Puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramine

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Merike Saks

Rahandusministeerium

[email protected]

Teie 17.03.2025 nr 6-4/1380-1 Meie 10.04.2025 nr 2.2.-1/25/20-2

Puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramine

Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) menetluses on Rahandusministeeriumi taotlus uuringus

„EUROMOD andmete ja lahenduste kasutamine Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika

osakonna töös“ isikuandmete töötlemiseks andmesubjekti nõusolekuta.

Tutvunud taotlusega, palun selgitusi järgnevatele punktidele ja täiendada sellest tulenevalt esitatud

taotlust.

1. Palun täiendada taotluse puntki 4 ja tuua välja konkreetne ajaliselt ja esemeliselt piiritletud

uuringu läbiviimise eesmärk/eesmärgid.

AKI-le esitatud taotluse punktis 4 on Rahandusministeerium välja toonud, et luba taotletakse

ligipääsuks järgmistele andmetele:

1) Eesti EUROMOD-i pseudonüümitud registripõhistele mikroandmetele, mis on

kättesaadavad perioodi 2019-2023 kohta. Lisaks sellele etteulatuvalt ka perioodi 2024-2030

kohta sama statistikatöö raames Statistikaameti poolt kokku pandavale andmestikule;

2) EUROMODi laienduse tööriistadele ja rakendustele, mis kasutab sisendina

uuringuandmeid (isikupõhised andmed leibkondade kohta), k.a HBS (Leibkonna

eelarveuuring EU SILC (Sissetulekut ja elamistingimusi käsitlev uuring);

3) liiklusregistri andmetele (EUROMODi liiklusregistri moodul).

Isikuandmete nõusolekuta kasutamise eesmärgid on taotluse punkti 4 kohaselt järgmised:

1) hinnata erinevate Rahandusministeeriumi poliitikameetmete mõju (ex ante) elanikele ja

leibkondadele, nende majanduslikule toimetulekule, vaesusele, ebavõrdsusele, tööhõivele

ja seeläbi ka riigieelarvele. Samuti teha alternatiivide analüüsi ning läbi viia meetmete

järelanalüüse (ex post). Eesti EUROMOD-i alusel saadud uuringutulemused annavad

usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis võivad olla aluseks teadmispõhise poliitika

sõnastamisele ja rakendamisele. Eesti EUROMOD-i jaoks kokkupandud pseudonüümitud

registriandmete kasutamine on Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna

teenistujatele oluline tõhusate ja täpsete poliitikameetmete mõju hinnangute koostamiseks;

2) analüüsida automaksu jaotuslikku mõju.

Isiku nõusolekuta tema isikuandmete töötlemise lubatavuse hindamiseks kooskõlas IKS §-s 6

sätestatud nõuetele poliitika kujundamise eesmärgil läbiviidavas uuringus peab taotlusest nähtuma

ajaliselt ja esemeliselt selgelt piiritletud uuringu eesmärk. Antud juhul ei ole

Rahandusministeeriumi taotluse põhjal andmetöötluse õiguspärasusele võimalik hinnangut anda,

kuna taotluses ei ole konkreetset uuringu läbiviimise eesmärki välja toodud, vaid on kirjeldatud

2 (4)

üldist vajadust Rahandusministeeriumi valitsemisala poliitikameetmete hindamiseks määramata

ajaks. Palun tuua taotluse punktis 4 välja, millis(t)el konkreetse(te)l eesmärgil(-märkidel)

Rahandusministeerium uuringu soovib läbi viia.

2. Palun täiendada vastavalt eelnevale selgitusele ka taotluse punkte 5 ja 6, et neist nähtuks, miks

on isikuandmete tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu

konkreetse eesmärgi saavutamiseks ja ülekaaluka huvi olemasolu konkreetse uuringu läbi

viimiseks.

3. Palun täpsustada ja täiendada taotluse punkte 4 ja 9.1 uuringu läbiviimise perioodi osas.

Taotluse punktidest 4 ja 9.1 nähtub, et Rahandusministeerium taotleb luba isikuandmete

töötlemiseks perioodide 2019-2023 ja 2024-2030 kohta Statistikaameti poolt kogutud andmestiku

kasutamiseks. Taotlusest ei nähtu, milline on uuringu enda läbiviimise periood.

Selgitan, et vastavalt isikuandmete kaitse seaduse § 6 lg-le 5 annab inspektsioon kooskõlastuse

konkreetsele uuringule konkreetsete inspektsioonile teadaolevate tingimuste alusel. Seetõttu on

vajalik määratleda konkreetne uuringu läbiviimise periood. Kui andmestikku soovitakse kasutada

muude või järgnevate uuringute/analüüside tegemiseks, siis tuleb selgitada, millisel õiguslikul

alusel toimub edaspidine täiendavate analüüside tegemine.

Eeltoodust tulenevalt palun selgitada ja põhjendada täpsemalt, milline on uuringu läbiviimise

periood.

4. Palun esitada inspektsioonile eetikakomitee kooskõlastus eriliigliste isikuandmete

töötlemiseks.

Taotlusest nähtub, et uuringu läbiviimiseks soovitakse ligipääsu pseudonüümitud eriliigilistele

isikuandmetele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse

üldmäärus ehk IKÜM)1 artikkel 9 lõike 1 mõistes. Näiteks taotletakse lisa (andmekoosseis) järgi

ligipääsu andmetele, milles kajastub püsiv puue / töövõimetus (jah/ei) – agregeeritud tunnus, puue

(jah/ei) (SKAIS, Statreg), töövõimetus (jah (töövõime vähenenud rohkem või sama palju kui

40%)/ei) (SKAIS, Statreg), töövõime (puuduv/osaline) (TETRIS) jm.

IKÜM artikkel 4 punkti 5 kohaselt on pseudonümiseerimine isikuandmete töötlemine sellisel

viisil, et isikuandmeid ei saa enam täiendavat teavet kasutamata seostada konkreetse

andmesubjektiga, tingimusel et sellist täiendavat teavet hoitakse eraldi ja andmete tuvastatud või

tuvastatava füüsilise isikuga seostamise vältimise tagamiseks võetakse tehnilisi ja korralduslikke

meetmeid. Pseudonümiseeritud isikuandmete töötlemisele kohalduvad isikuandmete kaitse

nõuded.

Kuigi Rahandusministeerium taotleb ligipääsu pseudonüümitud EUROMOD-i registripõhistele

mikroandmetele ja koodivõti on kättesaadav vaid Statistikaametile, on pseudonüümitud andmed

endiselt isikuandmed. Isiku terviseseisundi ja puude kohta teavet andvaid andmeid tuleb eriliselt

kaitsta ka siis, kui need on pseudonüümitud kujul ja uuringu läbiviijal puudub ligipääs

koodivõtmele.

IKS § 6 lg 4 järgi kui teadus- või ajaloouuring põhineb eriliiki isikuandmetel, siis kontrollib

asjaomase valdkonna eetikakomitee enne käesolevas paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist.

Kui teadusvaldkonnas puudub eetikakomitee, siis kontrollib nõuete täitmist Andmekaitse

Inspektsioon. Justiitsministeerium on asunud seisukohale, et kui teadusuuringu läbiviimiseks

töödeldakse eriliigilisi isikuandmeid, siis teadusuuring põhineb eriliigilistel isikuandmetel.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

3 (4)

Siinkohal ei ole oluline töödeldavate andmete hulk vaid asjaolu, et eriliigilisi isikuandmeid

töödeldakse.2

Eelnevast tulenevalt palun edastada inspektsioonile eetikakomitee kooskõlastuse otsus. Kui

eetikakomitee kooskõlastamist ei ole menetlemisel, siis tuleb sellekohane taotlus eetikakomiteele

esitada. Seejuures eeldab tõenäoliselt ka eetikakomitee poole pöördumine esmalt seda, et

määratletud on täpsem uuringu eesmärk. Ühtlasi palun täiendada taotluse esimest lehekülge, et

sellelt nähtuks, et uuring hõlmab eriliiki isikuandmeid.

5. Palun täpsustada taotluse punkte 7, 11, 11.1, 11.2 ja 11.3.

Taotluse punkti 11 kohaselt andmesubjekte nende isikuandmete töötlemisest ei teavitata, kuivõrd

teavitamine ei ole võimalik, kuna kasutatakse riikliku statistikatöö raames kogutud

pseudonüümitud andmeid ja andmesubjektid ei ole andmetöötlejale tuvastatavad. Samas punktis

on selgitatud, et andmesubjektide teavitamine ei ole põhjendatud, sest andmete töötlemine ei

kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik üldistus. Taotluse kohaselt avaldatakse

kõik Rahandusministeeriumi tellimusel või osalusel läbi viidud uuringud Rahandusministeeriumi

kodulehel.

Isikuandmete kaitse üldmääruse üheks oluliseks põhimõtteks on läbipaistvuse põhimõte.

Läbipaistvuse tagamiseks tuleb andmesubjekte isikuandmete töötlemisest teavitada vastavalt

IKÜM artiklitele 12–14 konkreetselt selles uuringus toimuvast andmetöötlusest. Taotluse

punktides 7 ja 11.1 on viidatud, et uuringute ja analüüside läbiviimise kohta avaldatakse info

Rahandusministeeriumi kodulehel. Uuringute ja analüüside rubriigis on leitav vaid üldine

„Rahandusministeeriumite uuringute tegevuskava 2024-2027“ ja kokkuvõtted juba toimunud

uuringutest. Taotluse punktis 11.3 on viide Rahandusministeeriumi üldistele

andmekaitsetingimustele, millest ei leia teavet konkreetses uuringus isikuandmete töötlemise

kohta.

IKÜM artikkel 14 lõige 5 küll kehtestab ka andmesubjektide teavitamata jätmise alused, kuid neid

saab rakendada pigem erandlikel asjaoludel. Praegusel juhul ei nähtu taotlusest selliseid erandlikke

asjaolusid, mis takistavad isikute teavitamist. Teavitada on võimalik (sotsiaal)meedia,

ministeeriumi kodulehe kaudu või muul viisil iga konkreetse uuringu raames toimuvast

andmetöötlusest. Seega tuleb Rahandusministeeriumil kaaluda andmesubjekti teavitamise

võimalusi ja vastavalt sellele taotlust täiendada. Isikute teavitamise vajaduse hindamisel on oluline

hinnata isikuandmete töötlemise protsessi üldiselt, mitte lähtuda ainult sellest, et uuringu väljund

on teaduslik üldistus (taotluse punkt 11.1). Kui leiate, et isegi ka üldine andmesubjektide

teavitamine võimalikuks ei osutu, palun seda otsust taotluse punktis 11.1 põhjendada, arvestades

IKÜM art 14 ja eelnevat selgitust.

6. Palun esitada andmekaitsealane mõjuhinnang või kui seda ei ole koostatud või ei koostata, siis

palun seda otsust põhjendada, arvestades IKÜM artiklis 35 sätestatuga.

Taotluse punktist 9 nähtuvalt on uuringu valimiks, kelle andmeid töödeldakse, kogu Eesti

püsielanikkond. Statistikaameti kodulehe andmetel on Eesti elanike arv 2025. aasta alguse seisuga

1 369 285 inimest.3 Andmetöötleja kavandab kõigi valimisse kuuluvate isikute andmete, sh

eriliigiliste isikuandmete süstemaatilist ja ulatuslikku töötlemist. IKÜM art 35 lg 1 kohaselt peab

isikuandmete vastutav töötleja hindama enne isikuandmete töötlemist kavandatavate isikuandmete

töötlemise toimingute mõju isikuandmete kaitsele, kui isikuandmete töötlemise laadi, ulatust,

konteksti ja eesmärke arvesse võttes tekib tõenäoliselt füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele

suur oht. IKÜM artikkel 35 lõige 3 loetleb olukorrad, millal andmekaitsealase mõjuhinnangu

tegemine on nõutav, mh on hinnangu koostamine kohustuslik, kui toimub füüsiliste isiklike

2 Justiitsministeeriumi 09.09.2022 vastus AKI selgitustaotlusele nr 2.1.-5/22/1465 3 https://stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahvastik/rahvaarv

4 (4)

aspektide süstemaatiline ja ulatuslik hindamine, mis põhineb automaatsel isikuandmete

töötlemisel, sealhulgas profiilianalüüsil, ja millel põhinevad otsused, millel on füüsilise isiku jaoks

õiguslikud tagajärjed või mis samaväärselt mõjutavad oluliselt füüsilist isikut, samuti ka

eriliigiliste isikuandmete ulatuslik töötlemine.

Inspektsiooni koostatud isikuandmete töötleja üldjuhendis4 on selgitatud, mis on süstemaatiline ja

ulatuslik andmetöötlus. Samuti on toodud näiteid suure ohu kohta. Juhendis on viidatud

suunistele5, mis käsitlevad andmekaitsealast mõjuhinnangut. Olemasolevast teabest lähtuvalt

palun hinnata, kas käesoleval juhul on mõjuhinnangu koostamine vajalik ja kui on, siis palun see

koostada. Kui mitte, siis palun tuua esile sellekohased kaalutlused.

Palun esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 28.04.2025 taotluses esinevad puudused kõrvaldada

ning täpsustused taotlusvormile sisse viia. Muudatused palun algtekstist eristada. Ühtlasi palun

esitada eetikakomitee otsust ja andmekaitsealast mõjuhinnangut puudutav. Vastus palun saata

aadressile [email protected].

Tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral võib AKI vastavalt haldusmenetluse seaduse § 15

lõikele 3 jätta taotluse läbi vaatamata.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Laane

jurist

peadirektori volitusel

4 https://www.aki.ee/isikuandmed/juhendid-ja-materjalid/isikuandmete-tootleja-uldjuhend 5 https://ec.europa.eu/newsroom/article29/items/611236