Rahvatervise seaduse muutmise seaduse eelnõu (617 SE)

Vabariigi Valitsus

.04.2025 nr 1-1/15-617/1

Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan

Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu liikme Kalle Grünthali k.a 7. aprillil algatatud

rahvatervise seaduse muutmise seaduse eelnõu (616 SE).

Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Hussar

Lisad: 1) eelnõu ühel lehel

2) seletuskiri kolmel lehel

Eneli Illaru

631 6332, [email protected]

EELNÖU

Rahvatervise seaduse muutmise seaduse eelnöu

Rahvatervise seaduses tehaksejärgmine muudatus:

.. Seaduse paragrahvi 4 täiendatakse punktiga 16, mis sönastataksejärgmiselt:

16) Eesti asub aastaringselt Ida-Euroopa aja (UTC) ajavööndis, mille nihe Eesti suhtes on UTC+2. See tähendab, et Eestis on keli kaks tundi ees universaalsest ajast UTC-st.

Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2025

Algatab Riigikogu liige

Kalle Grunthal

07.04.2025

Rjigikogu Kant^sea Kuupäev _öl^0^

^^T^S^y/

Rahvatervise seaduse muutmise seaduse eelnöu seletuskiri

l. Sissejuhatus

1.1. Sisuko kkuvöte

1.1.1. Mates 2002. aastast on Eesti läinud suveajate ule märtsi viimaset puhapäeval keli 03:00 ning kellaosutid tuleb nihutada uhe tunni vörra edasi. Suveaja töpp on olnud oktoobri viimasel puhapäeval keli 04:00 öösel ning siis tuleb kellaosutid nihutada uhe tunni vörra tagasi. Mitteametlikult nimetatakse seda vööndiaega ka talveajaks.

Suveaeg on vööndiajast uhe tunni vörra edasi nihutatud kellaaeg.

1.1.2. VabariigiVatitsuse määrusega nr. 301,12.10.1999 peatati suveaja rakendamine Eestis ning aasta läbi hakkas kehtima Ida-Euroopa aeg UTC+2.

1.1.3. Vabariigi Valitsuse 21. veebruari 2002 määrusega nr. 84 muudeti Vabariigi Valitsuse 29. juuni 1999. a. määrust nr. 212 "Kohustuslike möötuhikuteja nende kasutusalade kinnitamine". Punktile 15, milles on loetletud Sl uhikud, lisati marge, et suurust aeg kasutatakse kooskotas suveaja rakendamisega, kus suveaja algus on keli 03.00 märtsikuu viimasel puhapäeval, kusjuures kettaosutid nihutatakse uhe tunni vörra edasi ja suveaja löpp on keli 04.00 oktoobri viimasel puhapäeval, kusjuures keLlaosutid nihutatakse uhe tunni vörra tagasi. Nii hakati 2002. aastaljälle rakendama suveaega, nii etseitsmelkuulaastasontsiviilaega UTC+Sjaviielkuul UTC+2 ningsee kehtib käesoleva hetken!, vaatamata seltete, etantud määrus on kehtetu alates aastast2004.

1.2. Samas toob kellakeeramine rahvatervisele kaasa palju negatiivseid möjusid.

1.2.1. Tallinna Tehnikaulikooli majandusteadlane professor Aaro Hazak leidisjuba2020 aastal, et keila keeramine ei anna enam energiasäästu ja toob pigem majandusele kahju, kuna möjub halvasti inimeste bioloogilisele kellaleja vähendab töövöimet.

1.2.2. Rohkea uuringud on kimiitanud kellakeeramise kahjulikku möju rahva tervisele. Saksamaal, Inglismaal, Itaalias, Soomes ja Ameerikas on uuritud, kuidas see uleminek möjutab inimese une struktuuri ja päevast erksust voi unisust. Leiti, et kevadine keila ettenihutamine toob kaasa olulisi muutusi une struktuuris: pikeneb uinumisele kuluv aeg ja suureneb uinumisjärgsete ärkamiste arv, mistöttu une efektiivsus väheneb oluliselt. Inglismaal tehtud

uuringud on näidanud uldise heaolutunde ning meeleolu langust suveajale ulemineku järgsel nädalal. Meeleolu komponentidest oli olulisim önnetunde vähenemine ja viha kasv, seda eelköige meestel, kes töötasid täistööajaga ja kelle tööaeg oli kindlalt fikseeritud. Sugisesel keila tagasikeeramisel kulub jällegi vähemalt nädal, enne kui une struktuur normaliseerub.

Eesti unemeditsiini seltsi andmetel kulub inimesel uue unerutmiga kohanemiseks keskmiselt kaks nädalat, mistöttu tuleb arvestada, et tavapärane töörutm vöib olla sei ajal häiritud. Suveaja esimesel nädalal suurenes sudameinfarktide hulk 5%. Suveajale uleminek kasvatas paaril esimesel nädalal psuiihiliselt häiritud inimeste enesetappude hulka. Kellakeeramisjärgsel esmaspäeval on 5,7% rohkem önnetusi ja need on tavalistest märksa raskemad.

Ameerika Unemeditsiini Akadeemia oktoobris 2020 tehtud avalduses märgitakse, et kevadise kellakeeramisega kaasnevad olulised rahva tervise riskiä: sudame- ja veresoonkonna ohtlikud haired, meeleoluhäired, liiklusönnetuste kasv. Akadeemia seisukoht on, et sesoonne kellakeeramine tuleb löpetada ja tuleb kasutada vööndiaega, millega inimese bioloogiline tsirkadiaanrutm on evolutsiooniliselt kohanenud.

1.2.3. Lisaks eelmärgitule on suuremad pöltumajandusettevötted teatanud. Asjaolu, et aastas on uks ööpäev 23 tundi ja teine ööpäev 25 tundi pikk, toob piimatootmise näitel lausa otsest majanduslikku kahju, sest sarnaselt inimestega möjutab keila keeramine ka piimakarju: tehmad peavad kaks korda aastas bioloogilist lupsiaega muutma.

Samuti pöhjustab kellakeeramine segadust transpordis, tööaja arvestuses, sundmuste registreerimises. Keila tund aega edasi keerates ei saa teel olev transport pusida graafikus. Keila tund tagasi keerates kordub sama kellaaegtund hiijem.

2. Eelnöu eesmärk

Eelnöu eesmärgiks on vähendada rahvatervise riske, mis seonduvad sudame- ja veresoonkonna ning meeleolu häiretega, sest arstide hinnangul on tervisele ja töövöimele ja pikemas perspektiivis uhiskonna heaolule tähtis elada vöimalikult vööndiajale lähedastes tingimusetes

4. Eelnöu terminoloogia

Eelnöus ei kasutata uusi termineid.

5. Seaduse möju

Muudatus tagab kogu elanikkonna heaolu ning vähendab terviseriske.

6. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused

Seaduse muudatusega ei kaasne kulusid.

7. Rakendusaktid

Seadusejöustamiseks ei ole eraldi rakendusakte vaja.

8. Seaduse jöustumine

Seadusjöustub 26. oktoobril 2025.

/

Algatab Riigikogu liige

Kalle Grunthal

07.04.2024

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 09.04.2025 / 1-1/15-617; Riigikantselei / 09.04.2025 / 2-5/25-00640

Resolutsiooni teema: Rahvatervise seaduse muutmise seaduse eelnõu (617 SE)

Adressaat: Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukoht läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse arvamuse kujundamiseks. Tähtaeg: 30.04.2025

Adressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ülesanne: Palun esitada seisukoht. Tähtaeg: 24.04.2025

Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 8.5.2025 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS, toimik nr 25-0365).

Kontroll: Siiri Pirn

Teadmiseks riigiasutustes: Justiits- ja Digiministeerium <[email protected]>

Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 10.04.2025 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655  

.