Tagasiside määrusele



EELNÕU
01.04.2025
MÄÄRUS


xx.xx.2025 nr


Ida-Viru elektrivõrgu uuendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord


Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 alusel.

1. peatükk
Üldsätted

§ 1. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on:
1) aidata kaasa Ida-Virumaa sotsiaalmajanduslikule arengule;
2) võimaldada elektrivõrgu uuendamise investeeringute kaudu uute ettevõtjate teketpiirkonda tulekut ja töökohtade loomist Ida-Virumaal;
3) elektrivõrguga liitumise võimsuste ümberpaigutamine suletud kaevandus- ja tööstusaladelt õiglase ülemineku käigus rajatavate tööstuste juurde välja ehitamine Ida-Virumaal;
4) aidata kaasa ÕÜF-stÕiglase Ülemineku Fondist kaasrahastatud energiaintensiivsete tööstusprojektide realiseerumisele.

(2) Toetuse andmise tulemusel saavad Ida-Virumaa ettevõtjad elektrivõrguga liitudes toetuse andmise eelsega võrreldes parema varustuskindluse.

§ 2. Toetuse rakendamine

Toetuse taotlusi menetleb, taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise, taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja toetuse tagasinõudmise otsuseid ning väljamakseid ja järelevalvet teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

§ 3. Toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud teabe ja haldusaktide edastamine

(1) Toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud teavet ja dokumente esitatakse ning aruandlusvormid ja juhised tehakse kättesaadavaks perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonnas.

(2) Taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise, taotluse rahuldamise otsuse muutmise, toetuse maksmisest keeldumise, toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ajatamise otsuse ning vaideotsuse edastab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotlejale või toetuse saajale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates registris, kus taotleja või toetuse saaja on registreeritud, olevale e-posti aadressile.

2. peatükk
Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse suurus

§ 4. Toetatavad tegevused

(1) Toetatakse elektrituruseaduse § 3 punktis 11 sätestatud jaotusvõrgu, mille kaudu osutatakse Ida-Viru maakonnas võrguteenust, Elektrituruseaduse § 66 punktis 9 nimetatud arengukavas hõlmatud taristu, sh alajaamade ja võrguühenduse ehitamist olemasolevast põhijaotusvõrgust kuni täiendavaid töökohti loovate uute või laiendatavate ettevõtete kasutatava ala tööstusala piirini.

(2) Lõikes 1 nimetatud tegevused peavad olema kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile.

(3) Lõikes 1 nimetatud tegevuste puhul peab olema tagatud kliimakindlus lähtuvalt Euroopa Komisjoni teatisest 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027“ (ELT C 373, 16.11.2021, lk 1–92) ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kodulehel avaldatud kliimakindluse tagamise juhendist.

§ 5. Kulude abikõlblikkus

(1) Abikõlblikud on §-s 1 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks ning projekti elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud järgnevad kulud:
1) Ehitusprojektide koostamine ja ehitusprojektide ekspertiisi kuludehitusliku eel- ja põhiprojekteerimise ja ehitusprojekti ekspertiisi kulud;
2) uute alajaamade rajamiseks vajalike kinnistute soetamine võrguettevõttele;
32) ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde kulud;
43) muud projekti ettevalmistustööde kulud (näiteks elektripaigaldiste maakasutuse seadustamine);
54) seadmete ja materjalide soetamise kulud;
65) elektrivõrgu, alajaamade ja seotud taristu ehitamise kulud;
76) projektijuhtimise kulud;
87) projektijuhi töötasu ja sellelt maksmisele kuuluvad riiklikud maksud ja maksed või projektijuhtimise eest võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasu;
98) Omanikujärelevalve tagamisega seotud kulud;
109) kasutusest väljalangeva võrgu demonteerimisega seotud kulud.

(2) Abikõlbmatu kulu on käibemaks.

§ 6. Toetuse suurus ja osakaal

(1) Toetuse maksimaalne suurus projekti kohta on 10 000 000 eurot.

(2) Toetuse minimaalne suurus projekti kohta on 51 000 000 eurot.

(3) Toetuse osakaal on kuni -100 protsenti abikõlblikest kuludest.

§ 7. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast või taotluse rahuldamise otsuses määratud kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses määratud kuupäeval.

(3) Projekti abikõlblikkuse periood kestab kuni 36 kuud.

(4) Toetuse saaja võib mõjuval põhjusel taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist tingimusel, et saavutatav tulemus seostub jätkuvalt toetuse andmise eesmärkidega. Pikendamise korral võib abikõlblikkuse periood ületada lõikes 3 sätestatut, ent mitte enam kui 36 kuu võrra või, kui see tähtaeg on varasem, mitte kauem kui Vabariigi Valitsuse määruse nr 121 "Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumisel saadud tulu kasutamise ja aruandluse üldtingimused" § 3 lg 2 sätestatud perioodi lõpuni.

(5) Projekt lõppeb, kui Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on lõpparuande heaks kiitnud ja teinud toetuse saajale viimase väljamakse.

3. peatükk
Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine

§ 8. Toetuse taotlemine

(1) Toetust taotletakse voorupõhiselt.

(2) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus teavitab enne taotlusvooru avamist vooru toetuse eelarvest ja vooru kestusest, kooskõlastades need enne Rahandusministeeriumiga.

(3) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning taotlusvooru eelarvest annab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus teada oma veebilehel.

(4) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus teavitab taotluste vastuvõtmise algus- ja lõppkuupäevast oma veebilehel vähemalt 20 kalendripäeva enne taotlusvooru avamist. Taotlusvooru avamisest kuni taotluste esitamise tähtajani jäetakse vähemalt 60 kalendripäeva.

§ 9. Nõuded taotlejale

(1) Taotleja peab olema Ida-Virumaal võrguteenust osutav jaotusvõrguettevõtja elektrituruseaduse § 8 tähenduses.

(2) Taotleja maksu- ja maksevõlg koos intressidega ei tohi olla taotluse esitamise hetkeks suurem kui 100 eurot või peab selle tasumine olema ajatatud. Kui nimetatud võla tasumine on ajatatud, peab võlg olema tasutud ajakava kohaselt. Taotleja peab taotluse esitamise hetkeks olema nõuetekohaselt täitnud maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise ning majandusaasta aruannete esitamise kohustuse.

(3) Kui taotleja on varem saanud riigieelarvest või Euroopa Liidu välisabi vahenditest, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tähtaegselt tasutud.

(4) Taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimis-, sundlõpetamis- või pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust.

(5) Taotlejal või tema esindajal ei ole karistusseadustiku alusel määratud kehtivat karistust.

§ 10. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotlus on esitatud ettenähtud korras ja e-taotluse keskkonna kaudu;
2) taotluses sisalduv projekt on kooskõlas määruses sätestatud toetuse andmise eesmärkide ja tulemustega;
3) toetust taotletakse § 4 lõikes 1 nimetatud tegevusele ja §-s 5 sätestatud abikõlblikele kuludele;
4) taotluses sisalduva projekti tegevused lõpetatakse § 7 alusel määratletud projekti abikõlblikkuse perioodil.

(2) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid, kinnitusi ja dokumente:
1) taotleja nimi ja registrikood;
2) projekti nimetus, plaanitavate tegevuste kirjeldus, ajakava, projekti abikõlblikkuse periood, projekti eesmärk;
3) projekti eelarve ja taotletava toetuse summa;
4) projekti kulude prognoosi/eelarve aluseks olevad vähemalt kaks hinnapakkumist sõltumatutelt isikutelt;
5) projekti elluviimise koht;
6) ülevaade projekti tegevuse eest vastutavate isikute varasemast kogemusest ning kompetentsist asjakohases valdkonnas;
7) teave, kas taotleja on projektile või projekti tegevustele taotlenud ja/või saanud toetust samal ajal Euroopa Liidu või muudest riigieelarve, kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve või välisabi vahenditest;
8) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsus võidakse osaliselt või täielikult §-s 16 määratletud aluse esinemisel kehtetuks tunnistada;
9) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsuses määratud toetuse summa avalikustatakse.

§ 11. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 40 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest arvates.

(2) Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhul pikendada kuni kümne tööpäeva võrra, millest teavitatakse taotlejat.

(3) Kui taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

(4) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.

§ 12. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavus

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) taotleja või taotlus ei vasta määruse nõuetele;
2) taotleja ei võimalda nõuetele vastavust kontrollida;
3) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
4) taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi.

§ 13. Taotluste hindamine ja hindamiskriteeriumid

(1) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib moodustada taotluste hindamiseks vähemalt kolmeliikmelise hindamiskomisjoni, mille koosseisu ei või kuuluda taotluste menetlemisega otseselt seotud isik, kes kontrollib taotlusi või nõustab taotlejaid. Hindamiskomisjoni koosseis kooskõlastatakse eelnevalt Rahandusministeeriumiga.

(2) Hindamiskomisjoni koosseis tehakse avalikuks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse veebilehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval.

(3) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib kaasata taotluste hindamiseks hindamiskomisjoni väliseid eksperte, arvestades seejuures vajadust võimaliku huvide konflikti vältimiseks. Siinkohal ei tohi hindamiskomisjoni liikmed ega välised eksperdid olla seotud ühegi taotlejajaga samasse kontserni kuuluva ettevõttega.

(4) Taotluste hindamise kriteeriumid koos nende osakaaluga koondhindest on järgmised:
1) projekti mõju toetuse eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamisele – 40 protsenti koondhindest;
2) projekti sotsiaalmajanduslik mõju– 20 protsenti koondhindest:
• uute töökohtade loomine tarbijate juures
• mõjutatud tööstusinvesteeringute suurus piirkonnas
– 40 protsenti koondhindest;
3) projekti põhjendatus ja kuluefektiivsus oodatava tulemuse saavutamise seisukohast – 420 protsenti koondhindest:
• suhteline mõju tarbija tariifile, kui projektid teostatakse investeeringuna, mida finantseeritakse tariifist.


(5) Iga hindamiskriteeriumi järgi antakse hinne skaalal null kuni neli punkti, millest null on mitterahuldav ja neli suurepärane.

(6) Taotluse koondhinne kujuneb lõikes 4 sätestatud kriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest.

(7) Hindamisprotsess reguleeritakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse koostatavas hindamise juhendis, mis tehakse kättesaadavaks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse veebilehel hiljemalt § 8 lg 4 nimetatud vooru algus- ja lõppajast teavitamise kuupäeval.

§ 14. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) Taotlused rahuldatakse koondhinnete alusel koostatud pingerea järgi, alustades kõrgeima koondhinde saanud taotlusest; hindepunktid ja koondhinne arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. Taotlus rahuldatakse, kui taotluse koondhinne on vähemalt 2,50 punkti ja ühegi § 13 lõikes 4 sätestatud kriteeriumi hinne ei ole väiksem kui 2,00 punkti ning toetuse summa ei ületa taotluste rahastamise eelarve vaba jääki.

(2) Taotluse rahuldamise otsus sisaldab järgnevat:
1) toetuse saaja nimi ning projekti nimetus;
2) projekti kogumaksumus ja toetuse maksimaalne võimalik suurus ning maksimaalne võimalik osakaal projekti abikõlblikest kuludest;
3) projekti abikõlblikkuse periood;
4) projekti elluviimise tingimused;
5) aruannete esitamise tähtajad ja kord;
6) toetuse maksmise tingimused;
7) toetuse saaja õigused ja kohustused.

(3) Taotlus jäetakse rahuldamata ja tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) taotluse koondhinne on väiksem kui 2,50 punkti;
2) vähemalt ühe § 13 lõikes 4 sätestatud kriteeriumi hinne on väiksem kui 2,0 punkti;
3) taotluste pingerea järgi ületab taotletav toetuse summa taotluste rahastamise eelarve vaba jääki ja taotlust ei ole võimalik osaliselt rahuldada;
4) taotlus või toetuse taotleja ei vasta käesoleva määruse nõudele.

(4) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

§ 15. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

(1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud järgmistel juhtudel:
1) toetust on taotletud tegevusele või kulude katteks, mis ei ole projekti elluviimise seisukohast põhjendatud;
2) taotletava toetuse rahaline maht ületab rahastamise eelarve vaba jääki.

(2) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ettepanekuga taotletud toetuse summat vähendada või projektis kavandatud tegevusi muuta ning võimalik kavandatud tegevuste muutmine ei vähenda hindamistulemuse aluseks olnud kulutõhususe näitajat. Kui taotleja ei ole taotluse osalise rahuldamisega nõus, teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui taotleja peab esitama lisadokumente või tegema lisatoiminguid. Kui taotleja ei ole kõrvaltingimuse seadmisega nõus, teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde. Tegevused ega kulud ei ole abikõlblikud enne kõrvaltingimuste täitmist.

§ 16. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus omal algatusel või toetuse saaja digitaalselt allkirjastatud kirjaliku taotluse alusel.

(2) Taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud projekti eelarvet võib toetuse saaja lõikes 1 nimetatud taotlust esitamata muuta, kui muudatus on seotud ümbertõstmisega ühelt eelarverealt teisele, toetuse summa ei muutu ning toetuse saaja kooskõlastab selle muudatuse eelnevalt Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega.

(3) Lõikes 2 nimetatud muudatused kooskõlastab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kümne tööpäeva jooksul sellise ettepaneku saamisest arvates.

(4) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel toetuse mahtu suurendada, kui see on kooskõlas §-s 6 sätestatud piirmääradega ning rahastamise eelarves on vabu vahendeid, projekti elluviimise käigus tekib lisategevuste vajadus, milleta ei ole projekti tulemuse saavutamine võimalik.

(5) Enne toetuse rahuldamise otsuse muutmist kontrollib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus muudatuste asjakohasust ja vajalikkust ning hindab muudatuste mõju hindamiskriteeriumide alusel, kui see on vajalik. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kaasab vajaduse korral eksperte või hindamiskomisjoni liikmeid.

(6) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või lõikes 2 nimetatud juhul muudatuse kooskõlastamisest, kui soovitav muudatus ei aita kaasa projekti tulemuste saavutamisele või seab tulemuste saavutamise ohtu või kui projekti tegevusi ei lõpetata abikõlblikkuse perioodil.

(7) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus 20 tööpäeva jooksul sellise taotluse saamisest arvates.


(8) Taotluse rahuldamise otsust ei tohi muuta tagasiulatuvalt.

(9) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib tunnistada taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
2) taotlemisel või projekti elluviimisel on esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või nõutud teave on jäetud esitamata;
3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral ei täida toetuse saaja kõrvaltingimust;
4) toetuse saaja taotlust muuta toetuse taotluse rahuldamise otsust ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

(10) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt tagastada.

(11) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning rikkumisega on kaasnenud rahaline mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust objektiivsete näitajate alusel üheselt hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse hinnangust rikkumise raskuse ja mõju kohta kulu abikõlblikkusele.

4. peatükk
Aruannete esitamine ja toetuse maksmine

§ 17. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

(1) Vahearuanne peab sisaldama ellu viidud tegevuste ülevaadet, hinnangut tegevuste elluviimisele ja saavutatud tulemustele, sealhulgas meetme eesmärkide ja oodatud tulemuste seisukohast, andmeid tegevuste edenemise kohta aruandlusperioodil. Alla 18-kuulise kestusega projekti korral esitatakse selle kohta üksnes lõpparuanne, seda ületava kestusega projekti kohta esitatakse lõpparuande eel vahearuanded kord aastas.

(2) Lõpparuanne peab sisaldama elluviidud tegevuste ülevaadet ning hinnangut abikõlblikkuse perioodil tulemuste saavutamise kohta, sealhulgas meetme eesmärkide ja meetme oodatud tulemuste seisukohast.

(3) Projekti vahe- ja lõpparuande vormid avaldab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus oma veebilehel hiljemalt § 8 lg 4 nimetatud vooru algus- ja lõppajast teavitamise kuupäeval.

(4) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kinnitab vahe- ja lõpparuande või tagastab selle täiendamiseks 30 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates.

(5) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib vahe- ja lõpparuandele hinnangu andmiseks kaasata hindamiskomisjoni liikmeid või eksperte.

§ 18. Toetuse maksmine

(1) Toetust makstakse toetuse saajale toetatava tegevuse elluviimisel tekkinud ja tasutud abikõlblike kulude alusel taotluse rahuldamise otsuse tingimuste kohaselt vastavalt kuludokumentidele.

(2) Toetust makstakse toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel peale vahearuande või lõpparuande kinnitamist. Maksetaotlus esitatakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaegadel, kuid mitte tihedamini kui kord kvartalis.

(3) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste toimumist ja tulemuste saavutamist ning lõpparuande kinnitamist.

(4) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus menetleb maksetaotlust 30 tööpäeva jooksul maksetaotluse esitamisest arvates.

(5) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib kuludokumente kontrollida ka toetuse saaja juures kuni § 19 lg 2 p 8 sätestatud tähtajani.

(6) Kui maksetaotluse või sellega seotud kuludokumendi menetlemisel ilmneb puudus, mida on võimalik kõrvaldada, määrab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja.

(7) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse, kui:
1) esitatud kuludokument ei vasta taotluses esitatud projekti abikõlblikkuse perioodile, tegevustele, abikõlblikele kuludele ja eesmärkidele;
2) toimunud tegevus ei vasta taotluses esitatud tegevusele või selle toimumine ei ole tõendatud;
3) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus jättis vastava aruandlusperioodi vahe- või lõpparuande kinnitamata;
4) toetuse saaja ei ole tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksnud;
5) toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimust või kaldub kõrvale taotluse või toetuse rahuldamise otsuse tingimustest.

(8) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib peatada toetuse maksed toetuse saajale kuni tagasimaksmisele kuuluva toetuse täieliku tagasimaksmiseni.

5. peatükk
Toetuse saaja ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused ning toetuse tagastamine

§ 19. Toetuse saaja õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal on õigus saada Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

(2) Toetuse saaja on kohustatud:
1) projekti tegevused korrektselt ellu viima, tagama projekti juhtimise ning kasutama toetust taotluse ja taotluse rahuldamise otsuse tingimuste kohaselt;
2) tagama, et raamatupidamises on toetatava projekti kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;
3) esitama Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele nõutud teavet kümne tööpäeva jooksul nõude saamisest arvates;
4) teavitama Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutust kirjalikult, kui muutub toetuse saaja otsustusõigusega osanik või aktsionär või juhtorgani liige, seda ka juhul, kui muudatus nähtub äriregistrist;
5) võimaldama järelevalvet tegevale isikule juurdepääsu projekti elluviimisega seotud territooriumile, mida toetuse saaja kasutab ning dokumentide kontrolli toetuse saaja ja projekti elluviimise asukohas;
6) osutama auditi ja järelevalve kiireks tegemiseks igakülgset abi;
7) hankima projekti elluviimiseks vajalikud õigusaktides ette nähtud load ja kooskõlastused;
8) säilitama taotluse, toetuse ja projekti elluviimisega seonduvat dokumentatsiooni seitse aastat alates viimase toetuse makse tegemise majandusaasta lõpust;
9) viivitamata kirjalikult informeerima Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutust kõigist esitatud andmete muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist, tulemuste saavutamist ning projekti tegevustega jätkamist;
10) kinni pidama esitatud eelarvest;
11) järgima tegevuste elluviimisel riigihangete seadust, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses;
12) järgima kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, lähtuma tegevuste elluviimisel Elektrituruseaduse paragrahv 18 lõige 5 prim 1-st, mille kohaselt jaotusvõrguettevõtja hangib võrguteenuse osutamiseks vajalikud teenused läbipaistvatel, mittediskrimineerivatel ja turupõhistel tingimustel.riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses;
13) järgima taristut projekteerides ja ehitades ehitusseadustikku.

(3) Toetuse saaja ei tohi toetusega subsideerida oma teisi tegevusi, sealhulgas taristu käitamist.

§ 20. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused

(1) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on õigus:
1) nõuda taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta lisaandmete ja -dokumentide esitamist;
2) kontrollida toetuse saaja juures projekti tegevuste toimumist, viibida toetuse saaja ruumides ja territooriumil, ning kontrollida toetuse kasutamisega seotud kulu- ja muid dokumente, andmeid ja materjale.

(2) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on kohustatud:
1) tegema taotlus- ja aruandevormid ning juhendmaterjalid taotlejale ja toetuse saajale kättesaadavaks oma veebilehel hiljemalt § 8 lg 4 nimetatud vooru algus- ja lõppajast teavitamise kuupäeval;
2) teavitama toetuse saajat viivitamatult toetuse kasutamist reguleerivates dokumentides tehtud muudatustest;
3) pärast otsust taotlus rahuldada avaldama oma veebilehel toetuse saaja nime, toetust saava projekti nime, toetuse maksimaalse võimaliku summa, projekti maksimaalse võimaliku toetusmäära, projekti kogumaksumuse, projekti eesmärgi ja kestuse;
4) mitte avaldama taotluse menetlemise käigus saadud teavet ega dokumente, välja arvatud punkti 3 kohaselt avaldamisele kuuluv teave;
5) kontrollima projekti elluviimist ja tulemuste saavutamist;
6) teavitama Rahandusministeeriumit määruse rakendamisega seotud takistustest.

§ 21. Toetuse tagastamine

(1) Otsuse toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel juhtudel:
1) kulu, mille alusel on toetust makstud, ei ole abikõlblik;
2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata määruses või taotluse rahuldamise otsuses nimetatud kohustuse või nõude ja see on mõjutanud makstud toetuse aluseks oleva kulu abikõlblikkust;
3) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus.

(2) Toetuse saaja peab tagasinõudeotsuses nimetatud summa maksma tagasi 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.

(3) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames maksmisele kuuluva toetusega.

(4) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul projekti lõppemisest arvates.

(5) Abikõlbmatuks loetud kulud jäävad toetuse saaja tasuda.



(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi Merike Saks
rahandusminister kantsler

Rahandusministeerium
[email protected] 10.04.2025, nr VEV.01-03/213
Monika Maamägi-Türk
[email protected]





Viru Elektrivõrgud OÜ tagasiside meetme
määrusele “Ida-Viru elektrivõrgu uuendamiseks
toetuse andmise tingimused ja kord“

Meetme ellu kutsumine väärib tunnustust ja selle eesmärk on igati põhjendatud. Meetme kaudu on võimalik ümber paigutada olulisi kasutusest väljalangenud liitumisvõimsusi suletud tööstus- ja kaevandusaladelt uutesse tööstustarbimise keskustesse – nagu näiteks suletud Kreenholmi liitumisvõimsuste viimine Kulgu Tööstusparki ja Sirgala kaevandusalalt Sillamäe Sadama piirkonda ning vajadusel rajada uusi liitumisvõimsusi Õiglase Ülemineku Fondist rahastuse saanud tööstusobjektidele. Meede toetab olulisel määral Õiglase Ülemineku eesmärkide saavutamist.

Oleme tutvunud põhjalikult nii meetme määruse kui seletuskirjaga ja esitame manuses meie ettepanekutega sõnastuse muutmiseks.

Siinkohal täiendavad kommentaarid muudetud sõnastusele:
• § 1. väärib meie hinnangul rõhutamist meetme seotus Õiglase Ülemineku Fondist toetust saanud tööstusprojektidega.
• § 4. on oluline, et toetatavad projektid oleks seotud jaotusvõrgu üldise arenguga ja seega kajastatud ka Konkurentsiameti poolt kinnitatud võrguettevõtte arengukavas.
• § 5. Oluline on kajastada kõiki olemasoleva võrgu ümberpaigutamise ja uue rajamisega seotud kulusid. Jaotusvõrgu võrguhalduse põhimõtteks on sõlmalajaamade, kui jaotusvõrgu strateegiliste objektide, asumine võrguettevõttele kuuluvatel kinnistutel, seega on oluline, et ka kinnistute soetamine alajaamade rajamiseks oleks abikõlbulik kulu. Lisaks, võimsuste ümberpaigutamisel peaks olema abikõlbulik ka vana, kasutusest väljaviidava taristu demontaaži kulu.
• § 6. meetme eesmärk peaks olema kõige suurema sotsiaalmajandusliku mõjuga projektide teostamine, seega teeme ettepaneku määrata projekti minimaalseks maksumuseks 5 miljonit €. Teeme ettepaneku fikseerida toetuse määr 100%, et mitte koormata tavatarbijat läbi tõusva võrgutariifi, kuna projektide omaosalus kanduks üle tariifi.
• § 13. (3) nii hindamiskomisjoni kui võimalike kaasatavate ekspertide sõltumatus peab olema tagatud.
• § 13. (4) teeme ettepaneku hinnata ka taotletavate projektide mõju võrguettevõtja tariifile, juhul kui antud projektid teostataks tavainvesteeringuna ja kulud kannaks läbi tariifi tavatarbija.
• § 19. Viru Elektrivõrgud eraettevõttena ei ole hankija riigihangete seaduse mõttes, kuid meile kehtib Elektrituruseaduses sätestatud hangete läbiviimise põhimõte jaotusvõrgu ettevõtjale. Teeme ettepaneku kasutada Elektrituruseaduse sõnastust.

Üldisema tagasisidena teeme alljärgnevad ettepanekud:

- Muuta määruses toetuse tagasinõude regulatsiooni. Määruse eelnõu § 21 ei sätesta toetuse tagasimaksmise ajatamise regulatsiooni. Meie hinnangul oleks võimalus toetuse tagasimaksmist ajatada ja selle tarbeks seatud reeglid igati mõistlikud. Ajatamise võimaluse puudumine on kõigi osaliste jaoks ebamõistlikult koormav. Nõnda kohustub toetuse saaja toetuse tagasi maksma 60 päeva jooksul tagasinõude otsusest, kuid arvestades toetuse maksimaalset määra – 10 000 000 eurot, ei ole kuigi usutav, et toetuse saajal oleks selline summa kiiresti ja korraga ülemäära lihtsasti leitav. Seega, kui toetuse tagasimaksmise ajatamise võimalust ei ole plaanitud mõnes muus õigusaktis sätestada, siis teeme ettepaneku täiendada määruse eelnõu toetuse tagasimaksmise ajatamise reeglitega.

- Toetuse tagasinõudmise reeglistik on liiga üldine ja ebaselge. Toetuse tagasinõudmis reeglistik on esitatud peaasjalikult määruse eelnõu § 16 lg-s 10 ja 11. Lõige 10 kohustab toetuse saajat toetuse tagastamisele, kuid ei määratle ühemõtteliselt, kas see tuleks tagastada täies mahus või osaliselt.

Lõige 11 sätestab, et kui rikkumisega on kaasnenud rahaline mõju, mida EIS ei saa üheselt hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt EIS-i hinnangust rikkumise raskuse ja mõju kohta kulu abikõlblikkusele.

Eeltoodud sätted jätavad esmalt ebaselgeks küsimuse, kas määruse eelnõu § 16 lg 10 kohaselt ongi toetuse tagasinõudmise ulatus üksnes tervikuna tagasinõudmine (lg 10) ja osaline tagasinõudmine üksnes siis, kui rikkumise rahalist mõju ei ole võimalik välja arvutada (lg 11) või on ministeerium soovinud toetuse tagasinõudmist osaliselt ka siis, kui rikkumise rahaline mõju on välja arvutatav. Viimase osas aga määruse eelnõu praegu vaikib.

Meie hinnangul oleks selgem ja osapooltele mõistlikum, kui määruse eelnõu sätestaks, et kui rikkumise rahalise mõju suurus on üheselt hinnatav, siis kohaldataks tagasinõuet lähtudes rikkumise rahalisest mõjust. Nõnda võiks määruse eelnõu sätestada, et kui rikkumise rahalise mõju suurus on üheselt hinnatav, rakendatakse tagasinõuet protsentuaalse määrana rikkumisega seotud rahalisele ulatusele. Seotus konkreetse rikkumise ning selle rahalise mõjuga on ka Riigikohtu hinnangul eelduseks kohase tagasinõude määra valmimisel.

Kuna Riigikohus on korduvalt leidnud, et tagasinõue on sanktsioon, siis peaks seadus sätestama ka konkreetsed alam- ja ülemmäärad, mille vahel saab EIS tagasinõude tegemisel ja määrusest lähtudes oma kaalutlusõigust teostades valida. Nende määrade kehtestamine on möödapääsmatu nii rikkumiste suhtes, mille puhul on rikkumise rahalise mõju suurus hinnatav kui ka rikkumiste suhtes, mille puhul see hinnatav ei ole.

Kuna tagasinõue on sanktsioon, ehk avalik-õiguslik rahaline kohustus, siis on see omakorda põhiseaduse § 113 kohaldamisalas. Lihtsakoelisemalt väljendatuna tähendab see, et avalik-õigusliku rahalise kohustuse elemendid peavad olema kindlaks määratud seaduses. Rahalise kohustuse kehtestamist võib delegeerida vaid juhul, kui see tuleneb kohustuse iseloomust ja seaduses määratakse kindlaks diskretsiooni ulatus. See võib seisneda seadusega tasu alam- ja ülemmäära sätestamises, tasu suuruse arvestamise aluste kehtestamises vms.
Praegu ei nähtu määruse aluseks olevast seadusest ega määruse eelnõust endast, et tagasinõude kohustusele oleks kehtestatud alam- ega ülemmäär, kohustuse suuruse arvestamise aluseid ega muid eeldusi, mis tagaks selle suuruse kindlaksmääramise objektiivsetel alustel. See tähendab, et halvimal juhul ei ole määruse eelnõu § 16 lg 10 ega 11 üldse põhiseaduse §-ga 113 kooskõlas, kuna seadus ei määratle ettenähtavalt tagasinõude võimalikku ulatust.

Selle kitsaskoha leevendamiseks peab EIS-i diskretsioon olema seaduse või sellega kooskõlas oleva määruse alusel selgemalt piiritletud. Põhiseaduse §-ga 113 ei saa kooskõlas olla tagasinõude regulatsioon, mis sisuliselt ütleb, et EIS-i kaalutlusõigus tagasinõude määra valimisel on raamistatud ainult EIS-i enda hinnanguga.

Seetõttu peab määruses olema selgemalt lahti kirjutatud, millised alusel saab EIS toetust tagasi nõuda ja millises protsentuaalses ulatuses.

Protsentuaalsete määrade valimisel peaks lähtuma tõsiasjast, et rakendusüksustel on siiani olnud suuri raskusi proportsionaalsete finantskorrektsioonide määramisel isegi siis, kui õigusakt on protsentuaalsed vahemikud ette näinud. See tähendab, et tagasinõude võimalikud määrad peaksid olema sätestatud nii, et vastavad vahemikud võimaldaks EIS-ile diskretsiooni, mille kohaselt võib teatud rikkumiste puhul tagasinõude määr olla ka suhteliselt väike, nt 1-2% rikkumisega seotud rahalise mõju suurusest või toetuse määrast.

- Toetuse saaja, kes ei ole riigihangete seaduse mõttes hankija, kohustused on ebaselged. Määruse eelnõu § 19 lg 2 p 12 sätestab, et toetuse saaja, kes ei ole riigihangete seaduse (RHS) mõttes hankija, peab järgima tegevuste elluviimisel RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Paberil võib see regulatsioon tunduda piisav, kuid tegelikkuses ei anna see toetuse saajale suurt aimu sellest, kuidas neid üldpõhimõtteid täitma peaks. Ka eelnõu seletuskiri ei anna siinjuures mistahes juhendust.

Riigihanke korraldamise üldpõhimõtted on, nagu nende nimestki saab tuletada, üldised ning neid konkretiseerivad oluliselt RHS-i eriosade normid. See tähendab, et isegi kui hankija peab RHS §-i 3 järgima, siis ei kohaldata nendes sätestatud reegleid abstraktselt, vaid läbi üsna konkreetsete õiguste ja kohustuste. Olgu siinkohal näitena välja toodud kasvõi minimaalsed pakkumuste esitamise tähtajad või kohustus tehnilises kirjelduses märkida kõikvõimalikesse kohtadesse täiend „või sellega samaväärne“. Lisaks on Riigikohus leidnud sedagi, et RHS § 3 kohaldamine pole ka riigihangetes sama intensiivsusega, vaid madalama maksumusega hangete puhul väiksem, kui kõrgema eeldatava maksumusega hangete korral.

Iseenesest on mõistetav, et ministeerium ei soovi määruse eelnõus täpsustada, et milles konkreetses RHS § 3 järgimine siis peaks seisnema, kuid paratamatult tekitab selline lahendus määratlematust nii toetuse saaja kui ka EIS-i jaoks. Toetuse saajale ei ole ettenähtav, mida ta peab RHS § 3 kohaldamiseks täpselt tegema ning sellega annab ta ennast EIS-i meelevalda, kes võib toetuse kasutamisel asuda seisukohale, et mistahes meetmed või nende kasutamata jätmine ei olnud RHS §-s 3 sätestatud põhimõtetega kooskõlas.

Kuigi EIS peab määruse eelnõu kohaselt toetuse saajat mõneti abistama, oleks kõigi osapoolte jaoks tõenäoliselt kasulik, kui määruse eelnõu seletuskiri või mõni muu asjas tähtsust omav dokument, selgitaks lähemalt, milles praktilises peaks RHS § 3 kohaldamine toetuse saaja jaoks siis väljenduma. Küsimused, mis võivad selle osas tõusetuda, on mh näiteks:
1) kas toetuse saaja peab oma soetused korraldama riigihangete registri kaudu nn toetuse saaja ostuna?
2) kui jah, siis kas toetuse saajal peavad olema mingid kohustuslikud ostumenetluse alusdokumendid, mida peab koostama?
3) või piisab RHS §-s 3 sätestatud eelduste täitmiseks nt kahe/kolme/viie pakkumuse võtmisest sõltumatutelt isikutelt?
4) kas toetuse saaja peab mistahes menetluses võimaldama esitada „samaväärseid lahendusi“ või lisama oma ostu alusdokumentides (kui need on nõutavad) viidatud standardile, tootele, kaubamärgile jne ka märke „või sellega samaväärne?“

Selliseid küsimusi tõusetub toetuse saajal ilmselt kümneid, kuid ühelegi neist määruse eelnõu seletuskirjast vastust ei leia. Kui ministeeriumi eesmärk ongi jätta RHS §-s 3 sätestatud reeglite täpsem sisu täiesti lahtiseks, siis peab ministeerium sellega ka aduma, et EIS ei peaks hilisemas toetuse kasutamise kontrollimise menetluses toetuse saaja valikuid ka sedavõrd suure rangusastme ja kriitilisusega hindama.



Loodame, et meie muudatusettepanekud leiavad kajastamist määruse lõplikus verisoonis ja vajadusel oleme valmis neid täiendavalt selgitama.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Meesak Annika Haaviste
juhatuse liige juhatuse liige



EELNÕU
01.04.2025
MÄÄRUS


xx.xx.2025 nr


Ida-Viru elektrivõrgu uuendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord


Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 alusel.

1. peatükk
Üldsätted

§ 1. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on:
1) aidata kaasa Ida-Virumaa sotsiaalmajanduslikule arengule;
2) võimaldada elektrivõrgu uuendamise investeeringute kaudu uute ettevõtjate teketpiirkonda tulekut ja töökohtade loomist Ida-Virumaal;
3) elektrivõrguga liitumise võimsuste ümberpaigutamine suletud kaevandus- ja tööstusaladelt õiglase ülemineku käigus rajatavate tööstuste juurde välja ehitamine Ida-Virumaal;
4) aidata kaasa ÕÜF-stÕiglase Ülemineku Fondist kaasrahastatud energiaintensiivsete tööstusprojektide realiseerumisele.

(2) Toetuse andmise tulemusel saavad Ida-Virumaa ettevõtjad elektrivõrguga liitudes toetuse andmise eelsega võrreldes parema varustuskindluse.

§ 2. Toetuse rakendamine

Toetuse taotlusi menetleb, taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise, taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja toetuse tagasinõudmise otsuseid ning väljamakseid ja järelevalvet teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

§ 3. Toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud teabe ja haldusaktide edastamine

(1) Toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud teavet ja dokumente esitatakse ning aruandlusvormid ja juhised tehakse kättesaadavaks perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonnas.

(2) Taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise, taotluse rahuldamise otsuse muutmise, toetuse maksmisest keeldumise, toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ajatamise otsuse ning vaideotsuse edastab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotlejale või toetuse saajale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates registris, kus taotleja või toetuse saaja on registreeritud, olevale e-posti aadressile.

2. peatükk
Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse suurus

§ 4. Toetatavad tegevused

(1) Toetatakse elektrituruseaduse § 3 punktis 11 sätestatud jaotusvõrgu, mille kaudu osutatakse Ida-Viru maakonnas võrguteenust, Elektrituruseaduse § 66 punktis 9 nimetatud arengukavas hõlmatud taristu, sh alajaamade ja võrguühenduse ehitamist olemasolevast põhijaotusvõrgust kuni täiendavaid töökohti loovate uute või laiendatavate ettevõtete kasutatava ala tööstusala piirini.

(2) Lõikes 1 nimetatud tegevused peavad olema kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile.

(3) Lõikes 1 nimetatud tegevuste puhul peab olema tagatud kliimakindlus lähtuvalt Euroopa Komisjoni teatisest 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027“ (ELT C 373, 16.11.2021, lk 1–92) ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kodulehel avaldatud kliimakindluse tagamise juhendist.

§ 5. Kulude abikõlblikkus

(1) Abikõlblikud on §-s 1 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks ning projekti elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud järgnevad kulud:
1) Ehitusprojektide koostamine ja ehitusprojektide ekspertiisi kuludehitusliku eel- ja põhiprojekteerimise ja ehitusprojekti ekspertiisi kulud;
2) uute alajaamade rajamiseks vajalike kinnistute soetamine võrguettevõttele;
32) ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde kulud;
43) muud projekti ettevalmistustööde kulud (näiteks elektripaigaldiste maakasutuse seadustamine);
54) seadmete ja materjalide soetamise kulud;
65) elektrivõrgu, alajaamade ja seotud taristu ehitamise kulud;
76) projektijuhtimise kulud;
87) projektijuhi töötasu ja sellelt maksmisele kuuluvad riiklikud maksud ja maksed või projektijuhtimise eest võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasu;
98) Omanikujärelevalve tagamisega seotud kulud;
109) kasutusest väljalangeva võrgu demonteerimisega seotud kulud.

(2) Abikõlbmatu kulu on käibemaks.

§ 6. Toetuse suurus ja osakaal

(1) Toetuse maksimaalne suurus projekti kohta on 10 000 000 eurot.

(2) Toetuse minimaalne suurus projekti kohta on 51 000 000 eurot.

(3) Toetuse osakaal on kuni -100 protsenti abikõlblikest kuludest.

§ 7. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast või taotluse rahuldamise otsuses määratud kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses määratud kuupäeval.

(3) Projekti abikõlblikkuse periood kestab kuni 36 kuud.

(4) Toetuse saaja võib mõjuval põhjusel taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist tingimusel, et saavutatav tulemus seostub jätkuvalt toetuse andmise eesmärkidega. Pikendamise korral võib abikõlblikkuse periood ületada lõikes 3 sätestatut, ent mitte enam kui 36 kuu võrra või, kui see tähtaeg on varasem, mitte kauem kui Vabariigi Valitsuse määruse nr 121 "Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumisel saadud tulu kasutamise ja aruandluse üldtingimused" § 3 lg 2 sätestatud perioodi lõpuni.

(5) Projekt lõppeb, kui Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on lõpparuande heaks kiitnud ja teinud toetuse saajale viimase väljamakse.

3. peatükk
Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine

§ 8. Toetuse taotlemine

(1) Toetust taotletakse voorupõhiselt.

(2) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus teavitab enne taotlusvooru avamist vooru toetuse eelarvest ja vooru kestusest, kooskõlastades need enne Rahandusministeeriumiga.

(3) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning taotlusvooru eelarvest annab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus teada oma veebilehel.

(4) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus teavitab taotluste vastuvõtmise algus- ja lõppkuupäevast oma veebilehel vähemalt 20 kalendripäeva enne taotlusvooru avamist. Taotlusvooru avamisest kuni taotluste esitamise tähtajani jäetakse vähemalt 60 kalendripäeva.

§ 9. Nõuded taotlejale

(1) Taotleja peab olema Ida-Virumaal võrguteenust osutav jaotusvõrguettevõtja elektrituruseaduse § 8 tähenduses.

(2) Taotleja maksu- ja maksevõlg koos intressidega ei tohi olla taotluse esitamise hetkeks suurem kui 100 eurot või peab selle tasumine olema ajatatud. Kui nimetatud võla tasumine on ajatatud, peab võlg olema tasutud ajakava kohaselt. Taotleja peab taotluse esitamise hetkeks olema nõuetekohaselt täitnud maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise ning majandusaasta aruannete esitamise kohustuse.

(3) Kui taotleja on varem saanud riigieelarvest või Euroopa Liidu välisabi vahenditest, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tähtaegselt tasutud.

(4) Taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimis-, sundlõpetamis- või pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust.

(5) Taotlejal või tema esindajal ei ole karistusseadustiku alusel määratud kehtivat karistust.

§ 10. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
1) taotlus on esitatud ettenähtud korras ja e-taotluse keskkonna kaudu;
2) taotluses sisalduv projekt on kooskõlas määruses sätestatud toetuse andmise eesmärkide ja tulemustega;
3) toetust taotletakse § 4 lõikes 1 nimetatud tegevusele ja §-s 5 sätestatud abikõlblikele kuludele;
4) taotluses sisalduva projekti tegevused lõpetatakse § 7 alusel määratletud projekti abikõlblikkuse perioodil.

(2) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid, kinnitusi ja dokumente:
1) taotleja nimi ja registrikood;
2) projekti nimetus, plaanitavate tegevuste kirjeldus, ajakava, projekti abikõlblikkuse periood, projekti eesmärk;
3) projekti eelarve ja taotletava toetuse summa;
4) projekti kulude prognoosi/eelarve aluseks olevad vähemalt kaks hinnapakkumist sõltumatutelt isikutelt;
5) projekti elluviimise koht;
6) ülevaade projekti tegevuse eest vastutavate isikute varasemast kogemusest ning kompetentsist asjakohases valdkonnas;
7) teave, kas taotleja on projektile või projekti tegevustele taotlenud ja/või saanud toetust samal ajal Euroopa Liidu või muudest riigieelarve, kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve või välisabi vahenditest;
8) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsus võidakse osaliselt või täielikult §-s 16 määratletud aluse esinemisel kehtetuks tunnistada;
9) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsuses määratud toetuse summa avalikustatakse.

§ 11. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 40 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest arvates.

(2) Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhul pikendada kuni kümne tööpäeva võrra, millest teavitatakse taotlejat.

(3) Kui taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

(4) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.

§ 12. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavus

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) taotleja või taotlus ei vasta määruse nõuetele;
2) taotleja ei võimalda nõuetele vastavust kontrollida;
3) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
4) taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi.

§ 13. Taotluste hindamine ja hindamiskriteeriumid

(1) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib moodustada taotluste hindamiseks vähemalt kolmeliikmelise hindamiskomisjoni, mille koosseisu ei või kuuluda taotluste menetlemisega otseselt seotud isik, kes kontrollib taotlusi või nõustab taotlejaid. Hindamiskomisjoni koosseis kooskõlastatakse eelnevalt Rahandusministeeriumiga.

(2) Hindamiskomisjoni koosseis tehakse avalikuks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse veebilehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval.

(3) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib kaasata taotluste hindamiseks hindamiskomisjoni väliseid eksperte, arvestades seejuures vajadust võimaliku huvide konflikti vältimiseks. Siinkohal ei tohi hindamiskomisjoni liikmed ega välised eksperdid olla seotud ühegi taotlejajaga samasse kontserni kuuluva ettevõttega.

(4) Taotluste hindamise kriteeriumid koos nende osakaaluga koondhindest on järgmised:
1) projekti mõju toetuse eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamisele – 40 protsenti koondhindest;
2) projekti sotsiaalmajanduslik mõju– 20 protsenti koondhindest:
• uute töökohtade loomine tarbijate juures
• mõjutatud tööstusinvesteeringute suurus piirkonnas
– 40 protsenti koondhindest;
3) projekti põhjendatus ja kuluefektiivsus oodatava tulemuse saavutamise seisukohast – 420 protsenti koondhindest:
• suhteline mõju tarbija tariifile, kui projektid teostatakse investeeringuna, mida finantseeritakse tariifist.


(5) Iga hindamiskriteeriumi järgi antakse hinne skaalal null kuni neli punkti, millest null on mitterahuldav ja neli suurepärane.

(6) Taotluse koondhinne kujuneb lõikes 4 sätestatud kriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest.

(7) Hindamisprotsess reguleeritakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse koostatavas hindamise juhendis, mis tehakse kättesaadavaks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse veebilehel hiljemalt § 8 lg 4 nimetatud vooru algus- ja lõppajast teavitamise kuupäeval.

§ 14. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) Taotlused rahuldatakse koondhinnete alusel koostatud pingerea järgi, alustades kõrgeima koondhinde saanud taotlusest; hindepunktid ja koondhinne arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. Taotlus rahuldatakse, kui taotluse koondhinne on vähemalt 2,50 punkti ja ühegi § 13 lõikes 4 sätestatud kriteeriumi hinne ei ole väiksem kui 2,00 punkti ning toetuse summa ei ületa taotluste rahastamise eelarve vaba jääki.

(2) Taotluse rahuldamise otsus sisaldab järgnevat:
1) toetuse saaja nimi ning projekti nimetus;
2) projekti kogumaksumus ja toetuse maksimaalne võimalik suurus ning maksimaalne võimalik osakaal projekti abikõlblikest kuludest;
3) projekti abikõlblikkuse periood;
4) projekti elluviimise tingimused;
5) aruannete esitamise tähtajad ja kord;
6) toetuse maksmise tingimused;
7) toetuse saaja õigused ja kohustused.

(3) Taotlus jäetakse rahuldamata ja tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) taotluse koondhinne on väiksem kui 2,50 punkti;
2) vähemalt ühe § 13 lõikes 4 sätestatud kriteeriumi hinne on väiksem kui 2,0 punkti;
3) taotluste pingerea järgi ületab taotletav toetuse summa taotluste rahastamise eelarve vaba jääki ja taotlust ei ole võimalik osaliselt rahuldada;
4) taotlus või toetuse taotleja ei vasta käesoleva määruse nõudele.

(4) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

§ 15. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

(1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud järgmistel juhtudel:
1) toetust on taotletud tegevusele või kulude katteks, mis ei ole projekti elluviimise seisukohast põhjendatud;
2) taotletava toetuse rahaline maht ületab rahastamise eelarve vaba jääki.

(2) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ettepanekuga taotletud toetuse summat vähendada või projektis kavandatud tegevusi muuta ning võimalik kavandatud tegevuste muutmine ei vähenda hindamistulemuse aluseks olnud kulutõhususe näitajat. Kui taotleja ei ole taotluse osalise rahuldamisega nõus, teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui taotleja peab esitama lisadokumente või tegema lisatoiminguid. Kui taotleja ei ole kõrvaltingimuse seadmisega nõus, teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde. Tegevused ega kulud ei ole abikõlblikud enne kõrvaltingimuste täitmist.

§ 16. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus omal algatusel või toetuse saaja digitaalselt allkirjastatud kirjaliku taotluse alusel.

(2) Taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud projekti eelarvet võib toetuse saaja lõikes 1 nimetatud taotlust esitamata muuta, kui muudatus on seotud ümbertõstmisega ühelt eelarverealt teisele, toetuse summa ei muutu ning toetuse saaja kooskõlastab selle muudatuse eelnevalt Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega.

(3) Lõikes 2 nimetatud muudatused kooskõlastab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kümne tööpäeva jooksul sellise ettepaneku saamisest arvates.

(4) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel toetuse mahtu suurendada, kui see on kooskõlas §-s 6 sätestatud piirmääradega ning rahastamise eelarves on vabu vahendeid, projekti elluviimise käigus tekib lisategevuste vajadus, milleta ei ole projekti tulemuse saavutamine võimalik.

(5) Enne toetuse rahuldamise otsuse muutmist kontrollib Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus muudatuste asjakohasust ja vajalikkust ning hindab muudatuste mõju hindamiskriteeriumide alusel, kui see on vajalik. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kaasab vajaduse korral eksperte või hindamiskomisjoni liikmeid.

(6) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või lõikes 2 nimetatud juhul muudatuse kooskõlastamisest, kui soovitav muudatus ei aita kaasa projekti tulemuste saavutamisele või seab tulemuste saavutamise ohtu või kui projekti tegevusi ei lõpetata abikõlblikkuse perioodil.

(7) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus 20 tööpäeva jooksul sellise taotluse saamisest arvates.


(8) Taotluse rahuldamise otsust ei tohi muuta tagasiulatuvalt.

(9) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib tunnistada taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
2) taotlemisel või projekti elluviimisel on esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või nõutud teave on jäetud esitamata;
3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral ei täida toetuse saaja kõrvaltingimust;
4) toetuse saaja taotlust muuta toetuse taotluse rahuldamise otsust ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

(10) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt tagastada.

(11) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning rikkumisega on kaasnenud rahaline mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust objektiivsete näitajate alusel üheselt hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse hinnangust rikkumise raskuse ja mõju kohta kulu abikõlblikkusele.

4. peatükk
Aruannete esitamine ja toetuse maksmine

§ 17. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

(1) Vahearuanne peab sisaldama ellu viidud tegevuste ülevaadet, hinnangut tegevuste elluviimisele ja saavutatud tulemustele, sealhulgas meetme eesmärkide ja oodatud tulemuste seisukohast, andmeid tegevuste edenemise kohta aruandlusperioodil. Alla 18-kuulise kestusega projekti korral esitatakse selle kohta üksnes lõpparuanne, seda ületava kestusega projekti kohta esitatakse lõpparuande eel vahearuanded kord aastas.

(2) Lõpparuanne peab sisaldama elluviidud tegevuste ülevaadet ning hinnangut abikõlblikkuse perioodil tulemuste saavutamise kohta, sealhulgas meetme eesmärkide ja meetme oodatud tulemuste seisukohast.

(3) Projekti vahe- ja lõpparuande vormid avaldab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus oma veebilehel hiljemalt § 8 lg 4 nimetatud vooru algus- ja lõppajast teavitamise kuupäeval.

(4) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kinnitab vahe- ja lõpparuande või tagastab selle täiendamiseks 30 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates.

(5) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib vahe- ja lõpparuandele hinnangu andmiseks kaasata hindamiskomisjoni liikmeid või eksperte.

§ 18. Toetuse maksmine

(1) Toetust makstakse toetuse saajale toetatava tegevuse elluviimisel tekkinud ja tasutud abikõlblike kulude alusel taotluse rahuldamise otsuse tingimuste kohaselt vastavalt kuludokumentidele.

(2) Toetust makstakse toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel peale vahearuande või lõpparuande kinnitamist. Maksetaotlus esitatakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaegadel, kuid mitte tihedamini kui kord kvartalis.

(3) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste toimumist ja tulemuste saavutamist ning lõpparuande kinnitamist.

(4) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus menetleb maksetaotlust 30 tööpäeva jooksul maksetaotluse esitamisest arvates.

(5) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib kuludokumente kontrollida ka toetuse saaja juures kuni § 19 lg 2 p 8 sätestatud tähtajani.

(6) Kui maksetaotluse või sellega seotud kuludokumendi menetlemisel ilmneb puudus, mida on võimalik kõrvaldada, määrab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus puuduse kõrvaldamiseks tähtaja.

(7) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse, kui:
1) esitatud kuludokument ei vasta taotluses esitatud projekti abikõlblikkuse perioodile, tegevustele, abikõlblikele kuludele ja eesmärkidele;
2) toimunud tegevus ei vasta taotluses esitatud tegevusele või selle toimumine ei ole tõendatud;
3) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus jättis vastava aruandlusperioodi vahe- või lõpparuande kinnitamata;
4) toetuse saaja ei ole tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksnud;
5) toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimust või kaldub kõrvale taotluse või toetuse rahuldamise otsuse tingimustest.

(8) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus võib peatada toetuse maksed toetuse saajale kuni tagasimaksmisele kuuluva toetuse täieliku tagasimaksmiseni.

5. peatükk
Toetuse saaja ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused ning toetuse tagastamine

§ 19. Toetuse saaja õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal on õigus saada Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

(2) Toetuse saaja on kohustatud:
1) projekti tegevused korrektselt ellu viima, tagama projekti juhtimise ning kasutama toetust taotluse ja taotluse rahuldamise otsuse tingimuste kohaselt;
2) tagama, et raamatupidamises on toetatava projekti kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;
3) esitama Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele nõutud teavet kümne tööpäeva jooksul nõude saamisest arvates;
4) teavitama Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutust kirjalikult, kui muutub toetuse saaja otsustusõigusega osanik või aktsionär või juhtorgani liige, seda ka juhul, kui muudatus nähtub äriregistrist;
5) võimaldama järelevalvet tegevale isikule juurdepääsu projekti elluviimisega seotud territooriumile, mida toetuse saaja kasutab ning dokumentide kontrolli toetuse saaja ja projekti elluviimise asukohas;
6) osutama auditi ja järelevalve kiireks tegemiseks igakülgset abi;
7) hankima projekti elluviimiseks vajalikud õigusaktides ette nähtud load ja kooskõlastused;
8) säilitama taotluse, toetuse ja projekti elluviimisega seonduvat dokumentatsiooni seitse aastat alates viimase toetuse makse tegemise majandusaasta lõpust;
9) viivitamata kirjalikult informeerima Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutust kõigist esitatud andmete muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist, tulemuste saavutamist ning projekti tegevustega jätkamist;
10) kinni pidama esitatud eelarvest;
11) järgima tegevuste elluviimisel riigihangete seadust, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses;
12) järgima kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, lähtuma tegevuste elluviimisel Elektrituruseaduse paragrahv 18 lõige 5 prim 1-st, mille kohaselt jaotusvõrguettevõtja hangib võrguteenuse osutamiseks vajalikud teenused läbipaistvatel, mittediskrimineerivatel ja turupõhistel tingimustel.riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses;
13) järgima taristut projekteerides ja ehitades ehitusseadustikku.

(3) Toetuse saaja ei tohi toetusega subsideerida oma teisi tegevusi, sealhulgas taristu käitamist.

§ 20. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused

(1) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on õigus:
1) nõuda taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta lisaandmete ja -dokumentide esitamist;
2) kontrollida toetuse saaja juures projekti tegevuste toimumist, viibida toetuse saaja ruumides ja territooriumil, ning kontrollida toetuse kasutamisega seotud kulu- ja muid dokumente, andmeid ja materjale.

(2) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on kohustatud:
1) tegema taotlus- ja aruandevormid ning juhendmaterjalid taotlejale ja toetuse saajale kättesaadavaks oma veebilehel hiljemalt § 8 lg 4 nimetatud vooru algus- ja lõppajast teavitamise kuupäeval;
2) teavitama toetuse saajat viivitamatult toetuse kasutamist reguleerivates dokumentides tehtud muudatustest;
3) pärast otsust taotlus rahuldada avaldama oma veebilehel toetuse saaja nime, toetust saava projekti nime, toetuse maksimaalse võimaliku summa, projekti maksimaalse võimaliku toetusmäära, projekti kogumaksumuse, projekti eesmärgi ja kestuse;
4) mitte avaldama taotluse menetlemise käigus saadud teavet ega dokumente, välja arvatud punkti 3 kohaselt avaldamisele kuuluv teave;
5) kontrollima projekti elluviimist ja tulemuste saavutamist;
6) teavitama Rahandusministeeriumit määruse rakendamisega seotud takistustest.

§ 21. Toetuse tagastamine

(1) Otsuse toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel juhtudel:
1) kulu, mille alusel on toetust makstud, ei ole abikõlblik;
2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata määruses või taotluse rahuldamise otsuses nimetatud kohustuse või nõude ja see on mõjutanud makstud toetuse aluseks oleva kulu abikõlblikkust;
3) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus.

(2) Toetuse saaja peab tagasinõudeotsuses nimetatud summa maksma tagasi 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.

(3) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames maksmisele kuuluva toetusega.

(4) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul projekti lõppemisest arvates.

(5) Abikõlbmatuks loetud kulud jäävad toetuse saaja tasuda.



(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi Merike Saks
rahandusminister kantsler

Rahandusministeerium
[email protected] 10.04.2025, nr VEV.01-03/213
Monika Maamägi-Türk
[email protected]





Viru Elektrivõrgud OÜ tagasiside meetme
määrusele “Ida-Viru elektrivõrgu uuendamiseks
toetuse andmise tingimused ja kord“

Meetme ellu kutsumine väärib tunnustust ja selle eesmärk on igati põhjendatud. Meetme kaudu on võimalik ümber paigutada olulisi kasutusest väljalangenud liitumisvõimsusi suletud tööstus- ja kaevandusaladelt uutesse tööstustarbimise keskustesse – nagu näiteks suletud Kreenholmi liitumisvõimsuste viimine Kulgu Tööstusparki ja Sirgala kaevandusalalt Sillamäe Sadama piirkonda ning vajadusel rajada uusi liitumisvõimsusi Õiglase Ülemineku Fondist rahastuse saanud tööstusobjektidele. Meede toetab olulisel määral Õiglase Ülemineku eesmärkide saavutamist.

Oleme tutvunud põhjalikult nii meetme määruse kui seletuskirjaga ja esitame manuses meie ettepanekutega sõnastuse muutmiseks.

Siinkohal täiendavad kommentaarid muudetud sõnastusele:
• § 1. väärib meie hinnangul rõhutamist meetme seotus Õiglase Ülemineku Fondist toetust saanud tööstusprojektidega.
• § 4. on oluline, et toetatavad projektid oleks seotud jaotusvõrgu üldise arenguga ja seega kajastatud ka Konkurentsiameti poolt kinnitatud võrguettevõtte arengukavas.
• § 5. Oluline on kajastada kõiki olemasoleva võrgu ümberpaigutamise ja uue rajamisega seotud kulusid. Jaotusvõrgu võrguhalduse põhimõtteks on sõlmalajaamade, kui jaotusvõrgu strateegiliste objektide, asumine võrguettevõttele kuuluvatel kinnistutel, seega on oluline, et ka kinnistute soetamine alajaamade rajamiseks oleks abikõlbulik kulu. Lisaks, võimsuste ümberpaigutamisel peaks olema abikõlbulik ka vana, kasutusest väljaviidava taristu demontaaži kulu.
• § 6. meetme eesmärk peaks olema kõige suurema sotsiaalmajandusliku mõjuga projektide teostamine, seega teeme ettepaneku määrata projekti minimaalseks maksumuseks 5 miljonit €. Teeme ettepaneku fikseerida toetuse määr 100%, et mitte koormata tavatarbijat läbi tõusva võrgutariifi, kuna projektide omaosalus kanduks üle tariifi.
• § 13. (3) nii hindamiskomisjoni kui võimalike kaasatavate ekspertide sõltumatus peab olema tagatud.
• § 13. (4) teeme ettepaneku hinnata ka taotletavate projektide mõju võrguettevõtja tariifile, juhul kui antud projektid teostataks tavainvesteeringuna ja kulud kannaks läbi tariifi tavatarbija.
• § 19. Viru Elektrivõrgud eraettevõttena ei ole hankija riigihangete seaduse mõttes, kuid meile kehtib Elektrituruseaduses sätestatud hangete läbiviimise põhimõte jaotusvõrgu ettevõtjale. Teeme ettepaneku kasutada Elektrituruseaduse sõnastust.

Üldisema tagasisidena teeme alljärgnevad ettepanekud:

- Muuta määruses toetuse tagasinõude regulatsiooni. Määruse eelnõu § 21 ei sätesta toetuse tagasimaksmise ajatamise regulatsiooni. Meie hinnangul oleks võimalus toetuse tagasimaksmist ajatada ja selle tarbeks seatud reeglid igati mõistlikud. Ajatamise võimaluse puudumine on kõigi osaliste jaoks ebamõistlikult koormav. Nõnda kohustub toetuse saaja toetuse tagasi maksma 60 päeva jooksul tagasinõude otsusest, kuid arvestades toetuse maksimaalset määra – 10 000 000 eurot, ei ole kuigi usutav, et toetuse saajal oleks selline summa kiiresti ja korraga ülemäära lihtsasti leitav. Seega, kui toetuse tagasimaksmise ajatamise võimalust ei ole plaanitud mõnes muus õigusaktis sätestada, siis teeme ettepaneku täiendada määruse eelnõu toetuse tagasimaksmise ajatamise reeglitega.

- Toetuse tagasinõudmise reeglistik on liiga üldine ja ebaselge. Toetuse tagasinõudmis reeglistik on esitatud peaasjalikult määruse eelnõu § 16 lg-s 10 ja 11. Lõige 10 kohustab toetuse saajat toetuse tagastamisele, kuid ei määratle ühemõtteliselt, kas see tuleks tagastada täies mahus või osaliselt.

Lõige 11 sätestab, et kui rikkumisega on kaasnenud rahaline mõju, mida EIS ei saa üheselt hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt EIS-i hinnangust rikkumise raskuse ja mõju kohta kulu abikõlblikkusele.

Eeltoodud sätted jätavad esmalt ebaselgeks küsimuse, kas määruse eelnõu § 16 lg 10 kohaselt ongi toetuse tagasinõudmise ulatus üksnes tervikuna tagasinõudmine (lg 10) ja osaline tagasinõudmine üksnes siis, kui rikkumise rahalist mõju ei ole võimalik välja arvutada (lg 11) või on ministeerium soovinud toetuse tagasinõudmist osaliselt ka siis, kui rikkumise rahaline mõju on välja arvutatav. Viimase osas aga määruse eelnõu praegu vaikib.

Meie hinnangul oleks selgem ja osapooltele mõistlikum, kui määruse eelnõu sätestaks, et kui rikkumise rahalise mõju suurus on üheselt hinnatav, siis kohaldataks tagasinõuet lähtudes rikkumise rahalisest mõjust. Nõnda võiks määruse eelnõu sätestada, et kui rikkumise rahalise mõju suurus on üheselt hinnatav, rakendatakse tagasinõuet protsentuaalse määrana rikkumisega seotud rahalisele ulatusele. Seotus konkreetse rikkumise ning selle rahalise mõjuga on ka Riigikohtu hinnangul eelduseks kohase tagasinõude määra valmimisel.

Kuna Riigikohus on korduvalt leidnud, et tagasinõue on sanktsioon, siis peaks seadus sätestama ka konkreetsed alam- ja ülemmäärad, mille vahel saab EIS tagasinõude tegemisel ja määrusest lähtudes oma kaalutlusõigust teostades valida. Nende määrade kehtestamine on möödapääsmatu nii rikkumiste suhtes, mille puhul on rikkumise rahalise mõju suurus hinnatav kui ka rikkumiste suhtes, mille puhul see hinnatav ei ole.

Kuna tagasinõue on sanktsioon, ehk avalik-õiguslik rahaline kohustus, siis on see omakorda põhiseaduse § 113 kohaldamisalas. Lihtsakoelisemalt väljendatuna tähendab see, et avalik-õigusliku rahalise kohustuse elemendid peavad olema kindlaks määratud seaduses. Rahalise kohustuse kehtestamist võib delegeerida vaid juhul, kui see tuleneb kohustuse iseloomust ja seaduses määratakse kindlaks diskretsiooni ulatus. See võib seisneda seadusega tasu alam- ja ülemmäära sätestamises, tasu suuruse arvestamise aluste kehtestamises vms.
Praegu ei nähtu määruse aluseks olevast seadusest ega määruse eelnõust endast, et tagasinõude kohustusele oleks kehtestatud alam- ega ülemmäär, kohustuse suuruse arvestamise aluseid ega muid eeldusi, mis tagaks selle suuruse kindlaksmääramise objektiivsetel alustel. See tähendab, et halvimal juhul ei ole määruse eelnõu § 16 lg 10 ega 11 üldse põhiseaduse §-ga 113 kooskõlas, kuna seadus ei määratle ettenähtavalt tagasinõude võimalikku ulatust.

Selle kitsaskoha leevendamiseks peab EIS-i diskretsioon olema seaduse või sellega kooskõlas oleva määruse alusel selgemalt piiritletud. Põhiseaduse §-ga 113 ei saa kooskõlas olla tagasinõude regulatsioon, mis sisuliselt ütleb, et EIS-i kaalutlusõigus tagasinõude määra valimisel on raamistatud ainult EIS-i enda hinnanguga.

Seetõttu peab määruses olema selgemalt lahti kirjutatud, millised alusel saab EIS toetust tagasi nõuda ja millises protsentuaalses ulatuses.

Protsentuaalsete määrade valimisel peaks lähtuma tõsiasjast, et rakendusüksustel on siiani olnud suuri raskusi proportsionaalsete finantskorrektsioonide määramisel isegi siis, kui õigusakt on protsentuaalsed vahemikud ette näinud. See tähendab, et tagasinõude võimalikud määrad peaksid olema sätestatud nii, et vastavad vahemikud võimaldaks EIS-ile diskretsiooni, mille kohaselt võib teatud rikkumiste puhul tagasinõude määr olla ka suhteliselt väike, nt 1-2% rikkumisega seotud rahalise mõju suurusest või toetuse määrast.

- Toetuse saaja, kes ei ole riigihangete seaduse mõttes hankija, kohustused on ebaselged. Määruse eelnõu § 19 lg 2 p 12 sätestab, et toetuse saaja, kes ei ole riigihangete seaduse (RHS) mõttes hankija, peab järgima tegevuste elluviimisel RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Paberil võib see regulatsioon tunduda piisav, kuid tegelikkuses ei anna see toetuse saajale suurt aimu sellest, kuidas neid üldpõhimõtteid täitma peaks. Ka eelnõu seletuskiri ei anna siinjuures mistahes juhendust.

Riigihanke korraldamise üldpõhimõtted on, nagu nende nimestki saab tuletada, üldised ning neid konkretiseerivad oluliselt RHS-i eriosade normid. See tähendab, et isegi kui hankija peab RHS §-i 3 järgima, siis ei kohaldata nendes sätestatud reegleid abstraktselt, vaid läbi üsna konkreetsete õiguste ja kohustuste. Olgu siinkohal näitena välja toodud kasvõi minimaalsed pakkumuste esitamise tähtajad või kohustus tehnilises kirjelduses märkida kõikvõimalikesse kohtadesse täiend „või sellega samaväärne“. Lisaks on Riigikohus leidnud sedagi, et RHS § 3 kohaldamine pole ka riigihangetes sama intensiivsusega, vaid madalama maksumusega hangete puhul väiksem, kui kõrgema eeldatava maksumusega hangete korral.

Iseenesest on mõistetav, et ministeerium ei soovi määruse eelnõus täpsustada, et milles konkreetses RHS § 3 järgimine siis peaks seisnema, kuid paratamatult tekitab selline lahendus määratlematust nii toetuse saaja kui ka EIS-i jaoks. Toetuse saajale ei ole ettenähtav, mida ta peab RHS § 3 kohaldamiseks täpselt tegema ning sellega annab ta ennast EIS-i meelevalda, kes võib toetuse kasutamisel asuda seisukohale, et mistahes meetmed või nende kasutamata jätmine ei olnud RHS §-s 3 sätestatud põhimõtetega kooskõlas.

Kuigi EIS peab määruse eelnõu kohaselt toetuse saajat mõneti abistama, oleks kõigi osapoolte jaoks tõenäoliselt kasulik, kui määruse eelnõu seletuskiri või mõni muu asjas tähtsust omav dokument, selgitaks lähemalt, milles praktilises peaks RHS § 3 kohaldamine toetuse saaja jaoks siis väljenduma. Küsimused, mis võivad selle osas tõusetuda, on mh näiteks:
1) kas toetuse saaja peab oma soetused korraldama riigihangete registri kaudu nn toetuse saaja ostuna?
2) kui jah, siis kas toetuse saajal peavad olema mingid kohustuslikud ostumenetluse alusdokumendid, mida peab koostama?
3) või piisab RHS §-s 3 sätestatud eelduste täitmiseks nt kahe/kolme/viie pakkumuse võtmisest sõltumatutelt isikutelt?
4) kas toetuse saaja peab mistahes menetluses võimaldama esitada „samaväärseid lahendusi“ või lisama oma ostu alusdokumentides (kui need on nõutavad) viidatud standardile, tootele, kaubamärgile jne ka märke „või sellega samaväärne?“

Selliseid küsimusi tõusetub toetuse saajal ilmselt kümneid, kuid ühelegi neist määruse eelnõu seletuskirjast vastust ei leia. Kui ministeeriumi eesmärk ongi jätta RHS §-s 3 sätestatud reeglite täpsem sisu täiesti lahtiseks, siis peab ministeerium sellega ka aduma, et EIS ei peaks hilisemas toetuse kasutamise kontrollimise menetluses toetuse saaja valikuid ka sedavõrd suure rangusastme ja kriitilisusega hindama.



Loodame, et meie muudatusettepanekud leiavad kajastamist määruse lõplikus verisoonis ja vajadusel oleme valmis neid täiendavalt selgitama.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Meesak Annika Haaviste
juhatuse liige juhatuse liige