Võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (621 SE)

Vabariigi Valitsus

.04.2025 nr 1-1/15-621/1

Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan

Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Keskerakonna fraktsiooni k.a 10. aprillil algatatud

võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (621 SE).

Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks õiguskomisjoni.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Hussar

Lisad: 1) eelnõu ühel lehel

2) seletuskiri kahel lehel

Eneli Illaru

631 6332, [email protected]

EELNÖU

Völaöigusseaduse muutmise seaduse eelnöu

§ l. Völaöigusseaduse paragrahvi 411 löiget 4 muudetakseja sönastataksejärgmiselt:

,,(4) Kui elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu puhui toimub ennetähtaegne tagasimaksmine fikseerimata intressimääraga perioodil, puudub h-ediidiandjal öigus nouda tarbijalt saarnata jäänud intressi kui lepingu löpetamisest teavitatakse vähemalt uks kuu ette."

§ 2. Seaduse jöustumine

Seadusjöustub 2026. aasta l. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2025

Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon ^2-

/ff. aprill 2025

c^Lauri Laats

Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees

^iigskogu ^ntsisiei- Kuupäev Jo ^. A^r ^l-iH^SSl_Vi it

Völaöigusseaduse muutmise seaduse eelnöu seletuskiri

l. Seaduse eesmärk ja sissejuhatus

Eesti Pank on viimastel aastatel pööranud oma analuilsides olulist tähelepanu riigis tegutsevate pankade kasumlikkuse, intressimäärade ning konkurentsi teemade analuusile. Tegemist onväga olulise teemaga, sest uhiskonna öiglustunnet riivas oluliselt pankade kasumlikkus, mille tekitas regulaatori otsus ehk körgel pusinud euribori maar, millega on seotud valdav osa Eestis väljastatud eluasemelaenudest. Nii ulatus Eestis tegutsevate kommertspankade kogukasum 2023. aastal 940 miljoni euroni ning 2024. aastal ligi 1,1 miljardi euroni.

Eesti Pank on juhtinud tähelepanu, et Eestis tegutsevate pankade kasumlikkuse eesmärgid on körged, kus omakapitalilt oodatakse l 5-20% tootlust, samas kui OECD riikides on see olnud keskmiselt ligikaudu 8%. keskmine puhaskasumi ja omakapitali suhtarv on nii viimastel aastatel kui ka kogu intressimäärade tsukli jooksul olnud ligikaudu 8%; samuti nenditakse, et uute laenude intressimäärad on viimasel kumnendil olnud valdavalt körgemad kui ulejäänud euroalal keskmisena ning selle pöhjuseks tuuakse nörgem konkurents.

Konkurentsi töstmise vajadust näevad lisaks Eesti Pangale ja Finantsinspektsioonile ka finantseksperdid ning teema iile on aktiivselt arutletud meedia vahendusel, kuid märgilisi samme olukorra muutmiseks ei ole Vabariigi Valitsus ega seadusandja pidanud vajalikuks astuda.

Seaduse eesmärgiks on muuta tarbija jaoks oluliselt soodsamaks eluasemelaenu teise panka viimise ning selle regulatiivse tökke eemaldamisega tösta konkurentsi Eesti pangandusturul.

2. Eelnöu sisu ja vördlev analuus

Eelnöust tuleneva seadusmuudatusega löpetatakse olukord, kus fikseerimata intressimääraga perioodil elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu ennetähtaegsel löpetamisel on krediidiandjal öigus nouda tarbijalt huvitiseks kolme kuu intressi juhul kui tarbija teatab lepingu löpetamisest vähemalt uhe kuu ette.

3. Eelnou terminoloogia

Eelnöuga ei vöeta kasutusele uusi termineid.

4. Seaduse möjud

Seadus mojutab jöustumisel positiivselt konkurentsi Eesti pangandusturul ning vöimaldab vältida eluasemelaenu teise panka viimisel huvitise maksmist. Samuti möjutab seadus jöustumisel Eesti inimeste finantsiliste teadmiste kasvu, sest paljudel tarbijatel tekib huvi ning motivatsioon vörrelda ja analuusi eluasemelaenude tingimusi - konkurents ei suurene ainult

uute eluasemelaenude väljastamisel, vaid ka olemasolevate klientide hulgas. Seadus möjutab positiivselt ka väiksemate krediidiasutuste olukorda, kel tekib vöimalus asuda olemasolevate eluasemelaenude turul aktiivselt konkureerima ning seeläbi turuosa kasvatada.

5. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud

Täiendavaid kulusid seaduse rakendamine kaasa ei too.

6. Seaduse koosköla Euroopa Liidu öigusega

Käesolev eelnöu ei ole vastuolus Euroopa Liidu öigusega.

7. Rakendusaktid

Eelnöu rakendamiseks ja kehtestamiseks ei pea kehtestama ega muutma rakendusakte.

8. Seaduse jöustumine

Seadusjöustub 2026. aasta l. jaanuaril.

Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon /^ aprill 2025

Lauri Laats

Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 11.04.2025 / 1-1/15-621; Riigikantselei / 11.04.2025 / 2-5/25-00668

Resolutsiooni teema: Võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu (621 SE)

Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Palun Justiits- ja Digiministeeriumi seisukoht läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse arvamuse kujundamiseks. Tähtaeg: 30.04.2025

Adressaat: Justiits- ja Digiministeerium Ülesanne: Palun esitada seisukoht. Tähtaeg: 24.04.2025

Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 8.5.2025 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS, toimik nr 25-0379). Kontroll: Diana Mölder

Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 11.04.2025 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655  

.