Otsus

OTSUS Vaidlustusasja number

64-25/288167

Otsuse kuupäev 10.04.2025 Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik Vaidlustus Osaühingu Tolira Ehitusvaidlustus Harku Vallavalitsuse

riigihankes „Harku vallas Meriküla trepi projekteerimine ja rekonstrueerimine“ (viitenumber 288167) hankija otsustele lükata tagasi Osaühingu Tolira Ehitus pakkumus ning tunnistada edukaks aktsiaseltsi EHITUSFIRMA RAND JA TUULBERG pakkumus

Menetlusosalised Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, Osaühing Tolira Ehitus, esindaja vandeadvokaat Marko Mehilane Hankija, Harku Vallavalitsus, esindaja Liina Sepp Kolmas isik, aktsiaselts EHITUSFIRMA RAND JA TUULBERG, esindaja vandeadvokaat Kristina Uuetoa- Tepper Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p-i 4 ja § 198 lg-de 3 ja 8 alusel 1. Jätta rahuldamata Osaühingu Tolira Ehitus vaidlustus Harku Vallavalitsuse riigihankes

„Harku vallas Meriküla trepi projekteerimine ja rekonstrueerimine“ (viitenumber 288167).

2. Mõista Osaühingult Tolira Ehitus aktsiaseltsi EHITUSFIRMA RAND JA TUULBERG

kasuks välja aktsiaseltsi EHITUSFIRMA RAND JA TUULBERG lepingulise esindaja kulud

2200 eurot (käibemaksuta).

3. Jätta Osaühingu Tolira Ehitus poolt vaidlustusmenetluses kantud kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

2 (17)

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 13.12.2024 avaldas Harku Vallavalitsus (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris avatud

hankemenetlusega riigihanke „Harku vallas Meriküla trepi projekteerimine ja

rekonstrueerimine“ (viitenumber 288167) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi

kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi koos nimetatult RHAD), sh

Tehniline kirjeldus (edaspidi TK), Vastavustingimused ning Vorm 3 Ehituskulude liigitus

(edaspidi Vorm 3).

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 20.01.2025, esitasid pakkumuse 9 pakkujat, sh Osaühing

Tolira Ehitus ja aktsiaselts EHITUSFIRMA RAND JA TUULBERG.

2. 05.03.2025 korraldusega nr 105 „Avatud hankemenetlusega riigihanke „Harku vallas

Meriküla trepi projekteerimine ja rekonstrueerimine“ pakkumuste vastavaks ja edukaks

tunnistamine, pakkumuste tagasilükkamine“ (edaspidi Korraldus) lükkas Hankija muuhulgas

tagasi Osaühingu Tolira Ehitus pakkumuse ning tunnistas edukaks EHITUSFIRMA RAND JA

TUULBERG pakkumuse.

3. 14.03.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

Osaühingu Tolira Ehitus (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsustele lükata tagasi

Osaühingu Tolira Ehitus pakkumus ning tunnistada edukaks aktsiaseltsi EHITUSFIRMA

RAND JA TUULBERG (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 21.03.2025 kirjaga nr 12.2-10/64 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 26.03.2025 ja neile vastamiseks 31.03.2025. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitasid täiendava seisukoha Vaidlustaja ning menetluskulude

nimekirja Vaidlustaja ja Kolmas isik. Teiseks tähtpäevaks esitasid täiendavad seisukohad

Hankija ja Kolmas isik.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, Osaühing Tolira Ehitus, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

5.1. Hankija lükkas Vaidlustaja pakkumuse tagasi põhjendusega, et pakkumus ei vasta

RHAD-i tingimustele, kuna maksumustabeli (Vorm 3) ühele reale on märgitud „X“:

Hankija kontrollis esitatud pakkumuste vastavust ning tuvastas, et Osaühing Tolira Ehitus

pakkumus ei vasta esitatud tingimustele. Hankija on hankemenetluses pakkumuse maksumuse

osas seadnud tingimuseks, et pakkuja esitab pakkumuse maksumuse eurodes pakkumuse

maksumuse tabeli Vorm 3 Ehituskulude liigitus kohaselt, täites kõik tabeli alajaotustele

vastavad tühjad/valged lahtrid. Ka pakkumuse maksumuse vormil on hankija punasega välja

toonud, et pakkuja täidab kõik tühjad/valged lahtrid. Erandiks on tabelis kood 83, mis tuli

pakkujatel täita vaid juhul, kui eesmärgi saavutamiseks vajalikke ehitustöid ei olnud tabelis

võimalik liigitada eelpool loetletud alajaotuste alla. Osaühing Tolira Ehitus pakkumuse

maksumuse vorm ei ole täidetud hankija nõuete kohaselt, kuivõrd pakkumuse maksumuse

vormil on pakkuja real 45 kood 54 märkinud maksumuseks „X“. Hankija on hankemenetluses

hindamiskriteeriumiks seadnud pakkumuse maksumuse, st mh eeldust, et pakkuja täidab

maksumuse tabeli lahtrid arvuliste väärtustega. Pakkumuse maksumust ei ole võimalik

3 (17)

objektiivselt hinnata, kui pakkuja on maksumuse tabelis märkinud hinna lahtrisse „X“. Juhul,

kui hankija maksumuse vormi täitmise tingimused jäid ebaselgeks, oleks tulnud hankijalt küsida

sellekohaseid selgitusi. Pakkumuse maksumuse vormi korrektne täitmine on pakkumuse

oluliseks sisuliseks aspektiks. Tegemist ei ole vaid vormilise puudusega. Olukorras, kus pakkuja

on maksumuse vormil täitnud lahtri(d) mittenumbriliste tähistega on tegemist sisulise

puudusega, mida ei ole võimalik selgitustega kõrvaldada, kuivõrd numbritega täitmata lahtrite

täitmine avaldab otseselt mõju esitatud pakkumuse maksumusele. Hankija on andnud selged

juhised, millised lahtrid tuleb maksumuse vormil täita ning millise mitte täitmine on lubatav,

kui ehitustööd saab liigitada teiste alajaotuste alla. Hankijal ei ole täitmata lahtritega vormi

alusel võimalik pakkumuse sisu objektiivselt tuvastada, st ei ole ilmne, mis on pakkumuse

tegelik sisu. Juhul, kui hankija lubaks pakkujal, kes ei täitnud tabelit korrektselt hankija

tingimuste kohaselt, oma pakkumust peale pakkumuste esitamise tähtaega muuta, kohtleks

hankija pakkujaid ebavõrdselt.

Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamine on põhjendamatu ning vastuolus RHS §-iga 3 ja

§ 114 lg-ga 2. Vaidlustaja esitatud Vorm 3 vastab RHAD-i nõutele ning selle puhul ei esine

ei formaalset ega sisulist kõrvalekallet.

5.2. Vormis 3 kohta on sätestatud, et pakkuja täidab kõik tühjad/valged lahtrid. Vaidlustaja

täitiski kõik tühjad/valged lahtrid, sh koodi 54 (Sillapiirde kate), kuhu märkis „X“. Nõutud oli

üksnes täita tühjad/valged lahtrid, kuid ei olnud keeldu, et täitmisel ei tohi mingisse lahtrisse

märkida „X“. Seega ei esine Vaidlustaja pakkumuse puhul kõrvakallet RHAD-i tingimusest.

5.3. Sellel, miks Vaidlustaja märkis Vormi 3 koodi 54 (Sillapiirde kate) lahtrisse „X“, on

loogiline põhjus - samasisuline töö/kulu on Vormil 3 juba koodil 45 (Sillapiirde

al.komposiitplaadist kate). Nii kajastaski Vaidlustaja kogu vastava maksumuse/kulu koodi 45

(Sillapiirde al.komposiitplaadist kate) all, koodi 54 (Sillapiirde kate) lahtrisse märkis aga „X“.

Vaidlustaja pakkumuse maksumus sisaldab kõiki töid ja kulusid.

5.4. Hankemenetluses osalemisest huvitatud isik esitas Hankijale enne pakkumuste esitamise

tähtpäeva küsimuse, juhtides Hankija tähelepanu ebakõlale, et sillapiirde kate on Vormil 3 kahel

real (vt küsimus 07.01.2025 nr 11: Vorm 3 Ehituskulude liigituses on p. 45 Silla piirde

al.komposiitplaadist kate ja p.54 Sillapiirde kate. Kuidas on mõeldud kulude liigitamine nende

kulude vahel? Hankija jättis sellele küsimusele sisuliselt vastamata, vastates 10.0.2025, et:

Vorm 3 parandatud/täpsustatud. Tegelikult jättis Hankija Vormil 3 vastavad read - kood 45

(Sillapiirde al.komposiitplaadist kate) ja kood 54 (Sillapiirde kate) - samaks. Seda

arusaamatum on Korralduse etteheide Vaidlustajale: Juhul, kui hankija maksumuse vormi

täitmise tingimused jäid ebaselgeks, oleks tulnud küsida sellekohaseid selgitusi.

5.5. Vastavalt RHAD-ile on pakkumuste ainsaks hindamiskriteeriumiks maksumus. Kolmanda

isiku pakkumuse maksumus (1 243 122 eurot) on kallim kui Vaidlustaja pakkumuse maksumus

(1 140 885,83 eurot). Kuivõrd Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamine on õigusvastane, on

õigusvastane ka Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine.

5.6. 26.03.2025 täiendas Vaidlustaja oma seisukohti.

5.6.1. Asjas on määrava kaaluga asjaolud, mille osas vaidlus puudub:

1) hankelepingu täitmisel tuleb silla piirded nii seestpoolt kui väljapoolt ühtemoodi katta

valgete alumiiniumkomposiitplaatidega, ehk Vormi 3 jaotises „KANDETARINDID“ koodi 45

(Sillapiirde al.komposiitplaadist kate) all ja jaotise „FASSAADIELEMENDID ja KATUSED“

koodi 54 (Sillapiirde kate) all sätestatud sillapiirde kate on samaliigiline ja kokkukuuluv töö,

s.o sillapiirete katmine valge alumiiniumkomposiitplaadist kattega nii seestpoolt kui

väljapoolt;

4 (17)

2) hankemenetluses osalemisest huvitatud isik esitas Hankijale 07.01.2025 küsimuse,

mille kohaselt tuleks vastav samasisulise töö kulu Vormis 3 esitada. Hankija jättis küsimusele

vastamata;

3) Hankija ei esitanud enne Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamist Vaidlustajale

selgitusküsimust ega tundnud huvi, kas Vaidlustaja pakkumuse maksumuses on arvestatud

kõikide sillapiirde katte töödega;

4) väljapoolt sillapiirde katmist alumiiniumkomposiitplaatidega on Hankija vastuses

vaidlustusele nimetanud silla fassaadipinnaks ja Kolmas isik nimetanud silla fassaadiks.

5.6.2. Vaidlustaja esitatud Vorm 3 on kooskõlas RHAD-i nõuetega ja selles on täidetud kõik

tühjad/valged lahtrid. See, et Vaidlustaja on tervikliku töö (sillapiirde katmine

alumiiniumkomposiitplaatidega) kulud Vormis 3 esitanud „KANDETARINDID“ all (kood 45

Sillapiirde al.komposiitplaadist kate), kuhu see loogiliselt ja ka hankelepingule kohalduva

standardi EVS 885:2005 „Ehituskulude liigitus“ kohaselt käib, ei saa olla käsitletav pakkumuse

sisulise kõrvalekaldena.

5.6.3. Ekslik on Hankija seisukoht, et Vaidlustaja pakkumus on mittevastav, kuna ei sisalda

kõiki Hankija nõutud kulusid, sest koodi 54 Sillapiirde kate lahtrisse on märgitud „X“.

Vaidlustaja pakkumus maksumusega 1 140 885,83 eurot sisaldab kõiki Riigihanke mahtu

kuuluvaid töid ja kulusid.

5.6.4. Silla piirete katmine on ühtekuuluv ja terviklik töö – sillapiire tuleb nii seestpoolt kui

väljapoolt katta valge alumiiniumkomposiitkattega.

5.6.5. Vastavustingimuste kohaselt (Pakkumuse maksumus) esitatakse pakkumuse maksumus

kahel viisil:

1) Vormil 3 (Ehituskulude liigitus);

2) eRHR töölehel „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“, kus märgitakse

lepingu tööde maksumus kokku (Vormi 3 „Kõik kokku“ lahter).

Vaidlustaja pakkumuse maksumus oli nii Vormil 3 kui eRHR töölehel „Hindamiskriteeriumid

ja hinnatavad näitajad“ identne, ehk 1 140 885,83 eurot.

5.6.6. Hankija ette antud Vorm 3 (Ehituskulude liigitus) on sillapiirde katte osas ebaloogiline.

Silla piirde katmine (silla piirete katmine nii seest kui väljastpoolt valgete

alumiiniumkomposiitplaatidega nagu näeb ette eelprojekti p 3.1) on samaliigiline, terviklik ja

kokkukuuluv töö. Vormilt 3 on ebaselge, miks Hankija on ühtekuuluva ja tervikliku sillapiirde

katte kulud jaganud kahe jaotise - lisaks „KANDETARINDID“ koodile 45 (Sillapiirde

al.komposiitplaadist kate), kuhu sillapiirde katte kulud sisuliselt ja loogiliselt kuuluvad, veel

„FASSAADIELEMENDID JA KATUSED“ alla, kood 54 (Sillapiirde kate). Loogiline ja

kooskõlas hankelepingule kohalduva standardiga EVS 885:2005 (Ehituskulude liigitus) on

sillapiirete katte kulude esitamine jaotises „KANDETARINDID“.

5.6.7. Standardi EVS 885:2005 „Ehituskulude liigitus“ (lk 11-12) kohaselt kuulub sillapiirete

katmise kulu jaotise „KANDETARINDID“ alla, täpsemalt „KANDETARINDID - 32. Kandvad

seinad ja välisseinad“ alla. EVS 885:2005 järgne kululiigitus koosneb erinevatest pearühmadest

0-9, mis omakorda koosnevad veel põhirühmadest ja kulurühmadest. Pearühm

KANDETARINDID hulka käiva „32. Kandvad ja välisseinad“ juures on selgitusena toodud, et

siia kuuluvad Kandvad verikaalsed tarindid (välis- ja vaheseinad, postid, šahtid, välisseinaga

terviku moodustavad pinnatarvikud). KANDETARINDID alla kuuluvad muuhulgas „Seinte

fassaadikatted“ (kood 328), mida Kolmas isik nimetab vastuses vaidlustusele silla piirete

välisküljed ehk silla fassaad. Käesoleval juhul moodustavad silla piirete

alumiiniumkomposiitplaadid välisseinaga tervikliku pinnakatte/pinnatarindi, mis standardi

EVS 885:2005 järgi liigitub“KANDETARINDID” alla.

5 (17)

Kokkuvõtlikult, ka hankelepingule kohalduva standardi EVS 885:2005 kohaselt kuulub silla

piirete kate (silla piirete katmine nii seestpoolt kui väljapoolt alumiiniumkomposiitplaatidega)

kulu „KANDETARINDID“ alla ehk samamoodi nagu on Vormi 3 täitnud Vaidlustaja, esitades

kogu sillapiirete katte kulu „KANDETARINDID“ all, koodis 45 (Sillapiirde

al.komposiitplaadist kate) ning sellest tulenevalt märkides jaotises FASSAADIELEMENDID

JA KATUSED koodi 54 (Sillapiirde kate) lahtrisse „X“-i.

5.6.8. TK lk-l 7 on otsesõnu sätestatud, et hankelepingus kohaldub ja tuleb lähtuda nimetatud

standardist EVS 885:2005 „Ehituskulude liigitus.“

5.6.9. Seda, et Hankija ette antud Vorm 3 on sillapiirete katte kulude osas ebaselge, on leidnud

ka teised pakkujad. Nagu selgub vastavaks tunnistatud pakkumused esitanud pakkujate BauEst

OÜ ja Montreco OÜ vastustest Vaidlustaja päringule, on pakkujad Vormi 3 koodide 45 ja 54 all

esitanud erinevaid ja vastuolulisi kulusid.

5.6.9.1. BauEst OÜ on pakkumuse Vormis 3 arvestanud ja esitanud koodide 45 ja 54 all kulusid,

mis sinna ei kuulu. BauEst OÜ 26.03.2025 vastus: Meie eelarvestaja sai aru selliselt, et Vormis

3 positsioon 4. Kandetarindid - kood 45 „Sillapiirde al.komposiitplaadist kate“ all tuleks

arvestada komposiitplaadi kandvat aluskarkassi. Positsioonil 5. Fassaadielemendid ja katted

alapunktis kood 54 „Sillapiirde kate“ tuleks pakkuda komposiitplaadi enda tarnet ja

paigaldust. Vastavalt meie eelarvestaja arusaamale esitasime ka enda hinnapakkumuse täites

mõlemad positsiooni read. Seega on BauEst OÜ esitanud Vormil 3 koodi 45 all hoopis

komposiitplaadi kandvat aluskarkassi kulud, koodi 54 all aga hoopis komposiitplaadi enda

tarne ja paigalduse kulud.

5.6.9.2. Montreco OÜ on 26.03.2025 selgitanud: Antud hange oli kehvasti/segaselt ülesse

ehitatud. Iseenesest on tegu ühe ja sama sillapiirde alumiiniumkomposiitkattega. Segaseks jäi,

mis ridadele tuleks see esitada. Minu arusaamisel EVS 885:2005 loogika järgi peaks see kõik

olema koos ikka „KANDETARINDID“ all. Kuna ei olnud täpsustatud kuidas täpsemalt vaja

esitada ja hankes oli kirjas, et täida kõik read, panime midagi nii reale 45 kui reale 54. Lisaks

arvestasin reas 54 sillapõrandakatetega. Kokkuvõtlikult oli hankija eesmärk ju lõpphind ja

vaheridade paigutus ning summerimine ei olnud oluline minu teada.

Seega jäi ka Montreco OÜ-le Vorm 3 ebaselgeks. Lisaks sellele, et Montreco OÜ on oma

pakkumuse sillapiirete kulu ridade 45 ja 54 vahel nö suvaliselt jaganud, on Montreco OÜ koodi

54 alla arvestanud muuhulgas sillapõrandakatete maksumuse.

Eeltoodust nähtuvalt on ainetud Hankija ja Kolmanda isiku väited, et Vormis 3 oli mõistlikule

pakkujale kõik selge ja arusaadav.

5.6.10. Seda, et Vorm 3 oli sillapiirete katte kulude osas pakkujatele ebaselge, viitab ka Hankija

vastuse konstateering, et Vormi 3 koodid 45 ja 54 olid täidetud erinevate pakkujate puhul väga

erinevate maksumustega.

5.6.11. Selguse huvides täitis Vaidlustaja Vormi 3 selliselt, et pani kogu silla piirete katte kulu

ühe koodi alla (jaotises „KANDETARINDID“, kood 45 (Sillapiirde al.komposiitplaadist kate)

ning jaotises „FASSAADIELEMENDID JA KATUSED“ märkis kood 54 lahtrisse sellest

tulenevalt „X“-i. See ei tähenda, et Vaidlustaja pakkumusest oleks vastav kulu välja jäetud või

seda kulu ei oleks Vaidlustaja pakkumuses maksumuses arvestatud.

5.6.12. Arusaamatuks jäävad Kolmanda isiku ja Hankija vastustes esitatud väited nagu oleks

07.01.2025 küsimusele nr 11 Hankija vastanud küsimusele nr 9 antud vastusega. Küsimus nr 9

oli Millega kaetakse seinad seestpoolt? ja Hankija vastus: Palun vaadake eelprojekti.

Küsimusest nr 9 ja selle vastusest on võimatu järeldada, et sellega on antud ka vastus

küsimusele nr 11.

6 (17)

5.6.13. Hankija ei küsinud Vaidlustaja pakkumuse maksumuse ega Vormi 3 kohta selgitusi.

Ainuüksi selgituste küsimata jätmine on Hankija oluline kaalutlusviga, mis on viinud ebaõigete

hankeotsusteni. Selgitusküsimuse esitamisel oleks Hankija aru saanud, et Vaidlustaja pakkumus

sisaldab kõiki nõutud kulusid, sh silla piirete väljastpoolt katmist valge

alumiiniumkomposiitplaadist kattega nii seest kui väljastpoolt. Tegemist oleks üksnes

selgitusega, millega ei muudeta Vaidlustaja pakkumust ega pakutud kogumaksumust.

5.6.14. Riigihankes on pakkumuste hindamise aluseks üksnes pakkumuste kogumaksumus ning

pakkumusi ei hinnata üksikute kuluridade põhiselt.

6. Hankija, Harku Vallavalitsus, vaidleb vaidlustusele vastu.

6.1. Riigihanke läbiviimisel kasutas Hankija RHS § 52 lg-s 3 sätestatud nn pöördmenetlust.

6.2. Hankija on Vastavustingimuste osas „Pakkumuse maksumus” toonud järgmise selgituse:

Pakkuja esitab: 1) pakkumuse maksumuse eurodes pakkumuse maksumuse tabeli Vorm 3

Ehituskulude liigitus kohaselt, täites kõik tabeli alajaotustele vastavad tühjad/valged lahtrid ja

[---].

Lisaks on Vormi 3 alguses märgitud punases kirjas, et hinnapakkumus esitatakse eurodes.

Veerus C paikneva tabeli osa pealkirjaks on „Maksumus“. Nimetatud pealkirja all paiknevad

valged lahtrid, mida on võimalik täita. Sisestades valgetesse lahtritesse arvud, summeeritakse

need automaatselt kollastesse lahtritesse. Vaidlustaja märgitud „X“ ei ole euro väärtust tähistav

number. Tegemist ei ole Eestis arvestuses kasutatava araabia numbriga, vaid tähestiku

võõrtähega. Maksumust arvestatakse numbrites.

6.3. Hankija kontrollis pakkumuste vastavuse kontrollimisel Vaidlustaja esitatud Vormil 3 mh

seda, et tabelis ei esine anomaaliat osas, kus pakkuja on sisestanud maksumuseks numbri 10,

mille tabel on muutnud ekslikult „X”-iks. Sellist viga tabelis ei olnud.

6.4. Vajadus täita Vormil 3 maksumuse tabel numbriliste väärtustega pidi olema Vaidlustajale

arusaadav. Arvestades, et pakkumuse esitasid 9 pakkujat, kellest vaid Vaidlustaja ei täitnud

tabelit kohaselt, näitab, et tabeli täitmise nõuded ja tingimused olid üheselt mõistetavad ja

täidetavad. Meelevaldne on Vaidlustaja väide, et Hankija oleks pidanud loetlema tabeli täitmisel

kõik, mida lahtritesse sisestada ei tohi. Tegemist on Hankija ettevalmistatud maksumuse

vormiga ning iga mõistlik isik saab aru, et maksumuse vormil oodatakse vastavalt kululiigile

maksumuse numbrilist sisestamist, mitte suvaliste tähiste esitamist. Samuti on igapäevases

käibes araabia, mitte rooma numbrid. Viimasest annavad aimu mh tabeli kollased lahtrid, millelt

nähtub täitmata tabeli puhul 0,00€ (lahtrid C8, C12; C25; C29; C41; C46; C48; C56 ja C60).

Vaidlustaja ei ole tabelit täitnud nii nagu Hankija on nõudnud, mis mõjutab otseselt pakkumuse

sisu.

6.5. Hindamiskomisjoni protokollis nr 1 on Hankija toonud vastavusotsuses Vaidlustaja osas

järgmise põhjenduse: Pakkuja ei ole pakkumuse maksumuse tabelis (vorm 3) täitnud korrektselt

koodi 54, kus on maksumuseks märgitud "X". Hankija hanke alusdokumentides seatud

tingimuseks oli, et pakkuja täidab kõik tühjad/ valged lahtrid ja hinnapakkumus esitatakse

eurodes ühe eurosendini. Riigihangete seaduse § 114 lõike 1 kohaselt kontrollib hankija

pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud

kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. Lõike 2 kohaselt

lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud

tingimustele. Hankija on hankemenetluses hindamiskriteeriumiks seadnud pakkumuse

maksumuse, st mh eeldust, et pakkuja täidab maksumuse tabeli arvuliste väärtustega.

Pakkumuse maksumust ei ole võimalik objektiivselt hinnata, kui pakkuja on maksumuse tabelis

märkinud hinna „X„ märgiga. Olukorras, kus hankija maksumuse vormi täitmise tingimused

7 (17)

jäid ebaselgeks, oleks tulnud hankijalt küsida sellekohaseid selgitusi. Pakkumuse maksumuse

vormi korrektne täitmine on pakkumuse oluliseks sisuliseks aspektiks. Tegemist ei ole vaid

vormilise puudusega. Olukorras, kus pakkujad on maksumuse vormil jätnud lahtreid täitmata

või täitnud need mittenumbriliste tähistega on tegemist sisulise puudusega, mida ei ole võimalik

selgitustega kõrvaldada, kuivõrd täitmata lahtrite numbritega täitmine avaldab otseselt mõju

esitatud pakkumuse maksumusele. Hankija on andnud selged juhised, millised lahtrid tuleb

maksumuse vormil täita ning millise mitte täitmine on lubatav, kui ehitustööd saab liigitada

teiste alajaotuste alla. Hankijal ei ole täitmata lahtritega vormi alusel võimalik pakkumuse sisu

objektiivselt tuvastada, st ei ole ilmne, mis on pakkumuse tegelik sisu. Juhul, kui hankija lubaks

pakkujal, kes ei täitnud tabelit korrektselt hankija tingimuste kohaselt, oma pakkumust peale

pakkumuste esitamise tähtaega muuta, kohtleks hankija pakkujaid ebavõrdselt. Teie esitatud

maksumuse tabel ei vasta alusdokumentides esitatud tingimustele, kuna olete täitnud lahtri

ebakorrektselt. Seega ei osale Teie pakkumus edasises hankemenetluses.

6.6. Vaidlustaja ei ole pakkumuses täitnud kõiki RHAD-i nõudeid, kuivõrd Vorm 3 pole täidetud

nõuetekohaselt. Hankija on seisukohal, et Vaidlustaja pakkumus Riigihankes on sisuliselt

mittevastav ning Hankija otsus Vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamise kohta on õiguspärane.

6.7. Vaidlustaja pakkumuse maksumus ei sisalda kõiki Hankija nõutud töid ja kulusid, kuna

Vormil 3 on täitmata kood 54. Vormi 3 kululiigitused 4 pealkirjaga „KANDETARINDID” kood

45 (Silla piirde al. komposiitplaatidest kate) all on mõeldud sillakonstruktsiooni sisemist

katmist, millest annab aimu ka kululiigi kollasega märgitud üldpealkiri. Kululiik 5 pealkirjaga

„FASSAADIELEMENDID JA KATUS” kood 54 (Silla piirde kate)all on mõeldud silla

fassaadpinna välispinna katmist. Hankija on välis- ja sisepinna teadlikult kululiikidena

eraldanud ning Vaidlustajal ei olnud õigust neid omavoliliselt kokku panna. Vaidlustaja poolt

tabeli vastava koodi täitmine tähisega „X“ ei ole loogiline ega arusaadav. Hankija on seisukohal,

et käesoleval juhul esines puudus pakkumuse sisus.

6.8. RHS § 114 lg 2 teise lause kohaselt võib hankija tunnistada pakkumuse vastavaks, kui

selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid RHAD-is nimetatud tingimustest. Sisuliste kõrvalekallete

tuvastamiseks ei piisa, et hankija lähtub pakkumuse vastavuse kontrollis vaid pakkujapoolsest

kinnitusest ning ei kontrolli pakkumuse vastavust sisuliselt. Pakkumuste vastavuse kontroll

peab olema sisuline ega tohi piirduda vaid pakkuja kinnitustega, et pakkumus vastab kõigile

RHAD-is toodud tingimustele. Arvestades hangitavaid projekteerimis- ja ehitustöid, on

Hankijale oluline, et kõiki pakkujate esitatud andmeid oleks võimalik kontrollida ja ka võrrelda.

Olukorras, kus pakkuja ei ole Hankija nõutud maksumust nõuete kohaselt esitanud, ei ole

Hankijal võimalik asuda seisukohale, et pakkumus vastab Riigihanke tingimustele. Vastavuse

kontroll ei ole piiritletud üksnes Vastavustingimustega, vaid kõikides RHAD-is, sh TK,

hankelepingu projekt, olevate tingimustega. Käesoleval juhul on Hankija Vaidlustaja

pakkumuse vastavuse kontrollimisel tuvastanud, et Vaidlustaja pakkumus ei ole

hanketingimustele vastav.

6.9. Vaidlustaja pakkumuse vastavuse kontrollimisel ei tekkinud Hankijal küsimusi, mida oleks

olnud võimalik selgitustega kõrvaldada. Hankes esitatud 9 pakkumuse maksumuse vormidel on

koodid 45 ja 54 täidetud erinevate pakkujate puhul väga erinevate maksumustega, millest

tulenevalt ei tekkinud Hankijal kahtlust, et Vaidlustaja võiks olla omaalgatuslikult need

kuluread kokku liitnud. Samahästi oleks Vaidlustaja ise võinud maksumuse tabeli korrektse

täitmise tagamiseks maksumused eraldada. Olukorras, kus pakkuja on Vormi 3 täitnud

Riigihankes seatud tingimustele mittevastavalt, ei ole Hankijal võimalik pakkumust vastavaks

tunnistada.

6.10. Sisulise puuduse tuvastamisel ei mängi määravat rolli asjaolu, kui suurt või väikest osa

hankelepingu mahust puudus mõjutab.

8 (17)

6.11. Hankija vastas hankemenetluses osalemisest huvitatud isiku 07.01.2025 küsimusele nr 11

ning täpsustas maksumuse vormi vastusele eelnevalt (10.01.2025), kuivõrd maksumuse vormi

lahtrid olid lukustatud ning ettevõtjatel puudus võimalus tabelit täita. Seega täpsustas Hankija

maksumuse vormi enne, kui esitas sellekohase vastuse teabevahetuses. Hankija möönab, et

sõnaselgelt 07.01.2025 esitatud küsimusele (ID 920045) nr 11 vastatud ei ole, kuivõrd Hankija

eeldas, et sellele eelnenud vastuses (07.01.2025 küsimus ID 919948, vastatud 10.01.2025)

küsimusele nr 8 on ka selles osas vastus antud. Lisaks on Riigihanke juures oleva eelprojekti

seletuskirja p-i 3.1 lõpus toodud, et Sild on metallkonstruktsioonil. Kaetud valgete

alumiiniumkomposiitplaatidega ja Sisepinnad on viimistletud valgete alumiiniumkom-

posiitplaatidega. Eelnevast tulenevalt on Hankija ka Vormil 3 eristanud sisemist ja välimist

pinda. Isegi kui nii sisemise kui välimise pinna kattematerjal on sama, ei olnud Vaidlustajal

õigust asuda tabelit täitma nii nagu tema soovib.

6.12. RHS §-is 46 on sätestatud hankija ja ettevõtja vahel selgituste küsimisega ja nende

esitamisega seotud suhtluse nõuded. Sätte eesmärk on mh tagada, et ettevõtjatele jääks hankija

vastusele aega ka reageerida. Hankija esitas Vaidlustaja vastuse 10.01.2025 ning ühtlasi

pikendas samal kuupäeval pakkumuste esitamise tähtaega, määrates selleks 20.01.2025. Seega

jäi Riigihankest huvitatud isikule enne pakkumuse esitamise tähtaega otsuste tegemiseks piisav

ajavaru, sh ajavaru nii RHAD kui ka Hankija selgitustega tutvumiseks ning vajadusel

täiendavate küsimuste esitamiseks. Olukorras, kus ettevõtjale nähtus, et Hankija vastused, mh

teistele esitatud küsimustele, olid mittepiisavad või puudulikud nii, et nende alusel ei olnud

võimalik pakkumust esitada või esinesid täiendavad selgitamist vajavad asjaolud, oleks sellele

tulnud õigeaegselt Hankija tähelepanu juhtida ning selgitust küsida. Vastupidisel juhul tuli

ettevõtjal esitada pakkumus vastavalt Riigihankes ettenähtud tingimustele ja maksumuse

vormile, mitte asuda lahtreid täitma tähistega, mis pakkumuse maksumuse vormil ei ole

lubatud.

6.13. Vaidlustaja väide, et Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine on õigusvastane,

on alusetu. Sõltumata asjaolust, et Vaidlustaja pakkumus oli Kolmanda isiku pakkumusest

soodsam ning olukorras, kus Hankija oleks kavatsenud Vaidlustaja pakkumuse edukaks

tunnistada, tulnuks Hankijal avatud hankemenetluses kontrollida igal juhul ka RHS §-s 115

sätestatut. Seega ei ole võimalik automaatselt väita, et Kolmanda isiku pakkumuse edukaks

tunnistamine oli õigusvastane.

6.14. 31.03.2025 esitas Hankija täiendavad seisukohad.

6.14.1.Vaidlustaja on oma täiendavates seisukohtades sisuliselt vaidlustanud RHAD-i, mida

hankemenetluse praeguses etapis teha ei saa, sest vaidlustustähtaeg on möödunud.

6.14.2. Asjaolust, et ehitusprojekti seletuskirja p-is 3.1 „Üldosa“ on märgitud Sild on

metallkonstruktsioonil. Kaetud valgete alumiiniumkomposiitpaatidega. Põrandapinnad on

musta värvi pesubetoon. Sisepinnad on viimistletud valgete alumiiniumkomposiitplaatidega, ei

saa järeldada, et Vormi 3 jaotises „KANDETARINDID“ koodi 45 all ja jaotise

„FASSAADIELEMENDID ja KATUSED” koodi 54 all sätestatud sillapiirde kate on

samaliigiline ja kokkukuuluv töö.

6.14.3. Erinevalt Vaidlustaja väitest ei oma asjas määravat kaalu asjaolu, et enne pakkumuste

esitamise tähtaega esitas Riigihankes osalemisest huvitatud isik Hankijale 07.01.2025

küsimuse: Vorm 3 Ehituskulude liigituses on p.45 Silla piirde al.komposiitplaadist kate ja p.54

Sillapiirde kate. Kuidas on mõeldud kulude liigitamine nende ridade vahel?, millele Hankija

jättis selgesõnaliselt vastamata.

Kui ettevõtjale nähtus, et Hankija vastused, mh teistele esitatud küsimustele, olid puudulikud,

oleks sellele tulnud Hankija tähelepanu juhtida ning selgitust küsida. Vaidlustaja ei esitanud

9 (17)

selleks ettenähtud tähtaja jooksul Hankijale selgitustaotlusi ning ei vaidlustanud RHAD-i.

6.14.4. Tähtsust ei ole, et väljapoolt sillapiirde katmist alumiiniumkomposiitplaatidega on

Hankija oma 20.03.2025 vastuses nimetanud silla fassaadipinnaks ja Kolmas isik nimetanud

silla fassaadiks. Mõlemal juhul on arusaadavalt räägitud silla välispinnast, mis on nähtav

avalikkusele nagu näiteks hoone esikülg.

6.14.5. Vaidlustaja väide, et Vaidlustaja pakkumus maksumusega 1 140 885,83 eurot sisaldab

kõiki Riigihanke mahtu kuuluvaid töid ja kulusid ning pakkumuse maksumuses on kõikide

vastavate tööde/kuludega 100% arvestatud ja need on esitatud „KANDETARINDID“ koodi 45

(Sillapiirde al.komposiitplaadist kate) all, ei ole kontrollitav, kuna Vaidlustaja ei täitnud Vormi

3 Riigihankes seatud tingimuste kohaselt. Hankija ei leia, et kindlalt on võimalik väita, et silla

sise- ja väliskülje plaatidega katmine kuulub loogiliselt ja sisuliselt jaotisse

„KANDETARINDID“ ning seda ka vastavalt standardile EVS 885:2005 „Ehituskulude

liigitus“. Ehituskulude liigitusest on aru saada, et Hankija on käsitlenud osas 5

„FASAADIELEMENDID JA KATUSED“ ehitise välisilmet kujundavaid osasid, sh

pesubetoonplaatidest kate, metallist piirded, käsipuu trepikoja seinal, sillapiirde kate.

6.14.6. Erinevalt hoonest, kus trepp on üheks funktsionaalseks osaks, mis võimaldab liikuda

ühelt korruselt teisele, on kavandava trepi sild eraldiolev ning välisruumi kujundav ehitise

element sarnaselt trepi torniga. Seetõttu on loogiline ning mh ka standardiga EVS 885:2005

„Ehituskulude liigitus” kooskõlas, kui Hankija tõi trepi silla väliskatte ära osas 5

„FASAADIELEMENDID JA KATUSED“.

Nähtuvalt standardist EVS 885:2005 on osas „FASAADIELEMENDID JA KATUSED“ toodud

ehitise osade ühiseks tunnuseks see, et osad paiknevad ehitise välisküljes (aknad, fassaadid,

välisuksed, pinnakatted, piirded, sillad, käiguteed, katusetarindid, katusekatted, müüritised,

jms), kujundades sellega ruumi ehitise ümber.

Standardist EVS 885:2005 „Ehituskulude liigitus” nähtub, et osas

„KANDETARINDID“ sisalduvad erinevad tarindid, mis kannavad lisaks omakaalule ka hoone

koormust nagu näiteks talad, postid fermid ehk kokkuvõtlikult on tegemist konstruktiivsete

elementidega. Silla väliskatet ei ole võimalik loogiliselt samastada ehitise konstruktiivse

elemendiga.

6.14.7. Hankija on Vastavustingimuste osas „Pakkumuse maksumus” tingimuse täiendava

selgitusena toonud: Pakkuja esitab: 1) pakkumuse maksumuse eurodes pakkumuse maksumuse

tabeli Vorm 3 Ehituskulude liigitus kohaselt, täites kõik tabeli alajaotustele vastavad

tühjad/valged lahtrid ja [---]. Juba eelnevast tingimuse kirjeldusest koosmõjus Vormil 3

kajastuvate selgituste ja veergude pealkirjadega on üheselt mõistetav, et tabeli kõik read tuleb

täita numbriliste väärtustega. Seda tõendavad ka ülejäänud 8 pakkuja korrektselt täidetud

maksumuse vormid. Maksumuse vormi (Vorm 3) täitmise juures ei oma tähtsust vaid see, et

lahtrid on täidetud, vaid eelkõige, millised numbrilised väärtused on pakkuja tabelis toodule

omistanud. Hankija on ette andnud Vormi 3, mis tuli pakkumuses esitada ning seeläbi omalt

poolt RHAD-is esitatud selgituste kaudu püüdnud tagada pakkujate poolt vormi täitmisel

eksimuste mittetegemist. Hankija on Vormi 3 täitmise määranud eurodes ning kirjeldanud

kululiikide ridade ja koodide kaupa, kuidas tuleb vastavate tööde maksumused esitada.

6.14.8. Eelnevast tulenevalt tuleb märkida, et pakkumuse maksumuse vormi real 59 kood 83 on

Hankija kulureale lisanud selgituse (täidetakse vajadusel pakkuja poolt, juhul kui eesmärgi

saavutamiseks vajalikke ehitustöid ei ole võimalik liigitada eelpool loetletud alajaotuste alla).

Hankija on andnud Vormil 3 selge juhise, millisel juhul on pakkujal õigus kulu liigitada teiste

alajaotuste alla. Viidatud lahter on Vaidlustaja poolt Vormil 3 täidetud. Seegi nägi Hankija ette

võimaluse nimetatud kulurea tööd liigitada teiste alajaotuste alla ning jätta nimetatud rida

tühjaks, mida Vaidlustaja ei kasutanud. Säärast erisust ei näinud Hankija ette koodide 45 ja 54

10 (17)

puhul. Seega pidi iga pakkuja vastavad read eraldi täitma, mitte asuma summasid liigitama ja

kajastama enda arvates rohkem sobival real.

6.14.9. Vaidlustaja ei ole RHAD-i tähtaegselt vaidlustanud. Seega ei oma vaidlustuse

lahendamisel tähtsust, kuidas on Hankija Vormi 3 üles ehitanud, milliseid kulusid ning kuidas

eristanud ja kajastanud, vaid see, kas pakkuja, täites lahtri tähisega „X“ on teinud seda

hanketingimustele vastavalt.

6.14.10. Vormi 3 koostamise aluseks oli eelprojekti autori koostatud eeldatava maksumuse

eelarve (kululiigitustega). Selles oli jaotatud eraldi kuludeks silla sisemine ja välimine kate, sest

põhiprojekti koostamisel võivad need muutuda. Sisemise katte puhul on võrreldes välimisega

erinevad nõuded: sisemisel kattel on võimalik erinev paksus ja kinnitus, sh tuleb arvestada nt

ratastooli kasutamisest tulenevate kahjustustega, graffitikindlusega, löögid jms. Eeltoodust

tulenevalt oli Hankija sooviks just sisemise ja välimise kulu eristamine.

6.14.11. Riigihankes esitasid lisaks Vaidlustajale ja Kolmandale isikule pakkumused veel 7

pakkujat. Vaidlustaja suhtlus neist kahega ei ole kontrollitav. Vaidlustusmenetluses ei oma

tähtsust, kas pakkujad tagantjärele peavad Vormi 3 ebaselgeks või mitte.

6.14.12. Hankija vastust osas, mis puudutab Vormi 3 täitmist pakkujate poolt erinevate

maksumustega, ei saa meelevaldselt üle kanda vormi ebaselgusele. Mõistmatuks jääb

Vaidlustaja seisukoht justkui oleksid kõigi 9 pakkumuse maksumuse vormidel kood 45 ja 54 all

pidanud kajastuma ühesugused numbrid.

6.14.13. Vaidlustaja väited, nagu oleks Vorm 3 täidetud selguse ja läbipaistvuse huvides nii, et

kogu sillapiirete kattekulu on pandud ühe koodi alla, ei ole usutav, kuivõrd Vaidlustaja pidi

hanketingimustest tulenevalt mõistma, et selline tegevus ei ole Vorm 3 täitmisel lubatud (v.a

kood 83). Olukorras, kus Hankija kontrollib pakkumuste hanketingimustele vastavust ning

Vaidlustaja Vormil 3 on „X“, kuid maksumuse vorm tuli täita eurodes, ei saa leida, et pakkuja

oleks esitanud pakkumuse hanketingimustele vastavalt ning samuti ei nähtu sellest üheselt, et

pakkumuses oleks selle kuluga arvestatud.

6.14.14. Hankija on Vastavustingimustes kehtestanud tingimused, millest lähtuvalt tuleb

pakkumuse maksumuse vorm täita. Euroopa Kohus on oma otsuse nr C-131/16 p-is 33 asunud

seisukohale, et selgituste nõudmisega, mis võib teatud tingimustel olla lubatud, ei tohi

kõrvaldada sellist puudust, mis seisneb hankedokumentides nõutud dokumendi või andmete

esitamata jätmises. Ka Riigikohus on selgitanud, et hankija ei pea pakkujale andma võimalust

puuduste kõrvaldamiseks näiteks siis, kui asjaolud näitavad, et pakkuja on dokumendid või

andmed jätnud esitamata teadlikult. Samuti ei pea hankija oletama, kas pakkujal on lisaks

esitatud dokumentidele veel dokumente ja andmeid. Vaidlustaja esitatud Vormi 3 kontrollimisel

ei tekkinud Hankijal küsimusi, mida oleks saanud selgitustega kõrvaldada. Hankijale nähtus

üheselt Vaidlustaja esitatud Vormi 3 kood 54 alt tähis „X“, mis ei olnud vormi täitmisel lubatud

tähis. Seega oli pakkumus vaidlusaluses osas üheselt mõistetav ning Hankijal puudus vajadus

midagi selgitada ja täpsustada. Tegemist ei olnud kaalutlusotsusega, kuivõrd on fakt, et tähis

“X” ei ole suurus/number, mida eurodes väljendatakse.

6.14.15. RHS ei kohusta hankijat pakkujalt selgitusi küsima, kui esitatud pakkumus on üheselt

tõlgendatav ja ilmselge. Sisulise kontrolli läbiviimisel ei pea hankija mingi teabe olemasolul

asuma eeldama selle teabe kasutada soovimist pakkuja poolt, kuna hankija ei saa pakkuja eest

kujundada pakkumuse sisu. Seega ei pidanud Hankija mõtlema pakkumuse maksumuse vormi

lahtrite täitmise kontrollimisel sellele, kas pakkuja on juhuslikult ühe või teise kulu arvestanud

mingi muu lahtri summasse, kui nõue oli, et maksumuse vormil tuleb täita kõik lahtrid (v.a kood

83 erisus) ning seda tuleb teha eurodes. Kui Vaidlustaja otsustas omaalgatuslikult täita Vormi 3

11 (17)

mittenumbrilise väärtusega, võttis ta ka riski, et tema Vorm 3 võidakse RHS § 114 lg-st 2

tulenevalt mittevastavaks tunnistada. Kohtupraktika kohaselt lasub pakkujal hankemenetluses

kõrgendatud hoolsuskohustus, mille realiseerimiseks peab pakkuja muuhulgas veenduma

selles, kas pakkumuses esitati nimelt kõik need andmed, mida hankes küsitud on. Pakkumuse

vastavuse eest RHAD-ile vastutab pakkuja. Kui pakkumuse mittevastavus on pakkumuses

ilmne ja mittevastavuse kõrvaldamine oleks võimalik üksnes uute andmete esitamise kaudu, on

tegemist pakkumuse lubamatu muutmisega pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva. Hankijale

nähtus maksumuse vormi kontrollimisel üheselt, et Vaidlustaja on koodi 54 täitnud

mittevastavalt, sisestades sinna numbrilise väärtuse asemel „X”-i. Tegemist ei olnud ebaselgete

andmetega, mida oleks saanud kõrvaldada, vaid teadlikult Vaidlustaja poolt nõuetele

mittevastavalt täidetud lahtriga, mille muutmine ei ole lubatud.

6.14.16. Tähtsust ei oma asjaolu, et hindamise aluseks on pakkumuse kogumaksumus ning

pakkumusi ei hinnata ega võrrelda mistahes üksikute kuluridade põhiselt või alusel.

7. Kolmas isik, aktsiaselts EHITUSFIRMA RAND JA TUULBERG, vaidleb vaidlustusele

vastu.

7.1. Vastavustingimuste osa „Pakkumuse maksumus“ sätestab järgmist:

Pakkuja esitab:

1) pakkumuse maksumuse eurodes pakkumuse maksumuse tabeli Vorm 3 Ehituskulude

liigitus kohaselt, täites kõik tabeli alajaotustele vastavad tühjad/valged lahtrid ja

2) pakkumuse maksumuse eRHR-s oleval töölehe „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad

näitaja“ toodud struktuuri kohaselt, kuhu märkida lepingu tööde maksumuse summa kokku

(Vorm 3 „Kõik kokku“ lahter) ilma käibemaksuta. Kui pakkumuse maksumus (koondsumma

„Kõik kokku“, ilma käibemaksuta) tabelis Vorm 3 Ehituskulude liigitus erineb eRHR-s esitatud

maksumuse vormist, loetakse õigeks Vorm 3 Ehituskulude liigitus kohaselt esitatud maksumus.

7.2. Vormil 3 on märgitud samuti, et Pakkuja täidab kõik tühjad / valged lahtrid ning täiendavalt

lisatud: Hinnapakkumus esitatakse eurodes ühe eurosendini.

Hankija otsuse põhjenduste kohaselt on Vaidlustaja märkinud Vormil 3 real koodiga 54 oleva

„Kulu liigi“ (vt tabeli ülaosa) Sillapiirde kate kohta veergu „Maksumus“ (vt tabeli ülaosa) tähise

„X“.

Vaidlustuse põhjenduste kohaselt tuleb eeltoodust järeldada, et Vaidlustaja pakkumus on nö

formaalselt nõuetele vastav, kuivõrd lahtrisse on midagi lisatud, sh olenemata sellest, et

tegemist ei ole numbrilise näitajaga. Vaidlustaja seisukoha jaatamisel tuleks järeldada, et

pakkumus oleks RHAD-i nõuetele vastav ka siis, kui lahtrisse oleks kirjutatud numbrite asemel

ükskõik mida.

7.3. Vormil 3 on ainsa veeru, mida pakkujad said täita, pealkirjaks „Maksumus“. Sellest tulenes

ühemõtteliselt nõue esitada veerus „Maksumus“ (ainus veerg, milles olid valged/tühjad lahtrid)

konkreetse tööliigi kui kulu osas maksumus ehk hind eurodes (ühe sendini). Vastavustingimuste

tingimus „Pakkumuse maksumus“ ning Vorm 3 on selged ega vaja tõlgendamist.

7.4. Isegi juhul, kui Vastavustingimuste tingimus „Pakkumuse maksumus“ ja/või Vorm 3

vajaksid tõlgendamist, tuleks neid menetluspraktika järgi tõlgendada kooskõlas TsÜS § 72 lg 2

teise lausega nii nagu mõistlik isik neid mõistma pidi, arvestades nii grammatilist esitlust kui

ka seda, et mõistlikuks isikuks on mitte nö juhulugeja vaid konkreetselt Riigihanke esemega

seotud valdkonna spetsialistid.

• Hanke esemeks on ehitustööd, täpsemalt Harku vallas Meriküla tee ja Muraste

Kolmiku tänav L3 kinnistute vahelise allapääsu – Meriküla trepi rekonstrueerimine.

• On üldtuntud asjaolu, et ehitustööde hangetes nõutakse pakkumuse maksumuse

esitamist (lisaks eRHRi sisestatavale n.ö koondmaksumusele) detailselt ning seda nimelt

12 (17)

etteantud kululiikide põhiselt. Erinevate hankijate kasutatavad nn detailsed tabelid erinevad

kululiikide osas ja võivad erineda ka muudes üksikasjades, kuid nendel on üks ühine tunnus –

pakkumuse koondmaksumuse moodustavad detailses tabelis toodud kululiikide summa.

• eRHR-i andmetel on Vaidlustaja sõlminud viimase 6,5 aasta jooksul 32 ehitustöödega

seotud hankelepingut (osad nendest veel raamlepingud).

• Kuigi Vormi 3 allosas toodud lisaselgitused ei ole grammatiliselt nö lõpetatud laused,

ei saa ka nende põhjal tekkida arvamust, et veerus „Maksumus“ tuleks esitada midagi muud kui

konkreetsel real toodud ehitustöö osaga seotud kulud:

7.5. Mitte ühegi tõlgendamiskriteeriumi järgi ei väljenda „X“ maksumust, töö hinda. Seega ei

ole Vaidlustaja pakkumus vormiliselt RHAD-ile vastav (puudub igasugune sisuline vahe, kas

lahter on „täitmata“ või sinna on märgitud maksumuse (eurodes) asemel mingi mittenumbriline

sümbol (X)).

7.6. RHS § 114 lg 2 järgi võib hankija tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine

sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. Sisuliste

kõrvalekalletega pakkumuse vastavaks tunnistamine on Vaidlustuses viidatud RHS §-i 3 järgi

mitte nõutav vaid selles toodud hankemenetluse üldpõhimõtete otseses vastuolus.

7.7. Käesoleval juhul on Hankija otsuse põhjendustest lähtuvalt selge, et Hankija on kaalunud,

kas vaidlusaluses osas ehk real koodiga 54 kululiigi Sillapiirde kate kohta veergu

„Maksumus“ märgitud „X“ on sisuline puudus või mitte.

Kolmas isik nõustub Hankijaga, et „X“ ei võimalda teha kindlaks, milline on real koodiga 54

nõutud tööliigi (Sillapiirde kate) maksumus. Pakkumuses toodud andmeid saab pärast

pakkumuse esitamist ainult täpsustada. Kui pakkumust täiendatakse uue informatsiooniga, ei

ole tegemist pakkumuses toodud andmete täpsustamisega vaid pakkumuse muutmisega.

Real koodiga Sillapiirde kate maksumuseks märgitud „X”-i võib mõista ka selliselt, et

konkreetset tööd pole pakutud, kuivõrd maksumus on esitamata, sh ei ole maksumus 0 (null).

7.8. Vaidlustuse põhjenduste kohaselt soovib Vaidlustaja, et reale koodiga 54 märgitud „X“-i

sisustataks selliselt, et vastava tööliigiga seotud kulud kajastuvad pakkumuse maksumuses

osas, mis on esitatud real koodiga 45 (Sillapiirde al. komposiitplaadist kate). Seda, kas põhi

kuluderühmas nr 5 „FASSAADIELEMENDID JA KATUSED“ kuuluv Sillapiirde kate sisaldub

põhi kuluderühmas nr 4 „KANDETARINDID“ kuuluvas Sillapiirde al. komposiitplaadist kate

või ei, pole võimalik Vaidlustaja pakkumuse alusel tuvastada. Tegemist on Vaidlustaja sooviga

„lisada“ informatsiooni, mida pakkumuses ei ole ning mis on käsitletav RHS-i mõistes

pakkumuse muutmise, mitte täpsustamisena.

7.9. Riigihanke objektiks on nähtuvalt eelprojektist Meriküla trepp. Lühidalt ehitatakse kaks

kandvat seina, mille vahele paigaldatakse lift ja trepp ning sellele juurdepääsuks ehitatakse sild

(vt projekti p 3.1). Sild on metallkonstruktsioonil. Kaetud valgete alumiiniumkomposiit-

plaatidega (samas). Sisepinnad on viimistletud valgete alumiiniumkomposiitplaatidega

(samas). Seega tuleb valgete alumiiniumkomposiitplaatidega katta silla metallkonstruktsioon

nii sisekülgedel kui ka väliskülgedel.

Vormil 3 on esitatud põhi kulurühmana nr 4 „KANDETARINDID“ ja põhi kulurühmana nr 5

„FASSAADIELEMENDID JA KATUSED“. Ühelgi mõistlikul isikul ei saa olla arusaamatust

selles, mida käsitleda Sillapiirde kattena osas „FASSAADIELEMENDID JA KATUSED“.

Fassaadiks nimetatakse argikeeles hoone kõiki välisseinu ehk konstruktiivse lahendusega silla

(rajatise) puhul (vt sõnaselge eelprojekt) silla „fassaadi“ ehk silla metalkonstruktsiooni

väliskülgi katvaid valgeid alumiiniumkomposiitplaate.

Lisaks sellele, et kaetud peavad olema silla piirete välisküljed ehk silla fassaad (millega seotud

kulu tuli esitada real koodiga 54), pidi alumiiniumkomposiitplaatidega olema kaetud ka silla

siseküljed, milline kulu tuli esitada real koodiga 45.

13 (17)

7.10. Nähtuvalt TK p-ist 6.1 on töövõtja kohustuseks koostada eelprojekti alusel põhiprojekt

koos konstruktiivse osa tööprojektiga. Töövõtjal tuleb pidevalt projekteerimisprotsessis

lahenduste valikul kalkuleerida erinevate lahenduste maksumusi ning vajadusel muuta, et

püsida pakkumuse maksumuses ja seda mitte ületada. Materjalide valikul peab projekteerija

Tellija nõudmisel esitama Tellija heakskiidu saamiseks ka materjalide näidised. Käesolevas

tehnilises kirjelduses sätestamata tingimustes ja nõuetes juhindub Töövõtja kehtivatest

normidest, oma kogemustest ja professionaalsusest (TK p 6.2.1).

Eelprojektis ei ole toodud real koodiga 45 ega ka real koodiga 54 kajastatud

alumiiniumkomposiitplaatide kui materjaliliigi täpsustust konkreetse toote tasemel. Iga

töövõtja peab ja saab parameetrite osas, mida ei ole TK-s ette antud tegema valiku, millise

tootja ning milliste täpsete omadustega toodet kasutada.

7.11. Asjakohaseid valikuid on palju, alates materjali mõõtudest (pikkus, laius, paksus) ning

lõpetades täpsete paigaldusnõuete ja kasutusomadustega (sh plaadi katte täpne viimistlus,

kulumiskindlus jne). Need mõjutavad otseselt vastavate tööliikide maksumust.

Vaidlustajale ei saanud olla arusaamatu silla väliskülje (ehk fassaadi) ja silla ülejäänud osade

plaatidega katmise kulude eristamine Vormil 3.

7.12. Vaidlustaja pakkumuse mittevastavuse fakti ei saa muuta ka vaidlustuses viidatud küsimus

Hankijale nr 11 (ID 920045). Hankija ei muutnud 10.01.2025 Vormi 3.

7.13. Pakkumuste esitamise tähtaeg Riigihankes saabus 20.01.2025. RHAD-i ei ole

vaidlustatud ega täiendavaid selgitusi küsitud.

7.14. Kolmas isik on seisukohal, et eluliselt on usutav, et Vaidlustajale oli tegelikult 10.01.2025

Hankija poolt (kokku 12-le küsimusele) antud vastustest selge, et Vormil 3 tuleb eristada (ehk

tuua ridadel koodidega 45 ja 54 eraldi välja) silla väliskülgede katteplaatidega katmise

maksumus ja ülejäänud silla osade katteplaatidega katmise maksumus. Nimelt esitati Hankijale

mh küsimus nr 9: Millega kaetakse silla seinad seestpool, millele Hankija vastas: Palun

vaadake eelprojekti. Kuna küsija, ei saanud aru sellest, et eelprojekti järgi tuleb ka silla

siseküljed katta valgete alumiiniumkomposiitplaatidega, oli ka mõistetav „segadus“ selles osas,

miks lisaks reale koodiga 54 (väliskülgede katteplaadid) on veel rida koodiga 45 ehk üleüldse

esitati küsimus nr 11. Hankija juhtis vastuses küsimusele nr 9 tähelepanu eelprojektile, milles

on välja toodud, et mitte üksnes silla välisseinad (fassaad, kulu real koodiga 54) tuleb katta

valgete alumiiniumkomposiitplaatidega vaid ka siseseinad (kulu real koodiga 45).

7.15. Kuna otsus Vaidlustaja pakkumuse mittevastavaks tunnistamise kohta on õiguspärane, on

õiguspärane ka otsus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kohta.

7.16. 30.03.2025 esitas Kolmas isik täiendavad seisukohad.

7.16.1. Vaidlustusest nähtub soov vaielda RHAD-i tingimuste üle, mis pärast pakkumuste

esitamise tähtaja saabumist ei ole võimalik.

7.16.2. Vaidlustaja ei esitanud Vormi 3 real koodiga 54 numbrilist maksumust (sh nulli) vaid

lisas tabelisse „X“-i. Seega puuduvad pakkumuses andmed vastava tööliigi maksumuse kohta

(milliseid andmeid soovib Vaidlustada „lisada“ enda poolt antavate selgitustega).

7.16.3. Vaidlustaja väidab, et Vormi 3 igal üksikul real pole tähtsust, kuivõrd pakkuja peab

kogumaksumuse eest tegema ära kõik tööd. Väitega nõustumine tähendaks nõustumist sellega,

et maksumus oleks võinud olla esitamata mistahes arvul ridadel. Kolmas isik on seisukohal, et

olukorras, kus RHAD-i nõuete järgi pidi olema täidetud iga rida, pole kõrvalekaldumisel

olemuslikult mingit vahet, kas maksumus on esitamata 1-l või 10-l real.

14 (17)

7.16.4. Vaidlust ei ole selles, et Vaidlustaja osutatud pakkujad Bauest OÜ ja Montreco OÜ

esitasid real koodiga 54 numbrilise maksumuse.

7.16.5. Meelevaldsed on Vaidlustaja väited seoses standardiga EVS 885:2005 „Ehituskulude

liigitamine“. TK-s, sh Vaidlustaja viidatud osades (lk-del 6 ja 14, milles on tehtud viide

kõnealusele standardile), on esitatud nõuded Hanke tulemusena sõlmitava lepingu alusel töö

tegemisele, mitte sellele, milliseid nõudeid järgides tuleb esitada Riigihankes pakkumus.

Standardis endas on selgitatud: Iga organisatsiooni (tellija-organisatsioon; projektbüroo;

ehitusettevõte) siseselt võib liigiti toodud määranguid täpsustada ja põhjendatult ümber

kujundada (standardit sisaldava faili lk 5). Hankijate vajadused ning ka tellitavad objektid

võivad väga oluliselt erineda. Kui teatud tüüpi ehitiste korral on teatud tüüpilised kulud, siis on

veidi erilisemaid objekte, mille hulka võib kahtlemata lugeda kavandatud Meriküla trepi.

Kui pakkuja soovib teha pakkumust enda jaoks erilise objekti projekteerimiseks ja ehitamiseks,

siis ei suurenda see mitte Hankija kohustusi vaid pakkuja enda hoolsuskohustust. Hankija on

oma nõuded kehtestanud ning peab neid rakendama kõigi pakkujate.

7.16.6. Standard ei määra ega saagi määrata seda, milliseid töid Hankija tellib või kuidas

Hankija küsib tööde tegemiseks hinnapakkumust. Vormi 3 ja standardi võrdlusest on ilmne, et

Hankija ei ole lähtunud standardist.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

8. Hankija on kehtestanud Vastavustingimuste osas „Pakkumuse maksumus“ järgmised nõuded:

Pakkuja esitab:

1) pakkumuse maksumuse eurodes pakkumuse maksumuse tabeli Vorm 3 Ehituskulude

liigitus kohaselt, täites kõik tabeli alajaotustele vastavad tühjad/valged lahtrid ja

2) pakkumuse maksumuse eRHR-s oleval töölehe „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad

näitaja“ toodud struktuuri kohaselt, kuhu märkida lepingu tööde maksumuse summa kokku

(Vorm 3 "Kõik kokku" lahter) ilma käibemaksuta. Kui pakkumuse maksumus (koondsumma

„Kõik kokku“, ilma käibemaksuta) tabelis Vorm 3 Ehituskulude liigitus erineb eRHR-s esitatud

maksumuse vormist, loetakse õigeks Vorm 3 Ehituskulude liigitus kohaselt esitatud maksumus.

RHAD-i dokumendina kehtestatud Vormil 3 on Ehitus kulude liigituse tabeli kohal märge:

Pakkuja täidab kõik tühjad/valged lahtrid. Hinnapakkumus esitatakse ühe eurosendi täpsusega.

Vormil 3 oleva tabeli ainsa pakkuja poolt täidetava veeru pealkiri on „Maksumus“. Selle

pealkirja all paiknevad valged ja tühjad lahtrid, mida pakkujal oli võimalik täita ning mis tuli

täita. Neisse lahtritesse sisestatud arvud summeeriti automaatselt kollastesse lahtritesse ning

need moodustasid konkreetse kulurühma (nn põhi kulurühma) maksumuse.

Vastavustingimuste osa „Pakkumuse maksumus“ ja Vormi 3 koosmõjus on vaidlustuskomisjon

seisukohal, et Vormi 3 veerus „Maksumus“ tuli igasse valgesse/tühja lahtrisse kanda real välja

toodud kulu liigi (koodi) maksumus eurodes.

9. Puudub vaidlus, et Vaidlustaja märkis kulurühma „FASSAAADIELEMENDID JA

KATUSED“ koodi 54 (Sillapiirde kate) alla veerus „Maksumus“ maksumusena „X“-i. Selle

tulemusena ei sisaldanud kulurühma „FASSAAADIELEMENDID JA

KATUSED“ kogumaksumus ka kulu koodi 54 (Sillapiirde kate) maksumust arvulise

väärtusena.

Pakkumuses ei esitanud Vaidlustaja mingeid selgitusi selle kohta, miks ta märkis Vormil 3 kulu

koodi 54 (Sillapiirde kate) all eurodes väljendatava maksumuse asemel tähe või tähise „X“.

Vaidlustusmenetluses väidab Vaidlustaja, et kuna koodi 54 (Sillapiirde kate) all märgitud

töö/kulu on samasisuline koodi 45 (Sillapiirde al.komposiitplaadist kate) all märgitud tööga,

kajastas Vaidlustaja kogu vastava maksumuse/kulu koodi 45 (Sillapiirde al.komposiitplaadist

kate) all, koodi 54 (Sillapiirde kate) lahtrisse märkis aga „X“-i.

15 (17)

10. Hankija lükkas Vaidlustaja pakkumuse RHS § 114 lg 2 esimese lause alusel tagasi, kuna

pakkuja ei ole Vormil 3 täitnud korrektselt rida koodiga 54, kus on maksumuseks märgitud „X“.

Hankija põhjendas oma otsust üksikasjalikult Korralduses (vt käesoleva otsuse p 5.1) ja

Hindamiskomisjoni protokollis nr 1 (vt käesoleva otsuse p 6.5).

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija otsus Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamiseks

on kooskõlas RHS § 114 lg 2 esimese lausega ja seega õiguspärane.

10.1. Vaidlustajale pidi olema arusaadav, et kõik Vormi 3 veerus „Maksumus“ olevad

valged/tühjad lahtrid tuli täita maksumust väljendavate numbriliste väärtustega (vt käesoleva

otsuse p 8). Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga, et Vaidlustaja pakkumus on vastav,

kuna Vormil 3 on nõutud täita tühjad/valged lahtrid, kuid ei ole keeldu, et täitmisel ei tohi

mingisse lahtrisse märkida „X“-i. Vaidlustuskomisjon leiab, et Vormi 3 tabeli veerus

„Maksumus“ tuli igasse valgesse/tühja lahtrisse kanda vastaval real välja toodud kulu liigi

maksumus eurodes. Seda, et Vaidlustaja märkis lahtrisse „X“-i ei saa pidada Vormi 3

nõuetekohaseks täitmiseks, kuna „X” ei väljenda mõistetaval viisil töö maksumust.

Vaidlustuskomisjon tutvus kõikides pakkumustes esitatud Vormidega 3 ning veendus, et kõik

pakkujad peale Vaidlustaja on mõistnud RHAD-i nõuet ühtemoodi ning märkinud Vormi 3

tabeli kõikidesse tühjadesse lahtritesse arvulised väärtused ehk konkreetse töö maksumuse.

10.2. Vaidlustaja väide vaidlustusmenetluses, et Vaidlustaja esitatud Vormil 3 on selguse

huvides töö maksumus, mis tuli esitada koodi 54 (Sillapiirde kate) all, hõlmatud koodi 45

(Sillapiirde al.komposiitplaadist kate) töö maksumuses, ei ole kontrollitav.

Vaidlustuskomisjonile ei ole arusaadav, miks Vaidlustaja, kui ta pidas ilmtingimata vajalikuks

teha sisuline muudatus Hankija poolt etteantud kuluridades, seda vähemalt märkusega oma

pakkumuses välja ei toonud. Koodi 54 (Sillapiirde kate) puhul töö maksumuse asemel märgitud

„X“ ei võimaldanud hankemenetluses ega võimalda ka vaidlustusmenetluses kindlaks teha, kas

kõnealuse tööliigi maksumus on tegelikult üldse pakkumuse kogumaksumusse arvestatud ning

kui on, siis millise tööliigi maksumuses see sisaldub ja millises suuruses.

10.3. Vaidlustuskomisjon mõistab vaidlusaluste koodide 45 (Silla piirde al. komposiitplaatidest

kate) ja 54 (Silla piirde kate) vahekorda Vormil 3 nii, et kululiigi 4 „KANDETARINDID” kood

45 (Silla piirde al. komposiitplaatidest kate) all on mõeldud sillakonstruktsiooni sisemist

katmist ning kululiigi 5 „FASSAADIELEMENDID JA KATUS” kood 54 (Silla piirde kate)all

on mõeldud silla fassaadpinna välispinna katmist. Ilmne on see, et Hankija on need kulud/tööd

Vormil 3 eraldanud ning nõudnud ka pakkujatel pakkumuses eraldi maksumuste esitamist.

Vaidlustajal ei olnud õigust Vormil 3 kehtestatud kulude liigitust ignoreerida ning esitada

(väidetavalt) kogu sillapiirde katte kulu (kululiigi „KANDETARINDID” koodi 45 (Silla piirde

al. komposiitplaatidest kate) all, kuhu see Vaidlustaja väitel sisuliselt ja loogiliselt kuulub.

10.4. Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et hankemenetluses osalemisest huvitatud

isiku1 07.01.2025 küsimusele nr 11: Vorm 3 Ehituskulude liigituses on p.45 Silla piirde

al.komposiitplaadist kate ja p.54 Sillapiirde kate. Kuidas on mõeldud kulude liigitamine nende

ridade vahel? Hankija sisuliselt vastanud ei ole. Hankija 10.01.2025 vastust: 10. ja 11. Vorm 3

parandatud/täpsustatud ei saa pidada sisuliseks vastuseks, kuna Hankija Vormi 3 tegelikult ei

parandanud. Vaidlustuskomisjon peab Hankija poolt küsimusele vastamata jätmist taunitavaks

(vaidlustuskomisjon ei nõustu Hankijaga, et see küsimus sai vastuse 07.01.2025 Hankijale

esitatud küsimuste hulgas (vt eRHR küsimuse ID: 919948) küsimusele nr 8 10.01.2025 antud

vastusega. See küsimus ja vastus ei puuduta kulude liigitust Vormil 3). Samas leiab

vaidlustuskomisjon, et juhul, kui Vaidlustajal oli tõepoolest probleeme kulude liigitusega

Vormil 3 koodiga 45 ja 54 tähistatud tööde vahel, oli tal ka pärast 10.01.2025 võimalus

1 Vaidlustuskomisjon märgib, et kõnealuse küsimuse esitajaks ei olnud Vaidlustaja (vt eRHR küsimuse ID: 920045)

16 (17)

pöörduda uue küsimusega Hankija poole ning põhimõtteliselt sai ta esitada ka vaidlustuse

vaidlustuskomisjonile. Seda Vaidlustaja ei teinud. Seega pidi Vaidlustaja, nagu ka teised

pakkujad ning Hankija juhinduma pakkumuse esitamisel Hankija kehtestatud Vormist 3 ning

Vaidlustaja ei saanud hakata seal ette antud ehituskulude liigitust iseseisvalt ümber kujundama

(nt otsustades, et koodi 45 (Sillapiirde al.komposiitplaadist kate) all olevate töö maksumus

hõlmab ka koodi 54 (Sillapiirde kate) töö maksumuse). Praegusel juhul on Vaidlustaja

otsustanud lahenduse kasuks, mis teeb tema pakkumuse kontrollimatuks (objektiivselt ei ole

võimalik kontrollida, kas koodi 45 maksumus hõlmab koodi 54 maksumust või mitte).

10.5. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga, et kuna Riigihankes on ainsaks

hindamiskriteeriumiks pakkumuse kogumaksumus ning pakkumusi ei hinnata üksikute

kuluridade alusel, ei ole Vormi 3 üksikutel ridadel erilist tähtsust.

Vastavustingimuste punkti „Pakkumuse maksumus“ kohaselt tuli töölehele

„Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“märkida lepingu tööde maksumuse summa

kokku (Vorm 3 „Kõik kokku“ lahter) ilma käibemaksuta. Kui pakkumuse maksumus Vormil 3

erineb eRHR-s esitatud maksumuse vormist, loetakse õigeks Vormi 3 kohaselt esitatud

maksumus. Seega, pakkumuse kogumaksumus mitte üksnes ei tulene Vormil 3 esitatud

maksumuste summast vaid vastuolu puhul tuleb lähtuda mitte lehel „Hindamiskriteeriumid ja

hinnatavad näitajad“ toodud maksumusest vaid Vormil 3 toodud kogumaksumusest. Seega on

Hankija rõhutanud, et iga Vormil 3 toodud töö maksumus omab olulist osa kogumaksumuse

kujunemisel/kontrollimisel, mida Hankija pidi arvestama ka Vaidlustaja pakkumuses esineva

mittevastavuse sisulisuse hindamisel RHS § 114 lg 2 mõttes. Hankija Korralduse põhjendustest

nähtub, et Hankija on sellega oma kaalutlustes asjakohaselt arvestanud (vt käesoleva otsuse

p 5.1).

10.6. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga, et Hankija oleks pidanud küsima

Vaidlustajalt selgitusi tema pakkumuses esitatud Vormi 3 kohta. Arvestades eelpool käsitletud

asjaolusid ei olnud Vaidlustaja pakkumuses esinev puudus selgitustega kõrvaldatav, mistõttu

Hankijal polnud ka kohustust selgitusi küsida.

11. Vaidlust ei saa olla selles, et Vaidlustaja ega ükski teine pakkuja ei ole RHAD-i, sh Vormi 3,

tähtaegselt vaidlustanud. Vaidlustuskomisjon rõhutab veelkord, et pikaajalise kohtupraktika

kohaselt (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-50-15, p 14.2; Tallinna Ringkonnakohtu lahend nr

3-19-119, p 10) on tähtaegselt vaidlustamata riigihanke alusdokument kehtiv ning sellest tuleb

pärast pakkumuste esitamist lähtuda, samuti peab hankija rangelt kinni pidama enda poolt

kindlaks määratud tingimustest (Euroopa Kohus C-523/16 ja C-536/16, MA.T.I. SUD, p-id 51–

52).

Seega ei ole käesolevas vaidluses asjakohased Vaidlustaja argumendid, mis on suunatud

Vormi 3 õiguspärasuse kahtluse alla seadmisele, sh BauEst OÜ ja Montresco OÜ arvamused

sellest, kui ebaõigesti või ebaloogiliselt oli RHAD koostatud ning kui ebaselge võis olla kulude

jaotus koodidega 45 ja 54 tähistatud tööde vahel.

12. Vaidlustaja ei ole toonud välja iseseisvaid õiguslikke või faktilisi asjaolusid, millest

tulenevalt võiks seada kahtluse alla Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse

õiguspärasuse, vaid lähtub selle otsuse vaidlustamisel eeldusest, et õiguspärane ei ole Hankija

otsus Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamiseks ning hankemenetluse etapiviisilisuse

põhimõttest. Kuna vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija otsus Vaidlustaja pakkumuse

tagasilükkamiseks on õiguspärane, on õiguspärane ka Hankija otsus, millega Kolmanda isiku

pakkumus tunnistati edukaks. 13. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8.

17 (17)

13.1. Hankija ei ole esitanud taotlust lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks.

13.2. Kolmas isik osales vaidlustusmenetluses Hankija poolel, mistõttu on tal õigus kulude

hüvitamisele Hankijaga samade reeglite alusel.

Kolmas isik on esitanud tähtaegselt taotlused lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks

Vaidlustajalt kogusummas 2813,80 eurot (käibemaksuta), 12,79 tunni õigusabi osutamise eest

keskmise tunnihinnaga 220 eurot.

Vaidlustuskomisjon leiab, et asja keerukust ja materjalide mahukust silmas pidades on

Kolmanda isiku lepingulise esindaja kulud mõnevõrra ülepaisutatud. Vaidlustusasi on mahukas,

kuna sisaldab ohtralt kordusi, kuid on keskmisest lihtsam. Vaidlustuskomisjon leiab et vajalikud

ja põhjendatud on Kolmanda isiku lepingulise esindaja kulud 10 töötunni ulatuses, seega

2200 eurot (käibemaksuta), mis tuleb Vaidlustajalt välja mõista. 13.3. Vaidlustaja kulud vaidlustusmenetluses jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Taivo Kivistik