit140 korstnast nr 1 (301-1) elektrifiltri väljalülitamisest seiskamisel kuni aerofontäänkoldesse õhu etteande lõpetamiseni (15 min seiskamise kohta), kuni 10 h/a. Tehnoloogiliste äkkheidete lubatud kestus heiteallika Enefit140 korstnast nr 1 (301-1) plaanilisel seiskamisel süsteemide auruga läbipuhumisel kuni 12 tunni vältel, elektrifiltrita, kuni 110 h/a. Tehnoloogiliste äkkheidete lubatud kestus heiteallika Enefit140 korstnast nr 1 (301-1) seadistamisele jms suhtes tundlike saasteainete heide, tavapärasest erinev režiim, kuni 580 h/a. Tehnoloogiliste äkkheidete lubatud kestus heiteallika Enefit140 leektorust (401) (ohutuse tagamine, käivitus- ja seiskamisrežiimid) kuni 588 h/a.

Tehnoloogiliste äkkheidete lubatud kestus heiteallika Enefit140 korstnast nr 2 (301-2) käivitusrežiimil (üleskütmine põlevkiviõliga + süsteemide ettevalmistamine, elektrifilter ei tööta) kuni 100 h/a. Tehnoloogiliste äkkheidete lubatud kestus heiteallika Enefit140 korstnast nr 2 (301-2) ) elektrifiltri väljalülitamisest seiskamisel kuni aerofontäänkoldesse õhu etteande lõpetamiseni (15 min seiskamise kohta), kuni 10 h/a. Tehnoloogiliste äkkheidete lubatud kestus heiteallika Enefit140 korstnast nr 2 (301-2) plaanilisel seiskamisel süsteemide auruga läbipuhumisel kuni 12 tunni vältel, elektrifiltrita, kuni 110 h/a. Tehnoloogiliste äkkheidete lubatud kestus heiteallika Enefit140 korstnast nr 2 (301-2) seadistamisele jms suhtes tundlike saasteainete heide, tavapärasest erinev režiim, kuni 580 h/a.

Pidada jooksvalt arvestust avariiliste ja tehnoloogiliste äkkheidete kohta Keskkonnaameti poolt etteantud vormil. Koondandmed esitada loa andjale üks kord aastas aruandeaastale järgneva aasta 01.märtsiks.

Pidevalt

22. Kemikaalide säästlik kasutamine

Ohtlike kemikaalide käitlemisel tuleb juhinduda kemikaaliseaduses jt õigusaktides täpsustatud nõuetest. Pidevalt

23. Vee säästlik kasutamine

Tööstuslik reovesi tuleb käidelda selliselt, et saab kombineeritud reovee suunata tuhaärastussüsteemi ringlusvette. See tähendab, et tuleb ette valmistada lahendus, mis põhineb kombineeritud reovee puhastamisel ja kasutamisel tehnoloogilise veena. Kui see ei ole rakendatav, siis on lahendus eelpuhastamine ja seejärel bioloogiline puhastus koos Auvere energiakompleksi olmereoveega. Teha katsetused, kas see võib mõjutada Enefit ölitööstuse seadmete tööd ja saasteainete heidet. Kombineeritud reovee kasutamine tuhaärastussüsteemi ringlusveena rakendamise tähtaeg on 31.12.2026. See tähendab, et on tehtud katsed, valitud seadmed/tehtud tehnoloogilised muudatused ja need kasutusele võetud.

31.12.2028

24. Muud asjakohased andmed

Toimiva keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamise kohta esitada üks kord aastas aruande aastale järgneva aasta 30. aprilliks eelneva kalendriaasta ülevaatlik keskkonnaaruanne vastavalt korralduses nr DM- 128192-7 toodud üksikasjadele.

Juhul, kui ettevõttele omistatakse hiljem EMAS registreering, ei ole selle järgselt enam tulevaste aastate kohta ISO 14001 standardi osas vaja keskkonnaaruannet eraldi koostada.

Regulaarselt 1 x aastas

20/43

T7. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire Omaseire liik Põhjaveekiht Proovivõtupunkti

sügavus Mõõtepunkti asukoht Analüüsi- ja proovivõtu nõuded Saasteaine Nr plaanil või kaardil L-EST97

koordinaadid Seiratavad näitajad Seire sagedus

põhjavee seire

Kesk-Devon (D2) 10/9.3 Lisa 1: Vaatluskaevud P- 23

X: 6576769, Y: 721908

ning lisaks CO32-, agressiivne CO2 ja mineraalsus. Analüüsid tuleb läbi viia laboris kel on vastavad akrediteeritud meetodid.

Ammoonium (NH4+) Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Vaba kloor Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Üldraud (Fe) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn pH (proovivõtul) Vaba CO2

Üks kord poolaastas

põhjavee seire

Kesk-Devon (D2) 10/5.2 Lisa 1: Vaatluskaevud P- 25

X: 6577283, Y: 721860

ning lisaks CO32-, agressiivne CO2 ja mineraalsus. Analüüsid tuleb läbi viia laboris kel on vastavad akrediteeritud meetodid.

Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Vaba kloor Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Üldraud (Fe) Ammoniaak (NH3) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2

Üks kord poolaastas

21/43

põhjavee seire

Kesk-Devon (D2) 10/9.7 Lisa 1: Vaatluskaevud P- 26

X: 6577396, Y: 722052

ning lisaks CO32-, agressiivne CO2 ja mineraalsus. Analüüsid tuleb läbi viia laboris kel on vastavad akrediteeritud meetodid.

Ammoonium (NH4+) Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Vaba kloor Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Üldraud (Fe) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2

Üks kord poolaastas

põhjavee seire

Kesk-Devon (D2) 10/10 Lisa 1: Vaatluskaevud P- 27

X: 6577789, Y: 722209

ning lisaks CO32-, agressiivne CO2 ja mineraalsus. Analüüsid tuleb läbi viia laboris kel on vastavad akrediteeritud meetodid.

Ammoonium (NH4+) Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Vaba kloor Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Üldraud (Fe) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2

Üks kord poolaastas

põhjavee seire

Kesk-Devon (D2) 10/9.3 Lisa 1: Vaatluskaevud P- 28

X: 6577789, Y: 722089

ning lisaks CO32-, agressiivne CO2 ja mineraalsus. Analüüsid tuleb läbi viia laboris kel on vastavad akrediteeritud meetodid.

Ammoonium (NH4+) Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Vaba kloor Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Üldraud (Fe) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2

Üks kord poolaastas

22/43

põhjavee seire

Kesk-Devon (D2) 10/8.8 Lisa 1: Vaatluskaevud P- 29

X: 6577897, Y: 722016

ning lisaks CO32-, agressiivne CO2 ja mineraalsus. Analüüsid tuleb läbi viia laboris kel on vastavad akrediteeritud meetodid.

Ammoonium (NH4+) Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Vaba kloor Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Üldraud (Fe) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2

Üks kord poolaastas

põhjavee seire

Kesk-Devon (D2) 10/9.1 Lisa 1: Vaatluskaevud P- 30

X: 6577764, Y: 722238

ning lisaks CO32-, agressiivne CO2 ja mineraalsus. Analüüsid tuleb läbi viia laboris kel on vastavad akrediteeritud meetodid.

Ammoonium (NH4+) Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Vaba kloor Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Üldraud (Fe) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2

Üks kord poolaastas

põhjavee seire

Ordoviitsiumi-Kambriumi (O- Cm)

70 Lisa 1: Vaatluskaevud P- 31

X: 6577582, Y: 721932

ning lisaks CO32-, agressiivne CO2 ja mineraalsus. Analüüsid tuleb läbi viia laboris kel on vastavad akrediteeritud meetodid.

Ammoonium (NH4+) Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Vaba kloor Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Üldraud (Fe) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2

Üks kord poolaastas

23/43

põhjavee seire

Ordoviitsiumi-Kambriumi (O- Cm)

30 Lisa 1: Vaatluskaevud P- 32

X: 6577590, Y: 721930

ning lisaks CO32-, agressiivne CO2 ja mineraalsus. Analüüsid tuleb läbi viia laboris kel on vastavad akrediteeritud meetodid.

Ammoonium (NH4+) Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Vaba kloor Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Üldraud (Fe) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2

Üks kord poolaastas

põhjavee seire

Kesk-Devon (D2) 10 Lisa 1: Vaatluskaevud P- 33

X: 6577598, Y: 721927

ning lisaks CO32-, agressiivne CO2 ja mineraalsus. Analüüsid tuleb läbi viia laboris kel on vastavad akrediteeritud meetodid.

Ammoonium (NH4+) Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Vaba kloor Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Üldraud (Fe) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2

Üks kord poolaastas

põhjavee seire

Ordoviitsiumi-Kambriumi (O- Cm)

60 Lisa 1: Vaatluskaevud P- 34

X: 6576396, Y: 721846

ning lisaks CO32-, agressiivne CO2 ja mineraalsus. Analüüsid tuleb läbi viia laboris kel on vastavad akrediteeritud meetodid.

Ammoonium (NH4+) Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Vaba kloor Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Üldraud (Fe) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2

Üks kord poolaastas

24/43

põhjavee seire

Ordoviitsium (O) 30 Lisa 1: Vaatluskaevud P- 35

X: 6576403, Y: 721850

ning lisaks CO32-, agressiivne CO2 ja mineraalsus. Analüüsid tuleb läbi viia laboris kel on vastavad akrediteeritud meetodid.

Ammoonium (NH4+) Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Vaba kloor Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Üldraud (Fe) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2

Üks kord poolaastas

põhjavee seire

Kesk-Devon (D2) 10 Lisa 1: Vaatluskaevud P- 36

X: 6576410, Y: 721854

ning lisaks CO32-, agressiivne CO2 ja mineraalsus. Analüüsid tuleb läbi viia laboris kel on vastavad akrediteeritud meetodid.

Ammoonium (NH4+) Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Vaba kloor Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Üldraud (Fe) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2

Üks kord poolaastas

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Põhjavee seirete puhul tuleb analüüsida ka CO3 -2; vaba CO2, agressiivset CO" ning mineraalsust. Pinnase seire: Kogu käitise territooriumi ulatuses (lisa 4: Käitise asendiplaan). Ettevõte võib pinnaseseire süstemaatilise hindamise aluseks võtta ka puurkaevudest P-23, P-25, P-26, P-27, P-28, P-29, P30, P-33 ja P-36 kaks korda aastas tehtavaid fenoolide ja naftasaadiste proove. X: 6576856, Y: 721859; Vastavalt tööstusheite seaduse § 47 lg 5, mille alusel tuleb käitises hinnata süstemaatiliselt saastumisohtu ning Keskkonnaametile esitada üks kord aastas hinnangust kokkuvõte, mis võib olla põhjavee seire aruande üks osa.

Põhjavee jääkreostuse seire Põhjavee jääkreostuse seireks kastutakse territooriumile selleks otstarbeks puuritud vaatluskaeve. Analüüse teostatakse kaks korda aastas. Seirepunkti number: P-XX ; Seirepunkti koordinaadid L-EST97: X: 6576172, Y: 721629

T8. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed25/43

T8. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Jrk nr

Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamise sagedus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Muud asjakohased meetmed

Tehnoloogiaseadmete hooldus ja kontroll: Õlitööstuse põhi- ja abiseadmete jooksev hooldus ja remont, kapitaalremont.

Vastavalt vajadusele ja remondigraafikutele.

2. Muud asjakohased meetmed

Välisõhku eralduvate saasteainete püüdeseadmete hooldus ja remont: Tuha pneumosüsteemide aspiratsiooni efektiivsust kontrollida kontrollmõõtmistega vastavalt seiretingimusele A7. nr 23.11. Elektrifiltrite jooksev hooldus ja remont, kapitaalremont. Kontrollmõõtmine tahkete osakeste kontsentratsioonile suitsugaasides peale elektrifiltreid üks kord aastas vastavalt seiretingimustele A7. nr 23.1, 23.4 ja 23.7.

Vastavalt vajadusele ja remondigraafikutele

3. Muud asjakohased meetmed

Vee- ​ja reovee puhastusseadmete hooldus ja kontroll: Torustike jooksev hooldus ja remont, kapitaalremont.

Vastavalt vajadusele ja remondigraafikutele

4. Muud asjakohased meetmed

Jäätmekäitlusseadmete hooldus ja kontroll: Tuhaärastus- ja rehvihakke transpordiseadmete jooksev hooldus ja remont, kapitaalremont.

Vastavalt vajadusele ja remondigraafikutele

5. Pinnase ja põhjavee jääkreostuse seire

Vastavalt tabelis T7. toodud Pinnase ja põhjavee saastatuse seirele. Vastavalt tabelis T7. toodud Pinnase ja põhjavee saastatuse seirele.

6. Muud asjakohased meetmed

Omaseire lisaandmed 1. Rehvihake peab olema ladustatud selliselt, et rehvihake ei kuumene ega lendu kõrval olevatele aladele. 2. Igapäevane visuaalne kontroll rehvihakke ladustamise platsil, selle ümbruses ja konveieri alal, sh tuleb pidada päevikut, kuhu üles märkida reostuse teke ja ulatus.

Vastava tegevuse teostamisel.

7. Heitetekke seire Piirkonna õhukvaliteedi juhtimissüsteemi raames teostatakse piirkonna välisõhu pidevseiret ettevõtja omaseirena. Käitaja korraldab operatiivse info edastamise Narva-Jõesuu linnavalitsusele, kui käitises leiab aset sündmus, mis võib põhjustada lõhnahäiringut.

Pidevalt

8. Veesaaste seire Veesaaste omaseire Enefit-280-1 jahutusvee väljalaskest (väljalaske kood: IV084a). 08-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen), kloriid (Cl-), N-sum (Lämmastikühendid),7782-44-7 Hapnik, HA (heljum), naftasaaduste kogusisaldus, BHT7, pH üks kord kuus; KHT, Nüld, Püld üks kord kvartalis.Analüüsi tegev labor. Ettevõtte Keemialabor või muu akrediteeritud labor.

Seirepunkt on: IV084a, Seirepunkti koordinaadid L-EST97: 6576785; 721847.

Üks kord kuus või üks kord kvartalis. Andmed esitada KOTKAS infosüsteemi Kohustused saki kaudu hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks.

T9. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks26/43

T9. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks Jrk nr

Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess

Võimaliku avarii ohu kirjeldus

Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus)

Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus

1. Suitsugaaside puhastamine

elektrifiltrite avarii

Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud ettevõtte käitise Enefit õlitööstuse hädaolukorra lahendamise plaanile

Hädaolukorra lahendamise plaan on kinnitatud 12.01.2015. Uus hädaolukorra lahendamise plaan on momendil kooskõlastamisel Päästeametis

2. Õlide käitlemine naftasaaduste leke, tulekahju oht

Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud ettevõtte käitise Enefit õlitööstuse hädaolukorra lahendamise plaanile

Hädaolukorra lahendamise plaan on kinnitatud 12.01.2015. Uus hädaolukorra lahendamise plaan on momendil kooskõlastamisel Päästeametis

3. Põlevkivigaasi käitlemine

gaasi süttimine, plahvatusoht

Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud ettevõtte käitise Enefit õlitööstuse hädaolukorra lahendamise plaanile

Hädaolukorra lahendamise plaan on kinnitatud 12.01.2015. Uus hädaolukorra lahendamise plaan on momendil kooskõlastamisel Päästeametis

4. Toodangu laadimine raudtee- estakaadil

naftasaaduste leke, tulekahju oht

Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud ettevõtte käitise Enefit õlitööstuse hädaolukorra lahendamise plaanile

Hädaolukorra lahendamise plaan on kinnitatud 12.01.2015. Uus hädaolukorra lahendamise plaan on momendil kooskõlastamisel Päästeametis

5. Toodangu laadimine autodele

naftasaaduste leke, tulekahju oht

Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud ettevõtte käitise Enefit õlitööstuse hädaolukorra lahendamise plaanile

Hädaolukorra lahendamise plaan on kinnitatud 12.01.2015. Uus hädaolukorra lahendamise plaan on momendil kooskõlastamisel Päästeametis

6. Reovee käitlemine pumpade avarii Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud ettevõtte käitise Enefit õlitööstuse hädaolukorra lahendamise plaanile

Hädaolukorra lahendamise plaan on kinnitatud 12.01.2015. Uus hädaolukorra lahendamise plaan on momendil kooskõlastamisel Päästeametis

T10. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed

Tegevused käitise sulgemise korral Käitaja peab käitise tegevuse lõpetamisel ja selle järel tagama, et ei teki olulisi keskkonnahäiringuid (rakendades tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed).

Käitise tegevuse täieliku lõpetamise korral kasutusele meetmeid, mis on vajalikud saastatuse tekke ohu vältimiseks ning käitise tegevuskoha rahuldava keskkonnaseisundi taastamiseks sh hindab käitaja pinnase ja põhjavee saastatust käitises kasutatud, toodetud või sealt keskkonda viidud ohtlike ainetega. Kui tegevus on võrreldes lähteolukorra aruandes kirjeldatud seisundiga põhjustanud pinnase või põhjavee saastatuse, võtab käitaja vajalikke järelhooldusmeetmeid, mille abil taastatakse lähteolukorra aruandes kirjeldatud keskkonnaseisund. Meetmete valikul tuleb arvesse võtta nende tehnilist teostatavust.

Kui tegevuskoht võib kompleksloa alusel toimunud tegevuse tagajärjel ning selle tegevuse lõpetamise ajal kindlaksmääratud või heakskiidetud tulevast kasutamisviisi arvesse võttes avaldada olulist ebasoodsat mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile, on käitaja tegevuse täieliku lõpetamise korral kohustatud rakendama vajalikke järelhooldusmeetmeid ohtlike ainete eemaldamiseks, nende pinnases sisaldumise kontrollimiseks, piiramiseks või vähendamiseks.

Järelhoolduse meetmed Käitaja teeb järelhoolduse tingimustele vastavat seiret ja võtab kasutusele meetmeid olulise keskkonnamõju avaldumise vältimiseks ning annab oma tegevusest aru pädevale asutusele eelnevat kooskõlastatud sulgemiskavas määratud sagedusega.

T11. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest 27/43

T11. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Jrk nr 1.

Erandi algus 01.10.2020

Erandi lõpp 31.12.2020

Erandi õiguslik alus

Erandi kirjeldus, majanduslikud või tehnilised põhjendused Ilma kehtiva hädaolukorra lahendamise plaanita (HOLP) käitise käitamine ning Tarbijakaitse ja Päästeameti poolt kooskõlastatud HOLP-i esitamine

Hinnang, et erandi andmine ei tekita olulist saastatust ning keskkonna kvaliteedi normatiive ei rikuta

Teada olevalt pole käitises varasemalt ohutust rikutud ega õnnetusi juhtunud, siis võib eeldada, kui käitises järgitakse ohutusnõudeid siis kinnitamata HOLP keskkonna kvaliteeti ei vähenda. Selles osas nõustun ka Päästeamet oma 20.04.2020 kirjas nr 7.2-12.3/3805-2 (kiri on registreeritud Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis ametliku nimega KOTKAS 21.04.2020 dokumendi nr DM-109102-4 all)

Erandiga seotud erinõuded

Lisad

T12. Nõuete jõustumise erisused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Jäätmete käitlemine J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Käitluskoha andmed

Jrk nr 1.

Nimetus Enefit õlitööstuse jäätmekäitluskoht

Keskkonnaregistrikood JKK4400324

Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid

Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Auvere küla, Keskterritooriumi 3658377 51401:001:1297 X: 6576875, Y: 721854

Plaan või kaart Lisa 3: Enefit_ET_Auvere_katastrikaart.jpg

Number plaanil või kaardil

J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul28/43

J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Enefit õlitööstuse jäätmekäitluskoht

Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a)

Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse

Kogus R-kood Kogus D-kood

10 01 97 - Põlevkivikoldetuhk 421 200 421 200 0 421 200

10 01 98 - Põlevkivilendtuhk 1 581 800 1 581 800 0 1 581 800

19 12 04 01 - Purustatud või tükeldatud vanarehvid 105 000 5 000 100 000 100 000 R3m

J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus Jrk nr

Jäätmekäitlustoimingu nimetus

Toimingu kood Lubatud jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Lubatud jäätmekäitlustoimingu aastane käitlusmaht (tonni/aastas)

1. Rehvihakke ringlussevõtt muul otstarbel

R3m - mehaaniline ringlussevõtt ehk jäätmematerjali taaskasutamine selle keemilist struktuuri muutmata kas esialgsel või mõnel muul otstarbel

Rehvihakke, mis vastab keskkonnaministri 08.10.2018 määrusele nr 40 "Nõuded põlevkiviõli tootmisprotsessi lisatavale rehvihakkele", kasutamine põlevkiviõli tootmiseks.

100 000

J4. Jäätmete ladustamine Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Enefit õlitööstuse jäätmekäitluskoht

Ladustamiskoht Jäätmeliigid

Number plaanil või kaardil

L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või ladestamisele suunamise aeg

Üheaegne ladustamise kogus

Jäätmeliik Üheaegne ladustamise kogus

Tonni m³ Tonni m³

ÕLI_jäätmete ladustamise asukoha plaan

X: 6577108, Y: 722092; X: 6577136, Y: 722147; X: 6577069, Y: 722182; X: 6577040, Y: 722126; X: 6577108, Y: 722092

Rehvihakke ja rehvipuru ladustamine vastavalt keskkonnaministri määruse nr 40 nõuetele. Ladustamine on lubatud vaid juhul kui on olemas siseministri 02.09.2010 määruse nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“ § 5 lg 2 vastav Päästeameti poolt kooskõlastatud põlevmaterjali ladustamise plaan.

kuni 1 aastat* 2 000 19 12 04 01 - Purustatud või tükeldatud vanarehvid

2 000

Seotud failid

Failid Lisa 4: OLI_jaatmete_ladustamise_asukoha_plaan.jpg

J5. Jäätmete vedu Vorm ei ole asjakohane

J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded29/43

J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded Tegevuse liigid Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded

Kirjeldus Rakendamine R13 - Rehvihakke, rehvipuru ladustamine

Rehvihake peab olema ladustatud viisil, millest tulenevalt ei kuumene ega lendu kõrval olevatele aladele. Ladustamine vastavalt Päästeameti kooskõlastatud põlevmaterjalide ladustamise plaanile.

Pidevalt

Tekkivate jäätmete käitlemine Õlijäätmete üle andmine ja vanaõli ladustamine keskkonnaohutult suletud mahutites. Käitises tekkiv vanaõli tuleb vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule üle anda esimesel võimalusel, et hoida käitises selle ladustamise kogus ja aeg minimaalsena.

Pidevalt

08.10.2018 määruse nr 40 "Nõuded põlevkiviõli tootmisprotsessi lisatavale rehvihakkele" mitte vastava rehvihakke käitlemine

Nõuetele mittevastav rehvihake tuleb ladustada eraldi vaalus ning esimesel võimalusel tagastada tarnijale või üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule. Pidevalt

Jäätmete ladustamise finantstagatis Ettevõttel peab olema keskkonnakaitseloa kehtivuse ajal kehtiv krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendav dokument, millega on tagatud ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulud. Ettevõte peab vähemalt üks kuu enne krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendava dokumendi kehtivuse lõppemist esitama Keskkonnaametile uue krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendavad dokumendid.

Pidevalt

J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Enefit õlitööstuse jäätmekäitluskoht

Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid

Ohutusmeetmed Tagada vastavate meetmetega jäätmekäitlemisel tervise- ja keskkonnaohutus. Jäätmekäitlemisega tegelevad töötajad peavad olema läbinud teoreetilise ja praktilise õppuse ohutu ja keskkonnasõbraliku jäätmekäitluse alal. Järgida kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja ning asutusesiseseid juhiseid.

Kõik jäätmekäitlusega seotud tegevused peavad olema vastavuses kehtivate tervise- ja keskkonnakaitsenormatiividega.

Alustamisel, käitlemise ajal ning pärast jäätmekäitluse lõpetamist

Tuleb järgida keskkonnaseirenõudeid jäätmekäitluskohas ja selle ümbruses enne käitluse alustamist, käitlemise ajal ning pärast käitluse lõpetamist.

Lõpetamisel: kompleksis kasutatavad seadmed ja muud rajatised/ehitised (sh piirdeaed, tuuletõkked) tuleb demonteerida ja kompleksist ära viia. Kõvakattega pind eemaldada ning pärast istutada mets. Istutatud metsakooslus peab olema sarnane kõrvaloleva metsakooslusega.

J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis asjakohased.

J9. Prügila või jäätmehoidla liik Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis asjakohased.

J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis asjakohased.

J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed 30/43

J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis asjakohased.

J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa

Veehaare jrk nr 1.

Veehaarde nimetus Mustajõgi

Veehaarde kood PIH0000172

Veehaarde L-EST97 koordinaadid X: 6576421, Y: 721965

Veekogu nimetus Mustajõgi

Veekogu kood VEE1063800

Pinnaveekogumi nimetus Mustajõgi

Pinnaveekogumi kood 1063800_1

Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päevas Sek ​undis

Veevõtt 2024 16 425 000 16 425 000 16 425 000 16 425 000 65 700 000 180 000

Jahutusvesi 2024 16 425 000 16 425 000 16 425 000 16 425 000 65 700 000 180 000

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis asjakohased.

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded

Veearvestuse pidamine Pinnaveehaardest PIH0000172 võetava vee (tehnoloogiline vesi, jahutusvesi) arvestust pidada taadeldud veearvestite näitude alusel, fikseerides veevõtu päevikus veearvestite näidud ja võetava vee kogused kuude lõikes. Pidada eraldi arvestust tehnoloogilise vee ja jahutusvee koguste kohta. Pinnaveehaardest PIH0000172 lubatud veevõtt kokku on 65 700 000 m³/aastas.

Põhjaveetaseme mõõtmine

Proovivõtunõuded

Analüüsinõuded

31/43

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis veel asjakohased.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis veel asjakohased.

V7. Väljalaskme seire nõuded Jahutusvesi lastakse Eesti elektrijaama jahutusvee väljalasku IV084. Reovesi lisatakse tuhaärastussüsteemi veele (kondensaatvesi, põrandate pesuvesi, sademevesi). Saastumata sademevesi juhitakse Eesti elektrijaama tööstus- ja sademevee väljalasku (IV142), mille lubatud vooluhulk on 4,2 mln m3 aastas, suublaks Mustajõgi. Järgitakse kõiki Eesti elektrijaama kompleksloa nr L.KKL.IV-172516 nõudeid antud väljalaskudele.

V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis asjakohased.

V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis asjakohased.

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis asjakohased.

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis asjakohased.

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis asjakohased.

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont 32/43

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis asjakohased.

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis asjakohased.

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis asjakohased.

Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria

Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu

Kogus Ühik

Põlevkiviõli (raske fraktsioon) 600 tonni

Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 19201 - Puhastatud naftatoodete (sh turbabriketi) tootmine

Põletusseade Jah

Põletus ​seadme summaarne soojus ​sisendile vastav nimi ​soojus ​võimsus, MWth

93.10

Keskmise võimsusega põletus ​seade Ei

Suure võimsusega põletus ​seade Ei

Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist

Ei

Nafta ​saaduste, muude mootori- või vedel ​‐ kütuste, kütuse ​komponentide või kütuse ​‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)

Ei

Seakasvatus Ei

Veisekasvatus Ei

Kodulinnukasvatus Ei

E-PRTR registri kohustuslane Ei

33/43

Kasvuhoone ​gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane

Jah

Kauplemis ​süsteemi kohustus ​lase tegevus ​ala Mineraalõlide rafineerimistehaste käitamine

Iga-aastane kasuhoonegaaside heitkoguste seirekava ja aruandlus

Käitaja teeb CO2 heitkoguse seiret vastavalt pädeva asutuse kinnitatud seirekavale.

Seirekava manused Seirekava_manus.pdf

Käitaja peab esitama eelneva kalendriaasta kohta heitkoguse aruande koos tõendaja koostatud tõendamise aruandega iga aasta 25. märtsiks ELi HKSi aruandlussüsteemi

Käitaja peab tagastama kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise registris iga aasta 30. septembriks eelneva kalendriaasta heitkogusele vastava hulga lubatud heitkoguse ühikuid.

A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane

A3. Heiteallikad 34/43

A3. Heiteallikad Heite ​allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0005965 282-1 Enefit-280-1 Retordi tihendi ventilatsioon X: 6576871, Y: 721794 HEIT0005966 601 Mahuti CET-A (raske kütteõli e. HFO) X: 6577825, Y: 722121 HEIT0005967 602 Mahuti CET-Б (raske kütteõli e. HFO) X: 6577825, Y: 722121 HEIT0005968 301-1 Enefit-140 korsten nr 1 X: 6576813, Y: 721924 HEIT0005969 302-1 Enefit-140-1 Retordi tihendi ventilatsioon X: 6576813, Y: 721924 HEIT0005970 301-2 Enefit-140 korsten nr 2 X: 6576813, Y: 721924 HEIT0005971 302-2 Enefit-140-2 Retordi tihendi ventilatsioon X: 6576895, Y: 721873 HEIT0005972 280-1 Enefit-280-1 korsten X: 6576891, Y: 721775 HEIT0005975 281-1 Enefit-280-1 Tuha pneumosüsteemide aspiratsioon X: 6576891, Y: 721775 HEIT0005976 603 Mahuti СЕФ-А (mark C) X: 6577825, Y: 722121 HEIT0005977 604 Mahuti СЕФ-Б (mark C) X: 6577825, Y: 722121 HEIT0005980 607 Mahuti СЕФ-В (põlevkivibensiin) X: 6577825, Y: 722121 HEIT0005982 609 Mahuti СЕТМ-Б (Mark C) X: 6577825, Y: 722121 HEIT0005983 610 Mahuti СЕСМ-А (raske kütteõli e. HFO) X: 6577825, Y: 722121 HEIT0005984 611 Mahuti СЕН (põlevkivibensiin) X: 6577825, Y: 722121 HEIT0005988 615 Mahuti СЕСМ-Б (raske kütteõli e. HFO) X: 6577825, Y: 722121 HEIT0005989 616 Mahuti CETM-A (põlevkivibensiin) X: 6577825, Y: 722121 HEIT0005990 701 Autolaadimisestakaad (raske kütteõli e. HFO) X: 6577596, Y: 722117 HEIT0005991 801 Raudteelaadimisestakaad X: 6577262, Y: 722028 HEIT0005992 901 Aurude tagastusseade X: 6577599, Y: 722130 HEIT0005993 902 Aurude tagastusseade X: 6577798, Y: 722198 HEIT0005994 903 Aurude tagastusseade X: 6577883, Y: 722055 HEIT0005998 401 Enefit-140 leektoru (tehn. äkkheide, käivitus- ja seiskamisrežiimid leektoruga) X: 6577116, Y: 721662 HEIT0005999 402 Enefit-280-1 leektoru (ohutuse tagamine, käivitus- ja seiskamisrežiimid) X: 6577130, Y: 721508 HEIT0011195 R1 Rehvipurustusliini nr 1 aspiratsioonisüsteemi väljapuhe X: 6576827, Y: 720788 HEIT0011196 R2 Rehvipurustusliini nr 2 aspiratsioonisüsteemi väljapuhe X: 6576851, Y: 720838 HEIT0011197 R3 Rehvipurustusliini nr 3 aspiratsioonisüsteemi väljapuhe X: 6576799, Y: 720739 HEIT0011198 R4 Rehvipurustusliini nr 4 aspiratsioonisüsteemi väljapuhe X: 6576744, Y: 720696 HEIT0011199 R5 Enefit280 seadmele rehvigraanulite vastuvõtu punker X: 6576823, Y: 721765

A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas35/43

A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus

Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2008 2 725.74 t 7783-06-4 Vesiniksulfiid 2008 123.057 t 71-43-2 Benseen 2008 606.752 t 463-58-1 Karbanüülsulfiid 2008 82.734 t 7664-41-7 Ammoniaak 2008 295.476 t 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) 2008 25.65 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 2008 46 660.26 t 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2008 606.852 t 7446-09-5 Vääveldioksiid 2008 943.203 t PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 2008 528.201 t 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 2008 2.653 kg 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 2008 13.203 kg 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 2008 0.774 kg 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 2008 6.369 kg 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 2008 29.995 kg 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 2008 26.66 kg 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 2008 18.046 kg 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 2008 176.888 kg 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks 2008 13.258 kg 74-93-1 Metaantiool (metüülmerkaptaan) 2008 7.816 kg PM10 Peened osakesed (PM10) 2008 9.543 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2008 3.781 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 2008 1 222 646.417 t 74-82-8 Metaan 2008 4 727.63 t Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud 2008 2.962 t

A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine

CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Hetkeline kogus Mõõtühik

Enefit-140 korsten nr 1 (301-1) HEIT0005968 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 3.572 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 1.286 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 7.136 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 900.06 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 3.215 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 107.15 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0.857 g/s 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 8.572 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 21.438 g/s 463-58-1 Karbanüülsulfiid Tavaheide 2.357 g/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 0 g/s 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tavaheide 0 g/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 0 g/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 0 g/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0 g/s

36/43

7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 0 g/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 0 g/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0.001 g/s 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks Tavaheide 0 g/s 74-82-8 Metaan Tavaheide 117.86 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s

Enefit-140-1 Retordi tihendi ventilatsioon (302-1) HEIT0005969 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.50 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.023 g/s 74-93-1 Metaantiool (metüülmerkaptaan) Tavaheide 0.002 g/s

Enefit-280-1 korsten (280-1) HEIT0005972 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 16.952 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 16.952 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 84.761 g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 14.127 g/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 0 g/s 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tavaheide 0 g/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 0 g/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 0 g/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0 g/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 0 g/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 0 g/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0.003 g/s 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks Tavaheide 0 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s

Enefit-280-1 Tuha pneumosüsteemide aspiratsioon (281-1) HEIT0005975 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 1.30 g/s Enefit-280-1 Retordi tihendi ventilatsioon (282-1) HEIT0005965 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.35 g/s

7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.016 g/s 74-93-1 Metaantiool (metüülmerkaptaan) Tavaheide 0.002 g/s

Enefit-140 leektoru (tehn. äkkheide, käivitus- ja seiskamisrežiimid leektoruga) (401) HEIT0005998 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 136.049 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 3.076 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 2.156 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.217 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 4.26 g/s

Enefit-280-1 leektoru (ohutuse tagamine, käivitus- ja seiskamisrežiimid) (402) HEIT0005999 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 53.338 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 2.464 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 1.728 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.085 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 3.053 g/s

Mahuti CET-A (raske kütteõli e. HFO) (601) HEIT0005966 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.001 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s 74-93-1 Metaantiool (metüülmerkaptaan) Tavaheide 0 g/s

Mahuti CET-Б (raske kütteõli e. HFO) (602) HEIT0005967 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.001 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s 74-93-1 Metaantiool (metüülmerkaptaan) Tavaheide 0 g/s

Mahuti СЕФ-А (mark C) (603) HEIT0005976 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.575 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.017 g/s

Mahuti СЕФ-Б (mark C) (604) HEIT0005977 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.394 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.012 g/s

Mahuti СЕФ-В (põlevkivibensiin) (607) HEIT0005980 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.394 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.012 g/s

Mahuti СЕТМ-Б (Mark C) (609) HEIT0005982 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.575 g/s

37/43

Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.017 g/s Mahuti СЕСМ-А (raske kütteõli e. HFO) (610) HEIT0005983 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.004 g/s

7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s 74-93-1 Metaantiool (metüülmerkaptaan) Tavaheide 0 g/s

Mahuti СЕН (põlevkivibensiin) (611) HEIT0005984 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.002 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s 74-93-1 Metaantiool (metüülmerkaptaan) Tavaheide 0 g/s

Mahuti СЕСМ-Б (raske kütteõli e. HFO) (615) HEIT0005988 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.002 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s 74-93-1 Metaantiool (metüülmerkaptaan) Tavaheide 0 g/s

Mahuti CETM-A (põlevkivibensiin) (616) HEIT0005989 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.394 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.012 g/s

Autolaadimisestakaad (raske kütteõli e. HFO) (701) HEIT0005990 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.108 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.001 g/s 74-93-1 Metaantiool (metüülmerkaptaan) Tavaheide 0 g/s

Aurude tagastusseade (902) HEIT0005993 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.304 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s 74-93-1 Metaantiool (metüülmerkaptaan) Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.009 g/s

Aurude tagastusseade (903) HEIT0005994 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.311 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s 74-93-1 Metaantiool (metüülmerkaptaan) Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.009 g/s

Rehvipurustusliini nr 1 aspiratsioonisüsteemi väljapuhe (R1) HEIT0011195 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.051 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.051 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.051 g/s

Rehvipurustusliini nr 2 aspiratsioonisüsteemi väljapuhe (R2) HEIT0011196 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.051 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.051 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.051 g/s

Rehvipurustusliini nr 3 aspiratsioonisüsteemi väljapuhe (R3) HEIT0011197 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.051 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.051 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.051 g/s

Rehvipurustusliini nr 4 aspiratsioonisüsteemi väljapuhe (R4) HEIT0011198 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.051 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.051 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.051 g/s

Enefit280 seadmele rehvigraanulite vastuvõtu punker (R5) HEIT0011199 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0 g/s

Enefit-140 korsten nr 1 (301-1) HEIT0005968 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tehnoloogiline äkkheide 13.321 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tehnoloogiline äkkheide 6.558 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tehnoloogiline äkkheide 1.639 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tehnoloogiline äkkheide 11.667 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 3.691 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tehnoloogiline äkkheide 1.397 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tehnoloogiline äkkheide 0.166 g/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s

38/43

7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tehnoloogiline äkkheide 0.002 g/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tehnoloogiline äkkheide 0.004 g/s

Enefit-140 korsten nr 2 (301-2) HEIT0005970 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tehnoloogiline äkkheide 13.321 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tehnoloogiline äkkheide 6.558 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tehnoloogiline äkkheide 1.639 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tehnoloogiline äkkheide 11.667 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 3.691 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tehnoloogiline äkkheide 1.397 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tehnoloogiline äkkheide 0.166 g/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tehnoloogiline äkkheide 0.002 g/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tehnoloogiline äkkheide 0.004 g/s

Enefit-280-1 korsten (280-1) HEIT0005972 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tehnoloogiline äkkheide 5.108 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tehnoloogiline äkkheide 2.514 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tehnoloogiline äkkheide 0.629 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tehnoloogiline äkkheide 9.333 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 2.953 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tehnoloogiline äkkheide 1.117 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tehnoloogiline äkkheide 0.133 g/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 0 g/s 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tehnoloogiline äkkheide 0.001 g/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tehnoloogiline äkkheide 0.004 g/s

Enefit-140 korsten nr 1 (301-1) HEIT0005968 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tehnoloogiline äkkheide 15.435 g/s Enefit-140 korsten nr 2 (301-2) HEIT0005970 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tehnoloogiline äkkheide 15.435 g/s Enefit-140 korsten nr 1 (301-1) HEIT0005968 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tehnoloogiline äkkheide 7.02 g/s Enefit-140 korsten nr 2 (301-2) HEIT0005970 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tehnoloogiline äkkheide 7.02 g/s Enefit-140 korsten nr 1 (301-1) HEIT0005968 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tehnoloogiline äkkheide 917.694 g/s

7446-09-5 Vääveldioksiid Tehnoloogiline äkkheide 7.635 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tehnoloogiline äkkheide 2.753 g/s 71-43-2 Benseen Tehnoloogiline äkkheide 18.354 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tehnoloogiline äkkheide 3.304 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tehnoloogiline äkkheide 183.539 g/s

Enefit-140 korsten nr 2 (301-2) HEIT0005970 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tehnoloogiline äkkheide 917.694 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tehnoloogiline äkkheide 7.635 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tehnoloogiline äkkheide 2.753 g/s 71-43-2 Benseen Tehnoloogiline äkkheide 18.354 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tehnoloogiline äkkheide 3.304 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tehnoloogiline äkkheide 183.539 g/s

Enefit-140 korsten nr 2 (301-2) HEIT0005970 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 3.572 g/s

39/43

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 1.286 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 900.06 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 7.136 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 107.15 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 3.215 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0.857 g/s 463-58-1 Karbanüülsulfiid Tavaheide 2.357 g/s 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 8.572 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 21.43 g/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 0 mg/s 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tavaheide 0 mg/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 0 mg/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 0 mg/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0 mg/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 0 mg/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 0 mg/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0 mg/s 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks Tavaheide 0 mg/s 74-82-8 Metaan Tavaheide 117.86 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s

Enefit-140-2 Retordi tihendi ventilatsioon (302-2) HEIT0005971 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.50 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.023 g/s 74-93-1 Metaantiool (metüülmerkaptaan) Tavaheide 0.002 g/s

Raudteelaadimisestakaad (801) HEIT0005991 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.108 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.001 g/s 74-93-1 Metaantiool (metüülmerkaptaan) Tavaheide 0 g/s

Aurude tagastusseade (901) HEIT0005992 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.304 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s 74-93-1 Metaantiool (metüülmerkaptaan) Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.009 g/s

A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus40/43

A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Heite ​allikas Heiteallika

kood Püüdeseade Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töökorras oleku

kontroll ja sagedus Püütav saasteaine CAS nr Nimetus Projekteeritud

puhastusaste Puhastusastme ühik

Muu ühik

Enefit-140 korsten nr 1 (301-1) HEIT0005968 Elektrifilter 34185B 4x5.0 vvKVAst 1 1x aastas PM-sum Tahked osakesed, summaarsed

99.895 %

Enefit-140 korsten nr 2 (301-2) HEIT0005970 Elektrifilter D95H6007 1 1x aastas PM-sum Tahked osakesed, summaarsed

99.9 %

Enefit-280-1 korsten (280-1) HEIT0005972 Elektrifilter DA01-HR001 1 1x aastas PM-sum Tahked osakesed, summaarsed

99.9 %

Mahuti СЕФ-Б (mark C) (604) HEIT0005977 Ujuv kaas (pontoon) 4 ei NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

90 %

Aurude tagastusseade (901) HEIT0005992 Aurude tagastussüsteem, millega on ühendatud autolaadimisestakaad ja raudteelaadimisestakaad

1 ei NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

99 %

Aurude tagastusseade (902) HEIT0005993 Aurude tagastussüsteem, millega on ühendatud mahutid 605, 606, 608, 611, 612, 613, 614

1 ei NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

99 %

Aurude tagastusseade (903) HEIT0005994 Aurude tagastusseade, millega on ühendatud tsentrifuugimissõlm ja bensiini puhastamise plokk (BOB)

1 ei NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid

99 %

Enefit-280-1 Tuha pneumosüsteemide aspiratsioon (281-1)

HEIT0005975 Tuha pneumosüsteemide aspiratsioon 1 1 kord aastas PM-sum Tahked osakesed, summaarsed

99.9 %

Rehvipurustusliini nr 1 aspiratsioonisüsteemi väljapuhe (R1)

HEIT0011195 Kottfilter 4 1 kord aastas PM-sum Tahked osakesed, summaarsed

99.9 %

Enefit280 seadmele rehvigraanulite vastuvõtu punker (R5)

HEIT0011199 Filterpadrun 1 1 kord aastas PM-sum Tahked osakesed, summaarsed

99.9 %

A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused41/43

A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Eritingimuse liik

Eritingimus Täitmise sagedus

Täitmise tähtaeg (vaid ühekordse tähtaja korral)

Eritingimuse kirjeldus

Heiteseire Pisteline regulaarne

23.1 Mõõta Enefit140 seadmete pidevseire kalibreerimist tõendavate andmete Keskkonnaametile esitamiseni üks kord kuus Enefit140 korstnatest nr 1 ja 2 (heiteallika nr plaanil või kaardil: 301-1 ja 301-2) väljuvatest heitgaasidest järgmiste saasteainete sisaldus: osakesed, summaarselt (PM-sum); peened osakesed (PM10); eriti peened osakesed (PM2,5); vääveldioksiid (CAS nr 7446-09-5); lämmastikoksiidid (CAS nr 10102-44-0); fenool (CAS nr 108-95-2); süsinikoksiid (CAS nr 630-08-0); ammoniaak (CAS nr 7664-41-7); karbanüülsulfiid CAS nr 463-58-1); benseen (CAS nr 41-43-2); väävelvesinik (CAS nr 7783-06-4), metaan (CAS nr 74-82-8) ja mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid, välja arvatud metaan (NMVOC). Mõõtmised viia läbi tootmise tavapärasel töörežiimil. Teha kolm vähemalt 30 minutit kestvat mõõtmist. Mõõtmistulemused esitada keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord” lisas 5 kehtestatud vormil ja mahus. Heitgaasis sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid esitada kolme proovi keskmise väärtusena ning 3 % hapnikusisalduse juures. Mõõtmised peavad olema jälgitavad mõõteseaduse § 5 lg 1 ja 3 mõistes. Mõõtmisi tohib teostada akrediteeritud laboratoorium, kes peab tagama mõõtmiste kvaliteedi, jälgitavuse ja tulemuste esinduslikkuse. Mõõtmiste tulemused esitada KOTKAS infosüsteemi Kohustused saki kaudu hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks.

Heiteseire Pisteline regulaarne

23.2 Üks kord kvartalis heiteallikatest 601-615, 701, 801, 901-903 määrata arvutusmeetodil saasteainete heitkogused lenduvate orgaaniliste ühendite osas. Arvutuste tulemused esitada läbi KOTKAS infosüsteemi Kohustused saki hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks.

Välisõhu kvaliteedi seire

Pisteline regulaarne

23.3. Üks kord aastas teostada tootmisterritooriumi piiril õhukvaliteedi 24 tunnised mõõtmised. Mõõta järgmiste saasteainete sisaldust välisõhus: peened osakesed (PM10); vääveldioksiid (CAS nr 7446-09-5); fenool (CAS nr 108-95-2); süsinikoksiid (CAS nr 630-08-0); benseen (CAS nr 41-43-2) ja väävelvesinik (CAS nr 7783-06-4), sh välisõhu 24 tunnine peente osakeste (PM10), vääveldioksiidi (CAS nr 7446-09-5) ja väävelvesiniku pidevmõõtmine ning võtta välisõhuproovid benseeni ja fenooli sisalduse määramiseks (teha nii ühe tunni proov kui ka 24 tunni proov). Mõõtmiskoht valida mõõtmisperioodi valdavate tuulte suhtes allatuult (arvestades ajutise mõõtejaama paigaldamise võimalustega). Mõõtmiste aruandele lisada meteoroloogilised andmed (tuule kiirus ja suund, temperatuur, sademed, pilvisus jms) mõõtmiste perioodil ja andmed heiteallikate (k.a. tehnoloogiline äkkheide heiteallikate kaupa) töörežiimi ja seisakute kohta. Mõõtmisi tohib teostada akrediteeritud laboratoorium, kes peab tagama mõõtmiste kvaliteedi, jälgitavuse ja tulemuste esinduslikkuse. Mõõtmiste tulemused esitada läbi KOTKAS infosüsteemi Kohustused saki hiljemalt järgneva aasta 1. veebruariks.

Heiteseire Pidev 23.4A Heiteallikast nr 280-1 väljuvast heitgaasist mõõta pidevalt järgmiste saasteainete sisaldust: osakesed, summaarselt (PM-sum); vääveldioksiid (CAS nr 7446-09-5); lämmastikoksiidid (CAS nr 10102-44-0) ja süsinikoksiid (CAS nr 630-08-0). Mõõtmistele lisada andmed saasteainete kuukeskmiste sisalduste kohta normaaltingimustel (mg/Nm3) ja hinnata nende vastavust heite kuukeskmistele piirväärtustele. Mõõtmiste aruanne esitada läbi KOTKAS infosüsteemi Kohustused saki hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks. Aruandele lisada andmed pidevseirejaama (AMS) seisakute kohta koos põhjuste väljatoomisega. Kui AMS seade ei tööta pikema ajaperioodi jooksul (rohkem kui kaks nädalat), informeerida sellest Keskkonnaametit, saates vastava teate KOTKAS infosüsteemi kaudu.

23.4B Heiteallikatest nr 301-1 ja 301-2 väljuvast heitgaasist mõõta pidevalt järgmiste saasteainete sisaldust: osakesed, summaarselt (PM-sum); vääveldioksiid (CAS nr 7446-09-5); lämmastikoksiidid (CAS nr 10102-44-0); süsinikoksiid (CAS nr 630-08-0), fenool (CAS nr 108-95-2); ammoniaak (CAS nr 7664-41-7); benseen (CAS nr 41-43-2); vesiniksulfiid (CAS nr 7783-06-4), metaan (CAS nr 74-82-8) ja summaarsed lenduvad orgaanilised ühendid, väljendatud süsinikuna (TOC). Mõõtmistele lisada andmed saasteainete kuukeskmiste sisalduste kohta normaaltingimustel (mg/Nm3) 3 % hapnikusisalduse juures ja hinnata nende vastavust heite kuukeskmistele piirväärtustele (piirväärtuse olemasolul). Mõõtmiste aruanne esitada KOTKAS infosüsteemi Kohustused saki kaudu hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks. Aruandele lisada andmed pidevseirejaama (AMS) seisakute kohta koos põhjuste väljatoomisega. Kui AMS seade ei tööta pikema ajaperioodi jooksul (rohkem kui kaks nädalat), tuleb informeerida sellest Keskkonnaametit, saates vastava teate KOTKAS infosüsteemi kaudu. Kuni nõuetele vastavate AMS seadmete paigaldamiseni heiteallikatele nr 301-1 ja 301-2 ning sertifitseerimiseni võib käitaja heiteallikate nr 301-1 ja 301-2 pidevseire andmete esitamisel lisada andmete juurde märkuse, et pidevseire andmed on informatiivsed.

Muude andmete esitamine

Pisteline regulaarne

23.5 Pidada arvestust ja esitada andmed tehnoloogilise äkkheite kestuse üle tehnoloogilise äkkheite allikate kaupa vastavuses heiteallikate tabeliga 21. Aruandes kajastada tehnoloogilise äkkheite kestus tundides, äkkheite kuupäev(ad), äkkheite põhjus, äkkheite kestus aruandeaasta algusest. Andmed esitada läbi KOTKAS infosüsteemi Kohustused sakil hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks.

Heiteseire Pisteline regulaarne

23.7 Mõõta üks kord kvartalis Enefit280 korstnast (heiteallika nr plaanil või kaardil: 280-1) väljuvast heitgaasist järgmiste saasteainete sisaldus: osakesed, summaarselt (PM-sum); peened osakesed (PM10) ja eriti peened osakesed (PM2,5). Mõõtmised viia läbi tootmise tavapärasel töörežiimil. Teha kolm vähemalt 30 minutit kestvat mõõtmist. Mõõtmistulemused esitada keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord” lisas 5 kehtestatud vormil ja mahus. Heitgaasis sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid esitada kolme proovi keskmise väärtusena. Mõõtmised peavad olema jälgitavad mõõteseaduse § 5 lg 1 ja 3 mõistes. Mõõtmisi tohib teostada akrediteeritud laboratoorium, kes peab tagama mõõtmiste kvaliteedi, jälgitavuse ja tulemuste esinduslikkuse. Mõõtmiste tulemused esitada läbi KOTKAS infosüsteemi Kohustused saki hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks.

Heiteseire Pisteline regulaarne

23.8 Mõõta kord aastas tuha pnumosüsteemide aspiratsioonisüsteemi heiteallikast 281-1 väljuvast heitest järgmiste saasteainete sisaldus: osakesed, summaarselt; peened osakesed (PM10) ja eriti peened osakesed (PM2,5). Mõõtmised viia läbi tootmise tavapärasel töörežiimil. Teha kolm vähemalt 30 minutit kestvat mõõtmist. Mõõtmistulemused esitada keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord” lisas 5 kehtestatud vormil ja mahus. Heitgaasis sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid esitada kolme proovi keskmise väärtusena. Mõõtmised peavad olema jälgitavad mõõteseaduse § 5 lg 1 ja 3 mõistes. Mõõtmisi tohib teostada akrediteeritud laboratoorium, kes peab tagama mõõtmiste kvaliteedi, jälgitavuse ja tulemuste esinduslikkuse. Mõõtmiste tulemused esitada läbi KOTKAS infosüsteemi Kohustused saki hiljemalt järgneva aasta 1. veebruariks.

Loa lisad 42/43

Loa lisad Nimetus Manus Auvere katastrikaart Lisa 5: Enefit_ET_Auvere_katastrikaart.pdf

Lähteolukorra aruanne 2014 Lisa 6: OT_lahteolukorra_aruanne.zip

Jäätmete ladustamise plaan Lisa 7: OLI_jaatmete_ladustamise_asukoha_plaan.pdf

Heiteallikate asendiplaan Lisa 8: OLI_heiteallika_asendiplaan__1.pdf

Käitise asukoha kaart Lisa 9: OLI_kaitise_asukoha_kaart_maarus_73.pdf

Mahutid ja hoidlad Lisa 10: OLI_mahutid ja hoidad.pdf

Vee erikasutuse asukoha kaart Lisa 11: OLI_vee_erikasutuse_asukoha_kaart__1_.jpg

Käitise asendiplaan Lisa 12: OLI_kaitise_asendiplaan.jpg

43/43

Keskkonnakompleksluba

Loa registrinumber KKL/324417

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi Enefit Power OÜ

Registrikood / Isikukood

17209649

Tegevuskoha andmed

Nimetus Auvere elektrijaam

Aadress Keskterritooriumi, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond

Katastritunnus(ed) 51401:001:1297

Territoriaalkood EHAK

1472

Käitise territoorium

Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Abikeskuse (85101:012:0086), Abimajandi (85101:012:0421), Anatoli kalakasvandus (85101:012:0049), Kalakasvanduse (85101:012:0039), Keskterritooriumi (51401:001:1297), Suur alajaam 330 (85101:001:0642), Väike alajaam 110 (85101:001:0641). Puudutatud veekogud: Eesti SEJ juurdevoolukanal (VEE1064900), Mustajõgi (VEE1063800), Põõsastiku kraav (VEE1065000).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Tööstusheide ehk kompleksluba; Vee erikasutus; Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; Jäätmete käitlemine;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

Lõppemise kuupäev

Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tööstusheide

T1. Käitise tegevus 2/38

T1. Käitise tegevus

Käitiste register

Käitise kood KNR0000007

Käitise nimetus Auvere elektrijaam

Käitise asukoha kirjeldus Enefit Power AS Auvere elektrijaama (edaspidi Auvere elektrijaam, Auvere EJ või AEJ) territoorium asub Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linnas Auvere külas Keskkterritooriumi kinnistul u 25 kilomeetrit Narvast edelas. Käitise aadress on Keskterritooriumi, Auvere küla, Narva- Jõesuu linn, Ida-Viru maakond. Käitise jääb valdavalt Keskkterritooriumi kinnistule (katastri nr 85101:001:0640), mis on 100% tootmismaa. Territooriumi täpsete piiride määramine on mõnevõrra tinglik, sest käitis on ümbritsetud samale ettevõtele kuuluvate teiste käitistega. Keskterritooriumi kinnistul paiknevad ka õlitööstus nr KKL/176540 ja Eesti elektrijaam nr L.KKL.IV- 172516. Käitise vahetus läheduses paikneb Enefit Power AS raudteeveeremi hooldusüksus (nn Musta jaam L.ÕV/318337). Käitise territooriumist läände jääb Enefit Power AS Narva karjääri nn ühendladu. Käitise tegevus on ka teiste samale ettevõttele kuuluvate käitistega seotud. AEJ saab oma tootmiseks vajaliku põlevkivi Narva karjääri ühendlaost. AEJ põhilised jäätmed on põlevkivituhk, mis ladestatakse Eesti elektrijaama tuhaväljale (prügila, mille tegevus on reguleeritud kompleksloaga nr L.KKL.IV- 172516). Ka AEJ veesüsteemid on seotud Eesti elektrijaama veevarustus- ja heite süsteemidega. Asulad jäävad käitisest suhteliselt kaugele (elanike arv näidatud 2020. a seisuga vastavalt Statistikaameti ruumipäringu kaardirakenduse andmetele): 43 elanikuga Auvere küla 7 km põhja suunas, 42 elanikuga Sirgala asula 8 km loode suunas, 450 elanikuga Sinimäe aleviku piirkond (sh Hiiemetsa ja Hundinurga) - 11 km põhja suunas ja 172 elanikuga Vaivara küla - 12 km loode suunas. Lähimad elamumaad paiknevad käitise keskosast u 1,9 km kaugusel kagus (Mustajõe SÜ ala Auvere külas Narva jõe kaldaalal). Maastikuliselt asub käitise territooriumil Alutaguse madalikul, mida iseloomustavad jääjärve- ja järvetasandikud ning suured metsa ja soomassiivid. Samas mitmekesistavad maastikurajooni välisilmet peamiselt põlevkivi kaevandamisega seotud tehnogeensed maastikud. Käitise territooriumist kagus voolab Narva jõgi (VEE1062200). Eesti-Vene piirijõgi jääb käitise keskmest ca 2 km kaugusele. Käitise lõuna- ja lääneküljes voolab Narva jõe vasakpoolne lisajõgi Mustajõgi (VEE1063800). Looduslikult on Mustajõe kaldad soised, eriti selgelt avaldub see ala lõuna ja kaguküljes Mustajõe ja Narva jõe vahelisel alal, kus valitsevaks kasvukohatüübiks on lodu- ja soometsad. Täna kasutatakse kogu Mustajõe vooluhulk ära Eesti elektrijaama jahutusveena. Narva jõge ja Mustajõge ühendab elektrijaama tarbeks rajatud Eesti EJ juurdevoolukanal (Mustajõe kanal) (VEE1064900). Lääne poolt külgneb ala Narva karjääriga (KMIN-073). Rekultiveeritud kaeveväljad jäävad käitise territooriumist loodesse ja edelasse ning nende vahel Mustajõe kallastel paikneb Narva karjääri tööstusterritoorium. Käitisest põhjapool laiuvad nii riigi kui ka eraomandisse kuuluvad suured metsamassiivid. Kirdesse jääb Kõrgesoo raba. Käitisest ca 1 km kaugusel asub Natura 2000 võrgustikku kuuluv Mustajõe loodusala (EE0070105), mille eesmärk on taimeliigi laialehine nestik elupaiga ning metsakoosluste kaitse. Käitisest ca 1 km kaugusel loodes ja kirdes asuvad III kaitsekategooria käpaliste kasvukohad. Teised kaitsealuseid objektid jäävad Käitisest rohkem kui 3 km kaugusele. Käitise vahetus läheduses asuvad Eesti elektrijaam, Õlitööstus, Narva karjäär, Vaivara Ohtlike Jäätmete Käitluskeskus, Narva veehoidla ning Narva veehoidla ääres paiknevad 82 suvilakrunti. Auvere elektrijaama territooriumi lähedal ei ole elupiirkondi, märkimisväärseid kultuuri- ja ajaloomälestisi ega teisi kaitsealuseid objekte.

Aadress Keskterritooriumi, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond

Territoriaalkood EHAK 1472

Katastritunnus(ed) 51401:001:1297

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Abikeskuse (85101:012:0086), Abimajandi (85101:012:0421), Anatoli kalakasvandus (85101:012:0049), Kalakasvanduse (85101:012:0039), Keskterritooriumi (51401:001:1297), Suur alajaam 330 (85101:001:0642), Väike alajaam 110 (85101:001:0641). Puudutatud veekogud: Eesti SEJ juurdevoolukanal (VEE1064900), Mustajõgi (VEE1063800), Põõsastiku kraav (VEE1065000).

Manused Lisa 1: Käitiste asukoha plaan M1.15000.pdf

Seotud käitised Seotud käitise kood Seotud käitise nimetus

KNR0000588 Enefit õlitööstus, seade Enefit280-2

KNR0000005 Enefit õlitööstus

Käitise tegevus

Käitise tegevus Auvere elektrijaama põhitegevus on elektrienergia tootmine.

3/38

Auvere elektrijaamas on paigaldatud üks põlevkivi tsirkuleeriva keevkihiga (CFB) katel (sisendvõimsus kütuse järgi 680 MWth) ja üks turbogeneraator koos abiseadmetega. Kütusena kasutatakse aastas kuni 2 200 000 tonni põlevkivi, biomassi - hakkepuit ja jäätmepuit, kokku kuni 1 500 000 tonni aastas ning 120 000 tuh m3 aastas uttegaasi. Alternatiivkütusena on veel lubatud ka turba kasutamine kuni 520 000 tonni aastas. Kalta sissekütmiseks kasutatakse kuni 7000 tonni aastas põlevkiviõli (sissekütmine toimub koos põlevkiviga, kasutatakse maksimaalselt 36.1 t/h õli ja kuni 70.6 t/h põlevkivi). Auvere elektrijaama maksimaalne aastane elektrienergia netotoodang on 2,6 TWh. Auvere elektrijaamas tekib tahkete kütuste kasutamisel kolde- ehk põhjatuhka (kuni 403 319 t/a) ja lendtuhka (kuni 749 021 t/a), mida suunatakse hüdrotranspordiga ladestamisele tuhaväljale (JKK4400041 - Eesti EJ tuhaväljak). Käitis on kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohuslane üle 20 MW nimisoojusvõimsusega põletusseadmete käitamise tõttu. Peamised tootmisetapid: 1. Kütuse vastuvõtt, ettevalmistmine ja hoiustamine: 1.1. Põlevkivi Põlekivi transporditakse ühislaost (reguleeritud loaga KMIN-073) elektrijaama etteande süsteemi, mis koosneb lintkonveieritest, purustitest jt asjakohastest seadmetest. Etteande süsteem on kinnine. Purusti paikneb vahetult katla juures ning aspiratsiooni süsteemi kasutusel on välditud õhkuheide (õhu väljalase väliskeskkonda puudub). 1.2. Puiduhake ja puidujäätmed (biomass). Käitises kasutatakse kütusena biomassi kuni 1 500 000 t/a, sh puidujäätmed. Biomassi omadustele vastavad puidujäätmed põletatakse (taaskasutustoiming R1). Ettevõttes on kehtestatud tarnitavale puidujäätmetele lepinguga nõuded kütuse kvaliteedile, et liigitada puidujäätmed biomassiks THS § 10 mõistes. Biomass, mis läheb katlasse, ei tohi sisaldada võõriseid ega lisandeid (liiv, kivid, plastik, kumm, kemikaalid, asfalt, metall jne), lund, jääd ega külmunud panku. Ettevõttes vastuvõtuprotseduuri käigus teostatakse visuaalset kontrolli kõigi koormate osas. Ettevõttes on kehtestatud metoodika "Puidujäätmete klassifitseerimine biomassiks". Biomassi ladustamine toimub avatud platsidel. Üheaegselt ladustatakse kuni 4 916 tonni (19 628 m3) puidujäätmeid vastavalt Päästeameti poolt kooskõlastatud ladustamise plaanile, kasutatakse betoneeritud ja asfalteeritud platsi, mis on varustatud sademevee kanalisatsiooniga. Vastuvõetud puidujäätmed täiendavalt puhastatakse magnetiga ja purustatakse kütteseadme etteandmissüsteemis. 1.3. Vedelkütuse (põlevkiviõli) hoiustamine õlilaos, mis koosneb 1 x 1000m3 mahutis. 2. Kütuse põletamine kateldes, auru tootmine NOx vähendmine ja suitsugaasi puhastamine (kottfilter ja eletkrifilter ning karbamiidi kasutamisel): Tootmise käigus emiteeritakse välisõhku heitgaase. Peamised heiteallikad on tootmisploki korsten (heiteallikas 300) ning peamiselt eralduvad suitsugaasid. Vähesel määral põhjustavad õhuheitmeid ka tuha käitlus, puistes hoiustatava kütuse käitlus ning põlevkiviõli hoiustamine. 3. Jahutusvee ja toitevee võtmine, demineraliseeritud vee ettevalmistame: Tootmisel kasutatakse tehnoloogilist vett 1 261 440 m3 ja jahutusvett 520 000 000 m3. Vett võetakse pinnaveehaaretest Eesti EJ juurdevoolukanalist (Mustajõe kanal) ja Mustajõest. Tootmisel kasutatud tehnoloogiline ja sademevesi juhitakse (IV207-IV212) Mustajõkke. 5. Tuha üleandmine ja transport: 5.1 Tuhakäitlus Käitises tekivad jäätmekoodiga 10 01 97 - põlevkivikoldetuhk kuni 403 319 4 t/a ja jäätmekoodiga 10 01 98 - põlevkivilendtuhk kuni 749 021 t/a jäätmed. Põlevkivikateldes tekkivast tuhakogusest on 47 % põlevkivikoldetuhk (jäätmekood 10 01 97) ja 53 % põlevkivilendtuhk (jäätmekood 10 01 98). Tuhk transporditakse hüdrotranspordiga tuhaväljale (JKK4400041- Eesti Elektrijaama tuhaväljak, tegevus on reguleeritud Eesti elektrijaama keskkonnakompleksloaga nr L.KKL.IV-172516). Tekkiva tuha koguse arvestus toimub kütuses määratava tuhasisalduse alusel. Tuhka transporditakse tuhaväljale veega segatuna pumpamise teel, seetõttu ei ole võimalik tuha kogust kaalumise teel määrata. Tuhk kogutakse katlaagregaatidest (kolle jm) ja suitsu ​gaaside puhastusseadmetest (elektrostaatilised filtrid) ning juhitakse märgtuhaärastusega ladestuspaika. Tuhaärastuses kasutatav vesi on ringluses. Kuni 300 000 tonni põlevkivituhka (10 01 98 ja 10 01 97) võetakse ringlusse (R5m) põllumajanduses kasutusele väetisena.

4/38

Tegevusala

Tegevus- ja alltegevusvaldkond Energia tootmine - Kütuse põletamine käitises, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 50 MW.

Tööaeg tundides ööpäevas 24

Tööaeg tundides aastas 8 760

Ülesseatud tootmis ​võimsus Käitise nimisoojusvõimsus sisseantava kütusekoguse alusel 680 MWth; käitise installeeritud elektriline võimsus 300 MWe

Aastane tootmis ​maht kuni 2.6 TWh elektrit

Põhitegevusala Jah

Tuhk on registreeritud Väetiseregistris numbriga 026. Tuha kvaliteet peab vastama Väetiseseaduse nõuetele. Käitises kogutakse tuhk, analüüsitakse seda ja kui see vastab Väetiseseaduse nõutele, siis antakse tuhk üle põllumajandusettevõtetele. Kuni 729 021 t/a põlevkivituhka (10 01 98 ja 10 01 97) võetakse ringlusse (R5m) ehitusvaldkonnas standardiseeritud toorainematerjalina. Põlevkivituhk on sertifitseeritud Tallinna Sertifitseerimisasutuse vastavussertifikaadiga nr 0674 ehitusliku põetatud põlevkivi osas. Tuha kvaliteet peab vastama väljastatud sertifikaadi toote nõuetele, misjärel on lubatud see üle anda ehitussektoris tegutsevale ettevõttele.

Ohukategooria C kategooria ohtlik

Lähteolukorra aruanne Lisa 2: Auvere lahteolukord 06.11.13.pdf

T2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine

PVT allikad Jrk nr Lühend Allika nimetus Viide (URL) Avaldamise kuupäev Jõustumise kuupäev 1. LCP PVT-alased järeldused suurte põletusseadmete jaoks https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32017D1442 17.08.2017 17.08.2021 2. EFS Reference Document on Best Available Techniques on Emissions from Storage https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/esb_bref_0706.pdf 01.07.2006 01.07.2010 3. PKE Järeldused Eesti põlevkivi energeetilise kasutamise parima võimaliku tehnika kirjelduse põhjal https://envir.ee/ringmajandus/toostusheide-ja-kemikaalid/pvt#eesti-igusaktid 25.10.2017 25.10.2021 4. WT PVT-alased järeldused jäätmekäitluse jaoks https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32018D1147 17.08.2018 17.08.2022

Jrk nr

Tootmisetapid Käitise KKJS-i ja tehnoloogia nimetused Käitise KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused PVT nõude kirjeldus PVT lühend ja viide PVT lühend

PVT number

1. Keskkonnajuhtimissüsteemid Üldise keskkonnatoime parandamiseks järgitakse ja rakendatakse keskkonnajuhtimissüsteemi

Enefit Power AS keskkonnajuhtimissüsteem on sertifitseeritud ja vastab standardi EVS-EN ISO 14001:2015 nõuetele.

PVT nr 1. PVT on järgida ja rakendada keskkonnajuhtimissüsteemi (KKJS), mis hõlmab punktides 1-16 omadusi. KKJS-i ulatus (nt detailsus) ja selle olemus (nt standardiseeritud või mittestandardiseeritud) on üldiselt seotud käitise tegevuse iseloomu, mastaabi ja keerukusega ning tegevusega kaasneda võivate keskkonda mõjutavate tegurite olulisusega.

PKE 1

5/38

2. Elektrienergia tootmise kasutegur

Kütuse kasutamise efektiivsuse näitajaks elektrienergia tootmisel on energiaploki elektriline kasutegur.

Auvere Elektrijaama energiaploki elektriline kasutegur on 37-39%, mis sõltub kasutatavatest kütustest ja katla töörežiimidest.

PVT nr 2. PVT on põletusseadme üksuste elektritootmise netokasuteguri või üldise kütusekasutuse kasuteguri või mehhaanilise energeetilise netokasuteguri kindlaksmääramine, tehes katsetused täiskoormusel töötamisel pärast üksusele kasutusloa saamist ja pärast iga muudatust, mis võib oluliselt nimetatud parameetreid muuta. Seejuures tuleb lähtuda EN standarditest. Kui need ei ole kättesaadavad, on PVT-ks ISO, riiklikud või teised rahvusvahelised standardid, mis tagavad samaväärse teadusliku kvaliteediga tulemused.

PVT nr 22. PVT on põletusseadmete energeetilise efektiivsuse määramine PVT nr 2 tingimuste kohaselt. Olemasolevatele põlevkivielektrijaamadele PVT SET taset ei kehtestata.

PKE 2

3. Protsessinäitajate seire Õhku- ja vetteheite seisukohalt oluliste protsessinäitajate seire

Pidevalt seiratakse suitsugaaside mahtu, hapnikusisaldust, temperatuuri ja rõhku. PVT nr 3. PVT on protsessi nende parameetrite seire, millest sõltuvad heited õhku ja vette. Heitgaaside vooluhulka, hapnikusisaldust, temperatuuri, rõhku ja veeaurusisaldust seiratakse perioodiliselt või pidevalt sõltuvalt välisõhku väljutatavates heitgaasides sisalduvate saasteainete seire iseloomust.

Õhku- ja vetteheite seisukohalt oluliste protsessinäitajate pidev jälgimine: LCP BATC PVT nr 3.

PKE 3 LCP 3

6/38

4. Õhuheitmete monitooring Elektrijaamas jälgitakse kõiki õhuheiteid. Pidevalt seiratakse: NOx, CO, SO2, osakesed (PM-sum), NH3, HCl. Alates 2021 perioodiliselt seiratakse (PVT-järelduste vastuvõtmisest möödub 4 aastat 2021. a oktoober): HF sagedusega 1 kord aastas. Raskmetallide ja elavhõbeda, seiret tehakse vähemalt üks kord aastas. Seiratakse: Cu, Zn, Pb, As, Cr, Mn, V ja Cd. Kontrollitakse kord aastas N2O sisaldust keevkihikatla heites. Mõõtmised tehakse vastavalt standartitele.

Elektrijaama korstnale on paigaldatud suitsugaaside pidevmonitooringu seadmed. PVT nr 4-1. PVT on peamiste saasteainete pidevseire. SO2, NOx, CO ja tahkete osakeste õhkuheite pidevseire toimub EN standardite EN 15267-1, EN 15267-2, EN 15267-3 ja EN 14181 kohaselt, tahkete osakeste korral täiendavalt EN 13284-1 ja EN 13284-2 kohaselt. Võrdlusmõõtmise tegemisel võib kasutada muid asjakohaseid meetodeid, mis tagavad samaväärse teadusliku kvaliteediga tulemused.

PVT nr 4-2. Tahkekütuste kasutamisel seiratakse minimaalse nõutava seiresagedusega perioodiliselt järgmisi saasteaineid: 1. N2O – tsirkuleeriva keevkihiga kateldest; seiresagedus üks kord aastas, kohaldub standard EN 21258; tehakse kaks mõõtmisseeriat, üks põletusseadme töötamisel > 70% koormusega, teine < 70% koormusega. 2. HCl – üks kord kolme kuu tagant, kohaldub standard EN 1911. Kui heide on osutunud piisavalt stabiilseks, võib seirevajaduse siduda kütuse karakteristikute olulise muutusega, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas, välja arvatud juhul, kui põlevkivi kasutatakse koos biomassi ja/või turbaga, mil HCli sisaldust seiratakse vähemalt üks kord poolaastas. 3. HF – üks kord aastas, EN standard puudub. Täiendav seire on vajalik, kui kütuse karakteristikud muutuvad oluliselt. 4. Raskmetallide, välja arvatud elavhõbe, seiret tehakse vähemalt üks kord aastas, kohaldub standard EN 14385. Seiratakse: Cu, Zn, Pb, As, Cr, Mn, V ja Cd. Seiratavate metallide nimekiri ja seiresagedus sõltub tahkekütuses sisalduvatest raskmetallidest ja asjakohasest hinnangust heite võimalikkusele, kuid igal juhul tuleb mõõtmised korraldada, kui kütuse karakteristikud oluliselt muutuvad. 5. Pärast käesolevate PVT-järelduste jõustumist teha vähemalt üks elavhõbeda mõõteseeria heitgaasides, kui põletusseadme Hg-heite kohta varasemad andmed puuduvad. Täiendav seire on vajalik, kui kütuse karakteristikud muutuvad oluliselt.

PVT nr 4-3. Põlevkivi uttegaaside kasutamisel tuleb seirata summaarseid lenduvaid orgaanilisi ühendeid (TVOC) vähemalt üks kord aastas, kui põlevkivi uttegaaside osakaal põletatavas kütusesegus ületab soojussisendi järgi 50%. Kohaldub standard EN 12619.

PKE 4-1

5. Heitgaaside puhastus (SNCR)

Seiresüsteemiga seoses SNCR kasutuselevõtuga on paigaldatud lisamoodul NH3 pidevaks mõõtmiseks.

Alates 02.08.2021 on Auvere EJ seiresüsteemile paigaldatud lisamoodul NH3 kontsentratsioonide pidevaks mõõtmiseks.

PVT 4-1 Lämmastikoksiidide heite vähendamiseks SNCRi kasutamisel tuleb pidevalt seirata ammoniaagiheidet (EN 15267-1, EN 15267-2, EN 15267-3 ja EN 14181).

PKE 4-1

6. Kütuse karakteristikute määramine/kvaliteedi kontroll

Kütuse kvaliteedi ja juhtimise programm Kütuste koostise täielik kirjeldamine, kvaliteedi regulaarne kontroll ja seadmete töö reguleerimine vastavalt kütuse tüübile ja tarnimisele (kütuse kvaliteedi andmed esitavad tarnijad, samuti tehakse ise kütuse analüüse).

PVT nr 6, PVT nr 6-1. Vähemalt kord kuus mõõdetakse kasutatavate kütuste põlemisprotsessi mõjutavaid parameetreid – tahkekütustel vähemalt kütteväärtust, niiskust, väävlisisaldust ja tuhasust, põlevkivi uttegaasidel vähemalt kütteväärtust, arvestades selle määramisel järgmiste ainete sisaldust: põlevkivibensiin ja väävelvesinik.

PKE 6, 6-1

7/38

7. Seire tavapärastest erinevates käitamistingimustes

Alates 2021 käivitamisel-seiskamisel tehakse mõõtmised vähemalt üks kord aastas (PVT-järelduste vastuvõtmisest möödub 4 aastat 2021. a oktoober).

PVT nr 7. PVT on asjakohaselt seirata õhku- ja vetteheidet tavapärasest erinevate käitamistingimuste ajal, seda kas heite otseste mõõtmiste või surrogaatparameetrite seire kaudu, kui on tõendatud, et see annab otseste mõõtmistega võrreldes samaväärse või parema kvaliteedi. Käivitamis- ja seiskamisperioodi heiteid saab iseloomustada heite detailsete mõõtmistega tehnoloogilise käivitamise-seiskamise ajal. Saadud tulemused võetakse aluseks järgnevate käivitamiste-sulgemiste iseloomustamiseks. Käivitamisel-seiskamisel ainult kaubanduslike gaasiliste ja vedelkütuste kasutamisel tuleb mõõtmised teha vähemalt üks kord viie aasta jooksul, muude kütuste kasutamisel vähemalt üks kord aastas. Surrogaat- või asendusparameetrid on mõõdetavad või arvutatavad näitajad, mida saab kasutada saasteainete väärtuste otseste mõõtmiste asemel. Üksikult või kombineeritult võib asendusparameetrite kasutamine anda piisavalt usaldusväärse pildi heitkoguste olemusest ja proportsioonidest.

PKE 7

8. Põlemisprotsessi ja keskkonnanäitajate üldised tehnikad. Kütuste põletamine

AEJ kasutatakse põhikütusena põlevkivi, kuid vajadusel kasutatakse kütuste segu (kuni 45% kasutatavast põlevkivist asendatakse biomassiga).

Kasutatakse põletamist tsirkuleerivas keevkihis. PVT nr 8. PVT on põletusseadmete üldiste keskkonnanäitajate parandamiseks ja CO ning põlemata jäänud ainete õhkuheite vähendamiseks optimaalse põlemise tagamine, kasutades ühte või mitut allpool kirjeldatud tehnikat. Üldiselt rakendatavad (olemasolevatele ja uutele põletusseadmetele): 1. Kütuste segamine – segatakse erineva kvaliteediga sama tüüpi kütust (nt biomassi). 2. Põletussüsteemi hooldus – regulaarne planeeritud hooldus tehnika tarnija soovituste kohaselt. PVT nr 21. Põletusseadmete üldiste keskkonnanäitajate parandamiseks on põlevkivi põletamisel PVT lisaks PVT-s nr 8 loetletutele järgmise tehnika kasutamine: Integreeritud põlemisprotsessi rakendamine, mis tagab katla kõrge efektiivsuse ja hõlmab NOx taseme vähendamise primaartehnikatega, nagu õhu ja kütuse mitmeastmeline põletamine ja madala NOx tekkega põletid. Seda võimaldavateks tehnoloogiateks on tolmpõletamine, keevkihis põletamine ja liikuva restiga kolle.

LCP BATC PVT 6e: valitakse saadaolevate kütuste seast teine kütus (teised kütused), millel on parem keskkonnaprofiil.

PKE 8 LCP 6e

9. Põletamise tõhusus ja üldine keskkonnatoime

Püüdeseadmete nõuetekohane hooldus ja käitamine.

Püüdeseadmete nõuetekohane hooldus ja käitamine. PVT nr 9. Normaalsetes käitamistingimustes õhkuheite vähendamiseks on PVT tagada asjakohase projekteerimise, käitamise ja hoolduse kaudu, et heite puhastussüsteemid on kasutuses optimaalse võimsusega ja rakendatavusega.

Õhkuheite vähendamiseks heitevähendussüsteemide asjakohane konstruktsioon, käitamine ja hoolduse, kasutamine optimaalsel võimsusel - LCP BATC PVT nr 8.

PKE 9 LCP 8

8/38

10. Juhtimine ja kontroll Käitise juhtimissüsteem on sertifitseeritud ja vastab ISO 14001 nõuetele

Juhtimissüsteemi dokumendid, Juhtumite uurimine ja Valmisolek hädaolukordadeks ja nendele reageerimine. Käivitamiseks-seiskamiseks on juhendid, avariilised juhtumid registreeritakse ning vaadakse sündmuste asjaolud läbi. Nende sündmuste käigus tekkivat heidet hinnatakse kaudsete näitajate ja seireandmete põhjal.

PVT nr 10. PVT on koostada ja rakendada keskkonnajuhtimissüsteemi osana juhtimiskava õhku ja vetteheite vähendamiseks tavapärasest erinevate käitamistingimuste korral (vt PVT nr 1 punkt 11), kusjuures see kava peab vastama võimalike saasteainete heite olulisusele ja võtma arvesse järgmist: p 2. Selliste süsteemide ennetava hoolduse plaani koostamine ja rakendamine. p. 3 Tavapärasest erinevate käitamistingimuste korral tekkiva heite ja seda põhjustanud tingimuste registreerimine ja analüüs.

Muudes kui tavapärastes käitamistingimustes juhtimiskava koostamine ja rakendamine, õhkuheite asjakohane seire: LCP BATC PVT nr 10 ja 11.

PKE 10 LCP 10, 11

11. Põletamise tõhusus ja üldine keskkonnatoime

Optimeeritud põlemise tagamine CO ja põlemata ainete õhkuheite vähendamiseks ja optimeeritud põlemise tagamiseks kasutatakse kütuste segamist (biokütused), põletussüsteemi hooldus, täiustatud juhtimissüsteem.

PVT nr 11. Põlemisprotsessi energeetilise efektiivsuse suurendamisel on PVT kasutada ühte või mitut allpool kirjeldatud tehnikatest. Üldiselt rakendatavad (olemasolevatele ja uutele põletusseadmetele): 1. Protsessi tööparameetrite optimeerimine 7. Põlemisprotsessi optimeerimine.

Optimeeritud põlemise tagamine, erinevate meetodite asjakohase kombinatsiooni kasutamine: LCP BATC PVT nr 6

PKE 11 LCP 6

12. Heitgaaside puhastus (SNCR)

SNCR-i kasutamisel on ammoniaagi heide kuni 15 mg/Nm3 kuukeskmisena, aastakeskmisena kuni 10 mg/Nm3

SNCR-i kasutamisel on ammoniaagi kuu- ja aastakeskmine prognoositav heide kuni 10 mg/Nm3.

Keskkonnaamet määrab AEJ põletusseadme NH3 kuukeskmiseks heite piirväärtuseks 10 mg/Nm3 ja aastakeskmiseks heite piirväärtuseks 10 mg/Nm3.

PVT 14: SNCR-i kasutamisele kohaldub ammoniaagi heite PVT SHT 5– 15 mg/Nm3 kuukeskmisena, aastakeskmisena 3–10 mg/Nm3. Kui katlad kasutavad kütusena ka biomassi, on aastakeskmine PVT SHT ülemine väärtus kuni 15 mg/Nm3

PKE 14

13. Jäätmehierarhia põhimõtete järgimine. Tuhakäitlus

Töö korraldamine viisil, mis vähendab jäätmete koguseid.

Kuni 300 000 t põlevkivituhka võetakse ringlusse (R5m) põllumajanduses väetisena. Põlevkivikateldes tekkiva tuha teatud fraktsioone separeeritakse nende kasutamiseks põllumajanduses. Kuni 729 021 tonni põlevkivituhka (10 01 98 põlevkivilendtuhk) võetakse ringlusse (R5m) ehitusvaldkonnas.

Põlevkivi osaline asendamine biomassiga vähendab tuha teket.

PVT nr 19. Tootmisprotsessis on PVT jäätmehierarhia põhimõtete järgimine, millega tagatakse jäätmete tekke vältimine, sh nende jääkide osakaalu suurendamine, mis on kasutatavad kõrvalsaadustena või on jäätmetena protsessi tagasisuunatavad, taas- ja korduvkasutamist või ringlussevõttu võimaldavad. Põlemisprotsessis ja/või heidete vähendamisel tekkivate jäätmete kõrvaldamise vajaduse vähendamisel on PVT rakendada prioriteetsuse järjekorras ja elutsüklipõhist mõtteviisi, arvestades (sh on rakendatavus seotud turu või nõudluse olemasoluga) selliseid tehnikaid, mis tagavad jäätmete tekke vältimise, sh tekkivate ainevoogude käsitlemise kõrvalsaadustena, võimaldavad nende protsessi tagasisuunamist, ringlusvõttu, korduv- ja taaskasutamist.

PKE 19

14. Mürateke Müratekke vähendamine Kasutatalse meetmete kombinatsiooni nagu seadmete korrektne kontroll ja hooldamine, käitamine kogenud töötajate poolt, mürarohked seadmed on kinnises ruumis, elektrijaam asub piirkonnas kus puuduvad müratundlikud objektid.

PVT nr 20. Mürahäiringu vähendamiseks on PVT kasutada ühte või mitut tehnikat: p 1.

Müratekke vähendamiseks kasutatakse ühte või mitut meetodit - LCP BATC PVT nr 17 meetodid a, d, e.

PKE 20 LCP 17

15. Kütuste põletamise tehnoloogia

Põhikütusena kasutatakse põlevkivi. Kasutusel on põletamistehnoloogiana tsirkuleeriv keevkihtkatel. PVT nr 21. Põletusseadmete üldiste keskkonnanäitajate parandamiseks on põlevkivi põletamisel PVT lisaks PVT-s nr 8 loetletutele järgmise tehnika kasutamine: 1. Integreeritud põlemisprotsessi rakendamine, mis tagab katla kõrge efektiivsuse ja hõlmab NOx taseme vähendamise primaartehnikatega, nagu õhu ja kütuse mitmeastmeline põletamine ja madala NOx tekkega põletid. Seda võimaldavateks tehnoloogiateks on tolmpõletamine, keevkihis põletamine ja liikuva restiga kolle.

PKE 21

9/38

16. NOx heite vähendamine ja piirmäär

Madalad temperatuurid keevkihtkatlas vähendavad NOx-i teket

AEJ on projekteeritud vastamaks määruse 48 piirnormidele, mille kohaselt NOx heited ei ületa põlevkivi põletamisel150 mg/Nm3 (nii päeva-, kuu- kui ka aastakeskmisena).

Heite piirväärtused leitakse määruse 48 ja LCP BATC kombinatsioonina, arvestades et põletusseadmes on võimalik põletada kütuseid järgmistes osakaaludes summaarsest soojussisendist: 45% biomassi, 35% uttegaasi ja 20% põlevkivi.

Keskkonnaamet määrab AEJ põletusseadme NOx ööpäevakeskmiseks heite piirväärtuseks 140 mg/Nm3 ja aastakeskmiseks heite piirväärtuseks 130 mg/Nm3.

PVT nr 23. NOx-heite vähendamiseks põlevkivi põletamisel, seejuures piirates CO ja N2O õhkuheidet, on PVT lisaks peatükkides 4.3, 4.5 ja 5.1 loetletud üldistele tehnikatele kasutada ühte või mitut järgmist tehnikat, sh PVT-s nr 21 loetletut: 1. Katelde töö optimeerimine. Põlemisprotsessi hoitakse kateldes võimalikult stabiilsena ning vajaduse korral reguleeritakse liigõhutegurit, et vähendada NOx-ühendite teket. 2. Madala NOx tekkega põletite kasutamine. 3. Vee sissepritse tolmpõletuskatla koldesse, mis ühtlustab kolde temperatuurigradienti, parandab SOx sidumist ning vähendab NOx teket.

NOx PVT SHT põlevkivi põletamisel keevkihtkatlas, ümber arvutatuna 6% O2-sisaldusele heitgaasides: kõik olemasolevad CFB-plokid on üle 300 MWth võimsusega. Olemasolevatel CFB-põletusseadmetel on NOx PVT SHT väärtused <70–220 mg/Nm3 päevakeskmistena, mis vastab aastakeskmisele vahemikule <85–200 mg/Nm3.

LCP PVT 24: PVTga saavutatav NOX-i õhkuheite tase tahke biomassi ja/või turba põletamisel on aasta keskmisena 40–150 mg/Nm3 ja ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmisena 95–165 mg/Nm3.

Määruse nr 48 lisa 2 kohaselt on muu tahke kütuse sh põlevkivi NO2 HPV 150 mg/Nm3 ja gaasi sh uttegaas HPV 100 mg/Nm3

PKE 23

17. CO emissiooni vähendamine CO emissioone vähendatakse põlemisõhu koguse optimeerimisega

Keevkihtkatlal on CO sisaldus päevakeskmisena (ja seega ka kuu- ja aastakeskmisena) on olnud alla 100 mg/Nm3, uttegaasi osakaalu suurendamisel ja kütuste seniste osakaalude muutmisel võib CO kontsentratsioon katsepõletamiste andmetel kohati tõusta. Käitaja prognoosib, et päevakeskmine kontsentratsioon võib ulatuda 200 mg/Nm3. Arvestades, et biomassi ja gaaskütuse põletamisel on CO aasta keskmine tase alla 100 mg/Nm3, ei pea keskkonnaamet põhjendatuks, et kütuste seniste osakaalude muutumisel CO aasta keskmine tase suureneb. Seega tuleks Auvere elektrijaama põletusseadme CO aasta keskmine tase hoida alla 100 mg/Nm3.

PVT nr 24. Põlevkivi kasutamisel CO heite piirväärtust ei kehtestata, PVT on põlemisprotsessi operatiivne kontrollimine.

LCP PVT-järelduste kohaselt on PVT kohane CO aasta keskmine tase tahke biomassi põletamisel olemasolevas põletusseadmes, kui põletusseadmete summaarne nimisoojusvõimsus on >300 MWth, 30-80 mg/Nm3.

Määruse nr 48 lisa 2 kohaselt on gaaskütuse põletamisel CO heite piirväärtus 100 mg/Nm3.

PKE 24

18. Tahkete osakeste ja raskmetallide heite vähendamine

Kasutusel on suitsugaaside puhastamiseks elektri- ja kottfiltreid

AEJ suitsugaasi filrite kasuteguriks on 99,98%. AEJ on projekteeritud vastamaks määruse 48 nõuetele, mille kohaselt üldjuhul ei ületa kuu- ja aastakeskmine PM kontsentratsioon 10 mg/m3.

Heite piirväärtused leitakse määruse 48 ja LCP BATC kombinatsioonina, arvestades et põletusseadmes on võimalik põletada kütuseid järgmistes osakaaludes summaarsest soojussisendist: 45% biomassi, 35% uttegaasi ja 20% põlevkivi.

Keskkonnaamet määrab AEJ põletusseadme tolmu ööpäevakeskmiseks heite piirväärtuseks 11 mg/Nm3 ja aastakeskmiseks heite piirväärtuseks aastatel 2023 ja 2024 10 mg/Nm3, alates 2025. a 8 mg/Nm3.

PVT nr 25. Tahkete osakeste ja raskmetallide heite vähendamiseks on PVT kasutada ühte või mitut järgmistest üldkohalduvatest tehnikatest, sh nende omavahelisi kombinatsioone: Üldiselt rakendatavad (olemasolevatele ja uutele põletusseadmetele): 1. Elektrifilter (ESP), olemasolevatel seadmetel võib rakendatavust piirata ruumipuudus. 2. Kottfilter. Tahkete osakeste PVT SHT põlevkivi põletamisel ümber arvutatuna 6% O2-sisaldusele heitgaasides. Olemasolevate põlevkivikateldega PVT SHT-d tahkete osakeste kohta: > 300 MWth: aastakeskmine kuni 20 mg/Nm3. Tahkete osakeste koostises olevatele raskmetallidele PVT SHT väärtusi ei määrata.

LCP PVTY 26. PVTga saavutatav tolmu õhkuheite tase tahke biomassi ja/või turba põletamisel aasta keskmine 2–10 mg/Nm3, ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine 2–16 mg/Nm3.

Määruse nr 48 lisa 2 kohaselt on muu tahke kütuse sh põlevkivi tolmu HPV 10 mg/Nm3 ja gaasi sh uttegaas HPV 5 mg/Nm3

PKE 25

10/38

19. Saasteainete õhkuheite vähendamine ja Hg heite piirväärtus

PVT SHT-d täpsustatakse pärast PVT-s nr 4-2 kirjeldatud Hg seireandmete laekumist.

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt 28.12.2021 käitises toimunud mõõtmiste tulemuste kohaselt oli elavhõbeda keskmine sisaldus suitsugaasides 2,69 µg/Nm3. Mõõtmiste ajal põletati biomassi ja põlevkivi. Biomassi osakaalu kohta põletatavas kütusesegus andmeid esitatud ei ole. Eelnevast tulenevalt määrab Keskkonnaamet Auvere elektrijaama põletusseadme elavhõbeda heite piirväärtuseks (ühe aasta jooksul tehtud mõõtmiste keskväärtus) 5 µg/Nm3.

PVT nr 26. Eeldatavalt on olemasolevatel seadmetel põlevkivi põletamisel elavhõbeda PVT SHT 1-10 µg/Nm3. PVT SHT-d täpsustatakse pärast PVT-s nr 4-2 kirjeldatud Hg seireandmete laekumist.

LCP PVT 27. PVT-järelduste kohaselt on PVT kohane saavutatav elavhõbeda proovivõtuperioodi keskmine heitetase tahke biomassi põletamisel 1-5 µg/Nm3.

PKE 26

20. SO2 emissiooni vähendamine

Keevkihtkatlas on ideaalsed tingimused SO2 sidumiseks põlevkivis sisalduva vaba lubjaga. Põlevkivigaasi maksimaalne osakaal ploki summaarsest soojussisendist vähem kui 35%

AEJ SO2 heited on senini nii päeva-, kuu- kui ka aastakeskmisena olnud alla 100 mg/Nm3.

Heite piirväärtused leitakse määruse 48 ja LCP BATC kombinatsioonina, arvestades et põletusseadmes on võimalik põletada kütuseid järgmistes osakaaludes summaarsest soojussisendist: 45% biomassi, 35% uttegaasi ja 20% põlevkivi. Vastavad SO2 heite piirväärtused on ööpäevakeskmine heite piirväärtus 90 mg/Nm3 ja aastakeskmine heite piirväärtus 75 mg/Nm3. Kui põletatava biomassi ja turba segu keskmine väävlisisaldus on 0,1 massiprotsenti (kuivaines) on SO2 ööpäevakeskmine heite piirväärtus 127 mg/Nm3.

Loa andja võib kompleksloas määrata leebemad heite piirväärtused Sellisel juhul ei tohi heite piirväärtused ületada THS-is ning selle alusel kehtestatud õigusaktides või muudes õigusaktides sätestatud heite piirväärtusi ehk kehtestavad heite piirväärtused peavad vastama määrusele nr 48 (THS § 44 lg 6 ja lg 7).

Keskkonnaamet määrab AEJ põletusseadme SOx ööpäevakeskmiseks heite piirväärtuseks 120 mg/Nm3 ja aastakeskmiseks heite piirväärtuseks 120 mg/Nm3. SO2 heite piirväärtus 120 mg/Nm3 on kooskõlas määruse nr 48 nõuetega. Keskkonnaamet hindab kompleksloa nõuete läbivaatamisel, kas nimetatud erandi kohaldamine on endiselt põhjendatud (THS § 44 lg 6 ja lg 7 p 4).

PVT nr 27. SO2 PVT SHT põlevkivi põletamisel ümber arvutatuna 6% O2-sisaldusele heitgaasides: Keevkihtpõletus - Olemasolevatel võimsusega üle 300 MWth CFB-katlaid kasutatavatel elektrijaamadel, kui kütusena kasutatakse ainult põlevkivi, on aastakeskmine PVT SHT kuni 200 mg/Nm3, päevakeskmist ei kehtestata.

LCP PVT 25. PVTga saavutatav SO2 õhkuheite tase tahke biomassi ja/või turba põletamisel: aasta keskmine < 10–50 mg/Nm3. Niisuguse olemasoleva põletusseadme puhul, milles põletatakse kütuseid, mille keskmine väävlisisaldus on 0,1 massiprotsenti (kuivaines) või suurem, on PVTga saavutatavate heitetasemete vahemiku ülempiir 100 mg/Nm3. Ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine < 20–85 mg/Nm3. Niisuguse olemasoleva põletusseadme puhul, milles põletatakse kütuseid, mille keskmine väävlisisaldus on 0,1 massiprotsenti (kuivaines) või suurem, on PVTga saavutatavate heitetasemete vahemiku ülempiir 165 mg/Nm3.

Määruse nr 48 lisa 2 kohaselt on muu tahke kütuse sh põlevkivi SO2 HPV 200 mg/Nm3, biomassi HPV 150 mg/Nm3 ja gaasi sh uttegaas HPV 35 mg/Nm3

PKE 27

21. HCl ja HF heite piirväärtus Keevkihtkatlas on ideaalsed tingimused SO2 sidumiseks põlevkivis sisalduva vaba lubjaga, lubjaga seonduvad ka teised happelised gaasid nagu HCl ja HF

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt 28.12.2021 käitises toimunud mõõtmiste tulemuste kohaselt oli vesinikkloriidi keskmine sisaldus suitsugaasides 2,19 mg/Nm3. Mõõtmised näitasid, et HF sisaldus heitgaasides jäi alla analüsaatori määramispiiri (< 0,4 ppm). Mõõtmiste ajal põletati biomassi ja põlevkivi. Biomassi osakaalu kohta põletatavas kütusesegus andmeid esitatud ei ole. Elektrijaama vesinikkloriidi pidevseire andmete kohaselt jäid ööpäeva maksimaalsed keskmised heited ühe kuu kohta ajavahemikul aprill-september 2022 alates 0,47 mg/Nm3 mais kuni 5,55 mg/Nm3 aprillis. Nimetatud perioodil jäid kõik kuukeskmised vesinikkloriidi heited alla 1 mg/Nm3. Eelnevast tulenevalt määrab Keskkonnaamet vesinikkloriidi ööpäevakeskmiseks heite piirväärtuseks 10 mg/Nm3 ja aastakeskmiseks heite piirväärtuseks 5 mg/Nm3. Keskkonnaamet määrab HF proovivõtuperioodi keskväärtuseks < 1 mg/Nm3.

PVT nr 27. Vesinikkloriidi ja vesinikfluoriidi PVT SHT põlevkivi põletamisel ümber arvutatuna 6% O2-sisaldusele heitgaasides. Olemasolevatel võimsusega üle 300 MWth põletusseadmetel on HCl aastakeskmine PVT SHT 35 mg/Nm3, päevakeskmist ei määrata.

LCP PVT 25. PVTga saavutatav HCl-i õhkuheite tase tahke biomassi ja/või turba põletamisel on aasta keskmise või ühe aasta jooksul saadud proovide keskväärtusena 1-5 mg/Nm3 ja ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmisena 1–12 mg/Nm3. PVTga saavutatav HF-i õhkuheite tase tahke biomassi ja/või turba põletamisel on proovivõtuperioodi keskmisena < 1 mg/Nm3.

PKE 27

22. Põlevkivi laadimine, ladustamine ja käitlemine

Põlevkivi transport territooriumil toimub konveieritega

Tahke kütuse konveierid on kaetud või asuvad hoones LCP BACT PVT 1. Tolmukontrollikava, millega välditakse, või kui see ei ole teostatav, siis vähendatakse kütuste, jääkide ja lisaainete laadimisel, ladustamisel ja/või käitlemisel tekkivat hajusheidet

LCP 1

23. Tuha transpordivee ringlussevõtt

Tuhatranspordivesi tsirkulerib suletud süsteemis

Tuhaväljal selginenud tuhatranspordivesi suunatakse elektrijaama tagasi. LCP BATC PVT 13. Vee tarbimise ja heitveekoguse vähendamiseks on PVT kasutada ühte või mõlemat allpool esitatud meetodit: Vee ringlussevõtt Seadme jääkvesi, kaasa arvatud äravoolavat sademevett kasutatakse uuesti muudel eesmärkidel. Ringlussevõtu määr on piiratud vastuvõtva vooluveekogu kvaliteedinõuetega ja seadme veebilansiga.

LCP 13

24. Vee tarbimine ja vetteheide: hüdrotuhaärastus

Tuhatranspordivee ringlus Tuha transpordiks tuhaväljale kasutatakse vett suhtes 1:20. Tuhatranspordivesi tsirkuleerib suletud süsteemis. Tuhaväljal selginenud tuhatranspordivesi suunatakse elektrijaama tagasi.

LCP BATC PVT nr 13a. Tuha hüdrotransporti ei loeta vedeljäätmete ladestamiseks, kui transpordil kasutatav vesi ringleb suletud süsteemis: KKM määrus nr 38 § 19 lg 3.

LCP 13a

25. Vedelkütuse laadimine, ladustamine ja käitlemine

Vedelkütus pumbatakse Õlitööstusest kütusehoidlasse ja sealt kateldesse torustike kaudu

Vedelkütuse torustikud asuvad estakaadil EFS BREF 3.2.1.1 Torustikud on paigutatud maapinnal turvalisele lahtisele alale nii, et lekkeid oleks võimalik kiiresti avastada ja seadmete ja mehhanismide tekitatud vigastusi oleks võimalik vältida.

EFS 3.2.1.1

11/38

26. Vedelkütuse laadimine, ladustamine ja käitlemine

Põlevkivikatelde sissekütmiseks kasutatavat vedelkütust säilitatakse spetsiaalsetes hoidlates

AEJ vedelkütuse hoidla kaitsepiire mahutab 110% hoidmisehitise mahust. EFS BREF 4.1.7.2. PVT on määrata ladustusalaks hoone / või välitingimustes katusealune. Tule- ja lekkekindel.

EFS 4.1.7.2

27. Naftasaaduste ladustamine Sissekütmiseks kasutatavatel naftasaadustel on omad hoidmisehitised

Hoidmisehitised mahuga üle 10 m3 on ümbritsetud nõuetele vastavate piiretega. EFS BREF 4.1.7.3 PVT on naftasaaduste hoidmisehitise piirde olemasolu.

EFS 4.1.7.3

28. Jäätmepuidu käitlus Käitises on toimiv keskkonnajuhtimissüsteem

Enefit Power AS keskkonnajuhtimissüsteem on sertifitseeritud ja vastab standardi EVS-EN ISO 14001 nõuetele

BAT 1. Üldise keskkonnatoime parandamiseks on PVT rakendada ja järgida keskkonnajuhtimissüsteemi, mis hõlmab kõiki järgmisi omadusi: I. juhtkonna, sh kõrgema juhtkonna pühendumus; II. juhtkonna poolt sellise keskkonnapoliitika määratlemine, mis muu hulgas hõlmab käitise keskkonnatoime pidevat parandamist; III. vajaliku korra, eesmärkide ja sihttasemete planeerimine ja kehtestamine koos finantsplaneerimise ja investeeringutega; IV. korra rakendamine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele: a) struktuur ja vastutus; b) värbamine, väljaõpe, teadlikkus ja pädevus; c) suhtlemine; d) töötajate kaasamine; e) dokumentatsioon; f) tõhus protsessijuhtimine; g) hoolduskavad; h) valmisolek hädaolukorraks ning hädaolukorras tegutsemine; i) vastavus keskkonnaalastele õigusaktidele; V. tulemuslikkuse kontrollimine ja parandusmeetmete võtmine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele: a) seire ja mõõtmine (vt ka Teadusuuringute Ühiskeskuse võrdlusaruanne tööstusheidete direktiiviga hõlmatud käitistest pärineva õhku- ja vetteheite seire kohta – tulemustele suunatud seire, ROM); b) parandus- ja ennetusmeetmed; c) dokumenteerimine; d) sõltumatu (võimaluse korral) sise- või väliskontroll, et teha kindlaks, kas keskkonnajuhtimissüsteem toimib kavatsuste kohaselt ning kas seda rakendatakse ja järgitakse nõuetekohaselt; VI. keskkonnajuhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja tõhususe hindamine kõrgema juhtkonna poolt; VII. puhtama tehnoloogia arengu jälgimine; VIII. uue käitise projekteerimisel käitise tulevase sulgemise keskkonnamõjuga ning kogu selle kasutusaja jooksul avalduva keskkonnamõjuga arvestamine; IX. korrapäraste sektorisiseste võrdlusanalüüside tegemine; X. jäätmevoogude haldamine (vt BAT 2); XI. reovee- ja heitgaasivoogude inventuur (vt BAT 3); XII. jääkide haldamise kava (vt kirjeldust punktis 6.5); XIII. õnnetusjuhtumitega tegelemise kava (vt kirjeldust punktis 6.5); XIV. lõhnaaine esinemise vähendamise kava (vt BAT 12); XV. müra ja vibratsiooni tekke piiramise kava (vt BAT 17).

WT 1

12/38

29. Jäätmepuidu käitlus Taaskasutatakse ainult puidujäätmeid, mis vastavad Keskkonnaministri 03.11.2022 määrusega nr 49 lisa 3 piirväärtustele.

Kehtestatud on metoodika puidujäätmete kontrollimiseks. BAT 2. Selleks et parandada käitise üldist keskkonnatoimet, on PVT kasutada kõiki järgmisi meetodeid. a. Jäätmete iseloomustamise korra ning jäätmete eelneva heakskiitmise korra kehtestamine ja rakendamine b. Jäätmete vastuvõtmise korra kehtestamine ja rakendamine c. Jäätmete jälgimise süsteemi ja inventuuri kasutuselevõtt ja rakendamine d. Väljundi kvaliteedi juhtimise süsteemi kehtestamine ja rakendamine e. Jäätmete eraldatuse tagamine f. Jäätmete kokkusobivuse tagamine enne nende segamist või jäätmesegude koostamist g. Tahkete sisendjäätmete sortimine

WT 2

30. Jäätmepuidu käitlus Biomassi, sh jäätmepuidu, ladustamine toimub vastavalt Päästeametiga kooskõlastatud põlevmaterjalide ladustamise plaanile. Käitaja teostab põlevmaterjali käitlust ja seiret tuleohu vältimiseks. Platside ladustusmaht on piisav.

Ohtlike jäätmeid ei käidelda.

Hoiustamine põlevmaterjali ladustamise plaani kohaselt. BAT 4. Selleks et vähendada jäätmete ladustamisega seotud keskkonnariske, on PVT kasutada kõiki järgmisi meetodeid. a. Ladustamiskohtade optimeerimine b. Piisav ladustamismaht c. Ladustamistoimingute ohutus d. Eraldi koht pakendatud ohtlike jäätmete ladustamiseks ja käitlemiseks

WT 4

31. Jäätmepuidu käitlus Käitisel on kehtestatud sisemine dokument "Biokütuse hange, ladustamine, arvestus ja kvaliteedikontroll"

Käitisel on kehtestatud sisemine dokument "Biokütuse hange, ladustamine, arvestus ja kvaliteedikontroll" ning käitise töötajad järgivad seda.

BAT 5. Selleks et vähendada jäätmete käitlemise ja teisaldamisega seotud keskkonnariske, on PVT kehtestada käitlemise ja teisaldamise kord ning seda rakendada.

WT 5

T3. Lubatud heite piirväärtused (HPV) Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

T4. Lubatud keskkonnatoime tasemed (KT) Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

T5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed 13/38

T5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed Jrk nr Hoidlad ja mahutid Hoiustatav aine, toode, toore, abimaterjal, kemikaal, sõnnik, jääk vms Meetmed

Tüüp Maht m³ Maksimaalne ühel ajal hoitav Asukoht kaardil Hoidlate ja mahutite keskkonnakaitsemeetmed PVT lühend PVT number Kogus Ühik

1. Plastikust reservuaar 35 35 m³ Vesinikkloriid Neutraliseerimisvann 2x50 m3 2. Plastikust reservuaar 20 26 m³ Naatriumhüdroksiid Neutraliseerimisvann 2x50 m3 3. Metallballoonid 600 600 m³ Vesinik H2 Balloonid on surve all, rõhku jälgitakse pidevalt 4. IBC plastmassmahuti 5 5 m³ Alumiiniumsulfaat Al2(SO4)3 30% Neutraliseerimisvann 2x50 m3 5. IBC plastmassmahuti+plastikust reservuaar 1 1 m³ Naatriumhüpoklorit (NaOCl 12,5%) Neutraliseerimisvann 2x50 m3 6. IBC plastmassmahuti+plastikust reservuaar 1 1 m³ Naatriumvesiniksulfit NaHSO3 (38-40%) Neutraliseerimisvann 2x50 m3 7. Trafo reservuaar 100 100 tonni Trafoõli (põhitrafo) Betoonvann 8. Trafo reservuaar 22 22 tonni Trafoõli (35kV) Betoonvann 9. Turbiinisaali õlipaak 16 Turbiiniõli Betoonvann 10. Metallist reservuaar 1.50 Ammoniaak Kemikaal asub kinnises hoones 11. Terasest reservuaar 1 000 Põlevkiviõli/raske kütteõli Kahekordse seinaga mahuti 12. Tünn 2 Hüdrasiin Kahekordse seinaga mahuti 13. Plastikust reservuaar 2 Alumiiniumsulfaat Al2(SO4)3 30% Kemikaal asub kinnises hoones 14. IBC plastmassmahuti 1 Alumiiniumsulfaat Al2(SO4)3 30% Kemikaal asub kinnises hoones 15. Plastikust reservuaar 1 Naatriumvesiniksulfit NaHSO3 (38-40%) Neutraliseerimisvann 2x50 m3 16. IBC plastmassmahuti 4 Ammoniaak Kemikaal asub kinnises hoones 17. Terasest mahuti 150 Diislikütus Kahekordse seinaga mahuti

T6. Keskkonnakaitse lisameetmed 14/38

T6. Keskkonnakaitse lisameetmed Jrk nr

Meede/Tegevus Meetme kirjeldus ja tehnika Rakendamine

1. Välisõhu saaste vältimine või vähendamine

Tehnoloogiliste protsesside keskkonnamõju vähendamine ja heidete vältimine Pidada kinni tehnoloogiliste parameetrite normidest, mis on ette nähtud tehnoloogiliste protsesside tööjuhendites. Parameetrite näidud on vaja registreerida tööžurnaalis

Pidev

2. Välisõhu saaste vältimine või vähendamine

Süsinikdioksiidi heitkogused Süsinikdioksiidi heitkogused: Järgima summaarseid süsinikdioksiidi (CO2) heitkoguseid vastavalt Keskkonnaministri 07.12.2016 määrusele nr 64 „Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise kord“

Pidev

3. Energia ja kütuse tõhus kasutamine

Seadmete hooldus Seadmete kapitaalne ja jooksev remont

Pidev

4. Müra vältimine või vähendamine

Müra vähenemise eeldused Kogu liikuvtehnika peab olema regulaarsete intervallide tagant hooldatud (väljalaskesüsteemide hooldus eriti) ja õlidega varustatud.

Pidev

5. Reovee tekke vähendamine

Põhja- ja pinnavee kaitse Keskkonnareostuse vältimiseks peavad kanalisatsiooniehitised olema tehniliselt võimaliku tasemeni lekkekindlad. Kanalisatsiooniehitiste seisundi kontroll korraldada vähemalt üks kord viie aasta jooksul, mille kohta tuleb koostada akt, mis säilitatakse vähemalt 10 aastat.

Pidev

6. Muud asjakohased meetmed

Jäätmetekke ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine Ohtlike jäätmete kogumisel ja säilitamisel tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, et vältida ohtu tervisele ja keskkonnale ning võimaldada nende hilisemat taaskasutamist või kõrvaldamist. Ohtlike jäätmete pakendid tuleb märgistada vastavalt kehtivale korrale.

Pidev

7. Jäätmetekke vältimine

Jäätmetekke ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine Kõik jäätmekäitlusega seotud tegevused peavad olema vastavuses kehtivate tervise- ja keskkonnakaitse normatiividega

Pidev

8. Muud asjakohased meetmed

Jäätmete transport Auvere energiakompleksi territooriumil Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil, mis hoiab ära jäätmete sattumise keskkonda veo ja laadimise käigus.

Pidev

9. Muud asjakohased meetmed

Pakendite käitlemine Tooraine või abimaterjalide jm tarnijatelt saadud pakendite või nende jäätmete käitlemise korraldamisel arvestada tootjavastutuse põhimõtte alusel loodud käitlussüsteemi võimalusi

Pidev

10. Muud asjakohased meetmed

Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada ettevõttes, anda üle jäätmelube omavatele jäätmekäitlejale. Pidada arvestust jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta kui jäätmed antakse üle teistele jäätmekäitlejatele Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada ettevõttes, anda üle jäätmelube omavatele jäätmekäitlejale. Pidada arvestust jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta kui jäätmed antakse üle teistele jäätmekäitlejatele.

Pidev

11. Välisõhu saaste vältimine või vähendamine

Alates 1. jaanuarist 2016 ei tohi põlevkivi põletamisel Enefit Power AS suurtes põletusseadmetes (Balti elektrijaama heiteallikas 601, Auvere elektrijaama heiteallikas nr 300 ning Eesti elektrijaama heiteallikad nr 101, nr 103, nr 104, nr 201, nr 205, nr 206 ja nr 208) välisõhku eralduva vääveldioksiidi heide summaarselt ületada 25 000 t/a. Ettevõte peab esitama aruandluses Enefit Power AS summaarse põlevkivi põletamisel välisõhku eraldunud SO2 heitkogused.

Pidev

12. Vee säästlik kasutamine

Auvere elektrijaama tööstussadevesi suunatakse jahutusvee kanalisse ja sealt Eesti elektrijaama kalda pumbajaama nr 1 ja 2 ning kasutatakse ära jahutusveena koguses kuni 2945200 m3/a. Auvere elektrijaama tööstussadevesi suunatakse jahutusvee kanalisse ja sealt Eesti elektrijaama kalda pumbajaama nr 1 ja 2 ning kasutatakse ära jahutusveena koguses kuni 2 945 200 m3/a.

Pidev

T7. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Auvere EJ kompleksloal on nõue: Pinnase saastatuse korrapärane omaseire: Vastavalt tööstusheite seaduse § 47 lõikele 4. Seiratavad näitajad peavad ühtima aastal 2013 Ramboll Eesti AS poolt tehtud aruandes "Kavandatava 300 MW CFB elektrijaama ALA keskkonnaülevaatus" pinnasest võetud näitajatega. Ettevõte taotles pinnaseseire nõude eemaldamist THS § 47 lg 5 alusel (seire põhineb saastumisohu süstemaatilisel hindamisel), kuna ettevõtte tegevusel tekkida võiv pinnase ja põhjavee reostus on ebatõenäoline. Käitises on rakendatud vajalikud meetmed reostuse vältimiseks, territoorium on asfalteeritud, seadmed ja kemikaalide mahutid asuvad betoneeritud pinnal hoonete sees. Diisli ja põlevkiviõli mahutid on kahekordse seinaga. Toimub sademevee kogumine ja puhastamine. Ettevõte teostab hüdrogeoloogilist seiret Eesti elektrijaama (15 vaatluskaevu) ja Õlitööstuse (13 vaatluskaevu) tööstusterritooriumitel.

T8. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed15/38

T8. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Jrk nr

Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamise sagedus Meetme rakendamise tähtaeg

1. Muud asjakohased meetmed

Tagada käitise tegevuse vastavus parimale võimalikule tehnikale ja heale majapidamistavale. Pidevalt

2. Muud asjakohased meetmed

Võimaldada juurdepääs heiteallikate juurde. Pidevalt

3. Muud asjakohased meetmed

Elektrijaama tulev kütus kaalutakse konveieril asuvatel lintkaaludel Kütuse kaalumine pidevalt. Kaalude kontrollimine 1 kord aastas.

4. Heite keskkonnamõju seire

Õhuheitmete pidevseire andmed. Kvartalile järgneva kuu 17.kuupäevaks.

5. Heitetekke seire Proovid võtta vastavuses kehtiva metoodikaga, proovi võtmisel tuleb tagada proovi esinduslikkus. Proovivõtja peab olema atesteeritud. Pidevalt 6. Heite

keskkonnamõju seire

Analüüsinõuded: Analüüsid teostada analüüsitavate komponentide osas akrediteeritud laborites. Pidevalt

7. Jäätmetekke seire

Pidada regulaarset arvestust oma tegevuses tekkinud, taaskasutatud ja veetud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta. Jäätmete üleandmisel jäätmekäitlejatele tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkohta, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta. Nimetatud arvestuse algdokumente ja koondandmeid peab säilitama vähemalt viie aasta jooksul.

Pidevalt

8. Muud asjakohased meetmed

Tehnoloogiaseadmete hooldus ja kontroll: 1.Elektrijaama põhi- ja abiseadmete jooksev hooldus ja remont, kapitaalremont 2.Elektrifiltrite jooksev hooldus ja remont, kapitaalremont. Kontrollmõõtmine tahkete osakeste kontsentratsioonile suitsugaasides peale elektrifiltreid (mõõteseade tolmumõõtja Gravimat SHC 502, kalibreerimine 1 kord 4 aasta jooksul).

Remonditööd vastavalt vajadusele ja remondigraafikutele,kontrollmõõtmine üks kord aastas.

9. Muud asjakohased meetmed

Jäätmekäitlusseadmete hooldus ja kontroll: Tuhaärastusseadmete jooksev hooldus ja remont, kapitaalremont Vastavalt vajadusele ja remondigraafikutele

T9. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks16/38

T9. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks Jrk nr

Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess

Võimaliku avarii ohu kirjeldus

Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus)

Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus

1. Keemiline vee ettevalmistus

kemikaalide leke Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS Eesti Auvere Elektrijaama hädaolukordade lahendamise plaanis.

Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks on toodud Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS Auvere Elektrijaama hädaolukordade lahendamise plaanis

Hädaolukordade lahendamise plaanid vaadatakse üle iga 3 aasta järel.

2. Õlide käitlemine naftasaaduste sattumine juurdevoolu- või äravoolukanalisse

Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS Eesti Auvere Elektrijaama hädaolukordade lahendamise plaanis.

Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks on toodud Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS Auvere Elektrijaama hädaolukordade lahendamise plaanis

Hädaolukordade lahendamise plaanid vaadatakse üle iga 3 aasta järel.

3. Katelde sissekütmine vedelkütusega

sissekütmiskütuse süttimine

Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS Eesti Auvere Elektrijaama hädaolukordade lahendamise plaanis.

Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks on toodud Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS Auvere Elektrijaama hädaolukordade lahendamise plaanis

Hädaolukordade lahendamise plaanid vaadatakse üle iga 3 aasta järel.

4. Turbogeneraatori õlisüsteem

turbogeneraatori õlisüsteemi süttimine

Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS Eesti Auvere Elektrijaama hädaolukordade lahendamise plaanis.

Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks on toodud Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS Auvere Elektrijaama hädaolukordade lahendamise plaanis

Hädaolukordade lahendamise plaanid vaadatakse üle iga 3 aasta järel.

5. Generaatori vesinikjahutussüsteem

vesiniku süttimine Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS Eesti Auvere Elektrijaama hädaolukordade lahendamise plaanis.

Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks on toodud Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS Auvere Elektrijaama hädaolukordade lahendamise plaanis

Hädaolukordade lahendamise plaanid vaadatakse üle iga 3 aasta järel.

6. Vedelkütuse hoidmisehitised

õlimahuti purunemine Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS Eesti Auvere Elektrijaama hädaolukordade lahendamise plaanis.

Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks on toodud Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS Auvere Elektrijaama hädaolukordade lahendamise plaanis

Hädaolukordade lahendamise plaanid vaadatakse üle iga 3 aasta järel.

7. Elektriseadmete käitamine

transformaatori purunemine

Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS Eesti Auvere Elektrijaama hädaolukordade lahendamise plaanis.

Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks on toodud Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS Auvere Elektrijaama hädaolukordade lahendamise plaanis

Hädaolukordade lahendamise plaanid vaadatakse üle iga 3 aasta järel.

T10. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed

Tegevused käitise sulgemise korral Tulevikus kui käitise tegevus lõppeb, tagatakse enne territooriumi üleandmist või selle kasutamisest loobumist kõikide keskkonnaohtude likvideerimine. Täpsemad meetmed selguvad peale sulgemise otsust tehtavate vastavate uuringute ja sulgemisprojekti koostamise käigus.

Järelhoolduse meetmed

T11. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

T12. Nõuete jõustumise erisused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Jäätmete käitlemine

J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed 17/38

J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Käitluskoha andmed

Jrk nr 1.

Nimetus Auvere elektrijaam

Keskkonnaregistrikood JKK4400441

Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid

Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Auvere küla, Keskterritooriumi 3658377 51401:001:1297 X: 6576633, Y: 721957

Plaan või kaart Lisa 3: Lisa 1 AEJ_plaan.pdf

Number plaanil või kaardil

J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Auvere elektrijaam

Jäätmeliik Sissetulek kokku

Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele

Väljaminek (t/a)

Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt)

Taaskasutatakse Kõrvaldatakse

Kogus R- kood

Kogus D- kood

02 01 03 - Taimsete kudede jäätmed 1 500 000 0 1 500 000 1 500 000 R1

1 500 000 R12s

02 01 07 - Metsamajandusjäätmed (näiteks oksad, risu) 1 500 000 0 1 500 000 1 500 000 R1

1 500 000 R12s

03 01 01 - Puukoore- ja korgijäätmed 1 500 000 0 1 500 000 1 500 000 R1

1 500 000 R12s

03 01 05 - Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 01 04*

1 500 000 0 1 500 000 1 500 000 R1

1 500 000 R12s

10 01 97 - Põlevkivikoldetuhk 403 319 403 319 0 403 319 150 000 R5m

10 01 98 - Põlevkivilendtuhk 749 021 749 021 0 749 021 749 021 R5m

15 01 03 - Puitpakendid 1 500 000 0 1 500 000 1 500 000 R1

1 500 000 R12s

17 02 01 - Puit 1 500 025 25 1 500 000 25 1 500 000 R1

1 500 000 R12s

17 09 04 - Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 03* 5 000 5 000 0 5 000 R12s

19 12 07 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06* 1 500 000 0 1 500 000 1 500 000 R1

1 500 000 R12s

20 01 38 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 37* 1 500 000 0 1 500 000 1 500 000 R1

1 500 000 R12s

18/38

J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus Jrk nr

Jäätmekäitlustoimingu nimetus

Toimingu kood Lubatud jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Lubatud jäätmekäitlustoimingu aastane käitlusmaht (tonni/aastas)

1. Puidujäätmete (biomass THS § 10 mõistes) põletamisele eelnev töötlemine

R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub

Toimingukood R12s tähendab puidujäätmetest valmistatud hakke (puiduhakke) täiendavat purustamist ja puhastamist võõristest. Puiduhakkest eraldatakse võõrised nagu: liiv, kivid, metall, plast, kile, kumm jmt. Täiendava töötlemise tulemusena viiakse puiduhakkes võõriste sisaldus vähem kui 2 massiprotsendini. Puiduhakke täiendav töötlemine toimub kinnises hoones. Puidujäätmete lubatud käideldav kogus kõikide jäätmeliikide peale kokku on kuni 1 500 000 tonni aastas.

1 500 000

2. Puidujäätmete (biomass THS § 10 mõistes) põletamine

R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil Toimingukood R1 tähendab kompleksloal puidujäätmetest valmistatud hakke (puiduhakke) põletamist kateldes elektri- ja soojusenergia tootmiseks. Põletada on lubatud üksnes tööstusheite seaduse § 10 mõistes biomassi. Puidujäätmete lubatud põletatav kogus kõikide jäätmeliikide peale kokku on kuni 1 500 000 tonni aastas.

Biomassiks on lubatud liigitada üksnes sellised puidujäätmetest valmistatud puiduhakke partiid, mis ei ole metoodikas "Puidujäätmete kehtestatud nõuded" (Lisadokument) välja toodud omaduste (piirväärtusi) ületatud. Juhul, kui puiduhakke partii(d) ületab piirväärtusi, siis ei ole tegemist biomassiga ning selline partii(d) tuleb edasiseks käitlemiseks üle anda jäätmepõletustehasele.

Biomassiks liigituvaid ja kompleksis täiendavalt töödeldud jäätmeid saab põletada ka Eesti ja Balti elektrijaama energiaplokkides vastavalt nende komplekslubades toodud tingimustele.

1 500 000

3. Põlevkivi tuha taaskasutamine

R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase taaskasutamine

Toimingukood R5m tähendab jäätmeliikide 10 01 98 (põlevkivilendtuhk) ja 10 01 37 (põlevkivikoldetuhk) ringlussevõttu põllumajanduses sertifitseeritud väetisena kuni 300 000 t/a ning jäätmeliigi 10 01 98 (põlevkivilendtuhk) ehitusvaldkonnas standardiseeritud toorainematerjalina kuni 749 021 t/a.

749 021

J4. Jäätmete ladustamine 19/38

J4. Jäätmete ladustamine Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Auvere elektrijaam

Ladustamiskoht Jäätmeliigid

Number plaanil või kaardil

L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või ladestamisele suunamise aeg

Üheaegne ladustamise kogus

Jäätmeliik Üheaegne ladustamise kogus

Tonni m³ Tonni m³

1-4 X: 6576541, Y: 721526; X: 6576450, Y: 721571; X: 6576433, Y: 721621; X: 6576451, Y: 721639; X: 6576492, Y: 721617; X: 6576512, Y: 721658; X: 6576548, Y: 721639; X: 6576572, Y: 721692; X: 6576630, Y: 721702; X: 6576541, Y: 721526

Biomass, mis vastab THS § 10 mõistes keskkonnakaitsenormidele. Kõikide platside peale kokku ja kõiki biomassi jäätmeid kokku on üheaegselt lubatud ladustada kuni 4916 tonni.

1-2 päeva 4 916 02 01 03 - Taimsete kudede jäätmed 4 916

02 01 07 - Metsamajandusjäätmed (näiteks oksad, risu)

03 01 01 - Puukoore- ja korgijäätmed

03 01 05 - Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 01 04*

15 01 03 - Puitpakendid

17 02 01 - Puit

19 12 07 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06*

20 01 38 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 37*

Seotud failid

Failid Lisa 4: Lisa 2 AEJ_kaitise_plaan.pdf

J5. Jäätmete vedu Vorm ei ole asjakohane

J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded Tegevuse liigid Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded

Kirjeldus Rakendamine Jäätmete üleandmine

Peetakse arvestust jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute osas, kui jäätmed antakse üle teistele jäätmekäitlejatele.

Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik ettevõttes taaskasutada, tuleb üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele.

Pidevalt

Jäätmetekke ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine. Jäätmete käitlemine (sh toorme ja abimaterjali pakendid)

Käitises tekkivate muude jäätmete (jäätmeliigid, mida ei taaskasutata R1, R12s, R5m toiminguga ega paigutata tarindprügilatesse D5) käitlemisele rakenduvad üldised jäätmehoolduse nõuded. Tekkivad jäätmed tuleb paigutada jäätmeliikide kaupa sobivasse ja nõuetele vastavasse konteinerisse või kogumisvahendisse. Tekkivad jäätmed tuleb edasiseks käitlemiseks üle anda vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Tekkivate jäätmete koguste kohta tuleb pidada arvestust ja esitada iga aastaselt jäätmearuanne.

Kõik jäätmekäitlusega seotud tegevused peavad olema vastavuses kehtivate tervise- ja keskkonnakaitse normatiividega sh juhindutakse tootjavastutuse põhimõttest.

Pidevalt

20/38

Jäätmete kõrvaldamine

Ettevõte kasutab 10 01 97 ja 10 01 98 jäätmete kõrvaldamiskohana Eesti elektrijaama tuhavälja, mida reguleeritakse Ettevõttele väljastatud keskkonnakompleksloaga nr L.KKL.IV-172516.

Keskkonnakaitselised nõuded on täpsemalt toodud keskkonnakompleksloas nr L.KKL.IV-172516.

Pidevalt

Jäätmete käitlemine R5m

Toimingukood R5m tähendab 1. jäätmeliikide 10 01 98 (põlevkivilendtuhk) ja 10 01 37 (põlevkivikoldetuhk) ringlussevõttu põllumajanduses sertifitseeritud väetisena ning 2. jäätmeliigi 10 01 98 (põlevkivilendtuhk) ehitusvaldkonnas standardiseeritud toorainematerjalina.

1. Põllumajanduses ringlussevõtuks peab tuhk olema registreeritud väetiseregistris. Tuha kvaliteet peab vastama Väetiseseaduse nõuetele. Seaduse nõuetele vastamiseks tuleb kontrollida tuhka 2 korda aastas akrediteeritud laboris. Protokolli tulemused tuleb mõistliku aja jooksul saata Põllumajandus- ja Toiduametile ning klientidele.

2. Ehitusvaldkonnas ringlussevõtuks peab tuhk vastama Tallinna Sertifitseerimisasutuse vastavussertifikaadi nr 0674 ehitusliku põletatud põlevkivi toote nõuetele ja olema tõendatud EVS 927 standardile vastavaks. Iga väljastatava partii osas teostatakse vastavad analüüsid.

Analüüsitakse laboris akrediteeritud meetoditel.

Puidujäätmete vastuvõtt

Ettevõte peab olema puidujäätmete vastu võtmisel kindel, et sissetulev koorem sisaldab vastavalt saatekirjal märgitud puidujäätmeid või puiduhaket. Silmaga nähtavalt võõriseid, ohtlikke jäätmeid või ohtlike ainetega saastunud puiduhaket käitisesse vastu võtta ei tohi ja selline jäätmepartii tuleb saata tarnijale koheselt tagasi. Tagastamise kohta tuleb vormistada vastav saatedokument.

Kontrollida iga sissetuleva puidujäätme koorma kvaliteeti ning vastavust saatekirjale. Mittekvaliteetset ja saatekirjale mittevastavat koormat vastu võtta ei tohi.

Pidevalt

Puidujäätmete deklareerimine jäätmearuandes

Ettevõte peab deklareerima vastuvõetavad puidujäätmed jäätmearuandluses vastava jäätmekoodi alusel, mis on saatekirjas. Jäätmearuande täitmisel

Puidujäätmetest valmistatud hakke (puiduhakke) biomassi nõuetele vastavuse tõendamine

1. Puiduhakke kvaliteedi hindamiseks võtab pädev proovivõtja igast partiist, mille valmistamisel on kasutatud B-kategooria puidujäätmeid, proovivõtukava kohaselt proovi, millest määratakse analüüsi teel ebapuhtuste sisaldus. 2. Proovid peab võtma imporditavate/eksporditavate jäätmete puhul sõltumatu pädev proovivõtja ja Eesti tarnijate puhul vastavat pädevust omav proovivõtja kasutades kindlaks määratud proovivõtumetoodikat. Jäätmepartiidest proovide võtmisel ja ettevalmistamisel lähtub ettevõte puidujäätmete metoodikas toodud standarditest EVS-EN ISO 21645 või alternatiivselt standardist EVS-EN ISO 18135. Proovi ettevalmistamisel lähtutakse standardist EVS-EN ISO 21646 või alternatiivselt standardist EVS-EN ISO 14780. 3. Käitaja peab kontrollima ja olema veendunud, et puiduhakkest võetud proovide analüüsimisel saadud ebapuhtuste sisaldus ei ületa Keskkonnaministri 03.11.2022 määrusega nr 49 lisa 3 piirväärtuseid. 4. Puiduhakke proovides tuleb analüüsida väävli (S), lämmastiku (N), kaaliumi (K), naatriumi (Na), kloori (Cl), arseeni (As+), kroomi (Cr+), vase (Cu), kaadmiumi (Cd), elavhõbe (Hg), plii (Pb), tsingi (Zn) ning võõriste (massi%) sisaldust. 5. Jäätmepartii proovid tuleb laboris analüüsida akrediteeritud analüüsimeetodi standardi kohaselt. Puidujäätmete keemiliste ebapuhtuste analüüsimisel peab ettevõte kasutama tahkete jäätmekütuste EN ISO 15408, EN ISO 15410, EN ISO 21663, EN 15411 või tahkete biokütuste analüüsimiseks kasutatavaid EN ISO 16994, EN ISO 16948, EN ISO 16967, EN ISO 16968 analüüsimise standardeid.

Pidevalt

Käitaja poolne kontroll puiduhakke (biomassi) vastuvõtmisel ja põletamisel (R1)

Käitaja on kohustatud puiduhakke (biomassi) tarnijaid ja nende poolt tarnitud puiduhaket kontrollima osas, mis puudutab puiduhakke biomassi nõuetele vastavuse tõendamist. Kontrolli teostamisel rakendab käitaja ettevõtte poolt koostatud ja loa andja poolt kooskõlastatud juhendit " Enefit Power AS metoodika puidujäätmete kontrollimiseks (04.08.2023)" ulatuses.

1. Kontrollproov võetakse iga tarnija igast vastuvõetavast puidujäätmete partiist. 2. Kontrollproov võetakse tarnija partii esimesest koormast. 3. Kontrollproovid peab võtma imporditavate jäätmete puhul sõltumatu proovivõtja ja Eesti tarnijate puhul vastavat pädevust omav proovivõtja kasutades kindlaks määratud proovivõtumetoodikat. Jäätmepartiist kontrollproovi(de) võtmisel ja ettevalmistamisel lähtub ettevõte puidujäätmete metoodikas toodud standarditest EVS-EN ISO 21645 või alternatiivselt standardist EVS-EN ISO 18135. Proovi ettevalmistamisel lähtutakse standardist EVS-EN ISO 21646 või alternatiivselt standardist EVS-EN ISO 14780. 4. Jäätmepartiidest võetud proovide analüüsid tuleb teostada laboris akrediteeritud meetoditel (tahkete jäätmekütuste EN ISO 15408, EN ISO 15410, EN ISO 21663, EN 15411 või tahkete biokütuste analüüsimiseks kasutatavaid EN ISO 16994, EN ISO 16948, EN ISO 16967, EN ISO 16968 standardeid). 5. Kui kontrollproovis tuvastatakse Keskkonnaministri 03.11.2022 määruses nr 49 lisa 3 piirväärtuse ületamine ja tarnija kohta võetud kontrollproov ei vasta Enefit Power AS metoodika puidujäätmete kontrollimiseks (04.08.2023)" nõuetele, tuleb vastav koorem, millest kontrollproov võeti, kas anda käitlemiseks üle vastavat käitlusõigust omavale jäätmekäitlejale või saata tagasi tarnijale. Sama, nõuetele mittevastavat partiid sellisel juhul enam tarnida ei tohi.

Puidujäätme partii korral

Keskkonnahäiringute ennetamine ja leevendamine

Puiduhakke (biomassi) kuhjade (hunnikute) paigutamisel tuleb arvestada valitsevate tuulte suunaga. Biomassi tuleb ladustada mitmes eraldi kuhjas, arvestades tuleohutusnõuetega. Biomassi ladustamise asukohad platsil tuleb valida selliselt, et biomassi käitlemisel tekkiv tolmuheide ei kandu territooriumilt välja poole. Juhul, kui prognoositud tuulekiirus on üle 10 m/s, siis tuleb vältida biomassi laadimist. Kuival ajal tuleb biomassi kuhjasid veega niisutada.

Käitaja on kohustatud puiduhakke purustamisel ja ladustamisel ennetama piirnorme ületavate keskkonnahäiringute, nagu müra, tolmu ja haisu teket ning rakendama seejuures asjakohaseid meetmeid. Käitluskohas tuleb teha igapäevaselt visuaalset seiret ning veenduda, et kõik keskkonna- ja tuleohutusnõuded on täidetud.

Pidevalt

21/38

Puidujäätmete, sh puiduhakke ladustamise finantstagatis

Käitajal peab kompleksloa kehtivuse ajal olema kehtiv finantstagatis, millega on tagatud üheaegselt ladustada lubatud puidujäätmete (puiduhakke) käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude katmine. Käitaja peab vähemalt üks kuu enne finantstagatise lõppemist esitama Keskkonnaametile uue finantstagatise olemasolu tõendavad dokumendid. Juhul kui käitaja hiljemalt üks kuu enne finantstagatise lõppemist uut finantstagatise olemasolu tõendavat dokumenti ei esita, lõppeb õigus puiduhakke ladustamiseks platsil ning Keskkonnaametil on õigus tunnistada kompleksluba nimetatud puidujäätmete, sh puiduhakke ladustamise osas kehtetuks. Pärast puidujäätmete ladustamise õiguse lõppemist esitab Keskkonnaamet finantstagatise andjale nõude ladustatud jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude väljamaksmiseks.

Vajadusel

Puidujäätmete üheaegne ladustamine

Käitajal on lubatud puidujäätmete platsil üheaegselt ladustada kokku kuni 4916 tonni (19 628 m³) puidujäätmeid (puiduhaket). Puidujäätmete (puiduhakke) ladustamine peab vastama ladustamise plaanile (kompleksloa lisadokument).

Ettevõte peab käitise territooriumil puidujäätmete kogumisel ja hoiustamisel selgelt eraldama ja vältima käitluskohta vastu võetud puidujäätmete segunemist muude jäätmete, ainete ja materjalidega ning selliste puidujäätmetega, mis ei klassifitseeru A- või B-kategooria puidujäätmeteks.

Pidevalt

J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Auvere elektrijaam

Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid

Jäätmekäitlemisel Jäätmekäitlustegevuse alustamiseks, käitlemise ajal ning pärast käitluse lõpetamist, tuleb tervise- ja keskkonnaohutuse tagamiseks pidada kinni kehtivates õigusaktides seatud tervise- ja keskkonnakaitsemeetmetest ning loaga seatud keskkonnaseirenõuetest.

Pidevalt

Jäätmekäitlustegevuse lõpetamine

Käitise territooriumil selle sulgemise ajal olevad tavajäätmed ja ohtlikud jäätmed (kemikaalid jms) antakse üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale, tagades nende nõuetekohase käitlemise.

Jäätmekäitlustegevuse lõpetamisel

J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J9. Prügila või jäätmehoidla liik Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus

V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa 22/38

V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Veehaare jrk nr 1.

Veehaarde nimetus Toorvee pumpla

Veehaarde kood PIH0000150

Veehaarde L-EST97 koordinaadid X: 6575612, Y: 722847

Veekogu nimetus Eesti SEJ juurdevoolukanal (Mustajõe kanal)

Veekogu kood VEE1064900

Pinnaveekogumi nimetus

Pinnaveekogumi kood

Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päevas Sek ​undis

Veevõtt 2022 315 360 315 360 315 360 315 360 1 261 440 3 456

Veehaare jrk nr 2.

Veehaarde nimetus Jahutusvee sissevõtu lahtine kanal

Veehaarde kood PIH0000149

Veehaarde L-EST97 koordinaadid X: 6576526, Y: 722026

Veekogu nimetus Mustajõgi

Veekogu kood VEE1063800

Pinnaveekogumi nimetus

Pinnaveekogumi kood

Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päevas Sek ​undis

Jahutusvesi 2022 130 000 000 130 000 000 130 000 000 130 000 000 520 000 000 1 424 657

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded

Veearvestuse pidamine Veehaardes "Jahutusvee sissevõtu lahtine kanal" ja "Toorvee pumpla" arvutada vee kulu 1 kord kuus

Põhjaveetaseme mõõtmine -

Proovivõtunõuded -

Analüüsinõuded -

23/38

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Võetava pinnavee seire tingimused on kehtestatud Eesti elektrijaama keskkonnakompleksloaga nr L.KKL.IV-172516. Kõikide Auvere energiakompleksi käitiste võetava pinnavee seireks jääb ühine seirepunkt (Mustajõe ja juurdevoolukanali segunemispunkt; proovivõtukoha koordinaadid (L-Est) X:6576413, Y:721949), kus üks kord kuus analüüsitakse samu näitajaid mida seiratakse Eesti elektrijaama jahutusvee väljalasus IV084: ammoonium; biokeemiline hapnikutarve (BHT7); heljum; keemiline hapnikutarve (KHT); lahustunud hapnik (proovivõtul); naftasaadused; vesinikioonide kontsentratsioon (pH); ühealuselised fenoolid; üldfosfor (Püld); üldlämmastik (Nüld); veetemperatuur (proovivõtul).

Veeproove võtavad atesteeritud proovivõtjad. Seiret teostavad järgmised akrediteeritud laborid: Enefit Power AS katselabor, akrediteermistunnistus L140; Eesti Energia AS Ökoloogialabor, akrediteerimistunnistus L052

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1.

Väljalaskme nimetus Tehnoloogilise kanalisatsiooni väljalask

Väljalaskme kood IV207

Reoveepuhasti nimetus Tehnoloogilise kanalisatsiooni väljalask puhasti

Reoveepuhasti kood PUH0001536

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Mustajõgi

Suubla kood VEE1063800

Veekogumi nimetus

Veekogumi kood

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6576628, Y: 722104

Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2022 2 190 000 547 500 547 500 547 500 547 500 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

24/38

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus ​aste % Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2022 pH 6-9 pH 9

2022 Heljum HEL 25 13.688 13.688 13.688 13.688

2022 Nafta NAF 1 0.548 0.548 0.548 0.548

2022 BHT7 BHT7 15 8.213 8.213 8.213 8.213

2022 KHT KHT 125 68.438 68.438 68.438 68.438

2022 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 24.638 24.638 24.638 24.638

2022 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 0.548 0.548 0.548 0.548

Väljalaskme jrk nr 2.

Väljalaskme nimetus Sademevee süsteem must väljalask 1

Väljalaskme kood IV208

Reoveepuhasti nimetus

Reoveepuhasti kood

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Mustajõgi

Suubla kood VEE1063800

Veekogumi nimetus

Veekogumi kood

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6576627, Y: 722102

Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2022 46 000 11 500 11 500 11 500 11 500 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

25/38

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus ​aste % Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2022 Nafta NAF 5 0.058 0.058 0.058 0.058

2022 Heljum HEL 40 0.46 0.46 0.46 0.46

2022 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 0.518 0.518 0.518 0.518

2022 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 0.012 0.012 0.012 0.012

2022 KHT KHT 125 1.438 1.438 1.438 1.438

2022 BHT7 BHT7 15 0.173 0.173 0.173 0.173

2022 pH 6-9 pH 9

Väljalaskme jrk nr 3.

Väljalaskme nimetus Sademevee süsteem must väljalask 2

Väljalaskme kood IV209

Reoveepuhasti nimetus

Reoveepuhasti kood

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Mustajõgi

Suubla kood VEE1063800

Veekogumi nimetus

Veekogumi kood

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6576630, Y: 722107

Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2022 613 200 153 300 153 300 153 300 153 300 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

26/38

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus ​aste % Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2022 pH 6-9 pH 9

2022 Nafta NAF 5 0.767 0.767 0.767 0.767

2022 Heljum HEL 40 6.132 6.132 6.132 6.132

2022 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 6.899 6.899 6.899 6.899

2022 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 0.153 0.153 0.153 0.153

2022 KHT KHT 125 19.163 19.163 19.163 19.163

2022 BHT7 BHT7 15 2.30 2.30 2.30 2.30

Väljalaskme jrk nr 4.

Väljalaskme nimetus Sademevee süsteem puhas väljalask 1

Väljalaskme kood IV210

Reoveepuhasti nimetus

Reoveepuhasti kood

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Mustajõgi

Suubla kood VEE1063800

Veekogumi nimetus

Veekogumi kood

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6576649, Y: 722116

Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2022 32 000 8 000 8 000 8 000 8 000 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

27/38

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus ​aste % Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2022 pH 6-9 pH 9

2022 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 0.008 0.008 0.008 0.008

2022 Nafta NAF 5 0.04 0.04 0.04 0.04

2022 Heljum HEL 40 0.32 0.32 0.32 0.32

2022 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 0.36 0.36 0.36 0.36

2022 KHT KHT 125 1 1 1 1

2022 BHT7 BHT7 15 0.12 0.12 0.12 0.12

Väljalaskme jrk nr 5.

Väljalaskme nimetus Sademevee süsteem puhas väljalask 2

Väljalaskme kood IV211

Reoveepuhasti nimetus

Reoveepuhasti kood

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Mustajõgi

Suubla kood VEE1063800

Veekogumi nimetus

Veekogumi kood

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6576441, Y: 721968

Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2022 32 000 8 000 8 000 8 000 8 000 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

28/38

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus ​aste % Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2022 pH 6-9 pH 9

2022 Nafta NAF 5 0.04 0.04 0.04 0.04

2022 Heljum HEL 40 0.32 0.32 0.32 0.32

2022 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 0.36 0.36 0.36 0.36

2022 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 0.008 0.008 0.008 0.008

2022 KHT KHT 125 1 1 1 1

2022 BHT7 BHT7 15 0.12 0.12 0.12 0.12

Väljalaskme jrk nr 6.

Väljalaskme nimetus Sademevee süsteem puhas väljalask 3

Väljalaskme kood IV212

Reoveepuhasti nimetus

Reoveepuhasti kood

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Suubla nimetus Mustajõgi

Suubla kood VEE1063800

Veekogumi nimetus

Veekogumi kood

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6576495, Y: 722019

Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2022 32 000 8 000 8 000 8 000 8 000 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

29/38

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus ​aste % Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2022 pH 6-9 pH 9

2022 Heljum HEL 40 0.32 0.32 0.32 0.32

2022 Nafta NAF 5 0.04 0.04 0.04 0.04

2022 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 0.36 0.36 0.36 0.36

2022 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 0.008 0.008 0.008 0.008

2022 KHT KHT 125 1 1 1 1

2022 BHT7 BHT7 15 0.12 0.12 0.12 0.12

¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0.

V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V7. Väljalaskme seire nõuded

Proovivõtunõuded Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgmiseks tuleb heitvee proovivõtul kasutada atesteeritud proovivõtjat. Sademevee proovivõtmine peab vastama kehtivale seadusandlusele. Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgimiseks tuleb proovivõtul juhinduda kehtivast metoodikast.

Analüüsinõuded Veeuuringu katselabor ning kasutatavad analüüsimeetodid peavad vastama kehtivatele nõuetele

Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme koordinaadid (L‑Est) Pinnaveekogumi nimetus Pinnavee ​kogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus

Tehnoloogilise kanalisatsiooni väljalask IV207 X: 6576628, Y: 722104 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Heljum Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Keemiline hapnikutarve (KHT) Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Naftasaadused Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Üldfosfor (Püld) Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Üldlämmastik (Nüld) Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas

Sademevee süsteem must väljalask 1 IV208 X: 6576627, Y: 722102 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas Heljum Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas Keemiline hapnikutarve (KHT) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas Naftasaadused Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas

30/38

Üldfosfor (Püld) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas Üldlämmastik (Nüld) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas

Sademevee süsteem must väljalask 2 IV209 X: 6576630, Y: 722107 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Heljum Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Keemiline hapnikutarve (KHT) Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Naftasaadused Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Üldlämmastik (Nüld) Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Üldfosfor (Püld) Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas

Sademevee süsteem puhas väljalask 1 IV210 X: 6576649, Y: 722116 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Heljum Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Keemiline hapnikutarve (KHT) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Naftasaadused Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Üldfosfor (Püld) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Üldlämmastik (Nüld) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas

Sademevee süsteem puhas väljalask 2 IV211 X: 6576441, Y: 721968 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Heljum Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Keemiline hapnikutarve (KHT) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Naftasaadused Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Üldfosfor (Püld) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Üldlämmastik (Nüld) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas

Sademevee süsteem puhas väljalask 3 IV212 X: 6576495, Y: 722019 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Heljum Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Keemiline hapnikutarve (KHT) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Naftasaadused Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Üldfosfor (Püld) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Üldlämmastik (Nüld) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas

Täiendavad nõuded väljalaskme seire läbiviimiseks

1.Sademeveeproov tuleb võtta vooluhulgaga proportsionaalse või ajas keskmistatud proovina. Esimene osaproov tuleb võtta 30 minuti jooksul pärast sademevee äravoolu algust ning jätkata osaproovide võtmist vähemalt iga 30 minuti järel ja vähemalt kahe tunni jooksul või kuni sademete lakkamiseni. Loa raames tehtava sademevee omaseire proov võib olla punktproov, mis on võetud 30 minuti jooksul pärast sademevee äravoolu algust. 2.Väljalaskmetest IV208, IV210, IV211 ja IV212 tuleb võtta proovid vee olemasolu korral, kuid mitte tihedamini kui üks kord aastas.

V8. Veekogu sh suubla seire

Proovivõtunõuded Auvere Elektrijaam juhib oma veed suublasse läbi Eesti Elektrijaama. Suubla seiret teostatakse vastavalt Eesti Elektrijaama keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV-172516 tingimustele.

EEJ kompleksloa muutmistaotlusega on taotletud suubla seiretingimuste muutmine viisil, et see kajastaks kõigi Auvere energiakompleksi veelaskude võimalikku mõju.

Analüüsinõuded

31/38

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku

A1. Käitise kategooria 32/38

A1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 35111 - Elektrienergia tootmine mittetaastuvast energiaallikast

Põletusseade Ei

Keskmise võimsusega põletus ​seade Ei

Suure võimsusega põletus ​seade Ei

Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist

Ei

Nafta ​saaduste, muude mootori- või vedel ​‐ kütuste, kütuse ​komponentide või kütuse ​‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)

Ei

Seakasvatus Ei

Veisekasvatus Ei

Kodulinnukasvatus Ei

E-PRTR registri kohustuslane Jah

Heite ​allikate arv tootmis ​territooriumil 8

Käitise töötajate arv 1 984

Emaettevõtte nimi Eesti Energia AS

Emaettevõtte riik Eesti

Kasvuhoone ​gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane

Jah

Kauplemis ​süsteemi kohustus ​lase tegevus ​ala Üle 20 MW nimisoojusvõimsusega põletusseadmete, välja arvatud ohtlike või olmejäätmete põletustehaste käitamine

Iga-aastane kasuhoonegaaside heitkoguste seirekava ja aruandlus

Käitaja teeb CO2 heitkoguse seiret vastavalt pädeva asutuse kinnitatud seirekavale

Seirekava manused seirekava_manus.docx

Käitaja peab esitama eelneva kalendriaasta kohta heitkoguse aruande koos tõendaja koostatud tõendamise aruandega iga aasta 25. märtsiks ELi HKSi aruandlussüsteemi

Käitaja peab tagastama kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise registris iga aasta 30. septembriks eelneva kalendriaasta heitkogusele vastava hulga lubatud heitkoguse ühikuid.

A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane

33/38

A3. Heiteallikad Heite ​allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0006696 300 Auvere EJ korsten X: 6576624, Y: 721810 HEIT0006697 502 Kolde- ja lendtuha mahuti X: 6576628, Y: 721915 HEIT0006698 503 Lendtuha mahuti X: 6576619, Y: 721901 HEIT0006699 504 Tuhapumpla mahuti X: 6576732, Y: 721846 HEIT0011522 506 Põlevkiviõli mahuti X: 6576815, Y: 722074 HEIT0011523 505 Biomassi ladu X: 6576485, Y: 721558

X: 6576556, Y: 721633 HEIT0011524 507 Diisli mahuti X: 6576811, Y: 722107 HEIT0011525 300 Auvere EJ korsten (käivitusreziimid) X: 6576624, Y: 721810

A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus

Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 2014 274.133 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2014 187.645 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2014 106.206 t 7446-09-5 Vääveldioksiid 2014 3 981.591 t 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2014 3 010.146 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 2014 4 002.111 t 7647-01-0 Vesinikkloriid 2014 199.879 t 7664-41-7 Ammoniaak 2014 199.037 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2014 249.319 t 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 2014 177.681 kg 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 2014 110.31 kg 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 2014 920.059 kg 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 2014 1 493.654 kg 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 2014 8 266.669 kg 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 2014 880.89 kg 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 2014 559.67 kg 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 2014 615.818 kg 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks 2014 2 757.678 kg 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks 2014 52.278 kg 124-38-9 Süsinikdioksiid 2014 2 985 185.08 t 124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist 2014 2 793 616.80 t 50-32-8 Benso(a)püreen 2014 28.511 kg 205-99-2 Benso(b)fluoranteen 2014 2.191 kg 207-08-9 Benso(k)fluoranteen 2014 1.741 kg 193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 2014 1.096 kg

A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine

CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Hetkeline kogus Mõõtühik

34/38

Auvere EJ korsten HEIT0006696 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 4.808 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 48.076 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 36.057 g/s 7647-01-0 Vesinikkloriid Tavaheide 2.404 g/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 0.01 g/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 0.002 g/s 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tavaheide 0.001 g/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 0.017 g/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0.094 g/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 0.01 g/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0.006 g/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 0.007 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 48.076 g/s 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks Tavaheide 0.031 g/s PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid Tavaheide 0 g/s 50-32-8 Benso(a)püreen Tavaheide 0 g/s 205-99-2 Benso(b)fluoranteen Tavaheide 0 g/s 207-08-9 Benso(k)fluoranteen Tavaheide 0 g/s 193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen Tavaheide 0 g/s 118-74-1 Heksaklorobenseen (HCB) Tavaheide 0 g/s 1336-36-3 Polüklooritud bifenüülid (PCB-d) Tavaheide 0 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 3.252 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 1.32 g/s 124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist Tavaheide 0 g/s 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 2.404 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 2.992 g/s 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks Tavaheide 0.001 g/s

Kolde- ja lendtuha mahuti HEIT0006697 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.001 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.001 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.001 g/s

Lendtuha mahuti HEIT0006698 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.005 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.005 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.005 g/s

Tuhapumpla mahuti HEIT0006699 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.002 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.002 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.002 g/s

Põlevkiviõli mahuti HEIT0011522 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.028 g/s Biomassi ladu HEIT0011523 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.641 g/s

PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.032 g/s Diisli mahuti HEIT0011524 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.016 g/s Auvere EJ korsten (käivitusreziimid) HEIT0011525 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 182.444 g/s

7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 35.923 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 16.655 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 15.041 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 1.097 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 37.279 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 36.281 g/s 7647-01-0 Vesinikkloriid Tavaheide 0.61 g/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 0.011 g/s 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tavaheide 0.007 g/s

35/38

RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U).

POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen.

PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid.

7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 0.055 g/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 0.036 g/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0.36 g/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 0.054 g/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0.034 g/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 0.048 g/s 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks Tavaheide 0.162 g/s 50-32-8 Benso(a)püreen Tavaheide 0 g/s 205-99-2 Benso(b)fluoranteen Tavaheide 0 g/s 207-08-9 Benso(k)fluoranteen Tavaheide 0 g/s 193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen Tavaheide 0 g/s 118-74-1 Heksaklorobenseen (HCB) Tavaheide 0 g/s PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid Tavaheide 0 g/s 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks Tavaheide 0.002 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s

A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Heite ​allikas Heiteallika kood Püüdeseade

Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine CAS nr Nimetus Projekteeritud puhastusaste Puhastusastme ühik Muu ühik

Auvere EJ korsten HEIT0006696 Elektrifilter ja kottfilter 1 1 kord aastas PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 99.98 % Kolde- ja lendtuha mahuti HEIT0006697 Kottfilter 1 1 kord aastas PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 99 % Lendtuha mahuti HEIT0006698 Kottfilter 1 1 kord aastas PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 99 % Tuhapumpla mahuti HEIT0006699 Kottfilter 1 1 kord aastas PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 99 %

A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Eritingimuse liik Eritingimus

Täitmise sagedus

Täitmise tähtaeg (vaid ühekordse tähtaja korral)

Eritingimuse kirjeldus

Muude andmete esitamine

Pidev 23.1 Saasteainete püüdeseadme avariiolukorrast on suure põletusseadme käitaja kohustatud teavitama loa andjat ja kohaliku omavalitsuse üksust 48 tunni jooksul (THS § 83 lg 1).

Heiteseire Pidev 23.2 Heiteallikast nr 300 (Auvere EJ korsten) väljuvast heitgaasist mõõta pidevalt järgmiste saasteainete sisaldust: NOx, CO, SO2, osakesed (PM-sum), HCl. ja NH3. Lisaks mõõta heiteallika tööparameetreid, nagu väljuva gaasi hapnikusisaldust, temperatuuri, rõhku ja veeaurusisaldust. Mõõdetud tulemuste keskmistamisperioodid on määratletud järgmiselt: 1) päevakeskmine – pidevmõõtmistega 24 tunni vältel saadud kehtivate ühe tunni keskmiste keskmine väärtus 2) kuukeskmine – pidevmõõtmistega ühe kuu vältel saadud kehtivate ühe tunni keskmiste keskmine väärtus 3) aastakeskmine – pidevmõõtmistega ühe aasta vältel saadud kehtivate ühe tunni keskmiste keskmine väärtus. Tulemused (päevakeskmine, kuukeskmine ja aasta keskmine) esitada kujul, mis tagab nende võrdluse vastavate loaga määratud heite piirväärtustega (andmed peavad olema töödeldud ja analüüsitud vastavalt tööstusheite seaduse § 82 toodud nõuetele). Mõõtmiste aruanne esitada läbi KOTKAS infosüsteemi Kohustused saki hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks. Aruandele lisada andmed pidevseirejaama (AMS) seisakute ja heite piirväärtuste ületamise kohta koos põhjuste väljatoomisega.

36/38

Töökorralduslikud nõuded

Pidev 23.3 Pidevseire seadmed peavad olema töökorras. Juhul kui esineb rike pidevseire seadmete töös rohkem kui 10 päeva, tuleb korraldada perioodilist analüütilist kontrolli akrediteeritud labori poolt. Pidevseire seadme kvaliteedikontrolli nõuded: 1. Pidevseire seade peab vastama viitedokumendi „THD käitise õhu ja vee emissioonide seire viiteraport“ ehk ROM REF punktis 4.3.2 sätestatud nõuetele. 2. Pidevseire seadmed peavad olema töökorras. Käitaja peab tagama pideva mõõtmiste kvaliteedi kontrolli töö ajal (QAL3). Kontrolliks tuleb kasutada sertifitseeritud etalone ning tulemused dokumenteerida kontrollkaardil. QAL3 tehakse AMS hooldustööde käigus (AMS hooldustööde sageduse määrab QAL1). Käitajal peab olema protseduur, kuidas toimida, kui kontrolli tulemused on väljaspool lubatud piire ning esineb rikkeid pidevseire seadme töös. 3. Korraldada automaatsete mõõdistussüsteemide kontrollimine ja kalibreerimine vähemalt kord aastas (AST), tehes paralleelmõõtmisi (vähemalt 5 paralleelmõõtmist) referentsmeetoditega. AST tulemused esitada Keskkonnaametile läbi infosüsteemi KOTKAS "Kohustused" mooduli aruandeaastale järgneva aasta 1. veebruariks.. 4. Keskkonnaametile tuleb kord viie aasta jooksul esitada pidevseire seadmete kalibreerimise ja valideerimise aruanne QAL2. QAL2 aruanne esitada läbi infosüsteemi KOTKAS "Kohustused" saki aruandeaastale järgneva aasta 1. veebruariks. Uus QAL2 tuleb teostada ka peale igat suuremat muudatust käitise protsessis (näiteks peale uue suitsugaaside puhastusseadme kasutuselevõttu), peale uue kütuse kasutuselevõttu, mille osas ei ole QAL2 teostatud, peale pidevseiresüsteemi suuremat remonti, mis võivad mõjutada oluliselt mõõtetulemusi.

Töökorralduslikud nõuded

Pidev 23.4 Tehnoloogiliste äkkheidete kestus käivitusrežiimil heiteallikast nr 300 on kuni 500 h/a. Käitajal tuleb äkkheidete ennetamisel lähtuda „Auvere Elektrijaama äkkheidete ennetamise ja selle mõju vähendamise kava“ tingimustest. Pidada arvestust ja esitada andmed tehnoloogilise äkkheite kestuse kohta. Andmed esitada üks kord aastas aastaaruande vormi kohaselt.

Püüdeseadme efektiivsuse kontroll

Pisteline regulaarne

23.5 Kontrollida püüdeseadmete tabelis (tabel 22) toodud püüdeseadmete efektiivsust üks kord aastas järgmiselt: 23.5.1. Mõõta üks kord aastas Auvere EJ põletusseadme korstnast (heiteallikas nr 300) väljuvast heitgaasist järgmiste saasteainete sisaldus: osakesed, summaarselt (PM-sum); peenosakesed (PM10) ja eriti peened osakesed (PM2,5). Mõõtmised viia läbi tootmise tavapärasel töörežiimil. 23.5.2. Mõõta kord aastas tuhamahutite ning tuhapumpla mahuti pnumosüsteemide aspiratsioonisüsteemi heiteallikatest 502, 503 ja 504 väljuvast heitest järgmiste saasteainete sisaldus: osakesed, summaarselt; peened osakesed (PM10) ja eriti peened osakesed (PM2,5) ning väljuva heitgaasi mahtkiirus. Mõõtmised viia läbi tootmise tavapärasel töörežiimil. Mõõdetud andmete alusel arvutada saasteainete hetkelised heitkogused ja võrrelda nende vastavust loale. Heiteallikate 300, 502, 503 ja 504 mõõtmiste tulemused esitada läbi KOTKAS infosüsteemi Kohustused saki hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 1. veebruariks. Mõõtmiste kestus peab olema vähemalt 1 tund. Mõõtmistulemused esitada keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord” lisas 5 kehtestatud vormil ja mahus. Mõõtmised peavad olema jälgitavad mõõteseaduse § 5 lg 1 ja 3 mõistes. Mõõtmisi tohib teostada akrediteeritud laboratoorium, kes peab tagama mõõtmiste kvaliteedi, jälgitavuse ja tulemuste esinduslikkuse.

Heiteseire Pisteline regulaarne

23.7 Raskmetallide, Hg, HF ja N2O seirenõuded: 1. N2O – tsirkuleeriva keevkihiga kateldest; seiresagedus üks kord aastas; tehakse kaks mõõtmisseeriat, üks põletusseadme töötamisel > 70% koormusega, teine < 70% koormusega. 2. HF – üks kord aastas. Täiendav seire on vajalik, kui kütuse karakteristikud oluliselt muutuvad. 3. Raskmetallide, sh elavhõbeda seiret tehakse vähemalt üks kord aastas. Heitgaasides mõõdetakse Cu, Zn, Pb, As, Cr, Mn, V, Cd ja Hg. Täiendavad mõõtmised on vajalikud, kui kütuse karakteristikud oluliselt muutuvad. Mõõtmiste tulemused esitada läbi KOTKAS infosüsteemi Kohustused saki hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 1. veebruariks. Pisteliste mõõtmiste läbiviimisel teha kolm vähemalt 30 minutit kestvat mõõtmist. Mõõtmistulemused esitada keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord” lisas 5 kehtestatud vormil ja mahus. Heitgaasis sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid esitada kolme proovi keskmise väärtusena. Mõõtmised peavad olema jälgitavad mõõteseaduse § 5 lg 1 ja 3 mõistes. Mõõtmisi tohib teostada akrediteeritud laboratoorium, kes peab tagama mõõtmiste kvaliteedi, jälgitavuse ja tulemuste esinduslikkuse.

Heiteseire Pisteline regulaarne

23.8 Mõõta üks kord aastas Auvere EJ põletusseadme korstnast (heiteallikas nr 300) väljuvast heitgaasist põletusseadme käivitamisel osakeste (PM-sum), PM10, PM2,5, SO2, NOx, CO, NMVOC ja HCl sisaldust. Mõõtmiste tulemused esitada läbi KOTKAS infosüsteemi Kohustused saki hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 1. veebruariks. Mõõtmiste kestus peab olema vähemalt 1 tund. Mõõtmistulemused esitada keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord” lisas 5 kehtestatud vormil ja mahus. Mõõtmised peavad olema jälgitavad mõõteseaduse § 5 lg 1 ja 3 mõistes. Mõõtmisi tohib teostada akrediteeritud laboratoorium, kes peab tagama mõõtmiste kvaliteedi, jälgitavuse ja tulemuste esinduslikkuse.

A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Loa lisad Nimetus Manus Auvere EJ käitise plaan Lisa 5: Lisa 2 AEJ_kaitise_plaan.pdf

Auvere keskkonnaülevaatus Lisa 6: Lisa 1. Auvere keskkonnaulevaatus.pdf

Lähteolukorra aruanne 2013 Lisa 7: Lisa 3 Auvere lahteolukord 06.11.13.pdf

Puidujäätmete metoodika 01.12.2022 Lisa 8: 2022.12.01_Metoodika puidujäätmete kontrollimiseks.pdf

T1. Manused - Käitiste asukoha plaan M1.15000.pdf Lisa 9: Käitiste asukoha plaan M1.15000.pdf

37/38

38/38

Keskkonnakompleksluba

Loa registrinumber L.KKL.IV-137279

Loa omaja andmed

Ärinimi / Nimi Enefit Power OÜ

Registrikood / Isikukood

17209649

Tegevuskoha andmed

Nimetus Balti elektrijaam

Aadress Elektrijaama tee 59, Narva linn, Ida-Viru maakond

Katastritunnus(ed) 51106:001:0002, 51106:001:0043, 51101:001:1522, 51106:001:0044, 51106:001:0153, 51101:001:1428, 51106:001:0004, 51106:001:0151, 51106:001:0152, 51101:001:1521, 51106:001:0144, 51106:001:0145, 51101:001:0960, 51106:001:0007, 51101:001:0964, 51101:001:0959, 51106:001:0088, 51106:001:0089, 51106:001:0090, 51106:001:0091

Territoriaalkood EHAK

0511

Käitise territoorium

Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Elektrijaama tee 39 (51106:001:0002), Elektrijaama tee 53a (51106:001:0043), Elektrijaama tee 53b (51101:001:1522), Elektrijaama tee 53c (51106:001:0044), Elektrijaama tee 55 (51106:001:0153), Elektrijaama tee 57 (51101:001:1428), Elektrijaama tee 57a (51106:001:0004), Elektrijaama tee 57b (51106:001:0151), Elektrijaama tee 57c (51106:001:0152), Elektrijaama tee 57d (51101:001:1521), Elektrijaama tee 57e (51106:001:0144), Elektrijaama tee 57f (51106:001:0145), Elektrijaama tee 59 (51101:001:0960), Elektrijaama tee 59a (51106:001:0007), Elektrijaama tee 59e (51101:001:0964), Elektrijaama tee 59f (51101:001:0959), Elektrijaama tee 61 (51106:001:0088), Elektrijaama tee 61a (51106:001:0089), Elektrijaama tee 61b (51106:001:0090), Elektrijaama tee 61c (51106:001:0091), jne. Kokku 38 puudutatud katastriüksust. Puudutatud veekogud: Balti SEJ väljavoolukanal (VEE1065600), Kulgu kanal (VEE1065500).

Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused

Tööstusheide ehk kompleksluba; Vee erikasutus; Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; Jäätmete käitlemine;

Loa andja andmed

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu

Loa kehtivuse periood

Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev

Lõppemise kuupäev

Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Tööstusheide T1. Käitise tegevus

Käitiste register

Käitise kood KNR0000491

Käitise nimetus Balti Elektrijaam

Käitise asukoha kirjeldus Balti elektrijaam asub Ida-Viru maakonnas Narva linna haldusterritooriumil, käitise koosseisus on soojuselektrijaam, jahutusvee kanalid ja kaks tuhavälja. Käitise territooriumi kogupindala koos tuhaväljadega on ca 17 km2. Arvestades ala suurust, on kogu käitise paiknemine näidatud kaardil mastaabiga 1 : 100 000. Käitise põhiosa moodustavad tootmismaa sihtotstarbega kinnistud Elektrijaama tee 59 (katastriüksus nr 51101:001:0960, pindala 92,34 ha), Elektrijaama tee 59e (51101:001:0964, 7,548 ha), Elektrijaama tee 63a (51106:001:0006, 2,736 ha), Elektrijaama tee 39 (51106:001:0002, 0,461 ha), Elektrijaama tee 43 (51106:001:0048, 5,80 ha), Elektrijaama tee57a (51106:001:0004, 238 m2), Elektrijaama tee 75 (51106:001:0049, 0,576 ha), Elektrijaama tee 91 (51106:001:0046, 15,96 ha) ja Elektrijaama tee 91c (51106:001:0047, 2,35 ha); kogupindala 128,8 ha. Elektrijaama tee 59 ümbritseb väiksemaid tootmismaa sihtotstarbega kinnistuid, mis ei ole käitise koosseisus (nende paiknemine on esitatud kaardil 1 : 7400 "Elektrijaama tee 59_katastrikaart" - käitise koosseisus olevate kinnistuste piirid on tumekollased). Käitist ümbritsevad vahetult tootmismaa, maatulundusmaa, sihtotstarbeta maa ja ka transpordimaa kinnistud. Lähimad elamualad - aiandusühistud - jäävad käitise idapiiri lähistele, Vesiroosi tn lähim hoone on käitise piirist ca 40 m, Varsakabja tänava lähim hoone ca 70 m kaugusele. Lõuna suunas paikneb teine aiandusühistute ala, Lille tn lähimad hooned jäävad ca 350 m kaugusele. Kirdes asuvad Soldina tee aiandusühistud, Elektrijaama tee kinnistust ca 670 m kaugusel; sama hoonestusala jääb käitise põhjaosas olevast Elektrijaama tee 91 kinnistust ca 540 m kaugusele läände. Käitisest kirdesse jäävad Nahavabriku tn ja Narva Kadastiku tööstuspargi alad, lähim tootmisala (Nakro) jääb Elektrijaama tee 91 kinnistust ca 190 m kaugusele. Arvestades käitise põhiosa hõlmatava ala suurust, on maakasutuse, lähimate elamualade jm objektide ülevaatekaart esitatud mastaabis 1 : 25 000. Käitise objektide paiknemine on esitatud koordinaatsüsteemis asendiplaanil "BEJ plaan", eraldi failina on selle juurde esitatud eestikeelne ehitusregistri objektide nimekiri. Balti Elektrijaama jahutus- ja tehniliseks vee võtuga ja ärajuhtimisega on seotud veekogude maa sihtotstarbega kinnistud. Vett võetakse Narva veehoidlast juurdevoolukanali nr. 2 ehk nn Lühike kanal kaudu (aadress Elektrijaama tee 90, KÜ nr 51108:003:0004, 14,62 ha).Säilinud on ka rajatised veevõtuks Balti SEJ juurdevoolukanalist nr. 1 ehk Kulgu kanaliga (VEE1065500), mille Elektrijaama tee 59 alalt väljapool olevad osad asuvad Juurdevoolu kanal V1 (KÜ nr 51106:001:0104, 3,23 ha) ja Juurdevoolu kanal V3 (KÜ nr 51106:001:0102, 26,46 ha) kinnistul. Peamine väljavool toimub Balti SEJ väljavoolukanali ehk Kõrgesoo kanali kaudu (VEE1065600; KÜ 51108:003:0006, 98,2 ha).

Käitise tuhaväli nr 1 asub aadressil Elektrijaama tee 92 (KÜ 51108:003:0001, 100 % jäätmehoidla maa, 635,3 ha), Elektrijaama tee 59 territooriumi lõunapiiril, Balti Elektrijaama jahutusvee väljavoololukanali (läänepiir) ja Narva veehoidla (idapiir) vahel. Tuhaväli nr 2 asub aadressil Elektrijaama tee 106 (KÜ 51108:003:0002, 90 % jäätmehoidla maa, 5 % tootmismaa, 5 % transpordimaa, 713,5 ha), tuhaväljast nr 1 lääne pool. Tuhaväli nr 2 on jäätmete vastuvõtuks suletud, kuid selle kirdeosa kasutatakse tööstusjäätmete prügilana.Tuhavälja lõunanõlva all laiub settetiik, nn Roheline järv, mis on moodustatud endise Kulgu jõe alamjooksu parema kalda soisele pinnasele. Rohelist järve ümbritseb lõunast Kõrgesoo raba, idast ja läänest on see piiratud tammidega. Tuhaväljadest lõuna poole jäävate alade ülevaade on esitatud kaardil mastaabiga 1: 14 800; kinnistud on valdavalt maatulundusmaa sihtotstarbega (Narva metskonna metsamaad). Tuhavälja nr 1 kagupiirile jääb väike sihtotstarbeta maa kinnistu (Vetemetsa katastriüksus). Lääne.- ja põhjapoolsete alade maakasutuse ülevaade on esitatud eraldi kaardil (mastaap 1 : 14 800), ka siin on suur osakaal maatulundusmaadel (valdavalt metsamaad), kuid esindatud on ka sihtotstarbeta maad, transpordimaa ja tootmismaad. Lähimad elamumaad jäävad tuhaväljast nr 2 loodesse - Arumäe aiandusühistu lähimad hooned jäävad tuhavälja nõlvast ca 700 m kaugusele.

Balti Elektrijaama territoorium asub Põhja-Eesti lavamaal, kohalike jääpaisjärvede tasandikul Narva linnast 3 km edela suunas. Lähimad pinnaveekogud on 100 m kaugusel edelas Kõrgesoo kraav ja 100 m kaugusel idas Balti Elektrijaama jahutusvee väljavoolukanal. Mõlema veekogu veed voolavad lõunasse, Narva veehoidlasse. Rohelist järve ümbritsev Kõrgesoo raba kraavid on ühenduses Narva veehoidlaga.

Lähim looduskaitseala ja Natura 2000 ala on Udria maastikukaitseala (KLO1000583) / Udria loodusala (RAH0000502), mis jääb Tuhavälja nr 2 kinnistu piirist ca 1,6 km kaugusele loodesse. Tuhaväljadest lõuna poole jäävatel metsamaadel on tedre elupaigad (III kaitsekategooria linnuliik), edelasse jäävas Kõrgesoos kasvab soo-neiuvaip (III kaitsekategooria taimeliik).

Aadress Elektrijaama tee 59, Narva linn, Ida-Viru maakond

2/62

Territoriaalkood EHAK 0511

Katastritunnus(ed) 51106:001:0002, 51106:001:0043, 51101:001:1522, 51106:001:0044, 51106:001:0153, 51101:001:1428, 51106:001:0004, 51106:001:0151, 51106:001:0152, 51101:001:1521, 51106:001:0144, 51106:001:0145, 51101:001:0960, 51106:001:0007, 51101:001:0964, 51101:001:0959, 51106:001:0088, 51106:001:0089, 51106:001:0090, 51106:001:0091

Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk ja 12 auku. Puudutatud katastriüksused: Elektrijaama tee 39 (51106:001:0002), Elektrijaama tee 43 (51106:001:0048), Elektrijaama tee 53a (51106:001:0043), Elektrijaama tee 53b (51101:001:1522), Elektrijaama tee 53c (51106:001:0044), Elektrijaama tee 57 (51101:001:1428), Elektrijaama tee 57a (51106:001:0004), Elektrijaama tee 57b (51106:001:0151), Elektrijaama tee 57c (51106:001:0152), Elektrijaama tee 57d (51101:001:1521), Elektrijaama tee 57e (51106:001:0144), Elektrijaama tee 57f (51106:001:0145), Elektrijaama tee 59 (51101:001:0960), Elektrijaama tee 59e (51101:001:0964), Elektrijaama tee 63a (51106:001:0006), Elektrijaama tee 75 (51106:001:0049), Elektrijaama tee 91 (51106:001:0046), Elektrijaama tee 91c (51106:001:0047). Puudutatud veekogud: Balti SEJ väljavoolukanal (VEE1065600), Kulgu kanal (VEE1065500).

Seotud käitised Seotud käitise kood Seotud käitise nimetus

KNR0000007 Auvere elektrijaam

KNR0000485 Eesti elektrijaam

Käitise tegevus

Käitise tegevus Balti elektrijaama põhitegevus on elektri ja soojusenergia tootmine. Elektrijaama ehitust alustati 1956. a, projektvõimsus saavutati 1966. a. Karmistuvate keskkonnanõuete tõttu renoveeriti 2002-2005. a 11. energiaplokk. 2003 - 2005. a rajati soojatoomise reserviks ja energiaplokkide käivitamiseks maagaasil töötav reservkatlamaja koguvõimsusega 240 MW. Pärast katlamaja valmimist suleti 31.05.2005. a kõik vanad TP-17 tüüpi katlad. Elektrijaamas jäid tööle 2 duubelplokki: neist plokk 12 põlevkivi tolmpõletuskateldega (TP-67) ja plokk 11 põlevkivi tsirkuleeriva keevkihtkateldega (CFB). Alates märtsist 2021 on elektrienergia tootmiseks töös energiaplokk nr 11 (brutovõimsus 215 MWe).

CFB katelde sisendvõimsus kütuse järgi on 2x275 MWth. Kütusena kasutusel aastas kuni 1 933 412 tonni põlevkivi, kuni 50% soojusenergia sisendist saab asendada biomassiga (hakkepuit, jäätmepuit jm taimne biomass), kokku kuni 747 000 tonni aastas. Alternatiivkütusena on veel lubatud turba kasutamine kuni 4 108 50 tonni aastas. Ploki katelde sissekütmisel kasutatakse kuni 3 360 tonni aastas põlevkiviõli (sissekütmine toimub koos põlevkiviga, kasutatakse 3,2 t/h õli ja kuni 40 t/h põlevkivi) .

Maagaasil töötavasse reservkatlamajja on paigaldatud 3 aurukatelt NSTB 87-16-300 (3x83,3 MWth), kus kütusena kasutatakse kuni 213 650 tuh m3 aastas maagaasi. Gaasitarnete katkemisel saab kasutada reservkütusena põlevkiviõli (kuni 5 414 t/a).

Balti elektrijaama maksimaalne aastane elektrienergia netotoodang on 1,594 TWh. 11. energiaploki soojusenergia tootmisvõimsus on 160 MW neto, kuid soojust müüakse kaugküttevõrku vastavalt vajadusele, eeldatav maksimaalne aastane soojusenergia netotoodang on 0,664 TWh/a. Tegelik toodangumaht sõltub otseselt tarbimisest ja avatud elektriturust ning seetõttu raskesti prognoositav.

Balti elektrijaamas tekib tahkete kütuste kasutamisel kolde- ehk põhjatuhka (kuni 409 900 t/a) ja lendtuhka (kuni 461 100 t/a), mida hüdrotranspordiga suunatakse tuhaväljale nr 1. Balti EJ tuhavälja nr 1 ladestusala pindala on 360 ha (jäätmekäitluskoha kood JKK4400039). Elektrijaama tegevuses tekkivad muud tehnoloogilised jäätmed (nt katelde läbipõlenud vooderdis, katelde kapitaalremondil tekkivad ehitus-lammutusjäätmed) ladestatakse suletud tuhaväljal nr 2 paiknevasse tööstusjäätmete prügilasse pindalaga 20 ha (jäätmekäitluskoha kood JKK4400188). Tuhaväli nr 1 mahutab kokku 147 mln tonni põlevkivituha jäätmeid. Tööstusjäätmete prügila mahutavus on 215 000 tonni tavajäätmeid ja 238 000 tonni ohtlike jäätmeid (st asbesti sisaldavad jäätmed). Käitis on kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane. Kütuse vastuvõtt ning ettevalmistamine.

3/62

Vedelkütuse (põlevkiviõli) hoiustamine õlilaos, mis koosneb 3x3 000 m3 mahutist.

Põlevkivi transport elektrijaama territooriumile kaevandustest või karjäärist toimub raudteetranspordiga, võimalik on ka kohaletoomine autotranspordiga. Põlevkivi laetakse maha elektri ​jaama territooriumil esmalt vahelattu (pindala ca 5 ha), laos hoitakse kuni 2 000 000 tonni põlevkivi. Vaheladu on valdavalt avaladu, peenpõlevkivi laaditakse varjualusesse (pindala 5 700 m2). Kütuse transportimiseks vahelaost elektrijaama kateldesse on ehitatud kütuse etteande süsteem, mis koosneb lintkonveieritest, purustitest jt asjakohastest seadmetest. Etteande süsteem on kinnine. Purusti paikneb vahetult katlamaja juures.

Käitises kasutatakse biomassi kuni 747 000 t/a, millest kuni 240 000 t/a moodustab jäätmeks liigituv biomass. Ettevõttes on kehtestatud tarnitavale puidujäätmetele lepinguga nõuded kütuse kvaliteedile, et liigitada puidujäätmed biomassiks THS § 10 mõistes. Sarnased nõuded töötatakse välja ja kehtestatakse ka teistele taimsetele biomassi jäätmetele.

Ettevõtte vastuvõtuprotseduuri käigus toimub visuaalset kontrolli kõigi koormate osas. Kõigist koormatest võetakse koormaproov ja kõik koormaproovid kontrollib üle ettevõtte töötaja. Vastuvõetud puidujäätmed täiendavalt puhastatakse metallist ja purustatakse puidujäätmete ettevalmistamise kompleksis. Toomishoones on haamerveskid, elektromagnetid, pöörisvoolu põhimõttel värviliste metallide separaatorid ning roostevaba terase separaatorid koos vajalike punkrite ja transportööridega. Puhastatud biomassi kasutatakse nii Balti elektrijaamas kui Auvere elektrijaamas. Kui BEJ ei tööta, siis võidakse kogu aastane töödeldud kogus 240 000 tonni kasutada Auvere elektrijaamas. Biomassi ladustamine toimub avatud platsidel. Üheaegselt on lubatud ladustada kuni 35 000 tonni biomassina liigituvaid jäätmeid. Ladustamine toimub asfalteeritud platsil, mis on varustatud sademevee kanalisatsiooniga. Sademevesi läbib enne suublasse juhtimist liiva- ja mudapüüdja ning õlipüüduri. Biomassi jäätmete ladustamisplatside kogupindala on 2022. valminud projekti alusel 34 741 m2. Ladustamisala hulka kuuluvad ka reservplatsid, mida kasutatakse biokütuse auna kriitilise temperatuuriga ümber/laiali paigutamiseks, et vältida virnade süttimist. 2022. valminud projekti alusel paigutuvad osaliselt ümber seni kasutusel olnud puidujäätmete ladustamisalad. Käitisesse on paigaldatud 2 elektrolüüsiseadet, mille abil toodetakse veest vesinikku kuni 8 m3/h. Aastane maksimaalne toodang ühe seadme kohta on 70 080 m3 ja kahe seadme kohta kokku 140 160 m3. Vesiniku tootmisega heiteid ei kaasne.

Tuhakäitlus ja tuhaväli Tuhaväljale suunatakse kuni 870 000 t/a tuhka, mis tekib põlevkivi ja biomassi (puidu) põletamisel. Balti elektrijaama kolde- ja lendtuha osas käesoleval ajal taaskasutamisvõimalused puuduvad, mistõttu kogu tekkiv tuhk ladestatakse prügilas. Tulevikus on võimalik, et leitakse võimalusi tuha taaskasutamiseks. Tuhk kogutakse katlaagregaatidest (kolle jm) ja suitsu ​gaaside puhastusseadmetest (elektrostaatilised filtrid) ning juhitakse märgtuhaärastusega ladestuspaika. Tuhaärastuses kasutatav vesi on ringluses. Kuuma põlevkivituhaga kokkupuutuv vesi võetakse tuhavälja selitustiigist, segunedes tuhaga moodustub tuhapulp. Pulp pumbatakse puistangule, kus tuhk settib välja ning vett kasutatakse uuesti transpordiks. Süsteemis ringlev vesi on kaltsiumhüdroksiidi ja kaltsiumkarbonaadi osas küllastumisele lähedal olevast lahus.

Tuhk kogutakse Balti elektrijaamas hüdrauliliselt katlajaoskonnas asuvate kanalite kaudu kahte bagerpumplasse, kust tuhapulp tuha ja vee suhtega u. 1:20 pumbatakse tuhaväljale nr 1. Tuhaväli on trapetsi kujulise põhiplaaniga tehnogeenne moodustis suurima suhtelise kõrgusega 45 m (70.00 abs. m). Tuhaväli pindalaga 490 ha koosneb järskude nõlvadega tuhamäest (tuhahoidla), 395 ha ja selle lõunaküljel asuvast settetiigist pindalaga 95 ha.

Tööstusjäätmete prügila Tööstusjäätmete prügila rajati Balti Elektrijaama tuhamäe nr 2 kirdenurka (2002. a hinnati keskkonnamõju). Peamised ladestatavad jäätmed on Eesti Energia AS ettevõtetes katelde ja reaktorite remondil tekkivad mineraalsed jäätmed, mis on segunenud katlatolmu või põlevkivituhaga, samuti asbestijäätmed ja muud ehitus-lammutusjäätmed, mille taaskasutamine

4/62

Tegevusala

Tegevus- ja alltegevusvaldkond Energia tootmine - Kütuse põletamine käitises, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 50 MW.

Tööaeg tundides ööpäevas 24

Tööaeg tundides aastas 8 760

Ülesseatud tootmis ​võimsus Käitise põletusseadmete summaarne nominaalsoojusvõimsus sisseantava kütuse järgi 800 MWth (2x275 MWth ja 3x 83,3 MWth). Elektritootmise brutovõimsus 215 MW, netovõimsus 192 MW.

Aastane tootmis ​maht Elekter: 2856 GWh, soojus 824 GWh

Põhitegevusala Jah

Tegevus- ja alltegevusvaldkond Prügilate käitamine - Prügilad, kuhu ladestatakse üle 25 000 tonni jäätmeid

Tööaeg tundides ööpäevas 24

Tööaeg tundides aastas 8 760

Ülesseatud tootmis ​võimsus Prügila mahutavus 147 000 000 tonni

Aastane tootmis ​maht Balti EJ tuhaväljak nr 1 (JKK4400039) - põlevkivi jt kütuste põletamise kolde- ja lendtuha ladestamine 869 122 t/a

Põhitegevusala Jah

Tegevus- ja alltegevusvaldkond Prügilate käitamine - Prügilad, kuhu ladestatakse üle 25 000 tonni jäätmeid

Tööaeg tundides ööpäevas 24

Tööaeg tundides aastas 8 760

Ülesseatud tootmis ​võimsus Prügila mahutavus 215 000 tonni tavajäätmeid ja 238 000 tonni ohtlikke jäätmeid

Aastane tootmis ​maht Tööstusjäätmete prügila (jäätmekäitluskoht JKK4400188) - ladestatakse kuni 5580 t/a ohtlikke jäätmeid ning 39750 t/a tavajäätmeid

Põhitegevusala Jah

ei ole tehniliselt ja majanduslikult otstarbekas.

Tuhavälja tööstusjäätmete ladestusalale viiakse ettevõtte käitiste tegevuses tekkivad jäätmed nagu katelde läbipõlenud vooderdis (11 300 t/a), katelde kapitaalremondil tekkivad ehituslammutusjäätmed (30150 t/a) ning asbestijäätmed (ca 5 580 t/a), põlevkivikoldetuhka (10 01 97) kuni 16 000 t/a, veeselitussetted (2 000 t/a) ja küllastunud või kasutatud ioonvahetusvaigud (300 t/a).

Ohukategooria B kategooria suurõnnetuse ohuga

Lähteolukorra aruanne Lisa 1: BEJ_lahteolukorra_aruanne_2014.pdf

T2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine

5/62

PVT allikad Jrk nr Lühend Allika nimetus Viide (URL) Avaldamise kuupäev Jõustumise kuupäev 1. LCP PVT-alased järeldused suurte põletusseadmete jaoks https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32017D1442 17.08.2017 17.08.2021 2. WT PVT-alased järeldused jäätmekäitluse jaoks https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32018D1147 17.08.2018 17.08.2022 3. EFS Reference Document on Best Available Techniques on Emissions from Storage https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/esb_bref_0706.pdf 01.07.2006 01.07.2010 4. PKE Järeldused Eesti põlevkivi energeetilise kasutamise parima võimaliku tehnika kirjelduse põhjal https://envir.ee/ringmajandus/toostusheide-ja-kemikaalid/pvt#eesti-igusaktid 25.10.2017 25.10.2021 5. ENE Reference Document on Best Available Techniques for Energy Efficiency https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/ENE_Adopted_02-2009.pdf 01.04.2009 01.04.2013 6. ROM JRC Reference Report on Monitoring of Emissions to Air and Water from IED Installations https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-12/ROM_2018_08_20.pdf 01.07.2018 01.07.2022

Jrk nr

Tootmisetapid Käitise KKJS-i ja tehnoloogia nimetused

Käitise KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused PVT nõude kirjeldus PVT lühend ja viide PVT lühend

PVT number

1. Juhtimine ja kontroll

Käitises on toimiv keskkonnajuhtimissüsteem

Keskkonnajuhtimissüsteem on sertifitseeritud ja vastab standardi EVS EN ISO 14001:2015 nõuetele.

LCP PVT 1. Keskkonnajuhtimissüsteemi juurutamine ja kasutamine: Üldise keskkonnatoime parandamiseks tuleb järgida ja rakendada keskkonnajuhtimissüsteemi, mis hõlmab kõiki järgmisi omadusi: i. juhtkonna, sh tippjuhtkonna pühendumus; ii. juhtkonna poolt sellise keskkonnapoliitika määratlemine, mis muu hulgas näeb ette käitise keskkonnasäästlikkuse pidevat täiustamist; iii. vajaliku korra, eesmärkide ja sihttasemete planeerimine ja kehtestamine koos finantsplaneerimise ja investeeringutega; iv. korra rakendamine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele: a) struktuur ja vastutus; b) värbamine, väljaõpe, teadlikkus ja pädevus; c) kommunikatsioon; d) töötajate kaasamine; e) dokumentatsioon; f) tõhus protsessijuhtimine; g) kavandatud korralise hoolduse programmid; h) valmisolek hädaolukorraks ning hädaolukorras tegutsemine; i) vastavus keskkonnaalastele õigusaktidele; v. täitmise kontrollimine ja parandusmeetmete võtmine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele: a) seire ja mõõtmine (vt ka Teadusuuringute Ühiskeskuse võrdlusaruanne tööstusheidete direktiiviga hõlmatud käitistest pärit heite seire kohta – tulemustele suunatud seire, ROM); b) parandus- ja ennetusmeetmed; c) dokumenteerimine; d) sõltumatu (võimaluse korral) auditeerimine sise- ja välisaudiitori poolt, et teha kindlaks, kas keskkonnajuhtimissüsteem toimib kavakohaselt ja kas seda rakendatakse ning järgitakse nõuetekohaselt; vi. keskkonnajuhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja tõhususe hindamine tippjuhtkonna poolt; vii. puhtama tehnoloogia arengu jälgimine; viii. uute seadmete projekteerimise ajal seadmete tulevase demonteerimise ning kogu nende tööea jooksul aset leidva keskkonnamõjuga arvestamine, sealhulgas: a) allmaarajatiste vältimine; b) demonteerimist soodustavate lahenduste kasutamine projektis; c) lihtsalt puhastatavate pinnakatete valimine; d) sellise seadmekonfiguratsiooni kasutamine, kus on vähendatud suletud kemikaalitaskute teke ning mille tühjendamine või puhastamine on lihtne; e) etapiviisiliselt suletava paindliku seadmestiku projekteerimine; f) võimaluse korral biolagunevate ja ringlussevõetavate materjalide kasutamine; ix. korrapärane sektorisiseste võrdlusanalüüside tegemine. Konkreetselt selle sektoriga seoses on oluline käsitleda ka keskkonnajuhtimissüsteemi järgmisi

LCP PVT 1 WT BAT 1 PKE PVT1

6/62

Konkreetselt selle sektoriga seoses on oluline käsitleda ka keskkonnajuhtimissüsteemi järgmisi omadusi, mida on kirjeldatud asjakohase PVT juures: x. kvaliteeditagamis-/kvaliteedijuhtimisprogrammid, millega tagatakse kõigi kütuste omaduste määramine ja kontrollimine (vt PVT 9); xi. juhtimiskava õhku- ja/või vetteheite vähendamiseks muudes kui tavapärastes käitamistingimustes, kaasa arvatud käivitus- ja seiskamisperiood (vt PVT 10 ja PVT 11); xii. jäätmekava, millega tagatakse jäätmete tekke vältimine või nende korduskasutuseks, ringlussevõtuks või muul viisil taaskasutuseks ettevalmistamine ja mis hõlmab PVT 16 juures kirjeldatud meetodeid; xiii. süstemaatiline meetod võimaliku kontrollimatu ja/või ettenägematu keskkonnaheite tuvastamiseks ja ohjamiseks, eriti järgmiste heidete korral: a) heited pinnasesse ja põhjavette kütuste, lisaainete, kõrvalsaaduste ja jäätmete käitlemise ja ladustamise tõttu; b) ladustamis- ja käitlemistoimingute käigus toimuva kütuse isekuumenemise ja/või -süttimisega seotud heited; xiv. tolmukontrollikava, millega välditakse, või kui see ei ole teostatav, siis vähendatakse kütuste, jääkide ja lisaainete laadimisel, ladustamisel ja/või käitlemisel tekkivat hajusheidet; xv. müratekke piiramise kava, kui eeldatakse mürasaaste tekkimist või püsimist tundlikel aladel; kava hõlmab järgmist: a) müraseirekava müra jälgimiseks seadme piiril; b) müratekke vähendamise kava; c) müratekkejuhtumitele reageerimise kava, mis hõlmab asjakohaseid meetmeid ja tähtaegu; d) varasemate müratekkejuhtumite ja parandusmeetmete läbivaatamine ning teabe levitamine müratekkejuhtumite kohta mõjutatud isikutele; xvi. halvalõhnaliste ainete põletamise, gaasistamise või koospõletamise korral lõhnatekke piiramise kava, mis hõlmab järgmist: a) lõhnaseire kava; b) vajaduse korral lõhnatekke kõrvaldamise kava lõhnaheite tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks või vähendamiseks; c) lõhnatekkejuhtumite registreerimise kava koos asjakohaste meetmete ja tähtaegadega; d) varasemate lõhnatekkejuhtumite ja parandusmeetmete läbivaatamine ning teabe levitamine lõhnatekkejuhtumite kohta mõjutatud isikutele.

7/62

2. Elektri ja soojuse koostootmine

Ploki nr. 11 vaheltvõttudest võetavat auru on võimalik kasutada soojuse väljastamiseks tarbijatele

Plokk nr. 11 on võimeline koostootmisrežiimis lisaks 197 MW elektrienergiale tootma ka 120 MW soojust (ploki installeeritud soojusvõimsus on 160 MW, kuid sellisel juhul väheneb elektrienergia tootmine

LCP PVT 12. Vähemalt 1 500 tundi aastas käitatavate põletus- ja gaasistamisüksuste ning IGCC seadmete energiatõhususe suurendamiseks tuleb meetoditest asjakohase kombinatsiooni kasutamine: a. Põlemisprotsessi optimeerimine (üldkohaldatav); b. Töökeskkonnatingimuste optimeerimine (üldkohaldatav); c. Aurutsükli optimeerimine (üldkohaldatav); d. Energiakulu minimeerimine (üldkohaldatav); e. Põletusõhu eelkuumutamine (üldkohaldatav, arvestades NOX-i heite reguleerimise vajadusega seotud piiranguid); f. Kütuse eelkuumutamine (üldkohaldatav, arvestades katla konstruktsiooni ja NOX-i heite reguleerimise vajadusega seotud piiranguid); g. Täiustatud juhtimissüsteem (üldkohaldatav uute üksuste puhul. Vana üksuse puhul võib kohaldatavust piirata vajadus põletussüsteemi ja/või juhtimissüsteemi moderniseerimise järele); h. Toitevee eelsoojendus tagastatud soojusega (Kohaldatav ainult aurukontuuridele ja mitte kuumadele kateldele. Kohaldatavust võivad olemasolevate üksuste korral piirata seadme konfiguratsiooni ja tagastatava soojuse kogusega seotud tingimused). i. Soojustagastus soojus- ja elektrienergia koostootmisel (Kohaldatav, arvestades kohalikust soojuse ja energia nõudlusest tulenevaid piiranguid. Kohaldatavus võib olla piiratud ennustamatu töösoojusprofiiliga gaasikompressorit); j. Soojus- ja elektrienergia koostootmise valmiduse korral (Kohaldatav üksnes uue üksuse korral, kui on olemas reaalne võimalus tulevikus üksuse läheduses soojust kasutada); k. Suitsugaasikondensaator (Üldkohaldatav soojus- ja elektrienergia koostootmisüksuste puhul tingimusel, et on piisavalt nõudlust madalama temperatuuriga soojuse järele); l. Soojuse salvestamine (Kohaldatav vaid soojus- ja elektrienergia koostootmisüksuse puhul. Kohaldatavus võib olla piiratud madala soojuskoormuse vajaduse korral); m. Märg korsten (Üldkohaldatav uue ja olemasoleva üksuse puhul, kus kasutatakse suitsugaasi märgväävlitustamist); n. Väljalaskmine jahutustornist (Kohaldatav ainult üksuses, kus kasutatakse suitsugaasi märgväävlitustamist ja kus on vajalik suitsugaasi taaskuumutamine enne väljalaskmist, seejuures peab üksuse jahutussüsteemiks olema jahutustorn); o. Kütuse eelkuivatamine (Kohaldatav biomassi ja/või turba põletamise korral, arvestades isesüttimisega seotud ohtudest tulenevaid piiranguid (nt turba niiskusesisaldust hoitakse kogu tarneahela ulatuses üle 40 %). Olemasolevate seadmete moderniseerimist võivad piirata kuivatamisega saavutatav täiendav kütteväärtus ning mõne katla konstruktsioonist või seadme konfiguratsioonist tulenevad piiratud moderniseerimisvõimalused); p. Soojuskao minimeerimine (Kohaldatav ainult tahkekütusega töötava põletus- ja gaasistamisüksuse ning IGCC seadme korral); q. Kõrgtehnoloogilised materjalid (uutel seadmetel); r. Auruturbiini täiustamine (Kohaldatavust võivad piirata nõudlus, auru olek ja/või seadme piiratud tööiga); s. Auru superkriitiline ja ultrasuperkriitiline olek. PKE PVT nr 2 tuleb kindlaks määrata põletusseadme üksuste elektritootmise netokasuteguri või üldise kütusekasutuse kasuteguri või mehhaanilise energeetilise netokasuteguri, tehes katsetused täiskoormusel töötamisel pärast üksusele kasutusloa saamist ja pärast iga muudatust, mis võib oluliselt nimetatud parameetreid muuta. Seejuures tuleb lähtuda EN standarditest. Kui need ei ole kättesaadavad, tuleb rakendada ISO, riiklikuid või teisi rahvusvahelisi standardeid, mis tagavad samaväärse teadusliku kvaliteediga tulemused.

PKE PVT nr 22 tuleb määrata põletusseadmete energeetilise efektiivsus PVT nr 2 tingimuste kohaselt. Olemasolevatele põlevkivielektrijaamadele PVT SET taset ei kehtestata.

LCP PVT 12 PKE PVT 2,

22

8/62

3. Kütuse valik ja põletamise tehnoloogia

Plokil 11 kasutatakse põletamist tsirkuleerivas keevkihis.

Balti elektrijaamas kasutatakse põhikütusena põlevkivi, plokis nr 11 on rekonstrueerimise järgselt võimalik kuni 60 % sisendenergiast saada biokütusega (puit). Reservkatlamajas on peamine kütus maagaas, põlevkiviõli kasutatakse ainult reservkütusena gaasitarnete katkemisel ning seadmete hooldamisel.

LCP PVT 6: Põletusseadmete üldise keskkonnatoime parandamiseks ning CO ja põlemata ainete õhkuheite vähendamiseks tuleb optimeeritud põlemise tagamine ja allpool esitatud meetodite asjakohase kombinatsiooni kasutamine: a. Kütuste segamine (üldkohaldatav); b. Põletussüsteemi korrapärane plaaniline hooldus (üldkohaldatav); c. Täiustatud juhtimissüsteem; d. Põletusseadmete hea konstruktsioon (üldkohaldatav uuel seadmel); e. Kütuse valimine (eelistatakse parema keskkonnaprofiiliga kütust).

PKE PVT nr 21. Põletusseadmete üldiste keskkonnanäitajate parandamiseks tahkekütuse kasutamisel tuleb rakendada tolmpõletamist, keevkihis põletamist ja liikuva restiga kollet.

LCP PVT 6e PKE PVT 21

4. Seire ja energiatõhusus

Kütuse kasutamise summaarne netokasutegur

Reservkatlamaja täiskoormusega töö ajal kütuse kasutamise netokasutegur on 94 %. Olemasolevatele põlevkivielektrijaamadele PVT SET taset ei kehtestata (Plokk 11)

LCP PVT 2 Tuleb gaasistusseadmete, IGCC seadmete ja/või põletusüksuste elektrilise netokasuteguri ja/või kütuse kasutamise summaarse netokasuteguri ja/või mehaanilise netokasuteguri kindlaks tegemine EN-standarditele vastaval täiskoormusega toimimise katsel (*) pärast seadme kasutussevõttu ja igat muutmist, mis võib elektrilist netokasutegurit ja/või kütuse kasutamise summaarset netokasutegurit ja/või mehaanilist netokasutegurit oluliselt mõjutada. EN-standardite puudumise korral tuleb selliste ISO, riiklike või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamine, mis tagavad samaväärse teadusliku tasemega andmete saamise. * Kui soojus- ja elektrienergia koostootmisüksuse korral ei ole tehnilistel põhjustel võimalik toimivuskatset läbi viia nii, et üksus töötab täiskoormusel soojuse tootmiseks, võib katset täiendada või asendada arvutustega, milles kasutatakse täiskoormust iseloomustavaid näitajaid. LCP PVT 40 tabel 23 Energiatõhususe tasemena määratletud kütuse kasutamise summaarne netokasutegur gaasikatlal on 78-95 %. PKE PVT 22 tuleb põletusseadmete energeetiline efektiivsus määrata PVT nr 2 tingimuste kohaselt. Olemasolevatele põlevkivielektrijaamadele PVT SET taset ei kehtestata.

LCP PVT 2, 40

PKE PVT 22

5. Protsessinäitajate seire

Õhku- ja vetteheite seisukohalt oluliste protsessinäitajate seire

Pidevalt seiratakse suitsugaaside mahtu, hapnikusisaldust, temperatuuri ja rõhku.

LCP PVT nr 3 Tuleb pidevalt jälgida õhku- ja vetteheite seisukohalt olulisi protsessinäitajaid, sealhulgas suitsugaasi voolu, hapnikusisaldust, temperatuuri, rõhku, veeaurusisaldust (kui proovi ei kuivatata analüüsil).

PKE PVT 3. tuleb seirata protsessi neid parameetreid, millest sõltuvad heited õhku ja vette. Heitgaaside vooluhulka, hapnikusisaldust, temperatuuri, rõhku ja veeaurusisaldust seiratakse perioodiliselt või pidevalt sõltuvalt välisõhku väljutatavates heitgaasides sisalduvate saasteainete seire iseloomust.

LCP PVT 3 PKE PVT 3

9/62

6. Õhkuheite seire Õhkuheite jälgimine, sõltuvalt saasteainest kas pideva või perioodilise seirega.

Pidevalt seiratakse: korstnal nr 701 NOx, CO. Korstnal nr 601 (tahkekütuse plokk): pidevalt seiratakse: NOx, CO, SO2, osakesed (PM-sum); HCl, N2O seire võib toimuda nii pidevseirena või vajadusel pisteliste mõõtmiste teel (pisteliselt seiratakse HCl 4 korda aastas ja N2O 1 kord aastas). Alates 2021 perioodiliselt seiratakse korstnal 601 (PVT-järelduste vastuvõtmisest möödub 4 aastat 2021. a oktoober): HCl sagedusega 4 korda aastas (piisavalt stabiilsete tulemuste korral 1 kord poolaastas); HF sagedusega 1 kord aastas; Raskmetallide, välja arvatud elavhõbe, seiret tehakse vähemalt üks kord aastas. Seiratakse: Cu, Zn, Pb, As, Cr, Mn, V ja Cd. Mõõtmised tehakse vastavalt standartitele.

PVT nr 4-1. Tuleb pidevalt seirata peamisi saasteaineid. SO2, NOx, CO ja tahkete osakeste õhkuheite pidevseire toimub EN standardite EN 15267-1, EN 15267-2, EN 15267-3 ja EN 14181 kohaselt, tahkete osakeste korral täiendavalt EN 13284-1 ja EN 13284-2 kohaselt. Võrdlusmõõtmise tegemisel võib kasutada muid asjakohaseid meetodeid, mis tagavad samaväärse teadusliku kvaliteediga tulemused. PVT nr 4-2. Tahkekütuste kasutamisel seiratakse minimaalse nõutava seiresagedusega perioodiliselt järgmisi saasteaineid: 1. N2O – tsirkuleeriva keevkihiga kateldest; seiresagedus üks kord aastas, kohaldub standard EN 21258; tehakse kaks mõõtmisseeriat, üks põletusseadme töötamisel > 70% koormusega, teine < 70% koormusega. 2. HCl – üks kord kolme kuu tagant, kohaldub standard EN 1911. Kui heide on osutunud piisavalt stabiilseks, võib seirevajaduse siduda kütuse karakteristikute olulise muutusega, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas, välja arvatud juhul, kui põlevkivi kasutatakse koos biomassi ja/või turbaga, mil HCli sisaldust seiratakse vähemalt üks kord poolaastas. 3. HF – üks kord aastas, EN standard puudub. Täiendav seire on vajalik, kui kütuse karakteristikud muutuvad oluliselt. 4. Raskmetallide, välja arvatud elavhõbe, seiret tehakse vähemalt üks kord aastas, kohaldub standard EN 14385. Seiratakse: Cu, Zn, Pb, As, Cr, Mn, V ja Cd. Seiratavate metallide nimekiri ja seiresagedus sõltub tahkekütuses sisalduvatest raskmetallidest ja asjakohasest hinnangust heite võimalikkusele, kuid igal juhul tuleb mõõtmised korraldada, kui kütuse karakteristikud oluliselt muutuvad. 5. Pärast käesolevate PVT-järelduste jõustumist teha vähemalt üks elavhõbeda mõõteseeria heitgaasides, kui põletusseadme Hg-heite kohta varasemad andmed puuduvad. Täiendav seire on vajalik, kui kütuse karakteristikud muutuvad oluliselt.

PKE PVT 4.1, 4.2

7. Põletamise tõhusus ja üldine keskkonnatoime

Optimeeritud põlemise tagamine CO ja põlemata ainete õhkuheite vähendamiseks ja optimeeritud põlemise tagamiseks kasutatakse kütuste segamist (biokütused), põletussüsteemi hooldus, täiustatud juhtimissüsteem.

LCP PVT 6 Põletusseadmete üldise keskkonnatoime parandamiseks ning CO ja põlemata ainete õhkuheite vähendamiseks tuleb tagada optimeeritud põlemine allpool esitatud meetodite asjakohase kombinatsiooni kasutamisel. (vt PVT nõue p 3.) a) Kütuste segamine (üldkohaldatav); b) Põletussüsteemi hooldus (üldkohaldatav); c) Täiustatud juhtimissüsteem; e) Kütuse valimine

PKE PVT 8. Põletusseadmete üldiste keskkonnanäitajate parandamiseks ja CO ning põlemata jäänud ainete õhkuheite vähendamiseks tuleb tagada optimaalne põlemine, kasutades ühte või mitut allpool kirjeldatud tehnikat. Üldiselt rakendatavad (olemasolevatele ja uutele põletusseadmetele): 1. Kütuste segamine – segatakse erineva kvaliteediga sama tüüpi kütust (nt biomassi). 2. Põletussüsteemi hooldus – regulaarne planeeritud hooldus tehnika tarnija soovituste kohaselt.

PKE PVT 9. Normaalsetes käitamistingimustes õhkuheite vähendamiseks tuleb tagada asjakohase projekteerimise, käitamise ja hoolduse kaudu, et heite puhastussüsteemid on kasutuses optimaalse võimsusega ja rakendatavusega.

PKE PVT 10.Tuleb koostada ja rakendada keskkonnajuhtimissüsteemi osana juhtimiskava õhku ja vetteheite vähendamiseks tavapärasest erinevate käitamistingimuste korral (vt PVT nr 1 punkt 11), kusjuures see kava peab vastama võimalike saasteainete heite olulisusele ja võtma arvesse järgmist: 1. ei kohaldu. 2. Selliste süsteemide ennetava hoolduse plaani koostamine ja rakendamine. 3. Tavapärasest erinevate käitamistingimuste korral tekkiva heite ja seda põhjustanud tingimuste registreerimine ja analüüs (nt juhtude sagedus, kestus, tekkepõhjused, heitkoguse mõõtmine/hindamine), vajaduse korral parandusmeetmete rakendamine (st eesmärk on ennetada äkkheite tekkega seotud sündmusi)

LCP PVT 6 PKE PVT 8,

9,10

10/62

8. Põletamise tõhusus ja üldine keskkonnatoime

Püüdeseadmete asjakohane käitamine ja hooldus.

Elektrifiltrite nõuetekohane hooldus ja käitamine. Õhkuheite vältimiseks või vähendamiseks tavapärastes käitamistingimustes tuleb asjakohase konstruktsiooni, käitamise ja hoolduse abil kasutada heitevähendussüsteeme optimaalsel võimsusel ja tagada nende töökorras olek.

LCP PVT 8

9. Põletamise tõhusus ja üldine keskkonnatoime

Kütuse kvaliteedi ja juhtimise programm

Kütuste koostise kvaliteedi regulaarne kontroll ja seadmete töö reguleerimine vastavalt kütuse tüübile ja tarnimisele (tarnitava kütuse kvaliteedi andmed esitavad tarnijad, lisaks ettevõtte teostab täiendavalt kvaliteedi kontrolli). Enefit Power laboris määratakse tahkekütusel (biomass, turvas, põlevkivi) ööpäeva keskmistatud proovi kütteväärtust, niiskust, väävlisisaldust ja tuhasust. Põlevkiviõlil märatakse kütteväärtust kord kuus.

PKE PVT nr 6 on Kütuse karakteristikute määramine/kvaliteedi kontroll. PVT nr 6-1. Vähemalt kord kuus mõõdetakse kasutatavate kütuste põlemisprotsessi mõjutavaid parameetreid – tahkekütustel vähemalt kütteväärtust, niiskust, väävlisisaldust ja tuhasust, põlevkivi uttegaasidel vähemalt kütteväärtust, arvestades selle määramisel järgmiste ainete sisaldust: põlevkivibensiin ja väävelvesinik. PVT nr 6-2. Kütuse esmakordsel kasutuselevõtul või kui on põhjust eeldada kütuse karakteristikute olulist muutust (nt põlevkivi kasutuselevõtt uuest maardlast), tuleb teha kütuse karakteristikute põhjalik mõõtmine, kui asjakohane teave ei ole eelnevalt kättesaadav (nt põlevkivi puhul maardla geoloogiliste uuringute käigus saadud teave). Kontrollitavad parameetrid on järgmised: 1. Põlevkivis alumine kütteväärtus, niiskus, lenduv osa, tuhasisaldus, seotud süsinik, elementaarkoostis – C, H, N, O, S, Br, Cl, F, raskmetallidest As, Cd, Co, Cr, Cu, Hg, Mn, Ni, Pb, Sb, Tl, V, Zn.

LCP PVT 9. Põletus- ja/või gaasistamisseadmete üldise keskkonnatoime parandamiseks ja õhkuheite vähendamiseks tuleb koostada keskkonnajuhtimissüsteemi (vt PVT 1) osana kõigi kasutatavate kütuste kvaliteedi tagamise ja juhtimise programmid, mis hõlmavad järgmisi elemente: i.kasutatava kütuse esialgne täielik kirjeldus, mis sisaldab vähemalt allpool loetletud näitajaid ja on kooskõlas EN-standarditega. Kasutada võib ISO, riiklikke või muid rahvusvahelisi standardeid, kui need tagavad samaväärse teadusliku kvaliteediga andmed; ii.kütuse kvaliteedi regulaarne katseline kontroll, et veenduda kütuse vastavuses esialgsele kirjeldusele ja seadme konstruktsioonist tulenevatele eeskirjadele. Kontrollimise sagedus ja allpool esitatud tabelist valitavad näitajad põhinevad kütuse varieeruvusel ja saasteainete heite asjakohasuse hindamisel (nt kontsentratsioon kütuses, kasutatav suitsugaasitöötlus); iii.seadme seadete järgnev reguleerimine, kui see on vajalik ja teostatav (nt kütuse kirjelduse ja kontrollimise integreerimine täiustatud juhtimissüsteemi (vt kirjeldus, punkt 8.1)). Kirjeldus: Kütust regulaarselt kontrollida ja selle esialgse kirjelduse koostada võib käitaja ja/või kütuse tarnija. Kui seda teeb tarnija, esitab ta käitajale täielikud tulemused toote (kütuse) tarnija spetsifikatsiooni ja/või garantiidokumendi kujul.

PKE PVT 6, 6-1 , 6-2

LCP PVT 9

11/62

10. Põletamise tõhusus ja üldine seire

Muude kui tavapärastes käitamistingimustes töötamise juhtimiskava ja heiteseire

BEJ käivitamiseks-seiskamiseks on juhendid, avariilised juhtumid registreeritakse ning vaadatakse sündmuste asjaolud läbi. Nende sündmuste käigus tekkivat heidet hinnatakse kaudsete näitajate ja seireandmete põhjal.

LCP PVT 10. Õhku- ja/või vetteheite vähendamiseks muudes kui tavapärastes käitamistingimustes tuleb koostada keskkonnajuhtimissüsteemi (vt PVT 1) osana juhtimiskava ja see rakendada (sh vastama võimalike saasteainete heite olulisusele) ning hõlmama järgmisi elemente: - muude kui tavapäraste käitamistingimuste põhjustatud heidete ja seotud asjaolude läbivaatamine ja registreerimine ning vajaduse korral parandusmeetmete võtmine; - muude kui tavapäraste käitamistingimuste ajal tekkiva üldise heite perioodiline hindamine (nt juhtumite sagedus, kestus, heitkoguse arvväärtuse leidmine/hindamine) ning vajaduse korral parandusmeetmete võtmine.

LCP PVT 11 Tuleb õhku- ja/või vetteheite asjakohane seire muude kui tavapäraste käitamistingimuste korral. Seiret saab läbi viia heite otsese mõõtmise või kaudsete näitajate jälgimise teel, kui viimase teaduslik kvaliteet osutub samaväärseks või paremaks kui heite otsene mõõtmine. Käivituse ja seiskamise ajal tekkivat heidet saab hinnata üksikasjaliku heitemõõtmise põhjal, mida tehakse tüüpilise käivitus- ja seiskamisprotsessi puhul vähemalt kord aastas, ning kasutades selle mõõtmise tulemusi iga aasta jooksul toimuva käivitamise ja seiskamise korral tekkiva heite hindamiseks.

PKE PVT 7. Seire tavapärastest erinevates käitamistingimustes Tuleb asjakohaselt seirata õhku- ja vetteheidet tavapärasest erinevate käitamistingimuste ajal, seda kas heite otseste mõõtmiste või surrogaatparameetrite seire kaudu, kui on tõendatud, et see annab otseste mõõtmistega võrreldes samaväärse või parema kvaliteedi. Käivitamis- ja seiskamisperioodi heiteid saab iseloomustada heite detailsete mõõtmistega tehnoloogilise käivitamise-seiskamise ajal. Saadud tulemused võetakse aluseks järgnevate käivitamiste- sulgemiste iseloomustamiseks. Käivitamisel-seiskamisel ainult kaubanduslike gaasiliste ja vedelkütuste kasutamisel tuleb mõõtmised teha vähemalt üks kord viie aasta jooksul, muude kütuste kasutamisel vähemalt üks kord aastas. Surrogaat- või asendusparameetrid on mõõdetavad või arvutatavad näitajad, mida saab kasutada saasteainete väärtuste otseste mõõtmiste asemel. Üksikult või kombineeritult võib asendusparameetrite kasutamine anda piisavalt usaldusväärse pildi heitkoguste olemusest ja proportsioonidest.

LCP PVT 10, 11

PKE PVT 7

12/62

11. Energiatõhusus Energiatõhususe suurendamiseks rakendatud meetmed.

Põlemisprotsessi optimeerimine, töökeskkonna ja aurutsükli optimeerimine, peamiste näitajate arvutipõhine juhtimine, soojuskao minimeerimine, soojustagastus soojus- ja elektrienergia koostootmisel

LCP PVT 12.Vähemalt 1 500 tundi aastas käitatavate põletus- ja gaasistamisüksuste ning IGCC seadmete energiatõhususe suurendamiseks tuleb kasutada allpool esitatud meetoditest asjakohase kombinatsiooni. a) Põlemisprotsessi optimeerimine (üldkohaldatav); b) Töökeskkonna tingimuste optimeerimine (üldkohaldatav); c) Aurutsükli optimeerimine (üldkohaldatav); d) Energiakulu minimeerimine (üldkohaldatav); e) Põletusõhu eelkuumutamine; f) Kütuse eelkuumutamine; g) Täiustatud juhtimissüsteem; h) Toitevee eelsoojendus tagastatud soojusega; i) Soojustagastus soojus- ja elektrienergia koostootmisel; j) Soojus- ja elektrienergia koostootmise valmidus: k) Suitsugaasikondensaator; l) Soojuse salvestamine; m) Märg korsten; n) Väljalaskmine jahutustornist; o) Kütuse eelkuivatamine; p) Soojuskao minimeerimine; q) Kõrgtehnoloogilised materjalid; r) Auruturbiini täiustamine; s) Auru superkriitiline ja ultrasuperkriitiline olek;

PKE PVT nr 11. Põlemisprotsessi energeetilise efektiivsuse suurendamisel tuleb kasutada ühte või mitut allpool kirjeldatud tehnikatest. Üldiselt rakendatavad (olemasolevatele ja uutele põletusseadmetele): 1. Protsessi tööparameetrite optimeerimine – protsessi töötava keha (aur või gaas) kõrgeima võimaliku temperatuuri ja rõhu kasutamine, arvestades piirangutega, mis tulenevad nt NOx-heite kontrolli vajadusest või nõuetest väljastatava energia karakteristikutele. 2. Aurutsükli optimeerimine. 3. Põlemisõhu eelsoojendamine, kasutades osa suitsugaaside soojustagastusest saadud energiat. Rakendatavust võib piirata vajadus hoida NOx-heide kontrolli all. 4. Auruturbiini moderniseerimine – erinevad tehnikad, nagu keskrõhu auru temperatuuri ja rõhu tõstmine, madalrõhuturbiini lisamine, labade geomeetria modifitseerimine. Rakendatavust võib piirata auru nõudlus või selle parameetrid või põletusseadme piiratud eluiga. 7. Põlemisprotsessi optimeerimine. 8. Soojuse akumuleerimine. Rakendatavus: ainult CHP; rakendatavus on piiratud väikese soojusvõimsusega seadmetel ja väikese soojusenergia vajadusega piirkonnas. 9. Soojuskadude minimeerimine – jääksoojuse kadude vähendamine, nt šlaki kaudu ja kiirguspindade isoleerimisega. Rakendatavus: ainult tahkekütust kasutatavatel seadmetel. 10. Energiatarbe minimeerimine – võtta kasutusele väiksema energiatarbega seadmed, nt suurema energeetilise kasuteguriga toiteveepumbad. 11. Suitsugaaside kondenseerimine. Rakendatavus: ainult CHP ja kui on piisav nõudlus madala temperatuuriga soojusel

LCP PVT 12 PKE PVT 11

12. Vee tarbimine ja vetteheide

Tuhatranspordivee ringlus Tuha transpordiks tuhaväljale kasutatakse vett suhtes 1:20. Tuhatranspordivesi tsirkuleerib suletud süsteemis. Tuhaväljal selginenud tuhatranspordivesi suunatakse elektrijaama tagasi.

Vee tarbimise ja heitveekoguse vähendamiseks tuleb kasutada ühte või mõlemat allpool esitatud meetodit: a. Vee ringlussevõttu; b. Kuiva koldetuha käitlemine (Kohaldatav tahkekütuseid põletatava seadme korral).

LCP PVT 13

13. Vee tarbimine ja vetteheide

Reovee eri tüüpide eraldi kogumine ja töötlemine

Elektrijaamas käideldakse eraldi jahutusvett, tehnoloogilist vett, tuhavälja ringlusvett saastumata sademevett ja olmereovett. Kasutatakse erinevaid puhastusseadmed

Saastumata reovee saastumise vältimiseks ja vetteheite vähendamiseks rakendatakse reoveevoogude eraldamist ja nende eraldi töötlemist olenevalt saasteainete sisaldusest.

LCP PVT 14

13/62

14. Jäätmekäitlus Töö korraldamine viisil, mis vähendab jäätmete koguseid.

Põhirõhk on jäätmetekke vältimisel: põlevkivi kasutamisel põhikütusena kasutatakse tsirkuleeriva keevkihi tehnoloogiat, mille puhul ei ole vaja rakendada meetmeid SO2 heite vähendamiseks. Põlevkivi osaline asendamine biomassiga vähendab tuha teket. Balti Elektrijaama energiaplokke kasutatakse reeglina suure elektritarbimise korral, kui muudest tootmisvõimsustest ei piisa.

Põlemisprotsessil ning heitevähendusmeetodite kasutamisel tekkivate ja kõrvaldamisele saadetavate jäätmete koguse vähendamiseks tuleb töö korraldada selliselt, et viia tähtsuse järjekorras ja olelusringil põhinevat lähenemisviisi järgides maksimumini: a. jäätmetekke vältimine, nt nende jääkide osakaalu suurendamine, mis on kasutatavad kõrvalsaadustena; b. jäätmete ettevalmistamine korduskasutuseks, nt vastavalt konkreetsetele nõutavatele kvaliteedikriteeriumidele; c. jäätmete ringlussevõtt; d. muu jäätmete/jääkide taaskasutamine (nt energia taaskasutus).

LCP PVT 16

15. Mürateke Müratekke vähendamine Kasutatakse meetmete kombinatsiooni nagu seadmete korrektne kontroll ja hooldamine, käitamine kogenud töötajate poolt, mürarohked seadmed on kinnises ruumis, elektrijaam asub piirkonnas kus puuduvad müratundlikud objektid.

LCP PVT 17. Müratekke vähendamiseks tuleb kasutada ühte või mitut allpool esitatud meetodit. a) Töökorralduslikud meetmed (üldkohaldatav); b) Vähest müra tekitavad seadmed; c) Müra tõkestamine; d) Müratõrjeseadmed; e) Seadmete ja ehitiste sobiv paigutus PKE PVT 20. Müratekke vähendamiseks tuleb kasutada ühte või mitut meetodit: Üldiselt rakendatavad (olemasolevatele ja uutele põletusseadmetele): 1. Tehnikad käitamisel, nagu: • seadmete asjakohane ülevaatus ja hooldus; • võimalusel mürarikaste seadmete ruumides uste ja akende sulgemine; • seadmeid käitab kogenud personal; • võimalusel vältida mürarikkaid tegevusi öisel ajal; • mürarikaste hooldustööde ajal mürakontrolli meetmete rakendamine.

PKE PVT 20 LCP PVT 17

16. NOx heite vähendamine reservkatlamajal

Reservkatlamajal kasutatakse Low- NOx põleteid ja täiustatud juhtimissüsteemi.

Reservkatlamaja NOx heited on alla 100 mg/Nm3 Tabel 25. Olemasolevate gaasikatelde NOx aastakeskmine heide on 50-100 mg/Nm3, ööpäeva keskmine heide 85-110 mg/Nm3.

LCP PVT 44

17. CO heite vähendamine reservkatlamajal

CO emissioone vähendatakse põlemisõhu koguse optimeerimisega

CO sisaldus reservkatlamaja suitsugaasides on kuni 40 mg/Nm3 Selleks, et vältida või vähendada CO õhkuheidet maagaasi põletamisel, tuleb tagada optimeeritud põlemine ja/või kasutada oksüdatsioonikatalüsaatoreid.

LCP PVT 44

18. NOx heite vähendamine põlevkivikateldes

Keevkihtpõletus Keevkihtkateldega renoveeritud energiaplokis nr 11 NOx heitmed on ca 150 mg/Nm3. Kuna põlevkivis on vähe lämmastikku, on ka põlevkivikatelde NOx heited suhteliselt väikesed. Keevkihtkateldes, sh biokütuste kasutamisel lisaks põlevkivile, hoitakse põlemistemperatuuri võimalikult madalal, mis vähendab NOx-i teket.

PVT nr 23. NOx-heite vähendamiseks, seejuures piirates CO ja N2O õhkuheidet, tuleb kasutada lisaks peatükkides 4.3, 4.5 ja 5.1 loetletud üldistele tehnikatele, ühte või mitut järgmist tehnikat, sh PVT-s nr 21 loetletut: 1. Katelde töö optimeerimine. Põlemisprotsessi hoitakse kateldes võimalikult stabiilsena ning vajaduse korral reguleeritakse liigõhutegurit, et vähendada NOx-ühendite teket. 2. Madala NOx tekkega põletite kasutamine. 3. Vee sissepritse tolmpõletuskatla koldesse, mis ühtlustab kolde temperatuurigradienti, parandab SOx sidumist ning vähendab NOx teket.

NOx PVT SHT põlevkivi põletamisel, ümber arvutatuna 6% O2-sisaldusele heitgaasides:

Keevkihtpõletus: Kõik olemasolevad CFB-plokid on üle 300 MWth võimsusega. Olemasolevatel CFB-põletusseadmetel on NOx PVT SHT väärtused <70–220 mg/Nm3 päevakeskmistena, mis vastab aastakeskmisele vahemikule <85–200 mg/Nm3.

LCP PVT 24. Tahke biomassi ja/või turba põletamisel tekkiva NOX-i õhkuheite vältimiseks või vähendamiseks, piirates samas CO ja N2O õhkuheidet, tuleb kasutada ühte või mitut järgmist meetodit. a) Põlemisprotsessi optimeerimine (üldkohaldatav); b) Vähe lämmastikoksiide tekitava põleti (LNB) kasutamine (üldkohaldatav); c) Õhu astmeline lisamine (üldkohaldatav); d) Kütuse astmeline lisamine (üldkohaldatav); e) Suitsugaasi ringlus (üldkohaldatav); f) Selektiivne mittekatalüütiline taandamine; g) Selektiivne katalüütiline taandamine

PKE PVT 23 LCP PVT 24

14/62

19. SO2 jt happeliste gaaside heite vähendamine 11 plokis

Keevkihtpõletus Keevkihtkateldega renoveeritud 11. ploki SO2 heited on ca 10 mg/Nm3. HCl heide on ligikaudu 20 korda madalam, HF arvestuslik heide puudub. Keevkihtkatlas on ideaalsed tingimused SO2 sidumiseks põlevkivis sisalduva vaba lubjaga, lubjaga seonduvad ka teised happelised gaasid nagu HCl ja HF.

LCP PVT 25. Tahke biomassi ja/või turba põletamisel tekkiva SOX-i, HCl-i ja HF-i õhkuheite vältimiseks või vähendamiseks tuleb kasutada üht või mitut järgmist meetodit: a) Sorbendi sissepritsimine katlasse (ahju või keevkihti); b) Sorbendi sissepritsimine hõrenduse all olevasse gaasikäiku (duct sorbent injection, DSI); c) Pihustusega kuivabsorber; d) Ringleva keevkihiga kuivskraber; e) Märgskraber; f) Suitsugaasikondensaator; g) Suitsugaasi märgväävlitustamine; h) Kütuse valimine.

PKE PVT 27. SOx-, HCl- ja HF-heite vähendamiseks tuleb kasutada ühte või mitut allpool kirjeldatud üldkohalduvat tehnikat. Üldiselt rakendatavad (olemasolevatele ja uutele põletusseadmetele): 1. Kütuse valik – madala väävli-, kloori- või fluorisisaldusega kütuse valik; rakendatavus piiratud kütuse kättesaadavusega, sh juhul kui põletatakse väga spetsiifilisi kohalikke kütuseid. 2. Katlasse sorbendi sisestamine (koldesse või kihti). 3. Suitsukäiku kuiva sorbendi sisestamine (DSI) – saab kasutada HCl ja HF taseme vähendamiseks, kui ei rakendata spetsiifilisi väävliärastustehnikaid. 4. Tsirkuleeriva keevkihiga (CFB) kuivskraber. 5. Kuivpihustusega absorber (Spray-dry absorber, SDA). 6. Poolkuiv desulfureerimine, nt NID tehnika. 7. Kombineeritud tehnikad NOx ja SOx vähendamiseks. Rakendatavus on juhtumipõhine sõltuvalt kasutatava kütuse omadustest ja põlemisprotsessist. 8. Märgskraber – kasutatav HCl ja HF kontsentratsiooni vähendamiseks, kui ei rakendata muid spetsiifilisi suitsugaaside puhastamistehnikaid. 9. Suitsugaaside märg väävliärastusseadme järel paikneva gaas-gaas soojendi asendamine – asendavad seadmed on nt multi-toru soojusekstraktor, suitsugaaside juhtimine jahutustorni või märga korstnasse. Rakendatavus: ainult siis, kui gaas-gaas soojendi on vaja välja vahetada. SO2 PVT SHT põlevkivi põletamisel ümber arvutatuna 6% O2-sisaldusele heitgaasides: Keevkihtpõletus - Olemasolevatel võimsusega üle 300 MWth CFB-katlaid kasutatavatel elektrijaamadel, kui kütusena kasutatakse ainult põlevkivi, on aastakeskmine PVT SHT kuni 200 mg/Nm3, päevakeskmist ei kehtestata. Vesinikkloriidi ja vesinikfluoriidi PVT SHT põlevkivi põletamisel ümber arvutatuna 6% O2- sisaldusele heitgaasides. Olemasolevatel võimsusega üle 300 MWth põletusseadmetel on HCl aastakeskmine PVT SHT 35 mg/Nm3, päevakeskmist ei määrata.

PKE PVT 32 p 2. Kui mitme kütuse põletusseadme kasutamisel on determineeriva kütuse osakaal kõikide kütuste summaarsest soojussisendist vähemalt 50%, võib punkti 1 kohaselt määratud heite piirväärtuste asemel kasutada determineerivale kütusele kehtestatud heite piirväärtust. PKE PVT 33. PVT SO2 SHT põlevkivi põletamisel koos muude tahkete kütustega ümber arvutatuna 6% O2-sisaldusele heitgaasides. Olemasolevad põletusseadmed kõikide katlatüüpide korral SO2 PVT SHT on 440–520 mg/Nm3.

PKE PVT 27, PVT 32, PVT 33

LCP PVT 25

20. CO heite vähendamine tahkekütuse kasutamisel

Keevkihtpõletus Renoveeritud 11 plokil on CO sisaldus alla 80 mg/Nm3. Keevkihikateldes vähendatakse CO teket põlemisõhu koguse optimeerimisega.

LCP PVT 24. CO heite aasta keskmine tase on orienteerivalt biokütuste põletamisel 30-80 mg/Nm3 olemasoleva põletusseadme puhul, mille võimsus on ≥ 300 MWth ja mida käitatakse vähemalt 1 500 tundi aastas. PKE PVT 24. Põlevkivi kasutamisel CO heite piirväärtust ei kehtestata, tuleb operatiivselt kontrollida põlemisprotsessi.

PKE PVT 24 LCP PVT 24

15/62

21. Tahkete osakeste heite vähendamine

Elektrifilter Energiaplokil nr 11 kasutatakse suitsugaaside puhastamiseks elektrifiltreid. Plokkide nr 11 renoveeritud elektrifilrite kasuteguriks on 99,8-99,9%, osakete heide on alla 20 mg/Nm3. PVT on elektrifiltri kasutamine, heite piirväärtus kuni 20 mg/Nm3.

PKE PVT nr 25. Tahkete osakeste ja raskmetallide heite vähendamiseks tuleb kasutada ühte või mitut järgmistest üldkohalduvatest tehnikatest, sh nende omavahelisi kombinatsioone: Üldiselt rakendatavad (olemasolevatele ja uutele põletusseadmetele): 1. Elektrifilter (ESP), olemasolevatel seadmetel võib rakendatavust piirata ruumipuudus. 2. Kottfilter. 3. Sorbendi sissepritse (katla koldesse või kihti), tehnikat kasutatakse peamiselt SOx, HCl ja/või HF kontrollimiseks. 4. Suitsugaaside kuivpuhastus või poolkuiv puhastus, tehnikat kasutatakse peamiselt SOx, HCl ja/või HF kontrollimiseks. 5. Märgpuhastus – rakendatavus on piiratud juhul, kui puhastamisega kaasnevaid jäätmeid (nt vesi, mille soolade sisaldus on suur) ei saa taaskasutada või nõuetekohaselt kõrvaldada, olemasolevatel seadmetel võib rakendatavust piirata ruumipuudus; tehnikat kasutatakse peamiselt SOx, HCl ja/või HF kontrollimiseks.

LCP PVT 26. Tahke biomassi ja/või turba põletamisel tekkiva tolmu ja tahkete osakestega seotud metallide õhkuheite vähendamiseks tuleb kasutada ühte või mitut järgmistest meetoditest: a) Elektrifilter (ESP) (üldkohaldatav); b) Kottfilter (üldkohaldatav); c) Kuiv või poolkuiv suitsugaasi väävlitustamine; d) Suitsugaasi märgväävlitustamine; e) Kütuse valimine

PKE PVT 25 LCP PVT 26

22. Raskmetallide heite vähendamine

Elektrifilter Kuna raskmetallid emiteeritakse õhku põhiliselt koos tahkete osakestega, mõjutab elektrifiltrite töö efektiivsus ka raskmetallide heidet. Plokkide nr 11 renoveeritud elektrifiltrite kasuteguriks on 99,8-99,9%

Elektrifiltri või kottfiltri kasutamine, tahkete osakeste koostises olevatele raskmetallidele PVT SHT väärtusi ei määrata.

PKE PVT 25

23. Tahkekütuse ladustamine

Põlevkivi ja biokütuste ladustamine avaladudes.

Biokütuse vaalude paigutamisel on arvestatud valitsevate tuulte suunaga. Kütused ladestatakse mitmes kuhjas lähtudes tuleohutusnõuetest. Ladustamiskohad on paigutatud territooriumile selliselt, et käitlemisel tekkida võiv tolmuheide ei kandu territooriumilt välja. Kui prognoositakse tuult üle 10 m/s, siis välditakse kütuste teisaldamist. Põhimõtteliselt on võimalik kuhjade pinna niisutamine, kui ilmastikutingimustest lähtuvalt tekib oht tolmuhäiringu tekkeks väljapool käitise territooriumi.

Pikaajalise ja suures koguses tahke materjali avaladustamisel tuleb tolmuheite vähendamiseks rakendada üht või mitut meedet: a) pinna niisutamine vastupidavate tolmusiduvate ainetega b) materjali pinna katmine c) materjali pinna tahkumine d) materjali pinna rohestamine (taimkate).

Täiendavalt rakendada vajadusel üht või mitut järgmist meedet: a) paigutada kuhi piki valitsevat tuulesuunda b) tuule mõju vähendamiseks istutada kõrghaljastus, paigutada tuuletõkkepiirded või künkad, c) paigutada mitme hunniku asemel ühe kuhjaga, d) kasutada ülestuult tugiseinu, e) paigutada tugiseinad lähestikku.

EFS 5.3.1.

24. Tahkekütuse transport ja käitlemine

Põlevkivi transport territooriumil toimub konveieritega

Kütuse konveierid on kaetud. Konveierid ja ülekanderennid (mis on disainitud selliselt, et lekke tõenäosus on väike) 2.1 mitte- või väga kergelt ja mõõdukalt triivimistundliku ja märguva materjali puhul tuleb kasutada avatud lintkonveierit ning üht või mitut meedet: a) külgtuulekaitset b) vee ja juga pihustamine ülekandepunktides c) lintkonveieri puhastamine.

2.2 mõõdukalt ja väga triivimistundliku ning mitte märguva materjali korral tuleb kasutada suletud konveierit või sellist lintkonveierit, mis ise või teise lindi abil hoiab materjali (nt pneumaatiline-, rennis kett-, kruvi-, toru-, lint- või topeltlintkonveier) või kasutada suletud lintkonveierit ilma tugiratasteta (nt aerolint-, madala hõõrdumisega- või kausja profiiliga konveiereid).

EFS 5.4.2

25. Vedelkütuse laadimine, ladustamine ja käitlemine

Põlevkivikatelde sissekütmiseks ja katlamaja reservkütusena kasutatavat vedelkütust säilitatakse spetsiaalsetes hoidlates, kütus pumbatakse kateldesse torustike kaudu

Balti elektrijaama vedelkütuse hoidla asub kaitsepiirde sees, mis mahutab 110% ühe mahuti mahust. Rakendatud on ka muud meetmed, mis on vajalikud keskkonnaohutuse tagamiseks ja kemikaaliriskide maandamiseks, sh asuvad torustikud estakaadidel.

Vedelkütuse mahutid on ümbritsetud vett ja naftasaadusi mitte läbi laskva piirdega ning sadevee ärastussüsteemiga. Vett mitte läbi laskev piire mahutab vähemalt kõige suurema mahuti maksimaalse mahu (110 % selle mahust). Mahutipark peab olema rajatud eemal veekogudest ning kõvakattega pinnasel. Torustikud on paigutatud maapinnal turvalisele lahtisele alale nii, et lekkeid oleks võimalik kiiresti avastada ja seadmete ja mehhanismide tekitatud vigastusi oleks võimalik vältida.

EFS 5.1.1

26. Õlide jm ohtlike vedelike ladustamine

Trafo- ja turbiiniõlil ning muudel naftasaadustel on omad hoidmisehitised

Hoidmisehitised mahuga üle 10 m3 on ümbritsetud nõuetele vastavate piiretega, rakendatakse muid meetmed, mis on asjakohased lähtuvalt ladustatvate toodete omadustest.

Naftasaaduste hoidmisehitise piirde olemasolu: Mahutipark peab olema rajatud eemal veekogudest ning kõvakattega pinnasel.

EFS 5.1.1

16/62

27. Jäätmekäitlus Taaskasutatakse ainult puidujäätmeid, mis vastavad nn Soome juhendis kasutatava liigituse alusel vähemalt puiduäätmete B- klassi kvaliteedile.

Kehtestatud on metoodika puidujäätmete kontrollimiseks. Selleks et parandada käitise üldist keskkonnatoimet, tuleb kasutada kõiki järgmisi meetodeid: a. Jäätmete iseloomustamise korra ning jäätmete eelneva heakskiitmise korra kehtestamine ja rakendamine; b. Jäätmete vastuvõtmise korra kehtestamine ja rakendamine; c. Jäätmete jälgimise süsteemi ja inventuuri kasutuselevõtt ja rakendamine; d. Väljundi kvaliteedi juhtimise süsteemi kehtestamine ja rakendamine; e. Jäätmete eraldatuse tagamine; f. Jäätmete kokkusobivuse tagamine enne nende segamist või jäätmesegude koostamist; g. Tahkete sisendjäätmete sortimine;

WT BAT 2

28. Jäätmekäitlus Biomassi, sh jäätmepuidu, ladustamine toimub vastavalt Päästeametiga kooskõlastatud põlevmaterjalide ladustamise plaanile. Käitaja teostab põlevmaterjali käitlust ja seiret tuleohu vältimiseks. Platside ladustusmaht on piisav. Ohtlike jäätmeid ei käidelda.

Hoiustamine põlevmaterjali ladustamise plaani kohaselt. Selleks, et vähendada jäätmete ladustamisega seotud keskkonnariske, tuleb kasutada kõiki järgmisi meetodeid: a. Ladustamiskohtade optimeerimine; b. Piisav ladustamismaht; c. Ladustamistoimingute ohutus; d. Eraldi koht pakendatud ohtlike jäätmete ladustamiseks ja käitlemiseks;

WT BAT 4

29. Jäätmekäitlus Käitisel on kehtestatud sisemine dokument "Biokütuse hange, ladustamine, arvestus ja kvaliteedikontroll"

Käitisel on kehtestatud sisemine dokument "Biokütuse hange, ladustamine, arvestus ja kvaliteedikontroll" ning käitise töötajad järgivad seda.

Selleks et vähendada jäätmete käitlemise ja teisaldamisega seotud keskkonnariske, tuleb kehtestada käitlemise ja teisaldamise kord ning seda rakendada.

WT BAT 5

30. Omaseire ISO 9001, ISO 14001, ISO 45001, ISO 50001 integreeritud ja sertifitseeritud juhtimissüsteem.

Toimub pidev toorme, energia, pooltoodete, toodangu, jäätmete, heitmete jt sisendite ning väljundite üle kvantitatiivne ja kvalitatiivne arvestuse pidamine. Aruannete esitamine Keskkonnaametile vastavalt seadusele. Saasteainete hajumisarvutuste teostamine, koosmõju hindamine tootmisterritooriumi piiril.

ROM p 3.3.3.3.2 Massibilanssi saab kasutada keskkonda eralduvate heitkoguste hindamiseks, kui on teada esindusliku andmetöötluse tulemusel selgunud täpsed sisendid ja väljundid ning määramatuse ulatus.

ENE PVT 16. Tuleb kehtestada ja rakendada protseduurireeglid, millega regulaarselt jälgitakse ja mõõdetakse (dokumenteeritakse) toimingute ja tegevuste põhinäitajad, mis omavad märkimisväärset mõju energiatõhususele.

ROM p. 3.3.3.3.2

ENE BAT 16

31. Kogu tootmine Arvutijuhitud elektritarbimise seiresüsteem, seadmete kontroll ja hooldus, sertifitseeritud juhtimissüsteemid.

Toimub pidev automatiseeritud seire elektrienergia tarbimise üle ning vastavalt sellele tehakse energiaauditit tootmisüksuste kaupa. Toimub regulaarne seadmete kontroll ja hooldus, et tagada nende korrapärane töötamine. Juurutatud on ISO 9001 ja ISO 14001, mis käsitlevad samuti energiatõhususe meetmete rakendamist.

Tuleb rakendada ja järgida energiatõhususe juhtimissüsteemi vastavalt kohalikele oludele. Pidevalt vähendada tootmise keskkonnamõjusid planeerides lühi- , kesk- ja pikaajalisis investeeringuid, võttes arvesse valdkonnaüleseid mõjusid. Energiaauditi läbiviimine, et selgitada välja enim energiakasutust mõjutavad aspektid. Identifitseerida energiatõhususe rakendamise vajadust. Tootmisüksuste vahelise energiasäästu võimaluste kindlakstegemine. Süsteemse lähenemise rakendamine, mis hõlmab: protsesse, kütmist, jahutamist, elektromehhaanikat, valgustust, kuivatamist. Energia efektiivsuse indikaatorite sisseseadmine ja võrdlemine valdkonna, regiooni või rahvuslike eesmärkidega. Energiakasutuse optimeerimine rohkem kui ühe protsessi piires. Energiatõhususe meetmetega jätkamine pärast nende edukat rakendamist, pädevuse hoidmine (töötajate koolitus jne). Protsessi parameetrite kontrollimine. Läbi viia hooldustöid nii, et need parandaks energiatõhusust.

ENE ptk 4.2.1- 4.2.9

32. Õhu seire QAL1 nõudmiste täitmine Kasutuses olevad Balti EJ AMS seadmed on sertifitseeritud ja omavad sertifikaati, mis sisaldab sertifitseeritud mõõtepiirkonda ja mõõtemääramatuse hindamist. Enne kasutuselevõttu läbitakse AMS funktsionaalsus test.

QAL1 protseduuri korral tuleb järgida standardi EN 15267 osasid 1–3 (viitab standard EN 14181) nõudeid. Enne kohapealset paigaldamist peab tõendama, et AMS sobib ettenähtud otstarbeks.

ROM p 4.3.2.2.1

17/62

33. Õhu seire QAL2, QAL3 ja AST nõudmiste täitmine

Balti EJ AMS seadmed on läbinud QAL2 kalibreerimise ja valideerimise protsessi vastavalt standardile EVS-EN 14181:2014. QAL 2 tehakse kõigi mõõdetavate parameetrite osas vähemalt üks kord viie aasta jooksul.

Labor, kes teostab QAL 2 on akrediteeritud vastavalt EVS-EN ISO/IEC 17025:2017 “Üldnõuded katse- ja kalibreerimislaborite kompetentsusele” Ettevõttes on rakendatud QAL3 kontrollsüsteem. Balti EJ AMS seadmete käitaja tagab pideva kvaliteedi kontrolli töö ajal, selleks on olemas väljaõpetatud personal • Kontrolliks kasutatakse sertifitseeritud etalone. Balti EJ AMS seadmed läbivad AST kontrolli. Perioodilisi kontrollmõõtmised tehakse kord aastas akrediteeritud laboriga vastavalt EVS-EN ISO/IEC 17025:2017 • Teostatakse vähemalt 5 paralleelmõõtmist referentsmeetodiga ühel päeval.

EN 14181 standardi nõudeid tuleb järgida QAL2, QAL3 ning iga-aastase AST seire korral. ROM p 4.3.2.2.2

34. Õhu seire AMS asukoha nõudmiste täitmine Balti EJ AMS seadmete asukoht on valitud vastavalt EVS – EN 15259:2007 nõuetele. Tagatud ohutu ligipääs mõõtekohale ja mõõteplatvorm piisava kandevõimsusega. AMS-i tööplatvorm on kergesti ligipääsetav, puhas ja ventileeritud, hästi valgustatud. Balti EJ AMS seadmete funktsionaalsustesti tehakse mitte harvem, kui kord aastas kuid mitte kauem, kui 1 kuu enne QAL.

EN 14181 nõuab, et AMS-i tööplatvorm peab olema kergesti ligipääsetav, puhas ja hästi ventileeritud, hästi valgustatud ja vastavalt standardile EN 15259. Personalile sobiv kaitse ja varustus on vajalik, kui tööplatvorm puutub kokku ilmastikutingimustega. Vastavalt standardile EN 15259 peab tööplatvorm olema piisava kandevõimega mahutavus ja piisav tööruum (st pindala ja kõrgus) AMS-iga töötamiseks.

Pidevad mõõtmised piirduvad tavaliselt mõõtmise/proovi võtmisega ühes punktis. Standard EN 15259 nõuab, et need mõõtmis-/proovivõtupunktid asuvad kohas, mis võimaldab heitkoguste esinduslikku mõõtmist/proovide võtmist.

ROM p 4.3.2.3

35. Õhu seire Protokollide nõuete täitmine Balti EJ protokollid sisaldavad mõõtmistulemused, sealhulgas võrdlustingimused (nt temperatuur, hapnik). Ettevõtte mõõtmistulemused on võimalik esitada tunni,- ööpäevakeskmise ja kuukeskmise protokollidena.

Pidevseire mõõtmisaruanne peab sisaldama: • kalibreerimise (QAL2 aruanne) ja iga-aastase seiretesti (AST) tulemusi AMSi aruannet (vastavalt standardile EN 14181); • mõõtmistulemusi, sealhulgas võrdlustingimusi (temperatuur, hapnik, vesi aur, rõhk) ja töötingimusi. Päevase/kuu/aasta heitkoguste ulatuslikuks hindamiseks peab aruanne sisaldama ka: • andmeid, mis on seotud igapäevaste töötingimuste ja tundidega, mis näitavad normaalset ja muud kui normaalsed töötingimusi; • poole tunni/tunni keskmised, standardsed pooletunni/tunni keskmised ja valideeritud tunni keskmised konkreetse päeva kohta (või mis tahes muu nõutava keskmistamise korral periood); • tunni, päeva ja/või kuu keskmiste sagedusjaotus kalendriaasta; • eri(töö)tingimustega seotud mõõtmistulemuste deklareerimine koos sündmuse kirjeldava märkega; • kehtivast kalibreerimisvahemikust väljapoole jäävate mõõtmistulemuste ja andmete näitamine seotud kalibreerimisfunktsiooni kehtivusega; • AMS-i elektrikatkestuste kuupäev ja kestus; • AMS-i testimise ja hoolduse kuupäev ja kestus.

ROM p 4.3.2.7.

36. Jäätmete mehaaniline töötlemine

Biomassi kompleksi õhunõuete täitmine

Vastuvõetud puidujäätmed puhastatakse täiendavalt metallist ja purustatakse puidujäätmete ettevalmistamise kompleksis. Kinnises toomishoones asub haamerveskid, elektromagnetid, pöörisvoolu põhimõttel värviliste metallide separaatorid ning roostevaba terase separaatorid koos vajalike punkrite ja transportööridega. Hajusheite vähendamiseks asub purustuskompleks hoone sees ja kasutusel on kinnised seadmed (WT PVT 14d) ning tolmu vähendamiseks on projekteeritud kompleksne aspiratsiooni süsteem, mis hõlmab tsüklonit ja kassett-filtrit (WT PVT 25b).

PVT 25. Et vähendada tolmu, peenosakestega seotud metallide, PCDD/Fi ja dioksiinitaoliste PCBde õhkuheidet, tuleb rakendada PVT 14d-d ning kasutada üht või mitut allpool esitatud meetoditest: a) Tsüklon (üldkohaldatav); b) Tekstiilifilter (Ei pruugi olla kohaldatav õhuväljalaskekanalitele, mis on purustiga vahetult ühendatud, kui süttimise mõju tekstiilfiltrile pole võimalik leevendada); c) Märgpuhastus (üldkohaldatav); d) Vee pritsimine purustisse (nt madala temperatuuri, põua korral).

PVT 14 d. Õhku jõudva hajusheite – eelkõige tolmu, orgaaniliste ühendite ja lõhnaaine – vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis selle vähendamiseks tuleb hajusheite piiramiseks, kogumiseks ja puhastamiseks rakendada: a) hajusheidet tekitada võivate jäätmete ja materjali töötlemine ja käitlemine kinnistes hoonetes ja/või kinnistes seadmetes (nt konveierilintidel); b) sobiva rõhu hoidmine kinnistes seadmetes või hoonetes; c) heite kogumine ja suunamine sobivasse heite vähendamise süsteemi õhu väljatõmbe süsteemi ja/või õhu imemise süsteemide abil, mis on heiteallikate lähedal.

WT BAT 25 WT BAT 14d

18/62

T3. Lubatud heite piirväärtused (HPV) Jrk nr

PVT lühend

PVT number Nimetus, aine või muu näitaja Nimetus, aine või muu näitaja täpsustav kirjeldus

PVT heitetaseme (HT) vahemik

HT keskmistamise ajavahemik, seire sagedus, proovivõtu täpsustus

Lubatud HPV

HT ja HPV ühik

Erandi lõpp

1. LCP Tabel 25 Reservkatlamaja gaasikütusel NOx 50–100 aasta keskmine 100 mg/Nm3 2. LCP Tabel 25 Reservkatlamaja gaasikütusel NOx 85–110 ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine 100 mg/Nm3 3. LCP PVT 44 Reservkatlamaja gaasikütusel CO 5–40 aasta keskmine 40 mg/Nm3 4. PKE PVT 23, määrus nr

48 Plokk 11 põlevkivil NOx 200 ööpäeva keskmine 200 mg/Nm3

5. PKE PVT 23, määrus nr 48

Plokk 11 põlevkivil NOx 200 aasta keskmine 200 mg/Nm3

6. PKE PVT 25 Plokk 11 põlevkivil PM 20 aasta keskmine 20 mg/Nm3 7. PKE PVT 26 Plokk 11 põlevkivil Hg 1-10 ööpäeva või mõõteperioodi keskmine 8 μg/Nm3 8. PKE PVT 27 Plokk 11 põlevkivil SO2 200 aasta keskmine 100 mg/Nm3 9. PKE PVT 27 Plokk 11 põlevkivil HCl 35 aasta keskmine 30 mg/Nm3 10. PKE PVT 33, määrus 48 Plokk 11 50 % põlevkivil 50 %

biomassil NOx 200 ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine 200 mg/Nm3

11. PKE PVT 33, määrus nr 48

Plokk 11 50 % põlevkivil 50 % biomassil

NOx 200 aasta keskmine 200 mg/Nm3

12. LCP PVT 25 Plokk 11 50 % põlevkivil 50 % biomassil

SO2 200 ööpäeva keskmine 100 mg/Nm3

13. PKE PVT 25 Plokk 11 50 % põlevkivil 50 % biomassil

PM 20 aasta keskmine 20 mg/Nm3

14. PKE PVT 25 Plokk 11 50 % põlevkivil 50 % biomassil

HCl 35 aasta keskmine 30 mg/Nm3

15. PKE PVT 26 Plokk 11 50 % põlevkivil 50 % biomassil

Hg 8 ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine 8 μg/Nm3

16. PKE PVT 25 Plokk 11 50 % põlevkivil 50 % biomassil

SO2 100 aasta keskmine 80 mg/Nm3

T4. Lubatud keskkonnatoime tasemed (KT) Jrk nr PVT lühend PVT number Valdkond Toode/ protsess/ üksus või seade PVT-KT vahemik Lubatud KT KT ühik 1. LCP BAT 40 Energiatõhusus: reservkatlamaja gaasikütusel Kütuse kasutamise summaarne netokasutegur täiskoormuse töö ajal 78–95 94 %

T5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed 19/62

T5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed Jrk nr

Hoidlad ja mahutid Hoiustatav aine, toode, toore, abimaterjal, kemikaal, sõnnik, jääk vms

Meetmed Tüüp Maht

m³ Maksimaalne ühel ajal hoitav

Asukoht kaardil Hoidlate ja mahutite keskkonnakaitsemeetmed PVT lühend

PVT number

Kogus Ühik 1. Plastikust maapealsed mahutid (3tk) 50 116 tonni X: 6585465, Y:

732019 Vesinikkloriidhape (Soolhape) Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- betoonvann. EFS 5.1.1.

2. Roostevabast terasest maapealsed mahutid (3tk)

40 120 tonni X: 6586599, Y: 734774

Väävelhape Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- betoonvann. EFS 5.1.1.

3. Terasest maapelsed mahutid (3 tk) 40 120 tonni X: 6586593, Y: 734775

Naatriuhüdroksiid Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- betoonvann. EFS 5.1.1.

4. Terasest maapealsed mahutid (2tk) 40 80 tonni X: 6586573, Y: 734788

Transformaatorõli Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- mahutid asuvad betoonvannis, sademevesi juhitakse ära läbi siibrikaevu ja õlipüünise.

EFS 5.1.1.

5. Terasest maapealsed mahutid (2tk õli jaoks ja 1 vanaõli jaoks))

40 80 tonni X: 6586579, Y: 734787

Turbiiniõli Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- mahutid asuvad betoonvannis, sademevesi juhitakse ära läbi siibrikaevu ja õlipüünise.

EFS 5.1.1.

6. Terasest maapealsed mahutid (3tk) 3 000 9 000 tonni X: 6586519, Y: 733846

Põlevkiviõli Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- mahutid asuvad betoonvannis, sademevesi juhitakse ära läbi siibrikaevu ja õlipüünise.

EFS 5.1.1.

7. Terasest maapealne surveanum 45 20 m³ X: 6586534, Y: 734155

CO2 Välisõhk- mahutid on surve all, rõhku jälgitakse pidevalt. EFS 5.1.1.

8. Terasest maapealne surveanum 20 10 m³ X: 6586578, Y: 734382

CO2 Välisõhk- mahutid on surve all, rõhku jälgitakse pidevalt. EFS 5.1.1.

9. Terasest maapealsed surveanumad (10tk) 20 200 m³ X: 6586591, Y: 734389

Vesinik Välisõhk- mahutid on surve all, rõhku jälgitakse pidevalt. EFS 5.1.1.

10. Terasest maapealsed surveanumad (9tk) 10 90 m³ X: 6586581, Y: 734381

Vesinik Välisõhk- mahutid on surve all, rõhku jälgitakse pidevalt. EFS 5.1.1.

11. Terasest maapealne surveanum (4tk) 5 10 m³ X: 6586788, Y: 734227

CO2 Välisõhk- mahutid on surve all, rõhku jälgitakse pidevalt. EFS 5.1.1.

12. Terasest maapealne surveanum (2 tk) 10 10 m³ X: 6586788, Y: 734235

CO2 Välisõhk- mahutid on surve all, rõhku jälgitakse pidevalt. EFS 5.1.1.

13. Terasest maapealne surveanum 8 5 m³ X: 6586789, Y: 734244

CO2 Välisõhk- mahutid on surve all, rõhku jälgitakse pidevalt. EFS 5.1.1.

14. Maapealne horisontaalne mahuti 50 50 tonni X: 6586506, Y: 734818

Diislikütus Välisõhk- diislikütus on väheaurustuv, hingamisklapid on seadistatud rõhule 60 bar. Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- mahutid asuvad betoonvannis, sademevesi juhitakse ära läbi siibrikaevu ja õlipüünise.

EFS 5.1.1.

15. Maapealne horisontaalne mahuti 20 10 tonni X: 6586507, Y: 734823

Diislikütus Välisõhk- diislikütus on väheaurustuv, hingamisklapid on seadistatud rõhule 60 bar. Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- mahutid asuvad betoonvannis, sademevesi juhitakse ära läbi siibrikaevu ja õlipüünise.

EFS 5.1.1.

16. Terasest mahuti 33 33 m³ X: 6585474, Y: 732017

CO2 Välisõhk- mahutid on surve all, rõhku jälgitakse pidevalt. EFS 5.1.1.

17. Maapealne vertikaalne mahuti 8 8 m³ X: 6586139, Y: 734223

Diislikütus Välisõhk- diislikütus on väheaurustuv, hingamisklapid on seadistatud rõhule 60 bar. Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- mahutid asuvad betoonvannis, sademevesi juhitakse ära läbi siibrikaevu ja õlipüünise.

EFS 5.1.1.

18. Maapealne 10 10 m³ X: 6586499, Y: 733999

Diislikütus Välisõhk- diislikütus on väheaurustuv, hingamisklapid on seadistatud rõhule 60 bar. Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- mahutid asuvad betoonvannis, sademevesi juhitakse ära läbi siibrikaevu ja õlipüünise.

EFS 5.1.1.

T6. Keskkonnakaitse lisameetmed Jrk nr

Meede/Tegevus Meetme kirjeldus ja tehnika Rakendamine

20/62

1. Muud asjakohased meetmed Võtta kasutusele tuhaväljadelt ära juhitava liigvee puhastamiseks puhastusseadmed kroomi ärastamiseks.

1.Uurimistööd Balti Elektrijaama tuhavälja nr 1 ja nr 2 vee kroomiga saastumise põhjuste ja allikate leidmiseks (hiljemalt 31.12.2017).2. Tehnilise teostatavuse uuring (01.01.2018-03.05.2022).3. Tehnoloogilise lahenduse leidmine ja tehnilise projekti koostamine (hiljemalt 16.12.2027).

16.12.2029

2. Pinna- ja põhjavee kaitse Keskkonnareostuse vältimine. Keskkonnareostuse vältimiseks peavad kanalisatsiooniehitised olema tehniliselt võimaliku tasemeni lekkekindlad Pidevalt 3. Pinna- ja põhjavee kaitse Keskkonnareostuse vältimine. Tagada puurkaevude ja nende vähendatud sanitaarkaitsealade hooldusnõuete täitmist Pidevalt 4. Vee säästlik kasutamine Vee tõhus kasutamine. Kõik töötajad peavad olema instrueeritud vee säästva kasutamise suhtes vastavalt tööjuhendites antud nõuetele. Pidevalt 5. Muud asjakohased meetmed Jahutusvee temperatuuri kontrollimine väljalasul Üks kord

nädalas 6. Muud asjakohased meetmed Korraldada kanalisatsiooni ehitiste seisundi kontroll, mille kohta koostada ülevaatuse akt. Akt säilitada vähemalt 10 aastat. Üks kord viie

aasta jooksul 7. Muud asjakohased meetmed Tuhavälja nr 1 ja tuhavälja nr 2 leelisvesi neutraliseerida keemiatsehhi ning tuhaväljade nr 1 ja 2 neutraliseerimissõlmedes. Vajaduse

korral 8. Energia ja kütuse tõhus

kasutamine Liikuvtehnika kasutamine ja hooldus kavandada viisil, mis võimaldab kütuse säästlikku kasutamist. Vastavad juhendid peavad olema käitamis- ja hoolduskäsiraamatus; nende väljatöötamisel tuleb järgida seadmete tarnijate soovitusi;* elektri- ja soojusenergia kasutamisel järgida üldtunnustatud energia säästva kasutamise põhimõtteid - ehitiste isolatsioon, energia kasutamise üle peab arvestust pidama

Pidevalt

9. Välisõhu saaste vältimine või vähendamine

Tehnoloogiliste protsesside keskkonnamõju vähendamine ja heidete vältimine- pidada kinni tehnoloogiliste parameetrite normidest, mis on ette nähtud tehnoloogilise protsesside tööjuhendites. Parameetrite näidud on vaja registreerida tööžurnaalis.

Pidevalt

10. Välisõhu saaste vältimine või vähendamine

Saasteainete püüdeseadmed- kasutada saasteainete püüdmiseks paigaldatud seadmeid, kontrollima perioodiliselt nende efektiivsust ja pidama kontrollimise dokumenteeritud arvestust. Pidevalt

11. Müra vältimine või vähendamine Tehnika liikumine ja sellest tuleneva müra vähendamine:Kogu liikuvtehnika peab olema regulaarsete intervallide tagant hooldatud, väljalaskesüsteemide hooldus eriti) ja õlidega varustatud. Pidevalt 12. Muud asjakohased meetmed Tuhaväljade tiikide veetasemed- tuhaväljade tiikide veetasemed peavad vastama Balti EJ tuhaväljade režiimikaardi alusel kehtestatud tasemetele. Informeerida Keskkonnaametit maksimaalsete lubatud

tasemete ületamisest ning ettevõetud meetmetest veetasemete alandamiseks. Pidevalt

13. Muud asjakohased meetmed Balti elektrijaamal on lubatud lisaks väljavoolukanalile kasutada heitvee ärajuhtimiseks suublana juurdevoolukanalit nr 1 (Kulgu kanal) kanalis veevahetuse kindlustamiseks. Pidevalt 14. Muud asjakohased meetmed Lobjaka tekke vältimiseks sügis-talvisel perioodil tsirkulatsioonipumbajaamas nr 2 võib juurdevoolukanalisse nr 2 turbiinide jahutuse ja tööstus-vihmavee väljalasu nr 2 juhtida sooja vett, et vältida lume

tõttu tekkida võivaid ummistusi. Pidevalt

15. Muud asjakohased meetmed Puhastada setitit vähmalt kord aastas, et tagada vastavus Prügila direktiivi 1 artiklis 2 kehtestatud nõuetele. Pidevalt 16. Muud asjakohased meetmed Tuhaväljade voolurežiim- voolurežiim võimaldab tuhaosakestel settetiikides pulbist välja settida ning setitite põhjad peavad olema kaldega. See tagab settinud tuhakihilt vee edasiliikumise ja tuhaväljalt

jõudmise selitisse. Pidevalt

17. Muud asjakohased meetmed Jäätmete vastuvõtmine- jäätmete vastuvõtmisel veenduda jäätmete prügilakõlblikkuses. Tuhaväljakule ja tööstusjäätmete prügilasse ladestada jäätmeid vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Pidevalt 18. Muud asjakohased meetmed Asbestijäätmete käitlemine ja kõrvaldamine-

* Asbestijäätmete käitlemiseks ja kõrvaldamiseks tuleb tagada, et jäätmete peale- ja mahalaadimisel ning veol need ei tolmaks; * asbestijäätmete ladestamise kohad tähistatakse piiretega ja pannakse välja vastavad hoiatussildid; * maetud asbestijäätmete ladestamisjärgne segamisvõimalus tuleb välistada; ladestatud asbestijäätmete kohta peetakse ranget arvestust

Pidevalt

19. Muud asjakohased meetmed Pakendijäätmete käitlemine- tooraine või abimaterjalide jm tarnijatelt saadud pakendite või nende jäätmete käitlemise korraldamisel arvestada tootjavastutuse põhimõtte alusel loodud käitlussüsteemi võimalusi.

Pidevalt

20. Muud asjakohased meetmed Jäätmete käitlemine- kõik jäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada ettevõttes, anda üle jäätmelube omavatele jäätmekäitlejale. Pidada arvestust jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta kui jäätmed antakse üle teistele jäätmekäitlejatele.

Pidevalt

21. Muud asjakohased meetmed Veevõtuks on lubatud kasutada nii juurdevoolukanalit nr 2 kui ka juurdevoolukanalit nr 1. Üleminekut ühelt skeemilt teisele fikseerida päevikus. Vastavalt vajadusele

22. Mitte tavapäraste käitamistingimuste korral rakendatavad meetmed

Aurukatelde sissekütmine toimub vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Sissekütmise tehnoloogiliste äkkheidete üle peetakse arvestust. Vastavalt vajadusele

23. Muud asjakohased meetmed Puhastustööd - elektrijaama põhi- ja abiseadmete puhastustööd toimuvad vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Pidevalt 24. Muud asjakohased meetmed Tootmisseadmete rikked -elektrijaama põhi- ja abiseadmete remonditööd toimuvad vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Pidevalt 25. Muud asjakohased meetmed Puhastusseadmete rikked-lendtuha püüdeseadmed, reovee puhastus. Remonditööd toimuvad vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Pidevalt 26. Muud asjakohased andmed Tehnoloogiliste äkkheidete lubatud kestus käivitusrežiimil heiteallikast nr 601 (energiaploki nr 11 korsten HEIT0010620) on kuni 620 tundi aastas. Pidada jooksvalt arvestust avariiliste ja tehnoloogiliste

äkkheidete kohta Keskkonnaameti poolt etteantud vormil. Koondandmed esitada loa andjale üks kord aastas aruandeaastale järgneva aasta 01.märtsiks. Pidevalt

27. Muud asjakohased andmed Pidada jooksvalt arvestust õnnetuste- ja muude vahejuhtumite kohta Keskkonnaameti poolt etteantud vormil. Koondandmed esitada loa andjale üks kord aastas aruandeaastale järgneva aasta 01.märtsiks.

Pidevalt

28. Mitte tavapäraste käitamistingimuste korral rakendatavad meetmed

Esitada Balti elektrijaama äkkheidete ennetamise ja selle mõju vähendamise kava. 01.06.2024

21/62

29. Pinna- ja põhjavee kaitse Vähendatakse liigvee kogust tuhatranspordisüsteemis. Neutraliseeritakse tuhavälja nr 1 ja tuhavälja nr 2 vett. Tuhavälja nr 2 ei kasutata tuha ladestamiseks, tuhaväli nr 2 on suletud ja korrastatud.

Vastavalt vajadusele

30. Muud asjakohased andmed Ettevõte peab pidevat arvestust kasutatavate kemikaalide, toorme ja abimaterjalide kohta. Koondandmed esitada loa andjale üks kord aastas aruandeaastale järgneva aasta 01.märtsiks. Pidevalt

T7. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire Omaseire liik Põhjaveekiht Proovivõtupunkti sügavus Mõõtepunkti asukoht Analüüsi- ja proovivõtu nõuded Saasteaine

Nr plaanil või kaardil L-EST97 koordinaadid Seiratavad näitajad Seire sagedus põhjavee seire Kvaternaar (Q) 1 X: 6586551, Y: 734054 Akrediteeritud labor Ammoonium (NH4+)

Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Üldkaredus Üldraud (Fe) Fenool Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2

Üks kord viie aasta jooksul

põhjavee seire Kvaternaar (Q) 2 X: 6586552, Y: 734081 Akrediteeritud labor Ammoonium (NH4+) Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Üldkaredus Üldraud (Fe) Fenool Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2

Üks kord viie aasta jooksul

22/62

põhjavee seire Kvaternaar (Q) 6/1 X: 6586512, Y: 734778 Akrediteeritud labor Ammoonium (NH4+) Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Üldkaredus Üldraud (Fe) Fenool Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2

Üks kord viie aasta jooksul

põhjavee seire Kvaternaar (Q) 6/2 X: 6586506, Y: 734813 Akrediteeritud labor Ammoonium (NH4+) Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Üldkaredus Üldraud (Fe) Fenool Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2

Üks kord viie aasta jooksul

põhjavee seire Kvaternaar (Q) 6/3 X: 6586485, Y: 734841 Akrediteeritud labor Ammoonium (NH4+) Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Üldkaredus Üldraud (Fe) Fenool Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2

Üks kord viie aasta jooksul

23/62

põhjavee seire Kvaternaar (Q) 6/4 X: 6586485, Y: 734841 Akrediteeritud labor Ammoonium (NH4+) Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Üldkaredus Üldraud (Fe) Fenool Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2

Üks kord viie aasta jooksul

põhjavee seire 3-A X: 6586520, Y: 734731 Akrediteeritud labor Ammoonium (NH4+) Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Üldkaredus Üldraud (Fe) Fenool Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2

Üks kord viie aasta jooksul

põhjavee seire 9-A X: 6586584, Y: 734403 Akrediteeritud labor Ammoonium (NH4+) Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Üldkaredus Üldraud (Fe) Fenool Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2

Üks kord viie aasta jooksul

24/62

põhjavee seire 10-A X: 6586621, Y: 734328 Akrediteeritud labor Ammoonium (NH4+) Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Üldkaredus Üldraud (Fe) Fenool Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2

Üks kord viie aasta jooksul

põhjavee seire 15-A X: 6586612, Y: 734127 Akrediteeritud labor Ammoonium (NH4+) Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Üldkaredus Üldraud (Fe) Fenool Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2

Üks kord viie aasta jooksul

põhjavee seire 16-A X: 6586609, Y: 734039 Akrediteeritud labor Ammoonium (NH4+) Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Üldkaredus Üldraud (Fe) Fenool Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2

Üks kord viie aasta jooksul

25/62

põhjavee seire 18-A X: 6587000, Y: 734939 Akrediteeritud labor Ammoonium (NH4+) Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Üldkaredus Üldraud (Fe) Fenool Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2

Üks kord viie aasta jooksul

põhjavee seire 20-A X: 6586758, Y: 734731 Akrediteeritud labor Ammoonium (NH4+) Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Üldkaredus Üldraud (Fe) Fenool Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2

Üks kord viie aasta jooksul

põhjavee seire 21-A X: 6586817, Y: 734639 Akrediteeritud labor Ammoonium (NH4+) Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Üldkaredus Üldraud (Fe) Fenool Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2

Üks kord viie aasta jooksul

26/62

põhjavee seire 25-A X: 6586771, Y: 733961 Akrediteeritud labor Ammoonium (NH4+) Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Üldkaredus Üldraud (Fe) Fenool Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2

Üks kord viie aasta jooksul

põhjavee seire Puurkaev nr 1 (POH0001403) X: 6586954, Y: 734960 Akrediteeritud labor Ammoonium (NH4+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Elektrijuhtivus Veetemperatuur (proovivõtul)

Üks kord kolme aasta jooksul

põhjavee seire Puurkaev nr 2 (POH0001402) X: 6586963, Y: 735210 Akrediteeritud labor Ammoonium (NH4+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Elektrijuhtivus Veetemperatuur (proovivõtul)

Üks kord kolme aasta jooksul

põhjavee seire Puurkaev nr 3 (POH0001401) X: 6587071, Y: 734392 Akrediteeritud labor Ammoonium (NH4+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Elektrijuhtivus Veetemperatuur (proovivõtul)

Üks kord kolme aasta jooksul

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks

T8. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed27/62

T8. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Jrk nr

Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamise sagedus

Meetme rakendamise tähtaeg

1. Jäätmetekke seire

Pidada regulaarset arvestust oma tegevuses tekkinud,taaskasutatud ja veetud jäätmete liigi, hulga, omanduste ja tekke kohta. jäätmete üleandmisel jäätmekäitlejatele, tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkohta, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis-ja kõrvalda mis toimingute kohta. nimetatud arvestuse algdokumente ja koodandmeid peab säilitama vähemalt viie aasta jooksul.

Pidev

2. Muud asjakohased meetmed

Juurdepääs saasteallikate juurde. Võimaldada pideva ja ohutu juurdepääsu loatingimustes märgutud saasteallikatele. Pidev

3. Muud asjakohased meetmed

Leelisvee neutraliseerimine: Teostada neutraliseerimissõlmede töö efektiivsuse kontroll. Pidev

4. Muud asjakohased meetmed

Õnnetuste tagajärgede leevendamine: Avarii korral peab käitaja oma tehnilisi ja majanduslikke võimalusi arvestades saastuse viivitamata likvideerima, sõltumata sellest, kas saastus on tahtlik või tuleb ettevaatamatusest.

Pidev

5. Muud asjakohased meetmed

Õnnetuste vältimine: Tagada käitlise tegevust vastavalt parima võimaliku tehnikale ja hea majapidamistavale. Pidev

T9. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks Jrk nr

Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess

Võimaliku avarii ohu kirjeldus

Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus)

Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus

1. Tuhaärastus ja ladestamine

Tuhavälja tammi murdumine Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on tootud Enefit ET AS AS Balti Elektrijaama hädaolukordade lahendamise plaanis.

Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks on toodud Balti Elektrijaama hädaolukordade lahendamise plaanis

Hädaolukordade plaanid vaadatakse üle iga 3 aasta järe

2. Keemiline vee ettevalmistus

Kemikaalide leke Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on tootud Enefit ET AS AS Balti Elektrijaama hädaolukordade lahendamise plaanis.

Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks on toodud Balti Elektrijaama hädaolukordade lahendamise plaanis

Hädaolukordade plaanid vaadatakse üle iga 3 aasta järel

3. Õlide käitlemine Naftasaaduste sattumine juurdevoolu- võiäravoolukanalisse

Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on tootud Enefit ET AS AS Balti Elektrijaama hädaolukordade lahendamise plaanis.

Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks on toodud Balti Elektrijaama hädaolukordade lahendamise plaanis

Hädaolukordade plaanid vaadatakse üle iga 3 aasta järel

4. Katelde sissekütmine vedelkütusega

Sissekütmiskütuse süttimine Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on tootud Enefit ET AS AS Balti Elektrijaama hädaolukordade lahendamise plaanis.

Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks on toodud Balti Elektrijaama hädaolukordade lahendamise plaanis

Hädaolukordade plaanid vaadatakse üle iga 3 aasta järel

5. Turbogeneraatori õlisüsteem

Turbogeneraatori õlisüsteemi süttomine

Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on tootud Enefit ET AS AS Balti Elektrijaama hädaolukordade lahendamise plaanis.

Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks on toodud Balti Elektrijaama hädaolukordade lahendamise plaanis

Hädaolukordade plaanid vaadatakse üle iga 3 aasta järel

6. Generaatori vesinikjahutussüsteem

Vesiniku süttimine Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on tootud Enefit ET AS AS Balti Elektrijaama hädaolukordade lahendamise plaanis

Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks on toodud Balti Elektrijaama hädaolukordade lahendamise plaanis

Hädaolukordade plaanid vaadatakse üle iga 3 aasta järel

7. Elektriseadmete käitamine

Transformaatori purunemine Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on tootud Enefit ET AS AS Balti Elektrijaama hädaolukordade lahendamise plaanis.

Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks on toodud Balti Elektrijaama hädaolukordade lahendamise plaanis

Hädaolukordade plaanid vaadatakse üle iga 3 aasta järel

8. Reservkatlamaja Gaasijuhtme süttimine Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on tootud Enefit ET AS AS Balti Elektrijaama hädaolukordade lahendamise plaanis.

Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks on toodud Balti Elektrijaama hädaolukordade lahendamise plaanis

Hädaolukordade plaanid vaadatakse üle iga 3 aasta järel

9. Tuhavälja nr 2 vee neutraliseerimine

Soolhappe paagi purunemine

Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on tootud Enefit ET AS AS Balti Elektrijaama hädaolukordade lahendamise plaanis.

Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks on toodud Balti Elektrijaama hädaolukordade lahendamise plaanis

Hädaolukordade plaanid vaadatakse üle iga 3 aasta järel

T10. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed28/62

T10. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed

Tegevused käitise sulgemise korral Juhul kui tulevikus otsustatakse käitise tegevus lõpetada, tagatakse enne territooriumi üleandmist või selle kasutamisest loobumist kõikide keskkonnaohtude likvideerimine.

Järelhoolduse meetmed Täpsemad meetmed selguvad peale sulgemise otsust tehtavate vastavate uuringute ja sulgemisprojekti koostamise käigus.

T11. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

T12. Nõuete jõustumise erisused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Jäätmete käitlemine

J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed 29/62

J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed

Käitluskoha andmed

Jrk nr 1.

Nimetus Balti EJ tuhaväljak nr 1

Keskkonnaregistrikood JKK4400438

Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid

Ida-Viru maakond, Narva linn, Elektrijaama tee 92 2861267 51108:003:0001 X: 6585300, Y: 733499

Plaan või kaart Lisa 2: Asukohakaart_tööstusjäätmete prügila_tuhaväli nr 1 ja nr 2.pdf

Number plaanil või kaardil

Käitluskoha andmed

Jrk nr 2.

Nimetus Tööstusjäätmete prügila

Keskkonnaregistrikood JKK4400440

Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid

Ida-Viru maakond, Narva linn, Elektrijaama tee 106 2825364 51108:003:0002 X: 6584906, Y: 730974

Plaan või kaart

Number plaanil või kaardil

Käitluskoha andmed

Jrk nr 3.

Nimetus Balti elektrijaam

Keskkonnaregistrikood JKK4400439

Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid

Ida-Viru maakond, Narva linn, Elektrijaama tee 59 2823182 51101:001:0960 X: 6586735, Y: 734094

Plaan või kaart Lisa 3: BEJ_elektrijaama tee 59_asukohakaart.pdf

Number plaanil või kaardil

J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Balti EJ tuhaväljak nr 1

30/62

Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a)

Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse

Kogus R-kood Kogus D-kood

10 01 97 - Põlevkivikoldetuhk 409 900 409 900 409 900 D5

10 01 98 - Põlevkivilendtuhk 461 100 461 100 461 100 D5

Jrk nr 2.

Käitluskoha nimetus Tööstusjäätmete prügila

Jäätmeliik Sissetulek kokku

Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele

Väljaminek (t/a)

Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt)

Taaskasutatakse Kõrvaldatakse

Kogus R-kood Kogus D- kood

10 01 97 - Põlevkivikoldetuhk 16 000 16 000 16 000 D5

16 11 06 - Mujal kui metallurgiaprotsessides tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad vooderdised ja tulekindlad materjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 11 05*

11 300 11 300 11 300 D5

17 06 01* - Asbesti sisaldavad isolatsioonimaterjalid 5 100 5 100 5 100 D5

17 06 04 - Isolatsioonimaterjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 06 01* ja 17 06 03* 10 150 10 150 10 150 D5

17 06 05* - Asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid 480 480 480 D5

17 09 04 - Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 03* 20 000 20 000 20 000 D5

19 09 02 - Veeselitussetted 2 000 2 000 2 000 D5

19 09 05 - Küllastunud või kasutatud ioonvahetusvaigud 300 300 300 D5

Jrk nr 3.

Käitluskoha nimetus Balti elektrijaam

31/62

Jäätmeliik Sissetulek kokku

Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele

Väljaminek (t/a)

Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt)

Taaskasutatakse Kõrvaldatakse

Kogus R-kood Kogus D- kood

02 01 03 - Taimsete kudede jäätmed 240 000 240 000 240 000 R12s

240 000 R1

02 01 07 - Metsamajandusjäätmed (näiteks oksad, risu) 240 000 240 000 240 000 R12s

240 000 R1

02 03 04 - Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid 240 000 240 000 50 240 000 R1

240 000 R12s

03 01 01 - Puukoore- ja korgijäätmed 240 000 240 000 240 000 R12s

240 000 R1

03 01 05 - Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 01 04*

240 000 240 000 240 000 R12s

240 000 R1

15 01 03 - Puitpakendid 240 000 240 000 240 000 R12s

240 000 R1

17 02 01 - Puit 240 000 240 000 100 240 000 R12s

240 000 R1

17 09 04 - Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 03* 57 800 50 000 7 800 22 000 57 800 R12s

19 12 07 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06* 240 000 240 000 240 000 R12s

240 000 R1

20 01 38 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 37* 240 000 240 000 50 240 000 R12s

240 000 R1

J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus 32/62

J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus Jrk nr

Jäätmekäitlustoimingu nimetus

Toimingu kood Lubatud jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Lubatud jäätmekäitlustoimingu aastane käitlusmaht (tonni/aastas)

1. Puidujäätmete (biomass THS § 10 mõistes) põletamisele eelnev töötlemine

R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub

Balti elektrijaama 11. energiaploki biomassiga varustamise kompleksi juurde on paigaldatud käitise keskkonnakaitseloas kütusena kasutamiseks lubatud puidujäätmete täiendava purustamise ja metallijääkidest puhastamise seadmete kompleks.

Toimingukood R12s tähendab kompleksloal puidujäätmetest valmistatud hakke (puiduhakke) täiendavat purustamist ja puhastamist võõristest. Puiduhakkest eraldatakse võõrised nagu: liiv, kivid, metall, plast, kile, kumm jmt. Täiendava töötlemise tulemusena viiakse puiduhakkes võõriste sisaldus alla 2 protsendi. Puiduhakke täiendav töötlemine toimub puidujäätmete ettevalmistamise kompleksis. Puidujäätmete lubatud käideldavaks koguseks kõikide jäätmeliikide peale kokku on kuni 240 000 tonni aastas.

240 000

2. Puidujäätmete (biomass THS § 10 mõistes) põletamine

R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil

Toimingukood R1 tähendab kompleksloal puidujäätmetest valmistatud hakke (puiduhakke) põletamist kateldes elektri- ja soojusenergia tootmise eesmärgil. Põletada on lubatud üksnes tööstusheite seaduse §-is 10 defineeritud nõuetele vastavat biomassi.

Biomassiks on lubatud liigitada üksnes sellised puidujäätmetest valmistatud puiduhakke partiid, milles ei ole korralduse tabelis 1 välja toodud omadusi (piirväärtusi) ületatud. Juhul, kui puiduhakke partii(d) ületab piirväärtusi, siis ei ole tegemist biomassiga ning selline partii(d) tuleb edasiseks käitlemiseks üle anda jäätmepõletustehasele.

Biomassiks liigituvaid ja kompleksis täiendavalt töödeldud jäätmeid saab põletada ka Eesti ja Auvere elektrijaama energiaplokkides vastavalt nende komplekslubades toodud tingimustele.

240 000

3. Ehitus- ja lammutussegaprahi (jäätmekood 17 09 04) liigiti sortimine

R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis muutub

Ehitus- ja lammutussegaprahi (jäätmekood 17 09 04) puhul tähendab toimingukood R12s käitises ehitus- ja remondi töödel tekkivate ehitus ja lammutusjäätmete liigiti sortimist. Ehitus- ja lammutustöödel tekkivad jäätmed sorditakse koheselt liigiti ja suunatakse eelistatult taaskasutusse. Järele jäävad jäätmed, mis omaduste poolest taaskasutamiseks või ringlusse võtmiseks ei sobi antakse edasiseks käitlemiseks üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale või ladestatakse tööstusjäätmete prügilasse.

57 800

4. Tööstusjäätmete vastuvõtt ja ladestamine JKK 4400188 käitluskohta

D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)

Tööstusjäätmete prügila rajati 2008 Balti elektrijaama tuhamäe nr 2 kirdenurka pindalaga 20 ha. Peamised ladestatavad jäätmed on Eesti Energia AS ettevõtetes katelde ja reaktorite remondil tekkivad mineraalsed jäätmed, mis on segunenud katlatolmu või põlevkivituhaga, lisaks asbestijäätmed ja muud ehitus-lammutusjäätmed, mille taaskasutamine ei ole tehniliselt ja majanduslikult otstarbekas. Tööstusjäätmete ladestamine toimub Balti elektrijaama tööstusjäätmete prügilasse vastavalt projektile. Eriliigiliste jäätmete ladestamiseks on kolm eraldi tsooni.

50 000

5. Põlevkivituha ladestamine tuhavälja jäätmekäitluskohale JKK4400039

D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse)

Põlevkivituhk kogutakse Balti elektrijaamas ja transporditakse hüdrauliliselt tuhaväljale nr 1. Tuhaväli on trapetsi kujulise põhiplaaniga tehnogeenne moodustis suurima suhtelise kõrgusega 45 m (70.00 abs. m). Tuhaväli pindalaga 490 ha koosneb järskude nõlvadega tuhamäest (tuhahoidla), 395 ha ja selle lõunaküljel asuvast settetiigist pindalaga 95 ha.

870 000

J4. Jäätmete ladustamine 33/62

J4. Jäätmete ladustamine Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Balti elektrijaam

Ladustamiskoht Jäätmeliigid

Number plaanil või kaardil

L-EST97 koordinaadid

Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või ladestamisele suunamise aeg

Üheaegne ladustamise kogus

Jäätmeliik Üheaegne ladustamise kogus

Tonni m³ Tonni m³

111, 112

X: 6586700, Y: 734400

Biomass, mis vastab THS § 10 mõistes keskkonnanormidele. Kõiki biomassi jäätmeid (jäätmekoodiga 02 01 03; 02 01 07; 02 03 04; 03 01 01; 03 01 05; 15 01 03; 17 02 01; 19 12 07 koodiga jäätmeid) kokku on üheaegselt lubatud ladustada kuni 35 000 t. Jäätmekoodiga 20 01 38 üheaegselt kuni 3500 t/a. Kogu platside peale üheaegselt ladustada lubatud kogus kuni 35 000 t/a.

kuni 9 kuud 35 000 140 000 02 01 03 - Taimsete kudede jäätmed

02 01 07 - Metsamajandusjäätmed (näiteks oksad, risu)

03 01 01 - Puukoore- ja korgijäätmed

03 01 05 - Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 01 04*

15 01 03 - Puitpakendid

17 02 01 - Puit

19 12 07 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06*

02 03 04 - Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid

20 01 38 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 37*

Seotud failid

Failid Lisa 4: Biomassi_adustamise_plaan_Elektrijaama_tee_59e__4_.pdf

Lisa 5: Lisa_BEJ_biokutuse_ladustamise_plaan_2022__3_.asice

Lisa 6: 2023.10.10_Puidujaatmete_metoodika.pdf

J5. Jäätmete vedu Vorm ei ole asjakohane

J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded34/62

J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded Tegevuse liigid Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded

Kirjeldus Rakendamine Puidujäätmetest valmistatud hakke (puiduhakke) biomassi nõuetele vastavuse tõendamine ja käitaja poolne omakontroll

Vastuvõtuprotseduuri käigus Tuleb teostada visuaalset kontrolli kõigi koormate osas. Kõigist koormatest võetakse koormaproov ja kõik koormaproovid kontrollib üle ettevõtte töötaja. Kui on selgelt näha, et koorem sisaldab keemiliselt töödeldud puidujäätmeid (nt elektripostid, raudtee liiprid), tuleb koorem tagastada või saastunud puidujäätmed ülejäänud puidujäätmetest eraldada ning anda üle vastavat õigus omavale jäätmekäitlejale.

Käitaja on kohustatud puiduhakke (biomassi) tarnijaid ja nende poolt tarnitud puiduhaket kontrollima osas, mis puudutab puiduhakke biomassi nõuetele vastavuse tõendamist. Kontrolli teostamisel rakendab käitaja ettevõtte poolt koostatud ja loa andja poolt üle vaadatud juhendit " Enefit Power AS metoodika puidujäätmete kontrollimiseks" (kompleksloa lisa).

Pidevalt

Tekkivate jäätmete üle arvestuse pidamine ja käitlemine

Käitises tekkivate muude jäätmete (need jäätmeliigid, mida ei taaskasutata R1, R12s ega ladestata D5) käitlemisele rakenduvad üldised jäätmehoolduse nõuded. Tekkivad jäätmed tuleb paigutada jäätmeliikide kaupa sobivasse ja nõuetele vastavasse konteinerisse või kogumisvahendisse. Tekkivad jäätmed tuleb edasiseks käitlemiseks üle anda jäätmekäitlejale. Tekkivate jäätmete koguste kohta tuleb pidada arvestust ja esitada iga aastaselt jäätmearuanne.

Pidevalt

Keskkonnahäiringute ennetamine ja leevendamine

Puiduhakke (biomassi) kuhjade (hunnikute) paigutamisel tuleb arvestada valitsevate tuulte suunaga. Biomassi tuleb ladustada mitmes eraldi kuhjas, arvestades tuleohutusnõuetega. Biomassi ladustamise asukohad platsil tuleb valida selliselt, et biomassi käitlemisel tekkiv tolmuheide ei kandu territooriumilt välja poole. Juhul, kui prognoositud tuulekiirus on üle 10 m/s, siis tuleb vältida biomassi laadimist. Kuival ajal tuleb biomassi kuhjasid veega niisutada.

Käitaja on kohustatud puiduhakke purustamisel ja ladustamisel ennetama piirnorme ületavate keskkonnahäiringute, nagu müra, tolmu ja haisu teket ning rakendama seejuures asjakohaseid meetmeid. Käitluskohas tuleb teha igapäevaselt visuaalset seiret ning veenduda, et kõik keskkonna- ja tuleohutusnõuded on täidetud.

Pidevalt

Jäätmete ladustamise finantstagatis

Ettevõttel peab olema keskkonnakaitseloa kehtivuse ajal kehtiv krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendav dokument, millega on tagatud ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulud. Ettevõte peab vähemalt üks kuu enne krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendava dokumendi kehtivuse lõppemist esitama Keskkonnaametile uue krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendavad dokumendid.

Käitajal on lubatud puidujäätmete platsil üheaegselt ladustada kokku kuni 35 000 tonni (140 000 m³) puidujäätmeid (puiduhaket). Puidujäätmete (puiduhakke) ladustamine peab vastama ladustamise plaanile (kompleksloa lisa).

Pidevalt

Tööstusprügila ja Tuhavälja nr 1 iga-aastane tegevusaruanne

Prügila seire tulemused esitada Keskkonnaametile elektrooniliselt KOTKAS infosüsteemi kaudu vastavalt Balti EJ tuhaväljak nr 1 (JKK4400039) ja tööstusjäätmete prügila (JKK4400188) kohta: 1) jäätmelademe kasvu andmed (jäätmelademe pindala, maht, koostis ja kõrgus ning selle muutumine aja jooksul; jäätmete ladestamise viisid; ladestamiseks vaba maht); 2) põhjavee seisundi andmed; 3) nõrgvee seisundi andmed; 4) pinnavee andmed; 5) milline on prügila keskkonnamõju (st jooksva aasta kohta seiratud keskkondade hinnang) ja milliseid häiringutõrjemeetmeid rakendatakse.

Perioodiliselt 1 x aastas

Ohtlike jäätmete (asbesti sisaldavad jäätmed) käitamiseks kehtiv õnnetusjuhtumikindlustus

Ettevõte peab omama kehtivat õnnetusjuhtumikindlustust ning enne selle kehtivusaja lõppemist esitama Keskkonnaametile uue kindlustuspoliisi või finantsgarantii, mis tagab ohtlike jäätmete käitlemisest tekkida võiva keskkonnasaastuse likvideerimise kulude katmise.

Pidevalt

Jäätmete ladestamine/ prügila käitamine

Prügila käitaja peab ladestatavate jäätmete üle arvestust ja annab iga-aastase tegevusaruande raames aru, kus esitatakse ülevaade vastuvõetud (ettevõtte teistelt käitistelt) ja ladestatud jäätmete koodi ja liigi, koguse, tekkeviisi, jäätmetekitaja (käitis) ja ohtlike jäätmete täpse asukoha ladestusalal osas.

Pidevalt

J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse35/62

J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava

Jrk nr 1.

Käitluskoha nimetus Balti EJ tuhaväljak nr 1

Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid

Balti Elektrijaama tuhavälja nr 1 ja nr 2, tööstusjäätmete prügila ja suletud tööstusjäätmetepolügooni keskkonnaseire

Balti Elektrijaama tuhavälja nr 1 ja nr 2, tööstusjäätmete prügila ja suletud tööstusjäätmete polügooni keskkonnaseiret teostatakse: pinnaveele (sh nõrgvesi); põhjaveele ja Narva veehoidlale.

Balti Elektrijaama tuhavälja nr 1 ja nr 2, tööstusjäätmete prügila ja suletud tööstusjäätmetepolügooni keskkonnaseirekavale

Lisa 7: Prugilate_seirekava_050520

23__parandatud.pdf

Jrk nr 2.

Käitluskoha nimetus Tööstusjäätmete prügila

Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid

Tööstusjäätmete prügila käitlustegevuse lõpetamisel

Prügila sulgemiseks käitaja taotlusel või projektikohase mahu saavutamisel, esitab käitaja loa andjale prügila sulgemiskava koos kirjaliku taotlusega.

Tööstusjäätmete prügila suletakse ja korrastatakse vastavalt sulgemiskavaga kinnitatud nõuetele.

Jrk nr 3.

Käitluskoha nimetus Balti elektrijaam

Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid

Balti elektrijaama JKK tegevuse lõpetamisel. Käitaja teavitab loa andjat viivitamata tegevuse lõpetamisel teostatud hindamise tulemustest ning rakendatavatest järelhooldusmeetmetest.

Hindab käitaja pinnase ja põhjavee saastatust võrreldes lähteolukorra aruandes kirjeldatud seisundiga. Meetmed peavad tagama, et tegevuskoht ei avalda selle tegevuse lõpetamisel kindlaksmääratud või heakskiidetud tulevast kasutamisviisi arvestades olulist ebasoodsat mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile.

Võtab kasutusele vajalikud järelhooldusmeetmed, mille abil taastatakse lähteolukorra aruandes kirjeldatud keskkonnaseisund.

J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded Balti elektrijaama käitisega on hõlmatud 3 jäätmekäitluskohta, millede seire nõuded on täpsustatud Balti Elektrijaama tuhavälja nr 1 ja nr 2, tööstusjäätmete prügila ja suletud tööstusjäätmete polügooni keskkonnaseirekavas, mis on käesoleva kompleksloa lahutamatu osa.

J9. Prügila või jäätmehoidla liik Pürgila ja/või jäätmehoidla liik* Prügila või jäätmehoidla mahutavus

Tavajäätmed (t) Ohtlikud jäätmed (t) Prügila - ohtlike jäätmete prügila 215 000 238 000 Prügila - tavajäätmete prügila 147 000 000 0

J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed 36/62

J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Piirkogus (t/a) Jäätmekoodid

Jäätmekood 39 750 16 11 06 - Mujal kui metallurgiaprotsessides tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad vooderdised ja tulekindlad materjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 11 05*

17 06 04 - Isolatsioonimaterjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 06 01* ja 17 06 03* 17 09 04 - Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 03* 19 09 02 - Veeselitussetted 19 09 05 - Küllastunud või kasutatud ioonvahetusvaigud

870 000 10 01 97 - Põlevkivikoldetuhk 10 01 98 - Põlevkivilendtuhk

J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Jäätmekood Toimingu kood Piirkogus (t/a) 17 06 01* - Asbesti sisaldavad isolatsioonimaterjalid D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse) 5 100 17 06 05* - Asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse) 480

J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa

Veehaare jrk nr 1.

Veehaarde nimetus Balti EJ

Veehaarde kood PIH0000040

Veehaarde L-EST97 koordinaadid X: 6586265, Y: 734258

Veekogu nimetus Narva veehoidla

Veekogu kood VEE2015410

Pinnaveekogumi nimetus

Pinnaveekogumi kood

Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö ​päevas Sek ​undis

Jahutusvesi 2024 115 246 228 115 246 228 115 246 228 115 246 228 460 984 912 1 267 823

Veevõtt 2024 115 689 699 115 689 699 115 689 699 115 689 699 462 758 796 1 262 972

V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Veehaarde jrk nr 1.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Balti EJ (2108)

37/62

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0001403

Puurkaevu katastri number 2108

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6586954, Y: 734960

Põhjaveekihi nimi ja kood C-V - Kambriumi-Vendi (Cm-V)

Põhjaveekogumi nimi ja kood Cm-V2vr - Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum (Cm-V₂vr)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus

Perioodi lõpp

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

Aastas Öö ​päev ​‐ as

Sek ​und ​‐ is

Tehnoloogiline vesi (Kambrium-Vendi põhjaveekihist v.a toiduainete valmistamiseks)

2024 2045 1 500 1 500 1 500 1 500 6 000 16.66

Veehaarde jrk nr 2.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Balti EJ (2107)

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0001402

Puurkaevu katastri number 2107

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6586963, Y: 735210

Põhjaveekihi nimi ja kood C-V - Kambriumi-Vendi (Cm-V)

Põhjaveekogumi nimi ja kood Cm-V2vr - Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum (Cm-V₂vr)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus

Perioodi lõpp

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

Aastas Öö ​päev ​‐ as

Sek ​und ​‐ is

Tehnoloogiline vesi (Kambrium-Vendi põhjaveekihist v.a toiduainete valmistamiseks)

2024 2045 1 500 1 500 1 500 1 500 6 000 16.66

Veehaarde jrk nr 3.

Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Balti EJ (2104)

Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0001401

Puurkaevu katastri number 2104

Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6587071, Y: 734392

Põhjaveekihi nimi ja kood C-V - Kambriumi-Vendi (Cm-V)

Põhjaveekogumi nimi ja kood Cm-V2vr - Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum (Cm-V₂vr)

Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu

38/62

Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus

Perioodi lõpp

I kvartal

II kvartal

III kvartal

IV kvartal

Aastas Öö ​päev ​‐ as

Sek ​und ​‐ is

Tehnoloogiline vesi (Kambrium-Vendi põhjaveekihist v.a toiduainete valmistamiseks)

2024 2045 1 500 1 500 1 500 1 500 6 000 16.66

V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded

Veearvestuse pidamine 1. Puurkaevudest võetava vee arvestust tuleb pidada vastavalt mõõteseadusele taadeldud veearvesti alusel kuude lõikes (võttes näidu iga kuu lõpus). Võetud veearvesti näit tuleb fikseerida elektroonses veearvestuse päevikus; 2. Veearvesti peab olema taadeldud vastavalt kehtivatele nõuetele. Taatlust tõendav dokument tuleb säilitada ja esitada kontrollimiseks loa andja nõudmisel; 3. Veehaardest Balti EJ juurdevoolukanal nr 2 või/ja Balti tsirkulatsioonipumbajaama nr 1 väljapumbatava vee arvestust pidada veekõrvalduspumpade tunnitootlikkuse ja töötundide alusel või taadeldud mõõteseadmete alusel. Vee kogused, pumpade tunnitootlikus ja tööaeg või mõõteseadme näidud ning taatlemise andmed fikseerida elektroonses veearvestuse päevikus kuude lõikes. Kulgu kanali ökoloogilise seisundi säilitamiseks suunatatud ja elektrienergia tootmisprotsessis kasutatud veevõtu koguste arvutused (taotluses nr T-KKL/1008973 esitatud arvutuslik metoodika järgi) pidada elektroonses veearvestuse päevikus eraldi. Vee erikasutusõiguse tasu/veesaastetasu arvutuste tulemused tuleb esitada loa andjale koos vee erikasutusõiguse tasu/veesaastetasu deklaratsioonidega üks kord kvartalis.

Põhjaveetaseme mõõtmine Statsionaarse mõõteseadmega kaevudes mõõta põhjaveetaset vähemalt kord aastas. Kaevudest, kuhu pole paigaldatud põhjaveetaseme mõõtmiseks statsionaarset seadet, mõõta põhjaveetaset vähemalt kord 3 aasta jooksul. Tulemuste esitamisel märkida ka veetaseme mõõtepunkti absoluutkõrgus. Tulemused tuleb fikseerida ja säilitada puurkaevude hoolduspäevikus elektrooniliselt ning edastada loa andjale koos veekasutuse aastaaruandega.

Proovivõtunõuded Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgmiseks tuleb proovivõtul juhinduda kehtivast metoodikast ja kasutada atesteeritud proovivõtjat.

Analüüsinõuded Veeuuringu katselabor ning kasutatavad analüüsimeetodid peavad vastama kehtivatele nõuetele.

Veehaarde kood Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha koordinaadid (L-Est) Seire Proovi võtmise sagedus Seiratavad näitajad

POH0001403 Balti EJ (2108) X: 6586954, Y: 734960 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Kloriid (CL) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Elektrijuhtivus Veetemperatuur (proovivõtul) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn

39/62

POH0001402 Balti EJ (2107) X: 6586963, Y: 735210 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Kloriid (CL) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Elektrijuhtivus Veetemperatuur (proovivõtul) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn

POH0001401 Balti EJ (2104) X: 6587071, Y: 734392 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Kloriid (CL) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Elektrijuhtivus Veetemperatuur (proovivõtul) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn

PIH0000040 Balti EJ X: 6586265, Y: 734258 Üks kord kuus Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Veetemperatuur (proovivõtul) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Pinnaveehaarde proove tuleb võtta ühel ajal jahutusvee väljalaskmete IV106 ja IV106a proovidega.

V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1.

Väljalaskme nimetus Jahutusvesi juurdevoolukanalisse nr 1

Väljalaskme kood IV106a

Reoveepuhasti nimetus

Reoveepuhasti kood

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Narva RKA0440089

Suubla nimetus Kulgu kanal

Suubla kood VEE1065500

Veekogumi nimetus Narva jõgi: Narva veehoidla

40/62

Veekogumi kood 1062200_2

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6586764, Y: 734818

Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2024 40 000 000 10 000 000 10 000 000 10 000 000 10 000 000 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2024 Sulfaat (SO42-) SO4

2024 Naftasaadused NAF

2024 Heljum HEL

2024 Üldfosfor (Püld) Pyld

2024 Üldlämmastik (Nüld) Nyld

2024 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT

2024 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7

2024 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus ​aste % Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

Väljalaskme jrk nr 2.

Väljalaskme nimetus Jahutusvee väljalask väljavoolukanalisse

Väljalaskme kood IV106

Reoveepuhasti nimetus

Reoveepuhasti kood

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Narva RKA0440089

Suubla nimetus Balti SEJ väljavoolukanal (Kõrgesoo kanal)

Suubla kood VEE1065600

Veekogumi nimetus Narva jõgi: Narva veehoidla

Veekogumi kood 1062200_2

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6586794, Y: 733905

Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu)

41/62

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2024 394 792 000 98 698 000 98 698 000 98 698 000 98 698 000 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2024 Sulfaat (SO42-) SO4

2024 Naftasaadused NAF

2024 Heljum HEL

2024 Üldfosfor (Püld) Pyld

2024 Üldlämmastik (Nüld) Nyld

2024 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT

2024 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7

2024 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus ​aste % Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

Väljalaskme jrk nr 3.

Väljalaskme nimetus neutraliseeritud vesi tuhaväljalt nr 2

Väljalaskme kood IV162

Reoveepuhasti nimetus tuhavälja nr 2 vee neutraliseerimisjaam

Reoveepuhasti kood PUH0441620

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Narva RKA0440089

Suubla nimetus VEE1065600 - Balti SEJ väljavoolukanal (Kõrgesoo kanal)

Suubla kood VEE1065600

Veekogumi nimetus Narva jõgi: Narva veehoidla

Veekogumi kood 1062200_2

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6585464, Y: 732090

Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2024 4 416 000 1 104 000 1 104 000 1 104 000 1 104 000 Veearvesti

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2023 Sulfaat (SO42-) SO4

42/62

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus ​aste % Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2024 Üldfosfor (Püld) Pyld 1.50 1.656 1.656 1.656 1.656

2024 BHT7 BHT7 30 33.12 33.12 33.12 33.12

2024 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10 0.11 0.11 0.11 0.11

2024 KHT KHT 125 138 138 138 138

2024 Heljum HEL 25 27.60 27.60 27.60 27.60

2024 pH 6-9 pH 9

2024 Kahealuselised fenoolid FEN2 15 16.56 16.56 16.56 16.56

2024 Nafta NAF 1 1.104 1.104 1.104 1.104

2024 Arseen (As) 7440-38-2 0.01 0.011 0.011 0.011 0.011

2024 Vask (Cu) 7440-50-8 0.015 0.017 0.017 0.017 0.017

2024 Plii (Pb) 7439-92-1 0.014 0.015 0.015 0.015 0.015

2024 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 49.68 49.68 49.68 48.68

2024 Kaadmium (Cd) 7440-43-9 0.005 0.006 0.006 0.006 0.006

2024 Kroom (Cr) 7440-47-3 0.05 0.055 0.055 0.055 0.055

Väljalaskme jrk nr 4.

Väljalaskme nimetus Tööstusvihmavee väljalask nr 1

Väljalaskme kood IV106b

Reoveepuhasti nimetus Balti EJ olmereovee puhastusseadmed

Reoveepuhasti kood PUH0441061

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Narva RKA0440089

Suubla nimetus Balti SEJ väljavoolukanal (Kõrgesoo kanal)

Suubla kood VEE1065600

Veekogumi nimetus Narva jõgi: Narva veehoidla

Veekogumi kood 1062200_2

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6586552, Y: 734772

Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2024 8 618 000 2 154 500 2 154 500 2 154 500 2 154 500 Veearvesti

43/62

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2006 Sulfaat (SO42-) SO4

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus ​aste % Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2024 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 96.953 96.953 96.953 96.953

2024 BHT7 BHT7 15 32.318 32.318 32.318 32.318

2024 Nafta NAF 1 2.155 2.155 2.155 2.155

2024 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 2.155 2.155 2.155 2.155

2024 KHT KHT 125 269.31 269.31 269.31 269.31

2024 Heljum HEL 25 53.86 53.86 53.86 53.86

2024 pH 6-9 pH 9

2024 Arseen (As) 7440-38-2 0.01 0.022 0.022 0.022 0.022

2024 Vask (Cu) 7440-50-8 0.015 0.032 0.032 0.032 0.032

2024 Plii (Pb) 7439-92-1 0.014 0.03 0.03 0.03 0.03

2024 Kaadmium (Cd) 7440-43-9 0.005 0.011 0.011 0.011 0.011

2024 Kroom (Cr) 7440-47-3 0.05 0.108 0.108 0.108 0.108

Väljalaskme jrk nr 5.

Väljalaskme nimetus Tööstusvihmavee väljalask nr 2

Väljalaskme kood IV106c

Reoveepuhasti nimetus

Reoveepuhasti kood

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Narva RKA0440089

Suubla nimetus Balti SEJ väljavoolukanal (Kõrgesoo kanal)

Suubla kood VEE1065600

Veekogumi nimetus Narva jõgi: Narva veehoidla

Veekogumi kood 1062200_2

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6586775, Y: 734235

Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2024 3 632 596 908 149 908 149 908 149 908 149 Arvestuslik

44/62

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus ​aste % Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2024 pH 6-9 pH 9

2024 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 40.867 40.867 40.867 40.867

2024 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 1.362 1.362 1.362 1.362

2024 KHT KHT 125 113.519 113.519 113.519 113.519

2024 BHT7 - BHT7 BHT7 15 13.622 13.622 13.622 13.622

2024 Nafta NAF 1 0.908 0.908 0.908 0.908

2024 HEL - Heljum HEL 25 22.704 22.704 22.704 22.704

Väljalaskme jrk nr 6.

Väljalaskme nimetus tuhavälja nr 1 neutraliseerimissõlm

Väljalaskme kood IV164

Reoveepuhasti nimetus tuhavälja nr 1 vee neutraliseerimisjaam

Reoveepuhasti kood PUH0441460

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Narva RKA0440089

Suubla nimetus Kulgu kanal

Suubla kood VEE1065500

Veekogumi nimetus Narva jõgi: Narva veehoidla

Veekogumi kood 1062200_2

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6586569, Y: 734174

Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2024 4 416 000 1 104 000 1 104 000 1 104 000 1 104 000 Veearvesti

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

2023 Sulfaat (SO42-) SO4

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

45/62

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus ​aste % Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2024 Kahealuselised fenoolid FEN2 15 16.56 16.56 16.56 16.56

2024 Nafta NAF 1 1.104 1.104 1.104 1.104

2024 Üldfosfor (Püld) Pyld 1.50 1.656 1.656 1.656 1.656

2024 BHT7 BHT7 30 33.12 33.12 33.12 33.12

2024 Heljum HEL 25 27.60 27.60 27.60 27.60

2024 KHT KHT 125 138 138 138 138

2024 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10 0.11 0.11 0.11 0.11

2024 pH 6-9 pH 9

2024 Arseen (As) 7440-38-2 0.01 0.011 0.011 0.011 0.011

2024 Vask (Cu) 7440-50-8 0.015 0.017 0.017 0.017 0.017

2024 Plii (Pb) 7439-92-1 0.014 0.015 0.015 0.015 0.015

2024 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 49.68 49.68 49.68 49.68

2024 Kaadmium (Cd) 7440-43-9 0.005 0.006 0.006 0.006 0.006

2024 Kroom (Cr) 7440-47-3 0.50 0.552 0.552 0.552 0.552

Väljalaskme jrk nr 7.

Väljalaskme nimetus Sademevee väljalask biomassi platsidelt

Väljalaskme kood IV013

Reoveepuhasti nimetus Biomassi platside sademeveepuhasti

Reoveepuhasti kood PUH0001639

Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood

Narva RKA0440089

Suubla nimetus Balti SEJ väljavoolukanal (Kõrgesoo kanal)

Suubla kood VEE1065600

Veekogumi nimetus Narva jõgi: Narva veehoidla

Veekogumi kood 1062200_2

Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6586758, Y: 733619

Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu)

Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis

2024 16 492 Arvestuslik

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu arvutatakse

Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

46/62

Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr

Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus ​aste % Lubatud kogused tonnides

I kv II kv III kv IV kv Aastas

2024 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15

2024 Heljum HEL 40

2024 Naftasaadused NAF 5

¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0.

V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Reoveepuhasti nimi Reoveepuhasti kood Proovi võtmise liik Määramise aeg Vooluhulga mõõtmise viis Balti EJ olmereovee puhastusseadmed PUH0441061 Ajas keskmistatud Kui reoveepuhasti töötab täiskoormusel Statsionaarne vooluhulga mõõtur

Täiendavad nõuded reostuskoormuse määramiseks

Reostuskoormus määrata üks kord seitsme aasta jooksul või siis, kui toimub oluline muudatus reoveepuhasti või muu saasteallika töös (ajal kui reoveepuhasti töötab täiskoormusel). Reostuskoormuse määramiseks tuleb reoveepuhastisse sisenevast reoveest võtma seitse keskmistatud veeproovi BHT7 sisalduse määramiseks ühe nädala kestel ja mõõta vooluhulk vastavalt kehtivas seadusandlus kehtestatud proovivõtumeetoditele. Reostuskoormuse määramisel ei lähe arvesse proovid, mis on võetud vihmavalingu või muude erakorraliste ilmastikuolude korral.

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine 47/62

V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Proovi liik Proovi

tüüp Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha koordinaadid

(L-Est) Seotud reoveepuhasti kood

Seotud reoveepuhasti nimi Seire Seiratavad näitajad Proovi võtmise

sagedus Proovi võtmise aeg

Üksikproov Reovesi Balti EJ olmereovee puhastusseadmete sissevool

X: 6586543, Y: 734820 PUH0441061 Balti EJ olmereovee puhastusseadmed

Biokeemiline hapnikutarve (BHT7)

Üks kord aastas Reoveepuhasti reostuskoormuse määramise perioodil

Keemiline hapnikutarve (KHT) Üks kord aastas Reoveepuhasti reostuskoormuse määramise perioodil

Heljum Üks kord aastas Reoveepuhasti reostuskoormuse määramise perioodil

Üldfosfor (Püld) Üks kord aastas Reoveepuhasti reostuskoormuse määramise perioodil

Üldlämmastik (Nüld) Üks kord aastas Reoveepuhasti reostuskoormuse määramise perioodil

Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)

Üks kord aastas Reoveepuhasti reostuskoormuse määramise perioodil

Üksikproov Heitvesi Balti EJ olmereovee puhastusseadmete väljavool

X: 6586543, Y: 734835 PUH0441061 Balti EJ olmereovee puhastusseadmed

Biokeemiline hapnikutarve (BHT7)

Üks kord aastas Reoveepuhasti reostuskoormuse määramise perioodil

Keemiline hapnikutarve (KHT) Üks kord aastas Reoveepuhasti reostuskoormuse määramise perioodil

Heljum Üks kord aastas Reoveepuhasti reostuskoormuse määramise perioodil

Üldfosfor (Püld) Üks kord aastas Reoveepuhasti reostuskoormuse määramise perioodil

Üldlämmastik (Nüld) Üks kord aastas Reoveepuhasti reostuskoormuse määramise perioodil

Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)

Üks kord aastas Reoveepuhasti reostuskoormuse määramise perioodil

Üksikproov Reovesi Tuhavälja nr 1 vee neutraliseerimisjaama sissevool

X: 6586510, Y: 734145 PUH0441460 tuhavälja nr 1 vee neutraliseerimisjaam

Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)

Üks kord aastas

Üksikproov Heitvesi Tuhavälja nr 1 vee neutraliseerimisjaama väljavool

X: 6586569, Y: 734174 PUH0441460 tuhavälja nr 1 vee neutraliseerimisjaam

Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)

Üks kord aastas

Üksikproov Reovesi Tuhavälja nr 2 vee neutraliseerimisjaama sissevool

X: 6585462, Y: 732001 PUH0441620 tuhavälja nr 2 vee neutraliseerimisjaam

Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)

Üks kord aastas

Üksikproov Heitvesi Tuhavälja nr 2 vee neutraliseerimisjaama väljavool

X: 6585464, Y: 732090 PUH0441620 tuhavälja nr 2 vee neutraliseerimisjaam

Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)

Üks kord aastas

Täiendavad nõuded puhastusefektiivsuse hindamiseks

Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamiseks tuleb võtta proovid ühel ajal nii reoveepuhastisse sisenevast reoveest kui ka sealt väljuvast heitveest. Neutraliseerimisjaama tõhususe väljaselgitamiseks tuleb võtta proovid ühel ajal nii neutraliseerimisjaamasse sisenevast veest kui ka sealt väljuvast veest.

V7. Väljalaskme seire nõuded

Proovivõtunõuded Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgmiseks tuleb heitvee proovivõtul kasutada atesteeritud proovivõtjat. Sademe- ja jahutusvee proovivõtmine peab vastama kehtivale seadusandlusele. Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgimiseks tuleb proovivõtul juhinduda kehtivast metoodikast.

Analüüsinõuded Veeuuringu katselabor ning kasutatavad analüüsimeetodid peavad vastama kehtivatele nõuetele

48/62

Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood

Väljalaskme koordinaadid (L‑Est)

Pinnaveekogumi nimetus Pinnavee ​kogumi kood

Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise

liik Proovi võtmise sagedus

Jahutusvee väljalask väljavoolukanalisse IV106 X: 6586768, Y: 734051 Narva jõgi: Narva veehoidla

1062200_2 Heljum Jahutusvesi Üksikproov Üks kord kuus Naftasaadused Jahutusvesi Üksikproov Üks kord kuus Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)

Jahutusvesi Üksikproov Üks kord kuus

Biokeemiline hapnikutarve (BHT7)

Jahutusvesi Üksikproov Üks kord kuus

Keemiline hapnikutarve (KHT) Jahutusvesi Üksikproov Üks kord kuus Sulfaat (SO42-) Jahutusvesi Üksikproov Üks kord kuus Üldfosfor (Püld) Jahutusvesi Üksikproov Üks kord kuus Üldlämmastik (Nüld) Jahutusvesi Üksikproov Üks kord kuus Veetemperatuur (proovivõtul) Jahutusvesi Üksikproov Üks kord kuus

Jahutusvesi juurdevoolukanalisse nr 1 IV106a X: 6586768, Y: 734051 Narva jõgi: Narva veehoidla

1062200_2 Heljum Jahutusvesi Üksikproov Üks kord kuus Naftasaadused Jahutusvesi Üksikproov Üks kord kuus Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)

Jahutusvesi Üksikproov Üks kord kuus

Biokeemiline hapnikutarve (BHT7)

Jahutusvesi Üksikproov Üks kord kuus

Keemiline hapnikutarve (KHT) Jahutusvesi Üksikproov Üks kord kuus Sulfaat (SO42-) Jahutusvesi Üksikproov Üks kord kuus Üldfosfor (Püld) Jahutusvesi Üksikproov Üks kord kuus Üldlämmastik (Nüld) Jahutusvesi Üksikproov Üks kord kuus Veetemperatuur (proovivõtul) Jahutusvesi Üksikproov Üks kord kuus

Tööstusvihmavee väljalask nr. 1 (pärast biofiltreid ja neutraliseerimis- sõlme)

IV106b X: 6586552, Y: 734772 Narva jõgi: Narva veehoidla

1062200_2 Heljum Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis Naftasaadused Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)

Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis

Biokeemiline hapnikutarve (BHT7)

Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis

Keemiline hapnikutarve (KHT) Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis Sulfaat (SO42-) Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis Üldfosfor (Püld) Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis Üldlämmastik (Nüld) Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis Kaadmium (Cd) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Kroom (Cr) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Plii (Pb) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Vask (Cu) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Arseen (As) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas

Tööstusvihmavee väljalask nr. 1 (juurdevoolukanalisse nr. 2) IV106b X: 6586552, Y: 734772 Narva jõgi: Narva veehoidla

1062200_2 Heljum Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis Naftasaadused Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)

Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis

Biokeemiline hapnikutarve (BHT7)

Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis

Keemiline hapnikutarve (KHT) Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis Sulfaat (SO42-) Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis Üldfosfor (Püld) Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis Üldlämmastik (Nüld) Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis

49/62

Kaadmium (Cd) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Kroom (Cr) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Plii (Pb) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Vask (Cu) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Arseen (As) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas

Tööstusvihmavee väljalask nr 2 IV106c X: 6586775, Y: 734235 Narva jõgi: Narva veehoidla

1062200_2 Heljum Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis Naftasaadused Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)

Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis

Biokeemiline hapnikutarve (BHT7)

Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis

Keemiline hapnikutarve (KHT) Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis Üldfosfor (Püld) Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis Üldlämmastik (Nüld) Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis

neutraliseeritud vesi tuhaväljalt nr 2 IV162 X: 6585464, Y: 732090 Narva jõgi: Narva veehoidla

1062200_2 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)

Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus

Heljum Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Naftasaadused Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Biokeemiline hapnikutarve (BHT7)

Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus

Keemiline hapnikutarve (KHT) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Sulfaat (SO42-) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Üldfosfor (Püld) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Üldlämmastik (Nüld) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Kahealuselised fenoolid Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Ühealuselised fenoolid Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Plii (Pb) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas Vask (Cu) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas Arseen (As) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas Kaadmium (Cd) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas Kroom (Cr) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas

tuhavälja nr 1 neutraliseerimissõlm IV164 X: 6586569, Y: 734174 Narva jõgi: Narva veehoidla

1062200_2 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH)

Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus

Heljum Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Naftasaadused Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Biokeemiline hapnikutarve (BHT7)

Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus

Keemiline hapnikutarve (KHT) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Sulfaat (SO42-) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Üldfosfor (Püld) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Üldlämmastik (Nüld) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Kahealuselised fenoolid Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Ühealuselised fenoolid Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Plii (Pb) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas Vask (Cu) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas Kroom (Cr) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas Kaadmium (Cd) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas Arseen (As) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas

Sademevee väljalask biomassi platsidelt IV013 X: 6586669, Y: 733609 Narva jõgi: Narva veehoidla

1062200_2 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7)

Sademevesi Üksikproov Üks kord poolaastas

Heljum Sademevesi Üksikproov Üks kord poolaastas

50/62

Naftasaadused Sademevesi Üksikproov Üks kord poolaastas

Täiendavad nõuded väljalaskme seire läbiviimiseks

1. Jahutusvee väljalaskmete IV106 ja IV106a kaudu jahutusvee suublatesse juhtimisel peab vesi vastama pinnaveehaardest (Narva veehoidla; veehaarde kood PIH0000040) võetud vee kvaliteedile. Suublatesse juhitava jahutusvee lubatud temperatuuri vahemik 0–30 0C; 2. Suublatesse juhitava jahutusvee saastenäitajate piirväärtused peavad vastama reoveekogumisalale koormusega 2000- 9999 ie kehtivatele piirväärtustele: BHT7 – 15 mg/l, KHT – 125 mg/l, Püld – 1 mg/l, Nüld – 45 mg/l, heljum – 25 mg/l, ühealuselised fenoolid – 0,1 mg/l, As - 0.01 mg/l, Cd – 0,005 mg/l, Cr – 0,05 mg/l, Ni – 0,034 mg/l, Pb – 0,014 mg/l, Zn – 0,05 mg/l, Cu – 0,015 mg/l, pH vahemik 6-9. Sulfaadi (SO42-) piirväärtust ei limiteerita; 3. Väljalaskmete IV162 ja IV164 seire teostada ainult neutraliseerimissõlmede töötamise ajal.

V8. Veekogu sh suubla seire

Proovivõtunõuded Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgmiseks tuleb proovivõtul juhinduda kehtivast metoodikast ja kasutada atesteeritud proovivõtjat.

Analüüsinõuded Veeuuringu katselabor ning kasutatavad analüüsimeetodid peavad vastama kehtivatele nõuetele.

Veekogu nimetus

Veekogu kood

Suubla nimetus

Suubla kood Väljalaskme kood

Väljalaskme nimetus

Veekogumi nimetus

Veekogumi kood

Proovi ​võtukoha nimetus Proovi ​võtukoha koordinaadid (L‑Est)

Seire Seire liik Seiratavad näitajad Proovi

võtmise sagedus

Proovi võtmise aeg

Narva veehoidla

VEE2015410 IV106 100 m väljavoolukanali suudmest ja 300m tsirkulatsioonivee voolust edela suunas

X: 6580122, Y: 733578 Pinnaveeseire Biokeemiline hapnikutarve (BHT7)

Üks kord kuus

Pinnaveeseire Heljum Üks kord kuus Pinnaveeseire Keemiline

hapnikutarve (KHT) Üks kord kuus

Pinnaveeseire Naftasaadused Üks kord kuus Pinnaveeseire Vesinikioonide

kontsentratsioon (pH) Üks kord kuus

Pinnaveeseire Sulfaat (SO42-) Üks kord kuus Pinnaveeseire Üldfosfor (Püld) Üks kord

kvartalis

Pinnaveeseire Üldlämmastik (Nüld) Üks kord kvartalis

Pinnaveeseire Ühealuselised fenoolid Üks kord aastas

Pinnaveeseire Kahealuselised fenoolid

Üks kord aastas

Narva veehoidla

VEE2015410 IV106 300 m väljavoolukanali suudmest ja 300m tsirkulatsioonivee voolust kagu suunas

X: 6579840, Y: 732640 Pinnaveeseire Biokeemiline hapnikutarve (BHT7)

Üks kord kuus

Pinnaveeseire Heljum Üks kord kuus Pinnaveeseire Keemiline

hapnikutarve (KHT) Üks kord kuus

Pinnaveeseire Naftasaadused Üks kord kuus Pinnaveeseire Vesinikioonide

kontsentratsioon (pH) Üks kord kuus

Pinnaveeseire Sulfaat (SO42-) Üks kord kuus

51/62

Pinnaveeseire Üldfosfor (Püld) Üks kord kvartalis

Pinnaveeseire Üldlämmastik (Nüld) Üks kord kvartalis

Pinnaveeseire Ühealuselised fenoolid Üks kord aastas

Pinnaveeseire Kahealuselised fenoolid

Üks kord aastas

Narva veehoidla

VEE2015410 IV106 50 m väljavoolukanali suudmest X: 6580142, Y: 732904 Pinnaveeseire Biokeemiline hapnikutarve (BHT7)

Üks kord kuus

Pinnaveeseire Heljum Üks kord kuus Pinnaveeseire Keemiline

hapnikutarve (KHT) Üks kord kuus

Pinnaveeseire Naftasaadused Üks kord kuus Pinnaveeseire Vesinikioonide

kontsentratsioon (pH) Üks kord kuus

Pinnaveeseire Sulfaat (SO42-) Üks kord kuus Pinnaveeseire Üldfosfor (Püld) Üks kord

kvartalis

Pinnaveeseire Üldlämmastik (Nüld) Üks kord kvartalis

Pinnaveeseire Ühealuselised fenoolid Üks kord aastas

Pinnaveeseire Kahealuselised fenoolid

Üks kord aastas

Kulgu kanal

VEE1065500 IV106a 535 m Balti EJ juurdevoolukanali nr 1 suudmest, maanteesillalt

X: 6586790, Y: 735341 Pinnaveeseire Kroom (Cr) Üks kord kuus

Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks 1) Kroom (Cr) proovid tuleb võtta tuhavälja nr 1 neutraliseerimissõlme töötamise ajal. 2) Narva veehoidla seiret teha II kvartalis ja III kvartalis.

V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid

52/62

Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr

Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus

1. Teave meetmete rakendamise kohta Rakendatud meetmed veesaaste või reovee hulga vähendamiseks. Teave rakendatud meetmetest esitada Keskkonnaametile elektrooniliselt mahus, mis kindlustab ülevaate saamise.

Alates loa kehtimisest

2. Suublasse juhitavate saasteainete sisaldus (mg/l) ja kogused (t)

Esitada Keskkonnaametile elektrooniliselt vastavalt keskkonnakompleksloa vormi V8 nõuetele. Üks kord aastas

3. Seireandmed Pinnavee seire analüüsitulemused. Andmed esitada Keskkonnaametile elektrooniliselt, vastavalt keskkonnakompleksloa vormi V3 "Võetava vee koguse ja seire nõuded" määratud tingimustele.

Üks kord kvartalis

4. Seireandmed Settebasseinis selgunud vee taseme mõõtmise tulemused. Esitada Keskkonnaametile elektroonselt. Üks kord kvartalis 5. Reostusallikast lähtuv reostuskoormus Reostuskoormus tuleb hinnata BHT7 järgi. Tulemused esitada Keskkonnaametile elektroonselt vastavalt keskkonnakompleksloa vormi V5 nõuetele. Üks kord seitsme aasta

jooksul 6. Muu vajalik informatsioon Ettevõtte ja tuhavälja veebilanss. Ettevõtte ja tuhavälja veebilanss esitada Keskkonnaametile elektrooniliselt mahus, mis kindlustab ülevaate saamise. Üks kord kvartalis 7. Muu vajalik informatsioon Põhjavee kvaliteedi seire tulemused ja põhjaveetaseme mõõtmise tulemused. Esitada Keskkonnaametile elektrooniliselt, vastavalt keskkonnakompleksloa tabelis

V3 määratud tingimustel. Kord kolme aasta jooksul

8. Väljalaskme omaseire tulemused Väljalaskme seire analüüsitulemused. Esitada Keskkonnaametile elektrooniliselt, vastavalt keskkonnakompleksloa vormis V7 "Väljalaskme seire nõuded" määratud tingimustele.

Üks kord kvartalis

9. Muu vajalik informatsioon Pinnase ja põhjavee saastatuse seire ja pinnase saastumisohtu hinnang. Esitada Keskkonnaametile elektrooniliselt vastavalt keskkonnakompleksloa vormi T7 nõuetele.

Kord viie aasta jooksul

10. Reoveepuhasti tööd iseloomustavad näitajad (näiteks reostuskoormus)

Puhastusseadmete puhastusefektiivsuse hindamine esitada Keskkonnaametile elektrooniliselt vastavalt keskkonnakompleksloa vormi V6 nõuetele. Üks kord aastas

V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.

Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku

A1. Käitise kategooria 53/62

A1. Käitise kategooria

Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu

Kogus Ühik

Põlevkivi keevkihtpõletamisel 1 933 412 tonni

Puiduhake 507 000 tonni

Põlevkiviõli (keskmine fraktsioon) 8 774 tonni

Freesturvas 410 850 tonni

Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) 213 650 tuh. Nm³

Puidujäätmed 240 000 tonni

Põllumajanduslikud jäätmed 240 000 tonni

Põhk 240 000 tonni

Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 35111 - Elektrienergia tootmine mittetaastuvast energiaallikast 35119 - Muu elektrienergia tootmine (sh biomassist) 35301 - Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 52102 - Vedelike ja gaaside ladustamine 38211 - Tavajäätmete töötlus ja kõrvaldus

Põletusseade Jah

Põletus ​seadme summaarne soojus ​sisendile vastav nimi ​soojus ​võimsus, MWth

799.90

Keskmise võimsusega põletus ​seade Ei

Suure võimsusega põletus ​seade Jah

54/62

Heiteallika kood

Suure võimsusega põletusseadmed

Soojus ​sisendile vastav nimi ​soojus ​‐ võimsus, MWth

Seadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus ühe seadme kohta, MWth

Seadmete arv

Seadme liik Eeldatav töötundide arv aastas

Keskmine koormus, %

Käitamise alguskuupäev

Kasutatav kütus või jäätmed

Kütuse liik Kütuseliigi aastakulu

Kütuseliigi osakaal, %

Kogus Ühik

HEIT0010620 550 275 2 põletusseade 8 300 100 01.01.1966 Põlevkivi keevkihtpõletamisel

1 933 412 tonni 100

Puiduhake 507 000 tonni 50

Põlevkiviõli (keskmine fraktsioon)

3 360 tonni 100

Freesturvas 410 850 tonni 50

Puidujäätmed 240 000 tonni 50

Põllumajanduslikud jäätmed

240 000 tonni 50

Põhk 240 000 tonni 50

Muu biomass 240 000 tonni 50

HEIT0010621 249.90 83.30 3 põletusseade 8 000 100 01.01.2006 Maagaas (välja arvatud vedelal kujul)

213 650 tuh. Nm³

100

Põlevkiviõli (kerge fraktsioon)

5 414 tonni 100

Kütuse liik Laadimiskäive aastas, m³

Diislikütus 824

Muud vedelkütused 8 774

Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist

Ei

Nafta ​saaduste, muude mootori- või vedel ​‐ kütuste, kütuse ​komponentide või kütuse ​‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla)

Jah

Seakasvatus Ei

Veisekasvatus Ei

Kodulinnukasvatus Ei

E-PRTR registri kohustuslane Jah

Heite ​allikate arv tootmis ​territooriumil 8

Käitise töötajate arv 1 896

Emaettevõtte nimi Eesti Energia AS

55/62

Emaettevõtte riik Eesti

Kasvuhoone ​gaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane

Jah

Kauplemis ​süsteemi kohustus ​lase tegevus ​ala Üle 20 MW nimisoojusvõimsusega põletusseadmete, välja arvatud ohtlike või olmejäätmete põletustehaste käitamine

Iga-aastane kasuhoonegaaside heitkoguste seirekava ja aruandlus

Käitaja teeb CO2 heitkoguse seiret vastavalt pädeva asutuse kinnitatud seirekavale.

Käitaja peab esitama eelneva kalendriaasta kohta heitkoguse aruande koos tõendaja koostatud tõendamise aruandega iga aasta 25. märtsiks ELi HKSi aruandlussüsteemi

Käitaja peab tagastama kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise registris iga aasta 30. septembriks eelneva kalendriaasta heitkogusele vastava hulga lubatud heitkoguse ühikuid.

A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane

A3. Heiteallikad Heite ​allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0010620 601 Energiaploki nr 11 korsten (601) X: 6586612, Y: 734019 HEIT0010621 701 Reservkatlamaja korsten (701) X: 6586666, Y: 733856 HEIT0010622 107 BEJ õliladu (107) X: 6586518, Y: 733847 HEIT0010623 112 Biomassi-puidujäätmete ladu _ Elektrijaama tee 59e (112) X: 6586653, Y: 734273

X: 6586792, Y: 734674 HEIT0010642 113 Puidujäätmete puhastuse-purustamise väljalaadimisala (113) X: 6586616, Y: 733635

X: 6586645, Y: 733691 HEIT0010643 108 Diislikütuse tankla (108) - koondallikana tanklad X: 6586496, Y: 733998 HEIT0010644 110 Põlevkiviladu (110) X: 6586458, Y: 734393

X: 6586517, Y: 734676 HEIT0010645 111 Biomassi-puidujäätmete ladu Elektrijaama tee 59 lääneosas (111) X: 6586526, Y: 733474

X: 6586725, Y: 733690 HEIT0010626 701 Reservkatlamaja korsten - gaasitarnete katkemine ehk THS § 78 lg 1 viidatud asjaolud: kasutatakse kuni 10 päeva kestel reservkütust (240 tundi X: 6586666, Y: 733856

A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas56/62

A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus

Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2024 1 505.333 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 2024 2 142 191.626 t 124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist 2024 900 201.931 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 2024 1 363.685 t 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 2024 280.696 kg 7439-96-5 Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks 2024 299.564 kg 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 2024 63.289 kg 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 2024 188.961 kg 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 2024 264.897 kg 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 2024 33.188 kg 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 2024 1 112.148 kg 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 2024 434.039 kg 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks 2024 6.347 kg 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 2024 870.365 kg 7446-09-5 Vääveldioksiid 2024 424.729 t 7647-01-0 Vesinikkloriid 2024 219.016 t 7664-39-3 Vesinikfluoriid 2024 0.047 t 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks 2024 873.823 kg NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2024 80.884 t PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 2024 1 426.365 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2024 659.701 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2024 384.497 t 50-32-8 Benso(a)püreen 2024 9.203 kg PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 2024 416.75 mg