Rahvatervise seaduse muutmise seaduse eelnõu (617 SE)

1-1-15-617-1_-_Vabariigi_Valitsuselt_arvamuse_küsimine_eelnõu_617_SE_kohta.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

LAURI HUSSAR PNOEE-37309046516 2025-04-09 06:59:29

617E.pdf

617SK.pdf

Rahvatervise seaduse muutmise seaduse eelnöu seletuskiri

l. Sissejuhatus

1.1. Sisuko kkuvöte

1.1.1. Mates 2002. aastast on Eesti läinud suveajate ule märtsi viimaset puhapäeval keli 03:00 ning kellaosutid tuleb nihutada uhe tunni vörra edasi. Suveaja töpp on olnud oktoobri viimasel puhapäeval keli 04:00 öösel ning siis tuleb kellaosutid nihutada uhe tunni vörra tagasi. Mitteametlikult nimetatakse seda vööndiaega ka talveajaks.

Suveaeg on vööndiajast uhe tunni vörra edasi nihutatud kellaaeg.

1.1.2. VabariigiVatitsuse määrusega nr. 301,12.10.1999 peatati suveaja rakendamine Eestis ning aasta läbi hakkas kehtima Ida-Euroopa aeg UTC+2.

1.1.3. Vabariigi Valitsuse 21. veebruari 2002 määrusega nr. 84 muudeti Vabariigi Valitsuse 29. juuni 1999. a. määrust nr. 212 "Kohustuslike möötuhikuteja nende kasutusalade kinnitamine". Punktile 15, milles on loetletud Sl uhikud, lisati marge, et suurust aeg kasutatakse kooskotas suveaja rakendamisega, kus suveaja algus on keli 03.00 märtsikuu viimasel puhapäeval, kusjuures kettaosutid nihutatakse uhe tunni vörra edasi ja suveaja löpp on keli 04.00 oktoobri viimasel puhapäeval, kusjuures keLlaosutid nihutatakse uhe tunni vörra tagasi. Nii hakati 2002. aastaljälle rakendama suveaega, nii etseitsmelkuulaastasontsiviilaega UTC+Sjaviielkuul UTC+2 ningsee kehtib käesoleva hetken!, vaatamata seltete, etantud määrus on kehtetu alates aastast2004.

1.2. Samas toob kellakeeramine rahvatervisele kaasa palju negatiivseid möjusid.

1.2.1. Tallinna Tehnikaulikooli majandusteadlane professor Aaro Hazak leidisjuba2020 aastal, et keila keeramine ei anna enam energiasäästu ja toob pigem majandusele kahju, kuna möjub halvasti inimeste bioloogilisele kellaleja vähendab töövöimet.

1.2.2. Rohkea uuringud on kimiitanud kellakeeramise kahjulikku möju rahva tervisele. Saksamaal, Inglismaal, Itaalias, Soomes ja Ameerikas on uuritud, kuidas see uleminek möjutab inimese une struktuuri ja päevast erksust voi unisust. Leiti, et kevadine keila ettenihutamine toob kaasa olulisi muutusi une struktuuris: pikeneb uinumisele kuluv aeg ja suureneb uinumisjärgsete ärkamiste arv, mistöttu une efektiivsus väheneb oluliselt. Inglismaal tehtud

uuringud on näidanud uldise heaolutunde ning meeleolu langust suveajale ulemineku järgsel nädalal. Meeleolu komponentidest oli olulisim önnetunde vähenemine ja viha kasv, seda eelköige meestel, kes töötasid täistööajaga ja kelle tööaeg oli kindlalt fikseeritud. Sugisesel keila tagasikeeramisel kulub jällegi vähemalt nädal, enne kui une struktuur normaliseerub.

Eesti unemeditsiini seltsi andmetel kulub inimesel uue unerutmiga kohanemiseks keskmiselt kaks nädalat, mistöttu tuleb arvestada, et tavapärane töörutm vöib olla sei ajal häiritud. Suveaja esimesel nädalal suurenes sudameinfarktide hulk 5%. Suveajale uleminek kasvatas paaril esimesel nädalal psuiihiliselt häiritud inimeste enesetappude hulka. Kellakeeramisjärgsel esmaspäeval on 5,7% rohkem önnetusi ja need on tavalistest märksa raskemad.

Ameerika Unemeditsiini Akadeemia oktoobris 2020 tehtud avalduses märgitakse, et kevadise kellakeeramisega kaasnevad olulised rahva tervise riskiä: sudame- ja veresoonkonna ohtlikud haired, meeleoluhäired, liiklusönnetuste kasv. Akadeemia seisukoht on, et sesoonne kellakeeramine tuleb löpetada ja tuleb kasutada vööndiaega, millega inimese bioloogiline tsirkadiaanrutm on evolutsiooniliselt kohanenud.

1.2.3. Lisaks eelmärgitule on suuremad pöltumajandusettevötted teatanud. Asjaolu, et aastas on uks ööpäev 23 tundi ja teine ööpäev 25 tundi pikk, toob piimatootmise näitel lausa otsest majanduslikku kahju, sest sarnaselt inimestega möjutab keila keeramine ka piimakarju: tehmad peavad kaks korda aastas bioloogilist lupsiaega muutma.

Samuti pöhjustab kellakeeramine segadust transpordis, tööaja arvestuses, sundmuste registreerimises. Keila tund aega edasi keerates ei saa teel olev transport pusida graafikus. Keila tund tagasi keerates kordub sama kellaaegtund hiijem.

2. Eelnöu eesmärk

Eelnöu eesmärgiks on vähendada rahvatervise riske, mis seonduvad sudame- ja veresoonkonna ning meeleolu häiretega, sest arstide hinnangul on tervisele ja töövöimele ja pikemas perspektiivis uhiskonna heaolule tähtis elada vöimalikult vööndiajale lähedastes tingimusetes

4. Eelnöu terminoloogia

Eelnöus ei kasutata uusi termineid.

5. Seaduse möju

Muudatus tagab kogu elanikkonna heaolu ning vähendab terviseriske.

6. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused

Seaduse muudatusega ei kaasne kulusid.

7. Rakendusaktid

Seadusejöustamiseks ei ole eraldi rakendusakte vaja.

8. Seaduse jöustumine

Seadusjöustub 26. oktoobril 2025.

/

Algatab Riigikogu liige

Kalle Grunthal

07.04.2024

RTerS_m_s_SK.docx

Rahvatervise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

1.1.1. Alates 2002. aastast on Eesti läinud suveajale üle märtsi viimasel pühapäeval kell 03:00 ning kellaosutid tuleb nihutada ühe tunni võrra edasi. Suveaja lõpp on olnud oktoobri viimasel pühapäeval kell 04:00 öösel ning siis tuleb kellaosutid nihutada ühe tunni võrra tagasi. Mitteametlikult nimetatakse seda vööndiaega ka talveajaks.
Suveaeg on vööndiajast ühe tunni võrra edasi nihutatud kellaaeg.

1.1.2 . Vabariigi Valitsuse määrusega nr. 301, 12.10.1999 peatati suveaja rakendamine Eestis ning aasta läbi hakkas kehtima Ida-Euroopa aeg UTC+2.

1.1.3. Vabariigi Valitsuse 21. veebruari 2002 määrusega nr. 84 muudeti Vabariigi Valitsuse 29. juuni 1999. a. määrust nr. 212 "Kohustuslike mõõtühikute ja nende kasutusalade kinnitamine". Punktile 15, milles on loetletud SI ühikud, lisati märge, et suurust aeg kasutatakse kooskõlas suveaja rakendamisega, kus suveaja algus on kell 03.00 märtsikuu viimasel pühapäeval, kusjuures kellaosutid nihutatakse ühe tunni võrra edasi ja suveaja lõpp on kell 04.00 oktoobri viimasel pühapäeval, kusjuures kellaosutid nihutatakse ühe tunni võrra tagasi. Nii hakati 2002. aastal jälle rakendama suveaega, nii et seitsmel kuul aastas on tsiviilaega UTC+3 ja viiel kuul UTC+2 ning see kehtib käesoleva hetkeni, vaatamata sellele, et antud määrus on kehtetu alates aastast 2004.

1.2. Samas toob kellakeeramine rahvatervisele kaasa palju negatiivseid mõjusid.

1.2.1. Tallinna Tehnikaülikooli majandusteadlane professor Aaro Hazak leidis juba2020 aastal, et kella keeramine ei anna enam energiasäästu ja toob pigem majandusele kahju, kuna mõjub halvasti inimeste bioloogilisele kellale ja vähendab töövõimet.

1.2.2. Rohked uuringud on kinnitanud kellakeeramise kahjulikku mõju rahva tervisele. Saksamaal, Inglismaal, Itaalias, Soomes ja Ameerikas on uuritud, kuidas see üleminek mõjutab inimese une struktuuri ja päevast erksust või unisust. Leiti, et kevadine kella ettenihutamine toob kaasa olulisi muutusi une struktuuris: pikeneb uinumisele kuluv aeg ja suureneb uinumisjärgsete ärkamiste arv, mistõttu une efektiivsus väheneb oluliselt. Inglismaal tehtud uuringud on näidanud üldise heaolutunde ning meeleolu langust suveajale ülemineku järgsel nädalal. Meeleolu komponentidest oli olulisim õnnetunde vähenemine ja viha kasv, seda eelkõige meestel, kes töötasid täistööajaga ja kelle tööaeg oli kindlalt fikseeritud. Sügisesel kella tagasikeeramisel kulub jällegi vähemalt nädal, enne kui une struktuur normaliseerub.

Eesti unemeditsiini seltsi andmetel kulub inimesel uue unerütmiga kohanemiseks keskmiselt kaks nädalat, mistõttu tuleb arvestada, et tavapärane töörütm võib olla sel ajal häiritud. Suveaja esimesel nädalal suurenes südameinfarktide hulk 5%. Suveajale üleminek kasvatas paaril esimesel nädalal psüühiliselt häiritud inimeste enesetappude hulka. Kellakeeramisjärgsel esmaspäeval on 5,7% rohkem õnnetusi ja need on tavalistest märksa raskemad.

Ameerika Unemeditsiini Akadeemia oktoobris 2020 tehtud avalduses märgitakse, et kevadise kellakeeramisega kaasnevad olulised rahva tervise riskid: südame- ja veresoonkonna ohtlikud häired, meeleoluhäired, liiklusõnnetuste kasv. Akadeemia seisukoht on, et sesoonne kellakeeramine tuleb lõpetada ja tuleb kasutada vööndiaega, millega inimese bioloogiline tsirkadiaanrütm on evolutsiooniliselt kohanenud.

1.2.3. Lisaks eelmärgitule on suuremad põllumajandusettevõtted teatanud. Asjaolu, et aastas on üks ööpäev 23 tundi ja teine ööpäev 25 tundi pikk, toob piimatootmise näitel lausa otsest majanduslikku kahju, sest sarnaselt inimestega mõjutab kella keeramine ka piimakarju: lehmad peavad kaks korda aastas bioloogilist lüpsiaega muutma.
Samuti põhjustab kellakeeramine segadust transpordis, tööaja arvestuses, sündmuste registreerimises. Kella tund aega edasi keerates ei saa teel olev transport püsida graafikus. Kella tund tagasi keerates kordub sama kellaaeg tund hiljem.

2. Eelnõu eesmärk
Eelnõu eesmärgiks on vähendada rahvatervise riske, mis seonduvad südame- ja veresoonkonna ning meeleolu häiretega, sest arstide hinnangul on tervisele ja töövõimele ja pikemas perspektiivis ühiskonna heaolule tähtis elada võimalikult vööndiajale lähedastes tingimusetes

4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei kasutata uusi termineid.

5. Seaduse mõju
Muudatus tagab kogu elanikkonna heaolu ning vähendab terviseriske.

6. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused
Seaduse muudatusega ei kaasne kulusid.

7. Rakendusaktid
Seaduse jõustamiseks ei ole eraldi rakendusakte vaja.

8. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 26. oktoobril 2025.
___________________________________________________________________________

Algatab Riigikogu liige 07.04.2024

Kalle Grünthal

RTerS_m_s_eelnõu.docx

25-00640-2.pdf

Ülesande täitmise menetlusetapi dokumendid.txt

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/25-0365 - Rahvatervise seaduse muutmise seaduse eelnõu (617 SE)

Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 10.4.2025 resolutsioonile 

Osapooled: Sotsiaalministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Tähtaeg: 30.04.2025 23:59

Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1c7550bb-46b8-4be4-924e-74dc061cec68 
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1c7550bb-46b8-4be4-924e-74dc061cec68?activity=2 

Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main

Dokumendiregister	Sotsiaalministeerium
Viit	1.2-3/1007-1
Registreeritud	11.04.2025
Sünkroonitud	14.04.2025
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari	1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik	1.2-3/2025
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis	Riigikantselei
Vastutaja	Gerli Baida (Sotsiaalministeerium)
Originaal	Ava uues aknas

Rahvatervise seaduse muutmise seaduse eelnõu (617 SE)

Failid

Digiallkirjad