SMIT - Siseministri määruse „Isikut tõendava dokumendi taotleja isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kord“ eelnõu

1

SiM info

Teema: Tagasiside siseministri määruse "Isikut tõendava dokumendi taotleja isiku

tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kord" eelnõule

From: Taavi Tamm <[email protected]>

Sent: Thursday, April 10, 2025 2:13 PM

To: Maret Saanküll <[email protected]>

Subject: Tagasiside siseministri määruse "Isikut tõendava dokumendi taotleja isiku tuvastamise ja isikusamasuse

kontrollimise kord" eelnõule

Tere!

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele on saadetud arvamuse avaldamiseks siseministri

määruse „Isikut tõendava dokumendi taotleja isiku tuvastamise ja isikusamasuse kontrollimise kord“

eelnõu. Tänan, et meid kaasasite.

Edastame kõnealuse eelnõu kohta järgneva tagasiside:

 Eelnõu § 2 lg 1 p 1

Palume sä0e sõnastuse üle vaadata. SK: Isiku tuvastamine on isikut tõendavate dokumen2de seaduse

(edaspidi ITDS) § 155 lõike 2 kohaselt menetlus, mille käigus tehakse isik kindlaks. Isiku tuvastamine

tähendab isikule iden2teedi loomist ja see toimub esmase dokumendi väljaandmise menetluses.

Kui isiku tuvastamine tähendab SK järgi iden2teedi loomist ja toimub esmase dokumendi väljaandmisel,

siis jääb ebaselgeks, kuidas on võimalik EN § 2 lg 1 p 1 järgi isikut tuvastada §-s 1 loetletud dokumen2de

andmete alusel. St dokumendi alusel mida isikul ei ole. Kui lähtuda SK-s toodud isiku tuvastamise

tähenduse selgitusest, siis selle järgi enne iden2teedi loomist ja esmase dokumendi väljaandmist ei ole

isikul §-s 1 loetletud dokumen2 mille alusel teda tuvastada. Juhul, kui isikul on aga juba iden2teet loodud

ja esmane dokument ka välja antud, siis edasi ei oleks tegemist tuvastamisega, vaid § 2 lg 1 p 2 vaatest

isikusamasuse kontrollimisega. Seejuures isikusamasuse kontrollimise juures on viide §-s 1 loetletud

dokumen2dele arusaadav ning asjakohane.

Samamoodi kui vaadata määruse SK selgitusi § 2 lg 1 kohta, siis ka seal ei viidata tuvastamise osas §-s 1

loetletud dokumen2dele, vaid diplomaa2lise isikutunnistusele või diplomaa2lise passile. Lisaks ITDAK ja

ABIS.

Ühtlasi viitab ülal kirjeldatud erisusele ka ITDS seletuskiri, mis toob välja järgneva: … dokumendi

väljaandmise taotlemisel kontrollib dokumendi väljaandja dokumendi taotleja isikusamasust kehva

dokumendi ja ITDAK-i kantud isiku tuvastamise andmete alusel (lõige 1); kui isikule ei ole varem välja antud

käesolevas seaduses sätestatud dokumen, tuvastab dokumendi taotleja isiku PPA. Isiku tuvastamise

kohta kannab PPA ITDAK-i isiku tuvastamise andmed (lõige 2).

ITDS-s on selgelt eristatud kaks toimingut:

1) isiku esmane tuvastamine, mis tähendab isiku identeedi loomist riigi jaoks;

2) isikusamasuse kontrollimine, mida tehakse esmase isikutuvastamise andmete põhjal.

Kui isikule ei ole varem välja antud ITDS-s sätestatud dokumen, tuvastab PPA dokumendi taotleja isiku. ...

Isikusamasuse kontrollimisel tehakse (varem riigi tuvastatud) isik kindlaks kehva isikut tõendava

dokumendi ja/või riiklikesse andmekogudesse kantud andmete alusel.

2

Kui jä0a EN § 2 lg 1 p-st 1 välja sõna “dokumendi”, siis on vaja vastavalt korrigeerida ka sellele järgnevaid

asjakohaseid eelnõu sä0eid, mis on seotud tuvastamisega.

 Eelnõu § 4 lg 1 p 1

Määruse SK-s on toodud suletud loetelu punk2dest, mille alusel isikusamasust tuvastada. SK loetelust

puudub aga diplomaa2line isikutunnistus, mis on eelnõus toodud.

Ühtlasi kuna on soov piirata § 1 lg 1 dokumen2de loetelu, mille alusel isikusamasust tuvastatakse ja jä0a

välja digitaalne isikutunnistus, siis teeme e0epaneku sõnastust korrigeerida ja viia „välja arvatud digitaalse

isikutunnistuse andmed“ sõna „dokumendi“ järele.

 Eelnõu § 4 lg 1 p 2

Eelnõu § 4 lg 1 p 2 järgi peaks mobiilioperaator saama isikusamasust kontrollida isikut tõendavate

dokumen2de andmekogu ja andmekogu ABIS andmete alusel.

- IDTAK põhimääruse § 16 lg 5 kohaselt andmekogu vastutav töötleja otsustab kolmandatele isikutele

infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu andmetele juurdepääsu andmise selleks seadusest tuleneva

aluse olemasolul ning kooskõlas avaliku teabe seaduse ja isikuandmete kaitse seadusega. Vajaduse

korral sõlmitakse andmesaajaga leping, kus sätestatakse nende andmete koosseis, millele

võimaldatakse juurdepääs ning andmetele juurdepääsu andmise õiguslik alus, eesmärk, 2ngimused,

kord ja viis.

- ABIS põhimääruse § 40 lg 7 kohaselt kolmandale isikule, kellel on seadusest tulenev andmekogus

olevatele isikuandmetele juurdepääsu õigus, annab juurdepääsu Politsei- ja Piirivalveamet,

Välisministeerium või Ees2 Kohtueksper2isi Ins2tuut vastavalt §-s 5 sätestatud pädevusele.

Seega mõlemas andmekogus andmetele juurdepääsuks on nõutud, et mobiilioperaatoril peab olema

seadusest tulenev alus andmeid saada. Määruse eelnõud analüüsides ei õnnestunud seadus(t)est sellist

alust leida.

Juhul, kui mobiilioperaatori seadusest tuleneva alusena on plaanitud käsitleda ITDS § 111 lg 1, siis ei paista

see käsitlus olevat kohane. ITDS § 111 lg 1 kohaselt kontrollib dokumendi väljaandmise taotlemisel

dokumendi väljaandja isikusamasust ITDAK ja ABIS andmete alusel. IDTS § 12 lg 1 kohaselt on aga

dokumendi väljaandjaks Politsei- ja Piirivalveame2 või Välisministeerium. ITDS § 204 järgi on Mobiil-ID

digitaalne isikutunnistus ning IDTS § 15 lg 4 p 11 kohaselt väljastab digitaalse isikutunnistuse PPA või sama

paragrahvi lg 5 kohaselt teatud erijuhtudel Välisministeerium. Selle pinnalt tõusetus ka küsimus, kus on

reguleeritud, et Mobiil-ID vormis digitaalne isikutunnistus annab välja mobiilioperaator?

SMIT on nii IDTAK-i kui ABIS-e volitatud töötleja (st täidab ka volitatud töötlejale pandud ülesandeid) ning

eelnevat arvestades ei ole meie hinnangul hetkel võimalik mõista, milline on seadusest tulenev alus, mis

võimaldaks mobiilioperaatoritel saada andmeid IDTAK-st ja ABIS-st. Kui kõnealune seadusest tulenev alus

andmekogudest andmete saamiseks on olemas, siis palume selle eelnõu seletuskirjas selgelt välja tuua, kui

mi0e, siis oleks tarvilik eelnõud muuta.

 Eelnõu § 4 lg 2

Eelnõu § 4 lg 2 sõnastuse järgi jääb arusaam, et esindaja saab ise taotluse esitada. ITDS 244 lg 2 järgi ei saa

Mobiil ID-d taotleda esindaja kaudu ja seda ei väljastata esindajale. Mobiil-ID vormis digitaalset

isikutunnistust taotleb 7–17-aastane alaealine ja piiratud teovõimega isik koos seadusliku esindajaga.

Näeme, et säte tuleks sõnastada sarnaselt seadusele selliselt, et taotlus esitatakse koos ning kontrollitakse

seadusliku esindaja isikusamasust.

 Eelnõu § 4 lg 4

3

Eelnõu § 4 lg 4 puhul tõusetub samamoodi eelmises punk2s välja toodud olukord. Eelnõu § 4 lg 4 viitab, et

taotluse esitab esindaja kuid ITDS 244 lg 2 järgi ei saa Mobiil ID-d taotleda esindaja kaudu ja seda ei

väljastata esindajale.

Lugupidamisega

Taavi Tamm

jurist

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus